Inseneeria 2012 04

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

APRILL 4/2012 (42) APRILL 4/2012 (42)

LOGICA EESTI:

logiCa EEsti: tugEv kÜbErturbE ja kosmosE alal >> Erialavaliku dilEmmad >> tööPingi “mEditsiinikaart” >> Worldskills 2011

tugEv kübErturbE ja kosmosE aLaL

MTÜ sinule

FS team Tallinn

uus vormel Fest12

Võhma paraFiinist liuväli

Aasta betoonehitis

skulptuur Cromatico

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

koLLEEgiumi LiikmEd Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on illustratsioon Galileo satelliidist, mille tarkvaralise poole pealt lööb kaasa ka Logica Eesti.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Aprill 4/2012 (42)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal

EsikaanE Pilt: Esa / P.Carril

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Tootmissisendid

28 30

3

Kui kaua kütusehinnad veel kerkivad?

Konverents / Mess

Blue Competence ja meditsiinitehnoloogia METAV 2012 messil

maNdaat Edasi tEgutsEda

Eestist Maailma

08

Oleme tugevad küberturvalisuse ja kosmose alal

mati FELdmaNN, Inseneeria peatoimetaja

Insenerikutse

Huvitav lahendus

12 16

Võhma ainulaadne uisuväljak

Konverents / Mess

Uus trend – diisel- ja elektrimootoriga hübriidpaadid

34

Uus vormel on ratastel, mis saab edasi?

Magistritöö

38

Inseneeria versus pehmed erialad ehk erialavaliku dilemmadest

Insenerikutse

Insenerikutse

18 22

Maailmatasemel logistikaõpe TTÜ-s

42 46

Konstrueerimine kui teadus, kunst ja käsitöö

Noored meistrid

Huvitav lahendus

Uus relv USA mereväes – elektromagnetiline kahur

WorldSkills – meie noorte meistrite ülemaailmne proovikivi

Ehitus

24

Aasta betoonehitis on heliskulptuur Cromatico

Insenerikutse

Inseneri töövahendid

26

Tööpingi “meditsiinikaardi” koostamine

50 53 54

Ehitusinsener Karl Ipsberg

Summary

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee Foto: äriPäEv

I

nseneeria elab endiselt tegevuste tähe all, mille ühine nimetaja on üleminek isemajandamisele. Üks meie jaoks olulistest sammudest oli lugejaküsitluse läbiviimine meie jaoks olulistel teemadel. Ehkki selle veeru kirjutamise ajal polnud lugejaküsitlus veel lõppenud, sai ometi juba järeldusi teha – sest protsent siia-sinna väga palju ei muuda. Igal juhul oli vastajaid rekordiliselt, umbes 1100. Tänud aktiivsuse eest. Lugejaküsitluse täpsed tulemused saavad avaldatud mai Inseneerias.

Olulisim näitaja – palju seni tasuta tellijatest on nõus 2,95 euroga kuus Inseneeriat edasi tellima – oli 27. märtsi seisuga umbes üks kolmandik. Sellest suurem protsent, umbes 40, oli senistest ettevõtetest tellijate hulgas, veidi väiksem protsent eraisikutest tellijate hulgas. See on ka mõistetav: sama raha võib tunduda ettevõtte jaoks väike, aga inimese jaoks suur.

Loeme seda protsenti igati tubliks tulemuseks, mandaadiks edasi tegutseda. Lisaks tellijatele läheb Inseneeria ka vabamüüki, see on meie jaoks uus asi.

Teise tegevusena korraldame Inseneeria kolleegiumiga ühe tõsise ajurünnaku teemadel, mis lugejaküsitlus meie ette seab, ehk mida on Inseneerias parasjagu, mida puudu ja mida võib-olla üle. Aga ümberkorralduste baasiks jääb ikkagi senine Inseneeria.

Kolmanda tegevusena alustame aprillis aktiivset tellimiskampaaniat. Aega ei ole.

4 4

uudisEd//kroonika kroonika uudisEd

seromar oÜ laiendab kredExi toel tootmist

lennusadam avab külastajatele uksed 12. mail avab uksEd uus unikaalnE kÜlastuskomPlEks, EEsti mErEmuusEumi lEnnusadam. unikaalsEtEs vEsilEnnukitE angaaridEs Elustub EEsti mErEajalugu ja lEnnusadam räägib lugusid nii vEE alt, vEE PEalt kui ka vEE kohalt.

krEdEX käEndas sauEl tEgutsEva mEtallitööstusEttEvÕttE sEromar oÜ invEstEErimislaEnu, millE abil soEtas EttEvÕtE CnC-FrEEsPingi.

“U

us pink võimaldab meil valmistada suuremõõtmelisi detaile ning laiendada toodangu sortimenti. Plaanime luua uue pingi kasutuselevõtuga kaks uut töökohta,” ütles Seromar OÜ tegevjuht Daniel Sternfeld. Kuna suuremõõtmeliste detailide valmistamiseks mõeldud freespinke on Eestis vähe, siis ootab ettevõte klientide huvi kasvu masina kasutamise osas.

“Toetame elujõulisi ettevõtteid, kes vajavad laenuraha, kuid kellel puuduvad laenu saamiseks vajalikud tagatised,” sõnas KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt.

Seromar OÜ on 2001. aastal asutatud Eesti kapitalil metallitööstusettevõte, mis on spetsialiseerunud allhanketöödele. KredEx aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

short tYPE 184, millEst tänasEks PolE mujal maailmas säilinud ÜhtEgi täiElikku EksEmPlari

V

õimalikult paljude huviliste vastuvõtmiseks ollakse esimesel nädalavahetusel avatud tervelt 33 tundi järjest.

Lennusadama ekspositsiooni pärl on allveelaev Lembit – mitte ainult igast küljest vaadeldav, vaid ka seestpoolt avastatav. Originaalkujul taastatud Lembit pakub ainulaadse võimaluse astuda allveelaevniku kingadesse ning näha lähedalt 1930. aastate militaartehnoloogia saavutusi.

Angaaride lae all on oma koha sisse võtnud unikaalne vesilennuk Short Type 184, millest tänaseks pole mujal maailmas säilinud ühtegi täielikku eksemplari. Short 184 oli oma aja pommituslennuk, millega sooritati maailma esimene õhutorpeedorünnak.

Ekspositsioon sisaldab ka 16. sajandil Saaremaa laevameistrite käe all valminud Maasilinna laeva vrakki, rannakaitsepatarei kahureid ning palju muud.

4/2012 (42)

Lisaks asub angaarides mitu multimeediaseadet ja matkurit, mis võimaldavad olla vesilennuki piloot või minna Kollases Allveelaevas hoopis reisile läbi maailma merede.

Põnevust jätkub ka Lennusadama angaaridest väljapoole: kai ääres ootab külastajaid jäämurdja Suur Tõll. Kokku ootab Lennusadam käesoleva aasta jooksul 100 000 külastajat Eestist ja väljapoolt. Juba täna käib Lennusadamasse ekskursioonide broneerimine, oodatakse nii turismigruppe kui kohalikke huvilisi.

Lennusadama muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille väljaarendamise investeeringute kava on kinnitanud vabariigi valitsus. Investeeringukava kaasrahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond EASi meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames.

Pildid: sEromar, lEnnusadam

6 6

uudisEd//kroonika kroonika uudisEd

Panasonic toob Euroopasse hõõglambi välimusega lEd-pirnid PanasoniC, maailma suurusElt nEljas lambiPirnitootja, toob aPrillis EurooPa turulE innovatiivsEd lEd-lambiPirnid, mis välimusElt mEEnutavad traditsioonilist hÕÕglamPi, Ent tarbivad viis korda vähEm EnErgiat ja PEavad vastu 40 korda kauEm.

“P

anasonicu jaoks on keskkonnasäästlikkus tootearenduse juures alati suurt rolli mänginud,” kommenteeris Ermo Rae, Panasonicu esindaja Eestis. “Lõpuks jõuab 75-aastane kogemustepagas valgustusäris innovatiivsete toodete kaudu ka Euroopa tarbijateni,” kommenteeris Rae. “Panasonicu eesmägiks on jõuda kolme aastaga Euroopa LED-valgustuse turuliidrite sekka ning aastaks 2018 elektroonikatööstuses tippu rohelise mõtteviisiga ettevõtete seas,” lisas Rae. Innovatiivsed LED-pirnid on disainitud selliselt, et meenutavad nii vaadates kui puudutades traditsioonilist hõõglampi.

Erinevalt teistest LED-lampidest näevad Panasonicu Nostalgic Clear LED-lambipir-

lufthansa tähistas tallinnas tegevuse alustamise 20. aastapäeva 29. märtsil 1992 maandus luFthansa lEnnuk EsimEst korda tallinnas. boEing 737 lEndas kolm korda nädalas FrankFurdist tallinna ja sEEjärEl minski kaudu saksamaalE tagasi. tallinn oli Üks EsimEsi PEalinnu, millE luFthansa 1990. aastatEl ida-EurooPassE laiEnEmisEl välja valis.

“K

ui me Tallinnas 20 aastat tagasi tegevust alustasime, lendas Lufthansa Tallinnast välja kolm korda nädalas. Täna maandume Lennart Meri Tallinna Lennujaamas kolm korda päevas – see on muljetavaldav, tugev ja jätkusuutlik kasv,” nentis Lufthansa Soome ja Balti riikide üksuse direktor Marek Kuchta.

Lufthansa kahekordistas oma igapäevaseid lende Tallinnast Münchenisse, ühendades linnad kaks korda päevas oma moodsaima lühimaalendude lennukiga

Embraer 195. Uus lend LH2437 väljub Tallinnast kell 13.10 ja täiendab juba käigusolevat lendu LH2435, mis stardib Eesti pealinnast hommikul kell 06.35.

“Lisalendudega Tallinna ja Müncheni vahel pakub Lufthansa oma Eesti reisijatele ja kõigile teistele Balti riikide reisijatele parimat lennuühendust enam kui 200 sihtkohta rohkem kui 80 riigis,” lisas Kuchta.

Müncheni lennujaam, mis teenindab üle 35 miljoni reisija aastas, on üks Euroopa kiiremini kasvavaid sõlmjaamu. Algselt 4/2012 (42)

nid välja täpselt nagu tavalised lambipirnid, kasutades Centre-Mount-tehnoloogiat, mis hajutab valguse erinevatesse suundadesse, andes tulemuseks valguse, millega tarbijad harjunud on. LED-tulukesed on paigaldatud samamoodi nagu hõõglambi hõõguvad osad, erinevus LED- ja hõõgpirni vahel on praktiliselt olematu. Innovatiivne disain ja tehnoloogia on pärjatud ka prestiižse Gold iF disainiauhinnaga.

“Panasonicu 8-vatine lambipirn tarbib ainult viiendiku energiast, mis 40-vatine hõõgniitpirn. Keskmiselt moodustab valgustus pere elektriarvest 20%, seega on pere rahakotile positiivne mõju olemas. Ühtlasi peab LED-pirn vastu umbes 40 korda kauem, umbes 40 000 tundi,” selgitas Rae.

käivitatud Frankfurdi liinil lendab moodne Airbus A320, mis väljub õhtuti.

“Kahe aastakümne edukatele aastatele tagasi vaadates torkab silma meie reisijate arvu suur kasv. 2011. aasta oli Lufthansale Eestis ja teistes Balti riikides kõige edukam aasta. Meie kaudu lendas Tallinna ja tagasi 151 000 reisijat. See teeb kasvuks üle 15%,” selgitas Kuchta. “Teeme sel turul kõigi partneritega tihedat koostööd, et hoida oma Tallinnast väljuvate lendude täituvust rekordilisel 80% tasemel, mille me eelmisel aastal saavutasime.” Lennuteenuste uue kontseptsiooni raames pakutakse turistiklassi reisijatele taas tasuta suupisteid ja jooke. Piiriülestel Euroopa lendudel kestusega üle kahe tunni pakutakse reisijatele sooja sööki.

Lufthansa hääletati maailma reisiauhindade valimisel Euroopa juhtivaks lennufirmaks enam kui 5000 üles seatud reisifirma, sihtkoha ja organisatsiooni seast.

Pilt: PanasoniC

8

Eestist Maailma

Logica Eesti:

Oleme tugevad küberturvalisuse ja kosmose alal Et liikuda väärtusahelas kõrgemale, luua rohkem lisandväärtust, eksportida ja müüa maailmaturule, ei pea omama tingimata konkreetset oma brändi toodet, vaid võib osutada ka teenust. Inseneeria otsustaski laiendada veidi oma ampluaad ja külastas üht valdavalt äri- ja IT-teenuseid pakkuvat ettevõtet Logica Eesti. Inseneeria toimetajaga ajasid juttu Logica Eesti tegevjuht Avo Kask ja ärijuht Andres Birnbaum.

Pildil on visand Eesti esimesest satelliidist ESTCube, mis peaks lähiaastatel orbiidil oma missiooni täitma.

Koostöös Tartu Ülikooli ja Logica Eestiga valmib missiooni toetav tarkvara.

Pildid: Logica, ESA

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

EEstist maailma

9

mati FELdmaNN, Inseneeria peatoimetaja

L

õviosa Logica töötajatest kannab inglise keeles ametinimetust “Software Engineer” ehk siis tarkvarainsener, seega on igati tegu Inseneeria pärusmaaga. Tarkvaraarenduse elutsükkel on paljuski sarnane käegakatsutavate toodete/lahenduste loomisele.

Projekti meeskonnas on analüütikud, disainerid, arhitektid, projekteerijad, arendajad-insenerid ning testijad.

Ent kas Logica Eestil on oma brändi toode, mille saaks näiteks ajakirja kaanele panna? “Logica Eesti on osa suurest rahvusvahelisest Logica Grupist, kes pakub laia ringi konsultatsiooniteenuseid.

Lähtume iga kliendi omapärast ja teeme kliendile rätsepalahenduse – alustame situatsiooni analüüsist ning lõpetame teenuse juurutamisega kliendi juures,” selgitab tegevjuht Avo. “Meil on pikaajalised kliendisuhted, pakume IT-lahenduste perekonda, mitte üksikut lahendust. Aga meie bränd on meie inimesed.”

Kui Logica näol on tegu suure rahvusvahelise grupiga, siis kas saame rääkida ka grupisisesest tööjaotusest? Et sina teed seda, ja sina seda?

galilEo satElliit, millE tarkvaralisE PoolE PEalt lööb kaasa ka logiCa EEsti

Galileo raames – konkreetsemalt missiooni juhtimise tarkvara. Geoinfosüs-

lühitutvustus

küberturvalisus, kosmos, geoinfosüsteemid ja utilities “Iga üksus teeb seda, mida ta kõige paremini oskab,” räägib ärijuht Andres.

“Teiste kõrval on meie suuremateks valdkondadeks küberturvalisus, kosmos, geoinfosüsteemid ja nn utilities, mida eesti keeles võiks nimetada kommunaalteenuste valdkonnaks – elektrienergia, gaas, vesi, kaugküte, prügimajandus jne.

Kosmose valdkonnas teeme tööd Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) projekti

Logica Eesti » Käive 2011: 4,4 mln eurot (aastane kasv 43%) » Eksport 2011: 2,6 mln eurot (aastane kasv 116%) » Töötajate arv: 110

teemide valdkonnas loome häirekeskusele lahendust GIS 112, mis aitab kiiresti tuvastada helistaja asukohta, juhib kiirabiauto meeskonna õigesse kohta, tuvastab päästeameti jaoks veevõtukohad jms. Helsinki päästeametis on Logica poolt loodud niisugune süsteem juba aastaid kasutusel.

Kommunaalteenuste valdkonnas on meie kliendid elektri-, gaasi-, veefirmad.

Aitame luua niisuguseid rakendusi nagu arveldamissüsteemid, mõõteandurite mõõtude või näitude haldamine, kas siis automaatselt loetud või käsitsi võetud, tarneahela jälgimise tarkvara. Meie suuremad kliendid on EMT, Eesti Gaas, Eesti Telekom, Linde Industrial Gases (Eestis AGA), kosmosevaldkonnas ESA,” loetleb Andres.

“Tartu Ülikooliga on meil sõlmitud koostöömemorandum tudengisatelliiti-

10

EEstist maailma

de projekti toetamiseks,” lisab Avo. “Toetame koolilaste IT-olümpiaadi korraldamist. Anname välja kõige “laisema” programmeerija auhinda – sellele, kelle programm on ridade poolest kõige lühem.”

saksamaa saab Eestilt küberturva-alast nõu Kas võib olla nii, et mõne teise riigi Logica üksus pöördub Eesti poole mingis küsimuses?

“Jaa, näiteks Logica Saksamaa üksus on pöördunud meie poole küberturva küsimustes, sest nad teavad, et me oleme selles tugevad. Satelliidid peavad Maaga pidevalt sidet ja tähtis on, et võõras ei saaks oma kätt vahele,” räägib Andres. “Saksamaa üksus arendab meie kaasabil satelliitide juhtimise ja opereerimise süsteemi ning siia me pakkusime olulist teadmist küberturvalisuse osas lisaks.”

aga mida saaks näiteks saksamaa üksus Eestile pakkuda?

“Näiteks ERP-paketid finantssektori tarbeks,” leiab Andres. “Meil ei ole need nii hästi välja arendatud. Hollandis jällegi on tugev teadmine elektriautode laadimisvõrgu alal. Suurimad tuulepargid Euroopas paiknevad Hispaanias ja Portugalis – seal on välja töötatud Logica Renewables Suit, mis võimaldab elektrituulikute kaughaldust ning elutsükli jälgimist. Logica rendib seda teenust pilve-põhimõttel teistegi elektrituulikute tarbeks. Taanis on välja töötatud mudel, mis arvestab elektrituulikuid koos hüdroelektrijaamadega – kui tuuleenergiat on hetkel üle, pumbatakse vett üle tammi üles tagasi.”

töökohtade arv tootmises ei vähene, aga teiseneb Räägime natuke innovatsioonist.

Kas pole nii, et innovatsioon või uuenduslikkus selle asemel, et luua uusi töökohti, hoopis kaotab seniseid töökohti, sest inimeste töö teevad ära riist-

“me juba ekspordime soome, rootsi, suurbritanniasse ning saksamaale oskusteavet, millest seal riikides puudus on.” avo kask

ja tarkvara? Näiteks jälgib toote elutsüklit niisugune asi nagu Product Lifecycle Management ja tublit inseneri või tehnoloogi polegi homsest enam vaja.

“Ega töökohti sellest vähemaks jää, töökohad on teistsugused. Tootmisega kipub minema nii, et piltlikult öeldes füüsiliselt toodab üks inimene, kes on liini operaator, aga mitukümmend inimest mõtlevad välja, loovad ja arendavad toodet, kirjutavad tarkvara, müüvad toodet, juurutavad ja hooldavad toodet jne,” toob Avo võrdluse, “tootmise tugiteenuste osakaal pidevalt suureneb.

Näiteks Logica Eesti on raskustes heade töötajate leidmisega.”

EEstist maailma

11

eesti-üksuse tugevus

Küberkaitse kosmoses

M

KMF (Master Key Management Facility) on Logica Eesti üks hiljutisemaid projekte kosmose valdkonnas. Selle tulemusena valmis turvalisust käsitlev tarkvara kümnele Sentinel-seeria satelliidile, mis on osa GMESi programmist.

GMES (Global Monitoring for Environment and Security) on ülemaailmne vaatlusvõrgustik, mis annab radari piltide kaudu kasulikku teavet erinevatele probleemidele lahenduste leidmiseks.

Logica loodud tarkvara ülesanne on maapealse juhtimiskeskuse ja satelliitide vahelist suhtlust kaitsta seda krüpteerides. Valminud tarkvara genereerib esmalt juhuslikud krüpteerimis- ja ligipääsuvõtmed, kaitseb neid volitamata ligipääsu eest ning kannab hoolt, et õigete ligipääsuvõtmetega suudab satelliit saadetud sõnumid lahti krüpteerida.

Käesoleva tarkvaralahenduse tegemisel olid peamisteks väljakutseteks: » süsteemi poolt genereeritavate võtmete juhuslikkuse tagamine; » süsteemi võtmete turvaline hoiustamine; » süsteemi toimingute jälgitavus.

Enne MKMFi oli sarnaste satelliitide suhtlus juhtimiskeskusega krüpteerimata, mis tähendas, et vajalike vahendite olemasolul oli võimalik kõigil neile juhiseid saata.

Logica Eesti ärijuht Andres Birnbaum

arianE 5 start 2005. aastal

logica Eestisse pole mõtet hindusid importida Ent Eestis on näiteks küllalt tarkvarafirmasid, kellel on läbi ja lõhki rahvusvaheline meeskond ja töökeel on inglise keel. Logica Eesti võiks häid töötajaid tuua näiteks Indiast?

“Logica Grupil on India üksuses tööl ca 5000 inimest.” vastab Avo. “Meil pole vaja neid siia tuua. Me saame neid niisamagi kasutada, kui vaja”. “Logica Eesti töökeeled on eesti ja inglise keel, sest meil on tööl mõned inimesed väljastpoolt, näiteks Poolast,” lisab Andres.

Räägime ka tootlikkusest, väärtusketis ülespoole liikumisest – kuidas Logica

Eesti on need eesmärgid enda jaoks sõnastanud ja kus asub praegu?

“Juba tänases päevas ei asu me Logica kontsernis tootmisahela alumises otsas – ei tegele odava tööjõu pakkumisega. Me juba ekspordime Soome, Root-

si, Suurbritanniasse ning Saksamaale oskusteavet, millest seal riikides puudus on. Edaspidi on plaanis veelgi suuremat vastutust võtta ning juhtida terveid projekte piiri taga algusest lõpuni,” selgitab Avo.

1212

Huvitav lahEndus lahendus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

kohaliku elu edendamine:

vÕHma aiNuLaadNE uisuvÄLjak inseneeria käis külastamas võhmas paiknevat omapärast parafiinil baseeruvat, mittekülma aastaringset uisuväljakut ja sattus vaimustusse sellest, kui palju saab hea tahtmise korral nappide vahenditega ära teha. mati FELdmaNN, Inseneeria peatoimetaja

“L

laste ja perede koht

ibisemine toimub parafiinist uisuväljakul samamoodi kui tavalisel jääväljakul,” selgitab Peter Wüthrich, kes on uisuväljakut haldava MTÜ Sinule juhatuse liige ja uisuväljaku peamine eestvedaja. “Uisuraud tekitab aluspinnale üpris tugeva rõhu, mille tulemusel kas siis jää või parafiinisegu hetkeks sulab ja mille peal uisk libisebki. (Seda nähtust nimetatakse füüsikas Le Chatelier’ pritsiibiks – toim.) Võrreldes jääga on pa-

rafiinikihi peal libisemine pisut kehvem, just uisutamise esimestel tiirudel,” räägib Peter. Tuleb välja, et libisemise parandamiseks peab uisud n-ö soojaks uisutama. Uisuraudade soojendamiseks on väljaku ääres ka elektriline “röster”.

sooja “jää“ täpne koostis jääb siiski saladuseks Muidugi huvitab kõige rohkem, mis materjalist täpselt ikkagi uisuväljaku kate

LiuvÄLjaLt LaHti kraabitud Puru kogutaksE kokku ja sEE LÄHEb ümbErsuLatamisELE

“jÄÄ” HooLdamisE masiN PEtEri kÄEs

4/2012 (42)

tehtud on. Teada on see, et peamine komponent on parafiin. Katsudes tundubki materjal nagu küünla parafiin, aga on viimasest tunduvalt kõvem. Peter näitab lauatükki, mille peale on materjal umbes poolesentimeetrise kihina kantud ja teatab, et täpset koostist ei tea temagi – niisuguse kattematerjali on välja mõelnud üks Šveitsi mees ja tehnoloogia on patenteeritud. Võhmasse rajatud uisuväljak, seadmed, poordid jms ongi pärit Šveitsist, kus

sEE aLEksaNdrikooki mEENutav tükk oNgi umbEs PooLEsENtimEEtriNE “jÄÄkiHt” koos aLusmatErjaLiga

Fotod: mati FEldmann, sakala

huvitav lahEndus

uisuväljak on koht, kus võhma lapsed ja ka pered saavad aega veeta ja kuhu tullakse meeleldi sünnipäeva pidama.

ParaFiinil uisuväljak PaiknEb kooli kunagisEs köEtavas vÕimlahallis

niisuguseid aastaringseid uisuväljakuid on palju. Peter Wüthrich ise on samuti pärit Šveitsi saksakeelsest piirkonnast, aga kogu oma jutu räägib ta ära heas eesti keeles.

Võhma uisuväljak on kokku laotud ruudukujulistest plaatidest mõõtudega umbes 50 korda 50 sentimeetrit ja paikneb kooli kehalise kasvatuse tundide jaoks püstitatud köetavas angaarhallis. Väljaku pindala on 196 ruutmeetrit, saab teha iluuisutamist, mängida jäähokit. Vaid jäätantsu jaoks ei ole väljak Peteri sõnul kõige sobivam.

Piletihinnad on vägagi kasutajasõbralikud Väljaku hooldamine käib suures osas samamoodi kui jääväljaku puhul. Parafiinväljaku puhul kogutakse lahtine parafiinipuru kokku, sulatatakse uuesti üles ja kantakse taas väljakule peale. Seda tööd teeb hooldusmasin, mis sulatab pinna

www.kaeser.ee

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid • Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja filtrid • Suruõhu käsitööriistad

Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa Tel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

4/2012 (42)

13

laste ja perede koht

14

huvitav lahEndus

ParaFiiNist jÄÄ HooLdamiNE NÄEb vÄLja PEaaEgu samasuguNE kui PÄrisjÄÄ PuHuL

kergelt üles ja lisab uut “jääd” vedelal kujul, mis tasandab konarused. Väljakut hooldab Peter ise umbes korra kahe nädala tagant, korraline hooldus võtab aega paar tundi.

Räägime Peteriga sellest, kas selline uisuväljak ka ennast ära tasub. Pilet väljakule maksab lastele ühe euro ja täiskasvanutele poolteist eurot, ajapiirangut polegi.

Kuupilet platsile maksab vaid viis eurot.

Lahti on plats neli päeva nädalas, peale Peteri enda on tööl üks palgatöötaja. “Võhma linn toetab uisuväljakut, näiteks aitab katta halli küttekulusid,” möönab Peter.

“Koos linna toetuse ja piletirahaga jääb kuludest kuus sadakond eurot üle. Aga uisuväljak on koht, kus Võhma lapsed ja ka pered saavad aega veeta ja kuhu tullakse meeleldi sünnipäeva pidama. Tahame Võhma renomeed tõsta, et sellest ei räägitaks vaid pankrotti läinud lihakombinaadi kontekstis.”

LiuvÄLja kÕrvaL saab mÄNgida ka LauamÄNgE

vÕhma liuvälja hinnad on vägagi sÕbralikud ^ uisuta vÕi tErvE PäEv

LaENutamisE ootEL uisud

maks. Hankisime veel 30 paari uiske ja uiskude teritamise masina. Teist osa rahastati Liidri programmist 23 000 euro ulatuses.”

Võhmas kulgeb elu rahulikult ja kiirustamata. Ka meie jutuajamine Peteriga kulgeb kiirustamata, tal on aega rääkida peale uisuväljaku ka eesti asjadest üldisemalt, sellest, et talle Eestis meeldib ja ta elab siin püsivalt. Teise ettevõtmise, osaühingu Eesti Valgus kaudu on ta Võhmas arvestatav tööandja. Ta leiab, et ettevõtlus ei pea koonduma ainult Tallinna või Harjumaale, sest mujal Eestis on tootmiskulud väiksemad. Tallinnas ei saaks ta uisuväljakut ühe euro eest lahti hoida. Peter Wüthrich on igal juhul Võhma patrioot. Edu ettevõtmistes!

senine koguinvesteering on üle 70 000 euro Palju on uisuväljaku alla raha pandud?

“Uisuväljaku esimene järk läks maksma 800 000 krooni, millest umbes pool oli väljak ise ja millest hooldusmasinad maksid 12 000 eurot; üsna kalliks kujunes ka kõige selle transport Šveitsist. Hankisime ka 30–40 paari uiske, mida välja laenutada,” loetleb Peter. “Teises järgus tegime platsi 100 ruutmeetrit suuremaks, paigaldasime poordid ja halli väljatõmbe ventilaatori, kuna suvel läheb hall liiga kuu-

liuvälja on kÜlastanud ka PrEsidEnt toomas hEndrik ilvEs. EsiPlaanil PEtEr WÜthriCh

4/2012 (42)

Reklaamtekst

Ruukki kõrgtugev Optim teras kasutamiseks kõige nõudlikumates tingimustes Ruukki tooteseeria Optim sisaldab mitmeid kõrgtugevaid ja ülikõrgtugevaid konstruktsiooniteraseid. Maailma tugevaim kuumvaltsitud teras Optim 1500 QC – valmistatakse ainulaadsel otsekarastusmeetodil, mis on välja töötatud Rautaruukki kontsernis. Esimesed sel meetodil valmisatud kõrgtugevad terastooted tarniti 2002. aastal. Ruukki on otsekarastustehnoloogia juhtiv kasutaja maailmas.

Otsekarastamine Otsekarastamine seisneb umbes 900 ºC-ni kuumutatud teraslehe või -plaadi kiires mahajahutamises vees kuni ruumitemperatuurini vahetult pärast valtsimist. Kiire jahutamine muudab terase äärmiselt kõvaks ning annab sellele väga tugeva mikrostruktuuri, mis lisaks koostisele mõjutab ka terase omadusi.

Ruukki teeninduskeskused pakuvad laia valikut töötlemisteenuseid. Laserlõikamine asendab mitmeid traditsioonilisi lõikemeetodeid nagu perforeerimine ja tavalõikamine. Suurimat kasu saadakse keeruka kujuga toodete lõikamisel ja siis, kui mõõdutäpsus on oluline. Võimalik on lõigata kuni 508 mm läbimõõduga torusid. Gaas- ja plasmalõikamine võimaldab saada ettenähtud kujuga detaile – vajadusel isegi faasitud servaga. Laserkeevitus võimaldab erinevaid terasemarke ja paksusi uuenduslikul viisil ühendada. Nii saame klientidele pakkuda uutmoodi vabadust toodete projekteerimisel.

Otsekarastatud teraslehe valtsimismeetodil toodetakse äärmiselt õhukesi, 2,5 kuni 8,0 mm paksusi teraslehti. Ruukki võttis aastaid tagasi oma Raahe tehase plaadivaltsimisliinil kasutusele lõõmutamisega kombineeritud otsekarastamise. Valtsimisliinil toodetakse paksemaid Optim-seeria teraseid, millest tugevaim on praegu Optim 700 QL, paksusega kuni 20 millimeetrit.

Suurem tugevus võimaldab konstruktsioonide valmistamisel kasutada õhemaid materjale. See omakorda aitab vähendada konstruktsiooni omakaalu ja suurendada kandevõimet. Näiteks saab väiksema tühimassiga veokiga vedada suuremaid koormaid. Ühtlasi väheneb iga kaubaühiku vedamisele kulutatud kütusekogus. Lisaks majanduslikule kasule vähenevad selgelt ka keskkonda paisatavad heitmed.

Hollandi tootja Schenki jäätmepresside külgseinte, lagede ja tagaseinte tarbeks kasutatakse 3 mm Optim 700 MC teraslehti. Laserhübriidkeevitus võimaldab saada suurepärase mõõdutäpsusega laiu ja õhukesi teraslehti. Pärast keevitamist painutatakse õhukesed ja laiad lehed Ruukki töötlemiskeskuses ning seejärel tarnitakse kliendile monteerimiseks.

Arendustöö Ruukki kõrgtugevate teraste tootevalikut laiendatakse pidevalt.

2010. aasta kevadel täiendati Optim tooteseeriat mitmete uute terastega. Suure tugevuse ja hea ilmastikukindlusega Optim 960 QCW, uus karastatud ja lõõmutatud terasplaat Optim 700 QL ning uus lehtteras Optim 700 MC Plus lisavad turule uut potentsiaali, sest on külmalt valtsitavad ja hea löögikindlusega.

Tehniline klienditeenindus ja projekteerimistugi Läti tootja Metsateki puiduveomasina tõstukinoole valmistamisel on kasutatud Ruukki Optim® 650 MC terasemarki. Tänu sellele on tõstuki kaal väiksem ja tõstevõime suurem. Kergem kraana vähendab ka veoki kogukaalu ning kütusekulu.

Tooteuuendused Ruukki valmistab toruvaltsimisliinidel kõrg- ja ülikõrgtugevast terasest konstruktsioonitorusid. Need torud on kas ruut-, ristkülik- või ümara ristlõikega. Terasprofiilide valtsimisliinil valmistatakse külmvaltsitud tooteid, muu hulgas ka erikujulisi profiile.

See annab klientidele võimaluse optimeerida konstruktsioonide omadusi ja massi vastavalt lõpptoodangu eripärale.

www.ruukki.ee

Ruukki tehnilise klienditeeninduse poole soovitame pöörduda juba toote projekteerimise staadiumis. Ühendades teadmised terase ja selle omaduste kohta ning mõistes klientide vajadusi, loome optimaalsed eeldused toodete paremate tööomaduste saavutamiseks. Ruukki eksperdid teavad täpselt oma toodete kasutusvõimalusi ja oskavad öelda, kuidas toode käitub lõigatuna, keevitatuna, puurituna või painutatuna.

Usume, et erinevate valdkondade asjatundjate tihe koostöö on kõige tõhusam viis leida lahendusi, mis loovad väärtust nii nende kasutajatele kui ka tootjatele ja materjalide tarnijatele.

tasuta infolefon 1914

eksponaate, eksponente ttk toimetamised

1616

konvErEnts/mEss konvErEnts / mEss

soomE Firma luvia boats PurjEPaat barChEtta 27 on tEhtud Puidu-FiibErklaasi komPosiitmatErjalist ja on kihilisE EhitusEga

kEha3 valgusti sEa buoY

andrY ProdEl on soomE turuga rahul

innovatsioon:

uus trENd – diisEL- ja ELEktrimootoriga HübriidPaadid helsingis 2012. aasta veebruaris toimunud Põhja-Euroopa suurimal paadimessil osales kümne päeva jooksul ligi 350 eksponenti. seitsmes näitusesaalis esitleti kokku umbes 600 paati.

vEijo kauPPiNEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

P

aadimessil oli eksponentidena esindatud suur arv organisatsioone, kes valmistasid aktiivselt ette näitusekülastajatele esitlemiseks mõeldud programmielemente. Uueks ettevõtmiseks olid oksjonid. Külastajad said muu hulgas teha enampakkumisi nii riietele, ujuvvahenditele, ankruvintsidele, mootoritele kui ka paatidele.

Väga selgeks tulevikusuundumuseks näivad olevat alumiiniumkerega paadid.

Soomes on juba ettevõtteid, kus alumiiniumpaate toodetakse. Soome firma Buster on selles vallas teerajaja ning omab juba 50 aasta pikkust vastavasisulist kogemust. Mõnes fiiberklaasist paate tootvas firmas lisandub 2012. aasta hooaja valikusse rida alumiiniumkerega aluseid.

akusid saab laadida sadamas ja diiselmootoriga

soome paadieksport Eestisse 2011. a vähenes

Hübriidautod on juba kasutusel, nüüd on meil olemas ka hübriidpaadid. Helsingis esitleti kaht erakordselt suurte akudega paati. Akusid saab laadida nii sadamas kui ka paadi diiselmootori abil. Sõidukiirus diiselmootoriga on umbes 30 km/h, üksnes elektrimootori kasutamisel alla 10 km/h.

Selliste hübriidpaatide hinnalisa küünib üle 60 000 euro.

Huvitav uus paat on Soome firma Luvia Boats toodetav Barchetta 27. See uuenduslik alus on tehtud puidu-fiiberklaasi komposiitmaterjalist ja on kihilise ehitusega. Paat jätab puitpaadi mulje, kuid on palju kergem. Samuti on selle hooldamine sama hõlbus kui fiiberklaasist paatide puhul.

Eesti ei kuulu Soome paatide ekspordis esimese kümne sihtriigi hulka. Aastal 2010 oli Soome eksport Eestisse üle ühe miljoni euro. Aastal 2011 toimus märgatav vähenemine – Soome eksport Eestisse kahanes 600 000 euroni. Paadimessil osalesid ka mõned Eesti eksponendid. OÜ Top Marine toodab ja müüb selliseid merendustooteid nagu ujuvsillad, käimispoomid, toodrid ja torupoomid. Andry Prodeli sõnul on ettevõttel nüüdseks Soomes väga tugev turupositsioon. Tallinna ettevõtte KEHA3 tegevusvaldkond hõlmab omatoodete disaini, disainijuhtimist ja disainiteenuste osutamist.

KEHA3 toodete hulgas on ka valgusti-merepoi, mis on tõepoolest nutikas ja uuenduslik toode.

Harjumaal tegutsev Werfest OÜ on

4/2012 (42)

Pildid: autor

konvErEnts / mEss

kolmandat korda mEssil osalEv kallE saar

maia krÜnWald-mäki EsitlEb FilliP saili kangaid

keskendunud väikepaatide tarbeks roostevabast terasest ja mustmetallist lisatarvikute tootmisele – kõigele, mis jääb kalda ja paadi vahele. Mustmetalli kasutatakse peamiselt jahtide ning mootorpaatide pukkide ja aluste valmistamiseks, mida töödeldakse

HÜDRAULIKASÜSTEEMID

kuumtsinkimise teel. Kalle Saar ütleb, et ettevõte tuli Helsingisse juba kolmandat korda.

Fillip Sail on Helsingi paadimessi uustulnuk. Firma asub Tallinnas Noblessneri sadamas. Fillip Sail toodab erinevaid paadi-

17

helsingis esitleti kaht erakordselt suurte akudega paati. akusid saab laadida nii sadamas kui ka paadi diiselmootori abil.

kangaid ning hooldab ja parandab purjesid ja purjeriiet.

Lisateave Soome paaditööstuse kohta: Soome Paaditootjate Liit (Venealan Keskusliitto) Finnboat, www.Finnboat.Fi.

HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!

Hüdraulikalahendused laevadele

Baltflex AS Töökoja 4a Tallinn 11313 Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselt hüdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka naftapuuraukude hoolduslaev „Skandi Aker" 4/2012 (42) Foto: Ron Damman

1818

Insenerikutse insEnErikutsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uus instituut:

maaiLmatasEmEL LogistikaÕPE ttü-s

damine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega.

Tarneahelajuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud definitsiooni kohaselt on tegemist ettevõtte protsesside ja tegevuste koordineerimisega tarnijast lõpptarbijani, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuse kasv klientide, ettevõtte omanike ja teiste sidusgruppide jaoks. Seega võib logistikat vaadelda ka kui mõttelaadi, kompetentsust ja tegutsemisviisi nii ettevõtte kui rahvamajanduse konkurentsivõime tõstmiseks.

Tänapäeva logistikateooriasse on integreeritud elemente teistest teadusharudest – süsteemi- ja protsessiteooriast, organisatsiooniteooriast, operatsioonianalüüsist, transaktsioonikulude, raha ajaväärtuse teooriast, raamatupidamisest, printsipaali ja agendi suhete teooriast jne. Seega nõuab logistika teadusliku mõtte areng ka TTÜ erinevate teaduskondade laiapõhjalist kaasamist logistika akadeemilisse õppesse.

intelligentsed transpordisüsteemid Viimane peaeriala magistratuuris on transpordiplaneerimine. Kõige huvitavam osa selles programmis on intelligentsed transpordisüsteemid – mobiiltelefoni ra-

kommentaar

14. märtsil avas tallinna tehnikaülikool uue logistikainstituudi. äsjaasutatud instituudi õppe- ja teadustegevus ühendab endas tarneahela juhtimise, transpordiplaneerimise ja logistika valdkonnad. kati kÕrbE, ttÜ logistikainstituudi ProjEktijuht

V

eebruaris kinnitati uued õppekavad nii bakalaureuse- kui magistriõppes, uudsena on lisandunud kolmas magistriõppe peaeriala – tarneahela juhtimine. Tarneahelate juhtimist peetakse maailmas üheks kõige populaarsemaks erialaks, sest nende spetsialistide järele on pidev suur nõudlus. Tarneahelajuhtimine on ideaalne nendele tudengite-

le, kelle jaoks MBA või ärijuhtimine on liiga “pehme” eriala ja tehnilised alad liiga insenerlikud. Mitmed spetsialistid arvavad, et ideaalne haridus ettevõtte juhil ongi tarneahelajuhtimise diplom.

mis on logistika ja tarneahelajuhtimine?

Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turun-

4/2012 (42)

Vastavalt tööturu vajadusele

“E

ttevõtted vajavad heal tasemel tarneahela juhte, transpordiplaneerijaid ja logistikuid, et olla tänapäevases maailmas konkurentsivõimelised ja jätkusuutlikud,” ütles instituudi juht professor Ott Koppel.

“Uuenenud interdistsiplinaarsed õppesuunad on välja töötatud koostöös valdkonna ettevõtjate ja ekspertidega, see tagab õppe vastavuse tööturu vajadustele,” lisas professor Koppel.

Pildid: istoCkPhoto, bigstoCkPhoto

Reklaamtekst

20

insEnErikutsE

Kommentaarid

Hele Hammer, AS Telema Eesti tegevjuht

T

jaanus murakas, PÜ E-Piim juhatuse esimees

M

eie ettevõte vajab häid spetsialiste nii tarneahela juhtimise kui logistika alal. Arvestades TTÜ laiapõhjalist potentsiaali, leian, et just seal oleks logistikavaldkonna magistriõppel võimalik areneda rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavaks.

Enn saar, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige

N

urmas roosimaa, Ramirent Baltic ASi Fleet Manager Baltic

änaseni on tarneahela juhtimise kursusi Eestis küllalt harva, veelgi vähem on olnud võimalust seda teemat süvendatult ülikoolis õppida. Olin kaasatud õppekava väljatöötamisse. Õppekava sai nii mitmekülgne ja põnev, et ka Telema Eestist on sügisel vähemasti paar tarneahela juhtimise erialal magistriõppesse pürgijat.

aljalt ei leia enam majandusvaldkonda, kus on võimalik olla edukas ja konkurentsivõimeline ainult selle valdkonna teadmisi ja kogemusi rakendades. Edukad on need ettevõtted ja inimesed, kes oskavad oma tegevuses kasutada teiste valdkondade kogemusi ja võimalusi. Näiteks on logistikasüsteemide efektiivsuse võti peidus infotehnoloogia kasutamises, ärijuhtidele õpetakse üha põhjalikumalt psühholoogiat jne.

Rõõm on jälgida, kuidas ka Eesti kõrgkoolid on lõpuks võtnud suuna õppekavade kaasajastamisele, et tagada ülikoolide lõpetajate tasemel ettevalmistus valdkondades, mis on Eesti majandusarengule olulised. Positiivse näitena väärib esiletõstmist uus tarneahelate juhtimise magistriõpe TTÜs, kus lisaks logistika valdkonna ainetele on senisest suurem tähelepanu nii majanduse kui infotehnoloogia õppeainetel.

Nii õpetatakse tänaseid ja tulevasi logistikuid ja tarneahelate juhte, kuidas äriteavet hallata, visuaalset analüütikat rakendada, IKT-lahendusi logistikas ja transpordiplaneerimises kasutada. Tarneahela juhi edu sõltub täna IT-lahenduste tundmises ja nende oskuslikus kasutamises.

V

äga hea meel, et on leitud võimalus hakata alates sügisest magistritasemel logistikuid ja tarneahela juhte koolitama uue õppekava raames, kuna praegu on keeruline antud alal leida täiendõpet. Korraliku erialase koolituse saamiseks peab kiikama piiri taha.

kendused (akseleromeetrid), RFID-d jne.

Intelligentsed transpordisüsteemid suurendavad olemasoleva taristu rakendamist, lisavad transpordi taristule ning sõidukitele info- ja sidetehnoloogia mõõtme, mis kok-

4/2012 (42)

tarneahelajuhtimine on ideaalne neile, kelle jaoks ärijuhtimine on liiga “pehme” eriala ja tehnilised alad liiga insenerlikud.

kuvõttes viib liiklusturvalisuse suurenemisele. Rakendustest võib veel mainida: sõidukite avastamise süsteemid, k.a liiklusloenduse ja kaalumise süsteemid; kinnised televisioonisüsteemid, k.a teeja liikluskaamerad; teeilmajaamade infosüsteemid; infomärgid, k.a kiirustablood.

Kõik nimetatud erialad on interdistsiplinaarsed ja hea haridus antakse nii erinevate erialade Eesti tippe kaasates kui ka välismaa eksperte rakendades. Uuendusena kasutatakse ettevõtjate kaasamist: iga õppeaine ja moodul on saanud endale nn “vaderid” ettevõtetes töötavate erialaspetsialistide näol.

Nad annavad sisendit, mis antud valdkonnas toimub, mida ootavad tööandjad, ja tagavad, et õpetamine toimuks viimaseid innovatsioone jagades.

Reklaamtekst

2222

huvitav lahEndus lahendus huvitav

arsenali täiendamine:

uus rELv usa mErEvÄEs – ELEktromagNEtiLiNE kaHur mürskude teekonda saab korrigeerida gPsiga

baE sYstEmsi ElEktromagnEtilisE kahuri katsEtaminE 2012. a jaanuaris

usa merevägi katsetab esimest tööstuslikku elektromagnetilise kahuri prototüüpi. tulevikus peaks sellest saama Zumwalt-tüüpi hävituslaevade põhirelvastus.

E

lektromagnetiliste kahurite väljatöötamist ja katsetamist kureerib USA mereväe teaduslik katselabor NRL. Siiani on katsetatud vaid uue relvaliigi laboratoorseid variante, mille eesmärk oli tõestada, kas iseenesest üldse on võimalik rakendada elektrit mürskude tulistamisel ja kuivõrd saab sellist lahendust kasutada sõjategevuses. Kahuri laboratoorse mudeli tegi valmis Briti kompanii BAE Systemsi Ameerika allüksus.

Seni katsetusel olnud süsteem oli aga äärmiselt kohmakas ja kulutas palju võimsust – mitteametlikel andmetel kuni 20 megavatti lasu kohta. Ka relva lasketäpsus oli suhteliselt madal, kahuritoru ressurssi jätkus vaid mõneks lasuks, pärast seda tuli see välja vahetada. Lisaks ei kannatanud laboratoorne prototüüp kuigivõrd niiskust – vägagi kriitiline tegur USA mereväe

jaoks, kes kavatses uusi kahureid rakendada perspektiivsetel Zumwalt-tüüpi hävituslaevadel. Uue relva tööstuslikul mudelil on BAE Systems püüdnud osast nimetatud puudustest vabaneda.

relsotroni lasketempoks on 6–10 lasku minutis, iga lask vajab vähemalt 16 megavatti võimsust.

4/2012 (42)

Kahuri tööstuslik variant erineb USA mereväe uuringu- ja analüüsiosakonna ONR andmeil laboratoorsest eelkõige kompaktsuse poolest (ehkki kaalub endiselt mitu tonni), kahuritoru on tunduvalt vastupidavam nagu ka relva konstruktsioonis kasutatud materjalid. Väliselt sarnaneb uus prototüüp rohkem kahuriga kui varasem.

Selle relva energeetiline vajadus on 32 megadžauli, kahur on võimeline metallist mürske välja tulistama kiirusega 9000 km/h. Tulistama hakkab kahur metallist kineetilisi mürske, mille teekonda on võimalik GPSi abil korrigeerida. Kahur kasutab elektromagnetilisi jõude, tulistamaks mürske, mis tulistamise esimesel etapil moodustavad elektromagnetilise keti ühe osa. Oma nimetuse –relsotron/railgun – sai kahur tänu kahele kontaktrelsile, mille vahel ja millega kokkupuutes mürsk liigub. Esialgset relsotroni laskekaugust, 160 kilomeetrit, plaanitakse pikendada 352 kilomeetrini.

töötatakse välja võimsat energia impulssallikat Eeldatakse, et USA mereväes kujuneb relsotroni lasketempoks 6–10 lasku minutis, kusjuures iga lask vajab vähemalt 16 megavatti võimsust. Problemaatiliseks osutus aga fakt, et Zumwaltid plaaniti varustada gaasiturbiinide abil töötavate energiaseadmetega, mille võimsus on 78 megavatti. Sellest jääb paraku relsotroni ja laeva muude energiatarbijate varustamiseks väheks. Nii sõlmiski USA mereväe meresüsteemide väljatöötamise valitsus lepingu firmaga Raytheon, et see töötaks relsotroni, laserite ja radarite tarvis välja energia impulssallika.

Analoogsed lepingud sõlmiti ka BAE

Pilt: baE sYstEms

huvitav lahendus

Systemsi ja General Atomicsiga. Iga lepingu maht on ligikaudu 10 miljonit dollarit.

Lepingute järgi käivitub perspektiivse süsteemi PFN (Pulse Forming Network) esialgne projekteerimine. Projekti üksikasju asjaosalised ei avalikusta. Kaitsetööstusettevõtte Raytheon andmeil suudab relsotron tänu PFNile anda mürsule lennukiiruse vähemalt 1500 meetrit sekundis.

Relva üks puudusi – relsotron kardab niiskust Peale PFNi tegelevad Raytheon, BAE Systems ja General Atomics ka relsotroni mürskude etteandmise süsteemi väljatöötamisega. Süsteem peaks kindlustama kahurile kiire lasketempo. Ebaselge on veel, kes tegeleb relsotroni lahingsüsteemide väljatöötamisega. Muuhulgas pole teada, kuidas kindlustada relsotroni stabiliseerimist, sihtimist ja ülehelikiirusel lendavate kineetiliste mürskude juhtimist. Sõjaväelased ega elektromagnetilise kahuri välja-

töötajad pole seni andnud pädevat selgitust, kuidas hakatakse relsotroni kaitsma niiskuse eest.

Sõjaväelastel ja USA firmadel tuleb lahendada veel hulgaliselt küsimusi, enne kui esimesed relsotronid seeriatootmisse lähevad. Muuseas, need peaksid olema praegu katsetatavatest prototüüpidest tunduvalt võimsamad. Varem on teatatud, et 2012. aastal plaanib USA merevägi hakata välja töötama 64-megadžauliseid relsotrone. Millal sellised relvad valmis saavad, ei tea paraku sõjaväelased isegi. ONRi andmeil peaks projekti lõpptähtaeg saabuma 2020. aastal, NRL on aga rääkinud aastast 2025.

Kaitse-eelarve kärpimine võib takistada välja­töötamist Läinud aasta keskel kiitis komisjon heaks USA kaitse-eelarve täiendatud versiooni summas 664,5 miljardit dollarit,

23

see on 6,4 miljardi võrra väiksem Valge Maja pakutust. Viimases oli sees ettepanek jätkata relsotroni väljatöötamist.

Detsembris kiideti heaks Pentagoni 2012. aasta eelarve lõplik variant summas 662,5 miljardit dollarit. Seal on uue relva väljatöötamise finantseerimine sees, samas puuduvad igasugused garantiid, et see jätkub ka 2013. ja 2014. aastal. Lähema kümne aasta jooksul peab Pentagon kärpima kulutusi peaagu 480 miljardi dollari ulatuses.

Praegu on relsotroni laboratoorne variant teinud juba üle 1000 lasu. 2007. aastal alanud katsetusi korraldatakse regulaar­ selt: spetsialistid testivad kahuritoru erinevaid konfiguratsioone, relsside konstruktsioone ja kahuridetailide sulameid, astudes nii samm-sammult kõrgtehnoloogilisele tulevikule lähemale.

Välisajakirjanduse põhjal

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm.

Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

4/2012 (42)

s u Ehit 2424

EHITUS Ehitus

tunnustus:

aasta bEtooNEHitis oN HELiskuLPtuur cromatico Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval ttÜ aulas välja konkursi “aasta betoonehitis 2011“ võitjad. aasta betoonehitis 2011 on heliskulptuur Cromatico tallinna lauluväljakul.

K

onkursi peaauhinna pälvis Cromatico skulptor Lukas Kühne Saksamaalt, konstruktori auhinna Andrei Kervališvili Nordecon Betoon OÜst, ehitaja auhinna Nordecon Betoon OÜ ja betooni tarnija auhinna HC Betoon AS. Heliskulptuur Cromatico visualiseerib kromaatilist muusikalist heliastmestikku, koosnedes 12 betoonkambrist nagu klaveri ühe oktaavi jagu musti ja valgeid klahve.

Betoonist kõlakoja iga kamber kõlab eri helikõrgusel vastu. Cromatico teostus “Eu-

roopa kultuuripealinn Tallinn 2011” programmi raames.

Skulptuur on õnnestunult maastikku paigutatud.

Žürii kommentaar: kohapeal monoliitbetoonist valatud väga õhukeste seintega skulptuur nõudis oskuslikke betoonivalajaid. Teisalt on tegemist keerulise insenertehnilise lahendusega, kus kohtuvad kunstniku nägemus helidest ja nende levimisest ning selle tehniline teostus. Cromatico annab betoonile uue rolli – kasutab teda akustiliselt. Võlu on just selles, et ongi ainult betoon ilma ühegi lisavidinata.

Žürii esimees Aadu Kana: Eesti on saanud endale kogu maailmas ainulaadse heliskulptuuri, mis teostus Lukas Kühne ja Mikko Fritze ideevälgatustest betoonimehe Mait Rõõmusaare (Nordecon Betoon OÜ) entusiastlikul kaasabil.

Kogu projekt oli suures osas pro bono ettevõtmine, mida kõik osapooled tegid siira pühendumusega ühiskondlikus korras. See on parim reklaam betoonile.

4/2012 (42)

Fotod: EEsti bEtooniÜhing

Ehitus

mis veel Žüriile meeldis

Eesti Betooniühingu eriauhinnad

hElmE 14 kortErElamud

Helme 14 korterelamud, Helme tn, Tallinn. Eriauhind arhitektibüroole JVR OÜ (arhitektid Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp) ning ASile E-Betoonelement – erinevate nõudlike, uudse tehnoloogiaga kvaliteetsete betoonpindade teostamise eest.

Žürii kommentaar: arhitekt ja arendaja on leidnud võimaluse kasutada mitut erisugust, erinevate tehnoloogiate abil loodud betoonpinda.

Graafiliste betoonkujutiste saamiseks leiti uuenduslik lahendus, mis on kordades ökonoomsem senikasutatutest.

Reljeefsete betoonpindade valuks mõeldud kummimatriitside valmistamise tehnoloogia avardab arhitektide ja tellijate valikuvabadusi betoonpindade ilmestamisel.

Eramu tabasalus, Lehe 8, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa. Eriauhind Palm E arhitektibüroo OÜ-le (arhitektid Eero Palm ja Pille Noole) ning telli-

4/2012 (42)

ja Priit Altperele – tellija ja arhitekti hea koostöö eest. Žürii kommentaar: arhitektide hea töö – esmapilgul ei torkagi silma, et tegu on elementmajaga. Betoonpindade eksponeerimisel ei ole hoone sees üle pingutatud, betoon moodustab teiste materjalidega harmoonilise terviku. Tegu on oskuslikult ja kindlakäeliselt rajatud omanäolise koduga. tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone. Ajakirja “Ehitaja” eriauhind ASile Kontek Int kvaliteetsete betoonitööde teostamise eest. Samuti veebiportaali “Ehitusuudised.ee” eriauhind lugejaküsitluse võitjale.

25

2626

Inseneri töövahendid insEnEri töövahEndid

diagNostika ja HooLdus

tÖÖPiNgi “mEditsiiNikaardi“ koostamiNE uue põlvkonna hooldussüsteemide abil on võimalik jälgida seadmete seisukorra muutusi ajas ja ennetada tootmise kvaliteeti mõjutavaid muutusi, neid prognoosida ja ennetada seadme rikkeid. kõige selle eelduseks on regulaarne diagnostika ja hooldus.

vLadimir orEHHov, robur Estonia oÜ ProjEktijuht

C

NC-juhtimisega lõiketöötluskeskuste ekspertiisi- ja diagnostikasüsteemiga Renishaw QC20-W ballbar on võimalik andmeid koguda ja töödelda tööpingi 14 erineva parameetri kohta, et anda tehnilisele seisukorrale eksperthinnang.

Diagnostikasüsteem koosneb digitaalsest, juhtmevaba ühendusega mõõteandurist ja mõõtmistulemuste töötlemise tarkvarast.

Mõõteanduri pööramisel ümber fikseeritud punkti mõõdetakse raadiuse muutumist erinevatel ajahetkedel ja positsioonides. Mõõtmistulemused fikseeritakse ja neid saab kasutada CNC-juhtimisega seadmete tehnilise seisukorra analüüsimisel.

Diagnostikasüsteem on komplekteeritud tööpingi arvjuhtimissüsteemiga ühilduva tarkvaraga, mille abil toimub tööpingi mõõdistamine ja seisukorra tuvastamine. Tööpingi erinevate piirkondade

mõõdistamise ja pingi töö kontrollimise tulemuste töötlemine võimaldab kõrvutada mõõdistatud piirkondi ja hinnata tööpingi kõrvalekaldeid kompleksselt. Tuvastatud vigade tarkvaraga töötlemisel on võimalik korrigeerida tööpingi juhtimisprogrammi vastavaid koordinaate või määratleda tööpingi täpsusklassi taastamiseks vajalikud remonttööd. Mõõtmise tulemuste kohta saab väljastada graafilise ülevaate ja digitaalse aruande (ühilduvus

programmidega OC Windows XP, Windows Vista®, Windows 7).

Mõõteanduri signaali edastamiseks arvutisse kasutatakse juhtmevaba sidesüsteemi Bluetooth® 2. Korpusel asuva indikaatori abil on võimalik jälgida seadme toiteallika seisukorda ja juhtmevaba ühenduse olekut.

Kasutades Renishaw QC20-W ballbar seadistamiseks kaliibreid Zerodur®, mõõdetakse absoluutväärtusi, mitte suhtarve.

sele 1

Mõõtesüsteemi parameetrid mõõteühik Täpsusklass ballbar Täpsusklass Renishaw Mõõtevahemik Loendi sagedus Temperatuurivahemik

4/2012 (42)

0,1 µm +/- 0,5 µm (20 °C juures) +/- 1,25 µm (20 °C juures) +/- 1,0 mm 1000 Hz 0 °C ^ 40 °C

Pildid: autor

Inseneri töövahendid

See tagab standardites ISO 230-4 ja ASME B5.54/57 esitatud nõuete täitmise. Enne tööpingil mõõtmiste tegemist määratakse diagnostikaprogrammis teostatavate mõõtmiste täpsusklass kooskõlas tööpingi valmistajatehase andmetega, mis võimaldab optimaalselt hinnata tööpingi tegelikku seisukorda.

Diagnostika käigus tuvastatavad peamised kõrvalekalded a. Geomeetrilised Töötlemise telgede omavaheliste asendite mittevastavus etteantud normi­dele Tsüklilised kõrvalekalded Tsükliliste kõrvalekallete korduvused

Kõrvalekalded ringjoonelisel liiku­ misel b. Dünaamilised Vibratsioon Pöörlemistelgede omavahelised asendid Lõtkud suunamuutusel Astmeline liikumine (Stick-slip) Lõtkud ajamites

Läbiviidud diagnostika aruandlus ja tulemused Andmete ja mõõtmistulemuste kogumine reaalajas, rikete tuvastamine ja nende kõrvaldamise tehnoloogia määratlemine

4/2012 (42)

27

Mõõdistamisel kogutud andmete fikseerimine ja väljastamine graafiliselt ja andmetabelina vastavuses standardite ISO 230-4, JIS B 6190-4, B5.57, B5.54 ja GB17421.4 nõuetega.

Näitudes toimunud muudatuste jälgimise võimalus varasema diagnostikaga võrreldes Tööpingi täpsusklassi määramine reaalajas Diagnostikasüsteemi regulaarselt rakendades on võimalik koostada tööpingi “meditsiinikaart”, diagnostika ajalugu, millelt on näha seadme seisukord erinevatel ajahetkedel ja näitajate muutused ajas. See ülevaade võimaldab prognoosida ja ennetada võimalikke tehnilisi rikkeid.

2828

tootmissisEndid tootmissisEndid

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Igakuine toorainekommentaar:

kui kaua kütusEHiNNad vEEL kErkivad? uus aasta üllatas meie tarbijaid ebameeldivalt.

Ehkki nafta maailmaturu hinnarekordini, 147,5 dollarit barrel, jääb veel ruumi piisavalt, kerkisid mootorikütuste jaehinnad tanklates üha uutele ja uutele rekordkõrgustele.

P

õhjuseid, miks kütuste jaehinnad uutele rekordtasemetele tõusid, on päris mitu. Kõige olulisemaks neist on Iraani konflikt ja pinged LähisIdas. Mõningate hinnangute kohaselt ulatub nn Iraani preemia kuni 30 dollarini barrel. See tähendab, et kui ühel päeval suudetakse Iraani konflikt likvideerida, ning investorid peavad Lähis-Ida piirkonda stabiilseks, võib oodata musta kulla hinnalangust viiendiku kuni veerandi võrra. Üheks suureks riskiks naftatarnete katkestusele on Hormuzi väina sulgemine, mida Iraan on ähvardanud teha. Väina läbib 17 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis on 56 protsenti Naftat Eksportivate Riikide (OPEC) ja 19 protsenti maailma naftatoodangust.

Norra suurima investeerimispanga First Securities peastrateeg Peter Herman-

täna oleme olukorras, kus naftavarud kasvavad tootmisest kiiremini, mis peaks pikas perspektiivis pidurdama hinnatõusu.

tÕNis oja, postimehe majandusajakirjanik

rud ütles veebruari lõpus Swedbanki klientidele peetud ettekandes, et Hormuzi väina sulgemine tooks endaga kaasa täieliku paanika.

“Nafta hinna tõus 180 dollarini tähendaks 1979. aasta sarnast šokki,” lisas ta.

Kuna nafta ja naftasaadustega kaubeldakse peamiselt, et mitte öelda – ainult, dollarites, sõltub autokütuse hind paljuski ka dollari kursist euro suhtes. Sel päeval, kui me kõik Vabariigi aastapäeva tähistasime, kerkis nafta hind eurodes mõõdetuna kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Pingete järeleandmine Euroopa võlakriisirindel tõi endaga kaasa optimismi, et

4/2012 (42)

maailma majanduslangus või -kriis suudetakse ära hoida. Majanduskasv toob endaga kaasa naftasaaduste tarbimise suurenemise ja surve ka hinnatõusule.

Ehkki vahel võib tunduda, et kütuste või muu toorme hinnad võivad jäädagi tõusma, pole see kindlasti nii. Mingist hetkest hakkab nafta liiga kõrge hind tarbimise kasvu pärssima, sest tarbijad hakkavad otsima alternatiive ning võimalusi tarbimise vähendamiseks.

Ma pole veel selliseid analüüse kohanud, aga kas või positsioneerimisseadmete plahvatuslik kasv viimastel aastatel on muutnud sõidukite liikumise sihipärasemaks ning seeläbi säästnud märkimisväärselt ka kütust.

Teisalt soodustab hinnatõus investeeringute kasvu ning selle tulemusena hakkab pikapeale kasvama ka nafta pakkumise pool. Nafta madala hinna tõttu eelmise sajandi 80. ja 90. aastatel vähendasid naftakompaniid märkimisväärselt investeeringuid. Peale selle vähendati ülikoolides naftageoloogide ja -spetsialistide erialade mahtu.

See pärssis tugevasti uute naftaleiukohtade avastamist ning varude suurendamist. Pärast seda, kui nafta hind hakkas selle sajandi alguses kiiresti tõusma, hakkasid taastuma ka investeeringud. Kuna investeeringute tasuvus selles majandusharus on üsna pikk, siis tulemusi on hakanud see andma alles nüüd.

Täna oleme lõpuks jõudnud olukorrani, kus naftavarud kasvavad tootmisest kiiremini, mis peaks pikas perspektiivis pidurdama ka hinnatõusu.

Peter Hermanrudi peamine sõnum oli rahustav – sel aastal jääb Brenti nafta hind stabiilseks ning võib järgmisel aastal langeda kuni 110 dollarini barrel. Kui see on nii, siis naftašokki pole meil karta vaja.

Foto: äriPäEv

Naftašoki ärahoidmiseks valmistub USA president Barack Obama kasutusele 10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9 12 16.03 .0 .12 3.

12

10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9. 12 16 03. .0 12 3.

12

10000 600

8000 500

6000 400

10 18 .11 .1 0.

1. 11 11 15 .11 .1 1 29 .11 .1 1 13 .11 .1 2 27 .11 .1 2 10 .11 .0 1 24 .12 .0 1.

7. 12 02 21 .12 .0 2 6. .12 13 03. .0 12 3.

12

7.

11

9.

.0

23

.0 9.

7. 11 10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9 12 16.03 .0 .12 3.

12

23

.0 9.

7. 11 10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9 12 16.03 .0 .12 3.

12

23 60

7.

11

9.

.0

23

7.

10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9. 12 0 16 3. .0 12 3.

12

11

9.

.0

23 120

4.

80

11

120

9.

1500

.0

7.

10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

1 9. 2 16 03. .0 12 3.

12

11

9.

.0

23 2000

20

7.

10 21 .11 .1 0.

4. 11 11 18 .11 .1 1.

2. 11 12 16 .11 .1 2 30 .11 .1 2 13 .11 .0 1 27 .12 .0 1 10 .12 .0 2 24 .12 .0 2.

9. 12 0 16 3. .0 12 3.

12

11

9.

.0

23

tootmissisEndid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYmEX) maagaasi hind, usd/mmbtu (iCE, london)

graaFik 3. graaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs) terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, Eur/t (Euronext/matif, Pariis)

graaFik 7. graaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nubot, Chicago) tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

võtma ka strateegilisi varusid. Tema jaoks on nafta hinna kontrolli all hoidmine,

4/2012 (42)

29

6

100

80 4

2

250

200

150

1000

100

800

allikad: nYmEX, nYbot, iCE, lmE, EuronEXt, FoEX ltd

eriti sügiseste presidendivalimistega seoses, väga oluline.

3030

konvErEnts/mEss konvErEnts / mEss

15 mEditsiinitEhnoloogia valdkonna EttEvÕtEt EsitlEsid oma tootEid ja lahEndusi tEist korda toimunud ErinäitusEl METAL MEETS MEDICAL

tasus vaadata:

BLUE COMPETENCE ja mEditsiiNitEHNoLoogia mEtav 2012 mEssiL düsseldorfis 28. veebruarist 3. märtsini toimunud tootmistehnoloogia ja automaatika messil mEtav said taas kokku kliendid ja tootjad saksamaalt ning mujalt Euroopast. 26 riigist oli saabunud ligikaudu 700 eksponenti. viie päeva jooksul väisas düsseldorfi messi rohkem kui 40 000 külastajat enam kui 30 riigist. iga kümnes külastaja saabus väljastpoolt saksamaad.

vEijo kauPPiNEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

S

aksa tööpingitööstus kuulub viie suurema sektori hulka riigi masinaehituse valdkonnas. Peale mõ-

4/2012 (42)

nekuulist järsku tõusu tüürib Saksa tööpingitööstus taas rahulikumatesse vetesse, usub Saksa Tööpingitootjate Assotsiat-

Pildid: autor

konvErEnts / mEss

eksponaate messilt

32

sÜsinikFiibrist hoidEPEa on tErasEst valmistatust 70% kErgEm

sioon VDW. Seejuures ebakindel olukord finantsturgudel kestab. Käesoleva aasta esimese suurema metallitöötlejate messina demonstreeris METAV selgelt, et vaatamata poliitilisele ebakindlusele valitseb tööstusharus optimism ning klientidel on jätkuvalt huvi investeerida.

METAV on alati tegelnud teemadega, mis on jooksvalt tööstusharu huviorbiidis.

Sel messil korraldati rida üritusi, mis andsid külastajatele lisainfot ja taustateadmisi eksponeeritava kohta.

meditsiinitarvikute moodne protsessiahel Näiteks demonstreeriti meditsiinitarvikute tootmise moodsat protsessiahelat, uuendusi metalli ja fiiberkomposiitmaterjalide efektiivsel töötlemisel; mitmesuguseid esitlusi korraldasid Põhja Rhein-Westfaleni erinevad klastrid. Erinevalt EMO messist Hannoveris ei keskendutud Düsseldorfis kosmosetööstusele.

Praeguseni pole tööpinkide osas välja töötatud objektiivseid, standardiseeritud energiakulu mõõtmise ja võrdlemise metoodikaid.

Euroopa tööpingitööstus valmistab tootmisvahendeid ja -tehnoloogiaid kõigile tööstusharudele, olles seega ressursisäästlike protsesside võtmeks. Euroopa tööpingitootjad, kes on ühinenud Blue Competence-nimelise ettevõtmisega, pühenduvad jätkusuutlike praktikate rakendamisele protsesside kujundamises ning tootearenduses.

mattErhorni mägi, valmistatud ŠvEitsi EttEvÕttE agiECharmillEs Poolt

Flagship-algatus ehk ressursisäästlikkus Tööstusharu on otsustanud koondada oma ressursid ja teadmised, et saada üleilmseks tehnoloogialiidriks jätkusuutlikkuse alal ning suurendada oma rolli elukvaliteedi parandamisel Euroopas. Blue Competence toetab otseselt Euroopa Liidu Flagship-algatust, mille eesmärgiks on ressursisäästlik Euroopa.

Blue Competence eesmärkide hulka kuulub muuhulgas ka teadlikkuse tõstmine jätkusuutlikest tootmistehnoloogiatest, energiasäästlike alamsüsteemide ja komponentide kasutuselevõtu toetamine ning tööpinkide jaoks energiasäästu suuniste väljatöötamine.

Rohelised väärtused ja jätkusuutlik tootmine polnud messil nii ühemõtteliselt esindatud, nagu võiks arvata. Paljudel juhtudel esinesid need varjatud kujul. Näiteks ilmnes trend, kus hüdrauliline jõuallikas asendatakse elektrilisega. Hüdrauliline jõuallikas tarbib üksjagu energiat ka siis, kui masin ei tööta.

meditsiinitehnika toodab üha väiksemaid koguseid Näitena rohelisest lähenemisest võib tuua Soome ettevõtte Prima Power, kelle puhul hüdrauliliste lõikemasinate asendamine servo-elektrilistega annab energiasäästu umbes 20 000 eurot aastas.

Pärast edukat algust messil METAV 2010 jätkub erinäitus Metall Meditsiinis (Metal Meets Medical), seekordse pealkirja all “Ük-

4/2012 (42)

trEiPingi hÜdrostaatilinE konstruktsioon Firmalt monForts

sikeksemplarist Masstootmiseni”. Meditsiinitehnoloogia toodete turg muutub järjest individualiseeritumaks, mis tähendab järjest väiksemate koguste tootmist. Hambaravi tooted on üsna sageli üksikeksemplarid.

Sellegipoolest esitab meditsiinitehnika valmistajatele jätkuvalt väljakutseid ka kuluefektiivne, lühikeste tsüklitega masstootmine. Erinäituse korraldas Siemens koostöös oma partneritega CAM-tarkvara, metroloogia ja tööpinkide valdkonnast.

Seminar pealkirjaga “Jätkusuutlike Metallilõikeprotsesside Tehnoloogiafoorum” keskendus puuraukude makro- ja mikrotehnoloogiale ning täppistöötlusele.

Erinäitus “Komposiidid Kergkonstruktsioonidele” demonstreeris moodsaid lahendusi fiiberkomposiitmaterjalide töötlemiseks.

Miniatuursed tooted pole ainult meditsiinitehnoloogia valdkonna teema. Paljudes sektorites on väikestel detailidel tähtis roll – kella- ja juveelitööstus on põhiline näide miniatuursete mehaaniliste komponentide täppistöötlemisest.

Messil eksponeeriti ka tööpinke, mille väga väikese diameetriga karbiidist frees on võimeline turbokiirusel freesima karastatud terast.

Noortele mõeldud eristend “Masinatööstus – Mõjukas Töökoht” pälvis õpetajate, juhendajate, haridusjuhtide, poliitikute ning muidugi ka noorte enda tähelepanu. Messi külastas ligikaudu 4600 kooliõpilast.

Järgmine METAV toimub 11.–15. märtsini 2014.

3434

INSENERIKUTSE insEnErikutsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

töökuulutus

Otsime kiiret pilooti!

K

FEst12 Puudutab EsimEst korda maad

fest12:

uus vormEL oN ratastEL, mis saab Edasi? käesoleva artikli kirjutamise hetkel oli jäänud täpselt 17 päeva ajani, mil FEst12 pidi läbima esimesed meetrid omal jõul. täpsemini öeldes: eesmärgiks oli seatud, et uus vormel sõidab 2. aprillil. Püstitatud ülesande täitmiseks jäi teha veel palju tööd.

O

Fs tEam taLLLiNN, tallinna tEhnikakÕrgkool, tallinna tEhnikaÜlikool

luline tähtaeg, mis sügisel paika sai pandud, oli 1. märtsiks auto ratastele saada, ja selle väljakutse võib väiksele hilinemisele vaatamata sooritatuks lugeda. Nimelt 3. märtsi varahommikul kell 00:24 seisis FEST12 uhkelt garaažis, toetudes oma neljale rattale, ümberringi säravate nägudega asjaosalised ja -huvilised.

4/2012 (42)

ui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanud vaid insenere, siis kogemused näitavad, et kõrgeimasse tippu pürgimiseks on vaja professionaalseid piloote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid, kel märkimisväärseid kogemusi ringrajal. Kõik vihjed ja pakkumised on oodatud info@formulastudent.ee.

Konkreetselt auto ratastele saamiseks tuli esmalt kokku keevitada torudest raam, mille külge pidi seejärel ükshaaval keevitama vedrustuse detailide ning muude tol hetkel oluliste komponentide kinnitused.

FEST12-le valmistasime uued õõtshoovad ning vedrustuse esinookurid, mis sel aastal on esmakordselt anodeeritud ning mustaks toonitud, lisades sellega detailidele nii tugevust kui ka silmailu.

FEst12 saab endale ventilaatorveljed FEST12 papud ehk rattad, millega ta 3. märtsi varahommikul esimest korda kodumaa pinda puudutas, on tegelikult esialgu siiski “vanemalt vennalt” laenatud, sest kuigi rehvimõõt jääb samaks, saab FEST12 endale tuliuued disainveljed. FS Team Tallinna esimestel vormelitel olid 13-tollise läbimõõduga rattad, kuid eelmise hooaja mudelil FEST11 kasutasime esmakordselt 10-tolliseid rattaid.

Mõõtmete vähenemine tõi endaga kaasa probleemid pidurite jahutamisega.

Nimelt kippus pidurivedelik sooja ilmaga üle kuumenema, mille tulemusel pidurdusjõud vähenes. Selle vea leevendamiseks sai hädaolukorras kasutusele võetud lisavoolikud täiendava õhuvoolu juhtimiseks piduritele.

Pildid: Fs tEam tallinn

insEnErikutsE

35

Selline lahendus oli aga liiga kohmakas ning seetõttu saab FEST12 endale n-ö ventilaatorveljed. Iga kodar on labakujuline ja kergelt kallutatud asendis, mis velje pöörlemisel tekitab ventilaatori efekti ning juhib õhuvoolu auto sisemusest läbi velgede välja.

juhitavust ei tohiks uued veljed mõjutada Uued veljed moodustuvad kahest osast: sisemisest ja välimisest veljevõrust, mis on omavahel poltidega ühendatud.

Sisemised võrud, mis jäävad auto keskme poole, on valmis kujul tellitud ja vajavad vaid kerget modifitseerimist. Välimised veljevõrud aga valmistame alumiiniumtoorikutest ise CNC-pingis.

Teoreetiliste arvutuste põhjal liigub kiirusel 50 km/h ühe sekundi jooksul läbi iga velje ligikaudu 0,4 kuupmeetrit õhku – auto keskme poolt väljapoole. Tegelikkuses aga hakkavad õhu liikumist takistama käänmikud, pidurikomponendid ning

tElEsaatE rakEtt69 ÜlEsvÕtminE

vedrustuse osad. Siiski on FEST12 velgedel oma vahetu eelkäijaga võrreldes ka suu-

CNC töötlemine 7UHLPLQH )UHHVLPLQH .RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

4/2012 (42)

rem kodarate vahelise avatud osa pindala, mis juba iseenesest peaks piduritele taga-

36

insEnErikutsE

ma parema õhu juurdepääsu ning sellest tulenevalt efektiivsema jahutuse. Juhitavust ei tohiks uue kujundusega veljed mõjutada, kuna õhu liikumine on iga ratta juures sarnane.

Sele 1

FEST12 uued veljed

meeskonna esindus osaleb kahel seminaril Vormeli ehitamise ja koolis õppimise kõrvalt on meil veel plaanis ennast erialaselt täiendada. Selleks oleme lähinädalatel võtnud sihiks saata oma meeskonna esinduse kahele seminarile. Esimene neist – IPG Formula CarMaker Training – toimus märtsi lõpus Rootsis Chalmersi Tehnikaülikoolis Gothenburgis. CarMakeri keskkond võimaldab luua realistlikke simulatsioone, viies vajadusel sõiduvahendite – nii sõiduautode, võidusõidumasinate kui ka väikeveokite ja busside – testimise võimalikult virtuaalseks.

IPG Formula CarMaker Training annab osalejatele vajalikud teadmised autode valmistamisetappidest, tutvustab CarMakeri keskkonda ja pakub spetsialistidele erinevaid protsesside automatiseerimisvõimalusi.

Teine seminar, kuhu kavatseme oma esinduse saata, on Formula Student Engine Symposium, mis toimub 24. –25. aprillil Ungaris Györis. Selles linnas toimuvad ka Formula Student Ungari võistlused.

Sümpoosiumil astuvad üles mitmed olulised tegijad maailma autotööstusest ja osalejad viiakse ka ekskursioonile Audi Ungari tehasesse. Lisaks autotehnika pärlitele külastavad meie meeskonna insenerid

Sele 2

FEST12 (vasakul) ja FEST11 (paremal) velgede võrdlus

Sele 3

Uute velgede õhuvoolavuse analüüs

FEst12 sai endale n-ö ventilaatorveljed. iga kodar on labakujuline ja kergelt kallutatud asendis.

4/2012 (42)

insEnErikutsE

37

ka Kuninganna balletietendust Györi balletitrupi esituses. Sellest, kuidas läks koolitustel, saate lugeda juba Inseneeria järgmistest numbritest.

garaažis toimus “rakett 69“ salvestus Vähetähtis pole ka see, mis toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli autolaboris 10. märtsil. Terve laupäeva olid meie garaažis kaameramehed, kohtunikud, teadlased ja noored teadushuvilised saatest “Rakett 69”.

Võistlussaates osalejad pidid seekord lahendama otseselt tehnikaga seotud ülesandeid. Üheks väljakutseks oli väikeauto Toyota iQ keskmise võimsuse määramine, mis toimus dünaamikalaboris. Formula Studenti teemaliseks eriülesandeks oli vormeli raskuskeskme määramine autonurgakaalude abil.

Saate salvestusel oli kohal ka raske “gaasijalaga” erikülaline, kes oli abiks ühe ülesande käigus plasttorudest valmistatud summutite testimisel. Saamaks teada, kes

mustaks anodEEritud vEdrustusE nookur

oli see erikülaline, kelle võistkond nautis seekord “võidudušši” või kui suure pauguga võit tuli, peab vaatama aprilli alguses

4/2012 (42)

ETV saadet “Rakett 69”. Kes telelinastuse maha magab, saab saadet vaadata ERRi arhiivist ETV kodulehel.

3838

Magistrtöö magistritöö

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub:

INSENEERIA VERSUS PEHMED ERIALAD EHK ERIALAVALIKU DILEMMADEST Ühiskonnas on eri tasanditel arutletud karjäärivaliku teemade üle. riik on panustanud uuringutesse, et selgitada välja suundumused, kuhu ühiskond liigub ning millise profiiliga spetsialiste meil tulevikus vaja on, et vastavalt ka ennetavalt reageerida. margus sarmEt, mkmi Ehitus- ja Elamuosakonna juhataja

K

õrghariduses on uuel aastatuhandel jätkuvalt olulised loodus-, täppis- ja tehnikaerialad (edaspidi LTT-erialad), samuti tervise ja keskkonnakaitsega seotud erialad ning kindlasti erinevad insenerierialad kui teadmistepõhise majanduse ja innovatsiooni põhieeldus.

Tööturuameti andmetel on töötuid mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetikaja arvutiinsenere väga vähe (Kübarsepp, 2008). Välja on toodud lahknevus ühiskonna vajaduste ning kõrgkooli astuvate noorte huvi vahel LTT-erialade vastu. Samal ajal on kõrgkoolides õppijate seas tõusnud oluliselt just humanitaar- ja sotsiaalteadus-

on leitud, et noored peavad kõrgkoolieriala valides konkurentsitult kõige olulisemaks kindlat töökohta pärast lõpetamist.

te õppimise populaarsus (Klooster & Tõnisson, 2010), ja seda vaatamata asjaolule, et valdav osa nendel õppekavadel õppivatest tudengitest teevad seda oma raha eest, samal ajal kui LTT-erialadel saaksid nad suure tõenäosusega õppida riikliku koolitustellimuse raames (Eamets, Krillo & Themas, 2011).

insenerivaldkondades on palk suhteliselt kõrge Vastavalt Lissaboni strateegiale (2000) ja uuenenud Lissaboni strateegiale ehk majanduse ja tööhõive strateegiale (2005) ning “Eesti kõrgharidusstrateegiale aastateks 2006–2015” peetakse ainuvõimalikuks Eesti ja terve ELi majandust arendada teadmistepõhise majanduse suunas, kus tänu inseneride ja teadlaste kõrgele kontsentratsioonile saavutatakse majanduslik edu eelkõige tehnoloogiliselt kõrgtasemelise lisandväärtuse loomise kaudu. Vaatamata LTT-erialade õppurite arvu kasvule absoluutarvudes, on ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul LTT-erialade kõrgharidusega spetsialistide osakaal kõigist kõrgharidusega spetsialistidest langenud (Haridus- ja Teadusministeerium, 2011). See seab löögi alla Eesti riigi majandusliku edu tulevikus.

Insenertehnilise haridusega inimeste puudujäägile viitab ka tehnilistel erialadel töötavate inimeste konkurentsivõimeline sissetulek. Nagu selgus Eesti Panga (Rõõm, 4/2012 (42)

M

argus sarmet töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ehitus- ja elamuosakonna juhatajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ehituskooli ehitustislerina, Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse erialal, omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste (teadus)magistri kraadi ehitustehnika erialal ning kaitsnud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Margus on töötanud ehituses ehitusplatsi abitöölisest kuni projektibüroo tippjuhini ning esinenud külalislektorina kõrgkoolides. Margus on volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor.

2007) uuringust, on insenerivaldkondades tegutsevate ettevõtete palgatase kõikidest Pilt: autor

MagistritÜÜ

39

teistest valdkondadest kþrgem, välja arvatud finantssektor. Sarnasele järeldusele jþudis ka Fontese Palgakonsultatsioonide tehtud Eesti palgauuring 2011. aastal (Peterson, Rae & Pþhjala, 2011).

Huvi humanitaaria vastu on terves Euroopas Hoolimata riigieelarvelisel Ăľppekohal Ăľppimise vĂľimalusest, kĂľrgest palgatasemest ning meedia survest Ăľppida LTT-erialasid, valib järjest rohkem noori humanitaar- vĂľi sotsiaalteadusliku eriala ehk nn “pehmeâ€? eriala. KeskkoolilĂľpetajate huvi humanitaar- ja sotsiaalteaduste vastu ei ole Eestis erandlik. Euroopa majanduspiirkonna (EU27) ja Eesti trendid erialagruppide populaarsuses noorte seas on äärmiselt sarnased, erinedes vaid mĂľne protsendipunkti vĂľrra (Ranguelov, Coster, Forsthuber, Noorani, Ruffio, Brel, Lel, Desurmont, Monseuer, Oberheidt, Mejer, Beck-Domzalska, Gere, Hirmo, Istrate, Reis, Turchetti, Uhlar, 2009).

Samas riikide lþikes eraldi vþrrelduna on kþikumised tehnikaerialadel þppijate osakaalu osas märkimisväärsed. Näiteks Austrias, Soomes ja Rootsis on insenerierialal þppijaid osakaalult ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis, Liechtensteinis isegi kolm ja pool korda rohkem kui Eestis (Ranguelov et al., 2009).

Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tÜÜjþuvajaduse prognoos aastani 2018 näitab nii kutse- kui kþrgharidusega tehnikaerialade spetsialistide ja juhtide vajaduse kasvu (MKM, 2011).

+ĂœVEMVT KB LWBMJUFFU o LĂ TJNVT FJ PMF SBIBT #Z+FU 4NBSU 4ĂŠĂŠTUMJLV IJOOBHB LĂœSHLWBMJUFFUOF KB LPNQBLUOF WFTJMĂœJLVS

-BTFS ] 1BJOVUVT ] 7FTJMĂœJLVT XXX CZTUSPOJD DPN

Kþige tähtsam on hilisem kindel tÜÜkoht Eelnenust vþib tuletada, et keskmise gßmnaasiumilþpetaja esialgsed erialavalikud ei ole alati ratsionaalsed ning ilmselt ei pþhine olukorra ja suundumuste analßßsil.

Samal ajal Alexitchi (1999) uurimistÜÜle tuginedes teevad keskkoolilþpetajad edasiþppimise þppekavavaliku mitte ainult enda huvidest, vaid ka praktilistest kaalutlustest lähtudes. Must (2006) on leidnud, et noored peavad kþrgkoolieriala valides konkurentsitult kþige olulisemaks kindlat tÜÜkohta pärast lþpetamist. Vähemoluline on tÜÜ sisu huvipakkuvus ja seejärel hea teenistus.

Pukk (2003) näitab uuringus selgelt, et 4/2012 (42)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJ TBBNJTFLT IFMJTUBHF OVNCSJMF

40

magistritöö

noorte eesmärk ülikooli astumisel on lisaks tasuvale karjäärile ka teadmiste omandamine ja kompetentsuse saavutamine valitud valdkonnas.

Tuginedes eelnenule, saab väita, et enamik väliseid erialavaliku motivaatoreid suunab noori valima insenertehnilise eriala, kuid paljud noored valivad siiski humanitaar- või sotsiaalteadusliku eriala.

Analüüsimaks probleemistikku, viidi sügisel 2011 läbi uuring Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli ehitusinseneri erialade esmakursuslaste (204 vastanut) seas. Võrdlusbaasiks viidi sama uuring läbi sotsiaal- või humanitaarerialade tudengite seas (207 vastanut) Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

enim ema ja seejärel isa arvamusega, saamegi väita, et suures osas tehakse otsus noore erialavaliku suhtes ära pereringis.

Ema arvamusega arvestavad ühtmoodi kõrgelt nii ehitusinseneri erialasid kui ka “pehmeid” erialasid õppivad noored.

Samuti puuduvad ema arvamusega arvestamisel statistiliselt olulised erinevused sugude lõikes. Seega on erialavalikul ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga. Trendi, et erialavaliku tegijad arvestavad oma valikutes eelkõi-

karjäärinõustajad on kahjuks ebapopulaarsed Järgnevalt on toodud välja valik huvitavamaid tulemusi ja järeldusi. karjäärialased infoallikad. Ootuspäraselt leiti, et kõige enam saavad noored karjäärialast infot mitteformaalsetest kanalitest ehk eelkõige internetist ja sõpradelt/tuttavatelt/sugulastelt. Samas on aga konkurentsitult kõige vähem populaarsed infoallikad karjäärinõustajad, õpetajad ning infomessid ja muud teavitusmaterjalid. Kirjeldatud tulemused viivad paratamatult küsimuseni, kas karjäärinõustamise (sh õpetajad) puhul on tegemist antud teenuse madala kvaliteediga või ei vaja ühiskond sellist teenust.

Seega tuleb pidada internetti, sõpru/ tuttavaid/sugulasi ning kõrgkoolide lahtiste uste päevi efektiivsemaks kommunikatsioonivahendiks noorteni jõudmisel ning raha kulutamine spetsiaalsetele tegevustele nagu reklaam meedias, infomessid, karjäärinõustajad jms ei pruugi ennast ära tasuda. karjäärivaliku üle nõu pidamine.

Konkurentsitult kõige populaarsemad nõupidamise partnerid karjäärivaliku küsimustes olid noortele nende vanemad. Seejärel tulevad oluliselt vähemtähtsamana sõbrad ja tuttavad ning partner. Kui arvestada asjaoluga, et samaaegselt arvestavad noored enim ema ja seejärel isa arvamusega ning nende enda arvamus langeb samuti kokku

Erialavalikul on ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga ja see ei sõltu noore soost.

ge nende nõuandjate arvamusega, kes on valitava erialaga ise seotud, saab pidada igati tervitatavaks, kuna sellisel juhul saab noor soovituste andja käest ka pildi selle eriala argipäevast ja tal ei tule hiljem pettuda. Teades vanemate olulisust karjäärivaliku protsessis, tasuks kõrgkoolidel kaaluda osa teavitustöö suunamist noorte enda kõrval ka nende vanematele, aitamaks potentsiaalsetel üliõpilastel teha tarka valikut. karjäärivaliku tegemise aeg. Selgus, 4/2012 (42)

et erialavaliku otsuse teeb enda jaoks aasta jooksul enne sisseastumist tublisti üle poole (56%) kõrgkooli astujatest.

Siiski teevad paljud oma otsuse kas samal suvel või päris viimasel hetkel (37%). Ebakindlus on veidi suurem pehmetel (58%) kui insenerierialadel (54%) õppijatel. Põhikoolis või lapsepõlves on teinud oma erialavaliku 13% noortest, ca 1/3 teeb oma valiku gümnaasiumi/keskkooli ajal.

Seega ajaprofiilist lähtudes on kõrgkoolidel mõistlik hoida erialavaliku info kättesaadav aastaringselt, kuid panustada erinevatesse turundustegevustesse kontsentreeritumalt kevadel ja suvel, enne ja samaaegselt dokumentide vastuvõtuga. karjäärivaliku kindlus. Ehitusinseneri erialadel õppijatel on õpitav eriala esimeseks valikuks 73 protsendil juhtudest, samas kui pehmetel erialadel on vastav näitaja vaid 59%. Seega on erialavaliku kindlus ehitusinseneri erialal oluliselt suurem kui pehmetel erialadel. Ka juhul, kui ehitusinseneriks õppijal polnud õpitav eriala esimene valik, oli tema esimene valik kaks korda sagedamini seotud mõne muu tehnilise erialaga kui mittetehnilise erialaga. Kui erialade sisene õppekavade konkurents välja taandada, tõuseb ehitusinseneri erialavaliku kindlus 77 protsendini.

Neist pehmete erialade tudengitest, kes ei õpi oma esimesel valikul, märkis ligi 90% oma esimeseks valikuks mittetehnilise eriala. Seega toimub tehniliste õppekavade vaheline konkurents eelkõige tehniliste õppekavade endi vahel ja väljastpoolt tehnilisi erialasid tudengite juurdeleidmine või kaotamine on vähetõenäoline. Samuti ei ole põhjust loota, et ehitusinseneride erialasid sooviks õppida juba üht kõrgharidust omavad isikud, kuna teiseks kõrghariduseks valiti pehme eriala ligi seitse korda tõenäolisemalt kui ehitusinseneri eriala.

Must et al. (2006) on leidnud, et kõrgkooli vastuvõtu hetkel on olemasoleva info alusel raske prognoosida hilisemat õppetöö peatumist või õpiedu. Akadeemiline võimekus ja koolihinded kõrgkooli sisseastumisel näivad olevat prognoosiliselt sekundaarse tähtsusega. Ainus oluline vastuvõtul selguv tegur, mis hiljem hakkab

Magistritöö

võimenduma, on eriala ja kõrgkooli valimise selgus. Kui üliõpilaskandidaat lähtub ainult kõrghariduse ja kõrgkooli mainest, teades suhteliselt vähe õpitavast erialast, on tõenäosus suur hilisemaks õppetöös pettumiseks ja õppetöö katkestamiseks (Must et al. 2006).

Seega võib kõrgkoolidele soovitada püüda vastuvõtukonkurssidel eraldada tõsiselt erialast huvitatud ja juhusliku valiku tõttu konkureerima sattunud, püüdes eelistada erilast huvitatuid isegi siis, kui nende riigieksamite tulemused on mõnevõrra tagasihoidlikumad.

Erialavalikuga rahulolu. Kuigi tihti kõlavad väited, et tehnilisi erialasid minnakse õppima eelkõige soovist teha karjääri ning eneseteostuseks valitakse pigem pehmed erialad, siis vaadeldes käesoleva uuringu tulemusi erialaga rahulolu kohta, statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud, ka mitte meeste ja naiste lõikes.

Tunnetatud sotsiaalne toetus. Seda uuriti kolme alaskaalaga: õppejõudude, sõprade ja pere ning kaasüliõpilaste poolne sotsiaalne toetus. Kogu valimi lõikes tunnetati kõige enam sõprade ja pere sotsiaalset toetust, seejärel kaasüliõpilaste ja kõige vähem õppejõudude sotsiaalset toetust. Ilmselt on siin kõrgkoolidele mõttekoht! Ehitusinseneri eriala üliõpilased tunnetasid kaasüliõpilaste sotsiaalset toetust oluliselt rohkem kui pehmete erialade üliõpila-

sed. Oluliselt rohkem tunnetavad sõprade ja pere sotsiaalset toetust naised kui mehed. Kaasüliõpilaste ning õppejõudude sotsiaalse toetuse tajumises statistiliselt olulist erinevust sugude lõikes ei leitud.

Karjäärivaliku motivaatorid. Leiti, et nii ehitusinseneriks kui ka pehmetel erialadel õppijatel olid sisemised eriavaliku motivaatorid konkurentsitult kõige olulisemad erialavaliku motivaatorid. Seega tehakse erialast sõltumatult valik lähtudes siseveendumusest ja eriala meeldivusest.

Inimese sisemisi motivaatoreid on mõjutada keeruline, kuna need on kujunenud välja indiviidi arengus pika aja jooksul. Seega püüdes noori kallutada insenerierialasid valima, tuleb eelkõige panustada välistele karjäärivaliku motivaatoritele – rõhutades just neid motivaatoreid, mida võimalikud kandidaadid enda jaoks oluliseks peavad.

Olgu siinkohal toodud rida motivaatoreid, mida käesoleva uuringu põhjal ehitusinseneriks õppivad tudengid kõrgemalt tähtsustavad: - tegemist on eelkõige juhi erialaga, mida õppides on võimalik teha vertikaalset karjääri; - sellel erialal tegutsejatel on kindlustatud tööhõive ja väga konkurentsivõimeline sissetulek; - insenerierialad on elitaarsed erialad (ehk eriala on populaarne);

4/2012 (42)

41

- selle eriala spetsialistid on tööturul nõutud ja hinnatud; - ehitusinseneri haridust omades on võimalik saada eksklusiivseid tegevusõigusi ehk asuda tegutsema valdkondades, kuhu muidu puudub ligipääs; - võimalus õppida riigieelarvelisel kohal (või suure tõenäosusega minna sellele üle lähemas tulevikus, kui nõrgemad välja langevad).

Lõpetuseks. Autorile teadaolevalt ei ole Eestis varem analoogilist võrdlevat uuringut läbi viidud ning sarnase probleemipüstitusega uuringut ei õnnestunud leida ka mujalt maailmast. Nagu tööst selgub, erinevused inseneeria versus pehmete erialade kasuks otsustavate noorte vahel nii suured ei olegi. Põhilisteks valikukriteeriumiteks, erialast olenemata, on sisemised erialavaliku motivaatorid, mis suuresti põhinevad n-ö lastetoal ja kodusel kasvatusel, mis kujundavad noore inimese sisemise minapildi ja mida vägivaldselt muuta ei ole võimalik.

Seega tuleb tulevaste inseneride kasvatamist alustada juba nende varases lapsepõlves koos eelduste loomisega võimekuse tekkeks inseneeriat õppida. Sellesse protsessi peavad panustama korraga nii kodu, kool kui ühiskond. See on ainus võimalus edendada teadmistepõhist majandust ja kasvatada rahvuslikku rikkust.

Terviktekst on kättesaadav kodulehel www.acto.ee.

4242

INSENERIKUTSE insEnErikutsE

loovustehnikate ülevaade:

koNstruEErimiNE kui tEadus, kuNst ja kÄsitÖÖ vahetu tooteloome, uue ja parema tegemine on inimkonna igavene arengukutsumus, ka tänapäevase äri alus. toodet saab müüa, kui see on oluliselt parem endisest.

Projekteerimine ja konstrueerimine on masinaehituses idee, sageli loovustehnikate toel saadu, asjastamisetapp. siinjuures võib osaleda palju spetsialiste – disainereid, tehnolooge, müügimehi jt, kuid konstruktor on masinaehituses tähtsaim insener üldse. tiit tiidEmaNN,

Sele 1

mEhaanikainsEnEr, koolitaja

K

onstrueerimine masina loomisel on ühtaegu nii teadus, kunst kui ka käsitöö. Teadus, kuna tugineb materjali- ja tugevusõpetuse, masinaelementide, masinate töökindluse teadmistele.

Kunst, kuna konstruktoril peab olema võime oma töö tulemusi natuuris ette kujutada, tajuda inimese vajadusi, ka moeka kujustamise seisukohalt. Käsitöö – oskus vallata tehnilise joonestamise võtteid, arvutiprogramme, tunda standardeid, konstruktsioonide tehnoloogilisust, ka õpitavaid loova töö võtteid – nt Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ arsenali. Tähtis on omandada metallitunnetus, mis tuleb ainult praktilise konstrueerimise käigus ja oma konstrueeritu nägemises valmiskujul.

Lõpuks on vaja tunda patendindust, et ideid kaitsta. Konstrueerime ju enamasti globaalse kasutaja ja äri tarbeks.

Loomulikult on äriidee arendamine, sh konstrueerimine, mitmetahuline otsinguline protsess. See on seotud untsuminekutega ja jälle uute ajurünnakute ning katsetustega. On vaja palju ideid, lausa sadu, et neid vaagida ja “kanalisatsioonist” alla lasta (sele 1), enne kui jõutakse tegelikult eduka ärilahenduseni.

Ideid tuleb luua ja süstemaatiliselt koguda, kasutades igasuguseid loometöö *

Ideid on vaja palju, sest vaid väike osa jõuab tegeliku rakendumiseni Äriideed Ettepanekud projektiks Ettepanekud tooteks Tegelik äri Aegumine Hüljatud võimalused Konkurentide haaratud võimalused ärgitamise vahendeid, maailma patendikogemust. Mõne idee puhul selgub tema väärtus ja hind alles konstrueerimise käigus. Aga projekt võib jäädagi riiulile. Tuleb hinnata, mis juhtub, kui konstruktsioon puruneb, ja vastavalt sellele valida ohutustegurid. Juhtub, et konstrueerimise tulem tapab (“Estonia” juhtum).

igaüks ei peagi leiutama, kuid leiutajat tuleb toetada Nii nagu inimesed on väga erinevad,

nii on ka konstruktorid erinevad. On loovad ideegeneraatorid, töökad vormistajad, tugevad projektijuhid ja hea äritaibuga insenerid*. Kõiki neid on vaja. Uuring näitab, et iga viies mehaanikainseneriks õppinu võiks leiutada maailma tasemel, kui ta satub õigete võimaluste juurde. Igaüks ei peagi leiutama, kuid meeskond peab ideegeneraatorit toetama firma ja seega ka iseenda kasuks. Masinaelementide ja konstrueerimise aluste tundmine on vajalik nii tegevkonstruktorile kui ka tootmisjuhile, teadurile ja müügimehele.

On terve hulk konstrueerimise rõhuasetusi. Võidakse esmajoones silmas pidada valmistamise tehnoloogilisust (Design for Manufacturing), hõlpsasti koostatavust (Design for Assembly), kvaliteeti, maksumust, materjalikasutust jne. On tosinkond varianti “Design for...”, tooteloome on mitmepalgelise suunitlusega.

Tootmisprotsesse toetavad arvutid ja tööpingitehnoloogia automatiseerimine, uued tööriistamaterjalid ja töötlemisrežiimi valik. Tehnoloogiainsener oleks nagu lihtsamas seisus, kuna konstruktsiooniline areng on jõudnud targemate tööpinkideni.

Arvutil joonestamise arengut 3D-s kiputakse, muide, üle tähtsustama. Enamasti on konstruktoril nii hea ruumiline ettekujutusvõime, et 3D jääb rohkem reklaami illustratsiooniks. Aga 2D-joonestamine

Keelde on imbumas “disaineri” ebamäärane tõlgendus. Rääkides masinaehitusest (mechanical engineering design), on meil saksa ja rootsi eeskujul hea mõiste „konstruktor” olemas, ning “disainer” võiks jääda tehnikakeeles ikka kujustajat tähendama.

4/2012 (42)

Pildid: autor, vikiPEEdia

insEnErikutsE

Sele 2

Konstrueerimisetapid ja -tegevused

43

aitab õigesti hinnata proportsioone profiilis ning mõõtmestada.

arvuti seljas ei saa sõita Masinaehituslikku to otelo omet “moodsad” valdkonnad ei asenda, vaid täiendavad. Professor Priidu Pukk Stockholmi Tehnikaülikoolist on tõdenud: “Arvuti seljas ei saa sõita, samas võib sõidukis olla kümneid arvuteid”.

Masinaehitus on meie tööstuse edukamaid külgi. Aga Soomes tehakse kallimat omatoodangut, leiutatakse 40 korda rohkem uut kui meil. Ometi ei ole me oluliselt rumalamad! Üks probleeme on ilmselt masinaehitajate haridus, sealtkaudu eesti inimese loomingulise eneseusu nappus.

Annab tunda konstruktsiooniõpetuse vähikäik eelmise perioodi lõpus, kus see asendus Moskvast tulnud õppekavades tehnoloogia- ja tööriistaalase koolituse eelistamisega. See sobis pealesurutud masstootmisega, kuna konstruktsioonid töötati välja N. Liidu keskustes.

4/2012 (42)

44

insEnErikutsE

Kahju on näiteks enamikes kõrgkoolides hääbunud tõste- ja transpordimasinate kursusest, mis pärast masinaelementide kursust andis hea ülevaate masinast kui tervikust. Seal on ju tõste-, sõidu-, pöördeja konveiermehhanismide masinaehituslik klassika. Sada aastat teati: “Kes oskab konstrueerida kraanasid, oskab konstrueerida mistahes masinaid”.

Sele 3

Küünelõikajatangide konstruktsioon tuntud elementide põhja

konstrueerimine on mõttetöö läbi kõigi etappide Tooteloome ülesanded läbivad töös mitmeid etappe, mis võivad olla mitmeti liigitatud (sele 2) [1]. Lääne kirjanduses eristatakse näiteks ülesande töötlemise ja täpsustamise osa (Clarification of the Task), otsingulist põhimõttekonstrueerimist (Conceptual Design) ja toote lõplikku valmiskonstrueerimist (Embodiment Design). Läbi kõikide etappide kaasnevad tagasipöördumised, väärtushinnangud ja parima lahenduse otsingud.

Varases staadiumis kuluhinnangu andmisega tuleb olla ettevaatlik, sest esialgu pilootseadet plaanides võib hind osutuda väga kõrgeks**. Lahendus ajapikku areneb, muutub tehnoloogilisemaks – vastavalt ettevõetud toodangu mahule. Eri tootearendajate grupid loovad tänapäeval koos meeskonnatööna, peavad sidet ja konsulteerivad, sageli arvuti abil (Integreeritud tootearendus). Uue toodangu turule väljundamise kiirus võib osutuda konkurentsivõitluses otsustavaks.

senituntu kopeerimine annab viletsa tulemuse Kõik tehnilised süsteemid eksisteerivad selleks, et teha teoks kasulikke funktsioone. Konstrueerimise eesmärk on ettenähtud funktsionaalse ülesande ratsionaalne lahendamine. Tuletame loova töö tehnikatest meelde, et tootel on põhifunktsioon ja abifunktsioonid, kasulikud ja kahjulikud funktsioonid ning igal elemendil on oma peafunktsioon. Kuidas neid ühendada? Konstrueerimisõpikuist jookseb läbi lõbus näide tootearendusest (Karl T. Urlich, Massachussetts IT), kus oli üles-

**

koosteosi on palju vähem. Vetruv kere on ühtlasi ühendatud näpitsaks ja selle keeratud esiservad teritatud teradeks. Kang ja ekstsentrik on ühendatud lihtsal tihvtil.

Toode on kahtlemata tehnoloogilisem, elemendid stantsitavad.

Konstruktor seisab toote ja tarbija vahel. Kui ikka hea konstruktsioon on loodud, tullakse valmistamisega ikka toime – see on vana tõde. Tootmistehnik seisab toote ja tootmise vahel, mis on kitsam missioon.

innovaatiline omatoodang on võimalik

andeks konstrueerida küünelõikaja-näpitangid. Kui võtta formaalselt tuntud elemendid, näiteks kere kaks poolt, kinnitada keresse lõiketerad, näha ette juhikud terade kokkuliigutamiseks, kokkusurumiseks jne, saamegi formaalloogilise lahenduse (sele 3). On silmnähtav, et tuntud elementide pimesi kopeerimine andis viletsa tulemuse, eriti kui seda võrrelda elegantse tehnilise kujustusega (sele 4).

Genrich Altshulleri formuleeringu järgi on ideaalne konstruktsioon selline, kus funktsioon täidetakse ja kulusid polegi. Ideaalile lähenedes on siinkohal ühendatud mitme elemendi funktsioonid ja Sele 4

Sama lõikur leiutatud ja loominguliselt läbikonstrueeritud kujul

Jätkates tulevikus vaid odava allhankega, pulgatreimise ja juhtmeotsikustamisega, konkureerime arengumaade odava tööjõuga. See pole võidetav. Innovaatilise omatoodanguga on võimalik: me konkureerime kindla peale arenenud maailmaga. Meil on ajupotentsiaal olemas, vaja on seda vaid teadvustada. Just sellele peab olema orienteeritud ka mehaanikainseneride ettevalmistus. Neile tuleb sisendada selget tulevikunägemust, usku oma loomevõimesse.

Igas ettevõttes – ka kõige väiksemas – tuleb vabastada vähemalt üks insener töötama välja tulevikutoodangut. Ent kas tal kitsaks ei lähe? Lõpetuseks mõtlemisülesanne: kuidas mahutada kodugaraaži viis Hondat? Aga lisaks sõiduautole Honda võib garaaži panna ka muruniiduki, mootorratta, paadimootori ja veel muid Honda tooteid. Mitmekesine toodang teeb firma elujõuliseks.

Jätkuvas kriisisituatsioonis võib omatoodangu loomine olla päästev. Miks mitte ka Eestis [2]?

kirjandus 1.

Mart Tiidemann. Masinaelementide projekteerimise alused. Tallinna Tehnikakõrgkool.Tallinn 2010, 117 lk.

2. Ahto Kalja, Tiit Tiidemann, Toomas Matsalu. TRIZ and a new Artificial Intelligent PRIZ type software. Proceedings of the TRIZ-Future Conference 2007, Frankfurt, Germany, pp 203– 205.

Võib näiteks õppeotstarbel kalkuleerida tulemasina üksiktootena lukksepatöökojas valmistamise töömahtu ja hinda ning võrrelda seda välgumihkli masstoote hinnaga. Erinevus on sadades või tuhandetes kordades.

4/2012 (42)

insEnErikutsE

“estonia”:

Sajandi konstruktsiooniviga

tungimise eest. Saksa laevaehitustehases toodi lisauks ettepoole ja tehti ühtlasi aparelliks – laadimissillaks, mida sai randumisel vastavalt ette alla lasta. Kuna aparell püsti tõstetuna hästi ära ei mahtunud, konstrueeriti nina tekiosasse tasku, kuhu aparell otsapidi tõusis.

konstruktor polnud kuulanud vajalikku ainet

ParvlaEv Estonia

A

astal 1994 uppus Läänemerel parvlaev “Estonia”. Ohvreid oli 852. Laeva ehitas Saksamaal Meyer Werft, tehnilise korrasoleku eest vastutas Rootsi meresõiduamet, “Estonia” ohutussertifikaati olevat väidetavalt võltsinud Prantsuse sertifitseerimisbüroo.

Järgnes õud, lein, uurimine, vandenõuteoo-

Sele 5

“Estonia” lahtikäiva nina ja aparelli vigane haakuv konstruktsioon

riad. Kirjutati raamatuid, vändati filme, aga konkreetseid süüdlasi ei leitud ega karistatud.

Laevahuku põhjus oli konstruktsiooniviga. Solase mereohutuse reeglid näevad ette avaneva ninaga parvlaeva sisse lisaust teatud kaugusele ninast. Kui midagi peaks juhtuma ninaga, hoiaks lisauks vee laeva

Sele 6

Laeva kallutav vesilast ja taastav üleslükkejõud

4/2012 (42)

Konsruktsioon osutus vigaseks, kuna nina ära kukkudes haakus see uksega ja tõmbas ka selle lahti. Kaitsefunktsioon nullistus. Lained viisid laeva vesilasti ja see läks ümber. Niisama lihtne see oligi (seled 5, 6).

Tegijaiks selliste konstruktsioonide juures peaks olema spetsialistid, kes on õppinud näiteks õppeainet “Tõsteja transpordimasinad ning tekimehhanismid”. Kes konkreetse idee peale tuli, et kaitseuksele aparelli funktsioonid külge pookis? Kas tehti äri huvides, et mõni lisasõiduk sisse mahuks?

Konstruktiivne lahendus oli mannetu, aga tõde tegijaist summutati.

Teine küsimus on, et miks nina kinnitus purunes ja see üldse ära kukkus. Ka selle kohta on mitu versiooni konstruktsioonivigu. Karmis konkurentsivõitluses laevaehitajad lasid välja järjest suuremaid laevu ja nii mitmedki sõlmed jäid kiirustades eelmise mudeliga samaks, st väiksemaks, nõrgemaks. Aga räägiti ka hilisemast ninaosa hingede ja kinnituskohtade oskamatuxst jäigastamisest. Avastati, et ava seinad kinnitite all on liiga läbipainduvad ja keevitatigi “tugevdused”. Elastsus oleks aga parem olnud, sest oleks tekkinud väiksemad jõud (pikemal elastsel teekonnal väiksemate kiirenduste tõttu seosest F=m*a). Laevad ongi iseenesest painduvad, et annaks järele deformatsioonidele, lainete jõule. Aga (Eestis?) tehti asjatundmatu tugevdus. On vaja konstruktoriharidust ja haritust, et sellised asjad läbi tunnetada.

45

46

NOORED MEISTRID

london 2011:

WORLDSKILLS – MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI FOTOD: INNOVE, WORLDSKILLS

NOORED MEISTRID

47

Möödunud aasta oktoobris toimusid Londonis 41. rahvusvahelised kutsevõistlused WorldSkills 2011, tuues kokku parimad noored oskustöölised üle maailma. Eestist osalesid SA Innove eestvedamisel võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk, müürsepp, maastikuehitaja, juuksur, ITimees, plaatija ja mehhatroonik.

GRETA KAUPMEES, SA Innove kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja

W

orldSkillsi rahvusvahelised võistlused on oskustööliste üheks parimaks proovikiviks. Ülemaailmsed võistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning kestavad mitu päeva. Oma oskused pannakse proovile rangete rahvusvaheliste nõuete järgi. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega.

Eesti noortel meistritel läks võistlusel päris hästi. Pjedestaalile seekord ei pääsetud, kuid see-eest teeniti meisterlikkuse medaleid, mida antakse kõigile üle 500 punkti saanutele. Kõige rohkem medaleid noppis Korea, järgnesid Brasiilia ja Jaapan.

Eesti jõudis punktiarvestuses 32. kohale.

Meie tiimist saavutasid parimad tulemused kokk Krestina Õun, kes sai 516 punktiga 12. koha, ja mööblitisler Silver Kämärä, kes pälvis 504 punktiga 11. koha.

Mõlemale omistati meisterlikkuse medalid.

Kohal oli ligi tuhat osalejat erinevatest riikidest üle maailma, kes võtsid mõõtu ühtekokku 46 võistlusalal. Ülejäänud Eesti võistlejatel läks samuti hästi – maastikuehitajad Allar Laurend ja Rajar Rahkema said 13. koha; mehhatroonikud Rait Kuhi ja Kristen Lalin 23. koha; plaatija Taavi Michelson 19. koha; müürsepp Priit Männik 24. koha; juuksur Jekaterina Sedunova 22. koha; IT-süsteemide administraator Riin Ots jagas 27.–28. kohta.

48

NOORED MEISTRID

kõige enam tuleks arendada kiirust:

Eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele

TAAVI MICHELSON

Plaatija Taavi Michelson Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist

“T

ase oli tõepoolest väga kõrge ja võistlejad olid selleks võistluseks kõvasti harjutanud. Mind pani imestama see, millise kiirusega on võimalik nii täpset tööd teha. Õppisin oma kogemusest seda, et arenguruumi veel on ja just kiirust peab lisama. Eks meie töös ongi põhiline kiirus, täpsus, korrektsus ja kannatlikkus. Igatahes minule andis see võistlus väga hea kogemuse.”

PRIIT MÄNNIK

sest, kuidas pingelises olukorras tööd teha. Areneda on veel kiiruses.”

Mööblitisler Silver Kämärä Tartu Kutsehariduskeskusest (EuroSkills 2010 hõbe)

Müürsepp Priit Männik Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist

“M

ulle väga meeldis seal võistlusel. Nägin palju uusi ja huvitavaid materjale ning teisi võistlejaid erinevaid töövõtteid rakendamas. Eks miinuseks oli võistlusnärv ja materjalide vähene tunnetus ning vähene treening, sest need olid minu esimesed rahvusvahelised võistlused. Õppisin sellest kogemu-

EESTI TIIM SAI VÕISTLUSELE EELNENUD PÄEVADEL KA LONDONIS RINGI VAADATA

SILVER KÄMÄRÄ

“M

ina võin öelda, et läks suhteliselt hästi. Võin endaga enamvähem rahule jääda. Mõne asja oleks paremini saanud teha, teise kiiremini, eks ikka jääb midagi kripeldama. Arenguruumi on veel kõvasti.”

NOORED MEISTRID

võistlusele ja iseenda oskustele

JEKATERINA SEDUN0VA

Juuksur Jekaterina Sedunova Tallinna Tööstushariduskeskusest

“M

ulle see võistlus väga-väga meeldis. Mul on hea meel, et sain sellisel suurvõistlusel osaleda ja sain superhea kogemuse. Kahjuks minu treening ei aidanud võita medalit. Tuleb välja, et minu treenerid, kes on väga kõrgel tasemel, õpetasid mind veidi teiste standardite järgi. Olen osalenud Venemaal rahvusvahelistel võistlustel ja saanud 2. koha, kuid seal on hoopis teised standardid, kui olid Londonis. Samuti oli see võistlus väga erinev Balti riikide võistlustest, seal oli palju nüansse, mida ma ei teadnud.”

Maastikuehitaja Allar Laurend Luua Metsanduskoolist

“T

egelikult läks hästi, kuigi koht oli nigel. Ettevalmistusaeg jäi meil lühikeseks just koostöö osas, kuna mina tulin vahetult enne võistlust Saksamaalt

ALLAR LAUREND

praktikalt. Me panime rõhku puhtusele ja täpsusele ning seega hävisime ajas.

Materjalid olid ka teised, kui meil on harjutamiseks, mistõttu läks meil kõnniteeplaatide paigaldamisele liiga palju aega. Arendada on vaja veel kiirust.”

KRESTINA ÕUN

tuli viivitamatult lahendada ja veel võõras keeles. Nägin, mida iga riik valmistab, kõik oli erinev – kes oli tugev, kes mitte. Minu jaoks oli uudis see, et WorldSkillsil võisteldakse nii paljudel erinevatel ja huvitavatel aladel.”

Kokk Krestina Õun Haapsalu Kutsehariduskeskusest

“W

orldSkillsil läks minu meelest hästi, kõik pingutasid enne võistlust väga kõvasti. Kõige suurem töö oli minu meelest ettevalmistus selleks võistluseks. Tahaks väga tänada minu treenerit peakokk Vladislav Djatšuki (Hotel Telegraaf Restoran Tshaikovcy).

Ei oleks uskunudki, et see on nii huvitav ja suur üritus. Olen väga tänulik, et sain osaleda. Meil oli suurepärane Estonia Team!!! Olime nagu üks pere!

Kõik olid nii sõbralikud. Võistlusel õppisin end pingelises olukorras kokku võtma ja õppisin palju uut. Näiteks toitude väljastusplatsil oli palju probleeme, mis

OKTOOBRIS SÕIDAVAD NOORED MEISTRID BELGIASSE EUROSKILLS 2012-LE

49

5050

insenerikutse insEnErikutsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

inseneriasjanduse suurmehi:

EHitusiNsENEr karL iPsbErg karl ipsberg (1870–1943) seisab ttÜ rektorite reas esimesena, ehkki ta pole kunagi seda nimetust kandnud.

vaHur mÄgi, tEhnikaloolanE

K

arl Ipsberg sündis Tartumaal SuureKambjal talumehe peres. Teinud läbi Tartu reaalkooli, läks ta õppima ehitust Riia polütehnikumi. Olles südame põhjani eestlane, ütles ta ära seal laiutanud via germanica’st ja sai esimese eesti korporatsiooni Vironia üheks asutajaks.

Eestlasest inseneril kodumaal tööd leida lootust polnud. Ipsbergi insenerikarjäär algas 1897 jaoskonnaülema abina Rjazan-Uurali raudteel, seejärel osales ta Taga-Baikali raudtee sihi ajamisel, käis vaatamas Itaalias ja Šveitsis raudteede rajamist mägismaal. Ning tagasi Baikali maile, ehitas valmis mitu rasket teelõiku ja tunnelit. Tema viimased Venemaa-aastad möödusid raudteepiirkonna ülema ja raudteekooli kuraatorina Smolenskis.

rahva edenemise pealt ta teenida ei soovinud 1911 sai tal võõrsil tuuritamisest himu täis ja ta pöördus jõukana ning kõrgete aurahadega kirjatuna tagasi koju. Ta viis katuse alla krediidiühisuse pangamaja ning Estonia teatri- ja kontserdimaja. Töötasuks Estonia ehitusplatsil nähtud vaeva eest arvestati talle 3482 rubla. Sellest üüratust rahahunnikust tagastas ta 2300 rubla Estonia osaühisusele, ülejäänu kinkis Eesti Lastekasvatuse Seltsile. Oma rahva edenemisele kaasaaitamise pealt tema süda teenida ei lubanud.

Tallinn oli tööstust pungil täis, linn kavatses avada tehnikakooli. Konstantin Pätsi Tallinna Teataja ringkonnad rõhusid tehnilise kõrgkooli vajadusele. 1917 tegi linna hariduskomisjon Eesti Tehnika Seltsile ettepaneku võtta tehnikumi loomine enda peale. Sellega oldi päri ning moodustati meeskond õppekavade koostamiseks,

karl iPsbErg

kuhu teiste tuntud tehnikategelaste kõrval arvati ka Ipsberg.

1911 sai tal võõrsil tuuritamisest himu täis ja ta pöördus jõukana ning kõrgete aurahadega kirjatuna tagasi koju.

4/2012 (42)

tähtis ülesanne – eesti tehniline oskuskeel Saksa vägede tulekuga 1918. a veebruaris taandus linnavalitsus kooli ettevalmistamisest ja ETSil tuli jätkata üksinda.

Okupatsioonivõimud tehnikumi asutamiseks luba ei andnud, viimaks nõustuti tehniliste erikursustega. Kursuste hoolekogu esimesel kogunemisel 1918. a augustis Fotod: rEPro

Insenerikutse

valiti Ipsberg kursuste juhatajaks. M. Lutheri mööblivabrik lubas tundide pidamiseks oma ruume.

Ettelugemiste alguseks määrati 17. september, mis päeva loeme nüüd TTÜ sünnipäevaks. Kuulajaid oli algul 115, tasahaaval tuli neid juurde. Mõni aeg hiljem, Estonias peetud ETSi peakoosolekul, nimetas Ipsberg lähiaja tähtsamaks ülesandeks eesti tehnilise oskuskeele eest hoolitsemist. Kuna kursusi võeti ajutisena, nähes neis kõigest vahesammu üleminekul tehnikaülikoolile, jätkas ETSi õppekomisjon tööd õppekavade kallal, kuhu Ipsberg kutsus osa võtma ka matemaatikuid, füüsikuid ning teisi asjamehi. 1919. a kirjastusühisuse Rahvaülikool välja antud “Tallinna Tehnikumi programm” on selle töö vili. K. Ipsberg kirjutas sinna raudteede kursuse.

Venelased ja sakslased purustasid raudteed Sakslased polnud veel lahkunud, kui Ajutise Valitsuse teedeminister Ferdinand Peterson kutsus Ipsbergi riigi raudteid korraldama. Teede ülevõtmine käis kiiresti, ehkki lahkujad sõnast kinni ei pidanud, haarates kaasa kõik kättejuhtuva. Õnneks jäid kivisöevarud puutumata, sellega oli, millega Vabadussõjas ronge käigus hoida.

Tallinna raudteetehastes hakati admiral Pitka näpunäidetel relvistama esimest soomusrongi. Suurt peavalu valmistasid sõjaväeveod. Paremad vedurid ja vagunid olid venelased ära viinud, hiljem jätkasid sama sakslased. Jaanuaris 1919 oli Eestil kõigest 22 töökorras laiarööpmelist vedurit ja 400 vagunit. Kõik ülejäänud vajasid putitamist, kõige rohkem vedurid. Taganedes lõhkusid punased raudteel, mis pähe tuli. Ipsberg koos raudteevalitsusega liikus vägede kannul, et teha hädapäraseid parandustöid.

Purustatud sildu kogunes 60 ringis, nende hulgas suur terassild üle Narva jõe.

puhkenud vaidlustes seisis Ipsberg samba vastu – see on liiga õrn võõraste tuulte suhtes, targem oleks mälestushoone, olgu muuseumiks, arhiiviks või muidu kultuuriasutuseks.

1919 valiti Ipsberg Asutava Kogu liikmeks, pärastpoole oli ta I ja II riigikogu liige. Tartu rahukõnelustel kuulus ta eksperdina Eesti rahusaatkonda. Kui läks piiri tõmbamiseks Eesti ja Läti vahele, määrati ta piirikomisjoni.

Liikluse korrastamise võttis Maanõukogu oma südameasjaks juba 1918. a novembris. Äriringkonnad unistasid jäävabast süvasadamast Kihelkonnal, mis lihtsustanuks kauplemist Rootsiga. See polnud aga mõeldav ilma raudteeühenduseta Saaremaa ja mandri vahel, seoses millega kõneldi koguni merealusest tunnelist üle Viirelaiu.

Esimene elektrirong läks liinile 1924. a sügisel Kogenud raudteemees Ipsberg manitses arvestama riigi võimalustega – Eesti

Juba tollal mõeldi Saaremaa-tunneli peale Vastutusrikkaim ülesanne, mida raudteel sõja käigus täita tuli, oli vägede paiskamine Narva alt Pihkva rindele, sealt edasi Võnnu alla Landeswehri vastu ja siis uuesti tagasi Narva liinile. 1930. aastatel Vabadussõja mälestusmärgi püstitamise ümber 4/2012 (42)

51

vajas esmajärjekorras teist teepaela Tallinna ja Tapa vahele, Narva ühendamist Kulgu sadamaga ja Paide-Tamsalu teeotsa ümbertõstmist Tapale. 1921–1923 oli Ipsberg teedeminister K. Pätsi ja Juhan Kuke kabinetis, täites 1921–1922 ühtlasi ka kaubandus-tööstusministri kohuseid. Tema eestvõttel koondati ehitus ja liiklus teedeministeeriumi alla ning rajati riiklik põlevkivi- ja turbatööstus.

Sellesse aega jääb Eesti-Läti raudteeliikluse leping, mille esimesi tulemusi oli otseühenduse sisseseadmine Riiaga. Ka seisis Ipsberg Tallinn-Pääsküla elektriraudtee mõtte sünni juures. Baltimaade esimene elektrirong läks liinile 1924. a sügisel.

Kes tahab inseneriks õppida, mingu välismaale?!

Tallinna Tehnikumi saatus kujunes aga kariderohkeks. Heideti ette küll lõpetajate nappust, küll kaheldi nende oskustes. 1923 vastu võetud inseneride, arhitektide ja

52

insEnErikutsE

EsimEnE ElEktrirong nÕmmE jaamas 1924. a

tehnikute kutseõiguse seadus tunnistas Tallinna Tehnikumi kõrgemaks õppeasutuseks. Sellest hoolimata lahvatas ikka ja jälle õiendamisi, kas Eesti ülepea vajab oma insenerikooli. Kes tahab õppida, mingu välismaale. Isegi Ipsberg näis ajuti kahtlevat, kas inseneride tehnikum on väikese riigi jaoks parim lahendus. Kui aga 1928. a otsustas riigikogu kooli sulgeda, sai temast kaljukindel kodumaise insenerihariduse eestkõneleja. Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimehena korraldas ta Tallinna raekoja saalis suurt kõmu tekitanud kõneõhtu.

1928. a kevadel võeti riigikogus vastu raudteede arendamise seadus, mille järgi kuulus laiarööpmelistest teedest esimeses järjekorras väljaehitamisele Tartu-Petseri ja kitsarööpmelistest Rapla-Virtsu liin.

Uute raudteede ehitusameti etteotsa kutsuti Ipsberg.

kitsarööpmelised vedurid tulid Franz krulli tehasest Kui mullatöid Rapla-Virtsu teel ei olnud palju, siis Tartu-Petseri vahel kasvas nende maht arvatust tükk maad suure-

maks. Päevast-päeva olnud seal ametis tuhatkond labidameest. Rapla-Virtsu teel oli töömahukas ettevõtmine kivitammi ladumine üle merelahe Virtsu all. Rööpad Tartu-Petseri tee tarvis toodi Prantsusmaalt. Tegelikult kulusid need nõrkade teeosade tugevdamiseks Vägeva-Valga vahel, uue tee ehitusele viidi sealt üles võetud vanad relsid. Prantsusmaalt pidi ostetama ka kitsarööpmelised vedurid, mis aga kokkuhoiust tehti lõpuks valmis Franz Krulli masinatehases Koplis. Mõlemad

kui karl ipsbergile kurikuulsal 14. juuni ööl järele tuldi, laulnud ta äraviijate autos sirge seljaga “Priius kallis anne”.

4/2012 (42)

teelõigud võeti käiku 1931. a talve hakul.

Tartu-Petseri tee osutus majanduslikult edukaks, Rapla-Virtsu oma andis kahjumit, kuid ühendus Saaremaaga muutus ometi hõlpsamaks.

tehnikumi varemetele ehitati üles tehnikaülikool Insenerihariduse saatus tõusis teravalt esile 1936. a toimunud I Eesti inseneripäeval. Majandus käis tõusuteed, käitiste tehnilise ümberseadmestamise ja oskustööliste väljaõpetamise kõrval tuli mõelda tootmise paremale korraldamisele. Inseneripäev nõudis tehnilise kõrghariduse edasilükkamatut lahendamist. Tootmise kohandamine aja vaimule tähendas rangemaid nõudeid inseneride koolitamisele, selle tihedat sidumist eluga. Viimase vajalikkust oli Ipsberg alati rõhutanud. Samal sügisel ehitati tehnikumi varemetele üles tehnikainstituut, mis peagi sai endale õige nime – tehnikaülikool.

Kui Karl Ipsbergile kurikuulsal 14. juuni ööl järele tuldi, laulnud ta äraviijate autos sirge seljaga “Priius kallis anne”. Ta elu kustus Vjatka surmalaagris.

unique skating rink in võhma

I

nseneeria visited an original paraffin-based yearround skating rink in Võhma.

“Sliding on the paraffin rink takes place exactly the same way as on the ice rink,” says Peter Wüthrich, a board member of the non-profit society Sinule (To You), managing the rink. “The pressure exerted by the skate blade onto the surface causes ice or paraffin blend to melt for a moment – and at this point sliding occurs. In comparison with ice, paraffin layer is a bit “slower”, especially when taking first rounds,” says Peter.

The main component is paraffin, obviously.

Upon touching the material feels like candle paraffin but is much harder. Peter is showing a wooden board with a half-inch coating of the material saying that he is not aware of the exact composition as this material and technology has been invented and patented by a Swiss man. The skating rink in Võhma, its borders, equipment, etc have come from Switzerland where there are lots of year-round paraffin rinks.

sonic sculpture Cromatico – Concrete building of the Year

T

he Estonian Concrete Society has pronounced the winners of the contest Concrete Building of Year 2011. The concrete building of year 2011 is the sonic sculpture Cromatico at the Tallinn Song Festival Field.

Composed of 12 concrete chambers the sculpture visualizes the chromatic scale on the keyboard of a piano. Each chamber resounds to a definite pitch on the scale.

Cromatico was executed under the programme Tallinn – European Capital of Culture 2011.

Cromatico renders concrete a new, acoustic role. The magic lies in the fact that it is just pure concrete, without any accessories or supplements.

For the most part, the project was a pro bono undertaking executed with sincere dedication by all parties. This is the best promotion for concrete.

logica Eesti: We are strong in Cybersecurity and space

I

n order to attain higher levels in the value chain it is not always necessary to create a brand product; a service can also be offered. Inseneeria decided to broaden its area of interest and visited Logica Eesti, a company providing business and IT services. The editor talked to Avo Kask, the executive manager, and Andres Birnbaum, the business manager.

“Every unit uses its competence,” says Andres.

“Our biggest fields are cybersecurity, space, geoinfo systems and so-called utilities.

In the field of space we are collaborating with the European Space Agency (ESA) – creating mission control software under the project Galileo. The German unit of Logica uses our expertise on cybersecurity in the development of satellite control and operation systems.

In the field of geoinfo systems the solution GIS 112 is being created for the emergency call centre.

The system enables to quickly identify the location of the caller, give directions to the rescue team, detect the locations of hydrants, etc. Helsinki Rescue Service has been using such a system, created by Logica, for several years already.”

4/2012 (42)

5353

summary

summarY summarY

veidi nalja ja nuputamist

viimanE lEhEkÜlg uudisEd

tõestisündinud lood

süüdimatu hinnapakkumine

K

eset kõige suuremat “masuaega” helistas mulle norrakast koostööpartner ja palus, et ma läheksin ühe Eesti ettevõtte poolt tehtud hinnapakkumist kontrollima. Hea pakkumise korral oleks tegemist olnud aastase lepinguga, aga see pakkumine polnud lihtsalt soodne, vaid lausa uskumatult hea. Materjali ostuks küsiti väikest ettemaksu ja lõpptoote hinnaks pakuti summat, mis vaevu töö maksumuse oleks ära katnud. Olles kursis materjali maksumuse ja keevitamise hindadega, tundus asi veidi kahtlane. Kohapeal kinnitas aga ettevõtte omanik, et kõik on õige ja ta suudab selle tellimuse täita.

Väikese uurimise järel selgus, et liisingu võlgnevuse tõttu oli omaniku Land Cruiser ohus ning meie ettemaks oleks läinud otse pangale. Ka toodet polnud – norrakate kartusele vaatamata – siiski plaanis puust valmistada, vaid materjal oleks leitud aia ääres vedelevatest jääkidest.

Kuidas omanikust tegevjuht järgmise tellimuse sama hinnataseme juures oleks suutnud täita, seda ta öelda ei osanud, nagu ka seda, millise raha eest ta oma auto järgmise liisingumakse oleks teinud. Kuna parasjagu oli varakevadine aeg, siis küllap ta lootis, et maja ümber oleva lume alt veel mingi kogus materjalijääke välja sulab.

tuli taga

K

uulsin, et ühes väikeses metallitöökojas pidid kiired ja tegijad mehed olema, ning läksin siis vaatama, et kas poleks võimalik nendega koostööd teha. Kõik see, mida olin kuulnud, vastas tõele ja enamgi veel. Sattusin sinna just tipptunnil, kui osa valmistoodangust oli juba veokile laaditud, viimaseid detaile aga alles keevitati kokku.

Autojuht oli närviline, kiirustas mehi takka, et õhtul laevale jõuda, ja keevitajad andsid detailile kahelt poolt tuld. Et aega kokku hoida, käis viimaste õmbluste keevitamine otse töökoja ukse ees kahvel-

tõstuki käppadel. Enne koormasse laadimist viskas omanikust tegevjuht detailile veel jahutamiseks ämbritäie vett peale. Töö käis nagu põrgu eeskojas, tuld lendas ja kuuma auru kerkis.

Lõpuks sai ka viimane detail keevitatud, veok lahkus ja pinge langes. Tegevjuht ohkas kergendatult, pühkis otsa eest higi, sättis end vaikselt kahveltõstuki tulikuumadele käppadele istuma ja lausus: “Tead, mul pole veel elu seeski tuli nii taga olnuuuuuuud!” Üles Kirjutanud Hellar Mutle

nuputamist 1

Päike ja kuu näivad suuremad siis, kui nad hakkavad loojuma ehk on horisondi lähedal, võrreldes sellega, kui nad on taevas kõrgemal. Kas need taevakehad on tõepoolest loojudes suuremad või on tegu optilise illusiooniga?

2

kui langevarjur on langevarju avanud, laskub ta õhus kiirusega umbes 3 m/s ja puudutab sama kiirusega ka maad. Kui kõrgelt allahüppamisele vastab aga vaba langemise kiirus 3 m/s?

3

kas terasest õmblusnõel võib vee pinnal ujuda?

vastusEd 1 Teada on, et tegu on optilise illusiooniga, mida on püütud põhjendada sellega, et kõrgel taevas paiknedes (nt kuu) puudub võimalus taevakeha suurust millegagi võrrelda. Ent see ei põhjenda, miks peaks sel juhul taevakeha näima väiksemana. Kui kellelgi on parem selgitus, siis Inseneeria ootab.

2 Vaba langemise kohta on meil kaks võrdust: koordinaadi jaoks s=gt2/2 ja kiiruse jaoks v=gt. Avaldame teisest võrdusest aja t=3/g ja asendame esimesse võrdusse: s=g(3/g)2/2= 9,8(3/9,8)2/2 = 0,46 meetrit.

Seega ei olegi langevarjuga maandumine, kui just tugev tuul ei puhu, hirmsam kui taburetilt allahüppamine.

3 Peenike terasest õmblusnõel ujub vee pinnal siis, kui panna veeklaasile maksimaalne „kuhi“ peale, sukeldades klaasi näiteks väiksemaid kivikesi. Vee pinnal tekivad sellega piisavalt tugevad pindpinevusjõud, mis kannavad nõela. Et see nii on, võib igaüks ise kontrollida.

5454

4/2012 (42)

Teame, et igal projekteerimistoimingu etapil esineb uusi ja ainulaadseid väljakutseid.

Sellepärast pakub Farnelli element14 terviklikke projekteerimislahendusi.

TR Ü KK PL

VARA

USTÖÖRIIS D EN

AR

I

TASU TA

HNILINE TUG TE

ED

ER EKTE IMISJU OJ

D JA AN NDI DM HE

MPONENTI JÄ KO R

IMETAMISE ETO GA AL

START

0

PÄEVAL KO ISEL H GM

AD

500 00

DITEENUSE D

T

RK

AA

CAD - TA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

farnell.com/farnellelement14

KENDUSTE P R RA

Kampaania kestab kuni 1.06.2012 või kuni kaupa jätkub.

AEG TEGUTSEDA!

99,Akutrelli komplekt AEG

139,123-osaline tööriistakomplekt PROF

www.k-rauta.ee