Inseneeria Gümnaasiumi eri 2012

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

2012 GÜMNAASIUMI ERI 2012

GÜMNAASIUMI ERI

OND

ONIS

MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI

WORLDSKILLS –

eesti nOOred meistrid WOrLdskiLLsiL >> eesti Oma VOrmeLitiim >> sOOjusenerGeetika >> nOOred Leiutajad >> teCHnOCum

WOR SKIL LDLS 2011 L

2

juHtkiri

avapöördumine:

MIDA TEHA, KUI PEA IKKA JA

E

lu on ime. Igale inimesele on antud võimalus aastakümnete jooksul sellest imest osa saada. Samas raamid, mille ühiskond ja selle kord inimestele ümber surub, võivad kujundada meie elu kas piinarikkaks hakkamasaamiseks, igavaks oleskeluks või vapustavate väljakutsete jadaks.

Sir Winston Churchill, kes on valitud läbi aegade parimaks britiks, oli kuulus oma otseste väljaütlemiste poolest. Tema arvamuse kohaselt võib inimesed jagada laias laastus kolmeks: ühed, kes tapetakse arvetega, teised, kes muretsevad end surnuks, ja kolmandad, kes surevad igavusest.

Kuidas siis elada nii, et ei peaks kuuluma ühessegi nendest kolmest kategooriast ning et elu pakuks pidevaid, huvitavaid ning järjest tugevamaid väljakutseid, aga ka rahulolu nii vaimses kui materiaalses mõttes?

Ilus lauluhääl ja viisipidamisoskus, sportlikud võimed ning imetlusväärne keha võivad tagada edu juba noorusajal. Mind ei õnnistanud loodus ühegi sellise edu võtmega, lisaks olin modellikarjääri jaoks lihtsalt valest soost. Küll aga tundsin juba kooliajal, et mulle suisa meeldivad matemaatika, füüsika, keemia, programmeerimine.

Ometi olin ülikoolis õppimise eriala

valikul kõhklev ning läksin perekondlikku teed – õppides Tartus geoloogiks nagu isa ja vend. Elu aga loksutas minu eripära paika, sest Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis kaitsesin doktorikraadi keemiatehnikas – kombineerides oma doktoritöös nii geoloogia kui keemiainseneri teadmised ja oskused. Suuresti tänu sellele tööle sai võimalikuks näiteks Tallinna Prügila rajamine väga keerulisse kohta, Maardu fosforiidikarjääri puistangutesse.

Geoloogiharidus oli omakorda võtmeks sellise vajaliku töö kokkupanekul. Ka praegu on minu oskused jäätmete keskkonnamõjude analüüsil ja ennustamisel ettevõtete

insenerihariduse pagasile toetudes on ärijuhtimise lisandamine oma haridustee hulka loogiline ja lihtne.

poolt vajatud – täidan mitmeid lepinguid ettevõtetega.

Koos Mart Ustaviga ehitasime nullist üles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi. Ruumi- ja aparatuuriprogramm, inimeste leidmine ning projektid, projektid ja veel kord projektid on taganud tulemused, kus tühjale kohale tekkis 10 aastaga instituut, milles on hetkel 100 töötajat, 40 doktoranti ning jookseb üle 100 projekti.

Instituudi teadlaste tegevust on tunnustatud nii riiklike teaduspreemiate kui innovatsiooniauhindadega.

Samas ainus, kes arvas, et peaksin õppima just inseneriks, oli minu onu. Olin kümneaastasena lahti muukinud puukuuri tabaluku. Kuna võti oli kadunud, leidsin sarnase võtme, tegin selle tahmaga kokku ning viilisin maha sakid, millelt võtit lukus keerates oli tahm kadunud.

Võti keeras.

Pühendumine reaal-, loodus- ja tehnikateadustele on juba iseenesest väljakutse. Aga kindlasti mitte ei ole see tuupimine. Ma võisin rõõmustada, et olin käsu peale perfektselt pähe õppinud kuuesalmise luuletuse võõras keeles ja saanud väga hea hinde – aga mis sügavam mõte sellel oli, sellest pole ma siiani aru saanud. Keerulisele probleemile oma teadmistega loogilise lahenduskäigu leidmine aga toob kaasa sisemise hõiskamise, järgmiseks astmeks on oskus kombineerida erinevaid loodusseadusi ja voogusid

impressum

Peatoimetaja

Gümnaasiumi eri 2012

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

Kujundaja

Taivo Org Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Reklaam Tel 56 616 262 Rando Mäeots rando.maeots@directormeeKorrektor dia.ee Tel 687 9101 Triinu Tamm

Väljaandja

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel 625 0940, 56 616 262 TIRAAŽ

8600

Trükk

Reusner must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal

Ajakiri anti välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Gümnaasiumi eri 2010

juHtkiri

3

JÄLLE ARVUTAMA KIPUB?

ERIK PUURA,

Foto: Äripäev

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor

õigetesse suurusjärkudesse ning luua meie kõigi heaks töötavaid süsteeme.

Igast teadlasest võib saada ettevõtja, samas vaid 3–4 teadlasest tuhandest saavad tõsiselt tugevad ettevõtjad. Ühestki ettevõtjast aga üldreeglina teadlast ei saa.

Igast insenerist aga võib saada ärijuht.

Inseneriteadustes kasutatud meetodid, mis

annavad võime keerulisi süsteeme tundma õppida ja arendada, loovad ühtlasi ka tausta edukale juhtimisele. Insenerihariduse pagasile toetudes on ärijuhtimise lisandamine oma haridustee hulka loogiline ja lihtne, omades samas lisatugevust omandatud eriala näol.

Minu kindel soovitus noortele, kellele

matemaatika, informaatika, füüsika, keemia ja teised reaal-, loodus- ja tehnikateadused meeldivad, on seda sisetunnet mitte maha magada ning valida eriala, kus saab oma lemmikaineid edasi õppida ning pärast õpinguid jõuda juba uue taseme mängumaadele. Noored ei soovi sageli mõelda, mis neist saab kolme-neljakümne aasta pärast – kui nende laulu ei soovita enam kuulda, kui sportlikud võimed on maha käinud... Kui see aeg on aga kätte jõudnud – ja oodatust kiiremini – on teie pea ikka veel konkurentsivõimeline. Pea on teie parim pensionisammas.

Samuti arutame ikka ja jälle, kas õigem on edasi õppida Eestis või mõnes välisriigis.

Esimesed kolm aastat ülikoolis on kindlalt oma eriala jaoks tugeva baasi loomiseks.

Seda on mõtet väljaspool Eestit teha juhul, kui õpetamise tase mujal on tõepoolest kõrgem või kui sellist eriala Eestis ei õpetata.

See aga, et õpetamise tase on mujal kõrgem, pole kindlasti üldreegel, ja on väga sageli suisa müüt. Näiteks Tartu ülikooli geoloogiharidusega ei tundnud ma Manchesteri ülikoolis keskkonnakaitse magistratuuris olles mitte ühegi rakuga, et ma Oxfordi ülikooli geoloogiabakalaureustele kuidagi alla jääksin. Võimalus õppida Eestis ja eesti keeles – see on teine ime, mida peame hoidma ja kaitsma.

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge. kuula Lugusid: http://inseneeria.eas.ee

Gümnaasiumi eri 2010

4 4

Sisukord sisukOrd

sisukOrd 19

Veidi nuputamist

Noored meistrid

06

WorldSkills – meie noorte meistrite ülemaailmne proovikivi

Tegija

34

Tegija

24

Elekter pakub pinget vist kogu eluks

Mootori hääle põristamisest lennuliikluse juhtimiseni

Insenerikutse

12 15

Eesti päris oma vormelitiim Veidi nuputamist

Insenerikutse

Leiutajad

Insenerikutse

16

Mis on soojusenergeetika?

26 28

Õpilasleiutajate riiklik konkurss

Insenerikutse

Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

38

Tehnocum aitab leida tee tehnikavaldkonna juurde

Insenerikutse

41

Gümnaasiumi eri 2012

Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused

Sinu tulevik Eesti Maaülikoolis Tutvu maaülikooli tehniliste erialadega: Metsandus- ja maaehitusinstituut Taastuvenergia ressursid Geodeesia Kinnisvara planeerimine Maakorraldus Maaehitus Veterinaarmeditsiini ja Veemajandus loomakasvatuse instituut Toiduainete tehnoloogia Tehnikainstituut Tootmistehnika Ergonoomika Energiakasutus Biotehnilised süsteemid Tehnotroonika

...ja paljude teistega!

Vastuvõtt 2012/13 aastaks algab 22. juunil!

praktilised erialad kaasaegne ülikoolilinnak roheline mõtteviis Vaata lisa: www.emu.ee www.facebook.com/maaylikool

6

nOOred meistrid

london 2011:

WORLDSKILLS – MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI FOtOd: innOVe, WOrLdskiLLs

nOOred meistrid

7

Möödunud aasta oktoobris toimusid Londonis 41. rahvusvahelised kutsevõistlused WorldSkills 2011, tuues kokku parimad noored oskustöölised üle maailma. Eestist osalesid SA Innove eestvedamisel võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk, müürsepp, maastikuehitaja, juuksur, ITimees, plaatija ja mehhatroonik.

GRETA KAUPMEES, SA Innove kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja

W

orldSkillsi rahvusvahelised võistlused on oskustööliste üheks parimaks proovikiviks. Ülemaailmsed võistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning kestavad mitu päeva. Oma oskused pannakse proovile rangete rahvusvaheliste nõuete järgi. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega.

Eesti noortel meistritel läks võistlusel päris hästi. Pjedestaalile seekord ei pääsetud, kuid see-eest teeniti meisterlikkuse medaleid, mida antakse kõigile üle 500 punkti saanutele. Kõige rohkem medaleid noppis Korea, järgnesid Brasiilia ja Jaapan.

Eesti jõudis punktiarvestuses 32. kohale.

Meie tiimist saavutasid parimad tulemused kokk Krestina Õun, kes sai 516 punktiga 12. koha, ja mööblitisler Silver Kämärä, kes pälvis 504 punktiga 11. koha.

Mõlemale omistati meisterlikkuse medalid.

Kohal oli ligi tuhat osalejat erinevatest riikidest üle maailma, kes võtsid mõõtu ühtekokku 46 võistlusalal. Ülejäänud Eesti võistlejatel läks samuti hästi – maastikuehitajad Allar Laurend ja Rajar Rahkema said 13. koha; mehhatroonikud Rait Kuhi ja Kristen Lalin 23. koha; plaatija Taavi Michelson 19. koha; müürsepp Priit Männik 24. koha; juuksur Jekaterina Sedunova 22. koha; IT-süsteemide administraator Riin Ots jagas 27.–28. kohta.

8

nOOred meistrid

kõige enam tuleks arendada kiirust:

eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele

taaVi miCHeLsOn

plaatija taavi michelson Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist

“T

ase oli tõepoolest väga kõrge ja võistlejad olid selleks võistluseks kõvasti harjutanud. Mind pani imestama see, millise kiirusega on võimalik nii täpset tööd teha. Õppisin oma kogemusest seda, et arenguruumi veel on ja just kiirust peab lisama. Eks meie töös ongi põhiline kiirus, täpsus, korrektsus ja kannatlikkus. Igatahes minule andis see võistlus väga hea kogemuse.”

priit mÄnnik

sest, kuidas pingelises olukorras tööd teha. Areneda on veel kiiruses.”

mööblitisler silver kämärä Tartu Kutsehariduskeskusest (EuroSkills 2010 hõbe)

müürsepp priit männik Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist

“M

ulle väga meeldis seal võistlusel. Nägin palju uusi ja huvitavaid materjale ning teisi võistlejaid erinevaid töövõtteid rakendamas. Eks miinuseks oli võistlusnärv ja materjalide vähene tunnetus ning vähene treening, sest need olid minu esimesed rahvusvahelised võistlused. Õppisin sellest kogemu-

eesti tiim sai VÕistLuseLe eeLnenud pÄeVadeL ka LOndOnis rinGi Vaadata

siLVer kÄmÄrÄ

“M

ina võin öelda, et läks suhteliselt hästi. Võin endaga enamvähem rahule jääda. Mõne asja oleks paremini saanud teha, teise kiiremini, eks ikka jääb midagi kripeldama. Arenguruumi on veel kõvasti.”

nOOred meistrid

võistlusele ja iseenda oskustele

jekaterina sedun0Va

juuksur jekaterina sedunova Tallinna Tööstushariduskeskusest

“M

ulle see võistlus väga-väga meeldis. Mul on hea meel, et sain sellisel suurvõistlusel osaleda ja sain superhea kogemuse. Kahjuks minu treening ei aidanud võita medalit. Tuleb välja, et minu treenerid, kes on väga kõrgel tasemel, õpetasid mind veidi teiste standardite järgi. Olen osalenud Venemaal rahvusvahelistel võistlustel ja saanud 2. koha, kuid seal on hoopis teised standardid, kui olid Londonis. Samuti oli see võistlus väga erinev Balti riikide võistlustest, seal oli palju nüansse, mida ma ei teadnud.”

maastikuehitaja allar Laurend Luua Metsanduskoolist

“T

egelikult läks hästi, kuigi koht oli nigel. Ettevalmistusaeg jäi meil lühikeseks just koostöö osas, kuna mina tulin vahetult enne võistlust Saksamaalt

aLLar Laurend

praktikalt. Me panime rõhku puhtusele ja täpsusele ning seega hävisime ajas.

Materjalid olid ka teised, kui meil on harjutamiseks, mistõttu läks meil kõnniteeplaatide paigaldamisele liiga palju aega. Arendada on vaja veel kiirust.”

krestina Õun

tuli viivitamatult lahendada ja veel võõras keeles. Nägin, mida iga riik valmistab, kõik oli erinev – kes oli tugev, kes mitte. Minu jaoks oli uudis see, et WorldSkillsil võisteldakse nii paljudel erinevatel ja huvitavatel aladel.”

kokk krestina Õun Haapsalu Kutsehariduskeskusest

“W

orldSkillsil läks minu meelest hästi, kõik pingutasid enne võistlust väga kõvasti. Kõige suurem töö oli minu meelest ettevalmistus selleks võistluseks. Tahaks väga tänada minu treenerit peakokk Vladislav Djatšuki (Hotel Telegraaf Restoran Tshaikovcy).

Ei oleks uskunudki, et see on nii huvitav ja suur üritus. Olen väga tänulik, et sain osaleda. Meil oli suurepärane Estonia Team!!! Olime nagu üks pere!

Kõik olid nii sõbralikud. Võistlusel õppisin end pingelises olukorras kokku võtma ja õppisin palju uut. Näiteks toitude väljastusplatsil oli palju probleeme, mis

OktOOBris sÕidaVad nOOred meistrid BeLGiasse eurOskiLLs 2012-Le

9

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMAS Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti.

Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Arvutitehnika

Keemia

Geoloogia

Arvutitehnika kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist ning haldamist. Seetõttu omandab üliõpilane teadmisi nii informaatikast kui ka elektroonikast, mida juba õppimise ajal saab kasutada robotite ehitamiseks ning Eesti esimese satelliidi valmistamiseks.

Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Õppetöö toimub äsjavalminud ultramoodsas Chemikumis.

Õpetatakse, missugused on Maa ehitust, mineraloogiat, pinnavormide kujunemist, elu tekkimist ja arengut. Geoloogia on piirteadus kokkupuutepunktidega alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogia ning arheoloogiaga lõpetades. Geoloogiahariduses on oluline koht rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), andes lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Füüsika Õpetab mõistma loodusnähtuste olemust ning rakendama neid oma teenistusse. Annab kaasaja kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas arvatavalt parima loodusteadusliku alushariduse. Saadud haridus on kõrgelt hinnatud ka esmapilgul füüsikast kaguetel elualadel ja lõpetanud ei jää kunagi töötuks.

Bioloogia Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilismeditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud tehnoloogiafirmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

Keskkonnatehnoloogia Keskkonnatehnoloogid saavad interdistsiplinaarse ettevalmistust nii loodusteadustes, sh keemias, bioloogias, geograafias ja füüsikas kui ka insenertehnilistes distsipliinides. Õppekava annab terviklikku maailmapilti meid ümbritseva keskkonna ja selle probleemide kohta. Lõpetaja suudab edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

Materjaliteadus See on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduse puutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslikuks eesmärgiks on uute materjalide väljatöötamine kõige erinevamate valdkondade tarbeks (elektroonika, energeetika, transport, meditsiin). Näiteks, süsiniknanotorud, grafeen, tahkoksiidsed kütuseelemendid. Tulevased oskused on molekulide ja molekulaarstruktuuride kompuuterdisain, aatomkihtsadestuse tehnoloogiad, elektron- ja tunnelmikroskoopia, laserspektroskoopia, tuumamagnetresonants.

Geenitehnoloogia Geenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu, mis eeldab kõrgetasemelist teoreetilist ja laboratoorset väljaõpet nukleiinhapete ja valkudega töötamiseks, et tekiks oskus looduse poolt kujundatut veel paremini inimese jaoks kasutada. Geenide ja valkudega töötada oskavaid spetsialiste vajatakse meditsiiniasutustes, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, jõudsalt arenevates geenitehnoloogilistes erafirmades.

Keskkonnakorraldus ja planeerimine Praktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval.

Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

Geograafia Õppe sisu on inimesed ja loodus nende tegevuses ja toimimises planeedil Maa. Geograafia ühendab loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähenemist matemaatilise mõtlemisega, ulatudes mikrotasandist (nt. aineringed) globaalprobleemideni. Töökohad on riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Ökoloogia ning elustiku kaitse Ökoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja haridusvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemis, Keskkonnaministeeriumis ning loodusvarade majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

MIKS VAJAB MAAILM MATEMAATIKUID, STATISTIKUID JA INFORMAATIKUID? Maailmas on palju erinevaid ameteid, mis on kõik vajalikud ühiskonna kui terviku toimimiseks. Seda, millega tegelevad arstid, õpetajad või automehhaanikud, kujutavad ette pea kõik. Kui aga küsida, millega tegelevad matemaatikud, jääks enamus tõenäoliselt vastuse võlgu. “Ilmselt mingi arvutamisega”, vastaks ehk ülejäänud. Tegelik vastus on aga märksa huvitavam.

Informaatiku elu

Statistika ilu

Seda, millega tegelevad informaatikud, on ehk neist kolmest kõige lihtsam seletada. Kui te olete kunagi mõelnud selle peale, kust tulevad need programmid, mängud ning veebiteenused, mida te arvutis kasutate, teategi tegelikult juba esitatud küsimuse vastust – just nende loomisega informaatikud tegelevadki.

Kui informaatikute panus ühiskonna hüvanguks on elu mugavamaks muutvad programmid, siis statistiku peamine töö on enamasti uurida, mis seisus asjad hetkel on ning kus on need kitsaskohad, mida üldse parandama peaks.

Programmist võib mõelda nagu majast – selle loomisega tegelevad mitmete erinevate ametite esindajad. Arhitekt paneb paika maja üldise struktuuri ning väljanägemise, ehitusinsener viimistleb selle plaani detailsemaks ning seejärel algavad ehitustööd, mida teostavad töödejuhi juhendamisel erinevad töölised ja spetsialistid.

Ka programmide loomisel on kõik need ametid mingil kujul esindatud – alustades arhitekti ja projektijuhiga ning lõpetades erineva taseme spetsialistidega.

Nii nagu ehituses, on ka tarkvaraarenduses vaja väga erineva oskuste tasemega inimesi. Testija või süsteemihaldurina võib tööd leida ka kutsekooli taustaga või iseõppinud inimene, kuid tarkvaraarhitekti või algoritmikainseneri tasemel on vajalik juba märksa tugevam alusharidus, mida saab üksnes ülikoolist. Samuti on tugevamat haridusbaasi ning rohkem teadmisi vaja siis, kui loodav programm on midagi ebatavalist ning tavalisest keerulisemat – olgu see siis näiteks kas uus ja lahe arvutimäng, mitmeid miljoneid inimesi ühendav suhtlusvõrgustik või uus automaattõlkeprogramm.

Statistik töötab seega andmetega – olgu need pärit siis kas rahvaloendusest, bioloogiakatsest, aktsiaturgudelt või kaubandusketi kassaaparaatidest. Tema tööks on leida nendest andmetest mustreid, mis võimaldaksid tuhandete erinevate vastuste ja väärtuste rägastikust leida üles midagi üldist ja huvitavat, mida saaks võtta kokku paari inimkeelsesse lausesse. See tähendab juhuslike kõikumiste väljafiltreerimist ning tegelike mustrite ja tendentside ülesleidmist ning kirjeldamist.

Selle kõige jaoks on olemas väga palju erinevaid meetodeid, mille mõistmine ja valdamine eristabki statistikut kõigist teistest. Nagu ka informaatiku puhul, on siingi tegelikult tegemist inseneriga, kes töötab majade või laevade asemel l andmete ja informatsiooniga.

Matemaatika võlu Nüüd oleme valmis vastama ka küsimusele, “Millega tegelevad matemaatikud?” Nimelt aitavad nemad informaatikuid, statistikuid ning kõiki teisi insenere selliste probleemide lahendamisel, millest spetsialistide endi jõud enam üle ei käi.

Miks spetsialistidel aga üldse abi peaks vaja minema, ning miks peaks matemaatik sellistel puhkudel aidata oskama? Inseneridele õpetatakse eelkõige seda, kuidas tulla toime standardsete ja praktikas kõige tihemini ette tulevate probleemide detailide ja tehniliste nüanssidega.

Matemaatikute haridus on aga abstraktsem, keskendudes eelkõige üldistele printsiipidele, mis kehtivad paljudes erinevates olukordades, ignoreerides nende peenemaid detaile.

Igapäevaste ja tihti lahendamist vajavate küsimuste puhul jääb selline lähenemine tihti liiga jämedaks, sest keskendub peamiselt üldisele.

Kui aga lahendamist ootab mõni täiesti uus ning seninägematu ülesanne, on matemaatik selle lahendamiseks esimeste sammude tegemisel tõenäoliselt osavam, sest oskab seal detaile paremini kõrvale jätta ja üldpildile keskenduda.

Seega läheb matemaatiku mõtlemist vaja eelkõige just keeruliste ja uute probleemide lahendamisel, mis tähendab elu täis uusi ja huvitavaid väljakutseid. Kuna maailm on kiires muutumises, on vajadus uudsete probleemidega tegeleda järjest kasvamas, mis muuseas tingib ka vajadu-

se õpetada matemaatikat mitte enam üksnes matemaatikutele, vaid ka pea kõigi teiste erialade tudengitele. Muuhulgas on matemaatika ained sees ka näiteks bioloogia ja psühholoogia õppekavades.

Matemaatilise mõtlemise omandamisse tehtud investeeringud tasuvad ennast tulevikus kindlasti kuhjaga. Sel põhjusel on Tartu Ülikoolis ka informaatika ning matemaatilise statistika erialadel matemaatika ainetel oluline roll, ning nad kõik kolm on koondunud ühe katuse alla matemaatika-informaatikateaduskonda.

Margus Niitsoo, TÜ matemaatikainformaatikateaduskonna programmijuht Vaadake lähemalt www.math.ut.ee!

1212

insenerikutse insenerikutse

Fs team taLLinn meeskOnd 2011

löö kaasa:

EESTI PÄRIS OMA VORMELITIIM 1950. aastate lõpus hakati eestis projekteerima ja ehitama vormelautosid – päris ehtsaid estonia vormeleid, millega võisteldi edukalt üle terve n Liidu. kokku valmistati üle 20 erineva mudeli, kuid aja jooksul vajus projekt unustuse hõlma.

FS TEAM TALLINN www.formulastudent.ee

1

990. aastate lõpus sai Inglismaal alguse iga-aastane hariduslik Formula Studenti (FS) võistlussari, kus saavad omavalmistatud vormelitega osaleda insenerierialade üliõpilased üle kogu maailma.

2005. aastal hakkasid Eesti noored entusiastlikud insenerid pidama plaane osaleda Formula Studenti võistlustel. Poolteist aastat hiljem moodustati meeskond ja juba 2008. aasta alguses saadi valmis esimene vormelauto FEST08, ja sellega taaselustus vormelite

ehitamise traditsioon Eestis. Tõsi küll – väiksemas mahus, sest igal aastal toodetakse vaid prototüüp, kuid siiski on tegemist Eestis disainitud ja ehitatud vormelitega.

Oma osa tiimis on ka turundus- ja äritudengitel Formula Studenti võistlustel saavad osaleda ainult kõrgkoolide tudengid. Kuna

võidusõiduauto projekteerimine ja valmisehitamine on küllaltki keeruline, siis kuulub meeskonda kõige rohkem insenerierialade üliõpilasi. Samas on ülesandeid ka turundus-, finants- ja äritudengitele. Formula Studenti võistlustel osalemiseks tuleb meeskondlikult ehitada valmis ühekohaline vormelitüüpi võidusõiduauto, millega rahvusvahelisel tasemel, erinevais paigus üle

üks prestiižsemaid Formula studenti võistluspaiku on ilmselt inglismaal asuv silverstone’i ringrada, kus toimuvad ka maailmakuulsad F1 sõidud.

Gümnaasiumi eri 2012

FOtOd: Fs team taLLinn

insenerikutse

13

uusima VOrmeLi Fest12 3d-mudeL

kaLLutustest 2011. aasta austria VÕistLuseL

maailma, üksteiselt mõõtu võetakse. Üheks prestiižsemaks võistluspaigaks on ilmselt Inglismaal asuv Silverstone’i ringrada, kus toimuvad ka maailmakuulsad F1 sõidud. See, milline FSi vormel olema peab, on suures osas määratletud võistlussarja reeglistikuga. Kuid kuna Formula Student’i eesmärgiks on innustada osalejaid loovalt mõtlema, on reeglid võimalikult paindlikud ja just seetõttu võib igal aastal näha väga eriskummalisi masinaid, mis juba iseenesest on huvitav vaatepilt.

Pisut rohkem kui 10 aastaga on FSi mastaap oluliselt kasvanud. Kui esimesel võistlusel 1998. aastal konkureerisid vaid Inglismaa ja USA võistkonnad, siis praeguseks on võistlussarjas osaleda soovivate meeskondade arv kasvanud juba üle 500 ja esindatud on ligi 50 riiki Põhja-Ameerikast Austraaliani ja Lõuna-Ameerikast Aasiani.

4. koht maailmas on suurepärane tulemus Viie tegevusaasta jooksul on FS Team Tallinna meeskonnal läinud väga hästi.

Esimesel võistlusel 2007. aastal Silverstone’is osalesime virtuaalse vormelimudeliga ning saavutasime seal 4. koha, esikolmiku moodustasid kogenenumate võistkondade n-ö B-tiimid. Järgmisel aastal ehitasime juba reaalse vormelauto, mis tõi meile parima

VOrmeLi testimine dünOstendiL

Gümnaasiumi eri 2012

uustulnuka tiitli. Eelmisest aastast pärineb meie senine parim tulemus ülemaailmsetelt võistlustelt, 4. koht Ungaris. Baltic Openil, kus osalevad Balti mere äärsete riikide võistkonnad, oleme kolmel viimasel aastal olnud Põhjamaade parimad.

Formula Studenti võistluste suurimaks

14

insenerikutse

panOraampiLt 2011. aasta unGari VÕistLuseL OsaLejatest

eeliseks on mitmekülgne praktiline kogemus. Tuleb ju esmalt projekteerida ja seejärel ka ehitada valmis konkurentsivõimeline vormel. Võistlustel tuleb oma kätetööd tutvustada ja põhjendada, miks see on just selline. Kavalate tehniliste lahenduste kõrval pole sugugi vähem tähtis hea välimus, korralik koostekvaliteet ja mõistlik rahakulu. Lisaks tuleb välja mõelda ning ette kanda äriprojekt ja lahendada tootmisalane juhtumiuuring. Kõigi ülesannete juures on väga oluline meeskonnatöö ning see kogemus annab asjaosalistele üliõpilastele hindamatu eelise tööturul pärast kooli lõpetamist.

tiimi liige saab ohtralt mööda ilma ringi reisida Lisaks kogemusele ja praktilistele oskustele, mis täiendavad ülikoolis omandatud teoreetilisi teadmisi, kaasneb Formula Studenti projektiga kindlasti ka võimalus oma silmaringi laiendada. Oma lühikese tegevusaja jooksul on meeskond külastanud mitmeid riike Euroopast Ameerikani – ära on nähtud näiteks Porsche muuseum, Vahemere rannad ja Suur Kanjon.

FS Team Tallinna koosseisus kuulud vaieldamatult Eesti tugevaimate noorte inseneride ja tulevaste tegijate hulka ning saad kasulikke kontakte erinevatest välisriikidest.

Formula Studenti projektil hoiavad silma

meeskOnd VOrmeLiBOksis

peal nii F1 konstruktorid kui suured rahvusvahelised autotootjad. Et kõigest sellest osa saada, ei pea tegema muud, kui valima endale meelepärane eriala soovitavalt Tal-

linna Tehnikaülikoolis või Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja kandideerima järgmise kõrgkooliaasta alguses FS Team Tallinna liikmeks. Lihtne!

Fs team tallinna koosseisus kuulud vaieldamatult eesti tugevaimate noorte inseneride ja tegijate hulka ning saad kasulikke kontakte välisriikidest.

Gümnaasiumi eri 2012

njuuton

hulkuma tokoferool on ...vitamiin

Plancki ja Boltzmanni konstant

arvutitootja

traadita internet arvutiklahv

V- ja R-täht kirillitsas

voolamisnähtuste uurimisega tegelev füüsika haru Taani tuumafüüsik, nobelist 1922

Eesti tippdomeen

...kiirgus, öönägemisvarustuses kasutatav kiirgus 8-punktine trükikiri

värvaine lahus puidu pinna töötlemiseks

TORU, inglise keeles

cafe ... negatsioon

volfram väljasurnud lülijalgne

Kasahstani suurim linn

>20kHz sagedusega heli

sihtasutus

USA ekspresident

kuulus vangla Peterburis

lubjas leiduva keem elemendi sümbol

number

LAPSEKUJUTIS KUNSTIS

automark hõbe 1100.

Gümnaasiumi eri 2012

Estonian Air-i lennukite kood Euleri arv

end NBA täht gravitatsiooni konstant

mõõtühikute süsteem √ -1

rõhuühiku tähis

Austria mäesuusataja, 2xOV

toote EL vastavusmärgis nii ruttu kui võimalik

½D

... kepike, tuberkuloosi tekitaja

imbumine

Irtõši lisajõgi

jne, lad k lühend kvartsi erim

...Kolledž Hondurase rahaühik

kaalium võõringlise teadtäht lane,WWW esimene looja

araabia mehenimi amper lämmastik

muhamedlane hapnik teatmeteos

kolmas inimene Kuul

Tokarevi konstrueeritud püstol

Veidi nuputamist

ameerika LAHENDUS leiutaja puitlaastu- (aurulaev) dest pressitud ehitusmaterjal

Veidinuputamist nuputamist Veidi 1515

1616

insenerikutse insenerikutse

Oma igapäevaste toimingute juures ei pane me tihtipeale tähele, et meil on ruumis soe – olgu see klassiruum,

sOOjuseLektrijaama süda – turBiin

ilusalong, spordisaal või eluruum. see hubasustunne võib tunduda meile iseenesest mõistetava ja tavalisena, kuid tegelikult on selle taga suur töö, erinevad tehnoloogilised protsessid ja keerulised majandus-poliitilised otsused.

SERGEI DANILOV, kaugloetavate arvestite süsteemi andmehõive spetsialist

S

tööpõld on väga lai:

MIS ON SOOJUSENERGEETIKA?

oojusenergeetikaga puutume kokku peaaegu igal sammul, sest lisaks kütmisele on see valdkond põhialuseks ka elektri tootmisele. Kui me räägime millegi tootmisest, siis energia puhul on selline sõnakasutus veidi ekslik, sest tegelikult ei saa energiat luua ega tekitada, vaid ainult ühest liigist teise muundada. Just sellest loodusseadusest lähtudes töötavadki elektrijaamad ja kaugkütte katlamajad. Kütusesse salvestatud energia muundatakse erinevate protsesside kaudu meile vajalikuks soojuseks ja elektriks.

Soojusenergeetika eriala käsitleb, kuidas kõige paremini kasutada ära olemasolevaid ressursse. Hea näide on klassikaline elektrijaam, mille tehnoloogia näeb ette, et elektrit tootva generaatori paneb pöörlema veeaur.

Edasi on mõttekas seda kuumust rakendada kaugkütteks ja tabada n-ö kaks kärbest ühe hoobiga.

Gümnaasiumi eri 2012

FOtO: siemens GermanY

TEHNILINE soojustamine on hea, aga ei saa olla kunagi lõplik Paraku kütuste viimaste aegade järsud hinnakõikumised on nii Eestis kui mujal maailmas pannud poliitikuid ja insenere energiatootmise võimalusi ümber hindama. Rakendatakse aina enam taastuvaid allikaid – ennekõike päikese- ja tuuleenergiat. Samuti pööratakse palju tähelepanu energia kokkuhoiule. Lisaks uudsele elektrisäästlikule tehnoloogiale kuulub selle alla ka hoonete tõhusam soojustamine, mille arengut soodustavad uued ja efektiivsemad isolatsioonimaterjalid.

Siinkohal peab aga märkima, et kui väga me oma ruume ka ei soojustaks, hajub ikkagi kogu toodetud soojus varem või hiljem atmosfääri. Soojusenergeetika valdkond on globaalne.

Tundsime omal nahal, kuidas krõbe külm soojusest mõtlema paneb. Soojusenergeetiku ülesanne on mõelda välja ja lahendada hoonete kütmist. Kas on mõttekas liituda kaugküttega, paigaldada iseseisev küttesüsteem või teha midagi hoopis ebatraditsioonilist, rakendades päikeseja tuuleenergiat? Tähelepanuväärne on veel see, et tegelikult inimene soojust otseselt ei tarbigi, hoopis toodab seda ise.

Soojusenergiat vajame kodudes ainult sobiva toatemperatuuri loomiseks inimkeha soojuse ärajuhtimiseks õiges režiimis.

ettevõtted napsavad noori juba enne ülikooli lõppu Soojusenergeetika on laiahaardeline ja mitmekülgne valdkond. Eriala spetsialistid on nõutud praktiliselt kõikides energeetika harudes – olgu see kütusemajandus, elektri- ja soojusenergia tootmine ja ülekandmine, jaamade projekteerimis- ja ehitustööd või uute tehnoloogiate väljaarendamine. Õppimise käigus omandatud teadmised on nii laiapõhjalised, et ulatuvad sisepõlemismootori tööpõhimõttest kuni tuumaelektrijaama protsessideni.

Eesti-sisesel turul on üks suuremaid tööandjaid riigi suurim elektritootja AS Eesti Energia. Juba enne ülikooli lõppu värbab ettevõte noori tööle projekteerimisosakondadesse, arendustegevusse ja objektijuhtimisse, avades head karjäärivõi-

insenerikutse

17

KUTSEKESKHARIDUS TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIST Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele.

MEIE ERIALAD: Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Multimeedium (veebispetsialist) Trükitehnoloogia Elektroonikaseadmete koostaja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Fotograafia (ainult keskhariduse baasil) Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega Tallinna Polütehnikum

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee Vaata lisaks: www.tptlive.ee

Gümnaasiumi eri 2012

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE

18

insenerikutse

tuumaenerGia – tÕenÄOLiseLt mÖÖdapÄÄsmatu asendaja FOssiiLseteLe kütusteLe

malused. Sama lugu on soojatootmise ja transpordiettevõtetega, kes vajavad pidevalt ajaga kaasaskäivaid tootmislahendusi ning hooldustööde meetodeid.

Andres Taukar – Tallinna Elektrijaama juht, Rain Veinjärv – Narva Elektrijaamade arendusdirektor, Märt Ots – Konkurentsiameti peadirektor, Einari Kisel – Maailma Energeetikanõukogu volinik jpt.

energiasäästu konsultatsioonifirmadel on tööd Eesti energeetikast rääkides ei saa kuidagi tähelepanuta jätta aastakümnete jooksul väljaarenenud teadmisi põlevkivienergeetika vallas. Seda tõestavad maailma suurimad põlevkivielektrijaamad Narva lähedal.

Head võimalused on ka ettevõtluse valdkonnas, sest energiahindade hämar tulevik on säästmisvõimaluste peale mõtlema pannud pea iga inimese. Seetõttu on energia tootmise, seadmete projekteerimise ja hooldamise ning energiasäästu alaste konsultatsioonide turul avarad võimalused oma ettevõtte loomiseks. Selleks saab tudeng soojusenergeetika õppekava raames ka vajalikud majandusalased teadmised.

TTÜ Soojusenergeetika instituudist on oma karjäärile tuule tiibadesse saanud paljud suurte ettevõtete juhid nagu näiteks

juba viimasel kursusel võib teenida 1300 eurot kuus

narVa eLektrijaamade kOrstnad

Mis puudutab palgaperspektiive, siis võib julgelt väita, et soojusenergeetika inseneride suur puudus on hoidnud viimasel ajal Eestis palgataset üsna kõrgel. Kõige edukamad tudengid teenivad juba bakalaureuse viimasel kursusel kuni 1300-eurost brutopalka. Magistrikraadi ja kogemustega tippspetsialistid ja juhid teenivad Eestis kuni 3000 € kuus.

Sellisel tasemel väljaõpet pakub TTÜ Soojustehnika instituut viieaastase õppekavaga, mis hõlmab kolmeaastast bakalaureuse- ja kaheaastast magistriõpet. Edukalt füüsika või matemaatika riigieksami sooritanud keskkoolilõpetaja võib üsna kindlalt arvestada ühega 45 riigieelarvelisest õppekohast.

Gümnaasiumi eri 2012

FOtOd: petr kratOCHViL sOOjusteHnika instituut

Gümnaasiumi eri 2012 1 Liidetavate viimastest kohtadest selgub, et 5S peab lõppema S-ga, seega S on kas 0 või 5. Kui S=0, siis peaks K olema paaritu arv ja U=5. Et 4Ü+A+eelmiselt kohalt tulev ülekanne peab andma U ilma järgmisele kohale mineva ülekandeta, siis U=5 korral osutub see ilmselt võimatuks. Järelikult S=5.

Nüüd 5K+2 peab lõppema U-ga. Kui K oleks paaris, 1 35 siis peaks olema U=2 ja isegi Ü=0 korral ei saaks A ja 1 35 K erinevaid väärtusi nii valida, et A+ülekanne oleks 2.

1 35 Seega K peab olema paaritu ja U=7. Kui eeldada, et Ü 1 35 pole 0, siis ilmselt Ü=1 ja (kas või K võimalikke 3235 väärtusi 3 ja 9 läbi proovides) saame ainsa lahendi: 3 775 2 3 Õnneseene puhkus kestis kümme päeva. Seda tüüpi ülesannete puhul, kus madalamad „kordsed“ ületavad arvult kõrgemaid „kordseid“, on lahendusvalem selline: liita „ühekordsed“, lahutada „kahekordsed“ ja liita uuesti „kolmekordsed“. „Kahekordsed“ tuleb lahutada seepärast, et need on „ühekordsete“ juures juba arvesse võetud, „kolmekordsed“ aga liita seepärast, et need on „kahekordsete“ juures juba arvesse võetud (miinusmärgiga).

piLdid: istOCkpHOtO, reprO

4 Mõlemal kuubikul peab leiduma number 1 ja number 2 (11 ja 22) ja ilmselt ka 0, et kirjutada välja 01, 02, ... , 09. Vabu tahke jääb järele 6. Ülejäänud numbrid saavad olla ühekordselt ja abiks on veel asjaolu, et number 6 täidab ka 9 ülesannet. Seega paikneksid teisel kuubikul numbrid 0,1,2,3,4,5 ja esimesel kuubikul 0,1,2,6(9),7,8.

5 Auto kast on vedrudel. Loeme näitlikustamise huvides, et need on ilma koormata olekus kokku surumata. Kui täpselt asetada nende vedrude kohale koormus ja vabastada see järsult, algab sumbuv võnkumine. Vedrud surutakse kokku alates ülemisest asendist (koormus on null) läbi tasakaaluasendi, millele vastab koormus 10 tonni, kuni alumise asendini, millele vastab koormus 20 tonni. Ehkki midagi jääb sõltuma sumbumisest, koormuse järsk vabastamine põhimõtteliselt kahekordistab koormuse ja auto kastile mõjub hetkeliselt koormus kuni 20 tonni.

6 Marslane pidi mõtlema arvu sada, ent näitas sõrmede peal 121.

Ent üheksand-süsteemis vastab arvule sada kirjapilt 121. Üheksand-süsteemis 121 = 9 astmes 2 ehk kümnendsüsteemis 81 pluss 2 korda 9 ehk kümnendsüsteemis 18 pluss 1. Kokku sada.

Vastused Mis süsteemis tolleaegne marslane rehkendas?

Mittematemaatiline *. Millega saaks põhjendada, et pool tosinat on 7?

3

Loogikast **. Õnneseene puhkuse ajal sadas 7 päeval vihma, 6 päeval puhus vali tuul ja vaid 5 päeval paistis päike, kusjuures 4 päeval sadas nii vihma kui puhus vali tuul, 3 päeval sadas vihma, aga oli ka päikest, 2 päeval puhus vali tuul, aga oli ka päikest, ning 1 päeval sadas nii vihma, puhus vali tuul, kui ka paistis päike. Mitu päeva Õnneseene puhkus kokku kestis, kui iga päev vähemalt mingi ilmakomponent aset leidis? Näpunäide: tehke kolme reaga tabel (vihm, tuul, päike), mille täitmist alustage “mitmekordsetest”.

See juhtus ennemuistsel aal,

Lihtne kalender **.

Sele peal näidatud universaalne kalender koosneb alusest, kuhu kinnitatakse kuu nimi, ja juuni kahest kuubikust, mille tahkudel on numbrid. Millised numbrid peavad paiknema nende kuubikute ülejäänud tahkudel, et selle kalendri abil saaks kujutada mistahes kuupäeva kujul 01, 02, 03, ... , 31?

“Mis maksta kümne aami eest?”

4

Liitmistehe ** Formaalselt on ka nii õige, aga leidke igale tähele vastav number. Sama number on kõikjal tähistatud sama tähega ja erinevad numbrid erinevate tähtedega.

ja lõpuks ühte üksinda. seejärel kahte korraga siis ühte sõrme näitas ta, Et mees ei osand rääkida, Ja küsitleti marsimeest: tal kümme taalrit maksis aam.

Raal oli tollal kallis kraam – tuli Maale raalilastiga.

Kord Marslaev kahe mastiga kui marslased veel käisid Maal.

Kas peab vastu? **. Kogenematu kraanajuht tõstab auto kasti paneeli massiga 10 tonni.

Ta langetab paneeli täpselt kasti põhjani, nii et paneel kasti põhja veel ei puuduta, ja vabastab paneeli järsult. Kas auto peab vastu, kui selle kandejõud on 15 tonni?

6

Marslane **.

KAKS ÜK S ÜK S ÜK S ÜK S

Veidi nuputamist

2

5

K UU S

1

raskusaste *, **, ***

Veidi Veidinuputamist nuputamist

1919

Gümnaasiumi eri 2012 7 Jämedama tüki raskuskese on riputustasandile lähemal (raskusjõu õlg on lühem) ja peenemal tükil kaugemal (õlg on pikem). Et „kaal“ oleks tasakaalus, peab jämedam tükk olema raskem ja peenem kergem – seega pole selline kaalumine õige.

8 Heli valjuse muutust arvutatakse suhtena (kümnend) logaritmilisel skaalal ja kuivõrd log(2 korda) = 0,301 belli ehk ligikaudu 3 detsibelli, on väide õige. Pole tähtis, kas kahekordne valjenemine toimub helimaailma vaikses või mürarikkas osas.

Huvitav on veel märkida, et kui kuulmise valuläveks loetakse 120 dB, on see kõige vaiksemast kuuldavast helist 0 dB valjem 10 astmes 12 korda ehk tuhat miljardit korda – nii laia diapasooniga on inimese kõrv.

9 Need jooned on samarõhujooned ja arvud tuhande ümber on õhurõhk hektopaskalites ehk sadades paskalites.

10 Kohe saab välja kirjutada esimese osakorrutise kaks viimast numbrit 61, teise osakorrutise esimese numbri 9 ning tulemuse kaks esimest numbrit 10. Et osakorrutised lõpevad numbritega 1 ja 4 ning teine osakorrutis on suurem, siis peab esimese teguri

viimane number olema 3 ning teine 1 2 3 tegur 87 (samade numbritega lõpevad 8 7 veel korrutised 9x9 ja 6x9, kuid siis oleks esimene osakorrutis suurem). Ülejäänud numbrite taastamine toimub 8 6 1 juba vahetult.

9 8 4 11 Eelviimasel käigul pidi valge kuningas astuma nurka, mistõttu ei tohtinud see väli olla tule all. Õige lahendus on, et 1 0 7 1 0 väljal g2 paiknes must ettur, kes lipustumise asemel valis „odastumise“, seega g2–g1O++!

Variant, et väljal g2 paiknenud ettur lõi nurgast valge malendi ja odastus g2:h1O, ei klapi, kuna selliseks mustade etturite seisuks oleks vaja olnud 15 valgete malendite lööki, aga toimuda on saanud 14 valgete malendite lööki. Konstruktsioon küll, aga ilus!

12 Kooripoiss tõstis kõige ülemise kalliskivi kõige alumiseks ja eemaldas kummaltki küljelt ühe kalliskivi.

Veidi nuputamist 20

Vastused 0

1

4

10 Auklik aritmeetika **. Taastada selles korrutamistehtes kõik numbrid.

9 Ilmakaardi “aastaringid” **. Mida tähendavad ilmakaardil jooned tähistega 995, 1000, 1005...?

B 12 Kalliskividest rist **.

Kirikuteener luges igal õhtul üle kalliskivid teenistuseks kasutata- C val ristil. Ta kasutas loendamiseks enda arvates kindlat meetodit: luges ära kalliskivid A alt üles (A->B), saades 9, siis suunas A->C, saades 9 ja lõpuks suunas A->D, saades samuti 9. Ometi õnnestus kooripoisil, kes teadis kirikuteenri loendamismeetodit, panna pihta kaks kalliskivi, ilma et kirikuteener sellest aru sai. Kuidas?

D

8 Midagi müramuusikutele ***. Kas vastab tõele, et iga kord, kui heli valjus (heli rõhk) suureneb kaks korda, tähendab see kolmedetsibellist tõusu?

7 Saia võrdne jagamine **. Kaks sõpra tahtsid saia võrdselt poolitada ja riputasid selleks saia nööri otsa, nii et see jäi tasakaalus rippuma. Kas see kaalumise meetod oli õige?

11 Maleülesanne ***.

Millise käiguga matistas must valge kuninga?

raskusaste *, **, ***

Veidi nuputamist

raskusaste *, **, *** 13 Maleülesanne ***.

Joonisel näidatud seisus tegi must käigu Rb4:c2 ja kuulutas valgele kuningale mati.

Mida ütles selle peale valge?

14 Tikuülesanne ***.

Joonisel on 12 tikust moodustatud ruut, mille pindala on 9 ruutühikut, ja modifikatsioon, mille pindala on 5 ruutühikut. Kuidas moodustada 12 tikuga hulknurgad, mille pindala on 8, 7, 6, 5, 4 ja 3 ruutühikut? Tikke murda ei tohi, üle jääda ei tohi, mingeid muid vahendeid kasutada pole, tikud tuleb asetada otstega vastamisi, moodustuma peab üks kinnine kujund.

15 Täpselt samal hetkel, kui peremees rongilt maha astub ja koju sammuma hakkab, stardib tema truu koer kodust talle vastu, joostes kaks korda kiiremini, kui peremees sammub. Kui koer jõuab peremeheni, pöörab ta ringi ja jookseb koju tagasi, siis pöörab jällegi ringi ja jookseb peremeheni, pöörab taas ringi jne.

Edasi-tagasi jooksmine käib nii kaua, kuni peremees on koju jõudnud. Kui pika tee jookseb koer maha, kui peremees kõnnib kiirusega 5 km/h ja raudteejaamast koju on 2 km?

16 Mille logo on alloleval pildil?

Vastused 13 Ratsukäigu omapära on see, et ratsu liigub alati vastandvärvile.

Seega kui ratsu on võrreldes algseisuga samal värvil, on see ratsu teinud paarisarvu käike, kui vastandvärvil, siis paaritu arvu käike. Arvestades seda on mustad ratsud teinud kokku paaritu arvu käike. Valged ratsud on teinud kokku paarisarv käike, ent arvestades etturi üht sammu, on valged teinud samuti paaritu arvu käike. Seega polnud üldsegi musta käik, mida valge ilmselt talle ka sõjakalt ütles.

14 Lihtsaim lahendus 8, 7, 6 ja 5 ruutühiku jaoks on algse ruudu nurkade „sissevoltimine“ . 8 moodustub veel ristkülikust 2x4; 5

Gümnaasiumi eri 2012

Veidi nuputamist

Veidi nuputamist

21

moodustub veel ristkülikust 1x5. Ent pindala 6 moodustub ka täisnurksest kolmnurgast külgede pikkusega 3, 4 ja 5. Siit edasi saab juba moodustada 5, 4 ja 3 ruutühikut, „voltides“ kolmnurga täisnurga juurest sisse vastava arvu ruute.

15 Ülesandes on andmeid liiast. Piisab teadmisest, et koerake jookseb kaks korda kiiremini, sest kuivõrd koerake jookseb sama kaua, kui peremees kõnnib, siis jookseb ta sama ajaga maha kaks korda pikema maa ehk neli kilomeetrit.

16 Kanada dollar.

raskusaste *, **, ***

17 Matemaatikaõpetaja Üpsilon käis alati valimas, aga tema ei valinud mitte talle sümpaatsete inimeste hulgast, vaid sümpaatsete arvude hulgast. Ta hindas vilunud pilguga saadikukandidaatide kolmekohalisi numbreid.

Viimane kord valis ta välja ühe paaritu arvu, millest saab täpselt ruutjuure võtta. Kui sellest omakorda ruutjuur võtta, on tulemus jällegi täpne. Millise numbriga saadikukandidaadi poolt hr Üpsilon hääletas?

18 Kaks matemaatikahuvilist sõpra arutlesid tõenäosuse üle. “Me istume siin pargipingil ja aeg-ajalt kõnnib mõni inimene siit mööda. Et esimesena möödub mees, selle tõenäosus on pool,” ütleb esimene. Teine noogutab. “Aga kui suur tõenäosus on, et möödub 10 meest, emmas-kummas suunas, ja

mitte ühtegi naist?” “Väike,” vastab teine.

“Aga 50? Tahad kihla vedada?” küsib esimene, “ma panen 1 euro, kui palju sa paned? Et juhuslikult möödub järjest 50 meest?” “Ma võiks panna kõik, mis mul on,” vastas teine. “OK, ära nii suureliseks muutu, pane jalgratas.” “Nõus, lööme käed!”

Ent juhtus midagi enneolematut – teine kaotas kihlveos oma jalgratta. Kuidas see sai juhtuda?

19 Kummal on lootus vanemaks elada, kas tänasel 20- või 40-aastasel inimesel? Teoreetiliselt seda välja arvutada ei saa, aga te võite pakkuda.

20 Mehenimed ei lõpe üldiselt a-tähega, vähemalt eesti ja ka vene keeles. Mitut eestikeelset a-tähega lõppevat mehenime teate? Loomulikult ei lähe arvesse semutsevad jürkad, karlad, sassad-jassad.

21 Seieritega kella seierid on kindlalt kohakuti kell 12. Aga mis kell on nad järgmine kord kohakuti (sekundi täpsusega)?

22 Kuidas mõjutab töötav külmkapp köögi temperatuuri – tõstab, langetab või ei muuda?

23 Liigaastas on 366 päeva. Kas aasta 2100 on liigaasta (eeldusel, et kehtib praegu kasutatav kalender)?

24 Dollar tõusis euro suhtes 9% ja jeeni suhtes 21%. Kuidas muutus euro ja jeeni kurss?

Vastused

23 24 22 21 20

Inseneeria suutis tuvastada Vambola ja Venda. Venda nime kannab näiteks meie suurepärane akordionist Venda Tamman.

Kõige lihtsam on seda ülesannet lahendada ehk nii. 12 tunni jooksul on seierid kohakuti 11 korral (kell 12, pärast kella 1, pärast kella 2, ... , pärast kella 10). 12 tundi on 12*3600 = 43200 sekundit. Pärast kella 12 on osutid kohakuti 43200/11 = 3927 sekundi pärast ehk 1 tunni, 5 minuti ja 27 sekundi pärast.

Tõstab, sest külmkapi poolt tarbitud elektrienergia muutub soojuseks.

Ei ole.

Vaatleme kursse kui jagatisi USD/EUR jne ja tähistame uue olukorra indeksitega 1 ja varasema olukorra indeksitega 0. Sel juhul USD1/EUR1 = 1,09*USD0/EUR0 ja USD1/JEN1 = 1,21*USD0/ JEN0. Avaldades esimesest võrdusest USD1 = 1,09*USD0*EUR1/ EUR0 ja asendades selle teise võrdusse, saame, et EUR1/JEN1 = 1,11*EUR0/JEN0. Seega tõusis euro jeeni suhtes 11%.

Veidi nuputamist

Veidi nuputamist

17 Kuussada kakskümmend viis.

18 Laskem edasi jutustada hoopis loo väljamõtlejal Jakov Perelmanil raamatust „Elav matemaatika”. „Niisiis mina panen rubla ja sina jalgratta!”. „Nõus!”. Valitses vaikus. Kedagi ei möödunud. Ja siis hakkas järsku kaugemalt kostuma: „Vasak!

Vasak!” Teine haaras peast: „Appi, mu jalgratas, hüvasti, mu armas Start Šossee!” Loo moraal: tõenäosuseid on igasuguseid ehk statistik uppus jões, mille keskmine sügavus on pool meetrit.

19 Statistika ütleb, et 40-aastasel. Täna 20-aastasel (mehed-naised koos) ootab keskmiselt ees veel 56,3 eluaastat (elab 76,3 aastaseks), täna 40-aastasel ootab ees 37,6 aastat (elab 77,6 aastaseks). Vahe pole just väga suur. Miks see nii aga on?

Võib-olla selgitab põhjust näide, et täna 80-aastasel seisab keskmiselt ees veel 7,9 eluaastat. Seega – ärge kunagi kaotage lootust!

22

Gümnaasiumi eri 2012

Gümnaasiumi eri 2012 25 Valge kuningas on varem liikunud, mistõttu vangerdada enam ei saa, küll aga tuleb valgel kuningaga käia, kui ta kuninga kätte võttis – ja käia väljale d1. Must matistab Lc4–f1. Must oda pole mängu tulnud oma lähtekohalt f8, vaid on tekkinud etturi muundumisest – kas väljal e1 või löögiga väljale g1. Esimesel juhul oleks valge kuningas pidanud teed andma, teisel juhul etturi tule eest ära astuma.

26 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust.

27 Lihtsaim selgitus on erinevus mahla hinnas ja müntide komplektis. Apelsinimahl maksab 70 senti, aga õunamahl nt 60 senti. Esimene ostja pani letile 50- ja 20-sendise, teine ostja aga 50- ja kaks 10-sendist münti.

28 Tekib täisnurkne kolmnurk: Maa keskpunkt, merehädalise silm ja silmapiiri punkt. cosα = R/(R+2), α on nurk Maa keskpunkti juures. α leidmiseks võib asendada cosα ≈ 1 – α2/2 või leida α koosinuse pöördfunktsioonist. α = 0,000792429 radiaani. Kui kaugele merehädaline näeb, avaldub valemist α*R = 5048 m.

Vastused 27 * Baaris on müügil kaht sorti mahla, apelsini- ja õunamahla. Baari astub mees, paneb letile 70 senti ja palub klaasi mahla. “Kas apelsini- või õunamahla?” pärib baarmen. “Apelsinimahla.”

Mõne aja pärast astub baari teine mees, kes paneb samuti letile 70 senti ja palub klaasi mahla. Baarmen annab midagi küsimata talle apelsinimahla. Milles peitub loogika?

Veidi nuputamist

26 ** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rullikuni?

28 ** Päästeparvel, keset ookeani, on püsti merehädaline. Kui kaugele horisondini ta näeb (kui kaugel on tema silmapiir), kui tema silmade kõrgus veepinnast on 2 m ja vesi peegelsile? Maakera raadius R = 6370 km.

25 Allolevas seisus tegi valge pika vangerduse, mille peale must matistas ühe käiguga.

Kuidas on see võimalik?

raskusaste *, **, ***

Veidi nuputamist

23

2424

teGija teGija

vali õige amet:

MOOTORI HÄÄLE PÕRISTAMISEST LENNULIIKLUSE JUHTIMISENI kannatlikkus, tähelepanelikkus ja stressitaluvus kuluvad igal elualal ära. 26-aastase martin tärni elukutse puhul – lennujuht – nende puudumisel

MARTIN TÄRN, Tartu Lennujaama lennujuhtimistorni lennujuht

kaua vastu ei pea.

EELIKA TOOTSI, Inseneeria kaasautor

“L

ennujuhi puhul on hästi oluline ka lühike mälu,” lisab Martin Tärn muheledes oma elukutseks vajalikke omadusi loetledes. Naljal on tõepõhi all: olukord õhuliikluses muutub kiiresti; infotöötluse pädevus väljendub selles, et vana infot ei tohi mällu jätta ning otsuste vastuvõtmisel tuleb arvestada pidevalt uue infoga.

Martin töötab alates 2007. aastast Lennuliiklusteeninduse ASi lennuväljade osakonnas, Tartu lennujaama lennujuhtimistornis. Lennujuhina on tema kanda õhuruumis toimuva koordineerimine, täpsemini, õhusõidukite hajutatuse tagamine, nende kokkupõrgete vältimine ning raadio teel pilootide varustamine lennuks vajaliku infoga. Tööle läheb lennujuht paarkümmend minutit varem: kontrollib seadmete korrasolekut, varustab ennast päevakohase infoga (aktiivsed ohualad ja ilmaprognoos), vaatab üle

lennundusteated. Alles seejärel saab torni avada.

Tegelikult on Martini elu lennundusega põimunud mitmeti. Lisaks lennujuhi ametile töötab ta ka spetsialistina Eesti Lennuakadeemias.

an-2-st Lennukolledžisse Oma päris esimesi lennundushuvi märke noormees ei mäletagi. Vanemad on temaga jaganud meenutusi väikesest poisist, kes lauajuppidega mööda hoovi jooksis ja lennukimootori häält põristas. Teadlik huvi lennunduse vastu tekkis 12. klassis, kui Paide Gümnaasiumiga käidi riigikaitse tunni raames Ämari õhuväebaasis. Varem lennukeid vaid kaugelt näinud noormehele andis esimene lend AN-2-tüüpi lennukiga uue sihi – tuli proovida lennundusalale õppima saada.

Nii Sisekaitseakadeemiasse kui Tallinna Tehnikakõrgkooli sissesaanuna eelistas Martin lennujuhtimist tollases Eesti Lennukolledžis (praegu Eesti Lennuakadeemia), kus ta 2004. aastal alustas õpinguid.

Lennujuhtimise kõrval oli teiseks valikuks

Gümnaasiumi eri 2012

ka piloodi eriala, kuid paarikuulise õppe järel oli juba kindel, et tehtud sai ainuõige otsus.

tuleb olla terve ja vormis Lennukolledžis õppimist kirjeldab viieaastase staažiga lennujuht elavnedes. Positiivselt üllatas tudengite ja õppejõudude võrdsus ning omavaheline sotsialiseerumine ka koolivälisel ajal. Mällu on sööbinud ka rohked lennundusettevõtete külastused, praktikad ning eksamiharjutused. Just viimaseid pidas ta elukutse omandamise juures kõige keerulisemaks. Sooritada edukalt eksamiharjutust, teades, et seda hindavad tulevased tööandjad ning kaalul on potentsiaalne töökoht – võttis käed ikka värisema küll.

Lennundusse jõudmine on Martinile andnud enamat kui töökoha. “Ei tahaks küll öelda, et ma olen pärast kooli lõpetamist teine inimene, aga tegelikke eluväärtusi on see päris palju õpetanud,” leiab ta.

Muutunud on elustiil ning prioriteetsemaks on saanud hoida head tervist ja vormi – see on hädavajalik, kui tahta pikalt lennujuhina töötada.

FOtO: autOr

Tegija

Lennujuhi ametil on oma head ja vead Miinuspoolel saab välja tuua öösiti ja riigipühadel töötamise ning suure vaimse pinge. Pärast tiheda liiklusega päeva on väsimus paratamatu. “Ega see ilmaasjata tervistkahjustav töö ole,” tõdeb Martin.

Positiivset on aga märksa enam.

Amet on vaheldusrikas, pakub palju ootamatusi ja adrenaliini. Tihti tekivad kiiret lahendust nõudvad situatsioonid, ennast saab kogu aeg proovile panna. “Pidevalt on ootus, kas suudan või ei suuda tekkinud olukorda lahendada,” selgitab noormees.

Lennujuhile omast rahu ja enesekindlust iseloomustab kohene täiendus: “See ei ole tegelikult variant, et ma ei suuda seda lahendada.” Ta ei tule tööle mõtteviisiga “jälle tööle”, vaid ikka veel väikese ärevusega. Kui see tunne üle läheb, tuleb uusi väljakutseid otsida.

Minu soovitused tulevastele lennujuhtidele Lennujuhi amet on sobiv nii meestele kui naistele. “Mõnes mõttes sobib lennujuhtimine naistele isegi rohkem, kuna nad on tähelepanelikumad. Samas meeste otsustuskiirus võib olla kõrgem,” vaagib lennujuht.

Gümnasistidel soovitab Martin juba varakult erinevate koolide ja erialade vastu huvi tunda. Neile, kes kaaluvad tulevikus tornis töötamist, on oluline reaalainete sobivus. Lennujuhi ameti omandanu on mitmekülgsete teadmistega. Õppes on ette nähtud lennupraktika (ka piloodi eriala teadmised), keeled, matemaatika, andmeside, meteoroloogia jm.

Sarnaselt Martiniga on võimalik töökoht kindlustada juba õpingute ajal.

Lennuakadeemia on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse lennuliiklusteenindust, lisaks side- ja navigatsioonisüsteemide käitamist, õhusõiduki juhtimist, õhusõiduki hooldust, lennundusettevõtte juhtimist.

Gümnaasiumi eri 2012

25

d e s i Leiut 2626

Leiutised Leiutised

noored jaan tatikad:

ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIK KONKURSS igapäevaelus ettetulevaid, lahendamist vajavaid probleeme on konkursist osavõtjad märganud oma

Õpilasleiutajate riiklik konkurss arvudes

peres ja kogu ühiskonnas laiemalt. konkurssi on seni korraldanud sihtasutus archimedes, toetanud ahhaa ja rahastanud Haridus- ja teadusministeerium.

» 4 toimumisaastat – alates 2008 » 2672 leiutise ideed

MARGIT LEHIS, Sihtasutus Archimedes, Eesti Teadusagentuur

Õ

pilasleiutajate konkurss üllatab igal aastal säravate ja värskete ideedega. Neist mõne elluviimisega võiks kohe peale hakata, sest reaalne vajadus väljapakutu järele on olemas.

Kõiki konkursile esitatud leiutisi loomulikult tutvustama ei mahu, allpool pakume 2011. aasta konkursilt välja mõned ideed, mis võiksid Inseneeria lugejale huvi pakkuda või mõnd ettevõtjat ideed teostama suunata.

Nõuded konkursitöödele on vanusegrupiti erinevad:

2011. aasta konkurss arvudes

• 830 tüdrukutelt • 1841 poistelt » 134 auhinnatud tööd

» 827 ideed » 819 erinevat autorit » 98 osalevat kooli

1.–4. klassi lastelt oodati lihtsalt fantaasiarikkaid ideid, mida ei pea olema võimalik teostada; 5.–9. klassi noortelt oodati ideid koos leiutise tööpõhimõtte kirjeldusega, mis samuti ei pruukinud olla täiesti teostatavad; 10.–12. klassi noortelt oodati leiutisi, mis oleksid originaalsed ja reaalselt teostatavad.

» 340 tüdruk-leiutajat » 479 poiss-leiutajat » 358 ideed 1.–4. klassi õpilastelt » 400 ideed 5.–9. klassi õpilastelt » 69 ideed 10.–12. klassi õpilastelt

1. LEIUTIS Konkursitöö “Kuidas teha jalakäijate ülekäigurada nähtavaks ja ohutuks” Autor Tartu Kommertsgümnaasiumi 4. klassi õpilane Marko Laanemäe Juhendaja Aivar Lankov

L

iikluses ei ole ohutust ja turvalisust kunagi liiga palju ning iga sellealane parendusidee väärib vähemalt kaalumist. Autori ettepanek on, et teele, vöötraja mõlemale poole tuleks paigaldada

10–15 cm laiusega valgusdioodidega lindid ja liikumisandurid. Jalakäija lähenemisel ülekäigurajale muutub valgusdioodide värv oranžiks. Niisugused valguslindid on nähtavad nii öösel kui päeval.

Teise uuendusena kaotaks Marko ära ohutussaartele ja tee äärde paigaldatud märgid ja postid, mis jalakäijaid varjavad.

Praegu tõmbab autojuhi tähelepanu endale liiklusmärgi post või märk ise, mitte ülekäiguraja juures seisev jalakäija.

Gümnaasiumi eri 2012

piLdid: arCHimedes

Leiutised

27

2. LEIUTIS Konkursitöö “LED-numbrimärk autodele” Autor Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Tanel Turu Juhendaja Tanel Liira

A

uto numbrimärgi funktsionaalsuse ja liiklusohutuse suurendamiseks kasutatakse ökonoomseid LEDvalgusteid. Pealtnäha tavalisele auto registreerimisnumbrile on lisatud kolmevärvilised LED-pirnid numbritähiste sisse: » roheline valgustus näitab, et sõidukit juhib algaja juht, kes on just omandanud juhtimisõiguse; » punane valgustus näitab, et roolis on juht, kes on võõras linnas; » valge valgustus on tavavalgustus, mis põleb kogu aeg, kui sõiduk on liikluses.

Juht saab valida ka variandi, mil korraga põlevad nii punane kui roheline tuli. Numbrimärgi valgustust saab kontrollida salongist: armatuuri kontrollpaneelil on hoiatustuli juhuks, kui mõni lamp on läbi põlenud.

Uudne LED-numbrimärk paigaldatakse autodele nii ette kui taha, traditsiooniliselt senisega.

Numbritulede valgustus aitab eristada erineva sõiduoskuse ja -kogemusega autojuhte. Algaja ja võõras linnas liiklev juht on kaasliiklejatele ja politseile paremini nähtav. Lisaaspekt on see, et talviti on auto numbrimärk kinni tuisanud ega paista, aga LED kumab läbi ka halvema nähtavuse korral. Vanemate autode sageli läbi-

põlenud numbrituled poleks samuti enam probleem.

Paigaldada tohiksid uudseid numbrimärke vaid professionaalid autoesindustes ja -teenindustes. Uutele autodele paigaldataks see juba tehases, ARKist saab numbri koos LEDidega, mis ühendatakse auto numbri alusel olevasse pistikusse.

Vedeliku eest maksmine käib vastavalt tangitud kogusele nagu kütuse puhul, liitri hinna järgi. Tankur on mõeldud kõigile autojuhtidele, eriti naistele, sest senistest kanistritest on vedelikku valada ebamugav.

3. LEIUTIS Konkursitöö “Klaasipesuvedeliku tankur” Autor Tallinna Reaalkooli 3. klassi õpilane Lisl Harriet Mikko Juhendaja Dimitri Demjanov

T

avaliselt peab autole valama klaasipuhastusvahendit 3–4-liitrisest kanistrist. Lisl leiutas täienduse tanklale – paigaldada iga tankimisautomaadi juurde lisatoru, millest tuleb klaasipesuvedelik. Kui seni saab tankida diislikütust ja paari erinevat bensiini, siis uut ideed rakendades ka klaasipesuvedelikku. Kütuse tankimisega samal ajal saab täis lasta klaasipesuvedeliku paagi.

Lahendus on mugav mitmest aspektist: pole vaja osta suuri kanistreid, mis on piisa-

valt tülikas, sest enamasti jääb kanistri põhja mingi kogus vedelikku järgmist valamist ootama; kanistrid võtavad autos ruumi; vedelikku saab osta täpselt nii palju, kui tarvis on.

Gümnaasiumi eri 2012

klaasipesu vedeliku eest maksmine käib vastavalt tangitud kogusele nagu kütuse puhul, liitri hinna järgi.

2828

insenerikutse insenerikutse

Inseneriharidust andvad kõrgkoolid kõrgkoolid Õppeasutus

Eesti Infotehnoloogia Kolledž

Erialad Rakenduslik kõrgharidus: IT süsteemide administreerimine IT süsteemide arendus Infosüsteemide analüüs Tehnosuhtlus Nominaalne õppeaeg on 3 aastat Õppida on võimalik kas täiskoormusega, osakoormusega või eksternõppes.

Märkused 2012/13 õppeaasta vastuvõtt toimub päeva- ja õhtuõppe õppekavadele: 26. juuni – 11. juuli 2012 ja kaugõppesse: 10. – 18. september 2012.

Avalduste esitamine 6.02-1.03. 2012 Arhitektuuriteaduskond: - sisearhitektuur ja mööblidisain

Uute üliõpilaste vastuvõtt toimub nüüd sõltuvalt erialast kahel erineval perioodil kevadtalvel (6. veebruar–1. märts, 2012) ja kevadsuvel (1. märts–25. juuni, 2012).

Raja 4C, 12616 Tallinn Telefon: 628 5800; faks: 628 5801 E-mail: info@itcollege.ee www.itcollege.ee 20. märtsil 2012 toimub Uudishimupäev

Eesti Kunstiakadeemia Estonia pst 7 / Teatri väljak 1, 10143 Tallinn Telefon: 626 7301; faks: 626 7350 E-post: artun@artun.ee www.artun.ee

Avalduste esitamine 1.03-25.06.2012 Arhitektuuriteaduskond: - arhitektuur ja linnaplaneerimine (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, õppeaeg 5 aastat) - sisearhitektuur ja mööblidisain Kunstikultuuri teaduskond: - muinsuskaitse ja restaureerimine Bakalaureuseõppekavade maht on 180 EAP ja nominaalne õppeaeg 3 aastat (v.a. arhitektuur ja linnaplaneerimine).

-Lennuliiklusteenindus -Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine -Lennuki juhtimine -Kopteri juhtimine -Lennundusettevõtte juhtimine -Õhusõiduki hooldus

Eesti Lennuakadeemia Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa 61707 Telefon: 7 448 100; faks: 7 448 101 E-post: eava@eava.ee www.eava.ee

Kevad-talvine vastuvõtt on avatud ka tänavustele (2012) gümnaasiumi- ja kutsekoolide lõpetajatele. Lõputunnistused tuleb esitada hiljemalt 25. juuniks, pärast lõpueksameid.

Lennundusinseneride neli aastat kestev stuudium jaguneb alusõppemooduliks, lennunduse üldõppemooduliks ja eriala mooduliteks.

Gümnaasiumi eri 2012

Avaldusi saab esitada 25. juunist 3. juulini 2012: 1.1. interneti-aadressil www.sais.ee ööpäev läbi, avalduste vastuvõtt lõpeb 3. juulil kell 23.59; 1.2. akadeemia õppeosakonnas (Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa) 25. juunist 03. juulini 2012 tööpäeviti kl 9.00–16.00.

insenerikutse

29

kõrgkoolid Õppeasutus

Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn Telefon: 620 2002; faks: 6202020 E-post:ttu@ttu.ee www.ttu.ee Avatud uste päev toimub 20. märtsil 2012. Samal nädalal toimub ka Tudengivarju nädal (19.-23. märts)!

Sul on võimalus tulla Tallinna Tehnikaülikooli ja elada üks päev tudengina – käia loengutes, ühiselamus, raamatukogus, sööklas, tudengimajas ja kõigis teistes kohtades, kus tudeng oma päeva jooksul viibib.

Erialad Pärast keskhariduse omandamist saab valida: 1. bakalaureuseõppe (3 a.)

2. inseneriõppe (5 a.)

3. rakenduskõrgharidusõppe (3-4 a.)

- Energeetikateaduskond - Ehitusteaduskond - Infotehnoloogia teaduskond - Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond - Matemaatika-ja loodusteaduskond - Mehaanikateaduskond

Rakenduslik kõrgharidus: - Elektroonsed süsteemid - Väikelaevaehitus - Tootearendus ja tootmistehnika

TTÜ Kuressaare Kolledž Rootsi 7, 93819 Kuressaare Telefon: 4539145 Faks: 4524034 E-post: sekr@si.edu.ee www.ttykk.edu.ee

Laevandusteaduskond - tüürimees Õppeaeg 4 a. + 1 a. merepraktika Mehaanikateaduskond - laeva jõuseadmed - külmutusseadmed Õppeaeg 4 a. + 1 a. merepraktika Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kopli 101, 11712 Tallinn - sadamamajandamine ja meretranspordi Telefon: +372 6135500; faks: +372 juhtimine 6135502 - veeteede ohutuse korraldamine ja E-post: eesti.mereakadeemia@emara.ee haldamine www.emara.ee Õppeaeg 4 a.

Gümnaasiumi eri 2012

Märkused Vastuvõtt kõrghariduse esimesse astmesse (pärast gümnaasiumi/keskkooli lõppu): Vastuvõtt riigieelarvelistele (RE) ehk tasuta õppekohtadele toimub 27. juuni - 6. juuli 2012.

TTÜ-s kohapeal saab dokumente esitada E- R 10.00-15.00 ruumis II-108, SAIS-is saab dokumente esitada ööpäevaringselt.

Vastuvõtt RE õppekohtadele lõppeb nii kohapeal kui SAIS-is 6. juulil kell 15.00.

Vastuvõtt riigieelarvevälistele (REV) ehk tasulistele õppekohtadele toimub 27. juuni - 8. august 2012. TTÜ-s kohapeal saab dokumente esitada 27. juuni - 6. juuli ja 1.-8. august. SAIS-is saab dokumente esitada ööpäevaringselt. Vastuvõtt REV õppekohtadele lõppeb nii kohapeal kui SAIS-is 8. augustil kell 15.00.

30

insenerikutse kõrgkoolid Õppeasutus

Erialad Õppeaeg on statsionaarses õppes rakenduskõrgharidusõppe erialadel 4 aastat, bakalaureuseõppe erialadel 3 aastat, ehitusinseneriõppe erialadel 5 aastat Bakalaureuseõpe Metsandus-ja maaehitusinstituut Metsandus - metsatööstus Eesti Maaülikool Geomaatika Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu - geodeesia Telefon: (+372) 731 3001; - kinnisvara planeerimine faks: (+372) 731 3037 - maakorraldus E-post: info@emu.ee Põllumajandus- ja Keskkonnawww.emu.ee instituut Keskkonnakaitse Lahtiste uste päev 21. märtsil 2012.a.

- maastikuarhitektuur Alates kella 10-st on avatud erialasid - maastiku kaitse- ja hooldus tutvustavad infolauad Rakendushüdrobioloogia 11.00 Maaülikooli tutvustav esitlus aulas Tehnikainstituut 12.00 Õppehoonete külastamine - energiakasutus - energonoomika - tootmistehnika Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituut Toiduainete tehnoloogia Loomaarstiõpe ja ehitusinseneriõpe Metsandus-ja maaehitusinstituut - maaehitus - veemajandus Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituut -veterinaarmeditsiin Rakenduskõrgharidusõpe Tartu Tehnikakolledž - tehnotroonika - biotehnilised süsteemid - Tarkvara arendus Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat, 80 õppenädalat

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Viru maakond Telefon: (+372) 329 5950; faks: (+372) 329 5951 E-post: info@modriku.edu.ee www.lvrkk.ee

Gümnaasiumi eri 2012

Märkused Avalduste vastuvõtt riigieelarvelistele (RE) õppekohtadele: 22.06.-6.07.2012. a elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25.06-6.07.2012 ülikoolis kohapeal tööpäevadel kell 9.00-15.00 Avalduste vastuvõtt riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele: 22.06.-19.07.2012. a elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25.06-19.07.2012.a. ülikoolis kohapeal tööpäevadel kell 9.00-15.00

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab esitada 02. juulist kuni 10. augustini 2012. a tööpäevadel kell 8.30 - 16.00 Mõdrikul või sisseastumise infosüsteemis SAIS.

insenerikutse

31

kõrgkoolid Õppeasutus

Tallinna Tehnikakõrgkool Pärnu mnt.62, 10135 Tallinn Telefon: +372 666 4500; faks: +372 666 4500 E-mail: vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee Avatud uste päev: 20. märtsil 2012 kell 13.00

Erialad Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond - rakendusarhitektuur - tehnoökoloogia Ehitusteaduskond - hoonete ehitus - teedeehitus - rakendusgeodeesia Mehaanikateaduskond - masinaehitus - tehnomaterjalid ja turundus Transporditeaduskond - autotehnika - transport ja logistika - raudteetehnika Õppeaeg 4 a.

Gümnaasiumi eri 2012

Märkused Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab sisestada SAIS-i kaudu kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtukomisjonis alates 27. juunist 2012, Pärnu mnt.

62, E-õppekeskus (0 korrus).

32

insenerikutse kõrgkoolid Õppeasutus

Tallinna Ülikool Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: 6409101; faks: 6409116 E-post: tlu@tlu.ee www.tlu.ee

Erialad Loodusteaduste valdkond - bioloogia (kõrvalainega) - füüsika (kõrvalainega) - geoökoloogia - informaatika - keskkonnakorraldus - matemaatika Haapsalu Kolledž - rakendusinformaatika

Märkused Dokumentide vastuvõtt: Tallinnas avatud 29. juunist 5. juulini (v.a 1. juuli, pühapäev) kell 10.00-16.00.

Haapsalu Kolledžis avatud 29. juunist 5. juulini (v.a 30. juuni ja 1. juuli) kell 10.0016.00.

Kevadine avatud uste päev toimub 16.03.2012 Haapsalu Kolledž tel 472 0240 e-post: kolledz@hk.tlu.ee www.hk.tlu.ee

TTÜ Tartu Kolledž Puiestee 78, 51008 Tartu Telefon: 6204800 Faks: 6204801 E-mail: nt@ttu.ee

TTÜ Virumaa Kolledž 30322 Järveküla tee 75 Kohtla-Järve Telefon 33 63 920; faks 33 63 921 E-post: info@vk.edu.ee http://www.ttu.ee/virumaa-kolledz/

Bakalaureuseõpe tööstusökoloogia maastikuarhitektuur Inseneriõpe keskkonnatehnika tööstus- ja tsiviilehitus Järgmistel õppekavadel on võimalik läbida esimene õppeaasta Tartus ning jätkata Tallinnas: - elektroenergeetika - mehhatroonika - tootearendus ja tootmistehnika - keskkonnatehnika - transpordiehitus - tööstus- ja tsiviilehitus - energiatehnika (4 aastat päevane õpe eesti keeles, 5 aastat kaugõpe vene keeles) - informaatika (4 aastat päevane õpe eesti ja vene keeles, 5 aastat kaugõpe vene keeles) - hoonete ehitus (4 aastat päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles) - kütuste tehnoloogia (4 aastat vene keeles päevane ja kaugõpe) - tootmise automatiseerimine (4 aastat päevane õpe, 5 aastat kaugõpe, vene keeles) - tootmitehnika ja tööstusettevõtlus (4 aastat eesti keeles)

Gümnaasiumi eri 2012

Dokumentide vastuvõtt: 27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a.

Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu.

Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

insenerikutse

33

kõrgkoolid Õppeasutus

Erialad Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Nominaalne õppeaeg 3 aastat - arvutitehnika - bioloogia - füüsika - geenitehnoloogia - geograafia - geoloogia - keemia - keskkonnakorraldus ja planeerimine - keskkonnatehnoloogia - materjaliteadus - ökoloogia ja elustiku kaitse Matemaatika-informaatikateaduskond Nominaalne õppeaeg 3 aastat - informaatika - matemaatika - matemaatiline statistika

Tartu Ülikool Ülikooli 18, 50090 Tartu Telefon: 737 5100; faks: 737 5440 E-post: info@ut.ee www.ut.ee

Märkused Bakalaureuse päevane õpe: 25. juuni- 6. juuli 2012 avalduste esitamine SAISis (www.sais.ee) 2.-6. juuli 2012 avalduste esitamine paberkandjal ülikooli peahoones

Allikas: koolide kodulehed

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Rakenduslik kõrgharidus õpilaskodud

puidu- ja metallimeistrid praktikavõrgustik rahvusvaheline koostöö atraktiivne õpikeskkond parimad mehhatroonikud välispraktika professionaalsed õppejõud IT tegijad õppetoetused ja stipendiumid majutus- ja toitlustusprofid robootikalabor ettevõtlikkus kvaliteetne kutseharidus riigieelarvelised õppekohad mõnus seltskond

aktiivne õpilasesindus

turismiarendajad

RAKENDUSKÕRGHARIDUS      

kindel elukutse

täiskasvanute koolitus uued tehnoloogiad Hea kool kogu eluks!

GÜMNAASIUMIJÄRGNE KUTSEHARIDUS

Turismi- ja toitlustuskorraldus (3,5 a) Puidutöötlemise tehnoloogia (4 a) Ärijuhtimine (3,5 a) Mehhatroonika (4 a) Metallide töötlemine (4 a) Infotehnoloogia süsteemid (3 a)

   

Loodusturismi korraldus (2 a) Hotelliteenindus (2 a) Müügikorraldus (2 a) Väikeettevõtlus (1 a)

PÕHIKOOLIJÄRGNE KUTSEHARIDUS     

Majutusteenindus (3 a) Arvutid ja arvutivõrgud (3,5 a) Tisler (3 a) Metallitöötlemispinkidel töötaja (3 a) Automaatik (3,5 a)

Vastuvõtt põhikoolijärgsesse kutseõppesse toimub kohapeal 18. juunist – 17. juulini 2012, gümnaasiumijärgsesse õppesse 25. juunist – 21. augustini 2012 sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu (www.sais.ee) või kohapeal. Õpinguid saab jätkata ka programmide TULE ja KUTSE õppekohtadel

Tule Võrumaa Kutsehariduskeskusse!

Gümnaasiumi eri 2012

Väimela, Võru vald, 65566, Võrumaa Tel 78 50 800, e-post: vkhk@vkhk.ee

www.vkhk.ee

3434

teGija teGija

Tunnustus:

ELEKTER PAKUB PINGET VIST 9. detsembril valis eesti inseneride Liit oma pidulikul aastakoosolekul aasta tehnikaüliõpilaseks

TOOMAS VAIMANN, Aasta tehnikaüliõpilane 2011

2011 ttü elektriala doktorandi toomas Vaimanni. järgneb intervjuu pärjatud tubli noore inimesega.

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

R

äägi natuke oma lapsepõlvest nagu sünnikoht, vanemad, keskkool, mis ained meeldisid, huvialad, lemmikloomad...

Sündinud olen Pärnus 1984. aastal ning koolis käisin Pärnu Ühisgümnaasiumis, mille lõpetasin 2002. aastal. Ei saa öelda, et reaalained oleks olnud kooli ajal minu lemmikained. Matemaatikat ei ole ma enda arvates kunagi eriti hästi osanud, kuigi füüsika sujus mul enda arvates paremini. Võib-olla oli küsimus rohkem ka suhtumises, sest matemaatika ja pidev ülesannete lahendamine mulle lihtsalt ei meeldinud. Reaalainetest palju paremini istusid mulle näiteks keeled ja ajalugu, milles sai ka olümpiaadidest osa võetud.

Huvialadest tuleks kooliajast välja tuua ujumine, millega sai palju aastaid väga tõsiselt tegeletud. Parimaks saavutuseks tuleb ilmselt lugeda Eesti noortemeistri tiitlit avaveeujumises ja samuti paari pronksmedalit Eesti meistrivõistlustelt.

Kas otsus tehnikaülikooli ja elektrotehnika/elektroonika kasuks tuli iseseisvalt

või näiteks kellegi soovitusel, eeskujul?

Või jätkab mõnda traditsiooni?

Isa on mul hariduselt raadiokonstruktor ja ema sideinsener, nii et vanemate valitud inseneriharidus on kindlasti olnud suunavaks ka oma eriala valikul. Kuigi ülikooli astumise ajal sai paberid erinevatesse ülikoolidesse ja õppesuundadesse sisse antud, jäi lõplikuks valikuks siiski Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond ning erialaks elektriajamid ja jõuelektroonika. Sel alal olen kaitsnud ka bakalaureuse- ja magistrikraadi.

Kas elektriala oli ja on raske õppida?

Gümnaasiumi eri 2012

Kas mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi?

Suure tõenäosusega oleks mõnel “pehmemal” erialal ilmselt tõesti lihtsamalt läbi saanud, aga ma ei saa öelda, et elektriala nüüd võimatult raske on. Raskeks teevad elektriala ülikoolis ilmselt siiski matemaatika-füüsika, mis on vaja läbida pea kõigil tehnilistel erialadel. Samuti võib üks raskusi olla see, et alguses on õppeained hirmus teoreetilised ja raske on luua seost päriseluga. Kõigile ehmunud esmakursuslastele ja tulevastele tudengitele lohutuseks ütleks siiski, et ei tasu muretseda.

Niipea, kui see esimene tõke on ületatud, piLdid: tOOmas Vaimann

teGija

35

KOGU ELUKS

kindlasti on inseneriharidus tee töö ja leiva juurde. teisalt võib inseneri vaadelda kui loojat.

lähevad ained huvitavamaks ja ka praktilisemaks. Usun, et keegi ei pea kahetsema pärast elektriala lõpetamist, et oh pagan... oleks pidanud mõne “pehmema” eriala valima. Vaevalt küll.

Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt.

Oma magistritöö kirjutasin teemal “Asünkroonmootori rootori diagnostika staatorivoolu analüüsi meetodil”. Magistritöö katsed viidi läbi Sloveenias Ljubljana Ülikoolis, kus mulle seda problemaatikat ja uurimissuunda lähemalt tutvustati. Lühidalt selgitades on probleem selles, et

elektrimasinates tekib eri põhjustel terve hulk eri rikkeid. Need rikked võivad endaga kaasa tuua suuri majanduslikke kahjusid ja tarbetut riski ettevõtetele, kus elektrimasinad täidavad vastutusrikkaid ülesandeid.

Eri rikkeid elektrimasinates on võimalik varakult diagnoosida ning mõningal juhul ka prognoosida, kasutades infot, mis saadakse näiteks staatori voolu ja pinge kõveratest. Sellise diagnoosi põhiliseks eeliseks on asjaolu, et masinat ei pea diagnostika läbiviimiseks peatama ega mingil teisel moel tema töötsüklit häirima. Magistritöös sai uuritavaks rikkeks lühisrootori varraste katkemised.

Sama teema uurimisega jätkan ka doktoriõppes. Üritame leida lihtsaid võimalusi rikete tuvastamiseks ja ideaalis ka nende prognoosimiseks. Kuna rikkeid on erinevaid ning masinaid saab kasutada nii võrgutoitel kui ka sagedusmuundurist juhtides, on sellel teemal uurimist väga palju. Hetkel teeme diagnostikaalastes uuringutes koostööd Soome Aalto Ülikooliga, kus see uurimissuund pakub samuti teadlastele palju huvi. Samal ajal oleme alati avatud koostööpartneritele, kellel oleks huvi kas diagnostika või ka muude elektrimasinate teemadega tegeleda.

Millised on sinu edasised plaanid? CV-s on kirjas doktorantuur, seega elekter pakub pinget elu lõpuni?

Minu jaoks pakub elekter tõesti pinget, ja ilmselt elu lõpuni. Tänapäeval on elektriala ja energeetika jõudsalt arenemas. Koos sellega on alati midagi uut ja huvitavat nii teadusalal kui ka inseneritöös. Kuigi olen töötanud ka eraettevõtetes insenerina, näen hetkel oma edasisi plaane pigem ülikooliga seotult. Esmane on muidugi lõpetada doktoriõpingud, mille raames jätkan magistriõppes alustatud elektrimasinate diagnostika suunda.

Arvan, et ka pärast doktorantuuri on nii

Gümnaasiumi eri 2012

ülikoolil mulle kui ka minul ülikoolile paljugi pakkuda. Ütleme nii, et näen võimalusi enese rakendamiseks sellel alal ka tulevikus.

Mida sa tahaksid pikemas perspektiivis saavutada – isiklikus plaanis ja veidi laiemalt?

Saavutada võiks ju palju, kui sellele pikemalt mõtlema hakata. Esmajoones näen vajadust siiski doktoritöö lõpetamise ja kaitsmise järele. Seejärel oleks äärmiselt vajalik sooritada ka järeldoktorantuur mõnes välisülikoolis. See on juba üsnagi suur töö. Eks pärast nende plaanide täideviimist näeb juba selgemalt, millega saan ja tahan tegeleda. Mõned võimalused oleks ka edasi teadustööga tegeleda, samuti mingil määral nooremaid õpetada või hoopis kuskil ettevõttes insenerina tegutseda. Samuti võiks muu hulgas tegeleda energeetika- ja insenerihariduse populariseerimisega noorte hulgas. Eks aeg näitab, millega rohkem tegelema hakkan. Arenemine nii inimesena kui ka karjääriredelil oleks ilmselt see soov, mida pikemas perspektiivis saavutada.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba?

Eks mõlemad on õiged. Kindlasti on inseneriharidus tee töö ja leiva juurde.

Teisalt võib inseneri vaadelda kui loojat.

Enamus tänasest maailmast, ma mõtlen inimkätega tehtut, on ju inseneride vaimuja kätetöö. Kui on mõni keeruline probleem või vaja uut lahendust, siis on ikka insenerid need, kes püüavad mingi mõistliku ja kasuliku tulemuseni jõuda. Nii et sellest vaatevinklist võib inseneriks õppimist ka missiooniks lugeda.

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks?

36

teGija

Esiteks tuleks silmas pidada, et insenerialad on väga lai mõiste. Näiteks energeetika ei piirdu ainult elektrijaamade ja põlevkivikaevandustega, vaid selles valdkonnas on palju eri tahke. Lai valdkond on näiteks elektriturg ja kõikvõimalik elektrialaga seotud müügitöö, mis vajab müügiinsenere.

Isegi eri elektriseadmete ja komponentide müügiks ei piisa minu arvates lihtsalt müüjast, vaid on tarvis inimest, kes nii majandusest, müügist kui ka müüdavate elementide rakendusvõimalustest aru saab. Neid teadmisi saab aga vastavat tehnilist eriala omandades. Nii et kui vaadata inseneriala laiemalt, ei tohiks tüdrukutel eriti hirmu tekkida. Eks kõik leiavad endale sobiva suuna ka kitsama eriala puhul.

Lisaks tuleks märkida ka seda, et kuna insenerialadel on üldiselt suhteliselt vähe tüdrukuid, siis seda rohkem kursakaaslased neid väheseid hoiavad ja kooliraskustestki üle aitavad. Nii et karta pole tüdrukutel insenerialadel midagi, kui ainult endal tahtmist on. Võimalused on palju suuremad kui nii mõnelgi “pehmel” erialal.

Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtustab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta?

Insenerikutset väärtustatakse küll, kuid seda minu arvates siiski vastavates ringkondades. Tundub, et meedias ja ühiskonnas üldiselt on hakanud üha rohkem tooni andma ja kaasa rääkima, ka insenerialadel, inimesed, kellel insenerlusega vähimatki seost ei ole. Natuke kentsakas on kuulata, mismoodi asjasse mittepuutuvad ja ilmselgelt ka vastava hariduseta inimesed võtavad väga julgelt sõna näiteks energeetika probleemsetes küsimustes ning erialainimeste arvamus on pahatihti jäänud tähelepanuta. Minu arvates on see väär ja vägagi taunitav olukord.

Prestiižsemaks aitaks ilmselt insenerikutset muuta ühiskonna teadlikkuse tõstmine. Tuleb selgitada, et insener ei ole iga inimene, kellel on ühest või teisest inseneriala puudutavast küsimusest oma arvamus, vaid siiski inimene, kes on vastavalt haritud ja kogemustega. Siin on oma roll nii meedial, kes saaks vastavaid erialainsenere ja teadlasi rohkemal määral kaasata debattidesse ja diskussioonidesse, aga ka

naGu aasta teHnikaüLiÕpiLane 2010 triin aaVik, armastaB ka tOOmas Vaimann sukeLdumist

ettevõtetel, kes tööandjatena saaksid selgitada avalikkusele inseneride vajalikkust ühiskonnas.

Mida arvad elektriautodest ja nutivõrgust – on neil meie kliimas perspektiivi?

Elektriautodel on kahtlemata oma koht turul teatavale tarbijagrupile ja meie kliima päris igal elualal sellele takistust ei sea. Oleneb muidugi, kui põhjalik taristu nende mugavaks kasutamiseks välja ehitatakse. Näiteks posti laialiviimiseks võiks neid ju kasutada küll. Elektriautode massilist kasutamist põhimõttega, et see täielikult sisepõlemismootorid välja vahetab, ma ei usu.

Nutivõrguga näen pigem seda probleemi, et ei ole päris üheselt defineeritud, mis see nutivõrk olema peaks või mida selleks pidada saab. Elektrivõrgu nutikamaks ja automaatsemaks arendamine on aga iseenesest mõistetav ja küll see päris nutikas võrk kunagi tuleb. Arvan aga, et sinna läheb veel omajagu aega.

Kas hõõgniitpirnide keelustamine on mõttekas samm tingimustes, kus maju köetakse elektriga?

Meie kliimat arvestades tundub see kiirustatud ja pealesurutud otsusena. Keelustamise ajendiks on ju suur hulk soojust, mida hõõglambid põledes toodavad. Samas suvel on meil valget aega palju ja kunstvalgust pole vaja eriti kasutada, seega ei teki ka kardetud liigset soojust hõõglamGümnaasiumi eri 2012

pidest. Talvel aga, kui on pimedam aeg, on meil ühtlasi ka külm, mis tähendab, et hõõglambi toodetav soojus kulub marjaks ära. Ma arvan, et selle keelustamise juures on suurimaks probleemiks see, et Euroopa Liidu otsustes ei eristata eri regioone: Lõuna-Itaaliat vaadeldakse samamoodi kui Põhja-Soomet, kuigi juba klimaatilised erinevused on drastilised.

Kas säästupirnid on ikka säästlikud, arvestades nende kallimat hinda, teistsugust spektrit, võrgu risustamist kõrgemate harmoonikutega, reaktiivenergia genereerimist jne?

Kodusele tarbijale on need pikas perspektiivis ilmselt tõesti säästlikumad kui hõõglambid. Elektrikvaliteedi ja -võrgu eripära arvestades ei ole need kindlasti täna parim lahendus. Samuti võib meie tarbimisharjumusi arvestades arvata, et hulga rohkem satub nüüd elavhõbedat tavaprügi sekka, mis keskkonnale midagi head ei tõota.

Milline on LEdide perspektiiv?

Leedid on kindlasti palju parem lahendus kui kompaktlambid. Praegu jääb nende massilise kasutamise takistuseks nende suhteliselt kõrge hind ja ikka veel vähene valgusviljakus võrreldes klassikaliste valgusallikatega. Samuti on ees suur töö leedi kujundamisel tüüpseks valgusallikaks, mida saab kasutada erinevates valgustites. Täna toodab iga firma ikka veel oma

Tegija

lahendust omaenese parema äranägemise järgi ja ühe toode teisega ei haaku. Eks tulevik näitab, aga tehnoloogia arenedes ja pakkumise suurenedes langeb ilmselt ka nende hind ning leedid leiavad tee laiema kasutuse poole.

Kas tuumajaam või elektrituulikud koos muude alternatiividega? Või hoopiski põlevkivienergeetika jätkamine suurenevas mahus?

Esiteks: põlevkivienergeetika ei kao kuhugi. Kas ja kui palju see suureneb või väheneb, oleneb paljuski teistest tehtavatest otsustest.

Tuumajaama või tuulikute osas küsiks ma ise vastu, et miks mitte mõlemad?

Tuuleenergeetikat arendatakse meil kindlasti edasi, sest meil pole eriti teist taastuvate allikate kasutamisvõimalust. Päikest meil nii palju pole, et sellest massiline elektrienergia tootmine ära tasuks. Sama probleem on ka hüdroenergiaga. Tuult meil aga jagub ja seni, kuni dotatsioonid

jätkuvad, jätkub kindlasti ka tuuleenergeetika areng. Iseasi on see, kuidas ja mis alustel võiks dotatsioone maksta, aga see on juba teine teema.

Tuumajaama vastu ei ole mul ka eriti midagi. Aatomienergia abil oleks suhteliselt lihtne tagada vajalikku baasvõimsust ning tänapäevased tuumajaamad on piisavalt ohutud, vastupidi paljude skeptikute arvamusele.

Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)?

Vaba ajaga on kahjuks tõesti nii, et see kipub käest libisema, aga siis tuleb seda lihtsalt endale tekitada. Päris ilma puhkamise ja lõõgastumiseta ka olla ei saa. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda näiteks sukeldumise ja reisimisega. Seda viimast on ka tööalaselt üsna palju. Kui tuleb aga tahtmine tubasema tegevuse järele, siis peab möönma , et olen suhteliselt kirglik numismaatik ning oma mündikoguga tegelemine aitab vajadusel päris palju aega veeta.

37

Kas sa ufodesse usud?

Definitsiooni põhiselt (unidentified flying object) on ufo tundmatu lendav objekt. Seega iga linnu või liblika, kes meist mööda tuiskab, ilma et me tema liiki määrata jõuaks või aru saaks, kas tegu ikka on linnu, liblika või hoopis mõne põrnikaga, võibki juba lugeda tundmatuks lennuobjektiks. Ufod kui maavälised eluvormid? Sellisel puhul arvan ma, et kui meie praeguste arvestuste kohaselt on universum lõpmatu, siis on inimesest suhteliselt väiklane arvata, et tema selles lõpmatuses ainuke elanik on.

Selles aga, et ufod käivad meid aegajalt piilumas ja katsete tegemiseks röövimas, julgen ma siiski väga sügavalt kahelda.

Mis on veel sinu meelest oluline, aga mida ei taibanud küsida?

Ei ole vist rohkem midagi. Sai isegi mahukas jutt .

Tänud Inseneeria jaoks aega leidmast.

Edu!

Ühisel jõul kõrguste poole ÕPPEKAVAD

ERIALAD

A. Lennuliikluse A1. Lennuliiklusteenindus juhtimine A3. Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine

Elektritehnika

B. Õhusõiduki B4. Lennuki ametipiloot juhtimine B5. Kopteri ametipiloot C. Lennundus- C6. Lennundusettevõtte ettevõtte juhtimine käitamine C7. Õhusõiduki hooldus

www.lennuakadeemia.ee w Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa

Gümnaasiumi eri 2012

3838

insenerikutse insenerikutse

Äkki midagi sinu jaoks?

TEHNOCUM AITAB LEIDA TEE TEHNIKAVALDKONNA JUURDE kuidas tekitada gümnaasiumiõpilastes huvi tehnikavaldkonna ja -hariduse ning inseneriameti vastu? üks viis on anda õpilastele võimalus mõelda oma peaga ja teha midagi oma kätega. tallinna tehnikakõrgkool otsustaski projekti kasuks, mis sai nimeks tehnocum ja läks käiku 2010. a sügisel pilootprojektina.

MALLE JÜRVES, Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juht

P

rojektis on kaks suunda, üheks on mehaanika- ja ehitusvaldkonna huvialaringid ning teiseks tehnoloogiapäevad gümnaasiumiõpilastele, milles on tähtis osa õpikodadel. Täishoo sai Tehnocum sisse 2011. a sügisel, kui kaks huviringi alustasid tööd Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja üks Viljandis.

Mehaanika huvialaringi eesmärgiks ongi õpilaste lähendamine tehnikaaladele konkreetse tegevuse kaudu, milleks on vanatehnika restaureerimine. See on tegelikult sügavalt tehniline ala ning sellega tegelejad õpivad hobi korras tundma materjalide töötlemise tehnoloogiaid, materjalide omadusi ja ettevalmistust erinevateks pindamistehnoloogiateks nagu liivapritsitööd, abrasiiv-, lihvmaterjalide ning poleervahendite kasutamine.

esimene töö on mootorratta iŽ-jupiter taastamine Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilaste kõrval on osalejaid ka Jakob Westholmi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinnast ning Kohila Gümnaasiumist. Huviringi põhitegevuseks on eelmise sajandi keskpaiku toodetud vene külgkorviga mootorratta IŽ-Jupiter põhjalik renoveerimine. Ringi otsene juhendaja on TTK masinaehituse eriala IV kursuse tudeng Rait Udumäe, kes on hobi korras renoveerinud mitmeid mootorrattaid ja omab tugevat praktilist pagasit.

Ringi praktiline osa algas sügisel mootorratta ja külgkorvi põhjalikust demontaažist, mille käigus said õpilased tutvuda mootorratta erinevate sõlmede, konstruktsiooni ja otstarbega ning õppisid kasutama erinevaid tööriistu. Lahtivõetud osad puhastati õlist ja roostest ning väiksemad värvitavad detailid puhastati haljaks TTK pindamistehnoloogia laboris liivapritsiga.

Gümnaasiumi eri 2012

noored said võimaluse harjutada keevitamist Ringis osalejad õpivad tundma metallipindade pahteldamiseks ettevalmistamise ja pahteldamise tehnoloogiat, tutvuvad pahtlite ja kruntvärvidega ning erinevate pindamistehnoloogiate võimalustega. Kuni detsembrini toimusid ka mehaanika teoorialoengud, mille eesmärgiks oli erinevate tehnoloogiate ja materjalitehnika põhimõtete tutvustamine ning tehnilise infotausta tugevdamine. Noored said teadmisi kaasaegsetest keevitustehnoloogiatest ning praktilisi kogemusi keevitustehnoloogia laboris.

Loengud toimusid ka materjalitehnika teemadel, kus saadi ülevaade teraste koostisest, omadustest ja termilise töötlemise põFOtOd: taLLinna teHnikakÕrGkOOL

insenerikutse

39

nuku-tÖÖtuBa

mootorratta lahtivõetud osad puhastati õlist ja roostest ning väiksemad värvitavad detailid löödi haljaks ttk pindamistehnoloogia labori liivapritsiga.

himõtetest ning metallide kõvaduse, plastilisuse ja tõmbetugevuse testimise olemusest. meHaanika HuViaLarinGi tÖÖtuBa

tööde hulka kuuluvad kroomimine ja vasetamine Alates jaanuarist käib mootorratta värvitavate osade kruntimine, pahteldamine ja

Gümnaasiumi eri 2012

lihvimine ning kroomitavate iluliistude ja muude detailide happega söövitamine, lihvimine ja poleerimine. Enne kroomimist toimub detailide vasetamine ja veelkordne poleerimine. Galvaanikatööd on kavas tellida teenustööna. Mootorratta montaaž algab aprillis, selleks ajaks peaksid olema kõik

40

insenerikutse

eHituse HuVirinG

Huviringis õpetatakse revit structure programmis 3d-mudeli koostamist. mudel annab visuaalselt üheselt mõistetava pildi hoonest. värvitavad detailid värvitud ja kroomitavad detailid kroomitud. Pilk saab heidetud ka mootori sisemusse ning ülekontrollimisele kuulub mootorratta kogu elektrisüsteem.

Vastavalt kavandatule peab külgkorviga mootorratta uuenduskuur olema valmis mai keskpaigaks, mil ring tõmbab otsad kokku.

ehituse huviring koostab hoone 3d-mudelit Ehituse huviringi tegevus toimub nii Viljandis kui Tallinnas. Tallinna Tehnikakõrgkoolis käivad õpilased Kuusalu ja Jakob Westholmi Gümnaasiumist ja Tallinna Tehnikagümnaasiumist. Viljandi Maagümnaasiumis käivad koos ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi gümnasistid.

Eesmärk on anda väike sissejuhatus insenerierialasse ja võimalus hakata mõtlema oma tulevikueriala peale just ehitusinsenerina. Õpe käib arvutiklassis, mistõttu saab huvilisi õpetada ainult arvutiklassi jagu. Kuna kõik klassi hästi ära ei mahu, on osa õpilasi oma sülearvutitega lisalaudade taga.

Huviringis õpetatakse Revit Structure programmis lihtsama 3D-mudeli koostamist. Mudel annab visuaalselt üheselt mõistetava pildi hoonest. Kui mudel on

juba korra valmis joonistatud, on sellest võimalik lihtsasti genereerida erinevaid lõikeid ning vaateid. Samuti saab mudelhoones ringi liikudes erinevaid konstruktsioone kontrollida.

Õppejõududeks on 3. ja 4. kursuse üliõpilased Gümnaasiumiõpilastele mõeldud koolitustel rakendatakse insenertehnilist sõnavara ja mõisteid, mida ka tutvustatakse. Õppejõududeks on parimad seda konkreetset programmi valdavad noored insenerid, õppejõuna saavad end proovida 3. ja 4. kursuse üliõpilased. Õpilased, kes on programmiga liitunud, saavad õppida uusi teadmisi valdkonnas, mida muidu saaks alles kõrgkooli või ülikooli õppima minnes. See annab kooli sisseastumise konkurentsis eelised.

Kuna kõik huvilised õpilased ei mahu ringidesse, on projekti raames toimunud hulgaliselt tehnoloogiapäevi nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui messil Teeviit, samuti Kuressaares, Pärnus, Toilas, Haapsalus, Valgas, Jõhvis ja Narvas. Kõrgkool on võõrustanud erinevates õpitubades õpilasi TalGümnaasiumi eri 2012

linna gümnaasiumidest, Sindist, Haapsalust, Jõgevalt jm.

nukutoas saab meisterdada põnevaid rõivaid Kõrgkooli ja rakenduskõrghariduse põhimõtete tutvustamise kõrval on põhiosa õpikodade päralt. Esindatud on nii mehaanika- ja ehitusvaldkond, arhitektuur ja keskkonnatehnika. Üheks populaarsemaks on rõiva- ja tekstiiliteaduskonna läbi viidud nn nukutoad, kus lisaks tekstiilivaldkonna küsimuste ja perspektiivide käsitlemisele on antud vabad käed õpilaste fantaasiale, et meisterdada puust nukule vastavalt teemale põnevad rõivad. Õpituba võimaldab saada ettekujutuse nii moedisaineri kui konstruktori tööst.

Tõenäoliselt on nii mõnigi huviringis või õpitoas osalenud noor saanud kinnitust oma tulevikuplaanidele ning kavatseb pärast gümnaasiumi minna õppima inseneriks. Kui Tehnocum suutis äratada õpilastes huvi tehnikavaldkonna vastu ja aitas kaasa levinud hoiaku kummutamisele, et tehnika on igav, siis on projekt oma ülesande täitnud.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

insenerikutse insenerikutse

Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Vana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 Viljandimaa Telefon: 43 51020; faks: 43 51022 E-post: info@vykk.vil.ee www.vykk.vil.ee Lahtiste uste päev: 26. aprill 2012 Uute õpilaste avalduste vastuvõtt: keskkooli baasil auto- ja bussijuhid: 1. – 14. detsember 2012 kõik muud erialad: 18. juuni kuni 6. juuli (I vastuvõtt) ja 1. – 15. august 2012 (II vastuvõtt) Internetis kooli kodulehekülje kaudu 28. mai kuni 15. august 2012

Valgamaa Kutseõppekeskus Loode 3, 68205 Valga Telefon/faks:766 8575 E-post:info@vkok.ee www.valgamaa.kok.ee

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Keskhariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - elektrik - ehituspuusepp - puit- ja kiviehitiste restauraator - üldehitaja Põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - automaaler - autotehnik - ehituspuusepp - elektrik - keskkonnatehnika lukksepp - keevitaja - puit- ja kiviehitiste restauraator - üldehitaja - müürsepp - palkmajaehitaja

Keskhariduse baasil: - veokorraldaja Põhihariduse baasil: - autotehnik - autoplekksepp - tisler Põhihariduse nõudeta kutseõpe: - autoplekksepp (vähemalt 17 aastane) - palkmaja ehitaja (vähemalt 17 aastane)

Uudishimupäev on 15. märtsil 2012 Võimalus tutvuda koolimajaga, saada ülevaade kutseõppekeskuses õpetatavatest erialadest ning neid ise proovida läbi erinevate töötubade.

Vastuvõtt: Õppeaasta kestel võetakse õppijaid vastu vabade kohtade olemasolul. Dokumente saab tuua tööpäeviti kell 9.00 – 13.00.

Dokumentide vastuvõtt 2012/2013 õppeaastaks toimub alates 25.07.2012.

Vastuvõtukatsed toimuvad 16.08.2012.

Gümnaasiumi eri 2012

4141

Kutseõppeasutused MÄRKUSED Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 10 kuud Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 1 a. (Vähemalt 17-aastane, haridustase pole oluline) Õppeaeg 1 a. (Vastuvõtul haridustasemest sõltuvaid piiranguid ei ole)

Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a.

42

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa Läänemaa Telefon: 666 1740 Faks: 666 1750 E-post: kool@hkhk.edu.ee www.hkhk.edu.ee Dokumente võetakse vastu 25. juunist 12.augustini 2012.

Vastuvõtukomisjonid toimuvad kutsekeskharidusõppe, lihtsustatud õppekavaga ja baashariduse nõudeta erialadel 14.augustil kutseõppe põhi- ja keskharidusõppe erialadel 15.augustil

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kutse 13, 41533 Jõhvi Telefon: 3321505 www.ivk.edu.ee Dokumente võetakse vastu 11.06 – 17.08.2012 tööpäeviti kell 9.00 – 15.00.

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Keskhariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - puit- ja kiviehitiste restauraator - mööblirestauraator - sadulsepp

Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a.

Põhihariduse baasil, vanus 25+: - arvutid ja arvutivõrgud - mööblirestauraator - puit- ja kiviehitiste restauraator

Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - ehitusviimistlus - tisler - üldehitus - tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.

Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus (eesti keel) - tisler (eesti keel) - autotehnik (eesti keel) - tarkvara ja andmebaaside haldus (vene keel) - ehitusviimistlus (vene keel) - mäetööd (vene keel) - ehituspuusepp (vene keel) - keevitaja (vene keel) - autotehnik (vene keel) - elektrik (vene keel) - automaatik (vene keel)

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a.

Keskkooli baasil: - üldehitus* (kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus)/ eesti keel - üldehitus* (kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus)/ vene keel - tarkvara ja andmebaaside haldus*/ vene keel - arvutid ja arvutivõrgud*/ vene keel - keemiaprotsesside operaator*/ vene keel - keevitaja*/vene keel - elektrik*/vene keel - tööstustehnoloogia*/ vene keel *Nendel erialadel toimub õpe paindliku graafiku alusel (peamiselt õhtuti)

Gümnaasiumi eri 2012

MÄRKUSED

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,6 a.

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Rakvere Ametikool Piiri 8, Rakvere 44316 Tel. 329 5030 Fax. 329 5031 E-mail: info@rvss.ee www.rak.edu.ee Õpilaskandidaatide dokumentide vastuvõtt toimub 25. juunist 2012 kuni 10. august 2012 aadressil Piiri tn 8 Rakveres tööpäevadel 09.00-14.00. Avalduse võib täita ka elektrooniliselt kooli kodulehel (aadressil www.rak.edu.ee).

Lahtiste uste päev: 26.aprill 2012

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kooli 1, Kehtna, 79001 Raplamaa Telefon: 48 75246 E-mail: kehtnamtk@kehtna.edu.ee www.kehtna.edu.ee

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Põhihariduse baasil: - tisler - autotehnik - koostelukksepp - keskkonnatehnika lukksepp - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - ehitusviimistleja - ehituspuusepp - keevitaja - arvutid ja arvutivõrgud UUS! - autoplekksepp UUS! - automaaler UUS!

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.

Keskhariduse baasil: -tarkvara ja andmebaaside haldus UUS! - ehitusviimistlus UUS! - tööriistalukksepp UUS! - keevitaja UUS! - autotehnik - autodiagnostik

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 1,6 a.

Põhiharidusnõudeta: - autohooldusspetsialist (autotehnik)

Õppeaeg 1 a.

Kutseõpe keskhariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - autotehnik - liikurmasinate tehnik - üldehitus/ kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus - maaparandus-ja vesiehitus - tarkvara ja andmebaaside haldus

Kutseõpe põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - autotehnik Õpilaskandidaatide dokumente võetakse - liikurmasinate tehnik vastu kantseleis-õppeosakonnas: - üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide põhihariduse baasil 25.06 – 22.08.2012 ehitus keskhariduse baasil 25.06 –22.08.2012 - maaparandus-ja vesiehitus E-R kell 8.30 - 15.30 Lahtiste uste päev: 4. aprill 2012

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - autotehnik - liikurmasinate tehnik - üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus - maaparandus-ja vesiehitus - tarkvara ja andmebaaside haldus

Gümnaasiumi eri 2012

MÄRKUSED

Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.

43

44

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Põhikooli baasil: - põllumajandus

MÄRKUSED Õppeaeg 3,6 a.

Põhihariduse baasil: - autotehnik - ehitus/puit- ja kiviehitiste restauraator - põllumajandus

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a.

Keskhariduse baasil: - ehitus/ puit- ja kiviehitiste restauraator

Õppeaeg 2 a.

Põhihariduse baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - ehitusviimistlus - ehituspuusepp - tisler - elektroonikaseadmete koostaja - autotehnik

Õppeaeg 140 õppenädalat Õppeaeg 120 õppenädalat Õppeaeg 120 õppenädalat Õppeaeg 120 õppenädalat Õppeaeg 120 õppenädalat Õppeaeg 140 õppenädalat

Keskhariduse baasil: - autodiagnostik

Õppeaeg 120 õppenädalat

Olustvere Teenindus ja Majanduskool Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald 70401 Viljandimaa Telefon: 437 4290 Faks: 437 1610 E-post: kool@olustvere.edu.ee www.olustvere.edu.ee

Põltsamaa Ametikool Väike-Kamari küla 48 030 Põltsamaa vald Jõgevamaa Tel/fax: 77 68 889 E-post: kool@pkpk.ee www.pkpk.ee Dokumentide vastuvõtt kõikidel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 15.00 ja reedel 09.00 – 13.00.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus (PKHK) Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu Tel: 442 7888; faks: 442 7889 E-post: parnumaa@hariduskeskus.ee www.hariduskeskus.ee Põhikonkurss: 25. juuni - 25. juuli 2012 Järelkonkurss: kooli vastuvõtukomisjoni 27. juuli 2012 koosoleku otsuse alusel (avatakse vaid vabade õpilaskohtade olemasolul) Aeg ja koht: Niidupargi tn 8//12, Pärnu kell 09.00 - 15.00 (ruum A103)

Gümnaasiumi eri 2012

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Keskhariduse baasil: - elektrik - tarkvara arendus

MÄRKUSED Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Jalaka 8, 80010 Pärnu Tel: 44 20 480 Faks: 44 20 485 E-mail: dts@saksatk.ee www.saksatk.ee Dokumentide vastuvõtu aeg: 1. juunist kuni 31. augustini või kuni kohti jätkub

Sillamäe Kutsekool Tallinna mnt. 13, Sillamäe, 40202 Telefon: 39 25160 Faks: 39 73541 e-mail: sekretar@skk.edu.ee www.skk.edu.ee

Tallinna Ehituskool Pärnu mnt 162 Tallinn 11317 Telefon: +372 651 9040 Faks: +372 655 8076 e-mail: ehituskool@ehituskool.ee www.ehituskool.ee

Keskkooli baasil: - ehitusviimistlus - tarkvara ja andmebaaside haldus - keevitaja

Õppeaeg 80 õppenädalat

Põhikooli baasil: - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - ehitusviimistlus - tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 120 õppenädalat

Põhihariduse baasil: - ehitusviimistlus - elektrik - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) - mööblirestauraator - puitmaja ehitus(ehituspuusepp) - puit- ja kiviehitiste restauraator - tisler

Õppeaeg 3 a.

Keskhariduse baasil: - elektrik - elektrik- välisvõrkude ehitaja - keskkonnatehnika lukksepp - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - mööblirestauraator - puit- ja kiviehitiste restauraator - puitmaja ehitus (ehituspuusepp) - tisler-ettevõtja

Õppeaeg 2 aastat

Gümnaasiumi eri 2012

45

46

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Tallinna Kopli Ametikool Kopli 98, 11711 Tallinn Telefon: +372 66 44 670 Faks: +372 6 600 476 E-post: info@tkak.ee www.tkak.ee

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Kutseharidusõpe: - elektrik - keskkonnatehnika lukksepp - sepatöö - rahvuslik puutööndus

MÄRKUSED Õppeaeg 120 õppenädalat

Põhihariduse baasil: - keskkonnatehnika lukksepp - rahvuslik puutööndus

Õppeaeg 80 õppenädalat

Lahtiste uste päevad 14.-16. märts 2012.

Dokumente võetakse vastu alates 4. juunist 2012 tööpäevadel ajavahemikul 10:00 - 15:00.

Vestlused toimuvad õpilaskandidaatidega augustis 2012.

Tallinna Polütehnikum Pärnu mnt. 57, Tallinn 10135 Telefon: 610 3601 E-post: info@tpt.edu.ee www.tpt.edu.ee Vastuvõtt põhihariduse baasil: Dokumente võetakse vastu 15.05-11.06 Testid ja vestlused toimuvad 5.-12.07, vastuvõtukomisjon 13.07.

Vastuvõtt keskhariduse baasil: Dokumente võetakse vastu 15.05-21.09 Testid ja vestlused toimuvad 3.-22.09

Põhihariduse baasil: - elektrik - automaatik - telekommunikatsiooni-seadmete spetsialist - arvutid ja arvutivõrgud - trükitehnoloogia - nõrkvoolusüsteemide paigaldaja

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg: 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a

Päevaõpe (kutseõpe keskhariduse baasil): - trükitehnoloogia

Õppeaeg 2 a.

Sessiooniõpe (kutseõpe keskhariduse baasil, võimalik osakoormusega): - elektrik - arvutid ja arvutivõrgud - tarkvara ja andmebaaside haldus - nõrkvoolusüsteemide paigaldus

Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 ,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Dokumentide vastuvõtt: Tallinn, Pärnu mnt. 57, I korrus, tööpäeviti 10.00 - 16.00.

Lahtiste uste päevad: 20.03-22.03 Kõikidel päevadel on kohal karjääritelk.

Igaühel võimalus sooritada nutikuseproov. Toimub suur laborituur.

Gümnaasiumi eri 2012

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Uuslinna 10,Tallinn 11415 Telefon: (+372) 621 5572 Faks: (+372) 621 1500 E-post: kool@tlmk.ee www.tlmk.ee Dokumentide vastuvõtt algab 18.juuni 2012. Vastuvõtuaeg 9.00 - 16.00 Täiendav informatsioon telefonil: 6215 573

Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu Telefon: 7 361 866 Faks: 7 361 867 E-post: info@khk.tartu.ee www.khk.tartu.ee Avatud uste päevad 14. – 15.märtsil 2012 Vastuvõtt toimub 25.06 – 03.08.2012.

Dokumente saab tuua tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 aadressil Kopli 1, Tartu, ruum B-114. Info tel 736 1859.

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Põhikooli baasil: - automaatik - keevitaja - metallitöötlemispinkidel töötaja - koostelukksepp - laevakere koostaja - keskkonnatehnika lukksepp - autotehnik - automaaler - autoplekksepp Keskkooli baasil: - keevitaja -MIG/MAG keevitaja - koostelukksepp - keskkonnatehnika lukksepp - autotehnik - autodiagnostik - automaaler - autoplekksepp Põhikooli baasil: - arvutid ja arvutivõrgud - automaaler - autotehnik - autoplekksepp - ehituspuusepp (hariduslike erivajadustega õppijatele) - ehitusviimistleja - elektrik - keevitaja - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja - koostelukksepp - mehhatroonika - metallitööpinkidel töötaja - tisler Keskkooli baasil - arvutid ja arvutivõrgud - autodiagnostik - autotehnik - elektrik - mehhatroonik - müürsepp - puidutöötlemismasina CNC operaator - tarkvara ja andmebaaside haldus - tisler - multimeedium (veebispetsialist)

Gümnaasiumi eri 2012

MÄRKUSED Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 0,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

47

48

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, 13424 Tallinn Telefon: 654 2833 Faks: 654 2874 E-post: info@tthk.ee www.tthk.ee Lahtiste uste päevad: 25. ja 26. aprill

Kuressaare Ametikool Kohtu 22, 93 812 Kuressaare Saaremaa Telefon: 45 24 600 info@ametikool.ee www.ametikool.ee Avatud uste päevad 16. märtsil ja 13. aprillil 2012. kell 10.30 - 15.00 Vastuvõtuavaldusi ametikooli saab esitada alates 25. juunist 2012.

Narva Kutseõppekeskus Kreenholmi 45, 20104 Narva Telefon: 35 69 341 Faks: 35 69 370 E-post: nvtc@nvtc.ee www.nvtc.ee Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 10.00-16.00. Info telefonil 35 69 344, vastuvõtukomisjoni töö ajal - 35 69 385 põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe 18.06.- 12.08.2012.a. keskhariduse baasil kutseõpe 18.06.- 17.08.2012.a.

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Põhikooli baasil: - automaatika - autotehnik - keevitaja - mehhatroonik - metallitöö Keskkooli baasil: - automaaler - autotehnik - CNC pinkide seadistaja - keevitaja - mehhatroonik

Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus - ehitusviimistlus - kivi- ja betoonehitiste konstruktsioonid - tisler - väikelaevade ehitus - autotehnik Keskkooli baasil: - tarkvara arendus

Põhikooli baasil: - mehhatroonik - autotehnik - keevitaja - ehitusviimistleja Keskkooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus - mehhatroonik - puit- ja kiviehitiste restauraator - elektrik - soojusseadmete käitaja - keevitaja - arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator - infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine

Gümnaasiumi eri 2012

MÄRKUSED Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg Õppeaeg

2 a.

2,5 a 2 a.

2a 2,5 a.

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 7 kuud

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Kutsekeskharidus põhihariduse baasil: - tisler - metallitöötlemispinkidel töötaja - arvutid ja arvutivõrgud - automaatik

MÄRKUSED Õppeaeg 3.a. Õppeaeg 3.a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Rakenduskõrgharidus (gümnaasiumi Väimela, 65566 Võru vald Telefon: 78 50 800 Faks: 78 50 801 E-post: vkhk@vkhk.ee www.vkhk.ee

lõpetajale): - mehhatroonika - metallide töötlemine - puidutöötlemise tehnoloogia - infotehnoloogia süsteemid

Õppeaeg 4 a. Õppeaeg 4 a. Õppeaeg 4 a. Õppeaeg 3 a.

Põhihariduse järgsetele õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 18.06 - 17.07.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00; Vastuvõtukatsed toimuvad 18.07.2012 kell 11.00 ja vabadele kohtadele 22..08.2012 kell 11.00; Keskhariduse järgsetele õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 25.06 - 21.08.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00; Vastuvõtukatsed toimuvad 22.08.2012 kell 11.00; Rakenduskõrghariduse õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 25.06 - 21.08.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00 või Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) vahendusel (www.sais.ee); Vastuvõtukatsed toimuvad 22.08.2012 kell 11.00 Põhihariduse baasil: - puit-ja kiviehitiste restauraator Keskhariduse baasil: - puit-ja kiviehitiste restauraator

Hiiumaa Ametikool Suuremõisa küla, Pühalepa vald 92302 Hiiumaa Telefon: 469 3183 E-post: hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee www.hak.edu.ee Õpilaskandidaatide dokumente võetakse vastu kooli kantseleis 27.06. – 17.08.2012.a. Sisseastumiskatsed ja tutvumisvestlused toimuvad 23.08.2012.a.

Gümnaasiumi eri 2012

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a.

49

50

insenerikutse Kutseõppeasutused ÕPPEASUTUS

Vana-Antsla Kutsekeskkool Vana-Antsla, 66419 Võrumaa Telefon: 785 3338 Faks: 785 3338 E-post: info@vana-antsla.edu.ee www.vana-antsla.edu.ee

Järvamaa Kutsehariduskeskus Tallinna 46, 72720 Paide Telefon: 525 3736 E-mail: kool@jkhk.ee www.jkhk.ee

INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD Põhihariduse baasil: - ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid) - põllumajandus Keskhariduse baasil: - ehitusviimistlus - ehitusviimistlus (plaatija) Põhihariduseta: - ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid) - põllumajandus (põllumajandustehnika kasutamine)

MÄRKUSED Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 1 a.

Põhihariduse baasil: - põllumajandus - autotehnik - teedeehitaja - arvutid ja arvutivõrgud - elektrik - puit- ja kiviehitiste restauraator - kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a

Keskhariduse baasil: - autodiagnostik - autotehnik - teedeehitaja - elektrik

Õppeaeg 1,5 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Põhihariduse baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus Keskhariduse baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 2 a.

Tallinna Transpordikool Aadress: Tehnika 18, 10149 TALLINN Telefon: 6979050 E-post: kool@ttrk.ee www.ttrk.ee Vastuvõtukomisjon töötab igal tööpäeval peahoone I korrusel kabinetis 101.

Infotelefonid: 6 979 040 ja 6 979 063 Lahtiste uste päevad: 25. – 27. aprill 2012 Allikas: koolide kodulehed

Gümnaasiumi eri 2012

+HL JÂ PQDVLVW Hei, gĂźmnasist!

6HH PLGD VD SUDHJX NlHV KRLDG RQ ,QVHQHHULD See, mida sa praegu käes hoiad, on Inseneeria * PQDDVLXPL HULQXPEHU $JD NRUGD DDVWDV LOPXYDG Gßmnaasiumi erinumber. Aga 10 korda aastas ilmuvad QLL SDEHULO NXL YHHELV ,QVHQHHULD S}KLQXPEULG 7DVXWD nii paberil kui veebis Inseneeria pþhinumbrid. Kuni juunini 2012 tasuta. . ODVWD PHLH NRGXOHKWH KWWS LQVHQHHULD HDV HH NXV VDDE ,QVHQHHULDW OXJHGD NXXODWD WDJDVLVLGHW Kßlasta meie kodulehte http://inseneeria.eas.ee, kus DQGD MD SDEHUNDQGMDO WDVXWD NRMX WHOOLGD saab Inseneeriat lugeda, kuulata ja tagasisidet anda.

Hoia ennast inseneriasjandusega pidevalt +RLD HQQDVW LQVHQHULDVMDQGXVHJD SLGHYDOW kursis. Ăœllata oma teadmistega teisi.

NXUVLV hOODWD RPD WHDGPLVWHJD WHLVL Inseneeriat antakse välja EASi tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. ,QVHQHHULDW DQWDNVH YlOMD ($6L WHOOLPXVHO LQQRYDWVLRRQLWHDGOLNNXVH SURJUDPPL UDDPHV

www.ttu.ee

Märt Israel, kettaheitja TTÜ tudeng