SEENEVAIKUS
MUSHROOM SILENCE
KORILUS
Foraging
Eesti kui mikroriigi võimuses on juhtida tähelepanu väiksematele alternatiivsetele lahendustele, mis aitavad osaliselt optimeerida globaalset ressursiringlust. Üheks selliseks on traditsiooniline korilus - harjumus minna loodusesse ja korjata endale ise eluks vajalikku. Siin paistab Eesti ühiskond silma ebatavalise statistika poolest - sellal kui meie ülikõrge inimarenguindeks on võrreldav Taiwaniga ning kirjaoskus maailma paremate seas, on meil korilusega tegelevate inimeste osakaal ühiskonnas hinnanguliselt kuni 50%. Harjumus minna metsa seenele või marjule on Läänes välja juurdumas ka neis ühiskondades, kus loodust leidub piisavates kogustes, nt. Skandinaavia.
Estonia is a micro-country and could do well if it would therefore direct the attention to smaller alternative solutions which help to optimise the global resource circulation. One such alternative is traditional food-gathering – the ability and habit to turn towards nature and gather food yourself.
Koriluses on tugevalt olemas inimese aktiivse kaasamise motiiv, mis seoses infotehnoloogiliste arengutega on üha aktuaalsem nii poliitikas, ettevõtluses kui ka muudes ühiskonnaelu valdkondades.
Foraging is a way of motivating and actively involving people – to give them an incentive to go into the nature. This is especially important considering the recent developments in our social life (think in terms of IT for example).
VAIKUS
Silence
Nii maailmanäituse infokonkurentsis kui laiemalt tänapäeva inimese igapäevaelus on vaikus väärtuslik ressurss. Infot on võimalik tarbida tasuta või tasulisena kuid vaikuse ostmine on üha keerukam - piltlikult öeldes ei saa maksta orkestrile, et nad ei mängiks. Ekspositsiooniga soovime külastajale edasi anda, et Eesti on see paik kust on võimalik veel hõlpsasti vaikust leida. 50% meie maa pindalast on kaetud sisuliselt puutumatu metsaga. Kõik meie inimesed mäletavad, et metsast saab süüa ning vähemalt pooled on ka korilust viljelenud.
It does not matter whether we take the highly competitive World Expo or the daily life as a metric – silence is still a very valuable and scarce resource. Information can bought or consumed for free but the act of ‘buying’ silence is becoming rather tricky – one cannot simply pay an orchestra to stop them playing (as the show must go on).
KontseptSIOONI välja töötades toetusime järgmistele alustele:
The concept is based on the following foundations:
A peculiar set of statistics can be pointed out here – while Estonia ranks next to Taiwan in the Human Development Index and the literacy rate is one of the highest in the world, it is estimated that up to half of the population can be considered food-gatheres. At the same time the habit of mushroom or berry picking is waning in the West – even in those societies, which could be proud of their vast untouched nature (such as the Scandinavian countries).
Our exposition is deemed to show Estonia as a place where one could still easily enjoy silence. Over 50% of the total area of Estonia is covered with virtually untouched forests. The inhabitants can still remember that the forest acts as a food provider, and every second person has tried food-gathering himself.
AVATUS
Opening Up
Avatud paviljonialale sisenemine on intuitiivne: külastaja ei pea võtma vastu teadlikku otsust siseneda niigi tihedalt ja informatsioonist küllastunud päeval lisaks suurriikide paviljonidele ka Eesti alale. Arvestades nii Eesti suhteliselt madalat tuntust võrreldes suurriikidega kui ka meie eelarvelisi võimalusi, on meil keerukas luua kinnine paviljon, mis mõjuks kogu maailmanäituse kontekstis kutsuvalt.
The exposed pavilion area is open in a way which makes the entrance intuitive – one does not have to make a conscious decision to enter (especially considering the other pavilions filled with an abundance of information). Taking into account the fact that Estonia is a little known country with a limited budget, it would be rather complicated to erect a closed pavilion, which would be inviting enough in the given context.
Teisalt haakub see lähenemine ka soovitud kuvandiga Eestist kui külalislahkest ja avatud riigist, mille head küljed ongi just niisama lihtsalt kättesaadavad.
On the other hand, our pavilion reinforces Estonia as a hospitable, inviting and open country. The good sides of the country can be experienced just as easily as the pavilion itself.
DECUMANUS
DECUMANUS
SEENEMETS Eesti laululinnud seente sees “Seen“
Seenevihm
Kogu ekspositsiooni ala ja näituse paviljon on avatud inimestel on lihtne läheneda kõikjalt Hoonealune pindala 258 m2
Personali tööruumid, riietusruum ja sissepääs esimesel korrusel
PAVILJON
Köögi abiruumid teisel korrusel
Paviljon
Ahi ja tänavatoitlustus avatud teisel korrusel
Hoonestusala 577.5 m2
Suitsusaun / konverentsisaal kolmandal korrusel
Krundi pindala 1010 m2
HOONESTUS
SEENEVAIKUS
ALA JAOTUS
KÜLASTAJATE LIIKLUS
PERSONALI JA KAUBA LIIKLUS
EKSPOSITSIOON
KONTSEPTSIOON
SEENEMOTIIV VõtAb SAmAAEgSELT KOkKU: Lisaks toimivad hiidseened infoküllases Maailmanäituse keskkonnas tähelepanutõmbajatena ning aitavad kinnistada Eesti paviljoni külastamise elamust.
a) Eesti kui ettevõtluskeskkonna tugevused; b) Eesti kui looduskeskkonna tugevused; c) Maailmanäituse peateema (feeding the planet) ja koriluse - nurga, mille alt meie sellele läheneme.
EtTeVõtLUSKESKKOnd
NAGU METSAS!
Seene nähtav osa - viljakeha - annab hästi edasi näiteks start-up ettevõtete ja soodsa ettevõtluskliima motiive. Tänu lahendustele nagu digiallkiri, Ettevõtjaportaal, X-tee, E-Maksuamet jm on ettevõtlus lihtne ja mugav, barjäärid äritegevuse alustamiseks madalad ning suure potentsiaaliga ettevõtteid tärkab nagu seeni.
METSAVAIKUS
Vähemalt sama põnev on aga seene maa-alune osa, niidistik. Eesti ettevõtluskeskkonna üks suuri eeliseid on suhete loomise lihtsus - Eestis on kõik inimesed sõna otseses mõttes kahe kõne kauguses. Luues 500 töökohta näiteks Milanosse, on ettevõtja üks tuhandetest keskmise suurusega firmadest. Tekitades sama arvu töökohti mistahes punkti Eestimaal, on ettevõtja suurinvestor, keda kuulatakse nii riiklikus kui munitsipaalplaanis kõrgematel tasanditel.
Metsavaikus on Eestis laialt leitav loodusvara, mis muutub enamikus tsiviliseeritud maailmast järjest haruldasemaks. Seetõttu teevad seene jalgades häält naturaalse metsavaikuse koostisosad - Eesti laululinnud. Erinevatest seenejalgadest läbi jalutades saab kuulata käo, ööbiku, peoleo, metsvindi ja suur-kirjurähni häält.
Teadlik nüanss on ka see, et seenekübarad on motoriseeritud - olulise osa Eesti ekspordist annab kvaliteetsete tööstusseadmete valmistamine.
KORILUS JA LOOdUSKESKKOND Eesti kui mikroriigi võimuses ei ole lahendada probleeme globaalses mastaabis. Küll aga on meie võimuses juhtida tähelepanu väiksematele alternatiivsetele lahendustele, mis aitavad osaliselt optimeerida globaalset ressursiringlust. Üheks selliseks on traditsiooniline korilus - harjumus minna loodusesse ja korjata endale ise eluks vajalikku. Siin paistab Eesti ühiskond silma ebatavalise statistika poolest - sellal kui meie ülikõrge inimarenguindeks on võrreldav Taiwaniga ning kirjaoskus maailma paremate seas, on meil korilusega tegelevate inimeste osakaal ühiskonnas hinnanguliselt kuni 50%. Harjumus minna metsa seenele või marjule on Läänes välja juurdumas ka neis ühiskondades, kus loodust leidub piisavates kogustes, nt. Skandinaavia.
SEENEVI�M
Udupeene seenevihm on mõnus kogemus juba Eesti metsades aga Itaalia kõrvetava päikese all omandab kerge uduna aeg ajalt langev jahe õhk veelgi lahedama väärtuse. Kõikide seente kübaratest langeb aeg-ajalt värskendavat seenevihma.
Koriluses on ka tugevalt olemas inimese aktiivse kaasamise motiiv, mis seoses infotehnoloogiliste arengutega on üha aktuaalsem nii poliitikas (nt. sotsiaalvõrgustike osatähtusus Lähis-Ida poliitilistes arengutes), ettevõtluses (ühisrahastuse platvormid, P2P finantseerimismudelid jne) kui ka muudes ühiskonnaelu valdkondades (nt. Let’s Do It World).
FOTOSÜNTEES!
KUIDAS SEEN LIIGUTAB?
SEENEVAIKUSE TEENINDUS Kõiki neid motiive on plaanis külastajatele avada teenindusprotsssi käigus. Seda kavandades oleme lähtunud kaubandusvaldkonna praktikast - sisuliselt ei erine maailmanäitus suurest allahindluskampaaniast ostukeskuses, milles erineva profiiliga suuremad ja väiksemad kauplused võistlevad suure hulga latentselt huvitatud külastajate tähelepanu ja seeläbi ka rahakoti nimel.
KOnTSEpT
Tugev mehhatroonika kompetents, Eestis arendatud energiahaldustehnoloogia ning Eestis toodetud päikesepaneelid ja elektrimootor. Kaheksa erinevatest mõõtmetes robotseent matkivad bioloogilise seene kasvamist. Kasvamine jäljendatakse seenkübara pungumisega kolmes teljes, energia seente liigutamiseks tuleb päikesepaneelidest, matkides nõnda loodusliku energia ringkäiku. Messikülastajatel on võimalus kõndida seene jala sees ja jälgida mehhanismide ülesehitust ning liikumist. Kasutatavad materjalid on taaskasutatavad ja suur enamik neist on toodetud Eestis.
ME�AANIKA
Seene konstruktsioon koosneb liimpuitlamellidest mis loovad kolmemõõtmelise seenekujutise. Seene jalg koosneb kaheksast staatilisest lamellist mille külge kinnitub seenekübar. Kübar koosneb 32st puitlamellist. Konstruktsiooni lülid on seotud kuulliigenditega, mis võimaldab seenekübaral liikuda kõiges kolmes sihis, tekitades nõnda võimalikult looduslähedase liikumisdünaamika. Mootorite juhtimiseks kasutatakse sagedusmuunduritega ühendatud programmeeritavaid kontrollereid. Juhtalgoritm põhineb juhuslikkuse funktsioonil, et tagada võimalikult loomulik ja looduslähedane liikumine. Seened liiguvad erinevatel perioodidel, ebakorrapäraselt. Samas on võimalik tekitada ka korrapärast liikumist näiteks lainena.
Kaubanduspraktikas valitseb otsene võrdeline seos keskmiselt külastajalt teenitava müügitulu ning keskmiselt kaubanduspinnal veedetud aja vahel (Paco Underhill et al). Eriti tugev korrelatsioon on aga müügitulu ning teenindajaga kontaktis viibimise aja vahel. Seetõttu on meie nägemuses teenindusprotsessi keskmes toitlustamine ja inimkontakt. Teenindusprotsessi juures oleme kahel põhjusel teadlikult vältinud interaktsioone puutetundlike ekraanidega, videosisu jm. Esiteks eelpooltoodud näide kaubandusvallast - ükski e-kataloog ei ole efektiivsem kui naeratav müüja, kes küsib “kas ma saan teid aidata?” Teiseks võib eeldada, et külastajal on niigi tehnoloogia ja uue meedia üleküllastus, kuna suure tõenäosusega ekspluateerib enamik paviljonidest neid aktiivselt. Lihtne ja sundimatu suhtlus teenindajaga sobib seevastu hästi kokku nii meie puhta looduse motiiviga kui kogu paviljoni sundimatu ja intuitiivse olemusega. Joonisel nägemus teenindajatest
ENErgIA
Kogu energia seente liigutamiseks tuleb päikselt - just nagu metsas. Päikesepaneelid on paigutatatud paviljonis asuva hoone katusele. Energia salvestatakse kasutades uusimat Li-ion tehnoloogiat. Päikesepaneelide arvutamisel on kasutatud Euroopa Liidu Energia- ja Transpordiinstituudi päikeseenergia andmebaasi, mis hindab satelliitidelt päikese intensiivsust maal. Energiakalkulatsioon on sisestatud EXPO2015 toimumiskoha täpsed koordinaadid ja messi toimumise aeg. Nõnda on võimalik kõrge täpsusega hinnata potentsiaalset päikeseenergia hulka. Kõigi kaheksa seene liigutamiseks kulub hinnanguliselt 8kW elektrivõimsust. Sellise koguse tagamiseks paigaldame iga seene ülemiste lamellide servadesse päikesepaneelid maksimaalse nimivõimsusega 250W.
TOITLUSTUS Toitlustamise eest vastutavad kokad tutvustavad ettevalmistatud menüüd järgnevalt: “Menüü üldine kava on väga lihtne aga lollikindel. Peaosas on poole aasta vältel Eesti kartul, mille lisandid varieeruvad hooaja ja kokkade suva järgi. Kartulit võib serveerida üksnes või ja soolaga, aga ka silkude, vürtsikilude, pekikõrnete, kodujuustu ja muuga. Et ahju otstarvet täielikult ära kasutada, küpsetame seal ka leiba ja saia. Kui on vaja toitlustada vastuvõttu, küpsetatakse ahjus lihapraadi või valmistatakse savipotis hautist. Sõnaga, ahju kulinaarsed kasutusvõimalused on praktiliselt piiramatud. Vähem ei tasu ahju juures hinnata elavat tuld, mis tekitab inimestes sümpaatiat ja usaldusväärsust ahjust tulevate roogade ja eestlaste kokakunsti vastu.
KÜLASTUS JÄTKUB KODUS
Alkoholivaba joogina pakutakse hooajasaadustest valmistatud morssi. Kevadel rabarberist valmistatud, suvel sõstardest. Sügise hakul saab juba õuna- ja astelpajumahla pakkuda. Olenevalt kohapealsest olukorrast ja vajadusest, valmistavad lähetuses viibivad kokad ka magustoite, taaskord sesoonsust arvesse võttes. Poole aasta jooksul jõuab valmistada paljusid eestlaste lemmikmagustoite: rabarberikisselli ja mustikasuppi, roosamannat, kohupiimakoogikesi jne” Väheste lisanditega ahjukartuleid on külastajatel võimalik tasuta hankida ahju juurest. Seejärel suunab ruumiplaneering külastajad paviljonialale istuma, kus neile läheneb paviljoni personal. Personal on varustatud juhtmevabade kaasaskantavate makseterminalidega, mille abil on külastajatel võimalik teha vastavalt südametunnistusele makse toidu eest - sarnaselt muuseumitega mitmel pool Euroopas. Tasumisega paralleelselt alustavad personali esindajad külastajatega juttu, küsides, mis neid ekspositsiooni juures enim huvitab, kuidas neile seened meeldivad jne. Seejärel saab vestlust edasi juhtida eelpooltoodud motiivide juurde.
SEENEVAIKUS
Sarnaselt kaubandusvaldkonnale on ka meie paviljonis interaktsioon plaanis lõpetada nn closing’uga, milleks on kasutaja suunamine paviljoni kodulehele. - Külastajatega suhtlevad teenindajad jagavad kuponge - Kupongil paikneva vautšerkoodi abil on kasutajal võimalus osaleda Eesti-teemalises loosimises. Selleks tuleb külastada Eesti paviljoni kodulehte ning ennast registreerida. - Kodulehel on pikemalt kuid siiski lihtsalt ja ülevaatlikult lahti selgitatud ka eelpooltoodud Eesti eelised nii turistile, investorile kui potentsiaalsele kaubanduspartnerile. - Kupong jääb inimesele taskusse, aidates Eesti madalat top-of-mind awarenessi arvestades kinnistada, millise riigi paviljoni külastati.
ARHITEKTUUR Miks kasutasime avatud ruumi? Avatud näituseala kasutamiseks oli samaaegselt kaks erinevat kaalutlust: paviljonide omavaheline konkurents maailmanäituse kontekstis ühelt poolt ning teisalt soov kujutada Eestit avatud ja sõbraliku, barjäärideta väikeriigina. A.) Avatud paviljonialale sisenemine on intuitiivne: külastaja ei pea võtma vastu teadlikku otsust siseneda niigi tihedalt ja informatsioonist küllastunud päeval lisaks suurriikide paviljonidele ka Eesti alale. Arvestades nii Eesti suhteliselt madalat tuntust võrreldes suurriikidega kui ka meie eelarvelisi võimalusi, on meil keerukas luua kinnine paviljon, mis mõjuks kogu maailmanäituse kontekstis kutsuvalt. B.) Teisalt haakub see lähenemine ka soovitud kuvandiga Eestist kui külalislahkest ja avatud riigist, mille head küljed ongi just niisama lihtsalt kättesaadavad. Sellest lähemalt allpool teenindusprotsessi raames.
Ekspositsiooniala põrand Näituseala hooneväline põrand on kaetud 400mm läbimõõduga männipakkudega. Materjalivaliku sisuline põhjus on eesmärk sümboliseerida Eesti metsa. Pakud on viimistletud meeleolu loovalt lõhnava tumeda männitõrvatõrva õliga. Pakuvahed on tihendatud traditsioonilise lubiliiva seguga.
Paviljon kui multifunktsionaalne hoone Hoone tutvustab eestlase sajandeid vanu oskust leida ühele ruumile mitmeid kasutusi (rehetuba oli samaagselt eluruum, laut, ruum vilja kuivatamiseks ja teatud piirkondades ka saun). Hoone puhul on materjalina kasutatud puitu. Puidu eeliseks on võimalus kasutada sajaprotsendiliselt kohaliku päritolu toormaterjali. Ka peamised konstruktsioonid on võimalik valmistada Eestis. Puitkonstruktsioonid on hõlpsasti lahtivõetavad ja vajadusel taaspaigaldatavad. Samuti on puidu puhul oluline lühike püstituse aeg, aga ka materjali hinna ja kvaliteedi suhe, tugevus, vastupidavus, elastsus, tulepüsivus ning ehitustraditsioon. Paviljoni kandekonstruktsioon on termotöödeldud freesipalgist, välis/siseviimistlus sama materjal. Mittekandvad siseseinad ja laed on ristkihtpuidust. Hoonealune pind: 258 m2 Netopind: 440m2 Suletud brutopind: 514m2 Avatud brutopind: 180m2
SEENED Seened on valmistatud liimpuidust lamellidest. Lähemalt on seentest kirjutatud punktis “Tehnoloogiliste lahenduste kirjeldus”
DECUMANUS
ASENDIPLAAN, I korruse plaan
VAADE 1
SEENEVAIKUS
ARHITEKTUUR Trepistik
VAADE 2
VAADE 3
Trepistik viib kogu ekspositsiooni atraktiivseima osani, milleks on lõõmav ahi. Trepistikku saab kasutada mitmeti. Ekspositsiooni suurima kaetud alana sobib see ideaalselt istumiseks. Koos kaldus laega moodustub klassikaline aga laululava, mistõttu on sobib seal vajadusel esineda ka RAMi’i poistekooril. Materjalina on kasutusel lai puitlaudis, mis on viimistletud männitõrva õliga.
Avatud köök Trepistik viib tänavatasandilt avatud köögini, kus keskseks objektiks on mastaapne puuküttega ahi, projekteeritud vastavalt kokkade nõudmistele ideaalse tuhakartuli (ja muude sellega haakuvate roogade) valmistamiseks. Köögi kooseisu kuuluvad ka suletud ruumid: ladu, ettevalmistamisruum ja muu. Küpsetamisruum on aga projekteeritud muutmaks kogu protsessi võimalikult hästi vaadeldavaks. Siseviimistluses on kasutatud katmata kujul samu puitmaterjale, millel tugineb ka hoone välisilme. Möbleering on külastajate vaba liikumise huvides võimalikult napp.
Administratsiooni ruumid Hoone esimesele korrusele on paigutatud bürooruumid, ladu, prügiruum ja riietusruumid. Kontoriruumide seinaviimistlusena on eksponeeritud hoone konstruktiivses osas kasutatav palk, mis on viimistletud naturaalse valge lubivärviga. Põrandal on kasutatud õlitatud puitlaudist.
Katusepeenar Hoone viimase kihi moodustab pohlataime vaibaga kaetud katusepeenar . Pohl on ühest küljest klassikaline eesti metsamari teisest küljest oma kõrge vitamiinisisaldusega kasutatav ka kui ravim.
KATUSE PLAAN
II korruse plaan
VAADE 4
SEENEVAIKUS
III kORRUSE PLAAN
ARHITEKTUUR SAUN Avatud köögi kohal paistvatest avadest tuleb laupäeva õhtuti valget suitsu. Kuigi Itaalia traditsioonis võib see seostuda signaaliga Paavsti valimisest, on tegemist traditsioonilise, Unesco maailmapärandi nimekirja püüdleva Eesti suitsusaunaga, kus kütmisaegse suitsu väljalaskmiseks kasutatakse seintes olevaid avasid (need suletakse pärast kütmist puupunnidega). Otsustasime kontseptsiooni lisada suitsusauna mitmel põhjusel.
KONVERENTSIRUUMINA
Lähteülesandest tulenevalt oli vaja ruumi, kus on võimalik pidada konverentse ja seminare. Eestlased teavad, et saunatamine koos nõupidamisega võib olla üllatavalt tulemusrikas. Seetõttu on hoonesse projekteeritud reaalselt funktsioneeriv suitsusaun, mille puhul on ruumi proportsioonidest lähtuvalt arvestatud kerise mahu ja lae kõrgusega. Kõrgeimaks temperatuuriks on planeeritud klassikaline 60C. Õhuniiskust reguleerivad kerisele asetatud kuumaveekatlad. Külm vesi tuleb küll kraanist, kuid suundub seinale kinnitatud ämbrisse, kust saunaline võib pangetäie köiest sikutades endale kaela tõmmata. Sauna puhul arvestame, et tegemist on pigem rituaalse leilivõtmiskohaga, mistõttu pesemisruume sauna korrusele planeeritud ei ole. Teine põhjus, miks valisime just vanemat tüüpi suitsusauna (mitte korstnaga tavasauna) on seos toiduvalmistamisega. Eestis on taasavastamisel traditsioon suitsusaunas suitsusealiha valmistada. Viimane tava suhestub huvitavalt ka klassikalise Itaalia parma singi valmistamisviisiga, teisalt näitab aga eestlaste nutikust luua kasutada sama ruumi mitmeti. Sarnaselt oleme mõelnud ka meie luues suitsusaun/suitsuahi võimekusega ruumile veel ühe funktsiooni, milleks on konverentsiruum.
Konverentsiruum Sauna funktsioonist tulenevalt peab ruumi lagi viimase istmerea kõrgusel olema ca meetrikõrgune. See tekitab aga piiranguid ruumi kasutamisele konverentsiruumina. Pakume lahendusena välja muudetava laekõrgusega ruumi, kus sauna-režiimis on nii-öelda madal lagi ja konverentsirežiimis maksimaalselt kõrge. Konverentsisituatsioonis käändub lagi lihtsalt ülemisse kõrgeimasse asendisse. Kõigi kommunikatsioonide ja kaabelduste puhul on arvestatud kõrge IP-astme ja niiskustaluvusega. Projektorite ja kõlaritevaliku puhul on arvestatud vajaduse korral nende teisaldamisega. Sauna keris leiab konverentsisituatsioonis kasutust imposantse lektorilauana. Konverentsiruum-saunas seinaviimistlus puudub - eksponeeritud on hoone konstruktsioonina kasutatav palkmaterjal. Põrandad on kaetud puitlaudisega. Kuigi suitsusauna muutmine konverentsiruumiks eeldab pingutust - temperatuuri alandamine, tahma pesemine istepindadelt, kõlarite projektorite teisendamine - oleme seisukohal, et elamus, mida ruum pakub on pingutust väärt. Ruum on ekspositsiooni osa ja suletav vaid siis kui üritusteprogramm seda nõuab.
Sauna-konverentsiruumi eesruum (vip-lobby) Ka eesruum on multifunktsionaalne. Sauna-režiimis on ruum kasutatav riietusruumina: riietuskabiinideks on laest alla tõmmatavad riidega kaetud teraskonstruktsioonid. Konverentsi-situatsioonis on ruum kasutatav kogunemisruumina, ning kabiinid leiavad kasutust laevalgustitena.
SUITSUSAUNANA
RISTLÕIGE
PIKILÕIGE
SEENEVAIKUS