Fatoum ata Kebe
KUU lühiajalugu
Prantsuse keelest tõlkinud Sirje Keevallik
Originaal: Fatoumata Kebe La Lune est un roman Slatkine & Cie, 2019
Cet ouvrage a bénéficié du soutien des Programmes d’aide à la publication de l’Institut français. Raamatu ilmumist on toetanud Prantsuse Instituut.
Toimetanud Mall Põldmäe Kujundanud Piia Stranberg Kaanefoto: AdobeStock / Michal Kata Copyright © 2019 Slatkine & Cie First published in French by Slatkine & Cie Autoriõigus tõlkele: Sirje Keevallik ja OÜ Eesti Raamat, 2021 ISBN 978-9916-12-151-1 ISBN 978-9916-12-152-8 (epub)
www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Trükitud Euroopa Liidus
Sisukord
Sissejuhatus I
8
ÜKSI NAGU STAAR
13
Enda tundmiseks tuleb tunda Kuud
18
Tähe sünd ja surm
21
Armastajad taevalaotuses
24
Tähtede kokkusurutud südamik
27
II KUU ESIMENE PÄEV
31
Päike kohtub Kuuga
33
Kolm hüpoteesi Kuu sünni kohta
35
Kuukivi paljastused
38
Theia hüpotees
40
Tõde Kuu sünni kohta
43
Kas Kuu tuleb teisest galaktikast?
47
Kuu mõju kilpkonnabeebidele
49
III KUU NIMEL
53
Kuu päev
56
Libahuntide öö
58
Punane Kuu, tõuseb tuul
60
Kas te olete lunaatik?
62
Kuu sõna
65
Kuu romaanid
68
IV KUU NÄGU
73
Joonista mulle Kuu
75
Kuu esimene kaart
77
Vaikus, selgus, tormid
79
400 kilomeetri sügavune ookean
82
Päev, mil Kuud pommitati
84
Kraatrite saladus
86
Kuu iluravi
89
V KUU TANTS
93
Kuusirp tähepõllul
98
Kui Kuu peatab maailma
101
Kust vaadata Kuud?
103
Mõõdame uuesti Kuu aega
105
Maa kui mudel
107
Varjutuse sünd
109
Legend kehata peast
111
Kaks koonust
113
400 korda Päikesest väiksem
115
Varjutuse maksimum
118
Verekuu
121
VI ÜLEÜLDINE POOLEHOID
125
Kuu on õun
127
Lusikakogemus
129
Seniidi ja nadiiri vahel
131
Päikese mõju loodetele
133
Meri kevadise ja sügisese pööripäeva ajal
135
Loodete amplituud
137
Kuulaine
139
Maismaalooded
140
VII SIHIKUL ON KUU
143
Sondpallid
146
Kuu väike teekaaslane
148
Üksinda maailmaruumis
150
Laika saladus
152
Natsid NASA-s?
154
Riigikaitseline saladus
156
Esimene inimene Kuul peab olema valgenahaline protestant
158
Kosmonaudid ja astronaudid
160
Üksi nagu Kuu
162
Sõpruse nimel
164
Atmosfäär! Atmosfäär!
167
Iga mehe selja taga on naine
169
Tormide ookeanis
172
Stanley Kubricku nimeline hüpotees
180
KOKKUVÕTTEKS
183
L
ascaux’ koobaste viimases saalis, groti sügavuses, umbes kahe ja poole meetri kõrgusel siledal seinal on kappav hobune. Teda ei pane kohe tähele. Kaheksateist tuhat aastat tagasi oli see hobune paleoliitikumi esimeste kunstnike maailmakujutluses ilmselt eriti tähtis. Ta otsekui ripub teiste freskode kohal ja on peaaegu varjatud, ilmselt püha. Hobuse ninasõõrmed on puhevil ja pikk tähtede vöö tema külgedel ulatub kuni sabani. Eelajaloolased arvavad, et tegemist on Kuu erinevate olekutega, teatud ajaarvamisega, kalendriga.
9
kuu lühiajalugu
Juba ammu enne seda aega, kuhu ulatuvad inimeste kirjutatud mälestused, üsna eelajaloo lõppu kuuluvatel Uruki esimestel sumeri kirjapildiga savitahvlitel räägitakse Kuust. Viis tuhat viissada aastat tagasi, kui Mesopotaamias pandi alus tsivilisatsioonile, kaubandusele ja kirjaoskusele, ning kus leidus vaid vett, pilliroogu ja savi, arenes ka astronoomia. Ninives, Babülonis ja Nimrudis pidasid õpetlased Kuu erinevate positsioonide registrit, ennustasid varjutusi ja omasid ülevaadet Kuu faasidest. Nad teadsid, et lunaarkuu, mis on ajavahemik kahe hetke vahel, mil Kuu asetseb jälle Päikese ees, kestab 29,53 päeva. Nad arvutasid selle välja. Kuud vaadeldes mõõtsid nad aega veekelladega. Kuu on tegelane kõigis müütides ja kõigis usundites, sest ta on alati olemas olnud. Teda on alati nähtud. Ta on jäänud muutumatuks kogu inimkonna ajaloo vältel. Püsiv ja rahustav, aga ka ärevaks tegev. Ta muudab vormi ja värvi, paisutab ookeani, paneb kasvama taimed ja tantsima tondid. Kuu nägu on varjatud. Isegi Kuu sugu pole kindel. Alguses on ta jumal, siis jumalanna, tal on nii mehe- kui naisenimesid.
10
Sissejuhatus
Sumeris oli ta Nanna, Assüürias Sin. Uris püstitati talle ainulaadne tsikuraat ja Indias ehitati sadu templeid, kus vedade kiituselauludes kasutatakse ühte ja sama sõna nii jumal Soma kui ka püha taime soma kohta, mis lubab jumalaga ühendust võtta. Hiinas on Kuu jumalanna. Kambodžas oleneb olukorrast, kas ta on isand Kuu või emand Madu, sest ööd on külmad ja niisked ning Kuu jagab vihma, mida vajavad riisipõllud. Kreekas oli ta titaanide Hyperioni ja Theia tütar Selene. Roomlased kutsusid teda Lunaks. Kuud on alati austatud ja kuulda võetud, olgu ta jumal või jumalanna. Kuu räägib. Ta mõõdab aja kulgu ja peab arvestust. Ta juhib inimkonna elu ja määrab selle tempo. Seni pole Kuu ajalugu veel kirjutatud. Ometi võiks seda teha tuhandel viisil. Mina otsustasin seada teadusliku, astronoomilise ja füüsikalise lähenemise vastamisi varasemate müütidega. Arutades sellist võimalust teadlastega, kelle hulgas Patrick Rocher leidis lahkesti mahti mu raamat läbi lugeda, püüdsin populariseerida sageli üsna keerulisi teemasid, visandada neid lihtsustatult või anda avaramaid selgitusi. Need on väga esialgsed. Kuu ajalugu alles kirjutatakse. See kestab igavesti ja on veel üsna ebaselge.
11
kuu lühiajalugu
Kuu! Nii nagu teiegi, olen veetnud öid, vaadates seda üksildast taevakeha, mida Maa ei lasknud areneda planeediks. Olen alati unistanud sellest, et saaksin seal jalutada. Pühendasin Kuule oma õpingud ja kogu elu, hakkasin mõistma tema lausutud sõnu, seejärel tema tantsu rütmi ja isegi tema tekkimise müsteeriumi. See on terve romaan, mida tahan teile jutustada.
I Üksi nagu sta ar
T
a helendab pimeduses. Kuu on meie unistuste peegel, meie lootuste kuma ja hirmude vari. Ta on meie kujuteldav kaksik, esimene taevakeha, mida esimesed inimesed nägid, esimene, mille nad avastasid. Teda on vaid üks ja ta on üksik: Kuu on Maa ainuke looduslik kaaslane. Ja Maa on Päikesesüsteemi ainuke planeet, millel on vaid üks kaaslane. Kuu on kahekordselt unikaalne. Tema koht on loomulikul viisil saanud keskseks. Kui Johannes Kepler (1571–1630), üks esimesi
13
kuu lühiajalugu
astronoome, kes võttis omaks poolaka Mikołaj Koperniku (1473–1543) hüpoteesi, et Maa on vaid planeet, mis tiirleb ümber Päikese, tahtis uurida tähti, kasutas ta Kuud nagu etaloni. Ta selgitas taevakehade liikumist Kuu liikumise kaudu. Sellele tiirlevale objektile andis ta nimeks satelliit, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast satelles, tõlkes valvur või saatja. Saatja ja valvurina tiirleb Kuu ümber Maa. Ta on alati seal, isegi siis, kui me teda ei näe, on ta meie ainulaadsuse ainuke ja pidev tunnistaja. Me oleme Päikesesüsteemi ainsad olevused, kes elavad ainulaadsel planeedil, millel on üksainuke looduslik kaaslane. Kuu ei ole planeet, sest ta tiirleb ümber Maa, mis ise on planeet. Maa on planeet, sest ta tiirleb ümber ühe tähe, mida me nimetame Päikeseks. Kuu on vaid satelliit, mille arenemist planeediks takistas Maa. Seetõttu on nende vahel erilised suhted. ﾂ
Alguses oli kõik koos, kokku surutud maailmaruumi ühte punkti. Siis leidis aset sündmus, mida me nimetame Suureks Pauguks.
14
Üksi nagu staar
See väljend viib mõtted plahvatusele, mida saadab hirmus lärm. Ometi ei olnud mingit pauku, mingit heli, mitte midagi. Heli on laine, õhus leviv võnkumine, ja laine vajab enamasti levimiseks keskkonda. Võtke kivi ja visake see järve. Te näete, kuidas vees tekib ja liigub edasi laine. Võtke teine kivi ja visake see maha. Te ei märka midagi, kuigi maapinnaga kokkupuutel tekkivad lained levivad pinnases edasi. Helilaine saab levida vaid vedelikus, tahkes aines ja õhus. Maailmaruumis õhku pole, seal on tühjus, ei mingit müra. Suur Pauk toimus kõrvulukustavas vaikuses. Vaikne plahvatus. XVII sajandi keskel tegi Pascal oma teoses „Pensées“1 märkimisväärse avalduse: „Nende lõpmatute ruumide igavene vaikus kohutab mind.“ Väljendi Suur Pauk leiutas XX sajandi keskel inglise astrofüüsik Fred Hoyle. See oli mõeldud naljana, kummutamaks Fridmani kosmoloogilise standardmudeli teooriat (1922), aga sai ka nimeks ühele BBC programmile aastal 1949. Rohkem kui kuuskümmend viis aastat hiljem kasutatakse terminit 1
„Mõtted”. (Siin ja edaspidi tõlkija märkused.)
15
kuu lühiajalugu
Suur Pauk ikka veel, tähistamaks meie universumi algushetke. Laine igavene levimine keskkondades jääb alati kõrvulukustavaks ja kohutab mind. ﾂ
Alguses oli gaas. Universum oli täis gaasi, mis koosnes vaid vesinikust ja heeliumist. Nende kahe keemilise elemendi alusel moodustusid teised esmased aatomid, mida palju hiljem leidub inimkehas ja millest mõned tekkisid tähtede suremisel. Me oleme seega tähtede tolm. Vesinik on üks kahest elemendist, mida sisaldab vesi. Hydro 2 – vesi, gennao 3 – sigitama. Nagu teame, koosneb meie keha peamiselt veest, vedelikust, mis võimaldab transportida toitaineid rakkudesse ja viia samadest rakkudest ära laguained; iga täiskasvanud inimese kehast moodustab 65 protsenti vesi, see teeb oma nelikümmend liitrit. Teame ka, et vesi on elu allikas. Tema olemasolu mõnel teisel planeedil on tunnistuseks, et seal võib 2
Ladinakeelne sõnaliide tähendusega „vesi” või „vee”.
3
Piibli termin sigitamise või tekitamise kohta.
16
Üksi nagu staar
olla elu. Kui aga pole vett, pole ka elu. Seepärast otsitakse vett ja elu Marsil, seepärast ollakse pettunud, et Kuul pole vett, kuigi tema pinnavormide nimetustes on igasuguseid järvi ja meresid. Mul on rõõm viia teid kohe sinna seiklema. Inimkehad sisaldavad vett. Aga neis on ka heeliumi, haruldast gaasi, väärisgaasi, nagu ütlevad füüsikud. Heelium on saanud oma nime kreekakeelsest sõnast helios, mis tähendab päikest. Niisuguse nime sai ta 1869. aastal prantsuse astronoomilt Pierre Jules Janssenilt, kui too Päikest uuris. Seega me koosneme veest ja päikesest. Ja kõik see viib meid Kuu juurde. Tema ajaloo juurde. Aga kõigepealt lubage mul teile rääkida tähtedest. Te näete, et nad jutustavad taevakehast nimega Kuu juba mitu miljonit aastat enne tema sündi.
17