Inseneeria 2011 05

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

MAI 5/2011 (33) MAI 5/2011 (33) jeLd-Wen eeSti: vajaLik kOMPOnent MaaiLMa SuuRiMaS ukSetOOtjaS >> teehOid >> LOOvuSe LOOGika >> tÖÖteRviShOid

Jeld-wen Eesti:

VAJALIK KOMPONENT MAAILMA SUURIMAS UKSETOOTJAS

Ehitus:

ahhaa uus maja avatud

Uus tarkvara:

e-kviitung

Pera abi:

kiire kasvuga Firmaks

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

Kolleegiumi liiKmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

E

sikaanel on illustratsioon JELD-WENi toodangust.

Esikaane kujundus: Taivo Org.

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos

Loe ja kommenteeri!

AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Mai 5/2011 (33)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOtOd: Mati FeLdMann, jeLd-Wen

juhtkiRi JUHTKIRI

juhtkiri

teeKs matemaatiKa RiigieKsami KoHustusliKuKs

M

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ÄRiPÄev

ulle on jäänud meelde ühe suurmehe ütlus, et matemaatika on see, mis hoiab mõtlemise korras. Seejuures kõige argisemal tasandil, kui on vaja langetada otsuseid, planeerida oma tegevusi ja aega, vaagida millegi plusse ja miinuseid, õppida ütlema “ei” või kulutada mõistlikult raha. Tõsi, ma ei arva, et rikaste edetabel koosneb parimatest matemaatikutest, aga vaevalt matemaatiliste võimete arendamine seda ka takistab.

Oma köögipoole ehk inseneriasjanduse propageerimisega tegeldes näen ma, et matemaatikat on vaja tootmisele üles ehitatud majandusmudeli põhistamiseks. Kas inseneriks, spetsialistiks, tootmisjuhiks võib saada ilma matemaatika eksamit vähemalt, ütleme, 50 punktile ära tegemata? Kui gümnaasium rõhub soft’imatele ainetele, siis kandub see ajas ja ruumis edasi ja soft’imaks muutuvad ka ülikoolide erialad, ülikoolide lõpetajad ise, loodavad töökohad, majandusmudel tervikuna. Kes siis veel toodab midagi?

Hiina?

OK, me räägime samavõrd teenustemajandusest, kuhu soft’id oskused marjaks ära kuluvad, pealegi annab teenuste sektor ühe arenenud riigi (ja ka meie) SKPst tunduvalt suurema osa kui tootmissektor.

See on status quo, kus me oleme, aga kas ma eksin, kui väidan, et see tasakaal võiks nihkuda veidi tootmissektori kasuks. Mõned protsendipunktid. Usun, et meie majandus oleks mõnevõrra kindlamal alusel.

Ja et midagi ära teha, teeb Inseneeria omapoolse ettepaneku: matemaatika riigieksam peaks olema kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik.

See alustab küll päris kaugelt, aga esmalt laotakse vundamenti, mitte ei panda katust. Loomulikult matemaatikat vägisi armsaks ei tee ja see polegi eesmärk. Aga matemaatika on üks baaskompetentse ja koolil on minu arvates õigus seda õppurilt rohkem nõuda. Teisisõnu, kui õppur matemaatika kasulikkust ise ei taipa, siis tuleb teda veidi push’ida. Kui see aitab tal hiljem elus mõtlemist korrastada, võib-olla ütleb veel aitähki.

5/2011 (33)

3 3

4 4

Sisukord SiSukORd

Sisukord 05

Uudised

Huvitav lahendus

20

Tallinna Tehnikakõrgkool avas ainulaadse teekonstruktsiooni katseseadme

Huvitav lahendus

Eestist Maailma

08

JELD-WEN Eesti – vajalik komponent maailma suurimas uksetootjas

Huvitav lahendus

Riik ja ettevõtja

22

44 46

Innovatsioon sisepingete mõõtmises

Eesti teehoid – olukord paljude tundmatutega

Mobiilirakenduste loomine eile, täna ja homme

Huvitav lahendus

26

Maailmas unikaalne e-kviitungi pilootprojekt jõuab tarbijateni sügisel

Tootmissisendid

Huvitav lahendus

12

Pera: kiirem majanduskasv tuleb siinsete ettevõtete toestamisega

28 30

Metallid on stagnatsioonis

Riik ja Ettevõtja

Kodus viibitud niinimetatud valveaeg on samuti tööaeg

Huvitav lahendus

34 40

Kui palju on loovuses loogikat?

Insenerikutse

Ehitus

16

Ahhaa uus maja on tippklassi ehitis

Elektriinsener Otto Reinvald

Insenerikutse

48 50 52 53 54

Detailid-detailid! Ja tänud koostööpartneritele!

Huvitav lahendus

Avalike alade valgustuse kaughaldus

Huvitav lahendus

Uue põlvkonna tootmistarkvara tõstab ettevõtte konkurentsieelist Summary

Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

5/2011 (33)

uudiSed uudiSed/ /kROOnika kROOnika

Finaalis võistles 40 traktorimudelit eeSti kOOLide 5.–9. kLaSSide õPiLaSte tRaktORiMudeLite MeiSteRdaMiSe võiStLuSe “ehita võiMaS veOtRaktOR!“ võitiS kaRL-eRiC aLeRt viLjandi C.R.jakOBSOni niMeLiSeSt GÜMnaaSiuMiSt. juhendajateSt OLi PaRiM MaunO LauRiMaa, MÄRjaMaa GÜMnaaSiuMi tÖÖõPetuSe õPetaja, ja edukaiM kOOL, kuSt eniM tRaktORiMudeLeid FinaaLi Sai, OLi MÄRjaMaa GÜMnaaSiuM.

F

inaal, kus osales 40 traktorimudelit üle Eesti, peeti 16. aprillil Tartu Maamessi raames. Finaalis osalesid traktoritega ka kaks tütarlast, Marta Mikkor Tääksi Põhikoolist ja Liispet Jalandi Mõniste koolist.

Peep Pajumäe, Stokkeri turundusjuht ja meistrivõistluste korraldaja: “Korraldame koolidele võistlusi viiendat korda ja seekord rõhusime kvaliteedile. Seda oli ka tehtud tööde ja finaali pääsenute juures näha. Meie nägemusel võiksid noored meistrimehed edaspidi veelgi rohkem keskenduda, katsetada ja töö sajaprotsendiliselt lõpule viia – mõned traktorid ei sõitnud või ei jõudnud raskust vedada.”

5 5

tootedisaini ja -innovatsiooni konverents ning näitus tOOtediSaini ja -innOvatSiOOni nÄituS eXCeL, MiS Seni On tOiMunud teLFORdiS, kOLiB SeLLeL aaStaL LOndOniSSe ja tOiMuB 18.–19. MaiL.

Ü

PaRiMad nOORed tRaktORiehitajad

Kvaliteedi ja huvitavate disainilahenduste kõrval oli finaalis määrav ka kiirus: kõige kiiremini läbis traktor raskust vedades ligi 10 meetri pikkuse raja 7 sekundiga, aeglaseim tegi seda kahe minutiga.

rituse sisuks on plasttoodete kujundamine, materjalivalik, tootmine ja katsetamine. Osalevate firmade ja konverentsil esinejate arv on muljetavaldav. Konverents on kuulajatele prii.

Mõni aasta tagasi osales Eesti Plastmassiühing, nüüd Eesti Plastitööstuse Liit, koos PDM-iga, mis tähendab plastide disaini ja vormimist, virtuaalse survevalu projektis “VIM”.

Infot selle kohta saab veebilehelt www.plast.ee, projektid, VIM. Enama info jaoks vaadake www.pdmevent.com.

RekLaaMtekSt

Metso valis CADS Planner Electric elektrija automaatikaprojekteerimistarkvara Metso Oy valis Kymdata Oy elektri- ja automaatikaprojekteerimistarkvara CADS Planner Electric Pro oma kontserni põhiprojekteerimistarkvaraks elektri ja automaatika alal. CADS Plannerit hakkavad kasutama 150-200 projekteerijat ning tarkvara implementeerimiseks kulub ligikaudu kaks aastat.

Metso on globaalne tehnoloogiaettevõte, mis varustab tehnoloogia ja teenustega tselluloosi-, paberi- ja elektritootmist ning õli-, gaasi-, kaevandus-ja taaskasutustööstust.

Firma on esindatud enam kui 50 riigis ning selles töötab ligi 27 000 professionaali. Metso müügikäive aastal 2009 oli enam kui 5 miljardit eurot.

Metso võtab kasutusele elektri- ja automaatikaprojekteerimistarkvara CADS Planner Electric ning dokumendihaldustarkvara CADS Planner DM. Esimesena võetakse CADS Planner kasutusele Metso paberi- ja kiutehnoloogia sektoris.

Trumbiks tugev erialane oskusteave ja jätkuv arendustöö CADS Planner läbis enne otsuse langetamist range valikuprotsessi. Metso eesmärk on ühtlustada projekteerimissüsteemid ja Kymdata pakkus selleks parimad vahendid.

PiLt: StOkkeR

„Meie eesmärgiks oli leida meie tegevusalale parim projekteerimissüsteem ja saada eesrindlikku arendus- ja tugiteenust programmi arendajalt,“ rääkis Metso Oyj osakonnajuhataja Eero Suomi.

Metso projekteerimisjuhi Jukka Alatalo sõnul toetab CADS Planneri DWG-andmeformaadi ühilduvus ka varem tehtud projektide taaskasutusvõimaluse uutes CADSi projektides. Jukka Alatalo rõhutas veel, et eesmärgiks oli ühtlustatus, paindlikkus ning kuluefektiivsus ka projekteerimissüsteemide osas. Märkimisväärne on veel CADSi kasutajatoe tugev tase ning CADSi integreerimisvõimalus teiste Metso tarkvarasüsteemidega. „Metso Oyj-iga sõlmitud leping on Kymdatale väga oluline ning see kinnitab, et meie tugev erialane oskusteave, pikaajaline arendustöö ning panus tugiteenustesse on projekteerimisturul väga vajalikud,“ tõdes Kymdata müügijuht Jari Pynnönen.

5/2011 (33)

8

Eestist maailma

rakvere suurim tööandja:

Jeld-Wen eesti – vaJaliK KomPonent maailma suuRimas uKsetootJas inseneeria toimetuseni jõudis äärmiselt huvipakkuv info, et Rakveres tegutsev firma Jeld-Wen on euroopa suurim uksetootja. eestis tegutsev firma, millest pole eriti kuulnudki – ja euroopa suurim? see nõuab juba käiku kohapeale. “tegelikult oleme me maailma suurim uksetootja,“ tõstab tehase direktor Priit Koha panuseid veelgi.

FOtOd: jeLd-Wen eeSti, Mati FeLdMann

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

R

akvere külje all paiknev JELDWEN Eesti AS on osa ülemaailmsest ettevõttest, mille omanik, perekond Wendt, asub Ameerika Ühendriikides. JELD-WENi tootmis- ja logistikaüksused paiknevad üle maailma, ainult Aafrika ja Hiina välja arvatud. 50% JELD-WENi tootmisest paikneb USAs. Firmal on üle maailma 160 tehast ja 24 tuhat töötajat.

“2006. aastal ostis JELD-WEN ära Taani firma Vest-Woodi, millega sai enda omandusse ka Rakveres asuva puidutööstuse. Vest-Woodi ja JELD-WENi turud ei kattunud – esimesel olid need Skandinaavias ja saksa keelega riikides, teisel Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias, see oli firma seisukohalt igati soodne,” räägib Priit Koha.

“Kuivõrd JELD-WENi tootmine käib üle maailma, siis on see üsnagi kitsalt spetsialiseeritud. Rakvere üksusel on kaks põhilist spetsialiteeti: täispuidust ukselengid ning täispuidust siseuksed. Puit on kuusk ja mänd, umbes pool tuleb Eestist.

Meie lõpptoodang on ca 200 000 täispuidust siseust ja üle miljoni lengikomplekti aastas,” iseloomustab Priit tehase toodangut.

taanlastel ja brittidel avaneb välisuks sissepoole “Huvitav on märkida, et näiteks Suurbritannias ja Taanis käivad maja välisuksed lahti sissepoole, meil ja mujal avanevad uksed väljapoole,” jätkab Priit.

“Kuivõrd igas riigis on oma standardid, siis eri tüüpi toodete arv kasvab, näiteks on erinevaid lengi tüüpe ja kombinatsioone kokku 5000 ringis. Skandinaavia standardid on väga kõrged, samas Prantsusmaa omad pisut vähem ranged.”

Räägime JELD-WENi tootlikkusest ja töö iseloomust. “Meie tootmistsükkel on pikk, alates saeveskist ja puidu kuivatamisest kuni valmis ukseni välja. See tähendab seda, et müügikäive ühe töötaja kohta ei tule väga kõrge – meil oli see eelmisel aastal umbes miljon krooni –, aga see-eest on kasumlikkus kõrge.

Säilitasime kasumi ka masu ajal. Kui annaksime rohkem lõpptoodangut,

eeStiSt MaaiLMa

9

heb kolm nädalat. Kui vaadata meie puidukomponentide lao mahtu, siis võib tunduda, et seal on materjali ootel palju, aga tegelikult on seal vaid nelja tööpäeva tootmisvaru. Üldine trend on seeria (ühesuguste toodete kogumi) mahtude vähenemise suunas. Toodame JELD-WENi ja SWEDOOR/JELD-WENi kaubamärgi all, aga liigume täies ulatuses JELD-WENi kau-

tehaSe diRektOR PRiit kOha ja kvaLiteedi- aRenduSOSakOnna juhataja OLaR vaLLiMaa

JELD-WEN Eesti AS » Käive 2010: 641 mln EEK » Töötajate arv: 700 » Kapital: USA

komplekteerides mujal valmistatud detaile, oleks müügikäive töötaja kohta muidugi kõrgem.

Samas on meie eelis teiste uksetootjate ees kiirus – tellimuse täitmiseks lä-

bamärgi suunas. Üle 95% meie toodangust läheb ekspordiks,” iseloomustab Priit tänast seisu.

Kas JELD-WEN Eestil konkurente on? “Jah, meil on konkurente nii Eestis, Soomes kui Skandinaavias,” arvab Priit.

kolme aastaga suurenes tootlikkus kaks korda “Meil on hea koostöö EASiga, kes on toetanud meie koolitusprogramme lean-tootmise ja 20 võtme juurutamisel ettevõttes. 2006. aastal toimus esimene seanss keskastme juhtide tasandil, kus võtsime läbi viis võtit,” kirjeldab timmitud tootmise kasu Olar Vallimaa, ette-

10

eeStiSt MaaiLMa

jekordse programmi, kuhu oli kaasatud juba 204 töötajat – nii keskastmejuhid kui ka töölised,” räägib Olar.

“Oluline hüpe tootlikkuse tõusus tuligi siis, kui kaasasime ka töölised, neilt tuleb häid ideid. Kuigi käsitlesime nelja erinevat võtit, keskendusime peamiselt kolmele, milleks on puhastamine ja korrastamine, kiired üleminekud ja seadmete hooldus.

Kuna tootepartiide mahud vähenevad, tuleb seadmeid rohkem ümber seadistada.

Näiteks ühe konkreetse freesliini ümberseadistuse aeg vähenes ühelt tunnilt 12 minutile,” toob Priit näite.

“Kui tahad midagi muuta, hakka seda mõõtma,” rõhutab Priit. “Igal osakonnal on omad kontrollnäitajad (KPI-d), millest olulisemad on tarnekindlus, materja-

OPtiMeeRiMiSSaeSt tuLevad kLOtSid SORteeRitakSe eRinevateSSe kvaLiteetideSSe

jeld-weni tsehhides

võtte kvaliteedi- ja arendusosakonna juhataja. “2007–2008 toimus põhjalikum, 10 kuud kestnud programm, mille

liimKilbi tootmine

viis läbi koolitusfirma Deloitte ja millest võttis osa 43 inimest. Võtsime läbi kaheksa võtit. 2008–2009 viisime läbi jär-

KomPonendi ladu

“Oluline hüpe tootlikkuse tõusus tuligi siis, kui kaasasime ka töölised, neilt tuleb häid ideid.”

Priit Koha

lengide töötlemine CnC KesKusel

eeStiSt MaaiLMa

11

LenGide PahteLdaMine

li kasutus ja tootlikkus. Ja KPI-de pidevad mõõtmistulemused tuleb visualiseerida, kas siis arvutiekraanil või lihtsalt tsehhis teadetetahvlil, iga päev. Freesliin tootis enne 800 detaili vahetuses, nüüd 2100 – kusjuures ilma ühegi investeeringuta ja töötajate arvu suurendamiseta! Peamine on töökorraldus ja töötajate kaasamine,” tõdeb Priit.

“Deloitte omistas meile lean-tootmise 4S III taseme vastavussertifikaadi võtmete 1 ja 5 juurutamisel kolme tootmispiirkonna kohta, mille saime teise ettevõttena Eestis,” tunneb Olar uhkust.

“Oleme JELD-WENis rakendanud ka

lengide PaKKimine

Säästva Metsamajandamise standardi FSC, see käib kogu toodangu kohta.”

jeLd-Wen on ühtlasi Rakvere suurim tööandja “Meie Rakvere tehas on Euroopa tootmisüksustest, mida on kokku 24, suurima töötajate arvuga. Ühtlasi oleme Rakvere suurim tööandja, meil on 700 töötajat,” ütleb Priit. “Toome oma bussidega inimesi tööle Kundast, Tapalt, Aserist, varem isegi Kohtla-Järvelt. Sel aastal oleme juurde võtnud 45 töötajat, praegu otsime samuti juurde töölisi ja mitmeid spetsialiste. Ega töötajaid ei

olegi lihtne leida. Kui Inseneeria lugejate hulgas on inimesi, kes sooviksid töötada JELD-WENis, siis saatke palun oma sooviavaldused personalrakvere@ jeld-wen.biz. Infot vakantsetest töökohtadest näete ka meie koduleheküljel www.jeld-wen.ee”.

Mitmes vahetuses töö käib? “Kolmes vahetuses ja tihti ka nädalavahetustel,” vastab Priit kiiresti. “Oleme võitnud lepinguid Skandinaavias ja tööd tuleb peale nii palju, et ei jõua kõike ära teha.”

Jõudu ja jaksu selleks ka Inseneeria poolt!

valmistoodang

1212

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

haara võimalusest kinni:

PeRa: KiiRem maJandusKasv tuleb siinsete ettevÕtete toestamisega eestisse tuli kuus aastat tagasi Briti firma Pera, kelle eesmärk on siinsete ettevõtete toestamine, tootlikkuse tõstmine ja lisandväärtuse andmine, kokkuvõttes kiirem majanduskasv. inseneeria tegi intervjuu Pera CeO john hilli ja valdkonna juhi aimar altosaarega.

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

K

uidas iseloomustaksite lühidalt oma organisatsiooni?

Aimar Altosaar: Oleme eraettevõte, kes töötab avalikes huvides. Meie eesmärgiks on ettevõtete toestamine lisandväärtuse suurendamise kaudu. Kogu oma kasumi investeerime arengusse nagu mittetulundusühing. Pera harukontorid on üheksas riigis.

John Hill: Pakume edule ja kasvule (paraku vahel ka ellujäämisele) fokuseeritud ettevõtete toestamist. Ühe tervikliku projekti raames toimub ettevõtte juhtkon-

pane tähele!

Mis on Pera?

L

oodud 1946. aastal Suurbritannia valitsuse poolt on Pera tänaseks kasvanud Euroopa üheks juhtivaks tööstusele rahvusvahelist innovatsioonitoetust pakkuvaks ettevõtteks. Keskendudes kohalikule tasandile ning tehes koostööd erinevate tööstusharude ning teadlastega, toetab Pera innovatsiooniprogramme näiteks Taanis, Suurbritannias, Eestis, Soomes, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Norras, Itaalias.

Juba üle 10 aasta on Pera olnud Open Innovation / Avatud Innovatsiooni mudeli juhtivaks eestkõnelejaks. Selle aja jooksul on Pera loonud ühe suurima saadaoleva teaduslike ning insenerioskuste kogumi terves Euroopas. Pera Euroopa Innovatsiooni Võrgustik teeb koostööd üle 10 000 teadlase ja inseneriga 65 instituudist. Pera mõistab innovatsiooni kui protsessi, mis muudab teadmise ärivõimalusteks.

Möödunud aastal aitas Pera üle 200 väikesel või keskmise suurusega ettevõttel esitada taotlusi toetustele rohkem kui 150 miljoni naela väärtuses. Pera kaudu esitatud toetusavaldused on kolm korda keskmisest edukamad ning viimase viie aasta jooksul on neid rahuldatud 87% ulatuses.

Pera aastane tulemus innovatsiooni ja äritegevuse arendamise kaudu Turuteave

» 2000 võimaluste uuringut ja 500 strateegilist turu-uuringu raportit » 170 üritust ja 95 äriesindust 15 riigis Tootestrateegia

» 1 miljard naela uute toodete ja teenuste ideedesse » 150 miljonit naela avaliku sektori rahastamist ideede elluviimiseks Äritegevuse arendamine

» 10 000 eksperti uute tehnoloogiate ja äritegevuste arendamiseks » 15 miljonit naela äriprotsesside säästu Väärtusahela arendamine

» 2000 väärtusahela suhet uute tootearendusprojektide konsortsiumites » 400 uut väärtusahela tehingut müümaks toodet globaalsel turul

5/2011 (33)

PiLdid: iStOCkPhOtO, autOR

huvitav LahenduS

JoHn Hill:

aimaR altosaaR:

ettevõtetel on kolm levinud eelarvamust - toestamine on kallis lõbu, see on raskesti kättesaadav ja kolmandaks - ma lihtsalt ei usu sind.

oleme kindlasti nõus võtma vastutuse tulemuste saavutamise eest.

na nõustamine tavaliselt neljal tasandil: probleemide teadvustamine, diagnostika ja strateegia väljatöötamine, äriplaani tegemine ning äriplaani elluviimine. Kõige selle eesmärk on ettevõtte innovatiivsuse, tootlikkuse ja ekspordivõime suurendamine. Viies tasand on see, kui ettevõte suudab neid ülesandeid ise taas ja taas täita.

13

John Hill: Valitsusepoolne finantseering on suurem probleemide teadvustamise tasandil ja väheneb järgmistele tasanditele jõudes. Oluline on tähele panna seda,

Kas Pera teenuse eest tuleb firmadel ka maksta?

John Hill: Midagi kindlasti, sest tasuta saadud asja tihti ei väärtustata. Näiteks Suurbritannias suleti niisugune suur sihtasutus nagu Business Link, mis pakkus tasuta konsultatsiooniteenust absoluutselt kõigile Briti firmadele, aga millel jäi puudu usaldusväärsusest. Samas meie konsultandid on ise töötanud sel alal, mida nad toestavad.

Ent Pera pakutav projekt eeldab ka valitsusepoolset finantseeringut?

5/2011 (33)

et valitsus peaks tegema oma investeeringu alles pärast seda, kui ettevõte on eurodes mõõdetavad tulemused juba selgelt saavutanud. On peaaegu ennekuulmatu

14

huvitav LahenduS

Joonis 1

Kiire kasvuga firmaks

Valitsus

Toestamise tasemed

Tööde maht ja eesmärgid

1. PROBLeeMide teadvuStaMine 2. diaGnOStika ja StRateeGia 3. ÄRiPLaan

Firma

4. PLaani eLLuviiMine

Tööde maht

Innovatsioon Tootlikkuse kasv Eksport

Kes maksab

5. FiRMa iSeSeiSev tÖÖ

kulutada avalikku raha tootlikkuse kasvule, olemata seejuures rangelt tulemustele fokuseeritud. Koolituse/toestamise läbiviija peab vastutama reaalse mõõdetava tulemuse eest. Ilma tulemusteta ei peaks ka toetust jagama.

Aimar Altosaar: Oleme kindlasti nõus võtma vastutuse tulemuste saavutamise eest.

Ja need mõõdetavad tulemused oleks?

John Hill: me saame tagada, et iga kulutatud euro tootlikkuse kasvule (koolituse kaudu) hoiab esimese aasta jooksul neljakordselt kokku. Tüüpilised numbrid protsentides on: change over time improved by 47%, overall equipment efficiency increase of 30%, average of a 60% reduction in waste and non-value adding activities and right first time increase of 32%.

Mida teie organisatsioon siinsetele firmadele pakuks?

Aimar Altosaar: Peral on Eestis kolm n-ö tootegruppi. Esiteks uurimis- ja arendustegevuse (R&D) rahastamine läbi 7. raamprogrammi, kui selleks firmal endal vahendeid napib. Teiseks ettevõtete tootlikkuse suurendamine lean-filosoofia ra-

kendamise kaudu. Ja kolmandaks Euroopa Liidu sisesed vastuostud – tõsi, see suund ei ole veel väga aktuaalne.

On oluline märkida, et ka uues valitsuskokkuleppes on tootlikkuse tõstmise vajalikkust rõhutatud.

jekt algab mai algul. Kindlasti püüame avalikkust piloodi käiguga kursis hoida.

koolituse/toestamise läbiviija peab vastutama reaalse mõõdetava tulemuse eest. ilma tulemusteta ei peaks ka toetust jagama.

Eestis oleme rääkinud niisugusest terminist nagu turutõrge (market failure) – et sel juhul võiks olla firma toestamine mõttekas.

John Hill: Turutõrge avaldub ka selles, et ettevõtetel on kolm levinud eelarvamust: toestamine on kallis lõbu, see on raskesti kättesaadav ja kolmandaks – ma lihtsalt ei usu sind! Et vältida turutõrget tootlikkuse toestamises, kasutatakse paljudes Euroopa riikides avaliku sektori kaasfinantseeringut. Et avalikud rahastajad ning toetuse saajad tunneksid ennast kindlamalt, oleks vaja selgelt väljunditele suunatud toetusprogrammi.

John Hill: Me alustaksime küsimusest firmale – kuhu te tahate minna?

Mis on teie järgmised sammud Eestis?

John Hill: Võtame kõigepealt ühendust tööstuste erialaliitudega ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Aimar Altosaar: Esimene pilootpro5/2011 (33)

Ent konsultatsiooniteenust ja diagnostikat pakub ka EAS? Aimar Altosaar: Meie tugevus on üleEuroopaline võrgustik ning me oleme paindlikud, suudame töötada kiirelt ja efektiivselt. Eestis ei ole meile teadaolevalt antud teemale veel niiviisi lähenetud.

Inseneeria poolt jõudu Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmisel!

1616

ehituS ehituS

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

avastamisrõõmu kõigile:

aHHaa uus maJa on tiPPKlassi eHitis 7. mail avatakse teaduskeskuse ahhaa uus hoone tartus otse tigutorni ees. inseneeria toimetus külastas uut suurejoonelist hoonet 19. aprillil, kui käisid viimased ettevalmistustööd, aga maja iseenesest juba funktsioneeris.

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“R

ahvasuu juba lõõbib, et minarett oli varem olemas, nüüd ehitati mošee ka,” naerab Teaduskeskuse Ahhaa tehnikadirektor Mairo Hirmo, viidates Tigutorni ja

tRossil liiKuva JalgRattaga saab sÕita suuRe saali lae all ^ edasPidi, taguRPidi...

Ahhaa uue hoone mõningatele vormilistele sarnasustele nimetatud sakraalehitistega. “Tegelikult projekteeriti Ahhaa hoone

uniKaalsed ÜHest tÜKist talad Hoiavad Üleval aHHaa suuRt KuPlit

5/2011 (33)

FOtOd: Mati FeLdMann, taivO ORG

ehituS

17

pane tähele

Ahhaa uue hoone põhiparameetrid » Arhitektid: Künnapu & Padrik » Sisekujundus: Laika, Belka & Strelka » Ehitaja: Nordecon Ehitus » Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehitus » Ehituse maksumus: ca 200 mln kr » Rahastamine: 1/3 Tartu linn, 1/3 riik, 1/3 EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu » Hoone üldpind: 10 130 m2, sellest ekspositsiooni all 2131 m2 » Keldrikorrus: laod ja tehnilised ruumid ning maa-alune parkla (koos väliparklaga 90 kohta) » I korrus: puidu- ja metallitöökojad, montaažiruum, ekspositsioonisaalid, teadusteater 3D-kinoga (4D-kino Lõunakeskuses jääb sinna edasi tegutsema) ja teaduspood » II korrus: ekspositsioonirõdu, teaduskohvik “Newton”, kõigile avatud restoran, mida saab kasutada ka perekondlikeks sündmusteks, kolm auditooriumi ja konverentsikeskus, admin-ruumid » III korrus: näituserõdu ja pääs trossiga jalgrattale, katusel platvorm teleskoobiga tähtede vaatluseks » IV korrus: planetaarium » Hoone kõrgus: 20 m

enne Tigutorni, ehkki ehitamiseni jõuti hiljem.

Ahhaale korraldati

see WC-boX on HetKel vaba

aga see on HÕivatud

ehitus- ja projekteerimishange, mis aga esialgses mahus ei realiseerunud – näiteks oli algses projektis ka liuväli. Sobiva ehitusmaksumuse saavutamiseks vähendati

KonveRentsisaalis KÄib aHHaa giidide instRueeRimine

5/2011 (33)

18

ehituS

uue hankega hoone mahtu,” räägib Mairo.

Kuivõrd Ahhaa uus hoone ehitati kunagise nahavabriku E.M. Usvansky ja Pojad krundile, tuli Ahhaale üle kohustus markeerida nahavabriku asukoht säilitatud ajaloolistest punastest tellistest laotud müürifragmendiga. Osa Ahhaa hoone enda seintest on kaetud samade autentsete punaste tellistega, mis näeb välja vägagi trendikas. Lae all jooksvad kommunikatsioonid nagu küte, ventilatsioon, vesi jms jäävad Mairo sõnul ripplaega katmata – veelgi enam, need kavatsetakse eraldi markeerida vastavalt otstarbele, et külastajad õpiks siitki midagi kasulikku.

unikaalsed on ühest tükist kaarekujulised talad Kui püüda loetleda ehitustehnilisi uuendusi Ahhaas, siis märgib Mairo kindlalt kaht: suurt kuplit kandvad tohutud kaarekujulised liimpuidust talad ja valgest betoonist põrandad. 24 m pikkused talad, mida Inseneeria toimetaja nimetaks ka sarikateks, ulatuvad suure kupli ekvaatoritasapinnalt päris tippu välja ja kannavad julgelt kupli katuse raskuse ära. Väljastpoolt on kuppel kaetud kokku keevitatud alumiiniumprofiiliga.

Mis saab siis, kui tuleb kolmas lumerohke talv järjest – siis tuleb katuselt hakata lund rookima? “Kupli pealt sõidab lumi alla lamekatusele ja tekitab katusele lumevallid, need tuleb tõesti katuselt alla

see atRaKtsioon on lastemagnet, sest siin voolab vesi. saab solistada

tark mees taskus

Ahhaa tehnosüsteeme haldab hooneautomaatika

K

ogu hoone insener-tehniliste süsteemide (vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, jahutus-, tulekustutus- ja suitsuärastussüsteemid ning valgustus) toimub hooneautomaatika kaudu järelevalvekeskusest. Järelevalvekeskuses on juhtarvuti, mis võimaldab temasse installeeritud vastavate visualiseerimis- ja muude programmide abil kontrollerite tööd jälgida, anda juhtimiskäske, muuta aegprogramme ning seadesuurusi, jälgida temperatuuri ja teiste mõõtesuuruste trende nii reaalajas kui möödunud ajavahemikes, kontrollida seadmete olekut ja häireid ning väljastada erinevaid raporteid.

Teaduskeskuse Ahhaa hoone automaatikasüsteemi on võimalik hallata internetiühenduse kaudu ükskõik millisest maailma punktist ja kas või tänapäevast nutitelefoni kasutades.

Hoone küte: kaugküte, radiaator- ja vesipõrandaküte, üldalades õhkküte sissepuhutava eelsoojendatud õhuga. Enamus õhu soojendamiseks saadavast energiast tuleb ventilatsiooni suure kasuteguriga soojustagastusseadmeilt.

Ventilatsioon: suure kasuteguriga soojustagastusseadmetega sundventilatsioon. Valitud on suuremad ventilatsiooniagregaadid, mis annavad ekspluatatsioonis elektritarbimise kokkuhoidu ja jäävad seadme soetamise tasuvusajalt mõistlikesse piiridesse. Üldalasse värske õhu doseerimist juhitakse CO2 anduritega.

Mairo hirmo, ahhaa tehnikadirektor

ajada – n-ö inimtöö jõul. Lume- ja tuulekoormusega on katuste puhul arvestatud.

Kui rääkida veel ohutusest, siis on tuleohutussüsteemid mitmekordselt dubleeritud. Teadusteatris, lastelaboris ja giidila-

FuaJee Pingid on Huvitava silmatoRKava mustRiga

5/2011 (33)

boris, kus tehakse keemiakatseid, on näiteks silmadušid (kui kogemata peaks midagi silma sattuma) ja avariidušš. Et meie maa-alune parkla asub Emajõe praegusest tasemest allpool, siis pole välistatud ka

eesti suuRim, 6,3-tonnine aKvaaRium, Kus esialgu elaniKKe veel Pole

ehituS

19

üleujutuse oht, aga meil on pumpla vee pumpamiseks tagasi sinna, kust see tuli,” loetleb Mairo maja safety-meetmeid.

Planetaariumis paistavad tähed ka vaataja jalge alt “Kuplite alla jäävad ekspositsioonisaalid. Suure kupli alla, esimesest korrusest kuni üles välja, tuleb meie püsiekspositsioon. Poolkupli alla jäävad veemaailm ja vahetatavad ekspositsioonid ning meie kolmandas saalis, nn black box’is, hakkavad olema külalis- ja projektipõhised ekspositsioonid,” selgitab Mairo. “Planetaarium on sfääriline ja erineb oma analoogidest selle poolest, et tähistaevas jääb ka vaataja alla – vaataja paikneb planetaariumi keskel ja talle jääb mulje, et ta hõljub avakosmoses. Tõsi, seetõttu planetaariumi korraga üle 20 inimese ei mahu. Seitsme täheprojektoriga saab näidata tähistaevast reaalajas ja mistahes muus ajas. Samuti saab planetaariumis demonstreerida õppeotstarbelisi sfäärilisi filme ja full-dome kino,” loetleb Mairo võimalusi.

maiRo HiRmo, ahhaa tehnikadirektor

kas WC on vaba või mitte, näeb ära ukselingilt Räägime veel sellest, mida on uues Ahhaa majas põnevat. “On Newtoni õunapuu veerevate kuulidega. On pingul trossi peal jalgratas, millega saab sõita lae all ruumi ühest otsast teise,” tutvustab Mairo. “Jalgratta all, allpool trossi, ripub soliidne raskus, mis hoiab jalgratta alati püsti nagu kiil purjeka. Inimese suurim mass, mis on lubatud, on 110 kilo. Trossi all on ka püüdevõrk, aga see on rohkem meelte rahustamiseks.”

Majaperemehe lahkel lubamisel proovis Inseneeria toimetaja selle atraktsiooni ära, teab, millal jälle saab. Tunnistan, et veidi oli hirmus ka, aga julge polevat mitte see, kes hirmu ei tunne, vaid see, kes tunneb hirmu, aga sellele vastu läheb.

Füüsika selle “triki” toimimise taga oli mulle õnneks selge.

“Ahhaas on Eesti suurim, 6,3-tonnise “veeväljasurvega” akvaarium. Meil on neli lifti, millest kolm on tavapärased, aga neljas on demolift, näitamaks seda, mida siis näeb, kui liikuda allapoole maapõue. Üks high tech lahendusi on külastuskesku-

sesse sissepääs sõrmejäljega – sõrmejälge kasutatakse ka muudesse ruumidesse sissepääsuks. Ja näitamaks seda, kas antud WC-box on hõivatud või mitte, põleb lingi sees vastavalt kas punane või roheline LED-riba.”

5/2011 (33)

Kõike Mairo siiski ära ei räägi. “Teaduskohvikus Newton tuleb teaduslikke üllatusi,” jääb Mairo salapäraseks. Inseneeria on veendunud, et uues Ahhaas jätkub avastamisrõõmu ja ahhaa-elamusi nii väikestele kui suurtele.

2020

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

FOtO 1. teekOnStRuktSiOOni SiMuLatSiOOni Seade

uut tehnikat:

tallinna teHniKaKÕRgKool avas ainulaadse teeKonstRuKtsiooni Katseseadme kui siiani uuriti materjalide käitumist ja omadusi üksikult, teistest eraldi, või algatati aastatepikkune jälgimistöö mingi maantee näitel, siis nüüd on seda võimalik teha kompleksselt ja kiiresti. teekonstruktsiooni simulatsiooni seade tkSS-2011 valmimine esimesest ideest teostuseni võttis aega umbes poolteist aastat.

sven sillamÄe, TTK rajatiste õppetooli assistent

V

iimasel ajal on ka ajakirjandusse kandunud poleemika teedeehituses kasutatavate materjalide ja

ehituse kvaliteedi üle. Samuti pole kindlaid seisukohti, kuidas kasutada hetkel jääkide nimistusse kuuluvaid materjale, näiteks aherainet ja paekiviliiva. Olemasolevad uurimismeetodid võimaldasid uurida vaid mingi materjali üksikuid 5/2011 (33)

omadusi, arvestamata seda, kuidas ta toimib konstruktsioonis koostöös teiste ning ümbritsevate keskkonnatingimustega.

Teine võimalus oleks ehitada katselõik kas täiesti eraldiseisvana või konkreetsele PiLt: ttk

huvitav LahenduS

21

täitus tühimik kahe katsetamismeetodi vahel

FOtO 2. kiLLuStikku PaiGaLdatud PinGeanduR

teele. Esimesel juhul on katsetamine äärmiselt kulukas ning teisel juhul liiga pikaajaline ning eksisteerib oht antud teelõik

rikkuda. Senine uurimispraktika pole suutnud anda mitmetele küsimustele konkreetseid vastuseid.

TKSS-2011 koosneb siseruumi ehitatud metallkastist mõõtmetega 3,3 x 3,3 x 2,3 m (sügavus võimalik kuni 2,8 m), foto 1. Olemas on niisutussüsteem, mis muudab niiskusrežiimi vastavalt tingimustele ning tulemas on külmutusseade modelleerimaks talviseid olusid. Koormust, mis on sarnane raskeveoki poolt tekitatuga, annab katseseadme peal hüdrosilinder.

Konstruktsiooni sisse, erinevatesse kihtidesse paigaldatakse andurid (foto 2) monitoorimaks sealset olukorda, samuti kontrollimaks ettenähtud tingimuste täitmist (veetase ja -sisaldus, temperatuur).

Ehitatud simulatsiooniseade täidab suure tühimiku eelnimetatud kahe katsetamismeetodi vahel. Labori avamine toimus 24. märtsil ja see asub Nõmme tee 47 B.

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad 6KRVKRVCR 1¯ Ō NCUVG O¼PIWX¼NLCMWF

5/2011 (33)

2222

Riikja jaettevõtja ettevõtja Riik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

taristu:

eesti teeHoid – oluKoRd PalJude tundmatutega teehoid koosneb laias laastus kolmest komponendist – teehooldusest, säilitusremondist ja uusehitusest (ka rekonstrueerimine/kapitaalremont).

PRiit vilba, TTK Ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli juhataja, professor, tehnikateaduste doktor

Rene PRuunsild, TTK Ehitusteaduskonna õppejõud, tehnikamagister

E

esti teedevõrk on suhteliselt tihe.

Teeühenduste kvaliteet ja nende läbilaskevõime ei vasta nõuetele ja kasutajate ootustele. Põhimaanteede katete kvaliteet on küll paranenud, kuid tugija kõrvalmaanteedel ning kohalikel teedel katendite ja teekonstruktsioonide olukord halveneb. Enam ei saa loota nõuka-ajal

tehtud investeeringutele, sest see ressurss hakkab nüüd lõppema. Katete keskmine vanus on aukartust äratav: põhimaanteedel 13, tugimaanteedel 25 ning kõrval- ja kohalikel teedel 30–50 aastat. Need arvud ei vasta kehtivatele Maanteede projekteerimise normidele.

kütuseaktsiisi laekus rohkem, teedele raha vähem Eestis on tõstetud kütuseaktsiisi ning see on laekunud riigikassasse hästi ka masu ajal. Samas on kulutusi teehoiule Eestis hoopis vähendatud. Alates 2003. aastast koostatakse riigieelarve põhimõttel, et kõik rahastamisallikad – riigieelarve raha, omatulu ja välistoetus – loetakse kütuseaktsiisi arvestusliku määra sisse. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu.

5/2011 (33)

Eurorahaga ehitatakse küll suuri ja kalleid objekte põhimaanteedel, kuid teeseaduse sellise sõnastuse tõttu jäävad kaotajaks kõik väiksemad teed. Ilmselgelt ei täida euroraha sel viisil ettenähtud eesmärke – vähendada mahajäämust. Lisaks on suurelt eksitud ka prognoosi tegemisel.

2010. aastal oli kütuseaktsiisi laekumise prognoos 4,87 mld ning reaalne laekumine 5,59 mld krooni. Vahe on 0,72 mld ehk prognoosiga eksiti 13% teedeehituse kahjuks. Prognoositust suurem laekumine läheb riigituludesse.

ka kogu teehoiu raha ei suudeta ära kasutada Kui 2008. aastal panustas riik teehoiu rahastamisse 4,2 mld krooni, siis 2009. aastal vaid 3,4 miljardit. Lisaks suudeti maanteehoiurahast ära kasutada vaid 91%, mis tähendab veel 0,3 mld krooni suurust kadu.

2010. aastal oli riigil kavas panustada 4,4 mld krooni, millest tegelikkuses panustati 75% ehk 3,3 mld krooni. Seega kasutamata jäid täiendavad 1,1 miljardit.

PiLdid: autORid, MORGueFiLe

Riik ja ettevõtja

Tee kasutaja jaoks on oluline, et teedevõrk tervikuna töötaks ega sõltuks sellest, kes on tee omanik. Kui kohalikke teid ja tänavaid on kogu teedevõrgust umbes 72%, siis kohalikele omavalitsustele eraldab riik otsefinantseeringuna 20 korda vähem raha kui riigimaanteedele. Tõsi, osa teehoiurahast on “peidetud” omavalitsuste eelarvetesse, mille ikkagi otsustab riigivõim. 2009. aastal kulutasid omavalitsused teehoiule 1,2 mld krooni. Omavalitsuse põhiliseks tulubaasiks on üksikisiku tulumaks, millest peab saama korraldatud ka teehoid. Tulumaks on praegu 21%, millest 11,4 protsendipunkti (enne masu 11,9 protsendipunkti) saavad kohalikud omavalitsused.

ning 49% kohalikel teedel. Kohalikud omavalitsused finantseerivad kohalike teede korrashoidu oma eelarvest kaheksa protsendi ulatuses. Võib öelda, et ka sellel

TTK esialgse arvutuse kohaselt on Eesti teehoiu rahastamise vajadus igal aastal 6,0–6,4 miljardit krooni.

Teed vajavad aastas üle kuue miljardi krooni Kohalike teede rahastamist peab riik suurendama. Aastasest läbisõidust tehakse riigiteedel 58 ning kohalikel teedel 42%.

Liiklusõnnetustest juhtub 51% riigiteedel

tasemel on teehoiu rahastamist vähendatud. Riik annab lisatoetust (ülemöödunud aastal 178 mln krooni), kuid vastavalt riigikontrolli aruandele on selle rahanatuke-

5/2011 (33)

23

se jagamine ääretult ebaõiglane – osa omavalitsuste teehoidu rahastatakse 97% ulatuses, teisi aga vaid kolme kuni viie protsendi ulatuses. Teada, kui palju raha teehoiu tarbeks vaja läheb, on ääretult tähtis. Selle järgi saab luua maksusüsteemi ning siit tuleb vastus küsimusele, kui suur peab olema kütuseaktsiisi ja tulumaksu osa, mis läheb kohaliku omavalitsuse teehoidu.

Võttes arvesse Maanteeameti ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu kalkulatsioone, on igal aastal vaja teehoidu lisaks panustada veel miljardeid kroone. Tallinna Tehnikakõrgkooli esialgse arvutuse kohaselt on Eesti teehoiu rahastamise vajadus igal aastal 6,0–6,4 miljardit krooni.

Lisaprotsent taristusse tõstab sama palju SKPd Ajaloos on mitmeid näiteid, kus majanduskriisis vaevlevad riigid on tänu taristuinvesteeringute suurendamisele ja sellest

24

Riik ja ettevõtja

Graafik 1

Teehoiu rahastamine (riigimaanteed + KOV-id) 2005^2010 5000

Riigimaanteede rahastamine KOV-ide eelarvelised eraldised (ilma riigipoolse toetuseta)

Miljonit EEK-i

4000

3000

2000

3426 2752

2812

1230

1283

2006

2007

2930

3000

2284

*

2009. a kütuse tarbimine vähenes ca 10% ** 2010. a ^ prognoos

1000 1275

847

1021

1050

2009

2010

0 2005

2008

Aasta

tulenevatele hüvedele taas jalule tõusnud.

Teadlaste mudeluuringud USAs ja LõunaAmeerikas toovad välja isegi funktsionaalse seose: taristuinvesteeringute suurendamine ühe protsendi võrra suurendab sama palju SKPd. (Heintz, Pollin, Garrett-Peltier 2009; Salas 2007, Rioja 2003, Barro 1990) Riigil on kahtlemata raske hinnata teehoiu rahastamist, kui tal puudub soov saada ülevaade talle kuuluvast varast – teedest. Lihtsustatult koosneb Eesti teedevõrk teedest ja rajatistest (sillad, viaduktid).

Meil on olemas teedevõrgu kohta andmeid koguv register (teeregister) ning süsteemid hindamaks teede ja rajatiste remondivajadusi vastavalt PMSile (Pavement Management System) ja BMSile (Bridge Management System).

elektriautode tulek vähendab aktsiisilaekumisi Kuid register ja seetõttu ka nimetatud süsteemid ei toimi nii, nagu peaks. Kui riigimaanteede ulatuses võib lugeda süsteemi toimivaks, tekib probleem jällegi kohalike teedega (sh avalikus kasutuses

olevad erateed). Nende kohta pole piisavalt andmeid.

Põhjuseid on mitu. Omavalitsustel puudub pädevus ja võimekus teeregistri täitmiseks, mis tähendab, et tegelikult pole selle tarbeks raha. Lisaks on puudu metoodika. Sisuliselt on teada vaid kohalike teede pikkus ning sildade arv.

Teehoiu rahastamine ja alusmetoodika tuleb saada korda. Tuleb mõelda pikas perspektiivis ja visioon peab olema selge.

Mis juhtub, kui kütuseaktsiisi laekumine märgatavalt väheneb?

Tulevik pole sisepõlemismootoriga autode päralt. Kergliiklusteede ehitus suureneb aasta-aastalt. Kuidas on näiteks ratturid seotud kütuseaktsiisiga? Kütuseaktsiisi mudel praegu veel justkui sobiks, aga varsti jääb see elule jalgu.

ttk ja ttÜ suudaks pakkuda rohkem abi Olukorra parandamiseks tuleks teehoiu kavandamiseks korraldada üle-eestiline teevõrgu monitooring ja töötada välja teehoiu finantseerimise metoodika. Kavan-

5/2011 (33)

dada ja ellu tuleb viia ka programm Eesti tee-ehituse ja -hoolduse teaduslik-tehniliseks uurimiseks. Kohalike ehitusmaterjalide kasutamine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine peavad omavahel olema seotud. Sellega tõuseks teehoiu efektiivsus ja väheneks või püsiks stabiilsena teehoiu püsikulude kasvutempo.

Praegu ei ole teehoiu vajadused ja finantseerimine tasakaalus. Pole isegi teada, kui suured on Eesti teevõrgu teehoiu täpsed finantseerimise vajadused. On ääretult vajalik välja töötada Eesti teehoiu stabiilse rahastamise metoodika ning selleks peaks rohkem kasutama kõrg- ja ülikoolide abi.

Tallinna Tehnikakõrgkoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil on võimekust ja pädevust pakkuda välja insener-tehnilisi lahendusi, mis muudaksid teehoiu efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

22.02.2011 toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis teehoiu rahastamise alane konverents ”Eesti teedega Euroopasse?”. Aadressil http://www.tktk.ee/ teedeehitusekonverents2011 on üleval konverentsi materjalid.

2626

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

uut tarkvara:

maailmas uniKaalne e-Kviitungi PilootPRoJeKt JÕuab taRbiJateni sÜgisel Rahakott on kaupade ja teenuste kviitungitest pungil ja arvepidamine nõuab omajagu kannatust... kui mõni tšekk peaks ära kaduma, võib kuri karjas olla. tuttav tunne, kas pole? Sügisel käivituv e-kviitungi projekt võimaldab tüütud pabertšekid asendada elektroonilise andmebaasiga.

SA pilootprojekt e-kviitung esimeste lõppkasutajateni,” lisas Muni ning kutsus ettevõtteid SAga liituma, et e-teenuste valdkonna tulevikku suunatud suurprojektide kujundamisel oma sõna sekka öelda.

indReK PeteRsoo, Ericsson Eesti AS Multimedia Solutions & IPX

E

esti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) eestvedamisel on IKT-klastri projekti raames välja töötatud e-kviitungi strateegia, millega oleks siin loodav lahendus maailmas ainulaadne. Klastri tegevust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

ITLi liikmesettevõtted koos eri valdkondade organisatsioonidega on loomas Eesti E-teenuste Sihtasutust, mis toetab uuenduslike eteenuste äriideede esilekerkimist ning eteenuste kasutuselevõttu ühiskonnas tervikuna. Sihtasutuse liikmeskond seab omakorda lähiaastatel oma eesmärgiks nn äri x-tee platvormi väljaarendamise ja selle juurde uute e-teenuste (e-leping, e-notar) arendamise. Seejärel otsitakse võimalusi loodud toodete ekspordiks.

ITLi E-teenuste SA projektijuhi Pille Muni sõnul peetakse hetkel läbirääkimisi erinevate huvipooltega erasektorist ning avalikust sektorist SA liikmeskonna moodustamiseks. “Seejärel toimub sihtasutuse registreerimine ning strateegia väljatöötamine. Juba tänavu sügisel peaks jõudma

e-kviitung on vabatahtlik

Sisuliselt loobub lõppkasutaja kaardimakse korral paberkviitungist ning vastav info kantakse tema personaalsesse infokogumisse.

5/2011 (33)

E-kviitungi kontseptsioon seisneb iga kodaniku soovis oma oste või tarbitud teenuseid registreerida üldises multifunktsiolaalses andmebaasis. Sisuliselt loobub lõppkasutaja kaardimakse korral paberkviitungist ning vastav info kantakse tema personaalsesse infokogumisse, millele on võimalik arvuti või mobiiltelefoni kaudu igal ajahetkel ligi pääseda.

See pakub tarbijale mitmeid lisavõimalusi võrreldes pabertšekkidega, näiteks saada oma kulutuste kohta portaalist ülevaatlikku teavet ning hoiustada garantiiks tarvilikke kviitungeid digitaalselt. E-kviitung hõlmab esialgu kaardimakseid ega keskendu sularahatehingutele.

Ettevõtted omakorda saaksid kulutšekke ja komandeeringu aruandeid edastada raamatupidajale elektrooniliselt, kaupmeestele pakub lisaväärtust kliendi suunal uue ja usaldusväärse otseturunduskanali

PiLt: iStOCkPhOtO

huvitav lahendus

tekkimine. Lisaks säästab loodav lahendus loodust, kuna kaob vajadus suurtes kogustes paberile ja tindile.

“E-kviitungi rakenduse puhul peab arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks pangakontorites ega kauplustes järjekordi. Samuti ei rakenda kaubandusketid triipkoodide standardiseerimist tootegruppide kaupa,” leidis Ericsson Eesti peadirektor Seth Lackman.

USA alternatiivid ei paku analüüsivõimalust E-kviitungi strateegia 2011–2014 toob välja, et mitmes maailma riigis, nagu nt USAs ja Taiwanis, on astutud esimesi samme e-kviitungi kasutuselevõtuks, kuid üldist erinevate ettevõtete poolt kasutatavat lahendust pole seni kusagil loodud. Seega võiks Eestis realiseeritav kontseptsioon olla maailmas ainulaadne.

USAs kasutatavad e-kviitungi lahendused AfterBOT, TransactionTree, MyReceipt ega

Alletronic ei paku kaupmehele või ostjale mingit analüüsivõimalust. Parimad senised lahendused võimaldavad kviitungites sisalduva info ülekandmist mõnda finantsplaneerimise programmi. Süsteemidel puudub laialdane kasutajaskond. Samuti ei reklaami ükski e-kviitungi lahendust võimaldavat tarkvarasüsteemi kasutav poekett Ameerikas aktiivselt taolist võimalust, ehkki see mõjuks positiivselt, näidates kliendi mugavuse eest hoolitsemist ja rohelist mõtteviisi.

Taiwan võitleb libatšekkide ja petuskeemidega Eesti kõrval innovaatilise riigina tuntud Taiwani valitsus otsustas eelmisel aastal üleriigilise e-kviitungi süsteemi loomise kasuks, mille eelarveks kavandatakse enam kui üks miljard eurot. Süsteemi käivitumisel loodetakse lähema nelja aastaga paberkviitungite trükkimiselt hoida kokku ca 175 mln eurot. Aastas väljastatakse

5/2011 (33)

27

Taiwanis 23 miljoni elaniku kohta 11,5 miljardit paberkviitungit, mis omakorda annab lõppsaldoks 500 kviitungit ühe inimese kohta. Taiwanis on e-kviitungi kontseptsiooni loomise peamiseks eesmärgiks võitlus libatšekkide ja nendega seotud petuskeemide vastu.

“E-kviitungi lahendus on unikaalne, sest on laia tarbijaskonnaga ja keskkonnasäästlik ning innovaatiline mõtteviis loob positiivse kuvandi. Uued teenused ei säästa mitte ainult kviitungi väljastajate kulusid ja loodust, vaid need saavad olema üks osa meie poolt pakutavatest uue põlvkonna mugavatest ja lihtsatest Eesti Posti teenustest, seda nii äridele kui eraisikutele,” kirjeldas Eesti Posti infologistika divisjoni juht Toomas Türk e-kviitungi pilootprojekti vajalikkust oma ettevõtte vaatevinklist.

E-kviitungi projekti strateegiaga saab tutvuda ITL-i kodulehel (www.itl.ee).

2828

tOOtMiSSiSendid tOOtMiSSiSendid

Igakuine toorainekommentaar:

metallid on stagnatsioonis kui kulla ja hõbeda hinnad kerkisid aprilli keskel uutele rekordtasemetele, siis vase ja teiste metallide hinnad on viimastel kuudel stagneerunud. kummalisel kombel ei suutnud tööstuslike metallide hindadele uut tõuget anda ka jaapani maavärin ning sellele järgnenud tsunami, kuigi looduskatastroofi tagajärgede likvideerimine peaks nõudlust nende järele tõstma.

V

ase hind on viimase kahe aasta jooksul kerkinud neli korda, tõustes veebruaris ajaloo kõrgeimale tasemele. Vase, teiste tööstusmetallide, aga ka ülejäänud toorainete hinnatõusude üheks peamiseks põhjuseks on olnud usk, et Hiinas, kellest on saanud suurim metalli tarbija maailmas, jääb nõudlus tooraine järele kestma veel pikkadeks aastateks.

Ometi ei pruugi see nii olla, sest sealsed tarbijad on tänaseks pandud alasi ja haamri vahele. Ühest küljest rõhub tarbijaid seesama kõrge hind, teisalt teeb Hiina valitsus suuri jõupingutusi laenutingimuste karmistamiseks.

Lisaks eeltoodule on ootamatult välja ilmunud vase laovarud, millest varem pole teada antud. See tähendab, et maailma suurim vasetarbija on tarbinud metalli vähem, kui seni arvati. Hiina ja lääne pankade hinnangute kohaselt on liigse laovaru maht miljon tonni ehk 15% Hiina aastasest tarbimisest, kirjutas The Wall Street Journal.

Vask on väga tähelepanelikult jälgitav metall ning sellele on antud koguni hüüdnimi Dr Vask, sest selle tarbimine peegeldab päris hästi maailmamajanduse tervist.

Kuna metalli kasutatakse väga erinevates tööstusharudes, näitab selle nõudluse kasv, et maailma majandus tervikuna kasvab.

Ametlikke andmeid metalli laoseisu kohta Hiinas praktiliselt saada pole. Seetõttu võtsid Londonis asuva Standard Banki analüütikud kätte ja läksid Hiinasse ning vaatasid olulisemad vaselaod ise üle.

Nende hinnangul on rannikuäärsete piirkondade ladudes 700 000 tonni, mis tõstis

deerima, sest finantskulu nende hoidmiseks on tõusnud liiga suureks. Füüsilise metalli tarbijad on omakorda kulude kokkuhoiuks hoidnud oma laoseisu nii madala kui võimalik.

Metallide ja teiste tooraineturgude jaoks on lähikuud üsna olulise ja pole välistatud, et isegi murrangulise tähtsusega. Li-

teisisõnu: tarbimine hiinas ei pruugigi olla nii suur, kui üldiselt arvatakse. näiteks vase laoseis on hiinas piisav.

tÕnis oJa, investeerimisnõustaja

nende “negatiivset tunnet” vase suhtes, ehk teisisõnu tarbimine Hiinas ei pruugigi olla nii suur, kui üldiselt arvatakse.

Suurem osa analüütikuid arvab siiski, et pikemaajaliselt jääb nõudluse kasv Hiinas suureks, sest sealne majandus on suur ja kiire majanduskasv jätkub. Laenutingimuste karmistamine on aga sundinud osasid spekulante oma positsioone likvi5/2011 (33)

saks nõudluse ja pakkumise vahekorrale on toorainete hindade ülikiire tõusu põhjuseks olnud Euroopa ja eriti USA keskpanga lõtv rahapoliitika. Euroopa Keskpank on sellele poliitikale selga keeramas, alustades aprillis baasintressi tõstmisega. Juunis lõpeb USA Föderaalreservi nn rahatrüki teine voor, mille kohaselt keskpank ostab kokku 600 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Kui kolmandat vooru ei tule ning hakkab kostma vihjeid, et ka USA keskpank võib hakata tasapisi intresse tõstma, võib see endaga kaasa tuua hindade tõusu peatumise või isegi languse. Kui aga hinnad hakkavad langema, võib see toimuda üsna järsult, FOtO: ÄRiPÄev

nagu see juhtus 2008. aasta teisel poolel.

Investeerimispank Goldman Sachs igatahes 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

5.

10

0.

.1 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

5.

10

0.

.1

22

.1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

22

.1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

22 120 6,0

100 4,5

80 3,0

11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2.

14 10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

100

5.

250

22

1200

10

1500

0.

5.

11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 0 15 4. .0 11 4.

11

10

0.

.1

22 8000

.1

5.

11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 0 15 4. .0 11 4.

11

10

0.

.1

22 10000

22

5.

11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 15 04. .0 11 4.

11

10

0.

.1

22

tOOtMiSSiSendid

GRaaFik 1.

GRaaFik 2.

nafta hind, uSd/barrel (nYMeX) Maagaasi hind, uSd/MMBtu (iCe, London)

GRaaFik 3.

GRaaFik 4.

vase hind, uSd/t (Londoni metallibörs) terase hind, uSd/t (Londoni metallibörs)

GRaaFik 5.

GRaaFik 6.

kulla hind, uSd/tr.oz (London) nisu hind, euR/t (euronext/Matif, Pariis)

GRaaFik 7.

GRaaFik 8.

Puuvilla hind, uSd/nael (nuBOt, Chicago) tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

hoiatas aprilli alguses oma kliente, et toorainete hinnatõusu lõpp võib olla käes ning

5/2011 (33)

29

600

500

400

300

250

200

1000

200

150

800

aLLikad: nYMeX, nYBOt, iCe, LMe, euROneXt, FOeX Ltd

soovitas hakata toorainepositsioone likvideerima.

3030

Riikja ja ettevõtja ettevõtja Riik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

töötervishoid ja tööohutus:

Kodus viibitud niinimetatud kui autOjuht On OMa veOkiGa PRaaMiL, kaS See On tÖÖ-, Puhkevõi vaLMiSOLekuaeG?

11. märtsil 2002 võeti vastu euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta.

tÕnu vaRe, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees

H

oolimata intensiivsetest läbirääkimistest tööturu osapoolte vahel, ei olnud võimalik saavutada kokkulepet autovedudega seotud töötajate küsimuses. Seepärast tuli ette näha mitmed konkreetsemad autovedude töötunde käsitlevad sätted, et tagada veoohutus ning asjassepuutuvate isikute tervishoid ja ohutus.

Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita kavandatavate meetmete eesmärke,

mis oma ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Tööaja hulka ei loetud artiklis 5 nimetatud vaheaega, artiklis 6 nimetatud puhkeaega ning valmisoleku aega.

Valmisoleku aeg: aeg, mis ei ole vaheaeg ega puhkeaeg ning mille kestel ringi liikuv töötaja ei pea viibima oma töökohal, kuid peab olema kättesaadav, et teda oleks võimalik kutsuda sõitmist alustama või jätkama või muud tööd tegema. Valmisoleku aeg sisaldab eelkõige aega, mille jooksul ringi liikuv töötaja saadab parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, samuti 5/2011 (33)

ooteaega piiridel ja liikluskeeldudest tulenevaid seisakuid.

Ühtset seisukohta euroopas veel ei ole Sellega oli džinn pudelist välja lastud ja siiani hulgub see kui tont mööda Euroopat, tekitades paksu pahandust. 1993. aastal võttis Euroopa suure turu ülesehitamise täiendamiseks vastu ühised reeglid tööaja kohta. Euroopa seadusandlus näeb ette, et töötajal on õigus vähemalt 11-tunnisele igapäevasele puhkusele ja puhkepausidele.

Maksimaalne iganädalane tööaeg on 48 tundi ja iga-aastane puhkus peab kestma vähemalt 4 nädalat. Öötöötajate puhul on maksimaalne lubatud tööaeg 24 tundi.

Need reeglid ei kehti siiski kõigile. Ühendkuningriik saavutas juba algusest peale, et tööaja piir ei rakenduks tema töötajatele. Küpros ja Malta joondusid PiLdid: autOR, iStOCkPhOtO

Riik ja ettevõtja

31

valveaeg on samuti tööaeg Suurbritannia järgi. Teised liidu riigid valisid loobumise – mida ühenduse kõnepruugis nimetatakse ka mittekohaldamist võimaldavaks sätteks – kindlate ametite (tervise- või toitlustussektori) puhul.

Sel erandite tegemise süsteemil on olnud halbu mõjusid. Näiteks Suurbritannias võivad töövõtjad tõepoolest keelduda või nõustuda 48-tunnise piiranguga, kuid vahel tekib see küsimus alles lepingu sõlmimisel. Teistes liikmesriikides – Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal – on kerkinud esile üks teine probleem seoses valvearstide tundide lugemisega haiglas.

Kas töötaja ootetunnid, mil ta ei täida tööülesandeid, on töötunnid? Vastus toob töökorraldusele kaasa tõsiseid tagajärgi.

Juba poolteist aastakümmet on Euroo-

ELi volitused sotsiaal­ sfääris jäävad piiratuks.

Valitsused ei taha anda käest eelisõigust, mis võib nende sotsiaalse mudeli ohtu seada.

pa Parlament pingutanud selle nimel, et anda oma panus sotsiaalse Euroopa ülesehitusse: Strasbourg’i saadikud võiksid

5/2011 (33)

nüüd Euroopa ministrid nurka suruda, paludes neil muuta tühiseks töölepingud, kus ületatakse ühenduse õigusega ettenähtud maksimaalse 48-tunnise töönädala piir.

EL kaitseb oma pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemi Euroopa volitused sotsiaalsfääris jäävad piiratuks. Valitsused ei taha anda käest eelisõigust, mis võib nende sotsiaalse mudeli ohtu seada. Seetõttu kaitseb EL näiteks tugevalt oma pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemi. EL võib siiski võtta meetmeid, et parandada töötajate tervist, turvalisust ja kaitset. Parlament kiitis heaks tööaja direktiivi eelnõu, millega kehtestataks 12 kuu lõikes keskmiselt maksimaalselt 48-

32

Riik ja ettevõtja

tunnine töönädal. Kehtivad erandid (nn opt-out) tuleks tühistada kolme aasta jooksul. Samuti otsustati, et kogu valveaeg peab olema tööaeg.

Parlament võttis Alejandro Cercase (PSE, ES) raporti vastu teisel lugemisel, tehes nõukogu ühisseisukohta olulisi muudatusi eelkõige erandi tegemise võimaluse ja valveaja osas. Kui nõukogu ei nõustu parlamendi muudatustega, on oodata lepitusmenetlust. Raportöör Cercas ütles pärast hääletust: “See on kõikide Euroopa Parlamendi fraktsioonide võit. See on kahe miljoni arsti ja miljoni meditsiinitudengi võit Euroopa Liidus.”

Erandite tegemise võimalus peaks kaduma Hetkel kasutab 15 liikmesriiki, sh Eesti, tööaja direktiivist erandi tegemise võimalust. Parlament soovib, et sellist võimalust tulevikus enam poleks ning et töönädala pikkus aasta arvestuses oleks maksimaalselt 48 tundi (muudatusettepaneku poolt hääletas 421, vastu 273 ja erapooletuks jäi 11 saadikut). Saadikud leidsid, et 12 kuu pikkune arvestusperiood annab tööturule piisavalt paindlikkust.

Kehtivatest eranditest tuleks loobuda kolme aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist.

Lisaks otsustas parlament, et kogu valveaeg, sh tegevusetu aeg, on tööaeg.

Saadikud märkisid siiski, et valvekorra tegevusetut aega võib kollektiivlepingute, tööturu osapoolte vaheliste teiste lepingute või õigusnormide alusel arvestada eri viisil, et täita keskmise iganädalase maksimaalse tööaja nõuet.

Pereelu on samuti vaja silmas pidada Eelnõus öeldakse, et liikmesriigid õhutavad tööturu osapooli sõlmima kokkuleppeid, mille eesmärk on paremini ühitada töö- ja perekonnaelu. Parlamendiliikmed lisasid muudatusettepaneku, mille kohaselt tööandjad peavad teavitama töötajaid piisavalt varakult igasugustest tööaja korralduse muudatustest. Lisaks on töötajatel õigus taotleda töötundide ja -mudelite muutmist ning tööandjad on kohustatud nimetatud taotlusi õiglaselt käsitlema.

Tööandja võib nimetatud taotlusest keelduda ainult siis, kui töökorralduse muutusest tööandjale tulenev kahju on ebaproportsionaalselt suurem töötaja saadavast kasust.

Parlament leidis ka, et hüvituseks ette nähtud puhkeajad tuleb anda kohe pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist.

Nõukogu leidis oma ühisseisukohas, et sellise “mõistliku ajavahemiku” pikkuse määramine, mille jooksul tuleb töötajatele hüvituseks anda võrdväärse pikkusega puhkeaega, tuleks jätta liikmesriikide pädevusse.

Parlament selgitas samuti rohkem kui ühe töölepinguga töötajate olukorda. Töö-

Seni on Eestis kehtinud kord, et kokkuleppel võis individuaalse töölepinguga aasta jooksul teha kuni 200 lisatundi tööd.

tajate puhul, kellel on rohkem kui üks lepinguline töösuhe, loetakse direktiivi kohaldamisel tööajaks kõigi lepingute alusel töötatud ajavahemike summa.

Võrdsed tingimused nii töövõtjatele kui -andjatele 14.07.2010–13.08.2010 tegeles EL tööaja korraldust käsitlevate miinimumnõuete läbivaatamisega tööaja direktiivi valguses. EK tegeleb praegu tööaja direktiivi põhjaliku läbivaatamisega. Selles direktiivis sätestatakse kõigile ELi liikmesriikidele ühtsed miinimumnõuded maksimaalsele tööajale nädalas, minimaalsele puhkeajale päevas ja nädalas, minimaalsele tasustatud aastapuhkusele ning täiendavale kaitsele öötöö puhul.

Direktiivi eesmärk on kaitsta töötajate tervist ja tagada nende ohutus selliselt, et ka tööandjatele oleksid kõikjal ELis

5/2011 (33)

tagatud võrdsed tingimused. Rõhutaksin siinkohal töötajate tervise ja ohutuse tagamise aspekti, mis kipub tööaja kui niisuguse üle vaidlemisel jääma kahjuks tagaplaanile.

Brüsselis arutlusel oleva tööaja direktiivi muutmise eelnõu suurimaid vaidlusi on tekitanud punkt, mis keelab individuaalse töölepingu alusel ületunnitöö tegemise. See pärsib ettevõtjate sõnul ka Eesti majandusarengut. Seni on Eestis kehtinud kord, et tööandja ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võis individuaalse töölepinguga aasta jooksul teha kuni 200 lisatundi tööd. Tööaja direktiivi muudatuste kinnitamisel selline võimalus kaob ja ületunnitööd saab edaspidi teha vaid kollektiivse töölepinguga.

Eesti keskmised ja väikeettevõtted on täna valdavalt kollektiivlepingutega katmata, sest kollektiivlepingu sõlmimine on ettevõtjale selgelt kahjulikum ja kätkeb suuremaid ohte, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu jurist Renno Mägi olukorda mõned aastad tagasi.

Kollektiivlepingutega on hõlmatud 30% töötajaist Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul oli Eesti seisukohal, et inimesel peab olema võimalus täiendavas ületunnitöös kokku leppida ka individuaallepinguga, sõltumata kollektiivlepingu olemasolust.

Teine seisukoht on, et individuaalsete lepingutega kokku lepitud täiendava ületunnitöö lubamine tuleks ära kaotada.

Viimatinimetatud seisukohal olevates riikides on suur osa töötajaskonnast kaetud kollektiivlepingutega. Meil on kollektiivlepingutega aga kaetud vaid 30% töötajaskonnast, märkis minister.

Lisaks näeb direktiivi muudatus ette nn valveaja sisseviimise, kus ka töötaja kodus oldud aeg loetakse tööajaks, kui töö iseloomu tõttu on ta valmis väljakutseks.

Valveaja liigitamine tööajaks tekitab eelarveprobleeme eelkõige tervishoiu- ja päästeteenistusele. Ettevõtjad loodavad, et prantslaste “ei” ELi põhiseaduslepingu referendumil sunnib euroametnikke arvestama rohkem liikmesriikide ette­pane­ku­ tega.

3434

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

Loova töö tehnikaid:

Kui PalJu on loovuses loogiKat? Maailmapilt oli kunagi terve mõistuse kohaselt sedamoodi, et Päike tiirles ümber Maa. Silmnähtav ju! ja pühakiri kinnitas ka. tähtede liikumise kirjeldamine oli selle järgi aga keeruline.

tiit tiidemann, mehaanikainsener, koolitaja

S

iis tuli kirikuõpetaja Kopernik, kes arvas, et proovime mõelda vastupidi – Maa tiirleb ümber Päikese. Skeem lihtsustus oluliselt. Ta ei riskinud pikka aega oma ideega välja tulla ja publitseeris oma teose tegelikkust varjava pealkirja all “Taevasfääride pöörlemisest”. (On ajalooline tõde, et sellal oli tal sõber Tiedemann, kelle aastatepikkusel pealekäimisel teos lõpuks ilmus).

Charles Darwin tuletas loogiliselt inimese põlvnemise ahvist. Suur osa inimkonda vaidleb senini sellele vastu ja arvab raudselt, et jumal tegi. Peavoolukirik on küll muutunud teaduse suhtes ettevaatlikuks ja arvab näiteks, et ka ufod on jumala looming, kui nad ikka olemas on? On see kõik loogiline?

Maailm avastatakse ja leiutatakse lihtsamaks. Kui ei söanda uuega välja tulla ühed, teevad seda teised. Kui poleks olnud nimetatud mehi, oleks heliotsentrilise maailmapildi ja liikide tekkimise avastuse esitanud teised. Rääkimata miljonitest leiutistest, millele meie tsivilisatsioon tugineb. Ka keel ja kultuur, vaimne ja materiaalne.

Kõik uus, mis tuleb, on alati üllatav, enamasti lihtsamini käsitsetav või odavam kui senised lahendused. Mõtleja Genrich Altshuller nimetas seda ideaalsuse suurenemise seaduseks [1]: kõik areneb ideaalsuse suurenemise suunas.

Ainus asi, mis ei muutu, on tõdemus, et kõik muutub. On veel teine tõdemus, mis soovitab kahelda kõiges (Cartesiuse sõnul), et siis uurida ja käia sammu muutustega.

Muidu me ei saa näiteks masust üle ega ümber.

Loogiline mõtlemine sobib kahtlemata inseneriülesannete lahendamiseks.

Joonis 1

Kas buss sõidab paremale või vasakule?

5/2011 (33)

PiLdid: iStOCkPhOtO, autOR

huvitav LahenduS

Loogika võtted on võrdlus, analüüs ja süntees, abstraheerimine ja üldistus. Võrdlusega tehakse kindlaks asjade ja nähtuste sarnasus ja erinevus, soovitavalt oluliste tunnuste järgi. Analüüsi abil objekte liigendatakse, eraldades mõttes nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi, aga sünteesiga ühendatakse need jälle tervikuks. Abstraheerimise abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvalisest, juhuslikust. Üldistamise abil ühendatakse mõttes ühesuguste objektide üldised omadused. Näiteks kummas suunas liigub joonisel 1 kujutatud buss? (Vastused on artikli lõpus.)

Loogika on kõik see, mis meie eest mõtleb Kõige üldisemalt võiks loogikat mõista nii: loogika on see, mis meie eest mõtleb. On rida kitsamaid määranguid: 1) loogika on mingi süsteem või kord (kui asjas ei ole loogikat, on seda võimatu mõista); 2) loogika on aru või mõistus (“nupp”, mis “nokib”); 3) loogika on võime ära arvata (tuletada) asju, mida ei teata; 4) loogika on millegi tööpõhimõte.

Aastast 1913 on pilt (joonis 2), kus

küsitakse – kumb must ese on pikem?

Pole raske mõõta, et nad on ühepikkused.

Meie silmnähtavat loogikat petetakse?

Sageli seab kool ja kogemus meile mõtlemispiiranguid. Näiteks püüdke lahendada järgmisi loogikaülesanded.

• Jagage nelinurkne tort kahe sirge lõikega kuueks osaks. Kuidas on see võimalik?

• 9 punkti ülesanne (joonis 3): tõmmake kõik üheksa punkti läbi nelja järjestikuse sirglõiguga pliiatsit paberilt tõstmata.

• Kui eelmine õnnestub, siis kuidas läbida kõik üheksa punkti kolme järjestikuse sirglõiguga, ilma pliiatsit paberilt tõstmata?

• Sama – kahe sirglõiguga? Või ka ühega?

• Kuidas lüüa jalgpalli nii, et ta mõne aja pärast peatub ja tuleb sama trajektoori mööda tagasi?

• Kas on võimalik ämber kolm korda järjest ääreni täis täita seda vahepeal tühjendamata?

• Kaks rändurit jõudsid jõe äärde ja küsisid paadimehelt paati jõe ületamiseks.

See lubas tingimusel, et paati kasutab korraga vaid üks inimene ja paat pannakse tagasi esialgsesse kohta. Kuidas seda teha?

Korrektse maleülesande puhul nõutakse, et sellel oleks vaid üks lahendus ja laual poleks liigseid malendeid. Ka koolimatemaatikas on nii, et on lähteandmed ja pärast mõnd tehet saadakse üks õige vastus.

Elu ja inseneritöö on kaugel sellest, et lahendusi on vaid üks. Ka lähteülesanne on

Joonis 2

Asjad näivad sageli teistsugused, kui nad on

5/2011 (33)

35

enamasti hägune ja tuleb näha vaeva olulise väljaselgitamisega. Lahendusi on enamasti mitu. Näiteks projekteerijal on oma “käekiri”. Majandusülesanne on eriti keerukas.

kui lahendus ei taha tulla, sõnasta ülesanne ümber Ungari-USA matemaatik Györgi Polya on andnud häid näpunäiteid, kuidas loogika ja heuristikaülesandeid lahendada [2].

Katsu kõigepealt ülesandest aru saada, siis tee plaan (koos tähiste ja joonistega), täida see (otsides lahendusanalooge), kontrolli ja vaata, kas sama ideed saad ka rakendada mujal (tagasivaade). Kui lahendus ei taha välja tulla, sõnasta ülesanne ümber. Kui on suur ja keerukas ülesanne, siis võta ette see osa ülesandest, millest sa oled üle. Tee see ära ja jätka järgmise tükiga. Nii tehakse ära suuri asju!

Väited tuleb tõestada. Otseselt: esitatud argumendid põhjendavad väite tõesust.

Kaudselt: tõesust põhjendatakse sellele vastukäivate argumentidega. Seejuures loogika küll lähtub sellest, millisel juhul “terve mõistus” põhjendeid heaks peab!

Kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on tavaarusaamadega vastuolus. Loogikat võib pidada arutlemise mudeliks keeles. Õppimine ehk üldistuste tegemine on induktsioon. Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine on deduktsioon.

Joonis 3

Üheksa punkti läbitõmbamine nelja järjestikuse sirglõiguga

huvitav LahenduS

Loovinseneridele- innovaatoritele omane kontseptuaalne mõtlemisstiil on tihti orienteeritud mitte tänasele päevale, vaid perspektiivile ja ideedele. Esemeline analüüs loovutab oma koha loomingulisele sünteesile, mis tekib mitte praktilise kogemuse alusel, vaid meid ümbritsevas maailmas sündmuste ettenägemise võimele – laskumisega seisundisse, mida nimetatakse intuitiivse välgatuse “insaidiks”. Antud juhul alateadvusliku teguri roll prevaleerib teadvustatud toimingute ning pragmaatilise lähenemise üle. Kuidas inimene loominguliselt mõtleb – kriiside, loomispiinade ja suure leidmisrõõmu kaudu loob (joonis 4)?

alateadvus jätkab probleemiga tegelemist veel kaua Iga loovisik, olgu ta insener või kunstnik, võib kokku puutuda ülaltoodud loomeetappidega. Kõigepealt tajutakse, et midagi tuleb ette võtta. Seejärel formuleeritakse ülesanne ja piirangud, püütakse võimalikult infot koguda (kuidas seda õpikuis õpetati, kuidas teevad konkurendid, kuidas patendikirjandus näitab).

Kui seejärel head lahendust ei tule ega tule (ega eelkäijadki lollid polnud – nad tegid oma parima), ammendatakse tavavõtete arsenal ja jõutakse loomingulisse kriisi. Kriis on siiski loomulik asjade käik, kuigi valulik. Sisetunne ütleb, et hea lahendus on kusagil siinsamas, aga ei taha tulla. Siis inimene lööb sageli käega, loobub.

Hiljem täiesti ootamatult, ootamatus kohas, lööb pähe lahendus – tuleb inspiratsioon. Heureka! Nimelt alateadvus jätkab probleemiga edasi tegutsemist inimesest sõltumata. Seda nimetatakse inkubatsiooniperioodiks. Alateadvus tegutseb ka siis, kui inimene asjale enam ei mõtle, näiteks magab. Kui suur leidmisvaimustus on möödas, tuleb muidugi kontrollida lahendust ja see siis realiseerida.

Siit tuleneb üks loova töö tehnika võtteid – lase probleemi lahendada alateadvusel. Kui inimene tegeleb intensiivse mõttetööga ja kogub ajju probleemiga seotud infot, ei pea kriisi kartma. Kui ei tule välja, pane töö mõneks ajaks kõrvale, hommik on õhtust targem.

Kauaaegne Inteli tegevjuht Andy Gro-

Joonis 4

Kuidas looja mõtleb 1. Vastuolu tajumine 2. Probleemi püstitamine 3. Info kogumine 4. Probleemi loogiline lahendamine 5. Inkubatsiooniaeg 6. Kirgastumisseisund: lahendi leid 7. Lahendi kõlblikkuse kontroll 8. Lahendi viimistlemine 9. Lahendi elluviimine

Inspireerituse tase

36

1

2

3

4

ve kirjeldab, kuidas nad konkureerisid jaapanlastega arvutimälu osas, ja ikka edutult. Tee või tina – jaapanlased teevad ikka paremini, odavamalt, efektiivsemalt!

Grove oli omadega nii puntras ja masendunud, et kirjutas lahkumisavalduse. Ta tundis lahkudes tohutut kergendust ja mõtles hakata tegelema hoopis millegi muuga. Mõni aeg hiljem tuli äkitselt arusaamine, et tuleb rõhk panna mitte mälu, vaid protsessori arendamisele. Läks kontorisse ja rebis lahkumisavalduse puruks.

Täna on Intel selles vallas juhtpositsioonil, nende bränd on 36 miljardi dollariga maailmas viiendal kohal.

iga toode on loomingulise protsessi resultaat Loovinseneri töö nõuab peamise töövahendina selliste psühholoogiliste tunnuste olemasolu nagu intuitsioon ja loogika, mis on vajalikud empiiriliste andmete kogumiseks, analüüsiks ja üldistuseks järgneva sünteesi – uute ideede genereerimise, projektide, mudelite ning konstruktsioonide – tarvis. Iga uus toode, materiaalne või intellektuaalne, tekib vaid kui loomingulise protsessi resultaat. Selle mõtlemisstiiliga inimene kaldub tavaliselt uute teoreetiliste teadmiste poole, huvitub vähetuntud nähtustest, kuigi praktilises tege5/2011 (33)

5

6

7

8

Aeg 9

vuses jääb tal sageli puudu operatiivsusest.

Sageli mõtiskleb mingi idee või eksistentsi seaduse üle. Väärtustab julgeid intuitiivseid nägemusi ja leiutisi. Eelistab eksperimenteerida, mitte rakendada tuntud meetodeid. On uudishimulik, aga sageli ka ebapüsiv, hajuv.

Olgu näiteks probleem, et lambipirne tootev ettevõte pidi vastavalt eurodirektiivile loobuma sajavatiste pirnide tootmisest. Kuidas jätkata? Toota 95-vatiseid pirne uudse tehnoloogiaga – pikkade jadadena, mis seejärel nagu vorst lampideks lahti lõigatakse (joonis 5)? Nii pakub leiutaja.

Kas tähtis mees – ettevõtja – oskab siit vajalikku kasu välja võtta? Mida arvab projektijuht, kes paneb paika uue toote evitamise võimalused, rakised, inimeste väljaõppe, tähtajad? Kas uus äriidee on piisavalt atraktiivne rahastajale? Infotöötlejalt küsitakse, kas toode on turustatav, varustatav ja patendipuhas? Muidu võib pärast ilmuda keegi, kes näitab, et see tehnoloogia on tema intellektuaalne omand – makstagu miljoneid või lõpetatagu see jama ära.

Tähtis persoon, kellega tuleb arvestada, on kahtlemata tänapäeval “roheline” keskkonnaaktivist – tootmine ja toodang peab olema inim- ja loodussõbralik nüüd ja edaspidi. Kes neist kuuest persoonist on olulisim?

huvitav LahenduS

Kaugeltki igaüks ei pea ise leiutama.

Ideegeneraatorite kõrval on veel rida psühhotüüpe nagu “otsija”, “õiglane”, “kriitik”, “ettevõtja”, aga nende peenem eristamine on huvitav psühholoogiavaldkond. Tänapäeval loob meeskond, mis peab olema ühise eesmärgi nimel kompaktselt ühendatud. Meie asja ühiselt ajades saavutatakse konkurentsiedu. Targad juhid ja kolleegid peavad laskma kellelgi, kel see paremini välja tuleb, luua ühistes huvides, teda aidates, toetades ja vahel ka tema “laialivalgumist” talitsedes. Võimekamad tegijad peavad tegema, juhid juhtima, äriinimesed ärima.

Joonis 5

Kes on tähtsaim tehnilises innovatsioonis?

Leiutaja

heas tujus olles lahenevad probleemid kergemini Psühholoogid soovitavad end aeg-ajalt viia lapse mõtlemise tasandile – mis oleks, kui ma oleksin 7-aastane? Sest lastel puudub “mis siis juhtub” seose loomise võime, mis on sageli ka loovuse takistus. Loovuse üheks aluseks on võime suunata oma meel

37

Rahastaja

Ettevõtja

Projektijuht

Info töötleja

lapse avatud mängulisse piirideta maailma ning teisalt tegeleda ideega analüütiliselt, seda vormides ja reaalsusega ühildades.

Keskkonnaaktivist

Sellise paindliku meelega pole meist sugugi igaüks. Nende kahe meeleseisundi vahel pendeldamisega on olnud raskusi ka pal-

Terviklahendus tööstuse nõudlikele vajadustele. Ühe tarkvaraga projekteerid tõhusalt: Jõu- ja juhtahelad Keskuste koostejoonised IO-skeemid Paigaldusjoonised (sh BIM) Erinevad loendid ja raportid Abiks veel tasuta tugiteenus!

Valmis mõeldud toode.

Efektiivsust y tuote.

Lisätehoja piirikaavioihin. tööstusautomaatika projekteerimiseks.

ähköautomaation piirikaavionsuunnitteluun. Electric on pitkälle mietitty istoa„Kasutame ei tarvita. Helppokäyttöisyys ja suomalainen tuotetuki vaikuttavat CADS Planner Electric projekteerimistarkvara elektri- ja sistaautomaatika ja mahdollisuuksista kertovat kurssit ja asiakkaan tapahtuvat projekteerimisel. Electric on tulevikkuluona suunatud toode, nisoituja ja kasvattaneet suunnittelijoidemme tietotaitoa.” mistõttu me ei vaja mitmeid erinevaid tarkvarasid.

Lihtne kasutatavus ning kohalikMarko tootetugi garanteerivad töö sujumise. Uute võimalustega Nousiainen, sähkö- ja automaatiopäällikkö | Pesmel Oy tutvumiseks korraldatud kursused ning kliendi juures toimuvad konsultatsioonid, on olnud hästi organiseeritud ja tõstnud meie projekteerijate oskustaset.“

ollisuuden vaativiinjuhataja tarpeisiin.

Marko Nousiainen, automaatikaosakonna | Pesmel Oy

stolla:

Ota käyttöösi markkinoiden laajimmat

Võta kasutusele turu laialdasemad võimalused elektri- ja automaatikaprojekteerimiseks.

Januned uute lahenduste järgi?

Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee

5/2011 (33) Oy Kymdata

Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

38

huvitav LahenduS

judel suurkujudel alates Darwinist kuni filosoof Schopenhauerini, kes vajasid erikohtlemist just analüütilise osa vormistamiseks.

Laps küsib teatud eas kogu aeg – miks?

Kuni esimese klassi lõpul enam ei küsi. Õpetaja ütleb, kuidas asjad on. Ja küsida hakkab häbi. Einstein ütles, et ta oli lapsena nii hilise arenguga, et hakkas maailma asjade kohta küsimusi esitama hiljem, kui teistel juba asjad selged olid. Küsis endalt.

Nii sündisid tema vapustavad teooriad.

Neuroteadlane nobelist Eric Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaatama kui maailma võimsaimat laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüütika ja intuitsioon alati koos – uue info vastuvõtmisel meie aju otsib esmalt, kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info riiulile. Kui ei sobi, põtkib sisemus vastu. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes kui uusi olukordi lahendades. Pärast lahenduse leidmist käivitab dopamiin auhindava mõnutunde. Ära tegin!

USA Northwesterni ülikooli teadlased tegid kindlaks, et inimesed lahendavad probleeme kergemini, kui nad on heas tujus. Huumor, nali on positiivne seisund, mis alandab aju läve nõrgemate ja kaugemate ühenduste loomiseks, mida on probleemilahenduseks ja loometööks vaja. Äraarvamismäng suunab aju avatud, mängulisse seisundisse, mis on iseenesest mõnus põgenemine tavapärasusest.

Lõppu siis veel lapsesuu ütlemisi. Kas neis on tõetera sees?

• Kõige paremini kasvavad taimed seal, kus on huumoririkkad mullad.

• Igal orjal oli oma orjapidaja, kes pidi teda ülal pidama.

• Maod on kõigusoojased, neil pole millestki sooja ega külma.

• Inimene peaks alati meeles pidama, et õnne ei ole jalaga segada. Inimene ise peab haarama saatusel kõrist.

Ülesannete lahendused 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Buss (joonis 1) sõidab vasakule. Kui teil ei tulnud see lahendus välja, küsige mõnelt lapselt. Loogika on lihtne – kuna bussi uksi pole näha, on need teisel pool.

Nelinurga lõikamine kahe sirgega. Nelinurk ei pea olema kumer. Lõigatud 6 tükki ei pea olema võrdsed (joonis 6).

9 punkti ülesanne lahendub, kui me ei piira end pinnaga punktidega määratud ruudus. Me ise alateadvuses keelame jooni pikendamast väljapoole.

Reaalne “insenerlik” punkt, erinevalt matemaatilisest, annab lahendeid kolme sirglõiguga läbikriipsutusele (joonis 8). Insener tegelebki vaid reaalsusega.

Kahe ja ühe joonega läbikriipsustus on võimalik, kui me anname ka joonele paksuse.

Jalgpalli on võimalik lüüa otse üles. Seda võib teha näiteks väravavaht. Aga ka väravaposti pihta löök võib panna palli toimima nimetatud viisil.

Kui täita ämber ääreni killustikuga, võib sinna vabalt lisada veel liiva ja tsementi – jälle ääreni – ning lõpuks vett, ikka ääreni. Raputades võib juhtuda, et jääb ruumi ülegi.

Paadiülesanne on lollitamisülesanne, kui öelda, et kaks inimest tulid jõe äärde erinevalt poolt jõge. Kui nad aga tulid koos ja ühelt poolt, on tegu huvitava insenerliku ülesandega. Kuidas võimalikke käepäraseid vahendeid ja loodusressursse kasutades probleem lahendada? Riietest või okstest köis keerata? Pole keelatud ju ka märjaks saada? Voolamist ja paadivahti rakendada? Kes pakub variante? See oleks ajurünnaku ülesanne, millest lähemalt järgmine kord.

Joonis 7

Joonis 6

Nelinurga tükeldamine

Ülesanne 9 punkti läbikriipsutamisest

Joonis 8

Ülesanne 9 punkti läbikriipsutamisest

kirjandust 1. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ. Külim. Tallinn, 2010. – 56 lk.

2. G. Polya. Kuidas seda lahendada. Tallinn, Valgus, 2001.

5/2011 (33)

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL. WITH DOUBLE OCTOMILL. TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad istutäpsuse ning puudub TÄPSUS Unikaalne lahendus:plaadi Komplekt HSS juhikuid igas aksiaalse eelhäälestuse vajadus.

HSS juhiku asukoht klapib plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub lihvitud soonega plaadil.

Te lausa tunnete plaat istub aksiaalse eelhäälestuse vajadus.

HSS juhikukuidas asukoht klapib paigale. lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale.

KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid vþimaldavad tÜÜdelda kþiki enim leviKÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga nud materjale.

Plaadi mþþdud kindlustavad kþrge vastupidavalmistatud plaadid vþimaldavad tÜÜdelda kþiki enim levivuse materjale. ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipunud Plaadi mþþdud kindlustavad kþrge vastupidarunemise risk. vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipurunemise risk.

MITMEKĂœLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et vĂľimaldab jäme ja peentÜÜtlust tänu Wiperselliselt, tasapinnale MITMEKĂœLGSUS Double OctomilliĂźhe plaatplaadiga, on projekteeritud et ( 2mm). jäme ja peentÜÜtlust Ăźhe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale vĂľimaldab ( 2mm). Ă–KONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteistservalisena, millele on saavutatud hinna ja tootlikuse suhe. Ă–KONOOMSUS tänu Doubel Octomilli plaat onhea projekteeritud kuueteistKasutades seda saate omaja tootele. servalisena, tänufreesi, millele on madalama saavutatud hinna hea hinna tootlikuse suhe.

Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele.

PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika FREESI tÜÜea.TÖÖIGA Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude eest.

PIKK Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700kinnipþlemise ) tagab freesile erakordselt pika tÜÜea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipþlemise eest.

DURATOMIC™ Seco eriline pinnakattetehnoloogia annab Sulle Nj ,BTWBOVE M³JLFLJJSVTFE Nj 1JLFNB KB FUUFBJNBUBWBNB U´´SJJTUB FMVFB Nj 4VVSFOFOVE UPPUMJLLVTF

DURATOMIC™

Seco eriline pinnakattetehnoloogia annab Sulle Nj ,BTWBOVE M³JLFLJJSVTFE Nj 1JLFNB KB FUUFBJNBUBWBNB U´´SJJTUB FMVFB www.secotools.com Nj 4VVSFOFOVE UPPUMJLLVTF www.secotools.com XXX TFDPUPPMT DPN

6QQNGZRGTV 1ÂŻ .CMK 6CNNKPP 'UVQPKC 6GN KPHQ"VQQNGZRGTV GG YYY VQQNGZRGTV GG

4040

inSeneRikutSe inSeneRikutSe

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

suurmehi:

eleKtRiinseneR otto Reinvald eesti tehnikahariduse arenguloos kuulub Otto Reinvaldile austust vääriv koht. tallinna tehnikumi (1920. a põhikiri) ja tallinna tehnikaülikooli kauaaegse õppejõuna oli ta meie elektriinseneride esimese põlvkonna teadmiste ja oskuste keskseid kujundajaid. tema osavõtul pandi alus elektrotehnikaalasele uurimistööle eestis ja sündis eesti elektrifitseerimise üldkava.

vaHuR mÄgi, tehnikaloolane

S

ü n n i l t o l i O tt o Re i n va l d (1886^1940) rakverelane. Lõpetas 1904 Tallinna Reaalkooli ja 1905 Gattšina reaalkooli täiendusklassi, elektrotehnika stuudiumi läbis Darmstadti Tehnikaülikoolis Saksamaal. Koolivaheaegadel töötas AEG-s Frankfurdis, 1908^1909 ja 1911^1912 oli Babenhauseni elektrijaama juhataja. Inseneridiplomi sai 1912 ja asus tööle proovisaali insenerina elektrimasinatehases “Volta” Tallinnas. Kauaks siin püsi ei olnud, 1913 kevadel läks Saksamaale Berlin-Lichtenbergi elektrijaama ehitama.

1914 oli tagasi “Voltas”, nüüd juba proovisaali juhatajana. Seda ametit pidas kuni tehase Venemaale sõjapakku viimiseni 1917, seejärel tegi elektriremonditöid sadamatehastes. Saksa keiserlike vägede saabumisel lahkus Tallinnast vanematekoju Rakverre. 1918 hilissügisel astus Viru maakonnavalitsuse teenistusse, kus tehnikaosakonna juhatajana võttis oma hoolde kohaliku elektrivõrgu väljaarendamise. Kunda tsemendivabrik oli Aru rabas lasknud käiku väikese jõujaama turbapresside tööshoidmiseks. Kuna valgustusõlist tunti kibedat puudust, tegi maakonnaülem vabrikule ettepaneku anda elektrit ka Rakvere linnale. Et Aru jaama 60 kW-st jäi väheseks, pikendati liine Kundani, kust

saadi lisa tehase teistest jõujaamadest. Ka seati Aru rabas üles võimsam aurumasin ja alustati uue liini vedamist Vaekülast Viru-Jaagupisse. 1919 sügiseks ulatus Kunda-Rakvere liinide kogupikkus 72 kilomeetrini.

dekaan, tegevinsener, eksperimentaator Reinvald töötas Viru maakonnavalit-

otto Reinvald, äärmiselt mitmekesiste oskustega insener

suses 1921. a kevadeni. Siis tuli tagasi Tallinna, kus talle pakuti õppejõu kohta Tallinna Tehnikumis, põhiaineteks jõuseadmed ja kõrgepingetehnika. 1926 tõsteti kooli mehaanikaosakonna dekaaniks, 1932 anti kesk- ja kutsekooli tehniliste ainete õpetaja kutse. Jätkus töö tegevinsenerina.

Narvas ehitati 1921^1922 tema käe all ümber linna ja Kreenholmi manufaktuuri elektrivõrk ning tõmmati kõrgepingeliin

LaBOR PikaL tÄnavaL

5/2011 (33)

PiLdid: RePRO, ttÜ

Insenerikutse

Tondilt Harku turbarappa, 1930. aastatel arvutas ta koos Evald Maltenekiga ümber Tallinna ja Nikolai Semjonoviga Nõmme elektri­võrgu.

1923 avati tehnikumi juures Riiklik Katsekoda, kus Reinvaldile anti ülesandeks elektrotehniliste mõõtmiste korraldamine, 1924 sai temast elektrotehnika osakonna juhataja ja 1931 koja abidirektor. Tegutseti käsikäes tööstusega – katsetati elektrimootoreid, prooviti ainete läbilöögitugevust, uuriti Eestis valmistatud keemiliste vooluallikate elektrilisi omadusi, oldi kohal Ellamaa, Ulila ja mitme teise elektrijaama käikulaskmisel. Ühtlasi allus talle tehnikumi tugevvoolu labor kõrgepinge, elektrimasinate, elektrimõõtmiste ja fotomeetria osakonnaga.

jaranniku tsemendivabrikud. Välislaenude abil taheti alustada tselluloosi ja kunstväetiste tootmist Narvas ning viia elektrile üle Tallinn-Narva raudtee. Reinvald arvati riigi majandusnõukogu erikomisjoni koos-

Oma kava Narva kose kasutuselevõtmiseks esitas Saksa firma Siemens & Schukert.

Eksperdid Reinvald ja Gottfried Hacker võtsid hüdroelektrijaama suhtes eitava seisukoha. Nende arvutuste kohaselt olnuks seal toodetav energia kallim turbaelektrijaamade omast ja ehitus pakutava laenu tingimustel ülemäära riskantne.

Reinvald töötas ka Tallinna elektrijaama abidirektorina 1928 ilmus Reinvaldilt üldelektrotehnika õpik.

See oli esimene eesti keeles elektrotehnikat vaatlev õpperaamat tehnikaüliõpilastele.

Hüdroenergia oleks tulnud kätte liiga kallilt Eestit kimbutanud energiapõuast ülesaamiseks loodeti palju Narva kosele. Siit ootasid elektrit Tallinn ja Tartu ning põh-

41

seisu, kus tema ülesandeks jäi määrata Eestis tarbitav energiahulk ja anda hinnang energia müügist laekuvale tulule.

5/2011 (33)

1928 ilmus Reinvaldilt üldelektrotehnika õpik. Loengute põhjal koostatud käsikirja aitasid raamatuks vormida assistendid Karl Puidak ja Artur Liefländer, eeskujuks saksa tehniline kirjavara. Reinvaldi teosele kuulub eesti tehnikakirjanduses silmapaistev koht. See on esimene eesti keeles kirja pandud elektrotehnikat vaatlev õpperaamat tehnikaüliõpilastele, meie esimese emakeelse haridusega inseneride põlvkonna esimene usaldatav teeviit elektriala sõnavara ja teadmiste suunas.

Riigikogu otsustas 1928 lõpetada inse-

42

inSeneRikutSe

sitehases, Tootsi briketivabrikus, “Voltas”, Tallinna trammi alajaamas oldi abiks elavhõbealaldite käivitamisel. Katsekoja esindajana tegi Reinvald kaasa majandusministeeriumi kavandatud rahvaraadiote katsetamises. Nõuded olid karmid, andmete tõesust jälgis Riigi Ringhääling, hoolitseti eeskätt maal elava raadiokuulaja eest.

Esikoht läks RET-ile, kelle Maret 5 kuulutati standardvastuvõtjaks ja tõusis korrapealt müügihitiks.

ta jõudis kirjutada ka raamatule eessõna

LaBOR kOPLi tÄnavaL

neride õpetamise Tallinnas, mispeale painas tehnikumi pidev sulgemise koll. Kahel korral oli pikendust antud, kuid lõpp lähenes paratamatult. Ebakindlalt tundsid end ka õpetajad. 1935 lahkus Reinvald Tallinna elektrijaama abidirektoriks. Viimased lõpuprojektid kaitsti tehnikumis 1936 suve hakul. Kokku said Tallinna Tehnikumist diplomi 300 inseneri. 88 neist olid elektrikud, kelle teadmised ja oskused pärinesid suurelt jaolt Reinvaldilt.

Reinvald jutustas peast, kuid käsikiri oli taskus 1936 sügisel avas uksed Tallinna Tehnikainstituut ja vabaks kuulutati elektrotehnika professuur. Taotlejaid oli kaks, valituks osutus Reinvald. Professuur avati 1937. Ta alustas üldelektrotehnika ja elektrimõõtmistega, millele pärastpoole lisandusid elektrivõrkude, kõrgepingetehnika ja elektrimasinate kursused. Ta jutustas peast, kuigi käsikiri oli alati taskus. Arvutusi üleliia tähtsaks ei pidanud, rohkem usaldas insenerisilma. Mugava mehena peastrehkendamisega vaeva ei näinud, milleks siis lükati välja nuputati. Tulemusele lisas alati umbes, nii oli professoril kaks korda kaks umbes neli. Kunagi ega kuhugi ei tormanud ^ kui suur kiire mööda saab, on

aega küll. Autogi oli seatud kiirusele 40 km tunnis – ma tahan sõita Pärnusse, mitte taevasse. Elektrotehnikaharu ülikoolis esiotsa ei avatud, 1938 sügisel võeti asi siiski ette ja Reinvald asus õppekava läbi mõtlema.

1940 kevadel sai see nõukogult heakskiidu.

Põhirõhk lasus tugevvoolul, päris unustatud polnud ka nõrkvoolu. Raadio, telefon ja telegraaf olid samuti sees. Inseneridiplomi saamiseks pidi olema ette näidata pooleaastane praktika tööstuses ja kaitstud lõputöö. Jälle tuli tal enda peale võtta Riikliku Katsekoja elektrotehnika osakonna juhtimine. Aega surnuks lüüa ei tulnud, toimetati mõõtmisi Kehra tselluloo-

Ta oli kaastegev Eesti Rahvusliku Jõukomitee algatusel valminud Eesti elektrifitseerimise üldkava koostamises. Juhendas Narva-Tallinna ja Tapa-Tartu magistraalliinide projekteerimist ning kuulus Kohtla põlevkivijõujaama projekti komisjoni. Käis TTÜ ja Jõukomitee esindajana 1938 Ülemaailmse Jõukonverentsi kongressil Viinis ning tutvus jõujaamade ja kõrgepingeliinide ehitamisega Saksamaal. Jõukomitee üks eesmärke oli Eesti jõgedes peituva veejõu parem ärakasutamine ning Reinvald arvati Narva kose tehnilise komisjoni koosseisu. 1938 valiti ta Jõukomitee juhatusse ja 1939 elektrifitseerimise üldkava elluviimiseks loodud Elektrikeskuse juhatusse. Sügisel pidi Riias toimuma Baltimaade energeetikakonverents, kus Reinvaldil oli ette nähtud ettekanne Eesti elektritariifidest. Aga ajad olid ärevad ning kokkutulek jäeti ära. Ilmumata jäi ka Jõukomitee album, kuhu ta kirjutas ülevaate tariifipoliitikast. Küll jõudis “Looduse” vahendusel lugejateni kuulsa saksa elektrotehniku Werner Siemensi elulooraamat “Minu elu mälestused” prof Reinvaldi eessõnaga.

Reinvald varises kokku otse oma tööpostil arvutustulemusele lisas Reinvald alati umbes, nii oli professoril kaks korda kaks umbes neli.

5/2011 (33)

1940 täitus Reinvaldil õppetooli hoidmise kolmeaastane tähtaeg. Ta oli oma ülesannetega hästi toime tulnud ja valiti edasi professoriks, nüüd ilma ajalise kitsenduseta. Ühel novembripäeval varises ta jalalt kokku. Professor kanti ära otse tööpostilt, jõudnud enne seda lõpetada oma elu viimaseks jäänud eksami. Teda meenutatakse sõbraliku abivalmis õppejõuna ja heatahtliku vaoshoitud ametivennana.

TARKVARATEHNIKA rahvusvaheline magistriõppekava Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika Süsteemide analüüs ja disain Ettevõtte tarkvara Sardsüsteemide tarkvara ja reaalaja tarkvara

Ühisõppekava:

Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool

Ingliskeelne õpe Riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad NB! Vastuvõtt toimub 1. juunini.

www.ut.ee/software

ics@ut.ee

Tarkvaratehnika

Maailmatasemel haridus Eestist

4444

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

luCa boCHese, Feanor OÜ

U

jOOniS 1: diFRaktOMeeteR

uut metroloogias:

innovatsioon sisePingete mÕÕtmises Röntgendifraktsiooni (XRd) meetod on teada-tuntud tehnika sisepingete mõõtmiseks ülikoolide laboratooriumides. Feanor on loonud uue mobiilse ja kompaktse XRd-röntgendifraktomeetri, mis võimaldab mõõta

urimistööd, mis käsitleb naftakeemia reaktori keevisliite inspekteerimist, esitletakse seitsmendal rahvusvahelisel täppismõõteinstrumentide ja -tehnikate sümpoosionil ISPEMI 2011, mille korraldab Hefei tehnikaülikooli (Hiina) instrumenditeaduse ja optoelektroonika teaduskond. Rohkem teavet leiate aadressil http://ispemi.hfut. edu.cn.

Seade mõõdab röntgenkiirguse difraktsiooni antikatoodi aatomites, mis tekib nende pommitamisel elektronidega ja tuvastab antikatoodi aatomitega seotud lainete lainepikkused. Näiteks kui Cr-antikatoodi pommitada elektronidega (energiaga, mis ületab läviväärtust), siis kiirgab see iseloomulikke röntgenkiiri lainepikkusega umbes 0,229 nm. Co-antikatoodi puhul on aga röntgenkiirte lainepikkus umbes 0,179 nm. Kui kiiritatav materjal on kristalliline (nagu metallid), tekib hajuvate lainete interferents ja seega difraktsiooni spekter.

Lainete interferents võib olla tugevdava või nõrgendava mõjuga: nt samas faasis lained tugevdavad ja vastasfaasis lained nõrgendavad üksteist. Detektor jäädvustab tekkinud difraktsioonimustri. Saadud faasiinterferentsi mustrit kasutatakse Braggi difraktsioonianalüüsi jaoks. Braggi valemi ja saadud teabe alusel saame tuletada uuritava materjali kristallilise struktuuri tõmbetugevuse.

uus seade võistleb mais 7. rahvusvahelisel metroloogiafoorumil ja sümpoosionil Metrolexpo Moskvas.

materjali sisepingeid ka väljaspool laborit.

5/2011 (33)

PiLdid: FeanOR

huvitav LahenduS

jOOniS 3: naFtakeeMia ReaktORi Pinna teStiMine keeviSLiite ÜMBRuSeS

jOOniS 2: BRaGGi inteRFeRentS

tegemist on praktiliselt mittepurustava meetodiga Pildil on näidatud naftakeemia reaktori keevisliite sisepinge mõõtmist termotöötluse mõju kontrollimiseks endisel meetodil. Pärast termotöötlust ja enne värvimist töödeldi pindu liivajoaga. Liivaga puhastamine põhjustas pinnal sisepingest erineva tõmbepinge teket. Selleks, et mõõta eri kihtide pingevälju ilma neid muutmata, tuli muudetud omadustega kiht elektrokeemilise söövitamise abil eemaldada.

Uurimistöö näitab, kuidas röntgendifraktsiooni rakendada termotöötluse mõjude mittepurustavaks hindamiseks suurtel pindadel ja juhtudel, kui materjalist pole võimalik analüüsiproove võtta.

Tegelikult ei saa 4. pildi põhjal öelda, et tegu on 100% mittepurustava meetodiga, kuid see on märksa vähem invasiivne kui

45

traditsioonilised süsteemid (nt augu puurimine).

uus seade reisib sümpoosionile Moskvasse Uus seade võistleb 2011. a mais seits-

jOOniS 4: kOntROLLitud Pinna LõPLik vÄLiMuS

5/2011 (33)

mendal rahvusvahelisel metroloogiafoorumil ja sümpoosionil Moskvas (MetrolExpo) kategoorias “Mittepurustavate diagnostikaseadmete kvaliteedimärk”. Rohkem teavet aadressil http://www.metrol.expoprom.ru/en/.

4646

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

inseneri töövahendid:

mobiiliRaKenduste loomine eile, tÄna Ja Homme 11. aprillil kogunesid tallinnas technopol Ülemistes hulk mobiiltelefoni rakendustest huvitatuid ning sel alal tegutsejaid üle eesti koos külalistega lähiregioonist. Peaaegu 70 kohalviibijaga järjekordne Mobile Monday estonia üritus nimetusega “Mobile Software development – 3 years later”1 algas. sven KiRsimÄe, Regio/Reach-U mobiiliosakonna arendusmeeskonna juht

J

älgides mobiilitööstuses toimuvat, võib selle suures pildis jaotada kolme dramaatilisse ajajärku: keskaeg, renessanss ning tööstusrevolutsioon. Kõik kolm mobiilitööstuse ajastut on selgelt eristuvad ning kirjeldavad mobiilivaldkonnas toimunud arenguid ning pöördelisi muutusi.

keskaeg: aastad 2000–2004 Ajastut sümboliseerivad mobiilitarkvara arenduse reserveeritus ja kinnisus. 3G kasutuselevõtt seadis küll tehnoloogiale uued suunad, aga mobiiltelefonid polnud selleks lihtsalt veel valmis. Mobiiltelefonide tootjad ning operaatorid kontrollisid turul toimuvat. Tarkvara oli võimalik kirjutada vaid telefonidesse, mis avasid endale ligipääsu piiratud kujul API-de2 läbi.

Seadmete ja API killustatus oli igapäevane nuhtlus ning ühe programmi töölesaamine mitmel seadmel oli keeruline. Ja seda kõike eeldusel, et tarkvaratootja oma

1

2 3

programmi üldse levitada sai. Selleks, et see õnnestuks, oli vaja koostööd operaatorite ning telefonide tootjatega. Esimesel juhul levitati programme üle operaatorite halduses olevate võrguväravate3, teisel juhul tarniti telefon koos programmiga.

Tarkvara tootmine telefonidele oli väheste võimekus ja privileeg.

Renessanss: aastad 2005–2009 Seda ajavahemikku ilmestavad näited on ennekõike nutitelefonide levik ning mobiiliprogrammide vertikaalse levitamise kanalite teke ja edu. Nutitelefonide ereda näitena võib välja tuua Apple iPhone’i populaarsuse.

Apple on suutnud luua nutiseadme, mis lubab kasutajal telefoni programme laadida hästi lihtsalt. Sõna otseses mõttes pole kasutajal vaja muud kui kehtivat krediitkaardi numbrit. Mobiiliprogrammide vertikaalse levitamise kanal on aga olukord, kus ühe levitaja (näiteks Apple’i) kontrolli all on kogu ahel seadmest (Apple iPhone) kuni tarkvara seadistamise platvormini (Apple iOS ja iTunes koos AppStore’iga).

Tulemus on muljetavaldav: hetkeseisu-

Lühikokkuvõtte leiad siit: http://www.momoestonia.com/2011/04/thank-you-for-great-eventmobile.html Application Programming Interface - rakendusliides; rakendustarkvara liides.

WAP gateway - tavapäraselt operaatori valduses olev mobiiltelefonile interneti ligipääsu kontrolliv ning haldav server. WAP-ajastu pärand.

5/2011 (33)

ga on Apple iPhone’ile võimalik valida üle 225 000 rakenduse ja sellised mahud on saavutatud vaid paari aasta jooksul. Apple iPhone’i levik vähendas suuresti Symbiani (–30%) ning RIM BlackBerry, Windowns Mobile’i, Palmi jt osakaalu (–10%). Ilmekalt tõestavad fakte 2008. aasta graafikud joonistel 1 ja 2. Androidi tulevast levikut ei osanud sel ajal veel keegi ette näha.

Mobiilse interneti kasutamine, nagu ka mobiilitarkvara loome äri eduna, oli tõusuteel.

tööstusrevolutsioon: aastad 2010–2014 Ajavahemik, olles alanud, on suuresti ennustusel baseeruv. Üks asi paistab olevat aga kindel: vertikaalse levitamise kanali olemasolu on üks edu pantidest. Apple näitas sellega selgelt teed. Firma kirstunaelaks aga peetakse selle suletuse astet. Renessansiajastu lõpus tuli Google välja Android-nimelise operatsioonisüsteemiga.

Algselt rõhuti just nimelt avatusele.

Google’i mobiiliplatvorm sai väga sooja vastukaja osaliseks ning kogukond võttis Androidi avasüli vastu.

Avatuse kõrval oli teiseks trumbiks operatsioonisüsteemi arendusvõimekus.

Telefoniga saab põhimõtteliselt teha ükskõik mida. Apple oli juba suutnud tekitada hulga barjääre rakenduste levitamise piiramiseks, Androidi puhul paistsid need puuduvat – rakenduse levitamine Android Marketi kaudu on kerge ja kiire. Oleks ainult seadmeid rohkem.

FOtO: autOR

huvitav LahenduS

Joonis 1

Nutitelefonide turuosad 2008 vs 2011

Joonis 2

Op-süsteemide turuosad 2008 vs 2011

5/2011 (33)

47

Ja rohkem neid ka tuli. Joonistel 1 ja 2 esitatud graafikute 2011. aasta tulbad ilmestavad Androidi arendusplatvormi kiiret tõusu. Samuti on kosumas seadmete tootjad Samsung, Motorola ja LG, mis kasutavad Androidi operatsioonisüsteemi.

Ajastu üks märk ongi vertikaalseid levitamismudeleid omavate tootjate omavaheline võidukäik.

Esirinnas on praegu Apple ja Google.

Jõudsalt astuvad kandadele RIM BlackBerry ning Nokia (mille koostöö Microsoftiga võib-olla vägagi edukas – näiteks, kui üks osapool tagab korraliku seadme ja teine osapool korraliku operatsioonisüsteemi).

Kas ajastu lõpuks domineerivadki vaid operatsioonisüsteemid, seda näitab aeg.

Kolmas tööstusrevolutsiooni erisus on erinevate GSM-võimekate seadmeformaatide levik. Näitena võiks siinjuures tuua tablet-formaadi.

Juba praegu leidub seda seadmeformaati umbes 40 erineva isendi näol. Tablet-formaadiga ei paista asi aga piirduvat: kõik need seadmed vajavad käitamiseks operatsioonisüsteemi. Android võib olla siin lahenduseks. Aga samuti on kõne all näiteks Nokia QT/Symbiani platvorm.

Paljuski sõltub kõik arendusplatvormi levikust (seadmete arv), rakenduste levitamise kanalite olemasolust (AppStore, App Market jne) ning arendusplatvormi lihtsusest (milleks on vaja leida häid programmeerijaid).

4848

inSeneRikutSe inSeneRikutSe

fest11:

detailid-detailid!

Ja tÄnud KoostööPaRtneRitele!

1

Märkamatult on kätte jõudnud mai ning teie ees on FS team tallinna järjekordne kuukiri, kus jätkame tudengivormeli meeskonna noorte inseneride tegemiste kajastamist. Seekord pöörame pisut suuremat tähelepanu detailidele ja komponentidele, mida FeSt11 ehitamisel kasutame.

KRistJan maRuste, WeliX Klaas, FS Team Tallinn

E

simeseks sammuks vormeli ehitamisel on toormaterjali tellimine.

Traditsiooniliselt oleme metalltoorikud saanud sponsorluse korras UddeTooling OÜst, kust saabunud plaatidest ja lattidest freesime või treime auto koostamiseks sobivad detailid. Enamik vormeli komponentidest valmibki meie meeskonnaliikmete enda käte läbi, kuid piiratud tootmisvõimalustest tulenevalt kasutame teatud määral ka välispartnerite abi. Ühe olulise muudatusena oleme käesoleval hooajal valinud vormelile varasemast väiksemad rattad – senised 13-tollised on kaalu säästmise eesmärgil asendatud 10-tollistega. Sellest tulenevalt on ka ülejäänud veermiku detailid oma mõõtmetelt väiksemad ja kergemad. Kui nookurid ja käänmikud valmisid Tehnikakõrgkoolis, siis veljetsentrite freesimiseks ulatas abikäe AQ Lasertool OÜ. On märkimisväärne, et niigi kolmes vahetuses töötav ettevõte leidis aega ka tudengite projektis osalemiseks. Samuti on meie lahutamatuks partneriks olnud SKF, kelle tarnitud laagreid me edukalt vormeli veermiku ja jõuülekande lahendustes kasutame.

Kuna meeskonna komplekteerimise ja FEST11 sõitva prototüübi vahele jääb vaid kaheksa kuud, on tootmistsükkel ääretult lühike. Keeruline on leida väliseid koostööpartnereid ja tarnijad. Seda enam väärib äramärkimist ka OÜ Vasar Instrumenti kiire reageerimine ja abi kuivkarteri põhja ja rooli hammaslati valmistamisel.

Sarnaselt eelnevatele mudelitele, valmib ka FEST11 raam kroom-molübdeentorudest. Sel aastal suutsime kogu tootmisprotsessi oluliselt kiirendada tänu torulaseri kasutamisele. ASi Kitman poolt pakutud laserlõikuse teenus võimaldas CAD-mudelist võetud jooniste abil lõigata õige profiiliga toruotsad. See aitas olulisel määral säästa raami koostamiseks kuluvat aega.

etv võttis üles materjali abiturientide saate jaoks Eelmises numbris nägite meie uue prototüübi disainilahendusi, kuid täna saame rääkida juba FEST11 keremudelist.

Koostöös Silwi Autoehituse ASiga on valminud reaalne mudel EPS200 vahust (rahvakeeli penoplastist). Kuna seda vahtu on hea freesida, ent tema tugevusomadused on kehvad, tuleb enne vormi valmistamist seda oluliselt töödelda. Suuremahuliste maalritöödega on juba mitmendat 5/2011 (33)

4

7

aastat meid aidanud Autokliinik OÜ, kus mudel kaetakse, lihvitakse, värvitakse ja viimistletakse. Reaalsed vormid, kuhu meie komposiidimeeskond asub kerematerjali lamineerima, valmistavad oma ala spetsialistid ASist Efekt. Nagu näha, on omanäolise disainiga vormelauto kere loomine keerukas, töömahukas ja pikk protsess, kus iga samm mängib olulist rolli lõpptoote kvaliteedis.

Kuna Formula Student on kogunud maailmas palju populaarsust, toodavad mõned ettevõtted keerukamaid kompoFOtOd: autORid

inSeneRikutSe

49

1 Keremudeli valmistamine EPS200 vahust ASi Silwi Autoehitus suuregabariidilises freespingis.

2 Selleks, et igas sõiduolukorras tagada optimaalne õlirõhk ja seega mootori probleemideta töö, oleme projekteerinud just meile sobiva ainulaadse kuivkarteri.

2

3

3 Sellise maavälise väljanägemise omandab keremudel enne vormide valmistamist.

4 Tootmistsükli algus: alumiiniumist toorikud.

5 Käänmik on veermiku tugitala, siia kinnituvad nii ratas, pidurisadul, veovõllid kui vedrustuse komponendid. FEST11 imeilusad, peensuseni optimeeritud käänmikud on pea poole kergemad kui eelkäija, 2010. aasta mudeli analoogid.

6

5

6 CAD-keskkonnas projekteeritud ja optimeeritud nookurid on freesitud Tehnikakõrgkooli 3-teljelises CNC-pingis.

Veermiku osana suunavad nad rataste jõud amortisaatoritesse.

7 Kvaliteetne rooli hammaslatt garanteerib piloodile ülitäpse tunnetuse ja hea juhitavuse.

8 Meeskonna poolt projekteeritud veljetsentrid on oluliselt kergemad ja tugevamad kui ükskõik milline turul konkureeriv toode.

8

nente ainult selle sarjas tarbeks. Ka FEST11 diferentsiaal, amortisaatorid ja rehvid on ostetud seda põhimõtet järgides. Teoreetiliselt on ka meil võimalik mõne hea lahenduse väljatöötamisel oma teadmisi teistele tudengivormeli meeskondadele müüa. On ju ka võistluse üks komponente eduka äriplaani väljatöötamine ja selle esitlemine komisjoni ees ning mis oleks parem argument kui reaalselt toimiv äriidee.

FS Team Tallinna tegemisi on viimasel ajal jäädvustatud ka videolindile.

9

Märtsis külastas vormelimeeskonda ETV võttegrupp, kes kogus materjali abiturientidele suunatud telesaate jaoks, kus tutvustatakse erinevaid kõrgkoole ning õppimisvõimalusi. Samuti osaleb meie meeskond Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli reklaamvideotes, millest esimest filmiti aprilli keskel ning teine on plaanis üles võtta maikuisel testperioodil.

Kuigi hooaja esimesed võistlused Austrias Red Bulli Spielbergi ringrajal toimuvad alles 27.^30. juulil, siis tegeli5/2011 (33)

9 Lennart Harju ja Siim Nõmme mõõdavad juba valminud raamile vajalikke punkte vedrustuse kinnitamiseks. See on esimene samm auto ratastele saamiseks.

kult meeskonnal ajaga priisata pole.

Kuukirja ilmumisajaks peaks vormel juba omal jõul sõitma ja läbima esimesi teste, kuid lõplik versioon autost valmib varasemate kogemuste põhjal napilt päev enne võistlustele sõitmist. Geograafiliselt lähimad konkurendid Helsingi vormelimeeskonnast on juba asunud oma selle hooaja autot testima, mis sunnib ka meie noori insenere tempot tõstma.

Järgmises kuukirjas loodame näidata juba kokkupandud ja sõitvat vormelit.

Kuulmiseni!!!

5050

huvitavLahenduS LahenduS huvitav

Võimaluste avardumine ja kokkuhoid:

avaliKe alade valgustuse KaugHaldus avalike alade elektrivalgustuse vajaduses ei kahtle keegi. seda enam, et valgustid kumasid Hispaania tänavatel juba X sajandil.

ÜllaR vÕRno, FIE

T

änavavalgustuse arvsuurused on keh-

tivate standarditega määratud sõltuvalt turvalisusargumentide rangusest. Uutest võimalustest lähtuvalt aeg-ajalt nõudeid värskendatakse. Ent mis kindel, nägemismeele tõhusaks toimimiseks on tähtis tagada vaatlusala heleduse ühtlus, seega ei

5/2011 (33)

peaks me arvestama tänavavalgustite grupiviisilise väljalülitamisega. Kuidas vähendada kulutusi elektrienergiale ja muuta hooldustööd tõhusamaks ja vähemkulukaks – see on praegune väljakutse.

Energiatarbimise vähendamine on saavutatav efektiivsemate valgustite ja valgusallikate kasutuselevõtuga, ELi nõukogu direktiivi järgi asendatakse vähemtõhusad valgusallikad efektiivsematega.

Ootused on suunatud LED- tehnoloogiale. Turule on tulnud uue põlvkonna lahenduslambid, millel on parendatud valguskvaliteet, kõrgem valgusviljakus ja pikem vahetusvälp. Eeldatavast vähemulatuslikuks on jäänud induktiivvalgusallikatel põhinevate tõhusate võimaluste juurutamine.

Kindlat võitu kätkeb väiksemate kadudega elektrooniliste liiteseadmete kasutuselevõtt tänavavalgustites. Samuti piiratakse lampide valgusvoogu kahevõimsuslike ballastidega ja vähendatakse sel viisil tarbimisvõimsust. Kuid ballasti juhtimiseks vajatakse kas isepäi toimivat juhtmoodulit või kaughaldussüsteemi.

Sõna süsteem aga viitab juhtimiskanalitele, olgu need siis vähem või rohkem füüsikalisest ainest.

Arvestatavat edu on saavutatud uute elektrooniliste liiteseadmetega, millesse on integreeritud säästufunktsioon. Tehnilisi lahendusi säästmiseks on, kuid head kavad jäävad tihti teostamata, kuna oodatav kokkuhoid hajub seadmete soetamismaksumusse. Oluliseks kuluks osutub valguspaigaldise hooldus: leida selles kokkuhoiuvõimalusi, olgu see hooldeplaanide koostamine, arvestades valgusallikate tööiga ja seisundit või väljalangenud valgusallikate asendamist, on ahvatlev, kuid mitte just lihtne saavutada. Eelnevast tulenevalt võiks kaaluda tänavavalgustuse kaughalduse ja energiakulu juhtimise ühildatud süsteemi, eeldusel, et selle hankemaksumuse tasuvusaeg oleks lühike.

addaX Lighting kaughaldussüsteem Väljakutse võtab vastu firma ADDAX avalike alade kaughaldussüsteem. Komponentideks on valgusti koormuskontrol-

PiLt: MORGueFiLe, autOR

huvitav LahenduS

Joonis 1

Koormuskontroller, andmesideruuter ja tasuta tarkvara

51

ler, tänavavalgustuskilpi paigaldatav andmesideruuter ja Windows-põhisele juhtarvutile loodud tasuta tarkvara.

väärtust lisavad sisseehitatud turvafunktsioonid Seadmed ei vaja füüsilisi andmesidekaableid ja on seega sobilikud nii olemasolevatesse kui rajatavatesse välisvalguspaigaldistesse. Toitevõrgu kaudu toimiv kahesuunaline side valgusti ja juhtkilbi vahel on tagatud tänu toiteliini filtritele.

Ruuterisse on sisse ehitatud GSM/GPRSsidekanal, internetipõhisel ühendusel leiab tarkvara seadmed ja võimaldab valida valgustite lülitusi nii baasstsenaariumite alusel, kui ka endale meelepäraseid malle luues. Väärtust lisavad sisseehitatud turvafunktsioonid (vandalismi, voolukatkestuste vastu) ja valgustusseadmete kaitseblokeeringud mittekvaliteetse vooluvarustuse korral. Mitmekesised raportid võimaldavad lihtsustada hooldustööde planeerimist.

Toode on osa firma ADDAX kaugmõõtmissüsteemidest, mis tagab toodete arengu ja integreeritavuse, võimaldades valgustuse kaughaldust, energia- ja hoolduskulude säästu.

Joonis 2

Seadmed on kasutavad kolmel moel Control center

Control center

Communication Media

Control center

Communication Media

LCU

LCU

LCU

Communication Media

LCU

LCU

LCU Router

Balance + meter

SSC

FiidRikeSkne kOntROLL, MiS võiMaLdaB GRuPiviiSiLiSt kauGhaLduSt, vOOLuPaRaMeetRite SeiRet ja vaLGuStuSkiLBi tuRvakOntROLLi.

vaLGuStikeSkne kOntROLL, MiS võiMaLdaB iGa vaLGuSti vOOLuPaRaMeetRite MõõtMiSt, eneRGiaSÄÄStu SeadMete juhtiMiSt ja kauGhaLduSt.

5/2011 (33)

kOMPLekSne LahenduS, MiLLeS ReaLiSeeRuB SÜSteeM PRaeGuSeL kujuL ja aRenevateS võiMaLuSteS.

5252

SuMMaRY huvitav LahenduS

inseneri töövahendid:

uue PÕlvKonna tootmistaRKvaRa tÕstab ettevÕtte KonKuRentsieelist kuidas saavutada konkurentsieelist olukorras, kus klientide pidevalt suurenevate ootuste tõttu tuleb üheagselt lühendada tellimuste tarneaega, parandada kvaliteeti ja vähendada kulusid? toomas tedeR, Epicor Software Estonia Baltikumi juht

S

ellises olukorras tagab konkurentsieelise sisemiste toimingute ja tarneahela kõikide etappide optimeerimine, mida on võimalik saavutada vastava tehnoloogiaga. Mitmed senised

tarkvara- ja ERP-lahendused ei pruugi aga tänapäevastele vajadustele vastata. Seetõttu soovitatakse teha otsus uue põlvkonna majandustarkvara kasuks, mis põhineb teenusekesksel arhitektuuril (SOA).

Ajale jalgu jäänud vanema põlvkonna tarkvara võimaldab ettevõttel automatiseerida ainult ühte ärifunktsiooni. See tekitab lisatööd, sest andmed tuleb sisestada mitmesse eri süsteemi. Vanema põlvkonna süsteemide puudus on ka vähene paindlikkus: neis ei saa igapäevaseid

äriprotsesse muutunud vajaduste järgi kohandada. Lisaks pole vanemad lahendused terviklikud – kõigi toimingute haldamiseks tuleb ettevõtetel osta ja üleval pidada mitut tarkvaralahendust (sh ettevõtte ressursid (ERP), kliendisuhted (CRM) ja tarneahelahaldus (SCM)). Erinevate süsteemide integreerimine on küllalt keerukas ja ajamahukas.

kuidas tänaseid eeliseid enda kasuks tööle panna?

Tänased SOA-platvormil põhinevad tarkvaralahendused koosnevad mitmest ühtsel platvormil töötavast tootmismoodulist. Sellised terviklikud lahendused on kuluefektiivsed, lihtsad juurutada ja edaspidi hallata. Uutes lahendustes on täiustatud planeerimisfunktsioonid, mis võimaldavad tooteid konfigureerida, hallata välitöid, kliendisuhteid, finantshaldust ja tooteandmeid ning sisaldavad ka e-kaubanduse tuge. Tarkvaralahenduse ärianalüüsi võime teeb juhtkonnale võimalikuks reaalajas ettevõtte tootmisnäitajate jälgimise ning tänu sellele hõlbustab ettevõtte kõiki toiminguid.

Tootmisettevõtetel on saadaolevate tarkvaralahenduste hulgast võimalik valida täpselt nende ärivajadustele vastav lahendus. Näiteks on lattutootmine ja tellimustootmine täiesti erinevad protsessid, mida segatüüpi tootmisettevõtted, kelle arv pidevalt suureneb, peavad ühes süsteemis haldama.

SOa-platvorm suurendab äritegevuse dünaamilisust Ühtne lahendus vähendab kulusid. Ühe tarkvaralahenduse hoolduskulud on tunduvalt väiksemad kui samade funktsioonidega mitme eri lahenduse korral.

SOA-platvorm võimaldab suurendada äritegevuse dünaamilisust. Täielikult automatiseeritud tellimuste täitmise protsess ja kohandatavad automaatsed töövood hõlbustavad ettevõtte äritoiminguid. Süsteem toetab klientide, tarnijate ja partneritega suhtlemist interneti vahendusel. Suurenevad nii klientide rahulolu, kui vähenevad kulud ning kokkuvõttes suureneb kogu ettevõtte konkurentsieelis. eKRaanivaade: tootmise gRaaFiline ÜmbeRPlaneeRimine

5/2011 (33)

PiLdid: ePiCOR

jeLd-Wen estonia – a necessary Component in the World´s Biggest door Manufacturer

J

ELD-WEN Eesti AS, situated by Rakvere, is a unit of the global enterprise owned by the Wendt family in the USA. The production and logistics units of JELDWEN are located all over the world, except for China and Africa.

“In 2006, JELD-WEN bought the Danish company Vest-Wood, thus acquiring the wood factory in Rakvere as well,” says Priit Koha, Manager of JELDWEN Eesti.

“Since the production of JELD-WEN is carried out all over the world, the different units are quite narrowly specialized. The Rakvere plant has two main specialities: wood door frames and wood interior doors. About a half of the fir and pine wood supply comes from Estonia. Our annual output is ca 200 000 wood interior doors and over a million door frame sets,” tells Priit. “We have a long production cycle, starting from the sawmill and wood drying till the finished door. We are proud for our high profitability; we were able to make profit even in past recession.”

Pera: a Better economic Growth

by Support to enterprises

P

era, a British company, came to Estonia six years ago. The objective of Pera is to support enterprises, enabling them to increase productivity and

value. “Pera is a private enterprise acting in public interests,” Aimar Altosaar, the area manager, describes his company.

“We offer business support focused on success and growth (sometimes, however, on survival). Under the full-scale project there are commonly four levels of consultation for the company`s management: the acknowledgement of problems, the diagnostics and strategy design, the business plan making and the business plan implementation. The objective is to enhance the company`s innovativeness, productivity and competitiveness. If the company is able to perform all these tasks by itself over and over again, it has reached the fifth level,” explains John Hill, CEO of Pera.

Aimar Altosaar says: “In Estonia, Pera has developed three so-called product groups. First – R&D financing under the 7th scheme, in case the company lacks financial means of its own. Second – enhancing productivity by the implementation of lean-philosophy.

And third – counter-purchases inside the EU.”

a new Building for the Science Centre ahhaa

O

n May 7, the new building for the Science Centre Ahhaa, situated right in front of the Snailtower, will be opened.

“In fact, the project for the Ahhaa building was completed before the Snailtower, but the actual construction commenced much later. The initial draft was realised partly only – for example the skating rink did not work out,” says Mairo Hirmo, the technical manager of Ahhaa.

The building displays some technological innovations: the arched wooden pillars supporting the dome, and the floors of white concrete. On the outside, the dome is covered with welded aluminium profile.

“The planetarium of Ahhaa is spherical and there is an unique aspect to it: the starry sky is above as well as below the spectator, leaving an impression of floating in the outer space,” describes Mairo Hirmo.

“The seven projectors show sky in real-time as well as in any other time. Also, spherical educational films can be presented in our planetarium.”

5/2011 (33)

5353

summary

SuMMaRY SuMMaRY

veidi nuputamist

viiMane LehekÜLG uudiSed

inseneeria eksperiment

Soolakalkulaator

U

mbes 80% keedusoolast saame poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest ning ülejäänu lisame ise toidu valmistamisel juurde.

Keskmiselt vajab inimene 5 g ehk ühe triiki teelusikatäie keedusoola ööpäevas.

Kalkulaatori abil saab välja arvutada oma päevamenüüs sisalduva keedusoola koguse.

Ehkki Inseneeria toimetaja ühelegi toidule soola ei lisa, läks ka tema päevanorm lõhki – seega...

>> http://www.toitumine.ee/kampaania/sool/

nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

1

mittematemaatiline *. Millega saaks põhjendada, et pool tosinat on 7?

2

loogikast **. Õnneseene puhkuse ajal sadas 7 päeval vihma, 6 päeval puhus vali tuul ja vaid 5 päeval paistis päike, kusjuures 4 päeval sadas nii vihma kui puhus vali tuul, 3 päeval sadas vihma, aga oli ka päikest, 2 päeval puhus vali tuul, aga oli ka päikest, ning 1 päeval sadas nii vihma, puhus vali tuul, kui ka paistis päike. Mitu päeva Õnneseene puhkus kokku kestis, kui iga päev vähemalt mingi ilmakomponent aset leidis? Näpunäide: tehke kolme reaga tabel (vihm, tuul, päike), mille täitmist alustage “mitmekordsetest”.

vaStuSed 1 2 Õnneseene puhkus kestis kümme päeva. Seda tüüpi ülesannete puhul, kus madalamad „kordsed“ ületavad arvult kõrgemaid „kordseid“, on lahendusvalem selline: liita „ühekordsed“, lahutada „kahekordsed“ ja liita uuesti „kolmekordsed“. „Kahekordsed“ tuleb lahutada seepärast, et need on „ühekordsete“ juures juba arvesse võetud, „kolmekordsed“ aga liita seepärast, et need on „kahekordsete“ juures juba arvesse võetud (miinusmärgiga).

5454

5/2011 (33)

PiLdid: MORGueFiLe, tOituMine.ee

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

Elektroonika maailma s端dames

TM

www.farnell.com/ee Kuna meie laos on 端le 500.000 erineva materjali 端le 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid 端le maailma.

www.element14.com Design with the best A Premier Farnell Company