Aprendo Maya Kaqchikel

Page 1

• Tatz'ama' ri ch'uti wuj (k’o chupam ri ruxaq wuj 115).

• Tatz’ib’aj ri ab’i’.

Metodología

En esta colección se integran varios métodos para el aprendizaje del idioma, tratando de aprovechar las capacidades de los alumnos; logrando así su desarrollo integral (intelectual, físico, emocional y social).

Se apoya en principios pedagógicos en los que, con los estímulos adecuados, el alumno además de aprender, disfruta el proceso de aprendizaje; con sesiones breves para que el alumno no se canse y quiera más.

Además a través de la audición y repetición dinámica de palabras, frases o diálogos, el alumno aprende a hablar y escuchar, dejando para cuando los conocimientos están adquiridos, las habilidades de leer o escribir utilizando el estudio de la gramática en forma no tradicional.

Repaso

Estudio ligero para recordar el conocimiento adquirido en años anteriores, del idioma maya kaqchikel.

Tzyaqb’äl

Ja’ matyox. Rat chuqa’ jeb’ël ok la awexaj chuqa’ la akamixa’

Vocabulario

El vocabulario ayuda a conocer el significado de palabras y expresiones del idioma.

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones Educativas U1 11 xoq’öp xajab’ potaj Kaqchikel Tercero © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción 3 3 • Tab'ana' jun awetzab'al rub'i' "Memoria" chuqa' katetz'an rik'in kik'in ri awachib'il !katetz'an rik'in! mes
potaj
anx
3
Inicio
umül
wexaj wäy k’exu’ munil tzatz sub’äl saq’ul nimatüq yojb’äl sik’iwuj oj
ik
awetzab'al rub'i' "Memoria" chuqa' katetz'an rik'in kik'in ri awachib'il tz’i’ umül uqaj wexaj k’exu’ munil b’ukut sub’äl saq’ul alanx nimatüq yojb’äl peqës sik’iwuj oj anx ik
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU1 11 • •Tawak'axaj, taya' retal chuqa' takamuluj. Ri t’as jalajöj taq choltzij / Los sustantivos - vocabulario xoq’öp b’uküt xajab’ pawi’aj uqaj potaj Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU111 Ri
ok rub’anik.
nutzyaq yalan jeb’ël
• T1-1 Tawak'axaj, taq'alajirisaj
6 3 •Tawak'axaj, taya' retal chuqa' takamuluj. Ri t’as - jalajöj taq choltzij / Los sustantivos - vocabulario kamixa’ xoq’öp b’uküt pawi’aj uqaj
5
chuqa' tab'ij.
Ri ixoqi’ yalan jeb’ël ok kib’anikil toq kokisan ri maya’ kitzyaqb’al.
Así es mi libro

•Tawak'axaj,

tak'utu'

Une las sílabas y escribe las palabras.

•Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij.

Jalajöj rub’eyal tzijöl /Tipos de mensajes

k’o¿Akuchi wi' ri jay?nimawayb’äl

Rïn k’o nukamixa’.

Rïn k’o nuximb’al .

Ri ixoqi’ yalan jeb’ël ok kib’anikil.

Toq kokisan ri maya’ kitzyaqb’al.

Kaqchikel Sexto © Kamar, Publicaciones Educativas U1 12

Sexto © Kamar, Publicaciones Educativas

•Escucha, pregunta y contesta.

Producción literaria

Kaqchikel

Jalajöj rub’eyal tzijöl /Tipos de mensajes

Conversaciones

Man näj ta. Choj chupamkab’iyin ri b’ey.

Audio videos que son esenciales para alcanzar la fluidez en el idioma.

2 chi ri’/ warab’äl 3

•Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij. •Escucha, pregunta y contesta.

k’o¿Akuchi wi' ri jay?nimawayb’äl Man näj ta. Choj chupamkab’iyin ri b’ey.

k’o¿Akuchi wi' ri jay?nimawayb’äl Man näj ta. Choj chupamkab’iyin ri b’ey.

1 chi la’/ruwayk’ayb’äl

k’a ke aq’omab’älla’/jay

Numeracion Mayawww.shutterstock.com Mtro.JesúsGonzálezMolina gonzalez_molina79@hotmail.com

4 chi runaqaj muxanib’äl/ chi ruxikin/runik’ajal tinamït

2 chi ri’/ warab’äl jay 3 k’a ke aq’omab’älla’/jay

chi la’/ruwayk’ayb’äl chi ri’/ warab’äl jay

•Tak'utuj chi re jun awachib'il. tak'utuj chuqa' tab'ij. ¿Akuchi’ k’o wi ri ruk’u’x tinamït? K’o chi ruwäch ri warab’äl jay.

4 chi runaqaj muxanib’äl/

6 chi runaqaj / ruqajib’al mirxik’anel

6 chi runaqaj / ruqajib’al mirxik’anel

•Tak'utuj chi re jun awachib'il. tak'utuj chuqa' tab'ij. ¿Akuchi’ k’o wi ri ruk’u’x tinamït? K’o chi ruwäch ri warab’äl jay.

chi ruxikin/runik’ajal tinamït

Kaqchikel Sexto © Kamar, Publicaciones EducativasU114 14

Publicaciones

Arma el puzzle relacionando correctamente los números mayas con los números decimales, así descubrirás el dibujo.

•Tatz'ama'

4 chi runaqaj muxanib’äl/ Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones Educativas U146 46

Arma el puzzle relacionando correctamente los números mayas con los números decimales, así descubrirás el dibujo.

20000

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones Educativas U1 46 46 •Tatz'ama' ri paxjolom (pa ruxaq wuj 65 ). Mayawww.shutterstock.com Arma el puzzle relacionando correctamente los números mayas con los números decimales, así descubrirás el dibujo. 234 20000 20 4050 29 4000 1200 365 6301 43 500 900 371 9310 8 8511 300 73 1510 280 Mayawww.shutterstock.com Arma el puzzle relacionando correctamente los números mayas con los números decimales, así descubrirás el dibujo.

Es la mejor forma de desarrollar la competencia de habilidad escrita del idioma.

Desarrollo
ki’ ki’ köw köw chuwiläj b’aqiläj yalan ti’oj Läj jalt’as / Intensificadores de adjetivos • Tasik’ij ri runuk’ik • Tawak'axaj, tak'utu' chuqa' takamuluj. • Tatz'ama' ri achib'äl akuchi' k'o chi nib'e (k’o chupam ri rux kaxlan Ri ixoqi’ yalan jeb’ël ok Toq kokisan ri maya’ Une las sílabas y escribe las palabras.
k’a ke aq’omab’älla’/jay
ri paxjolom (pa ruxaq wuj 65 ).
Numeracion Mayawww.shutterstock.com Mtro.JesúsGonzálezMolina gonzalez_molina79@hotmail.com
12 ki’ ki’ köw köw jeb’ël
Läj jalt’as / Intensificadores de adjetivos
Tasik’ij ri runuk’ik Runuk’ik / Creación literaria
A través de lecturas, rimas, adivinanzas y trabalenguas, se intenta reproducir los diferentes sonidos; esto hace que el acento sea menos prounciado en el momento de hablar el idioma.
U1
jeb’ël chuwiläj b’aqiläj yalan ti’oj
Ri nutzyaq yalan jeb’ël ok rub’anik.
Tatz'ama'
wuj 73).
Rïn k’o nuwex chuqa’ nupawi’.
chuqa' takamuluj. •
ri achib'äl akuchi' k'o chi nib'e (k’o chupam ri ruxaq
• Keqatz’ib’aj ritzyaqb’äl. kaqchikel kaxlan kaqchikel kaxlan
Rije’ k’o kipo’t. Rije’ k’o ri kuq. Rije’ k’o kixoq’op. Rije’ k’o ri kipas.
Kaqchikel Sexto © Kamar,
1 chi la’/ruwayk’ayb’äl
Actividades lúdicas Actividades que estimulan la creatividad y despierta en el alumno el deseo de participar al involucrarse en las diferentes tareas.

ri

rukab’ ik’ •Tawak'axaj ri

taq

K'ak'a juna' 5 Tojtob'enïk 1 1 1 1

Evaluación Mide el nivel de conocimientos adquiridos durante el semestre.

•Tawak'axaj ri

k'ak'a juna' q'ij ajowab'äl alaxb'äl a

achib'äl xatz'ët yan chuqa' tatunu' rik'in jun juch'. ruwaqxaq ik’ rub’elej ik’

nab’ey ik’

atijonel chuqa' tatz'ib'aj.

nujuna' niq'ax chupam

•Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij. ¡Ütz ipetïk pa qatinamït!

ajowab'äl ro’ ik’. b c d e f

Corta Fácil

Complementa tu aprendizaje a través de actividades complementarias.

achib'äl

k’uluwuj

tijob’äl talutz’ib’ rutzijol

•Tanuk'u' ri jujun b'ab'. 1 2

xsik'ij jun Rija' wuj. nikitz'ët ri Rije' talutz’ib’. Rija’ rik’in ri rusik’iwuj tijinïk. nutijoj ri' pa Kaqchikel k’uluwuj. xuya' rub'onil Rija' ruwaq’ ik’ rujulajuj ik’

2 talawuj rusik’iwuj tijinïk talutz’ib’

Kaqchikel Sexto © Kamar, Publicaciones Educativas U2 26 26

Gramática

©

(pa ruxaq wuj 58).

En cada unidad se estudia los todos los niveles del estudio del idioma: • Fonológico • Morfológico • Sintáctico • Textual

Kaqchikel Sexto

4
jun Cierre 3 Tojtob'enïk •Tawak'axaj chuqa' takamuluj ri xub'ij ri atijonel. Ri etz’anen jeb’ël nina’ ninb’än k'olaqän. ¡Ja! ¡k'olaqän! ¿Achike etz’anen jeb’ël nana’ nab’än? ¿Achike etz’anen jeb’ël nana’ nab’än? 1 2 3 4 5 6 Chinuwäch rïn kan jeb'ël. ¿Ri Mario ütz nutz'ët ri k'olaqän ? Mario, !tasiloj rik'in awaqen la k'olaj! Kojetz'an. Ja', noqa' chinuwäch. Kaqchikel "B" © Kamar, Publicaciones EducativasReciclaje69 •Tatzu ri
Ruq'ajulkolob'äl.
1 Q'ij
25 2
15 3
1 2 3 4 5 6 Ri
•Tanuk'u' ri jujun b'ab'. 1 ri
2 3 ro’ik’ rulajik’
Alaxb'äl rub’elej ik’ 1 4 Ruq'ajulkolob'äl. rukab’laj ik’
atijonel chuqa' tawajilaj.
Kamar, Publicaciones EducativasU226
1 Yatinpeyoj chupam ri nuq'ij Ri nimaq'ij nib'an chupam: Ri q'ij: Ri ramaj: !K'o chi yape!
2
4 talawuj rusik’iwuj tijinïk
6 talutz’ib’
Jalajöj rub’eyal tzijöl /Tipos de mensajes ¿Achike re'? Re jun sowol.
xsik'ij jun Rija' wuj. nikitz'ët ri Rije' talutz’ib’. Rija’ rik’in ri rusik’iwuj tijinïk. nutijoj ri' pa Kaqchikel k’uluwuj. xuya' rub'onil Rija' jun
Kaqchikel Segundo © Kamar, Publicaciones Educativas Recortes-63 63 Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 54). 2º ruk’an 4º rukaj 6º ruwaq 8º ruwaqxaq 10º rulaj 13º roxlaj 17º ruwuqlaj Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 58). tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 54). 4º rukaj 6º ruwaq 8º ruwaqxaq 10º rulaj tatz'ama'

Unidad Contenido

Portadilla

Presentación (CNB 2.2.1)

Repaso

pp. 5 -10

Saludos. Emociones. Frutas y verduras. El reloj. Sustantivos. Posiciones. Poema (creación literaria). Comprensión lectora Arículos deportivos Pronombres personales Rimas. Los verbos Numeración Maya.

Tanaj Indumentaria

pp. 11 -22

Escena "Indumentaria de Sololá". Vocabulario indumentaria (sustantivos). Pronombres dependientes. Creación literaria (descripción). Diálogo (partículas interrogativas). Tipos de mensajes. Ejercicios de aplicación (clases de sustantivos). Sustantivos compuestos. Artículo definido. Artículo indefinido. Cración literaria. Conversación (evaluación de unidad). Numeración Maya.

Tanaj Juegos en la escuela

pp. 23 -34

Escena "Actividades dentro del aula" . Vocabulario juegos infantiles (verbos). Imperativos. Creación literaria (el cuento). Tipos de mensajes. Diálogo (partículas interrogativas). Ejercicios de aplicación (tipos de mensajes). Los adjetivos. Intensificadores de adjetivos. El poema

Creación literaria (comprensión lectora) Conversación (evaluación de unidad) Valor posicional y escritura en la numeración Maya.

Tanaj La granja

pp. 35 - 46

Escena "La granja" Vocabulario animales de granja (sustantivos). Posesivos.

Diálogo (partículas interrogativas). Adivinanzas.

Pronombres personales. Ejercicios de aplicación (raíz verbal). Verbos intransitivos (tiempo pasado). Verbos intransitivos (tiempo presente). Verbos intransitivos (tiempo futuro). Cuento.

Conversación (evaluación de unidad). Valor posicional y escritura en la numeración Maya.

Tanaj Mecdios de transporte

pp. 47 - 58

Escena "Medios de transporte" . Vocabulario transportes (sustantivos). Diálogo (partículas interrogativas). Trabalenguas. Ejercicios de aplicación (signos y señales). Verbos transitivos. Adverbios. Formación de oraciones. Cuento (compresión lectora). Conversación (evaluación de unidad). Valor posicional y escritura en la numeración Maya.

Corta-fácil pp. 59 - 65

Presentación

La Reforma Educativa es uno de los hechos más importantes de finales del siglo XX en la vida política, educativa y cultural de muchos países latinoamericanos. Es el resultado de una presión social creciente, que reveló el malestar de diversos grupos sociales ante la desigualdad y discriminación a nivel nacional y local.

Por medio de la ratificación del convenio 169 sobre los Pueblos Indígenas y Tribales, de la Organización Internacional del Trabajo OIT, y de la firma de los Acuerdos de Paz, particularmente el de Identidad y Derechos de los Pueblos Indígenas, se formaliza un compromiso destinado a garantizar los derechos de la población de origen maya; así como respetar sus valores y tradiciones.

Puntualizando, a la educación como uno de los vehículos más importantes para la transmisión y desarrollo de los valores y conocimientos culturales, y promover el mejoramiento de las condiciones socioeconómicas de las comunidades. Asimismo, el reconocimiento y valoración de Guatemala como Estado multiétnico, pluricultural y multilingüe, da relevancia a la necesidad de reformar el sistema educativo y de transformar su propuesta curricular, de manera que refleje la diversidad cultural, que responda a las necesidades y demandas sociales de sus habitantes y que le permita insertarse en el orden global con posibilidades de autodeterminación y desarrollo equitativo.

Esto es, lograr una sociedad pluralista, incluyente, solidaria, justa, participativa, intercultural, pluricultural, multiétnica y multilingüe. Una sociedad en la que todas las personas participen consciente y activamente en la construcción del bien común y en el mejoramiento de la calidad de vida de cada ser humano y, como consecuencia, de la de los pueblos sin discriminación alguna por razones políticas, ideológicas, étnicas, sociales, culturales, lingüísticas y de género.

Para ello, se requiere la formación de ciudadanos que respeten y valoren su propia cultura y la de los Pueblos que conforman nuestra nación, se enorgullezcan de su diversidad y contribuyan al fortalecimiento de la unidad.y afirmación de una identidad nacional.

Rupam ri wuj

1 Tzyaqb’al ruxaq wuj 11
2 Etz’anem pa tijob’äl ruxaq wuj 23
3 Ri tikomal ruxaq wuj 35
4 B’inel taq ch’ich’ ruxaq wuj 47
nitzak’ix ruxaq
59
Tanaj
Tanaj
Tanaj
Tanaj
Richin
wuj

Ch’ab’exik, kamelab’äl taq

• Tatzu' chuqa’ tatz’ibaj. Mario. ¿ ? Ütz matyox

Xsaqär Xokaq’a’

tzij

Yakb'äl tzij

Ütz matyox La ütz awäch La ütz awäch rat Matyox k’a ri’ Xsaqär Xqaq’ij Xokaq’a’ tijonel nan

1 2

Ütz matyox, ¿ ?

Matyox k’a ri’

k’a ri’

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción
1
1
3 4 5 6 Ana.
¿
Matyox
? 1 2 3 5
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción2 2
2
3
4
• Tasik'ij k'a ri' tajuxu' richin natun. Tatz'ib'aj. 1 Kikotem
B’is
Oyowal
Kosimen 5 Xib’ij • Takanuj rutzil ri etz’anem. ¿Achike ramaj? • Tasik’ij, tak’utuj chuqa’ tab’ij. 1 wo’o’ ramaj nimaq’a’ 2 nik’aj q’ij 3 oxi’ ramaj tiqaq’ij 4 b’eleje’ ramaj xokaq’a’ 1 Kotz'ojuch' Pa'eljuch' 1 2 3 4 5 6 7 8 2 3 8 5 6 7
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción3 3 • Tab'ana' jun awetz’ab'al rub'i' "Memoria" chuqa' katetz'an rik'in kik'in ri awachib'il !katetz'an rik'in! mes tz’i’ umül potaj uqaj wexaj wäy k’exu’ munil tzatz b’ukut sub’äl saq’ul alanx nimatüq yojb’äl peqës sik’iwuj oj anx ik

1 ¿Achike rub’i’ ri chiköp k’o pa ruwi’ ri ch’akät?

2 ¿Achike k’o pa ruwi’ chuqa’ chi ruxe’ ri ch’atal?

• Tawak'axaj chuqa' tasutij ruchi' ri nub'ij pa rub'eyal.

3 ¿Achike rub’i’ ri chiköp k’o pa ruxokon ri ch’akät? 1 2 3

chuwäch

ajkiq’a’ pa ruwi’ nakaj kojöl chupam

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción5 5
• Tatzu', tasik’ij chuqa' tab'ij. Ruk´ojlem / Posiciones
4 5 6

• Tasik'ij, chuqa’ tatz'ib'aj jun pach’un tzij.

Pach’un tzij / Poema

Jeb’ël ri kotz’ij

Jeb’ël ri ab’onil, Jeb’ël ri ab’anikil,

At nuk’wan pa nuk’u’x Janila yatinwajo’, Jeb’ël nukotz’i’j

• Tasik'ij, chuqa’ tab'ana' ri achib'äl.

T’as - k’ulab’i’ - jalt’as / Sustantivos - artículo - adjetivos

Jeb’ël ri xtän k’o pa jay.

Pa jay k’o jun nïm ch’akät.

Räx chuqa’ e nïmaq ri taq che’.

Jujun chikopi’ e k’o pa koral.

-
6 6
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones Educativas
Introducción
1 2 4 5

• Tasik'ij, chuqa' tasutij ruchi' ri nub'ij pa rub'eyal.

kaxlanwäy k’olaj q’ij tzatz

b’ukut mes

läq sub’äl nimamixku’ ajilanem ramaj k’ojib’äl ya’ nimatüq

• Tasik'ij k'a ri' tajuxu' richin natun. 1 Röj yojtzijon 2 Rïn yik’astäj 3 Rat yawa’ 4 Rïx yixb’i xan 5 Rija’ k’ayinel

Ri k’exeb’i’aj / Pronombres personales

• Tasik'ij, takamuluj chuqa' kasamäj rik'in jun awachib'il.

Ri k’uljap / Rimas

Xinmës jun mes rik’in rumeseb’al numetz’.

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción7 7
1 2 3 4
5 6

4 5 6

munil Xutzek . Xwan yatoyon. campanero xkixb’ixan. nb’iyin pa b’ey. ri k'olaqän Xetz'an rub'onil ri achib'äl Xuya'

• Tasik'ij, chuqa’ tatz'ib'aj. Ri b’anoj (kan)/ Los verbos (pasado)

Ri b’anoj (kan)/ Los verbos 1 Xib’iyin pa rik’in .

Nropin pa rik’in .

Xmeson pa ri .

Nb’eyaj pa ri .

Xxajon pa nimaq’ij ri

Kaqchikel
©
Publicaciones EducativasIntroducción8 8
1 2 3
Quinto
Kamar,
• Tanuk’u’ ri jujun k’aptzij.
2
3
4
5

Maya ajilanïk 12 x 20 = 3 x 1 =

3 Maya ajilanïk 13 x 20 = 10 x 1 =

4 5

4

2 Maya ajilanïk 11 x 20 = 14 x 1 =

1 Maya ajilanïk 6 x 20 = 6 x 1 = 27 32 25 43 48 51

9
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción9
• Tatz'ib'aj ri ajilanem. • Tatz'ib'aj ri ajilanem. 1 2 3
6

6

4 5

• Tunajin chuqa’ tatz'ib'aj ri ajilanem. Maya ajilanïk x 20 = + x 1 = =

1 Maya ajilanïk 9 x 20 = + 10 x 1 = =

4

2 Maya ajilanïk 5 x 20 = 0 + x 1 = =

3 Maya ajilanïk 5 x 20 = + x 1 = =

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasIntroducción10
1 2 3
10 • Tasik'ij k'a ri' tajuxu' richin natun.
77 150 6 52 47 340

Tzyaqb’äl

4

Ri ixoqi’ yalan jeb’ël ok kib’anikil toq kokisan ri maya’ kitzyaqb’al.

3

Ja’ matyox. Rat chuqa’ jeb’ël ok la awexaj chuqa’ la akamixa’.

2

Yalan jeb’ël la apo’t chuqa’ axoq’öp nute’.

• T1-1 Tawak'axaj, taq'alajirisaj chuqa' tab'ij. 5 1

Chuqa’ la awuq, la apas yalan e jeb’ël rub’onil.

Ri nutzyaq yalan jeb’ël ok rub’anik.

• Tawak'axaj, taya' retal chuqa' takamuluj. Ri t’as - jalajöj taq choltzij / Los sustantivos - vocabulario kamixa’ xoq’öp b’uküt xajab’ pawi’aj uqaj potaj

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU111 11
ta
naj

3

Ichinanel t’as / Pronombres dependientes

1

2 Runuk’ik / Creación literaria

Ichinanel chwäch ch’akultz’ib’ saq’ul nu a ru qa i ki

nusaq’ul asaq’ul rusaq’ul qasaq’ul isaq’ul kisaq’ul

walanx awalanx raalanx qalanx iwalanx kalanx

waq

Kaqchikel
Publicaciones EducativasU112 12
Quinto © Kamar,
Ichinanel chwäch k’uxatz’ib’ alanx w aw r q iw k
Tatzu' tawak'axaj chuqa' tatz'ib'aj. • Keqichinaj ri t’as. 1 2
aq te’ej pot

Tawak'axaj tak'utuj chuqa' tab'ij. Rïn k’o nupawi’. Rïn k’o nuxoq’op Rija’ k’o rupo’t chuqa’ ruq.

kitzaq ri maya’ winaqi’.

ch’uti koton' wexaj ximb’äl b’uküt uq pawi’aj rupam b‘uküt kamixa’

Tasik'ij, tatz'ib'aj chuqa’ k'a ri' tajuxu' richin natun.

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU113 13
2 4 1 3 1 2
3 4 •
1 Rïn k’o nupot 2 Rïn k’o 3 Rïn k’o 4 Rïn k’o 5 Rïn k’o 6 Rïn k’o 7 Rïn k’o 8 Rïn k’o 8 7 6 5 4 3 2 1
Re

• Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij.

Jalajöj rub’eyal tzijöl /Tipos de mensajes ¿Akuchi k’o wi' ri nimawayb’äl jay?

Man näj ta. Choj kab’iyin chupam ri b’ey.

• Escucha, pregunta y contesta.

1

chi la’/ k’ayil ruway ch’ich’

2 chi ri’/ warab’äl jay 3

4 chi runaqaj / muxanib’äl 5

k’a ke la’/ aq’omab’äl jay

chi ruxikin/runik’ajal tinamït

• Tak'utuj chi re jun awachib'il. tak'utuj chuqa' tab'ij.

6 chi runaqaj / ruqajib’al mirxik’anel

¿Akuchi’ k’o wi ri ruk’u’x tinamït? K’o chi ruwäch ri warab’äl jay.

Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU114 14
Kamar,

Tasik'ij, chuqa’ tatz'ib'aj. 1 ¿Akuchi’ k’o wi ri 2 K’o chi ruwäch ri 3 ¿Akuchi’ k’o wi ri 4 K’o chi ruxikin ri 5 ¿K’a akuchi’ nkanäj wi ri 5 Chi ri’ k’o wi ri

• Taya' kib'onil chuqa’ tatz'ib'aj.

¿Achike rub’i’?

¿Achike rub’onil?

¿Achike rub’i’?

¿Achike rub’onil?

¿Achike rub’i’?

¿Achike rub’onil?

¿Achike rub’i’?

¿Achike rub’onil?

Quinto ©
-
15 15
K’utunel k’ojtzij /Partículas interrogativas
Kaqchikel
Kamar, Publicaciones Educativas
U1
1 2 3 4
Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU116 16
3
nimamixku’ 2
Xwan 1
umül kej xar
köj
saq’ul oköx
äj
Kamar,
Jalajöj t’as / Clases de sustantivos • Tawak'axaj chuqa' takamuluj ri xub'ij ri atijonel.
Ruwäch taq che’ / Ruwäch taq ichaj.
Winaqi'.
Chikopi'.
q’uq’
ch’oy kär inay Rosa Mario Luis Marta Francisco Pedro Isabel
xkoya’ tra’s oj anx

3

compuestos

läq qumub’äl nimamixk’u’ ik ch’ajaq’ab’aj nimatüq Kaxe’ t’as / Sustantivos

kaxlanwäy ilinel awäj ruchi’ jay ismachi’ ch’ab’ib’äj nimajay saqikab’ ch’ajaq’ab’aj

kaxlanwäy kolaj q’ij tzatz saqikab’ mes 4 5 6

qiksaab’ manijay lajko

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU117 17
• Tawak'axaj ri atijonel chuqa' taya'. 1 2 3 4 5 6 • Tawila' chuqa' tatz'ib'aj. 1 2
manik’u’mix wäylankax tüqmani

• Tawak'axaj, tak'utu' chuqa' takamuluj.

k’ulab’i’/ Artículo definido

ri / ri taq

ri / ri taq ri / ri taq ch’umil che’ alanx ch’umil che’ alanx

• Ke’atz’ib’aj pa kaqchikel re taq q’aptzij re’, k’a ri’ ke’awachib’ej, achi’el rub’anon ri tz’eteb’äl . 1

Yakb'äl taq tzij ch’op tijonijay chetz’ib’ab’äl oyonib’äl peqës k’olaj wakx ch’oy

Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU118 18
Kamar,
2
3
4
5
6
7
El lápiz / Los lápices
La piña / Las piñas
La mochila / Las mochilas
El celular / Los celulares
La vaca / Las vacas
la pelota / Las pelotas
el ratón / Los ratones

jun / jujun jun / jujun jun / jujun saqikab’ nimamixk’u’ kök saqikab’ nimamixk’u’ kök

Tawak'axaj, tak'utu' chuqa' takamuluj. • Tasik’ij k’a ri tajuxu’ richin natun. Tatz’ama ri achib’äl akuchi k’o chi neb’e k’o chupam ri ruxaq wuj 61. 1 Ri chiköp 2 Ri chikopi’ 3 Ri nimamixku’

Kaqchikel Quinto ©
-
19 19
Kamar, Publicaciones Educativas
U1
Mek'ulab’i’/ Artículo indefinido
4 Ri taq nimamixku’ 5 Jun mes 6 Jujun mes 7 Jun palamax 8 Jujun palamax

• Tawak'axaj ri atijonel, k’a ri tasik’ij ri lema’. Taya' retal ri ritzyaqb’äl.

Nimaq’ij pa qatinamit

Konojel tinamït k’o kinimaq’ij. Toq napon yan ri nimaq’ij pa tinamït ri winaqi’ nkikanoj kipwaq richin nkokisaj chupam ri nimaq’ij.

Ri xtani’ nikib’än po’t richin nkik’ayij, ke ri’ yetikïr ye’uxlan jub’a’ toq napon ri nimaq’ij.

Konojel winaqi’ pa tinamït nkiyäk kipwaq chuqa’ nkikanoj rub’eyal richin nkich’äk kipwaq, ke ri’ nkilöq’ k’ak’a’ kitzyaq richin nkokisaj pa nimaq’ij.

Wuqu’ q’ij nrajo’ richin napon ri nimaq’ij toq ye’apon ri k’ayinela’ pa k’ayb’äl. k’ïy ruwäch k’ayij nkisüj. Ri winaqi’ ye’apon pa k’ayb’äl nkilöq’ achike k’atzinel chi ke, ri achi’a’ nkilöq’ pawi’aj, wexaj, pas chuqa’ kamixa’; ri ixoqi’ nkilöq’ xajab’, uq, pas, po’t, xoq’op, ruwi’ xikinaj…

Nkilöq’ pa k’ayb’äl ri nk’atzin chi ke pa nimaq’ij.

Celia Aju Patal

• Katetz'an, tak'utuj chuqa' tab'ij.

¿Ri a Mario man noqa' ta chuwäch nanin?

Ja’, noqa’ chuwäch nanin ri a Mario.

©
EducativasU120 20
Kaqchikel Quinto
Kamar, Publicaciones
1 2 3 4 5 6 7 8
ELIK
OPONEM
Runuk’ik / Creación literaria

kib’i’ pa kaqchikel maya ajilanïk kaxlan ajinalïk

oxk'al 60 oxk’al jun 61 oxk’al ka’i’ 62 oxk’al oxi’ 63 oxk’al kaji’ 64 oxk’al wo’o’ 65 oxk'al waqi' 66 oxk'al wuqu' 67 oxk'al waqxaqi' 68 oxk'al b'eleje' 69 oxk'al lajuj 70 oxk'al julajuj 71 oxk'al kab'lajuj 72 oxk'al oxlajuj 73 oxk'al kajlajuj 74 oxk'al wolajuj 75 oxk'al waqlajuj 76 oxk'al wuqlajuj 77 oxk'al waqxaqlajuj 78 oxk'al b'elejlajuj 79

kib’i’ pa kaqchikel maya ajilanïk kaxlan ajinalïk

kajk'al 80 kajk’al jun 81 kajk’al ka’i’ 82 kajk’al oxi’ 83 kajk’al kaji’ 84 kajk’al wo’o’ 85 kajk'al waqi' 86 kajk'al wuqu' 87 kajk'al waqxaqi' 88 kajk'al b'eleje' 89 kajk'al lajuj 90 kajk'al julajuj 91 kajk'al kab'lajuj 92 kajk'al oxlajuj 93 kajk'al kajlajuj 94 kajk'al wolajuj 95 kajk'al waqlajuj 96 kajk'al wuqlajuj 97 kajk'al waqxaqlajuj 98 kajk'al b'elejlajuj 99 wok'al 100

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU121 21
• Tawak'axaj chuqa' takamuluj ri xub'ij ri atijonel. Maya’ ajilanïk / números Mayas

• Tatzu' ri ajilab'äl. Maya’ ajilanïk / números Mayas

kib’i’ pa kaqchikel maya ajilanïk kaxlan ajinalïk wa’ix 0 jun 1 ka’i’ 2 oxi’ 3 kaji’ 4 wo’o’ 5 waqi’ 6 wuqu’ 7 waqxaqi’ 8 b’eleje’ 9

kib’i’ pa kaqchikel maya ajilanïk kaxlan ajinalïk lajuj 10 julajuj 11 kab’lajuj 12 oxlajuj 13 kajlajuj 14 wolajuj 15 waqlajuj 16 wuqlajuj 17 waqxaqlajuj 18 b’elejlajuj 19

• Tatzu' ri ajilab'äl chuqa’ tatz'ib'aj pa kaqchikel. Maya ajilanïk Kib’i’ pa Kaqchikel Kaxlan ajilanïk oxk'al 60 68 70 78 85 87 90 97 99 100

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU122 22

Etz’anem pa tijob'äl

• T2-1 Tawak'axaj, taq'alajirisaj chuqa' tab'ij.

Ri kan noqa’ chinuwäch ja ri k’olaq’ab’.

2

Rïn yib’onin

1 kojetz’am pa kaka’.

5

4 Jalajoj rub’onil ri nuk’olanich’.

3 Re jun perwuj

¿Achike re'?

• Tawak'axaj, taya' retal chuqa' takamuluj.

Ri b’anoj / Los verbos etz’anem ropinïk chupam ri kolo'

xik’awuj

etz’anem xajonel che’ etz’anem k’olanich’ etz’anem k’olaj etz’anem k’otib’äl etz’anem rik’in ala’s k’owinib’äl xak

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU223 23
tanaj

• Tawak'axaj, tak'utu' chuqa' takamuluj.

kab'onin kixetz’an karopin

kab'iyin ticholajij iwi’ pa jun setesïk kixajon

• Tasik’ij ri tzijonem chuqa’ taya’ ri tzolin tzij pa jujun taq k’utunïk.

• Taya’ rub’onil ri lema’.

Lema’/ El cuento

Ri tzuntzün

Jun tzuntzün xutij janila q’os.

Ri tzuntzün xanin pa rukoral.

Janila ntze’en ri tzuntzün toq nkikot.

1 ¿Achike xutij ti tzuntzün?

2 ¿Achike nub’än ri tzuntzün pa rukoral?

3 ¿Achike nb’än ri tzuntzün toq nkikot?

Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU224 24
Kamar,
Taqab’anoj / Imperativos

• Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij.

Ri a Jorge man noqa' ta chuwäch nanin.

Ri a Luis noqa' chi chuwäch nanin.

• Tawak'axaj, taya' retal chuqa' tatz'ib'aj.

2 xik’awuj 3

kowininb’äl xak

etz’anem xa jonel che’

6 etz’anem k’olanich’

4 etz’anem rik’in ala’s 5 etz’anem k’otib’äl

Ri kan noqa’ chinuwäch ja ri etz’anem k’olaj.

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU225 25
1
2 3 4 1

• Tawak'axaj, tak'utuj chuqa' tab'ij. ¡Ütz ipetïk pa qatinamït!

Jalajöj rub’eyal tzijöl / Tipos de mensajes ¿Achike re'? Re jun sowol.

• Tanuk'u' ri jujun b'ab'.

k’uluwuj

2 tijob’äl talutz’ib’ 3 rutzijol

4 talawuj 5 rusik’iwuj tijinïk

6 talutz’ib’

xsik'ij jun Rija' wuj. nikitz'ët ri Rije' talutz’ib’.

Rija’ rik’in ri rusik’iwuj tijinïk. nutijoj ri' pa Kaqchikel k’uluwuj. xuya' rub'onil Rija' jun

Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU226 26
Kamar,
1
Yatinpeyoj chupam ri nuq'ij Ri nimaq'ij nib'an chupam: Ri q'ij: Ri ramaj:
chi yape!
1 2 3 4
!K'o

tijob’äl talutz’ib’ tz’ajb’an talutz’ib’

qupij achib’äl chajchöj wuj oxwuj talutz’ib’

xqaq’ij tat xqaq’ij nan • Tatz'ama' kib'i' ri rusik’iwuj tijinïk (k’o chupam ri ruxaq wuj 61). Jalajöj rub’eyal tzijöl /Tipos de mensajes

tzijonem eltzijol eletzijonel eletzijolal tzijoxel wuj talutz’ib’anem

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU227 27 • Tawak'axaj, taya' chuqa' tatz'ib'aj. 4
1 2 3
5 6
Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU228 28
Kamar,
Ri jalt’as / Los adjetivos • Tawak'axaj chuqa' takamuluj ri xub'ij ri atijonel. 1 Runimilem. nïm loman ko’öl nïm raqän 2 Rub’anikil. setesïk 3 Ruki’il. ki’ kajtz’ï’k oxtz’ïk q’oq’ tzäy ch’äm poqön 5 Rujub’ulik. simil chuw xëx qoq 4 Rub’anikil. ch’eqël chaqi’ij k’atän

• Taya' rub'onil ri achib'äl.

• Tatz'ib'aj ri jalt’as. 1 2 3

• Tawak'axaj, tak'utu' chuqa' takamuluj.

• Tatz'ama' ri achib'äl akuchi' k'o chi nib'e (k’o chupam ri ruxaq wuj 61).

Läj jalt’as / Intensificadores de adjetivos

4 5 6 ki’ ki’ köw köw jeb’ël jeb’ël chuwiläj b’aqiläj yalan ti’oj

29
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU229

• Tawak'axaj ri atijonel chuqa' tatz'ib'aj.

Yakb’äl taq tzij

chaq’ij ch’eqël tz‘uyul pa‘äl chanin eqal säq q’ëq

• Tasik’ij, tatz’aqatisaj ri junjun taq b’ab‘

Rïn in , nute’ pa ch’at. nutzyaq xa xe nuxajab’ e .

Chi yib’e’ pa tijob’äl, yitzolin nukamixa’ ruma nuwex.

• Takanoj ruq’eb’aq’ajuj la tzij k’o pa q’ëq, toq xtawïl tab’onij la setesïk k’o xeruxikin. Tz’uyül pa’äl raq’ël kotz’öl Ki’ k’äy ki’ ki’iläj Säq xar q’än q’ëq Nïm loman ko’öl nïm nïm

• Takanuj rub'eyal ri etz'anem.

1 chanin 2 eqal 3 säq 4 q’ëq

x ö s n m q ë c ë p a ’ ä l p h k u ch a n i n a ch’ e q ë l b’ s q’ s e u x q k ï i a q n s ä q p j b’ a q’ m n n x u m l ä u q’ ë q n tz’ u y u l p ch s

5 chaq’ij 6 ch’eqël 7 tz‘uyul 8 pa‘äl

Kaqchikel Quinto ©
Publicaciones EducativasU230 30
Kamar,

• Tatz'ama' ri achib'äl akuchi' k'o chi nib'e (k’o chupam ri ruxaq wuj 63).

• Tasik’ij ri tzijonem k’a ri’ tatz’ib’aj pa ruwi’ ri jujun juch’ ronojel ri jalt’as xe’awïl chupam. Pa k’ayib’äl nutinamit yek’ik’ayij jeb’ël chikopi’ e k’o nïm, e k’o ko’öl. Pa k’ayb’äl k’o chuqa’ ki’ nimamixk’u’, saq’ul chuqa’ ch’äm taq ch’op, ch’amalanx, q’än taq tra’s.

• Lee el parrafo y escri be una frase utilizando adjetivos y sustantivos.

• Pega los dibujos donde corresponde (de la página 63).

• Tawak'axaj ri atijonel, k’a ri tasik’ij ri lema’.

Pach’um tzij / Poema

Räx ab’onil, Naya’ qak’aslem q’ij, q’ij yojawilij ruma ri’ yojk’awoman awuma rat k’o qak’aslem kowiläj, loq’ob’äl juyu’.

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU2 -
31
31
1 2
3

• Tasik’ij ri runuk’ik .

Runuk’ik / Creación literaria

La forma de mi ropa es muy bonita.

Tengo camisa Tengo cinturón

Tengo pantalones y un sombrero

Son muy hermosas las mujeres cuando usan indumentaria maya.

Tienen güipil

Tienen corte

Tienen tocoyal Tienen faja Tienen sandalias

Ri nutzyaq yalan jeb’ël ok rub’anik, Rïn k’o nukamixa’ Rïn k’o nuximb’al Rïn k’o nuwex chuqa’ nupawi’

Ri ixoqi’ yalan jeb’ël ok kib’anikil

Toq kokisan ri maya’ kitzyaqb’al.

Rije’ k’o kipo’t Rije’ k’o ri kuq Rije’ k’o kixoq’op Rije’ k’o ri kipas Rije’ k’o ri kixajab’

• Keqatz’ib’aj ritzyaqb’äl. kaqchikel kaxlan kaqchikel kaxlan

• Katetz'an, tak'utuj chuqa' tab'ij.

ELIK

¿Ri a Mario man noqa' ta chuwäch nanin?

¿A Mario no le gusta correr?

Ri a Mario noqa' chi kiwäch ye'anin.

Educativas -
32
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones
U232
1 2 3 4 5 6 7 8
OPONEM

Tunajin chuqa’ tatz'ib'aj ri ajilanen.

Maya’ ajilanïk / números Mayas

Posición Maya ajilanïk raícers numerales

2ª posición 3 x 20 = 60 oxk’al 1ª posición 5 x 1 = 5 wo’o’ 65 oxk’al wo’o’

Posición Maya ajilanïk raícers numerales

2ª posición ____ x 20 = k’al 1ª posición ____ x 1 =

Posición Maya ajilanïk raícers numerales

2ª posición ____ x 20 = k’al 1ª posición ____ x 1 =

Posición Maya ajilanïk raícers numerales

2ª posición ____ x 20 = k’al 1ª posición ____ x 1 =

Kaqchikel Quinto ©
33
0
Kamar, Publicaciones EducativasU233
2
1
3

3

5

Maya ajilanïk

1 Maya ajilanïk ____ x 20 = 100 x 1 =

8 x 20 = x 1 =

Tatz'ib'aj ri ajilanen. 4

Maya ajilanïk 11 x 20 = + 18 x 1 = =

2 Maya ajilanïk 15 x 20 = + 19 x 1 = +

6

Maya ajilanïk

Maya ajilanïk

5 x 20 = + x 1 = 1 =

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasU234 34
1 x 20 = + 8 x 1 = + •

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasRecortes59

• Tacha' achike ri ruchi' nawajo' k'a ri tatz'ama' (pa ruxaq 3).

• Ri jun chik ruchi' tatzak'ij k'a ri rik'in jun b'o'j b'ätz' natzeqeb'a chi aqul.

59
Rub’i’ ri nutinamït:
Rïn nub’i’:

• Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 12).

• Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 19).

• Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq b’ab’ (pa ruxaq wuj 27).

• Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 29).

Kaqchikel Quinto ©
61
Kamar, Publicaciones EducativasRecortes61
Tqa chi ak’u’x chi re yab’il COVID-19 pa aq’a k’o wi, tikirel naq’ät chwäch.

Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 31).

Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 52-53).

Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri taq achib'äl (pa ruxaq wuj 58).

Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasRecortes63 63 •
2º ruk’an 4º rukaj 6º ruwaq 8º ruwaqxaq 10º rulaj 12º rukab’laj 13º roxlaj 14º rukajlaj 17º ruwuqlaj 20º rujuk’al
Kaqchikel Quinto © Kamar, Publicaciones EducativasRecortes65 65 234 20000 20 4050 29 4000 1200 365 6301 43 500 900 371 9310 8 8511 300 73 1510 280 www.shutterstock.com Arma el puzzle relacionando correctamente los números mayas con los números decimales, así descubrirás el dibujo. • Tatzak'ij chuqa' tatz'ama' ri ri paxjolom (pa ruxaq wuj 45).

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.