Inseneeria 2010 07

Page 1

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

SEPTEMBER 7/2010 (25) SEPTEMBER 7/2010 (25) VESILENNUKITE ANGAARID MEREMUUSEUMIKS >> GRABCAD’I CAD-RAAMATUKOGU >> UJUV TUUMAJAAM >> LASERPINGI LÕIKEPARAMEETRID

Uudse renoveerimistehnikaga:

VESILENNUKITE ANGAARID

MEREMUUSEUMIKS Insenerikutse:

Uut tarkvara:

Huvitav lahendus:

Küberneetika Instituut – 50!

3D-mudel Novapoint Virtual Mapiga

Priuse pistikühendusega hübriid


inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KolleegiUmi liiKmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on Lennusadama vesilennukite angaarid renoveeritud kujul. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, prorektor enno@tktk.ee

Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskonna dekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

impressum Peatoimetaja

September 7/2010 (25)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.


Sisukord /jUhtkiri Juhtkiri

33

Huvitav kogemus

30 34

Tasuta Freestylemotokross Narvas

Inseneri töövahendid

Eestist Maailma

06

Vesilennukite angaarid renoveeritakse uudse tehnoloogia abil

Huvitav lahendus

12

GrabCAD tõi turule tasuta universaalse CAD-raamatukogu

Laserpingi lõikeparameetrid ja nende mõju lõiketulemusele

16

Ülekuumenemise fikseerivad termomeeter-etiketid

40 42

Huvitav lahendus

Strasbourg’is käivitati pistikühendusega hübriidsõidukite näidisprojekt

Huvitav lahendus

44 46

Airbus esitles 2050. aasta lennukit

Insenerikutse

100 aastat insener Vladimir Egorovi sünnist

Intervjuu

18 22 26 28

Klastrid aitavad edendada koostööd

Inseneri Töövahendid

Novapoint Virtual Map – 3D-mudel mõne minutiga

Energeetika tulevik

Kas Eestile oleks vaja ujuvat tuumajaama

Insenerikutse

TTÜ Küberneetika Instituut sai 50 aastaseks!

mati Feldmann,

Kuuldused nisu otsasaamisest on liialdatud

TRIZ kui loova mõtteviisi arendamine ja elu läbiv strateegia

Huvitav lahendus

mitmeKesisUse Poolt

Tootmissisendid

Edukuse valem

14

juhtkiri

Insenerikutse

48 50 53 55

Üliõpilaste ideevõistlus rattarikkaks!

Huvitav lahendus

Eesti leiutised naftareostuse avastamiseks merel Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

6/2008

Inseneeria peatoimetaja

I

nseneeria keskendub uuel hooajal endistviisi Eesti tootlikkuse teemale, sest see on meie arvates üks tähtsamaid teemasid. Ideaal on siin välja töötatud oma brändi toode või teenus, mis müüb hästi välisturule, või ütleme – globaalsele turule. Neid tooteid ja teenuseid oleme iga hetk rõõmuga valmis kajastama – eesmärgiga, et kellegi edulugu lugedes saab ehk inspiratsiooni endagi tegemisteks. Võimalik, et globaalsele turule on kergem minna mõne tarkvaralahendusega, näiteks 3D-ga. Selles Inseneeria numbris on praktilistest 3D-lahendustest üksjagu juttu. Koduturule tootes on oma tootlikkust raskem tõsta, sest põhimõtteliselt on müügimahul piirid ees ja hinnadki on “kodumaisel” tasemel. Aga samas on koduturg vajalik nagu tagalateenistus, ilma milleta pole võite globaalsel rindel. Sestap tahame samamoodi kirjutada nendest tublidest ettevõtetest, kes tegutsevad traditsioonilistes valdkondades ja on tihtipeale väga pika ajalooga. Esmalt meenuvad siinkohal metalli- ja toiduainetööstuse ning energeetikaettevõtted. See, kuidas need ettevõtted on erinevad ajad ja erinevad majandusmudelid edukalt üle elanud ja ellu jäänud, on väärt kirjeldamist omaette. Mida mitmekesisem on toodete ja teenuste valik, seda parem. Mida mitmekesisem on Inseneeria tehnika- ja tootmisalaste artiklite valik, seda parem. Nagu laual on kõrvuti n + 1 funktsiooniga nutitelefon ja 1 funktsiooniga traditsiooniline kodumaine toit.


4

UUdised UUdised/ kroonika / kroonika

elektrivarustuse alane konverents kuressaares vÄga eBameeldiv on, kUi lamp laes vilgUB ning hoopis hUllem, kUi elekter kaoB pikemaks ajaks. et seda võimalikUlt vÄhe jUhtUks, tUlid saaremaal hotellis arensBUrg kokkU 14 riigi – aUstraalia, aUstria, Belgia, eesti, kreeka, lÄti, mehhiko, poola, saksa, soome, tŠehhi, Ungari, Usa ja venemaa – ülikoolide tippteadlased ja ettevõtete esindajad.

tulemas robotex 2010 3.–4. detsemBrini 2010 toimUB jUBa kümnendat aastat jÄrjest tallinna tehnikaülikooli spordihoones tallinna tehnikaülikooli, tartU ülikooli ja eesti inFotehnoloogia kolledŽi koostöös sUUr roBotite võistlUs roBoteX.

K

toonekUrgede pesad elektriliinidel ^ kas see on oht varUstUskindlUsele?

K

olm päeva, 16.–18. juunini väldanud seitsmendal rahvusvahelisel konverentsil “2010 Electric Power Quality and Supply Reliability” (Elektritoite kvaliteet ja varustuskindlus) käsitleti aktuaalseid elektrivarustuse teemasid, kokku esitati 37 ettekannet. Olulisel kohal olid uute lahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Peatuti ka elektrisüsteemides tekkivate kadude tekkemehhanismidel ning pakuti lahendusi, kuidas kadude vältimisega saavutada märkimisväärset rahalist kokkuhoidu, seda eriti tarbijate jaoks. Konverentsist võtsid osa ka Eesti elektrivarustusega tegelevate OÜ Jaotusvõrk ning OÜ Elering esindajad. Konverentsi korraldaja, Tallinna Teh-

nikaülikooli professor Jaan Järvik sõnas, et on sellel teemal korraldanud konverentse alates aastast 1996 ning seekordne konverents on järjekorranumbrilt juba seitsmes. “Konverentsi tase on läinud aasta-aastalt kõrgemaks ning ka esindatud riikide arv on kasvanud. Meie konverentsi taset hoiab asjaolu, et tegemist on suhteliselt erandliku, komplektse konverentsiga. Osalejatel on võimalik kuulata kõiki ettekandeid,” sõnas prof Järvik. “Alati üritame tutvustada väliskülalistele Eesti erilisemaid paiku, et külalised hiljem Eestisse naaseksid.” Sama seeria konverentsid jätkuvad ka tulevikus: järgmine konverents on planeeritud aastasse 2012. 7/2010 (25)

una tegemist on juubeliga, tähistatakse seda suurejoonelisemalt kui kunagi varem. Toimuvad kahepäevased võistlused “avatud” ja “pro” gruppides. Samuti toimub palju erinevaid töötubasid ning üleval on mitmeid näitusi. Robotex on kõigile tasuta ning üritusele saab registreeruda alates 1. septembrist 2010. Osalema on oodatud kõik, kellel on vähegi huvi tehnika, IT või robootika vastu. Seekordseks võistluseks on juba teist aastat järjest populaarsust kogunud jalgpall, kus kaks robotit asetsevad korraga väljakul ning robot, kes lööb rohkem väravaid, pääseb edasi järgmisesse vooru. Lõppkokkuvõttes osutub võitjaks aga robot, kellel on erinevatest voorudest kogutud kõige rohkem väravaid. Reegleid loe http://www.robotex.ee/et/node/341 ning registreeru kiiresti www.robotex.ee. Tule julgelt osalema!

Fotod: r. oidram, ttü, roBoteX


Uudised / kroonika

RFID-l põhinev uudne kinnitus­vahendite kasutus­ põhine tellimissüsteem Ferrometal OY-l – Soome ja Balti turul tegutseval tööstuslike kinnitusvahendite ja C-detailide (poldid, mutrid) tarnijal – on valminud uuendus kasutuspõhisele tellimissüsteemile, mis põhineb RFID-tehnoloogial.

P

ärast aastatepikkust töötamist traditsioonilise joonkoodidel põhineva Kanban-süsteemiga arendas ettevõte välja autonoomse reaalajas toimiva süsteemi. Ferrometali Kanban RFID ei vaja kasutuskohal tellimisinfo kogumiseks inimtööjõudu. IT-süsteemiga online seotud tühi karp identifitseerib toote, selle tellimiskoguse ja kasutuskoha. Laotäienduskogus kogu-

LEAN lihtsaks, ISO imelihtsaks

E

esti firma on välja töötanud järjekordse nutika tarkvaralahenduse: Papatouch OÜ poolt loodud Easy­ lean-tarkvara (www.easylean.eu) suudab lihtsalt juurutada, arendada ja hallata kõiki juhtimissüsteeme, mis põhinevad PDCAtsüklil. Tegemist on universaalse lahendusega, mis on lihtsasti kasutaja vajadustele kohandatav. Tarkvara baasversioon sisaldab parimate praktikate kogumi: näiteks LEAN’ist on esindatud 5S, Kaizen, SMED. Tarkvara toetab protsesside võtmenäitajate seiret ja analüüsi. ISO9001 on lihtne hallata samas süsteemis. Kuna tegemist on veebipõhise lahendusega, on tarkvara kasutusele võtmine lihtne ja kasutajate arvul põhinev hinnastamine soodne. Easylean aitab tõsta ettevõtete tootlikkust ja kvaliteeti, olles samas suure ekspordipotentsiaaliga tarkvara­ lahendus.

Foto: Ferrometal

7/2010 (25)

5

takse ja valmistatakse Ferrometali logistikakeskuses ette kliendi kasutusriiuli täiendamiseks. Süsteem põhineb end tõestanud Kanban-metoodikal, mille alusel liigub Ferrometali kliendibaasis tuhandeid karpe. Esimesed RFID-l põhinevad tarnerakendused installeeriti käesoleva aasta mais. Ferrometali kasutuspõhise Kanban-tellimissüsteemi tüüpilisteks kasutajateks on masinaehitajad, kes vajavad montaažiks suurt hulka kinnitusvahendeid ning teisi C-detaile. Kanban RFID kasutusvõimalused ei sõltu tootetüübist. Süsteemil on suur kulumiskindlus, kuna selles pole liikuvaid osi. Pealegi ei sõltu süsteem toote kaalust ega mõõtmetest ning on kasutatav nii kaubaaluste kui ka väikeste karpidega. See tööstuslike väikedetailide haldamise meetod on äratanud suurt tähelepanu tänu RFID-tehnoloogia eelistele: kiirem reageerimine, väiksem sõltuvus inimtööst ja tootlikkuse tõus.


6

Eestist maailma

ajalooline väljakutse:

vesilennUKite angaarid renoveeritaKse UUdse teHnoloogia aBil

angaarid hakkavad meremUUseUmina lõplikUlt vÄlja nÄgema nii.

tallinna lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimine meremuuseumiks on teinud terve eesti ehitustellingutest tühjaks. “me läheme ilmselt Barcelonasse tellingute järele, kuna tellingute spetsiifilisi detaile lähiümbruses ei leidu,“ räägib nordecon ehitus asi projektijuht veiko Krautman. Fotod: mati Feldmann, eesti meremUUseUm, koko


kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eestist maailma

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

V

esilennukite angaari kolm kuplit on nagu hiiglaslikud piknikutelgid, millel kõrgust 23 meetrit. Iga angaari kumer raudbetoonist lagi on tehtud n-ö ühest tükist ja toetub ainult nurkadest neljale postile. Ehitamise ajal pea sada aastat tagasi oli see maailmas unikaalne konstruktsioon. Samavõrd unikaalne on praegu selle renoveerimine. “See on põhimahus käsitöö,” iseloomustab Veiko. “Me läheneme individuaalselt igale detailile. Näiteks oleme parema ülevaate saamiseks nimetanud postid oma nimedega, näiteks post Toomas. Meie esmane töö on betoonis olevad praod avada, selleks kasutame 500 kuni 2800-atmosfäärilist ultrakõrgsurvepesu. See lõikab betoonis paikneva sarruse lahti ja puhastab sarruse SA2 1/2 puhtusastmeni. Edasi katame sarruse korrosioonitõkkevahendiga, et takistada sarruse kiiret korrodeerumist (puhastatud sarrus korrodeerub ilma korrosioonikaitsevahendita 2–3 tunniga). Pärast seda võõpame betooni üle ferrogardiga, mis imendub läbi betooni ja pidurdab või aeglustab betooni karboniseerumisprotsessi. Betooni karboniseerumist võib nimetada ka betooni roostetamiseks: aluseline betoon reageerib kergelt happelise süsihappegaasiga. Karboniseeru-

meie esmane töö on betoonis olevad praod avada, selleks kasutame 500 kuni 2800-atmosfäärilist ultrakõrgsurvepesu.

Fotosid aegadest, mil angaarid veel oma põhitööd tegid (eesti Filmiarhiivi, eesti riigiarhiivi ja eesti meremUUseUmi FotokogUd).

Autod lähevad kergemaks. Mööbel trendikamaks. Purjekad tugevamaks. Voodid mõnusamaks.

Mida võiksid meie CNWOKKPKWORTQſKNKF teie toodete heaks teha?

7


8

eestist maailma

2011. aastal avaB meremUUseUm lennUsadamas külastUskeskUse, millest saaB üks sUUremaid ja atraktiivsemaid meremUUseUme kogU põhja-eUroopas. pÄeva lennUsadamas mUUdavad UnUstamatUks seiklUseks allveelaev “lemBit”, aUrik-jÄÄmUrdja “sUUr tõll” ja elUsUUrUses vesilennUk. mastaapne visUaalne ekspositsioon pakUB võimalUst nii osa saada kUi ise osaleda.

pragude injekteerimist suuremad praod traageldame (risti pragudega lõigatakse sisse sooned, pragudesse asetatakse sarrus, pragu täidetakse epo vaigu baasil materjaliga). Väiksemad praod injekteerime sissepuuritavate või pealt kleebitavate packer’itega. Kuplite alumisele puhastatud pinnale paigaldame roostevaba sarruse ning betoneerime pinna pritsbetooniga (torkreetbetoon) 50 mm paksu-

selt. Pärast Ferrogardi teeme ära rangide parandused ja katame betooni hakkedispersiooniga. Sellele omakorda pritsitakse peale torkreetbetoon.”

kuppel täis “süstlanõelu” Kui ronime ühe angaari katusele, päris kupli otsa, siis on näha, et kuppel on tihedalt kaetud justkui süstlanõeltega (tegemist on omalaadsete ventiilide-

nordeconi tellingumaailm

mise tulemusena võivad betoonist välja kasvada väikesed stalaktiidid (soolade eraldumine betoonist). Seejärel tuleb renoveerida või asendada rangide ja jätkusarruste lõigud. Pärast nimetatud tööoperatsioone katame betooni nakkevõõbaga ja paigaldame remontsegu märg-märjal meetodil. Kuplite osas kasutame postidega võrreldes analoogset meetodit, kuid pärast

PÕHimÕtteliselt PeaB ligi PÄÄsema seinte Ja lagede igale rUUtmeetrile.

iga KUPli otsas on oma “KatUseaKen”.

”KatUseaKna” JUUres KUPli Peal.


eestist maailma

9

miljonid meremuuseumile on tänuväärt investeering eas otsUstas toetada meremUUseUmi lennUsadama arendamist kaasaegseks ja terviklikUks merendUse ja tehnikaajaloo mUUseUm-külastUskompleksiks 144,5 miljoni krooniga. selleks lUUakse lennUsadamasse kaasaegseid eksponeerimispõhimõtteid jÄrgiv atraktiivne ja elamUslik keskkond, mis pakUB võimalUsi omandada UUsi teadmisi, osaleda põnevates programmides ja kUltUUrisündmUstel ning veeta aega ajaloolise merevÄeBaasi miljöös kaUnil tallinna rannaalal.

M

eremuuseumi Lennusadamat toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast üleriigiliste kultuuri- ja turismiinvesteeringute meetmest, mille vahendid pärinevad Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lennusadama kompleksi territooriumil asuvad kogu maailmas unikaalsed arhitektuuri- ja ajaloomälestised – eelmise sajandi teisel kümnendil ehitatud koorikbetoonist vesilennukite angaarid ning aja-

ga – packer’itega), mis on puuritud pragudesse ja mille kaudu pumbatakse prakku injekteerimisvaiku. Sellega n-ö monolitiseeritakse betoonkonstruktsioon kokku. “Maakeeli öelduna, kleebime betooni pragude kohast uuesti kokku,” näitlikustab Veiko. Kuplite soojustusena näeb projekt ette kasutada pritsvahtu ja hüdroisolatsiooni võõpa.

KUPli Peal, KUHU tegeliKUlt ei toHiKs minna. tÄHtsad on Hea HaardUmisega JalanÕUd.

loolised mereväebaasi rajamisel ehitatud kasarmuhoone ja staabihoone, mida muuseum plaanib kasutusele võtta ekspositsioonipindade ja muuseumiprogrammide läbiviimiseks. Lennusadama vesilennukite angaarid kohaldatakse Meremuuseumi suurte eksponaatide näitusesaaliks. “Vesilennukiangaaridesse loodava püsiekspositsiooni eesmärkideks on tutvustada eeskätt möödunud sajandi mere-

tehnika arengut, Eesti mereajalugu ning Eestit kui mereäärset riiki,” tutvustas EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. “Selle interaktiivse püsilahendusega saab Eesti juurde ühe uue atraktiivse külastuskoha, mis tõstab meid Läänemere piirkonnas teistest selles valdkonnas selgelt esile ning toob siia merendushuvilisi külastajaid,” lisas Leppoja. Oluline osa infost antakse edasi lugude ning jutustuste põhjal. Teabe edastamine lugude jutustamise meetodil aitab seda lihtsamini mõista, samastada end olukorraga ning tajuda konteksti. Uus kultuuri- ja turismiobjekt peab valmima 2011. aasta suveks, kuna Lennusadama territooriumile on kavandatud osa “Tallinn 2011 kultuuripealinna” sündmusi.


10

eestist maailma

kui unikaalne objekt vesilennukite angaarid on – sama unikaalne tÕnU KesKKüla, EMÜ emeriitprofessor

T

allinna Vesilennukite angaarid on äärmiselt unikaalne ehitus ka maailma ehituskultuuri seisukohast, kindlasti sama unikaalne kui Laululava. Kui need angaarid projekteeriti ja ehitati, siis koorikute arvutamise teooria maailmas veel puudus. Kaua aega olid needki konstruktsioonid unustuses, sest ala oli sõjaväe käsutuses. Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916^1917 Esimese maailmasõja eelse Peeter Suure Merekindluse osana. Angaarid ehitas ja projekteeris Taani firma Christiani & Nielsen, projekti juhiks oli Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz, kes sisejõudude leidmiseks kasutas tõenäoliselt membraanteooriat (autori märkus). Arvatavasti on need maailma esimesed suuremahulised, 50 x 100 meetri suuruse põhiplaaniga angaarid, mida sildavad kolm ühteliidetud raudbetoonkoorikust kuplit, igaüks neist tugede sammuga 35 x 35 m, betoonikihi paksus harjal on 8 cm ja tugede juures 12 cm, ruumid olid mõeldud tolleaegsete ka kõige suuremate vesilennukite mahutamiseks. Hiiglaslik vahetugedeta siseruum jätab võimsa mulje. Kui 1917. a novembris tuli käsk sõjategevuse tõttu ehitustööd lõpetada, jäi nii mõndagi esialgses projektis sisalduvast tegemata, angaarid jõuti siiski enam-vähem tervenisti tsaariajal valmis. Kahjuks pole enam võimalik algset ja kompleksset dokumentatsiooni leida, sest 1943. a hävis tulekahjus firma Christiani & Nielsen arhiiv nende Kopenhaageni peakontoris, üks eksemplar originaalprojektist on säilinud Peterburis. 1919. a jaanuari alguses võeti Eesti Kaitseväe poolt kogu Lennusadam üle ning sama aasta märtsis

Meremuuseumi valmides tulevad angaaride külgseinte asemel klaasfassaadid ja fassaadide ette tõstandväravad.

koorikbetooni teooria tutvustus munakoore näitel

loodi siin Merelennurühm. 1920. aastate keskpaigaks oli kogu sadam koos hoonete ja angaaridega lõplikult valmis ehitatud. (Sisestatud: 27.11.2007. Inspektor: TKVA peaspetsialist, Oliver Orro)

kõike plaanitut ei jõutud omal ajal teoks teha Ehituse saamise lugu on uurinud kunstiajaloolane Jevgeni Kaljundi, kes on kirjutanud: Esimese maailmasõja eel oli Venemaal rohkem lennukeid kui üheski teises riigis. Lennuvägi suunati Balti mere sideteenistuse alluvusse. Vesilennukite baasiks eraldati 6000 ruutsülla suurune ala Peeter Suure sadamas rannikujoonel kaitsekasarmu (praeguse Patarei vangla) juures, kuid alles 1916. aastal kuulutati välja projekteerimiskonkurss. “Kutse osavõtuks saadeti üheteistkümnele firmale, eesmärgiks ehitada kaks angaaride gruppi, kummaski kolm “kuuri” pindalaga 50 × 35 meetrit ja kõrgusega 10 meetrit. Projektide esitamise tähtajaks oli määratud 15. aprill 1916,” märgib kunstiajaloolane. Nagu eelpool öeldud, võitis konkursi Taani firma ja tema projekti eeliseks oli asjaolu, et tekkis ruum, milles puudusid sisetoed ning mille põrandapind moodustas 35 × 110 meetrit. Sellisel lähenemisel oli lennunduse seisukohalt suur eelis, sest see lubas vabalt ning tugedest sõltumatult paigutada ja liigutada eri suurusega lennuaparaate. 5. juulil 1916 alustati objektil tegelike ehitustöödega. Ametlikult nimetati objekt Tallinna Vesilennujaamaks. Vahepeal angaaride ehitamise kava muutus ja praegu olemasolevate angaaride kõrvale oli kavas rajada veel teine, mitte kolmest, vaid kahest angaarist koosnev grupp, mille raudbetoonvundamendid jõuti valmis ehitada ning tõenäoliselt asuvad need siiani pinnases kompleksi läänepoolses osas.

“Sinisavisse, mis on siinne pinnasematerjal, rajatakse puurvaiadest vaivundament – maasse puuritakse vastava läbi-

Koorikuteks nimetatakse õhukeseseinalisi suuri avasid katvaid vahetugedeta konstruktsioone, mida võib valmistada nii raudbetoonist, terasest kui ka puidust. Koorikud töötavad põhiliselt oma pinna sees mõjuvatele jõududele – nii nagu munakoor. Näiteks tala võtab välisjõude vastu paindega. Paindemomentide osatähtsus koorikkonstruktsioonis on aga suhteliselt väike ja seda tuleb arvesse võtta põhiliselt ääreliikme läheduses. Kooriku eelis teiste kandekonstruktsioonide ees on tema ruumilisus ja suhteline kergus. Ka annab koorikkonstruktsioonide kasutamine arhitektidele võimalused vormidega mängida. Koorikkonstruktsioonid on oma olemuselt ka allveelaevade ja rakettidelennukite kestad. Eestis hakkas koorikute teooriaga esimesena tegelema H. Laul ja kaitses 1950. aastate keskel koorikute teemalise doktoriväitekirja nihkejõudude aproksimatsiooni meetodi kohta. Teooria sai kuulsaks kogu NLis, sest võimaldas konstruktsioonis tegelikult eksisteerivat sisejõudude pilti edukalt matemaatiliselt kirjeldada. H. Laul lõi seejärel TPI ehituskonstruktsioonide kateedri juurde uurimisgrupi, mis hakkas tegelema koorikute ja rippkonstruktsioonide teooriaga. Sellesse gruppi kuulusin ka mina koos paljude teiste tolleaegsete tudengite ja aspirantidega, kellest tänaseks on saanud tegusad ja tuntud insenerid. 1962. aastal tegime koos Urmo Kalaga TPI ehitusteaduskonna lõputööks uurimuse “Raudbetoonist silindriliste katusekatte koorikute põikejõu kindluse uurimine”. Meid juhendas Vello Otsmaa. 1968 kaitsesin kandidaaditöö terasest silindri-

mõõdu ja sügavusega auk, kuhu paigaldatakse sarrus ning auk betoneeritakse”, selgitab töödejuht Harto Vallimägi.


eestist maailma

kui meie laululava? liste katusekatte koorikute arvutamisest ja katsetasin ka mudelid. Katsed tõestasid, et väljapakutud ja kasutatud arvutusmetoodika sobis hästi. Kuna metallist koorikuid oli parema kandevõime saavutamiseks otstarbekas ehitada ribidega, siis ribide mõju teoreetiliseks arvessevõtmiseks kasutasin Diraci deltafunktsiooni. Minu teada oli see esmakordne juhus, kus nimetatud funktsiooni kasutati ehitusteoorias. Minu töö juhendajaks oli prof J. Aare. Veel puutusin koorikute projekteerimisega kokku ajal, kui töötasin RPI Eesti Maaehitusprojektis peakonstruktorina. Tol ajal projekteeriti Jäneda sovhoostehnikumile uusi õppekorpusi, arhitektiks oli Valve Pormeister. Saali soovis ta katta hüperboolse paraboloidi kujulise monoliitse raudbetoonist koorikuga. Kooriku projekteeris ja teostas ka vajalikud katsed tuntud insener V. Hütsi. Minul oli võimalus teda veidike aidata.

kaugeim sugulane on sydney ooperimaja Kuna raudbetoonkoorikkonstruktsioonide projekteerimine ja ehitamine on keeruline, siis prooviti NLis teha ka monteeritavaid raudbetoonkoorikkonstruktsioone, aga selline ehitamisviis ei olnud ei efektiivne ega ka eriti efektne. Sama võib öelda kogu maailma kohta – on vaid üksikud tuntud hooned, kuulsaim neist Sydney ooperimaja. Väga hea, et angaarid renoveeritakse ja tehakse sinna muuseum. Kuna tegemist on ehituslikult omapärase ja vähekasutatud tehnoloogiaga, siis võiks ehk eksponeerida seal ka koorikkonstruktsioonidega seotud temaatikat: näiteks ehitised Eestis ja kuulsamad ehitised maailmas.

“Need jäävad toetama angaaride klaasist välisseina. Angaarides hakatakse eksponeerima allveelaeva “Lembit” ja

laevale ehitatakse alla samal põhimõttel vundament.”

iga etapi kohta näidistöö Nagu arvata võib, on unikaalsetel töödel ranged muinsuskaitse nõuded. “Ühtegi konstruktsiooni ei tohi iseseisvalt, ilma kooskõlastamata lammutada ning autentsuse säilimiseks tehakse suuri jõupingutusi. Otsuste langetamiseks peame olema veendunud, et mõnda konstruktsiooni ei ole võimalik taastada ning üheskoos tellijaga võetakse vastu otsus, kuidas konstruktsioon taastada. Kasutatud renoveerimistehnoloogia on Eestis kasutusel esmakordselt ning sellest tulenevalt teeme iga renoveerimistöö etapi kohta näidistöö. Näidistöö kooskõlastab tellija esindaja ning pärast seda saame alustada vastavat tööd,” tutvustab Veiko protseduuri. Lammutatud seintest saadud kivid on samuti korralikult aluste peale ladustatud ja kasutatak-

11

se uuesti ära. Hoonet hakatakse tulevikus kütma mereveest ammutatava soojusega soojuspumba põhimõttel. Tööd tehakse 24 tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Korraga töötab objektil umbes 80 inimest. “Suurema inimressursi kaasamine ei ole võimalik, sest töid teostatakse renoveerimisprojekti alusel, milles on fikseeritud töötsoonid ning tööde järjekord. Järgnevat tööd kindlas asukohas võid alustada pärast eelneva tsooni tööde täielikku lõpetamist,” selgitab Veiko. “Tööde käigus avastatakse uusi asjaolusid, mida projekteerija ning ehitaja ei ole võimelised ette ennustama. Palju lahendusi ja töövõtteid tuleb juurutada n-ö ratastelt.” Renoveerimisprojekt on peaprojekteerija KOKO Arhitektid OÜ projekti üks osadest. Nordecon Ehitus ASi poolt teostatavate tööde maht on ca 100 miljonit krooni. Tööd on planeeritud lõpetada juulis 2011.


1212

Huvitav lahendUs Lahendus hUvitav

üleminek 3d-le:

graBCad tÕi tUrUle tasUta Universaalse Cad-raamatUKogU

graBCadi lahendUse ekraanipildid

grabCad, tasuta Cad-mudelite raamatukogu inseneridele, teatas augusti keskel oma lahenduse beetaversiooni turuletulekust, vt www.grabcad.com. grabCad võimaldab inseneridel jagada tasuta 3d-mudeleid, võttes vajaduse kulutada aega modelleerides ja tooteid ning komponente luues, mis kellelgi juba joonistena olemas on.

“T

ehes need mudelid üksteisele kättesaadavaks, saavad insenerid pühendada rohkem aega uute unikaalsete toodete arendamisele. Selle taga on sama kandev idee, mis on muutnud avatud lähtekoodiga tarkvaraarenduse viimase 20 aasta jooksul sedavõrd edukaks ja levinuks,” ütleb GrabCADi juht Hardi Meybaum. “CAD-mudelite raamatukogu on vaid algus. Järgmine loogiline samm on CADteenuste vahendusturg, mille kaudu va-

hendatud töödelt saab GrabCAD komisjonitasu. Me oleme juba testinud oma ideed, pakkudes ise vastavaid CAD-teenuseid läbi veebikeskkonna lihtsa tellimisprotsessi ning läbipaistva hinnastusega,” jätkab Meybaum. Grabcad.com fookus on kasutajate loodud sisul, andes liikmetele võimaluse oma portfoolio loomiseks ja levitamiseks, teiste inseneridega suhtlemiseks, tööde hindamiseks ning tagasiside andmiseks ja saamiseks. Kõik üleslaetud mudelid on

7/2010 (25)

tasuta allalaadimiseks ning toetavad erinevaid CAD-failivorminguid ja tarkvarapakette. GrabCAD sai käesoleva aasta juunis nelja miljoni krooni suuruse riskikapitali investeeringu Arengufondilt ning telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõttelt Astrec Baltic. Ülemaailmse CAD-tarkvara turu suuruseks aastal 2010 hinnatakse 5,5 miljardit dollarit, tarkvara litsentse on müüdud ametlikult 18 miljonit. Täiendav info: Hardi Meybaum, GrabCAD, hardi@grabcad.com


GLOBAALSED TARKVARALAHENDUSED, KOHALIK ÄRIEKSPERTIIS

Uue ajastu tootmislahendus “Epicor Manufacturing”. See on lahendus tulemuslikkust taotlevatele tootjatele, mis pakub valdkonnakohaseid põhifunktsioone: · Tsentraliseeritud kliendisuhete haldus · EfekƟivne müügikorraldus · Sisseehitatud tootekonguraator · Reaalajas tootmise juhƟmine · Keerukate mitmeetapiliste projekƟde haldus · KvaliteedijuhƟmine ja nõuetele vastavuse kontroll · Laiendatud tooteandmete haldus koos toodete elutsükli haldusega (PLM) · Sisseehitatud täiustatud planeerimine ja kavandamine (APS)

· Laiendatud materjalihaldus koos tootmisprotsessi läbiva seerianumbri- ja parƟikontrolliga · Kulusäästliku tootmise tugi · Üldine tarneahela haldus · Integreeritud hoolduse haldus · Finantsmoodul ja aruandlus · Portaalid, infopaneelid, äriprotsessihaldus ja otsing, mis toetavad eƩevõƩe tulemuslikkust · Juurutamine ja tugi

Epicor SoŌware kuulub tarkvaraturu tunnustatud liidrite hulka ning pakub integreeritud majandustarkvara (ERP), kliendisuhete juhƟmise (CRM) ja varustusahela planeerimise (SCM) lahendusi jaekaubandus-, tootmis-, logisƟka-, meditsiini- ja äriteenindusvaldkonna eƩevõtetele. Epicori juhƟv tehnoloogiaraamisƟk põhineb järgmise põlvkonna platvormidel Epicor True SOA™ ja Web 2.0.

ASUME UUEL AADRESSIL! Epicor SoŌware Estonia OÜ Sõpruse pst. 151, 13 417 Tallinn

Lisainfo: 6997 640 www.epicor.com/estonia info.estonia@epicor.com


1414

edUkUsevalem valem edUkUse

probleemilahenduse meetod:

triZ KUi loova mÕtteviisi arenda kuidas õppida leiutama? pool sajandit tagasi kirjutas noor Bakuu insener genrich altshuller raamatukese “kuidas õppida leiutama“. tal oli patendieksperdina siiras soov leida mõtlemisvõtteid loovuse ärgitamiseks, et panna inimesi paremini leiutama. enne seda oli tal karm elukool seljataga. avaliku ettepaneku – kuidas parandada leiutustegevust riigis – tagajärg oli arreteerimine ja “nõukogude tegelikkuse laimamise eest“ 25+5 aastat gUlagis. päästis stalini peatne surm. tiit tiidemann, mehaanikainsener

A

ndekas juudi soost mõtleja Genrich Sauli poeg Altshuller (1926– 1998) kirjutas seejärel kümneid

raamatuid ja artikleid, arendas oma loova mõtlemisteooria koolkonna, lõi vastava instituudi Bakuus, sai populaarseks kogu maailmas. Eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui tema õpilased pääsesid läänemaailma kasulikku loomeõpetust

levitama ja ise tuntud firmades suurt raha teenima. Altshuller ise, muide, välismaal ei käinudki, pikim ränne oli elu lõpul Bakuust Petrozavodskisse Karjalas, tütre juurde elama asumine. Oma elutööna välja arendatud õpe-

KoolitUs tootmisettevÕtte arendUstöötaJatele:

Loov probleemilahenduse meetod TRIZ – mis see on?

K

utsume Teid prof. Tiit Tiidemanni, PhD, poolt läbi viidavale sissejuhatavale TRIZi koolituspäevale, mis toimub 15. septembril kell 9.30–16.45 EASi 2. korruse seminarisaalis (Lasnamäe 2, Tallinn). Kuue koolitustunni jooksul on teil võimalik saada ülevaade teemadest:

9.30–11.00

Loov mõtlemine on arendatav nii tippjuhi kui üksikisiku tasemel. Uue leidmine igapäevatöös – hädavajadus müüvate ideede saamiseks turumajanduses, et püsida konkurentsis. Miks enamik äriideedest läheb untsu? Terve mõistus ja süsteemsus, alateadlik töö ja intuitiivsus. Mõttetöö etapid, korrastamisvõtted.

11.15–12.45

Kuidas saada lahti mõttetakistustest, professionaalsest kretinismist? TRIZ ja teised heuristilised meetodid, ajurünnak. Süsteemlähenemine innovatsioonis. Morfoloogiline analüüs. Funktsionaalne kuluanalüüs. QFD jt meeskonnatöö võtted kui TRIZi komponendid.

13.30–15.00

Altshulleri fenomen. TRIZ (TIPS) – Leiutava Probleemlahenduse Teooria – efektiivseim kaasaegne mõttetöö vahend. 40 võtet. Näiteid igapäeva- ja tööelust. Arenguseaduse kasutamine, ideaalsest lõppresultaadist lähtuv loomefilosoofia. Vastuolude ja efektide kasutamine. Ka loodus ütleb ühtteist ette!

Seminaril osalemiseks palun registreeruda EASi kodulehel või teatage osalemissoovist: Kerli Bender, kerli.bender@eas.ee Tel. 627 9350

15.15–16.45

Ressursside kasutamine. Kas „Titanicu“ inimesi saanuks pasta, tundes TRIZi? Aine-välja analüüs. Mõttetöö algoritmide järgi. Roheliste pisiinimeste meetod. Leiutava probleemilahenduse Jaapani, USA (Ford), Iisraeli ja Korea (Samsung) kogemus. Kas TRIZi agressiivõpe on ülitasuv?

18.–22. oKtooBrini toimUB ettevÕtJatele, Kes triZi vastU sügavamat HUvi tUnnevad, ÕPPereis madalmaadesse.

>>> KirJandUst:

1. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ. Kirjastus „Külim“ 2010. – 56 lk. 2. Tiit Tiidemann. Leiutava probleemilahenduse teooria kui mõtteviis. Ajakiri Akadeemia 2007 nr 8 – 19. lk (13 nimetust kirjandust).

7/2010 (25)


edUkUse valem

15

mine Ja elU lÄBiv strateegia tust nimetas Altshuller: Teooria Leiutisülesannete Lahendamiseks (Teorija Rešenija Izobretatelskih Zadatš), millest ka rahvusvaheliselt tuntud lühend TRIZ. Sama hästi on tuntud ka lühend TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) ja teised edasiarendused USIT (Unified Structured Inventive Thinking), xTRIZ (Extended TRIZ) jms. Eesti keeles on hakatud sellest rääkima kui Leiutavast või Loovast Probleemilahendusest TRIZ [1,2,3]. Kuna TRIZ pisitasa, aga järjekindlalt levib ja areneb, peab selles midagi olema! Kas see on probleemilahenduse tööriistasüsteem? Loova töö meetod? Mõtlemisviis? Filosoofia? Ta on kõike seda.

on ju meetodeid küllaga, milleks veel see?

nõrgad kohad töökindluses, aga ka tehniliselt ja majanduslikult, kus oleks vaja uusi loovaid lahendusi. Ei sisalda otseseid tööriistu uute lahenduste genereerimiseks. Piirangute Teooria osundab kitsaskohtadele – “pudelikaeltele” – tootmises ja organisatsiooni ülesehituses. On hea olukorra analüüsiks, võrdlusel konkurentidega. Ei sisalda otseseid tööriistu uute lahenduste genereerimiseks. Kuue Sigma meetod. Saanud alguse täpsuse tolerantside piires hoidmisest (σ on ruutkeskmise hälbe tähis), on kasvanud kvaliteedisüsteemi defektide minimiseerimise võtetest tootmise ja äri täppishäälestamise õpetuseks. See on pälvinud ka äriringkondade (Wall

On palju kasulikke juhtimisvõtteid ja -tehnikaid süsteemide organisatsiooniliseks arendamiseks. Need on sageli kergelt loetavad “pehmed” soovitused juhtide “eneseabiks”, selgitamaks välja, mida klient eelistab. Samas soovitused, mis “lähevad hõlpsasti peale”, jäävad mõnikord väheradikaalseks. Nimetada võib järgmisi tõsisemaid: Kvaliteedi Funktsionaalne Lahtirivistamine QFD (Quality Function Deployment) aitab organisatsioonil süstemaatiliselt välja selgitada, kus on nende

soovitused, mis “lähevad hõlpsasti peale”, jäävad mõnikord väheradikaalseks.

V 7/2010 (25)

Street) tähelepanu kui ettevõtte juhtimisstrateegia. Kuus Sigmat integreerib mitmeid probleemituvastamise ja analüüsi meetodeid. Ei sisalda otseseid tööriistu uute lahenduste genereerimiseks. Loov Probleemilahendus TRIZ erineb selle poolest, et on ligi poolesajandilise uurimisja arendustöö tulemusena loonud rea tööriistu uute tehniliste lahenduste genereerimiseks, aga ka ettevõtte majanduslikuks arendamiseks, teadustöö hõlbustamiseks, pedagoogika ja igapäevaelu probleemide lahendamiseks. Tegu on võtete kompleksiga esmajoones süstemaatiliseks probleemilahenduseks ja ajurünnakuks. On oluliselt viljakam iidsest katse-eksituse meetodist


16

edUkUse valem

uue loomisel, mida me kõik harjumuspäraselt harrastame. Seejuures ei välista TRIZ eeltoodud ja teisi juhtimisstrateegiaid, vaid täiendab ja kasutab neid otstarbekalt [4]. Näiteks on funktsionaalne kuluanalüüs alates 1990. aastatest TRIZi osa, mis mõnes TRIZi koolkonnas (Oxford Creativity) leiab erilist rõhutamist. Tuntud Belgia arendusfirma CREAX s on välja otsinud 833 parimat veebilehte loovusest ja innovatsioonist [5], kuid tegutseb parimal viisil TRIZi otsese rakendajana disainis ja tootearenduses ja teooria edasiarendamises. On ses osas üsna edukas mitmete USA keskuste kõrval [6]. TRIZist loodetakse tulu esmajoones uudsetes majandustingimustes – uute omatoodete konstrueerimisideede saamisel ja oma originaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel. Eriti viljakaks pidas Altshuller aga loova mõtteviisi arendamist juba noorusest peale, elu läbiva strateegiana [7,8].

viited 1. Tiit Tiidemann. Leiutava probleemilahenduse teooria kui mõtteviis. Ajakiri Akadeemia 2007 nr 8 – 19. lk (13 nimetust kirjandust). 2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ.

uut mõõtmistehnikat:

üleKUUmenemise FiKseerivad termomeeteretiKetid

Brady on välja töötanud uue seeria termomeeteretikette, mis fikseerivad seadmete temperatuuri. need etiketid abistavad masinate ja seadmete korrapärasel hooldusel, aidates jälgida seadmete töötemperatuuri ekspluatatsioonis.

Kirjastus Külim, 2010. – 56 lk. 3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet Loovas Probleemilahenduses TRIZ. Õpik. Lauaraamat. Käsiraamat. Kirjastus Külim, 2010 (ilmumisel). 4. Kalevi Rantanen, Ellen Domb. Simplified TRIZ. New Problem-Solving Applications for Engineers and Manufacturing Professionals. St. Lucie Press, 2002, Boca Raton, London, New York, Washington DC. -262 lk. 5. www.creax.net/#580, www.innovationtools. com 6. www.ideationtriz.com, www.invention-machine.com 7. Genrich Altshuller. And Suddenly The Inventor Appeared. TRIZ, the Theory of Inventive Problem Solving, Technical Innovation Center, Worcester, MA, 1996. 8. G. Altshuller, I. Vertkin. Kak statj geniem: ziznennaja strategija tvorceskoi licnosti. 1994. (vene keeles).

>>> Artikkel jätkub järgmises Inseneerias.

manUela Kelt, Exxi

M

aksimaalset temperatuuri fikseerivad termomeeter-etiketid salvestavad püsivalt seadme kõrgeima temperatuuri. Kui seadme temperatuur saavutab teatud taseme, muutub etiketil olev valge ala mustaks, mis annab selgelt märku saavutatud temperatuurist. Sellist termomeeter-etiketti on lihtne paigaldada: tuleb eemaldada etiketi kaitsekile ning asetada etikett kuivale ja puhtale pinnale. Maksimaalset temperatuuri fikseeriva termomeeter-etiketiga saab registreerida temperatuure, mis jäävad vahemikku 37–210 °C (100–410 °F).

7/2010 (25)

etiketid jälgivad temperatuuri ajas pidevalt Tooted ja seadmed, kuhu niisugused etiketid sobivad, on näiteks elektrilised pumbad, trafod, akud, boilerid. Töötemperatuuri jälgimine toimub pidevalt, puudub oht, et temperatuuri jälgimine võiks katkeda elektrikatkestuse või tühjenenud aku tõttu. Etiketid on õhukesed. Neid saab asetada detailidele või kohtadesse, kus temperatuurinäidikute paigaldamine oleks raskendatud. Kui kasutatakse vanemaid tehnoloogiavahendeid või instrumente, millel ei ole temperatuurinäidikut või millele ei saagi neid paigaldada, pakuvad termomeeter-etiketid lahenduse. Või ajutine paigaldamine: kui kulukaid jälgimissüsteeme ei ole mõttekas lühikeseks ajaks paigaldada, on etiketilahendus ideaalne.



1818

Intervjuu intervjUU

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

konkureeri siseturul, tee koostööd välisturul:

Klastrid aitavad edendada 7. oktoobril toimuva tallinna ettevõtluspäeva hommikufoorumi ühe peaesineja, eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liikme rain laane arvates on klastritel ekspordi edendamisel oluline tähtsus meie infotehnoloogiaja telekommunikatsioonisektori (ikt) arengus. tema eestvedamisel koostati 10 miljoni kroonine projekt, kus koostööd teevad 24 partnerit. mai vöörmann, ajakirjanik

O

n teada, et Eesti masinaehituses on klastritel oma kindel koht, samas kui toiduainetööstuses on asi veel algstaadiumis. Milline on olukord Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris? Meie näeme klastrites perspektiivi. Klaster ja seega ka klastriprojekt on ühelt poolt koostöö inimeste ja ettevõtete vahel, koostöö teadusasutustega, teiselt poolt on see võimalus teha asju, mida üksinda ei jõua. Kokkuvõttes on tegevus suunatud Eesti ekspordi suurenemisele ja seda ükskõik millises majandussektoris – masina-, metsa- või toiduainetööstus, logistika, infoja telekommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas jne. Tegelikkus on niisugune, et me ei oska tihti eksporti suurendada. Kas puudu jääb tahtest või teadmistest, oskustest? Tahet meil on, vajaka jääb teadmistest, kogemustest. Välisturgudel meid keegi avasüli ei oota ja oma teenuste/toodete müügiks välisturule tuleb tublisti vaeva näha. See eeldab efektiivseid turundusmaterjale, veebilehti, lobitööd, artikleid välisajakirjanduses. Saada artikkel mõnda inglise, prantsuse või saksa ajalehte, aga miks mitte ka Financial Timesi on üsna keeruline ning üksinda suudavad seda väga vähesed firmad. Aga kui n-ö selja paneb kokku terve tööstusharu, eriti kui on midagi väga head ette näidata, siis on see võimalik, näiteks panustades ühist raha.

rain laane: eesti ettevõtted on liiga vÄikesed, et vÄljaspool üksi lÄBi lüüa.

Milline on Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste panus klastrite arengusse? Eesti riik toetab klastrite projekte edu7/2010 (25)

kalt – on tehtud nii täistaotluste positiivseid otsuseid kui antud märkimisväärset finantstuge. Ka Tallinn, konkreetselt Tallinna EtteFoto: ÄripÄev


Intervjuu

koostööd võtlusamet toetab igati klastrite arengut. Riik paneb projektidesse 70% ja ettevõte 30% rahast, kusjuures ettevõtjal on võimalik ka kohalikelt omavalitsustelt toetusi saada. Arvestada tuleb aga, et esialgu peab ettevõtja leidma kogu raha, sest riigilt saab raha tagasi projekti õnnestumisel. See suurendab kahtlemata ettevõtjate riske, aga ka vastutust. Millised on infotehnoloogia sektori klastriprojektid? Oleme saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) kinnituse kahele projektile. Eelmisel aastal alustasime koos 15 ettevõtjaga projektiga “Eesti IKT klaster”, mille peamiseks eesmärgiks on suurendada Eesti

“Murrang toimus 2^3 aastat tagasi, mil saadi aru, et ekspordi suuren­­ damiseks tuleb oma­ vahelised vastuolud jätta.”

IKT-toodete ja -teenuste eksporti ning kaudseks eesmärgiks on samal ajal suurendada teiste oluliste Eesti majandussektorite eksporti laiema ja efektiivsema IKT-l põhinevate lahenduste väljatöötamise ja juurutamise (maksumus kolm miljonit krooni). kaudu. Antud projekt on mõeldud toimima konkreetse klastrialgatuste inkubaatorina, tänaseks on selle raames algatatud koostöö finantssektoriga, masinatööstuse-, rõiva- ja

7/2010 (25)

19

tekstiilitööstuse- ja ehitus- ning projekteerimisvaldkonnaga. Sellest projektist on tänaseks kasvanud välja e-kviitungi idee. 2010. aasta aprillis alustasime projektiga, milles osalevad 22 ettevõtet ja kaks teadusasutust (TTÜ ja IT Kolledž) ning mis aitab IT-ettevõtteid minna välisturgudele. Kolme-aastaseks tegevuseks saime kümme miljonit krooni. Konkurents on ka infotehnoloogiaturul kõva. Mis sunnib konkurente koostööle? IT-sektoris toimus murrang kaks-kolm aastat tagasi, mil saadi aru, et ekspordi suurendamiseks tuleb omavahelised vastuolud ületada. Eesti ettevõtted on liiga väikesed, et väljaspool läbi lüüa. Esimene märksõna omavaheliste vastuolude ületamiseks ongi eksport. Oma koduturul oleme me kõik konkurendid ja võime riigihangetel üsna vihaselt vaielda ja hankeid vaidlustada.


20

Intervjuu

Ma ei ütle, et ühiste seisukohtade väljaselgitamine, arutelud, kooskõlastamine jms on lihtne protsess, kuid see on vajalik. Alustada tuleks mõttemaailma korrastamisest – koostöö väärtustamisest, ühistegevuses kasu nägemisest. Lihtne näide. Kindlasti olete käinud mõnes suurlinnas, kus kullapoed on ühel tänaval reas – jah, kõik on konkurendid, kuid samal ajal tegutsevad ka ühiselt, sest kõik võidavad sellest. Kas meil on ikka olemas kogu vajalik know-how välisturgudele minekuks? Kas kasutate ka väliseksperte? Meil on plaanis kaasata väliskonsultante, lobbiste, turu-uuringute läbiviijaid. See on hädavajalik. Võtame keeleoskuse. Me räägime päris palju inglise keelt ja saame oma asjad aetud. Aga kui me räägime näiteks inimestega Londonis, siis nad ütlevad, et teie müügibuklett on küll hästi kena ja õigete sõnadega kirjutatud, aga vaadake, me lihtsalt ei räägi nii ja see ei müü. Et see müüks, tuleb võtta kohalik inimene, kes tunneb keelt, kohalikke tavasid, kombeid jne. Millised on sihtturud? Projekti kokkupanemisel oli soovitatavate sihtturgude väljaselgitamine ehk isegi kõige keerulisem osa. Lasime 24 partneril need valida ja leidsime nii kuus sihtturgu: Ida- ja Lääne-Euroopa, Lähis-Ida, osa Aasiast, Põhja-Aafrika, Ameerika Ühend­ riigid. Välja jäi näiteks Ladina-Ameerika, ehkki osadel ettevõtetel on ka seal huvid, ka ei lähe me Hiinasse ega Jaapanisse. Kuna meil on kuus pooleaastast perioodi (aruandlus tehakse nii), siis otsustasime igale sihtturule pühendada ühe poolaasta. Mida jõuab pooleaastase perioodi jooksul teha? Uurime, millistes regiooni riikides võiks olla Eesti IKT-toodetel potentsiaali ja planeerime ka ühe õppereisi ühte või mitmesse riiki. Mitte kõik partnerid ei pea neil reisidel osalema, sest kõiki ei pea antud piirkond huvitama, kuid oleme määranud, et vähemalt viis partnerit peavad ühel turul koos tegutsema.

Need piirkonnad on hiigelsuured, kuidas määratlete konkreetse sihtpunkti? Näiteks Ida-Euroopas tuleb vaadata, kus riigis piltlikult öeldes on rohkem raha. Väliskonsultandid peavad selgeks tegema, mis riigis on parasjagu aktiivsed kas siis ELi või Maailmapanga pakkumiskutsed, sest eesmärgiks on saada kätte maksimum. Aga Venemaa? Ida poolt oleme huvitatud eelkõige n-ö -stani-riikidest. Neil kõigil endal raha ei ole, aga need riigid on koridoriks Venemaa ja Afganistani vahel ning sealt edasi liikumi-

“Välja jäi nt LadinaAmeerika, ehkki osadel ettevõtetel on ka seal huvid, ka ei lähe me Hiinasse ega Jaapanisse.”

seks. Kuna geopoliitiliselt on soov muuta sealsed riigid läbipaistvamaks, siis eraldatakse sinna üsna palju doonorraha erinevate riigiasutuste süsteemide korrastamiseks, finantsplaneerimise täiustamiseks jne. Kes on meie konkurendid? Konkurents on kõva. Kui näiteks Maailmapanga raha kuskile antakse, siis reeglina tahetakse teha lepingud suurfirmadega ^ neil on jõudu ja jaksu ka omavahenditega projektid ellu viia. Või kui projekt mingil põhjusel ebaõnnestub, on kellelt raha sisse nõuda. Ühelt poolt on suurfirmad meie konkurendid, kuid teiselt poolt võivad nad anda olulise panuse meie võitu. Eesti firmad on teinud koostööd nii Ericssoni kui Microsoftiga, st esinenud suurfirmade vihmavarju all. Mõningatesse piirkondadesse saamegi siseneda vaid suurfirma abiga. Samas ei pruugi suurfirma oma võidu korral meid valida ja siis muutub ta

7/2010 (25)

automaatselt konkurendiks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et teatud riikides ostetaksegi ainult hinda ning näiteks programmeerimistöödel on Valgevene või India meist selgelt odavamad. Missugused on Eesti IKT-sektori eelised? Odavusele me ei rõhu. Me sihime nutikusele, professionaalsusele, lihtsusele koostöö osas, pluss olemasolevale kogemusele. Eesti IT-sektoril on ette näidata maailmatasemel asju, mis on meie elus igapäevased, kuid millest paljud teised näevad alles und. Need on meie e-teenused ja sellega kaasnev turvalisuse pool. Ega ilma asjata ei toimunud viimased küberturvalisuse nõupidamised Tallinnas. Eestil on selles osas ette näidata vaieldamatud saavutused. Kas ka meie väiksus annab maailmamastaabis mingeid eeliseid? Kahtlemata, esiteks mobiilsuse. Teiseks oleme oma 1,3miljonilise elanikkonnaga omamoodi testmaastikuks, kus saab hinnata erinevate lahenduste kehtivust ja sobivust. Kuid küsimus on ka usalduses IT-sektori suhtes. Meie siin kasutame aktiivselt ID-kaarti ning saame X-tee portaali kaudu teada, kes on meie andmeid vaadanud ning probleeme see ei tekita. Samas kui mõnes riigis on inimestel totaalne paanika, et ametnikel on liiga suur võim. Kas olete ekspordiprojektile seadnud ka konkreetsed eesmärgid? Meie kõige suurem eesmärk on tõsta partnerite ekspordikäivet vähemalt kaks korda, sihtides miljardit kuni kaht miljardit krooni. Oleme kindlad, et see eesmärk on saavutatav. Kuid välja võiks tuua ka koostöö teadusasutustega Eesti innovatsioonimootori loomiseks või koostöö riigi ja omavalitsuste esindajatega, et tõsta nende teadmisi infotehnoloogiast. Nii et nad teaksid rääkida Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori tegemistest. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidul on näiteks väga hea koostöö välisministeeriumiga ja vabariigi presidendi kantseleiga ning enamik välisdelegatsioone külastavad oma siinkäigul ka demokeskust.


KUIDAS ÕLIPLEKID MAAPINNALT KAOVAD? Bioloogiline puhastusvahend eemaldab õliplekid asfalt- ja kivipindadelt. Toode sisaldab baktereid, kes vajavad elutegevuseks õli. Lase bakteritel teha tööd sinu eest.

Peale puhastamist värskenda tänavamarkeering www.sorbentcompany.ee

www.sorbentcompany.ee Exxi AS / Kännu 72, 13418 Tallinn / Tel +372 6 737 747

SPC tooted kättesaadavad Hydroscand esindustes üle Eesti.


2222

Inseneri töövahendid inseneri töövahendid

uut tarkvara:

NOVAPOINT VIRTUAL MAP – 3d-mUdel mÕne minUtiga ilmselt oleme kõik kuulnud väljendit “üks pilt on rohkem kui 1000 sõna“. milliseid võimalusi pakub virtuaalse maailma 3d-keskkond, kus on võimalik ringi liikuda, kiigata kohtadesse, millest puuduvad fotod ning kuhu kaameramees ei ole filmima jõudnud? ingmar aiJa,

Pilt 1

Vianova Systems Estonia OÜ tarkvara konsultant

T

egemist on AutoCADi platvormil töötava programmi ning eraldiseisva vaaturtarkvaraga, mis on mõeldud erinevate, juba eksisteerivate ja planeeritavate infrastruktuuri projektide, detailplaneeringute, eskiiside jms 2D- ja 3D-loometöö avaldamiseks 3D-keskkonnas. Kuna Inseneeria 3D-mudelit reaalajas ei näita, piirdun illustreerivate piltidega, mis peaks loodetavasti olema 1000 sõna/pilt, vt pilt 1.

mudel otse projekti lähteandmetest Novapoint Virtual Map tarkvaraga genereeritakse mudel AutoCADi joonises olevatest objektidest (punktid, jooned, blokid), määratledes materjalide alad ning 3D-elementide iseloomulikud parameetrid ning tekstuurid. Allpool esimesed sammud mudeli loomiseks.

kas sina saaksid aru, mis on 2d-joonisel? ...3d-mudelis?

Pilt 2

>>> samm 1:

maapinna mudeli tegemine geoaluselt – 2 minutit Parima visuaalse tulemuse annab maapinna reljeef koos ortofotoga. Kuid esmalt maapinna mudeli loomisest. Pinnamudeli tegemiseks saab kasutada punkte, samakõrgusjooni, block jt objekte, millel on Z-koordinaat ehk kõrgus. Tuleb valida käsklus Create Surface ning edasi saab juba abistava dialoogaknaga. Tulemus on näha pildil 2. Pinnamudelina saab kasutada ka mõnes teises tarkvaras loodud mudeleid, mida on võimalik AutoCADi importida.

pinnamudel

7/2010 (25)

pildid: novapoint


inseneri töövahendid

Pilt 3

23

>>> samm 3:

eskiislahenduse visualiseering – 5 minutit Eskiiside koostamiseks on Novapoint Virtual MAP tarkvaraga kaasas Sketch-konfiguratsioon, milles on eelseadistatud 2Dblocks ning parameetrid 3D-objektide kuvamiseks vaaturtarkvaras. Kasutajal on võimalus visandada kiirelt 2D-eskiis, mis on arusaadav paberile trükituna ning on kohe valmis ka 3D-mudeli genereerimiseks (vt pilt 5).

tekstuuride linkimine puudele, põõsastele, hoonetele

>>> samm 2:

3d-objektid 2d-andmetest – 10 minutit Mudeli kujundamise ja koostamise teeb lihtsamaks asjaolu, et iga puud ja põõsast ei pea eraldi tähistama, saab kasutada AutoCADi kihte, vajadusel üksikuid objekte eraldi muutes. Sama reegel kehtib ka ühe-, kahe-, kolmekorruseliste jne hoonete kohta, vt pilt 3). Loomulikult sõltub mudeli koostamine mudeli mahukusest ning ei pruugi alati 10 minuti sisse mahtuda. Metsaalade ja taimestiku tähistamiseks sobivad geoalusel olevate kõlvikute piirid ning jadamisi objektid saab määrata intervalli alusel piki telge, olgu selleks teeäärsed puud või elektripostid. 3D-objektid (puud, põõsad, elektripostid) kujutatakse virtuaalses keskkonnas piltidena, mis keerlevad ümber oma telje, jättes mistahes kohast vaadates efekti, et tegemist on 3D-elemendiga. Kui soovitud kihtidele parameetrid

määratud, tuleb valida generate&view model ning avaneb vaaturprogramm (vt pilt 4), milles saab tehtut vaadelda. Kui esmane mudel on olemas, on analoogselt võimalik mudelit jätkuvalt täiendada.

3d viib läbi kommunikatsioonide ristumise ja varjude langemise kontrolli.

7/2010 (25)

vaaturtarkvara: mudeli presentatsioonid ja kvaliteedi kontroll Tarkvarakomplekti vaaturtarkvara on tasuta programm mudeli vaatamiseks, lisaks on võimalik mudelit jagada internetis (vt näiteid www.vianova.ee/vr). Kui tegu on suuremahuliste projektidega, kuhu on kaasatud arhitektid, teede, torustike, sildade projekteerijad ning tellija, on kasulik (loe: kohustuslik) kõik projekteeritu ja planeeritav enne ehitustöid liita


24

inseneri töövahendid

pilt 7

Pilt 4

Oulu kesklinn

Ämmässuo Prügila (~50 ha)

2d-joonisest 3d-mudel

Pilt 5

Teeprojektide visualiseeringud

Tartu kesklinn

eskiis joonisest – Sketch

Pilt 6

teed, sillad, kommunikatsioonid kõik ühes mudelis (HW 150, Oslo ümbersõit, Vianova Plan og Trafic AS)

7/2010 (25)

kokku ühte 3D-keskkonda. Et oleks koht, kus viia läbi kõik võimalikud kommunikatsioonide ristumise kontrollid ning ka vajadusel esmane varjude analüüs suuremate hoonete puhul. Selles näeb projekti tellijaotsustaja, kes tihtipeale ei pruugi olla tipptaseme insener, mida ehitama hakatakse (vt pilt 6). Paberil kontrollides on vead tõenäolisemad ja ilmselt jääb nii mõnigi komponent üle vaatamata. Projektlahenduste 3D-vaateid/pilte nõuavad tellijad juba mõnda aega, et kasutada neid presentatsioonidel ja infovoldikutes. Tõenäoliselt ei kao niipea ka maketid. Lõppu veel illustreerivaid näiteid 3D-mudelitest (vt pilt 7).


Технология, которая всегда на шаг впереди

ДЛЯ ВАШИХ ЗАВТРАШНИХ ПОТРЕБНОСТЕЙ

Новейшая производственная серия

Вертикальный / горизонтальный обрабатывающий центр (перемещение по оси X: 560~4100 мм)

��колонный обрабатывающий центр для обработки с 5 сторон (перемещение по оси X: �000~1�000 мм)

5�осевая�движ�щаяся колонна (X/�/� �00�600�500 мм�� ����Ø 600 мм)

��колонный обрабатывающий центр (перемещение по оси X: �000~�000 мм)

Вы будете пользоваться тем же оборудованием, что и ведущие фирмы мира

Duroc Machine Tool OÜ Тел. 736 6648, 508 3720; info@duroc.ee; www.duroc.ee


2626

energeetikatUlevik tUlevik energeetika

debatt jätkub:

Kas eestile oleKs vaJa UJUvat tUUmaJaama

venemaa esimese UjUva tUUmajaama energiaplokk (illUstratsioon saidilt sevmash)

saaksime võtta taas sisse oma koha tuumariikide peres. töötasid ju paldiskis õppeotstarbelised tuumareaktorid ligi pool sajandit ja meie väljaarvamine tuumariikide perest toimus koos endise nl-i lagunemisega. Jüri Kann, TTÜ emeriitprofessor

E

esti riigi energeetiline sõlt u m at u s j a julgeolek on küsimused, mille aktuaalsus kasvab kiiremini, kui seda suudavad ette kujutada paljud selle valdkonna eest vastutavad ametnikud. Kui lugeda artikleid, kus soovunelmana pakutakse välja kogu Eesti varustamist taastuvenergiaga, siis need unelmad purunevad ühel lihtsal põhjusel: kuni ei ole lahendatud energia salvestamise võimalus, kuni ei ole välja töötatud

suuremahulisi ja efektiivseid energiasalvesteid, ei ole mõtet kogu Eestimaad näiteks tuulegeneraatoritega katta. Iseseisva riigi julgeoleku üheks garantiiks on energeetiline sõltumatus. Meil on põlevkivi, lisaks veel diktüoneemakilta. Nende varudest jätkuks veel sajanditeks meie riigi varustamiseks elektrienergiaga. Kuid järjest karmistuvad keskkonnanõuded tingivad Narva jaamade täielikku rekonstrueerimist. Kõik see võtab aega ja palju raha. Riiklikust seisukohast lähtudes on alati otstarbekohasem elektri baastootmist mitmekesistada, võttes kasutusele teisi energiaallikaid. Eriteadlaste hinnangul tuleb Eestis ar-

7/2010 (25)

vestada lähikümnendil ligi 1000 MW elektrienergia defitsiidiga. Kuidas seda katta? Meie valitsuse energia- ja elektrimajanduse arengukavas nähakse ette tuumajaama rajamist aastaks 2023. Vaevalt on meil põhjust oodata kolmteist aastat selleks, et omada taas energeetilist sõltumatust. Tuleks otsida võimalusi igakülgselt läbikaalutud tegutsemiseks ja üheks selliseks võimaluseks Eestile võiks olla ujuva tuumajaama soetamine. Kuidas? Võimalusi on siin mitmeid. Erialakirjanduse andmetele toetudes on ujuva tuumajaama ehitamine meie naabrite juures Venemaal jõudnud sellisesse faasi, kus vastava jaama korpus on valmis saanud ja ka 30. juunil 2010. a pidulikult vette lastud. Ujuvjaam loodetakse tellijale “Sevmaš” üle anda 2012. aastal. Esimese eksemplari maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 miljonit USA dollarit, kusjuures aluse maksumus pidi moodustama sellest summast ligikaudu 40%.

viis head põhjust ujuva tuumajaama rajamiseks Miks peaks Eesti Vabariik olema huvitatud ujuva tuumajaama soetamisest? esiteks. Saame võtta taas sisse oma koha tuumariikide peres. Töötasid ju Paldiskis õppeotstarbelised tuumareaktorid ligi pool sajandit ja meie väljaarvamine tuumariikide perest toimus koos endise NLi lagunemisega. Väikesel võimsusel töötava reaktori omamine oleks heaks baasiks teaduslikeks eksperimentideks, võimaldaks välja õpetada vastava eriala spetsialiste ja arendada ulatuslikku rahvusvahelist teaduslik-tehnilist koostööd. Avaldatud andmetel töötas sajandivahetusel maailmas ligikaudu tuhat tuumareaktorit, neist teadusuuringute tarbeks

pilt: aUtor


Energeetika tulevik

Eriteadlaste hinnangul tuleb Eestis arvestada lähikümnendil ligi 1000 MW elektrienergia defitsiidiga.

ligikaudu 400 ja laevajõuseadmetena 200. Need arvud kinnitavad uurimistööde erakordset ulatust tuumaenergeetika arendamisel. Teiseks. Teaduslike uuringutega oleks tihedalt seotud ka meie diktüoneemakilda ehk graptoliitargilliidi uurimise taasalustamine selleks, et juba teadaolev uraani tootmise rikastustehnoloogia eksperimentaalselt läbi töötada – juba kaasaegsel tasemel. Kolmandaks. Eesti on mereriik ja mereriigi üheks tunnuseks on oma laevaehitus. Selles valdkonnas on Eestil ette näidata hulgaliselt saavutusi, kuid üldine globaliseerumine koos rahvusvahelise tööjaotusega on viinud selleni, et tellime ja ostame oma Ro-Ro-tüüpi laevad Norrast, selle asemel et oma maksumaksjate raha Eestis kulutada ning oma tööhõivet suurendada. Ujuva tuumajaama alus on kahtlemata keerulise konstruktsiooniga ja seotud erimaterjalide kasutamisega. Siiski on raske uskuda, et see töö meie laevaehitajatele üle jõu käiks? Vastupidi. Edasised arengud tooksid siin paratamatult kaasa laevaehituse eriala inseneride ettevalmistamise taasalustamise Tallinna Tehnikaülikoolis. Miks mitte ei võiks see õppekava olla rahvusvaheline? Neljandaks. Ujuvate tuumajaamade (nagu kõigi tuumajaamade) töötajad vajavad kindla sagedusega stažeerimist vastavatel simulaatoritel. Sellise väljaõppe korraldamine ei käi üle jõu ei Tallinna Tehnikaülikoolile ega ka Eesti Mereakadeemiale. Tuleb ainult soetada sobivad simulaatorid. Viiendaks. Kas me soovime seda või mitte, ilma tuumaenergia kasutuselevõtuta

on meie tulevikku ja energeetilist sõltumatust raske ette kujutada. Erakordselt vastutustundetud on avaldused, et tulevik kuulub ainult taastuvenergia rakendamisele. See on suhteliselt sarnane väitega, et mahepõllumajandusega suudame oma rahva ära toita. Eeltoodust tuleneb otsene vajadus tuumaenergia spetsialistide ettevalmistamise järele. Viimast on raske korraldada, kui meil puudub baas eksperimentaalseks uurimistööks kõigepealt õppejõududele ja seejärel tulevastele tuumaenergia spetsialistidele. Ma ei võtaks siinkohal hinnata meie füüsikute vajadusi töötava tuumareaktori järele. Töötav tuumareaktor tingib paratamatult ka uurimistööde laiendamise tuumajäätmete käitlemiseks ja jääkide lõppladustamiseks. On teada, et ühe megavati kohta tekib töötavas tuumajaamas 0,1^1,3 m³ keskmise radioaktiivsusega jäätmeid aastas. Umbes

7/2010 (25)

27

4% tekkivatest jäätmetest ei ole töödeldavad ja tuleb turvaliselt matta pikaks ajaks. Eestis on sellisteks matmiskohtadeks võimalused olemas. Uurimistöö saab anda vastuse, millist meetodit eelistada. Teatavasti on radioaktiivsete jääkide hoidla ehitamine väga kallis, kuid ka siin, kui soovime olla täiesti sõltumatud, peame suutma ise neid jääke matta.

Nõudlus ujuvate tuuma­ jaamade järele kasvab Lõpetuseks. Ei ole kahtlust selles, et globaalne vajadus ujuvate tuumajaamade järele on suur ja kasvab tulevikus veelgi, eriti kui siinkohal silmas pidada näiteks joogivee vajaduse globaalset kiiret kasvu. Nende jaamade ehitamisega saavad eelkõige tegeleda tuumariigid. Kuid koostöö näiteks ujuvaluste valmistamisel ei tohiks meie laevaehitajatele üle jõu käia. Miks peaksime ennast sellest koostööst kõrvale jätma?


2828

Insenerikutse insenerikUtse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

alma mater:

ttü KüBerneetiKa institUUt

küBerneetika institUUdi hoone, nüüd küBerneetika maja, pÄlvis 1980. aastatel arhitektUUripreemia kUi eesti aasta ilUsaim ehitis.

ttü küberneetika instituut, mis asutati 1. septembril 1960. aastal eesti teaduste akadeemia multidistsiplinaarse uurimisinstituudina, tõusis nikolai alumäe juhtimisel kiiresti silmapaistvale kohale eesti teadusasutuste hulgas.

S

iin alustati edukaid alusuuringuid matemaatika ja mehaanika vallas ning pandi alus arvutustehnika ja arvutiteaduse arengule Eestis. Sellelt baasilt on sündinud AS Cybernetica ja rida firmasid, kellel on koos Küberneetika Instituudiga olulisi teeneid Eesti e-riigi ülesehitamisel. Küberneetika Instituut on olnud silmapaistvate teadlaste ja inseneride kasvulavaks, kust on võrsunud üheksa Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut: Nikolai Alumäe, Boris Tamm, Endel Lippmaa, Hillar Aben, Enn Tõugu, Ülo Jaaksoo, Jüri Engelbrecht, Leo Mõtus ja Tarmo Soomere. Siit on saanud viiekümne aasta jooksul

sõsarvÄljaanded: inseneeria temaatika küBerneetika institUUdis

7/2010 (25)

pildid: mati Feldmann


insenerikUtse

29

sai 50 aastaseKs! teemasid seinast seina:

küberi omaaegseid ja praegusi uurimisteemasid »

»

»

matemaatiline bioloogia. Uuriti, kuidas lähevad laigud looma kehal üle triipudeks sabal, näiteks gepardil, jaaguaril, irbisel. Ja miks tavaliselt lõpeb saba mustaga. Teemat käsitles põgusalt ka Inseneeria 2/2010 (20). Kuidas määrata jääkpingeid klaasis. Fotoelastsuse labor kaardistas ühe näitena avamata, rõhu all šampanjapudeli pingete jaotuse. Kuidas parandada klaveri kõla. Toimus tööalane ekskursioon Tallinna Klaverivabrikusse, mis pani aluse koostööprojektile, kuidas parandada klaverikeelte kõlaomadusi.

»

»

»

Fraktalite arvutamine. Kuulsaim fraktalitest on kahtlemata Mandelbrooti fraktal, mida sai käsitsi värvipliiatsitega üles joonistatud. Katastroofide teooria. Selleks otstarbeks valmistati Tallinna Polütehnilises Instituudis (TTÜs) näitlik õppevahend, mis vaatamata nimele oli võrdlemisi rahumeelne puidust ja pleksiklaasist seadeldis. Bifurkatsioonide ja kaoseteooria. Oli väga pop 1980. aastatel. Avardas teaduslikku tunnetust, eristades statistilis-tõenäosuslikud ja kaootilised protsessid.

» »

» » » »

üksiklainete ehk solitonide teooria. milliseid laineid tekitavad kiirlaevad. Ka kiirlaevade tekitatavad lained käituvad solitonina. Kuidas paigutada radarid nii, et eesti piir oleks kaitstud. Kuidas analüüsida aktsia- ja valuutaturgude käitumist. Kuidas juhtida roboteid ja mittelineaarseid protsesse. Kuidas tekivad ja käituvad keerised.

Subjektiivne teemavalik ^ Mati Feldmann.

need mehaanikaalased tööd tõid eesti vaBariigi teadUspreemia.

küBerneetika institUUdi direktorid

töökogemusi rohkem kui kaks tuhat spetsialisti. Instituut tugineb oma teadustegevuses eelkõige rakendusmatemaatikale. Kõigi tema tulemuste aluseks on matemaatiliste

meetodite arendamine ja rakendamine erinevates teadusvaldkondades, sh arvutiteaduses, mehaanikas, automaatjuhtimises, keeletehnoloogias, informaatikas, füüsikas, rannikutehnikas ja süsteemibioloogias. Küberneetika Instituudi direktori Andrus Salupere sõnul näitab instituudis tehtava teadustöö kõrget taset kas või see, et Küberneetika Instituut oli aastatel 2002–2007 ko7/2010 (25)

duks kahele Eesti teaduse tippkeskusele – Töökindlate arvutisüsteemide uurimise keskus CDC ja Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus CENS. Täna on instituudi juhtida Arvutiteaduse tippkeskuse EXCS tegevus. Üldsuse jaoks atraktiivsemate uurimisteemadena võib välja tuua küberjulgeoleku, kiirlaevalained ja arvutile kõnelemise ning kõnest aru saamise õpetamise.


3030

hUvitavkogemUs kogemUs hUvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Lendavad tsiklid ja pöörased trikid:

tasUta FreestYlemotoKross narvas Freestyle motokross (FmX) on motokrossi alaliik, kus mootorratturid üritavad kohtunikele erinevate hüpete ja trikkidega muljet avaldada. suured hüpped, pöörased saltod ja verdtarretav show on kolm kõige iseloomustavamat märksõna selle ekstreemspordi kirjeldamiseks.

tUUli JevstigneJev, Red Bull

F

MX on ühtlasi üks kiiremini arenevaid ekstreemspordialasid sellel millenniumil. FMX sai alguse motokrossist, kuid erinevalt oma nn esiisale ei panustata sellel spordialal kiirusele, vaid hullumeelsetele õhulendudele ning trikkidele. Tänaseks päevaks on FMXist saanud üks enim vaadatumaid ekstreemspordialasid. Freestyle motokrossi trikid kujutavad endast ohtlikke õhulende, kus sõitjad sooritavad hüppe ajal tsiklil lahtiste käte ja jalgadega erinevaid manöövreid ja trikke. Üheks maailma mainekamaks FMXseeriaks on Red Bull X-Fighters ning 19. juunil leidis Narva linnuses vaatajatele tasuta aset selle seeria näidis-show, Red Bull X-Fighters Jam Narva, kus sooritasid hullumeelseid trikke ja saltosid selle ala professionaalid Nick de Wit, Jimmy Verbourgh, Drake McElroy ning Alexey Kolesnikov.

Red Bull X-Fighters on tournament, kuhu kutsutakse maailma parimad FMX-ratturid, et selgitada välja parimatest parim. Võistlusi korraldatakse enamasti härjavõistlusareenidel või muudes ikoonilistes landmark’ides, et luua metafoor metallist pullide kaklusele.

hetkel peetakse FmXi kõige raskemaks trikiks edaspidist saltot, mille teeb ära mõni üksik.

7/2010 (25)

Idee RBXFi korraldamiseks tekkis energiajoogi gigandil Red Bull. Esimene võistlus leidis aset aastal 2001 Valencia härjavõitlusareenil. Seejärel liikus see edasi Madridi Las Ventase areenile ning pärast seda, kui 23 000 pealtvaatajaga areen välja müüdi, sai RBXFist Euroopa suurim FMX-võistlus. Aastal 2007 sai Red Bull X-Fightersist seeria, mis liikus Mehhikost Iirimaale ning sealt Hispaaniasse. 2010.aastal liikus see FMX-maailma troonivõistlus Mehhikost Egiptusesse, sealt

pildid: red BUll


hUvitav kogemUs

31

edasi Moskva Punasele väljakule, seejärel legendaarsele Madridi härjavõitlusareenile ning Londoni Battersea elektrijaama. 2010. aasta viimane etapp toimub Roomas. FMXi varustus. FMX-ratturite varustus on üldjoontes sama, mis MX-ratturite oma, st kiiver, prillid, kindad, saapad, särk ja spetsiaalsed MX-püksid. Paljud lisavad juurde küünarnuki- ja põlvekaitsed. Suur osa sõitjatest eelistab lisaks kehakaitseid, et kaitsta oma keha ja jalgu. Travis Pastrana kasutab seda kaitset alati, kui ta oma kuulsat topelt-tagurpidisaltot teeb.

ratta lenkse lühemaks, et neil oleks lihtsam triki ajal jalgu ümber selle panna. Lisakaablid nagu siduri- ja pidurikaablid veetakse üldjuhul mujale, et vältida saabaste takerdumist. Mootor on FMX-rattal suhteliselt mastaapne ega vaja erilist tuuningut. Oluline on, et mootorrattal oleksid väga kvaliteetsed rehvid. Lisaks armastavad sõitjad oma rattaid erinevate graafiliste elementidega kaunistada, et teha show efektsemaks.

FmX-rattad

Tagurpidisaltot peeti kunagi FMXi nn Pühaks Graaliks. See oli trikk, mille sooritamist peeti võimatuks ning mida lahterdati pigem arvutimängude pärusmaale. Triki sooritamise võimalikkuse ümber algasid spekulatsioonid pärast motokrossifilmi “Children of a Metal God” linastumist, kus näidati sõitjate katsetusi oma ratast tagurpidi vette lennutada. Kuna trikki oli korduvalt sooritatud BMX-ratastel, siis otsustas

Sõitjad kasutavad modifitseeritud rattaid, mille juppidel on väiksem kaal ning mis parandavad sõitu. Lisaks võetakse sadulal tihti vahtkummi madalamaks, et parandada sadula haardesse võtmist ning liikuvust. Lisaks kasutatakse juhitavuse stabilisaatoreid, mis aitavad esirattal liikuda otse, juhul kui sõitja peab triki ajal lenksust lahti laskma. Paljud sõitjad saevad tihti oma

FmXi püha graal: tagurpidisalto

hüpped narva linnUse ees

Projekt-lahendused j

Konveiersüsteemid ideest teostuseni. teostuseni Tootmisliinide seadmed ja erilahendused. erilahendused Jäätmekäitlusseadmed ja sorteerimisjaamad sorteerimisjaamad, laadimissüsteemid laadimissüsteemid, tootmisliinid tootmisliinid.

S d d ja Seadmed j tarvikud ik d

Sõelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne. Tootmisliinide ja konveierite paigaldus, paigaldus hooldus ning renoveerimine. renoveerimine

T t i ja Tootmine j teenused t d

Masinaehitustooted ideest viimistluseni. Metallkonstruktsioonide valmistamine. Lehtmetalltooted. Lõikamis Lõikamis-,, painutuspainutus ja viimistlustööd. Trei Trei- ja keevistooted. i f t h b lt info@technobalt.ee

www.technobalt.ee t h b lt 7/2010 (25)

t l 661 3160 tel.


32

hUvitav kogemUs

Mõningad FMX-trikid Can Can: Üks jalg tuleb viia üle istme teise jalaga samale poole. Lisa stiilipunktid saab samas asendis maandumise eest. Cliffhanger: Õhus olles tuleb end sirgu ajada ning varvastega lenksust haarata. Coffin: Siruta jalad üle lenksu ning mine rattale siruli. dead Body: Aseta keha rattaga horisontaalselt ning hoia kätega lenksust kinni. double grab: Haara mõlema käega sadulast ning siruta keha ratta tagaosa poole. Fender grab: Kummarda üle lenksu ning haara kätega poritiivast. Heart attack: Viska mõelmad jalad sirgelt õhku. indian air: Siruta jalad ja tee nendega kääre. Kiss of death: Õhus olles aseta ratas nii vertikaalselt kui võimalik ning seejärel heida oma jalad üles. nac nac: Hüppes olles keera ratas külitsi ning lennuta üks jalg tagant teisega samale poole. no Footer: Eemalda maandumisel mõlemad jalad rattalt. nothing: Eemalda maandumisel käed ja jalad ratta küljest. stale Fish: Lennuta üks jalg kahe käe vahelt ette ja teine jalg siruta lihtsalt ette. superman: Vabasta mõlemad jalad ja viska nad õhku. superman seat grab: Siruta jalad taha, lase üks käsi lahti ning haara sadulast, et keha pikendada. surfer: Seisa sadula peal, surfi asendis ning hoia kätega lenksust kinni. tsunami: Tee lenksul peapeal seisu, hoides samal ajal ratast horisontaalselt.

FotojÄÄdvUstUs moskva-etapilt 2010

madridi etapp 2010

Bob Kohl 1993. aastal triki ära teha. Tema rattaks oli Honda Cr80. Bob oli argielus professionaalne BMX-rattur ning tolle ratta seljas oli see trikk tema igapäevaseks leivanumbriks. Bob eksponeeris seda “võimatut” trikki edukalt kuni aastani 1995, kui ta õnnetult kukkus ja tõsiseid vigastusi sai. Paljud tippsõitjad nagu Carey Hart ja Travis Pastrana proovisid backflip’i erinevatel suurvõistlustel, kuid alati lõppes see trikk väiksemate või suuremate vigastustega. 2002. aastal sooritas Caleb Wyatt esimesena eduka backflip’i suurel mootorrattal, maandumisega muldrambil. Sealt edasi said selle trikiga juba edukalt hakkama FMX-legend Travis Pastrana ja Mike Metzger. Seejärel 7/2010 (25)

hakkasid üha nooremad FMX-ratturid trikki proovima ning mõne aastaga oli sellest ilmvõimatust trikist saanud enamiku sõitjate leivanumber. Tänaseks päevaks suudavad sõitjad sooritada ka topelt-tagurpidisaltosid ning kombineerida erinevaid FMX-trikke saltoga. Hetkel peetakse FMX-maailma kõige raskemaks trikiks edaspidist saltot, mille sooritamisega saab hakkama vaid mõni üksik tippsõitja. 2008. aasta Summer X Games mängudel proovis Jim Dechamp esimesena edaspidist saltot. Paraku ei suutnud ta rattal korralikult maanduda ning kukkus. Kõigest kolm kuud hiljem läks ta uuele katsele ning läks sellega Guinnessi rekordite raamatusse.



3434

Inseneri töövahendid inseneri töövahendid

metalli laserlõikus:

laserPingi lÕiKeParameetrid, nende mÕJU lÕiKetUlemUsele metallide lõikamine laseri abil on saanud igapäevaseks praktikaks kogu tööstusmaailmas. laserlõikuse tausta tundmine väärib tõsist süvenemist, et käia uute arengutega kaasas ja rakendada need tootmisse. Henri taBri, Aider OÜ

Joonis 1

võimsus (W)

töötsükkel= 100 %

Ü

ha enam viiakse lõikeoperatsioone läbi tööstuslike laseritega, kuna need pakuvad võrreldes teiste termiliste ja ka mittetermiliste lõikeprotsessidega suurepärast kvaliteeti ilma vajaduseta teha täiendavaid järeloperatsioone. Kuna laserlõikus ei nõua investeerimist tööriistadesse, on tegemist ökonoomse tootmisega: puudub vajadus tööriistade vahetamise, ladustamise ja teritamise järele. Erinevalt plasmalõikusest ei ole laserlõikuse puhul probleemiks materjali läbistamisega kaasnev elektroodide kulumine. Võrreldes teiste termiliste lõikeprotsessidega on materjali kuumenemine oluliselt väiksem ja lõikesoon märksa kitsam. See võimaldab lõigata suurema täpsusega detaili ja lõikeservad on väiksema kaldega. Hea lõikekvaliteedi ja lõikekiiruse saavutamiseks ning praagi vältimiseks on operaatoril vaja teoreetilisi teadmisi lõikeparameetrite olemusest ja nende mõjust lõiketulemustele. Parameetrite mõistmine aitab vältida sihitut ekslemist õigete lõikeparameetrite leidmisel. Loogiline lähenemine võimaldab säästa seadme ajaressurssi ja vähendada mittekvaliteetsete proovidetailide arvu partii alustamisel. Samuti on vaja leida parameetrite kompleks, mis tagaks maksimaalse võimaliku lõikekiiruse ja minimaalse abigaasi kulu. See on oluline eeldus toote omahinna vähendamiseks. Tootmisprotsessi üks külg on toimetulek tellija nõudmistega, teine pool on ootuste ületamine, kindlustades nii oma positsiooni sisekui ka eksportturgudel.

4000

pn

1250

pc

0

aeg (sek)

konstantne võimsus

Lõikeparameetrid saab operaator sisestada seadme juhtsüsteemi käsitsi või laadida alla vastavad failid võrku ühendatud lauaarvutist. Reeglina on uue seadme juhtsüsteemi lõikeparameetrid erinevat tüüpi ja paksusega materjalide jaoks juba sisestatud. Neid parameetreid saab rakendada baasväärtustena. Operaatoril tuleb viia läbi peenhäälestus, kuna erinevate tootjate materjalid või ka sama tootja erinevatest partiidest pärinevad materjalid võivad töötada paremini muudetud lõikeparameetritega. Samuti sõltuvad sobilikud parameetrid laserpingi tehnilisest seisukorrast (optika, elektroodid jne). Lõikeparameetrites on reeglina vabu ridu, kuhu lisada personaalselt määratud lõiketingimusi, et saavutada suuremat lõikekiirust, madalamat gaasikulu 7/2010 (25)

või kõrgemat kvaliteeti. Olulised on ka CAM-programmeerija teadmised lõikeparameetritest, et edastada operaatorile korri-

võrreldes teiste termiliste lõikeprotsessidega kuumeneb materjal laserlõikusel vähem ja lõikesoon on märksa kitsam.

pildid: aUtor


Inseneri töövahendid

geerimist mittevajavad programmid. Samuti peab jõudma info laserpingi juhtsüsteemi lõikeparameetrite muudatustest programmeerijani, et rakendada programmides operaatori poolt loodud lõiketingimusi, mis on andnud proovitööde tegemisel maksimaalse tulemuse. Seega on pingi operaatoril täita oluline roll, kuna lõplik tulemus sõltub olulisel määral tema kompetentsist. Lõiketingimuste failis on antud ette, millist düüsi ja läätse tuleb kasutada. Enne töö alustamist tuleb need paigaldada masinasse ja veenduda, et nende parameetrid langeksid kokku lõiketingimuste failis ettenähtuga. Kui selles staadiumis eksida, on varem seadistatud parameetritega raske, kui mitte võimatu, rahuldavat ja stabiilset tulemust saavutada. Lõiketulemuse muutmiseks on operaatori käsutuses järgmised olulised võtmeparameetrid: »» Võimsus (Power) »» Sagedus (Frequency) »» Töötsükkel (Duty) »» Kiirus (Feed rate) »» Abigaasi rõhk (Gas pressure) »» Fookuse asukoht (Focus position)

35

OTSIME TEHNOLOOGIABÜROO JUHATAJAT TÖÖ KIRJELDUS Juhtida tehnoloogiabüroo spetsialistidest koosnevat meeskonda selliselt, et oleks tagatud: toodangu efektiivne ja kvaliteetne valmimine v Tehnoloogiliste protsesside väljatöötamine ja juurutamine v Olemasolevate tehnoloogiate pidev parendamine ja uute kasutuselevõtmine. NÕUDMISED Varasem edukas töökogemus tootmisettevõttes v Kõrgharidus v Julgus otsustada ja vastutada, iseseisvus ja algatusvõime v Majanduslik mõtlemine v Analüüsivõime PAKUME Mitmekülgset ja vastutusrikast tööd v Edukaks tööks vajalikku organisatsiooni tuge v Kaasaegseid töötingimusi v Motiveerivat töötasu ning eneseteostusvõimalust

Kandidaatidel palume saata CV e-posti aadressil: personal@metec.ee Kandideerimise viimane tähtaeg 19.09.2010 Vaata ka www.metec.ee

Järgnev tekst kirjeldab ülalmainitud parameetrite sisu ja mõju lõikeprot­ses­sile.

Võimsus Võimsus on oluline parameeter, mis määrab lõigatavasse materjali antava energiahulga. Resonaatorist väljuva laserkiire võimsus võib olla konstantne või ajas tsükliliselt korduv. Kas laserkiire võimsus on konstantne või tsükliliselt muutuv, sõltub parameetrile Töötsükkel omistatud väärtusest. Töötsükli mõisted on selgitatud hiljem. Konstantset võimsust iseloomustab joonis 1. Resonaator töötab konstantsel võimsusel, kui töötsükli väärtuseks on määratud 100%. Seadme tehnilistes andmetes on antud resonaatori nominaalvõimsus PN ehk konstantse võimsuse maksimaalne väärtus, mida on lõikamisel võimalik kasutada. Joonisel 1 toodud näites on resonaatori nominaalvõimsus 4000 W. Lõiketingimuste failis on operaator määranud lõikamisel kasutatava võimsuse PC väärtuseks 1250 W ehk ära kasutatakse ca 31% resonaatori nominaalvõimsusest. Võimsus on konstantne, kuna töötsükli väärtuseks on operaator sisestanud 100%.

OTSIME MEISTRIT TÖÖ KIRJELDUS Meistri juhitavale vahetusele pandud ülesannete täitmise tagamine v Meistrile alluvad keevitajad, seadmeoperaatorid ja lukksepad. NÕUDMISED <ÔÔSWOMU][ \WW\UQ[M\\M^Ó\\M[ v -ZQITIVM UM\ITT PIZQL][ v 2]TO][ W\[][\ILI RI ^I[\]\ILI Q[M[MQ[^][ RI ITOI\][^ÓQUM v 8Ú[Q^][ RI XQVOM\IT]^][ v 0MI []P\TMUQ[ RI UMM[SWVVI\ÔÔ W[S][ v )VITÚÚ[Q^ÓQUM PAKUME 5Q\UMSÚTO[M\ RI ^I[\]\][ZQSI[\ \ÔÔL v -L]SIS[ \ÔÔS[ ^IRITQSS] \]OM TIL][IT\ \ÔÔ\I^I[ WZOIVQ[I\[QWWVQ[ v 3II[IMO[MQL \ÔÔ\QVOQU][Q v 0MIL SIZRÂÂZQ ^ÓQUIT][\ v 5W\Q^MMZQvat töötasu ning eneseteostusvõimalust

Kandidaatidel palume saata CV e-posti aadressil: personal@metec.ee Kandideerimise viimane tähtaeg 19.09.2010 Vaata ka www.metec.ee

7/2010 (25)


36

inseneri töövahendid

Tsükliliselt muutuvat võimsust iseloomustab joonis 2. Võimsus muutub tsükliliseks, kui lõikeparameetritesse sisestatud töötsükli väärtus on alla 100%. Muutuva võimsuse puhul toimub energia edastamine korrapäraste impulssidena. Tsükli alguses on võimsus lülitatud sisse, ülejäänud osa tsüklist on võimsus lülitatud välja. Tsükli ajaline kestus T on ühe tsükli algusest järgmise tsükli algusesse jõudmiseks kuluv aeg. Ton (Time ON) on tsükli aktiivse osa ajaline kestus. Tsükli jooksul saavutatavat võimsuse maksimaalset väärtust nimetatakse impulsi tippvõimsuseks Pp. Mida kõrgem on tippvõimsuse Pp väärtus, seda parem on lõikepinna kvaliteet. Kui võimsus on liiga madal, ei suuda lõige areneda piisavalt sügavale ja sula metall ei saa lõikesoonest väljuda. Liiga suure võimsuse korral läbib üleliigne energia materjali, ilma et aitaks kaasa materjali lõikamisele. Võimsust tuleb tõsta, kui suurendatakse lõikekiirust, suureneb materjali paksus, lõigatakse tugevalt tagasipeegeldavaid materjale (alumiinium, puhas vask), kasutatakse suure fookuskaugusega läätse või kasutatakse lõikamisel negatiivset või positiivset fookuspunkti asukohta (fookuspunkti asukohta on selgitatud hiljem). Võimsuse õiget väärtust saab hinnata lõikepinna või sädemete järgi. Kui võimsus on liiga suur, tekib kergesti põlemine lõikesoone ümbruses ja nurkades. Lisaks sellele on lõikeserval olevad triibud jämedakoelised ja sirged. Võimsuse kasvades suureneb ka lõikesoone laius. Kui võimsus on liiga madal, muutub lõikeserva alaosa karedaks ja sinna tekivad uurded. Samuti suureneb sulametalli eba-

Joonis 2

võimsus (W)

töötsükkel= 50%

4000

pn

2500

pc

1250 0

aeg (sek)

ton t

pulseeriv võimsus

piisava eemaldamise tõttu tekkivate kiudude (dross) haakumine lõikesoone alumisele servale. Liiga madala võimsuse puhul jäävad sädemed lõikepeast nähtavalt maha.

sagedus Selle parameetriga saab määrata, mitu korda laseri võimsus pulseerib ühes sekundis. Sageduse mõõtühik on herts (Hz). Tsüklilise võimsusega lõikamise eeliseks on lõikepinnale tekkivate triipude peenem struktuur. Teine eelis on see, et protsessi käigus eraldub vähem soojust ja seetõttu on võimalik lõigata peenemaid detaile. Oluline on märkida, et 100% töötsükli korral (konstantne võimsus) sageduse muutmine min-

git mõju lõiketulemusele ei avalda. Madala sagedusega pulseerivat võimsust kasutatakse juhtudel, kui põlemise oht on suur ja seetõttu on vaja limiteerida soojuse hulka nagu näiteks paksude materjalide, väikeste avade või nurkade lõikamisel. Teisest küljest suurendab sageduse tõstmine lõikeserva kvaliteeti. Seetõttu tuleb leida sagedusele sobiv väärtus nii, et ei tekiks materjali põlemist ja samas oleks sagedus piisavalt kõrge nõutava servakvaliteedi saavutamiseks. Üldiselt rakendatakse pulseerivat lõikamist kiirustel, mis on alla 1000 mm/min. Orienteeruvad väärtused lähtudes lõikekiirusest võiksid olla järgmised: võimsuse mõju

liiga madal võimsUs

soBiv võimsUs

7/2010 (25)

liiga sUUr võimsUs


inseneri töövahendid

0...300 mm/min 300...600 mm/min 600...1000 mm/min

200 Hz 200...500 Hz 500...800 Hz

37

Joonis 3

töötsükkel Töötsükkel näitab, mitu protsenti tsükli kestusest on võimsus sisse lülitatud. Töötsükkel on arvutatav valemiga:

D= TON/T TON– aeg, mille jooksul võimsus on sisselülitatud (sek) T– ühe tsükli pikkus (sek) Valemi muutujad on illustreeritud joonisel 2. Näiteks kui töötsükli väärtuseks on sisestatud 50%, siis esimene 50% tsüklist toimub sisselülitatud võimsusel ja ülejäänud 50% tsüklist on võimsus välja lülitatud. Mida väiksem on töötsükli väärtus, seda lühem on laserkiirguse kestus ühe tsükli jooksul. Väiksem töötsükkel vähendab detailile antava soojuse hulka ja aitab vältida põlemist lõikesoone servadel ning nurkades.

Z= +1 mm

Z= 0 mm

Z= -3 mm

Z = -5 mm

Fookuspunkti asukoht

dada materjali kuumenemist ja vältida põlemist nurkades. Madalat kiirust rakendatakse ka väikeste avade ja detailsete kontuu-

kiirus Lõikeparameetrites määratud võimsuse ja kiiruse kombinatsioonist sõltub, kui suur on lõigatavale materjalile edastatav summaarne soojushulk. Seetõttu on lõikeparameetrites kiiruse mõju sarnane võimsuse omaga. Seetõttu kui muudate lõikeparameetrites võimsuse väärtust, tehke seda mingi kindla kiiruse väärtuse juures. See on vajalik, et vältida segadust, mida tekitaks mõlema parameetri samaaegne muutmine. Võib ka toimida vastupidi: hoida võimsus muutumatu ja seadistada kiirust. Näiteks kui meie hinnangul on võimsus liiga suur (triibud on jämedakoelised ja sirged, tekib põlemine), võiks võimsuse vähendamise asemel proovida suurendada lõikekiirust. Sellega väheneb pikkusühikule antav soojushulk, võib paraneda lõikekvaliteet ja tänu lõikekiiruse kasvule suureneda ka tootlikkus. Sobiv lõikekiirus sõltub teostatava lõike liigist. Näiteks sirgete lõikude lõikamisel saab rakendada suuremat kiirust. Nurkade läbimisel kasutatakse aga madalamat kiirust, vähendades samaaegselt nii sageduse kui ka töötsükli väärtust. See aitab vähen7/2010 (25)

ride lõikamisel. Et vältida avade ovaalsust, tuleks lõikekiiruseks määrata maksimaalselt 150kordne ava läbimõõt.


38

inseneri töövahendid

Joonis 4

[a] Z=0

”haBeme” teket aitaB vÄltida FookUspUnkti seadistamine materjali sisse ja aBigaasi piisav rõhk.

[B] Z>0

Kui fookuspunkt asub lehe pinnast kõrgemal [B], tekib lõikeservadel kalle, mille tõttu lõikesoone alaosa laieneb. Paksude madalsüsinikterasest materjalide lõikamisel hapnikuga aitab lõikesoone alaosa laienemine parandada abigaasi voolamist ja hõlbustab sulametalli eemaldamist lõikesoonest. Kui fookuspunkt asub lehe pinnast madalamal [C], tekib lõikeservadele kalle nii, et lõikesoone alaosa aheneb. Sellist seadistust kasutatakse alumiiniumi ja roostevaba terase lõikamisel lämmastiku või suruõhuga. Lõikesoone ahenev kuju aitab parandada lämmastiku või suruõhu voolamist ja hõlbustab sulametalli eemaldamist lõikesoonest.

abigaasi rõhk Lõikekiiruse kasvamisel suureneb lõikesoone laius.

Fookuspunkti asukoht Punkti, kuhu koondatakse läätse poolt laserkiir, nimetatakse fookuspunktiks. Fookuspunktis omab laserkiir väga suurt energiatihedust, mille tulemusel materjal sulab ja aurustub. Fookuspunkti asukohta Z (joonis 3) mõõdetakse lõigatava lehe pealispinna suhtes. Näiteks Z = 0 mm (fookuspunkt asub materjali pinnal), Z= +1 mm (fookuspunkt asub 1 mm materjali pinnast kõrgemal), Z= ^3 mm (fookuspunkt asub 3 mm materjali pinnast allpool). Fookuspunkti asukohta saab määrata, muutes kaugust läätse ja lõigatava lehe vahel. Õhukeste materjalide puhul seatakse fookuspunkt reeglina lõigatava lehe pinnale. Keskmise paksusega materjalide lõikamisel häälestatakse fookuspunkt materjali pinnast allapoole. Suurema paksusega madalsüsinikterasest materjalide lõikamisel häälestatakse fookuspunkti asukoht lõigatava lehe pinnast kõrgemale, et saavutada hea lõikeserva kvaliteet. Fookuspunkti seadistamine allapoole lehe pinda, umbes materjali keskossa, aitab vältida sulametalli poolt tekitatavate kiudude ehk habeme tekkimist lõikeserva alumisele servale ja seda eriti paksemate materjalide puhul. Fookuspunkti seadistamine materjali alumise pinna lähedusse aitab alumiiniumi ja roostevaba terase puhul efektiivselt vältida habeme tekkimist. Samas fookuspunkti positsioneerimine paksu materjali alumise pinna lähedale tähendab

[C] Z<0

defokuseeritud, madala võimsustihedusega laserkiirt lõigatava lehe ülaosas. Selle tulemusel väheneb lõikekiirus. Vaja on leida kompromiss lõikeserva kvaliteedi ja lõikekiiruse vahel. Võimalik on ka selgelt eelistada kvaliteeti lõikekiirusele ja vastupidi. Häälestage fookus vastavalt soovitud eesmärgile. Joonisel 4 on näidatud, kuidas fookuspunkti asukoht mõjutab servade kallet. Kui fookuspunkt asub lehe pinnal [A], on servade kalle minimaalne ja lõikesoon kõige kitsam. See võimaldab suuri lõikekiirusi ja täpseid tooteid. Paksude materjalide puhul osutub kitsas lõikesoon aga takistuseks, kuna sulametall ei eemaldu efektiivselt. 7/2010 (25)

Abigaasi peamine roll on aidata lõigata materjali ja samuti kaitsta düüsi ning läätse sulametalli pritsmete eest. Kasutatakse kahte tüüpi abigaase ^ eksotermilised ja endotermilised. Eksotermiline abigaas on hapnik. Hapniku kasutamine annab lõikeprotsessi umbes 50% lisavõimsust tänu oksüdeerumisprotsessile. Laserkiire ja abigaasi koostöös eraldub suurem soojushulk, võrreldes ainult laserkiire poolt tekitatava soojusega. Endotermilised gaasid on lämmastik ja suruõhk. Endotermilised gaasid väldivad oksüdeerumisreaktsiooni tekkimist ja gaas toimib lõikeprotsessis hoopis jahutina. Liiga suure hapnikusurve rakendamisel võib tekkida põlemine eelkõige keeruliste kontuuride ja nurkade lõikamisel. Liiga madala hapniku surve korral ei eemaldata sulametalli lõikesoonest piisavalt hästi. Tagajärjeks on puudulikud lõiked ja ebaregulaarne põlemine. Kasutades liiga madalat gaasi survet lämmastiku või suruõhuga lõikamisel, jääb materjali jahutamine puudulikuks ja sulametalli väljapuhumine lõikesoonest ei ole piisav. Alumiiniumi ja roostevaba terase lõikamisel lämmastiku või suruõhuga tekib gaasi madala surve puhul lõikesoone alumisele servale nn habe (dross) pildil. Liiga kõrge gaasi surve korral on lõikepind kare, kuna lõikesoones tekivad abigaasi turbulentsid. Samuti suureneb lämmastiku kulu. Et vähendada abigaasi kulu, leidke võimalikult madal lämmastiku rõhu väärtus, mille juures säilib nõutud kvaliteet.


2010. aasta pakendiala suursündmus Soomes 21.–24.9. Helsingi messikeskuses Pakendiala värskeimat infot, uusi kontakte ja põnevaid uudiseid leiate messilt PacTec 2010 Baltimere põhjaregiooni suurimat selleaastast erialamessi külastavad spetsialistid tulevad tutvuma pakendiala arengute, pakkematerjalide ja hankijatega, pakkemasinate ja materjalikäitlemise uute ideedega. Mess pakub erialaspetsialistidele laiaulatuslikku programmi, seminare, esitlusi, konkursse. Olete oodatud Helsingi messikeskusesse! Külastajate tasuta registreerimine www.pactec.fi Kolm messi ühe registreerimisega. PacTec toimub samaaegselt toiduainetööstuse tehnoloogia messiga FoodTec ja uue messiga trükitööstuse alal GrafTec.

Pakendamine ja materjalitöötlus Graafiline tööstus ja trükimeedia Toiduainetehnoloogia Info ja messikülastuspaketid Soome Messide esindajalt Eestis, Profexpo OÜ Tel 626 1347, www.profexpo.ee/soomemessid

Eelregistreerumisega kiirendate oma sissepääsu messile. www.pactec.fi | www.graftec.fi | www.foodtechelsinki.fi


4040

Tootmissisendid tootmissisendid

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

toorainekommentaar:

KUUldUsed nisU otsasaamisest on liialdatUd juuli ja augusti algus üllatas maailma nisu hinna järsu tõusuga. kui veel jaanipäeva paiku maksis nisutonn euroopa tulevikutehingute börsil 130 eurot, siis augusti alguses oli see kerkinud üle 200 euro tonn.

K

a Chicago kaubabörsil oli nisu hind kerkinud kuuga peaaegu kaks korda. Kiire hinnaralli peapõhjuseks oli põud Venemaal, Ukrainas ning Kasahhis, mis kulmineerus Venemaa otsusega peatada teravilja eksport. Venemaa on oluline teravilja eksportija ning idanaabri saagi vähenemine mõjutab kindlasti globaalset pakkumist. Veelgi enam kardeti keelu eskaleerumist Ukrainasse ja Kasahhi. Tundub, et finantsturud reageerisid nisu pakkumise võimalikule vähenemise-

le üle ning tegemist on pigem emotsionaalse kui fundamentaalnäitajatest põhjustatud hinnatõusuga. Venemaa on küll suuruselt kolmas nisu eksportija maailmas, aga tema osatähtsus on vaid 11% globaalsest ekspordist. Käesoleva aasta nisusaak tõotab tulla kõigi aegade suuruselt kolmas hoolimata Venemaa saagikuse langusest, arvab konsultatsioonifirma AgResource president Daniel W. Basse. USA viljavarud on igatahes viimase 23 aasta suurimad. Eelmisel aastal eksportis Venemaa 22 miljonit tonni nisu,

tÕnis oJa, investeerimisnõustaja

graaFik 1.

graaFik 2.

nafta hind, Usd/barrel (nYmeX)

maagaasi hind, Usd/mmBtu (iCe, london)

80

4,5

60

3,0

19

19

.0 2. 5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 0 13 8. .0 10 8. 10

6,0

.0 2. 5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

100

graaFik 3.

graaFik 4.

vase hind, Usd/t (londoni metallibörs)

terase hind, Usd (londoni metallibörs)

8000

800 700

7000

600 500

.0 2. 5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

400

19

5. 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

19

.0

2.

10

6000

7/2010 (25)

Foto: ÄripÄev


tootmissisendid

graaFik 5.

graaFik 6.

kulla hind, Usd/tr.oz (london)

nisu hind, eUr/t (euronext/matif, pariis)

1500

41

250 200

1200 150 900

19

19

.0 2. 5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

.0 2. 5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

100

graaFik 7.

graaFik 8.

puuvilla hind, Usd/nael (nUBot, Chicago)

tselluloosi hind, Usd/t (Foex, soome)

100

1000

80

60

03 19 .10 .0 3. 1 2. 0 04 . 16 10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 1 9. 0 07 . 23 10 .0 7. 1 6. 0 08 .1 0

10

5.

19

19

.0

.0

2.

2.

5. 10 03 19 .10 .0 3. 2. 10 04 16 .10 .0 4 30 .10 .0 4 14 .10 .0 5 28 .10 .0 5 11 .10 .0 6 25 .10 .0 6. 9. 10 07 23 .10 .0 7. 6. 10 13 08. .0 10 8. 10

800

allikad: nYmeX, nYBot, iCe, lme, eUroneXt, FoeX ltd

ainuĂźksi USA nisuvaru ulatub aga 36 miljoni tonnini, kinnitab rahvusvahelise toidupoliitika uurimise instituudi uurija Manuel Hernandez. “Probleem vĂľib Ăźles kerkida siis, kui kuivus edasi kestab ja kui ilmnevad probleemid teistes suurtes tootjariikides nagu Argentina vĂľi Austraalia,â€? rääkis Basse ajalehele The New York Times. Praegune olukord ei ole kaugeltki vĂľrreldav kahe aasta tagusega, mil nisu hind kerkis praegusega vĂľrreldes peaaegu kahekordseks. Muidugi on teraviljasaak väga suures sĂľltuvuses ilmastikust ning ootamatu ilmamuutus vĂľib alati nĂľudluse ja pakkumise vahekorda muuta. Kui Venemaal ja Ukrainas hävitab teraviljasaaki suur pĂľud, siis Kesk-Euroopas tegid sama tÜÜ ära Ăźleujutused. Ăœldiselt on enamik analßßtikuid seda meelt, et augustikuine hinnaralli oli ajutine, ning pigem on oodata hinna taandumist varasemale tasemele. Seda enam, et kĂľik märgid viitavad maailma majanduse jahtumisele, mis tarbimist otseselt vähendab.

Rohkem suruĂľhku Rohkem suruĂľhku 4QJMGO UWTWĂ?JMW vähema energiakuluga ... vähema energiakuluga ... XÂźJGOC GPGTIKCMWNWIC Ăźlemaailmselttunnustatud tunnustatudSIGMA SIGMA PROFILE´ga PROFILE´ga Ă—NGOCCKNOUGNV VWPPWUVCVWF 5+)/# 241(+.'BIC ... ... Ăźlemaailmselt

Kaeser’i lai lai ja ja -CGUGTyK NCK LC Kaeser’i kĂľrgekvaliteediline MĂ?TIMXCNKVGGFKNKPG kĂľrgekvaliteediline tooteprogramm tooteprogramm VQQVGRTQITCOO sisaldab: sisaldab: UKUCNFCD • Kruvikompressorid Ĺ– •-TWXKMQORTGUUQTKF Kruvikompressorid • Kolbkompressorid Ĺ– •-QNDMQORTGUUQTKF Kolbkompressorid Ĺ– 6GKUCNFCVCXCF • Teisaldatavad • Teisaldatavad diiselkompressorid FKKUGNMQORTGUUQTKF diiselkompressorid Ĺ– ,WJVKOKUMGUMWUGF • Juhtimiskeskused •4QQVQT RWJWTKF Juhtimiskeskused Ĺ– • Rootor-puhurid Rootor-puhurid Ĺ– •8CCMWORWODCF • Vaakumpumbad Ĺ– •5WTWĂ?JW MWKXCVKF Vaakumpumbad • SuruĂľhu kuivatid LC ĹżNVTKF kuivatid ja• ďŹ SuruĂľhu ltrid Ĺ– 5WTWĂ?JW ja ďŹ ltrid • SuruĂľhu MÂźUKVĂ‘Ă‘TKKUVCF käsitÜÜriistad • SuruĂľhu

KAESER KOMPRESSORID

-#'5'4 -1/24'5514+& Kesk tee 23, Jßri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia KAESER KOMPRESSORID -GUM VGG ,×TK 6GJPQRCTM #CXKMW 4CG XCNF *CTLWOCC 'UVQPKC Tel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com Kesk tee 23, Jßri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia 6GN (CMU ' RUV KPHQ GUVQPKC"MCGUGT EQO Tel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com

7/2010 (25)

käsitÜÜriistad


4242

Huvitav lahendUs lahendus hUvitav

üleminek elektriautodele:

strasBoUrg’is KÄivitati PistiKüHendUsega HüBriidsÕidUKite nÄidisProJeKt EnBW (Energie Baden-Württemberg AG, EDFi grupp) plaanib käivitada sarnase programmi ka Saksamaal Baden-Württembergis.

testmudeli kütusekulu on 2,6 liitrit 100 kilomeetrile

toyota, prantsusmaa energiaettevõte edF ning strasbourg’i linn ja linnakogukond alustasid aprilli lõpus strasbourg’is ulatuslikku pistikühendusega hübriidsõidukite katseprojekti.

P

rojekti raames võetakse kasutusele umbes 100 pistikühendusega hübriidsõidukit (Plug-in Hybrid Vehicle, PHV) ning rajatakse spetsiaalselt Strasbourg’i linna ja ümbruskonna era- ja äriklientidele mõeldud laadimise infrastruktuur. Projekti toetab Prantsusmaa keskkonna- ja energiahalduse agentuuri ADEME uuringufond. Kõnealune algatus on osa Toyota üleilmsest projektist, millega võetakse Jaapanis, USAs, Kanadas ja Austraalias kasutusele kokku 600 pistikühendusega Priuse hübriidsõidukit. Toyota põhieesmärgiks on jätkata PHVde tehnoloogia ja tõhususe uurimist. 2007. aasta sügisel algasid EDFi ja Toyota partnerlusprogrammi raames Prantsusmaa

maanteedel pistikühendusega hübriidsõidukite esimesed katsetused. Aastal 2008 laienes programm ka Suurbritanniasse. EDF seab tütarettevõtte Electricité de Strasbourg (ES) abiga ning kõigi tehniliste ja finantspartneritega tegevust koordineerides lõppkasutajate kodudesse, partnerettevõtete parklatesse, avalikesse parklatesse ja avalikele teedele üles rohkem kui 150 laadimispunkti. Mõned sõidukid kasutavad EDFi poolt välja töötatud uuenduslikku laadimissüsteemi, mis suudab juhtida pistiku ja sõiduki vahelist sidet, tagades ühtlasi laadimise ohutuse. Eesmärgiks on hõlbustada sõiduki tuvastamist ja tarbitud elektrienergia eest arve koostamist. Saksamaa energiaettevõte 7/2010 (25)

Toyota on pistikühendusega hübriidsõiduki arendamisel arvestanud nii elektriautode eeliseid kui ka probleeme. Sellega saab ainult elektri jõul sõita kuni 20 km ning sisepõlemismootor tagab ühe tankimisega kuni 1200-kilomeetrise läbisõidu. Testmudeli kütusekulu on 2,6 liitrit sajale kilomeetrile ning süsinikdioksiidi heitkogus on vaid 59 g/km. Priuse pistikühendusega hübriidsõiduk on täishübriid, mille panevad liikuma vastavalt vajadusele kas koos või eraldi elektri- ja bensiinimootor. Lühikesed sõidud linnaliikluses saab teha vaid elektrimootori abil. Jõuallikate koguvõimsus 100 kW (136 hj) vastab tavapärase 2-liitrise mootoriga pereauto võimsusele. Kiirendus 0–100 km/h toimub 11,4 sekundiga ja tippkiirus on 180 km/h. Euroopa tüübikinnituse mõõtmisele vastav kütusekulu kombineeritud sõidul langeb tavalise Priusega võrreldes 30%. Lisaks paiskab Priuse pistikühendusega hübriidsõiduk õhku vastavast diiselautost selgelt vähem lämmastikoksiidi, tahkete osakeste saaste puudub üldse. Autoga saab tahkeid heitmeid tekitamata sõita kiirusega kuni 100 km/h. Priuse pistikühendusega mudelil laetakse elektrienergiat suurematesse ja teist tüüpi akudesse kui tavalisel Priusel. Suurem, 5,2 kWh mahtuvus saavutatakse liitiumioonakudega. Laadimisaeg on suhteliselt lühike, akude täislaadimisele tavalisest 230voldisest vooluvõrgust kulub vaid 1,5 tundi. Süsteem üritab täislaetult maksimeerida elektri jõul sõitmise osakaalu. Kui Priuse pistikühendusega hübriidsõiduki nn lisaakumaht on lõpuni ära kasutatud, töötab auto pildid: toYota


hUvitav lahendUs

tehnilised andmed

akude täislaadimisele tavalisest 230voldisest vooluvõrgust kulub vaid 1,5 tundi.

samamoodi nagu tavaline Prius. Sisepõlemismootorist ülejääv energia ja pidurdusenergia salvestatakse akudesse, mis võimaldab kasutada aktiivselt elektri jõul liikumist näiteks ummikutes ja anda kiirendustele elektrilist lisajõudu.

PriUse PistiKüHendUsega HüBriidsÕidUK

43

PriUs

HüBriidsüsteem Tüüp Järjestik-paralleelne (täishübriid) Tühimass 1500 kg 1370 kg Bensiinimootor Töömaht (cm3) 1798 Suurim võimsus 73 kW (98 hj) / 5200 1/min Suurim pöördemo142 Nm / 4000 1/min ment Pinge AC 650 V eleKtrimootor Suurim võimsus 60 kW (81 hj) Suurim pöördemo207 Nm ment Reduktoriga 546 Nm HüBriidaKUd Nimipinge DC 345,6 V DC 201,6 V Mahtuvus 5,2 kWh 1,3 kWh Tüüp Liitiumioon Nikkel-metallhüdriid Elementide arv 288 elementi, 3 akut 168 elementi, 1 aku Süsteemi 100 kW (136 hj) koguvõimsus Läbisõit elektriga* u 20 km u 2 km Läbisõit kokku u 1200 km u 1200 km * Optimaalsetes oludes

aru muul otstarbel kui sõitmiseks. Edasi arendatud süsteem viib auto kasutusmugavuse uuele tasemele. Soojuspumbaga saab autot kütta ja jahutada ka siis, kui

konditsioneeri rollis on soojuspump Sisepõlemismootorist ülejäävat soojust läheb Eesti oludes vaja klaaside jäätumise vältimiseks ja sõidumugavuse tagamiseks. Priuse pistikühendusega hübriidsõiduki ökonoomsuse tagamiseks piiratakse bensiinimootori tööd, seda eriti lühikestel sõitudel. Kütteseade peab aga ka sellisel juhul külma ilmaga kiiresti toimima. Probleemi lahendab kompaktne soojuspump. Sellega saab kiiresti elektrienergia abil salongi vastavalt vajadusele kas sooja või jahedat õhku juhtida, ilma et akumahtu kasutataks üle7/2010 (25)

see seisab ja on ühendatud vooluvõrku. Priuse pistikühendusega hübriidsõiduki võtmekomplektil on ventilatsiooniseadme jaoks eraldi lüliti.


4444

Huvitav lahendUs lahendus hUvitav

mõtted väljaspool raame:

airBUs esitles 2050. aasta lennUKit

airbus pakkus inglismaal Farnborough’ rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit, mis kujutab lennunduse tulevikku tehnoloogia kiire arengu jätkudes. Firma sõnutsi võib selline unistuste lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem.

A

irbusi eksperdid materjalide, aerodünaamika, salongikujunduse ja mootorite valdkonnas disainisid lennuki, mis peaks kujutama endast “inseneride unistust”. Õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse. Lisaks on lennukil U-kujuline saba ja kergmetallist “intelligentne” kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonnasõbralikkusest. Tulemuseks on säästlikkus, tunduvalt madalam emissioonitase, väiksem müra ja suurem mugavus. Airbusi asepresidendi Charles Cham-

õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse.

7/2010 (25)

pioni sõnutsi ei ole loomulikult tegemist “päris lennukiga” ning kuigi kõik, mis välja pakutud, on praktikas teostatav, ei pruugi areng minna just täpselt selles suunas. “Sisuliselt lasime me lihtsalt oma fantaasial lennata ning üritasime mõtelda väljaspool olemasolevaid raame. Üks ideelennuki eesmärke ongi inspireerida järgmist põlvkonda lennukidisainereid,” ütles ta.

reisijale 360kraadine vaade Juhtiva sõltumatu futuroloogi Robin Manningsi nägemuses on lennunduse võtmesõnaks “paindlikkus”. “Kindlasti on

pildid: airBUs s.a.s.


hUvitav lahendUs

45

meil reisijatena tulevikus võimalik valida vägagi erinevate mugavus- ja kiirustasemete vahel,” usub Mannings. Airbus prognoosib radikaalseid muutusi lennukite salongidisainis. Jutt käib ökoloogilistest, isepuhastuvast materjalist istmetest, mis istuja mugavust arvestades muudavad kuju, samuti aga nupuvajutusega läbipaistvaks muutuvatest seintest, mis pakuvad reisijale 360kraadist vaadet all avanevast maailmast. Samuti unistavad disainerid holograafilisest virtuaalse sisekujunduse projekteerimisest, mis võimaldab kujundada erasalongist vastavalt meeleolule kas kontori, magamistoa või isegi aianurgakese. Tulevikulennukites võivad teatud süsteemide jaoks energiat pakkuda erinevad “rohelised” allikad, nagu näiteks kütuseelemendid, päikesepaneelid – või isegi meie enda kehasoojus.

lennata hanede moodi? Aeronautika arenedes ammutatakse tõenäoliselt järjest rohkem inspiratsiooni

loodusest enesest, nii võivad teatud liiki lennukid õhutakistuse minimeerimise, kütuse kokkuhoiu ja sellest tulenevalt ka heitgaaside vähendamise huvides katta va-

7/2010 (25)

hemaid võimalusel hanede sarnaselt – kolmnurgana. Lisaks loodusele otsib Airbus ideid aga ka reisijatelt endilt, mida nad lennusõidu puhul oluliseks peavad.


4646

Insenerikutse insenerikUtse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eesti energeetika ajaloost:

100 aastat insener vladimir päevikust juunis 1945: Vaatamata suvekuule kestavad häired energiaga varustamisel. Ülekoormatud seadmed ei pea vastu, rikked liinidel ja seadmetes. 1. kpv. Ellamaa elektrijaam jäi seisma. Tallinna elektrijaama 5. katel läks remonti. Tallinnas seetõttu väljalülitatud 8 linna rajooni. 5. kpv. Kehra elektrijaam võttis koorma oma peale. Tselluloosi jaama võimsust ei saa kasutada linna olukorra parandamiseks, kuna 3 kV kaabel korras ära (maandus roti pärast “Union” kioskis). 24. kpv Keila 35 kV liin väljalülitatud kuna tuli koormust 500 kW võrra vähendada. Lasteetendus Nõmme kinos kell 11.00 jäi ära.

vladimir egorov

1944. aasta 1. oktoobril loodi trusti “eesti nsv elekter” koosseisus dispetšerite osakond. seda päeva loetakse eesti energeetika dispetšerite sünnipäevaks. dispetšerite osakonda asus juhtima vladimir egorov. rein levo, volitatud insener

T

eenekas elektriinsener Vladimir Egorov sündis 7. juulil 1910. aastal Narvas meditsiinitöötajate perekonnas. Õppis Tallinna linnagümnaasiumis. Tegi läbi sõjaväeteenistuse. Kuna

elektriasjandus pakkus suurt huvi, siis otsustas ta edasi õppida Praha Tehnikaülikoolis. Ülikooli lõpetas kiitusega. 12. mail 1937. a asus ta noore elektriinsenerina tööle aktsiaseltsis “Eesti Turbatööstused”, kus projekteeris uusi elektriliine ja alajaamu. Neli aastat hiljem määrati ta Ellamaa elektrivõrkude ülemaks ja 1944.

7/2010 (25)

28. kpv. Tallinna alajaamas elektrijaama liinil õlilüliti kuumeneb - tarbijad üheks tunniks ilma energiata. 29. kpv. Tallinna alajaamas trafod ülekoormatud - õhtul kell 22.10 trafod “välja kukkunud” 7 ks minutiks. 30. kpv. Tallinna elektrijaama “AEG” ergutusmasina rike: ka turbatööstused ei saanud energiat 2 tunni jooksul.

Foto: aUtor


Insenerikutse

Egorovi sünnist aastal trusti “Eesti NSV Elekter” peainseneriks. 1944. aasta 1. oktoobril loodi trusti koosseisus dispetšertalitus, tolleaegse nimetusega dispetšerite osakond. Seda päeva loetakse Eesti energeetika dispetšerite sünnipäevaks. Dispetšerite osakonda asus juhtima Vladimir Egorov. Esialgu tegeles osakond Tallinna Elektri­jaama põlevkiviga varustamise korraldusega, mis oli eriti keeruline, kuna regulaarne raudteetransport ei toiminud. Edasi tuli võimsuslimiitide määramine tarbijatele ja väljalülitamise nimekirjade koostamine ning täitmise korraldamine elektrijaamade valveinseneride kaudu. Tarbijatega töötamise kogemus oli aluseks, kui elektriseadmete riiiklik järele-

valve anti 1946. aastal Eesti Energia ettevõttele ja 1946. aastal loodigi Eesti Energia koosseisus “Elektrimüük”. Sellest ajast alates hakkas kehtima Eesti Energias kord, et energiatarbijaga suhtleb ainult üks ettevõte. Alates 1. veebruarist 1946 asus “Elektrimüügi” peainsenerina tööle Vladimir Egorov. Egorov alustas oma tööd energia tarbimise mõõtmise süsteemi loomisega. Alustati aktiiv- ja reaktiivenergia arvestite ülesseadmisega tarbijatele. See võimaldas hindade kaudu reaktiivenergia tarbimise piiramist. Energia mõõtmise süsteemi pidev täiustamine oli Egorovi prioriteediks kogu 35 tööaasta jooksul. 1959. a nimetati ettevõte “Energiamüügiks”. Peainseneri ametikohal töötas Egorov

47

tervelt 35 aastat, aga Eesti energeetikas ühtekokku 50 aastat. Alates 1987. a siirdus ta pensionile. Tema aastatega kogutud faktimaterjal energiasüsteemi arengust on väga mahukas ja pakub energeetika ajaloo uurijatele suurt huvi. Siin kõrvalleheküljel on üks päeviku lehekülg 1945. a juunist. Teksti on muutmata kujul üles kirjutanud E. Kallikorm. Pensionil olles jätkas ta ühte oma meelisharrastust ^ postmarkide, postkaartide ja maailma suurlinnade fotode kogumist. Selleks pidas ta aktiivset kirjavahetust paljude riikide kollektsionääridega. Eesti energeetikute seas tunti teda kui suurte teoreetiliste teadmiste ja ammendamatute praktiliste kogemustega juhti. Alati heatujuline, abivalmis, tasakaalukas ja suhtlemisel rõhutatult korrektne. Aastast 1970 ENSV teeneline energeetik. Insener Vladimir Egorov suri 11. novembril 1988 ja on maetud Liiva kalmistule.

AVATUD USTE PÄEVAD - 23. ja 24. septembril on kõik huvilised oodatud Tallinna Tööstushariduskeskuse lehtmetalli õppeklassi aadressil Sõpruse pst 182, Tallinnas. Näha saab AMADA tööpinke - laserit, stantsimiskeskust, painutajat, giljotiinkääre ja lehekeskuse tööriistade teritusseadet. Toimuvad seminarid. Täpsema info leiate Aider OÜ kodulehelt www.aider.ee.

7/2010 (25)


4848

Insenerikutse insenerikUtse

rene PrUUnsild, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor

L

see pole jalgratta leiutamine:

üliÕPilaste ideevÕistlUs ^ rattariKKaKs! tallinna tehnikakõrgkoolil (ttk) on kavas koos tallinna linnavalitsusega rajada kergliiklustee väike-ameerika tänavale, ühendamaks sel viisil nõmme tee 47 asuva ühiselamu pärnu mnt 62 asuva kõrgkooli peahoonega. eesmärgiks on muuta väike-ameerika tänav kergliiklejatele ohutumaks ja inimsõbralikumaks.

7/2010 (25)

isaks kergliiklusteele on plaanis veel rajada jalgrattaparklad TTK peahoone ja ühiselamu juurde. Kui kõik plaanid teostuvad, sooviks pakkuda ka rattarendi teenust. Näiteks Skandinaaviamaades tehakse ligi kolmandik kooli- ja töölesõitudest jalgrattaga – see pole käitumiserisusi omavate professorite ja üliõpilaste tunnus, vaid suure osa inimeste elustiil. Meil on valmis enamik organisatsioone, nagu ka Tehnikakõrgkool, jagama tasuta parkimiskohti oma töötajate ja klientide autodele, siis nüüd on kavas laiendada sama teenust jalgratturitele. Just lõppes konkurss “TTK rattarest”, mille raames otsisime innovaatilisi ja uue disainiga rattaresti ideelahendeid. Parimad ideelahendused koostanud üliõpilased saavad preemiad ja nende poolt väljamõeldud rattarestid ehitatakse valmis õppepraktika korras ^ seega ideest teostuseni ja teostusest kasutamiseni. Lisaks leian, et muutma peaks inimeste mõtteviisi – jalgrattaga sõitmine pole häbiasi. Õppejõuna loodan, et praegu edasi kantav sõnum jõuab tudengiteni ning ehitatav tee ja loodavad paremad parkimisvõimalused jalgratastele aitavad jalgrattakultuuri tõsta. Olles ise omandanud magistrikraadi teedeehituses, mõistan probleemi ning kindlasti on mõnevõrra kergem projekti ellu viia. Naljaga pooleks võib öelda, et mul on seoses Väike-Ameerika jalgrattateega lausa isiklikud huvid – sooviks jalgrattaga ohutult ja muretult tööl käia. Senised jalgrattasõidud tööle on olnud kõike muud kui ohutud ja muretud.


insenerikUtse

laUri ermi tUrvaline rattarest

georgi karhU ttk logost jUhindUv rattarest

meelis joonsaare varieerUvate kaUgUstega rattaraam

pildid: aUtor

49

meelis joonsaare voolUjoonelised lahendUsed

7/2010 (25)


5050

hUvitavlahendUs lahendUs hUvitav

aktuaalne keskkonnateema:

eesti leiUtised naFtareostUse meedias on laialdast käsitlemist leidnud siiani maailma suurim mehhiko lahes asuva naftapuurtorni plahvatus. naftaplatvorm deepwater horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. vaid üheksa aastat tagasi hyundai heavy industries poolt ehitatud ujuvplatvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest.

ott moorlat, Euroopa patendivolinik Moorlat & Ko Patendibüroo

E

simene suur katastroof oli Mehhiko lahes juhtunud juba 1979. aastal. Tookord õnnestus naftaleke merepõhjast kõrvaldada alles 9,5 kuuga ning kokku segunes veega hinnanguliselt 475 000 tonni naftat. 2002. aastal Hispaania rannikul merre pääsenud hiiglaslik naftakogus röövis üle öö töö 30 000 kaluriperelt ja poolelt miljonilt turismitöötajalt. Hukkus ligemale 250 000 lindu.

Laser Diagnostic Instruments leiutiste olemus

L

eiutisteks on seade (EE 00631 U1, prioriteet 31.05.2006) ja meetod (EE00653 U1, prioriteet 03.10.2006) keskkonnareostuse avastamiseks ja kaardistamiseks hüperspektraallidari abil. Nende leiutiste autoriteks on S. Babitšenko, V. Aleksejev, E. Erme, A. Lisin, L. Porõvkina, M. Veigel ja L. Vint. Hüperspektraallidar on lennuvahendile (helikopter või väikelennuk) paigutatud uuritavat keskkonda laserkiirtega skaneeriv mõõteseade. Mõõtmisi on võimalik teostada näiteks 10^2000 m kõrgusel. Erinevate keskkondade ergastamiseks on võimalik kasutada erinevate lainepikkustega lasereid. Looduskeskkonnas leiduva naftareostuse spektraal-fluorestsentssignaal sõltub ajafaktorist ja naftasaaduse faasilisest olekust. Lidarspektri kuju muutumise analüüs võimaldab detekteerida veekeskkonna nafta- ja keemilist saastet. LIF-andmete reaalajas töötlemisel lidarist arvutisse toimub massiivne andmeülekanne (kuni sada spektrit sekundis). Seega peab reaalaja ekspertsüsteem olema lihtne, et lennu jooksul minimiseerida andmetöötluse aega. Fluorestsentslidari skaneerimisvõime tõstab kaugtuvastuse kaudu saadava informatsiooni kvaliteeti, võimaldades õhuseire ajal fluorestsentsandmeid kaardistada (http://arsf.nerc.ac.uk/documents/hengstermann_t_&_zielinski_o. pdf). Skaneerimisrežiim on eriti oluline laiema ala jälgimisel (avavee uurimine) või kohaliku reostatuse asukoha kindlaks määramisel (nt lekked torudest). Diskreetsete detekteerimiskanalitega fluorestsentslidarite konstruktsioonis kasutatakse erinevat tüüpi skannereid. Lidarispektrite üheks efektiivsemaks analüüsi meetodiks on vee spektri asüm-

7/2010 (25)

“koridor” (otsimine)

õlilaigu avastamine mõningatel

meetria meetod. Vees leiduva naftareostuse fluorestsents moonutab puhta vee spektrit LOA ja naftasaaste spektrite superpositsiooni. Leiutiste eesmärk on: 1) teostada kaugmääramise tehniline lahendus keemilise reostuse klassifitseerimiseks veekeskkonnas (näiteks merel); 2) seadme abil teostada naftalaigu asukoha, ulatuse ja mahu kaugmõõtmine vee või jää pinnal; 3) teostada märgitud ohtlike vedelike kaugtuvastus ja identifitseerimine. Lidarsüsteem helikopteril võimaldab anda kiiret hinnangut uuritava objekti reostuse kohta ilma, et oleks vajadust võtta proove ning neid laboratooriumis uurida. Lidar tagab diagnostika ja analüüsi vajaliku täpsuse. Lidarsüsteemi töötamine põhineb mitmekanalilisel LIF- (Laser Induced Fluorescence) diagnostikal. See meetod põhi-

pildid: aUtor, istoCkphoto


hUvitav lahendUs

51

avastamiseKs merel naftareostuse avastamise meetodid Joonis 1

“perimeeter” (jälgimine)

Naftareostuse avastamine merel on muutunud globaalseks probleemiks. Kaasaegsed laboratoorsed meetodid võimaldavad küllaltki täpselt määrata reostuse kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Kuid peaaegu kõikide nende meetodite puhul on vajalik proovide eelnev ettevalmistus. Need protseduurid on energia- ja töömahukad. SFS (Spectral Fluorescent Signatures) ja LiDAR (Light Detection And Ranging) on fluorestsentsmeetodid, mis ei nõua proovide eelnevat ettevalmistamist ning võimaldavad töötada reaalajas (Naftareostuse fluorestsentsdiagnostika veekeskkonnas, 2008, S. Babitšenko, L. Porõvkina, S. Lapimaa). Meeto-

sFs ja lidar on fluorestsentsmeetodid, mis ei nõua proovide eelnevat ettevalmistamist ning võimaldavad töötada reaalajas.

dite tundlikkus on küllaltki kõrge ning see võimaldab määrata saasteaine kontsentratsiooni tasemel mg/l või µg/l sõltuvalt aine fluorestsentseerumise efektiivsusest. Toornafta ja naftasaaduste koostises on aromaatsed ühendid, mis fluorestsee-

skaneerimistehnikatel

neb polüatomaarsete molekulide omadusel neelata valguse footoneid ja vabastada seejärel madalama energiaga footoneid (pikem lainepikkus). Antud meetodi abil saavutatakse kõrge tundlikkus. Sõltuvalt veepinna optilistest omadustest toimub teatud sügavuseni erineva päritoluga orgaaniliste ainete ergastamine. Vees leiduva orgaanika fluorestsentsi ergastus- ja kiirgusspektrid kujutavad endast reeglina laia spektririba. Veepinnalt tagasipeegelduv laserkiirgus ja ainete fluorestsentsikiirgus satuvad vastuvõtu teleskoopi. Teleskoobis muundatakse koondatud kiirgus polükromaatoris lineaarseks spektriks, mis omakorda muundatakse kaameras numbriliseks signaaliks. Reostuse avastamisel pildistatakse vastavat regiooni. Laserimpulssidega koos salvestatavate fluorestsentsspektrite alusel teostatakse reostuse detailne analüüs. Seejuures töötab lidar spetsiaalse tarkvara abil automaatrežiimil.

Otsime asjalikku müügiinimest! TÖÖÜLESANDED Võtmeklientidega suhete loomine ja hoidmine. Koostöö arendamine oluliste organisatsioonidega. Turu pidev jälgimine, tundmine ja analüüsimine. Koolituste, müügiürituste ja ettekannete korraldamine ja läbiviimine.

OMALT POOLT PAKUME Korraliku töö eest korralikku tasu. Reisimist ja komandeeringuid välisriikides. Nooruslikku meeskonda. Karjäärivõimalusi. Koolitusi.

KANDIDAADILT EELDAME Suurepärast suhtlemisoskust. Initsiatiivikust ja tulemustele orienteeritust. Väga head kliendisuhete arendamise ja müümise oskust. Ausust, täspust ja kiirust töös. Keelte oskust: eesti, vene, inglise. Kasuks tuleb B-kat. juhilubade olemasolu ja auto kasutamise võimalus. Sooviavaldus ja CV saata manuela@sorbentcompany.ee

Exxi AS Kännu 72, 13418 Tallinn, Estonia Tel +372 6 737 747 Faks +372 6 737 749

7/2010 (25)

www.sorbentcompany.ee www.exxi.ee www.fabricid.ee


52

hUvitav lahendUs

ruvad efektiivselt, seega on neid ka väikestes kogustes Lidariga SFS-meetodil lihtne avastada.

meie uuringud ja teiste riikide tuvastamise patendid Fluorestsentsdiagnostika meetodid veekogude õlireostuse avastamiseks Eestis töötati välja juba 1992. aastal Ökoloogia Instituudis laser-kaugseire töörühma poolt. (Babichenko et al, 2001) Eesti teadusfondi grantide ja rahvusvaheliste koostööprojektide, näiteks “Baltic Sea System Stydy” (BASYS, EU MAST programme, 1997^1999) raames. Firma Laser Diagnostic Instruments leiutisi teemal “Seade ja meetod keskkonnareostuse avastamiseks hüperspektraallidari abil” (EE 00631 U1 ja EE00653 U1) kasutatakse keskkonnaohtlike vedelate reostuste kaugmääramise kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks analüüsideks ning on mõeldud nafta, õliproduktide ja orgaaniliste kemikaalide kindlakstegemiseks looduslikus, töödeldud, ballast- ja pilsivees, merepinnal ja naftajuhtme piirkonnas, kasutades originaalset laseraparaati pinna skaneerimiseks õhust. Enamik teadaolevaid lidarisüsteeme töötavad kindlal lainepikkusel ja diskreetse kanali detektoriga, mis koosneb komplektist fotokordistiga torudest (PMT). Tavaliselt määratakse iga fotokordisti toru spektraalasend vastavalt kajasignaali fluorestsentsspektrile iseloomulikele maksimumidele (elastne hajumine, Ramani hajumine, nafta fluorestsents, lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsriba jne), ja diskreetsete kanalite fluorestsentsi intensiivsust kasutatakse huvipakkuvate ainete tuvastamiseks ning mõõtmiseks. Kuigi diskreetse kanaliga lidareid kasutatakse paljudes rakendustes, on neil piiratud võimalused sihtmärkide klassifitseerimiseks, kuna detekteerimiskanalite arv ja spektrite eristamisvõime on piiratud. Patent US 6,879,419, 12.04.2005, “Laser Scanner with peripheral scanning capability”, (Perifeerse skaneerimisvõimega laserskanner), autorid Richman, Dennis C. ja Raffensperger, Susan, kirjeldab kollimeeritud laserikiire edastamise skannerit lidari

2002. a hispaania rannikul merre pääsenud hiiglaslik naftakogus röövis üle öö töö 30 000 kaluriperelt ja poolelt miljonilt turismitöötajalt. rakendusteks sobiliku koonilise skaneerimisvahemiku moodustamiseks. Koonilise skaneerimise puuduseks on muutuv kaugus laseri jälje punktide vahel aluspinnal. Patent US 5096293, 17.03.1992 “Differential fluorescence lidar and associated detection method”, (Diferentsiaalne fluorestsentslidar ja sellega seotud tuvastusmeetod), autoriteks itaallased Giovanni

7/2010 (25)

Cecchi ja Luca Pantani, kujutab endast mitmekanalilist fluorestsentslidarit, millel on unikaalne laserindutseeritud fluorestsentsi (LIF) spektrite töötlemise viis. Selles leiutises kasutatakse LIF-spektrite intensiivsuse suhtarve eelnevalt määratletud spektraalkanalites, et sihtmärk klassifitseerida ja kaotada vajadus parandada tuvastatud LIF-spektreid kontrollsignaali abil. Viimane on eriti tähtis vohangu kaugtuvastamiseks, ent tuleb kasuks ka veeobjektide tuvastamisel lihtsa algoritmi abil. >>> Artikkel jätkub järgmises Inseneerias.


КРАТКИЙ ОБЗОР sUmmarY

Резюме Нужна ли Эстонии плавающая ядерная электространция?

Одним из гарантов безопасности независимого государства является энергетическая независимость. У нас есть сланец и алевролитовый сланец. Их запасов хватит нашему государству на сотни лет. Но с другой стороны все больше жесткие нормы по охране окружающей среды требуют почти полной реконструкции Нарвских электростанций. Это, в свою очередь, требует времени и денег. Опять же, с точки зрения государства, производство базовой энергии лучше всего разнообразить, применив для этого различные энергоносители. По оценкам специалистов, в ближайшее десятилетие Эстония должна учитывать дефицит электроэнергии в 1000 МВт. Как его покрыть? По сведениям специальной литературы, постройка плавающей ядерной электростанции у наших соседей в России достигло стадии спуска на воду корпуса будущей станции. Данное событие произошло 30 июня 2010 года. Плавающую станцию надеются передать заказчику «Севмаш» уже в 2012 году. Стоимость первого экземпляра составит около 200 миллионов долларов США.

Эстонии. На этой базе возникло предприятия AS Cybernetica и ряд других фирм, которые вместе с Институтом Кибернетики создавали Эстонское е-государство.

Ангары водных самолетов будут отреставрированы по новой технологии

Реновация ангаров водных самолетов Таллиннского Воздушного Порта опустошила Эстонию от строительных лесов. «Нам наверное придется ехать в Барселону за лесами, так как специфических деталей для строительных лесов ближе не найти», говорит руководитель проектов Nordecon Ehitus AS Вейко Кра-

Институту Кибернетики ТТУ исполняется 50 лет!

Институт Кибернетики ТТУ, который был основан 1 сентября 1960 года как мультидисциплинарный институт при Эстонской Академии Наук, очень быстро занял заметное место среди научных учреждений Эстонии. Такое положение было достигнуто благодаря руководителю Николаю Алумяэ. В институте было начато множество базовых исследований в математике и механика, было положено начало развитию вычислительной техники и вычислительной науки в 7/2010 (25)

5353

утманн. Три купола ангаров выглядят как гигантские палатки, высота каждой 23 метра. Округлый потолок каждого ангара сделан «из одного куска» и опирается всего лишь на 4 столба по углам. Во время строительства около ста лет назад данная конструкция была уникальной для всего мира. Также уникально теперешняя реновация. «В основном это ручная работа», описывает Вейко. «У нас индивидуальный подход к каждой детали. В ходе работ открываются новые обстоятельства, которые не могли быть учтены проектировщиком и строителем. Множество решений приходится внедрять в ходе работ». Проект реновации является частью основного проекта, сделанного KOKO Arhitektid OÜ. Объем работ, выполняемых Nordecon Ehitus AS, составит около 100 миллионов крон. Работы планируется закончить в июле 2011 года.


sUmmarY sUmmarY

summary

5454

and a number of other innovative enterprises. These enterprises, together with IoC, have been on the forefront of building up our celebrated e-Estonia.

does estonia need a Floating nuclear power plant?

I seaplane hangars are renovated Using novel technology

T

he renovation works at the Seaplane Harbour with the aim of turning the seaplane hangars into a branch of the Estonian Maritime Museum have brought about a severe deficit of scaffolds throughout Estonia. “Apparently we shall go as far as Barcelona for scaffolds, because there are no specific scaffold details available in the vicinity”, says Veiko Krautman, project manager of Nordecon Ehitus AS. The three domes of the hangars are like huge picnic tents of 23m height. The convex reinforced concrete ceiling of every hangar has been cast as “one piece” and is supported only by the four pillars at the corners. Nearly a hundred years ago, at the time of the construction, this was a unique approach. Now the renovation of the hangars is equally unique. “It is handicraft, basically”, explains Veiko, “every detail is approached individually. In the course of works new circumstances keep coming up which cannot be foreseen either by the designer or the constructor. A lot of solutions and approaches are invented and introduced directly on the site.” The renovation project is designed by KOKO Arhitektid OÜ and Nordecon Ehitus AS is delivering construction works for ca 100 million kroons by July 2011.

institute of Cybernetics has turned 50!

T

he Institute of Cybernetics at TUT (Tallinn University of Technology) was founded on Sept 1, 1960 as a multi-branch research institute of the Estonian Academy of Sciences. Led by Nikolai Alumäe, the institute quickly assumed an outstanding position among the research institutions of Estonia. Successful research was started on mathematics and mechanics fundamentals and the base for the development of computer science and computer technology in Estonia was laid. This base has given rise to AS Cybernetica

7/2010 (25)

n terms of national security, the importance of energy independence cannot be overestimated. Estonia has resources of oil shale and dictyonema shale. As a source for generating electric power, these resources could last for centuries. However, tightening environmental requirements prompt a full reconstruction of Narva plants which will take a lot of time and money. The scientists have estimated Estonia’s energy deficit to reach 1000 MW in the coming decades. How to cover it? From the government point of view, it is always expedient to diversify the sources of energy. Relying on data given in the professional literature, Russia, our neighbour, has launched a floating nuclear powet plant on June 30, 2010. A delivery to the customer, Russian shipyard Sevmash, is expected to take place in 2012. The estimated cost of the plant is $200 million.

grabCad launches free, cross-platform Cad library

G

rabCAD, an open source library for CAD (computer aided design) engineers, announced the launch of beta version of its library platform at www. grabcad.com. GrabCAD lets CAD engineers share 3D models, solving the problem of spending too much time designing products and components that already exist elsewhere in the form of drawings. “By making these models available to each other, engineers can dedicate more time designing unique new products. It’s the same idea that has made open source software development so successful over the past 20 years,” says Hardi Meybaum, CEO of GrabCAD.


meenutusi aastaist 1984^1991

Küber 50! terviseks! mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

S

ee pidi olema ilmselt Küberi 30. sünnipäeva tähistamine 1990. aastal, mis kujunes vägagi meeleolukaks, kuna ma ärkasin laupäeva hommikul oma töölaua tagant magamast. See aeg oli küll talongimajanduse kõrgaeg, ent valget ja punast veini jagus sellel üritusel enam kui ohtrasti. See seik tuletas mulle meelde, et Küberis, oma esimesel töökohal, olid mul terve töise elu kõige luksuslikumad töötingimused. Mul oli omaette suur tuba nagu mõnel sektorijuhatajal (ma ei ütleks, et kabinet, vaid pigem töötuba), oma lauatelefon omaette numbriga, Poola arvuti ja isegi kraanikauss. See tuba oli mõeldud akustodiagnostika laboriks, aga selle väljaehitamine oli jäänud toppama. Muude töökohustuste kõrval oli mind määratud vastutama mehaanika sektori materiaalse vara üle – töölaudade, kappide jms inventariseerimine ja inventuuri tegemine, mis käis muidugi ainult paberi peal. Aga selle ametiga kaasnes üks meeldiv lisakohustus – sektori piiritusevaru haldamine! Umbes korra kvartalis toodi instituuti 40-liitristes piimanõudes toidupiiritust “Ekstra”, vist 58 kopikat liiter, kõrgeim sort, ja iga sektori vastutav isik käis 3-liitriste purkidega oma kvooti ära toomas. Piiritust läks vaja näiteks projektsiooniaparaadi (overhead’i) kilede puhastamiseks, võimalik, et veel millekski, aga muidugi mitte sellistes kogustes, nagu seda sai maha kantud. Mahakandmiseks oli tavaline ruuduline vihik. Maha kanti seda igasuguste fiktiivsete kirjete alusel,

repro

näiteks “optilise telje puhastamise” all. Tegelikult kulus piiritus teadagi milleks. Muide, naaberinstituudis KBFIs, kus uuriti kanaloote varajasi staadiume, valmistati suurepärast munalikööri, mis ei jäänud alla Kiiu Tornile. Põhikomponendid – munakollased, piiritus, magusaine sahharoos, fruktoos – olid ju omast käest võtta, lisa ainult veidi vaniljet. Meie mehaanika sektoris tegi hea kolleeg Anatoli Stulov suurepäraseid tõmmiseid. Vahel õnnestus hankida natuke banaani või ananassi (nõuka aeg, kõigest oli puudus), mille peal valmisid bananovka ja ananassovka. Aga väga hea segu oli ka toidupiiritus “Ekstra” koos Gruusia mandariinimahlaga. Kolleegide hulgas (Marju Käärmann, Eve Klement, Anu Uus, Urmas Valdek, Tõnu Peipman, allakirjutanu, vahel ka Küberi praegune direktor Andrus Salupere, keda toona alati Mafiniks kutsuti) olid populaarsed spontaansed koosviibimised pärast tööd kellegi juures kodus, mille käigus maitsti mõnda segu ja mille juurde käis äärmiselt intensiivne repliikide pildumine. Me ei rääkinud mitte millestki konkreetsest. Või vähemalt on nii meelde jäänud. Need enda meelest vaimukad koosviibimised kestsid kõige rohkem tunni-poolteist, kunagi ei jäädud jorutama. Ent kas siis rahva vara peal käis pidu ja midagi ei kontrollitudki? Doktor Jüri Engelbrecht rääkis toona loo, et ükskord olid käinud kontrollid piirituse kangust üle mõõtmas, et tabada võimalikke piiritust veega lahjendajaid. Piiritus pidi olema 96 kraadi, aga kontrollid olid saanud tulemuseks kas 97 või 98 kraadi! Võis ette kujutada nende hämmastust. Kas sel või mingil muul põhjusel, aga allakirjutanu ei kohtunud nendega küll kunagi.

7/2010 (25)

veidi nalja

UUdised

55


90% liha

100% puhtust

Täiuslik disain oma puhtaimas vormis Festolt. Meie „Puhas Disain” ja „Hügieeniline Disain” tootesarjad on spetsiaalselt loodud kasutuseks toiduainete tootmise valdkonnas. Nende toodete materjaliomadused ja disain tagavad Teie seadmete maksimaalse puhtuse ning nõuetele vastava hügieenilisuse. Lisainformatsioon aadressil www.festo.com/food

Festo Oy Ab Eesti filiaal Laki 11B 12915 Tallinn Tel. 666 1560 Faks 666 1561 www.festo.com HACCP sertifikaadiga voolikud ja liitmikud

HACCP sertifikaadiga jaotiterminal


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.