Inseneeria 05 2012

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

MAI 5/2012 (43) MAI 5/2012 (43) PaReM suutÄis soolast.... >> eneRGiasÄÄst >> ttÜ e­sPoRt 2012 >> luGeJakÜsitlus >> kuidas Ma leiutise tasust ilMa JÄin

ViČiunai Grupp ja Paljassaare Kalatööstus:

PAREM SUUTÄIS SOOLAST...

Formula Student:

Uus auto on valmis

Polüuretaan:

Toorained:

75 aastat avastamisest

Kas Uus Supertsükkel?

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@ttu.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on foto Paljassaare Kalatööstusest. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Mai 5/2012 (43)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Analüüs

38 40

Lugejaküsitlus läks taas korda

Insenerikutse

Eestist Maailma

06 12 16

Parem suutäis soolast...

3

Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnika uus õppekava

INSENEERIAGA: TÖÖL, KODUS, PUHKEHETKEL

Huvitav lahendus

Insenerikutse

Vastne ilmakodanik: Formula Estonia 2012

42

Boeing ehitas oma VIP-kliendile “taevajuveeli“

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

Energeetika tulevik

Kas suurhooneid saab muuta 80% energiasäästlikumaks?

TTÜ katsetab!

K

Huvitav lahendus

18

75 aastat polüuretaanide leiutamisest – edulugu jätkub

Insenerikutse

44

Valmis uus rahvusvaheline ostujuhi kutsestandard

Huvitav lahendus

22

Puistematerjali käitlemise optimeerimine plastvooderduse abil

Konverents/mess

46

Logistikaseminari läbiv teema oli Rail Baltica

Tootmissisendid

28

Kas alanud on uus supertsükkel?

Huvitav lahendus

48

Venemaa toob turule viienda põlvkonna Kalašnikovi

Energeetika tulevik

50 Energeetika tulevik

30

Tuumkütuse lõpphoidla peab elama üle ka võimaliku jääaja

Insenerikutse

34 36

TTÜ E-Sport 2012

Insenerikutse

Kuidas ma leiutise tasust ilma jäin

Schneider Electricu tehas säästab 30% elektrienergiat

Inseneri töövahendid

51 52 53 54

Kaks uut raamatut Summary

Ristsõna

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee Foto: ÄRiPÄev

õigepealt sooviks tänada kõiki lugejaküsitluses osalejaid, keda oli kokku 1179 – rekord! See tagasiside on meie jaoks äärmiselt väärtuslik. Suur tänu veel neile, kes ei pidanud paljuks lisada vabas vormis kommentaare Inseneeria kohta. Lugejaküsimuse tulemused on olemas selle Inseneeria vahel.

Tahaksin siiski õiendada ühe küsitavuse või kahtepidimõistmise, mis näis mõnel Inseneeria lugejal olevat tekkinud. Nimelt tuli üsna palju vabas vormis ühesuguseid kommentaare a la “Ma endale koju ei hakkaks raha eest Inseneeriat tellima, sest töö juurde see juba niikuinii käib.”

See on praegu nii.

Septembriks on vaja Inseneeriat ka töö juurde raha eest tellida. Ses mõttes on muidugi õigus, et firmale tundub tellimiskulu suhteliselt väiksem kui eraisikule pluss veel see asjaolu, et firmas saab ajakirja lugeda tunduvalt rohkem inimesi kui kodus.

Tõenäoliselt siiski jääb üks kategooria lugejaid, kes saavad endiselt Inseneeria paberversiooni lugeda tasuta – üliõpilased. Üliõpilastel on iga euro arvel ja me loodame, et õppeasutustel, kus õpib tehnikaüliõpilasi, on võimalusi oma üliõpilastele ajakirja tellida. Muidugi mitte kõigile .

4 4

uudised//kRoonika kRoonika uudised

Rahvusvaheline konverents elektritoite kvaliteedist ja elektri varustuskindlusest – PQ2012 11.–13. Juunini 2012 toiMuB taRtu hotellis london ttÜ elektRotehnika aluste Ja elektRiMasinate instituudi Poolt koRRaldatav, JÄRJekoRRas kaheksas konveRents “eleCtRiC PoWeR QualitY and suPPlY ReliaBilitY“ (elektRitoite kvaliteet Ja elektRi vaRustuskindlus).

orto aastad 1932. a 1. Juunil vÕeti tallinna Ühise haiGekassa alla kolM eesti taRvitaJate keskÜhisuse keeMiatehase tÖÖlist.

O

RTO nime kannab ettevõte 1937. aastast pärast ühinemist tööstuskaubanduse osaühinguga Estonafta. Esimesed tooted olid pesuseep, pesusooda, vankrimääre ja saapakreem. 1936. a sügisel hakkas tööle kosmeetikaosakond, kus alguses toodeti hambapastat, kölnivett, lõhnaõli ja kreeme.

1939. a oli Ortos 60–70 töölist ja toodeti veel määrdeõlisid, vesivärve, taskulambi patareisid, värvimulda, tinti, paberiliimi, riidevärvi, kärbsepaberit, rohelist seepi, majapidamis- ja tualettseepi. 1940. aastate lõpul alustati sünteetilise ookri, sahhariini, Estolaki, tallõli värnitsa tootmist. 1960. aastatel hakati kreeme pakkima alumiiniumtuubidesse. Pärast vabariigi taaskehtestamist kadus NLi turg ja tootmine vähenes. Jätkus kosmeetika (kreemid, šampoonid, soengugeelid) ning kodukeemia tootmine (puhastus- ja pesemisvahendid, kingakreemid). Lõppes pesupulbri, kuid alustati sääsetõrjevahendite tootmist.

2003. a liitus Orto “Hoolime ja Vastutame” (Responsible Care) liikumisega. Orto 2011. a tooted on sarja Puhas Loodus vananemisvastased kreemid ja uued šampoonid.

K

onverentsi ajalugu ulatub aastasse 1996 ning konverentsi on korraldatud reeglina üle aasta.

Eelmine sama nime kandev konverents leidis aset 2010. aastal Kuressaares.

Antud konverentsil on IEEE (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) tehniline tugi, mis on tunnustuseks konverentsi kõrgest tasemest ja positsioonist maailmas, olles samal ajal ka ainus elektrikvaliteedi ja varustuskindluse probleeme käsitlev konverents meie regioonis.

Sel aastal on konverentsi lisateema elektrimasinad, kus muuhulgas käsitletakse uudsete tuulikugeneraatorite ja teiste elektrimasinate töökindluse küsi-

musi. Ootame konverentsile ligi 60 kõrgtasemel spetsialisti kogu maailmast. Konverentsist osavõtjad saavad hea võimaluse hankida kogemusi ja teavet otsekontaktide kaudu mitmete riikide tippteadlaste ja ettevõtete esindajatega.

Peale ettekannetega esinejate ootame konverentsi külastama ka antud valdkonna vastu huvi tundvaid spetsialiste, kes soovivad olla kursis temaatika uusimate arengutega. Täpsem info konverentsi kodulehelt http://pq2012. ttu.ee, e-posti aadressilt pq2012@ttu. ee ja telefonilt 620 3800.

TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut

iso sertifikaadid technobaltile det noRske veRitas (dnv) seRtiFitseeRis Balti Riikide Ühe suuReMa konveieRite Ja soRteeRiMissÜsteeMide tootJa teChnoBalt GRuPi ette­ vÕtted.

D

NV auditeeris märtsis Technobalt grupi ettevõtteid Technobalt Eesti OÜ, Metre OÜ ja Bestway OÜ ja väljastas kõigile kolmele ettevõttele ISO 9001:2008 sertifikaadi.

Metre OÜ-s auditeeriti täiendavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi ja DNV väljastas ettevõttele ISO 3834-2:2005 sertifikaadi. Metre OÜ on nüüd üks vähestest metallitööstustest Eestis, mis omab vastavat sertifikaati. Metre OÜ pakub täisteenusena teraskonstruktsioonide ja masintöödeldud komponentide tootmist.

5/2012 (43)

Bestway OÜ pakub kõrge lõppviimistluse ja kvaliteediga nii roostevabast kui õhukesest lehtmetallist tooteid.

Technobalt grupp pakub tehnoloogiliste transpordi-, sorteerimis- ja laadimissüsteemide projekteerimist, tootmist, paigaldamist ja hooldust. Lahendused ulatuvad toiduainetetööstusest kaevandusteni, lisaks ollakse Baltimaades juhtivad jäätmekäitlussüsteemide ja -sorteerimisjaamade lahenduste pakkujad.

Technobalt grupi käive oli 2011. a 9,4 mln eurot, kasvades aastaga 36%.

6

Eestist Maailma

HEERINGAS JA LÕHE, KALAPULGAD:

PAREM SUUTÄIS SOOLAST... kala on üks tervislikumaid toiduaineid meie söögilaual. teisalt on eesti mereriik ja kalapüük andnud aastasadade jooksul põhitoidust. Millised kalatoodete ja maitse­eelistuste muutu­ sed on aga aja jooksul toimunud, käis inseneeria uurimas vičiunai Grupi eesti ja leedu kalatehastes.

Pildid: Mati FeldMann, viČiunai , ÄRiPÄev, sCanPiX

eestist MaailMa

lühitutvustus

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

N

õuka-ajast on meelde jäänud tünniheeringas, plekk-karbis konservid nagu räim tomatis, suitsukilu kaalukaubana ja Tallinna kilud. Nii kala pakkumine kui nõudlus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Turu avanemise käigus ja kalatööstuse aktiivse tootearendusega on oluliselt laienenud pakutav sortiment, sissetulekute ja tootmiskulude kasvades on tõusnud hinnad, suurenenud tarbijate informeeritus ja selle juures ka nõudlikkus.

Täna on heeringas sukeldunud soolvee asemel õlisse, plekk-karbile lisaks kasutatakse aina enam plastmassist pakendeid, räim tomatis on lettidel saanud endale hulgaliselt konkurente, suitsukilu ei viitsi enam keegi käsitsi puhastada ja üha rohkem eelistatakse juba tarbimiseks valmis või väikese vaevaga valmistatavaid kalatooteid.

tursast ja kilust tuli kalapulk, surimist makra “Pärast väikest langust 2009. aastal Eesti soolatud kala turg kasvab. 2011. aastal on võrreldes eelmise perioodiga müügimahud ja müüdud toodete arv veidi langenud, kuid selle kompenseerib suurem müügitulu, mis on mõjutatud inflatsioonist,” selgitab Vičiunai Baltic OÜ müügidirektor Erge Kalbus. Tarbija on heeringatooted õlis hästi vastu võtnud ja need on leidnud olulise koha meie toidulaual.

Tursast ja kilust tuli kalapulk, surimist aga krabimaitselised pulgad, mida eesti inimene nimetab makraks. Tünniheeringa ajal ei teatud midagi kalapulkadest ega makrast, täna ei kujuta ühtegi toidukaupade kauplust ilma nendeta ette.

7

Vičiunai Eestis

E

estis kuulub Vičiunai Gruppi kaks ettevõtet:

» Vičiunai Baltic OÜ on Eestis tegutsev jahutatud ja külmutatud toiduainete müüja, kelle sortimendis on 18 tootegruppi, neist suurimad on kala ja kalatooted, külmutatud juurviljad, jäätis, mahlad ja taignatooted. Ettevõte on Eesti suurim paneeritud kalatoodete, heeringa ja surimitoodete müüja, ettevõte turustab grupi tehase toodangut Viči, ESVA, Columbuse ja Makra kaubamärkide all. Lisaks turustatakse selliste tuntud brändide tooteid nagu Dujardini külmutatud köögiviljad, Hortexi mahlad, McCaini kartulid ja Nestlé jäätised. » Paljassaare Kalatööstus AS peamiseks tegevusvaldkonnaks on paneeritud toodete ja pitsade ning pannkookide tootmine.

Ettevõttes töötab ligi 200 inimest.

“Kalapulgad “leiutati” 1950. aastatel USAs,” tutvustab Paljassaare Kalatööstuse tootmisdirektor Aarne Paesalu. Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena.

Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 1995–2000 vahetusid ASi Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuu-

viČiunai BaltiC oÜ Juhatuse esiMees uRMas kaRnÖ kontoRis PalJassaaRes

lub ettevõte Vičiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus.

eestist ostab Paljassaare kalatööstus kokku kilu Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla kolmveerandi), pitsad (veidi alla veerandi) ja pannkoogid (ca 5%). Kalapulkadega (kaubamärgid Viči, ESVA, Columbus) varustab Paljassaare tehas tervet Vičiunai Gruppi. Kogu Paljassaare tehase toodang väljub tehase väravast külmutatud kujul.

paljassaare tehases

8

eestist MaailMa

NEED ON KALAHAKKLIHAST PRESSITUD KALAPULKADE TOORIKUD, ...

“Otse klientidele müüme umbes 50% oma toodangust, ja grupisiseselt müüme ülejäänud 50%,” selgitab Paljassaare Kalatööstuse tarneahela juht Martin Küüsmaa. “90% meie toodangust läheb Eestist välja, selles mõttes toetame me positiivselt Eesti maksebilansi jooksevkontot. Meie müügikäive ühe töötaja kohta oli 2011. aastal 87 400 eurot.”

Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu kalapulkade tootmiseks ning õli, jahu, juustu ja sinki pitsatootmise tarbeks. “Tooraine sisseost on üle Vičiunai Grupi tsentraliseeritud, ostame kala üle maailma, näiteks Peruust, Argentinast, Alaskalt, Vladivostokist,” räägib Martin Küüsmaa. “Eestist ostame kilu.”

käesoleva aasta alguses on tooraine hinnatõus jätkunud, aga selle me hetkel neelasime alla ja tarbijale hinda ei tõstnud.

URMAS KARNÖ

...MIS ON SAANUD PEALE PANEERINGU JA KÄINUD KA AHJUST LÄBI

pane tähele

Surimi- ja kalatoodete tarbimine Eestis

S

urimitoodete kategoorias on Vi č iunai rahaline turuosa 79,5% ja mahuline turuosa 71,8%.

Soolatud kala ja kalatoodete kategoorias on ettevõte suurendanud oma turuosa iga aasta alates 2008. aastast ja 2011. aasta andmetel on see 32,7%. Järgnevad jaekettide private label tooted ja teised tootjad nagu Viru Kalatööstus, Ösel Fish ja Kapten Grant.

Punast kala (soola- ja külmsuitsulõhe) müüb Vičiunai Baltic Eestis ca 70 tonni aastas, olles 2009. aastaga võrreldes suurendanud müüki 35 tonnilt 70 tonnini aastas.

Baltimaad on liiga väiksed, et siin müüki oluliselt tõsta Kas Paljassaare Kalatööstus mageveekalast ka midagi teeb? “Kunagi oleme teinud tooteid kohast ja ahvenast, aga praegu me mageveekalast ei tee,” selgitab Paljassaare Kalatööstuse tootmisdirektor Aarne Paesalu. Arusaadav, tehase tootmisvõimsus on kuus 1400 tonni panee-

PITSAD SAAVAD KIHT-KIHILT PEALE GARNEERINGU...

...JA LIIGUVAD TARBIJA POOLE

ritud kalatooteid, müügikäive on 19 mln eurot aastas, sellest omatoodang 17 mln eurot – see nõuab suurt toorainemahtu.

“Praegu on meil kalapulkade osas tootmisvõimsust pisut üle, aga pitsade osas ei suuda me alati kõiki tellimusi täita,” iseloomustab Martin Küüsmaa.

“Täna on seis kohalikul turul selline, et kalapulgad on ehk oma uudsuse kaotanud, ehkki meil on Balti riikides suur turuosa. Hetkel on Balti riigid meie jaoks kergelt langev turg, samas on selgelt kasvavad turud Kesk- ja Ida-Euroopa, ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa.

Balti riikides kokku on liiga vähe inimesi, et siin müüki jõuliselt kasvatada,” võtab Martin kokku.

kalapulgad kas kalahakk­ lihast või fileest saetuna Tehasega tutvudes saame teada, et kalapulki tehakse peamiselt kahel meetodil, kalahakklihast kokku pressides ja külmutatud fileeplokkidest välja saagides.

Esimene meetod annab odavama kalapulga, seal on võimalik kalasisaldust varieerida, teise meetodi puhul koosneb kalapulk tervenisti kalafileest, mida ainult paneeritakse. Esimesel meetodil saab kalapulkade ja -burgerite kuju muuta, teha erinevate vigurite kujulisi kalaburgereid, mis mitmekesistab sortimenti.

Viimase kahe aasta jooksul on Paljas-

eestist MaailMa

KÜLMUTATUD KALAFILEE PLOKID, MILLEST SAETAKSE VÄLJA KALAFILEE PULGAD

saare Kalatööstus investeerinud oluliselt tootmise kaasajastamisse. 2010. aastal osteti Saksamaalt uus saagimisliin, tänu sellele on vähenenud tootmiskaod, laienenud võimalike toodete valik ja tõus-

PANNKOOKIDE PRAADIMISE PÖÖRLEV “PANN”

nud toodete kvaliteedi stabiilsus. Eelmisel aastal hankis ettevõte uue pakkimisliini, tänu millele on saanud võimalikuks aktiivne müük suurtele Skandinaavia ja Lääne-Euroopa poekettidele.

Projekteeri 3D-maailmas.

9

PALJASSAARE KALATÖÖSTUSE AUHINNATUD TOODANG

investeeringud kvaliteedi stabiilsusesse ja kontrolli Sel aastal jätkab Paljassaare Kalatööstus eelkõige kvaliteedi stabiilsusesse ja kontrolli investeerimisega: soetamisel

Efektiivne ja tänapäevane ehitusinfo modelleerimine (BIM) CADS Planner Electric tarkvaraga.

3D-projekteerimine 2D lihtsusega Laitmatu ühilduvus DWG-formaadi ja IFC-infomudelitega (IFC 2x3-sertifitseeritud) Kattuvuste kontroll teiste tehnosüsteemidega Automaatsed elektrotehnilised arvutused BIM-spetsialistide tugi Võta meiega ühendust www.cads.ee 70 70 VW 6WHS ,)& [ ,03/(0(17$7,21

Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

&HUWLILHG LQ DFFRUGDQFH ZLWK RIILFLDO ,$, IDFLOLWDWHG DSSURYDO SURFHGXUHV IRU 70 ,)& [ 2FWREHU

eestist MaailMa

leedu plunge tehastes

10

PLUNGE TEHASE ÕNNISTAS LEEDU KOMBE KOHASELT SISSE PASTOR

on uued kontrollkaalud, metallidetektorid ja muu. Ettevõte on seisukohal, et tänases tootjate tihedas konkurentsis on ainus võimalus eduks efektiivse tootmiskorralduse ja stabiilse kvaliteedi kombinatsioon.

“Paneeritud kalatoodete segmendi võib jagada kaheks, hakitud fileest valmistatud tooted omavad suuremat osa kogu tootekategooria müügist Eestis. Aina rohkem koguvad meie turul populaarsust paneeritud fileetooted, mis moodustasid 2011. aastal juba 22,9% kogu tootekategooria müügist, mis on suurim osa Balti riikides,” räägib Erge Kalbus.

Kuivõrd Vičiunai Grupil oma firmakauplusi ei ole, siis turustatakse toodang kaubakettide kaudu oma brändi toodetena ja private label’itena.

värske kala tarbimine kukkus kõige rohkem Majanduslangus ei jätnud kalatööstustele mõju avaldamata. “Kõrvutades aastaid 2007 ja 2010, langes kalatoodete tarbimine 14 kilogrammilt aastas elaniku kohta umbes 10–11 kilogrammini,” selgitab Vičiunai Baltic OÜ juhatuse esimees Urmas Karnö, “värske kala tarbimine langes kõige rohkem, muud kalatooted vähem. Näiteks ei mõjutanud masu väga palju heeringa tarbimist. Kalatööstuse olukord sõltub paljus püügikvootidest, kalasaagist, välis- ja siseturu nõudlusest,

TOORAINE: SURIMI EHK KALAVALK

MAKRALINT KEERATAKSE RULLI JA TÜKELDATAKSE VARSTI PULKADEKS

250 uut töökohta

Uue kalatehase avamine Leedu linnas Plunges

30.

märtsil avati Leedus Plunge linnas uus, 10 miljonit eurot maksma läinud kalatehas, mille põhiline toodang on pakendatud heeringafilee, salatid ja mereannid.

Vičiunai Grupi ühe omaniku Liudas Skieruse sõnul hakkab uus tehas toodangut andma 14 000 tonni aastas, eksport läheb 45 riiki. Konkreetselt uues tehases saab tööd 250 töötajat.

Vičiunai Grupil on Plunge linnas veel kaks tehast, millest üks on spetsialiseerunud peamiselt külm- ja kuumsuitsu lõhetoodetele ja teine mitmesugustele surimitoodetele.

Vičiunai Eesti üksuse müügidirektori Erge Kalbuse sõnul on surimitooted ehk krabimatselised pulgad Eestis paremini tuntud makra (matkitud krabi) nime all ja koosnevad kõige lihtsamini öelduna kalavalgust. Surimitööstuseks vajalik tehnoloogia arendati välja Jaapanis 1960. aastate alguses. See võimaldas püüda selliseid kalu, mida tänu tihedale luustikule muidu müümiseks ei püütud.

See tõi omakorda kaasa surimitarbimise hüppelise kasvu ning pani aluse surimitööstusele.

Kokku valmistatakse kolmes Leedu tehases umbes 3000 erinevat sortimenti kalatoodet. Umbes 90% tehaste toodangust on nn private label tooted Euroopa suurtele kaubakettidele nagu Carrefour, Tesco, Aldi jt. Vičiunai Grupp on Leedus Plunge piirkonna suurim tööandja umbes 1500 töötajale.

Vičiunai Grupp on üks suurimaid Leedu ettevõtteid ning riigi suurim eksportija. Leedus töötab Vičiunai Grupi ettevõtetes 2255 töötajat, kogu maailmas töötab aga Vičiunai erinevates ettevõtetes kokku 6200 töötajat. Vičiunai Gruppi kuulub 47 ettevõtet, mis tegutsevad 17 riigis. Loodud on 15 müügiga tegelevat ettevõtet üle Euroopa. 2011. aastal oli Vičiunai Grupi konsolideerimata käive 580 miljonit eurot, mis on 20% enam kui 2010. aastal.

eestist MaailMa

11

kaubakettides erinevad ja seda mõjutab transpordikulu toote sihtturule toimetamiseks.”

eesti pakend on väikseim, leedu oma suurim

SEE SEADE EEMALDAB LÕHEST PEENEMAD TURRITAVAD KONDID

EHE NÄIDE EESTI JA LEEDU KOOSTÖÖST KALATÖÖSTUSE VALDKONNAS

maailmaturu hindadest jt muudest üsnagi muutuvatest asjaoludest.

Tooraine, heeringa, esimene suurem hinnatõus, ca 15%, toimus 2010. aasta lõpus. Teine suurem hinnatõus oli 2011.

a lõpus, samas suurusjärgus. Käesoleva aasta alguses on hinnatõus jätkunud, aga selle me hetkel neelasime alla ja tarbijale hinda ei tõstnud. Ehkki oleme üks grupp, on letihinnad eri riikide eri

“Mis on veel huvitav Balti riikide võrdluses: Eestis on jaepakendid kõige väiksemad, domineerib 240-grammine pakend. Lätis on jaepakend juba pool kilo ja Leedus terve kilo. Vičiunai Grupi käes on 32% Eesti heeringaturust, surimitoodetest 80%,” iseloomustab Urmas Karnö.

Parim heeringas on Urmas Karnö sõnul püütud külmast veest, oktoobrisnovembris ja märtsis. Kuidas vanasti öeldigi – parem suutäis soolast kui maotäis magedat. Vičiunai Grupil ja konkreetselt Paljassaare Kalatööstusel ei tohiks seega töö otsa lõppeda. Inseneeria poolt jõudu ja edu!

1212

INSENERIKUTSE inseneRikutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Fest12 sÕidaB! taustal vÄsinud, kuid Õnnelik Meeskond

fest12:

VASTNE ILMAKODANIK: FORMULA ESTONIA 2012 sündmused hakkasid hoogu võtma reedel, 30. märtsil. koolinädal oli lõppemas ja ees terendas töine nädalavahetus. sügisel sai sihiks seatud teha esmaspäeval, 2. aprillil

ehitamise lõpusirge

proovisõit uhiuue eesti tudengivormeliga Fest12.

kaPten valMistuB uue voRMeliGa luMel esiMesi tiiRe teGeMa

KA MEIE NELJARATTALINE SÕBER SAI ŠAMPUSEST OSA

5/2012 (43)

SELLINE NÄEB VÄLJA FEST12 CAD-MUDEL (KOOS KATMIKEGA)

Pildid: Fs teaM tallinn

inseneRikutse

13

FS TEAM TALLLINN, tallinna tehnikakÕRGkool, tallinna tehnikaÜlikool

N

ädalavahetus oli tõepoolest töine.

Teha oli vaja veel palju: valmistada ja parendada erinevaid detaile, keevitada, optimeerida jne. Nimekiri oli pikk, tööpäevad venisid öösse, koju magama sai alles varastel hommikutundidel ning pärast väikest uinakut pidi töö jätkuma.

viimastel tundidel olid kõik asjamehed elektrikud Finaaliks kujunesid esmaspäev ja öö vastu teisipäeva. Abikäsi tuli päeva edenedes vastavalt sellele aina juurde, millal keegi koolist vabanes. Auto kallal käis

Fest12 esiMesel vÄlitestil taBasalus

kogu aeg tihe töö – olulised komponendid oli tarvis toimima ja omavahel koos

töötama saada. Viimastel tundidel olid kõik elektrikud: veeti juhtmeid, joodeti

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm.

Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

5/2012 (43)

14

inseneRikutse

Juhiasendi PRooviMine Ja Pedaalide seadistaMine

ehitamise lõpusirge

ühenduskohti ning tõmmati kirevatele sasipundardele diskreetsed mustad sukad ümber.

Kui FEST12-le esimest korda elu sisse puhuti ehk juhtmed pingestati, ei tulnudki kusagilt suitsu – see märk tõotas ettevõtmise edukat lõppu. Öösel tekkis küll elektriskeemis segadus pinge jaotumisega, kuid õnneks suudeti viga üles leida ning likvideerida. 3. aprilli varahommikul kell 7:36 tegi FEST12 kõigi suureks rõõmuks esimest korda häält. Sellega ei olnud töö

VIIMANE ÖÖ ENNE UUE VORMELI SÕITMASAAMIST, KÕIGIL ON KÄED TÖÖD TÄIS

siiski lõppenud. Veel nipet-näpet kohendamist, detailide kinnitamist ja 8:15 oli tudengivormel värske lumega kaetud asfaldil kapteni juhtimisel hullamas.

välitestideks enne võistlusi jääb sel korral rohkem aega 10. aprillil, kui ilmnes, et Tabasalus on asfalt kuiv, läks FEST12 esimest korda rajale. Auto läbis suuremate probleemideta 17 ringi. Seekord otsustas testi lõpetada meeskond, mitte auto. Käesoleva artikli kirjuta-

UUS TUDENGIVORMEL TTK PARKLAS

5/2012 (43)

mise hetkeks on FEST12 juba korra ka Rapla kardirajal kihutanud. Iga test annab olulist tagasisidet vormeli käitumise kohta ning selgub, mis vajab veel parendamist.

Kuna sel hooajal on uus tudengivormel sõidukõlblik oluliselt varem kui eelnevatel aastatel, tähendab see, et välitestideks enne võistlusi jääb rohkem aega. Seega on praegu käsil aktiivne testperiood ja loodetavasti garanteerib lisaaeg meile võistlustel senisest veel paremad tulemused.

Kuulmiseni...

VAADE ÜLE JUHI ÕLA. ROOL ON VALMISTATUD TTÜ LABORIS

/LVWD NDSSLGH HOHNWURRQLOLQH V VWHHP /LVWD (OHNWURQLF &DELQHW /(& ./,(1', 2/8.25' 7gg.2-$6 3XXGXE NRQWUROO W||ULLVWDGH MD WDUYLNXWH OH NHHJL HL WHD PLV RQ ODRV SXXGXE OHYDDGH WDUELPLVHVW KLQGDGHVW ODGX LJD W||SLQJL MXXUHV SDOMX YDQX W||ULLVWX W||ULLVWDGH HOXLJD HL MlOJLWD SXXGXE DXWRPDWLVHHULWXG YDUXVWDPLVV VWHP ÄW KMD NDUEL PHHWRG³ XXWH W||ULLVWDGH WHOOLPLVHO W||ULLVWDGH WHOOLPLQH WHOHIRQL WHHO RVWHWDNVH W||ULLVWX OLLJD SDOMX Y}L OLLJD YlKH W||ULLVWDG NLSXYDG NDGXPD SXXGXE YDVWXWDY LVLN SURWVHVVLGH MlOJLPLVHNV

./,(17 6$$987$% /,67$ (/(.75221,/,6( 6h67((0,*$ OLJLSllV ODWWX RSHUDDWRULOH SlHYD QlGDODV WXQGL SlHYDV ± RWVHVW NXOXGH NRNNXKRLGX ± W||WXQGLGH NRNNXKRLGX

NDRE W||YDKHQGLWH RWVLPLQH QLQJ RRWDPDWX O}SSHPLQH NXQL ODR DOO ROHYD NDSLWDOL YlKHQHPLQH YDUXGH NlLEHVDJHGXVH NDKHNRUGLVWXPLQH OGLQH NRNNXKRLG W||YDKHQGLWH MlOJLWDYXV

1616

Energeetika tulevik eneRGeetika tulevik

TTÜ revolutsioneerib hoonete energiasäästu valdkonda

KAS SUURHOONEID SAAB MUUTA 80% ENERGIASÄÄSTLIKUMAKS? TTÜ KATSETAB! Maa atmosfääri lastakse iga sekund ca 700 tonni süsinikdioksiidi, mis on üks peamine kasvuhoonegaas ja mis mõjutab globaalset soojenemist meie planeedil. tööstusrevolutsiooni algaegadest peale pole energiatarbimise kasvust tingitud elukeskkonna muutusi peetud piisavalt tähtsaks, et revolutsioneerida ka energiakasutust. nüüd on see aeg kogu maailmas käes. oma osa, lisaks atmosfääri saastamisele, on ka energia hinnatõusul..

TEA VARRAK, ttÜ innovatsiooni­ Ja ettevÕtluskeskuse diRektoR

P

uhtal taastuvenergial töötavad tänaseks paljud maailma rajatised, kuid ökojõusaalid on ehk parim näide, kuidas päikesepaneelide või tuuleturbiinide asemel koguda elektrit palehigis treenivailt inimestelt. Väidetavalt kasutab juba ca 80% Põhja-Ameerika tasulistest jõutreeningu saalidest sellist moodust, kus väntamisel, jooksmisel või ellipstrenažööril kulutatud kineetiline energia kokku kogutakse, elektriks muundatakse ning võrku suunatakse.

Kuid kuidas kasutada neid ja teisi teadmisi sadade ja tuhandete inimestega täidetud suurte büroohoonete energiasäästu juures? Just seda on TTÜ ehitus- ja energeetikateaduskondade teadlased selle aasta algusest ASi Riigi Kinnisvara ja TTÜ vahel sõlmitud suuremahulise koostöölepingu raames uurima asunud. Ühtlasi arvutatakse ka seda, kuidas tuleks ehitada homsed suurehitised, et nad suudaks enamiku tarbitavast energiast lokaalselt ja keskkonnasõbralikult ise toota. Taastuvenergeetika ja roheline mõtlemine pole enam vaid moe-

sõnad, mille taustal raiskamist pikendada, sest aastaks 2020 peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned saama liginullenergia majadeks.

suse parandamiseks tarbimise juhtimise kaudu. Kolmandaks edastame detailsed ettepanekud energia lokaalseks tootmiseks linnatingimustes paiknevates hoonetes.

näidishoonena on välja valitud lasnamäe 2

väljatöötatud lahendusi saab rakendada ttÜs endas

Riigi Kinnisvara on Eesti suurim kinnisvara haldaja ja arendaja, seega on meil hea meel, et tõsisele väljakutsele lahendusi otsides otsustasid nad abi otsida ülikoolilt. Energiasääst on olnud juba pikka aega meie teadlaste uurimisobjektiks, kuid fokuseeritud tellimus aitab jõuda lahendusteni konkreetsete hoonete kui alusmudelite baasil. Riigi Kinnisvara on mudelitena lauale asetanud mitmed suurhooned, kuid kõige tõsisemad lootused läbimurdeliste rakenduste leidmisel on pandud Tallinnas Lasnamäe 2 asuvale büroohoonele, kus modernsed arvuti poolt hallatavad mõõtmissüsteemid olemasolevat energiakulu vägagi detailselt mõõdavad.

Mis saab ikkagi olema TTÜ väljund, mis muutis koostöö riigi suurima kinnisvaraettevõtte jaoks väärtuslikuks? Esiteks töötavad meie teadlased välja madal- ja liginullenergiahoonete tüüplaheduste paketid tulevikumaju silmas pidades. Teiseks viime me läbi olemasolevate hoonete koormusgraafikute analüüsi elektritõhu-

5/2012 (43)

Ja viimaseks käivad meie teadlased välja selged ja mõõdetavad kriteeriumid, mille alusel tulevikus hoonete keskkonnamõju mõõta-arvestada ja mille alusel saaks ka energiasäästlikumatele väljastada nn rohelise märgi. Uuringute esimeses etapis keskendutakse madal- ja liginullenergiahoonete rajamiseks vajalike hoonepiirete, fassaadide, päikesekaitse, tehnosüsteemide, automaatika ja taastuvenergia allikate osas uute lahenduste väljapakkumisele ning tehniliste lahenduste teaduslikule ja praktilisele analüüsile. Projekti kogumaksumuseks planeeritud 152 226 eurot annab alust uskuda, et tulemused peaksid olema tõsiselt revolutsioneerivad.

Kuigi TTÜ teadlaste otseseks ülesandeks on 2012. aasta jooksul nelja osaprojekti läbiviimine RKASi huvides, on üsna ilmne, et väljatöötatavad lahendused saavad olema ka ülivajalikud meie enda teaduskondade arengus ja ülikooli kui terviku konkurentsivõime tõstmisel. Otsivad ju

Fotod: ttÜ

eneRGeetika tulevik

17

samadele kĂźsimustele omasoodu lahendusi ka paljude teiste riikide Ăźlikoolid ja tippteadlased.

arvuti vþib hakata takistama tulede sßßtamist

RiiGi kinnisvaRa as­i Juhatuse esiMees Jaak saaRniit Ja tallinna tehnikaĂœlikooli RektoR andRes keevallik.

Energiasääst, taastuvenergeetika ja meie elukeskkonna säilitamine vþib tunduda huvitava sþnamänguna, mis ununeb samal hetkel, kui lßlitame sisse laetuled.

Kuid mis siis, kui ruumis valguse tugevust mþþtev arvutisßsteem lßliti blokeerib?

Tundes hästi mitmeid antud projektiga seotud teadlasi, siis tean, et nad ei jäta ilmselt jonni enne, kui on kindlad, et tulemus tellija kþige rangemad ootused rahuldab. Lihtsamalt Üeldes hakkavad hooned meie linnapildis ilmselt ßsna peagi teistsugused välja nägema ja arvutid sekkuma meie harjumuspärastesse otsustesse. Kuid veelgi olulisem on ehk teadmine, et oleme vþtnud midagi ette oma maa ja kliima huvides.

o 3BTLFUĂ?Ă?TUVTF UPPUNJTMJJOJE 'BTQBS *TBN 4PNP #PMESJOJ (BTQBSJOJ o &UUFWBMNJTUVTF KB WÂťSWJMJJOJE BIKVE 4BWJN o 4VVSFHBCBSJJEJMJTFE USFJ KB GSFFTJLFTLVTFE "-5" (3611 504 ,VSJN $,% #MBOTLP 4LPEB .BDIJOF 5PPM o $/$ USFJ KB GSFFTQJOHJE "7*" 'BHJNB o -ĂŒJLFUFSBE USFJLFTLVTUFMF GSFFTQJOLJEFMF

ROBUR ESTONIA OĂœ ,FTL 4ĂŒKBNÂťF o 5BMMJOO o o &TUPOJB 5FM

'BY

(TN

LBMFW!SPCVS FF

Seadmete hooldus ja remont (TN

Kasutatud tÜÜpinkide komisjonimßßk 5/2012 (43)

1818

huvitav lahendus lahendus huvitav

kuulsa materjali tähtpäev:

75 AASTAT POLÜURETAANIDE LEIUTAMISEST – EDULUGU JÄTKUB 1937. aastal otsis saksa ettevõtte i. G. Farben­ industrie (tänane Bayer aG) leverkusenis asuva keskteaduslabori juht dr otto Bayer uut kiudude sünteesimise strateegiat. Pärast nailoni leiuta­ mist kasvas nõudlus sünteetiliste kiudude kui loodusliku siidi aseaine järele kiiresti. teda ei huvitanud ainult uue valemi väljatöötamine – ta tahtis ka luua tõhusama plastitootmise meetodi.

MeMoRY FoaM

S

ellele järgnenud diisotsüanaatide ja polüoolide reaktsioonil põhineva polüuretaankeemia (PU) “leiutamine” ei toonud alguses kiiret edu. Pigem vastupidi – mõte sünteesida plasti isotsüanaatidest, mida teati tollal kui väga reaktiivseid ja keemiliselt ebapüsivaid aineid, tundus tema ülemustele hullumeelsena. Siiski esitati uurimistulemustele 13.

5/2012 (43)

novembril 1937 patenditaotlus ja Saksa Riiklik Patent (DRP) nr 728 981 sai polüuretaankeemia “sünnitunnistuseks”.

Esialgsed katsetused ei andnud tulemuseks sünteetilisi kiude. Tulemus sarnanes pigem vahule, milles olid ühe kõrvalprodukti, süsinikdioksiidi eraldumise käigus tekkinud poorid.

Pildid: BaYeR

huvitav lahendus

19

13. novembri 1937 paten­ ditaotlus ja Saksa Riiklik Patent (DRP) nr 728 981 sai polß­uretaankeemia “sĂźnnitunnistuseksâ€?.

1940. aastad – keemikute ja inseneride murranguline tÜÜ

7ĂŠMF 4QSJOUFS

Leiutaja ja tema meeskond ei lasknud end heidutada. Järgmistel aastatel laiendasid nad oma tähelepanu laboratoorselt tÜÜlt uuest plastist vahtude, kiudude ja elastomeeride kasutusvĂľimaluste uurimisele. Kuni 1948. aastani välja antud aluspatentide väljavĂľtted näitavad, et uurijad olid lootusrikkad: “Kerged poorsed materjalid sobivad lennuki- ja laevaehituses tugimaterjaliks, kuuma, kĂźlma ja mĂźra isoleerimiseks, [‌], sisustustarvete, rehvide, mänguasjade, proteeside, kingataldade ja veoste sidumismaterjalide valmistamiseks ning majaehituseks.â€?

Enne aga oli vaja leida moodus selle materjali tÜÜstuslikuks tootmiseks. Vaja oli leida sobiv tootmistehnika.

#Z4QSJOU 'JCFS LJJSF MBTFSMĂœJLVS LĂœSHUFIOPMPPHJMJTF ĂśJCFSUFIOPMPPHJBHB ĂœIVLFTF NFUBMMMFIF ĂšLPOPPNTFLT UÚÚUMVTFLT

-BTFS ] 1BJOVUVT ] 7FTJMĂœJLVT XXX CZTUSPOJD DPN

1950. aastad – kestev areng ja turuletoomised Sþjajärgsetel aastatel toimus polßuretaankeemia ja tÜÜtlemise tehnoloogia, rakendusvþimaluste, turgude ja seega ka tootmisvþimsuse arengus plahvatuslik kasv. 1952. aastal tþi Bayer AG esmakordselt turule TDI-st (tolßeen-diisotsßanaadist) ja polßesterpolßoolidest valmistatud elastse painduva vahtmaterjali. Järgmistel aastatel toodi turule ka polßeetrid, mis avardasid oluliselt polßuretaanide rakendusvþimalusi.

1955. aastal registreeris Bayer AG kaubamärgi Desmopan all termoplastsed polßuretaanid (TPU), mis olid keemilise koostise poolest polßuretaanid, kuid tÜÜtlemise poolest termoplastid. 1958. aastast

5/2012 (43)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJ TBBNJTFLT IFMJTUBHF OVNCSJMF

20

huvitav lahendus

vaht kahest koMPonendist

PRoF otto BaYeR

alates muutusid Desmoduril ja Desmophenil põhinevad polüuretaankatted üha populaarsemaks, saades autode, laevade ja lennukite kõrgjõudlusega paranduskatete sünonüümiks.

aastas enam kui miljonile tonnile. Lisandus ka uusi polüuretaani kasutusvaldkondi: diisotsüanaatidest ja polüoolidest katalüsaatorite, puhumisreagentide ja lisanditeni välja.

alusel pinnakatted. Kasvas ka polüuretaanide roll klientide ohutusstandardite tõstmisel. Näiteks autode sisemuses pakkusid uued vahud sõitjatele suuremat kaitset külgkokkupõrke eest.

1960. aastad – turgu valitsevad jäigad ja painduvad vahud

1970. aastad – igapäevase elu lahutamatu osa

1990. aastad – kliendile lähemal ja parem teenus

1970. aastate kaks naftakriisi pärssisid polüuretaani tarbimise kasvu, aga mitte kauaks. Polüuretaanid olid juba mitmes eluvaldkonnas – nii auto- ja majaehituses kui ka toidu-, moe- ja tervishoiutööstuses – saanud aktsepteeritud materjaliks. Reaktsioonvalu (RIM) tehnoloogia kasutuselevõtt 1971. aastal oli järjekordne tehniline hüpe keemikute ja inseneride koostöös.

Protsess, mille käigus pihustatakse reaktiivsed polüuretaanikomponendid kõrgsurvevormi, võimaldab toota suuri vormitud detaile lühikese tsükliaja ning kvaliteetsete tulemustega, mida on võimalik hiljem uuesti saavutada.

See aastakümme tõi polüuretaanide ülemaailmse leviku. Järgmine verstapost oli viskoelastsete vahtude kasutuselevõtt. Need vahud taastavad oma algkuju väga aeglaselt ja on mugavamad kui traditsioonilised painduvad vahud. Selle toote üks peamisi rakendusvaldkondi on madratsid, mis aitavad haigetel vältida lamatiste teket.

1960. aastal esitleti esmakordselt metalse pealispinnaga jäiku vahte – tänapäeval tuntud kui metallpinnaga sändvitšpaneelid.

Paindlikud vahud said mööbli ja autoistmete valmistamisel populaarseks materjaliks, sest andsid istmele suurema mugavuse ja turvalisuse. 1960. aastad olid tunnistajaks ka polüuretaan-vahtplastist pinnakatte esmakordsele rakendamisele auto käetugede tootmiseks. Sellistest materjalidest toodetes kasutati järk-järgulist üleminekut siledast välispinnast poorsele südamikule, mis sarnaneb luu struktuurile.

Külmutustööstus alustas jäiga polüuretaanvahu kasutamist soojusisolatsioonimaterjalina 1962. aastal: materjal pakub tõhusat soojusisolatsiooni, tänu millele on külmikute töö väga kuluefektiivne. See materjal domineerib endiselt külmikute tootmises. Esimest täisplastist kerega autot – K’67 – esitleti 1967. aastal Düsseldorfi plastimessil.

Polüuretaani tarbimine kasvas hüppeliselt. Ainuüksi 1960. aastatel suurenes globaalne tootmismaht 200 000 tonnilt

1980. aastad – uuenduslikud ja jätkusuutlikud ideed Selle aastakümne jooksul hakati rohkem tähelepanu pöörama kohandatud polüuretaaniomaduste väljatöötamisele. Üheks näiteks on autoistmed, mis said mugavamad ja funktsionaalsemad ning milles kasutati kahe erineva kõvadusega polüuretaani kombinatsiooni.

1980. aastate lõpus toodi turule vesi-

5/2012 (43)

21. sajand – edulugu jätkub Ülemaailmsed megatrendid, nagu näiteks kliimamuutus, veeretavad ehitiste ja külmikute soojusisolatsiooni vallas teele uusi proovikive. Samuti on tarvis luua kergeid sõidukeid, mis töötaksid tõhusalt ega nõuaks palju ressursse. Polüuretaanide loojafirma Bayer AG töötab samuti jätkuvalt välja uuenduslikke lahendusi ja esitleb uusi tooteid. Need hõlmavad näiteks külmikutele mõeldud jäiga vahu süsteemi, mis pakub paremat isolatsiooni ja veelgi kergemat materjali autoosade tootmiseks.

Täiesti uued võimalused on avanemas ka polüuretaanist toorme ressursisõbralikuks tootmiseks, kasutades ära kasvuhoonegaasi CO2.

K E J{>@;D:

IC

D:K ; @ > { J

E 7 B {{A

IC

D:K ; @ > { J

E 7 B {{A

FeebWkjecWWjd[ a[jWiiWW] Wbkc__d_kc_b[ L[ben )+& I>#;

?C;J b_dj# `W a[jWiiW[Z ^_ddW]W WbWj[i '(/+ [kh ! ac$ Aﾂ神a_Z[b iWW]_Z[b ( WWijWd[ ]WhWdj__$ ;h_j_ ieeZiW ^_ddW]W fWaakZW ` h]c_i[Z ckZ[b_Z0 # =8I ;9E '.+ => # =8I ;9E ('. => # 87I?9 (-&%,& => # =hWl_jWji_eed_b_d[ b_djiWW] # 8I )&&%,& => # =hWl_jWji_eed_b_d[ b_djiWW] # 8I )+& => # =hWl_jWji_eed_b_d[ b_djiWW] # AI *+& # FeebWkjecWWjd[ b_djiWW] # 8I )&&%,& 7<?#D9 # J _iWkjecWWjd[ b_djiWW] # 8I *&&%,& 7<?#D9 # J _iWkjecWWjd[ b_djiWW] # > ,$' 9D9 # J _iWkjecWWjd[ b_djiWW] # L;BEN )+& I>#; # FeebWkjecWWjd[ a[jWiiWW] Wbkc__d_kc_ iWW]_c_i[ai

B_djiWW] =8I '.+

FeebWkjecWWjd[ b_djiWW] AI *+&

DehZY_jo 9[dj[h E{ % AWZWaW j[[ +(:" '(/'+ JWbb_dd % j[b ,+- /,.& % _d\e6dehZY_jo$[[ % mmm$dehZY_jo$[[

IC

2222

huvitav lahendus lahendus huvitav

tahkete ainete voolamine:

PUISTEMATERJALI KÄITLEMISE OPTIMEERIMINE PLASTVOODERDUSE ABIL ebaühtlaselt läbi mahutite, silotornide ja ahtide voolavate tahkete puistematerjalide käitlemine võib olla kulukas ettevõtetele, kelle tootmisprotsessid on seotud materjali pideva etteandmisega. Gravitatsiooni toimel töötavate etteandesüsteemide probleemid nagu materjali vooluhulga kõikumine, voolu puudumine, sildade teke ja mahuti keskosa on tahkete puistematerjalide tööstuses tavalised nähtused.

ALAR KÜNNAPUU, tÖÖstusPlast oÜ

V

ooderduse väike hõõrdetegur ja head libisemisomadused tagavad punkris tahkete osakeste pideva voolu nii uutes kui vanemates käitlemissüsteemides. Vooderduse viis soodustab materjalimassi voolamist ehk voolumustrit, kus kogu mahutis või silotornis olev materjal liigub osa materjali äravõtmisel edasi. Jagame voolamise tüübid kaheks.

Massivool ei lase mahutis tekkida aladel, kus materjal ei liigu; samuti ei lase see materjalil välja voolata nii, et mahuti keskossa tekiks tühimik. See on optimaalne vooluliik. Lehtervooluga mahutites liigub materjal mahuti seina mööda alles siis, kui mahuti hakkab lõplikult tühjenema. Seetõttu on puistepunkri seinal aega hakata roostetama, mis omakorda soodustab materjali kinnitumist mahuti seintele (sele 1).

seina hõõrdumine ja kulumine on probleemid Seina hõõrdumine on mahuti pinna vastupanu mööda seina allalibisevale tahkele puistematerjalile. Seina hõõrdumise arvnäitajaid võib kasutada mahuti voolutüübi ennustamiseks ning mahuti koormuse väljaarvutamiseks. Enne mahuti, si-

Sele 1

Eri tüüpi voolamised

lotorni või šahti projekteerimist või moderniseerimist tuleb arvesse võtta selle seina hõõrdeomadusi. Näiteks kattematerjalil TIVAR® 88 on võrreldes roostevaba ja süsinikterasega väike libisemishõõrdenurk 3˚–12˚ (sele 2), mis on väiksem kui roostevabal terasel 304-2B. See võimaldab ehi-

5/2012 (43)

tada mahuteid, mille puistepunker on madalama nurga all.

Majanduslikult kasulikum on toota mahuteid, mille seinte nurgad on väiksemad, et struktuuri kogukõrgus oleks väiksem. Selel 3 on näha kahe erineva mahuti üldine kõrguste suhe. Mõlema maht on

Pilt: Bae sYsteMs

huvitav lahendus

23

Sele 2

Plastmassil on väiksem libisemishõõrdenurk Raputamine tekitab tihti lisaprobleeme nagu materjali kokkupressimine.

440 tonni tahkeid osakesi tihedusega 800 kg/m3. Ühel mahutil on 45-kraadise ja teisel 75-kraadise nurgaga puistepunker.

konstruktsiooni raputamine pole õige Arvestades, et kulumiskiirus on aine

CNC töötlemine 7UHLPLQH )UHHVLPLQH .RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

5/2012 (43)

suurema liikumiskiiruse tõttu kõige suurem kolu väljutuskoha juures, võib väljutusava juures kasutada paksemat vooderduskihti. Kuna vooderduse eluiga plaanitakse ja arvestatakse aastateks, jääb vooderduse valik üldjuhul kulumiskindlamate tüüpide juurde.

Tavaliselt valivad insenerid uute puistepunkrite seinamaterjaliks 304-2B rooste-

24

huvitav lahendus

vaba terase, kuna seda on samal otstarbel juba pikka aega kasutatud. Senistes konstruktsioonides voolavuse parandamiseks on tavaliseks lahenduseks voolamist soodustavate vibraatorseadmete kasutamine. Arvatakse, et konstruktsiooni lüües või seda raputades saavutatakse parem voolavus.

Need abinõud tekitavad tihti lisaprobleeme nagu materjali kokkupressimine ning paljudel juhtudel ei lahenda voolavusega seotud probleeme.

Meie kogemused on näidanud, et nii mõnegi ümberprojekteerimise käigus paigaldatakse just TIVAR® 88 olemasoleva 304-2B roostevaba terase peale, kuna pealtnäha sileda terasega vooderdatud puistepunkrid ei toiminud rahuldavalt. Uute konstruktsioonide puhul projekteeritakse aga puistepunkrile juba madalama nurga all olevad seinad ja madala hõõrdeteguriga plastik voodriks, mis tagab parema voolavuse.

tahkete puistematerjalide voolamisprobleemid 1) Voolu puudumine. Puistepunkri ava kohale moodustub stabiilne kaar (sild) või voolab mahuti tühjaks ainult keskelt (tekib nn rotiauk, vt sele 4). Tavaliselt kasutatakse kaarte lõhkumiseks haamrit, surveõhu- või õhupuhurit.

Vibratsiooni tekitavad seadmed kipuvad teatud tingimustel kaart veelgi tugevdama, kuna enamikul juhtudel soodustavad need materjali kokkusurumist.

2) Kõikuv vool. Kaarte ja “rotiaukude” vahelduv moodustumine ja kokkuvarisemine põhjustab materjali ebaühtlase väljavoolu.

3) Pahvakud või üleujutamine. Peened pulbrid võivad muutuda õhuliseks ja väljuda mahutist kontrollimatute pahvakutena, käitudes sarnaselt vedelikega (vt sele 5).

4) Materjali piiratud vool. Materjali vool väljutusavast ei ole protsessi jaoks piisav.

5) Eraldumine. Tahked osakesed käituvad mahuti täitmise ajal erinevalt (vt sele 6). Peenemad osakesed kogunevad valdavalt mahuti keskossa, samas kui suuremad osakesed veerevad eemale ja

Sele 3

Kaks erinevat mahutitüübi geomeetriat

Sele 4

Voolamise puudumine

kogunevad mahuti seina äärde. Kui mahuti tühjenemisel materjal mahuti seinte äärest välja ei voola, väljuvad peenemad osakesed esimesena ning suuremad osakesed viimasena.

Need vägagi tavalised materjali voolamisprobleemid mõjutavad konkreetseid protsesse ning võivad kaasa tuua kvalitee-

5/2012 (43)

diprobleemid, tootmiskao, tulekahju, toodete riknemise, inimeste vigastused jne.

Pidevate “rotiaukude” teke viib vähenenud tootmisvõimsuseni. Kui mahutit aeg-ajalt ei puhastata, hakkavad tahked puistematerjalid paakuma ja tsementeeruvad mahuti seintele. Nt toiduainetööstuses põhjustab see aine riknemist ja soodustab kahjurite levikut. Söetööstuses suureneb

huvitav lahendus

25

Sele 5

Pahvakud ja üleujutamine söe isesüttimisoht suureneb, mida kauem süsi mahutis seisab.

võimatuks, kui nõutakse partiilist järjepidevust.

niiskusesisaldus, tempera­ tuur ja hoiustamisaeg söe isesüttimisoht vastavalt sellele, mida kauem süsi mahutis seisab.

Materjali eristumisega seotud probleemid muudavad kvaliteedikontrolli pea

Mahutid ja puistepunkrid ehitatakse vastavalt puistematerjali varisemisnurgale (sele 7), mahule ja protsessinõuetele, arvestamata puistematerjali voolamisomadusi.

www.kaeser.ee

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid • Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja filtrid • Suruõhu käsitööriistad

Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa Tel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

5/2012 (43)

26

huvitav lahendus

Seetõttu luuakse palju kehva konstruktsiooniga süsteeme, mis ei taga materjali katkematut voolu. Selleks, et tahkete osakeste omadusi kindlaks määrata, tuleks viia läbi voolamiskatsed, kasutades konkreetse puistematerjali näidiseid.

Lisaks voolamiskatsetele tuleb arvestada veel kolme puistematerjali voolamisomadusi mõjutavat tegurit: niiskusesisaldus, temperatuur ja hoiustamisaeg (aeg, mil materjal on paigal).

Niiskusesisaldus mõjutab tahkete osakeste nakkejõudu ja moodustuvate kaarte mõõtmeid. See mõjutab ka tahkete osakeste hõõrdeomadusi üldiselt – niiskustaseme suurenedes aine voolavus väheneb. Kui on saavutatud küllastumine ja tahked osakesed jäävad mõneks ajaks seisma, nõrgub vesi neist välja, jättes alles minimaalsete voolamisomadustega aine.

Sele 6

Peenemad keskel, jämedamad osakesed ääres

Pinna siledus ja pinnahõõr­ dumine pole üks ja sama Tahkete osakeste voolamisomadusi mõjutab ka temperatuur, eriti külmumine ja sulamine. Kõrgemate temperatuuride juures hakkab materjal tavaliselt paremini nakkuma. Kui materjali hoiustamise ajal ei liigutata, jäävad osakesed üksteise külge kinni või pressitakse kokku. Kui niiskus koondub mahuti seintele, hakkavad mõned osakesed niiskust imama, samas kui teised kaotavad niiskust. Niiskuse kogunemine mahuti seintele võib põhjustada osakeste kokkukleepumist.

Kui hoiustamise aeg on pikk ja materjal kogub kaarte moodustamiseks piisavalt tugevust, tuleb voolu tekitamiseks rakendada mõnda mehaanilist meetodit. Kui massivooluga puistepunkrist on materjal välja voolama pandud, jätkub vool gravitatsiooni mõjul. On siiski ülioluline, et puistepunkri seinad oleksid piisavalt järsud ja pinnahõõrdumine väike.

Tuleb siiski märkida, et pinna siledus ja pinnahõõrdumine ei ole üks ja sama.

Näiteks kui katsetes kasutati 56-protsendise niiskussisaldusega Austraalia pruunsütt (ligniiti), näitas TIVAR® 88 väikest seina hõõrdenurka, samas kui 304-2B roostevaba teras oli hoolimata oma siledast pinnast täiesti ebasobiv, kuna sellel on suur hõõrdetegur.

Sele 7

Puistematerjali varisemisnurk

Kui sama kivisüsi on jäänud plekist puistepunkrisse 65 tunniks, on testitulemused sootuks teised. Seinte kaldenurki peab sama tulemuse saamiseks suurendama. On oluline, et mahutite rajajad mõistaksid, et iga puistematerjali voola-

5/2012 (43)

misomadusi tuleks kõikvõimalike stsenaariumide peal katsetada, et jõuda õigete projekteerimiskriteeriumiteni. Üldisi kriteeriume ei ole võimalik rakendada, kuna kõik puistematerjalid käituvad erinevalt.

2828

tootMissisendid tootMissisendid

Igakuine toorainekommentaar:

KAS ALANUD ON UUS SUPERTSÜKKEL? alati, kui toormehinnad on pikemat aega kerkinud, hakatakse rääkima supertsüklist. tegemist on pikaajalise, 30 kuni 40 aastat kestva tsükliga, mil tõusevad aktsiate ja teiste varaklasside hinnad, ning eriti puudutab see tooraineid. di teisel poolel, 1870. kuni 1913. aastani ehk Esimese maailmasõja alguseni. Tegemist oli tööstusrevolutsiooniga, mil varem maailma suuruselt neljas majandus, Ameerika Ühendriigid, kasvasid suurimaks.

Teine supertsükkel algas pärast Teist maailmasõda ja kestis 1970. aastate alguseni. Maailmamajandus kasvas siis hiiglaslikud viis protsenti aastas. Tegemist oli reaalse, inflatsiooniga korrigeeritud majanduskasvuga. Selle tsükli suurimad tõusjad olid Jaapan ning nn Aasia tiigrid.

Kui esimese supertsükli käigus võeti kasutusele uued tehnoloogiad, siis teisel toimusid ka olulised kultuurilised nihked.

Tsükli märksõnaks oli babyboom ning märkimisväärse keskklassi tekkimine lääneriikides.

Kolmas supertsükkel algas Standard Charteredi analüütikute hinnangul 2000.

TÕNIS OJA, postimehe majandusajakirjanik

B

riti suurpank Standard Chartered avaldas mõni aeg tagasi mahuka analüüsi, mille kohaselt võib majandus olla suure, arvult kolmanda supertsükli algusfaasis.

Esimene supertsükkel toimus 19. sajan-

“standard Chartered tegutseb peamiselt are­ nevatel turgudel ja see kujundab nende vaate­ kohta.” Joseph stiglitz

5/2012 (43)

aastal ja peaks kestma veel 20 aastat. Maailma sisemajanduse kogutoodang, mis 2010. aastal oli 62 triljonit dollarit (2009. aasta hindade järgi), ulatub aastaks 2030 reaalhindades 143 triljonini ja nominaalhindades koguni 308 triljoni dollarini. See tähendab globaalset majanduskasvu alates 2000. aastast 3,5 ja 2010. aastast 3,9 protsenti aastas. Ajavahemikul 1973 kuni 2000 kasvas globaalne majandus keskmiselt 2,8 protsenti aastas.

Seda tsüklit iseloomustab arenevate riikide urbaniseerumine ning keskklassi kiire kasvamine. Hiina ja teised arenevad riigid annavad kaks kolmandikku globaalsest majanduskasvust. Majanduskasvu mootoriks on ka globaalse kaubavahetuse aktiviseerumine.

Kiire majanduskasvuga kaasneb reeglina mitmete toorainete hinnatõus. Juhul, kui supertsükkel on alanud, on see juba kaasa toonud peaaegu kõikide toorainete märkimisväärse hinnatõusu viimasel kümnendil. Panga ennustuse kohaselt ootab ülejäänud tsükli ajal meid ees veel paljude toorainete, eriti aga nafta, kivisöe, vase ja puuvilla hindade tõus.

Lisaks kõikehõlmavale Standard Charteredi analüüsile räägivad supertsüklist ka teiste investeerimispankade analüütikud.

Enam-vähem samal ajal ilmus näiteks Morgan Stanley analüüs naftakeemiasektori kohta, mille pealkirjaks on ettevalmistus supertsükliks. Analüüsis ennustavad panga analüütikud, et järgmisel viiel aastal kasvab järsult nõudlus etüleeni järele.

Etüleeni kasutatakse erinevate plastikute valmistamiseks.

Tuleb muidugi arvestada, et tegemist on ühe prognoosiga, ning arvestades USA majanduslikku seisu, võib meid ees oodata hoopis pikaajaline stagnatsioon. Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz ütles, et globaliseerumist ja vabakaubandust võib takistada suur tööpuudus rikastes riikides, mis võib isegi kasvada, sest töökohad lähevad ära välismaale.

“Standard Chartered tegutseb peamiselt arenevatel turgudel ja see kujundab nende vaatekohta,” ütles Stiglitz. “Kui te töötate arenevatel turgudel, võite tunda energiat. Kui te olete aga USAs või Euroo-

Foto: ÄRiPÄev

29

2

GRaaFik 5.

GRaaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london)

nisu hind, euR/t (euronext/Matif, Pariis)

2000

4.

12

2

.0

04

20

23

6.

.0

.1

12

2

3.

.1

12 2.

24

9.

03

12

.0

2.

12 1.

.0 10

.0

27

1. .0

13

2.

30

2. .1

16

.1

1 12 2.

4. .0

.1

12

2 .1

20

23

6.

04

3.

12

2 .1

03

9.

.0

12 2.

12 2.

24

.0 10

.0

1. .0

1.

27

2.

.0 13

.1 30

16

.1

2.

.1 12 2.

12

400

12

6000

11

500

11

8000

1

600

12

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

11

GRaaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)

11

GRaaFik 3.

10000

4.

.1

.0

04

6.

.0

23

20

2

12 3.

.1

12

24

9.

03

12

2. .0

12

2.

1.

.0 10

.0 27

1.

2.

.0

.1 30

13

1

.1

16

2.

12

2.

.1

12

2

4.

.1

.0

04

6.

23

20

2

12

.0

3.

.1

12 2.

03

9.

.0 24

2.

1.

.0 10

.0 27

1. .0

13

2.

30

.1

2.

.1

.1

12 2.

16

12

1,0

12

80

12

3,5

11

100

11

6,0

1

120

12

Maagaasi hind, usd/MMBtu (iCe, london)

11

GRaaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYMeX)

11

GRaaFik 1.

12

tootMissisendid

250

200

1500

12

2

4.

.0

4.

12

20

.0

04

6.

2 .1

04

12

3.

17

23 2

3.

.1

20

.0

12

6.

03

2 .1

2.

21

.0

12 1.

02

7.

.0 24

1. .0

10

2. .1

27

2.

13

.1

12 1. .1 29

12

20

.0

4.

2 .1

12

04

6.

3.

.1

2

.0

23

03

12 2.

9.

12 2.

.0 24

.0

12 1.

.0

10

12 1.

27

2.

.0

13

.1 30

2.

16

.1

.1 12 2.

11

800

11

80

1

1000

12

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

12

GRaaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBot, Chicago)

12

GRaaFik 7.

100

.1

12

2

.0

3.

.1

12

24

9.

03

2.

12

.0

2.

12 10

.0

1.

12

.0 27

13

.0

1.

11

11 30

.1

2. .1

16

2.

1 12 2.

4. .0

20

.1

12

2 .1

12

6.

3.

04

2 .1

.0

23

03

12 2.

9.

12 2.

.0 24

.0

12 1.

.0

10

12 1.

27

11 2.

.0 13

11

.1 30

2. .1

16

2.

12

.1

1

150

allikad: nYMeX, nYBot, iCe, lMe, euRoneXt, FoeX ltd

pas, näete numbreid ning teil on masendusse mitte laskuda väga raske,” lisas ta.

Tõsi, tema ütlusest on tänaseks möödas juba üle aasta, ja olukord on veidi parane-

5/2012 (43)

nud, aga kriisist pole lääneriikides veel kaugeltki jagu saadud.

3030

Energeetika tulevik eneRGeetika tulevik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

olkiluoto 1 & 2

ohutus eelkõige:

TUUMKÜTUSE LÕPPHOIDLA PEAB ELAMA ÜLE KA VÕIMALIKU JÄÄAJA aprilli alguses külastasid ttÜ elektro­ ja soojusenergeetika tudengid soome ja Rootsi tuumajaamu. tegemist oli õppereisiga aktiivsetele kolmanda kursuse energeetikatu­ dengitele, kes soovisid tuumaenergeetikaga veidi lähemalt tutvuda. lisaks tudengite harimisele ning tulevase võimaliku karjäärivaliku tutvustamisele oli reisi üheks eesmär­ giks ka kahe energeetikaeriala üliõpilaste suhtluse tugevdamine – ei saa ju elektroener­ geetikud hakkama ilma soojuseta ja vastupidi.

KAUR TUTTELBERG, eneRGeetikateaduskonna ÜliÕPilas­ nÕukoGu Juhatuse liiGe

MEELIS MELDER, eneRGeetikateaduskonna ÜliÕPilas­ nÕukoGu Juhatuse liiGe

JUHAN AGURAIUJA, Mehaanikateaduskonna ÜliÕPilasnÕu­ koGu Juhatuse liiGe

R

eisi sihtpunktideks olid Olkiluoto ja Forsmarki tuumaelektrijaamad.

Olkiluoto külastuskeskuses võttis meid vastu kohalik giid Hannu, kes tegi ülevaate Olkiluoto jaamast ja selle operaatorettevõttest TVO, ning kohe sai hakata küsimusi esitama. Viimasel hetkel saadud loal jätkus meie ekskursioon õppekeskuses, mille põhikomponentideks on Asea Atomi 5/2012 (43)

BWRi ja alles ehitatava Areva EPRi simulaator.

Sisseseade on seal täpselt samasugune kui tuumajaama enda juhtruumis, ainult et reaktorit ja muid süsteeme imiteerib arvuti. Õppekeskuses räägiti meile tuumajaama operaatorite tööst ning kahest töötavast ja kolmandast, alles ehitatavast plokist. Tudengite küsimuste tulv ajas väljaPildid: kauR tuttelBeRG, tvo

eneRGeetika tulevik

31

radioaktiivsus

Huvitavaid fakte » 20. sajandi alguses müüdi Rootsis raadiumit sisaldavat vett, mida reklaamiti lausega “The most radioactive water in the world” (Kõige radioaktiivsem vesi maailmas). » 20. sajandi keskpaigas tuli Saksamaal turule radioaktiivne hambapasta, mis pidi tagama särava naeratuse. » Forsmarki tuumajaamas avastati Tšernobõli katastroof esimesena, kui dosimeetrid registreerisid kompleksi parklas kõrgema radiatsiooni kui tuumajaama siseruumides. Rootslased said õnnetusele jälile ka enne Moskvat. » Igal aastal vahetatakse nii Olkiluoto kui ka Forsmarki tuumajaamades plaanilise seisaku käigus välja ca 20% kütusevarrastest. See tähendab, et ühe reaktori kohta tekib aastas ligikaudu 10–12 kapslit tuumkütuse jääke (100–140 kütusevarrast), mis tuleb ohutult lõppladustada. » Enne lõppladustamist hoitakse kütusevardaid jahutamise eesmärgil üks aasta basseinis 10 meetri sügavuses vees. » Tuumkütuse jääkide lõppladustamise kompleksi kogumaksumuseks on Rootsis ligikaudu 10 miljardit eurot ja see katab riigi kõigi jaamade vajaduse. » Kuigi praegu ei ole tuumkütuse jääkide lõppladustamine võimalik, on selle kulutused arvestatud väljastatava elektrienergia hinna sisse. » Olkiluoto 1. ja 2. jaama täielik väljalülitamine võtab aega ca 12 tundi. Sisselülitamiseks täisvõimsuseni kulub aega ligikaudu 48 h, kusjuures 60-protsendine võimsus saavutatakse kõigest 2–3 tunniga. » Madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete hoidla kiirgus on linnatänava omast umbes 10 korda tugevam (doosikiirus 1,3 µSv/h). » Ühe huvitava eksponaadina oli Forsmarkis välja pandud Aafrika maapõuest kaevandatud kivim, mis tekkis tuumareaktorites toimuva reaktsiooniga sarnases protsessis. Selliseks peaks saama ka tulevatel kümnenditel lõpphoidlasse viidud kasutatud kütus.

5/2012 (43)

kÜtusevaRdad

õppejuhi kergelt pabinasse, aga kõik küsimused leidsid siiski ammendavad vastused.

Pärast õppekeskust kiirustasime vaateplatvormile, kust sai hea ülevaate tervest kompleksist.

lõppladustamine käib ainult soomes ja Rootsis Viimane külastatav objekt oli madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete lõpphoidla. Kuna tuumajäätmete lõppladustamisega tegeletakse praegu ainult Soomes ja Rootsis, on see üsna haruldane vaatamisväärsus. Lisaks kõigele nägime Olkiluoto külastuskeskuses väljapanekut, mis sisaldas huvitavaid makette, näidiseid kütusekomplektidest, juhtvarrastest, kütuse lõppladustamise konteineritest ja muud põnevat.

Pärast öist meresõitu suundusime Forsmarki, kus meid võttis vastu rõõmsa-

32

eneRGeetika tulevik

meelne giid Christoffer. Meid ootas juba pikem ja põhjalikum ettekanne Forsmarkist, tuumaenergeetika ajaloost Rootsis ja muust. Christoffer jutustas kaasahaaravaid lugusid ning vastas põhjalikult meie küsimustele. Kogenud giidina tegi ta kiiresti selgeks, mis tasemel kuulajad teemat valdavad ja kohandas ettekannet nii, et oleks huvitav kuulata.

Ekskursioon jätkus ringsõiduga jahutusvee mõjude uurimisobjektil, kus tutvustati muuhulgas parimat kohalikku ujumiskohta. Nägime ka kanaleid, mille kaudu jaamade kondensaatorite jahutusvesi merre tagasi juhitakse. Viimane külastus viis meid rootslaste madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete lõpphoidlasse. Enne ärasõitu õnnestus külastada ka keskuse vaatetorni, kust avanes ilus vaade Forsmarki kompleksile.

lõpphoidla rajatakse 400 meetri sügavusele graniiti Radioaktiivsed jäätmed jagatakse kolme klassi: madala, keskmise ning kõrge radioaktiivsusega. Nii Olkiluotos kui ka Forsmarkis on toimiv madala ja keskmise tasemega jäätmete lõpphoidla, mis asub umbes 60 meetri sügavusel maa all. Sinna ladustatakse radioaktiivse materjaliga kokku puutunud riided, tööriistad ning seadmete osad. Tuumkütuse jääkide lõpphoidla on Soomes juba ehitamisel ja peaks valmima 2020. aastate alguses. Rootsis on lõpphoidla hetkel veel projekteerimisetapis ning see loodetakse valmis saada 2030. aastate alguseks.

Reisi osalised Madala Ja keskMise Radio­ aktiivsuseGa JÄÄtMete lÕPPhoidlas olkiluotos

Lõpphoidla rajatakse enam kui 400 meetri sügavusele graniidi sisse, kus jäätmed peavad ohutult püsima 100 000 aastat, elades vajadusel üle ka jääaegu. Kasutatud kütusevardad asetatakse spetsiaalsetesse teraskonteineritesse, mille eesmärk on tagada kütusevarraste kaitse mehaaniliste mõjude eest. Viimane sisestatakse omakorda vasest kapslitesse. Vaskkapsleid kasutatakse tuumkütuse jääkide säilitamiseks vaskoksiidi äärmiselt madala keemilise aktiivsuse tõttu. Kapslid asetatakse tunneli põhjas olevatesse tühimikesse ning ümbritsetakse saviga, mis loob elastse kihi ja pakub seeläbi kaitset maalihete ja muude seismiliste nähtuste vastu. Lõpuks täidetakse kogu tühimik ja selleni viiv tunneli osa maast laeni betooniga. Kõik protsessid on automatiseeritud ning inimesed kiirgusega kokku ei puutu.

Olkiluotos lasti ekskursioonigrupp jäätmehoidla silodele väga lähedale (Pilt).

Erilist tähelepanu pöörati külastajate tur-

olkiluoto 3.

ReaktoRihoone ehitus

5/2012 (43)

valisusele – kaasa anti dosimeetrid ning pärast külastust kontrollisid vastavad seadmed igaühe kiirgusastet. Dosimeetrid olid pidevalt nullis ning kõik osalised said kontrollist läbi. Forsmarkis piirduti jäätmehoidlas vaid väikese näituse ning hoidlaruumi vaatamisega läbi akna.

Mõju keskkonnale tuleneb põhiliselt jahutusveest Tuumajaamade peamine mõju keskkonnale tuleneb jahutusvee soojendamisest. Külastatud elektrijaamad asuvad mõlemad mere kaldal ning seega kasutatakse kondensaatorites merevett, mille o temperatuur tõuseb 10–15 C võrra. Laht, mille vett kasutatakse Forsmarki tuumajaamas, on liiga madal, et võimaldada jahutusvee piisavalt kiiret segunemist. Selle probleemi kõrvaldamiseks rajati mitmesaja meetri pikkused tunnelid, mis juhivad vee lahe sügavamasse osasse.

Tunnelite rajamise käigus välja kaeva-

eneRGeetika tulevik

33

pane tähele

Tuumajaamade tehnilised andmed Valmimisaasta Võimsus Reaktori tüüp Reaktori tootja Rõhk Auru temperatuur Auru tootlikkus Turbiini tootja Turbiinide arv Pöörlemiskiirus Jahutusvee kulu Generaatori tootja Generaatori pinge Võrgu pinge

MW

MPa o C kg/s

rpm m3/s kV kV

Forsmark 1 & 2 1980 & 1981 987 & 1000 BWR* Asea-Atom 7 286 1500 Alstom 2 3000 23 & 23 Alstom 21,5 400

Forsmark 3 1985 1170 BWR Asea-Atom 7 286 1810 Siemens 1 1500 49 Brown Boveri 20,5 400

Olkiluoto 1 & 2 1979 & 1982 880 & 880 BWR Asea-Atom 7 286 1260 STAL-LAVAL 2 3000 29,2 & 29,2 ASEA 20 400

Olkiluoto 3 2013 1600 PWR** AREVA 15,5 290 2443 Siemens 1 1500 53 Siemens 27 400

* BWR – BOILING WATER REACTOR – keevavee ReaktoR ** PWR – PRESSURIZED WATER REACTOR – suRvevee ReaktoR

tud materjalist rajati nn keskkonnauuringute bassein, milles toimuvaid muutusi kaardistab ja analüüsib riigi rahastatav uurimisrühm. Basseini juhitakse Forsmarki 1. ja 2. reaktori jahutusvesi, 3. reaktori jahutusvesi juhitakse sellest mööda, sest 3. reaktori valmimise ajaks oli juba uuringutega alustatud ning ei soovitud katsetingimusi mõjutada. Siiani on leitud, et soojem vesi soodustab ühtede liikide elu ning pärsib teiste oma, seega ei ole täheldatud midagi katastroofilist. Iga sekkumine loodusesse on siiski taunitav. Lisaks jahutusvee mõjule lendub tuumaelektrijaama korstnast atmosfääri ka vähesel määral gaase, sealhulgas radioaktiivset 14C isotoopi.

sagedasim rike tuumajaa­ mas on võrgu äralangemine Nii Forsmarki kui Olkiluoto tuumajaamas on kasutusel rootslaste väljatöötatud täismehaaniline avariiventilatsiooni süsteem, mille abil on võimalik rikke korral vähendada rõhku reaktoris – väiksem rõhk tähendab ka väiksemat plahvatusohtu. Selle tagamiseks lastakse osa radioaktiivset õhku väliskeskkonda läbi spetsiaalse

olkiluoto JuhtiMiskeskuse siMulaatoR

filtri, mis püüab kinni 99,98% radioaktiivsetest osakestest. Sellised avariisüsteemid on kasutusel kõigis Rootsi ja Soome tuumajaamades ning väikese erinevusega ka Prantsusmaa jaamades.

Elektrivõrgu väljalangemise korral omatarbe tagamiseks on nii Olkiluoto kui ka Forsmarki kompleksis gaasiturbiinid ja diiselgeneraatorid. Forsmarkis on iga reaktori kohta neli diiselgeneraatorit, mis on rikkekindluse tagamiseks paigutatud reaktorihoone igasse nurka. Forsmarkis on diiselgeneraatoreid vaja läinud kõigest üks kord. Olkiluotos mainiti, et kõige sagedasem rike tuumajaamas on võrgu väljalangemise korral omatarbe kadumine. Samu-

5/2012 (43)

ti tuleb ette jahutussüsteemi rikkeid nagu jää sisenemine jahutuskanalisse või mõne seadme tõrge. Selleks, et hoida jaama operaatoreid tasemel, viiakse läbi iga-aastased 7–10 päeva pikkused treeningud, mil simuleeritakse erinevaid hädaolukordi. Lisaks tuleb operaatoritel iga kahe aasta tagant sooritada eksam.

Energeetikatudengid õppisid palju ning koju jõudes ei helendanud keegi. See on soovitatav reis kõigile, kes tunnevad huvi tuumaenergeetika vastu. Külastuskeskused mõlemas jaamas võtavad rõõmsalt kõiki gruppe vastu. Osalejad tänavad oma toetajaid – Eesti Energiat ja TTÜ Üliõpilasesindust – hea kogemuse eest!

3434

Insenerikutse inseneRikutse

vÕRGuPidu

mäng on tõsine töö

TTÜ E-SPORT 2012 võrgupidu ttÜ e­sport on ttÜ aula täitnud suminaga juba kuus aastat ning selgi aastal oli märtsi esimesel nädalavahetusel tehnikaülikool arvutimänguhuvilisi puupüsti täis.

MIHKEL PUKK, ttÜ e­sPoRt PRoJektiJuht

E

-Sport on TTÜ IT-teaduskonna üliõpilasnõukogu iga-aastane suurim sündmus, mille eesmärgiks on anda arvutimänguritele võimalus tulla kokku, mängida, panna ennast ja teisi proovile, sotsialiseeruda, luua uusi kontakte ja laiendada silmaringi ^ sel aastal ka seminaridel.

Tegu on Eesti ühe suurima võrgupeoga, mille külastajate arv on püsivas kasvutrendis. Kui mõne aasta eest külastas üritust mõnikümmend huvilist, siis sel aastal

oli külastajaid juba üle 250, Eesti eri otsadest.

Inimesi jätkus nii aulasse, seitsmenda õppehoone suurtesse ruumidesse kui ka tudengimajja, kus mõlemas ruumis oli tipphetkel liikumisruumi väga vähe.

Piletihind oli sel üritusel võrdlemisi madal Samas ei ole sündmus kunagi olnud suunatud vaid arvutimänguritele: kohale tulid WePlay esindajad, kes tutvustasid ja mängisid huvilistega erinevaid lauamänge, Sony Center oli kohal Playstation 3 konsooliga, TTÜ hoonetes oli võistluslik

5/2012 (43)

orienteerumine ja kogu laupäev oli sisustatud firma DevTraining harivate seminaridega.

Kui auhinnafondi pärast kohale tulnud Counter Strike (CS) kõrvale jätta, olid turniirid mängudes League Of Legends (LOL), Flatout 2, Starcraft 2, Call Of Duty.

Kuid kohaletulnud panid üksteist väljaspool ametlikku kava proovile legendaarsetes mängudes nagu Age of Empires 2, mille väljalaskeaastaks on 1999, ja kuulda oli ka GTA2 mängukõminat.

Kohale oli tulnud seltskondi ja üksiküritajaid, kes kasutasid võimalust, perest eemal, rahulikult oma mänguhimu rahuldada.

Kuigi selle aasta auhinnafond jäi alla eelmisele aastale, oli tegu siiski ühe suurema ürituste seeriaga. E-spordi üks eesmärke on hoida ka piletihind võimalikult madal. Samalaadsete ürituste piletihind on mujal kuni kümme korda kõrgem (Eestis siiski tavaliselt kuni kolm korda suurem).

Counter Strike oli vaieldamatult suurima auhinnafondiga üksikturniir, kus võistkondade vahel läks vastavalt 50%, 30% ja 20% esikolmiku vahel jagamisele 950€. Ülejäänud turniiride peale jagunes Photopointi poolt välja pandud 800€ eest

Pildid: autoR

inseneRikutse

35

seadmeid ja mängureid aitas võrgutada elion, linkstelecom ja haapsalu kutsehariduskeskus, kellel oli ka oma võrgupidu.

Roccati tooteid, ning meeneid WePlay ja Progamesi poolt.

Seadmeid ja mängureid aitas võrgutada Elion, Linkstelecom ja Haapsalu Kutsehariduskeskus, kellel oli ka oma võrgupidu 13.^15. aprillil.

Oma toetuse andsid E-spordi toimumisse veel A.Le Coq, Red Bull ja Webmedia.

MÄnGuRite kontsentRatsioon oli kÕRGe

Kellel vähegi huvi tekkis ning tahab infot TTÜ avalike võrgupidude kohta, tu-

5/2012 (43)

leks hoida silm peal ITÜNi kodulehel www.itun.ttu.ee ja Facebooki lehel.

3636

INSENERIKUTSE inseneRikutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

väliskogemus:

KUIDAS MA LEIUTISE TASUST ILMA JÄIN Ühel Malmös korraldatud innovatsioonialasel seminaril sai mulle selgeks, et vastavalt Rootsi seadustele tuleb ettevõtetel n­ö töövõtjate leiutiste puhul lisaks palgale tasuda autorile veel korralikku tasu. informeerisin sellest omanikust direktorit. viimane, muidu küll üsna rahulik mees, kaotas selle jutu peale enesevalitsuse ja

Muutuva Mahtuvuse­ Ga PRÜGikoRv

sõimas mu läbi.

JÜRI VEIDERMA, MehaanikainseneR, konstRuktoR

S

aatuse teed tõid mind 1984. a põgenikuna Rootsi. Neljakuulise intensiivkursuse järel sooritasin riikliku keeletesti, mis võimaldas ülikooliõpinguid. Kuna tööluba mul veel ei olnud, siis kasutasingi rootslaste vastutulelikkust – võimalust õppida Lundi Tehnikaülikoolis eriprogrammi järgi.

Olin varem Eestis lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikainsenerina ja töötanud ka aastaid konstruktorina.

Lundis sain valida mõned õppeained, mida pidasin konstruktorile vajalikuks. Õpingute teoreetiline tase ületas Eestis varem läbivõetut ja ka konkurents oli kõvem.

Sooritasin eksamid ja kui saabus tööluba, otsustasin kasutada esimest ettejuhtuvat võimalust, et siis hiljem rohkem ringi vaadata. Kunagi õpingute ajal olin Eestis töötanud lukksepana ja nii sattusingi tööle montöörina laevamootorite klappide lihvpinke tootvasse firmasse Chris-Marine AB Malmös.

Minu lõplik töine valik langes Paxxo aB­le Ma ei soovinud pikemalt montöörina jätkata ning otsustasin ringi vaadata. Oli võimalus asuda mehaanikainsenerina

tööle toiduainetööstuses, kuid see mind eriti ei tõmmanud, nagu ka gaasivõrgu projekteerimine. Lõpuks langes valik Paxxo AB-le, mis jäigi mu tööandjaks enam kui 20 aastaks. Mind võeti hästi vastu ja minusse kui eestlasesse suhtuti sõbralikult, sest üks Naissaarelt pärit Lutheri-nimeline mees oli jätnud ühele omanikest hea mulje. Omalt poolt püüdsin eestlase mainet hoida kõrgel. Alguses oli mu ametinimetuseks insener, varsti aga juba peakonstruktor.

Paxxo AB oli sel ajal võrdlemisi noor ettevõte, mis tootis polüetüleenkilest voolikust (läbimõõduga 350–570 mm) telje suunas kokkuvolditud kassette, mida Longopaci nime all koos mitmete aplikatsioonidega saab kasutada näiteks prügi kogumiseks. Eeliseks on see, et prügikotte pole vaja vahetada: vastavale alusele asetatud kassetis on kuni 100 m kilevoolikut ja kasutaja valib ise prügikoti suuruse, mille ta siis ära lõikab ja uue koti põhjast kinni seob.

käsitsitöö nõudis 700 000 sõlme sidumist aastas Iseenesest küllaltki lihtne ega vaja inseneritarkust. Tarkust aga on tarvis seadmete loomisel, et kilevoolikut kokku voltida, kassette siduda ja pakkida. Ebatavaline toodang nõuab ka ebatavalisi masinaid.

5/2012 (43)

Algaastatel oli firmas veel palju üksluist füüsilist tööd. Ma arvan, et rumeenlasest põgenik Virgil vääris paremat saatust kui aastas 700 000 sõlme käsitsi sidumist, mis hoidsid kassette koos teel tarbijani.

Sama kehtib tema kaasmaalase Dumitru kohta, kes pakkimismasina juures ebamugavas asendis töötades tegi viga seljale ja oli sunnitud varakult pensionile jääma.

Võrreldes Eestiga olid konstruktori töövahendid paremad. 1980. aastatel käis töö joonestuslaual, millele kinnitati paks film ning jooned tõmmati tušiga. Ka väike masin pöörleva kustutuskummiga oli paranduste tegemisel abiks.

osa komponente tehti valmis eestis Järgnev aastakümme tõi aga juba arvuti: algul AutoCad, veidi hiljem 3D-programmid Mechanical Desktop ja Inventor.

Kolmemõõtmelisi komponente sai alla laadida internetist. Inseneritöö tootlikkus kasvas kümneid kordi. Insenerikursused ja messid said töö osaks ja mu areng insenerina oli kiire. Sisseostetavate komponentide hind ei olnud määrav, valisin neid maailma parimate hulgast, enamikus saksa omad. On meeles, et sfäärilistele rull-laagritele ei olnud USA omadele vastast. Kõige selle toel valmisid uue põlvkonna täisautomaatse voltimismasina joonised. Lihtsa-

Pildid: autoR

inseneRikutse

37

mate komponentide osas suunasin osa tellimusi Eestisse.

Paxxo AB otsustas minu konstrueeritud automaatse voltimismasina kohta saata avaldused patentide saamiseks mitmetesse riikidesse. Ühel Malmös korraldatud innovatsioonialasel seminaril sai mulle selgeks, et vastavalt Rootsi seadustele tuleb ettevõtetel n-ö töövõtjate leiutiste puhul lisaks palgale tasuda autorile veel korralikku tasu. Informeerisin sellest omanikust direktorit. Viimane, muidu küll üsna rahulik mees, kaotas selle jutu peale enesevalitsuse ja sõimas mu läbi. Oli sündinud konflikt.

Firma jättis vastamata patendiameti päringule Tõmbusin tagasi, vastasel juhul oleks mul tulnud hakata uut tööd otsima. Pärast seda pole ma firmas sel teemal rohkem rääkinud. Märkasin ka, et minuga varem sõbralikku koostööd teinud Magnupatendi esindaja vältis minuga kontakti.

Aeg läks ja paar aastat hiljem pöördusin kui leiutise autor Rootsi Patendiameti poole, et teada saada patendiavalduse edasisest saatusest. Sain teada, et ettevõte oli jätnud vastamata ühele minu leiutise kohta käivale järelepärimisele ja avalduse menetlemine oli peatatud. Samas sain aga teada, et Paxxo AB oli saanud minu leiutisele patendi Jaapanis ja Austraalias. Ju siis oli nendes riikides menetlemine kiirem.

Aastaid hiljem proovisin kutseühingu kaasabil oma töövõtja leiutise tasu välja nõuda, kuid sellest ei tulnud midagi välja.

Võib-olla kehtis siin ütlus, et veri on paksem kui vesi.

PRÜGikottide kassett

hulgas Eestisse, kus toodangut müüb Puhastusimport OÜ.

Voltimismasinad on nüüd ilma suuremate riketeta töötanud ööpäevringi üle 20 aasta – see on parim tunnustus minu tööle. Mind pensionile saates tunnistas ka direktor, et ma päästsin firma 1990. aastatel pankrotist.

Mõne aasta eest kolisin tagasi sünnimaale. Insenerina pole ma siin rakendust leidnud. Ka pole ma leidnud siin huvi analoogse tootmise alustamise vastu – pensionieas ja üksi ei tahaks kogu riski

voltimismasinad on töötanud üle 20 aasta Ees ootasid uued väljakutsed. Võeti vastu otsus automatiseerida kogu tootmisprotsess. Ja lõpuks, veidi enne minu pensionile jäämist, läks robotiseeritud ja automatiseeritud tootmisliin käiku. Liin sisaldab mitmeid lahendusi, millele võiks taotleda patendi, kuid minu arvates, pärast eelnevat juhtumit, pole sel mõtet. Videot töötava liini ühe osa kohta võib näha Paxxo AB kodulehel (paxxo.se). Firma ekspordib oma toodangut edukalt enam kui 30 riiki, seal-

5/2012 (43)

enda peale võtta. Leidsin uue väljakutse vanematelt päritud talu juurde kuuluva Põllküla mõisapargi taastamisel. Selle projekti elluviimiseks kulub veel mitmeid aastaid.

Võib-olla pakub see lugu huvi mõnele noorele eesti insenerile, kes kogemuste omandamiseks otsustab oma võimeid proovile panna välismaal. Üks Rootsi sotsiaaltöötaja ütles mu eksiiliaastate algul, et vaata, et sa alla ei anna. Need sõnad olid mulle juhtmotiiviks ja seda soovin ka teistele.

3838

analüüs analÜÜs

inseneeria köögipoolelt:

Slaid 2

LUGEJAKÜSITLUS LÄKS TAAS KORDA

kui vana sa oled?

475 380 285 190 95 0 20 või alla 21­30 31­40 41­50 51­60 61­70 71 või üle 20 või alla 21­30 31­40 41­50 51­60 61­70 71 või üle

iga­aastasest lugejaküsitlusest võttis osa 1179 inseneeria lugejat, mis on

50 475 258 177 117 68 34

4% 40% 22% 15% 10% 6% 3%

kõigi aegade rekord. toimetus tänab kõiki vastajaid, eriti veel neid, kes

Slaid 3

lisasid vabas vormis ettepanekuid ja andsid tagasisidet. selle oleme juba

kas sa oled mees või naine?

põhjalikult läbi analüüsinud. vastaja­ te vahel loosisime välja kolm ekspordi

Mees (996)

naine (183)

käsiraamatu võitjat, kelleks osutusid

Mees

996

84%

naine

183

16%

Mirjam Mölder tRev2­st, tõnis tuu­ der estancist ja Mart ordlik (firmat ei ole märgitud). võitjatega võtame ühendust. allpool on toodud lugeja­ küsitluse kokkuvõte.

Mis teemad või rubriigid on hetkel inseneerias puudu või vähe kajastatud?

Slaid 1

Milline on sinu töine staatus?

1 õpilane/üliõpilane; 2 tööline; 3 keskastmejuht/spetsialist; 4 õppejõud; 5 ettevõtja; 6 pensionär; 7 muu 600 500 400 300 200 100 0 1

2

3

4

5

6

7

Slaid 4

1

208

18%

2

81

7%

3

506

43%

4

28

2%

5

258

22%

6

31

3%

7

67

6%

1 autondus; 2 IKT ja arvutiasjandus; 3 ehitus; 4 keskkond, ökoloogia; 5 start-up’id; 6 eksport, maailmaturg; 7 praegused proportsioonid on paigas; 8 muu 400 350 300 250 200 150 100 50 0 1 2 3 4 5 6 7 8

5/2012 (43)

1

285

24%

2

280

24%

3

298

25%

4

236

20%

5

220

19%

6

260

22%

7

352

30%

8

196

17%

39

analÜÜs

Slaid 8

Slaid 5 Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

kaanelugu – ühest oma valdkonna silmapaistvast ettevõttest

eesti firma – omatoodete ja ekspordipotentsiaaliga edukast ettevõttest

1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav

1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav 600 500 400 300 200

12

1%

2

51

4%

500

2

3

4

10

1%

2

32

3%

3

204

17%

4

558

47%

300

3

174

15%

200

4

468

40%

5

437

37%

304

26%

100 1

1

400

5

100 0

1

5

0

1

2

3

4

5

Slaid 6 Slaid 9

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

kui inseneeria tellimine hakkab alates septembrist maksma 2,95 eurot kuus, kas sa jätkaksid inseneeria tellimist?

energeetika tulevik – kõikvõimalikud energiateemad 1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav 500

1

17

1%

2

60

5%

300

3

216

18%

200

4

411

35%

5

421

36%

400

100 0

1

2

3

4

1 on vähe huvitav ja 5 on väga huvitav 600

1

500 400 300 200 100 3

4

29%

842

71%

Jah (337)

kui sa vastasid eelmisele küsimusele “ei“, siis kas....

huvitav lahendus – uus tehnoloogia, tootmiskorraldus, disain jne

2

337

ei

Slaid 10

Kuidas Sa hindad 5 punkti skaalal Inseneeria rubriikide huvitavust?

1

Jah

5

Slaid 7

0

ei (842)

5

8

1%

2

32

3%

3

116

10%

4

436

37%

5

529

45%

1 tellimishind on liiga kõrge; 2 tehnika ja tootmise info on teistes väljaannetes olemas; 3 Inseneeria ajakirjanduslikku kvaliteeti tuleks tõsta; 4 ma pole Inseneeria sihtgrupp; 5 mul pole aega lugeda; 6 muu 350 300 250 200 150 100 50 0

1

1

5/2012 (43)

2

3

4

5

6

313

39%

2

190

23%

3

131

16%

4

152

19%

5

109

13%

6

309

38%

4040

INSENERIKUTSE inseneRikutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

noorte valikud suurenevad:

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI ELEKTRITEHNIKA UUS ÕPPEKAVA tallinna tehnikakõrgkool on 2012. aastaks kuulutanud välja vastuvõtu elektritehnika õppekavale, mis kuulub tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi. eriala vajalikkuse põhjendamisel tegid eeltöö eesti elektritööde ettevõtjate liit (eetel), ttk rektor enno lend ja tallinna Polütehnikumi direktor kalle sammal. haridus­ ja teadusministeerium registreeris õppekava 10.01.2012. Õppekava järgi saab asuda õppima ttk mehaanikateaduskonnas.

JAAN VÕRK, tallinna tehnikakÕRGkooli PRoFessoR

E

lektrivaldkond on seadusandlikult reguleeritud ning erinevate tööde tegemise õiguse saamine on seotud spetsialistide haridustasemega, sh rakendusliku kõrghariduse tasemega. Näiteks A- ja B-klassi pädevuse üks lisatingimus on, et taotlejal peab olema elektriinseneri kutsekvalifikatsioon või elektrialane rakenduskõrgharidus, mis on saadud kas 4või 3-aastase nominaalõppeaja jooksul.

Elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni saamine on võimalik TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika või elektroenergeetika erialade lõpetanutel, kuid nende väljundipõhiseks põhisuunaks on ikkagi magistriõpe.

oli vaja elektriala rakenduskõrgharidusõpet Eestis sisuliselt puudub vastav elektrivaldkonna rakenduskõrgharidusõpe, ainsana annab seda TTÜ Virumaa Kolledž erialal “Energiatehnika”. Sama valdkonna kutsekeskhariduse saab omandada aga mitmes õppeasutuses nagu Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Ehituskool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. Loomulikuks jätkuks kutsekeskharidusele on rakenduskõrgharidus, mis omakorda avab tee erialasteks magistritaseme õpinguteks TTÜs. Seda tühimik-

loomulikuks jätkuks kutsekeskharidusele on rakenduskõrgharidus, mis omakorda avab tee ma­ gistriõpinguteks ttÜs.

5/2012 (43)

Pildid: alFRed t. PalMeR / vikiPeedia, ttk

Insenerikutse

ku täidabki kõrvuti Virumaa Kolledžiga elektritehnika õppekava Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Õppekava koostati tihedas koostöös Tallinna Polütehnikumi õppejõududega. Õppekava moodulid “humanitaarained”, “reaalained ja graafika”, “majandus ja juhtimine” ja “tööelu” on täielikus vastavuses mehaanikateaduskonna õppekavade vastavate moodulitega. Erialaselt on TTK jaoks tegemist uudse valdkonnaga rakenduskõrgharidusõppes. Kiiresti tuleb luua õppelaboratoorne baas, komplekteerida õppejõud ja arendada õppekava. Võttes arvesse rakenduskõrghariduse kohta ahelas kutsekeskharidus – rakenduskõrgharidus – magistriõpe, eeldab järgnevate aastate arendustöö tihedat koostööd ühelt poolt Tallinna kutsekeskhariduse elektrivaldkonna õppeasutustega, teiselt poolt aga TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudiga.

nad ja -ajamid jne. Automaatika-alases koolituses käsitletakse ka teoreetilisi probleeme, põhirõhk on siiski seadmetel ja nende hooldamisel-häälestamisel.

Saadud haridus võimaldab edukalt töötada Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liitu (EETEL) kuuluvates ettevõtetes, mida on 20.

Teiste seas on üheks liikmeks ABB AS, mis kuulub rahvusvahelisse tehnoloogiagruppi ABB. TTK-l on ABB ASiga koostööleping ja ettevõttest saab üks praktikabaase.

Elektri pidev kallinemine nõuab “tarku hooneid”

Haridus võimaldab töötada EETELi ettevõtetes Koostöö vormideks kutsekeskhariduse õppeasutustega võiks olla õppelaboratoorse baasi ja õppejõudude-kutseõpetajate ühiskasutus; TTÜ elektriajamite ja jõu­ elektroonika instituudiga aga nende õppejõudude-teadurite kaasamine teoreetilise kallakuga õppeainete õpetamisesse. Õppekava arendustöö peaks olema suunatud VÕTA-programmi kasutamisvõimaluste suurendamisele, seda ahela kõikide lülide

41

poolt. Kasulik on see kõikidele, atraktiivne aga õppuritele. Õppekava elektrialane ettevalmistus haarab energiasüsteemi osiseid alates alajaamadest kuni lõpptarvititeni nagu elektrivalgustus, elektrivarustus, tööstuslikud elektriseadmed ja paigaldised, elektrimasi-

Tulevased töökohad ei piirdu ainult elektritööde ettevõtetega. Praktiliselt iga tootmine tarbib elektrienergiat, järjest rohkem tõuseb tootmise automatiseerimise tase. Vajadus rakendusinseneri haridusega spetsialistide järele on ilmne. Energia pidev kallinemine on tõstnud päevakorda “targa hoone” mõiste oma kompleksse automatiseeritusega. “Targaks” võib teha ka eramu, milleks annab omapoolse panuse elektritehnika õppekava, kus muude automaatikaalaste õppeainete hulgas on mahukas õppeaine “Hoone ja soojusautomaatika”.

Kuna tehnika, tootmine ja tehnoloogia on lahutamatult seotud elektri ning automaatikaga, võimaldab elektritehnika õppekava materiaalse baasi väljaarendamine TTK-l oluliselt parandada ja kaasajastada kõikide sama õppegrupi õppekavade tööd.

- Lehe- ja torumaterjali laserlõikus - CNC stantsimine, painutamine - CNC trei- freesimistööd - Robotkeevitus - Kuumtsinkimine www.tikitreiler.ee/tehnoloogia 5/2012 (43)

4242

huvitav lahendus lahendus huvitav

BoeinG 747­8 kontinentide vaheline viP­lennuk oMa esiMesel ÕhkutÕusul Paine’ lennuvÄlJalt 28. veeBRuaRil

lennusõit on ajavõit:

BOEING EHITAS OMA VIPKLIENDILE “TAEVAJUVEELI“ lennukiehitaja Boeing andis tundmatuks jääda soovinud viP­kliendile üle esimese modifitseeritud kommertslaineri Boeing 747­8.

T

ellija andis ettevõttele lennuki tuunimiseks, et teha sellest tõeline “taevajuveel” (jewel of the sky), kui kasutada Boeing Business Jetsi presidendi Steven Taylori määratlust.

Boeingu klassikalise mudeli, üle 40 aasta lennanud modifikatsiooni 747-8 Intercontinental tarned seisid peaaegu üle aasta. Lennukiehituskompanii sai nüüd sellele mudelile kokku 36 tellimust. Üheksa neist ei ole mõeldud aga lennukompaniidele, vaid eraisikuist tellijaile.

Boeing 747 oli maailma suurim lennuk kuni 2005. aastani, mil Airbus ehitas oma esimese A380. Boeing 747 praegust mudelit peetakse kiireks, ökonoomseks ja vähese müraga lennukiks, mis ekspluatee-

rib endiselt klassikalise versiooni kuulsust ja populaarsust.

viP­modifikatsioonis on lennukist ehitatud tõeline luksusvilla magamistubade, vanni­ tubade jt mugavus­ elementidega.

Boeing 747-8 VIP-modifikatsioonis on lennukist ehitatud tõeline luksusvilla magamistubade, vannitubade jt kõikvõimalike mugavuselementidega. Lennuki salongi ehitavad VIP-elamistingimustele ümber teised ettevõtted, ent Boeing peab andma ümberehitustele oma heakskiidu, enne kui “taevajuveel” tohib õhku tõusta.

Esimese juveeli ostja nime hoiab lennukiehitaja kiivalt saladuses, ent tõenäoliselt on tegu mõne miljardäri või riigijuhiga. Puget Sound Business Journal annab vihje, nagu oleks tellimus tulnud ühe Lähis-Ida riigi juhtkonnalt. Lennukompaniidest saab lennuki uue versiooni Saksa Lufthansa, kes tellis 20 eksemplari.

Lennukiehitaja kasutas uue mudeli loomisel Boeing 787 Dreamlineri tehnoloogiat. Kriitikud märgivad siiski, et lainer sai 8–10 tonni raskem, kui esialgselt planeeritud.

Välisajakirjanduse põhjal

5/2012 (43)

Pilt: BoeinG

huvitav lahendus

innovatsioon?

rääkimine hõbe, vaikimine kuld:

Jaapanlased valmistasid inimkõne pärssija Jaapani teadlased kazutaka kurihara ja koji tsukada konstrueerisid seadme, millega on võimalik rääkiv inimene vaikima sundida.

L

äinud sajandi 90. aastatel avastasid psühholoogid, et vestluse ajal kuulab inimene pingsalt oma häält, see on üks tagasisidekanal aju ja kõneaparaadi vahel. Selgus, et see kanal on väga oluline inimeste jaoks, kes kannatavad luksumise all. Nii näiteks pidi luksumise sagedust tunduvalt vähendama see, kui inimesele tema oma kõnet 50 millisekundise viivitusega ette mängida.

Avastatud meetod sai nimeks DAF (Delayed Auditory Feedback – viivitusega audiotagasiside). Teadlased tegid

aga kindlaks, et tervetel inimestel võib see meetod luksumise just esile kutsuda, ehk tagasisidekanali n-ö umbe ajada.

Uurimustöö raames esitlesid teadlased lihtsat süsteemi, mis on võimeline pärssima kõne loomulikku voolu. Seade, millele selle loojad andsid nime “Kõnehäirete generaator”, kujutab endast ühte aparaati ühendatud suundmikrofoni koos analoogvaljuhääldiga.

Teadlased katsetasid uut seadet korduvalt ning neil õnnestus välja arvu-

5/2012 (43)

tada mikrofoni tehnilised parameetrid sõltuvalt kõneleja kaugusest ja tema kõne helitugevusest. Tänu suundfunktsioonile on teadlaste sõnul seade võimeline toimima ka konkreetse rahvasummas asuva persooni peal, põhjustamata ebamugavusi teda ümbritsevatele inimestele. Ebamugavust ei koge teadlaste sõnul ka inimene ise, kelle kõnet pärsitakse. Ta lihtsalt ei saa rääkida.

Välisajakirjanduse põhjal

43

4444

Insenerikutse inseneRikutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

ÕPPEKAVADE AKREDITEERIMINE

VALMIS UUS RAHVUSVAHELINE OSTUJUHI KUTSESTANDARD Rahvusvaheline ostu­ ja tarneahelate Juhtimise Föderatsioon (iFPsM) avalikustas märtsis esmaversiooni ülemaailmsest ostujuhi kutsestandardist. erinevaid standardeid töötatakse välja peamiselt selleks, et kaardistada kompetentse, mida inimene oma ametis olles teadma ja oskama peab. PRoloG uuris otse allikast täpsemalt uue standardi sünnilugu ja olemust..

JANEK ÕSSO, ostu­ Ja taRneahelate JuhtiMise ÜhinGu PRoloG Juhatuse aseesiMees

I

FPSMi peadirektori Charles Holdeni sõnul hakati ostujuhi standardit välja töötama umbes kahe aasta eest ja 15. märtsil sai see ametlikult avalikuks. Holden jätkas: “Seatud eesmärgini jõudmine osutus pikaks, kuna standardi koostamisel tuli objektiivselt hinnata juba olemasolevaid õppeprogramme, arvestades sealjuures paljude erinevate ärimudelite iseärasusi.”

Rahvusvahelise standardiga on loodud eeldused selleks, et tulevased spetsialistid hakkaksid rohkem vastama tööandjate ootustele. Lisaks sellele muutub töötajate kvalifikatsioon rahvusvaheliselt võrreldavaks. Samuti on antud standardiga vastavuses olnud õppekavade põhjal õppinud inimestel lihtsam rahvusvahelistesse ettevõtetesse tööle kandideerimine. Holdeni sõnul oli standardi loomise peamine eesmärk tõsta ostu- ja tarneahelate juhtimise alaste oskuste taset rahvusvahelises mastaabis.

tööandja ja koolitaja lähenevad teineteisele Holdeni sõnul hakatakse ülemaailmse ostujuhi standardi alusel hindama ka erine5/2012 (43)

vate ülikoolide õppekavasid. Seega seob standardisüsteem haridussüsteemi tööturuga ning tööandja ja koolitaja lähenevad teineteise soovidele. Rahvusvahelist akrediteerimist saavad taotleda kõik õppeasutused, kelle õppekava sisu vastab standardis välja töötatud kriteeriumitele, ning kindlustab vastavad väljundid selle õppekava läbinutele. Standard võimaldab akrediteerida nii täis-, osa- kui ka kaugõppe õppekavasid, lisaks sellele ka erinevaid ühisõppekavasid, mis viiakse ellu koostöös erinevate kõrgkoolide ja asutustega.

Akrediteeringu saamise protsess on jaotatud kolmeks osaks – esialgne hinnang õppeasutusele dokumentide põhjal, millele järgneb assessorite ehk hindajate külastus.

Pilt: istoCkPhoto

Insenerikutse

Hindamise eduka läbimise puhul antakse õppeasutusele heakskiit ning edaspidi toimuvad korralised kontrollid iga kolme aasta tagant, kui vahepealsel ajal ei soovita teha programmis olulisi muudatusi. Ehk lühidalt: üldine kaughindamine, assessorite poolne sisuline hindamine kohapeal ja programmi jätkusuutlikkuse hindamine jooksvalt.

Võimalik leida helgeid päid ka väljastpoolt Õppeasutuste kasu antud protsessi läbimisel on otsene. Nimelt annab rahvusvahelisel tasemel standardi omamine õppeasutusele konkurentsieelise teiste sarnaste kavadega konkurentide ees. Ühtlasi annab see hea võimaluse kõrgkoolidele, leidmaks helgeid päid ka väljastpoolt Eestit, sest vastavalt standardile suudetakse pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust.

Hetkel on jäänud veel teatud erinevu-

Standardi loomise pea­ mine eesmärk on tõsta ostu- ja tarneahelate juhtimise alaste oskuste taset rahvusvaheliselt.

sed uue rahvusvahelise kutsestandardi ja Eesti kohaliku ostujuhi standardi vahele, mis on Kutsekoja poolt kinnitatud möödunud aasta detsembris. Näiteks on rahvusvahelises standardis olulise teemana käsitlemata varude juhtimine ning ühtlasi pole kordagi mainitud logistikatoimingute ja -protsessidega seotud oskusi.

5/2012 (43)

45

Sealjuures on ka Eesti standardis valdkondi, mis vajaksid standardi uuendamisel kindlasti lisamist. PROLOGi juhatuse esimees Illimar Paul tõi olulisemate täiendustena välja läbiva kompetentsina projektijuhtimise lisamise, jätkusuutliku tootmisega seonduvad teemad ning finantsvaldkonna täiendamise.

Rahvusvaheline Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing (IFPSM) ühendab maailma 48 rahvuslikku organisatsiooni, mille liikmeskonnas on ca 250 000 ostu- ja tarneahelatega seotud professionaali. Eestis on ostu- ja tarneahelate juhtimist õpetama asuvate kutse- ja kõrgkoolide õppekavade ning õpetamistegevuse kvaliteedi hindajaks talle omistatud kutseandja volituste alusel PROLOG. Täpsemalt saab välja antud standardi ja selle rakendamise kohta lugeda Rahvusvahelise Kutsestandardi Kompetentsikeskuse koduleheküljelt www.psgstandard.com või PROLOGist info@prolog.ee.

4646

konveRents/Mess konveRents / Mess

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uued transpordikoridorid:

LOGISTIKASEMINARI LÄBIV TEEMA OLI RAIL BALTICA trass vajab tallinnast kuni Poolani kaht rööpapaari

loGistikaseMinaR 2012

aprilli algul leidis tartus aset tallinna tehnikakõrgkooli eestvõttel juba traditsiooniks saanud logistikaseminar, mis oli seekord tervenisti pühendatud “Rail Baltica“ raudteeprojektile. Üldine toon oli positiivne, kuid kõlas ka kahtlevaid seisukohti. Modereeris Raivo vare.

ERKKI JAANHOLD, TTÜ logistikaeriala üliõpilane

I

nglise keeles läbi viidud seminar koosnes neljast diskussiooniplokist. Esimene plokk keskendus Rail Balticale kui koostööprojektile. Seminaril osalejaile oli saatnud oma videotervituse Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas. Ta tõi välja, et projekti läbiviimiseks on tugev poliitiline tahe mitte ainult Balti riikidel, vaid ka Soomel ja Poolal. Ta kinnitas, et hoolimata praeguseks läbi viidud uuringute ja arvutuste ebapiisavale detailsusele on projektil olemas Euroopa Komisjoni täielik toetus.

Auditooriumiga Skype’i vahendusel liitunud minister Juhan Parts toetas Kallase väidet, et väga huvitatud on Rail Baltica

projektis kaasa löömisest Poola, kuid nentis samas, et teiste osapoolte puhul tuleb veel kõvasti tööd teha.

Eesti Raudtee tegevdirektor Kaido Simmermann arutles loodava koridori erinevate variantide üle – ta oli veendunud, et Rail Baltica trassi kulgemine Tartu kaudu ei ole hea lahendus.

Läbi Rapla Pärnusse viiv trass oleks tema arvates asukoha poolest sobivaim, vajades küll olulist õgvendamist eriti Raplamaa piires. AECOMi Tallinn-Pärnu-RiiaKaunase varianti pidas parimaks ka samas esinenud Läti Raudtee juhatuse esimees Ugis Magonis.

Et süsteem end majanduslikult ära tasuks, peaks Simmermanni arvates liikuma Rail Baltical iga päev kummaski suunas vähemalt 7–8 rongi.

5/2012 (43)

Teise ploki keskne idee oli uute võimaluste nägemine. AECOMi Balti regiooni direktor Arnis Kakulis keskendus projekti tasuvusele ning teostusele. Ta pidas eriti tähtsaks, et vajaliku kiiruse tagamiseks oleks trassil alates Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini kaks rööpmepaari. Kogu ehituse maksumuseks pakkus ta 3,9 miljardit eurot, millest Eesti territooriumil kulgev osa moodustaks 1,1 miljardit.

Helsingi linnavalitsuse rahvusvahelise logistika ekspert Ulla Tapaninen rääkis Rail Baltica strateegilisest kasust Soome tööstusele ja tõi välja kaubavoogude jaotumise tööstusharude ning transpordiliikide vahel.

Lappeenranta Tehnikaülikooli professor Olli-Pekka Hilmola juhtis tähelepanu, miks üldse peaks eelistama kaupade raudteevedu.

Meretranspordi osakaal Soome impordiekspordi veokäibes on praegu 82–85%.

Teise aruteluploki võttis kokku OÜ Head juhatuse liige ja planeerimisekspert Kaur Lass: Rail Baltica ühendab inimesi ning praegu on väga soodsad tingimused projektiga lõpuni minemiseks.

sõitjatevedu ei tasu Rail Baltical end ära Kolmandas plokis “Modaalne nihe” said sõna maantee- ning õhutranspordi esindajad, Lux Express Estonia juhatuse esimees Hannes Saarpuu ning Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Mõlema esineja sõnum oli skeptiline: sõitjateveol ei saa Rail Baltica kunagi kasumiläve ületada. Saarpuu pidas seetõttu infrastruktuuri ülalpidamise eelduseks riigipoolset tuge.

GoRaili arendusjuht Jolan Ševtsov oli seisukohal, et kaugemate miljardiprojektide kõrval tuleks enam mõelda ka lähemale 3–4 aastale ja kasutada ennekõike täielikult ära olemasoleva infrastruktuuri võimalused. Normaalne rongiühendus Riia või isegi Pildid: loGistikaseMinaR 2012

Konverents / Mess

Berliiniga oleks tema meelest olemasolevate teelõikude mõõduka rekonstrueerimise korral juba praegu võimalik, kui hankida tänapäevane veerem. Näiteks võiksid selleks olla TALGO Pendular Systemi rongid, mida on võimalik reisi vältel vastavalt rööpalaiusele ümber kohandada.

Inimgeograaf ja fotokunstnik Mikko Itälahti rääkis 2011. a suve eksperimendist – reisida Berliinist Tallinna ainult ronge kasutades. Reisiks kulus tal 65 tundi, sellest 28 tundi möödus rongides. Järeldused võib teha igaüks ise.

Trassi maksimaalne kiirus on kuni 240 km tunnis Viimane aruteluplokk koosnes uute tehnoloogiliste lahenduste tutvustamisest ning väitlusest esinejate vahel: Rail Baltica – jah või ei. Jah-poolel olid Kakulis, Ševtsov ja Lass ning neile oponeerisid Hilmola, Sakkov ja Saarpuu. Pooldajate argumendid olid ühenduse loomine Euroopaga, keskkonnasäästlikkus, uued ärivõimalused ja

majanduse kasv. Vastuolijate arvestatavamad väited olid: süsteemile ei tule piisavalt kasutajaid, tasuvus on ebakindel ning eksisteerib oht, et Rail Balticat hakatakse ülal pidama riikide dotatsiooni abil.

Moderaator Raivo Vare tõdes, et Rail Baltica mõte on inimeste ja kaupade liigutamine punktide A ja B vahel. Punktiks B on antud juhul Berliin, punktiks A Tallinn või Helsingi. Rail Baltica puhul on kriitilise tähtsusega Soome tööstuse huvi ning kõigi osapoolte koostöö. Eluliselt tähtsad on ka Venemaa kaubavood. Vare leidis, et projekti ümber on hetkel palju poliitilisi probleeme, mis mõnda aega veel kindlasti püsivad.

Tänasel päeval on Rail Baltica planeerimisega jõutud punkti, kus on arvestatud välja parim marsuut. Selleks on põhimarsruut Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu kuni Leedu-Poola piirini. Põhimarsruut oleks 728 km pikk, rööpavahega 1435 mm ja sõiduajaga 4 tundi ja 8 minutit.

Maksimaalseks kiiruseks nähakse ette 240 km/h, keskmiseks reisijateveo kiiruseks 170

PULBERVÄRVIMINE KIIRE JA KVALITEETNE TEENUS

• Täisautomaatne värviliin (sh. eeltöötlus) • Teipimine, maskeerimine, koostamine

FROG INDUSTRIAL DESIGN OÜ Harku tee 3560, Tabasalu, 76901 Harjumaa Tel: +372 62 28 016, sales@frog.ee

www.frog.ee

5/2012 (43)

47

km/h ja keskmiseks kaubaveo kiiruseks 68 km/h. Rail Baltica regionaalse tähtsusega harud, mis ühendaksid põhimarsuudile jäävaid linnu siseriiklikult tähtsate kohtadega, säiliksid rööpalaiusega 1520 mm.

Arvestades, et EL on valmis projekti rahastama 56% ulatuses ning et investeeringute maht on 3,678 miljardit eurot, jääb Balti riikidel kanda 1,608 miljardit eurot: Eesti 466, Läti 563 ning Leedu 579 miljonit eurot.

Seminari toetasid: HAVI Logistics OÜ, DSV Transport OÜ, DPD Eesti OÜ, ACE Logistika AS, DB Schenker, Saku Õlletehas AS, Balti Logistika OÜ, Itella Logistics OÜ, Lux Express Eesti AS, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Dorpat hotell ja konverentsikeskus, PROLOG, Läti logistika­ klaster, Euroopa regionaalarengu fond, Äripäev, Eesti Väitlusselts, VERO MODA, MOSAIC, RTU, Läti transpordiministeerium, Vilnius Gediminas Tehnikaülikool, Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium.

4848

huvitav lahendus lahendus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

arsenali täiendamine:

VENEMAA TOOB TURULE VIIENDA PÕLVKONNA KALAŠNIKOVI vene relvatootja ižmaš lubas tänavu hiliskevadel demonstreerida venemaa kaitse­ ja siseministeeriumidele ning relvajõudude peastaabile kuulsa kalašnikovi automaadi viienda põlvkonna mudelit ak­12. nagu ižmaši peadirektor Maksim kuzjuk teatas ajalehele izvestija, on mõlemad ministeeriumid ilmutanud uue automaadi vastu huvi.

A

K-12 tehasekatsetused algasid juba jaanuaris, nn riiklikud katsetused on planeeritud aasta lõppu. Uut automaati nimetavad tehase esindajad ise viienda põlvkonna Kalašnikoviks. Relva väljatöötamist alustas Ižmaš oma initsiatiivil, juhindudes siiski kaitseministeeriumi tehnilistest nõudmistest.

“2010. aastal andsime me tootjatele üle oma nõudmised uute relvade kohta, alates püstolitest kuni granaadiheitjateni,” ütles kaitseministri esimene asetäitja Aleksandr Suhorukov jaanuaris portaalile lenta.ru, “töös on praegu kaks granaadiheitjate projekti ja üks tulirelva projekt.

Projektide lõpptähtaeg on 2014. aasta, riiklikeks katsetusteks ei ole aga veel midagi esitatud.”

uus relv on kohandatud kaasaegsele lahingule Ižmaši teatel said nad kaitseministeeriumi juhtnöörid siiski alles mullu, ent suutsid sellegipoolest luua sõjaväelaste soovidele vastava uue automaadi. Muuseas, nagu teatas Izvestija, Ižmaši konstruktorid ei näinud kaitseministeeriumi nõudmiste nimekirja, kuna see oli salastatud ja dokumendile ligipääs oli vaid rangelt valitud isikutel. Aasta lõpus algavad riiklikud katsetused peaksid andma selguse, kas kaitseministeerium sõlmib Ižmašiga ostulepingu või hakatakse otsima muid variante.

Kui uskuda Ižmaši pressiteenistust, on AK-12 tehnilised parameetrid tunduvalt paremad võrreldes seniste Kalašnikovi automaatidega. Relv ise olevat aga täieli-

ak­12

kult kohandatud kaasaegsetele lahingutingimustele. Tõsi, kontsern ei täpsustanud, mida nemad või kaitseministeerium nende tingimuste all silmas peavad.

Ühtemoodi mugav nii pare­ ma­ kui vasakukäelistele Selge on see, et AK-12 saab olema universaalrelv – selle mudeli põhjal kavatsetakse välja töötada üle 20 erineva modifikatsiooni, mis sobivad kõige erinevamate lahingülesannete täitmiseks. Muuhulgas kavatseb Ižmaš uue automaadi baasil luua ka snaiperrelva, mis vahetab välja seni relvastuses oleva 1958–63. aastatel välja töötatud Dragunovi snaipervintpüssi SVD (Снайперская винтовка Драгунова).

Väljatöötajate sõnul on AK-12 eelkäijatest tunduvalt ergonoomilisem. Automaat on varustatud teleskoopkabaga, mis võimaldab relva täpselt kohandada automaaturi antropomeetriliste iseärasuste järgi. Lisaks on võimalik AK-12 vinnastushoova paigaldada nii relva paremale kui vasakule küljele, mis teeb selle kasutamise nii parema- kui vasakukäelistele ühtemoodi mugavaks. Kõik automaadi käsitsemis5/2012 (43)

elemendid on paigaldatud nii, et nendega saab hakkama ka ühe käega, st laskur saab kaitseriivi avada-sulgeda ja tulerežiimi vahetada sama käega, millega ta relva hoiab.

Samamoodi ei pea ta automaati tulistamise ajal hoidma kahe käega.

tuld saab anda kolmes erinevas režiimis Püssilukusüsteemi ümberehitusega on saavutatud senisest parem lasketihedus.

Paraku ei täpsusta Ižmaš, milliseid muudatusi täpselt AK-12 mehaanikas tehtud on.

Läinud aasta novembris teatas uue automaadi peakonstruktor Vladimir Zlobin vaid seda, et “relva automaatika töötab varasemast tunduvalt pehmemalt”. Kuidas see aga saavutati, pole teada.

Lukusüsteemi konstruktsioonimuutused võimaldavad AK-12 tulistada kolmes esinevas režiimis: automaattuli, kolmelasulised valangud ja ühekordsed lasud. Ižmaši teatel võimaldab ühekordsete laskude efektiivsust tõsta püssitoru uuendatud konstruktsioon, samuti toru valmistamiseks kasutatud metallitöötlemise uus tehnoloogia.

Pilt: vikiPedia

huvitav lahendus

AK-12 jaoks on välja töötatud ka uued padrunipidemed. Uue relvaga saab kasutada nii 30 või 60 padrunit mahutavaid kandilisi pidemeid kui 95 padruniga padrunikettaid. Uue automaadiga on võimalik kasutada erineva kaliibriga padruneid – alates 5,45 x 39 mm kuni 7,62 x 51 mm.

Kui omad automaati ei taha, müüme piiri taha Kõige lõpuks on AK-12 varustatud veel Picatinny kronsteinidega (ingl k: Picatinny rail), mille abil saab relva külge kinnitada optilisi, öiseid ja lasersihikuid, kaugusemõõtjaid, granaadiheitjaid ja valgusteid.

Kronsteinid asetsevad nii relva peal kui all.

Tervikuna otsustasid konstruktorid AK-12 puhul säilitada Kalašnikovi automaadi klassikalise väljanägemise ja kompositsiooni.

Hoolimata AK-12-le hulgaliselt tehtud täiendustest ja konstruktsiooni uuendamisest, ei ilmutanud Venemaa kaitseministeerium Ižmaši uue töö vastu pikka aega

kuigi suurt huvi. Sõjaväelased tõid põhjuseks, nagu ei erineks AK-12 põhimõtteliselt teistest Kalašnikovi automaatidest. Milles see põhimõtteline erinevus aga peaks seisnema, ei täpsustatud. Lenta.ru andmeil võib tegelik põhjus olla pigem selles, et näiteks 1974. aastal välja töötatud mudeli AK-74 varud ulatuvad Venemaal 17 miljoni ühikuni, Vene armees on aga püssi all mehi vaid miljon.

Teine huvipuuduse (või ettevaatlikkuse) põhjus võis olla selles, et aasta alguses käis Ižmašis veel suur reorganiseerimisprotsess. Ižmaši kontsernist eraldati pankrotimenetluse käigus teaduslik tootmiskoondis Ižmaš. Esimene ei tohtinud seaduse järgi enam sõlmida ühtegi lepingut, teisel polnud aga veel litsentsi.

AK-12 pakub rohkem huvi siseministeeriumile Küll on aga uue mudeli vastu huvi tundnud Venemaa siseministeerium, kes on

tehaselt küsinud ka AK-12 partii katselisse ekspluatatsiooni. Nagu Lenta.ru märgib, on siseministeerium uue relvastuse kasutusele võtmisel tunduvalt edumeelsem kaitseministeeriumist, kes siiamaani on “kinni” AK74 ja selle modifikatsioonides. Sisekaitsejõududest on aga saanud pea ainuke uuemate mudelite, sh Kalašnikovi “sajanda seeria” (AK-101 kuni AK-108) kodumaine kasutaja.

Nii plaanivad siseministeerium ja FSB oma relvastusse võtta ka AK-12.

Muuseas on Ižmaš deklareerinud, et kui neil ei õnnestu Venemaa kaitseministeeriumis ostuhuvi AK-12 vastu äratada, siis nemad hätta ei jää. Tehas teatas, et nende toodetud relvad koguvad üha enam populaarsust välismaal. Seega kui omad AK-12 vastu huvi ei tunne, lähevad need ekspordiks. Muuseas, Kalašnikovi automaadi sajas seeria on väga hästi kaubaks läinud Venezuelas.

Välisajakirjanduse põhjal

:8DFQQ@ BM8C@K<<KJ<; GE<LD88K@B8 BFDGFE<E;@; 8d\kc`b \j`e[XaX :$Ge\ldXXk`bX Bfdgfe\e[`[ F| FjdljjXXi\ k\\ /$9)'+# (*/((# KXcc`ee K\c1 -(( 0',,# ,0(0 (,/' `e]f7ge\ldXXk`bX%\l nnn%ge\ldXXk`bX%\l

5/2012 (43)

49

5050

Energeetika tulevik eneRGeetika tulevik

kokkuhoid on täna eriti aktuaalne:

SCHNEIDER ELECTRICU TEHAS SÄÄSTAB 30% ELEKTRIENERGIAT Märtsi lõpus külastas Äripäeva tööstuse klubi meie elektri installatsioonimaterjale valmistavat Riia tehast lexel Fabrika, vaatamaks, kuidas tootmiskulude optimeerimise huvides vähendada energiakulu.

RAIN REITMANN, Schneider Electric

L

igi 9000-ruutmeetrises tehases jälgitakse online-režiimis seadmete elektrikulu ja saadud info põhjal otsustatakse, kust ja kuidas elektritarbimist vähendada. Nii säästetakse aktiivsete meetmetega vähemalt 30%.

Tehase juht Aivars Silinevics tutvustas energia kokkuhoiumeetmeid, mis annavad võimaluse ise monitoorida ja juhtida kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid (HVAC), samuti kasutatakse ventilaatorite ja kompressorite mootorite juhtimiseks Altivari sagedusmuundureid.

kompressori jahutusvede­ lik soojendab tarbevett Kõigepealt demonstreeriti kokkuhoidu kliimaseadmega: kompressori töötamisel jahutusvedelik kuumeneb ja tekkinud kuumust kasutatakse ära tehase tarbevee

Ülespaneku kulu oli 7100 eurot, aastane kokkuhoid 11 821 eurot, mis teeb süsteemi tasuvusajaks 0,6 aastat!

soojendamiseks mõeldud soojusvahetis.

Varem sai tarbevett elektriboilerist. Samuti kasutatakse 35-kraadist õhku laohoone täielikuks kütmiseks. Süsteemi ülespaneku kulu oli 7100 eurot, aastane kokkuhoid 11 821 eurot, mis teeb niisuguse süsteemi tasuvusajaks 0,6 aastat!

Plastmassivalu osakond on Lexel Fabrika üks suuremaid energiatarbijaid, kus jahutatakse maha vormides valminud plastiktooted. Suvel palavaga, kui on vaja rohkem jahutust, kasvab energia tarbimine 20%. Nn sinise energia seade ehk väline soojusvaheti, millele pritsitakse peale tehase veesüsteemist pärinevat pehmendatud vett, vähendab energiakulu. Kui Riias oli 2010. ja 2011. aastal juulis keskmine välistemperatuur 25 kraadi, vähenes energia tarbimine tänu “sinise” energia kasutamisele ligi 6000 kWh võrra vastavalt 21 929-lt 16 227 kilovatt-tunnile.

sChneideRi elektRikulude MÕÕteseade

5/2012 (43)

leXel FaBRika tehas Riias

Talvel jahutatakse plastmassivalu osakonna jahutussüsteemi vedelikku õue juhtides ilma suuri energiatarbijaid, kompressoreid käivitamata.

uus süsteem paneb muut­ ma oma käitumisharjumusi Elektrienergiat säästetakse ka valgustuse pealt: kulu jälgitakse detailselt arvestite ja neid ühtseks süsteemiks ühendava tarkvara abil. Lexel Fabrika investeeris elektrienergia kogu jälgimissüsteemi ja mõõtmisseadmete paigaldusse 21 000 eurot. Aastas säästab tehas 10 000 eurot, elektrienergia jälgimissüsteemi tasuvusaeg oli 2,1 aastat.

Tehtud muudatused ja saavutatud energiasääst ei ole mõjutanud töötajate produktiivsust ega halvendanud töökeskkonda. Pigem paneb uus süsteem üle vaatama ja muutma oma käitumisharjumusi.

Kõige olulisemaks võib pidada asjaolu, et muutes energiatarbimist efektiivsemaks, kasvab ka ettevõtte konkurentsivõime muutuva energiaturu ja kasvava elektrihinna tingimustes.

Pilt: sChneideR

Mess inseneRi tÖÖvahendid

5151

tark mees taskus:

ILMUS MEHAANIKAINSENERI KÄSIRAAMAT käesolev raamat on tõlge saksamaal mitmete kordustrükkidena ilmunud käsiraamatu uusimast versioonist, mille eestindasid tallinna tehnikaülikooli õppejõud ja spetsialistid.

K

äsiraamat on mõeldud esmajoones mehhanotehnika ja mehhatroonika alal tegelevatele inseneridele, tehnikutele, oskuspraktikutele ja õppuritele. Raamatu kaheksas peatükis on toodud süstemaatiline erialane teave (tehniline joonestamine, materjaliõpetus, masinaelemendid, tootmistehnika, automatiseerimine, arvjuhtimis- ja infotehnoloogia) ning teatmed matemaatikast ja füüsikast. Rohkesti on arvutus- ja tähistusnäiteid ning CNC-pinkide programmeerimise näiteid.

eestikeelses raamatus on täiendatud tehnilise joo­ nestamise ja eriti materja­ liõpetuse osa, lisatud on mahukas terminisõnastik.

Eestikeelses raamatus on täiendatud tehnilise joonestamise ja eriti materjaliõpetuse osa (materjalide valim, margivastavus jm), lisatud on mahukas terminisõnastik.

Raamatust huvitatuil pöörduda TTÜ kirjastusse Akadeemia tee 1, telefon 620 2676, puuaru@staff.ttu.ee

abiks terminite tõlkimisel:

ILMUS SAKSA-EESTI TEHNIKASÕNARAAMAT see tehnika ja teaduse sõnaraamat on mõeldud eelkõige neile, kes oma erialases tegevuses puutuvad ISBN 978-9 949-2

3-260-4

9 789949 232604

kokku saksakeelsete tehnika­ ja teadusalaste tekstide tõlkimise, kirjutamise või toimetamisega.

S

õnaraamat koosneb saksa-eesti sõnastikust ja eesti märksõnade registrist. Sõnastik hõlmab oskussõnu viiekümne erialamärgendiga tähistatud

alalt, lisaks nii üldisema sisuga kui ka spetsiifilisemaid tehnikatermineid, kokku ligi 21 000 märksõna.

5/2012 (43)

Raamatust huvitatuil pöörduda TTÜ kirjastusse Akadeemia tee 1, telefon 620 2676, puuaru@staff.ttu.ee

Summary suMMaRY

Summary

5252

75 Years from invention of Polyurethanes

I

n 1937, Dr. Otto Bayer was looking for a new synthesis strategy for fibers. After the invention of nylon the demand for synthetic fibers as a substitute for natural silk quickly grew. At that time Bayer, aged 35, was head of the Leverkusen-based central scientific laboratory of the German company then known as I.G. Farbenindustrie. He was not only interested in developing a new chemistry, but also wanted to establish a more efficient method of producing plastic that would involve a small number of simple by-products.

However, his subsequent “invention” of polyurethane chemistry – based on the reaction between diisocyanates and polyols – was not a runaway success from the start. Indeed, the idea of synthesizing plastics from isocyanates, which were known at the time to be highly reactive and therefore chemically unstable, seemed completely mad to his supervisors. Nonetheless, a patent application was submitted for the research findings on November 13, 1937 and German Imperial Patent (DRP) 728.981 became the “birth certificate” for polyurethane chemistry.

Rail Baltica – Main topic on logistics seminar

T

he traditional Logistics Seminar, initiated by Tallinn University of Applied Sciences, took place at the beginning of April and was wholly dedicated to the Rail Baltica railway project. Today the planning of Rail Baltica has reached to the point where the optimal route has been figured out.

5/2012 (43)

The main route starts from Tallinn and is running via Pärnu, Riga and Kaunas up to the Lithuanian-Polish border. The length of the main route is 728 km, the gauge 1435 mm and the travel time 4hrs 8 min. Intended maximum speed is 240 km/h, whereas average speed for passenger transport is 170 km/h and average speed for cargo transport is 68 km/h. The Rail Baltica regional branch lines, connecting cities on the main route to regionally important places, retain the 1520 mm gauge.

The estimated volume of the investment is 3,678 billion EUR of which the European Union has agreed to cover 56%. This leaves the Baltic states with 1,608 billion to bear: 466 million EUR for Estonia, 563 million for Latvia and 579 million for Lithuania.

has new supercycle started?

W

henever raw material prices have been rising for a longer period of time, talks about a supercycle begin. A supercycle lasts 30 to 40 years during which an increase in asset prices, especially in the prices of primary commodities, can be witnessed.

The first supercycle took place from 1870 till 1913, ie up to the beginning of World War I. It was the period of industrial revolution which made the USA the biggest economy in the world. The second supercycle started after World War II and lasted till the beginning of 1970s. The annual growth of the world economy was a gigantic 5%! The stars of that cycle were Japan and the so-called Asian Tigers.

According to the analysts of Standard Chartered the third supercycle started in 2000 and should go on for twenty more years. The Gross World Product, that was 62 trillion dollars in 2010 (by the prices of 2009), is expected to reach 143 trillion dollars in real prices and 308 trillion dollars in nominal prices by 2030. It means 3,9 % annual global economic growth since 2010. According to the bank´s forecasts we shall be witnessing the price rise of many primary commodities during the rest of the cycle, in particular that of oil, coal, copper and cotton.

keevisliite liik

serbiaameerika füüsik, eesn-ga

ÜKS, prantsuse keeles röntgeeniumi sümbol F. Kafka “Lossi” maamõõtja tund

“Ristiisa” režissöör TtÜ rektor 1941-1944

valguse kiiruse tähis ...-vitamiin, füllokinoon

võlli ja sellest väiksema ava mõõtmete vahe

põrutuste leevendaja number 11 16-ndsüsteemis

kergkuulipilduja Eesti Kaitseväe relvastuses

NANOUkraina Sisekaitse vutiklubi .....

Operatiivrügement KARPATÕ

ingl k eessõna

vene anatoom, välikirurgija rajaja ehitusmaterjalina kasutatav polümeer

inglise keele artikkel

planeet Jupiteri kuu järv Suures Järvistus linn Leningradi obl-s DÉJÀ ..., juba nähtud üliõhuke sülearvuti MacBook ...

argentiidi endine nimetus 1000. mittesüsteemse rõhuühiku tähis

Euroopa riigi nimi oma keeles mõis Virumaal

hapnik

transiidiärimees, nimi+in

arvuti töölaud

ruuminurga mõõtühik

eesti arhitekt

süntaksi põhiüksused

radioaktiivse elemendi sümbol veekogu põhja kuhjunud pude aines

TOIMIK sihtasutus

3

1 dm

transplantaat

1000mm= 1...

eesti keskmaajooksja eesti ajakirjandusteadlane, akadeemik kuulsaim viltune kampaniil britt, tuumafüüsika rajaja

eesti ajaloolane ... Jansen väike oja

HÜÜE

endine sise- ja justiitsminister

esimese EE peatoimetaja,in+nimi asesõna

elektritakistuse ühik

1024B = 1 ...

USA osariik

USA IT-firma

Jaapani IT-firma ...-NOBEL, libaauhind Hacker News

kolmik

51.

palgasõdur Venemaal 16.-17.saj 1. elektronarvuti

baarium STARTUP ehk ...firma ...-hepatiit

puidukahjur

Renault´ mudel

küttekeha talutares

programmeerimiskeeled

nähtus Vaikses ookeanis

5/2012 (43)

...BANQUE, kõike kaalule pannes mälumäng

tundmatu suurus

kolonel,lüh

5353

veidi nuputamist

veidinuPutaMist nuPutaMist veidi

veidi nalja ja nuputamist

viiMane lehekÜlG uudised

tõestisündinud lood

Kevadiselt lõbus keelevääratus

O

leme ühe ettevõtte juhiga juba pikemat aega koostööd teinud ning ka muidu heas läbisaamises. Tõe huvides tuleb etteruttavalt tunnistada, et hetkel on selle kõnealuse firmajuhi inglise keele oskus kaugelt üle keskmise hea. Alati pole see aga nii olnud.

Aastaid tagasi pidin isegi kõik ta lihtsamad laused väliskülaliste jaoks inglise keelde tõlkima. Ta ei rääkinud sõnakestki, kuigi ta tunnistas, et mõnedest lihtsamatest lausetest saab ta isegi aru ning on võimeline end ka arusaadavaks tegema. Püüdsin talle selgeks

teha, et igasugune keelekasutus saab alguse praktikast ja eelkõige julgusest ennast väljendada. Soovitasin tal jutu sees kasutada kas või üksikuid talle teadaolevaid ingliskeelseid sõnu ning väljendeid. See avaks justkui ukse edasisteks pikemateks lauseteks ning lisaks enesekindlust. Julgustasin, et keegi ei hakka naerma, kui tal miskit nihu läheb. Ühel päeval astusime välja tema metallitöökoja süngetest hämarustest otse kevadise päikese kätte, ja ta otsustas teha algust. Spontaanse rõõmuhõiskega kuulutas ta kõigile, et väljas on – “Sprait!”

Sinised kilesussid

H

üdrosilindrite valmistamisel peavad ruumid, komponendid, koostisosad ning tihendid olema absoluutselt puhtad ja tolmuvabad, sest iga väikenegi võõrkeha võib kahjustada peegelsiledaid tööpindu ja tihendeid ning põhjustada lekkeid. Külastades mitmeid Ukraina hüdrosilindrite tootjaid, jäi klientidele silma lausa selliseid olukordi, kui töömees tuli ruumi, silindrite varred nagu puuhalud käe peal virnas ja viskas selle kandami maha otse keevituspritsmeid täis metall-lauale.

Planeerides üht uut ettevõttekülastust, andsin ma varakult võõrustajatele teada, et puhtus ja kord hüdraulikatsehhis peab olema nagu operatsioonisaalis või keemialaboris. Ma ei pidanud seekord pettuma, sest ettevalmistused tehti selles külastatavas ettevõttes

tõsised. Kui ma ettevõttesse jõudsin, anti mulle nii valge kittel kui ka välisjalanõudele otsa panemiseks kilesussid. Ka ruumid olid eeskujulikult puhtad.

Mõni tund hiljem saabusid ka kliendid. Üks külalistest väljus aga riietusruumist üsna iseäraliku väljanägemisega, olles ühe kilesussi nagu vannimütsi endale pähe sättinud, samas hoides teist kilesussi nõutult näpu vahel. Ta vaatas meid küsiva pilguga ja päris, et kui üks mütsike käib pähe, siis millise pea otsa küll see teine mütsike tuleks panna. Seejärel peatus ta pilk meie jalgadel, mis ilusasti kilesussikeste sees olid, ning ta mõte tardus hetkeks. Tabades situatsiooni koomikat, püüdis ta olukorrast naljaga välja tulla ning lausus: “OK... I see, I’m a man.” Üles Kirjutanud Hellar Mutle

nuputamist 1

Pudel koos korgiga maksab 1 euro ja 5 senti, kusjuures pudel on korgist ühe euro võrra kallim. Palju maksavad pudel ja kork eraldi?

2

Paat libiseb vooluga kaasa mööda jõge allapoole. Kui aerud peaksid vette kukkuma, siis kas need jäävad paadist maha, lähevad paadist ette või jäävad paadi kõrvale?

vastused 1 Kui kork maksaks x eurot, siis pudel maksaks 1+x eurot, ja mõlemad kokku 1+2x=1,05 eurot, kust x=0,025 eurot ehk 2,5 senti. Pudel üksi maksaks 1,025 eurot.

2 Selle küsimuse lahendus pärineb Anatoli Markuša raamatust „Imed ratastel“. Kõigepealt tuleb vastata küsimusele: miks vesi jões voolab? Nähtavasti sellepärast, et jõepõhi kujutab endast teatud kaldpinda ja allavoolu ujuvad esemed justkui libisevad mööda seda kaldpinda. Nende kiirus suureneb seni, kuni muutub suuremaks voolu kiirusest, siis hakkab vesi oma „reisijate“ liikumist pidurdama samuti nagu õhk aeglustab allavisatud keha langemist, kuni kiirus stabiliseerub konstantseks, näiteks langeb avatud langevarjuga inimene umbes kiirusega 3 m/s. Raskemad esemed langevad õhus kiiremini (suuremad veetilgad kiiremini kui väiksemad), kuna neil on suurem massi ja pindala suhe. Samamoodi ujub raskem keha allavoolu kiiremini kui kergem keha. Seega ei jõua kaotatud aerud paadile järele kunagi.

5454

5/2012 (43)

Farnelli element14 täidab kõik protsessijuhtimise ja automatiseerimise vajadused, tööstuslikust andmetöötlusest masinate ohutuseni.

D TARNIJA

0 ERITOODE

D

RU J U SHA HT TU

IVA

00

T

5

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

TEH N

TÖÖ

S

N ILI

OO

JÄRGMIS

EL

K

L KOHA EVA LE PÄ

IM TO

STÖÖ VEEBI

S

E TUGI

START

ETAMINE

farnell.com/farnellelement14 MRO AD_A4 ET.indd 1

28/02/2012 10:17