Metsa võib minna korjama ja metsa võib minna karjuma. Metsas on ruumi, kuid igal sammul võib millegi otsa astuda. Mets on vaikne, aga tal on alati midagi ütelda. Selleks, et kuulda, tuleb kuulata.
Müha on metsa energia, mida me saame kogeda, endasse koguda ja teistega jagada. Oskus müha tajuda on oskus loodusega koos elada ning loodust austada. Soov kuulata, mida loodusel meile ütelda on. Metsa tasub vaadata selleks, et mõista mitmekesise elukeskkonna toimimist. Selleks, et saada kinnitust inimtegevuse, iidsuse, innovatsiooni ja tootmise võimalikule koos olemisele. Mets hoiab õhu ja vee puhtana, maa viljakana, säilitab liigirikkust ja annab inimesele eluks vajalikku. Lisaks on temas midagi müstilist ja seletamatut. See salapära on omane kogu inimese suhtele loodusega ning eestlastel on oma eriline arusaamine sellest.
The forest. A place to forage or foray. A place to hike, and for generations a place to hide. A place with space, and yet with a root or log to trip you up at every step. A quiet place, but always with something to say. But what is that something?
MÜHA jagab külastajatega seda väge: kuuldud vaikust, millest on tänapäeval saamas väärtuslikeim loodusvara, tunnetatud aeglust, vastandudes kõigele ajutisele, mis on relvastatud eesliitega “kiir-”, ning liigutavat rahu. MÜHA annab arusaamise inimese ja looduse vahekorrast, nii nagu meie seda oma kogemusest teame siin Läänemere kaldal.
“Mets on võrreldav selliste nähtustega nagu keel, kultuur või teadvus – kõik need on oma olemuselt lõpmatud, raskesti piiritletavad, hämarad ja lõpuni kirjeldamatud. Metsas on midagi meie identiteedist, samas on see võõras ja hirmutav, midagi inimesest väljaspool asuvat. Mets on nagu avastamata saar – me küll teame tema olemasolust, kuid ükski ekspeditsioon sinna ei ole suutnud tabada lõplikku tõde. Mets säilitab ja akumuleerib perifeeriat. Iga kultuur vajab võõraid tekste, kuid nende jaoks peab kultuuris eksisteerima üks pelgupaik. Võib-olla on see mets.” Valdur Mikita “Lingvistiline mets”
Mets on inspiratsiooniallikas planeeti säästvate arengute ja kestlike lahenduste loomiseks, tervisliku toidulaua katmiseks ja looduse liigirikkuse säilitamiseks. Nagu puu kasvab juurtest, kasvab tarkus kultuurist ja kogemustest. Neid on Eestis 10 000 aasta jagu. Nii pikka aega ühe koha peal elamine on meid pannud ümbrusega kohanema ja seda kuulama. Kohanemine tähendab ka erinevate aegade vajaduste mõistmist. Just sellepärast räägime täna Eestiga seoses kõrgtehnoloogilistest lahendustest, nagu satelliitide põhised planeerimistehnoloogiad põllumajanduses, kestlikud energialahendused või geneetika ning bioinformaatika. Eesti maailmanäituse paviljoni fookuses on teadlik toitumine, mis põhineb Eesti teaduslikel saavutustel bioinformaatika ja geneetika vallas ning võimaldab igal inimesel mõista paremini oma keha vajadusi ning elada seeläbi kauem ja tervemalt. Kui ei ole metsa, ei ole müha. Hetkest, kui me ei kuule enam müha, on kadunud terviklik ja tervislik toit ning elukeskkond. Me tahame panna inimesed tunnetama ja kuulatama. Kuulama. Looduse ülemlaulu. MÜHA. Elu energiat.
Müha is like a whisper, the deep background energy of the forest, which can be collected, stored and shared with others. If you are able to detect müha, it means you have the ability to coexist and respect nature. It means you want to listen to what nature has to say to us. Observing a forest is a lesson in how an incredibly diverse community can function. It can restore our faith in the possibility of humans, old folkways, innovation and manufacturing all co-existing. The forest keeps the air and water clean, the land fertile, our biota speciesdiverse. It feeds, shelters, even clothes us. On top of it all, there’s something mysterious and inexplicable there. It’s the same quality that can be found throughout people’s relationship to nature, and Estonians have their own specific way of seeing it. MÜHA shares that life force with visitors: the experience of silence - becoming the most valuable natural resource. An awareness of slowness, in contrast to the transient distractions of modern life. An unforgettable and moving tranquility. MÜHA gives insight into the relationship between people and nature as experienced here on the shores of the Baltic Sea.
“The forest can be compared to phenomena such as language, culture or consciousness – all of these are essentially limitless, indefinable, vague, inchoate concepts. The forest contains something of our identity yet it is also alien and intimidating, something that resides outside a person. The forest is like an undiscovered island – we know it exists but no expedition has yet managed to arrive at the ultimate truth. A forest preserves and accumulates the periphery. Each culture requires Outside texts but the culture must have a refuge for them. Perhaps the forest is such a refuge.” Valdur Mikita “Lingvistiline mets” (The Linguistic Forest):
A forest is a source of inspiration for developing sustainable solutions, providing bountiful sustenance and preserving diverse ecosystems. As a tree grows from its roots, wisdom springs from culture and experience. Estonia has 10,000 years worth of each. Living so long in one place has taught us to adapt and listen. Adaptation also means understanding the needs of different times. That is why Estonia is associated with high-tech applications such as satellite-based planning in agriculture, sustainable energy solutions or genome maps and biotechnology as an information science. Estonia’s World Fair pavilion focuses on knowledge-based nutrition, which is based on Estonia’s scientific achievements in biological information science and genetics and enables everyone to understand the needs of their body and increase their healthy life expectancy. Without the forest, there’s no unspoken whisper. And once we cease to hear it, our diets, our living environments become that much poorer. We want to get people to sense and listen again to Nature’s songs of songs. The WHISPER. The life force.