inseneeria 2011 09

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kOLLEEgiuMi LiikMEd Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on illustratsioon elektriauto laadimisseadmest.

Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

November 9/2011 (37)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Disain

36

Portfolio Café oli abiks eneseväljendamisel ja raha teenimisel

Elektriautod kujundavad ümber autotööstuse kogu väärtusahela Nutiautod hakkavad sõitma nutivõrgus Saastekvootide eest elektriautod ja laadimistaristu

Eesti firma

40 43 44 46

TIKI kui haagise sünonüüm

Eesti teedele lisandub tuhatkond elektriautot

Avati TTÜ tudengimaja

Huvitav lahendus

Valida on tava-, poolkiire ja kiirlaadimise vahel

Töö laseriga käib valguse kiirusel

Energeetika tulevik

24 27 29

Eesti Teadusagentuur võtab üle alusteaduste rahastamise

Elektrisõidukid – Eesti uus ärivõimalus Schneider Electric ja EMT avasid esimese elektriautode kiirlaadimispunkti Balti riikides

Säästulamp toob kaasa uued probleemid

Uus seade

48 50

Kivilihvi pink teeb miljoneid mustreid

Huvitav lahendus

Eesti masinatööstuse liit - 20

Kõrgendatud kasuteguriga alalispingemuundur alternatiivsetele energiaallikatele

Eesti Masinatööstuse Liit 1991–2011

Eesti masinatööstuse liit - 20

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse uued ärimudelid

Tootmissisendid

34

Ajaloo õppetunnid

Konverents / Mess

52 54

Inseneeria peatoimetaja

S

Insenerikutse

Intervjuu

14 17 19 22

pÜHa ELMO tuLEd Mati FELdMann,

Fookuses

06 09 12

3

EMO Hannoveris – rohkem kui tööpingid Summary

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee foto: ÄriPÄEv

elles Inseneerias on pikem kaanelugu elektriautodest. Kirjutavad umbes 10 erinevat allikat ja jutt käib elektromobiilsuse erinevatest aspektidest. Pidasime kõike seda vajalikuks, et tutvustada teemat ja loodetavasti hajutada veel eksisteerivaid hirme. Ühine nimetaja nendele lugudele on see, et elektromobiilsus muudab tootmise väärtusahelas (maailma mastaabis ja Eesti mastaabis) tükk maad rohkem kui elektriautode hind korda elektriautode arv. Sest välja ehitatakse kiire ja aeglase laadimise taristu, kodud vajavad laadimisseadmeid, elektriautosid hakkab teenindama nutivõrk, luuakse uusi mobiililahendusi, elektriautode vanad akud pakuvad huvi alternatiivenergia salvestitena jne. Tootmise ja teeninduse väärtusahelas tekivad uued võitjad ja uued kaotajad – viimaste hulgas on need, kes küünte ja hammastega traditsioonilisest kinni hoiavad. Ja esimeste hulgas üldjuhul need, kes kõige kiiremini reageerivad.

Eesti saab oma elektromobiilsuse programmi ehk Elmoga positiivset rahvusvahelist PRi. Eesti on juba muljet avaldanud Mitsubishi Corporationile. Kui Elmo kavandatud mahus rakendub, võib Eestist saada, elanikke arvu arvestades, kõige elektromobiilsem riik maailmas. Ekspluateerigem seda hinnalist aktivat targasti.

Kas see, mis praegu Elmo raames toimub, on innovatsioon? On küll, ja mastaapne. Aga mis siis, kui tuleb karm talv ja akud jõuetuks jäävad? Vastus: kui meil on midagi kehvasti, siis on kohe platsis võrdlus Soome ja Rootsiga – kuidas nemad saavad, olles meist praegu elektromobiilsuse poolest ees? Olgu ka seekord – kas sealsed talved on pehmemad?!

4 4

uuDisED//KrooniKa KrooniKa uuDisED

tallinnas kogunesid tuuleenergia alandab maailmakuulsad elektri hinda maastikuarhitektid 2.–4. novEMBrini 2011 toiMus tallinnas EsMaKorDsElt rahvusvahElinE MaastiKuarhitEKtuuri KongrEss „MinD thE gaP. lanDsCaPEs for a nEW Era“. EEstis toiMunuD tÄhtsÜnDMus Pani algusE EurooPa iga-aastastElE KongrEssiDE sarjalE. KongrEssi KorralDas EEsti MaastiKuarhitEKtiDE liit.

BilfingEr BErgEri juhtiMisEl hiiglasliKE BEtoonvunDaMEntiDE valaMinE roEDsanD 2 avaMErE tuulEPargi tarBEKs

EEsti tuulEEnErgia assotsiatsiooni KÜMnEnDa aastaPÄEva tÄhistaMisE raaMEs toiMus 20.–21. oKtooBril 2011 tallinnas Koostöös rootsi tuulEEnErgia assotsiatsiooniga tuulEEnErgia KonvErEnts.

A

lgselt vaid infovahetusena planeeritud seminar kasvas rahvusvaheliseks tuuleenergia konverentsiks ning kahe päeva jooksul külastas üritust hinnanguliselt üle 150 osaleja. Lisaks kohalikele kuulajatele oli osavõtjaid Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Belgiast ja Taanist; üle poole ettekannetest olid samuti välisesinejatelt. Räägiti nii avamere tuuleenergiast, väiketuulikutest, inimeste poolehoiust ja vastuseisust tuuleparkide rajamisele ning ka tuuleenergiast kui pikas perspektiivis elektrihinna alandajast.

Konverentsi eel kohtusid Eesti, Rootsi ja Soome tuuleenergia assotsiatsioonid, et leppida kokku tulevases koostöös piirkonna tuuleenergia valdkonna arendamisel. Koosolekul viibis esindaja Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonist (EWEA) ning konverentsi osaliselt rahastanud koostööagentuurist Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA). Ühiselt otsustati, et kuna Läänemere piirkonna riikidel on tuuleenergia arendamises suur potentsiaal, tuleb leida viise, kuidas seda rakendada. http://www. tuuleenergia.ee/konverents/kokkuvote/

K

ongressil osalesid nii esinejate kui külalistena maailmakuulsad oma ala tipptegijad. Peaesinejatena astusid üles Jan Gehl Taanist, Mary Bowman USAst, Elias Torres Hispaaniast, Antje Stokman Saksamaalt ja Sulev Nurme Eestist. Kokku esines Tallinnas rahvusvahelisel kongressil enam kui 70 oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialisti üle maailma.

“Kongressi teemad tõstatasid arutelu kitsaskohtadest linnastruktuuris, elu- ja elamiskvaliteedist ning esinejad ja osalejad otsisid ühiselt neile väljakutsetele lahendusi,” selgitas Bruno Marques, konverentsi peakorraldaja Eesti Maastikuarhitektide Lii-

dust. “Kongressi eesmärgiks oli koguda kokku erineva taustaga spetsialistid ning võimaldada neil jagada kogemusi, kuidas tagada inimeste elu kvaliteeti stiihiliselt arenevates linnades,” lisas Marques.

Sulev Nurme, Eesti Maastikuarhitektide Liidu asutajaliige, pikaajalise kogemusega õppejõud ja praktiseeriv maastikuarhitekt, lisas omalt poolt: “Loodan, et sellise mastaapse ürituse toimumine Eestis oli alus avalikule arutelule, mille tulemuseks on edukas koostöö maastikuarhitektide ning teise erialade esindajate, nagu insenerid, arhitektid ja disainerid, vahel.” httP://WWW.Efla2011.CoM/

linxdatacenter avas Peterburis ühe suurima serverikeskuse rahvusvahElinE sErvEriKEsKustE ja tElEKoMMuniKatsioonilahEnDustE PaKKuja linXDataCEntEr avas oMa MooDsa sErvEriKEsKusE PEtErBuris, Mis on vEnEMaal oMataolistE sEas ÜKs suurEMaiD ja KaasaEgsEMaiD.

L

isaks senisele innovaatilisele Moskva-keskusele laieneb turul 11 aastat tegutsenud Linxdatacenter nüüd Venemaa loodepiirkonda, tuues kaasa tipptasemel uuendusi.

Tier 3 nõuetele vastav Linxdatacenter asub Peterburi Sky-Trade Business Centeris. Serverikeskuse

9/2011 (37)

pindala on 9000 ruutmeetrit, mis ületab keskmise serverikeskuse pinna 18-kordselt.

Keskus suudab teenindada kuni 17 miljonit klienti, ning arvestades 12megavatist võimsust, võiks see igapäevaselt energiaga varustada 30 000 majapidamisega linna.

Pilt: BilfingEr

/LVWD &ODVVLF UXOOXNVHJD NDSS ,62 W||ULLVWDGHOH /DLXV PP 6 JDYXV PP .}UJXV PP $UWLNOL QU

+LQG

[[[

¼

7|||ULLVWDGH WXJLUDDPH WN ,62 6. W||ULLVWDKRLGLNXWH S WN

/,67$ 1& W||ULLVWDGH WUDQVSRUWLPLVH NlUX $UWLNOL QU [[[ [[[

¼

.lUX NRPSOHNWLV

5DDP W||ULLVWDKRLG N OJPLVW W||ULLVWD W||ULLVWDKRLGLNXG H

5LLXO DQWLIULNWVLRRQ .DQGHY}LPH N

'XURF 0DFKLQH 7RRO 2h 9}UX ( 7DUWX (VWRQLD

7HO *60 )DNV LQIR#GXURF HH ZZZ GXURFPDFKLQHWRRO F

'852& 0$&+

6

fooKusEs

Eelmisel aastal müüdi maailmas ligi 78 miljonit autot, sh 58 miljonit sõiduautot. nendest ainult paarkümmend tuhat olid akutoitel sõitvad elektriautod.

elektromobiilne eesti:

ELEktriautOd kuJundavad ÜMBEr autOtööstusE Ja ka MEiE vÄÄrtusaHELa fotoD: tootjaD, istoCKPhoto, fisKEr-KarMa ProDuCtions, EMt, sChnEiDEr, autoriD

fooKusEs

7

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Lauri MatsuLEvitŠ, Arengufondi arenguseire divisjoni ekspert

N

ad on kallid, laadimiskohti napib, talvel jääb hätta, aku ei kesta – selline pessimismi foon saadab elektriautode debatti. Samas pakuvad erinevad analüüsimajad, et kümne aasta pärast võiks elektriautode müük olla juba üle 3 miljoni sõiduki aastas. Ning optimistlikumad prognoosid näevad, et hübriidide ja elektriautode osakaal Euroopas müüdavate autode seas võiks 15 aasta pärast ulatuda 50 protsendini. Autotööstuse väärtusahelasse loob see ühelt poolt uusi nišše ning teiselt poolt lahjendab käibeid mitmetes traditsioonilistes tegevusvaldkondades.

PilDiD on illustrEEriva isElooMuga, alliKas httP://WWW. CarvEgasus.CoM/2011-fisKEr-KarMa-ProDuCtion.htMl/2011fisKEr-KarMa-ProDuCtions

Praegu on jäme ots veel valitsuste käes Seni on elektromobiilne ökosüsteem arenenud ikkagi riikide toel ning ilmselt jäävad valitsused mõneks ajaks peamiseks eestvedajaks sellel turul – regulatsioonide, maksuerisuste, ostutoetuste ja infrastruktuuri arendamise kaudu.

Kriisijärgsetes stiimulpakettides eraldasid valitsused kogu kolmetriljonilisest potist “madala süsinikuemissiooniga” autode ja infrastruktuuri toetuseks 18 miljardit dollarit. Täpsuse huvides tuleb möönda, et mõnes riigis, näiteks Hiinas, tähendas “madal süsinikusisaldus” ka väikeseid sisepõlemismootoreid, kuid ometi näitab see poliitilist tahet muuta transport ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Ning mida suuremad on riikide investeeringud ja pühendumus, seda pöördumatumaks see protsess muutub.

Samas ei ole elektromobiilse ökosüsteemi ehitamine pelgalt keskkonnapoliitiline ettevõtmine. Riigi seisukohast hõlmab elektromobiilsus erinevaid valdkondi, sh keskkonnapoliitikat, majandus- ja innovatsioonipoliitikat, transporti, linnaplaneeri-

välismaal noorte huvi auto omamise vastu väheneb

Elektromobiilse ökosüsteemi tulekuga on tegelikult muutumas kogu transpordi kontseptsioon.

mist. Uus turg loob uusi ärivõimalusi ning see nõuab vastavate võimekuste arendamist, et sellel turul ennast ka pakkuja ning tootjana kehtestada.

Elektromobiilne ökosüsteem tähendab märksa rohkemat kui ainult elektriautod.

Tegelikult on sellega muutumas kogu transpordi kontseptsioon.

Traditsiooniliselt ei ole auto pakkunud ainult transpordi funktsiooni. See on nii mugavus- kui ka edevuskaup, mille omamist ei määra niivõrd vajadus kui tahtmine. Ent tuleviku autoomanike eelistused muutuvad.

Konsultatsioonifirma Roland Bergeri uuringu järgi on näiteks Saksamaal noorte huvi autode ja auto omamise vastu pidevalt vähenenud. Autoga sõitmise või selle omamise asemel on üha eelistatumad transpordivahendid jalgratas, ühistransport või ühisauto. Just ühisautode ja mobiilsusteenuse

8

fooKusEs

uus kogemus

riikide näited elektromobiilsuse vallas hiina on peamisi liitiumakude tootjaid

P

Pilt on illustrEEriva isElooMuga, alliKas httP://PortugalDrEaMCoast.

CoM/En/2011/04/BigPlanEt-on-MoBi-EroaDshoW-in-sEtuBal/

pakkujate (mobility integrators) elektrisõidukid tulevad kõigepealt tänavale.

Iisraeli Better Place, Taani ChoosEV, Autolib Pariisis või Google’i Gfleet koos laadimisvõrgustikuga on vaid mõned näited ärimudelitest, kus väärtuspakkumine tarbijale ei ole auto kui selline, vaid mobiilsus.

Just Google väitis septembris, et on maailma suurim elektriautode laadimispunktide operaator 200 laadimispunktiga, millele on lisandumas veel 250. Rohelisus on osa korporatiivsest identiteedist ning elektriautod aitavad seda kujundada. Googleritele ehk firma oma töötajatele on laadimine muidugi tasuta.

Elektriauto toob kaasa uued võitjad ja kaotajad Elektromobiilne ökosüsteem loob traditsiooniliste valdkondade nagu mootorite, kütuste ja järelhoolduse kõrvale täiesti uusi nišše, mida on varem autondusega vähe seostatud, aga kuhu on võimalik siseneda ettevõtetel väljaspool harjumuspärast autotööstust – elektritanklate operaatorid, elektrienergia müüjad, akude tootjad, mobiilsuslahenduste pakkujad, IT lisateenuste müüjad. Ärikeskkond elektriautonduses alles kujuneb ning paratamatult tähendab see ka autonduses ringleva raha ümberjagamist. Aastal 2020 võib elektromobiilne väärtusahel võita naftapõhise arvelt auto eluea jooksul keskmiselt 20 000 dollarit

aradoksaalsel kombel on Hiina – maailma kõige suurem saastaja, üks initsiatiivikamaid riike elektriautonduses. Ühelt poolt lükkab seda tagant riigi enda kasvav autoturg. Kui praegu on Hiinas 40 autot tuhande elaniku kohta, siis aastaks 2025 on neid juba 200. Küsimus on, kas see kasv toimub selliselt nagu Euroopas või Ameerikas pärast II maailmasõda? Puhas õhk on ressurss, mis Hiina suurlinnades juba praegu viimseni ära kasutatud ning see seab autostumisele piirid.

Teiselt poolt on Hiinal juba praegu eelised, mis lubavad end globaalses elektromobiilses väärtusahelas maksma panna. Hiina on maailmas peamisi liitiumakude tootjaid; samuti on Hiina maailma suurim muldmetallide, sh neodüümi tootja. Viimane on elektriautodes kasutatavate püsimagnetmootorite peamisi komponente ja moodustab mootorite hinnast umbes kolmandiku.

Seetõttu on Hiina valitsuse motivatsioonipaketid ostjatele ning toetused autotootjatele fokuseeritud just akudel elektriautode tehnoloogiale – selles valdkonnas on lihtsalt kõige paremad eeldused läbi lüüa, eriti tingimustes, kus näiteks hübriidautode tootmises on suured tegijad liiga kaugel ees.

Portugal on Euroopa laadimisvõrgu eesrindlane

M

aailma esimese kogu riiki katva elektromobiilse taristu terviklahenduse lõi Portugal. Nende MOBI.E näol on tegemist avatud platvormil põhineva laadimisvõrgustikuga, kus saavad osaleda erinevad elektrimüüjad ning -tanklad.

Kõige keskel on arvelduskeskus, omamoodi clearing house, mis väljastab klientidele laadimisteenuse eest arveid ja tagab selle, et raha jõuaks müüjatele ja teenuste pakkujatele.

Huvitavamatest lahendustest on näiteks nutitelefoni rakendus, mis lubab leida lähima vaba tankla ja selle ka broneerida ning hiljem reaalajas laadimisprotsessi jälgida. Pilootfaasis hõlmab Portugali võrgustik kokku 1300 tavalaadijat ning 50 kiirlaadijat. Kogu võrgu arendamisel on silmas peetud ka selle eksporditavust teistesse riikidesse. Esimene, kes Portugali lahenduse üle võtta tahab, on Malta.

soomes on elektritransport majanduse kasvumootor

S

oome on hea näide sellest, kuidas muu maailma prioriteedid on enda ärivõimalusteks mõtestatud. Innovatsioonifondi Tekes koostatud Soome rohelise kasvu raportis “Towards Green Growth” on just elektritransport defineeritud kui üks majanduse kasvumootor, mis pakub ettevõtetele ärivõimalusi ning mida võtta innovatsioonipoliitika fookusesse.

Eeldused on paljulubavad ning juba praegu on Soomes terve rida elektromobiilses väärtusahelas oma koha leidnud tööstusettevõtteid – Soomes toodetakse nii elektriautode tankimisseadmeid (Ensto), akusid (European Batteries) kui ka Fiskeri sport-elektriautosid (Valmet Automotive).

fooKusEs

iga elektriauto kohta.

Enim kaotavad mootorikütuste tootjad – 13 000 dollarit, kelle arvelt võidavad elektri tootjad ja müüjad. Suurimad võitjad elektromobiilses ökosüsteemis on 11 000 dollariga komponentide, sh akude ja elektrimootorite tootjad.

Ent see ei tähenda, et traditsioonilised autotootjad või tanklaketid uute tegijate poolt välja süüakse – kõik sõltub sellest, kui hästi nad suudavad kohaneda ja kui aktiivselt nad ise uut elektromobiilset väärtusahelat kujundavad. Osa sellest ümberjagamisest toimubki ettevõtete siseselt sedamööda, kuidas praegused autotootjad või kütusemüüjad end elektromobiilsele ökosüsteemile ümber profileerivad – bensiinimüüjad elektrimüügile, autotootjad elektriautodele jne.

9

elektromobiilne eesti:

nutiautOd Hakkavad sÕitMa nutivÕrgus

arengufondi blogi fututuba.ee valgustab Eestil on seni autotootmisega vähe pistmist olnud. Küll aga on Eestis olemas võimekus näiteks elektriseadmete või süsteemi toimimiseks vajalike IT-teenuste osas. Kasumlikumad võimalused elektromobiilses ökosüsteemis asuvadki just väljaspool autode tootmist – kaks kolmandikku elektriautode väärtusahelas loodud kasumist teenitakse lisa- ja mobiilsusteenuste ning finantseerimislahendustega elektriautode ostuks.

Eesti elektriautode initsiatiiv pakub peale uute transpordivõimaluste Eesti ettevõtetele platvormi võimekuste väljaarendamiseks elektromobiilses ökosüsteemis. Me ei tea, milliseid läbimurdeid saavutatakse tehnoloogias näiteks viie aasta pärast ja kui kiiresti need turule jõuavad. Kuid loodav infrastruktuur lubab uusi ärivõimalusi arendada ja õppida. Eestis on neid võimalusi tutvustanud ka Arengufondi blogi fututuba.ee, mis põnevatest ning kõiki ja kõike mõjutavatest maailma trendidest kirjutades on ühe teemana fookusesse võtnud elektriautonduse. Ning Arengufondi portfelliettevõte NOW!Innovations toimetab ühes maailma kõige elektromobiilsemas paigas Kalifornias, pakkudes seal mobiilimaksete lahendusi autosse tangitud elektri eest maksmisel.

Elektriautode teine tulemine on heas kooskõlas energiafirmade vajadusega vahetada välja vanad mõõteseadmed ning muu infrastruktuur. uute, tehnoloogia viimase sõna järgi ehitatud elektriautode – miks mitte nimetada neid ka nutiautodeks – laadimine suuresti pärast teist maailmasõda ehitatud 60 aastat vana infrastruktuuri kasutades tekitab süsteemis suuri täiendavaid koormusi.

JÜri JaaksOn, elektroonikainsener

E

estis õnneks ei ole infrastruktuuri olukord nii hull kui maailmas keskmiselt, kuid omad korrektiivid tuleb teha siingi. Tuleviku elektriautod kasutavad igat nutivõrkude poolt potentsiaalselt pakutavat funktsionaalsust: andmeside, mõõtmine, reaalajas andmehaldus ning analüüs ja koormuste jaotuse auto-

matiseerimine. Nii üks kui teine tunduvad olema juba lähitulevikus möödapääsmatud.

Elektriautode ostjad peavad üldjuhul tegema oma koduses elektrisüsteemis muudatusi ning ka energiafirmad peavad elektriautode laiemal levimisel tegema oma ülekandevõrkudes arendustöid. Kui investeeringud on igal juhul vajalikud, siis on mõistlik liikuda pikemate sammudega ning investeerida nutivõrkudesse.

10

fooKusEs

tekivad uued tootjad ja tarbijad – prosumer’id Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmisest olulisemgi on paradigma muutumine inimeste mõtlemises. Tarbijate käitumine ja mõtlemine peavad paraku igal juhul muutuma. Enam ei olda ainult elektrienergia tarbijad, vaid avaneb uus võimalus elektrienergiat toota ja salvestada.

Inglise keeles on sellele kasutajarühmale jõutud välja mõelda hea nimi: prosumer (producer + consumer, tootja ja tarbija). Kuidas seda muudatust aga meie kõigi teadvusesse viia? Nutivõrke planeerivad firmad peavad paradigma muutust nii oluliseks, et palkavad eraldi suhtekorraldajad ning turundajad tarbijatele suunatud tööd tegema, et tehtavast investeeringust maksimaalselt kasu oleks. Samuti selleks, et kasutajate vastuseisu uuendustele vähendada. Kuna nutivõrkudesse tehtavad investeeringud tahes-tahtmatult tõstavad võrgutasusid, siis on oluline uuest tehnoloogiast välja pigistada maksimum ning lokaalse elektritootmisega elektriarvete suuremaks paisumist pidurdada. Elektriarvete vähendamine õnnestub ilmselt vaid üksikutel mikrotootjatel ja sellist illusiooni levitada oleks lapsik.

miku ajast elektriautod ei tööta, vaid seisavad jõude.

Elektriautod on puhver elektrikatkestuste korral Elektroonikainsenerina jagan seisukohta, et aku laadimine soodusajal ja akusse laetud energia võrku tagasimüümine tippajal on mõttetu, kuna saadav tulu ei kata aku amortisatsiooni ja sellest tulenevat mahtuvuse vähenemist. Kuni kümnekonnast elektriautost koosnevat süsteemi vaadates on see tõesti nii. Kuid kui süsteemis on sadu või isegi tuhandeid elektriautosid ja näiteks tuulegeneraatorite ning päikesepaneelide suurusjärk jääb

Elektri nutiautod stabiliseerivad elektri nutivõrku Nutivõrkude üks esialgsetest ideedest oli energiatootmise hajutamine ja lokaalse (kogukonnad, külad, kodud) energiatootmise toetamine. Selles segmendis on aga peamisteks energiatootmise viisideks tuule- ning päikeseenergia muundamine elektrienergiaks.

Nende energiatootmise viiside miinuseks on ebastabiilsus. Kui ikka tuult ja päikest ei ole, siis ei ole ka energia tootmist. Elektriautod, õigemini nende akud, annavad siin olulise stabiliseeriva teguri süsteemi juurde. Ma usun, et elektriautode liitmine süsteemi saab olema üks olulisemaid samme nutivõrkude edasises arengus. Ameerikas läbi viidud uuring näitas, et perekond kasutab ühte autot keskmiselt ühe tunni jooksul päevas. Eestis, kus autosid pereliikme kohta nii palju ei ole, on see suhtarv tõenäoliselt teistsugune, kuid suurusjärk jääb igal juhul samaks. Seega ena-

kõvasti alla, hajub süsteemi stabiliseerimise koormus kõigi elektriautode vahel ühtlaselt ning siinkohal ei söanda ma enam väita, et see oleks mõttetu. Üksiku elektriauto akut see märkimisväärselt ei mõjuta, kuid kogu süsteemi stabiliseerimisele annavad kõik oma väikese panuse ning suures pildis on lokaalne energia tootmine stabiliseeritud.

Lisaks annab elektriauto aku teatava kindluse elektrikatkestuste ajaks. Valdav osa meie igapäevasest elutegevusest eeldab elektri olemasolu. Isegi gaasipliidiga süüa tehes on vajalik, et köök oleks valgustatud.

Nutivõrgud ja nutiautod saavad tulevikus olema lahutamatud. Kindlasti lisandub sellesse süsteemi veel elemente. Näiteks elektriautodes amortiseerunud akud, mis on kaotanud ca 50% oma mahtuvusest, on tulevikus edukalt kasutatavad lokaalse

energiatootmise stabiliseerimiseks ning siis juba täies mahus ja ilma vajaduseta neid päevase sõidu jaoks säästa.

Domineerima jääb ikkagi aeglane tavalaadimine Nutiautode laadijaid on mitut sorti, kuid need jagunevad laias laastus kiir- ja tavalaadijateks. Esimeses lähenduses panustatakse täna küll avalike kiirlaadijate võrgustikele, kuid peamised elektriautode laadimised tehakse tulevikus ikkagi kodudes või päeval kontorihoonete parklates, kasutades tavalaadijaid. Maanteedel ning mujal avalikus ruumis olevate kiirlaadijate kasutamine ei saa olema valdav. Kiirlaadijate võrgustikul on esmajärjekorras psühholoogiline mõju, tõstmaks meie turvatunnet elektriautode kasuks otsustamisel. Mõnikord ka kindlasti päästavad meid teele jäämisest, kui pikem sõit on ette võetud.

Minu veendumus põhineb paaril faktil. Esiteks elektriautode tootjad ise ei soovita kiirlaadijaid väga tihti kasutada, kuna need vähendavad akude eluiga. Akud aga on täna ja lähemas tulevikus elektriautode kõige kallim osa. Suurem osa inimesi ei käitu oma vara hävitaval moel, kui see vähegi nende elustiili sobitub. Üle 90% meie igapäevastest sõitudest kodu ja töö vahel jääb juba tänaste elektriautode päevase läbisõidu tegevusraadiuse sisse. Tehnoloogia areneb ning juba on infot, et peatselt on saadaval elektriautod, mille tegevusraadius ulatub pea tuhande kilomeetrini. See vähendab kiirlaadijate vajaduse peaaegu nullini.

laadijate pistikud on juba standardiseeritud Uute elektriautode kasutajatega läbi viidud uuringud (“Experiencing Range in an Electric Vehicle: Understanding Psychological Barriers,” Chemnitz University of Technology) kinnitavad seda arvamust.

Mitusada vastset Cooper Mini E elektriauto kasutajat oli jälgimise all pool aastat.

Vaid 10% elektriautode kasutajatest kasutas avalikke kiirlaadijaid rohkem kui korra kuus! 50% sihtrühmast ei teinud seda aga poole aasta jooksul kordagi!

Elektriautode tootjad ning laadijate tootjad on juba suutnud kokku leppida

fooKusEs

laadijate pistikute standardite osas. Praegu töötatakse välja andmevahetuse standardeid, et autod ning laadijad suudaksid omavahel vajalikku infot vahetada ning energiafirmade arvutisüsteemidega parimate laadimisaegade ja koormuste osas “konsulteerida”. Peamiselt koduste elektroonikaseadmete vahelist andmesidet arendav ZigBee Allianss ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE) teevad tihedat koostööd Autoinseneride Assotsiatsiooniga erinevate standardite kirjeldamisel. IEEE alustas sarnast koostööd selle suve lõpul. ZigBee Allianss toob peatselt välja juba standardi teise, täiendatud 2.0 versiooni.

standard? Kas Wifi, Bluetooth või ZigBee? Milline andmeside standard antud lahendustes võiks saada valdavaks? Kaalumise all on olnud kolm peamist: WiFi, BlueTooth ja ZigBee. BlueToothil on kindlasti

oma nišš olemas, kuid oma piiratud tegevusraadiuse ning peamiselt personaalsete seadmete jaoks mõeldud tootedisainiga ei ole sel tööstuslike seadmete juures suurt jõudu.

Laiatarbe WiFi standardi (IEEE 802.11) arendamine selles kontekstis ei ole minu hinnagul samuti mõeldav. WiFi-seadmed on küll enim levinud, kuid see on ka nende peamine puudus. Tiheda asustusega piirkondades on vabadest Wifi-kanalitest puudus ning WiFi-l baseeruvad lahendused ise on liiga lihtsalt rünnatavad. Kuna andmeside katkedes katkeb võrgu ülekoormuse vältimiseks auto laadimise protsess, siis elementaarse tootedisaini ning turvalisuse vaatevinklist ei ole traditsioonilisel laiatarbe WiFi-andmesidel baseeruvad lahendused kindlasti parimad.

ZigBee (IEEE 802.15.4) võrgustruktuur on kärjekujulise ülesehitusega ning erinevalt WiFi-võrgust omab eneseparanduse funktsionaalsust ning evib juba vaikimisi

www.kaeser.ee

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab: • Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid • Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja filtrid • Suruõhu käsitööriistad

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa Tel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

11

krüpteeritud andmevahetust, mis tõstab tunduvalt tema võimalusi turvalist andmevahetust pakkuva tehnoloogiana. Lisaks tehnoloogilistele iseärasustele on ZigBee moodulid odavamad ning üle kahe korra väiksema energiatarbega kui näiteks WiFimoodulid.

ostutoetuse kõrval toetus tervele süsteemile Kokkuvõttes julgen öelda, et nutiautod on tulemas meie igapäevasesse ellu vääramatu jõuga, ning selleks, et jääda. Riigil on oluline roll autode ostmise toetamise kõrval soodustada ka muud ümbritsevat “ökosüsteemi”, eriti just nutivõrkude lõpptarbijate poolset osa ning lokaalse energiatootmise arengut. Sel juhul sobituvad legoklotsid paremini oma kohtadele ning suur pilt saab laiema kogukonna jaoks järjest selgemaks, mõistetavamaks ja kodusemaks.

See aga teeb adapteerumise kõige uuega mugavamaks ning lihtsamaks.

12

fooKusEs

elektromobiilne eesti:

saastEkvOOtidE EEst ELEktriautOd Ja LaadiMistaristu Mõte elektriautode tehingust laekus esmakordselt minu postkasti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist oktoobris 2009, mil olime otsimas kõikvõimalikke roheliste investeerimisprojektide ideesid. tehingute eeltingimuseks oli nimelt see, et kvoodimüügist saadud raha tuleb suunata mõnda keskkonnasäästlikku projekti, mis aitab vähendada Eestis Co2 emissiooni. annE suLLing, peaministri nõunik

E

simese elektriautode programmi ideekavandi oli MKMi innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk koostanud tagasihoidlikul moel 25 autole.

Kui me koos Hannu Lambiga, kellega me Eesti kasutamata saastekvooti müüsime, 2009. aasta sügisel kvoodi ostjatega kohtusime, siis tutvustasime muude ideede kõrval rohkem naljaviluks ka seda pisikest elektriautode programmi. Kuna elektriautosid tol hetkel veel masstootmises polnud, siis toona keegi huvi üles ei näidanud, ka Mitsubishi mitte.

Olukord oli muutunud aga 2010. aasta maiks, kui kohtusime Mitsubishi esindajaga Carbon Expol Kölnis, mis on suur rahvusvaheline mess, kus kvoodikauplejad kord aastas kokku saavad. Mitsubishi esindaja tõmbas sel kohtumisel oma portfellist välja nende elektriauto i-MiEV brošüüri ja ütles, et eelseisval sügisel on see auto turule tulemas ning me võiks plaanida tehingut elektriautodega.

Mitsubishi poolt planeeritav AAUde ostukogus elektriautode tehingu raames oli Eesti suguse väikeriigi seisukohalt erakordselt suur. Valdkondi, mille vahel pidime raha jaotama, oli kolm. Esiteks tuli osa rahast eraldada elektriautode laadimise infrastruktuuri tarvis. Teiseks tuli osa raha eraldada elektriautode ostmise toetusskeemi tarvis. Kolmandaks tuli leida sihtrühm, kelle kasutusse anda suurusjärgus 500 elekt-

artiKli autor MitsuBishi Motorsis

riautot – lähtudes meie riigivara seadusest pidi see sihtrühm kasutama neid avalikul eesmärgil. Samuti oli jaapanlastele oluline, et elektriautod hakkaksid kindlasti kasutama taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Kui me Mitsubishi korporatsiooniga 2010. aasta mais elektriautode tehingu läbi-

valdkonnad, kus saab vähendada Co2 emissiooni » Taastuvenergia võimsuste suurendamine » Energiasääst » Keskkonnasäästlike transpordivahendite kasutuselevõtt

rääkimisi alustasime, nägi Mitsubishi Motorsi müügistrateegia ette sisenemist lisaks Jaapani ja USA turgudele veel vaid 15 ELi riigi turule, mille hulgas ei olnud peale Poola ühtegi Ida-Euroopa riiki. Selleks, et Eesti turule tulla, pidi ostetavate autode kogus olema piisavalt suur, et põhjendada siin elektriautode teeninduse loomist. 500 auto vahetus AAUde vastu oli piisavalt motiveeriv, et Mitsubishi Motors nõustus Eesti lisama 16. Euroopa riigiks oma müügistrateegias.

Eesti: elanike kohta tuleb enim elektriautosid Elektriautode tehing on tekitanud palju elevust nii Eestis kui ka väljaspool. Rahvusvahelistel konverentsidel oleme kuulnud mitme riigi esindajatelt, kuidas nad meid selle tehingu pärast kadestavad. Saab ju Eestist nüüd esimene riik maailmas, kus

fooKusEs

13

Eesti vähendab Co2 emissiooni 200 000 tonni aastas » Suurimad summad, ligi 200 miljonit eurot on suunatud riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimisse energiasäästu eesmärgil. » 30 miljonit eurot on suunatud kortermajade soojustamise programmi. » 23 miljonit eurot läheb kolme tuulepargi püstitamiseks koguvõimsusega 24,9 MW. » 45 miljonit eurot läheb keskkonnasõbralike trammide soetamiseks Tallinna linnale. » 21 miljonit eurot uute maakonnaliinibusside soetamiseks. » AAUde müügist saadud vahendeid on suunatud nelja katlamaja renoveerimisse, viie koostootmisjaama ehitamisse ning 34 Eesti linnas ja asulas soojatorustike rekonstrueerimiseks.

olemas kogu maad kattev kiirlaadijate taristu ning rahvaarvu kohta suurim hulk elektriautosid liikvel.

Samas jätkub ka kritiseerijaid. Peamiselt heidetakse ette liiga väikest vahemaad, mida auto ühe laadimisega läbida suudab.

EEsti tiiM ja võõrustajaD MiZushiMa tEhasEs

i-MiEVide puhul on see 160 km, mis osaliselt väheneb, kui näiteks lülitada sisse konditsioneer või kui kasutada autot talvetingimustes. Kuid selleks paigutataksegi 2012. aasta kevadel üle riigi kiirlaadijad, et saaks vahepeal tankides mugavalt pikemaid sõite teha. Ning kulgemine elektriautoga on kordades odavam. Kui tavaline bensiinimootoriga uus väikeauto võtab linnas 5–6 liitrit 100 kilomeetrile, siis elektriauto rahalises ekvivalendis vaid 1 liitri! Järjest kerkivate naftahindade juures rõõmustab see rahakotti tublisti.

Hiljuti Jaapanis Mitsubishi Mizushima tehast külastades tutvustas tehase direktor meile ka programmi, mille raames on Jaapani valitsus võtnud eesmärgiks tõsta aastaks 2030 praegu kasutusel oleva elektriauto aku energiamahutavust viis korda. Energiamahutavuse viiekordistudes pikeneb samavõrra ühe laadimisega läbitav vahemaa või

vastavalt väheneb akude suurus. Sisuliselt oleme praegu nagu mobiiliajastu alguses, mil käidi ringi kõnekohvritega, kuid kümmekond aastat hiljem mahtusid mobiilid juba peopessa. See kõik on elektriautode vallas veel ees. Siiski – Eesti unikaalseks eeliseks muutub kogu riiki kattev kiirlaadijate võrk, mis lihtsustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Elektriautode tehing on Eestile oluline ka selle poolest, et märgib Eesti koostöö algust Jaapani suurima konglomeraadi Mitsubishi Corporationiga. Jaapanlastega suhete loomine ning usalduse võitmine võtab väga kaua aega, kuid kui usaldus on võidetud, soovivad nad koostööd jätkata.

Eeldus on loomulikult, et vastaspool oma mainet ei riku. Nõnda oleme käesoleval sügisel Mitsubishi korporatsiooniga läbi rääkimas juba järgmiste koostööprojektide konkreetseid plaane.

14

fooKusEs

Elektromobiilne eesti:

EEsti tEEdELE LisanduB tuHatkOnd ELEktriautOt vabariigi valitsus sõlmis märtsis lepingu Mitsubishi Corporationiga kümne miljoni saastekvoodi müügiks, mille tulemusena rajatakse Eestis järgmise aasta lõpuks elektriautode laadimistaristu ning meie teedele lisandub üle tuhande elektriauto. tarMO sEListE, KredExi kommunikatsioonispetsialist

E

lektromobiilsuse projekti (ELMO) tulemusena saab Eestist üks eesrindlikumaid riike maailmas, kus on kõige ulatuslikum kiirlaadijate võrk ning kõige rohkem elektriautosid ühe elaniku kohta. Vähem oluline pole fakt, et Eestis suureneb projekti tulemusena taastuvenergia kasutamine ning väheneb õhusaaste. Kuigi esimesed elektriautod valmisid juba 19. sajandi lõpus, on nad uuesti populaarseks muutunud viimastel aastatel. Esimeseks masstootmisesse jõudnud elektriautoks võib pidada 2009. a müügile tulnud Mitsubishi i-MiEVi.

Eesti astub ühte sammu teiste arenenud riikidega Elektriautode suurimad turud on täna Ameerikas ja Jaapanis. Näiteks Nissan Leafi, mis on turul olnud alates selle aasta algusest, on Jaapanis ja USAs kokku müü-

Tabel 1

Valik elektriautodest Citroën C-Zero keretüüp

Mitsubishi i-MiEv

5-ukseline 5-ukseline luukpära luukpära

4 istekohti 3475 pikkus 1475 Laius 1608 kõrgus 150 sõiduulatus [km] Müügis kättesaadavus Eestis

4 3475 1475 1610 150 Müügis

nissan Leaf

peugeot iOn

5-ukseline luukpära

5-ukseline luukpära

5 4445 1770 1550 175

4 3480 1475 1610 150

Hetkel pole müügis

Müügis

renault kangoo Z.E. 2 ust, külguks, tagumised uksed, kaubik 2 4213 1829 1818 160 Hetkel pole müügis

Andmed: maaletoojad

dud üheksa kuuga üle 14 000 eksemplari.

Euroopas on sel aastal enim uusi elektriautosid registreeritud Saksamaal (u 1000 uut

elektriautot) ja Prantsusmaal (u 900 elektriautot). Põhjamaadest on elektriautosid kõige rohkem Norras, kus veereb teedel

fooKusEs

15

vasaKult ParEMalE: rEnault Kangoo Z.E., CitroËn C-ZEro, PEugEot ion, MitsuBishi i-MiEv ja nissan lEaf

juba üle 4000 elektriauto. Elektriautod saavad Norras kasutada ummikute vältimiseks ühistranspordiradasid ning parkida tasuta kohalike omavalitsuste parklates.

Huvi elektriautode vastu on suurendanud riiklikud ettevõtmised, mis on toetanud autode ostmist ja laadimisjaamade ehitamist. Londoni linnapea on lubanud, et aastaks 2015 rajatakse linna 25 000 laa-

dimisjaama. Lisaks on Suurbritannia valitsusel plaan toetada elektriautode ostmist kuni 5000 naelaga.

Elektriauto pluss ei ole ainult sõitmise odavus Palju on räägitud sellest, et elektriautod on keskkonnasõbralikumad ja nendega on odavam sõita. Eestis tuleb elektriau-

toga sõites kilomeetri hind kuni neli korda soodsam kui bensiiniautoga sõites ja taastuvenergiat kasutades jääb õhk puhtamaks nii sõidukohas kui ka Ida-Virumaal.

Oluline on ka sõidumugavus ja turvalisus. Esiteks ei ole elektriautol tüüpiliselt käigukasti ja tema kiirendused ning pidurdused on väga sujuvad. Juhitavusele ja teelpüsivusele annab palju juurde madal

16

fooKusEs

raskuskese. Nii näiteks on Mitsubishi i-MiEV saanud turvalisustestides väikeauto kohta väga tublid neli tärni ja Nissan Leaf maksimumi – viis tärni.

Linnaautoks kujundatud Mitsubishi i-MiEV ja tema sõsarad Citroёn C-Zero ja Peugeot iOn paistavad silma ülihea manööverdatavuse ja vaateulatusega. Põhimõtteliselt saab nendega kannalt ringi pöörata ja parkida ka kõige kitsamates oludes. Mis puutub hooldusesse, siis elektriauto iga-aastane hooldus on bensiiniauto omast 50–70% soodsam.

aku saab aja möödudes välja vahetada Elektriauto sobib kõige rohkem eramajja ja garaažiga kortermajja, kus on võimalik korraldada auto laadimist. Praeguste elektrihindade juures kulub 100 km läbimiseks vähem kui kaks eurot.

Kuigi elektriautode 150 kilomeetrini ulatuv sõiduulatus võib tunduda väike, näitab statistika, et keskmiselt jääb 60% igapäevasõitudest alla 60 km.

Laialt on levinud müüt, et koos elektriauto aku eluea lõppemisega tuleb ka auto maha kanda. Automüüjate info kohaselt on akude keskmine vastupidavus ligi 10 aastat, mille järel on aku endiselt küll töökorras, kuid tema võimekus on langenud u 25%. Soovi korral saab autosse soetada uue aku, mille hind peaks olema oluliselt madalam tänu kiiresti kasvavatele tootmismahtudele.

Samuti töötavad elektriautode tootjad usinalt akudele teist eluiga pakkuvate rakenduste kallal. Perspektiivikamad neist on seotud taastuvenergia talletamisega.

Seega tuleks elektriauto järelturu puhul arvestada ka sellega, et nende akude vastu tekib huvi näiteks tuule- või päikeseenergia tootjatel.

Oluline on ka mainida, et Tallinnas, Tartus ja Pärnus saab elektriauto omanik tasulises parkimisalas parkida tasuta. Selleks tuleb linnavalitsusest hankida eraldi luba.

ostutoetuse saamise tingimused ja protseduur Riik toetab elektriautode ostmist KredExi kaudu. Toetust saavad taotleda Eesti

kodanikud või Eestis elavad välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ja Eestis registreeritud juriidilised isikud. Toetuse suuruseks on kuni 50 protsenti auto ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 18 000 eurot auto kohta. Lisaks toetab KredEx 1000 euroga elektriauto laadija soetamist ning sellega seotud paigaldustöid. Toetust jagub umbes 500 auto soetamiseks.

Toetuse saamiseks peab elektriauto ostma Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist ning autol peab olema EÜ tüübikinnitus. Autol peab olema vähemalt 2-aastane garantii, akul 5 aastat ja auto peab olema soetatud esmasesse omandisse.

Kui ostetav auto on välja valitud, tuleb toetuse saamiseks esitada KredExile taotlusvorm koos automüüjalt saadud hinnapakkumisega. Kui positiivne toetusotsus on tehtud, sõlmib klient automüüjaga lepingu, mille peab esitama koos väljamaksetaotlusega KredExile kolme tööpäeva jooksul elektriauto ostumüügilepingu või elektriauto liisinglepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest.

Elektriautot tuleb laadida “rohelise“ elektriga Auto ostjal lasub kohustus soetada vastavalt läbitud kilometraažile rohesertifikaate, mis tõendab, et auto kasutab elektrit, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. KredEx annab toetuse saajale kaasa 5 MWh ulatuses rohesertifikaate, mis võimaldab Mitsubishi i-MiEVga sõita umbes 37 000 km.

Oktoobri lõpuks oli KredExisse esitatud ostutoetuse saamiseks 11 taotlust ning kolm inimest on oma auto ka kätte saanud. Avaldusi toetuse saamiseks saab esitada järgmise aasta 30. novembrini või kuni toetussumma jätkumiseni.

Elektriautode laadimiseks rajatakse kiirlaadimisjaamad, mida tuleb üle Eesti orienteeruvalt 200. Jaamad rajatakse kõikidele põhimaanteedele ja kõrvalmaanteedele vahemaaga u 40–60 km. Kiirlaadijad paigaldatakse eraldi ka kõikidesse enam kui 3000 elanikuga linnadesse ja asulatesse.

autojuht saab laadimise ajal viibida siseruumides Jaamad rajatakse kohtadesse, mis on lihtsalt ligipääsetavad, nähtavad ja kus autojuht saab auto laadimise ajal viibida siseruumides.

Laadimisvõrgu ülesehitamiseks, arendamiseks, teenindamiseks ja teenuste pakkumiseks korraldatakse rahvusvaheline riigihange, mille võitja selgub käesoleva aasta lõpuks. Kiirlaadimisvõrk ise valmib aasta pärast.

otsa teevad lahti elektriautod sotsiaaltöötajatele Esimesena võtavad Eestis elektriautod kasutusele sotsiaaltöötajad. Vastavalt kohalike omavalitsuste taotlustele jagab sotsiaalministeerium sotsiaaltöötajatele 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV. Septembri alguses lõppenud esimeses taotlusvoorus esitasid 181 omavalitsust sotsiaalministeeriumile soovi 379 auto hankimiseks. Esimesed sotsiaaltöötajate autod jõudsid Eestisse oktoobri lõpus ning need anti Tallinna ja Tartu sotsiaaltöötajatele. Auto laadimiseks saavad kohalikud omavalitsused tavalaadijad, mis on mõeldud ainult sotsiaaltöötajate autode laadimiseks.

Mudelite valik laieneb järgmisel aastal oluliselt Kui aasta alguses ei olnud Eestist võimalik osta ühtegi elektriautot, siis täna on võimalik osta kolme autotootja mudeleid. Müügil olevate mudelite valik laieneb lähema aasta jooksul tunduvalt: Citroёni, Mitsubishi ja Peugeot’ mudelitele peaksid lisanduma Nissani ja Renault’ mudelid.

Müügil olevate elektriautode sõiduulatus ühe laadimisega on 150 km. Autod kasutavad liitium-ioonakut, mille tavalaadimine võtab aega umbes 6–7 tundi, kiirlaadimisega täitub auto aku 80% ulatuses umbes 20 minutiga.

Lisainfot elektriautode, laadimistaristu ja ostutoetuse kohta leiab kodulehelt http://www.elmo.ee.

fooKusEs

17

elektromobiilne eesti:

vaLida On tava-, pOOLkiirE Ja kiirLaadiMisE vaHEL Elektriautod vajavad regulaarset laadimist nii nagu tavaautod tankimist. nii nagu bensiinijaamas saab valida erinevate autokütuste vahel, on ka erinevaid võimalusi elektriauto laadimiseks. Erinev on vaid koht, kus laadimisprotsess toimub. andrEs MErEsMaa, Ensto Building Technology turundusjuht

S

iin hakkabki ilmnema üks põhilisi erinevusi elektriauto ja tavaauto vahel: esimesega ei pea sõitma tanklasse, vaid laadida saab suurepäraselt

ka parklas, töökohal ja kodus. Kõik oleneb sellest, millised on auto kasutaja vajadused ja igapäevased liiklemisharjumused.

Eristatakse kolme laadimismeetodit: • tava- ehk aeglane laadimine • poolkiire laadimine • kiirlaadimine

Tavalaadimine toimub 16 A vooluga ja kestab sõltuvalt akust ja selle eelnevast laetusest 6–8 tundi. See on enim levinud laadimismeetod ja sobib ideaalselt neile elektriauto kasutajaile, kes liiguvad põhiliselt trajektooril kodu – kontor – kauplus (spordisaal jms) – kodu. Inimene on pike-

18

fooKusEs

aBB as ehitab valmis üle 500 tavalaadimisjaama

“A

BB AS võitis tavalaadimisjaamade hanke, mille raames tarnitakse sel aastal 100 ja järgmisel aastal 407 laadimisjaama, mis on ette nähtud kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate kasutusse antavate elektriautode laadimiseks,” ütles ABB Baltimaade arendusjuht Rainer Sternfeld.

“Tavalaadijate all peetakse silmas vahelduvvoolu-laadijaid, millega saab elektriauto akud täis laadida kaheksa tunniga. Nn aeglaseid laadijaid on ABB müünud juba aastaid, peamiselt on neid kasutatud Skandinaavias ja Kesk-Euroopas haagissuvilate parklates ja jahisadamate kaidel. Nüüd siis üha enam ka elektriautode laadimiseks eramute garaažides kui ka avalikes parkimismajades,” selgitas Sternfeld. Standardseid vahelduvvoolul laadimisjaamu valmistatakse Rootsi ABBs. Mis puutub kiirlaadimisjaamadesse, siis esmakordselt tuli ABB uute laadijatega välja selle aasta veebruaris. Oma turupositsiooni tugevdas ABB ühe Hollandi kiirlaadimisjaamade tootja – Epyon – ostmisega selle aasta juulis. “ABB osaleb ka kiirlaadijate taristu riigihankes,” kinnitas Sternfeld.

mat aega ühel kohal ja auto samal ajal laeb. Selle võimaldamiseks tulevad ajapikku avalikesse parklatesse, kontorihoonete, korrusmajade ja kaubanduskeskuste juurde tavalaadimispostid.

tavapistik kodus ei sobi Lisaks neile tulevad turule ka nn kodulaadimiskohad, millest saab öösel kodus autot laadida. Soovitav ei ole selleks kasutada olemasolevat pistikupesa korido-

ri, garaaži või maja seinal, sest auto laadimiskoht vajab ka mõningaid turvaelemente, mis tagavad nii auto, selle kasutaja kui ka maja elektrisüsteemi turvalisuse laadimisprotsessi ajal. Tavalaadimiskohtade väljaehitamine on kõige lihtsam, kiirem ja odavam.

Poolkiire laadimine toimub kolmefaasilise vahelduvvooluga, enam levinud on 3*32 A, erandjuhul ka 3*63 A. Sel juhul võtab laadimine aeg kuni 1,5 tundi.

Niisugune laadimismeetod on hea juhul, kui planeeritud peatus on lühemaajaline ning selle aja jooksul on vajalik auto maksimaalselt täis laadida. Kasutuskohad on näiteks polikliinikute, kaubakeskuste jms parklad. Sellised laadimissüsteemid on tavalaadimispostidest tunduvalt intelligentsemad ning võimaldavad mitmesuguseid lisateenuseid nagu laadimise eest tasumine mobiiltelefoniga, ühendus arvuti serveriga jne. Poolkiire laadimisjaam on 2–3 korda kallim kui tavalaadimispost.

Kiirlaadimisega laetakse auto aku täis umbes poole tunni jooksul. Protsess toimub alalisvooluga kuni 125 A. Sellised laadimisjaamad paigutatakse maanteede äärde tanklatesse, kohvikute ja kiirsöögikohtade juurde. Niisuguse laadimiskoha väljaehitamine nõuab päris suurt investeeringut ning piisava võimsusega liitumisvõimalust elektrivõrguga. Riigihanke raames on kavas selliseid laadimisjaamu ehitada 2012. aasta lõpuks Eestisse umbes 200 tükki.

Kiirlaadimisega laetakse auto aku täis umbes poole tunni jooksul.

Protsess toimub alalisvooluga kuni 125 a.

ttÜs on sihikul juba järgmine põlvkond

“T

TÜ teadurid tegelevad elektriautode laadimisseadmete – konkreetsemalt järgmise põlvkonna kiirlaadimisseadmete arendamisega,” tutvustas TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi Robotitehnika õppetooli dotsent Elmo Pettai.

“See toimub programmi OPTEN raames, mis tegeleb taristu väljaarendamisega. Mängu tuleb ka nn smart grid, nutivõrk, millesse saab elektrienergiat tagasi anda.

Elektriautosid endid me otseselt ei arenda, kuigi mitmetel meie töötajatel on hübriidsõidukid. TTÜ tudengid tahavad ehitada näiteks elektrilise tudengibussi.

Ei saa välistada sedagi, et soetan järgmisel aastal endalegi elektriauto,” oli Elmo Pettai elektriautonduse tuleviku suhtes optimistlik.

alati saab ka aeglaselt Nii poolkiiretest kui kiirlaadijatest saab autot laadida ka aeglasel meetodil.

Kõiki elektriautosid saab laadida tavameetodil. Kiirlaadimise osas ühtsed ülemaailmsed standardid veel puuduvad. Seepärast võimaldavad osad autod vahelduvvooluga laadimist (ehk siis poolkiire meetod) ja teised autod alalisvooluga laadimist (kiirmeetod).

Ensto on üks esimesi elektrivaldkonna firmasid, kes hakkas tegelema laadimiskohtade väljatöötamise ja tootmisega.

Tänaseks on mitmel pool Euroopa riikides, sh Eestis, töös ca 2000 Ensto laadimisposti, enamik neist autode tavalaadimiseks. Läinud suvel aset leidnud TallinnMonte Carlo elektriautode ralli ajal toimus kogu võistluse vältel autode laadimine Eestis ehitatud peatuskohtade liikuvatest laadimisjaamadest, kus olid Ensto laadimispostid.

fooKusEs

19

elektromobiilne eesti:

ELEktrisÕidukid – EEsti uus Ja HEa ÄrivÕiMaLus Eesti valitsus ei ole seni olulisel määral sektorite tasemel ettevõtluspoliitikasse sekkunud – ka mitte siis, kui Euroopa liit leiab, et igati õige on mingit valdkonda toetada. samas on näha, et järjepideval ja suunatud tegevusel on mõju.

ELE MErikE pÄrtEL, EAS-i välisinvesteeringute vanemnõunik

E

lektrisõidukid on just selline valdkond, mille kasutuselevõttu ja arendamist on enamik teisi Euroopa riike ja linnu juba mõnda aega toeta-

nud. Ühelt poolt soovitakse näidata oma panust puhtama elukeskkonna loomisel, teiselt poolt on tegemist kiirelt areneva ärivaldkonnaga, kus kiiremad tegutsejad saavad eelise. Nüüd saame tänu valitsuse hiljutisele initsiatiivile võimaluse ka ise elektrisõidukite teemal kaasa rääkida.

Eestlaste enda reaktsioon elektrisõi-

dukite promole on olnud eelkõige skeptiline – “Mind ei huvita need pisikesed ja kallid autod, pigem sõidan oma suure Lexuse või linnamaasturiga edasi”. Aga kust tuleb raha linnamaasturi ostmiseks?

Pigem võiks igaüks näha võimalusi, kuidas elektrisõidukid võiksid teha meid targemaks ja rikkamaks uute tehnoloogiate ja suuremapalgaliste töökohtade näol.

Kellele madalamad kulud, kellele suurem lisaväärtus Kuna Eestis on kapitali hulk piiratud, siis kõige kiirem tee eesmärgi saavutamiseks on väliskapitali kaasamine. Sellega tegeleb alates Eesti iseseisvumisest Välis-

ELECTRIC

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILE

CADS PLANNER ELECTRIC

CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CADtarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel.

Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM. Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

TUTVU TARKVARAGA INSTRUTEC MESSIL 16. – 18.11.2011

Messil tutvustame elektri- ja automaatikaprojekteerimist CADS Planner Electric tarkvaras.

Lisainfo www.cads.ee

20

fooKusEs

ostma elektriautosid, see omakorda mõjutab nõudlust nii koduste kui täiendavate avalike laadijate järele. Niisiis on laadijate näol tegemist esimese valdkonnaga, kus arendajatel ja tootjatel võib olla motivatsioon paigutada osa oma tegevust Eestisse. Suur potentsiaalne turg on ka Põhjamaades, kus tootmiskulud on paraku Eesti omadest veel oluliselt kõrgemad.

Laadijatega seotud kõiki ärivõimalusi ei oska ilmselt veel keegi aimata. Üsna loogiline on eeldada, et nende kasutusvõimalused haakuvad meie olemasolevate e- ja m-lahendustega ning annavad võimalusi uute loomiseks, rääkimata energiatõhususest ja tarkadest võrkudest.

investeeringute Agentuur, mis alates 2000. aastast on osa EASist.

Välisinvestorite ligimeelitamisega tegeleb enamik maailma riike, sõltumata nende rikkusest või arengutasemest. Sageli konkureerivad ühes riigis omavahel ka eri piirkonnad ja linnad. Üldjoontes võib öelda, et kui arenevad riigid soovivad odavamate kulude argumendiga luua väliskapitali toel rohkem töökohti, siis rikkamad riigid või linnad võistlevad suurema lisandväärtusega investeeringute pärast. Eesti on samuti liikumas odavast tootmisbaasist järgmisesse faasi. Välisinvestorite seas läbi viidud küsitlus näitab, et kui kunagi on siia tuldud eelkõige odava tööjõu ja muude kulueeliste pärast, siis nüüd peetakse odavusest olulisemaks kvalifitseeritud tööjõudu ja moodsat infrastruktuuri.

Eesti – keskkonnateadliku turismi sihtkoht?

Elektrisõidukite valdkonnal ei ole väga palju ühist traditsioonilise autotööstusega, pigem ühendab ta endas palju erinevaid ärivõimalusi valdkondades, kus meil on juba mingi kompetents. Aga kuidas võiks meie eelised paista väljapoole Eestit?

Eesti on esimene riik maailmas, kes on lubanud katta terve riigi elektriautode kiirlaadijate võrgustikuga. Hange kuulutati välja augustis, ettevõtete pakkumisi oodati oktoobri lõpuks ning 2012 lõpuks peaks laadimisvõrgustik paigas olema.

Lisaks sellele, et meie esimesed julged elektriautode omanikud ei pea kartma teelejäämist, on põhjust reklaamida Eestit keskkonnateadlikele turistidele.

Eesti on oma kiirlaadijahankega suutnud mõjutada valdkonna tootearendust – kuna tegemist on uue ja areneva tehnoloogiaga, on osalemisest huvitatud firmad pidanud pingutama, et luua meie vajadustele vastav toode. Võib arvata, et äriliselt ei ole tegu väga tasuva projektiga, aga Eesti hanke võitja saab hulgaliselt tähelepanu ja tellimusi ka mujalt.

suur tükk elektromobiilsest Eestist on laadijad Hankijalt oodatakse pakkumist täislahendusele, st lisaks laadimisjaamadele tuleb pakkuda ka paigaldamist, opereerimist ja hooldust. Eesti partnerite kaasamine sõltub lõpuks igast konkreetsest pakkujast, aga Eestis on olemas kompetentsed ettevõtted iga vajaliku komponendi jaoks: Eestile sobiva makselahenduse ja kasutajaliidese arendus, elektritarbimise mõõtmine ja kommunikatsioon operaatoriga, paigaldus ja hooldus jne.

Sotsiaaltöötajatele antava 507 elektriautoga kaasnes ka teine hange tavalaadijatele, mis jäävad vastavate kohalike omavalitsuste kasutada. Tegemist on oluliselt lihtsama hankega, kus ostetakse vaid laadijad ja paigaldamine.

Toimiva laadimisvõrgustiku olemasolu peaks ajendama inimesi julgemalt

tavaautode ümberehitamine elektriautodeks Autodest võime ilmselt juba varsti kohata Eesti teedel rohkesti Mitsubishisid.

Lisaks 507 sotsiaaltöötajate Mitsubishi iMiEVile saavad 500 Eesti era- ja juriidilist isikut kahe aasta jooksul toetust ka oma elektriauto ostuks. Oma elektriautotehasest ei maksa Eestil ilmselt kunagi unistada. Me ei suudaks kunagi pakkuda nii palju tööjõudu, kui on vaja korraliku autotehase ja selle tarneahela teenindamiseks. Samas oleks siin ruumi “peaaegu oma” elektriautotööstusele, mis ehitaks tavalisi autosid ümber elektriautodeks.

Väidetavalt saaks väljaõppinud mehaanik hakkama ühe auto ümberehitamisega kaheksa tunni jooksul.

Selleks peavad meie inimesed ikkagi tahtma elektriautosid osta. Meie suurimaks vaenlaseks ja sõbraks on meie kliima – viimase nelja aasta jooksul on Eesti maksimaalne temperatuur ulatunud 35,4 kraadini ja külma on olnud –32,4 kraadi.

Viimasel talvel oli lumekatte paksus keskeltläbi 70 cm. Me teame juba ilma elektriautot omamata, mida see tähendab: talvel on vaja soojendust ja suvel konditsioneeri. Mõlemad kulutavad akusid ja vähendavad sõiduulatust.

skandinaavia talv ei ole teistsugune Samas ei ole see ainult meie mure – sarnase kliimaga piirkondi on teisigi, kas või elektrisõidukeid armastav Skandinaavia.

fooKusEs

Seetõttu on tootjatel põhjust arendada ka karmimale kliimale vastavaid autosid, akusid ja muid lahendusi. Juba praegu on võimalik sõidumugavust parandada näiteks bioetanoolil töötava eelsoojendaja või katusel asuva jahutust reguleeriva päikesepaneeli abil. Kasu oleks ka uste ja aku isoleerimislahenduste arendamisest.

Eesti oleks ideaalne koht selliste lahenduste, aga ka uute elektrisõidukite testimiseks. Täna reklaamib Taani end hea elektriautode testimiskohana – argumentideks on mitmekesine kliima ja tasane maa. Eestis on sama tasane maa ja mõnevõrra mitmekesisem kliima, aga lisaks ka odavamad kulud. Taani konkreetne eelis on see, et nemad on elektrisõidukite arendamise ja oma võimaluste reklaamiga tegelenud juba mitu aastat.

Uute lahenduste arendamine ja testimine eeldab ka panustamist sobivasse keskkonda – katselaborite olemasolu, võimalust tõendada sõiduki või kompo-

nendi vastavust kehtivatele tehnilistele nõuetele, loomulikult ülikoolide võimekust valmistada ette insenere ja tegeleda rakendusuuringutega. Elektromobiilsuse erinevaid valdkondi rahastatakse ka ELi 7. raamprogrammi raames, kus tihti otsitakse erinevate riikide partnereid.

jutustame võimalikult paljudele Eesti lugu Juba praegu on Eestis hulk ettevõtteid, kes saaks oma olemasolevat toodet või lahendust kohandada elektrisõidukite valdkonnale sobivaks. Eestis toodetud luksusjahtide omanikud võiks olla huvitatud elektrimootoriga keskkonnasõbralikust jahist, andmete krüpteerijatel oleks piisavalt tööd turvaliste maksete ja andmeedastuse tagamisel, rääkimata mobiilsetest lahendustest ja autotööstuse tarnijatest.

Eesti võimaluste leidmisega võib siit nüüd igaüks ise jätkata. ELi poolt seatavad järjest karmimad nõuded autode CO2

21

emissioonile survestavad nii autotootjaid kui -tarbijaid, seega ei tohiks sellest trendist enam tagasiteed olla. Aga kuidas anda maailmale teada, et Eesti on parim koht, kus elektromobiilsuse vallas tegutseda?

Kohtudes erialastel üritustel ja messidel võimalikult paljude ettevõtjate ja spetsialistidega, kutsun üles rääkima neile lugusid väikesest riigist, • mis on 2012. aasta lõpuks üleni kaetud kiirlaadimisvõrgustikuga; • mis on suure tõenäosusega varsti elektriautode tiheduselt elaniku kohta maailma esimeste riikide seas; • mis võitis 2007. aastal maailma esimese kübersõja ning omab selles valdkonnas olulist kompetentsi; • mille neli inseneri arendasid kuue kuu jooksul ühes ruumis istudes välja Skype’i ning sama tõhusalt suudavad tegutseda ka teised IT-lahenduste loojad. vajaDusEl rohKEM infot: WWW.invEstinEstonia.CoM

Rahvusvaheline robootikavõistlus Oled Sa näinud ROBOTIJALKAT või robotite JOONEJÄRGIMIST? Lisaks: joonistus- ja fotokonkurss, töötoad ja palju muud põnevat.

26.–27. november, TTÜ

Spordihoones (Ehitajate tee 4) Uksed on avatud mõlemal päeval 10:00-17:00.

Üritus on kõigile TASUTA Ära jää sellest kõigest ilma!

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

MEHÜN

22

fooKusEs

elektromobiilne eesti:

sCHnEidEr ELECtriC Ja EMt avasid EsiMEsE ELEktriautOdE kiirLaadiMispunkti BaLti riikidEs Esimene mobiili abil juhitav avalik kiirlaadimispunkt asub tallinna sadama territooriumil lootsi tn 15. Pilootprojektis on Eestis arendatud tarkvara integreeritud kõrgetasemelise laadimistehnoloogiaga, mis võimaldab elektriautode omanikel lihtsalt, turvaliselt ja mugavalt oma elektrisõidukit laadida.

4.

oktoobril avati Schneider Electricu ja EMT koostöös valminud esimene elektriautode kiirlaadimispunkt Balti riikides, mis on varustatud kodumaise mobiilse makselahendusega. Schneider Electric pakkus innovatiivse lahenduse, millega saab laadida 80% elektriauto akust vähem kui 15 minutiga; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaatorile. Koostööleppe teise osapoole EMT panus oli oskusteave niisugustes valdkondades nagu iseteenindus, klienditeenindus telefoni teel, arveldused jms.

EMT juhi Valdo Kalmu sõnul saab EMT kasutada oma 11-aastast kogemust mobiilse parkimisteenuse haldamisel linnades. “Meie poolt arendatud teenuseid kasutates saavad mobiilioperaatorite lepingulised kliendid osta autole elektrit ning parkida ilma eelneva registreerimiseta. Kliendile tähendab see suuremat kasutusmugavust.”

Avatud kiirlaadimisjaamas testiti Peugeot’ iOn-it. Peugeot iOn on nullemissiooniga ainult elektri jõul töötav auto, mille tippkiirus on 130 km/h ning mis suudab laadimata läbida kuni 150 km.

fooKusEs

23

2424

EnErgEEtiKatulEviK tulEviK EnErgEEtiKa

Jaan niitsOO, TTÜ elektroenergeetika doktorant

H

õõglambi positsiooni endale nõudvat kompaktluminofoorlampi kutsutakse küll lihtsustatult säästulambiks, kuid ahvatleva nime taga peituvad ka mõned puudused. Seni on hõõglampide keelustamist selgitatud ülemaailmse trendiga, aga kõiki võimalikke kaasnevaid negatiivseid aspekte pole laiemale üldsusele tutvustatud.

Mõju elektrivõrgule

sElE 1. sÄÄstulaMBi hingEElu.

energia kokkuhoid?

sÄÄstuLaMp tOOB kaasa uuEd prOBLEEMid hõõglampide kasutusaeg hakkab otsa saama, sest eurodirektiivide kohaselt tuleb Euroopas aasta pärast nende igasugune tootmine lõpetada. Kuna leedlampide hind on praegu veel küllalt kõrge, tähendab see aina rohkem kompaktluminofoor-

Säästulambi tootmine ja kokkupanek nõuavad tunduvalt komplitseeritumat tehnoloogiat kui seni kasutusel olnud hõõglambi oma. Kompaktluminofoorlambi sisemusse kuuluvad komponendid teevad ta kalliks ja samuti elektrivõrgule vähem atraktiivseks, tuues endaga kaasa reaktiivenergia ja kõrgemad harmoonikud.

Kõikidel lambipakenditel on kirjas, milline on lambi aktiivvõimsus, kuid puudub märge, palju see genereerib reaktiivenergiat. Näiteks üks testitud Osrami säästulamp, mis tarbib, nagu sildil kirjas, 14 W, genereerib samas võrku 18 varri reaktiivvõimsust. Kokku teeb see näivvõimsuseks 14 asemel hoopis 23 VA. Selel 2 on katse, kus skeemi lisati säästulampe kahekaupa juurde, ning on näha, et võimsuste (reaktiivvõimsus pööratud) kasv on lineaarne ning omavahelist kompenseerimist ei teki.

Pakenditel on kirjas, milline on lambi aktiivvõimsus, kuid puudub märge, palju see genereerib reaktiivenergiat.

lampide kasutuselevõttu.

9/2011 (37)

foto ja sElED: jaan niitsoo EraKogu

25

EnErgEEtiKa tulEviK

Sele 2

võimsuste osakaalud Näivvõimsus

Sele 3

voolukõverate võrdlus

Reaktiivvõimsus

Aktiivvõimsus hõõglambi voolukõver

2

4

6

8

Säästulambi voolukõver

10

Lampide arv

Kõrgemad harmoonikud Lisaks mittesoovitavale reaktiivenergiale tekitab kompaktluminofoorlamp veel

kõrgemaid harmoonikuid, mis elektrisüsteemi ei sobi. Hõõglambi ja säästulambi voolukõverate erinevus on hästi näha selel

3, kus esimese oma on ideaalne siinus, säästulambi oma aga meenutab saehammast.

Samas elektri kvaliteedi eest vastutavad

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

9/2011 (37)

26

EnErgEEtiKa tulEviK

Sele 4

säästulampide harmoonikute sisaldus Lambid 1, THD I=104,4%

1

2

3

4

5

6

7

8

Lambid 2, THD I=121,0%

9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Harmoonikute järk

elektriettevõte ja tarbija mõlemad. Praegu maksab kodutarbija elektri kvaliteedi parendamise ja reaktiivenergia ülekandmise eest ainult kaudselt, kuid tulevikus pole võimatu, et need komponendid kliendile paremaks arusaamiseks ka arve peal ära

kirjeldatakse. Suuremad tarbijad maksavad reaktiivenergia tasu juba praegu.

Kõrgemaid harmoonikuid produtseerivad isegi hinnalised säästulambid. Näiteks on viie-eurose Osrami säästulambi voolu harmoonmoonutustegur üle 100% Sele 5

Kolmekordsete harmoonikute summeerumine nulljuhtmes Võrgu olukord ilma lampideta

1

2 3

4

5

6

7

2 lampi faasi kohta

8

3 lampi faasi kohta

4 lampi faasi kohta

9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Harmoonikute järk

9/2011 (37)

(vastav näitaja hõõglampidel on 0). Et valgustuse osakaal elektritarbimises on märkimisväärne, siis koos teiste mittelineaarsete seadmetega tekitatud harmoonikud võivad tuua elektrivõrgule ulatuslikku kahju. Nagu näha selel 4, on säästulampide puhul arvestatavad esimesed paaritud harmoonikud (3., 5., 7. jne).

Kõrgemad harmoonikud tekitavad teiste seadmete töös häireid, energiakadu, liigset kuumenemist. Katsed näitavad, et säästulampide poolt tekitatud harmoonikud ei kompenseeri üksteist, vaid kumuleeruvad ning võivad kolmefaasilises süsteemis kolmekordsete harmoonikute summeerumise tõttu tekitada nulljuhtmes ülekoormuse, millel on tagajärjed.

Kirjeldatud nulljuhtme olukord on hästi näha selel 5, kus igasse faasijuhti on ühendatud 2, seejärel 3 ja viimaks 4 lampi.

Kõikidel juhtudel näitas uurimus, et neutraaljuhi vool tõuseb 70% kõrgemaks kui faasijuhis.

Kokkuvõte On ka selliseid säästulampe, mille eluiga ei sõltu lülitamiste tihedusest ning mis süttivad viivituseta, toodavad reaktiivenergiat minimaalselt ja moonutavad voolukuju vähe, kuid nende hinnad pole konkurentsivõimelised. Kõike seda silmas pidades, mida säästulampide massiline kasutuselevõtt võib elektrivõrgule kaasa tuua, on hõõglampide keelustamine olnud vast kiirustatud samm.

Pealegi mõjutavad säästulambid lisaks elektrivõrgule ka tervist ja loodust. Pole võimalik täpselt öelda, kas kõigi nende tagajärgede kahju on väiksem kui hõõglampide keelustamisest loodetav võit.

Kõrgemad harmoonikud tekitavad teiste seadmete töös häireid, energiakadu, liigset kuumenemist.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

EEsti MasinatööstusE liit - 20

27

EESTI MASINATÖÖSTUSE lIIT 1991–2011 EML asutati 17 masina- ja metallitööstuse ettevõtte volitatud

Eesti M tööstusasinae Liit

esindajate koosolekul 16. oktoobril 1991. Tegemist oli õieti selle

20

tööstusliidu taasloomisega 1936. aastal asutatud ja 1940. aastal okupatsioonivõimude poolt likvideeritud Eesti Üleriikliku Metallitööstuse Liidu (ÜEML) õigusjärglasena.

ALEKSEI HÕBEMÄGI, EMli tegevbüroo arendusdirektor

E

MLi taasasutanud ettevõtetest jätkavad tänaseni edukalt EMLi liikmetena BLRT Grupp AS, Eesti Talleks AS, Evmet Mehaanik OÜ, Ilmarine AS, Loksa Laevatehase AS ja TMT Grupp OÜ.

Pärast taasiseseisvumist 1991 on Eestis asutatud palju uusi kaasaegseid masina- ja metallitööstuse ettevõtteid ja tunduvalt renoveeritud mitmeid endiseid ettevõtteid, kellest EMLi liikmete seas tuleks esile tõsta

Vertex Estonia ASi, Bestnet ASi, Cargotec Estonia ASi, MDC Max Daetwyler ASi, AQ Lasertool OÜd, Norcar BSB Eesti ASi, Silwi Autoehituse ASi, FEMW OÜd, Terasman OÜd, Favor ASi jt.

Liikmesettevõtteid, müügifirmasid ja kutseõppeasutusi on praegu koos tütarettevõtetega 75. Koostöö võimaldas tulla toime keerulise üleminekuga turumajandusse ning tõsta meie ettevõtete tuntust ja arendada ärikontakte kõigis lähiregiooni tööstusmaades. Iga aasta on osaletud Saksa, Šveitsi, Rootsi, Itaalia, Soome ja Eesti (Instrutec, Maamessid) tööstusmessidel stendi-

de, kataloogide ja presentatsioonidega.

Sellega on loodud püsikontaktid arvukate välistellijate-investoritega, evitatud euroopalikud tootmisstandardid jne.

Kaasajastati metallitöö erialade kutsekoolitus Sajandivahetuse olulised muutused tootmistehnikas ning ettevõtete juhtimissüsteemides (APJ-tehnika, MRP, CAD/ CAM) nõudsid pingelist ettevõtete tootmisbaasi ümberseadistamist, personali ümberõpet, täiendkoolitust jm, millega

PUMBAD VENTIILID LAADIMISSEADMED

Reklaam www.pump.ee Pärnu mnt 153, 11624 Tallinn, tel 697 2572, faks 697 2570 9/2011 (37)

28

Eesti Masinatööstuse liit - 20

Eesti metalli-, masina- ja aparaaditööstuse juhid, insener-tehniline ja tootmispersonal edukalt toime tulid.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osakaal Eesti tööstuses tõusis sel perioodil 6 protsendilt 24-ni, töötajate arv aga 30 tuhandeni. Viimasel kümnendil suudeti kaasajastada ka metallitöö erialade kutsekoolitus Tallinnas, Tartus, Narvas ja Võrus.

Sektor andis kolmandiku meie tööstuse ekspordist Oluline osa meie tööstusharu edukas arengus on nii ELil kui EASil, Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtete poolt toetatud arendusprojektidel nagu Metal Baltic, EmiD, Innomet, Metnet, Innoclus jt. EMLi juhatuse kauaaegse esimehe Jüri Riivese eestvedaja roll on väärt esile tõstmist. Projektide elluviimisele andsid tubli panuse ka EMLi head koostööpartnerid TTÜ ja TTK mehaanikateaduskonnad, ETTK, EKTK, Tallinna ja Tartu ettevõtlusametid, EMLi liikmesettevõtted, aga ka Põhja-Saksa masinatööstuse liit Nordmetall, Soome Tehnoloogiatööstuse Liit jt.

Kõige selle tulemusena moodustas metalli-, masina- ja aparaaditööstuse eksport 2008. aastaks kolmandiku kogu Eesti tööstuse ekspordimahust.

EMLi tegevbüroo ja juhatuse (tolleaegsed esimehed A. Talkop, M. Renser, J. Riives) tegevust sel pingelisel perioodil iseloomustas mitmekülgne ja aktiivne töö välispartneritega, välismesside trükiste välja­andmine ja osavõturohkete EMLi presentatsioonide korraldamine.

>

Majanduslangusest saadi võrdlemisi kenasti üle

millega kaasnesid uued võimalused – CNCja laser-mehhatroonika seadmed, keevitustööde jne õppeklassid. Siia lisandub TTÜ ja TTK mehaanikateaduskondade personali ja laborite panus tootearendusse ja tehnoloogiasse, kaasaegsete tootmise juhtimise ja turunduse meetodite tutvustamisse ja evitamisse.

Nii EMLi kui kogu masina- ja metallitööstuse haru majandustulemusi iseloomustas ajavahemikul 2007–2009 majanduslangus ja sellele 2010–2011 järgnenud taastumine, mis puudutas nii müügitulu, eksporti, kasumlikkust, töötajaskonda. Tänu Eesti majanduskeskkonna avatusele ja paindlikkusele taastus majandus suhteliselt edukalt, nagu näitavad tabeli 1 andmed: müügitulu kasvas 41, tööviljakus 22 ja töötajate arv 15%.

Keskmiseks tööviljakuseks meie tööstusharus kujunes 2010. a 1 256 000 kr töötaja kohta (80 300 €/töötaja). Võrdluseks – Soome tehnoloogiatööstuse 2009. a keskmine tööviljakuse tase oli ca 104 000 €/töötaja.

EMLi liikmesettevõtetest olid 2010. a lõpuks võrreldava 2008. a taseme müügitulu ja ekspordimahu osas ületanud nt Favor, Rakiste Tehas, BLRT Masinaehitus, Tamsalu EPT, Bestnet, AQ Lasertool. Nii õnnestus Eesti masina-metallitööstuse põhiharudes suhteliselt ruttu taastada tootmise ja ekspordi kasvutrend, mis jätkub oodatavalt ka lähiaastatel.

Uus tehnika nõudis inimestelt ka uut väljaõpet See võimaldas tagada ligikaudu võrdse arengutempo ühelt poolt meie ettevõtetes kasutusele võetud kõrgema tootlikkusega APJ-tööpinkide, painutuspresside, lasertöötlemiskeskuste arvu kiire kasvu ja teiselt poolt nende efektiivseks rakendamiseks vajaliku insenertehnilise personali ning oskustööjõu väljaõppe ja täienduskoolituse mahtude vahel.

Uuel mehaanikamagistrite, inseneride ja doktorikraadiga teadurite põlvkonnal tuleb täita teadus-arendusalased ametikohad ka juba laienevates (IMECC, MIK) ja uutes innovatsioonikeskustes, rakendusteaduslikes ja tööstuslaborites.

Aastad 2009 ja 2010 olid aga vaatamata majanduslangusele märkimisväärsed selle poolest, et ELi, EASi ja paarikümne EMLi partnerettevõtte toetusel moodustati Masinaehituslike Tehnoloogiate Innovatsiooni ja Arenduskeskus (IMECC), mis komplekteeritakse ja varustatakse vajalike seadmetega selleks, et evitada meie ettevõtetes veebipõhiseid juhtimise ja planeerimise süsteeme, robotite baasil toimivaid tootmisprotsesside automatiseerimise süsteeme ja protsessiseirega tootmisinfo võrgustikke.

Rolli mängis investeeringute tulumaksuvabastus Eesti tööstuse taastumisele aitas oluliselt kaasa aegunud tootmistehnika uuendamine kaasaegse sisseseadega, seda suures osas tänu Eestis kehtestatud reinvesteeringute tulumaksuvabastusele. Oluline oli insenerikoolituse ja metallitööde kutseõppekeskuste õppevahendite ja tööpinkide uuendamine,

Tabel 1

Eesti masina-metallitööstus taastus hästi Tootmisala

Müügitulu, mln.€ I kv.2010

Töötajate arv, in

I kv.2011

I kv.2010

Tööviljakus, tuh.€/in

I kv.2011

I kv.2010

I kv.2011

Metalltooted

144,6

212,6

9860

10 110

14,7

21,0

Masinaehitus

46,5

59,2

3400

3060

13,7

19,3

Autotarvikud, haagised

53,5

85,2

2750

3420

19,5

24,9

Elektriseadmed

87,4

118,3

4040

4460

21,6

26,5

338,0

475,3

20 050

23 050

16,9

20,6

KOKKU:

9/2011 (37)

EEsti MasinatööstusE liit - 20

Arenduskeskuse juurde kuulub mehhatroonika innovatsioonikeskus MIK, kus paindlike tootmissüsteemide, keevituskomplekside ja kontrollmõõtesüsteemide alal saab osutada ettevõtetele tugiteenuseid.

Oluliselt on paranenud haruliitude teabevahetus Tänu EMLile ja haruliitudele on viimastel aastatel oluliselt paranenud avalik tööstusteabevahetus ajakirjade Inseneeria, HEI, Keskkonnakaitse, Töötervishoid jt vahendusel, millele lisanduvad EMLi igakuine Infoleht, EKTK Teataja jt väljaanded.

Teabevahendust teenivad ka Eesti iga-aastased tööstusmessid Instrutec, Eesti Ehitab, Maamess jt.

See on valdkond, kus tööstusliidud saavad ühiskonnale edastada oma saavutusi ja probleeme, vajalikku teavet nii noortele kutsevalikuks (Inseneeria Gümnaasiumi-eri jt), aga ka investoreile ja poliitikutele. Seda võrkkoostöö järk-järgulist korraldamist tootmis- ja turundusettevõtete, ülikoolide, koolitus- ja teadusallüksuste ning teadusarendustegevusele keskendunud arenduskeskuste vahel võib vaatamata majanduslangusele lugeda üheks meie viimaste aastate saavutuseks.

Eesmärk on kava “Eesti 2020“ kindlasti ellu viia Manufuture ja Innoreg projektide suund informeerida kohalikke ettevõtteid rohkem nii TTÜ mehaanikateaduskonna kui ka tööstusharu ja tugiettevõtete arengutest ja koostöövõimalustest nõuab aga TTÜ teaduspersonalilt oluliselt rohkem eestikeelseid publikatsioone, erialaseid artikleid jne. Teadus-arendustöö temaatika peab sisaldama tootlikkuse tõstmise konkreetsete lahenduste väljatöötamist ettevõtetele.

Tootearenduse kogemusi rakendades võiks eesmärgiks seada uute lisandväärtusega masinaehituslike toodete, tööriistaderakiste ning metallitoodangu prototüüpide väljatöötamise. See oleks kaalukaks panuseks valitsuse konkurentsivõime tõstmise kava “Eesti 2020” elluviimisesse, mis keskendub just tootlikkuse tõstmisele – 80 protsendini ELi keskmisest. Selleks jõudu ja edu!

29

Kuidas tootlikkust tõsta:

KONKURENTSIVÕIME JA JÄTKUSUUTlIKKUSE UUED ÄRIMUDElID Aeg liigub oma rada, aga oodatud selginemisi majanduselus pole tegelikult toimunud. loodetud majandustõus pöördus seisakuks või koguni tagasiminekuks. Räägitakse ka finantskriisi lõpust ja majanduskriisi algusest. Ettevõtlusele on igasugune määramatus pärssiv: on vaja oma tegevusstrateegiad üle vaadata ning võimalused ja potentsiaal täpselt ümber hinnata.

JÜRI RIIVES, tehnikadoktor

E

uroopast vaadatuna ei ole olukord väga roosiline. Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime skaalal on 2010. a esikümnesse tõusnud koguni viis Aasia riiki (Singapur, Hongkong, Austraalia, Taiwan, Malaisia). Euroopat esindavad esikümnes Šveits, Rootsi ja Norra, kelle osakaal maailmamajanduses on siiski kaduvväike. Jõudsalt tõusevad esile Hiina, India, Brasiilia, Tai ning Indoneesia.

Konkurentsivõime on kompleksne näitaja Võimalused ja ohud väljenduvad jätkusuutlikkuses ja konkurentsivõimes. Ettevõtte konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnuseks on ettevõtte edukus (majandusnäitajate alusel), toimivus (tulemuslikkus tegevusnäitajate baasil) ja arengu jätkusuutlikkus. Ettevõtte konkurentsivõime avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab tema positsiooni teiste hulgas [1]. Lisaks ettevõtte konkurentsivõimele on oluline näitaja riigi konkurentsivõime, mis avaldab suurt mõju ka ettevõtete konkurentsivõimele [2]. Jätkusuutlikus arengus

9/2011 (37)

Eesti M tööstusasinae Liit

20

tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi äritegevuse jätkuvaks arenguks ettevõtet ümbritsevas keskkonnas.

Käib pidev võidujooks ajaga Praktilises mõttes väljendavad jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime eelkõige suutlikkust oma turupositsiooni säilitada ja edasi arendada ning võimet kliendi ootusi täielikult rahuldada. Tõe kriteeriumiks on praktika ehk kliendi hinnang, kas ja kuidas ettevõte suudab kiiresti täita kliendi tellimusi, olla sealjuures piisavalt paindlik, kvaliteetne ja hinnalt soodne.

EEsti MasinatööstusE liit - 20

>

Tööstusprioriteedid aastatel 2008–2020

Kas odav ressurss või parem tehnoloogia?

Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise põhiteede terviklik kogum. Strateegia juurde kuuluvad kindlasti ettevõtte visioon ja missioon. Strateegia realiseerub mõõdetavate eesmärkide püstitamise ja nende täitmise kontrolli kaudu. Strateegia on pideva parendamise protsessi eestvedajaks. Üldplaanis on kaks põhilist äristrateegiat: odavale ressursile rajatud tootmine; tehnoloogiatele tuginev tootmine.

Odavale ressursile rajatud tootmise puhul on väärtustatud tootmisstruktuurid. Strateegiline rõhuasetus on eelkõige suunatud läbilöögile odava toote kaudu. Strateegia jätkusuutlikkuse aluseks on ka odav tööjõud. Tihti kaasnevad sellega lihtsad tootmisstruktuurid ja tooted.

Reaalsetest oludest tingituna ei ole nimetatud äristrateegia enam Eestile jätkusuutlik. Hiina ja mitmed teised riigid on täna vastava strateegia kandjad. Eesti tööstus peaks liikuma tehnoloogiapõhise tootmise suunas, valmistades järjest suurema lisandväärtusega tooteid ning laiendades väärtusahelat ettevõtete strateegiates.

SElE 1

1

Uued ärimudelid

2

Adaptatiivne tootmine

3

Võrgustikus tootmine

4

Digitaalsed/teadmustele põhinevad insenerisüsteemid

5

Uudsed tehnoloogiad

6

IKT tootmises

misse. Peamised tööstusprioriteedid on selel 1. Eduka toimivuse mudel on selel 2.

Toimivuse alused on organisatsiooni tootlikkus, kompetentsus, eestvedamine ja pidev parendamine. Just siit saab tõuke aren>

dustegevus, mis peab olema dünaamiline, õigeaegne ja vajadustest tulenev. Selle pideva protsessi juures ei saa ära unustada eesmärke ja tulemusi: kogu tegevus väljendub lõppkokkuvõttes tulemuslikkuses (performance).

SElE 2

Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime mudel

Kogu tegevus väljendub tulemuslikkuses EL oma tööstusstrateegia väljaarendamisel 2020. aastani on panustanud just tehnoloogiatele rajatud tootmise arenda-

9/2011 (37)

FoF 2020

Konkurentsi ja jätkusuutlikkuse nimel toimub pidev võidujooks – innovatsiooniprotsess kiireneb. Drastiliselt on vähenenud toodete eluiga (nt mobiiltelefonid, autod, tööpingid, arvutid), lühenenud tootmistsükkel (aasta dimensioonist päevadesse) ning tõusnud tellimuse täitmise täpsus (päevade arvestusest minutitesse).

Funktsionaalsuse ja kvaliteedinõuded kasvavad pidevalt. Ja selle kõige juures ei ole võimalik tõsta hinda, vaid otse vastupidi – turupositsiooni nimel on vaja toodete hinda pigem langetada. Kuidas siis tagada ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet?

TÖÖSTUSSTRATEEGIAD 2008

30

JJH @:BEE> ?6 BDIDB6C 6B:IA>@ :H>C9JH ::HI>H @DBE6@IH:I:HI @::K>IJHH:69B:I:HI It>HA6=:C9JHI:C> IyyHIJH6JIDB66I>@6H

H:A 66HI6A @6 >CHIGJI:8> B:HH>A Ç JJH @:BEE> IDDI:K6A>@ Ç BDIDB6C GD7DI>9 Ç 8C8 A´>@:E>C<>9 :JGDDE6 ?J=I>K6AI IDDI?6AI

LLL#G@GH:69B:9#::

32

EEsti MasinatööstusE liit - 20

Äärmiselt oluline on tulemuslikkuse mõõtmine. Strateegiliselt on otstarbekas määratleda need põhilised mõõdikud, mis on ülevaatlikud, peegeldavad arengut erinevatest vaatenurkadest ja võimaluse korral võtavad arvesse mitmeid lähteparameetreid korraga. Nii tekivad põhikriteeriumid (key performance indicators), mille muutuse dünaamikat me pingsalt jälgime.

Tulemuslikkuse väljundsuurused on seotud efektiivsusega (effectiveness), tõhususega (efficiency) ja paindlikkusega (flexibility). Mõõtmine võimaldab hinnata strateegiate otstarbekust, aga ka kergemini leida probleemseid valdkondi erinevates tegevustes.

ELi uued tööstusstrateegiad on keskendunud nn tulevikutehase (FoF) kontseptsioonile, mis peaks vastu nii konkurentsile kui ka paratamatutele turbulentsidele. FoF programm on vahetult seotud tulevikutehase tehnoloogiaplatvormiga (Manufuture European Technology Platform).

Integreerivat funktsiooni püüab täita IMECC Ettevõtetelt nõuab tehnoloogiatele tuginev tootmine ressursse ja erinevate kompetentside olemasolu. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on see piisavalt keeruline ülesanne, ja mitte ainult Eestis. Seetõttu on nüüdisaja arengustrateegiate üks põhieesmärk teaduse ja tootmisstruktuuride järjest suurem integreerimine. Masinatööstuse ja muu töötleva tööstuse valdkonnas on püüdnud vastavat ülesannet täita IMECC (Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiaarenduskeskus). IMECCi arendusfookus on suunatud kolme põhivaldkonda: e-tootmise ning toote eluea juhtimise süsteemide kontseptuaalsete mudelite väljatöötamine ning realisatsioonitingimuste määratlemine ettevõtte, tarneahela, võrgustiku ning klastri tasanditelt lähtudes; protsesside automatiseerimise ettevõttekesksete lahenduste väljatöötamine robottehniliste lahenduste baasil; intelligentsete süsteemide arendamine kontaktivabade anduritega töökesk-

>

TAbEl 1

Tulevikutehaste kontseptsioonid SMART FACTORIES (Targad Tehased)

» » » » » »

VIRTUAL FACTORIES (Virtuaaltehased)

» » » » » »

DIGITAL FACTORIES (Digitaalsed Tehased)

» » »

» »

energiaefektiivsed ja ressursisäästlikud tehnoloogiad kiiresti ümberkonfigureeritavad ja adaptiivsed tootmissüsteemid uudsed automatiseerimise, protsesside jälgimise ja integreeritud IKT-süsteemid kulusäästliku tootmise põhimõtted kontaktivabad sensorisüsteemid robotite massiline kasutamine globaalvõrgustikud tootearenduse (prototüüpide digitaalse kiirvalmistamise) tehnoloogiad virtuaal- ja reaalmaailma integratsioon IKT ulatuslik kasutamine diagnostika uuestiprojekteerimine tootmiseelsete ülesannete efektiivne ja kiire lahendamine kontseptuaalne projekteerimine ja simulatsioon projekteerimis-, planeerimis-, hindamis-, otsuste vastuvõtmise, teostuskesksete tarkvarasüsteemide integreeritud ja oskuslik kasutamine teadmistel põhinevad platvormid internetikesksed tarkvarasüsteemid

konnast informatsiooni kogumiseks, sünteesiks ja tarkade otsuste vastuvõtmiseks ning edastamiseks juhtimiskeskusesse.

Vastavasuunaliste projektidega on liitunud 15 tööstuspartnerit ning TTÜ. Teadus-arendustegevusse kaasatakse ka rahvusvahelisi teadlasi.

Võimalus liituda 7. raamprogrammiga ELi uues arengustrateegias on välja toodud kolm tulevikutehase kontseptsiooni, vt tabel 1.

Tulevikutehase rahvusvaheline koostööprogramm käsitleb uue põlvkonna tootmistehnoloogiate väljatöötamist erinevatel tasemetel. Rahvusvahelisel tasemel

9/2011 (37)

on ettevõtetel võimalus liituda 7. raamprogrammiga FP7 (alates 2013. a FP8). Siseriiklikult on Eestis tegutsevate ettevõtete tehnoloogilist arengut edukalt toetanud EAS oma erinevate tehnoloogiaprogrammide kaudu. Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiaarenduskeskust (IMECC, projekt EU30006) kaasfinantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kirjandus 1.

Tojano, A. Research. Quality. Competitiveness. EU Technology Policy for the Knowledge-based Society. Springer 2009. ISBN 978-0-387-79264-4.

2. Porter, M. E. The Competitive Advantage of Nations. First Free Press Edition, 1990.

3434

tootMissisEnDiD tootMissisEnDiD

Igakuine toorainekommentaar:

aJaLOO ÕppEtunnid viimasel aastakümnel on toorainete hinnatõus olnud nii sirgjooneline, et panustamine nende tõusule näib olevat kindel investeering.

dast kasutamist leidev teravili. 1986. aastal oli rukki globaalne kogusaak 29,2 miljonit tonni. Täna on aga teised teraviljad eesotsas maisi ja nisuga rukki kõrvale tõrjunud, mistõttu nõudlus rukki järele on kahanenud enam kui poole võrra – lõppenud hooaja globaalne kogusaak oli vaid 13,4 miljonit tonni.

Kolmas ja kõige värskem näide on maagaas. Kuni 2009. aastani oli gaasi keskmine hind aastaid keskmiselt 7 dollarit Briti termaalühiku kohta. Suur kartus

V

tÕnis OJa, postimehe majandusajakirjanik

iimasel aastakümnel on toorained tehtud ka tavainvestoritele hõlpsasti kättesaadavaks – nn tooraineaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondidena, mis järgivad erinevate toorainete või nende gruppide hinnaliikumisi. Tänu börsil kaubeldavatele fondidele saavad ka väikeinvestorid panustada nafta, kulla või muu tooraine tõusule. See on sama lihtne nagu tavaliste aktsiate ostmine. Samas on ka börsil kaubeldavaid fonde, mille abil saab panustada sama lihtsalt samade toorainete hinnalangusele.

Kuna toorainete hinnatõus on olnud nii pikaajaline ja selle põhjused on nii loogilised (nõudluse kasv, seda eriti arenevate riikide majanduste poolt kestab ja jätkub veel aastaid, mistõttu hinnatõusugi jätkub aastateks, aastakümneteks või isegi igaveseks), siis on ka loomulik, et ajakirjandus kirjutab peaaegu ainult sellest, et hinnatõusutrend aina jätkub.

Kuid ajalugu on näidanud, et nii ei pruugi see olla, mistõttu mingil ajal hädavajalik ja väga defitsiitne tooraine võib muutuda äkitselt odavaks või peaaegu täiesti kasutuks. Üheks olulisemaks toorainehindade tõusu peatajaks on innovatsioon.

Näiteks oli poolteist sajandit tagasi väga nõutavaks tooraineks vaalaõli. 1846. aastal oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides 735 vaalapüügilaeva. Suured vaalalaevastikud olid ka Norral, Islandil, Kanadal, Jaapanil ja teistel riikidel. Täna on vaalapüük keelatud, aga juba üle saja aasta tagasi asendati vaalaõli palju hõlpsamini kätte saadava kerossiiniga.

Tunduvalt hilisemaks näiteks on rukis.

Veerand sajandit tagasi oli rukis väga laial9/2011 (37)

Kui keegi panustab tooraine pikaajalisele tõusule, panustab ta samal ajal ka sellele, et tehnoloogilist innovatsiooni tulevikus enam ei toimu.

eesseisva gaasidefitsiidi ees kergitas tooraine hinna 2008. aasta keskel peaaegu 14 dollarini. Seejärel toimus järsk langus ning tänaseks on gaasi hind langenud umbes 3,5 dollarini termaalühik.

Järsu hinnalanguse põhjuseks on kildagaas. See on orgaanikat sisaldavate kildakihtide vahele jääv gaas, mida varem polnud võimalik kätte saada. Tänapäeval on see aga tänu uuele tehnoloogiale võimalik, mistõttu on Ameerika Ühendriikide maagaasi uuritud varud nelja aastaga kasvanud kahekordseks. Tõsi, tehnoloogias on mõningaid keskkonnakaitsealaseid vaieldavusi.

Eelpool toodud näidete moraal on lihtne. Mitte kunagi ei saa kindel olla, et mingi tooraine hind kasvab lõpmatult. Kui keegi panustab tooraine pikaajalisele tõusule, panustab ta samal ajal ka sellele, et tehnoloogilist innovatsiooni tulevikus enam ei toimu.

Kas selline tulevikustsenaarium on võimalik? Arvan, et mitte. foto: ÄriPÄEv

200

50

05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 14 10 .1 .11 0.

11

05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 14 10. .1 11 0.

11

.0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 14 10. .1 11 0.

11

21

60

6.

11

4.

.0

21

.0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 14 10. .1 11 0.

11

21 120

6.

11

4.

1000

.0

2000

21

6.

05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 1 14 0. .1 11 0.

11

11

4.

.0

21 6000

.0 4 10 .11 .0 5 24 .11 .0 5.

7. 11 06 21 .11 .0 6.

5. 11 07 19 .11 .0 7.

2. 11 08 16 .11 .0 8 30 .11 .0 8 13 .11 .0 9 27 .11 .0 9 11 .11 18.10 .1 .11 0.

11

6.

05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

1 7. 1 14 10. .1 11 0.

11

11

4.

.0

21 10000

26

6.

05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8.

9. 11 09 23 .11 .0 9.

7. 11 1 14 0. .1 11 0.

11

11

4.

.0

21

tootMissisEnDiD

graafiK 1. graafiK 2.

nafta hind, usD/barrel (nYMEX) Maagaasi hind, usD/MMBtu (iCE, london)

graafiK 3. graafiK 4.

vase hind, usD/t (londoni metallibรถrs) terase hind, usD/t (londoni metallibรถrs)

graafiK 5. graafiK 6.

Kulla hind, usD/tr.oz (london) nisu hind, Eur/t (Euronext/Matif, Pariis)

graafiK 7.

graafiK 8.

Puuvilla hind, usD/nael (nuBot, Chicago)

tselluloosi hind, usD/t (foex, soome)

9/2011 (37)

35

6,0

100

80 4,5

3,0

800

8000 700

600

500

300

1500 250

200

150

1200

150

100

1000

800

alliKaD: nYMEX, nYBot, iCE, lME, EuronEXt, foEX ltD

3636

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Disain Disain

EKsPErDina osalEnuD KEtli tiitsar nõustaMas

disain:

pOrtFOLiO CaFÉ OLi aBiks EnEsEvÄLJEndaMisEL Ja raHa tEEniMisEL Portfolio Cafél said kokku noored disainerid, disaini kogenud mänedžerid, kriitikud, kuraatorid ning ettevõtjad. vi Disainifestivali Disainiöö ja Euroopa innovatsioonifestivali if... programmi kuulus sel aastal esimest korda Eesti Kunstiakadeemia poolt läbi viidud disainimagistrantide ja noorte disainerite Portfolio Café. pirEt pOtisEpp, Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestivali IF... pressiesindaja

P

ortfolio esitlused ja vestlused olid privaatsed, nii et üks ekspert rääkis korraga ainult ühe portfoolioomanikuga segamatult ühe laua taga.

“Üks-ühele tööde esitlus oli kasulik nii kunstnikule kui professionaalsele disainerile: disainer harjutas oma töödest ja praktikast kõnelemist, ta võis küsida nõu ja tagasisidet. Ekspert sai omakorda kiire ja põhjaliku ülevaate autorist, võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi ja teha ettepanekuid nii loomingu kui koostöö asjus,’’ 9/2011 (37)

selgitas ürituse formaati täpsemalt ürituse läbiviija Anneli Porri, Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent. “Ekspertide poolt tehtud tähelepanekud pärast üritust võtavad tabavalt kokku tööstusdisaini ja kogu kunstivaldkonna noorte tegijate hetkeolukorra Eestis,’’ lisas Anneli.

Portfolio Cafést abi enim neil, kel hea kodutöö tehtud “See formaat aitab kindlasti siiratel edasijõudjatel mõnedki arukad laused oma edasise tegevuse kannustamiseks saada. Ettevalmistus on enamikul hea – täna on tehtud tööd netis oma kodulehel. Ülimat heameelt teevad töökus ja sihikindlus. Tugevam portfell on neil, kes teavad ülikooli faasis, mida nad elus tegema hakkavad,’’ kommenteeris nähtud portfoolioid Mart Jõhvikas, disainer Borg OÜst.

Ta lisas: “Enamik portfoolioid ei ole turul veel realiseeritavad. Aga on teravamaid tippe, keda tuleb suunata ümbermaailmareisile enne, kui nad töösse sukelduvad. Tihti jääb Eesti platvorm stardiks natuke väikeseks.’’

Kas jätkata kunsti või disaini suunal? või mõlemat “Minu juurde jõudis kolm üliõpilast.

Kõiki ühendas see, et nad olid ristteel: kas jätkata kunsti või tootedisaini suunal või teha mõlemat. Kaks neist olid eelnevalt õppinud tootedisaini ja nüüd suundunud ehtekunsti õppima – esimest eneseväljenfotoD: Mari-liis hEinsaar

Disain

37

Aga on teravamaid tippe, keda tuleb suunata ümbermaa­ ilmareisile enne, kui nad töösse sukelduvad.

duseks ja teist raha teenimiseks, selline oli nende ettekujutus. Üliõpilaste küsimusi oli mitmesuguseid, osa tahtis saada tagasisidet konkreetsete projektide kohta, teised kogu portfooliole ja selle vormistusele,’’ jagas oma ürituse kogemust ehtekunstikust

ekspert Ketli Tiitsar. “Mulle tundus, et võib-olla oleks abiks, kui edaspidi lisada osalemiskutsele n-ö kontrollküsimuste rida, et neil endal tekiks selgem ettekujutus, mida kõike nad ekspertide käest küsida võiks.’’

9/2011 (37)

Tootedisaini väljakutsed Eestis “Tootedisaini häda Eestis on ka see, et siin pole ettevõtete juures palju töökohti, kus osakondade kaupa tooteid luuakse,’’ ütles Mart Jõhvikas. “Neist õpilastest said

38

Disain

“Where do you see yourself in the future?”

P

suurema tulemuse enda jaoks vast need, kes teadsid, miks nad üritusele tulevad.

Minu juures käis viis vahetust Mainori tudengeid, kes olid samal päeval teada saanud, et tulevad konsultatsioonile, aga ei teadnud, millisele,’’ tõi ta näiteks.

“Tore on see, kui belglane või tšehh vajasid suunamiseks mõningaid ideid, et järgmisi samme võtta. Samas oli heameel, et rahvusvahelised üliõpilased võivad vägagi palju Eesti ülikooli pilti täiendada, ja vastupidi,’’ tõstis Mart Jõhvikas rahvusvaheliste tudengite osalemist esile.

“Tore tulemus tuli minul belglasega, kellega koos planetaariumi joonistasime ja kellele meelde tuletasin, et kõikidele planeetidele eluea jooksul ei jõua. Valdavalt on nad faasis, kus tahaksid midagi fokuseerida, aga julgust ja riskivalmidust jääb väheks. Neil on veel ülikooli seinte turvamüür ümber,’’ lausus Mart ülikoolide seatud piiride kohta.

uued üritused võiks olla kitsama fookusega “Usun kindlasti, et sellised diskussiooniüritused on üliõpilastele kasuks. Ja kasu saavad need, kes julgevad ettevalmistatult (või isegi valmistamata) tulla kohale ja puistata – vastas on kuulajad ja nõuandjad reaalelust,” võttis Mart Jõhvikas ürituste olulisuse kokku.

“Ootasin, et üliõpilased minult ise rohkem küsivad. Igal juhul imetlen tulijate julgust ja loodan, et ka nemad said positiivse kogemuse, mis annab edaspidi enesekindlust oma asjadega jätkamiseks,’’

võttis Ketli Tiitsar ürituse omalt poolt kokku.

Samuti pakkus ta välja idee juba järgmisteks samalaadseteks üritusteks: “Tekkis mõte, et ehk annaks selliseid üritusi teha veel kitsama fookusega: ükskord galeristid, muuseumide esindajad, teine kord selgelt omal alal praktiseerivad tootedisainerid nendeks ekspertideks, kes üliõpilaste portfoolioid üle vaatavad.’’

algselt oli üritus vabade kunstide harrastajatele Ürituse eestvedaja Anneli Porri on Portfolio Cafésid korraldanud juba 2007. aastast alates ning senini oli see mõeldud vabade kunstide tudengitele või noortele kunstnikele. Seekordne üritus oli esimene spetsiaalselt disainitudengitele mõeldud sündmus.

“Hoolimata erinevustest vabade kunstide (foto, video, maal, graafika, joonistus, performance, skulptuur, installatsioon jne) ja disaini professionaalsete väljade vahel, täidab Portfolio Café mõlemal juhul tudengite jaoks sarnaseid funktsioone: jagada enda kohta infot ja saada eriala ekspertidelt tagasisidet, kontakte ja soovitusi. Nii et tegelikult ei tegele üritus erialaõppe küsimustega, vaid astub sealt sammu edasi ja tunneb muret selle pärast, mis noorest loovinimesest pärast magistrikraadi kaitsmist edasi saab,” mõtestab ta ürituse vajalikkuse omalt poolt lahti. Tegu on kahtlemata vajaliku ettevõtmisega ning korraldajatele jääb soovida vaid jõudu ning jaksu järgnevate ürituste korraldamisel.

9/2011 (37)

ortfolio Café oli rikastav kogemus, mis andis mulle oma portfoolio, ideede, projektide ja taseme kohta tegelikult rohkem tagasisidet kui portfoolio kaitsmine koolis, kuna sain rääkida ekspertidega üksühele ja tegu oli dialoogi, mitte esitlemisega. Kuna rääkisime iga eksperdiga eraldi, siis kellegi teise arvamus ei mõjutanud ning kuna nad ei olnud kursis sinu varasemate õnnestumiste ja ebaõnnestumistega, alustasime iga kord puhtalt lehelt.

Vestlesin kokku nelja eksperdiga ning nende tagasiside oli väga mitmekülgne. Oma osa oli nii kiitusel kui konstruktiivsel kriitikal, iga ekspert oskas sama projekti analüüsida erinevast seisukohast ning kogu tagasiside tuli nende poolt 100% heatahtliku huvi võtmes. Rääkisime nii projektidest spetsiifiliselt (mis tõuseb tervikust esile, mis on tugevused, mida nemad teisiti teeksid, mida on nende arvates võimalik toota, millel on müügipotentsiaali jne) kui portfoolio ülesehitusest (esteetika, projektide valik, pildivalik, informatiivsus, minu puhul, kuna esitlesin interaktiivset digiportfooliot, ka navigatsioon).

Kõige mõtlemapanevamaks ja olulisemaks pean ühe väliseksperdi küsimust: “Where do you see yourself in the future?”, mida tuleks endalt palju tihedamini küsida – iga projekti alustades, järgmist portfooliot koostades. kairi kuuskor, Portfolio Cafél oma portfooliot esitlenud tudeng

Plasmalõikepingid

Nurgalõikurid

For impressive... ...performances Hüdraulilised giljotiinid Hüdraulilised painutuspingid

Valtspingid

Laserlõikepingid

CNC Lehetöötluskeskused

Valtspingid

Nurgalõikurid

Kombineeritud giljotiinkäärid Plasmalõikepingid

3UR¿LOSDLQXWXVSLQJLG

3UR¿LOSDLQXWXVSLQJLG

Valtspingid

Kombineeritud giljotiinkäärid

Laserlõikepingid

HACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja Eestis Tel:

Müük: + 372 51 32 250 Hooldus: + 372 53 323 491

Email: info@bmctechnics.eu www.bmctechnics.eu

www.metallitöötlusseadmed.ee

4040

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

EEstifirMa firMa EEsti

tiKi haagis, Mis sõitis Kaasa sEllEaastasEl ElEKtriautoDE rallil tallinn-MonaCo. haagistEs vEEti laaDiMisPuKKE, Et KõiK võistlusautoD saaKsiD Koos tanKiDa

üks ekspordimootoreid:

tiki kui HaagisE sÜnOnÜÜM as Bestnet on 1990. aastal loodud Eesti kapitalil tootmisettevõte, mille põhitegevusalaks on sõiduauto järelhaagiste tootmine ja müük. selle ajaga on vaid paarist mehest alguse saanud firma kasvanud üle saja töötajaga ettevõtteks, kellel on tütarettevõtted soomes, rootsis, norras ja pidev koostöö üheksa turupartneriga.

tÕnu LELuMEEs, Bestnet AS-i direktor, EML-i juhatuse liige

K

uigi Bestneti nimi ei ole üldtuntud, on kaubamärkidest TIKI ja AKU kujunenud tuntud ja usaldusväärsed nimetused terves Skandinaavias, Balti riikides ja kaugemalgi. AKUhaagised Soomes ja TIKI-haagised Rootsis moodustavad juba aastaid suuruselt teise turuosa sealsetes riikides. Head inseneri-

aKu- haagised soomes ja tiKi-haagised rootsis moodustavad juba aastaid suuruselt teise turuosa sealsetes riikides.

9/2011 (37)

mõtet ja tootekvaliteeti nõudvad paadihaagised on mõlemas riigis, kus paadiomanike arv kogu elanikkonnast on üks kõrgemaid maailmas, kindlad turuliidrid.

Bestnet on algusest peale võtnud oma tegevuste planeerimisel ja hindamisel aluseks rahvusvahelise mõõtme. 2011. aastal moodustab ekspordi käive 93% kogukäibest ja kuigi Eesti on endiselt firma koduturg, tuleb enamik tooteuuendussoove ja investeeringute põhjendusi välisturgudelt.

fotoD: BEstnEt

Eesti firma

Ekspordi algus: haagis omaniku autole järele – ja Soome Tänaseks on tehase väravast välja sõitnud juba üle 120 000 haagise. Algus oli tollaste Eesti ettevõtete taustal üsna traditsiooniline.

1990. aasta suvel valmisid esimesed haagised vanas kolhoosiaegses töökojas Keila lähedal Leholas. Aasta pärast algas eksport – haagis omaniku autole järele ja sõit Soome!

Aastate jooksul on muutunud nii ettevõte kui ka tema poolt pakutavate toodete valik.

Kui tegevuse algusaastail kuulus tootenimistusse viis baasmudelit, siis praeguseks on see kasvanud kuni 50 tootemudelini, mis on jaotatud standard- ja profiseeriasse. Lisaks on väikeseeriad, mis on mõeldud spetsiifiliste vajaduste – kaablivedu, väiketehnika või autode transport – rahuldamiseks. Ning erihaagised nõudlikumale või erilahendust vajavale kliendile.

Kõik haagised on enda inseneride välja töötatud Kõik TIKI-haagised on välja töötanud ettevõtte oma insenerid ja neid on katsetatud

erinevates Euroopa katselaborites. 2002. aastal alustas tööd ettevõtte enda arendusosakond, kus praegu töötab seitse täiskohaga inseneri.

TIKI on algusest peale olnud paljude jaoks haagise sünonüüm. Nii on juhtunud, et klient on läinud konkurentide juurde ja nõudnud näha nende “tikitreilereid”. Meile tähendab see eelkõige pidevat väljakutset tootearenduses, et leida uusi tehnilisi ja disainilahendusi. Oluline märksõna kogu arendustegevuses on koostöö, seda nii komponentide tarnijate, klientide kui teadusasutustega. Pidevas koostöös TTÜga käivad rakendusuuringud uue põlvkonna tehnoloogiliseks väljaarendamiseks.

Bestnetil on Paldiskis oma kuumtsinkimistehas Esimesed suuremad investeeringud tootmistehnoloogia moderniseerimisse tegi Bestnet eelmise kümnendi keskel. Olulisemad neist tehti metall-lehe lehetöötlemiskeskuse Amada Queen, keevitusrobotite

CNC töötlemine 7UHLPLQH )UHHVLPLQH .RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

9/2011 (37)

41

MOTOMAN ja torulaserlõikuspingi TRUMPF soetamiseks. See andis võimaluse toota kiiremini ja keerulisemaid detaile, samal ajal vähendades inimtööjõudu.

2009. aasta alguses käivitus tütarettevõttena oma kuumtsinkimistehas Paldiskis, see on kaasaegseim kogu Skandinaavias. Uus tehas andis meile olulised teadmised ja kogemused tsinkimisest, saame pidevalt jälgida ja parandada oma toodete tsinkimise kvaliteeti.

Ridamisi järgnesid uued investeeringud pinkidesse Investeeringute uus etapp algas 2011, mil sisseseadesse lisandus servoelektriline painutuspink FinnPower E200-4100 (maksimaalne painutuspikkus 4100 mm, pressijõud 200 t), lehekeskus FinnPower SG8e (töödeldava lehe maksimaalsed mõõtmed 4300x1565 mm, mass 200 kg, suurim stantsimisjõud 30 t, minimaalne töödeldava lehe paksus 0,5 mm, maksimaalne 8 mm), lehelaser FinnPower L6 (laseri võimsus 4 kW,

42

EEsti firMa

KredEx väljastas esimese tehnoloogialaenu

E

2010. aasta vEEBruaris oli firMa 20. juuBEl ja valMis 100 000. haagis.

KõigE EnaM tooDEtuD MuDEl C265 sai EnDalE austava liPsuga olEKu. Kõrval 20-aastanE ”vanEM vEnD”

töödeldava lehe maksimaalsed mõõtmed 3074x1565 mm, mass 3000 kg, lehe paksus: teras 0,5–25 mm, roostevaba teras 0,5–12 mm, alumiinium 0,5–8 mm) ja painutuskeskus XXL-CENTER RAS 75.04 (maksimaalne tööpikkus 4240 mm ja maksimaalne materjali paksus terasel 1,5 mm, roostevabal terasel 1 mm ja alumiiniumil 2 mm).

investeering peab vastama kolmele küsimusele Uute pinkidega tahame juurutada JIT(just in time) tootmist, et mitte hoida asjatult suurt laovaru. Samuti pakuvad uued pingid suuremat valikut erinevaid tehnoloogiaid ja materjale, tõstavad efektiivsust ja tootlikust ning võimekust valmistada keerulisemaid detaile. Tänu uuele tehnoloogiale paraneb ja ühtlustub toodete kvaliteet ning kiireneb kogu tootmisprotsess.

Miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeerimisotsused ei sünni kunagi hetkeemotsioonide ajel, nii kaaluti ka Bestnetis need enne väga tõsiselt läbi. Tehnoloogiasse panustades lähtutakse kolmest põhiküsimusest: kas investeering vastab turu ja tootearenduse vajadustele, tõhustab tootmist ning aitab kasvatada tootmismahte. Tarnija

leidmiseks viib ettevõte läbi hindamise ning otsustamisel lähtutakse tarnija tehnilisest toest, masina efektiivsusest ja hinnast.

Ükski seade ei loo uut väärtust iseenesest Uued seadmed väldivad “pudelikaelu” ning loovad võimalused lennukaks arendustegevuseks. Investeeringud, aga laiemalt kogu tehnoloogia, eeldavad kindlasti kvalifitseeritud tööjõudu ja pidevat täiendusõpet. Ükski seade ei loo väärtust iseenesest.

Ideede rakendamiseks kasutame kaasaegseid CAD-CAM-programme. Hinnaliste isemõtlevate tehnoloogiate efektiivne töölepanek eeldab andekate inseneride ja võimekate operaatorite koostööd. Tänapäevane tehnoloogia ja rahvusvahelisus on olnud paljudele noortele motivaatoriks siduda oma tööelu firmaga pikkadeks aastateks.

Bestnetis on täna 32 inimest, kelle tööstaaž on vähemalt kümme aastat, ning üsna tavaline see, kui vanemate töökoht saab ka nende laste omaks.

Suurelt mõtlemise julgus, kaasaegne tehnoloogia ja panustamine inimestesse on taganud Bestneti senise edu ja annab julgust homseks.

9/2011 (37)

simene tehnoloogialaen väljastati ASile Bestnet, kes uuendab laenu abil oma seadmeparki, eesmärgiga vähendada sisseostetava allhanke mahte ja laiendada pakutavat teenustevalikut.

Bestneti finantsjuhi Kristjan Paavle sõnul aitab tehnoloogialaen parandada ettevõtte kassavoogu. “Oleme viimase kahe aasta jooksul teinud suuri investeeringuid seadmepargi uuendamisse, mis on võimaldanud meil vähendada sisseostetavat allhanget. Eesti metallitööstus peaks tervikuna liikuma suurema lisandväärtusega masinaehitusliku metallitööstuse poole ning KredExi tehnoloogialaenust on sealjuures suur abi,” lisas Paavle.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on Eesti ettevõtete jaoks laenu või liisingu taotlemisel probleemideks ebapiisav omafinantseering, piisava tagatise puudumine ja väike omakapital. “KredExi tehnoloogialaenu saavad ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtted kasutada panga või liisingu poolt nõutava omafinantseeringu katmiseks. Tänu tehnoloogialaenule suurenevad ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis tõstab eksportijate konkurentsivõimet ja aitab seeläbi kaasa Eesti majanduse elavnemisele,” ütles Kütt.

Tehnoloogialaen võimaldab ettevõtjal kaasata täiendavat finantseerimist liisingu või pangalaenu näol, sest allutatud laenu käsitletakse teiste finantseerijate poolt sarnaselt omakapitaliga ning see annab võimaluse kasutada suuremat finantsvõimendust.

Laenu sihtgrupiks on ekspordipotentsiaaliga tööstuse, energeetika, veeja jäätmemajanduse ettevõtjad, kel on soov investeerida täiendavalt masinatesse ja seadmetesse. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte käivitamiseks.

INSENERIKUTSE isE tEhtuD, hÄsti tEhtuD

Ametlik linditseremoonia: keskel rektor, professor Andres Keevallik

TTÜ maskott Juulius: tudengitel on nüüd oma koosolemise koht võtta

raamatukogu uus hingamine:

avati ttÜ tudEngiMaJa

T

udengimajas on kodu leidnud Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioonid, maja eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele sobivat keskkonda klubiliseks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks. Tudengimaja on Balti riikides ainulaadne, lähiümbruses sarnaste võimalustega tudengimaja pole. Üliõpilaste kasutusesse lisandus üle 2000 m2 renoveeritud pinda ja hoone renoveerimisele kulus TTÜ omavahenditest 2,1 mln eurot.

fotoD: EiKo jainjÄrv, johan viiroK, MarKo vilBErg , viivi ahonEn

9/2011 (37)

43 43

4444

huvitavlahEnDus lahEnDus huvitav

töö LasEriga kÄiB vaLgusE kiirusEL Eelmises inseneerias rääkisime, mida suudab teha masinnägemine ehk kuidas masinad aru saavad, mida nad näevad, ja mida nad tegelikult näha suudavad.

kasutusala on lai

inseneri töövahendid:

ELEktriJuHtME isOLatsiOOnkattE EEMaLdaB LasEr iLMa MEtaLLOsa kaHJustaMata

seekord võtame teemaks laserid. jälle ulmefilmi temaatika? aga tegelikult täiesti igapäevane tehniline lahendus, mille tulemusi kogu aeg kasutame. isegi needsamad arvutiklahvid, mida toksides see tekst

mis laseb läbi klaviatuuri taustavalgust.

Samuti võib kujutise kanda lehtklaasile klaasi pinda kahjustamata.

sünnib, on valminud laserite abil. samuti mobiiltelefoni

jalgrattaga võidu

klahvid, auto armatuuri nupud ja veel sajad pisiasjad.

Vajadusel ühendatakse kõik need laseri võimalused. Laser lõikab toote välja, graveerib peale kaubamärgi või toote tunnusinfo ning lisab seerianumbri koos 2Dkoodiga. Tublimad seadmed suudavad töötada kiirusel 12 meetrit sekundis. Teisisõnu, laser suudab selle artikli ideaaltingimustes ümber kirjutada umbes nelja sekundiga. Märkimisväärne on ka liini kiirus, mida laserid teenindada suudavad: 240 meetrit minutis. See on keskmine jalgratta liikumise kiirus – 14,4 km/h.

Kuid kõike seda saab ju lahendada ka stantside ja erinevate printeritega? Miks siis ikkagi laser? “Lasermarkeerimise, aga ka teiste laseril põhinevate lahenduste kasuks räägivad kiirus ja korrektsus, sest enamik teisi lahendusi ei suuda sama tempo juures säilitada kvaliteeti,” selgitab la-

rEnaLtini viLipus,

graveerimine

Tech Components OÜ

Laseri oskuste hulka kuulub kindlasti graveerimine, mis on levinud nii tööstuses kui kunstis. See tehnoloogia võimaldab teha kontrastset ja detailiderohket tööd ülima täpsuse ja tohutu kiirusega. Laseri võimekusest räägib seegi, et värvitud pinda saab graveerida ka ühe värvikihi sügavuselt. Töödeldud pind eristub ülejäänud osast siis vaid värvitooni poolest. Tundub uskumatu, aga te võite leida isegi küpsiseid, millele on firma kaubamärk laseriga peale küpsetatud.

S

õna laser on tegelikult lühend, mis tänapäevaks on kujunenud iseseisvaks mõisteks. Light Amplification

by Simulated Emission of Radiation tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse abil. Eelmise sajandi alguses Albert Einsteinilt teoreetilise baasi saanud tehnoloogia vormistati esimesteks tulemusi andvateks seadmeteks 1960. aastatel.

Täna leiame lasereid aga juba kõikjalt ja vahel isegi lahenduste juurest, kus seda oodata ei oskaks. Kuigi laseri rakendusi on palju, keskendume siinkohal valdkondlikult pigem tööstussektori võimalustele. Või täpsemini – markeerimislaseritele, sest seda funktsiooni rakendatakse tööstuses kõige enam.

lõikamine Markeerimislaseritele pole lõikamine küll esmane funktsioon, kuid enamik neist saab pehmete materjalide lõikamisega suurepäraselt hakkama. Juuresoleval pildil on näide elektrijuhtmesse laseriga tehtud sisselõikest. Kummist isolatsioon on eemaldatud täpselt ja selle all olevat vasktraati pole kahjustatud. Taskunoaga seda järele ei tee.

Markeerimine Enim levinud laserite kasutusvaldkond on aga tööstuses toodete markeerimine.

Kõik elektroonikakomponendid, tootmisvõi säilimiskuupäeva kandvad pakendid, sajad autoosad jne on märgistatud laserite abil. Laser suudab ülima täpsusega tootele kanda nii selle tehnilised tunnused kui ka unikaalse seerianumbri. Ja pole vahet, millisest materjalist toode on. Laser saab hakkama metalli, plasti, kivi ja isegi paberi, puidu ja kummiga.

Laserid suudavad indutseerida ka materjalide värvimuutust, jättes materjali pinna seejuures kahjustamata. Näiteks luuakse selle tehnoloogiaga arvuti klaviatuure, kus musta nupu sees on valge täht, 9/2011 (37)

te võite leida isegi küpsiseid, millele on firma kaubamärk laseriga peale küpsetatud.

PilDiD: tECh CoMPonEnts

huvitav lahEnDus

kaasaEgsEd LasErsEadMEd On OMa MÕÕtMEtELt vÕrrELdavad Lauaarvutiga

MEtaLLidE töötLEMisE suur vÕiMEkus On Muutnud LasErid vÄga pOpuLaarsEks autOtööstusEs

sermarkeerimise eeliseid Tech Automation OÜ juht Jonatan Valtenberg. “Lihtsamate toodete puhul, kus markeeringu korrektsuse tolerants on suurem, täidab tindiga trükkimine oma ülesande ära, kuid paraku vajab see seade laseriga võrreldes oluliselt rohkem hooldust. Tindikulu, düüside ummistumine, määrdumine jne tähendavad liini peatamist ja hooldustöötaja aega.

Laserid seevastu on pea täielikult hooldusvabad. Samuti pole neil üldjuhul kulumaterjale, kogu markeerimine käib toote või

pakendi pinnal,” toob Valtenberg välja peamise lasermarkeerimise eelise.

laseriga reljeefne pind Laseritega toodetele või pakenditele info kandmise eeliseid on teisigi: see ei kulu maha, ei muutu häguseks. Kuna laserkiire läbimõõt on 60 mikromeetri kanti, on võimalik töödelda ka väga väikeseid pindu, kandes sinna miniatuurset teksti. Seejuures jääb tekst aga loetavaks.

Erinevalt paljudest teistest tehnoloogiatest

9/2011 (37)

45

EnaMik kLaHvE kaasaEgsE tEHnOLOOgia JuurEs On LOOdud LasEritE kaasaBiL

suudavad 3D-laserid töödelda ka reljeefset pinda.

Lõpuks kummutaks veel ühe müüdi.

Laserid ei ole tänapäeval ei suured ega ka kallid. Tavaline markeerimislaser võib oma mõõtmetelt olla sarnane lauaarvutiga ning kaaluda vaid mõnikümmend kilo. Lihtsamad laserseadmed on täna kättesaadavad ka väiksematele tootmisettevõtetele ja leidub ka väikeettevõtteid, mis ongi oma unikaalse kvaliteedi saavutanud just tänu laserite võimalustele.

4646

Intervjuu intErvjuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

teadusaasta 2011/2012:

EEsti tEadusagEntuur vÕtaB ÜLE aLustEadustE raHastaMisE järgmise aasta 1. märtsist alustab tartus tööd senise Eesti teadusfondi baasil moodustatav Eesti teadusagentuur, mis hakkab tegelema alusteaduste rahastamisega. haridusja teadusministeeriumi (htM) teadusagentuuri ettevalmistava projektirühma juht, tartu Ülikooli professor volli Kalm, tutvustab agentuuri tööd ja eesmärke.

sellele, kes on eelkõige vastutav toetuse saanud teadusprojekti tulemusliku täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest. Institutsionaalsete grantide taotlemine järgmiseks aastaks hakkab toimuma kevadel ja individuaalsed grandid jaotatakse sügisel.

See loob võimaluse, et näiteks institutsionaalsest grantist ilma jäänud töögrupi tugevaimad liikmed saaksid võimaluse konkureerida individuaalsele toetusele ja saada siiski rahastamine järgmiseks aastaks.

Lühidalt öeldes suureneb koordineeritus erinevate rahastusvõimaluste vahel.

MErikE LEEs, ajakirjanik

M

inister Jaak Aaviksoo on öelnud, et loodava agentuuri oluliseks eesmärgiks on vähendada toetuste eraldamise bürokraatlikkust ja formalismi. Kuidas nende eesmärkide täitmine toetust taotlevate teadlaste jaoks praktikas välja näeb, kui me võrdleme seda Eesti Teadusfondi senise praktikaga?

Ma pole kunagi töötanud ETFi süsteemis, küll aga saanud sealt grante. Mul on suurem kogemus Teaduskompetentsi nõukoguga. Üks, mida kindlasti institutsionaalsete (terveid töögruppe katvate) uurimistoetuste taotlemisel teha saab, on ettepanek suurendada teadus-arendusasutuse osa taotluse koostamisel nii, et teadlase osaks jääb vaid konkreetse projekti teadusliku sisu esitamine.

Eesmärk on jõuda olukorrani, et kõike, mida ETAG ise teadusinfosüsteemidest või asutuste andmebaasidest teab (töötaja koormus ja amet, publikatsioonid, patendid, varasem rahastus, muud projektid jne), ei pea enam teadlaselt küsima, vaid laskma tal andmete õigsust kinnitada või täiendada. Teadlaselt on vaja küsida ainult seda, mida on vaja toetuse taotluse hindamiseks erialaspetsialistide poolt.

vOLLi kaLM, teadusagentuuri ettevalmistava projektirühma juht

Agentuur luuakse teadusfondi baasil ja sellega muudetakse rahastamist, et vähendada selle killustatust ja parandada teadusasutuste efektiivsust. Millised muutused selleks ellu viiakse või kuidas hakkab rahastamine pärast 1. märtsi välja nägema, et taotlejad teaksid sellega arvestada?

Rahastamise põhiinstrumentideks jäävad institutsionaalne ja individuaalne toetus (grant). Juba nende nimetus viitab

9/2011 (37)

Eesti Teadusagentuur luuakse senise Eesti Teadusfondi ja Teaduskompetentsi Nõukogu baasil. Te olete öelnud, et mõlema organisatsiooni funktsioonid jäävad alles ja tõenäoliselt lisandub uusi. Mis need uued ülesanded oleksid?

Siin on oluline täpsustada, et ETF on riigi sihtasutus, TKN aga nõuandev kogu.

Teadusagentuuri üks olulisemaid organeid saab olema hindamisnõukogu, kelle ülesandeks on uurimistoetuse taotluste hindamine, kasutades selleks erialaspetsialistidest eksperte. Hindamisnõukogu liikmed ei ole ETAGi koosseisulised töötajad.

ETAGi töötajaskond moodustub loodetavasti suures osas praegustest ETFi töötajatest ning praeguse sihtasutuse Archimedes töötajatest, kes on otseselt seotud teadusorganisatsioonilise tööga. Näiteks ka

foto: arChiMEDEs

Intervjuu

TKNi tehniline teenindamine on seni olnud Archimedeses. Enamus ETAGi funktsioone on kaetud praeguse ETFi ja Archimedese poolt, kuid senisega võrreldes suureneb oluliselt analüüs ja monitooring sellest, mis toimub maailma ja Eesti teaduses, millise mõju ja nähtavusega on “avaliku” raha eest tehtud teadus.

“Inseneeria” lugejaskonda huvitab, milliseid uusi võimalusi avaneb toetuste taotlemiseks neile. Mis teadusvaldkondadega agentuur tegeleb, kas valdkondade osas on plaanis laieneda?

Toetuste taotlemise võimalused on kõigile korralise teadusevalvatsiooni läbinud asutustele võrdsed ja kellelegi mingeid eeliseid ETAGi poolt ei tehta. See ei tähenda, et riik ei võiks oma strateegiate või teaduspoliitiliste otsustega määrata eelisarendatavaid suundi, millega ETAG loomulikult arvestab. Leian, et praegu ETFi ja TKNi poolt toetatavate teadusvaldkondade, -suundade ja -erialade katvus on piisavalt lai, rahuldab Eesti vajadusi ja ma ei oska nimetada ühtegi olulist suunda, mis oleks põhimõtteliselt riigieelarvest mitterahastatav.

Milliseid teadustegevusi toetatakse ja kas nende osas on muudatusi, kui mõelda minister Aaviksoo sõnastatud eesmärgile sidustada teadus- ja arendus-

tegevus paremini Eesti sotsiaalmajanduslike prioriteetidega.

Institutsionaalsete ja individuaalsete toetuste puhul on tegemist eelkõige – aga siiski mitte ainult! – alusteaduste rahastamisega ja nende grantidega pole otstarbekas hakata dubleerima näiteks EASi, KIKi, Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK), riigi tehnoloogiaprogrammide eesmärkide täitmist. Samas, kui tehnoloogilised või sotsiaalmajanduslikud probleemid vajavad alusteaduste panust, peab see finantseerivate osapoolte ja T&A asutuste ning ETAGi koostöös saama kindlasti võimalikuks.

Riigi olulisemad teadus- ja arendustegevuse prioriteedid sätestab vastav strateegia ning peaministri juhitav teadus- ja arendusnõukogu.

Kui palju töötajaid on uude agentuuri planeeritud? Kas teadusfondi ja teaduskompetentsi nõukogu liitmisel vabaneb ressurssi või tuleb uusi inimesi värvata?

Nagu eespool mainisin, ei saa TKNi liita ETFiga, küll aga moodustub agentuur ETFi juriidilisel baasil ja osalt nende inimestest. Sellega liitub ka osa praeguse sihtasutuse Archimedes töötajaid, või kui töötajad ei soovi, siis ainult funktsioonid ja töökohad. Nimetatud töötajad, kokku umbes 50, katavad praegu ära ligi 90% ETAGile ettenähtud funktsioonidest ja kohati esineb mõningast dubleerimist. Lisaks on ETAGil

Teadusagentuuri üks olulisemaid organeid saab olema hindamisnõukogu, kelle ülesan­ deks on uurimistoetuse taotluste hindamine.

vaja oma IT-spetsialisti, juristi ja rahataotluste eelarveid analüüsivat-hindavat finantsisti. Kokkuvõttes ma arvan, et ETAGis ei hakka tööle oluliselt rohkem inimesi, kui on hetkel vastavaid funktsioone täitvaid inimesi kahes eelnimetatud asutuses.

Kas agentuur hakkab asuma Tallinnas Endla tänaval teadusfondi ruumes?

Sihtasutuse asukoht saab olema Tartus, kuid väga oluline on ETFi kogemuse ja järjepidevuse säilitamine ning ma loodan, et ETFi töötajad, vähemalt oma enamuses, jätkavad ka Teadusagentuuris.

Seetõttu on ilmselt vajalik Endla tänava kontori tööshoidmine esialgu prognoosimatuks ajaks.

Tänud intervjuu eest!

   9/2011 (37)

47

4848

uussEaDE sEaDE uus

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

midagi uut suusatajatele:

kiviLiHvi pink tEEB MiLJOnEid MustrEid Ega tali enam kaugel pole, mis tähendab seda, et paras aeg on oma suusavarustus üle vaadata. inseneeria kirjutas selle aasta veebruaris suusapõhjade kivilihvimisest, mis parandab suusa libisemisomadusi. oktoobris käis inseneeria a&t spordis uuesti – tutvumas uue suuskade kivilihvimise pingiga.

Mati FELdMann, Inseneeria peatoimetaja

“V

õrreldes varasema tööpingiga on uus pink täielikult automatiseeritud,” iseloomustab suusahoolde tippspetsialist Sergei Lopuhhin. “Automaatne on käiakivilt vana mustri mahavõtmine, uue pealepanemine, suusa põhjale kandmine jne. Operaator tõstab ainult suusa peale ja maha. Tööpink balansseerib ise käiakivi – varem tulid seda tööd tegema Tehnikaülikooli spetsialistid.

Pink peab vajaduse korral emafirmaga sidet interneti teel, mis võimaldab pingi

häälestamist korraldada ka distantsilt,” selgitab Sergei.

suuskade heast määrimisest enam ei piisa Praeguse seisuga määrete maailmas suurt revolutsiooni enam oodata pole, seetõttu pööratakse maailmas suurt tähelepanu just õige suusamustri leidmisele.

Asi on selles, et suusa paremaks libisemiseks on lisaks heale määrimisele tarvis ka õiget mustrit – vastavalt ilmale, temperatuurile ja lume struktuurile.

Suusa libisemisel üle lume tekib rõhu ja hõõrdumise tõttu suusa ja lume vahele

Pingi Kuvarilt saaB valiDa ErinEvatE MustritE vahEl

ajutiselt mikroskoopiline veekiht. Ühelt poolt vee teke soodustab libisemist, kui kaks pinda nihkuvad teineteise suhtes paralleelselt ja hõõrdumine jääb veeosakeste enda vahele.

Aga teiselt poolt veekiht takistab, kui kaht pinda on tarvis teineteise küljest lahti rebida. Seega teenib suusa põhjale mustri lihvimine nii vee tekitamise kui vee ärajuhtimise efekti – vastavalt vajadusele ehk õhutemperatuurile, lumeoludele jne.

Näiteks külma ilmaga kantakse peale peenem muster, see aitab vett tekitada.

Samas jämedam muster aitab vett ära juhtida.

World Cup Easy

» Nr 3. Nullmuster ehk mustrit pole.

a&t sPorDi suusKaDE KivilihviMisE PinK

9/2011 (37)

» Nr 5. Kalaluu, sirg- ja kõverjoonega.

» Nr 9. Suusapõhi on jagatud viieks osaks.

Kaks joonmustrit on külgedel ja kalaluu (sirg- või kõverjoonega) on keskel.

PilDiD: a&t sPort

49

uus sEaDE

KONTROLLER

siin on Mustri alla saanuD nii KoonDislastE Kui harrastussPortlastE suusaD

Kliendid on nii tipp- kui pühapäevasportlased

Klient pildistab teda huvitava mustri nt mobiiliga üles, paneb mõõtkavaks kõrvale tikutopsi ja saadab foto meile.

Sele 1

» Nr 44.

Tasapinnalise laine muster.

» Nr 55.

Mitmesuunaline kalaluu.

Nimetatud tehnoloogia hakkas arenema 1980. aastatel plastiksuuskade tulekuga. Plastiksuusa põhjale on kantud polüetüleenist ja grafiidist mõnemillimeetrine kiht, mille sisse erinevaid mustreid lihvitakse. Kui see kiht ära kulub, on suusk omadega läbi. Samas suusamääre läheb kivilihvitud mustri peale. Suusapõhi on poorne plast, ja mida poorsem, seda parem, sest määret läheb rohkem sisse. Üks ülesanne on kivilihvimisel seega veel: see aitab suusapõhja poore avada.

“Kivilihvimisega töödeldakse nii murdmaa- kui ka slaalomi- ja mäehüppesuuski ning lumelaudu. Töödeldakse nii tippvõistlejate kui pühapäevasuusatajate suuski,” loetleb Sergei.

“On veel selline võimalus, et klient pildistab teda huvitava mustri näiteks mobiiltelefoniga üles, paneb mõõtkavaks kõrvale tikutopsi ja saadab foto meile. Uus tööpink on suuteline nendest andmetest kogu vajaliku protsessi kokku panema,” tutvustab A&T Spordi piirkonnajuht Olaf Mihelson. “Konkreetsed mustrid ei ole iseenesest patenteeritud, aga kui keegi on oma mustri välja töötanud, siis me arvestame tema soovi ega kanna seda mustrit kellegi teise suuskadele.”

9/2011 (37)

FOTOANDUR

SERVOMOOTOR

TEMPERATUURI KONTROLLER

OHUTUSANDURID

Tech Components OÜ Peterburi tee 34 11415 Tallinn +372 60 99 242 tech@tech.ee www.tech.ee

5050

huvita vlahEnDus lahEnDus huvitav

kütus otse elektriks:

kÕrgEMa kasutEguriga aLaLispingEMuundur aLtErnatiivsEtELE EnErgiaaLLikatELE inimkonna üha suuremaks muutuv energianälg koos tavapäraste energiaallikate puudustega sunnib meid üpris tõsiselt mõtlema alternatiivide aktiivsemale kasutuselevõtule.

tanEL JaLakas, TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi vanemteadur

G

lobaalne alternatiivsete energiaallikate edasiarendamine kannab juba vilja ning üha massilisemalt kasutatakse energiaallikatena nii tuult kui ka päikest, millest toodetud energiat on hakatud omakorda salvestama ka vesinikuna. Kahjuks on tuuleturbiinidest, päikesepatareidest ning vesinikku elektrienergiaks muundavatest kütuseelementidest väljuva

elektrienergia kvaliteet suures osas kõikuv ning pole otseselt kasutatav tavapäraste elektriseadmete toiteks.

Seetõttu on kirjeldatud tootmisüksuste oluliseks osaks muundusseadmed, mis aitavad stabiliseerida pinget ning muundada alalisvool stabiilse sageduse ja kindla pingega vahelduvvooluks. Rahuldamaks maailma üha kasvavat energiatarbimist, on vaja tõsta seadmete kasutegurit. Üks otsene võimalus kasuteguri tõstmiseks on kadude vähendamine muundusseadmetes, mis võimaldab optimeerida kogu tootmisseadme töörežiimi.

loodi kaks kasulikku mudelit, sisse anti patenditaotlus TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut koostöös taastuvenergeetika firmaga OÜ Nelja Energia on viimased kaks aastat vedanud koos arendusprojekti, mille esmaseks eesmärgiks oli töötada välja lahendus kütuseelemendi töö optimeerimiseks, sh kasuteguri, töökindluse ja väljundpinge kvaliteedi tõstmiseks ning töös elektrivõrguga parema sidususe saavutamiseks.

Selleks projekteeriti uudse skeemilahendusega pinget stabiliseeriv ja tõstev alalispingemuundur, kus lisaks innovaatilisele skeemilahendusele loodi ka paindlik juhtimissüsteem. Arendustöö tulemustele on saadud kaks Eesti kasulikku mudelit ning sisse antud patenditaotlus.

Töö käigus valmistati mitu väikese võimsusega seadet, üks 5 kW katseseade

Sele 1

Kütuseelemendi sidumine toitevõrguga KÜtusEElEMEnti tEEninDav alalisPingEMuunDur

o2

h2

KÜtusEElEMEnt

30 v – 60 v

vahElDi 600 v

toitEvõrKu 1 x 230 v ~ või 3 x 400 v ~

h20

9/2011 (37)

Pilt: autor

huvitav lahendus

51

Muundur sobib juurutamiseks erinevatele rakendustele – väike­ tuulikud, päikese­paneelid, ülikondensaatorid.

Pinget stabiliseeriv ja tõstev alalispingemuundur alternatiivsetele energiaallikatele

ning 10 kW laboratoorne prototüüpmuundur. Katsetuste käigus õnnestus mõõta laboratoorse seadme jõuosa kasuteguriks kuni 96%, mis on keskmiselt 10% kõrgem kui hetkel turul olevatel analoogsetel muunduritel.

Muunduri kõrge kasuteguri võti peitub kvaasi-impedantsallikaga pinget stabiliseerivas vaheldis koos pinget kordistavas väljundalaldis. Kvaasi-impedantsallikas piirab ka lühisvoolu kuni lühisekaitse rakendumiseni, kaitstes avariiolukordades sisendpingeallikat ülekoormuse eest ja tõstes sellega muundusseadmete töökindlust ning ohutust.

Muunduri kõrge töökindluse taga on ka komponentide jaotamine moodulitesse, mis loob omakorda tugevad eeldused toota tulevikus muundurit mistahes soovitud võimsusega (2,5 kW – 1 MW), kaotamata hetkel saavutatud näitajaid. Hetkel käib pingeline töö otsimaks võimalusi seadme mõõtmete, kaalu ja hinna vähendamiseks.

Arvutuste põhjal võib loota uute pooljuhtlülitite ning magnetmaterjalide kasutuselevõtu korral kasuteguri tõusu kuni 98 protsendini.

maalse kohandamisega sobib juurutamiseks erinevatele tööstuslikele rakendustele (väiketuulikud, päikesepaneelid, ülikondensaatorid jne). Potentsiaalsetest raken-

Muundur sobib ka tuulikutele ja päikese­ paneelidele Antud muundur on testitud küll kütuseelemendi sidumiseks elektrivõrguga, ent tehniliste näitajate poolest ning mini-

9/2011 (37)

dusvaldkondadest võib veel lisada telekomi ja lennunduse.

Arendustegevus jätkub eesmärgiga jõuda tootearenduse faasi. Selleks modifitseeritakse seadme parameetreid ja skeemi, viimaks need vastavusse turu tegeliku nõudlusega.

5252

KonvErEnts/MEss KonvErEnts / MEss

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

metallitöötlemise maailmamess:

EMO HannOvEris – rOHkEM kui oluline on ka järelteenindus ja konsultatsioonid. Teenindus hõlmab laia valikut erinevaid tegevusi alates 24-tunnisest varuosade tarnest kuni remondi ja hoolduseni mistahes maailma paigas. Juba praegu on turul saadaval internetipõhine hooldus, projekteerimine, konsultatsioonid, teleteenus, koolitus jpm.

sektor on kindel tootmismahtude kasvus

PiltE 2011. aasta hannovEri EMo-lt

19. –24. septembrini esitlesid rahvusvahelised tootmistehnoloogiate tootjad hannoveri EMo-l oma andeid ja võimekust. Metallitöötlemise sektori maailma tähtsaim mess näitas laia valikut moodsatest metallitöötlemise tehnoloogiatest, mis on paljude tootmisprotsesside alus. välja toodi uusimad masinad, tõhusad tehnilised lahendused, tugiteenused ja palju, palju muud. vEiJO kauppinEn, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

E

MO fookuses on tööpinkide tootmine, täppisinstrumendid, tootmissüsteemid, arvutitehnoloogia, tööstuselektroonika ja -tarvikud. EMO on CECIMO – Tööpingitootjate Euroopa

Koostöö Komitee – registreeritud kaubamärk. Esmakordselt oli messil kasutusel EMO app EMO2Go – kaasaegne mobiilne abivahend külastuse planeerimisel ja optimeerimisel.

Rahvusvahelisel tööpinkide turul valitseb tugev konkurents. Esile tõusmiseks ei piisa alati uutest tehnilistest lahendustest; 9/2011 (37)

Hannoveris oli 2037 eksponenti 41 riigist. Tööpingitööstuse innovatiivsus ei avaldunud üksnes masinate suurepärastes tootlikkuse näitajates, vaid ka väga atraktiivses ja funktsionaalses disainis – aspekt, mis on tänapäeva seadmete puhul ülioluline. Mess toimus taaskord väga muutlikus turusituatsioonis. Ühtlasi viitas see, mis suunas põhivahendite tööstus on liikumas.

Saksa tööpingitööstuse ja tema kliendibaasi olukord on hetkel hea. Sektor on kindel tootmismahtude kasvus.

Korraldajatele valmistas erilist heameelt ürituse rahvusvaheline väljund, sest ligikaudu 40% kõigist EMO-l osalejatest oli pärit välisriikidest. Väliskülaliste arv väljastpoolt Euroopat, eriti Aasiast ja Lõuna-Ameerikast, näitas 6,5-protsendilist kasvu; see omakorda tõi kaasa rekordilise kasvu kohalviibitud aja pikkuses külastaja kohta.

hiina on suurim tööpinkide ostja maailmas Mess meelitas kohale ligi 140 000 külastajat enam kui 100 riigist. Näitusesaalides oli tunda, et tööstusharus valitseb positiivne meeleolu. Teadaolevalt rohkem kui pooled külastajatest olid oluliste ostuotsuste tegijad oma ettevõtetes. 55% külastajatest teatas, et nad olid tulnud messile konkreetsete investeerimiskavatsustega; väliskülaliste hulgas oli see suhe koguni 75%. Messi lõppedes olid nii eksponendid, külastajad kui ka korraldajad ühel meelel, et üritus oli korda läinud.

Nõudluse kasvu Euroopas tõukavad tagant ekspordile orienteeritud Saksa ettefotoD: EMo hannovEr

Konverents / MEss

tööpingid võtted. Tugevasti on suurenenud tellimuste arv Aasiast – Jaapanist, Indiast, Lõuna-Koreast ja eriti Hiinast, kes tänapäeval on suurim tööpinkide ostja maailmas.

Tootmistehnoloogiate ostjad on taas julgust kogunud. Praeguste prognooside kohaselt suureneb tootmisseadmete kasutuselevõtt 2011. aastal 20%, samas kui üldine investeeringute kasv on kaks korda aeglasem.

Erilist tähelepanu pöörati messil lennundusele Euroopa ja Ameerika on järele jõudmas Aasia kasvutempole. Aasia ja Ameerika tarnijad on rahul Euroopa turgude mahu ja avatusega, eurooplastele omakorda on kasulik Aasias valitsev kõrge nõudlus tööpinkide järele. Prognooside kohaselt nõudlus tööpinkide järele BRIC-riikides 2015. aastaks kahekordistub. Sellest kasvust 50% langeb osaks Hiinale.

EMO külastuse muutsid väärtuslikuks ka mitmed kaasnevad üritused. Suurt huvi ja ainet debattideks pakkusid konverentsid erinevatel teemadel: jätkusuutlik tootmine, kosmosetehnoloogia arengud, Venemaa kui kasvav turg ning talentide värbamine ettevõttesse.

Messil pöörati suurt tähelepanu lennundustööstusele kui tohutu potentsiaaliga kliendile. Mahtude kasv lennukite ja nende komponentide tootmises, samuti titaani ning fiiberplastiku laienenud kasutuselevõtt esitavad uusi nõudeid kasutatavatele tööpinkidele. Titaankomponentide täieliku tootmisprotsessi esitlemiseks oli üles pandud eraldi näitus.

Esile tõusmiseks ei piisa alati uutest tehnilistest lahendustest; oluline on ka järelteenindus ja konsultatsioonid.

tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamisega.

IT, ajamid, andurid jm pakuvad palju uusi võimalusi seadmete ja süsteemide funktsionaalsuse tõstmiseks ning kvaliteedi parandamiseks. Messil tõusid olulisteks teemadeks ka süsteemide kõrge töövalmidus ning paranenud protsessikontroll ja -monitooring.

Hannoveri messi väljapaistvaim eksponent oli kahtlemata Saksa DMG ja Jaapani Mori Seiki allianss, kes võttis enda alla terve hiiglasliku näitusehalli. Suur ekspositsioon oli ka mitmetel teistel Saksa ja Jaapani ettevõtetel, nende hulgas Saksa MAG-il ja jaapanlaste Mazakil ning Okumal.

Fastems esitles FastLean FMS lahendust Kõiki EMO silmapaistvaid osalejaid on võimatu üles lugeda, kuid allpool paar näidet hiiglaslikust valikust. Soome ettevõte Fastems esitles FastLean FMS (Flexible Manufacturing System) lahendust, kus traditsioonilisse FMS-süsteemi integreeritud robotitehnika tulemuseks on nii tootlikkus

Saksa DMG ja Jaapani Mori Seiki allianss Väga selgelt eristuv kliendisegment tööpingitööstuse jaoks on meditsiinitehnoloogia tootjad. Implantaadid nagu põlve- ja puusaliigesed, luuproteesid jms esitavad tootmisele rangeid nõudmisi täpsuse ja pealispinna kvaliteedi osas.

Enamik maailma tootjatest näeb vaeva 9/2011 (37)

53

kui ka paindlikkus suurte tootmismahtude juures. See tähendab väiksemaid investeeringuid püsiseadmetesse ning aja kokkuhoidu ümberseadistamistel.

Sellele lisaks demonstreeris Fastems ka täiesti uut FMS-kontrollsüsteemi MMS 5, mille abil aja ja ressursside planeerimine annab kõigile kasutajatele töötajatest kuni juhtkonnani selge pildi, mis ülesandeid päeva jooksul täita ning milliseid ressursse selleks vaja läheb. Tootmisliini töölistele on mõeldud Fastemsi FastWizard robotkontroller, mis juhendab töötajat sammsammult üleminekul ühelt toimingult teisele. Kasutajaliidese põhielementide tundmaõppimine võtab aega mõned minutid.

Cellro pakub automatiseeritud lahendusi väikeseeriale Eesti väikeettevõtetele võiks huvi pakkuda Hollandi firma Cellro, kes pakub automatiseeritud lahendusi väikeseeria tootmisprotsesside võimalikult efektiivseks läbiviimiseks. Lahendus koosneb robot-moodulitest, mida saab ühendada ühe või mitme masinaga. Roboteid kontrollib intelligentne, kasutajasõbralik tarkvara, mis on spetsiaalselt konfigureeritud kliendi tootmisprotsessi vajadustest lähtuvalt. Cellro konkurentsieelis on tarkvaraplatvormi, tööstusroboti ja moodulsüsteemi hästitöötav kombinatsioon.

Järgmine EMO mess leiab aset Hannoveris septembris 2013.

suMMarY suMMarY

federation of Estonian Engineering industry 1991^2011

T

summary

5454

he federation was founded at the meeting of the authorized representatives of 17 metalworking and machinebuilding companies on October 16, 1991.

Actually, it was the restoration of the Federation of Estonian Metalworking Industry, established in 1936 but dissolved in 1940 by Soviet occupation authority.

At present the federation has 75 members – companies and their subsidiaries, sales firms, trade schools. The member collaboration has facilitated the transition to market economy and helped to promote our companies and their business contacts in all the industrial countries in the nearby region.

thousand Electric Cars for Estonian roads

I

n March the Estonian Government concluded an agreement with Mitsubishi Corporation for the sale of ten million pollution quotas. As a result of this agreement a network of charging stations will be set up throughout Estonia by the end of next year, and there will be over one thousand new electric cars on our roads.

The Electromobility Project (ELMO) will make Estonia one of the most advanced countries of the world with regard to the scope of charging stations and the number of electric cars per population. It is equally important that the implementation of the project will bring about an increased use of renewable energies and decreases air pollution.

The government subsidizes the purchase of an electric car via KredEx. Estonian citizens and foreigners with long-term or permanent residence permit, as well as legal persons registered in Estonia are entitled to apply for the subsidy. The subsidy covers up to 50% of the retail price of the vehicle, however, the upper limit of the aid is set at 18 000 EUR per car. In addition, KredEx supports the procurement and installation of the charger by 1000 EUR. Thus the project can aid about 500 electric car purchases.

In order to apply for the subsidy the car has to be bought from an EEA country or Switzerland with an appropriate type attestation, and it should be the original purchase. The warranty period has to be at least 2 years for the car and 5 years for the battery.

9/2011 (37)

tiki – synonym for trailer

A

S Bestnet, founded in 1990 and based on Estonian capital, is focused on the manufacturing and sale of car trailers. The company, once started by a couple of men, has now grown into an enterprise of over 100 employees, with subsidiaries in Finland, Sweden, Norway and nine stable business partners.

Although the name Bestnet is not generally known, its brands TIKI and AKU are famous and reliable throughout Scandinavia, the Baltics, and even further. The AKU-trailers in Finland and TIKItrailers in Sweden have been no. 2 players in the respective markets for several years already. The Bestnet boat trailers, however, are the strong market leaders in both of the countries where the ratio of boat-owners to the population is one of the highest in the world.

From the very start Bestnet has been focusing on international business. In 2011 exports constitute 93% of the total sales of the company. Although Estonia is still the company’s home market, incentives for product development and investment come mostly from abroad.

SINU INSENERITEADMISTE JA ELEKTROONIKA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSTE ALLIKAS ARENDUSPLATVORMID JA -KOMPLEKTID

CAD-TÖÖRIISTAD

OPERATSIOONISÜSTEEMID JA VIRNAD

TRÜKKPLAADITEENUSED

ARENDUSTÖÖRIISTAD

KONTROLLVARUSTUS

The element14 knode on tervet elektroonilise projekteerimise kulgemistsüklit hõlmav vooglahendus, mis aitab inseneridel projekteerida kiiremini, paremini, odavamalt. See pakub ühtset liidest laiale valikule projekteerimislahendustele, kus inseneri tehnoloogilised otsused loovad selgeid seoseid teiste süsteemitaseme komponentidega. See aitab inseneridel kiiresti uurida, tuvastada ja osta vajalikke lahendusi.

Keskkonna the element14 knode toimimise vaatamiseks külastage saiti: www.element14.com/knode

www.farnell.com/ee

www.element14.com