Inseneeria 2011 07

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

SEPTEMBER 7/2011 (35) SEPTEMBER 7/2011 (35) TTÜ MEHAANIKATEADUSKOND 75! >> DISAINIÖÖ >> EESTI ENERGEETIKA GRAND OLD LADY >> ETERNIITKATUSE ILU JA OHUD

Algas neljas veerandsada

TTÜ MEHAANIKATEADUSKOND 75!

Ilvestalo:

Avex:

TAFTIE:

Seve ehituse passiivmaja

paindtöötlemise esmakasutaja Eestis

2011. a konverents Tallinnas

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

sikaanel on foto TTÜ kampusest.

Esikaane kujundus: Taivo Org.

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

September 7/2011 (35)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOTOD: TTÜ

AA

TT

D

24

juhtkiri

USKON

75

MINU TEADUSKOND 75!

Mess

Fookuses

08 10 13 15 18 19 20 22 23

TTÜ Mehaanikateaduskond 75!

32

Disainiöö tuleb taas põnevate üritustega

TTÜ Mehaanikateaduskond 2011

TTÜ materjalitehnika instituudi koostöö ettevõtetega Soojustehnika Instituut keskendub põlevkivile Katsed ja kalibreerimine mehaanika ja metroloogia katselaboris Hilja Alak – Eesti energeetika Grand Old Lady Eesti Mehaanikainseneride Liit omistab kutseid Intelligentne keskkonnasäästlik hajusjälgitavussüsteem puidutööstusele TTÜ mehaanikateaduskonnas kaitstud doktoritööd 2006–2011

Seve ehituse passiivmaja esitleti Kokkolas

Tootmissisendid

Toorainehindade lõputu tõus – või siiski mitte?

Konverents

Järjekordne TAFTIE leidis aset Tallinnas

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

O

Tööstuse konkurentsivõime tõstmine

Intervjuu

34

Tänavune Ettevõtluspäev on pühendatud ettevõtluskultuurile

Huvitav lahendus

38

Elektrimasinate diagnostika kui moodus nende eluea pikendamiseks

EESTI FIRMA

42

Nullpunktkinnituse põhimõte Eesti paindtöötlemissüsteemis

Ehitus

44 46

Eterniitkatuse ilu ja ohud

Insenerikutse

MEss

26 28 30

3

NIKATE AD

Ü ME H

SISUKORD / JUHTKIRI

Euroopa tudengid TTÜ-s keskkonnasäästlikku mõtteviisi õppimas

Huvitav lahendus

48 52 54

Garage48: kas ulmeideede rakenduskolleegium?

Summary

Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

len minagi oma kõrgema hariduse TTÜ mehaanikateaduskonnas saanud. Alustas meid seitsmes eesti õpperühmas (masinaehitustehnoloogia, peenmehaanika ja autondus) 175 tudengihakatist, lisaks vene õpperühmad.

Palju meist lõpetas, ausalt ei tea.

Mehaanikateaduskond oli raske: millalgi teisest kursusest alates iga sess kuus-seitse eksamit, lisaks paar hindelist arvestust, mis olid üldse eelduseks eksamile pääsemiseks. Sessi ajal oli nii, et kolm päeva õppimist, eksam, kolm päeva õppimist, eksam... Kolm päeva oli minimaalne aeg, mis pidi kahe eksami vahele jääma. Ja rohkem polnudki päevi võtta. Eksamipäeva juurde kuulus väike õhtune tähistamine, šampus Vana Tallinnaga, et vähemalt mingiks ajaks koolimõtted peast välja ajada.

Kännu Kukk oli TTÜ (tol ajal TPI) n-ö šeflusalune peokoht. Aga juba järgmine hommik tuli järgmine aine käsile võtta.

Tõsi, eks toona oli ballasti ka kaasas. Näiteks kommunistliku partei ajalugu, teaduslik ateism, poliitiline ökonoomia, ajalooline materialism ja teaduslik kommunism – no mis teaduslikkust seal oli, ikka puhas ideoloogia. Aga see polnud mehaanikateaduskonna ega Tehnikaülikooli süü – neid aineid said kõikide ülikoolide kõik üliõpilased.

Naljakamatest õppeainetest oli meil üks semester joonistamist. Valgus ja vari, perspektiiv, lõpuks Norma mänguauto (kollase kalluri) tõetruu ülesjoonistamine. Minu jaoks oli õnneks ainult tegemist arvestusega. Või seadusandluse alused, paragrahv see ja see, luges (vist) hilisem Eesti peaprokurör.

Ma olen oma insenerihariduse üle uhke. Aitäh kõige selle eest, ülikool ja õppejõud!

4 4

UUDISED//KROONIKA KROONIKA UUDISED

Esimene plasti segujäätmete töötlemise tehas

Ilmus uus raamat täpsustehnikast EESTI MEREAKADEEMIA KIRJASTUSELT ILMUS UUS ÕPIK-KÄSIRAAMAT – TIIT TIIDEMANN “TOLERANTSID, ISTUD JA MÕÕTAHELAD“. TALLINN, 2011, 71 LK.

T

PLASTREXI PROFIILIDEST VALMISTATUD ILMASTIKUKINDLAD LILLEKASTID

EESTI ETTEVÕTE “REXEST GRUPP“ ON KÄIKU ANDNUD BALTI RIIKIDE ESIMESE PLASTIDE SEGUJÄÄTMETE TÖÖTLEMISE TEHASE, ET LUUA UUSI TOOTEID.

P

aide lähedal Väätsal asuv uus tehas kasutab “Rexesti” omandiõigusega tehnoloogiat, mis võimaldab ümber töödelda selliseid pakendijäätmeid nagu jogurtitopsid, plastkotid ja ketšupipudelid.

Jäätmekäitlusettevõte, mis teeb vastupidavaid profiile sellistele toodetele nagu aiamööbel, kaubaalused ja ehitusmaterjalid, on Mäos asuva “Rexesti” ja kohaliku omavalitsuse “Väätsa Prügila” ühisettevõte. Profiile ja teisi segujäätmetest valmistatud tooteid turustatakse kaubamärgi “PlastRex” all.

“EUROPEAN PLASTICS NEWS“, JUULI/ AUGUST 2011

rükis sisaldab jooniste lugemiseks ning mõõtmestamiseks ja tolereerimiseks vajalikku klassikalist tolerantside ja istude käsitlust, geomeetriatolerantside ja pinnakareduse olemuse selgitust ja vastavaid tähistusi, mõõtmete koosarvutamist mõõtahelais. Kogu materjal on esitatud uusimate seisukohtade valguses. Istude ja mõõtmete täpsusest räägitakse eelkõige töötlemise majanduslikkuse seisukohast. Pikemalt on juttu arengutendentsidest tolereerimises – vahetatavusest, standardimisest ja remonditavusest. Tõrketa töö tõenäosuse põhimõtteid selgitatakse timmitud ehk kulusäästliku Kuue Sigma meetodi varal.

Käsiraamatulisse õppematerjali on lisatud väljavõtteid standarditest, lõpus esitatakse tolerantsitabelid piltlikul kujul – skematiseeritud tolerantsitsoonidega –, et mõõtmeid ja istusid oleks hõlpsam kaasaegselt käsitleda. Raamat on varusta-

tud ka mõningate ingliskeelsete standardterminitega.

Materjal on mõeldud esmajoones mehaanikaüliõpilastele, kes puutuvad kokku täpsustehnikaga: mõõtmestamise, tolereerimise, konstrueerimise, jooniste lugemise ja vastavate standarditega. Kuid raamat on väga kasulik ka insenerile ja tehnikule, meistrile ja töölisele, ametikooli õpilasele.

Väljaannet on võimalik osta ja tellida Eesti Mereakadeemia Raamatukogust, tel 6 135 572, pille.tool@emara.ee Hind koos käibemaksuga 7.-€.

Klaasseintega saun tõi edu ARHITEKTUURIBÜROO PLUSS ARHITEKTIDE INDREK ALLMANNI JA TARMO MILLERI NING INSENER ANDRES LÄÄNESAARE PROJEKTEERITUD SEMIAUTONOOMNE KLAASSEINTEGA LEILIRUUM VALITI MAAILMA ARHITEKTUURIFESTIVALI LÕPPVÕISTLUSELE, MIS TOIMUB 2.–4. NOVEMBRINI BARCELONAS.

A

rhitekt Tarmo Miller: “Saun on olnud eestlaste jaoks tähtsal kohal aastasadu, on olemas traditsioonid, milline üks saun ja saunaskäik välja näeb. Meie seevastu tegime ebatüüpilise sauna, pakkudes võimalust võtta leili otse looduse ja valguse keskel. Hetkel asub ainus klaasseintega saun ühel kaunil Eesti saarel.” “Kandvate klaasist seintega leiliruum on mitmeti eksperimentaalne,“ rää-

7/2011 (35)

kis Indrek Allmann. “Idee sellise lahenduse funktsionaalsest toimivusest, mis esialgu rajanes vaid arhitektide sisetundel, leidis reaalsuses kinnitust.”

Väljavalituks osutunud bürood saavad õiguse esitleda oma projekte Maailma Arhitektuurifestivali põhiüritustel ning kandideerida festivali auhindadele. Festival kulmineerub 4. novembril aasta maailma parima ehitise valimisega.

PILT: PLASTREX

#BLUFSJUTJJEJWBCBE NFUBMMJMĂŒJLFWFEFMJLVE #BLUFSJUTJJEJWBCB KBIVUVT MĂŒJLFWFEFMJLV LB TVUBNJTFTU FUUFWĂŒUUFT NBOSPMBOE "( Nßßdisaegsed jahutus-lĂľikevedelikud vĂľivad metallitÜÜtlusettevĂľtete tÜÜprotsesse tunduvalt efektiivsemaks muuta, kui mĂľistetakse nende olulist rolli tootmisprotsessi toimimisel ja kvaliteedi tagamisel. Sellel eesmärgil ongi trĂźkimasinate tootja manroland AG loonud oma oskusteabekeskuse, kus testitakse jahutus-lĂľikevedelike tehnoloogiaid.

Katsetustel on ennast tĂľestanud Henkeli uus, bakteritsiidivaba jahutus-lĂľikevedelik, mis on riknemiskindel.

Tänapäeva rullofsetmasinates liigub paber läbi trßkimasina kiirusel enam kui 50 km/h, kuid sellele vaatamata kantakse trßkivärv mÜÜdalibisevale paberile sajandikmillimeetri täpsusega. Vþimsad täisautomaatsed trßkimasinad muudavad trßkkimise katkematuks konveierprotsessiks. Määravaks saab iga ßksiku masinadetaili kvaliteet ja täpsus.

Seetþttu toodab manroland AG kþik oma trßkimasinate koostisosad ise. Ainußksi Augsburgis asuvas ßlimalt mehhaniseeritud tootmisßksuses on umbes 300 metallilþikepinki, mis tÜÜtavad ÜÜpäevaringselt kolmes vahetuses.

.JUUF BCJBJOF WBJE PMVMJOF UPPUNJTUFHVS Keskkonna- ja tÜÜkaitse juhi Anton BĂźchele sĂľnul on mehhaniseeritud tootmisprotsesside oluliste faktorite hulgas eriline koht nßßdisaegsetel jahutus-lĂľiketehnoloogiatel: „Keti tugevuse määrab selle nĂľrgim lĂźli. Tihti jäetakse märkamata, et pika kasutuseaga jahutus-lĂľikevedelike kasutamise Ăľige planeerimine suurendab olulisel määral tootmise efektiivsust ja vähendab kulusid.“ Uudsete lahenduste otsingul katsetatakse ettevĂľttesiseses jahutus-lĂľikevedelike oskusteabekeskuses alternatiivseid tootelahendusi reaalsetes tÜÜtingimustes. Seda, mis on seejuures kĂľige olulisem, selgitab Petra Barthky ettevĂľttest Pentafluid GmbH: „TÜÜstusettevĂľtted esitavad jahutus-lĂľikevedelikele järjest suuremaid nĂľudmisi, soovides, et need oleksid vĂľimalikult pika kasutuseaga ja majanduslikult tasuvad. Olulisteks kriteeriumiteks on toote määrimisomadused, puhtus, stabiilsus ja

kulu. Lisaks kehtestavad toodetele uusi nĂľudmisi ka muudatused tÜÜohutusnĂľuetes ja karmistuvad keskkonnanĂľuded.“ manroland AG tÜÜstuslike vedelike valdkonda haldab ja optimeerib alltÜÜvĂľtu korras ettevĂľte Pentafluid, kelle vastutusalasse kuulub kĂľik alates kauba soetamisest kuni määrimisprotsesside juhtimiseni.

Varem oldi tihti probleemi ees, et jahutuslþikevedelik kippus suvekuudel isegi lßhikeste seisakuaegade järel riknema, mistþttu tuli see välja vahetada ning sellega kaasnesid omakorda suured kulud. Riknemise pþhjuseks oli emulsiooni suur saastumine bakteritega. Saastumise tagajärjel tekkinud ebasoovitav biomass tþi lisaks endaga kaasa problemaatilised hþþrdumisjäljed ja jahutusvedeliku värvuse muutuse, samuti ei suutnud saastunud jahutusvedelik enam tagada piisavat korrosioonikaitset, kuna selle pH-väärtus oli langenud. Pika kasutuseaga jahutus-lþikevedeliku otsinguil otsustati muuhulgas katsetada Henkeli uut, veega segatavat bakteritsiidivaba jahutus-lþikevedelikku Multan 71-2.

+BIVUVT MĂŒJLFWFEFMJL NJT FJ SJLOF Toode pĂľhineb uuel kontseptsioonil, mis tagab suure bioloogilise stabiilsuse, ilma et oleks tarvis lisada biotsiide vĂľi tegeleda järelkonserveerimisega. Pärast pooleaastast katsetamist on Anton BĂźchele lĂľplikult veendunud: „Kui varem tegid meile muret isegi kahepäevased seisakud, siis tänu Henkeli uuele tehnoloogiale pĂźsib toode riknemata kuni kuus nädalat. Lisaks on kĂľnealune jahutus-lĂľikevedelik palju vähem vastuvĂľtlik seenorganismide tekkele, mis annab suuri eeliseid tÜÜprotsesside ohutuse ja kulude kokkuhoiu tagamisel.

Bakteritsiidivaba jahutusmäärdevedelik on lisaks ka palju vähem vastuvþtlik seenorganismide tekkele, mistþttu see annab suuri eeliseid tÜÜprotsesside ohutuse ja kulude kokkuhoiu tagamisel.

Multan 71-2 uue emulgaatortehnoloogia kasutuselevõtt hoiab jahutus-määrdevedelikes ära probleemse bakterite vohamise ilma bakteritsiide kasutamata.

Puhtus on oluline kriteerium, mille põhjal hinnatakse jahutus-lõikevedeliku kvaliteeti, kuna bakteritest saastunud emulsioonid kahjustavad nii masinaosi, töödeldavaid pindu kui ka lõikeriistu: määrimisomadused halvenevad ja tööriistad ei ole enam piisavalt kulumise eest kaitstud. Lisaks võib juhtuda, et agregaadid kleepuvad üksteise külge kinni, voolikud ummistuvad ning jäätmekäitluskulud aina kasvavad.

Anton Büchele sõnul ei ole jahutus-lõikevedeliku puhul määravaks mitte ainult ostuhind, vaid ka selle mõju seadmete elueale. Ta toob järgmise näite: „Tänapäevaste masinate sisejahutuse tagamiseks pumbatakse jahutus-lõikevedelikke kohati väga suure surve all. Saastumisel võib olla väga tugev abrasiivne toime, mis põhjustab suuri lisakulusid.“

.»SHBUBWBMU QJLFN NBTJOBTJTFOF T»JMJWVTBFH manroland AG näide kinnitab, et ettenägeliku planeerimisega kaasnevad konkreetsed eelised.

Pärast edukalt läbitud testimisi on Multan 71-2

koormusel töötavates masinates, mille jahutus-lõikevedeliku kogus on 6000 liitrit, pidime varem tootmise käigus umbes seitse korda aastas vedelikku vahetama. Uus Multani tehnoloogia on masinate kasutamise palju stabiilsemaks muutunud. Vaatamata sellele, et meie tööprotsessid on väga koormavad, peame nüüd jahutus-lõikevedelikku vahetama vaid kord aastas,“ selgitab Anton Büchele.

Ja see tasub ennast ära: aastane kokkuhoid masina kohta on umbes 14 000 eurot. Möödanikku on vajunud ka masinate senised neli päeva väldanud puhastustööd: vana emulsioon tuleb üksnes suunata jäätmekäitlusse ja masinad täita uuega.

0IVUV CBLUFSJUTJJEJWBCB UÍÍLFTLLPOE Bakteritsiidivaba tehnoloogia rakendamine koormab vähem ka töötajate tervist. Seni on tööstuses kasutatud suures koguses inimesele ja keskkonnale ohtlikke bakteritsiide. Standardina on kasutusel jahutus-lõikevedelikud, mis sisaldavad bakteritsiide konservandina või eeldavad nende lisamist kasutamisel. Ohtlike ainete käitlemise alal on ettevõtte manroland AG eesmärgiks tervist kahjustavate ainete kasutamise pidev vähendamine. „Multani bakteritsiidivaba jahutus-lõikevedeliku kasutuselevõtt on meie jaoks järjekordne oluline samm rangete ohutusstandardite tagamisel,“ väidab Anton Brucklachner, kes vastutab ettevõttes ohtlike ainete käitlemise eest.

Lisaks on tootel eelkäijatega võrreldes ka märkimisväärselt paremad määrimis- ja puhastusomadused. Uus jahutus-lõikevedelik Multan sobib kõikidele levinud lõikematerjalidele ja tootmisprotsessidele. Vedeliku valmistamine on lihtne ja odav – kontsentraati tuleb lihtsalt segada kraaniveega, ilma et peaks kartma vahu teket. Head puhastusomadused on näha juba palja silmaga. „Jahutus-lõikevedelik seob endaga mustuse ja filtreerimisel saab selle hõlpsasti eemaldada, mida tõestab asjaolu, et jahutus-lõikevedeliku värvus muutub peaaegu endiseks,“ selgitab Anton Büchele. Metallilaastud uhetakse hoolikalt eemale, mistõttu tööriistadele ja masinatele ei jää kleepuvaid jääkaineid ning töödeldud detailid väljuvad masinast puhtana. „Kokkuvõtteks võib öelda, et uus jahutus-lõikevedelik muudab tootmisprotsessi märgatavalt ohutumaks ja kvaliteetsemaks.“ Rohkem teavet veebilehel: www.henkelmultan.com

Uus jahutus-määrdevedelik Multan sobib kõikidele levinud lõikematerjalidele ja tootmisprotsessidele.

end tõestanud ka praktikas ning täna kasutatakse seda 33-s trükisilindreid tootvas masinas. Toote kasutusiga on märgatavalt pikem kui kõikidel varem kasutatud jahutus-lõikevedelikel. „Suurel

KONTAKTISIK: Andres Ratnik Henkel Balti OÜ Mob.: 505 5608 andres.ratnik@henkel.com

8

Fookuses

Mehaanikateaduskond on üks vanemaid tehnikaülikoolis. Tema eelkäijaks võib lugeda mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakonda, mis avati 1936. a Tallinna Tehnikainstituudis (TTI) üheaegselt ehitus- ja keemiaosakondadega.

algas neljas veerandsada:

TTÜ mehaanika­ teaduskond 75!

FOTOd: TTÜ

Ü Me H T T

d PRIIT kuLu, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan, professor

K

oos TTI nimetuse muutmisega Tallinna Tehnikaülikooliks (TTÜ) 1. jaanuaril 1938 moodustati ühine ehitus- ja mehaanikateaduskond. Õppetöö paremaks korraldamiseks jaotati teaduskond omakorda kaheks osakonnaks.

Dekaaniks valiti professor Oskar Martin, prodekaaniks professor Robert Livländer.

Tehnilise joonestamise laboratooriumi baasil moodustati masinate konstruktsioonide ja mehaanilise tehnoloogia laborid.

Masinaehitusinseneride ettevalmistuses säilis üldine energeetikaalane suunitlus, kuid konstrueerimissuunale lisandus võrdväärsena juba tehnoloogiline suund.

Elektrotehniline suund kujundati 1939. a eraldi elektrotehnika haruks.

1940. a oktoobris ühendati kaks laboratooriumi ühiseks tehnoloogia kateedriks.

Moodustati kaks professuuri (masinate konstruktsioonide professuur ja mehaanilise tehnoloogia professuur).

Esimene lend masinaehitusinsenere lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli 1940. a.

Inseneridiplomi said TA akadeemik Ilmar Öpik, omaaegne mehaanikateaduskonna dekaan dotsent Eugen Soonvald ja Johannes Roes.

Tehnoloogia kateeder taastati laborite baasil 1944. aasta sügisel taastati endiste laboratooriumite baasil tehnoloogia kateeder (ametlikus asjaajamises kasutati üheaegselt nii tehnoloogia kui ka mehaanilise tehnoloogia kateedri nimetust). Kateedrijuhatajaks nimetati tagalast naasnud dotsendi kohusetäitja Paul Volmer. Kateeder kuulus ehitus-mehaanikateaduskonna koosseisu.

1944–1947. a oli ehitus-mehaanikateaduskonna dekaaniks Ottomar Maddison ja prodekaaniks dotsent Jaan Ivand.

1947. a sai senisest tehnoloogia kateedrist alguse tervenisti kolm kateedrit: graafika, metallide tehnoloogia ja masinaehituse kateeder ning ehitus-mehaanikateaduskond jagati kaheks. Loodi iseseisev mehaanikateaduskond, kuhu koondati kõrgharidusega mehaanikute, soojusenergeetikute ja elektrikute ettevalmistamine.

Lühikest aega (sept – dets 1947) täitis mesele 1

TTÜ mehaanikateaduskonna dekaanid 1947 1947–1958 1958–1961 1961–1964 1964–1976 1976–1994 1994–1998 1998–1999 1999–2004 2004–2005 2005–2010 2010–

dekaani kohusetäitja professor Jaan Ivand dotsent Eugen Soonvald dotsent Juhan Masing dotsent Rudolf Mosberg dotsent Harri Kuldma dotsent Mihkel Pikner aseprofessor Jakob Kübarsepp dekaani kohusetäitja professor Rein Laaneots professor Jüri Papstel dekaani kohusetäitja professor Toivo Pappel professor Priit Kulu professor Tauno Otto

uskoN

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

75

9

Ad

ANIkATe AFookuses

haanikateaduskonna dekaani kohuseid dotsent Jaan Ivand.

1947. aasta detsembris määrati dekaani kohusetäitjaks dotsent Eugen Soonvald,

1964. aasta kevadel kolis mehaanikateaduskond Mustamäele vastvalminud V õppekorpusesse.

Priit kulu

kes kinnitati mehaanikateaduskonna esimeseks dekaaniks järgmise aasta märtsis.

Selles ametis oli ta 1958. a septembrini.

1947/48. õppeaasta alguseks oli mehaanikateaduskonnas kaks osakonda ja kuus kateedrit: mehaanika (metallide tehnoloogia, masinaehituse ja soojusenergeetika) ja elektrotehnika osakond (elektrotehnika teoreetilised alused, elektroenergeetika ja elektriside).

10

Fookuses

Teaduskonna dekaanid olid oma ala tõsised tegijad Aastatel 1958–1961 oli mehaanikateaduskonna dekaaniks metallide tehnoloogia kateedri dotsent Juhan Masing ja 1961–1964 sama kateedri dotsent Rudof Mosberg. 1964. a kevadel kolis mehaanikateaduskond Mustamäele vastvalminud V õppekorpusesse. Dekaaniks valiti masinaelementide dotsent Harri Kuldma, kes oli selles ametis 12 aastat.

1976. a valiti mehaanikateaduskonna dekaaniks dotsent Mihkel Pikner, kes oli aastatel 1972–1976 teaduskonna prodekaan. Dekaanina töötas ta kuni 1994. aastani. 1994. a valiti mehaanikateaduskonna dekaaniks aseprofessor Jakob Kübarsepp, prodekaaniks nimetati professor Rein Laaneots. M- (mehaanika-) õpikonna juhatajaks määrati dotsent Mihkel Pikner.

Seoses Jakob Kübarsepa asumisega õppeprorektori ametikohale sai 1998. a dekaani kohusetäitjaks professor Rein Laaneots.

1999. a valiti mehaanikateaduskonna dekaaniks professor Jüri Papstel, prodekaaniks nimetati professor Toivo Pappel.

Seoses Jüri Papsteli lahkumisega meie hulgast 2004. a sai dekaani kohusetäitjaks professor Toivo Pappel.

2005. a valiti mehaanikateaduskonna dekaaniks professor Priit Kulu, õppeprodekaaniks jäi professor Toivo Pappel ja teadusarendusprodekaaniks nimetati dotsent Tauno Otto.

2010. a valiti Tauno Otto tootmistehnika professoriks ning seejärel ka mehaanikateaduskonna dekaaniks. Teadusarendusprodekaaniks nimetati professor Priit Kulu.

kirjandus 1. Tallinna Tehnikaülikool 1918–1940, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2008 2. Tallinna Polütehniline Instituut 1936– 1940, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2008 3. Tallinna Tehnikaülikool. Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 1998 4. Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, TTÜ kirjastus, 2008 5. Metallide tehnoloogia kateedri ajalugu, II osa Personaalia, 1986 6. 70 aastat mehaanikateaduskonda, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2006

IN MeMoRIAM Lahkunud on TTÜ mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi direktor professor Lembit Roosimölder (05.09.1942^06.07.2011).

Teiste hulgas jäävad unustamatut õpperühma juhendajat meenutama TTÜ peenmehaanika 1985. aasta lõpetajad.

tänane päev:

TTÜ Mehaa n Tauno oTTo, mehaanikateaduskonna dekaan, professor

PRIIT kuLu, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan, professor

Õppetöö Bakalaureuseõpe – Mehhatroonika – Soojusenergeetika – Tootearendus ja tootmistehnika Magistriõpe – Disain ja tootearendus (Design& Engineering – inglisekeelne ühisõppekava koostöös EKA-ga) – Mehhatroonika – Soojusenergeetika – Tootearendus ja tootmistehnika, peaerialadega: Tootearendus Tootmistehnika Transporditehnika Laevaehitus (õpe toimub Aalto Ülikoolis) Mehhanotehnika (alates sügisest 2011, kaugõppe vormis) – Tööstustehnika ja juhtimine (Industrial Engineering & Management – ingliskeelne õppekava koostöös majandusteaduskonnaga) doktoriõpe – Mehhanotehnika, peaerialadega: Tootmistehnika Materjalitehnika Mehhatroonika Soojusenergeetika Tervishoiutehnoloogia (alates sügisest 2011, koostöös Tehnomeedikumiga)

Õppekavaarendus Teaduskonnas on kolm mahukat meetme “Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni

TT

75

d

a nIkaTeaduskond 2011

11

uskoN

Ü Me H

NIkATe Ad

AA

sele 1

Teaduskonna struktuur MeHAANIkATeAduskoNd

InsTITuudId

MAsINAeHITus

MATeRJALITeHNIkA

MeHHATRooNIkA

kaTseLaBoR

sooJusTeHNIkA

MeHAANIkA JA MeTRoLooGIA

ÕPPeTooLId Autotehnika Tootearendus Tootmistehnika Tootmissüsteemid Materjaliõpetus

Metallide tehnoloogia Kvaliteeditehnika ja metroloogia Masinaelemendid ja peenmehaanika Masinamehaanika

Mehhatroonikasüsteemid Soojusenergeetika Soojusjõuseadmed Tööstuslik soojustehnika

TeadusLaBoRId Pulbertehnoloogia Triboloogia Mehhatroonika-, masina- ja mõõtesüsteemid

arendamine” alameetme “Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö” õppekavaarendusprojekti. Nende eesmärgiks on kõrgkoolide suutlikkuse tugevdamine tööturu arengutega arvestamisel: Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühismagistriõppekava “Tuumaelektrijaamad” – projekti juht prof Aadu Paist; Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise ühisõppekava “Disain ja tootearendus” väljatöötamine ja käivitamine – projekti juht Tiia Vihand;

Innovatsiooni arendamine mehhanotehnika valdkonna ettevõtluses – projekti juht prof Priit Kulu.

Teadustemaatika põhiteemad Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia (2008–2013) – teemajuht prof Jakob Kübarsepp Kõvapinded ja pinnatehnika (2008 – 2013) – teemajuht prof Priit Kulu Mehhatroonika- ja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid (2008– 2013) – teemajuht prof Mart Tamre

Energiaressursside säästlik kasutamine ja protsesside täiustamine põletusseadmetes (2007–2012) – teemajuht emeriitprof Arvo Ots Metroloogia kaasaegsetes teadustes (2011) – teemajuht prof Toomas Kübarsepp Teooria ja meetodid jätkusuutlike tootmisprotsesside ja toodete arendamisel (2011) – teemajuht v.tead. Jüri Majak –, mis on jätkuks 2010. a. lõppenud sihtteemale T684 Toodete ja tootmisprotsesside kiire teostamine – teooria ja metodoloogia (teemajuht prof Rein Küttner)

12

Fookuses

olulisemad rakendusuuringud eesti tööstusele Masinaehituse TAKi (IMECC) projektid – äri ja tootmisprotsesside integratsioon e-tootmise ja toote elutsükli juhtimissüsteemi baasil; – kulu- ja ajasäästlikud lahendused protsesside automatiseerimiseks väikeja keskmistele ettevõtetele; – iseorganiseeruvad jälgimis- ja diagnostikasüsteemid; – keevitustehnoloogia arendamine ja keevitusprotsesside automatiseerimine (MTI).

AS Norma – turvarihma detailide termotöötlustehnoloogia (MTI, MEI) EAS; – monokristalsete teemandipinnete sadestamine ning sadestusprotsessi modifitseerimine (MTI); – Isemäärivad süsiniknanokiudude (CNF) tribopinded (MTI); – kõrgtugevate teraste rakendamine tööstuslikus projekteerimises ja tootmises (MTI); – uudne põlevkiviõli tootmise tehnoloogia (MSI); – seade konvektiivsoojuslevi intensiivistamiseks (MSI).

Eesti Energia, Narva Elektrijaamad AS – Narva Elektrijaamade surveseadmete ohutu käitamise tagamise uuringud (MSI); – põlevkivielektrijaamade käiduga seotud soojustehniliste ja keskkonnaalaste probleemide lahendamine (MSI).

EV Kaitseministeerium – kergsoomuspaneelide valmistamise tehnoloogiate väljatöötamine (MTI); – universaalne liikurplatvorm.

olulisemad välislepingud Metso Materials Technology – Kermi-

sed kiirestikuluvate masinaosade valmistamiseks (MTI) EL RP – Intelligentne keskkonnasäästlik jälgimissüsteem puidutööstusele V331 (MHI) Interreg IVA – Innovatiivsete regiooniülest konkurentsivõimet tagavate ärimudelite arendus (MEI) Interreg IVB – Bioenergia kasutamise edendamine Balti mere äärsetes riikides (MSI); – Kontseptsioonid pilliroo kasutamiseks kohaliku biokütuse ja ehitusmaterjalina (MSI) Nordic Energy Research – Primaarenergeetika efektiivsus

katsetustegevus Mehaanika ja metroloogia katselabor (MMKL) – katseteenuste osutamine (keevisõmbluste, relsside, materjalide vastavuse katsetamine); – metroloogiaalased teenused; – pinnakareduse ja kõvaduse etalonide arendustegevus.

MMKLi all osutab katsetusalast teenust ka ehitusteaduskonna tugevuslabor ja hüdromehaanikalabor (isolatsiooni- ja katusekattematerjalide, armatuuri, plasttorude katsetamine).

Soojustehniliste mõõtmiste katselabor (soojustehniliste seadmete katsetamine, Sele 2

T&A rahastamine (mln kr) 100% 80% 60%

31,5

36,9

33

30,5

33,8

Kogumaht sh REV

40% 20%

17,2

19,2

15,6

13,1

16,3

2006

2007

2008

2009

2010

0%

Sele 3

Teaduspublikatsioonid 100% 80% 60%

33

40

29

55

46

11

16

11

25

19

2006

2007

2008

2009

2010

40% 20% 0%

Artiklid ajakirjades sh rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades

Ü Me H

TT

d

TÖÖsTuse konkuRenTsIVÕIMe TÕsTMIne TTÜ masinaehituse instituudi T&A üks peamisi eesmärke on toetada ettevõtteid konkurentsivõimeliste toodete ja tootmistehnoloogiate evitamisel.

doktoriõpe Vastuvõtt doktoriõppesse võrreldes aastatega 2007–2008 (9–10 inimest) on kasvanud ligi kaks korda. Aastatel 2009–2010 oli vastuvõtt 21–23 doktoranti. Tänase seisuga on doktorante teaduskonnas ligi 80. Kaitsmiste arv aastas on 5–8, mis on doktoriõppe efektiivsuse poolest TTÜs esirinnas. 2010. a kõige edukam doktorantide juhendaja TTÜs oli prof Priit Kulu.

Doktoriõppekava Mehhanotehnika sisaldab nelja eriala (tootmistehnika, materjalitehnika, mehhanotehnika ja soojusenergeetika), alates 1. septembrist 2011 lisandus ka meditsiinitehnika (tervishoiutehnoloogia) eriala.

Alates 2005. a on mehaanikateaduskonna doktorandid osalenud mitmetes doktorikoolides: TTÜ doktorikool Uued tootmistehnoloogiad ja protsessid (UTTP) 2005–2009, mehaanikateaduskonnast osales 13–15 doktoranti aastas, toimus 11 kaitsmist; TÜ ja TTÜ Doktorikool Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad (FMTDK) 01.02.2009– 31.08.2014, mehaanikateaduskonnast osales 11 doktoranti 2009. a kevadel, 19 doktoranti sügisel, toimus 3 kaitsmist; TTÜ doktorikool Energia ja geotehnika doktorikool II 01.12.2008–31.

08.2014, mehaanikateaduskonnast osaleb 21 doktoranti.

75

13

uskoN

isolatsiooni- ja konstruktsioonimaterjalide soojustehniliste omaduste mõõtmine, kütuste, tuhkade, õhuheitmete jm koostise analüüs).

MSI teavitusasutusena – ehitustoodete- ja materjalide ning surveseadmete valdkonnas.

MSI inspekteerimisasutusena – rõhu all töötavate surveseadmete metalli seisundi inspekteerimine.

NIkATe Ad

TTÜ masinaehituse instituut:

AA

LeMBIT RoosIMÖLdeR, professor

I

nstituudi ja sellega seotud tehnoloogia arenduskeskuse IMECC T&A töö planeerimisel oleme lähtunud ELi Tulevikutehase tehnoloogiaplatvormi soovitustest. Platvorm määrab globaalsed arengutegurid toetamaks ettevõtete ja teadusasutuste koostöös teadmistepõhist ettevõtlust ja uuendamaks tooteid ning tehnoloogiaid.

Euroopa ettevõtete ja T&A-asutuste esindajate ühise arutelu tulemusena on püstitatud järgmised alameesmärgid tööstuse arenguks.

Tootmise jätkusuutlikkuse suurendamine IKT-l põhinev tark tootmine Kõrge tootlikkusega tehnoloogiate rakendamine Kaasaegsete materjalide kasutamine CAD/CAM-süsteemide rakendamine on meie ettevõtetes juba tavapärane, sellesse on märkimisväärselt panustanud ka instituut. IKT-l põhineva tootearenduse ja tootmise konkurentsivõime tagamiseks on meie ettevõtetele oluline inseneriarvutusi toetavate CAE-süsteemide ja optimeerimisSele 1

Optimeeritud vanni materjalijaotus

Näide plastist vanni tugevdava komposiidikihi otstarbekast paksuse jaotusest vähendamaks hinda ja valmistamisaega.

14

Fookuses

meetodite evitamine, tootmise optimaalne planeerimine ettevõtete koostöövõrgustikus ja kaasaegsete materjalide kasutamine toodetes. Need on olnud ka masinaehituse instituudi teadustöö peasuunad.

Sele 2

Instituudi roll on tugevusarvutused ja optimeerimine Instituudi teadurid on lisaks teadustööle koostöös ettevõtetega projekteerinud erinevaid tooteid. Koostöös ASiga Ilmarine on projekteeritud mitmed reisijate maabumisterminalid nii Tallinna Sadamasse kui piiri taha. Tallinna Sadamasse projekteeritud maabumisterminali näeme selel 2.

Alternatiivenergeetika kiire areng, eriti elektrituulikud, on kaasanud instituudi teadurid ASi Konesko ja ASi Goliath tootearendusse. Instituudi roll on peamiselt tugevusarvutuste tegemine ja tootekomponentide optimeerimine. Goliathi uut tüüpi tuulegeneraatori omavõnkesageduste arvutusnäide on selel 3. Üha karmimad nõuded toodetele esitavad ettevõtetele uusi väljakutseid. Näiteks autode lisaseadmete valmistajad peavad oma tooteid sertifitseerima. See toimub reaalsete katsetuste põhjal akrediteeritud laborites. Et kulusid vähendada, tehakse paljud katsed eelnevalt virtuaalsel kujul. Instituudi teadurid on koostöös OÜga Tarmetec optimeerinud autode esikaitsesüsteeme, sele 4.

Mitmete toodete katsetusi, nii reaalseid kui virtuaalseid, saab teha ka meil. Nt autokonksude virtuaalseid katseid saab teha masinaehituse instituudis, selleks kasutame LEM-programmipaketti ANSYS.

Instituudi roll on peamiselt tugevusarvutuste tegemine ja tootekomponentide optimeerimine.

MAABuMIsTeRMINAL TALLINNA sAdAMAs

Sele 3

GeNeRAAToRI oMAVÕNkeVoRM

Sele 4

JALAMudeLI JA esIkAITsesÜsTeeMI kokkuPÕRke sIMuLATsIooN (VÄRVId TÄHIsTAVAd ekVIVALeNTPINGeId), FoTo PAReMAL oN ReAALsesT kATseTusesT.

TT

75

TTÜ MaTeRJaLITehnIka InsTITuudI koosTÖÖ eTTeVÕTeTeGa TTÜ materjalitehnika instituut on aastate jooksul alusuuringute käigus läbi viidud teadustöö tulemusi püüdnud juurutada koostöös eesti ettevõtetega, pakkudes erinevaid rakendusuuringuid ja teenuseid nagu konsultatsioonid ja katsetused.

Renno VeInThaL, materjalitehnika instituudi direktor, professor

P

ikaajaline edukas koostöö ASiga Norma on toimunud alates aastast 2005; kehtiv koostööleping on

d

sünergia:

15

uskoN

Ü Me H

NIkATe Ad

AA

sõlmitud koos töökavaga aastani 2016.

TTÜ poolt tehtava töö eesmärgiks on süsteemi ja protseduuride väljatöötamine tootmises kasutatava toorme kvaliteedi hindamiseks ja kontrolliks.

Norma toodanguks on sõidukite ohutuskomponendid mitme tuntud sõidukitootja (Volvo, Lada, VW, BMW, GM) tellimusel. Kuna ohutusrihmade komponentidele on esitatud väga kõrged nõudmised, on nõutud kvaliteedi tagamine kriitilise tähtsusega. Tootmise efektiivsuse seisukohalt on oluline tootmisprotsesside sujuv

Metos on suurköögiseadmete tootmise ja projektimüügi ettevõte, mille peakontor asub Soomes Keravas. Metos on turuliider Põhjamaades, Balti riikides ja Beneluxi maades ning üks juhtivaid firmasid ja kaubamärke Euroopas. Ettevõtte eesmärk on olla oma valdkonnas teerajajaks, et parandada suurköökide töötulemusi. Metos on pidevalt täiustanud oma toodete valikut ning pakub lisaks ka mitmeid teenuseid nagu köögiplaneerimine, koolitused ja hooldusteenused.

Metos on Itaalia kontserni ALI Grupp iseseisev üksus. Ettevõtte Eesti tütarettevõttes töötab ca 70 inimest. Lisainfot Metose kohta leiad: www.metos.ee Seoses vajadusega täiendada tootearenduse meeskonda oodatakse ettevõttega liituma

Tootearenduse elektriinseneri (töökohaga Soomes ja Eestis) Sinu tööks on suurköögiseadmete elektrotehniliste lahenduste väljatöötamine koostöös Tallinna ja Kerava (Soome) tootearendus- ja tootmismeeskonnaga. Sa tegeled elektrilahenduste modifitseerimisega olemasolevate toodete täiustamsel ja lahenduste väljatöötamisega uute toodete loomisel. Sa valmistad ette seadmete elektrisüsteemide prototüübid, teostad vajalikud mõõtmised ja testimised ning osaled uute toodete tootmisse juurutamisel. Lisaks ettevõttesisestele partneritele teed Sa tihedalt koostööd ka väliste tarnijate ja teenusepakkujatega.

Esimesel kahel aastal töötad Sa valdava osa ajast (ca 80% tööajast) Metose Soome tehases.

Oled sobiv kandidaat, kui Sul on erialane kõrgharidus ja/või vähemalt 2-aastane inseneritöö ja elektrisüsteemide konstrueerimise kogemus ning baasteadmised elektroonikast. Kasuks tuleb kokkupuude või huvi tööstussektori vastu (nt. masina- või elektroonikatööstus). Töö nõuab, et oled kogenud CAD programmi kasutaja. Sa räägid inglise ja soome keelt, vene keele oskus tuleb kasuks. Edukaks toimetulekuks on oluline, et oled hea suhtleja, iseseisev, avatud mõtlemisega, õpihimuline, paindlik ning Sulle meeldib meeskonnatöö. Sinult eeldatakse valmisolekut töötada nii Soome kui Eesti tehastes.

Metos pakub Sulle rahvusvahelist töökogemust ning erialast eneseteostusvõimalust stabiilses, edukas ja arenevas kontsernis. Sulle on tagatud motiveeriv töötasu ning ettevõtte igakülgne tugi elukorraldusel Soomes.

Kandideerimine www.fontes.ee/talendipank Tähtaeg 29. september Lisateave telefonil 6277 077 Konsultandid Kaire Võitra ja Kadri Sooberg Otsinguspetsialist Diana Veerberk www.fontes.ee

16

Fookuses

toimimine alates silelõikestantsimisest galvaanilise katmise ja koostamiseni välja.

Materjalitehnika instituudi ja Norma koostöö eesmärgiks on olnud selgitada välja seosed materjali omaduste, külmvormimise tehnoloogia, termotöötlemise ja pindamise vahel. Koostöös Saksa terasetootjatega on ohutusrihma komponentide tootmiseks valitud välja kõige sobilikumate omadustega terased.

Projekt on laienenud instituudi põhilisele uurimissuunale, mis on seotud tööriistamajanduse õhukeste kõvapinnetega ja nende triboloogilise käitumise kirjeldamisega. Oluline osa uurimistööst on suunatud eriti rasketes tingimustes töötavatele tööriistadele, mida kasutatakse silelõikestantsimise juures. Koos Norma ostuga Autoliv Inc’i poolt on uurimistegevus laienenud ning uurimistulemusi realiseeritud erinevate Autolivi kontserni tehaste tootmisprotsessidele ja toodangule üle maailma.

Koostöös Normaga on valminud bakalaureuse- ja magistritööd ning alustatud on ka doktoritasemel tippspetsialistide õpetamist tööstusdoktorantide näol.

Hea koostöö soome firmaga Metso Minerals Kermiste tehnoloogia ja kulumise uuringute valdkonnas on viimastel aastatel olnud kõige aktiivsem koostöö rahvusvahelise suurettevõttega Metso Minerals OY (Soome). Aastal 2003 käivitus Metso tellimusel uurimistöö kulumiskindlate materjalide valdkonnas, mis kestab tänaseni.

Metso kuulub maailma suurimate korporatsioonide hulka, pakkudes tööd 25 000 inimesele umbes 50 riigis. Koostöö on laabunud mõlemale poolele kasulikul viisil ka seepärast, et ettevõttel on aastatepikkune kogemus uurimistööks Soome ülikoolides (Aalto Ülikool, Tampere Tehnikaülikool jt). Viimase 7–8 aasta jooksul on Metso poolt algatatud uurimisteemadel (metallmaatriks-komposiitide abrasioonja erosioonkulumiskindlus, pulberteraste väsimuskindlus) kaitstud mitmeid magistritöid ning neis saadud tulemused on leidnud käsitlemist ka doktoritöödes.

A

Sele 1

B

A - deTAILId sIseNeMAs TeRMoTÖÖTLusAHJu; B - VALMIs TuRVAVÖÖkeeLed

Seni läbiviidud projektidest kõige mahukama, “Cermets for wear parts” eesmärgiks oli uute kermiste ja nende valmistustehnoloogiate arendamine. Selliseid materjale rakendatakse raskelt koormatud ja kiiresti kuluvate masinaosade valmistamiseks mäetööstuses ja mineraalsete materjalide töötlemise seadmestikus.

Metallmaatrikskomposiidid ja keraamilis-metalsed komposiidid on paljudes rakendustes osutunud konkurentsivõimelisteks materjalideks rasketes abrasiiv ja abrasiiv-erosioonkulumise tingimustes.

Projektis vaadeldi erinevate kermiste ja metallmaatrikskomposiitide töökindluskarakteristikuid, analüüsiti nende materjalide kasutusvõimalusi ning uuriti ja arendati nende valmistamise tehnoloogiat. Projekti ühe väljundina töötati välja tehnoloogia WC-põhiste kermiste saamiseks reaktiivsünteesi abil. Need kermised võivad leida kasutamist uue põlvkonna jahvatusseadmetes alternatiivina või täiendusena seni kasutatud materjalidele.

kaitseministeeriumi huvitavad kergsoomuspaneelid Kermiste tehnoloogia arendus on pakkunud huvi ka Eesti kaitseministeeriumile. Kaitseministeeriumi tellimusel viis TTÜ materjalitehnika instituut läbi uurimistöö uute soomusmaterjalide arendamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et sõjatehnika areng on toonud kaasa käsitulirelvade kuuli kiiruse kasvu ja kõva südamikuga (karastatud teras või kõvasulam) soomustläbistava laskemoona kasutuselevõtu, mistõttu ei piisa kuulikindluse tagamiseks üksnes polümeermaatriksiga komposiitmaterjalist (armeeritud kõrgsuutlike kiududega materjalid nagu aramiid, dioleen, UHMWPE, Twintex, S-2 klaas).

Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade kergsoomuste kasutamise kohta sõjatehnikas ning kergsoomuspaneelide tootmisvõimaluste kohta Eestis. On teada, et kõva (kõvasulamist või karastatud terasest) südamikuga kuuli peatamiseks peab soomus Sele 2

TIC sooMusPLAAT PÄRAsT BALLIsTILIsT kATseTusT

TT

Ü Me H Jälgides materjalitehnoloogia üleilmseid trende, näeme vajadust veelgi tihendada sidemeid ettevõtete ja valdkonna teiste uurimisasutustega. Globaliseeruvas maailmas ei ole võimalik ega ka otstarbekas püüda kõike saavutada ise – jalgratast pole vaja uuesti leiutada. Oluline on suuta näha uusi suundumusi, haarata uuenduslikke ideid ja rakendada neid koostöös meie ettevõtetega. Lihtsa, kuid seni ärakasutamata võimalusena tahame edaspidi parandada ülikooli ja ettevõtete vahelist koostööd tudengiprojektide kaudu.

d

ka tudengid ettevõtete probleeme lahendama

75

17

uskoN

mistamiseks. Valmistati prototüübid ja viidi läbi eelkatsed, mis osutusid paljutõotavaks (vt sele 2).

Järgnev tehnoloogiaarendus võimaldab loodetavasti lahingtegevuses kasutatavate soomusplaatide valmistamist lähiajal Eestis.

NIkATe Ad

sisaldama materjale, mille pinnakõvadus on lähedane kuuli omale.

Viimase 15 aasta jooksul on toimunud plahvatuslik kasv keraamilise materjali kasutamises soomusmaterjalina. Parimate omadustega keraamilised materjalid on kuumpressitud boorkarbiid B4C, ränikarbiid SiC ja berülliumoksiid. Neid materjale iseloomustab suur kõvadus ja väike erikaal. Materjalide suurimaks puuduseks on nende kõrge hind. Madalama hinna tõttu eelistatakse sõidukite soomustamisel paagutatud keraamilisi materjale. Keraamika eelised on tema kergus võrreldes terasega ning head ballistilise kaitse omadused, mis võimaldavad kasutada tugimaterjalina odavat klaaskiud-komposiiti või metallplaati.

Uurimistöö tulemusena tuvastati, et tänu suurele kõvadusele ja korrosioonikindlusele ning väikesele tihedusele on TiC perspektiivne nii kergsoomuspaneelide kui ka kulumiskindlate detailide val-

AA

Ettevõtete poolt pakutud rakenduslike probleemide lahendamine nii aine- kui lõputööde raames võimaldab meie lõpetajatel mõista paremini ettevõtete soove ja vajadusi ning valmistuda praktiliseks inseneritööks, teisalt annab see ettevõtetele ligipääsu unikaalsele teadusaparatuurile ning võimaldab paremini ära kasutada meie teadlaste potentsiaali. Palju on veel ära teha teiste Eesti ülikoolide, teadusasutuste ning TTÜ instituutide vahelise koostöö tihendamisel. Materjalitehnika instituudi uurimistöö fookus on praegu ja ka tulevikus uute materjalide ja tehnoloogiate (komposiidid, pinded, kermised, nanostruktuursed materjalid ja nende valmistustehnoloogiad) arendamisel.

ELECTRIC

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILE

CADS PLANNER ELECTRIC

CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CADtarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel.

Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM. Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

TUTVU TARKVARAGA SLO SÜGISPÄEVAL 16.9.2011 Seminaril tutvustame elektriprojekteerimist CADS Planner Electric tarkvaras.

Lisainfo www.cads.ee

18

Fookuses

taas mehaanikateaduskonnas:

sooJusTehnIka InsTITuuT keskenduB PÕLeVkIVILe soojustehnika instituudil täitub käesoleval aastal 10 aastat mehaanikateaduskonna koosseisus. aadu PaIsT, soojusenergeetika õppetooli juhataja, professor

S

oojustehnika Instituut on tegelnud aastakümneid probleemidega, mis seostuvad põlevkiviga, eelkõige selle kasutamise ja põletamisega. Sellesuunalise teadustöö temaatikas on kesksel kohal põlevkivi kui energeetilise kütuse omadused, põlevkivi peenendamine ja jahvatamine, põletamine, keskkonda saastavate ühendite teke põlemisel, põlemisel põlevkivi mineraalosas toimuvad protsessid, katla konvektiiv- ja radiatsioonküttepindade saastumine lendtuhasadestistega, soojusülekanne katla koldes ja konvektiivgaasikäigus, kõrgtemperatuurne korrosioon ja katla küttepinna torude korrosioon-erosioonkulumine, katla küttepinna puhastamine tuhasadestistest, puhastuse

mõju metalli termilisele väsimusele, põlevkivil töötavate elektrijaamade seadmete tööiga, põlemisgaasi puhastamine vääveldioksiidist, tuha kuivärastuse ja taaskasutamise võimalused soojuselektrijaamas ning muud probleemid.

Üks suund: põlevkivituha efektiivsem ärakasutamine Lähiaastatel karmistuvate keskkonnanõuetega põlevkivielektrijaamadele ja sellest tuleneva suitsugaaside puhastamisseadmete ehitamise vajadusega on seotud praegused uurimistööd Eesti Elektrijaamas. Töödes leiab käsitlust põlevkivituha kui SO2 adsorbendi efektiivsem ärakasutamine ning katelde põletusrežiimide optimeerimine eesmärgiga saada NOx tase alla suurtele põletusseadmetele kehtestatud piirnormi.

Viimastest põlevkiviga seotud uuri-

mistöödest tuleb eraldi esile tuua akadeemik A. Otsa juhendamisel teostatud uurimusi põlevkivi ja elektri koostootmisest (PEK-tehnoloogia), põlevkivi mineraalosa käitumisest ja kütteväärtuse mõjust energiatootmise efektiivsusele CFB-kateldes ning käsilolevaid töid põlevkiviplokkide karakteristikutest muutuvatel koormustel, aga ka konvektiivse soojusülekande intensiivistite (turbulaatorite) kasutamisest energiaplokkide efektiivsuse tõstmiseks.

Põlevkivi kui energeetilise kütuse teadusuuringute tulemused on avaldatud kokkuvõtlikus monograafias: “Põlevkivi põletustehnika” (autor Arvo Ots) ja inglise keeles pealkirja all “Oil Shale Fuel Combustion” (833 lk). Biokütuste praktilise rakendamise kogemused on kokku võetud inglis-, vene-, eesti- ja hiinakeelses raamatus “Biokütuse kasutaja käsiraamat” (autorid Villu Vares, Ülo Kask, Peeter Muiste, Tõnu Pihu, Sulev Soosaar). Põlevkivialaseid artikleid avaldatakse jooksvalt ajakirjas Oil Shale ja tema erinumbrites. sele 1

Soojustehnika instituudi viimaste aastate raamatud

TT

75

2004. aastal moodustati TTÜ mehaanikateaduskonna Mehaanika ja Metroloogia Katselabor.

RIHO PÄÄRSOO, mehaanika ja metroloogia katselabori juhataja

L

abor on akrediteeritud kolm korda standardi EVS EN ISI/IEC 17025 kohaselt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt, registreerimisnumber L027.

EAK on akrediteeritud Euroopa Akreditee-

rimiskeskuse poolt. EAK on MLA liige, mis tagab meie labori tunnustamise peaaegu kogu Euroopas. Laboriga on ühinenud mehaanikateaduskonna materjalitehnika ja mehhatroonika laborid, ehitusteaduskonna hüdraulika- ja tugevuslaborid ning keemiateaduskonna polümeeride labor.

Laboril on kaasaegne seadmepark tänu Euroopa abiprogrammidele. Labor

D

KATSED JA KALIBREERIMINE MEHAANIKA JA METROLOOGIA KATSELABORIS

19

USKON

Ü ME H

NIKATE AD

igapäevane teadustöö:

AA

osaleb rahvusvahelistes tasemekatsete ja kalibreerimisprogrammides, tagamaks teenuste kõrget taset. Täna pakub labor järgmisi teenuseid: metallide ja mittemetallide purustav katsetamine (tõmbe-, painde-, löökpainde teimid, makrostruktuuriuuring, kõvaduse mõõtmine, materjalide ja sulamite keemilise koostise määramine jms); keevisliidete katsetamine; plasttorude sisesurve katsetamine; soojusisolatsioonimaterjalide katsetamine; katusekattematerjalide katsetamine;

20

Fookuses

Tabel 1

insenerikutse:

Labori personal Labori personal on aastate 1998^2011 jooksul täienenud katsetamine kalibreerimine

1998 6 -

2000 2002 2004 2006 2008 9 10 11 13 16 3 2 2

2010 16 2

2011 16 2

hILJa aLak – GRAND OLD L

Labori tööd on juhtinud Riho Päärsoo.

Labori katsetusvaldkondi juhivad järgmised katseala eksperdid: » metallograafia ^ Endel Mens ja Priidu Peetsalu; » mehaaniline katsetamine ^ Renno Veinthal, Ülo Palmiste, Mart Saarna; » mittepurustav kontroll ^ Riho Päärsoo, Renno Veinthal, Mart Saarna; » kalibreerimine ja mõõtmine ^ Maidu Nanits, Ljudmilla Homenko.

Hilja Alak tähistas 30. augustil oma 90. sünnipäeva.

RooMeT hausMann, toodete geomeetriliste parameetrite määramine; mõõtevahendite ja seadmete kalibreerimine; polümeeride katsetamine; sõiduautode haakekonksude väsimuskatsetamine jm.

Laboril on unikaalsed seadmed Balti riikides: rööbaste paindepress, kõvaduse- ja pinnakareduse etalonseadmed. Etalonseadmete edasiarendamisega loodab labor saavutada Eestis tugietaloni staatuse.

Labor teeb katsetus-, kalibreerimis- ja

mõõtmisteenuseid Eesti ettevõtetele ja TTÜ-le. Labor teeb materjalide omaduste ja purunemiste alaseid ekspertiise nagu Copterline’i helikopteri Sikorski S-76C allakukkumise, laevamootorite detailide ja hüdroturbiini generaatori purunemise jm põhjuste kohta.

Labori tähtsamateks klientideks on Weldconsult, Tehnokontrollikeskus, Lasertool, Balti Laevaremonditehas, Air Maintenance, Norma, Merko, Estanc, E-Profiil, Tarmetec, Baltic Workboats.

sele 1

Teenuste maht aastate lõikes 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

katsetamine 20 31/45 30/75 66/150 64/175 106/212 179/532 214/531 139/546 228/639 241/562 301/767 513/1315 688/1265

eksper- kalibreetiisid rimine 6 15/7 16/8 13/14 16/20 16/30 13/40 6/0 31/60 38/6 22/97 430/188 32/87 380/113 12/66 513/123 40/144 125/99 20/58 239/103 15/35 41/27

Mõõtmine 24/28 19/25 45/57 14/40 6/16

arv/ tuh. kroon 26/40 46/52 46/83 79/164 80/195 122/242 198/572 283/597 691/831 664/867 785/776 511/1067 786/1516 750/1343

Eesti Energeetika Veteranide Ühenduse esimees

T

a sündis Pärnus ja alustas kooliteed Pärnu Ülejõe algkoolis 1929. aastal, kuid juba järgmisel aastal läks õppima kesklinna XI algkooli. Edasi jätkus koolitee Pärnu Lydia Koidula nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis. Kokku kulus keskhariduse omandamiseks 12 aastat. Kuigi Pärnu Tütarlaste Gümnaasium oli tugeva humanitaarkallakuga kool ja sealt mindi valdavalt edasi Tartu Ülikooli, oli Hiljal kindel plaan minna edasi õppima Tallinna Tehnikaülikooli, kuhu andis avalduse ehitus- ja mehaanikateaduskonna elektrotehnika harusse.

Saksa okupatsioonivõimud lubasid tehnikaülikoolil tööd alustada alles veebruaris 1942. Ühe semestriga läbiti terve aasta kursus. Osa eksameid, näiteks aines “Elektrimasinad”, tuli sooritada eksternina. Tööstuspraktika sooritas ta Pärnu Masinatehases lukksepa õpilasena ja elektrikuna Ellamaa elektrijaamas selle taastamise ajal, samuti osales ENSV Teadusliku Uurimise Keskinstituudi (ETTUK) koosseisus põlevkivikatelde töörežiimide ülesvõtmisel Tallinna Elektrijaamas.

Ahtmes polnud eesti keelt oskavaid kolleege Tallinna Tehnikaülikooli, mille nimi oli muudetud Tallinna Polüteh-

TT

75

21

uskoN

Ü Me H

NIkATe Ad

AA

d

k – eesTI eneRGeeTIka D LADY

hILJa aLak, mitmekesine insener

niliseks Instituudiks (TPI) mehaanikateaduskonna elektrotehnika osakonna lõpetas Hilja Alak diplomeeritud elektriinsenerina 1947. aastal. Eesti Energia juhataja Leonid Ingar pakkus tööd ehitatava Ahtme elektrijaama direktsioonis, kus tema ülesandeks oli elektriseadmete komplekteerimine ja montaaži tehniline järelevalve. Ahtmes ei olnud tol ajal ühtki eesti keelt oskavat kaastöötajat ja seepärast tuli tal omandada vene keel. Tööülesannete hulka kuulusid sagedased lähetused Leningradi (projekteerimise küsimustes) ja Moskva Elektrijaamade Ministeeriumisse, kus toimus seadmete jaotamine.

Kui Ahtme elektrijaam 1951. a detsembris käiku anti, oli ta juba elektrilaboratooriumi juhataja.

see oli põnev aeg elektrisüsteemi arengus Samaaegselt Ahtme elektrijaamaga pingestati Ahtme-Tallinna 110 kV liin koos Järve alajaamaga. See liin parandas LääneEesti elektrienergiaga varustamist, kuid üle koormatud ja suurematele lühisvooludele

mittevastavate seadmetega elektrivõrgus põhjustas jaotusvõrgu rike mitmel korral ka 110 kV liini väljalülitumise. Lääne-Eesti elektrijaamad koormati üle ja need eraldusid. Ühe sellise avarii uurimiseks moodustas Elektrijaamade Ministeeriumi Peavalitsus komisjoni, kuhu kuulus ka esindaja NLi Elektroenergeetika Instituudist. Avariiakti koostamisel pakkus Eesti Energia releekaitse kesktalituse tollane juhataja V. Miländer ühe meetmena välja Hilja Alaku nimetamise enda asemele Eesti Energia releekaitse, automaatika ja mõõtmiste kesktalituse juhatajaks.

1952. aasta 1. märtsist asuski Alak tööle kesktalituse juhatajana ning töötas sel ametikohal pea 25 aastat. See oli põnev ja pingeline aeg elektrisüsteemi arengus.

Aastatel 1956–1960 õppis Alak Üleliidulises Energeetika Kaugõppeinstituudis, mille lõpetas elektrisüsteemide automatiseerimise erialal.

Tänu katsetustele elektrikatkestuste kestus vähenes Eesti Energia releekaitse kesktalitusel tuli põhimõtete ja parameetrite väljaselgi-

Avariiakti koostamisel pakkus eelmine juhataja välja Hilja Alaku nimetamise enda asemele.

tamiseks tegeleda elektriautomaatika uurimuslike katsetustega.

Kuna vajalikke aparaate tööstuslikult ei toodetud, tuli need valmistada kohapeal. Näiteks katsetati Ahtme-Tallinna ainsa 110 kV magistraalliini kontrollita (ebasünkroonset) taaslülitamist. Tulemus oli positiivne ja see automaatika taastas viie aasta jooksul 26 lühise puhul AhtmeTallinna liinis Lääne-Eesti tarbijate toite kohe.

Muudest katsetustest tuleb mainida Lääne-Eesti elektritarbijate koormusgraafikute ülesvõtmist toite väljalülitamisel, mis oli vajalik sagedusautomaatika parameetrite määramiseks. Elektrijaama omatarbe isekäivitumise tingimusi uuriti Balti Elektrijaamas (tulemusi rakendati ka mujal NLis). Lühise koha fikseerimise ja avariilisi protsesse juhtiva automaatika väljatöötamiseks tehti lühiskatseid.

Hilja Alak usaldas noori insenere keerukate ülesannete täitmisel ja esitas neid vastutusrikastele ametikohtadele. Ta oli aktiivne ka töövälistes ettevõtmistes. Mängis ise ja innustas teisi mängima bridži.

Rajas endale ilusa suvekodu Vääna-Jõesuusse.

Kahel korral valiti teda Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu saadikuks (1967–1973). Teda on autasustatud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga (1965) ja riiklike medalitega (1966, 1970, 1977).

Temalt lähtus tähelepanuväärne uuendusettepanek Hilja Alaku tähelepanuväärne ja laialt levinud uuendusettepanek oli kasutada 330 kV liinide taaslülitamisel pingete vahelise nurga kontrolli, milleks pakkus K. Brinkise leiutatud pooljuht-nurgareleed.

Pikkade 330 kV liinide suure mahtuvuse

22

Fookuses

tõttu polnud võimalik kasutada tol ajal tööstuslikult toodetud sünkroonkontrolli releesid.

Pensionipõlves jätkas tööd meelisteemadega Kui 1976. a täitus Hilja Alakul 55 aastat, loobus ta kohe pingelisest ametikohast ning vormistas end pensionile.

Ta ei läinud aga teenitud puhkusele, vaid jätkas töötamist releekaitse kesktalituse arvutussektoris, kus tegeles automaatikaseadiste infotöötlusega. Ta täpsustas eestikeelseid releekaitse ja elektriautomaatika termineid ning töötas välja terminite semantilised lühendid. Kui Eesti Energia eraldas 1984. aastal Tallinna elektrijaama masinamaja energeetikamuuseumi loomiseks, alustas Alak kohe tööd ühe organisaatorina, säilikute kogujana, ajalooliste dokumentide uurijana riigiarhiivides, püsiekspositsiooni väljatöötajana, näituste ja muude ürituste korraldajana.

Ta töötas välja klassifikaatorid säilikute arvutiregistri programmi koostamiseks. Ta jätkas tööd erinevate ametinimetustega Eesti Energia keskuses, Tallinna Soojusvõrgus, 1987–1997 Eesti Energia Õppekombinaadi Energeetikamuuseumi teadurina. Seega on ta Eesti Energia süsteemis töötanud kokku üle 55 aasta. Ta tegutses Eesti Energeetika Veteranide Ühenduse loomisel ja on aktiivne osaline selle tegemistes tänaseni.

Ta on mitmete raamatute autor Ta on kirjutanud Eesti elektrisüsteemi automaatika ja releekaitse, seadmete talitluse infotöötluse ja Eesti elektroenergeetika ajaloo kohta. Trükistena on ilmunud brošüür “Releekaitseterminid” (1980), “Virumaa energeetika” koguteoses “Virumaa” (1996), raamat “Leonid Ingar. Mees selja ja rusikaga” (2010).

Soovime Hilja Alakule veel paljudeks aastateks tugevat tervist ja jätkuvat aktiivset osalemist ühiskondlikus tegevuses.

eesTI MehaanIkaInseneRIde LIIT oMIsTaB kuTseId eesti Mehaanikainseneride Liit (eMIL) loodi 1997. aastal ning algselt oli tegemist mehaanikainseneride ühenduste liiduga. aIGaR heRMasTe, masinaehituse instituudi tootmistehnika õppetooli lektor

H

etkel ühendab EMIL mehhanotehnika valdkonna kutseühendusi, seltse, ühinguid, ettevõtteid, haridusasutusi ja nende teaduskondi ning muid mehaanikainseneride organisatsioone. EMIL on ka mehhanotehnika valdkonna inseneridele kutsekvalifikatsioone omistav organ.

EMILi peaeesmärgid on: ühendada ja esindada kõiki liikmesorganisatsioone ja liikmeid Eesti tehnika-, teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel mehhanotehnika vallas; propageerida tehnikat elanikkonna, eriti noorsoo hulgas; arendada erialast ja täiendusõpet; mehaanikainseneri kutse prestiiži tõstmine ja kutse omistamine; esindada Eesti mehaanikainsenere rahvusvahelistes organisatsioonides; aidata kaasa Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse konkurentsivõime parandamisele; aidata kaasa Eesti tehnikaajaloo uurimisele ja tehnikapärandi säilitamisele.

Eesti Mehaanikainseneride Liidu asutajaliikmeid oli seitse (Maido Ajaots, Priit Kulu, Jüri Papstel, Toomas Talving, Heinrich Rešetnjak (Klaasen), Andres Laansoo ja Aleksei Hõbemägi). Praegu kuulub liitu üheksa liiget: Eesti Keevitusühing, Eesti Materjalitehnika Ühing,

Eesti Masinaehitusinseneride Selts, TTK Mehaanikateaduskond, TTÜ Mehaanikateaduskond, TTÜ Masinaehituse instituut, TTÜ Materjalitehnika instituut, Eesti Masinatööstuse Liit ja Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu. EMIL ja selle kaudu ka kõik üheksa eelpool mainitud ühendust on Eesti Inseneride Liidu (EIL) liikmed.

eMIL andis välja ka magistriõppe stipendiumi Praegusel ajal on EMILi tegevuse põhirõhk insenerikutsete omistamisel, tehnikahariduse propageerimisel, õppekavade arendusel ning rahvusvaheliste ja siseriiklike konverentside ja seminaride organiseerimisel. Esmakordselt sel aastal andis EMIL koostöös TTÜ Arengufondiga välja ka magistriõppe stipendiumi.

EMILi juures töötab ka mehhanotehnika valdkonnas inseneridele kutse omistamise organ (KOO), mida lühidalt nimetatakse mehaanikainseneride kutsekomisjoniks. Insenerikutse omistamise aluseks on Eesti mehaanikainseneri kutsestandard. Sellega määratletud nõuete täitmisel võib saada ühe järgmistest kutsetest: mehaanikainsener (IV kvalifikatsioonitase), diplomeeritud mehaanikainsener ja volitatud mehaanikainsener (mõlemad V kvalifikatsioonitase). Käesolevaks ajaks on EMIL omistanud 35 diplomeeritud mehaanikainseneri kutset ja 30 volitatud mehaanikainseneri kutset.

TT

75

d

koostöö ettevõtjatega:

23

uskoN

Ü Me H

NIkATe Ad

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

AA

InTeLLIGenTne keskkonnasÄÄsTLIk haJusJÄLGITaVussÜsTeeM PuIduTÖÖsTuseLe eestis kasvab mets ca 2,3 miljonil hektaril, see moodustab veidi üle poole meie maismaast. eesti metsade taastumisvõime lubab aastas raiuda ca 10–12 miljonit tihumeetrit. keskmiselt jäävad aasta raiemahud 6,5–8 miljoni tihumeetri piiresse. kahjuks näitab euroopa statistika, et kuni 25% raiutavast metsamaterjalist läheb logistikas või töötlusprotsessis kaotsi või ei leia õiget rakendust. see on tohutu potentsiaal, kus kaasaegse tehnoloogia rakendamine annaks suurt ökonoomiat ja võimaldaks kasutada loodust palju säästlikumalt.

MaRT TaMRe, TTÜ mehhatroonika professor

M

aterjali kadu on võimalik tunduvalt vähendada, valides lõpptootele, lähtudes puidu omadustest, sobiva toormaterjali. Seda võimaldab automaatjälgitavussüsteem, mille abiga on võimalik koguda erinevate tasemete infot iga individuaalse objekti kohta puidutarneahelas.

2010. a lõppes edukalt EU VI raamprogrammi projekt “Intelligent distributed process utilisation and blazing

environmental key” ehk lühidalt Indisputable Key, eelarve 12 mln eurot, kestvus 2006–2010. Projektis osales 28 koostööpartnerit viiest Euroopa riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Prantsusmaa), koordinaatoriks oli Tehnoloogia Uurimisinstituut SP Rootsist ja TTÜ mehhatroonikainstituut oli vastutav täitja ühele üheksast alamteemast.

Kuigi sarnased jälgitavussüsteemid on juba ammu kasutusel, oli see üks esimesi kordi, kui kogu toote elutsüklile läheneti tervikuna – alates materjali hankimisest kuni selle materjali utiliseerimiseni – ning

loodi riist- ning tarkvaralised vahendid kogu protsessist ülevaate saamiseks ja kus oli lähtutud avatud hajussüsteemi ülesehituse põhimõtetest. Indisputable Key projekti teiseks peaülesandeks oli luua mudelid, meetrika ja vahendid, mille abil oleks võimalik optimeerida ja jälgida tootmisprotsesside poolt kasutatavaid ressursse ka keskkonnateadlikkuse vaatenurgast.

Kasutades ära kaasaegse infotehnoloogia võimalusi, võib jälgida puu ajalugu läbi kogu selle teekonna, alates metsast kuni lõpliku puidutooteni, niiviisi märgatavalt tootlikkust suurendades ja keskkon-

Sele 1

AuToMAATNe RFId-MÄRkIJA HARVesTeRIL

Sele 2

AuToMAATseLT MÄRGITAV JA LoeTAV VIsuAALkood

24

Fookuses

nakoormust vähendades. Näiteks puud, mis ei ole sobivad üheks või teiseks konkreetseks rakenduseks, ei lõpeta oma teekonda saekaatris teisejärguliste puidujäätmetena. Ja saagimisele minevate palkide omadused kasutatakse täielikult ära, et minimeerida jääke ning suunata iga metsas langetatud palk just selle puidu omapära arvestavaks rakenduseks. Nii teab tootja, milleks lattu jõudev toormaterjal kõige paremini sobib, või tellida just lõpptarbija rakenduseks sobiva toormaterjali, mis välistab juhuslike omadustega materjali kuhjumise tootmisahelas.

Projekt lähtus Individuaalselt Seostatud Info tervikliku avatud infojälgimissüsteemi loomise põhimõttest ning vastavate andmebaaside kättesaadavaks tegemisest tarbijatele ja kõigile tootmisahelas osalejatele, kus iga osaleja lisab andmebaasi konkreetse tehnoloogilise protsessi poolt materjalile lisatud omaduste kirjed. Ajal, kui puu langetatakse ja palkideks lõigatakse, märgistatakse iga palk unikaalse koodiga. Selleks kasutatakse nt palgile surutud RFID mikrokiipi või automaatselt puidule trükitavat/loetavat visuaalinfot, mis on seotud andmebaasiga, kus talletatakse infot nagu palgi pikkus, diameeter, palgi tüüp, langetamise asukoht ja langetamise aeg, niiskussisaldus, võimalik okste esinemine jms. Seda infot täiendatakse igas järgnevas tootmisetapis.

TTÜ mehhatroonikainstituudi peamiseks ülesandeks antud projektis oli välja töötada masinnägemissüsteemidel põhinevad märkide lugemis- ja märkimissüsteemid, vastavad infotöötlus- ja edastussüsteemid, samuti RFID-kiipide ja nende automaatse paigaldaja konstruktiivse lahenduse optimeerimine, et oleks võimalik metsatöömasinate poolt kiipe automaatselt metsas palgi sisse paigaldada. Veel loodi andmete sünkroniseerimise ning kohandamissüsteem, märkimis- ja lugemissüsteem, reaalajas jälgimissüsteemid ning visuaalkoodi käsitsi märkimissüsteem palkidele.

Põhjalik löögi dünaamika ja materjali käitumise analüüs lubas jõuda ka rahvusvaheliselt patenteeritud RFID-transponderi lahenduseni WO 2011038743 A1 ja EE 200900075 A.

kroonika:

TTÜ MehaanIkaTeadus k kaITsTud dokToRITÖÖd 2 2006 1. Maksim antonov Kermiste toimuvuse hindamine agressiivsetes keskkondades.

Assessment of cermets performance in aggressive media.

2. Tatjana Baraškova Korrelatsiooni mõju uurimine vahelduvpinge mõõtmisel.

Research of the effect of correlation at the measurement of alternating voltage.

3. Jaan kers Komposiitplastide ringlus.

Recycling of composite plastics.

4. Tauno otto Tehnoloogiliste protsesside ja tootmissüsteemide monitooringu mudelid.

Models for monitoring of technological processes and production systems.

5. sergei Tisler Tahkete osakeste väljasadenemine aerosoolvoolustest tasapinnalise plaadi laminaarses piirkihis.

Deposition of solid particles from aerosol flow in laminar flat-plate boundary layer.

2007 1. andrei dedov Elektrijaamade kõrgetemperatuursete seadmete metalli seisundi ja jääkressursi hindamine.

Assessment of metal condition and remaining life of in-service power plant components operating at high temperature.

2. Lauri kollo Titaankarbiidkermiste survepaagutustehnoloogia.

Sinter/HIP technology of TiC-based cermets.

3. Priidu Peetsalu WC-Co termopinnete ja Ni-Cr pinnatud teraste metallograafilised aspektid.

Microstructural aspects of thermal sprayed WC-Co coatings and Ni-Cr coated steels.

4. Meelis Pohlak Lehtmetallist komponentide kiirvalmistuse sammvormimistehnoloogia.

Rapid prototyping of sheet metal components with incremental sheet forming technology.

5. hans Rämmal Eksperimentaalsed meetodid heli leviku uuringuteks autotehnilistes torusüsteemides.

Experimental methods for sound propagation studies in automotive duct systems.

6. Raivo sell Mudelitel baseeruv mehhatroonikasüsteemi modelleerimise metoodika kontseptuaalses projekteerimise faasis.

Model based mechatronic systems modeling methodology in conceptual design stage.

7. Fjodor sergejev Pulberkõvasulamite ja kermiste väsimusmehaanika aspektide uurimine.

Investigation of the fatigue mechanics aspects of PM hardmetals and cermets.

2008 1. Indrek abiline Pindepaksuse mõõtevahendite kalibreerimismeetodite uurimine.

Calibration methods of coating thickness kauges.

2. kristo karjust Suuregabariidiliste komposiidist plastdetailide tootearenduse metoodika ja valmistustehnoloogiad.

Integrated product development and production technology of large composite plastic products.

TT

75

d

s konnas Öd 2006–2011 3. eduard kimmari Eksotermiliselt sünteesitud B4C-Al komposiidid tööks liugehõõrdumise tingimustes.

Exothermically Synthesized B4C-Al Composites for Dry Sliding.

4. Rünno Lumiste Võrgustikud ja innovatsioon masina- ja elektroonikatööstuse arendamisel (Eesti juhtumite analüüs).

Networks and innovation in machinery and electronics industry and enterprises (Estonian case studies).

5. Mart saarna Pulberteraste väsimuskarakteristikud.

Fatigue Characteristics of PM Steels.

6. eduard Ševtšenko Intellektuaalne otsuste toetamise süsteem väikeste ja keskmiste ettevõtete koostöövõrgustikule.

Intelligent decision support system for the Network of collaborative SME-s.

2009 1. Tiit hindreus Kvaliteeditagamise sünergiapõhine käsitlus.

Synergy-Based Approach to Quality Assurance.

2. kristjan Juhani Reaktsioonpaagutatud kroom- ja titaankarbiidsed kermised.

Reactive Sintered Chromium and Titanium Carbide- Based Cermets.

3. karl Raba Määramatust kaasavad tootearenduse mudelid.

Uncertainty Focused Product Improvement Models.

4. Riho Tarbe Abrasiivlöökkulumine: seade, kulumise ja jahvatatavuse uuringud.

Abrasive Impact Wear: Tester, Wear and Grindability Studies.

5. nadežda dementjeva Energeetika planeerimise mudelite analüüs ja nende rakendatavus Eesti energiasektoris.

Energy Planning Models Analysis and Their Adaptability for Estonian Energy Sector.

2010 1. andre Gregor PVD kõvapinded tööriistamajanduses.

Hard PVD Coatings for Tooling.

2. aleksandr hlebnikov Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsuse analüüs ja optimeerimine.

The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia.

3. Renee Joost Uudsed meetodid WC-Co kõvasulamite valmistamiseks ja taaskasutamiseks.

Novel Methods for Hardmetal Production and Recycling.

4. sergei kramarenko Fraktaalne lähenemine multiprojekti juhtimisel tööstusettevõtetes.

Fractal Approach for Multiple Project Management in Manufacturing Enterprises.

5. Igor krupenski Turbulentsete kahefaasiliste voolude matemaatiline modelleerimine tuha tsirkuleerivas keevkihis.

25

uskoN

Ü Me H

NIkATe Ad

AA

Numerical Simulation of Two-phase Turbulent Flows in Ash Circulating Fluidized Bed. 6. andres Petritšenko Risttaladest tasandraamide võnkumised.

Vibration of ladder frames.

7. Tõnu Roosaar WC- ja TiC baasil keraamilis-metalsete komposiitide kulumiskindlus.

Wear Performance of WC- and TiC-based Ceramic-metalic Composites.

8. alina sivitski Õhukeste kõvapinnete liugekulumine: väsimuse ja mõõtmise aspektid.

Sliding Wear of PVD Hard Coatings: Fatigue and Measurement Aspects.

2011 1. steffen dahms (ekstern) Erinevate materjalide difusioonkeevitus.

Diffusion Welding of Different Materials.

2. eduard Latõšov Soojuse ja elektri koostootmise analüüsi mudel.

Model for the Analysis of Combined Heat and Power Production.

3. Jürgen Riim Pindepaksusetalonide kalibreerimismeetodid.

Calibration Methods of Coating Thickness Standards.

4. andrei surzhenkov Terase pinna duplekstöötlus.

Duplex Treatment of Steel Surface.

2626

MEss MESS

SEVE EHITUSE NÄITUSEMAJA

säästvad lahendused:

SEVE EHITUSE PASSIIVMAJA ESITLETI KOKKOLAS VEIJO KAUPPINEN, Aalto ülikooli tehnikaprofessor

E

lamumess – Asuntomessut – on tootjate ja tarbijate iga-aastane kohtumispaik. Nii tarbijail kui tööstusharu professionaalidel on võimalus tutvuda suurepäraste visioonidega uuest kodust ja elamust. Messi toimumispaik on igal aastal erinev ja sel aastal toimus mess Kokkolas.

Messi tarbeks ehitatakse elamud, kuhu inimesed messi lõppedes ka sisse kolivad.

Huvitav on ära märkida, et kogu messiala valgustasid LED-valgustid. See oli Soomes esimene nii suuremahuline LED-valgustusprojekt.

Elamul on A-energiaklass Eesti ettevõte Seve Ehituse AS võttis 2009. aastal osa ka Valkeakoski messist. Ettevõtte müügijuhi ning aktsionäri Henri Enneste sõnul tunti Kokkola messil suurt huvi Eesti energiasäästliku, Ilvestalo passiivmaja vastu. Maja valmimises osales peaaegu

7/2011 (35)

kakskümmend Eesti ettevõtet. Messi avapäeval külastas Ilvestalo ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Kahekorruselisel puidust Ilvestalol on seitse tuba, köök, saun ja garaaž – üldpinda on 234 ning elamispinda 187 m2. Elamu ruumala on 813 m3. Majal on ka 80-ruutmeetrine terrass. Küttesüsteemiks on elektriline laeküte. Ilvestalo elamul on A-energiaklass ning aastane küttekulu on ainult 370 eurot. Kokkolas asuva Ilvestalo hind on 495 000 eurot.

FOTO: AUTOR

UUSIMAD ARENGUD TEHNOLOOGIAVALLAS 4.–6.10.2011 Helsingi messikeskuses Tasuta programm Uudistooted ja -teenused

Tipp-tasemel seminarid Networking

Viis võimsat erialaüritust samal ajal ja samas kohas Tulevikutooteid ja teenuseid esitletakse taas oktoobris Läänemere-piirkonna tähtsaimal tehnoloogiaüritusel. Viis erialaüritust: Automaatika, tööstuselektroonikamess Elkom, elektrotehnikamess Eltek, Hüdraulika & Pneumaatika ning masinaehitustööstuse mess MecaTek loovad selle aasta suurima tehnoloogiasündmuse Läänemere-piirkonnas.

Tule koos tööstuse võtmeisikutega Soomest ja lähiümbrusest tutvuma pakkumistega, sõlmima kontakte ja tegema kaupa. Tutvu lisaks ürituste laialdase seminariprogrammiga.

Tere tulemast tegijate maailma!

Tasuta külastajate registreerimine on avatud

www.teknologia11.fi

Avatud: T–K kl 9–17, N kl 9–16 Info, kutsed, messikülastuspaketid Soome Messide esindaja Eestis –Profexpo OÜ Tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/soomemessid

2828

TOOTMISSISENDID TOOTMISSISENDID

Igakuine toorainekommentaar:

TOORAINEHINDADE LÕPUTU TÕUS ^ VÕI SIISKI MITTE? Inseneeria sõsarajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju küsis minult kevadel, kas toorainehinnad jäävadki nüüd igavesti kerkima. Usun, et see küsimus vaevab tuhandete või isegi miljonite ettevõtete ja perefirmade juhte kogu maailmas.

K

ui kaua toorainehindade tõus veel kestab ning kas me stabiilseid hindu enam kunagi ei näe? Sellele miljoni euro küsimusele püüavad vastust leida ka paljud mõttekojad ning investeerimispankade analüütikud.

Värskeim mahukas tooraineturgu puudutav raport ilmus augusti keskel Briti suurpanga Barclaysi poolt üllitatuna. 200leheküljelise analüüsi koostajate järeldus on üsna pessimistlik. 2008. aasta krahhi järgne nõudlus on üllatuslikult tugev ning uute leiukohtade vähene avastamine põhjustab hindade tõusu veel mitu aastat. Tegelikult pole selles järelduses midagi uut.

Muidugi, augusti algul toimunud vapustused finantsturgudel ning üha uued spekulatsioonid majanduskriisi taaspuhkemise kohta ehk nn topeltpõhjaga majandustsükli realiseerumise oht võib hindade tõusu pärssida, aga igasugune helgem väljavaade keset seda süngust kergitab hindu kiiresti, kirjutavad investeerimispanga analüütikud.

Hinnatõususoosikute hulgas toob Barclays esile maisi, vase ning nafta, mille puhul ebakindlus pakkumises on juba päevakorral ning nende toormete suurt hinnalangust peavad analüütikud vähetõenäoliseks isegi USA ja Euroopa võlakriisi jätkumisel. Pank soovitab ka kulda osta.

Ehkki toorainete kauakestva hinnatõusu uskujad paistavad olevat valdavas ülekaalus, on ka skeptikuid, kes väidavad, et ajalugu on korduvalt näidanud taoliste ennustuste ekslikkust. Näiteks 1970. aastate naftakriis põhjustas kartuse, et naftavarud saavad peagi otsa. Kuid paljud meist mäletavad, et 1998. aasta lõpus langes naf-

“Selle toorainehindade ralli mootoriks on olnud Hiina ning see protsess on meile mõistetav. Kuid mis saab siis, kui Hiinaga midagi juhtub? küsis ta.

Minu arvates on toorainete hinnatõusu viimasel kümnendil mõjutanud lisaks Hiinale ka madalad intressimäärad ning eelmise aasta novembris alanud USA keskpanga nn rahatrüki teine voor (QE2). Li-

TÕNIS OJA, investeerimisnõustaja

tabarreli hind alla 10 dollari?

Kolm aastat tagasi, 2008. aasta suvel, kui nafta hind kerkis 147,5 dollarini barrel, kuulis analüütikute suust ainult seda, kuidas musta kulla hind saab edaspidi ainult tõusta. Goldman Sachs ennustas, et 200 dollarit naftabarrelist on käegakatsutav.

Tegelikult maksis barrel naftat vähem kui pool aastat hiljem 30 dollarit.

Investeerimisfirma MF Global tooraineturgude vanemanalüütik Edward Meir ütles majanduslehele The Wall Street Journal, et tema on kuulnud hoiatusi ressursside otsasaamisest juba 30 aastat.

“Pikaajalisi ennustusi tehes on analüütikutel ühed ja samad eeldused ning nad ekstrapoleerivad praegusi tingimusi ka tulevikku. See on aga ohtlik,” ütles Meir.

7/2011 (35)

Toorainete hinnatõusu on mõjutanud lisaks Hiinale ka madalad intressid ning mullu novembris alanud USA keskpanga nn rahatrüki teine voor. saks pakkumisele ja nõudlusele mõjuvad toorainehindadele oluliselt ka intressimäärad, sest toorainetega kaubeldakse paljuski laenurahaga. Seetõttu tuleks hinnaprognoose tehes hoolikalt jälgida ka keskpankade tegemisi ja nende intressipoliitikat.

Ma ise olen üsna veendunud, et toorainete hinnad hakkavad kindlasti ühel päeval langema. Kui mingi sisendi hind on kerkinud juba liiga kõrgele, hakatakse otsima talle odavamaid asendusi või uusi tehnoloogiaid, mis seda tooret ei vaja. Nii on naftasaaduste oluliseks allikaks muutumas põlevkivi, millest õli tootmine tasub FOTO: ÄRIPÄEV

11

1000

250

150

50

ära juba siis, kui nafta hind on umbes 70 kuni 80 dollarit barrel. Pärast 1970. ja .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 19 .1 .0 1 8.

11

2000

25

11

.0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 17 8.1 .0 1 8.

11

25

.0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 17 8.1 .0 1 8.

11

11

2.

.0

25 8000

.0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .

16 08. .0 11 8.

11

11

.0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 19 8.1 .0 1 8.

11

11

2.

.0

25 10000

25

.0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 19 8.1 .0 1 8.

11

11

2.

.0

25

.0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 19 8.1 .0 1 8.

11

25

.0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3.

8. 11 04 21 .11 .0 4.

6. 11 05 20 .11 .0 5.

3. 11 06 17 .11 .0 6.

1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 19 8.1 .0 1 8.

11

25

TOOTMISSISENDID

GRAAFIK 1.

GRAAFIK 2.

Nafta hind, USD/barrel (NYMEX) 120

Maagaasi hind, USD/MMBtu (ICE, London) 6,0

100 4,5

80 3,0

GRAAFIK 3.

GRAAFIK 4.

Vase hind, USD/t (Londoni metallibörs) Terase hind, USD/t (Londoni metallibörs)

GRAAFIK 5.

GRAAFIK 6.

Kulla hind, USD/tr.oz (London) Nisu hind, EUR/t (Euronext/Matif, Pariis)

GRAAFIK 7.

GRAAFIK 8.

Puuvilla hind, USD/nael (NUBOT, Chicago) Tselluloosi hind, USD/t (Foex, Soome)

1980. aastate naftašokki muutusid tehnoloogiad kütusekulude poolest järsult öko-

7/2011 (35)

29

800

700

600

500

300

1500 250

200

150

1200

200

100

1000

800

ALLIKAD: NYMEX, NYBOT, ICE, LME, EURONEXT, FOEX LTD

noomsemaks, mis vähendas järsult ka nafta tarbimist.

3030

Konverents KONVERENTS

innovatsiooni aastasündmus:

JÄRJEKORDNE TAFTIE LEIDIS ASET TALLINNAS 30. juunil toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents Heaven or Hell: Innovating Cyber Future, mille põhitähelepanu oli avaliku sektori e-teenustel, küberturvalisusel ning uuel meedial. Tegu oli Euroopa juhtivate innovatsiooniagentuuride assotsiatsiooni TAFTIE aastakonverentsiga, millel osalesid 24 riigi delegatsioonid. TAFTIE eesistuja on 2011. aastal Eesti esindaja EAS.

“K

onverents pakkus hea võimaluse tutvustada Tallinnasse kogunevatele Euroopa innovatsiooniagentuuridele Eesti kogemust eteenuste ja küberturvalisuse vallas, millest rääkisid meie tuntud inimesed. Konverentsil ei saanud mööda kommunikatsioonist ja sotsiaalmeediast, mis mängivad avalikus sektoris üha kasvavat rolli,” ütles EASi innovatsioonidivisjoni direktor, TAFTIE juhatuse esimees Ilmar Pralla.

Konverentsi avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Ilmar Pralla. Innovatsioonist avalikus sektoris Eesti näitel rääkisid e-Riigi Akadeemia Sihtasutuse juhatuse liige Ivar Tallo ja Webmedia Groupi juhatuse esimees Priit Alamäe; valitsussektori rollist innovatsioonis tegi ettekande Taani Tehnoloogiainstituudi vanemkonsultant Jeremy Millard.

Kommunikatsiooniteemadel esines Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi juht Kaja Tampere, sotsiaalmeedia kasutamisest valitsustasandil rääkis Maria Belovas välisministeeriumist ning uue meedia alase mõttevahetuse pidasid maha tehnokratid Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa.

Kui eelnev mahtus tinglikult märksõna heaven alla, siis eraldi teemaplokk oli pühendatud küberturvalisusele (hell), millest Eesti poolelt rääkisid kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert ning Swedbanki IT-riskide haldamise juht Jaan Piirsalu.

Veel mõtteid TAFTIE’lt

KAJA TAMPERE, Tallinna Ülikooli professor

» Jõud on network’is, mitte enam hierarhia tipus. » Innovatsioon ilma kommunikatsioonita ei toimi. » Negatiivne on see, et me ei suuda enam teha vahet, kes on ekspert ja kes mitte.

avas ash cloud crisis’e (15.04 – MARIA BELOVAS, » Välisministeerium 21.04.10) ajal Facebooki lehekülje, mis sai üle 300 välisministeeriumi

postituse: kellel on autos vaba koht, kes saab keda majutada jne.

meediasuhete spetsialist

HENRIK ROONEMAA, kommunikatsiooniguru ja tehnokratt

» Sõnavabaduse asemel oleme saanud raiskamisvabaduse (freedom of waste vs freedom of speech). » Facebook on minu 500 sõbra hulgast valinud välja 50, kellega ma tema arvates suhtlen, ent nende hulgas pole minu girlfriend’i.

linnal pole vaja Facebooki lehte, kuna tal PEETER MARVET, » Tallinna on juba Sõiduplaanide lehekülg: Sõiduplaanidel on kommunikatsiooniguru nädalas 102 000 külastajat, Kultuuripealinnal vaid 60 000.

ja tehnokratt

infot on rohkem organisatsioonist väljaspool JEREMY MILLARD, » Olulist kui sees.

Taani Tehnoloogiainstituudi vanemkonsultant

» Google’isse keyword’i sisestamise asemel peame jõudma küsimuse esitamiseni Google’ile.

PRIIT ALAMÄE,

» IKT-sektor on suhteliselt noor – ca 50 aastat –, samas kui ehitussektor on oma 5000 aastat vana.

Webmedia Group

» Toiduainesektor on veelgi vanem.

IVAR TALLO, e-Riigi Akadeemia Sihtasutus, ürituse moderaatorina enne lõunapausi

7/2011 (35)

Terasehituse uus ajastu on alanud!

Ruukki double grade S420MH/S355J2H SHS Euroopa esimene topeltmargiga ehitustoru - kergemate ja mitmekesisemate lahenduste tarbeks.

Vaata lisainfot aadressil www.ruukki.ee/terastorud

3232

MEss MESS

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

PIRET POTISEPP, Disainiöö 2011 ja IF..Tallinn pressiesindaja

I

võta osa:

DISAINIÖÖ TULEB TAAS PÕNEVATE ÜRITUSTEGA 16.–25. septembrini on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF... ja Disainiöö 7/2011 (35)

nnovatsioonifestivali elluviimisel osaleb kahe aasta jooksul kokku kuus linna: Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissabon, Vilnius ja Tallinn. Fookuses on innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule. Keskpunktis on inimene ja tema vajadused.

Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas.

Sinna sisse jääb mitmeid konverentse-töötubasid, näitusi ja muud põnevat. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid üle linna.

Palju põnevaid üritusi leiab aset linnagaleriides ja disainipoodides.

Järgnevalt vaid valik põnevate ürituste seast.

Koostöös Innovatsioonikeskusega InnoEurope toimub konverents Innovatsioon ja intelligentsus, mis keskendub innovatsioonile hariduses.

Koostöös Tallinna ja Lahti Ülikoolidega toimub teenusedisaini konverents Services of Tomorrow – What’s Next?

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimub festivalieelse üritusena Islandi disaini näitus, kus saab tutvuda pea 30 disaineri ja disainitiimi töödega. Esindatud disainerite tööd annavad ülevaate nii Islandi kaasaegsest disainist kui ka selle ideoloogiast.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 16. septembril näitus Uutmoodi, kus külastaja saab tutvuda innovatsiooninäidetega Eesti disainist XX ja XXI sajandil.

Rotermanni kvartalis demonstreeritakse Cities For All – Tallinn For All projekti lõpptulemusi.

KUMUs toimub Design Management Europe auhinna nominentide näitus ja auhinnagala. Just seal saab festival ka väärika punkti Euroopa Disainijuhtimise Auhindade piduliku galaga. Disainimaailma “Oskareid” antakse Euroopa ettevõtetele, kes rakendavad edukalt disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on ka kaks Eesti firmat.

Festivali klubis asub IF…Corner, kus saab

FOTOD: AUTOR

33

MESS

KONTROLLER

FOTOANDUR tutvuda teistes IF…festivalidega ning kuue linna vahel toimunud parima innovatsiooniidee konkursi IF...Lab tulemustega.

Face2Face projekti raames tutvustavad oma saavutusi Saksa disainibürood.

24. septembril toimub Rotermanni kvartalis Disainioksjon, kus huvilistel on meelelahutuslikus ning hasartses keskkonnas võimalik osta (uusimat) unikaalset Eesti disaini. Kuuendat korda toimuvale enampakkumisele tuleb tavapäraselt 21 erinevat ja väga erilist eset. Põnevust jätkub nii ostjatele kui publikule. Oksjonit veab Mart Sander.

22. septembril leiab Rotermanni kvartalis aset Pecha Kucha (tõlkes “vestluse heli”) üritus, kus õdusas atmosfääris piiratud aja jooksul näidatakse oma uusi saavutusi, avaldatakse mõtteid, luuakse uusi kontakte. Iga esineja hoiab mikrofoni käes 6 minutit ja 40 sekundit ning näitab 20 powerpointi slaidi.

Võrgustumiseks tuleb Disainiöö kontaktiöö, kus arhitektid, sisearhitektid, maastikukujundajad ja disainerid saa-

vad kokku mööbli ning materjalimüüjatega. Kontaktiöö sünnitas olukord, kus materjalimüüjatel on küll palju uudiseid, kuid samas on raske kõiki spetsialiste nendest informeerida. Disainerid omakorda kurdavad, et ei jaksa nii palju üritustel käia. Kontaktiöö rahuldab seega mõlema osapoole vajadused. Firmadel on võimalus edastada infot ja esitleda seda odavamal ja efektiivsemal viisil.

Kalasadamas asuvas Eesti Disaini Majas saab näha ja osta uuemat Eesti disaini ning osaleda kohvikklubi ettevõtmistes.

Palju üritusi toimub linnaruumis – näiteks Rotermanni platsil avavad uksed kokkupandav Läti maja Esclise ja Poola passiivmaja. Poola suurim passiivmajade (nn intelligentsete majade) ehitamisega tegelev ettevõte Fakro tutvustab oma toodangut.

Vabaduse väljakule püstitatakse Gulliver Map – hiigelsuurele Tallinna kaardile saavad linnakodanikud märkida oma meeliskohti ja takistusi. Projekti tulemused aitavad loodetavasti märgata ka erivajadustega inimeste muresid.

Tulemused antakse analüüsimiseks ja otsuste tegemiseks linnale ning eksponeeritakse näitustel Tallinnas, Helsinkis ja St Etiennes.

SERVOMOOTOR

TEMPERATUURI KONTROLLER

OHUTUSANDURID

Lisainfo: www.disainioo.ee

7/2011 (35)

Tech Components OÜ Peterburi tee 34 11415 Tallinn +372 60 99 242 tech@tech.ee www.tech.ee

3434

Intervjuu Intervjuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded:

tänavune ettevõtluspäev on pühendatud ettevõtluskultuurile tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek jürgensoni arvates on 6. oktoobril toimuval tallinna ettevõtluspäeval just õige aeg rääkida ettevõtluskultuurist – masu ajal ilmusid euroopaliku ettevõtluskultuuri poole pürgivas eestis sellesse taas kauboikapitalismi elemendid.

Mai vÖÖrMann,

suurusega ettevõtete arengut. Meie maksusüsteem kohe kindlasti ei toeta alustavat (väike)ettevõtjat. Kas sa omad hamburgeriputkat või suurettevõtet – mõlemaid maksustatakse ühtemoodi. Pangad teevad vahet, kas oled suur või väike Peeter. Riik on 15 aastat kultiveerinud laissez faire lähenemist ning selle tulemusena on Eesti mõnus koht suurettevõttele – väike ja oligopoolne turg.

Seegi on osa riiklikust ettevõtluskultuurist.

ajakirjanik

M

iks arutatakse Tallinna ettevõtluspäeval just ettevõtluskultuuriga seotut?

Teema on aktuaalne. Majanduskriis andis Eesti ettevõtluskultuurile tagasilöögi ning nüüd on aeg nn põhitõed uuesti üle käia. Arvestades asjaolu, et ettevõtluspäevast võtab osa mitu tuhat inimest, ja sugugi mitte ainult ettevõtjad, jõuab sel päeval räägitu laiemate hulkadeni. Teisalt, mingil moel on tegemist meediat tasakaalustava mõjuga. Meedia pakub meelsasti negatiivseid näiteid, ometi on ka positiivseid eeskujusid ettevõtete seast lihtne leida – nii sotsiaalse ettevõtluse, töötajasõbralikkuse kui ausa mängu reeglite järgimise vallast.

Milline negatiivne mõju oli siis majan­ duskriisil ettevõtluskultuurile?

Siinsesse ettevõtluskultuuri imbus kauboikultuuri elemente – saneerimine pettuste kaudu, raha kantimine, meelega võlgujäämised jms. Meenutada tasub sedagi, kuidas käitusid suurpangad masu ajal ettevõtjatega, kas või käibekrediidi andmisel. Kindlasti tuleb mainida ka vajakajäämisi kohtusüsteemi ja kohtutäiturite töös, ehkki see on pigem üldine kui majanduskriisi tekitatud puudujääk.

Marek JürGenson, Tallinna Ettevõtlusameti juhataja

Ettevõtluskultuuri võib jagada ka kaheks: riigi ja ettevõtte tasand. Kuidas riik oma ülesannetega masu ajal toime tuli?

Kohati näitas riik üles paindumatust, ka vähest operatiivsust. Tasuks meenutada näiteks, kui kaua võttis aega KredExile toetusteks riiklike vahendite eraldamine – selle aja jooksul kukkus ettevõtteid, piltlikult öeldes, kui käbisid.

Tallinna linn puutub kokku nii suur­ kui keskmiste ning väikeettevõtetega.

Kas nende ettevõtluskultuuris on erinevusi?

Erinevusi kindlasti leiab, aga erinevuste loetlemisest olulisem on analüüsida, millest on need tekkinud, täpsemalt, kuidas soodustab Eesti majanduskeskkond erineva

7/2011 (35)

Kas Tallinna prioriteet on väikeettevõtja?

Nii vast öelda ei saa, me toetame ka suuri ja keskmisi ettevõtteid nt klastriprogrammi kaudu. Meil on inkubaatorid, toetused, mentorklubi, koolitused jne, mis aitavad neid, kel on tekkinud hea idee ja tahaks seda ettevõtjana realiseerida. Eesmärk on inimese initsiatiivikuse väljatoomine. Inimestel lennukaid ideid jätkub, aga enamikel juhtudel jääb puudu pisiasjadest, mis ometigi on idee realiseerimiseks tähtsad.

Olete n­ö käehoidjad?

Võib ka nii öelda. Oleme viimase kümne aastaga liikunud otsestelt rahalistelt toetustelt järjekindlalt nõuandmise, eestvedamise, koolitamise jms poole. Me panustame ettevõtluse kvaliteeti, mis kahtlemata peegeldub ka ettevõtluskultuuris.

Aga sotsiaalsed töökohad? Kas need kaovad nüüd ära?

Linna määruses on kirjas, et need ei rakendu 5protsendise tööpuuduse korral, aga sinnani on veel pikk tee.

Kas võime öelda, et olukord pealinna piirkonna tööhõives ning ettevõtluses paraneb?

Võib küll. 2011. aasta II kvartalis vähe-

FOtOD: erAKOGu

Intervjuu

nes Töötukassas registreeritud harjumaalaste arv ca 5200 võrra. Seega on tööpuudus vähenenud ning nagu näitab müügimaksu laekumine, tuleb ka ettevõtteid juurde.

Loogika on lihtne: kui pakutakse töökohti ulmeliste palkadega, puudub motivatsioon hakata ettevõtjaks. Kui on keerulised ajad, hakatakse ettevõtjaks olude sunnil. Selge, et kõik ei jää püsima, aga paljud ka jäävad.

Kas te tõesti arvate, et kõik 5200 läksid tööle või hakkasid ettevõtjaks?

Loomulikult mitte. Haigekassa statistika näitab, et tööandja poolt kindlustatuid lisandus samal ajal vaid ca 3200. Seega juba siin tekib suur vahe.

Kas linn peaks oma ettevõtlust toetavas taktikas ka midagi muutma?

Kindlasti. Hiljuti rääkis mulle üks vanalinna poepidaja, et tal ei ole müüjaid kusagilt võtta. Ehk peaksime üle vaatama oma sotsiaalsed töökohad? Ehk tuleb mõelda ka palga tõstmisele. Ilmselt peaksime koos sotsiaalosakondadega tegelema heitunute probleemiga, et neid tööturule tagasi tuua.

On näha, et teravnemas on struktuurne tööpuudus. Aga puudujääkidega haridussüsteemis peaks tegelema ikkagi riik.

Me saame küll tegeleda motiveerimata inimeste tööoskuste taastamisega, kuid me ei saa tegeleda ulatusliku ümber- või täiendõppega. Ehituskooli poolelijätnust me programmeerijat ei tee – inseneride puuduse küsimuse peab lahendama riik hariduspoliitiliste otsuste kaudu.

Nüüd, kui tule kustutamise etapp hakkab läbi saaama, on ilmselt õige aeg küsida, mis on saanud innovatsiooni­ strateegiast ja sellest johtuvast klastri­ programmist aastateks 2009–2013?

Dokument on tõesti oluline ning see näeb ette keskendumist kuuele võtmevaldkonnale: infotehnoloogiale, mehhatroonikale, meditsiinitehnoloogiale (sh biotehnoloogiale), loomemajandusele, merendusele ja logistikale ning finantsteenustele.

Ega rasketel aegadel programm seisma jäänud. Oleme omavahenditest viimasel paaril aastal toetanud ca 190 000 euroga (kolme miljoni krooniga) mehhatroonikumi projekti. Selle kogumaht on ca kolm miljonit eurot (45 miljonit krooni) ja põhiosa sellest on euroraha.

Oleme toetanud ka klastreid, sest näeme, kui raske on ettevõtjal leida omafinantseeringut pehmetele projektidele.

7/2011 (35)

35

Klastriprogrammi käegakatsutav tulem on see, et ettevõtjad saavad päev-päevalt aina paremini aru koostöö vajalikkusest. Mõistetakse, et üksiku hundina läbi ei löö. Ja mitte ainult IT või masinaehituse ja metallisektoris, vaid ka toitlustusettevõtjad on mõistmas koostöö vajalikkust. Mine tea, ehk tekib näiteks Tallinna vanalinna toitlustus- ja meelelahutusklaster.

Aga loomemajandus, millest mõni aeg tagasi veel väga palju räägiti?

Paistab, et nõudlus loomeinkubaatori järele on meie pakkumisest suurem. Küll on küsimus seal tuule tiibadesse saavate ettevõtjate väljundis – nad vajavad vanalinnas oma toodete turustamiseks kohta. Samas on linnal hoovad nende mure lahendamiseks. Kohaliku omavalitsuse nagu ka riigi ülesandeks on luua keskkond ettevõtluse arenguks, ja oma tasandist lähtuvalt.

Tulles tagasi ettevõtluskultuuri juurde, mis hinde panete sellele viiepalli­ süsteemis?

Kui ei oleks vahepealset kauboikapitalismi elementidega masu, võiks ka nelja panna. Nüüd vist kolm plussiga. Aga sellelt pinnalt on hea liikuda edasi.

FLADDER®-i kraatide eemaldamise süsteem

Fladder Danmark A/S Grodevej 14, P.O. Box 29 DK-6823 Ansager Tel: +45 7529 7133 Faks: +45 7529 7143 fladder@fladder.dk www.fladder.com

loob uued standardid ja aitab oluliselt säästa.

Viimase 10 aasta jooksul on Taani ettevõte Fladder Danmark A/S välja töötanud kraatide eemaldamise süsteemi, mille tööpõhimõte erineb teistest, traditsioonilistest meetoditest.

Kraatide eemaldamise süsteem on nüüd automatiseeritud ja asendanud kraatide käsitsi eemaldamise. Seeläbi on vähenenud ka töömahukale protsessile tehtavad kulutused.

FLADDERi kraatide eemaldamise süsteemis kasutatakse täiesti teistsugust meetodi, nagu on kujutatud alloleval pildil.

FLADDER® -i automaatse kraatide eemaldamise seadme keskseks elemendiks on 6 sindliga ülekandepea.

Hammasülekanne liigub pööreldes ja vibreerides üle lintkonveieri ning 6 sindlit pöörlevad samal ajal vastassuunas. Nii „rünnatakse” töödeldavaid detaile kraatide eemaldamise ajal lakkamatult paljudest erinevatest suundadest. Ühtlane töötlus eemaldab kõik servad ja kraadid, asugu need välis- või siseservas või olgu auk kandiline või ümar.

Tavapäraselt eemaldati kraate ühesuunaliselt lihvides. Seda on kujutatud järgneval pildil, kus kollased nooled näitavad tööriistade liikumissuunda töödeldavatel detailidel.

Kraatide eemaldamise muster on märksa täielikum, sest katab töödeldavat detaili paremini, ja mitmesuunaline liikumine jõuab töödeldava detailini võrdsel määral.

Ka FLADDER®-i lihvimisvahendid erinevad traditsioonilistest vahenditest nagu lihvimislindid või -kettad.

Fladder* on registreeritud kaubamärk, mille omanikuks on Hansen & Hundebol Group

Fladder Danmark A/S Gresdevej 14, P.O. Box29 DK-6823 Ansager Tel: +45 7529 7133 Faks: +45 7529 7143 fladder@fladder.dk www.fladder.com

FLADDER®-i lihvimisvahendid kraatide eemaldamiseks on elastsed abrasiivsed silindrid, mida valmistatakse erineva läbimõõdu, harjase suuruse ja lihvimistihedusega.

roostevabast terasest ja kaetud fooliumikihiga või hoopis viimistluskihti kandev alumiiniumdetail lennukitööstusele.

Alljärgnevatel piltidel on näha lennukitööstusele valmistatud alumiiniumdetaili ristlõige.

Pildid kujutavad töödeldavat detaili enne ja pärast kraatide eemaldamist ning on näha, et vaatamata täiusliku 0,2 mm raadiusega servale on valge viimistluskiht detaili ülaservas kahjustamata.

Lihvsilindri elastsus on kasulik omadus, sest see võimaldab eemaldada kraate nii lamedatel kui ka kolmemõõtmelistel, nii profiilitud kui ka töödeldud detailidel.

Elastsus tähendab, et tööriistade asendit muutmata saab samaaegselt töödelda erineva paksusega detaile.

See omakorda säästab aega.

FLADDERi lihvsilindreid traditsioonilisi tööriistu.

kasutatakse

teisiti

kui

Seadmega on kaasas töötlusprogramm.

Töötlusprogramm katab kõiki detailitüüpe: lehtmetalli, kolmemõõtmelisi detaile ja lineaarseid detaile.

Tavapäraselt tekitatakse lihvimissurve abrasiivmaterjali füüsilise surumisega vastu töödeldavat detaili.

FLADDERi kraatide eemaldamise süsteemi puhul reguleeritakse surve muutmiseks lihvsilindri pöörete arvu minutis.

Nii avaldab tsentrifugaaljõud töödeldavale detailile vajalikku survet.

Kraatide eemaldamine on intensiivseim seal, kus abrasiivmaterjal kohtab teatud vastupanu – lõikeservades.

Servad lihvitakse siledaks ja neile antakse soovitud raadius. Väiksemat vastupanu osutavale pinnale on toime minimaalne.

Vastupidavad tööriistad võimaldavad oluliselt vähendada kraatide eemaldamisele tehtavaid kulutusi, mis omakorda võimaldab suurendada töömahtu.

See tuleb kasuks eriti sel juhul, kui kraate eemaldatakse kaitsekihi või pinnatöötlusega detailidel. Detail võib olla tsingitud, see võib olla

Fladder* on registreeritud kaubamärk, mille omanikuks on Hansen & Hundebol Group

3838

Huvitav laHendus lahendus Huvitav

ressursi parem ärakasutamine:

ElEktrimasinatE diagnostika kui moodus nEndE EluEa pikEndamisEks energeetika ei ole ainult tuumajaamad, elektriautod, tuuleparkide dotatsioonid ja ida-virumaa põlevkivikaevandused. tähtis osa energeetikas on elektrimasinatel, sh elektrimootoritel.

toomas Vaimann, alEksandEr kilk, TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut

E

lektrimootorid kasutavad ära umbkaudu 60% toodetud elektrienergiast, lõviosa elektrimootoritest on asünkroonmootorid. Nad on praktiliselt kõikjal meie ümber, alustades suurtest tehastest ja jõujaamadest, lõpetades mõne pisikese koduse saumikseri või tolmuimejaga. Nagu seadmed ikka, on ka elektrimootoritel kalduvus aja jooksul vananeda ja rikki minna. Neid probleeme võib nii mõnigi kord ennetada mootorite diagnostika abil.

Mis liigub, see kulub – ka elektrimootorid Täna enim levinud elektrimootori tüübile pani 1888. aastal aluse kuulus teadlane Nikola Tesla, kelle leiutise esimene suurem tuleproov oli selle kasutuselevõtt USAs Niagara Fallsi hüdroelektrijaamas.

Uus seade tõestas oma kasulikkust ning alustas võidukäiku kogu maailmas, mis kestab siiani. Aja möödudes tekkis aga paratamatu vajadus mootoreid parandada.

Mootorite komponentidele mõjuvad kõikvõimalikud jõud. Metalli vastupanuvõime igast küljest tõmbavatele, tõukavatele, hõõruvatele ja kuumutavatele jõududele tahes tahtmata ajapikku väheneb.

Kodudes ja väiketööstustes ei ole seadme-

Defektse valu tõttu purunenud rootorivarras. Allikas: T. Lindh, “On the condition monitoring of induction machines,” Doctoral dissertation, Lappeenranta University of Technology, Lappeenranta, Finland, 2003.

te parandamine või uuendamine tavaliselt väga kulukas. Suurtes tehastes võib aga mootoririke tähendada tunde või päevi kestvaid tööseisakuid ning miljoneid eurosid kahju nii remondi, töötajate tegevusetuse kui ka tootmata kauba ja saamata jäänud tulu arvelt.

Sellise riski olemasolul rakendatakse tihti varumootoreid, mis seisavad reservis ja mida aeg-ajalt kontrollimiseks ka käivitatakse. Samas kasutatakse neid ainult põhimootorite rikete või hävimise korral.

7/2011 (35)

Põhimootori hävimine tähendab uue varumootori soetamise vajadust, mis ei pruugi olla sugugi odav lõbu. Seepärast on viimastel aastakümnetel otsitud mootorite diagnostika meetodeid, mille kasutuselevõtt võimaldaks ennetada kalleid ja ebamugavaid rikkeid.

diagnostikaks ei pea mootorit alati seiskama Elektrimootorite diagnostikaks võib lugeda erinevaid tegevusi, nt mootori lii-

Pildid: autORid

40

Huvitav lahendus

Ülekoormuse tõttu purunenud rootorivardad. Allikas: R. Fisher and H. Lavric, “On-line detection and diagnostics of induction motor rotor faults using spectral analyses of stator current,” in Proceedings of the 5th International Symposium on Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering, Doctoral School of Energy and Geotechnology, January 14–19, Kuressaare, Estonia, 2008, pp. 7–11.

kuvate ja liikumatute osade haamriga koputamist, et kuulda, kas kuskile on tekkinud pragu või on mõni koostisosa lahti murdunud. Samamoodi võib diagnostikaks lugeda seda, kui mootorit on kutsutud kontrollima mõni mõõteseadmetega varustatud elektrik. Kirjeldatud juhtudel on siiski üks väike, kuid oluline probleem: sellist diagnostikat saab rakendada ainult välja lülitatud ja mittepöörleva mootori korral, mis tähendab omakorda tööseisakut või varumootori käikulaskmist.

Suurt praktilist tähtsust omab seega diagnostika, mille puhul ei ole vajadust mootoreid seisata ega muul moel tööprotsessi häirida. Üldiselt tähendab see kontrollitava mootori mingi parameetri väärtuse mõõtmist ja saadud andmete töötlemist. Parameetritena tuleks siin mõista nt pinget, voolutugevust või teatud komponentide elektritakistust. Mõõta saab ka uurimise seisukohalt raskemaid parameetreid nagu müra ja vibratsioon.

Diagnostika toimugu ka väljaspool laboritingimusi Kõiki mõõdetud parameetreid analüüsides on võimalik teha järeldusi moo-

tori seisukorra kohta. Silmas tuleb pidada ka diagnostikasüsteemi praktilisust: pole ju abi süsteemist, mille puhul saab mõõta ja analüüsida ainult laboritingimustes.

Seega on vaja, et pärast mingi diagnostikameetodi töökindluse tõestamist töötatakse välja ka sellele meetodile tuginev mõõteseade või liides mõnele tarkvaraprogrammile. Selle kaudu jõuab teooria praktikasse ning oskusteave ülikoolist tavakasutajani.

Oluline on asjaolu, et väljatöötatava seadme abil oleks võimalik teave mootori seisukorra kohta kätte saada lihtsamini.

Praegu on vastavate ekspertiiside tegemiseks vaja inseneriteadmisi ja -pädevust, väljatöötatava seadme abil saaks aga sellega hakkama ka minimaalse väljaõppega tehnik.

Tähtis on tuvastada juba potentsiaalset riket TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudis on käsil elektrimootorite diagnostikavõimaluste uurimine.

Põhiliseks suunaks on töötada välja võimalikult täpne ja usaldusväärne diagnostikasüsteem, mille rakendamisel ei ole vaja

7/2011 (35)

muuta testitava seadme töötsüklit ning kõik tööprotsessid saavad jätkuda ka seadmete kontrolli ajal. Sama diagnostikaideoloogia võeti mõnikümmend aastat tagasi kasutusele arvutustehnikas ning mõni aeg hiljem ka elektroonikas. Nüüd on jõudnud järg jõuseadmete kätte.

Praeguseks on laboris sooritatud kaks katseseeriat. Üks neist on teostatud töökorras ja teine tõsise rikkega mootoriga. Eelkõige on uuritud pöörleva rootori häireid lähtudes staatorivoolu sagedusspektrist.

Senine analüüs näitab, et mootori seisukorra tuvastamine sellisel meetodil on võimalik. Katsetusi tuleb jätkata, sest uurida on vaja erinevaid rikkeid. Samuti tuleb arendada diagnostikameetodit viisil, mis võimaldaks tuvastada potentsiaalset riket – enne selle esilekerkimist. Samatähtis on sarnase diagnostika rakendamine elektrigeneraatorite puhul.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, saame loodetavasti lähitulevikus teatada oma töörühma edusammudest ning olla uue ja põhjaliku diagnostikasüsteemi väljatöötamisega abiks nii kodumaistele kui piiritagustele elektrimootorite tootjatele, aga samuti ka nende kasutajatele.

INNOVATSIOONITEEMALISED SEMINARID JA ÕPPEREISID SÜGIS 2011 EASi Innovatsiooni divisjon korraldab seminare ja õppereise sügisel 2011 alljärgnevatel teemadel:

1. VÄÄRTUSAHELA INNOVATSIOON – LISANDVÄÄRTUSE LOOMINE Tegevus Seminar Väärtusahela innovatsioon.

Lisandväärtuse loomine läbi brändi ja disainilahenduste.

Edu saavutamine Taani näitel. Õppereis Lisandväärtuse loomine tootele/teenusele läbi brändi ja disainilahenduste

Millal 13. 09.2011

Kus EAS, II korrus (Lasnamäe 2, Tallinn)

10. – 13.10.2011

Taani

*Õppereisi käigus külastatakse kuni 8 Taani ettevõtet, kes on pikaajaliselt ja süsteemselt tegelenud tootearendusega ning pööranud tähelepanu ja kasutanud oskuslikult disaini- ja brändilahendusi.

Registreerumiseks ja lisaküsimuste puhul pöörduda: Anu Puusaag, anu.puusaag@eas.ee tel. 627 9521 www.eas.ee/innovatsioon

2. ÄRIMUDELI INNOVATSIOON Tegevus Seminar Ärimudeli innovatsioon.

Osterwalderi lõuend. Õppereis Ärimudeli innovatsioon. Osterwalderi lõuend

Millal 20. 09.2011

Kus EAS, II korrus (Lasnamäe 2, Tallinn)

7. – 11.11.2011

Põhja- Itaalia

*Nädalase õppereisi jooksul külastatakse Põhja-Itaalia ettevõtteid, kelle edu tugineb ärimudeli uuendusel. Ärimudelite kujundamist analüüsitakse Alexander Osterwalderi ärilõuendi põhjal.

Registreerumiseks ja lisaküsimuste puhul pöörduda: Sirje Ustav, sirje.ustav@eas.ee tel. 6279 514 www.eas.ee/innovatsioon Õppereisidele eelnevad teemat üldisemalt käsitlevad seminarid toimuvad laiemale sihtrühmale ja on osalejatele tasuta. Õppereisil käsitletakse teemat süvitsi ning osalema oodatakse ettevõtte omanikku või tippjuhti, kelle pädevuses on õpitut oma organisatsioonis ellu viia. Ettevõtja tasub õppereisi maksumusest 50% Seminarid ja õppereisid viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasfinantseeritava programmi raames EASi tegevusena, mille abil tõstetakse innovatsioonialast teadlikkust.

i t s e E irma F 4242

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Eesti FIRMA Firma EESTI

31-KOHALISEL LAORIIULIL ASUVAD NULLPUNKTKINNITUSE ALUSTEL KINNITUSTORNID. SÜSTEEM EI VAJA TÖÖTLEMISALUSEID.

KINNITUSTORN TÖÖTLEMISE AJAL.

uus ja huvitav lahendus:

NULLPUNKTKINNITUSE PÕHIMÕTE EESTI PAINDTÖÖTLEMISSÜSTEEMIS Allhanketöödega tegeleb Eestis palju ettevõtteid. Üks nendest on Tallinnas asuv Avex OÜ, kes on ka paindtöötlemissüsteemi esmakasutaja Eestis. Samuti on ta esimene, kes võttis tarvitusele nn nullpunktkinnituse põhimõtte.

VEIJO KAUPPINEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

A

vex OÜ on asutatud 1992. aastal ning on peamiselt masinaehituse ja tootmise automatiseerimise detailidele ja koostudele spetsialiseerunud firma. Ettevõttel on mitu CNC-treipinki ning kahe töötlemiskeskusega paindtöötlemissüsteem (FMS). Üldjoontes võib ettevõtte toodangu jagada kahte põhirühma, millest ühe moodustavad detailid tootmise automatiseerimise ja masinaehituse jaoks ning teise tootmise automatiseerimisseadmete koos-

TARMO THEMAS, Avex OÜ tegevdirektor

7/2011 (35)

tetööd. Suure osa masintootmisest moodustavad hüdrauliliste seadmete detailid, sealhulgas filtreerimissüsteemide osised. Avex pakub ka valmisüksusi või alamkooste vastavalt klientide vajadustele. Detailide töötlemise aeg ulatub ühest minutist kuni tunnini, nõudes suurt täpsust.

Avex OÜ tegevdirektor Tarmo Themas peab ennast valdkonnas toimuvaga kursis ajakirjade lugemise ja messide külastamise kaudu. 2007. aastal otsustas ta osta laoriiuliga paindtöötlemissüsteemi ning palkas süsteemi sisseseadmiseks Soomest inseneri.

FOTOD: AUTOR

EESTI FIRMA

Süsteem on teadaolevalt esimene Eestis Markku Toiviainen kolis Eestisse 1999. aastal. Tol ajal töötas ta hüdraulilistele filtreerimissüsteemidele seadmeid valmistavas Soome ettevõttes. Tema ülesanne Eestis oli leida võimalusi töödeldud osade ostmiseks nendele seadmetele. Kontaktist Avexiga kasvas välja töösuhe ning Toiviainen vahetas ostmise tootmise ja müümise vastu.

Avexi paindtöötlemissüsteem on meile teadaolevalt esimene Eestis. See koosneb kahest töötlemiskeskusest ja mitmetasandilisest laoriiulist. Kaks töötlemiskeskust valiti välja olemasolevate masinate seast. 31kohalise laoriiuli ja kogu süsteemi struktuuri ehitas Soome ettevõte Camline.

Töödeldav detail ja alus peavad olema töötlemiskeskuses täpselt paigutatud. Detailide sobitamine ja täpne kinnitamine metallilõikemasinates on keeruline ülesanne.

Kasutusel on mitu erinevat kinnitamis- ja mõõtmismeetodit. Üks neist on nn null-

punktkinnituse põhimõte, mis on kiire kinnitusmeetod. Sellise kinnitusviisi kasutamisega on võimalik detail korduvalt ning vajaliku täpsusega teatavasse asendisse paigutada. Sellel kinnitusmeetodil on teiste meetoditega võrreldes mitu eelist, nagu nt lühem paigutamisaeg.

Töötlemiskeskused on uue tehnoloogia pioneerid Avex on esimene ettevõte Eestis, kes on rakendanud nullpunktkinnituse põhimõtet. Selleks vajalikud DockLocki seadmed saadi Soome ettevõttelt FMS-Tools Oy. Kõnealust tehnoloogiat rakendati juba enne paindtöötlemissüsteemi üksikult kasutatavates töötlemiskeskustes, mis olid omal ajal uue tehnoloogia koondumiskohad. Töödeldavad detailid kinnitatakse süsteemiplaatidel asuvate kinnitustornidega.

Nullpunktkinnituse põhimõte on osutunud väga ökonoomseks. Kuna süsteemi jaoks ei ole aluseid vaja, õnnestus investee-

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

7/2011 (35)

43

rimiskulude pealt kokku hoida 200 000 eurot. Lisaks võimaldab nullpunktkinnituse põhimõte kasutada samu seadmeid eri masinates ning lihtsustada uute masinate liitmist paindtöötlemissüsteemiga.

Eesti ettevõtetel on praegu tellimusi rohkem kui majandussurutise ajal. Seepärast soovibki Avex tootmisvõimsust suurendada ja püüdleb parema tootlikkuse suunas. Direktor Tarmo Themas võttis arendustegevuse peale tööle veel ühe Soome inseneri. Otsides võimalusi tootlikkuse kiireks suurendamiseks, on ettevõte alustanud projekti, millega püütakse välja selgitada, millised tööriistad ja parameetrid on töötlemiseks parimad. Töö edeneb praegu hästi ja eesmärk on saavutada Soome parimate ettevõtetega võrdne tootlikkus.

Lisateave aadressil www.avex.ee

s u t i Eh 4444

Ehitus Ehitus

oma aja populaarne ehitusmaterjal:

ETERNIITKATUSE ILU JA OHUD enam keegi näha. Tootmisnormide tõttu paigaldati laineplaate pea valimatult kõikjale, pälvides raudbetoonelementide kõrval halli nõukogude aja sümbolstaatuse.

Oli populaarne kõikjal

EtERNiiDi LiiGiD. ÜLAL VÄiKsED siLEPLAADiD, KEsKEL VÄiKsED FAssAADiPLAADiD, ALL suuRED FAssAADiPLAADiD NiNG LAiNEPLAADiD

Kui eterniit 20. sajandi alguses maailma vallutas, ei pööranud tervisekaitsele veel keegi tähelepanu. Nüüd, mil asbesti ohtlikkus on eterniidist menukamaks saanud, ilmnevad kitsaskohad – ümbertöötlematud eterniidijäätmed ning visuaalkeskkonna muutumine. On aeg tagasivaateks.

KIRSI-MERILIN PÕLDARU, eesti kunstiakadeemia

A

sbesti kiududega tugevdatud tsemendisegust plaadid patenteeris 1901. aastal austerlane Ludwig Hatschek. Eterniit (lad k aeternus = igavene) levis heade materjaliomaduste ning efektiivse tootmistehnoloogia tõttu plahvatuslikult üle maailma.

Asbesttsemendist plaadid olid tule- ja ilmastikukindlad, kerged ja heliisolatsiooniga ning neile ei kondenseerunud vesi, mistõttu sobisid nad põllumajandushoonetele, kuid ka eramajade vanadele pilpakatustele nägusaks ja püsivaks asendajaks.

Kuigi väikseid eterniitplaate tunti Eestis ka 1920. aastatel, algas teine, suurem kasutuslaine nõukogude perioodil, mis hoogustus tootmise käivitumisega 1962. aastal. Oma eterniiditehasest unistati siin juba tsaariajal, kuid ligi pool sajandit hiljem ei suutnud arhitektuurset uudsust eterniidis 7/2011 (35)

Eterniit ei valendanud vallatult ainult sotsialismi pinnal. Ameerika Ühendriikides töötati juba 1930. aastatel välja spetsiaalsed, eemalt laudist ning lähemalt vaadeldes kelmikalt puidu süüd jäljendavad fassaadiplaadid, mille analoogid said pärast Teist maailmasõda ka Lääne-Euroopa aedlinnades lihtsa paigaldamise ja odavuse tõttu populaarseks. Tüüplahendustega sobivad laineplaadid koos suurte sileplaatidega aitasid katuse- ja seinakatete näol kuni 1970. aastateni kõikjal korterikriisi leevendada.

Kuni meedia kära asbesti kahjulikkusest äkitselt tehased seiskuma sundis.

USAs keelustati tootmine 1973., Rootsis 1981., Eestis alles 1994. aastal. Kuigi juba antiikaja õpetlase Plinius Vanema väärt nõuanne kõlas: “Ära kunagi osta orje asbestikaevandusest – nad surevad vara,” jõudsid jutud salakavalatest asbestikiududest avalikkuseni alati summutatult. Suuresti oli põhjus tootjate soovimatuses tööohutusnõudeid täita. Tingliku termini “asbest” alla liigituvad kiulised mineraalid tembeldati ohtlikeks ning kõik asbeste sisaldavad materjalid ühes nendega. Venemaal valmib eterniit siiani, kuid import Läände on keelustatud.

Ohtlik vaid purunedes Asbestidest tulenevaid hingamisteede haigusi on mitmeid, kuid kõiki haigusi teaduslikud uuringud erinevate asbesti liikidega üheselt ei seosta. Näiteks krüsotiili (levinuim asbest) ja liiva ühendite sissehingamine ei käivita põletikulist protsessi roti kopsukelmel, kus tavaliselt hakkab mesotelioom arenema. Samuti toimub pärast kiudude sissehingamist nende osaline kopsust väljatransportimine füüsikalis-keemiliste protsesside abil. On selge, et mistahes kiudude, eriti asbesti sissehingamine terviFOtO: AutOR

Ehitus

sele kasu ei too ning ilmselt kehtib ka siin kuldne vanasõna, et mürk pole aine, vaid kogus. Rootslased räägivad, kuidas eterniiditehase töötajad asbesti salaja koju smugeldasid, et kohevate kiududega täidetud padja peale siis ööseks pea asetada.

Eterniidi puhul on peamine, et kiud on tsemendiga kindlalt seotud ning võivad vabaneda ainult plaatide purustamise korral. Loomuliku vananemise käigus kiud peaaegu ei vabane. Seega kuuluvad riskigruppi asbesti eemaldustöödega tegelevad inimesed, mitte maja elanikud.

Eterniidis on asbesti kiud tsemendiga kindlalt seotud ning võivad vabaneda ainult plaatide purustamise korral.

Eemaldusega pole kiiret Eterniidi eemaldustöödest on saanud tulus äri, kuid meetmed ümbertöötlemiseks puuduvad. Jäätmed maetakse maha ja edasist ohtu see keskkonnale ei kujuta.

Laineplaadid seostuvad sõjajärgse aja halva ehituskultuuri ning terviseohtudega, mistõttu otsustatakse katusematerjal sageli välja vahetada asbestivaba kiudtsement-

plaadi või tänapäeva eterniidi – profiilpleki vastu. Viimase sobitamiseks nõukogude ajal väljakujunenud elamupiirkondadega on tarvis aga mõnevõrra tundlikumat silma ja tihti ka suuremat väljaminekut kui lihtne soov – säilitada elamu funktsionaalsust – algselt nõuaks.

Taas on linnapilt muutumas ühekülg-

7/2011 (35)

45

seks. Eterniit sobib stalinistliku pärandiga, sõjajärgsete individuaalelamutega ning isegi taluarhitektuuris ei tuleks teda ja ta kaunist paatinat peljata, kui naturaalsete materjalide kasutamine võimatuks osutub.

Eterniidi elueast tuleks võtta maksimum ja alles siis tast loobuda, tulevikus eelistatult ümber töödeldes.

Kuidas katust hooldada?

Eterniitkatuse eest hoolitsemiseks on mitmeid võtteid: eemaldada lehed ja sammal (millele eelnevalt katust niisutada kiudude lendlemise vältimiseks), asendada üksikud purunenud elemendid ning kontrollida plaatide korralikku kinnitust. Eterniidi eluea pikendamiseks on Saksamaal välja töötatud läbipaistvad ilmastikukindlad polüuretaanil põhinevad katted, mis tõotavad ligi 20aastast ekspluatatsiooniaega. Loodan neist peagi rohkem kuulda. Seniks avatud silmi eterniidi ilu avastamisel!

i r e n e s n I utse K 4646

Insenerikutse INSENERIKUTSE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

TUDENGID FIRMA POOLT ANTUD ÜLESANNET LAHENDAMAS

väliskoostöö:

EUROOPA TUDENGID TTÜ-S KESKKONNASÄÄSTLIKKU MÕTTEVIISI ÕPPIMAS TTÜs tegutsevale tudengiorganisatsioonile BEST-Estonia on kujunenud traditsiooniks korraldada igal suvel välistudengitele suunatud akadeemiline kursus. Ka see suvi ei olnud erandiks ning sadadest sooviavaldustest said võimaluse kaheks nädalaks TTÜsse õppima tulla 23 tehnikatudengit.

KADRI ARUOJA, BEST-Estonia turundusjuht

K

ursuse organiseerimine sai alguse juba jaanuaris, kui said valitud põhiteemad – keskkonnasäästlikkus ja jäätmekäitlus – ning pandud nimeks “Clean it, trash it, re-recycle it!”. Koostööpartneriks leiti rohelise mõtteviisiga ehitusfirma Skanska ning toetust fondidest (Hasartmängumaksu nõukogu, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Spordi-

ja Noorsooamet), ja suvekursus sai täie hooga käima lükatud.

Praktiline kogemus koos silmaringi laiendamisega Kuna “rohelisus” on vägagi aktuaalne teema ning soov loodust hoida pesitseb kõigi südames, oli meie suureks eesmärgiks koostada võimalikult mitmekesine akadeemiline programm. Tahtsime pakkuda teadmishimulistele noortele praktilist kogemust ning silmaringi laiendamist. Koostöös Arvo

7/2011 (35)

Iitaliga, kes on TTÜ Keskkonnatehnika instituudi dotsent, valmis akadeemiline programm.

Kursus sai stardipaugu 8. juulil ning lõppes suure kurvastusega 20. juulil. Kaks nädalat kõndisid noored tehnikatudengid reipal sammul TTÜ kampuses ringi. TTÜ ruumes toimus põhjalik loenguprogramm, loenguid pidasid TTÜ õppejõud Urmas Lips ning Arvo Iital ja paljud esinejad väljastpoolt ülikooli. Viisime tudengid erinevatesse laboritesse ning ettevõtetesse.

FOTOD: BEST-ESTONIA

INSENERIKUTSE

47

BEST-Estonia visioon: empowered diversity

K

SKANSKA OBJEKTIKÜLASTUS

Popid asjad olid uuringulaev ja taaskäitluse teema Tudengid tõid välja kaks teemat, mis osutusid neile eriti põnevaks. Üks oli Meresüsteemide Instituudi uuringulaeva külastus, kus tutvustati veepuhtuse kontrolli moodsat tehnoloogiat. Teiseks suureks mõjutajaks oli Anneli Ohvrili esinemine.

Loengus anti osalejatele lahendada teoreetiline ülesanne ning Anneli tõi esile, miks on ülimalt tähtis panna rõhku taaskäitlusele.

Pärast loengut teatasid tudengid, et oma koduriiki naastes kavatsevad nad pöörduda kohalike omavalitsuste poole ettepanekuga ümbruskonda rohelisemaks muuta.

Suvekursuse projektijuht sõnas: “Me muudame siin maailma.” See tõi organiseerijatele suure naeratuse suule, sest nägime oma töö vilju.

ursuse korraldaja BEST-Estonia on rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni BEST (Board of European Students of Technology) Eesti lokaalgrupp, kes korraldab akadeemilisi kursusi aastast 1992.

Sarnaseid kursusi korraldavad BESTi grupid igal aastal erinevates tehnikaülikoolides üle Euroopa ning neist on võimalus osa võtta ka kõigil TTÜ tudengitel.

BESTi akadeemiliste kursustega pakume tudengitele võimalust omandada oma erialale vastavaid teadmisi. Kõige selle kõrval saab tutvuda lähemalt teiste kultuuridega ning saada sõpru üle terve Euroopa. Osalejaid valides üritame leida võimalikult mitmekesist rahvusvahelist seltskonda. BESTi visioon on empowered diversity ning just seda üritamegi oma kursustega saavutada.

dusviisidest. Seda kõike tänu TTÜ õppejõududele ning väliskülalistele – Andero Laur Skanskast, Kalle Riepulks Rohelisest Mõttest, Anneli Ohvril Killerkott’ist ning

Eksami sooritamine andis juurde ainepunkte Kahenädalane kursus lõppes eksamiga. Kõik tudengid, kes sooritasid eksami, said võimaluse kanda ainepunktid üle oma ülikooli. Kursuse edukalt läbinud tudengid said hea ülevaate säästvast mõttest, ökoloogilisest jätkusuutlikkusest, vee puhastamise ja jäätmete sorteerimise uutest tehnoloogiatest ning Läänemere keskkonnaprobleemidest ja nende lahen-

7/2011 (35)

Priit Ploompuu Eesti Energiast. Täname ka ettevõtteid, keda saime külastada – Ragn-Sellsi sorteerimisjaama, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust, Tallinna Sadamat, Ülemiste Vee- ning Paljassaare Reoveepuhastusjaama.

Lisaks akadeemilisele programmile tutvustasime eesti kultuuri – meie tavasid ning väärtusi. Näitasime Euroopa tudengitele Tallinna vanalinna vaatamisväärsusi ja Eesti Vabaõhumuuseumi, sõitsime nädalavahetustel Tallinnast välja maale. Nii nägid välistudengid, kui kaunis on meie loodus.

4848

Huvitav lahendus lahendus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

garage48 tallinnas 2011. aastal

teeme ära:

GARAGE48: KAS ULMEIDEEDE RAKENDUSKOLLEEGIUM? it-ettevõtjate rakendusleiutiste kogunemised, garage48 nime kandvad ülemaailmsed üritused, ei ole midagi muud kui ulmeideede rakenduskolleegiumid, kus ideest on kahe ööpäevaga tarvis genereerida töötav teenus. Öeldakse, et inimese kohta ütlevad esimesed viis minutit enam kui järgnevad 20 aastat, sama on it-teenustega.

MARIN HOFFMAN, ajakirjanik

G

arage48 pole loojate sõnul võistlus, vaid pigem networking ja tootearenduse harjutamise üritus, kus võitjad on pigem sümboolsed ning suuri auhindu ei jagata. Tegemist on intellektuaalse mänguga, kus vaid 48 tunni jooksul üritatakse leida mõnele pakilisele probleemile nutikorralduslik lahendus. Tuleb tiim kokku, mingi ideealge peas keerlemas, ja 48 tunni jooksul peab tegema ära nii palju tööd, et tavapäraselt pühapäeva hilisõhtusse jääval presentatsioonil veenda kõiki oma kaasmõtlejaid ning žüriid idee geniaalsuses ning rakenduslikkuses.

Eesti noormeeste poolt ellu kutsutud Garage48 kogub kuulsust üle maailma.

Kodulehelt saab lugeda, et mai esimeses

pooles tehti vallutusretk Aafrikasse, kus kahel järjestikusel nädalavahetusel ragistati Musta Mandri ajusid Kenyas ja Ghanas.

Alates selle aasta jaanuarist on uusi rakendusi loodud juba seitsmel nädalavahetusel Riias, Tartus, Tallinnas, Helsinkis ja Aafrika gastrollil. Umbes 100 inimesega nädalavahetuse üritustele pandi alus eelmise aasta kevadel, võttes aluseks kiirrestorani tüüpi kontseptsiooni.

Meile kõigile meeldib mõelda välja lahendusi, kuidas oma või ka teiste elu paremaks muuta, aga vähesed asuvad seda ka tegema. Garage48 mõte ongi ühendada inimesi visionääridest, mänedžeridest, disaineritest, programmeerijatest turundajateni.

öeldakse maha kõik pähe tulnud ideed.

Saalist tulnud 30–40 ideed pannakse tahvlile kirja ning umbes tosin neist läheb loosi. Kui ideed valitud, valitakse meeskond ning töö hakkab peale. Mõttepidu lõpeb pühapäeval kella kuue paiku õhtul, kui iga tiim võtab sisse koha laval ning esitab oma idee. Žürii ja kuulajad hindavad. Lahkutakse kestvate ovatsioonide ja respect’i kuhjaga ning produktiga, mis on vaja küpsemiseks ahju panna.

Google’i, Nokia, Skype’i ja Elioni patronaaži all tegutsev sihtasutus on kasvanud päris suureks. Sügis toob käredat mõttelõnga pusimist Läänemeremaades, Venemaal ja Aafrikas.

terve nädalavahetus heade mõtete keskel

mängud, võrgustikud, muusikalaadurid, nutiteenused

Tavapäraselt kogunetakse Garage48-le reede õhtul kella viiest, kui suures saalis

Garage48 tugevaim külg on mitmekesisus. Kõrvuti laudadel luuakse asupaikade

7/2011 (35)

fotod: garage48

huvitav lahendus

49

Defolio toob graafilisse disaini ja kujundusse varem insenertehnoloogilis­ te jooniste jagami­ seks arendatud lahenduse.

ja lugude sotsiaalvõrku, disainiturgu, majandustarkvara ning reisikorralduse müügiplatsi.

Viimasel, Tallinnas peetud innovatsiooni- ja leiutamisüritusel sai suurima tähelepanu ning kõrgeima äramärkimise osaliseks endise Skype’i turundusjuhi Andrus Purde looming: kohtade ja lugude Facebookiks kutsutud rakendus nimega Storymarks (www.storymarks.com). Storymarks.com lehel saab avaliku geo-markeerimise rakendusega lisada oma lugusid, fakte ja seoseid iga geograafilise objekti kohta maakaardil. Žürii liige Allan Martinson pidas Storymarksi tugevaimaks küljeks kombinatsiooni heast äriideest ja mitmekülgsetest võimalustest tulevikus inimestele kasulik olla.

Huvitavaid rakendusi on Garage 48-st välja paiskunud veel: nt rakendus nimega Ranits (www.ranits.ee), mis on värvilisel ja huvitaval moel põhimõtteliselt online-äritarkvara, -arveedastus ja -raamatupidaja.

Läbi proovitud ja timmitud reisiplaani teenus Riia garaaži-weekend’ist kasvas välja ja võitis ürituse rakendus nimega Planify (www.useplanify.com), mis on keskkond, kus saab jagada ja müüa valmis tehtud reisiplaane. Oled sa seljakotirändur või glamuuriturist, planeerimine on ikkagi tähtis. Läbi proovitud ning timmitud reisiplaani saab hiljem kas teistele kasutamiseks esitada või tõeliselt ülbe logistika puhul ka müüki paisata.

Challengo on sotsiaalset tähele­ panelikkust ning heategevust sõlmiv idee, mis keskendub inimese paremaks muutmisele.

Storymarks - kohtade ja lugude facebook.

Planify on keskkond, kus saab jagada ja müüa valmis tehtud reisiplaane.

Tallinna kevadisel garaažiüritusel sündinud rakendus, Challengo (www. challengo.me), on sotsiaalset tähelepanelikkust ning heategevust sõlmiv idee, mis keskendub inimese paremaks muutmise7/2011 (35)

le. Näiteks 10 punkti annab heategevusele annetamine, punkti aga see, kui kellelegi ukse avad; kolm punkti laekub, kui annad kodutule raha või haarad maast prügi.

50

huvitav lahendus

üheaastane üritus

Intervjuu Priit Salumaaga, Garage48 Eesti korraldaja ja asutajaga Garage48 on võistlus, kus idee peab olema ühelt poolt hullumeelne ja ainulaadne, kuid teisalt teostatav ning rahaks pööratav, huvitav ja inimnäoline. Kuidas selles valguses eestlased hakkama on saanud?

Üritustel saavad eestlased väga hästi hakkama, on teovõimelised ja näitavad tulemusi. Pigem tuleks rääki­ da Garage48 tiimidest, kes on samuti hästi hakkama saanud. Eduprotsent on võrreldav “päris” eluga, kus 10 alustanud start­upist saab edukaks üks.

Arvestades Garage48­formaadi kitsendusi – meeskond komplekteeri­ takse reede õhtul 30 minutiga – on see tähelepanuväärne. Meie ürituselt on alguse saanud kaks meeskonda, kellel on juba täiskohaga töötajad.

Meie ürituste vilistlaste hulgas on meeskondi, kes on jõudnud Ajujahi fi­ naali ja Seedcampile (Campalyst ja Planify Riiast).

Palju on ettevõtteid, mis on Garage’ist välja kasvanud ning omavad täna investorit või juba laialdaselt toimivat toodet?

Kas tegemist on pigem reaalse tooteloomisega või intellektuaalse ja ideelise võistlusega?

Garage48 ei ole näiteks inkubatsioo­ niprogramm, kus tehakse pikaajaline pa­ nus mingi äri arendamiseks. Garage48 positsioneerub inkubatsiooniprogrammi eelsesse faasi, mõtte ja selle teostuse katsetamise faasi.

Me ei otsi meeskondadele investoreid ja vastupidi mõne inkubatsiooniprogram­ miga ei võta me meeskondades enda pa­ nuse eest osalust.

Me oleme meeskond vabatahtlikke, kes pakub inimestele võimalust kohtuda ja koos ideid ellu viia.

Kui vaadata ka selle korra ideid, siis kõik mõtted liiguvad ikkagi aplikatsioonide ning veebilahenduste radadel – et kuidas panna vanu ideid hõlpsamasse kuube. On see hea ja õige lähenemine asjale või oleks vaja särtsu juurde?

Meil on ammu olnud mõte, et võiks teha Garage48 spetsiifiliselt elektrooniku­ tele ja tootedisaineritele. Sellise ürituse korraldamine nõuaks aga märksa keeruli­ semat tehnilist baasi kui voolav vesi, elek­ ter ja internet.

Kui paljud tänased ideed oleksid kas kohe või mõningase edasiarenduse järel lisaraha-kõlblikud? Kas oli mõni idee, kuhu sa ka ise raha investeeriksid?

Mul pole raha (naerab – toim), aga mõned ideed on minu arust kindlasti investeeringuid väärt.

Mida sa soovitaksid inimesele, kes mõtleb osavõtust, omab ideed, kuid pole veel otsust teinud?

Ennast mitte alahinnata. Garage48 näitab, et inimesed on 4–7 liikmelises meeskonnas üllatavalt paljuks võimeli­ sed. Kuid enne oleks soovitav läbi mõel­ da mõned lihtsad asjad. Millist reaalset probleemi sinu idee lahendab? Millised on sarnased lahendused ja mida sinu lahendus oluliselt teisiti teeb? Kes on si­ nu lahenduse tarbijad, kui palju neid on?

Kas need tarbijad on nõus sinu toote/ teenuse eest maksma ja kui palju?

Milline on maailma mõistes kuulsaim toode, mis Garage’ilt pärineb?

Garage48 sai äsja üheaastaseks, sellest on praegu veel vara rääkida.

Skype’i veel sündinud pole, sellise ettevõtte sünniks on eeldused väga karmid. Ma isiklikult paneks aga loo­ tused Defolio peale. Minu meelest on sellel tootel kõige enam potentsiaali läbilöömiseks.

Seekord jättis Tallinn kaalutletuma mulje kui varem.

Järgmine toimub Lagoses, Nigee­ rias, ja Accras, Ghanas. Eestis ootame üritust augustis Tartus (intervjuu toi­ mus juunis – toim).

Defolio (www.defol.io) aga toob graafilisse disaini ja kujundusse varem insenertehnoloogiliste jooniste jagamiseks arendatud lahenduse. Kujundaja saab luua oma töödest lihtsasti portfoolioid, mida graafilise disaini soovijad surfavad. Tegu on turuga, kus tooted letile sätitud ja ra-

hapaunaga ostja nende vahel ringi tuuseldab.

Auhindade sadu nii Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, TechCrunch Europilt kui meie MTÜdelt kinnitab, et ollakse õigel teel ning järgmine Skype, Twitter või Facebook võivad

stardi saada just nendelt nädalavahetustelt.

Ehk nagu iseloomustab kodumaise sotsiaalvõrgustiku rajaja Andrei Korobeinik, et Garage48 eesmärk on eelkõige tutvuda uute inimestega, veeta kasulikult aega ja saada juurde uusi mõtteid.

Kui paljud ideed panid seekord mõnusalt erutades kõrvu kergitama ning paljud olid eestlaslikult kaalutletud?

7/2011 (35)

Millal ning kus toimub järgmine Garage 48?

Tulge ja tutvustage end Skandinaavia suurimal allhankemessil Elmia!

Elmia Subcontractor 8.–11. november 2011 www.elmia.se

8.–11. novembril toimub Elmia allhankemess. EAS võimaldab keerulisemate allhangetega tegelevatel eksportijatel osaleda Elmia allhankemessil. Elmia allhankemessi raames kogunevad ühe katuse alla ettevõtted, kes tegutsevad allhankijatena. Messil on võimalik omandada uusi kogemusi, leida kasulikke ärikontakte ja partnereid.

Elmia 2010

Elmia 2010

Messile ootame osalema keerulisema allhankega tegutsevaid ettevõtteid.

Huvi Elmia messi vastu on olnud suur, kuid ühisstendil osalejate arv on piiratud.

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust hiljemalt 15. septembril ning andke teada, milliste toodetega soovite Elmias Eestit esindada.

Kontakt ja lisainfo: Terje Okk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ekspordi divisjon Arenduskonsultant Tel: +372 627 9540 terje.okk@eas.ee

SUMMARY SUMMARY

Summary

5252

This Year’s TAFTIE Took Place in Tallinn

O

n June 30, an international conference Heaven or Hell: Innovating Cyber Future took place in Tallinn. The conference was focused on e-services to public sector, cybersecurity and new media. It was the annual conference of the association of leading European innovation agencies, ie TAFTIE, with the delegations of 24 countries participating. Chair of TAFTIE 2011 is Estonia, represented by Enterprise Estonia (EAS).

“The conference offered a good opportunity to present Estonian experience in the fields of eservices and cybersecurity to the innovation agencies gathered in Tallinn. Also the topics of social media and communication, playing an increasing role in public sector, could not be avoided,” said Ilmar Pralla, Director of the Innovation Division of EAS and Chairman of TAFTIE. The conference was opened by Juhan Parts, Minister of Economic Affairs and Communication, and Ilmar Pralla.

Innovation in the Estonian public sector was dealt with by Ivar Tallo, the board member of the e-Governance Academy Foundation, and Priit Alamäe, CEO of Webmedia Group.

Communication topics were presented by Kaja Tampere, the head of the Institute of Communication of Tallinn University; Maria Belovas from the Foreign Ministry spoke about making use of social media on the government level; and a discussion on issues of new media was held by the technology gurus Peeter Marvet and Henrik Roonemaa.

Faculty of Mechanical Engineering of Tallinn University of Technology – 75!

F

aculty of Mechanical Engineering is one of the oldest in the university. The department of mechanics and mechanical technology, opened in 1936 in Tallinn Technical Institute (TTI) alongside with the

7/2011 (35)

departments of construction and chemistry, can be considered its predecessor.

On January 1, 1938 the name TTI was changed to Tallinn University of Technology (TUT) and the faculty for construction and mechanics was created.

With the aim of a better organization of studies, the faculty was divided into two departments. Professors Oskar Martin and Robert Livländer were elected Dean and Pro-Dean, respectively. The laboratory of technical drawing gave rise to the labs of machine construction and mechanical technology.

The preparation of machine engineers involved studies of energetics as well as technology. Electrical engineering was developed into a separate branch in 1939.

The first class of machine engineers graduated from Tallinn University of Technology in 1940.

In spring 1964 the Faculty of Mechanical Engineering moved into the new study building No 5 in Mustamäe.

An Estonian Passive House in Kokkola

T

he Finnish Housing Fair – “Asuntomessut” – is an annual meeting point where consumers and producers meet each another. The location of the fair is different each year, 2011 in Kokkola. Houses are built for the fair, to which people move in after the fair.

An Estonian company, Seve Ehituse AS, took part this year. According to Henri Enneste, the sales manager and a shareholder of the company, there was great interest towards the Estonian passive (low energy) house named Ilvestalo. The Estonian minister Juhan Parts, economy and communication, also visited the Ilvestalo in Kokkola during the opening day of the fair.

The wooden, two storey Ilvestalo has 7 rooms, a kitchen, a sauna and a garage – together 234 brutto and 187 netto m2. The heating system is an electric roof heating. The Ilvestalo has an energy certificate of best A class. The heating costs of the house are only 370 euros annually. The price of the Ilvestalo in Kokkola is 495 000 euros.

Veidi nalja ja nuputamist

VIIMANE LEHEKÜLG UUDISED

praktilist

Torumehe meelespea Toru tehakse pikast ümmargusest august, mis ümbritsetakse metall- või plastkestaga.

Auk ja kest peavad olema ühepikkused. Kui kest on pikem kui auk, jääb üks toru ots umbe; vastupidisel juhul hakkab üks ots läbi jooksma.

Toru sisemõõt peab välismõõdust väiksem olema.

Vastupidisel juhul jääb auk väljapoole kesta.

Torus on tarnimise ajal õhk, mis asendatakse hiljem muuga (vesi, aur, ...).

Metalltoru tarnitakse üldjuhul ilma roosteta. Roostega kaetakse toru töömaal. Mõned tarnijad katavad torud siiski juba laos ja nii säästetakse töömaal aega.

150-meetriste ja pikemate torude kummalegi otsale kantakse tekst “Pikk toru”, et kõik teaksid, et tegemist on pika toruga.

300-meetristele ja pikematele torudele kantakse tekst “Pikk toru” ka toru keskele, et ei oleks vaja kõndida toru teise otsani kontrollimaks, kas tegemist on pika toruga.

Torupõlvesid tellides tuleb ära märkida, kas nurk on vasak- või parempoolne.

Eksituse korral ei hakka toru sisu voolama.

Torusid tellides tuleb ära märkida, kas tegemist on tasase maa, vastumäe- või allamäe-toruga. Kui allamäe-toru ajada segamini vastumäe-toruga, hakkab toru sisu voolama vales suunas.

Nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

1

Saia võrdne jagamine **. Kaks sõpra tahtsid saia võrdselt poolitada ja riputasid selleks saia nööri otsa, nii et see jäi tasakaalus rippuma. Kas see kaalumise meetod oli õige?

2

Midagi müramuusikutele ***. Kas vastab tõele, et iga kord, kui heli valjus (heli rõhk) suureneb kaks korda, tähendab see kolmedetsibellist tõusu?

3

Ilmakaardi “aastaringid” **. Mida tähendavad ilmakaardil jooned tähistega 995, 1000, 1005...?

VASTUSED 1 Jämedama tüki raskuskese on riputustasandile lähemal (raskusjõu õlg on lühem) ja peenemal tükil kaugemal (õlg on pikem). Et „kaal“ oleks tasakaalus, peab jämedam tükk olema raskem ja peenem kergem – seega pole selline kaalumine õige.

2 Heli valjuse muutust arvutatakse suhtena (kümnend)logaritmilisel skaalal ja kuivõrd log(2 korda) = 0,301 belli ehk ligikaudu 3 detsibelli, on väide õige. Pole tähtis, kas kahekordne valjenemine toimub helimaailma vaikses või mürarikkas osas. Huvitav on veel märkida, et kui kuulmise valuläveks loetakse 120 dB, on see kõige vaiksemast kuuldavast helist 0 dB valjem 10 astmes 12 korda ehk tuhat miljardit korda – nii laia diapasooniga on inimese kõrv.

3 Need jooned on samarõhujooned ja arvud tuhande ümber on õhurõhk hektopaskalites ehk sadades paskalites.

5454

7/2011 (35)

PILT: MORGUEFILE

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

Elektroonika maailma s端dames

TM

www.farnell.com/ee Kuna meie laos on 端le 500.000 erineva materjali 端le 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid 端le maailma.

www.element14.com Design with the best A Premier Farnell Company