Kammerorkester ööklubis? Miks mitte

Helilooja Gabriel Prokofjev viis aastaid tagasi klassikalise muusika ööklubidesse. Publik ja kultuuriajakirjandus oli vaimustuses.

Eesti Kontserdi peaprodutsent Maarit Kangron leiab, et publikus, eelkõige nooremas kuulajas kontserdielu vastu veelgi suurema huvi tekitamiseks tuleb julgeda kasutada uusi võimalusi. Uuel hooajal alustatakse maailma muusikalinnade eeskujul öökontsertide sarjaga.

Tekst: VERNI LEIVAK I Fotod: GUNNAR LAAK, NONCLASSICAL, THE MULTI STORY ORCHESTRA

Maarit Kangron oli juba väiksena kontserdieluga väga hästi kursis – on ju tema vanemad, Tõnu ja Ene Kangron tuntud ja tunnustatud koorijuhid. ei käinudki. Kuuskümmend lapsehoidjat on ju isegi parem!“ Tal on täpselt meeles: esmaspäevad ja kolmapäevad möödusid TPI (praeguse TalTechi) naiskoori ning teisipäevad ja neljapäevad „Mind võeti igale poole kaasa. Mäletan, et alati tuli vaikselt olla, kuid eriti selgelt on meeles, kuidas Neeme Järvi 90ndate alguses „Joonase lähetamist“ juhatas. Ent kasvanud olengi peamiselt kooriproovides. Lasteaias ma Türnpu-nimelise meeskoori proovides, lisaks veel Tallinna pedagoogilise instituudi (praeguse Tallinna ülikooli) segakoori proovid, mida isa juhatas. Mõistagi võeti tüdruk kaasa ka kontsertidele, mistõttu on nüüdne peaprodutsent

sellega maast madalast harjunud. Vahel, kui Estonia teatri kooris laulnud tädi Aiki Haug teda tööle kaasa võttis, viis ta Maaritit lasteetendusi vaatama, mis sest, et lavastusest enam köitis tüdruku tähelepanu kostüümigarderoobis leiduv.

Kui nõukaaegsed lapsed mäletavad filharmoonia saalis peetud loeng-kontserte, mille käigus tutvustati erinevaid instrumente või lastele sobivaid teoseid, siis säärast noore publiku kontserdil käimise harjumust hiljem vist ei viljeldudki.

Uus aeg esitab aga uusi väljakutseid ning Maaritil on varnast võtta 11 aastat kestnud Londoni-kogemus, kus ta nii kuulsas Guildhalli kooli magistrantuuris tšellot õppis kui ka agentuuris IMG Artists artistide mänedžerina läbi lõi. Ühendkuningriigi pealinna kontserdielu on lõpmata kirev ning kindlasti on sealt mõttekas publiku kasvatamise ja kontserdikorralduse rikastamise osas manti võtta.

PALJAJALU KÕRGEIMAL RÕDUL

Maarit mainib Royal Albert Halli suures, 5000 kuulajaga saalis korraldatava „BBC Promsi“ juurde kuuluvat „Late Night Promsi“, mis algab õhtul kella 22 paiku ja mis on hoolikalt kureeritud. Repertuaaris on klassika kõrval ka maailmamuusika ning isegi valgusrežii erineb tavapärasest tunduvalt. Saalikujundust tundmatuseni ei muudeta. „Kuigi koos seisukohtadega on saalis ehk isegi rohkem kui 5000 inimest, ei vähenda see ometi intiimse kontserdi võimalusi. Hiirvaikusega pole probleemi, ometi tunnetab iga kuulaja sootuks teistsugust atmosfääri,“ selgitab Maarit.

Osa kuulajatest seisab lava lähedal, osa istub, arvestatav osa publikust seisab aga vaat et lae all Galeriis ehk viimasel rõdul. „Seal saab isegi oma piknikuteki maha laotada ning kontserti pikali olles nautida. Olen seda isegi teinud,“ tähendab Maarit. „Kuigi õhkkond on vabam, respekteerivad inimesed üksteist, ehkki jalutatakse sokkis või paljajalu ringi. Sellest hoolimata kuulatakse väga tähelepanelikult ning liikumisega ei häirita esinejat ega kaaskuulajaid.“

Maarit Kangron

Multi Storey Orchestra kontserdid ühes hiiglaslikus Londoni parkimismajas on kujunenud hipsterite meelisüritusteks.

Kontsert on tavapärasest lühem, kestes ehk tunnikese. Londonlastele nimelt on äärmiselt oluline jõuda ühistranspordiga koju ning hilisõhtul on iga minut arvel.

KONTSERDID PARKIMISMAJAS

Maariti sõnul üritatakse Londonis klassikat, aga ka popmuusikat nn koledatesse kohtadesse viia. Kahtlemata tekitavad ootamatus inter- või eksterjööris peetud etteastumised kuulajatele seni kogemata emotsioone. „Olen ka ise Londonis orkestri ridades osalenud projektis, kus esitati klassikalist muusikat Peckhami Multi Storey parkimismajas,“ räägib Maarit. Nagu ikka, on tegu betoonehitisega, mille „kihid“ viivad autoomaniku üha järgmisele korrusele ning õhk käib vahelt läbi. Nädalavahetuseti, kui maja on autodest täiesti tühi, saab selles suurepärase akustikaga hoones kasvõi Sibeliuse Sümfooniat nr 2 D-duur mängida. „Kui Londoni rajoonid ette võtta, siis Peckhamis valitses veel oma kaheksa aastat tagasi suhteliselt kahtlane agulivaim, kuhu niisama ei oleks tahtnud sattuda. Nüüd on atmosfäär muutunud. Suviti töötas seal ka katusekino, kuna sealt avaneb linnale suurepärane vaade.“ Hipstereid, kes kõike taolist jumaldavad, kogunes sinna üha rohkem ning nüüd on parkimismajas koha leidnud isegi kogukonda kuuluvate laste töötoad. Orkester aga, mis seal kontserte andis, kannab siiani nime Multi Storey Orchestra ja see koosneb peamiselt noortest vabakutselistest muusikutest.

Et publikut uudsesse paika käima harjutada, nähti koha tutvustamisega kõvasti vaeva. Mistõttu oli „saal“ alati triiki rahvast täis. „Küll oli külm mängida,“ nendib tšellist, „oli küll suvi, kuid tuul puhus mõlemalt poolt. Muidugi oli ka vastupidiseid aegu.“

KAMMERORKESTER ÖÖKLUBIS

Helilooja Sergei Prokofjevi järeltulija Gabriel Prokofjev algatas aga sootuks omapärase projekti „Non-Classical Night“, mida viidi läbi ööklubides. Repertuaari kuulus eksperimentaalne uus muusika. „Näiteks esines kammerorkester, mis esitas eksperimentaalset uut muusikat, kaasa arvatud Gabriel Prokofjevi enda kirjutatud kontserdi bass-trummile, Shoreditchi ööklubis Village Underground,“ toob Maarit esile. „Publik käitus nagu ööklubis ikka – baarist võeti üks jook ning muusikat võis nautida istudes või tantsides.

Oli ka aegu, mil kutsuti kokku noori muusikuid, kõigil pillid kaasas, ja nad said kohapeal noodist lugeda. Kammermuusika teoste noodid

olid kohapeal olemas, need jagati laiali ja siis mängitigi. Toimuvat võis võrrelda isegi jamsession’iga ning needki olid publikuga üritused. Kõik teadsid, et see on raamidest väljas.

Huvitava nn raamist väljas kontserdi andis eelmisel sügisel Estonia kontserdisaali publikule pianist Alice Sara Ott, kes, võtnud abiks videokunstniku, ilmestas esinemist ekraanile projitseeritud abstraktse visuaaliga. Iga kuulaja sai vaba voli, mida seda jälgides ette kujutada või millest mõelda. Pianisti repertuaari kuulusid tookord Nino Rota, Arvo Pärdi ja Frederik Chopini teosed.

EKSPRESS-ÖÖKONTSERDID

Eesti Kontsert ongi uuenduste teel. „Kuidas teha nii, et ka meie Estonia kontserdisaali võiks mõnikord muuta vähem akadeemiliseks, et julgustada uut publikut tulema?“ kõlab Maariti sõnul üks ülesandeist.

Uusi võimalusi pakub siingi alustav öökontserdi formaat, mille raames astuvad alates jaanuarist üles näiteks Marianne Leibur ja Mingo Rajandi, klassikaline keelpillitrio, Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe ja teised. Kontserdid toimuvad kord kuus neljapäeviti kell 22.

Meie öökontserdid tulevad ekspressformaadis, mis tähendab, et need on lühemad ning kõlab väga eripalgeline muusika.

„Ma ei taha midagi ette lubada, et teeme nii või naa, otsime, kompame ja katsetame alles,“ märgib peaprodutsent. „Eesmärk on, et keegi ei jätaks vaid sellepärast kontserdile tulemata, et kava on liiga tõsine või et ei tea, mida selga panna või kuidas ma kohale või koju saan. Meie öökontserdid tulevad ekspressformaadis, mis tähendab, et need on lühemad ning kõlab väga eripalgeline muusika.“