Ruumipilt 2017

RUUMIPILT

40 aastat sisearhitektuuri preemiaid 40 years of interior architecture awards

Estonia’s best interiors and design 2017

Ruumipilt traditionally surveys the best works of Estonian interior architecture by featuring the nominees for the Estonian Association of Interior Architects annual prizes. The selection mainly includes integral public interior designs with different functions, work environments, home interiors and exhibitions. This is an overview of more than 30 works, most completed last year, which foster a multifaceted view of the design ideas and vernacular that set the tone in Estonian interior architecture.

Eesti parimad interjöörid ja disain 2017

Ruumipilt koondab traditsiooniliselt Eesti sisearhitektuuri paremiku Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate nominentide näol. Valiku hulka kuuluvad peamiselt erineva funktsiooniga terviklikud avalikud ruumilahendused, töökeskkonnad, koduinterjöörid ja ka näitused. Siin on ülevaade enam kui kolmekümnest valdavalt möödunud aastal valminud tööst, mis tekitavad mitmekülgse pildi meie sisearhitektuuris tooni andnud kujundusideedest ja -keelest.

Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemiate žürii / Estonian Association of Interior Architects (EAIA) annual awards jury Kees Spanjers, sisearhitekt, arhitekt / interior architect, architect Jan Skolimowski, arhitekt / architect Kaido Kivi, sisearhitekt, disainer / interior architect, designer Pille Lausmäe, sisearhitekt / interior architect Kai Lobjakas, disainiajaloolane / art historian

RUUMIPILT 2017 Eesti parimad interjöörid ja disain / Estonia’s best interiors and design Koostaja ja toimetaja / Compiler and editor: Kai Lobjakas Kujundaja / Designer: Margus Tammik Töögrupp / Project team: Kairi Rand, Liivi Haamer, Kristi Org Projektijuht / Project manager: Kadri Kaljumets (o2 Works) Eesti keele toimetaja / Estonian language editor: Karin Kastehein Tõlge / Translation: A&A Lingua Portreefotod / Portrait photographs: Renee Altrov Trükikoda / Printing house: Printon Väljaandja / Publisher: Eesti Sisearhitektide Liit / Estonian Association of Interior Architects Teostus / Realization: o2 Works Tallinn 2017 ISSN 1736-4493 © Eesti Sisearhitektide Liit

Ruumipilt

Sisukord Contents 8

Arcwoodi peakontor Arcwood headquaters

45

12

24

44

16

28

48

66

20

32

52

70

Baar Parrot MiniBar Parrot MiniBar

Elisa Kulma esinduspood Elisa Kulma flagship store

Hotell Lydia Hotel Lydia

Hotell Sophia ja restoran Fii Hotel Sophia and Fii restaurant

Järveküla kool Järveküla school

Karl Storzi büroo Karl Storz offices

Kaubamaja Meestemaailm Kaubamaja men´s section

Kiltsi kaardilossi ekspositsioon Kiltsi Map Castle exposition

Korter Kivimäe tänaval Apartment in Kivimäe street

36

Kaubamaja Kingamaailm Kaubamaja shoe section

Kotka Tervisemaja Health Centre Kotka Tervisemaja

74

Kaubanduskeskus Arsenal Arsenal shopping centre

40

Korter Rotermanni tänaval Apartment in Rotermanni street

Näitus „Loomulik surm” Exhibition Natural Death

58

Korter Laial tänaval Apartment in Lai street

62

Korter Pariser Platzil Apartment in Pariser Platz

78

Näitus „Polaarruum” Exhibition Polar Spaces

120

140

102

124

144

106

128

148

Teater NUKU Puppet Theatre

82

Näitus „Uurali kaja” Exhibition Echo of the Urals

Rahvusarhiiv Noora püsiekspositsioon National Archives building Noora permanent exposition

Restoran Juur Juur restaurant

Telia Eesti peakontor Telia Eesti headquarters

92

112

96

116

Rahvusarhiiv Noora National Archives building Noora

Tekero põrandasalong Tekero showroom

132

88

Pagarikoda RØST RØST bakery

Pubi St. Vitus St. Vitus pub

Teater Ugala Ugala Theatre

Restoran Mon Repos Mon Repos restaurant

Restoran Pull Pull restaurant

136

Tokumaru takeaway Tokumaru takeaway

Velveti ja Uddu büroo Velvet & UDDU offices

Öpiku Ärimaja fuajee Öpik Business Building lobby

Tudengipreemia Student award Elin-Harriet Helemäe

Toimetajalt Editor’s note

67

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate väljaandmise traditsioon on Eesti ja Euroopa kontekstis tavatult pikk. Auhindu antakse tänavu välja juba neljakümnendat korda. 1977. aastal tollase ENSV Kunstnike Liidu kujundajate sektsiooni asutatud iga-aastaseid preemiaid on aastate lõikes antud välja erinevates kategooriates ja vahel ka kategooriatesse sõlmimata vaba valikuna üle saja. Aja jooksul on nende hulka kuulunud nii terviklikud interjöörid, näitusekujundused, mööbliesemed, objektid kui ka erialapublikatsioonid.

Tavapäraselt kuulutatakse välja konkurss ning liidu juhatuse nimetatud ning aastati varieeruv spetsialistidest koosnev žürii teeb esitatud tööde hulgast valiku.

Läbi nelja aastakümne on auhinna saanud Eesti sisearhitektuuri paremad tööd, millesse kuulub nii pikema kui lühema elueaga keskkondi, aga ka ühekordseid sündmusi, autoreiks siinsel sisearhitektuurimaastikul tegutsev ja seda analüüsiv paremik.

Premeeritud tööd annavad suurepärase ülevaate avaliku ja isikliku ruumi, aga samuti esemeloome eripäradest, moodustades nii justkui ajaloolise reljeefse punktiiri, mille abil joonistub välja kohaliku sisearhitektuuri lugu viimase nelja kümnendi vältel.

Premeeritud tööde kaudu on puhastunud välja pilt, mis kõneleb tänuväärselt mitme aastakümne keelt.

Sel aastal sõeluti ligi 70st esitatud tööst välja 33 aastapreemia nominenti. Kaasatud on ka juba mitmendat aastat iseseisva auhinnana välja antav tudengipreemia. Nomineeritud tööde seas ulatub erialane tegevusraadius büroodest teatrite, näituste ja kodudeni, geograafiline haare aga Tallinnast ja Põlvast kuni Berliinini. Ruumipilt 2017 tutvustab neid töid pildilise materjali kaudu ning võimaldab saada põgusalt aimu autorite tööprotsessi ning lõpptulemusega seotud mõtetest.

Teie käes on mitmekülgne ülevaade värskest Eesti sisearhitektuuri paremikust aastal 2017.

—— Kai Lobjakas Ruumipilt 2017 koostaja ja toimetaja / compiler and editor of Ruumipilt 2017

The tradition of the Estonian Association of Interior Architects annual awards is extraordinarily long in the Estonian and European context. The prizes are being handed out this year for the 40th time. Established in 1977 by the then Estonian SSR Artists Union designers section, over a hundred awards have been handed out over the years in different categories or sometimes freely without being confined to categories. Over the years, the award-winners have included full interiors, exhibition designs, furniture, objects and publications on related topics.

The standard procedure is that a competition is announced and a jury appointed by the Union’s board consisting of different members each year which makes a selection from among the nominated works.

For four decades, the awards have gone to the best works of Estonian interior architecture, including environments with longer or shorter lifespan, as well as one-time events; the interior architects behind these works are simply the best practitioners and thinkers on the local interior architecture landscape.

The award-winners make up a superb overview of the particularities of public and personal spaces and objects, forming a well-defined trajectory for telling the story of local interior architecture over four decades. The award-winning works reveal the big picture that speaks in the languages and styles of several decades.

This year, we sifted through 70 entries to select 33 nominees. For several years, a student prize has been handed out as an independent prize. The professional operating radius of the nominated works extends from offices to theatres, exhibitions and homes; the geographic reach from Tallinn and Põlva to Berlin. Ruumipilt 2017 introduces these works using plentiful images and also brings to light the architects’ thoughts regarding the work process and the final outcome.

You’re holding a multifaceted overview of the latest and best that Estonian interior architecture had to offer in 2017.

ESLi žüriilt

EAIA jury’s note Võimalus osaleda žürii töös ja saada kolme päevaga ülevaade Eesti sisearhitektuurimaastikust on põnev ja hariv. Missugune on üldpilt, tase, ideed, tulemused ning suundumused ja trendid? Kes on parimatest parim?

Sisearhitektuur on tundlik ala, mis reageerib üllatavalt kiiresti ühiskonnas toimuvatele muudatustele ja peegeldab selgelt meie ümber toimuvat. Kui meil kõigil läheb hästi, siis on seda tajuda nii eramute kui ühiskondlike hoonete sisearhitektuuris. Inimesed on siis avatumad, lennukamad ning tellija ja tegija ambitsioonid suuremad. Raskemal perioodil ollakse aga kokkuhoidlikumad ja kaalutlevamad.

Esiteks ei saa jätta mainimata, et esitatud tööde arv oli rekordiline. Seega tuli teha eelvalik ja siin said määravaks trendikuse välistamine ja lõpptulemuse terviklikkus. Iga interjöör on alati oma tellija ja looja nägu, seetõttu jäid kaalukausile tööd, kus seda koostööd oli võimalik hinnata.

Eesti sisearhitektuuri tase ja professionaalsus tõuseb ja levib iga aastaga. Me ei pea häbenema ei oma töökeskkonna, koolide ega ammugi mitte söögikohtade kujunduse pärast.

Lonely Planet kiitis Tallinna restorane aastal 2017 ja ma olen kindel, et oma osa mängib siin kindlasti ka sisearhitektuurilahenduste tase. Restoranide ja kohvikute osakaal oligi valdav esitatud nominentide seas.

Kõik tööd olid kõrgel tasemel, külastajate seas juba lemmikuks saanud ning seetõttu oli ka lõppvaliku tegemine ülekohtuselt keeruline.

Eraldi võiks välja tuua tööd, kus aastapreemiale olid esitatud tootmishooned ja haigla. On aru saadud, et sisearhitekti kaasamine võib küll ehituseelarvet tõsta, kuid lõpptulemuseks on tänapäeva nõuetele ja esteetikale vastav töökeskkond, mis parandab omakorda kindlasti töötulemusi ja omaniku reputatsiooni nii klientide kui ka töötajate seas.

Positiivselt üllatas esitatud näitusekujunduste maht ja tase. Tööd olid väga erinevad nii sisult, esitluslaadilt, mahult kui ka eelarvelt, aga seda põnevam oli lõpptulemusi jälgida.

Kõik sõelale ja nominentide loetellu jäänud tööd on head ning esitatud tööde kvaliteet ühtlaselt kõrge ja professionaalne. Sisearhitekti töö on aina rohkem meeskonnatöö ja see, kas koostöö laabus või mitte, on alati tajutav ka lõpptulemuses. Sisearhitekt on võrdne partner kõikide teiste projekteerijatega ning tema rolli ruumi mõju ja miljöö kujundamisel on võimatu alahinnata.

See ongi ehk 2017. aasta interjööride nägu ja selle üle võib vaid rõõmu tunda!

—— Pille Lausmäe žürii liige, ESLi juhatuse esimees / member of the jury, chairman of the board of EAIA

It was exciting to take part in the work of the jury and gain an overview of the Estonian interior architecture landscape – the general impression, calibre, ideas, results, and trends and orientations.

Interior architecture is a sensitive area that is surprisingly responsive to changes taking place in society, reflecting clearly what is going on around us.

When things are on the upswing for a society, it can be perceived in the interior architecture of private homes and public buildings as well. People are more open, their imaginations are freer to soar, the customer and architect’s ambitions are greater. In a difficult period, however, people are more conservative, exercise more discretion.

First of all, it should be noted that a record number of works were nominated. So an initial selection had to be made, and it was critical to exclude trendiness and to reward integrity of the final result. Every interior always ultimately resembles the people who commissioned and created it.

So the interiors that made the initial cut were ones where the collaboration between architect and customer could be evaluated.

The calibre and professionalism of Estonian interior architecture is rising and awareness of its quality is spreading with each passing year. There’s no reason to be modest about our working environment, our schools, to say nothing about the design of our dining establishments.

In 2017, Lonely Planet praised Tallinn’s restaurants and I’m sure that the calibre of their interior architecture played a part in this honour. A predominant share of this year’s nominees were restaurants and cafés. All of the works were at a high level, long having become favourite haunts for their patrons.

The production buildings and hospital nominated for the annual prize deserve to be separately highlighted. A realization has dawned: hiring an interior architect may increase the construction budget for such a facility, but the end result is a work environment that meets contemporary requirements and aesthetics that is bound to improve job performance and the owner’s reputation among clients and employees alike.

The extent and calibre of the exhibition designs nominated was a positive surprise. The works varied greatly in content, presentation style, size and budget.

All of the works, both in the final cut and the list of nominees, were good and the quality was consistently high and professional. The interior architect’s job is increasingly a team process.

The interior architect is an equal partner to all the other members of the design team, and the interior architect’s role in shaping the impact and milieu of a space is impossible to underestimate.

These were the main trends in the 2017 crop of interiors, and that’s something we can only be pleased with!

Arcwoodi peakontor Arcwood headquaters

89

asukoht/location— Pärnaõie 32, Põlva autorid/authors— Kadri Tamme, Harri Kaplan, Liis Mägi arhitektuur/architecture— Kadarik Tüür Arhitektid tellija/client— Peeter Puit ehitaja/builder— Vilcon Ehitus fotod/photos— Tõnu Tunnel

Arcwood on kohalik pika traditsiooniga puidutootmisettevõte Põlva metsade vahel, mis investeeris uude arhitektuuribüroo KTA projekteeritud hoonesse ja koondas siia kogu oma meeskonna ning tootmise. Sisearhitektuurselt on tootja loonud oma materjali kasutades tihedas funktsionaalsete tsoonidega töökeskkonnas eri puiduliikidest kollaažiliku terviku.

Milline oli lähteülesanne?

Kadri Tamme, Harri Kaplan ja Liis Mägi on mõnusa energiaga hullud arhitektuuri ja sisearhitektuuri fännid.

Kadri Tamme, Harri Kaplan and Liis Mägi are architecture and interior architecture fans with an agreeable energy and zaniness.

Lähteülesandeks oli luua funktsionaalne ja selge kontoriruum, mis sobiks ühtlasi KTA loodud arhitektuuriga ja teisalt tooks välja Arcwoodi suhte puiduga. Võrdlemisi selge joone andis ette juba silmapaistev arhitektuur, mis kajastus konstruktsioonina ka siseruumis. Tähtis oligi arhitektuur, puidutöötlemise tehnoloogiast tulenev uus esteetika ja funktsionaalsus ühtseks tervikuks siduda.

Mitmete elementide teostamisel on kasutatud Arcwoodi enda tooteid ja tehnoloogiat, mis moodustab kontoriruumi elementidest justkui näidised. Seega on ruumis kokku viidud kaks funktsiooni, mis üksteist täiendavad.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Lähtusimegi Arcwoodi kasutatavatest puidutöötlemise tehnoloogiatest ja puidu enda materjaliesteetikast. Kõik sujus. Tegime eskiisi, mis tellijale sobis, ja liikusime edasi järgmiste projekti etappidega.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Tegime ruumimulje võimendamiseks ettepaneku, et kaldpindne katuslagi oleks nähtav, akustiline ripplagi vahetult konstruktiivsel lael ja ventilatsioonitorud ja muud kommunikatsioonid allpool ripplage. Siia lisandus tellija otsus kütta kontorit laekiirgurpaneelidega. Kokkuvõttes paras pähkel, et akustilise lisakihiga küttepaneelid, kaablirennidele kinnituvad valgustid, ventilatsioonitorud jm kommunikatsioonid toimivaks lahenduseks kokku liita.

Ei oska eraldi väga midagi välja tuua. Projekteerimise käigus vahetus puitkonstruktsioonide insener ja me pidime vastavalt uuele lahendusele ka sisearhitektuurse osa üle vaatama.

Millega te kõige enam rahul olete?

Päris ilus trepp sai.

Arcwoodi peakontor

This local wood production company with long traditions, located amidst the forests of Põlva County, invested into a new building designed by the architecture offices of KTA and moved its entire team and manufacturing operations there. Arcwood’s headquarters is a collage-like space featuring wood from different species of trees in a work environment with dense functional zones.

What were the terms of reference?

10 11

To create a functional and clear office space that would showcase KTA architecture and also highlight Arcwood’s relationship to wood. Fairly clear contour lines were provided by the outstanding architecture, which was also reflected structurally in the interior. It was important to integrate the architecture, the new aesthetic inspired by woodworking technology, and functionality into a whole.

Arcwood’s own products and technology were used to execute a number of elements, which turns the office space elements into something akin to samples. Two complementary functions have thus been merged in this interior.

What was your design concept based on?

Precisely that – the woodworking technologies used by Arcwood and wood’s own material aesthetics. Everything went smoothly. We made a schematic drawing, the customer liked it, and we moved on with the next phases of the project.

What proved the most complicated?

To amplify the spatial impression, we proposed that the sloping roof would be visible, that an acoustic suspended ceiling be installed directly on the weight-bearing ceiling and that ventilation ducts and other utilities would run underneath the suspended ceiling. The customer added the decision to use radiant ceiling panels to heat the office. It was a real challenge to meld all of this – the heating panels with the extra acoustic layer, the lighting fastened to the cable ducts, the ventilation pipes and other utilities – into a functioning whole.

I can’t really highlight anything in particular. The engineer responsible for the wood structures was replaced during the project and we had to review the interior architecture as well based on the new solution.

Forbo Eternal vinüülkatted / Forbo Eternal design vinyl sheet / Floorin / floorin.ee

What were you most satisfied with?

The stairs ended up pretty nice-looking.

2. korruse plaan 1st floor plan

Arcwoodi peakontor

Tegu on Eesti esimese büroohoonega, mis ehitatud ristkiht-liimpuidust CLTst. Ka avara interjööri ja hea sisekliimaga ehitise sisearhitektuurses lahenduses on realiseeritud palju ristkiht-liimpuidu kasutusvõimalustest tulenevat eksklusiivsust.

This is Estonia’s first office building built of cross-laminated timber (CLT).

The interior architecture of this building, with a spacious interior and good indoor climate, also capitalizes on the exclusivity arising from the possibilities afforded by CLT. —— Peeter Peedomaa, juhatuse esimees / chairman of the management board

Baar Parrot MiniBar Parrot MiniBar

12 13

asukoht/location— Vana-Posti 7, Tallinn autorid/authors— Lilia Kristianson, Reet Helisabeth Karm (Sisearhitektid KARM&KRISTIANSON) tellija/client— Minibar ehitaja/builder— MT Ehitus fotod/photos— Anne-Mai Pällo

Sisearhitektid KARM&KRISTIANSON, Reet Helisabeth Karm ja Lilia Kristianson on dünaamiline duo, kelle jaoks sisearhitektuur on elustiil ja kirg. Iseloomuga projektid korteritest-eramutest avalike ruumideni sünnivad paljude osapoolte koostöös ning on väikseima detailini läbi mõeldud. Nad vaimustuvad põnevalt keerukatest objektidest, sest nii sünnivad nende parimad ideed ja lahendused.

Interior architects KARM&KRISTIANSON, Reet Helisabeth Karm and Lilia Kristianson are a dynamic duo for whom interior architecture is a passion and way of life. Their personality-filled projects from apartments and private homes to community buildings come about through collaboration between many parties and are thought through down to the last detail. They live to work on complex projects – the source of their best ideas and solutions.

Parrot MiniBar on troopiliselt kirju ja vohav maastik väärika vanalinna hoone kahel korrusel. Ruumiliselt on loodud kaks ala, millest üks pakub urbanistlikku rohelust, teine esitab aga lavastuslikus võtmes salapärast maailma.

Milline oli lähteülesanne?

Ehkki Parrot MiniBari meeskonna näol on tegu professionaalidega, kes on palju maailmas ringi vaadanud, anti meile suuresti vabad käed. Lähteülesandeks ja ühtlasi sisearhitektuurseks proovikiviks oli uue loomine vanale põhjale: kuidas luua sajanditevanusesse hoonesse nüüdisaegne avalik ruum nii, et see sobiks restoraniks ja kokteilibaariks. Meid sütitas ka ajastu – 1920. aastad. Juba enne nime lõplikku valikut hakkas meil peas tiirutama üks värviliste sulgedega lind ja suur segane džungel, mida tahtsime teha sama segaseks interjööriks.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Parrot MiniBaris on peidus kaks maailma, mis on ühendatud salajase sissepääsuga. Restorani sisearhitektuurse kontseptsiooni idee on inspireeritud 1920. aastate maailmast ning F. Scott Fitzgeraldi „Suurest Gatsbyst“, detailid peegeldamas selle ajastu suurlinlikku glamuuri. Lisaks oli papagoi oma värvikireva elupaigaga meie kujunduskontseptisooni lahutamatu osa. Oluline roll on siin taimedel, mis on kõik elusvormid. Keldrikorruse eksperimentaalne kokteilibaar on inspiratsiooni saanud tollasest Ameerika keeluajast – siin on rõhk sumedatel toonidel ning sisustusleidudel. Kindel plaan oli projekti kaasata kohalikke disainereid ning kunstnikke.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Keerulisi nüansse oli palju, aga see ongi just huvitav. Põrkasime korduvalt kokku olukorraga, kus esialgseid jooniseid usaldades tuli tõdeda, et tegelikud ruumide mõõdud erinesid lausa meetrites jne. Kommunikatsioonidega arvestamine ja nende paigutamine oli kindlasti paras proovikivi. Oluliseks mõttekohaks kujunes ka kaht korrust ühendav vana trepp. Ühendus pidi säilima, aga samas oli vaja trepp kontseptuaalsetel põhjustel kliendi silme eest varjata. Tulemuseks on väike eri tasapindadega džungel, mis peidab endas salajast ühendusteed allmaailmaga. See projekt läheb meie jaoks kindlasti ajalukku just rekordarvu ümbertegemiste poolest, aga see kõik oli vajalik, et tulemus oleks viimase peal.

Ujuv Parrot Baar saun MiniBar

Parrot MiniBar is a tropically colourful and luxuriant landscape taking up two floors in a distinguished Old Town hotel. Two areas were created in the interior, one of them providing urbanistic greenery, the other opening the door to a mysterious world in a theatrical style.

What were the terms of reference?

14 15

Although the Parrot MiniBar team was made up of professionals who have seen a great deal of the world, we were largely given free rein. The terms of reference and the touchstone in terms of interior architecture was creating a new content for an old base: how to establish a public interior in a centuries-old building so that it would be appropriate for a restaurant and cocktail bar. We were fascinated by the era – the 1920s. Even before the name was finalized, we started entertaining visions of a bird with colourful plumage and a great wild jungle that we wanted to turn into an interior that would be just as wild and chaotic.

What was the basis for your design concept?

Parrot MiniBar conceals two worlds, connected by secret entrance. The idea for the interior architecture of the restaurant was inspired by the world of the 1920s and F. Scott Fitzgerald’s The Great Gatsby, the details reflecting the big-city glamour of the period. In addition, the parrot and its colourful habitat were integral to our concept. Plants play a key role, and they’re all living specimens. The experimental cocktail bar on the basement level was inspired by Prohibition era America – the emphasis is on dusky tones and furnishing details. We insisted on using local designers and artists for this project.

What proved the most complicated?

There were many complicated nuances, but exactly that was what made it intriguing. We collided repeatedly with a situation where we went with the preliminary drawings but had to admit that the actual interior’s measurements were metres off, and so on. Factoring in utility networks and finding room for them – that was a real challenge. The old staircase connecting the two floors involved some thought. The connection had to be retained, but conceptual reasons also dictated that the stairs had to be out of sight for customers. The result is a jungle with different levels that conceals a secret passage to the underworld. This project will certainly be remembered by us for the record number of do-overs, but it was all necessary for the end result to be top-notch.

Eritellimusmööbel / Custom made furniture / Enima / www.enima.ee

Keldri- ja 1. korruse plaan Basement and ground floor plan

Parrot MiniBar väljendab teistmoodi mõttelaadi ja lähenemist. See on koht, kus võtta aeg maha, nautida ja ennast unustada. Oma terviklikkuses on ta meie hinge peegel, milles on põimunud kogemused, unistused ja uskumused.

Parrot MiniBar expresses a different kind of idea and approach. It’s a place to take time out, enjoy and forget oneself for a while. Its fullness is a reflection of our spirit, weaving experiences, dreams and beliefs.

—— Teele Raam, omanik ja perenaine / owner and hostess

Baar Parrot MiniBar

Elisa Kulma esinduspood Elisa Kulma flagship store

16 17

asukoht/location:— Aleksanterinkatu 19, Helsingi autorid/authors:— Jan Graps, Ken Ruut (JANKEN Wisespace) graafika/graphics:— Kristian Kirsfeldt, Kaarel Vahtramäe (Velvet) tellija/client:— Elisa ehitaja/builder:— Planex fotod/photos:— Jan Graps, Oleg Hartšenko

Elisa Kulma on eksperimentaalne esitlusruum Helsingis, kus tugeva iseloomuga ja kohati metsik kujundus vastab ettekujutusele tavatust nüüdisaegsest äripinnast, mida saab kohandada mitmesugusteks sündmusteks ja olukordadeks.

Vennad Jan Graps ja Ken Ruut on koos tegutsenud 15 aastat ning moodustavad disainitandemi JANKEN Wisespace, mis keskendub intelligentsete ruumikontseptsioonide ja terviklike brändikeskkondade loomisele. Koostöö Velveti disainiagentuuriga on näidanud, et ruumikeskkonna graafilise kihi professionaalne lahendamine on sama oluline nagu muud sisearhitektuursed projektifaasid.

Brothers Jan Graps and Ken Ruut have been working together for 15 years and make up the designer tandem of JANKEN Wisespace, which specializes in creating intelligent spatial concepts and integral brand environments. Their cooperation with Velvet design agency has shown that professional handling of the graphic layer of spatial environments is just as important as other interior architectural project phases.

Milline lähteülesanne teil oli?

Lõplik lähteülesanne valmis koostöös kliendiga. Antud juhul toimis ideaalselt stsenaarium, kui disainerid kaasatakse juba algfaasis äripinna kontseptsiooni juurde. Peamine sõnum oli see, et tegu pole päris tavalise kauplusega, vaid uuelaadse meediasündmuste toimumise ja kohtumiste paigaga kõigi jaoks, kes huvituvad uutest trendidest ja tehnoloogiatest. Lisaks suletud presentatsioonide alale pidi saama kõiki elemente liigutada ja ümber paigutada.

Millest te oma kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Pood asub ajaloolises hoones Helsingi keskuses, millest on tingitud ka kombinatsioon retroromantikast ja steampunk-esteetikast tänapäevaste digitehnoloogiliste seadmetega. Betoonpostide ümber paigaldatud ekraanid on kaetud ornamentaalsete võredega, et varjata nende kui liialt tavapäraste meediaseadmete välimust. Poe keskne figuur on seinakõrgune stiliseeritud digitaalne härrasmees, kes aitab orienteeruda telekommunikatsiooni terminite maailmas. Samas on esitatud ka olulisemad kommunikatsioonitehnoloogia kõrghetked 19. sajandi lõpust kuni faktini, et soomlased olid mobiilside kasutamises esirinnas aastal 2015.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime mood-board-pakettide koostamisega, et jõuda kliendiga ühise visuaalse keele leidmiseni. Jõudsime selle tulemuseni, et visuaalne kaubamärk Elisa jääb esindatuks vaid digitaalse meedia vahendusel. Füüsilisel kujul kasutame ruumis ainult brändilubadust „Uued arukad viisid tuttavate tegevuste tegemiseks“.

Ruumigraafika väljatöötamiseks kaasasime disainiagentuuri Velvet, kelle esitatud lennukas stiil kohe positiivselt vastu võeti.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kõige keerukam oligi mobiilse moodulpoe kontseptsiooni lahendamine. Kõik sisustuselemendid pidid olema ratastel ning nende voolukaablid ühendatavad lae kaudu. Kuna tsoonid on pidevas muutumises, ei saanud väga täpselt markeerida ei kliendi-, müügiega tööala.

Elisa Kulma esinduspood

Elisa Kulma is an experimental demo space in Helsinki where design with a strong personality, sometimes even unbridled nature, meets an unconventional contemporary commercial space that can be adapted for different events and situations.

What terms of reference were you handed?

The final terms of reference were prepared in collaboration with the customer. In this case, the scenario of involving the designers already in the early phase worked ideally. The main message was that this was not really supposed to be an ordinary store, but a new kind of space for media events and meetings for everyone interested in new trends and technologies. Besides the closed presentation area, all of the elements had to be movable, able to be repositioned.

What was the basis for your design concept?

18 19

The store is in a historical building in central Helsinki – hence the combination of retro romanticism and steampunk aesthetics with modern digital tech. The screens installed around concrete pillars have ornamental lattice over them to conceal their appearance as too-conventional media devices. The central figure in the store is a wall-height stylized digital gentleman who helps orientate in telecommunication terminology. It also depicts the top moments in communication technology from the late 19th century up to the fact that the Finns led the world in use of wireless communications in 2015.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

We started by putting together mood-board packages to decide with the customer on a consistent visual style. We attained the result that the visual trademark Elisa would only be represented via digital media. The only thing we displayed in physical form in this interior was the brand promise, which essentially translates as “New smart ways of doing familiar things”. We brought on the Velvet design agency to develop the signage, and their high-flying style immediately got a positive reception.

What proved the most complicated?

The most difficult was to design the concept for the mobile module store. All furnishing elements had to be on wheels and their power cables were connected via the ceiling. As the zones are in constant change, we could not precisely delineate customer, sales or work areas.

Põhiplaan Floor plan

Jan & Keniga oli väga inspireeriv Kulma projekti juures koos töötada. Nad kuulasid meid hoolega ja esitasid samas väljakutseid meie mõtteviisile.

Tulemus sai täiuslik: ilus ja samaaegselt elegantne, aga ka futuristlik ja praktiline. Meie klientidele meeldib see väga!

It was inspiring to work with Jan & Ken during Elisa Kulma project – they listened to us carefully and at the same time challenged our thinking. The result is just perfect: beautiful, at the same time elegant but futuristic and practical. Our customers love it!

—— Merja-Vene-Tempest, Elisa Kulma arendusdirektor / Development Director Consumer Marketing & On-line Interactions Elisa Kulma Oy

Elisa Kulma esinduspood

Hotell Lydia Hotel Lydia

20 21

asukoht/location— Ülikooli 14, Tartu autorid/authors— Kaire Kemp-Tišler, Ea Andla (Sisearhitektuuribüroo ArtAku) arhitektuur/architecture— Allianss Arhitektid muinsuskaitselise osa kaasprojekteerija/ co-designer of part under heritage conservation— ARC Projekt tellija/client— Toomemäe Kinnisvara ehitaja/builder— Ehitustrust fotod/photos— Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla asutasid 2001. aastal koos sisearhitektuuribüroo ArtAku ja kaasavad vajadusel ka abijõudu.

Oma tugevuseks peavad nad suurt praktilist kogemust mahukate objektidega. Sõltuvalt lähteülesandest loovad nad mitmes võtmes interjööre, kus inimesel oleks hea olla.

Kaire Kemp-Tišler and Ea Andla founded their joint architecture office of ArtAku in 2001, as a two-woman endeavour, with outside help used as needed. Their strength lies in their extensive practical experience with large-scale sites. Deepening on the terms of the project, they create interiors in many different styles, all of them places where users feel comfortable.

Hotell Lydia on esmapilgul tagasihoidlik hoone Tartu kesklinnas, kuid sees avaneb avar mitmetasandiline ruum, mis koosneb kahest osast, ajaloolisest ja nüüdisaegsest. Hotell mahutab hulga numbritubasid, spaad ja viis meetrit tänavapinnast allpool asuvat mastaapset ürituskeskust. Hotelli eri ajastutest pärinevaid osi ühendab detailirohke kujunduskeel, mis hajutab ruumilise eristuse vaevutajutavaks.

Milline oli lähteülesanne?

Esimeses järgus osalesime väikesel kutsutud konkursil, kus tuli esitleda oma ideed, mis sobiks arhitektuurse lahenduse, väärika asukoha ja hoone funktsiooniga. Sisearhitektidelt oodati huvitavaid ideid ja sobivaid lahendusi, mis töötaksid ühtse tervikuna hotelli nime, üldise imidži ja klienditeenindusega. Protsess muidugi arenes koostöös tellija ja kogu meeskonnaga töö käigus.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Hoone koosneb kahest osast: muinsuskaitsealune rekonstrueeritud ja uus juurde ehitatud pool. Meie kontseptsioon oli siduda need arhitektuurselt täiesti erinevad osad omavahel kokku – tuua uude osasse vana hõngu ja viia vanasse uut käekirja. Meil oli kogu kujunduses üks ja väga selge eesmärk: luua meeleolult hästi hubane, natuke pidulik butiigilik hotell, mis kõnetaks klienti, pakuks üllatusi ja meeldejäävaid detaile.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Koos tellija meeskonnaga alustasime sellest, et kujundada hotellile n-ö oma lugu ja käekiri. Sinna juurde kuulus hotelli funktsioonidest lähtuv pikk töö nii uue kui vana hoone põhiplaanidega. Protsessi käigus muutusid need kardinaalselt, kui tehti julge otsus viia kogu ürituskeskus teiselt korruselt sügavale maa alla.

Kogu projekteerimise aeg kujunes plaanitust pikemaks, mis tagasi vaadates on hea – nii saime süveneda detailidesse ja rohkem katsetada.

Millega te kõige enam rahul olete?

See on nii tore, et inimesed kirjutavad meile aeg-ajalt siiamaani, küsides infot asjade kohta, mis neile Lydias väga meeldisid.

Oleme väga rahul, et hotell kui toode tervikuna on saanud klientidelt ülihead tagasisidet ja palju kiitust.

Hotell Lydia

22 23

The first impression of the Lydia Hotel is of a modest building in central Tartu, but inside, a spacious, multi-level interior unfolds, consisting of two parts – a historical and modern section. The hotel has a great number of rooms for guests, a spa and a large event hosting centre located five metres below street level. The hotel’s areas originating from different eras are tied together by a detail-rich visual language that makes the distinctions just barely perceptible.

What were the terms of reference?

In the first phase, we entered a small invitational competition where we had to present our ideas. The idea had to be suitable for the architectural solution, the distinguished location and function of the buildings. The interior architects were expected to provide intriguing ideas and appropriate solutions that would work together as a whole with the hotel’s name, general image and customer service. The process naturally developed in the course of the work, in cooperation with the customer and the entire team.

What was the basis for your design concept?

The building consists of two parts: the renovated side, which is under heritage conservation, and the new-addition side. Our concept was to tie these architecturally completely different parts into a whole – to bring an old ambience into the new part and introduce a new style into the old part. We had one very clear goal throughout the design: to create a very intimate, slightly pompous boutique-ish hotel that would speak to the customer, holding surprises and memorable details in store.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

Along with the customer’s team, we started from designing for the hotel its own narrative, so to speak, and signature style. It involved a long work process with the basic plans for the new and old building based on the hotel’s functions. In the course of the process, the basic plans changed completely when a bold decision was made to move the entire event hosting centre deep underground from the original intended location on the second floor. The time we spent on the design proved longer than planned, which in hindsight was good – we could immerse ourselves in the details and experiment more.

What are you most satisfied with?

It’s so great that people still write to me from time to time asking for information about features they really liked in the Lydia. I’m very satisfied that the hotel “product” as a whole has received such rave reviews from guests.

2. korruse plaan 1st floor plan

Meie soov oli luua Tartu vanalinna kõrgetasemeline hotell, kus külalistele edasiantav luksus väljenduks eelkõige hubasuses ning nad tunneksid ennast koduselt. Kuna hoone asub Tartu südames, raekoja kõrval, siis oli meie jaoks oluline, et hotell oleks ka tartulik ning sobituks nii väliselt kui sisemiselt ideaalselt sellesse keskkonda. Mul on ääretult hea meel, et see on koostöös arhitektidega nii hästi õnnestunud!

We wanted a high-calibre hotel in Tartu’s Old Town, where the luxuriousness conveyed to guests would be expressed mainly in the comfortable, intimate atmosphere and they would feel at home. As the building is located in the heart of Tartu next to the historical Town Hall, it was important that the hotel embody the spirit of Tartu and that the exterior and interior both fit into the environment. I’m overjoyed that we succeeded so well in doing so in cooperation with the architects!

—— Kristo Seli, hotelli juht / director of the hotel

Hotell Lydia

Hotell Sophia ja restoran Fii Hotel Sophia and Fii restaurant

24 25

asukoht/location— Ringtee 75, Tartu autorid/authors— Ville Lausmäe, Peeter Klaas (VL sisearhitektuur) arhitektuur/architecture— Arhitektuuribüroo Peil eritellimusmööbel/ custom furniture— Sarkop, Kalla mööbel, PSI Sisustus tellija/client— Tartu Hotels ehitaja/builder— Ehitustrust, KRC Ehitus fotod/photos— Terje Ugandi, Silver Gutmann

Hotell Sophia koos restoraniga Fii Tartu äärealal Lõunakeskuses on välisilmelt neutraalne ja piirkonda sulanduv hoone, mille sees avaneb detailirohke ja samas rahulik keskkond. Kujundajate eesmärgiks oli luua lihtsate võtetega äratuntav keskkond, kus ühisnimetajaks on pehme hubasus.

Milline oli lähteülesanne?

Sisearhitektuuribüroo VLSi on asutanud Ville Lausmäe aastal 2007.

See pakub sisearhitektuurseid lahendusi väikestest eraobjektidest kuni suurte avalike objektideni. VLS töötab meeskonnapõhiselt, nii et kõik annavad oma loomingulise panuse. Praegu tegutsevad büroos Peeter Klaas, Kariina-Kristiina Kaufmann, Anna Kangur ja Katrin Talvik.

The interior architecture practice of VLS was founded by Ville Lausmäe in 2007. It offers interior architectural solutions from small private projects to major public works. VLS operates as a team, so that everyone contributes something to the creative whole. The architects currently working for the office are Peeter Klaas, KariinaKristiina Kaufmann, Anna Kangur and Katrin Talvik.

Lähteülesandeks oli luua hotellile identiteet ning planeerida ja sisustada kõik alates tubadest kuni restoranini sihtgruppi ning asukohta arvestades. Aluseks oli hotelli ja restorani universaalsus ning üsna lai spekter tulenevalt sihtgrupi suurusest. Klientideks on pigem läbisõidul olevad inimesed, kellel kesklinna ilmtingimata asja ei ole, ja restorani puhul ka Lõunakeskuse külastajad-töötajad.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Meie taotlus oli saavutada kujundus, mis oleks värske, ent hubane ning looks uut taset hotellimaastikul. Läbivaks sai ühtne joon ilma monumentaalsuseta. Kasutasime omajagu pehmema olemisega võtteid, materjale ning viimistlusi. Tubade puhul üritasime tekitada pigem väikest elu- kui hotellituba, et see oleks koht, mis oleks esinduslik, aga kus inimene ei tunneks end eemalseisjana. Restorani joonistasime selliselt, et see oleks rikkalik ja kihiline, ent säilitaks oma korrapära, sest oli vaja vastanduda väliskeskkonna lagedamapoolsele tehnomaastikule.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime sihtgrupi ja konkurentsi analüüsimisest, et paika panna, kellele ning millist hotelli me teeme ja mis tasemel peaks interjöör olema, et konkurentidest selgelt üle olla. Projekteerimist alustasime hotellitoast kui läbisõitja elutoast, kuna sellega oli ehituse mõttes ajaliselt kõige kiirem. Tubade juurest liikusime edasi üldaladele.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kõige keerulisem oli piiri kompamine just kujunduslikult – märksõnadeks šikk, moodne ja kodune. Luua hotellituba, mis taotleks kodusust, ning restoran, kus võiks ka ilma ülikonnata end mõnusalt tunda. Eesmärk oli luua keskkond, mis oleks igas mõttes kvaliteetne, tekitamata võõristust üheski sihtgrupis.

Millega kõige enam rahul olete?

Rahul oleme sellega, et lõplik väljanägemine on kooskõlas sellega, mis plaanitud: ühes võtmes interjöör, lisandiks tiba pehmust.

Oleme hotelli ise ka kasutanud Lõuna-Eesti väravana – see tundub oma rolli hästi täitvat.

Hotell Sophia ja restoran Fii

Hotel Sophia and restaurant Fii at Lõunakeskus on the outskirts of Tartu has a neutral external appearance and blends into the area, but inside a detail-rich and yet tranquil environment unfolds. The designers aimed to use simple techniques to create a distinctive environment that could be summed up by the phrase “soft cosiness”.

What were the terms of reference?

The terms of reference were to create an identity for the hotel, and plan and furnish everything from the rooms to the restaurants bearing in mind the target group and the location. The design was based on the universality of the hotel and restaurant and a rather broad spectrum in light of the size of the target audience. Guests here tend to be people passing through the area who have no reason to go into central Tartu, and the restaurant is frequented by the Lõunakeskus shopping centre’s visitors and employees.

26 27

What did you base your design concept on?

Our aim was a design that would be fresh but intimate and set a whole new standard on the hotel landscape. A common style without monumentalism was the chosen leitmotif. We used a fair bit of softer techniques, materials and finishing methods. In the hotel rooms, our model was a small living room more than a hotel room – a place that would be prestigious but where people wouldn’t feel like an outside observer. As to the restaurant, we planned it so it would be lavish and rich in layers but also preserve a certain regularity, as we needed to strike a contrast to the external environment, which tends to be a fairly barren manmade landscape.

What did you start with and what was the work process like?

We started by analysing the target group and the competition to put in place who we were designing for and what kind of hotel we were designing; what calibre of interior would clearly outdo the competitors. We started the design process from the hotel rooms, which are like living rooms for travellers, as this was the most urgent part from a construction standpoint. After the rooms, we worked on the common areas next.

What proved the most complicated?

The hardest part was getting a feel for how far we could go in the design sense – telling the difference between chic and modern and home-like. Creating a hotel room that would aspire to homeliness and a restaurant one could feel comfortable in even without jacket and tie. The aim was to create an environment that would be high-quality in every sense without alienating any target group.

What are you most satisfied with?

We’re happy that the final appearance harmonized with what we planned – an interior in a single uniform style, with a bit of softness as an addition. We’ve used the hotel ourselves as a gateway to southern Estonia – it seems to be fulfilling its role well.

Fragmendid tüüpkorruse plaanist ja restoranist Fii Fragments of typical floor plan and restaurant Fii

Tellijana teadsime üsna täpselt, millist hotelli soovime, ning seetõttu oli lähteülesanne põhjalikult läbi mõeldud. Meil oli ka piisavalt aega projekti elluviimiseks. Koostöö Ville Lausmäe ja Peeter Klaasiga oli algusest peale mõlemale poolele mõistetavatel alustel ning sujus mõnusalt. Restorani puhul oli vaidlusi enam, aga lõpptulemus sai hea, nii hotellis kui ka restoranis.

Palju parem, kui alguses oleksin julgenud oodata.

In commissioning this work, we knew quite exactly what kind of hotel we wanted and thus the terms of reference were thoroughly conceived. We also had enough time to carry out the project. The collaboration with Ville Lausmäe and Peeter Klaas was based on principles that both parties were clear on, and it proceeded pleasantly. There were more disagreements in the case of the restaurant, but the end result was good, both in the hotel and the restaurant. It was much better than I’d dared to hope in the beginning.

—— Verni Loodmaa, juhatuse esimees / chairman of the management board

Hotell Sophia ja restoran Fii

Järveküla kool Järveküla school

28 29

asukoht/location— Reti tee 20, Rae vald autorid/authors— Margit Teikari, Tuuli Trei arhitektuur/architecture— Ahti Kooskora, kaasa töötasid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru, Peep Urb (Sweco Projekt AS) akustika konsultant/ acoustics consultant— Linda Madalik graafika/graphics— Tuuli Laumets (Age McCann) tellija/client— Rae vald ehitaja/builder— Nordecon fotod/photos— Tuuli Trei, Margit Teikari, Ahti Kooskora, Rasmus Kooskora

Järveküla kool on uus nüüdisaegse ruumiprogrammi ja sisearhitektuuriga hoone, mis on kujundatud selgelt tsoneeritud ja visuaalselt liigendatud ning kohati funktsionaalselt ümberkohandatavaks tervikkompleksiks.

Milline oli lähteülesanne?

Margit Teikari (Stuudio TEMA) ja Tuuli Trei (Stuudio TAJU) on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe sisearhitektuuri ja mööblidisaini erialal. Koos on projekteeritud nii suuremaid avalikke ruume kui ka väiksemaid eraprojekte ning mööblit. Kvaliteetne sisearhitektuur ei teki ainult sisearhitekti ideedest.

On vaja head sünergiat arhitekti, sisearhitekti, ehitaja ja tellija vahel.

Tõeliselt hea ruum sünnib koostöös.

Margit Teikari (Stuudio TEMA) and Tuuli Trei (Stuudio TAJU) are both graduates of the Estonian Academy of Arts master’s degree programme in interior architecture and furniture design. They have designed both larger public interiors and smaller private projects, including furniture. High-quality interior architecture is not the product of the ideas of the interior architect alone. Good synergy between architect, interior architect, builder and customer is required. A truly good interior happens in collaboration.

Teada oli ruumiprogramm ja ruutmeetrite arv ning oli vaja projekteerida algkool ja põhikool, kus rõhuasetus on käsitööl ja spordil. Maja pidi sisaldama ka Rae valla kunsti ja muusikaga tegelevat huvikooli ning ujulaga spordikompleksi. Projekteerimisel oli oluline arvestada ristkasutusega.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Kooli südameks on peasissepääsu juures asuv aatrium koos sööklaga, teisel korrusel paikneb aula. Aatrium ühendab kummalegi poole jäävaid õpperuume, põhikooli ning algkooli osa.

Kolmekorruselise põhikooli teisel korrusel asuvad direktsioon ning kolmandal huvikool ja raamatukogu. Põhikooli hoones on ka spordikeskus. Algkooli osa (lisaks tehniline korrus) on ühekordne. Õpilaste sisenemine koolimajja toimub hajutatult: algkooli osal on neli sissepääsu, põhikoolil kummalgi korrusel kaks koos garderoobidega.

Sisearhitektuuris püüdsime lähtuda tänapäevastest õpetamismeetoditest ja luua lapsesõbraliku motiveeriva õppekeskkonna.

Kasutatud on looduslähedasi ja ehedaid materjale.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime planeeringust ja maja väga keerulisest logistikast, kuna sinna oli vaja mahutada veel spordikeskus ja huvikool.

Tööjooniste etapp käis koos ehitusega ja seega pidime tegema kogu aeg muudatusi. Kogu projekt toimus tavatult kiires tempos.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Hoones pidi lahendama väga palju ruumitüpoloogiaid, näiteks aula, suur võimla, aeroobika- ja jõusaal, raamatukogu, ujula, söökla, pilliõppeklassid, keemia- ja kunstiklass, igal oma spetsiifika.

Kõige keerulisemaks osutus aatriumi ja saali osa, eriti akustika, valgustuse ja helikindluse mõttes.

Millega te kõige enam rahul olete?

Kogu hoone terviklahendusega. Meeldib, et kõigest hoolimata tekkis totaalne graafiline tervik, samuti oleme rahul, et suutsime ikkagi veenda tellijat eraldi sissepääsude vajalikkuses, ja tundub, et see töötab hästi.

Järveküla kool

30 31

Järveküla School is a new building with a contemporary floor plan and interior architecture, designed as an integral complex that is divided into clear zones, including in the visual sense, and which can be adapted for different functions.

What were the terms of reference?

We knew what rooms the school should have and the number of square metres, and we needed to design a primary school and basic school with a focus on crafts and sport. The building had to house Rae Municipality’s hobby school devoted to art and music, and a sport complex with swimming pool. In the design process, it was also important to factor in cross-use.

What was the basis for your design concept?

The heart of the school is the atrium and cafeteria near the main entrance. There is an assembly hall on the second floor.

The atrium connects classrooms off to each side, the basic school, and part of the primary school. The school’s administrative office is on the second floor of the three-storey basic school part; the third storey has the hobby school and library.

The basic school building also has a sports centre. The primary school part is single storey (plus a level for technical rooms).

The student entrances are dispersed: the primary school has four entrances, the primary school two on each level along with places to leave coats.

As far as the interior architecture was concerned, we tried to follow modern education philosophies and create a motivating, kid-friendly educational environment. Natural and authentic materials were used.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

We started with the floor plan and the very complicated logistics of the building, as we needed to accommodate the sports facility and hobby school there as well. The work drawings stage went hand in hand with construction and thus we had to make changes all the time. The whole project was carried out at an unusually fast pace.

What proved the most complicated?

We had to design for a great many room types – assembly hall, big gym, aerobics and weight room, library, swimming pool, cafeteria, musical instrument classrooms, chemistry lab and art class, each one with their own specifics. The atrium and hall part proved the most complicated, especially in the sense of acoustics, lighting and soundproofing.

What are you most satisfied with?

The integral solution for the whole building. I like it that in spite of it all, the end result has an integral graphic identity – we’re also happy that we persuaded the customer that the separate entrances were necessary and it seems it works well.

Forbo Marmoleum, Bulletin Board seinatahvlid / Forbo Marmoleum, Bulletin board pin board / Floorin / floorin.ee

1. korruse plaan Ground floor plan

Järveküla kool

Kooliperena tunneme rõõmu selle üle, et saame elemente omavahel lihtsalt sobitada ja ruumi vajadusel muuta. Sisearhitektuur toetab kooli põhiväärtusi. Värvide mäng toetab õpilast orienteerumisel. Lihtsa elemendina tunduvad istumiskohad koridorides; kapid lauamängude, ajakirjanduse ja raamatute jaoks võimaldavad õppetöö klassiruumist välja viia ilma vaheseinu lõhkumata, toetades omavahelist suhtlemist ja vajadusel ka eraldumist.

As the school community, we’re pleased that we can mix and match elements with each other and change the space when needed.

The interior design supports the school’s basic values. The play of colour aids students in orientating. A simple element – the seats in the hallways; the cupboards for board games, periodicals and books allow school work to be moved out of the classroom without taking down partition walls, it supports mutual interaction and also privacy when needed.

—— Mare Räis, kooli direktor / school director

Karl Storzi büroo Karl Storz offices

32 33

asukoht/location— Pärnu mnt 556B, Laagri autorid/authors— Tiiu Truus, kaasa töötasid Konstantin Rõbkin, Maili Tannenberg arhitektuur/architecture— Ra Luhse, Tanel Tuhal, Tõnu Oppi (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal) infograafika/infographics— Kärt Villmann, Annika Tänav (AD Angels) tellija/client— Karl Storz Video Endoscopy Estonia ehitaja/builder— Maru Ehitus fotod/photos— Kalle Veesaar

Sisearhitekt-ekspert Tiiu Truus juhib sisearhitektuuribürood Stuudio Truus. Maili Tannenberg töötab osalise ajaga Stuudio Truusis ja on EKA arhitektuuriteaduskonna 4. kursuse tudeng. Konstantin Rõbkin töötab Londonis vabakutselise arhitektuuridisainerina ja on põhikohaga London Model Worksi projektide peakunstnik.

Interior architect and expert Tiiu Truus is the leader of the interior architecture office of Stuudio Truus. Maili Tannenberg works parttime at Stuudio Truus and is a fourth-year student at the Estonian Academy of Arts Faculty of Architecture. Konstantin Rõbkin works in London as a freelance architectural designer and has a full-time position as the head artist for London Model Works projects.

Videoendoskoopide väljatöötamisele ja tootmisele keskendunud Karl Storzi büroo- ja tootmishoone Tallinna piiril on näide tänapäevasest töökeskkonnast, kus töötajal on mugav olla. Lisaks paiknevad seal võimlemis-, söögi- ja pesemisruumid. Kogu personal on ruumiliselt seotud majasisese liikumisplaaniga.

Milline oli lähteülesanne?

Karl Storz on suurkontsern ja neil olid selged nõudmised, mille kaudu oli võimalik jõuda täpse lähteülesandeni. Üks oluline asi oli see, et personal alates juhtkonnast kuni teiste töötajateni ei oleks ruumiliselt liiga eraldatud ning liikumine toimuks komplekteerimisala kaudu, mida saab mugandada vastavalt tööülesandele. Ka töölaudade asukohad pidid olema hõlpsalt muudetavad. Äärmiselt oluline oli ka akustiline täpsus, müra summutamine.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Meil tuli arvestada esitatud nõudmistega ning leida sellele omapoolsete ettepanekutega terviklik rütm ja lahendus. Lõime eri tsoonid. Kui hoone üks süda, tööala on väga minimalistlik ja monokroomne, siis trepikoja puhul on kasutatud Storzi sümbolvärvina sinist. Sellele vastandub selgelt eristuva alana soojem pesuruumide plokk, mille välisseinte viimistluses on kasutatud puitribidest paneele ja siseviimistluses mängulisi keraamilisi plaate.

Söögiala on lahendatud kodusemas võtmes.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Sisearhitekt kaasati veidi hiljem, kui ideaalne oleks olnud, seega olid mõned aspektid ruumilises liikumises ja logistikas juba paigas, mida tuli põhiplaanis muuta. Loogilist siseliikumist silmas pidades esitasime oma visiooni ja tegime ettepanekuid, millest paljud viidi ka ellu. Üks olulisemaid läbivaid omadusi on hoone n-ö läbipaistvaks muutmine seestpoolt. Avasime klaasseinte abil ruumid ja nii tekkisid hoonet läbivad valguskoridorid.

Millega kõige enam rahul olete?

Hea meel on, et meil oli suurepärane toetav koostöö hoone arhitektidega. Õnnestus luua selge logistika ja kogu hoone avatus kõikides suundades. Ja vaatamata keerukusele valmis ka korruseid läbiv keskne keerdtrepp.

Karl Storzi büroo

Arper tugitoolid Saari / Arper armchair Saari / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Sited on the outskirts of Tallinn, the office and manufacturing facility of Karl Storz, which specializes in the development and production of video endoscopes, is an example of a modern work environment that is a comfortable place for employees.

It also includes exercise rooms, a dining area and washrooms.

The entire employee body is spatially connected to the internal movement plan.

Arper tugitoolid Saari, diivanilaud Ginger / Arper armchair Saari, coffee table Ginger / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

What were the terms of reference?

34 35

Karl Storz is a major corporation and they had clear requirements. Because of the concreteness, we were able to arrive at a precise set of specifications for the project. One important aspect was that the personnel, starting from the management to the other employees, should not be too isolated spatially and that movement in the building would take place via the assembly area, which can be adapted based on the job assignment. The locations of the desks had to be easily re-arranged, too. Acoustic precision was extremely important as well, and muffling noise.

What was the basis for your design concept?

We had to take into account the requirements set and propose something that would yield an integral rhythm and solution. We created different zones. While one of the cores of the building – the work area – is very minimalist and monochrome, the stairwell uses the symbolic colour of Storz – blue.

As a contrast, and a clearly distinct area, the washroom block is warmer. The finishing of the external walls of this area uses panels made of wood ribs and the interior finishing relies on ceramic tiles. The eating area is handled in a more homely style.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

The interior architect came on board slightly later than would have been ideal, and thus a couple aspects were already in place in regard to the spatial movement and logistics, and thus these had to be changed in the basic plan. Bearing in mind logical interior movement, we presented our vision and made proposals, out of which a number were also realized. One of the most important qualities that pervades the whole project is the transformation of the building into a transparent structure from the inside. We used glass walls to open the rooms and this created corridors of light that pass through the building.

What are you most satisfied with?

I’m glad that we had a great supportive collaboration with the building’s architects. We succeeded in creating clear logistics and opening the entire building up in all directions. Despite the complexity, a central spiral staircase passing through the storeys was also completed.

Hay söögitoolid, Ondaterra söögilauajalg Logo, Vondom tugitool Solid / Hay dining chairs, Ondaterra dining table legs Logo, Vondom armchair Solid / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Arper nõupidamistoolid Catifa 46 / Arper chairs Catifa 46 / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Karl Storzi büroo

Meie uus tootmishoone võlub oma avaruse ja valgusküllusega – majas on ruumi hingamiseks ja liikumiseks. Rõõm kenast, mugavast ja nüüdisaegsest töökeskkonnast kajastub ka töötulemustes.

Our new production facility is charming in its spaciousness and the amount of light – there is room to breathe and move in this building.

The joy from a nice, comfortable and modern work environment can also be seen in our job performance.

1. korruse plaan Ground floor plan

—— Mare Veskimägi juhtkonna assistent / assistant to the management

Kaubanduskeskus Arsenal Arsenal shopping centre

36 37

asukoht/location— Eerika 4, Tallinn autorid/authors— Katrin Kaevats, Jaan Port, Markus Nimik, Neeme Tiimus (PIN Arhitektid) tellija/client— Arsenal Center ehitaja/builder— Nordecon projekteerimise projektijuht/ design project manager— Indrek Tärno fotod/photos— Tõnu Tunnel

Arsenali kaubanduskeskus paikneb hiiglaslikus tööstushoones, millest on loodud linnalik ja samas mahe ning ühtlane keskkond, kus kirev tarbimismaailm on suudetud muuta rahulikult kulgevaks maastikuks. Kõrge ruum tagab õhulise atmosfääri ja peaaegu monokroomne ruumiline raamistus mõjub romantilise viitena maja ajaloolisele taustale.

PIN Arhitektid on 2011. aastal asutatud arhitektuuribüroo, kus tegutseb kuus arhitekti, üks sisearhitekt ja üks konstruktor.

Tegeletakse nii arhitektuuri kui sisearhitektuuriga, nii koos kui eraldi, aga igas projektis on tunda ka sisearhitektuurset puudutust.

Projektid erinevad nii mahult kui ka disainilt, ehkki läbivaks jooneks on plaaniline ilu ja funktsionaalsus ning detailide kvaliteet.

PIN Architects was founded in 2011 and consists of six architects, one interior architect and one structural engineer. They deal with both architecture and interior architecture, both together and separately, and each project has a palpable interior architectural influence. Projects vary in terms of both volume and design, even though the pervasive feature is the aesthetics and functionality of the plan and the quality of the details.

Milline oli lähteülesanne töö alustamisel?

Sisearhitektuurne lähteülesanne oli luua vanasse sõjatehasesse kaubanduskeskus. Kuna arhitektid alustasid tööd juba varem, siis oli võimalik projekteerimise ajal sisu kallal mõtteid mõlgutada ja objektil ruumi ette kujutada. Plaan oli teha võimalikult vähe uut, jätta alles kõik vana ja väärtuslik ning hoida seda tunnet, mis kunagi nende müüride vahel valitses.

Millest te oma kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Lähtusime sellest, et tekiks tänaval olemise tunne. Kuna algselt majade vahel sellist klaaskatustega käiguteed ja nii suurt kinnist osa ei olnud ja kogu see ala toimis lihtsalt hoovina, siis oli tähtis säilitada müüride vahel väike sisetänav.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tööprotsess hakkas pihta arhitektide töö jälgimise, nõupidamistel osalemise ja vaikse sisseelamisega ruumi. Alguses tekkis küsimus, mida selles ruumis üldse teha, kui on soov olemasolevasse mitte liigselt sekkuda. Paralleelselt aga küpses idee sellest, milline see kõik hakkab välja nägema. See ei olnud vaevaline pikk teekond, vaid kõik oli juba pikalt ette valmis mõeldud ja siis tuli ühtäkki koostada mõtetest lihtsalt tööprojekt. Tagantjärele võib öelda, et see oli üks detailirikkamaid projekte.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Midagi väga keerulist ei olnud. Oli vaja vaid väga palju mõelda, kuidas lihtsat mõtet hästi ja kvaliteetselt teostada: et proportsioonid oleksid paigas, detailid ei oleks rohmakad, miski ei hakkaks konkureerima vana majaga jne. Veidi keerukam oli antud eelarvega teha midagi erilist valgusega – algsed valgustid sisetänava kontseptsioonis tuli asendada soodsamatega.

Millega selle lahenduse juures kõige enam rahul olete?

Oleme rahul kogu majaga, nii seest kui väljast. Kui võrrelda kunagi valminud 3D-renderdusi, siis on kõik nii, nagu oli kavandatud.

Kaubanduskeskus Arsenal

Awex turvavalgustus- ja monitoorimissĂźsteem / Awex emergency lights and monitoring system / Silmani Elekter / www.silman.ee

Arsenal shopping centre is located in a huge industrial building: an urbanist yet mellow and smooth environment where the busy consumerist world has been transformed into a calmly flowing landscape. The high ceiling ensures a light and airy atmosphere and the nearly monochrome framework seems like a romantic reference to the historical background of the building.

What were the terms of reference when you started work?

The interior architecture brief was to create a shopping centre in an old military factory. As the architects had started work earlier, it was possible to brainstorm on the contents during the design process and imagine the interior for this project. We planned to add as little new things as we could and hang on to the feeling that once prevailed between these walls.

38 39

What did you base your design concept on?

We proceeded from creating a sense that one is on a street.

As originally there wasn’t such a passageway with glass roof or so big an enclosed part and this whole area acted simply as a courtyard, it was important to retain a small internal street between the walls.

What did you start from and what was the work process like?

The work process started with us monitoring what the architects were doing and taking part in meetings and getting to know the space little by little. At first we had the question of what to do here at all, if we didn’t want to intervene too intrusively in the existing interior. In parallel, an idea took shape in our heads of what it would look like. It wasn’t a long and arduous process, rather, everything was thought out ahead of time, and then we just had to put together a work project at some point from our ideas. In hindsight, one could say that it was one of the most detail-intensive projects.

What proved the most complicated?

Nothing was too complicated. We just needed to think a lot about how to execute a simple idea in a good and quality manner: the proportions would have to be in place, the details shouldn’t be too unrefined, nothing should compete with the old building etc. It was a little more complicated to do something special with the lighting given the budget we had – the original lights in the indoor street concept had to be replaced with more economical ones.

What are you most satisfied with in the case of this solution?

We’re happy with the entire building, inside and out.

Comparing it to the 3D renderings we had at an early stage, everything is as we’d planned it.

Vanadele hoonetele värske väljanägemise ja uue funktsiooni andmine on alati keeruline ja kulukas protsess. Arsenali puhul õnnestus arhitektide ja sisearhitektidega abiga teha mõõdukate vahenditega kena ja funktsionaalne maja, mille inimesed on hästi omaks võtnud.

Giving old buildings a fresh look and new function is always a complicated and costly process. In the case of Arsenal, we succeeded, with the help of architects and interior designers and using modest means, in creating a nicelooking, functional building that people have really embraced.

—— Aadu Oja, Arsenal Center

1. korruse plaan Ground floor plan

Kaubanduskeskus Arsenal

Kaubamaja Kingamaailm Kaubamaja shoe section

40 41

asukoht/location— Gonsiori 2, Tallinn autorid/authors— Margit Argus, Maris Kerge (KAOS Arhitektid) tellija/client— Kaubamaja teostus/realization— Kitman, Manverk fotod/photos— Kirill Gvozdev

Kaubamaja Kingamaailma kujundamist alustati teadmisega, et ruumi arhitektuurne plaan – sissepääsud ja ladude asukohad, samuti neutraalne põrand – jääb paika. Oluline oli luua õige atmosfääriga sektorid eri tüüpi klientidele.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

KAOS Arhitektid on asutatud 2010. aastal ja büroos tegutseb 10 inimest. Tegeletakse arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekteerimisega, hoonete rekonstrueerimise ja maastikuarhitektuuri projektide ning ekspositsioonide koostamisega.

KAOS Architects was founded in 2010 and has a staff of 10 people. Activities revolve around architecture and interior architecture, building restoration and landscape architecture and exhibition design.

MA: Kaubamaja Kingamaailma klientide hulka kuuluvad väga erineva hinnatundlikkuse ja vanusega naised, millest tuli toodete väljapaneku juures lähtuda. Ruumi visuaalse avatuse huvides püüdsime disainikeele ja materjaliga varieerida nii, et moodustuks tervik. Samas peab ostja tsoonide vahel liikudes tunnetama ka ruumilist vaheldust.

MK: Esimene mõte läks tohutule dünaamikale, mis kaubamaja ümbritseb. Seda liikumist ei soovinud me paljundada, pigem vastupidi, tekitada rahuliku oaasi. Importisime väljast üleüldisi linnalisi elemente, nagu kaaremotiiv, betoon, tellingud, teatrist sametit ja messingit. Von Krahli etenduse „Paradiis“ eeskujul lahendasime violetses koloriidis eksootiliste taimelehtedega kassatsoonid.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

MK: Alustasime protsessi visanditest. Kuna ajaraam oli kitsas, järgnes kiirelt joonestamise osa. Kogu aeg käis tihe koostöö Anni Varmi ja Liina Männamaaga kaubamaja disainimeeskonnast, kes on nõudlikud ja eneseteadlikud ning just jaekeskkonna nüanssides väga kogenud.

MA: Tähtajad olid tõesti väga ebarealistlikud. Nii võttis kaubamaja meeskond mööblit valmistama mitmed tootjad. Palju tuli ka muuta, kuid püüdsime siiski püsida algse idee juures. Eks sisearhitektuur on pidevalt kompromisse ja inimvõimeid kompav eriala – selles kõiges tuleb põhiideedele ja otsustele kindlaks jääda.

Millega te kõige enam rahul olete?

MK: Sisearhitektuuris küll vähem, aga arhitektuuris on hetk, mil tekib esimene ideevälgatus, väga kaugel momendist, mil asi valmib. Paratamatult läheb kõige mõnusamast, alguse energiast mingi osa kaduma. Selle ruumi juures on esmased ideed ja tunnetused lõpptulemuses õnneks tugevalt olemas.

MA: Tulemus on küllaltki ligilähedane algsele kontseptsioonile: helge ja avar ruum, meeldejääv ostukeskkond. Oleme rõõmsad, et klient usaldas meid 100%.

Kaubamaja Kingamaailm

Korruse plaan Floor plan

42 43 The design of the shoe section of the Kaubamaja department store began with the knowledge that the architectural plan for the interior – locations of the entrances and warehouses, the neutral floor as well – would remain as they were. It was important to create sectors with the right atmosphere for different types of customers.

What was the basis for your design concept?

MA: The customers who shop for shoes at Kaubamaja are women who vary widely in their price sensitivity and age and this had to be taken into account in designing the display area.

In the interests of the visual openness of the space, we tried to vary the “language” of the design and the materials to form a whole. At the same time, the shoppers should also sense the spatial shift as they navigate the zones.

MK: The first thought was regarding the immense dynamics that surrounds the department store. We didn’t want to reproduce the movement, on the contrary – create a calm oasis.

We imported from the outside world general urban elements such as the arch motif, concrete, scaffolding, theatre velvet and brass. Modelling it after the Von Krahl Theatre production “Paradise”, we decked out the cashier’s terminal areas with exotic foliage in a violet shade.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

MK: We started the process from sketches. As the timeframe was tight, the drafting part followed. Close cooperation was ongoing the whole time with Anni Varmi and Liina Männamaa from the department store’s design team – they’re demanding and cognizant of what they want, experienced in the nuances of the retail environment in particular.

MA: The deadlines were really very unrealistic. So the Kaubamaja team assigned a number of manufacturers to simultaneously start making the furniture. A lot had to be changed, but we tried to stick to our original idea. Interior architecture is a field with constant compromises that pushes the limits of human capability – in all of it, you have to remain true to the basic idea and decisions.

What are you most satisfied with?

MK: Although less so in interior architecture, the moment in architecture when the first flash of the idea comes, is very far from the moment of completion. Inevitably some of the best freshest energy from the start is lost. In this interior, the first ideas and intuitive flashes are luckily well-represented in the end result.

MA: The result is quite close to the original concept: a bright and spacious room, memorable shopping environment. We’re glad the customer trusted us 100%.

The goal of the changes in the department was to make the whole retail environment brighter, whiter and better zoned. We now have a very good environment for selling women’s footwear and bags. The goods are small in size and to keep them consolidated rather than scattered, more has to be done with environment-related means, while retaining the air-filled, open impression. We are very satisfied with the result and the reception has been positive from our customers.

—— Liina Männama, Kaubamaja arendus- ja haldusdirektor / Kaubamaja development and administrative director

Kaubamaja Kingamaailm

Kaubamaja Kingamaailma muudatuse eesmärk oli teha kogu müügimaailm helgemaks, valgemaks ja paremini tsoneerituks. Oleme saanud naiste jalatsite ja kottide müümiseks väga hea keskkonna. Arvestatud on sellega, et kaubad on väikesed ja nende ruumiliseks kooshoidmiseks peab keskkondlike vahenditega rohkem tööd tegema, jättes samas ikkagi õhulise ja avatud mulje. Oleme tulemusega väga rahul ja meie kliendid on uue keskkonna hästi vastu võtnud.

Kaubamaja Meestemaailm Kaubamaja men’s section

44 45

asukoht/location— Gonsiori 2, Tallinn autorid/authors— Janno Roos, Liisa Põime (Ruumilabor) tellija/client— Kaubamaja teostus/realization— Kitman Thulema, Weldmet Solutions, Wako Värkstuba, HN Steel fotod/photos— Erik Riikoja

Tallinna Kaubamaja Meestemaailm on segu jõulistest nootidest ja peenhäälestatud robustsusest ehk vastuoluliste materjalide ja ideede kogum, mis moodustavad tiheda maastiku. Kujunduse lähtekohaks oli luua moodne ja samas klassikalise tunnetusega müügikeskkond, mis oleks heaks fooniks rõiva- ja jalatsiväljapanekule.

Liisa Põime ja Janno Roos on koostöös loonud mitmeid kõnekaid interjööre, sealhulgas 2013. aastal Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Kaubamaja Lastemaailma. Loovate lahenduste eelduseks on hea sünergia ja tööprotsessis on väga oluline roll ka tellijal kui projekti koordinaatoril ja motiveerijal, arvavad nad.

Liisa Põime and Janno Roos have collaboratively created a number of expressive interiors, including the 2013 Cultural Endowment annual award winner, the same department store’s Children’s World. Their creative solutions hinge on good synergy and they also consider the customer to play a very important part in the process as a project coordinator and motivator.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Lähteülesande sõnastamiseks püüdsime esmalt kirjeldada sihtgruppi – meest, kes otsib kvaliteetset, klassikalist, midagi uut ja erakordset, kuid siiski äratuntavat.

Ruumi seisukohalt tähendas see vajadust luua küllaltki neutraalne foon, mis lubaks kaubal esile tulla ja ei oleks ülearu pealetükkiv. Kontseptsioon sai kuju nn halli varjunditest, mille tulemuseks ongi valdavalt hallides toonides interjöör, naturaalne materjalikasutus, puit, viimistlemata teras, klaas. Elavdavaks aktsendiks kujunesid mündirohelised detailid. Teiseks läbivaks jooneks on Art Deco viimistletud elegantsi ja tööstusesteetika rustikaalsuse sidumine tervikuks. Nii leiab sealt stiliseeritud triumfikaare, artdecolikud vaheseinaelemendid, suured peeglid ning luksuslikud nööbitud nahaga tumbad. Kolmas teema oli „linnakeskkond siseruumis“, mis kasvas välja ühest mõttest luua rõivastele võimalikult loomutruu taustsüsteem. Selle teostamiseks avasime kaks suurt, seni kinni ehitatud, akent, mis võimaldavad linnaruumi panoraamil siseruumi valguda.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Iga projekti alguses on oluline aega võtta ja sõnastada, millised on eesmärgid ning kes on ruumi kasutaja. See on lähteülesande seisukohalt tähtis ning hoiab protsessi fokusseerituna.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Erilahendused on alati keerukad, iseäranis kaubandusmööbli puhul, kus lisaks dekoratiivsele poolele tuleb arvestada funktsionaalsuse, modulaarsuse ja paljude tehniliste nüanssidega. Nagu ikka on õnnestumise eelduseks sujuv koostöö tellija ja tootjaga.

Millega te kõige enam rahul olete?

Õnnestunud detailid ja väiksemad sisustuselemendid, nagu hammasjalgsed eksponeerimislauad, ažuursed terasvaheseinad ning laborimööblist inspireeritud vitriinkapid.

Kaubamaja Meestemaailm

46 47

Korruse plaan Floor plan

The men’s section at Kaubamaja department store is a mix of powerful notes and fine-tuned robustness – an aggregate of contrasting materials and ideas that make up a tightly enmeshed landscape. The point of departure for the design was to create a sales environment with a modern yet classical sensibility that would be a good backdrop for a display of clothes and footwear.

What did your base the design concept on?

To put the terms of reference into words, we first tried to describe the target group – a man who is looking for quality, classical, something new and extraordinary yet recognizable.

From the standpoint of the space, it meant the need to create a rather neutral backdrop that would allow the merchandise to come to the fore and not be too intrusive. The concept’s shape comes from shades of grey, the result of which is an interior mainly in grey shades, use of natural materials, wood, unfinished steel, and glass. Mint-green details were used for lively accents. A second pervasive feature is the integration of Art Deco’s refined elegance and the rustic industrial aesthetics into a whole. So we can see stylized triumphal arches, Art Deco-tinged partition elements, large mirrors and luxurious button-tufted leather ottomans. A third theme was “urban environment in an interior”, and this evolved out of the idea to create for the clothing a background system that is as true to nature as possible. To execute it, we opened two large windows that had been sealed up, and this allows the city panorama to enter the interior.

What did you start from and what was the work process like?

It’s important to take time out at the start of each project and articulate the goals and who the user of the interior is. This is important from the standpoint of the terms of reference and keeps the process focused.

What proved the most complicated part?

Custom solutions are always complex, especially in the case of commercial furniture where in addition to the decorative side, functionality, modularity and many technical nuances have to be taken into consideration. As always, a precondition for success is smooth cooperation with customer and the manufacturer.

What are you most satisfied with?

The details and smaller furnishing elements such as the teeth-legged display tables and display cases inspired by laboratory furniture.

Kaubamaja Meestemaailm

Ruumilabori abiga on Meestemaailm saanud modernsema ja õhulisema ilme, säilitades samas oma väärikuse ja neutraalsuse.

Oleme Ruumilabori pakutud lahenduste ja lõpptulemusega väga rahul ja ka meie klientide tagasiside on väga kiitev.

With the help of Ruumilabor, the men’s section has got itself a modern and airy look, retaining a sense of prestige and neutrality as well. We are very satisfied with the solutions and end result offered by Ruumilabor and we have received high praise from our customers.

—— Liina Männama, Kaubamaja arendus- ja haldusdirektor / Kaubamaja development and administrative director

Kiltsi kaardilossi ekspositsioon Kiltsi Map Castle exposition

48 49

asukoht/location— Liivaküla küla, Lääne-Virumaa autorid/authors— Margit Argus, Siim Karro (KAOS Arhitektid) graafika/graphics— Kaarel Vahtramäe, Kristian Kirsfeldt (Velvet) tellija/client— Väike-Maarja Vallavalitsus ehitaja/builder— Velvet, Riksen, Mipla fotod/photos— Oleg Hartšenko

KAOS Arhitektid on asutatud 2010. aastal ja büroos tegutseb 10 inimest. Tegeletakse arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekteerimisega, hoonete rekonstrueerimise ja maastikuarhitektuuri projektide ning ekspositsioonide koostamisega.

KAOS Architects was founded in 2010 and has a staff of 10 people. Activities revolve around architecture and interior architecture, building restoration and landscape architecture and exhibition design.

Kiltsi mõisas paiknev ja selle omanikule, nimekale meresõitjale ja admiralile Adam Johann von Krusensternile pühendatud ekspositsioon on orgaaniliselt hoone ruumidesse sulandatud ning sobib seal tegutseva kooli igapäevaeluga. Kaartidele ja Krusensterni retkedele keskenduv väljapanek on hea näide nüüdisaegsest ekspositsioonist, mis arvestab asukoha ja selle funktsioonide eripäraga.

Milline oli lähteülesanne?

Väike-Maarjas asuv Kiltsi mõisahoone kuulus aastail 1816–1846 Adam Johann von Krusensternile. Kiltsi Kaardilossi ekspositsioon on pühendatud tema juhtimisel toimunud kuulsale ümbermaailmareisile (1803–1806). Ühtlasi toimetab mõisas ka juba 19. sajandi keskelt tegutsev mõisakool. Renoveeritud mõisahoonesse pidi sobituma tänapäevane näitus, millel on mitu funktsiooni mõisakooli õppetöö ajal ja turistidele suveperioodil.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Lähtusime ennekõike mõisa ruumide võlvitud arhitektuurist ja temaatikast. Kuna tegemist ei ole kesksete, vaid abiruumidega, siis oli meie sekkumine ka julgem. Mõisa kargetele kiviseintele disainisime puidust ekspositsioonipinnad, mis vahelduvad klaasiga, et luua ruumi kergust ja õhulisust. Klaasseinad kannavad infograafika ja vitriinkapi funktsiooni, mille taha sai kenasti paigutada eksponaate. Kujundasime eraldi ekspositsiooni valgustuse, mis pani ruumi justkui uuesti elama.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime narratiivi otsingutest, mille kaudu Krusensterni lugu jutustada. Kuna külastajate jaoks on tegemist vaid ühe osaga kogu mõisahoone külastuskompleksist, oli tellija soov, et info ei tohi olla liialt tihe ja esitlusviis peab varieeruma. Tihe koostöö toimus ka disainibüroo Velvet meeskonnaga.

Millega te kõige enam rahul olete?

Näituse kujundus on tundlik, arvestab ruumi ja ei domineeri liialt. Velveti loodud filigraanne näitusegraafika ja ekspositsiooni valguslahendus andsid hämaratele mõisaruumidele uue hingamise. Kõige enam pakub rõõmu see, et eskiisist teostuseni midagi kaduma ei läinud.

Kiltsi kaardilossi ekspositsioon

Korruse plaan Floor plan

50 51

Kiltsi Manor’s exhibition devoted to the renowned 19th century navigator Admiral Johann von Krusenstern, has been organically melded with the interiors and fits in well with the daily life of the school operating there. Focusing on maps and Krusenstern’s voyages, it’s a good example of a modern exhibition that takes into account the location and specific functions.

What were the terms of reference?

Located in Väike-Maarja, Kiltsi Manor belonged to von Krusenstern from 1816 to 1846. The Kiltsi exhibition is dedicated mainly to his around-the-world voyage (1803-1806). A manor school has also been operating out of the manor since the mid19th century. The renovated manor building was to house a modern exhibition that has many functions, serving the manor school during the academic year and catering to tourists during the summer period.

What was the basis for your design concept?

We proceeded above all from the manor rooms’ vaulted architecture and related themes. As these are not central but rather auxiliary areas, our intervention was fairly bold. We designed wooden exhibition spaces for the manor’s cold stone walls.

The wood alternates with glass to bring lightness and a sense of air into the room. The glass walls play the role of information-bearing signs display case – the exhibits could be placed behind them nicely. We designed separate exhibition lighting that brought the interior to life again.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

We started by looking for a narrative angle for telling Krusenstern’s story. As this was just one part of the entire manor house visitor complex, the customer didn’t want the information to be too dense, and the means of presentation had to be lively and varied. There was also close cooperation with the Velvet design office team.

What are you most satisfied with?

The exhibition design is sensitive, takes into account the space and doesn’t dominate too much. Velvet’s filigree exhibition graphics and the exhibition lighting solution gave the dim manor interiors new life. I’m most glad that nothing was lost in the process of turning the sketch into executed work.

Kiltsi koolipere on väga rahul renoveeritud Kiltsi mõisahoone ja siin peituva kaardilossiga. Majal oli varemgi eriline aura, aga nüüd on see veel ka kaunis kuues. Erilises koolikeskkonnas tunnevad end hästi nii õpilased, õpetajad kui ka meie kooli külalised lähedalt ja kaugelt The Kiltsi school community is very satisfied with the renovated Kiltsi Manor building and the Map Castle located here. The building had a special aura already in the past, but now it is wearing an attractive cloak. In this distinctive school environment, the students, teachers and visitors to the school from far and near all feel at home.

Merje Leemets, Kiltsi kooli direktor / Kiltsi School director

Kiltsi kaardilossi ekspositsioon

Korter Kivimäe tänaval Apartment in Kivimäe street

52 53

asukoht/location— Tallinn autorid/authors— Ines Käärma, Ingrid Songisepp (Ace of Space) tellija/client— eraisik ehitaja/builder— Merko Ehitus mööbel/furniture— Made by Gild graafika/graphics— Anu Samarüütel fotod/photos— Märt Lillesiim

Uues korterelamus Nõmme mändide all on 85 m² kodu, mille valge kõrgläikeline sisearhitektuur on kantud omaniku maksimalistlikust unistusest ja sisearhitekti otsustavast julgusest tervikliku keskkonna loomisel. Kompaktne interjöör laseb kõneleda nii äärmise hoolega valitud sisustuselementidel kui ka igihaljal ümbrusel.

Milline oli lähteülesanne?

Ines Käärma (Haak) on sisearhitekt ja sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja. Koos sisearhitekt Ingrid Songisepaga valmivad emotsioone tekitavad detailideni lahendatud terviklikud interjöörid, millel on tugevalt äratuntav käekiri.

Ines Käärma (Haak) is an interior architect and the founder of the interior architecture office of Ace of Space. Along with the interior architect Ingrid Songisepp, she creates extremely distinctive, honed-to-the-detail comprehensive interiors that stir the emotions.

Tellija oli väga julge ning sihikindel otsustes, mis puudutasid interjööri. Algusest peale oli kindel, et korter peab olema valge, aja jooksul muutusid ainult värvid, mida kasutada sellele lisaks. Ta ei soovinud näiteks puitpõrandat ning sanitaarruumide põrandale ja seintele plaate. Tähtis osa on avar köök-elutuba, kus peab olema suur ümmargune laud, kus koos pere ja sõpradega tähtpäevi tähistada või lihtsalt hästi aega veeta. Inspiratsiooniks oli nii kõrgete mändidega metsaalune, mis paistab kõigist akendest, kui ka tellija meelekindlus ja teadlikkus.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Kontseptuaalselt loob korteri valge foon taustsüsteemi nii funktsionaalsetele detailidele, kunstile kui ka aknast avanevale rahustavale vaatele. Klient ei soovinud traditsioonilisi materjale, nagu laudparkett, keraamilised plaadid jne. Tegu on täislahendusega, kus projekteerimine algas planeeringulahendusega ning lõppes sisustustekstiilidega. Eritellimusena on valminud mööbel.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tellija jõudis meieni meie tehtud tööde kaudu – talle meeldis see käekiri, mis lõi põhja usalduslikuks suhteks. Saime projekteerida kõik alates põhiplaanilahendusest kuni tekstiilideni. Korteris on ka kõik detailid valged: ukselingid ja hinged, pistikud ja lülitid, segistid ja sanitaarkeraamika, köögitehnika, seinad, laed ja põrandad ning eritellimusmööbel, tekitades puhta fooni, mis rõhutab kvaliteetseid detaile. Lisaks valgele ja mahedale pastelsele keskkonnale annab tooni pidulik ja soe vask.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Interjööri loomine on nagu kunstiteose tegemine, mille puhul peab lähtuma ka funktsionaalsusest. Tahaks ikkagi väita, et selle väga tehnilise töö puhul on tegemist puhta kunstiga, mis on võimalik ainult teadliku tellija puhul, kes oskab hinnata paljusid aspekte objekti kujunemisel.

Korter Kivimäe tänaval

SMEG Külmik 50's retro style / SMEG Fridge 50's retro style / E-Lux Kodutehnika / elux.ee

Hay diivan Bjørn, tugitoolid AAL92 / Hay sofa Bjørn, armchairs AAL92 / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

In the new apartment building underneath the pines of Nõmme is an 85 m² home whose refined white interior design is full of maximalist aspirations and the interior architect’s boldness to create an integral environment. The compact interior allows both carefully selected furnishing elements and the evergreen surroundings to shine.

What were the terms of reference?

54 55

The customer was very bold and true to their aims in decisions pertaining to the interior. Right from the start, it was certain that the apartment had to be white; over time only the colours to be used to complement it changed. For instance, the customer didn’t want a wood floor or tile for the walls and floors in bathrooms. The spacious kitchen and living room area was an important component – it had to have a round table where family and friends could gather for celebrations or just spend quality time together. The forest with the high pines – visible from all windows – was important, as was the fact that the customer was sure of themselves and knowledgeable.

What did you base your design concept on?

Conceptually, the apartment’s white backdrop creates a contextual system for functional details, art and the tranquil views from the windows. The customer didn’t want traditional materials like parquet, ceramic tile and so forth. This is a full solution where the design development started with the floor plan and ended with furnishing textiles. Furniture was custom-ordered.

What did you start from and what was the work process like?

The customer found us through our previous work – they liked our signature style, and this was the basis for the relationship.

We were able to design everything starting from the floor plan solution to the textiles. All the details are white, too: door knobs and hinges, sockets and switches, faucets and fixtures, kitchen appliances, walls, ceilings and floors and custom furniture, creating a clean, pure background that accentuates quality details. In addition to white and mellow pastel environment, formal yet warm copper adds tone.

What proved the most complicated?

Creating an interior is like creating an artwork, except functionality is also a consideration. I’d like to say that this project was ultimately nevertheless pure art, which is possible only with a customer who knows what they want, who is able to appreciate many aspects that give shape to the project.

Bonaldo voodi Thin / Bonaldo bed Thin / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Korruse plaan Floor plan

Korter Kivimäe tänaval

Sancal tumba Elephant, Muuto seinanagid The Dots / Sancal pouf Elephant, Muuto coat hooks The Dots / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

SMEG pliidplaat Linea design / SMEG stove top Linea design / E-Lux Kodutehnika / elux.ee

56 57

Hay diivan Bjørn, tugitoolid AAL92 / Hay sofa Bjørn, armchairs AAL92 / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Sellest korterist sai minu valge unistuse täitumine, nagu soovisin. Olen lõpptulemusega väga rahul: tänu sisearhitektide abile on korteris hinge ilu, aga unustatud ei ole ka praktilist ja funktsionaalset poolt.

This apartment was a fulfilment of a great dream of mine, as I hoped it would be. I’m very content with the end result: thanks to the interior architect’s help, there is beauty and soul in this apartment, and the practical, functional side has not been overlooked, either. korteri omanik / apartment owner

Korter Kivimäe tänaval

Gubi peegel Adnet Circulaire, &tradition seinavalgusti Passepartout / Gubi mirror Adnet Circulaire, &tradition wall lighting Passepartout / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Korter Laial tänaval Apartment in Lai street

58 59

asukoht/location— Tallinn autorid/authors— Riin Kärema, Kerli Lepp (Kuup Disain) tellija/client— Eraisik ehitaja/builder— Euro Kinnisvaraarendus fotod/photos— Jüri Seljamaa

Katusekorter Tallinna vanalinnas Laial tänaval on valminud just selle tarbeks väljaehitatud katusealusele pinnale. Algselt mõõdistamata ruum pakkus rohkelt üllatusi ning tellija ja sisearhitekti koostööst annavad tunnistust mitmed ebaharilikud materjalivalikud ja eritellimisel teostatud detailide rohkus.

Milline oli lähteülesanne?

Omaniku visioon oli luua omanäoline ja kõigi mugavustega teine kodu oma perele. Kohe alguses sai selgeks, et ajalooliselt täpne stilistika pole tema jaoks oluline – pigem hindab kogemustega teadlik tellija minimalistlikku ja modernset lähenemist.

Kuubi tüdrukud on mõõdukalt segane ja meeldivalt värvikas duo.

10-aastase tegevuse jooksul on välja kujunenud sarnased arusaamad ning teineteist täiendav ja tasakaalus koostöö. Ühiseks kireks on ka reisimine ja sport.

The girls of Kuup are a pleasantly colourful duo with just the right dose of creative madness. Over their 10 years in the business, they have developed similar worldviews and a mutually complementary, balanced cooperation. They share a passion for travel and sport.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Peamiselt sellest, et tekiks mõnus sümbioos arhitektuuri ja sisustuselementide vahel. Niipea kui üleliigsete kihtide eemaldamisel joonistus välja ruumi karkass, oli selge, et vana kelpkatuse puitkonstruktsioon on ise juba väga kõnekas. Katsumuseks kujunes päevavalguse maksimaalne suunamine eluruumidesse.

Inspireerivaks materjaliks osutus luksuslik sootamme-laudparkett, millele lisandus erijoonisena valminud metallseina lahendus koos trepiga. Hõõguv sügisene värvigamma tulenes Mauri Grossi maalist „Meeleparandus“, mis soetati spetsiaalselt selle korteri tarbeks.

Kontseptsioon oli luua kodu, mis on omaniku nägu: organiseeritud, läbi mõeldud, pisidetailideni toimiv.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Meie esmane ülesanne oli suurest hoonekompleksist (2000 m²) välja valida tellijale sobilik korter, mis vastaks tema pere vajadustele. Raske oli selgitada tellijale aastal 2014 (kui polnud võimalik näha isegi mitte korteri piirjooni ja reaalseid ruumiosasid), mis perspektiivi me selles korteris nägime. Absoluutne usaldus ja tihe koostöö viis soovitud tulemuseni.

Millega te kõige enam rahul olete?

Kui näed kliendi silmist, et ta on meeldivalt üllatunud, siis võib seda tööd pidada edukaks! Õnnestumiseks saab pidada planeeringu läbimurdeid, mis sai tehtud; erilisi materjale, mida saime kasutada (kuumvaltsteras, sootamm jms); leedvalguslahendusi ja tellija usaldust.

Projekteerimisel tekitas kõige enam peavalu vannituba, aga tulemus pakub seda enam rahulolu. Erijoonistena valminud mööbel ja sisustusdetailid said teostatud kõik kuni nähtamatute detailideni kvaliteetselt ja projekti järgides. Lihtsustused ja mugavad otsused polnud siin objektil tervitatud!

„Ekspeditsioon Korter Laial tänaval Wunderlich”

This loft apartment in Lai street in Tallinn Old Town was designed in a purpose-built loft space. The room, which wasn’t initially surveyed, offered a wealth of surprises and the cooperation between customer and interior architect is attested to by a number of unusual material choices and the plenitude of custom details.

What were the terms of reference?

The owner’s vision was to create a singular-looking, all-amenities second home for his family. It became clear at the start that historically accurate stylistics weren’t important for him – this experienced, savvy customer had more of an appreciation for a minimalist and modern approach.

What was the basis for your design concept?

60 61

Primarily I wanted there to be a pleasant symbiosis between the architecture and furnishing elements. As soon as the excess layers were removed and the room’s skeleton came into view, it was clear the old hip roof’s timber structure was itself very evocative. Getting a maximum amount of natural light into the living areas proved a challenge. Luxurious bog oak parquet proved to be an inspiring material, to which a custom draft of a metal wall solution and stairs were added. The glowing autumnal colours came from the Mauri Gross painting “Meeleparandus”, purchased specially for the flat. The concept was to create a home that looked like its owner: organized, thought-out, functional down to the tiniest details.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

Our first task was to select from the large building complex (2000 m²) an apartment suitable for the customer, one that would meet his family’s needs. It was hard to explain to the customer in 2014 (when it wasn’t possible to even see the outlines of the apartment and actual parts of the interior) how much promise we saw in the apartment. Absolute trust and close cooperation led to the desired results.

What are you most satisfied with?

If you see from the customer’s eyes that they’re pleasantly surprised, the work can be considered successful! The breakthroughs in the floor plan can be considered a success: special materials that we were able to use (hot-forged sheet metal, bog oak and others), LED lighting solution and a customer who trusted us.

The bathroom was the biggest headache to design, but the result is all the more satisfying for it. The custom-designed furniture and furnishing components were executed right down to the invisible details in a quality manner, with fidelity to the project. Simplifications and convenient decisions weren’t welcome on this project!

1. ja 2. korruse plaan First and second floor plan

Korter Laial tänaval

Tellija ja omanikuna olen tulemusega rahul. Tragid sisearhitektid said ülesannetega suurepäraselt hakkama. Sisearhitektide professionaalne pühendumine lõi võimaluse valmida just sellel, mis võimaldas jõuda nominentide sekka ning mul nautida suurepärast interjööri.

As the customer and the owner, I’m happy with the result. The hard-working interior architects got on very well with their tasks. Their professional dedication made it possible to create something that qualified for a nomination and allowed me to enjoy this excellent interior. korteri omanik / apartment owner

Korter Pariser Platzil Apartment in Pariser Platz

62 63

asukoht/location— Berliin autorid/authors— Marita Mätas, Kätlin Ölluk (Nobe Design) tellija/client— eraisik ehitaja/builder— Erefi Ehitus fotod/photos— Jüri Seljamaa

Korter Berliinis Pariser Platzi väljakul Brandenburgi väravate külje all ei ole vana, nagu asupaigast võiks eeldada. Frank Gehry projekteeritud hoone on ehitatud aastatel 1996–2001. Selles müügiks renoveeritud korteris on kõik nüüdisaegsed mugavused, samas on võimalik elaniku käe all seda edasi arendada.

Milline oli lähteülesanne?

Marita Mätas ja Kätlin Ölluk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia.

Koos töötatakse büroos Nobe Design, fookuses peamiselt luksuskorterite ja eramute sisearhitektuurne disain nii välismaal kui ka Eestis.

Marita Mätas and Kätlin Ölluk are Estonian Academy of Arts graduates, who together work at the office of Nobe Design, with luxury apartments and interior architectural design for private homes in the focus, in locations abroad and in Estonia.

Hoone arhitektuuril ja asukohal oli kindlasti siin suur roll. Oluline oli renoveerida korter hoone arhitektuuri vääriliselt, arvestades samas tänapäevaseid trende sisearhitektuuris. Kuna see korter renoveeriti müügiks, ei ole tegemist täismöbleeritud lahendusega.

Soov oli luua kõigi mugavustega valmis ruum, kuhu võib kohe sisse kolida ja kus saab teha isikupäraseid täiendusi lahtise mööbli ja väiksemate detailide näol.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Eelkõige maja arhitektuurist ja kohast. Tahtsime luua ajatut lahendust, tervikut ja pigem sümbiootilist disaini. Hoone on nii jõuline oma materjalide ning vormidega. Kontrastidest lähtudes on korter jagatud kahte tsooni: tumedasse ja heledasse. Esik ja köök said musta graniiti ja metalli kasutades rõhutatult tumedad. Peamine elutsoon, magamistuba ja elutuba on helevalged ja soojad konjakpruuni puitparkettpõrandaga. Lähtusime esikust kui madala laega koopast, kust pääseb heledasse elutsooni.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Vaatasime mitmeid dokumentaalfilme, fotomaterjali ning lugesime kirjandust. Tundus, et peaksime mõistma ka maja arhitekti loomingut ja mõttemaailma. Korteri akendest avaneb vaade holokausti memoriaalile, mis on kohati justkui osa korteri interjöörist. Kui tavaliselt valmib koos kontseptsiooniga ka funktsionaalne plaan, siis siin põhiplaani otseselt ei muudetud, küll aga kohendasime selle elaniku jaoks mugavamaks. Korterid selles hoones on üsna madala laega ja pigem piklikud ning seega hämarad. See andis võimaluse jagada magamistoa kaheks tsooniks, magamis- ja riietumisalaks ning elutoa söögi- ja puhkealaks.

Millega kõige enam rahul olete?

Oleme tegelikult rahul kogu terviktulemusega ja sellega, kui jõuliselt kontseptsioon ja algsed eesmärgid esile tulevad ning täide said viidud.

Korter Pariser Platzil

Eritellimusmööbel / Custom made furniture / NOBE Interiors OÜ / www.nobe-interiors.com

The apartment in Parisier Platz in Berlin by the Brandenburg Gates isn’t old, as one might presume based on the location.

The building designed by Frank Gehry was built in 1996-2001.

This apartment, renovated for sale, has all modern comforts but it’s also possible to develop it further by the new homeowner.

What were the terms of reference?

The building’s architecture and the location certainly played a major role. It was important to renovate the apartment building’s architecture in a dignified manner, taking into account contemporary interior design trends. As the apartment was renovated in order to be sold, this is not a fully furnished interior. The customer wanted an all-amenities, finished interior that would be ready for move-in; the homeowner would then perform custom improvements in the form of movable furniture and minor details.

What was the basis for your design concept?

64 65

Above all, the building’s architecture and location. We wanted to create a timeless solution, a whole, and more of a symbiotic design. The building is powerful in terms of materials and forms.

Based on contrasts, the apartment was divided into two zones: dark and light. The foyer and the kitchen were made emphatically black, using black granite and metal. The main living areas, bedroom and living room are light white and warm with cognac brown parquet floors. We saw the foyer as a cave with a low ceiling, from which one can pass into a light living zone.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

We watched many documentaries, examined photographs and read literature. It seemed that we should also understand the work and intellectual world of the building’s architect. The apartment’s windows overlook the Holocaust memorial, which is at times like a part of the apartment interior. Usually a functional plan is also prepared along with the concept, but here the basic plan wasn’t changed directly; however, we did make it slightly more comfortable for the inhabitants. The apartments in the building have a quite low ceiling and they are more elongated and hence dimly illuminated. This gave us the possibility to divide the bedroom into two zones, a sleeping and dressing area; and the living room, into a dining and leisure area.

What are you most satisfied with?

We are actually happy with the total result and how powerfully the concept and original goals were expressed and carried out.

Eritellimusmööbel / Custom made furniture / NOBE Interiors OÜ / www.nobe-interiors.com

Arhitekt Frank O. Gehry loodud majas olev kahetoaline korter on julge, võib-olla isegi veidi ülbe, ja elegantselt moodsa sisearhitektuurse lahendusega. Materjalid ja värvitoonid on natuke ehk ootamatud, aga mõjuvad uskumatult hubaselt ja šikilt. Puhas luksuslik suurlinna korter väärikas majas.

Viabizzuno valgustid / Lights by Viabizzuno / Silmani Elekter / www.silman.ee Kivitööd / Stone work / Marmi Futerno / www.futerno.com

The two-room apartment in the building designed by Frank O. Gehry is bold, even slightly haughty, and has an elegantly modern interior design. The materials and colour tones are a bit unexpected, but they leave an unbelievably cosy and chic impression. A purely luxurious big-city apartment in a distinguished house.

Ingrid Talgre, projektijuht / project manager

Berker pistikupeasd ja lülitid / Berker sockets and switches / Silmani Elekter / www.silman.ee Eritellimusmööbel / Custom made furniture / NOBE Interiors OÜ / www.nobe-interiors.com

Korter Pariser Platzil

Korruse plaan Floor plan

Korter Rotermanni tänaval Apartment in Rotermanni street

66 67

asukoht/location— Tallinn autorid/authors— Ines Käärma, Ingrid Songisepp (Ace of Space) tellija/client— eraisik ehitaja/builder— Oma Ehitaja mööbel/furniture— Made by Gild graafika/graphics— Annike Laigo fotod/photos— Märt Lillesiim

Korter Rotermanni kvartali ajaloolise Nisuveski peale ehitatud uues mahus on 75 m2 suurune tervikteos. Tellija on sisearhitekti usaldades jätnud talle vabad käed nii üldise kujunduskontseptsiooni väljatöötamisel kui rõhuasetuste valimisel, mis väljendub täpselt nopitud ja doseeritud detailides.

Milline oli lähteülesanne?

Ines Käärma (Haak) on sisearhitekt ja sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja. Koos sisearhitekt Ingrid Songisepaga valmivad emotsioone tekitavad detailideni lahendatud terviklikud interjöörid, millel on tugevalt äratuntav käekiri.

Ines Käärma (Haak) is an interior architect and the founder of the interior architecture office of Ace of Space. Along with the interior architect Ingrid Songisepp, she creates extremely distinctive, honed-to-the-detail comprehensive interiors that stir the emotions.

Tellijal oli kindel soov, et sanitaarruumis peab olema eraldi vann ning duširuum, Muus osas olid meil vabad käed – saime pakkuda oma visiooni interjöörist ja planeeringulahendusest.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Idee oli luua meretemaatiline korter, mis oleks vaba stereotüüpsetest kujundusklišeedest. Tegu on täislahendusega, kus projekteerimine algas planeeringuga ning lõppes sisustustekstiilidega.

Planeeringus püüdsime tekitada sissepääsuosale lisafunktsiooni, et koridor poleks lihtsalt kasutu läbikäik. Tekitasime sellele juurde galerii funktsiooni. Ka ruume saatev graafika on valitud sellise vormiga, mis vihjab vee olekule ja liikumisele. Eritellimusena on valminud sügavalt meresinine erimööbel, mis laiub üle korteri. Selle kõrvale on toodud heledaid veesiniseid ja korallitoonis elemente ning eri tekstuuriga materjale, nt tähniline corian, mida on kasutatud kaarjate laineid markeerivate kappide ja öölaudade vormide loomisel. Rangust tekitavad süsimustad detailid kapinuppude, pistikute-lülitite, tööpindade, köögitehnika ja valgustite näol. Näiva tõsiduse murravad kaarjas vorm ja helesinine toon.

Aknaid katavad sujuva üleminekuga mustalt valgele õhulised kardinad.

Millega kõige enam rahul olete?

Selles korteris nagu muudeski meie projektides pole midagi juhuslikku, kõik detailid on omavahel tugevasti seotud. Õnneks oli aega seda ruumi ning lahendust seedida, sest ajafaktor ei surunud peale. On tähtis, et iga ruum saaks unikaalse lahenduse, mis lähtub eri aspektidest, nagu asukoht, arhitektuur ja tellija antud legend. Tekstuure üritame kasutada delikaatselt ja suuri mustreid ei kasuta me üldse, kuna need defineerivad ruumi liigselt. Meie loodud ruumid on lihtsad: omamoodi eesmärgiks on tekitada emotsiooni ruumis viibijale.

Korter Rotermanni tänaval

Hay diivan Mags, söögitoolid Soft Edge, Pedrail söögilaua jalg ja plaat Ikon / Hay sofa Mags, dining chairs Soft Edge, Pedrail dining table legs and tabletop Ikon / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

The new addition built on to the historical wheat mill in the Rotermann Quarter contains a 75 m2 integral work. Placing trust in the interior architect, the customer gave carte blanche for developing the general design concept and selecting the points of emphasis expressed in the finely measured and weighed details.

What were the terms of reference?

The customer insisted that the bathroom should have a separate tub and shower. In other regards, we had freedom of choice – we could propose our own vision of the interior and the floor plan.

What did you base your design concept on?

68 69

The idea was to create a maritime-themed apartment that would be free of stereotypical design clichés. The design process was comprehensive, starting with the floor plan and ended with furnishing textiles. We tried to add functionality to the entrance section in the floor plan so that the corridor would not just be a passage with no other use. We added to it a gallery function. The graphics that in part of the interior were selected to suggest the properties and movement of water. The deep-sea-blue coloured furniture was custom-designed, and this is found throughout the apartment. Alongside the deep blue there are light sea-blue and coral tones elements and materials with different textures, such as speckled corian hard surfaces, used to create the forms of the cabinets and nightstands denoting waves.

Jet-black details – the cabinet knobs, switches and sockets, countertops, kitchen appliances and lighting – bring in some strictness. The ostensible serious effect is however broken by the arcing form and light-blue tone. The windows are covered by airy curtains that make a smooth transition from black to white.

Sancal tumba Elephant / Sancal pouf Elephant / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

What are you most satisfied with?

As in other projects of ours, this apartment doesn’t have anything incidental – all the details are strongly interrelated with each other. Fortunately there was time to digest the space and the solution, as we weren’t under time pressure. It is important for each space to be given a unique solution that is based on various aspects such as location, architecture and the key provided by the customer. We tried to use textures delicately and we don’t use big patterns at all, as they over-define the space.

The interiors we create are simple, and a goal in its own right is to create emotion for the person who is in the interior.

Prostoria diivanvoodi Uplift, Hay abilaud Slit / Prostoria sofa bed Uplift, Hay table Slit / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Kuna meil on varasem koostöö sobinud, siis palusime ka selle korteri juures Inese appi ja andsime talle vabad käed. Mulle on alati meeldinud Inese pakutavad täislahendused: kõik (väiksemadki) detailid on paigas (kardinad, tekstiilid, vaibad, vaasid, fotod ja kunst seintel jne), andes kenale üldtulemusele suurepärase lihvi.

As previous cooperation had been a good fit, we asked Ines to help us out with this apartment as well, and gave her free rein. I’ve always liked Ines’s full solutions. All the details – even the most minor ones – are in place (curtains, textiles, carpets, vases, photos and art on the walls etc.), giving a splendid polish to the overall result. korteri omanik / apartment owner

Korruse plaan Floor plan

Korter Rotermanni tänaval

Kotka Tervisemaja

Health Centre Kotka Tervisemaja

70 71

asukoht/location— Kotka 12, Tallinn autorid/authors— Rene Safin, Liina Kink arhitektuur/architecture— Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal graafika/graphics— Tuumik tellija/client— Kotka Tervisemaja ehitaja/builder— Kaamos Ehitus fotod/photos— Terje Ugandi

Kotka Tervisemaja on endisesse koolimajja mugandatud raviasutus, mille eesmärgiks on muu hulgas mõjuda rahustava ja turvalise keskkonnana ning funktsionaalselt tervikliku pinnana, mis koondab eri meditsiinivaldkondi.

Milline oli lähteülesanne?

Rene Safin on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini eriala.

Ta töötab sisearhitektina, tegeledes avalike ruumide ja eramute, aga ka mööblidisaini ja väikevormidega. Liina Kink on õppinud arhitektuuri, aga suuremat huvi on pakkunud sisearhitektuursed projektid. Praegu töötab ta oma büroos Gruuv Arhitektid.

Rene Safin is a graduate of the Estonian Academy of Arts with a degree in product design. He worked as an inferior architect, working on public interiors and private homes as well as in furniture design and small forms. Liina Kink studied architecture but interior architecture projects captivated her more. She currently works at her own practice of Gruuv Architects.

Luua Kotka Tervisemaja meditsiiniasutustele ruumilahendus, mis oleks teistsugune kui tavapärane kliiniline keskkond, et inimene ei tunneks arsti juurde minnes hirmu või ebamugavust. Oluline oli kasutada haiglanormidele vastavaid viimistlusmaterjale. Kõige aluseks sai seatud funktsionaalne toimivus nii personali kui ka patsiendi aspektist.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Kotka Tervisekeskuse eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja professionaalset teenust ja seda suunda püüdsime järgida ka hoone interjööri projekteerides. Sisearhitektuur loob nii kliendile kui kliiniku personalile keskkonna, kus nad tunnevad end mugavalt ning väärtustatuna. Võtmesõnadeks on soe helge meeleolu ning meeldivalt rahulik atmosfäär.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kahtlemata tuli ennast kurssi viia terviseasutuste nõuete ja projekteerimistingimustega. Kuna algne ruumiplaneering polnud meditsiinikompleksiks mõeldud, tuli pusletükid – kliinik, operatsiooniplokid, palatid, mammograaf, ootesaalid, perearstid, kohvik jne – hoolikalt kokku laduda, et saavutada logistiline tervik.

Kompleksil puudub tsentraalne sissepääs ning sellega seoses tuleb inimesi suunata sisse maja eri külgedelt. See võib esmapilgul eksitada, kuid läbimõeldud infograafika aitab siin suuresti kaasa. Algselt tundunud ebamugavus on osutunud vooruseks – inimesed jõuavad hubaste fuajeede kaudu vajaliku teenuse juurde, mis tagab samas turvatunde ja privaatsuse. Tundub, et see lahendus toimib hästi.

Millega te kõige enam rahul olete?

Hea on näha, et maja mõjub ja töötab ühe tervikuna. Püüdsime luua keskkonna, kus peegeldub ka keskuse meelsus – kvaliteet kõiges pakutavas. Kogu tööprotsess oli meeldiv ja hea oli tajuda tellija tugevat usaldust. Sisearhitektidena oleme rahul, et enamik ideid realiseerus ja tagasiside on olnud väga positiivne.

Kotka Tervisemaja

Hay toolid AAC20 / Hay chairs AAC20 / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

72 73

Kotka Tervisemaja is a healthcare centre adapted into a former schoolhouse, aimed among other things to provide a calming and safe environment – a functionally healthful place centring on specialist medical fields.

What were the terms of reference?

To create an interior for Kotka Tervisemaja that would be different to ordinary clinical environments, so that people would not fear or feel uncomfortable going to the doctor. It was important to use finishing materials that meet hospital standards. Functionality was the underlying consideration from both the personnel and patient perspective.

What was the basis for your design concept?

The goal of Kotka Tervisekeskus is to offer quality, professional service and we tried to abide by this direction in designing the interior of the building as well. The interior architecture creates an environment for both the client and the clinic staff where they feel at ease and valued. The keywords are a warm, bright mood and a pleasantly calm atmosphere.

What proved the most complicated?

Undoubtedly we had to get up to speed with the requirements and design conditions for a healthcare institution. As the original floor plan was not meant for a medical complex, the puzzle pieces – clinic, operating room areas, patient rooms, mammogram area, waiting rooms, GPs, café etc – had to be assembled to get the logistical whole. The complex lacked a central entrance and in this connection people had to be guided in from different sides of the building. This may have seemed confusing at first, but well-conceived signage helped a great deal.

What seemed like inconvenience has proved to be a virtue – from the cosy lobbies, people get to the services, retaining the sense that they are in good hands as well as their privacy. It seems that the solution works well.

What are you most satisfied with?

It’s great to see that the building seems and functions like a whole. We tried to create an environment where the mindset of the wellness centre would also be evident – quality in all that is offered. The entire work process was pleasant and it was good to sense strong trust from the customer. As interior architects, we’re happy that most of the ideas were realized and the feedback has been very positive.

Kotka Tervisemaja on vana koolimaja ümbersünd tervisemajaks, kus sisearhitektidel oli vastutusrikas ülesanne sobitada vanasse kesta nüüdisaegne sisu.

Mõnus ruum sünnib sellest, kui arhitekt kuulab tellijat ja tellija usaldab arhitekti.

Kotka Tervisemaja is an old school building reborn as a healthcare centre, here interior architects had the weighty responsibility of fitting modern content into an old shell. A pleasant space resulted from the architect listening to the customer and the customer trusting the architect.

Raul Niin, omanik / owner

Kotka Tervisemaja

1. korruse plaan Ground floor plan

Näitus „Loomulik surm” Exhibition Natural Death

74 75

asukoht/location— Eesti Tervishoiu Muuseum, Lai 30, Tallinn autor/author— Kristiina Kuus (Kamarula) kuraatorid/curators— Ülle Kask, Kärt Mikli, Taavi Kuri graafika/graphics— Britta Benno tellija/client— Eesti Tervishoiu Muuseum ehitaja/builder— Siltau Systems eritellimusmööbel/ custom furniture— Siltau Systems fotod/photos— Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Näitus „Loomulik surm“ on delikaatsel teemal koostatud ajutine väljapanek, mille viieks osaks jaotatud sisulist ülesehitust toetab sisearhitektuurne lahendus. Hoolikalt välja mõõdetud valgustuse ja viimistlusmaterjalidega kujundus loob tervikliku ja selge ning kohati ka müstilise üldmulje, kus teema tõsidust mahendab tempereeritud info edastamise viis.

Kristiina Kuus on vabakutseline sisearhitekt. Ta on 10 aasta jooksul tegelenud nii era- kui ka ühiskondlike objektide sisearhitektuursete projektide koostamisega.

Kristiina Kuus is a freelance interior architect. She has prepared interior architecture projects for private and public buildings for the last 10 years.

Milline oli lähteülesanne?

Eesmärgiks oli luua toetav ja huvitav foon mahuka ning väga tundliku teema käsitlemisel. Paigas oli näituse sisuline teemajaotus ja eesmärk teemat lähemalt selgitada, näidates seda võimalikult selge elu osana, mida pole vaja karta ega müstifitseerida.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Meie visioon ruumilisest kujundist tekkis pikema aja vältel, tutvudes teemamaterjalide ja eksponaatidega. Sisearhitektuurse projekti raames sai näitus oma ruumilis-visuaalse kontseptsiooni ja ideelahenduse. Arvestades sisu tundlikkust on kujundus rahulik ning varjutatud. Läbivaks teemaks sai vari, mis väljendus ka materjalivalikus, nagu valged õhulised kardinad, mõned neist varjukujutisega; läbivalgustatud mattklaasist infostendid, puidust vitriinide ja stendide varjutatult värvitud sokkel.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tööprotsess oli minu jaoks väga huvitav ja ma kirjeldaksin seda pigem kui süviti ekskursiooni koos muuseumi ja näituse kaasautoritega. Tänu sellele nautisin lõpptulemuse vormistamist väga.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Infot ja materjali oli palju, seega nende pilkupüüdva väljapaneku loomine.

Millega te kõige enam rahul olete?

Ma arvan, et üldine kujundus sobib hästi püstitatud teemaga, kuid ennekõike olen rahul ülimalt mõnusa ja põneva tööprotsessiga, mis seda projekti saatis.

Näitus „Loomulik surm”

76 77

Korruse plaan Floor plan

The exhibition Natural Death is a temporary installation that explores a sensitive theme. The thematic structure divided into five parts is supported by the interior architecture solution. The design, with carefully measured lighting and finishing materials, creates an integral, clear but also mystic general impression where the seriousness of the topic is mellowed by the means of presentation.

What were the terms of reference?

The goal was to create a supportive, interesting background for treating a sprawling and sensitive topic. What was in place was the set of themes and the goal of elucidating the topic in more detail, showing it as clear part of life, nothing that should be feared or mystified.

What was the basis for your design concept?

Our vision of the motif for the interior developed over a longer time, through familiarizing ourselves with the thematic materials and exhibits. Through the interior architecture project, the exhibition got its spatial-visual concept and conceptual solution.

Considering the sensitive content, the design is calm and shadowed. Shadow was a pervading theme, expressed in the selection of material, such as the white, airy curtains, some of them with the image of a shadow, information stands with backlit matte glass, and a tinged wood base for the display cases and stands.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

The working process was very interesting for me, and I would describe it more as a in-depth excursion with the museum and co-creators of the exhibition. Thanks to the experience, I very much enjoyed shaping the end result.

What proved the most complicated?

There was much information and material, and thus creating an eye-catching display for them.

What are you most satisfied with?

I think the general design is well-suited for the topic, but above all, I’m happy with the extremely pleasant and exciting work process that accompanied the project.

Näituse „Loomulik surm“ üheks eesmärgiks oli ärgitada avalikku diskussiooni väärika surma, leina ja ka matusekultuuri valdkonnas ning panna vaatajaid mõtlema oma elu ajalikkuse ja kvaliteedi peale. Üks keerulisemaid kohti oli kujundus, millele oli seatud eesmärk mitte võimendada surmaga seotud mõtete ja tunnete raskust, vaid luua emotsionaalselt soe ja turvaline ruum.

Kindlasti on õnnestunud kujundus üks põhjus, miks külastajad on näituse hästi vastu võtnud.

One goal of Natural Death was to incite public discussion on the topics of death with dignity, mourning and funerary culture and get visitors to think about the impermanence and quality of their own lives. One of the most complicated aspects was the design, which was supposed to not amplify the weightiness of the thoughts and feelings related to death but accent an emotionally warm and secure space. Without a doubt, the successful design is one reason for the positive reception that visitors have given the exhibition. Ülle Kask, näituse kuraator / exhibition curator

Näitus „Loomulik surm”

Näitus „Polaarruum” Exhibition Polar Spaces

78 79

autorid/authors— Arhitektuuribüroo b210 (Mari Hunt, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi) töötoas osalesid/ workshop participants— Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova töötoa juhendajad/ workshop supervisors— Mari Hunt, Timo Palo kuraator/curator— Mari Hunt ehitaja/builder— töötoas osalejad ja Siltau Systems valgustid/ lighting solutions— Moodne Valgustus fotod/photos— Tõnu Tunnel, Hannes Lung, Mari Hunt

Näitusekujunduse meeskonda kuuluvad tudengid ja arhitektuuribüroo b210, mis tegeleb füüsiliste ruumide ja arhitektuursete mõtteviiside kujundamisega. Polaararhitektuuri teema on üks mitmest büroo uurimisvaldkonnast.

The exhibition design team consists of students and the architecture office of b210, which designs both physical spaces and architectural philosophies. The topic of polar architecture is one of the office’s many research areas.

Polaararhitektuuri teemaga oli büroo varemgi tegelenud, korraldades loenguid, projekteerides õpperadu Arktikasse Franz Josephi maale, disainides installatsioone karmidesse kliimaoludesse jne. Näitusekujunduse meeskonda kuulusid lisaks büroole ka polaararhitektuuri töötoas osalenud tudengid.

Milline oli lähteülesanne?

Näitus sai alguse temaatilisest töötoast Eesti Kunstiakadeemias, mille eesmärk oli saada ülevaade polaaralade kliimast, ehitatud keskkonnast ja teadustööst ning disaini ja arhitektuuri võimalustest kavandada midagi praktilist polaartingimustesse. Protsessi olid kaasatud mitme eriala tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid, teadlased jne. Grupitööna valmis seitse projekti ja maketti, näiteks Põhja-Jäämere triivival jääl paiknev teadusjaam, ülikoolihoone Antarktikas, meelelahutuslik õhulaev, väike liikuv teaduslabor jne. Juba töötoa programmi kokku pannes oli soov, et see lõppeks näitusega, mis eeldas jutustavaid makette. Need valmisid fragmentidena ehk lõikemakettidena, et oleks võimalik piiluda hoone sisse. Mõõtkava oli kõigil 1 : 50 – nii olid inimmõõde ja jaama tegevus tajutavad ning maketid hästi võrreldavad.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Põhiteguriks sai olematu eelarve, mis sundis looma nutikaid lahendusi ja taaskasutama materjali, milleks oli arhitektuuripreemia nominentide näitusest üle jäänud ligi kilomeeter valget lainepappi, millest sai korraliku pingutusega suurepärane polaarmaastik seitsmele maketile. Näitus oli algusest peale planeeritud rändnäitusena ja lainepapp oli selleks ideaalne kohandatav materjal. Valgustid olid kombineeritud siinivalgustitest, metalltorudest ja ehitusplokkidest ning neid sai mugavalt lainepapi vahele ära peita.

Millega te kõige enam rahul olete?

Ajutiste näituste puhul tekib alati küsimus, mis saab näitusekujunduses kasutatud ehitusmaterjalidest. Hea meel on selle üle, et „Polaarruumi“ näitus andis uue elu materjalile, mis muidu oleks laoruumi seisma jäänud.

Näitus „Polaarruum”

80 81

The office had treated Arctic architecture themes earlier, too, holding lectures, and designing interpretive trails for Franz Josef Land, designing installations for harsh climates etc. Besides b210, the exhibition design team also included students who had taken part in a polar architecture workshop.

What were the terms of reference?

The exhibition started with a thematic workshop at the Academy of Arts, the goal of which was to learn about the polar climate conditions, built environment and research operations as well as the possibilities of design and architecture to devise something practical in Arctic conditions. Included in the process were students from different specialities, architects, interior architects, designers, researchers and others. Seven projects and models were prepared as group work format; for instance, a research station on drifting ice in the Arctic, a university building in Antarctica, an entertainment-oriented airship, a small mobile research lab, etc. Already as the workshop programme was being assembled, the idea was that it would end with an exhibition, and the exhibition required models with a narrative function. The models were executed as cut-outs, allowing people to peer inside the building. The scale was 1:50 for all of them – this allowed the human dimension and the station’s activity to be grasped and made it possible to compare the models to each other.

What did you base the design concept on?

The main factor was the non-existent budget, which forced us to be clever and use recycled material, which in this case was over a kilometre of white corrugated cardboard. A bit of effort, and this material was transformed into a fantastic polar landscape for seven models. Right from the beginning, the exhibition was planned to be a travelling production and corrugated cardboard was an ideal adaptable material for this. Lights were combined from track lighting, metal pipes and masonry blocks and they could be conveniently hidden between the corrugated cardboard forms.

What are you most satisfied with?

In the case of temporary exhibitions, there’s a question that always arises: what becomes of the construction materials used in the exhibition design? I’m glad that the exhibition gave new life to material that would otherwise have been left in a warehouse room.

Põhiplaan Floor plan

In 2016, icy themes were featured at the Seaplane Harbour: exhibitions on Arctic expeditions Race to the End of the World and Icy Scientific Labs and Estonia were complemented seasonally by a nuanced and experimental architecture exhibition, called Polar Spaces. In the dark and deep-blue interior of the Seaplane Harbour, the labyrinthine white, rolled corrugated cardboard exhibition created a thematic island in its own right and helped take the retrospective museum exhibitions into the future.

—— Karen Jagodin, Meremuuseumi näituste projektijuht / project manager for the Seaplane Harbour’s exhibitions

Näitus „Polaarruum”

2016. aastal valitsesid Lennusadamas jäised teemad: polaarretki tutvustavad näitused „Võidujooks maailma lõpp“ ning „Jäine teaduslabor ja Eesti“ said hooajalise täienduse tundliku ning eksperimentaalse arhitektuurinäituse „Polaarruum“ näol. Lennusadama tumedas ja mereliselt sügavsinises interjööris lõi valge rullitud lainepapile paigaldatud labürintlik maketinäitus omaette teemasaare ning aitas viia sisult minevikku vaatavad muuseuminäitused tulevikku.

Näitus „Uurali kaja”

Exhibition Echo of the Urals

82 83

asukoht/location— Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu autorid/authors— arhitektuurne kontseptsioon ja lavastuslik ülesehitus Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann (JANKEN Wisespace) kuraatorid/curators— Art Leete (Tartu Ülikool), Svetlana Karm (ERM) graafiline kontseptsioon ja visuaalne multimeedia/ graphic concept and visual multimedia— Velvet fotopanoraamid/photo panoramas— Peeter Laurits helikujundus/sound design— Taavi Tulev tellija/client— Eesti Rahva Muuseum teostus/execution— Fund Ehitus, Museko, RGB Baltic fotod/photos— Kaido Haagen, Kristjan Mõru

Pika perioodi vältel sündinud püsinäituse loomisel osales ligi 200 inimest, peaaegu nagu väiksema mängufilmi taustameeskond.

Näituse loomise põhituumiku moodustasid head inimesed ettevõtetest JANKEN Wisespace (Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann) ning Velvet (Mart Lankots, Kristian Kirsfeldt). Karismaatilist lummust lisasid fotomaag Peeter Laurits ning helivõlur Taavi Tulev.

Some 200 people took part in creating this permanent exhibition conceived over a long period – almost as much as the team for a smaller feature film. The main nucleus of the exhibition creation team was made up of the good folks from JANKEN Wisespace (Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann) and Velvet (Mart Lankots, Kristian Kirsfeldt). Charismatic ambience was added by photography mage Peeter Laurits and audio wizard Taavi Tulev. www.echooftheurals.com

Eesti Rahva Muuseumi näituse „Uurali kaja“ mahukas ekspositsioon on ühtaegu tõsine ja mänguline kooslus argisest ja kujuteldavast soomeugrilaste elus. Lahendus on julge ja lavastuslik ning eeldanud suurepärast ja usalduslikku koostööd sisu ja vormiga tegelevate meeskondade vahel.

Milline oli lähteülesanne?

Lähteülesandeks oli mahukas tekstimassiiv soome-ugri rahvaste päritolust, paiknemisest ja peamistest lavastuslikest teemadest.

Põhifookusena sooviti rõhutada mehe ja naise rolli igapäevaste tegevuste, aga ka muinaslugude ja jutustuste kaudu. Ülesehitus tulenes eelkõige muuseumi kogudes olevatest esemetest ning ajaloolistest olustikukirjeldustest ja tavadest.

Millest te oma kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Intrigeerivaim osa oli selle toimima saamine jätkuva ruumilise jutustusena, mille kaasosaliseks saab iga näituskülastaja, tunnetades näituse lavastuslikke situatsioone mehe või naise aspektist ning kõndides klaasist valgusjõel läbi eri rahvaste elualade, läbides neli saali ja aastaaega. Meie eesmärk oli tuua näituse sisuline ülesehitus külastajani võimalikult selgelt ja samas sugestiivselt.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime vabakäe visandist liigenduse leidmiseks. Sellest visandist sai aga hiljem üksühele näituse põhiplaan. Analüüsisime näituse külastamise tempot ning eksponeeritava infomahu hulka, et tajuda külastaja vastuvõtlikkuse piire. Koostasime ka näitusekujundusele n-ö hierarhia diagrammi, et me ise ära ei unustaks, millised ekspositsiooni osad peavad olema domineerivamad ning millised on loodud pigem foonile värvingu andmiseks.

Millega te kõige enam rahul olete?

Eelkõige just tervikliku ruumikogemuse saavutamisega.

Helimaastike, interaktiivse multimeedia, valgusjuhtimise, ruumigraafika, fotopannoode, lavastuslike ehitiste ning arhitektuurse kompositsiooni koosmõjus loodud ühtne metareaalsus näituseruumi seinte vahel on meie jaoks kõige olulisem saavutus ning seni teostatud projektidest kõige mitmetasandilisem. Eraldi saavutusena rõhutaksime ka mängulist ning interaktiivset valgusjõe projekti, mis sai tänu pühendunud ekspertide panusele just selline, nagu planeeritud.

Näitus „Uurali kaja”

The Estonian National Museum’s Echo of the Urals exhibition is at once a serious and playful combination of the everyday and imagined elements from the lives of the Finno-Ugric peoples.

The solution is bold and theatrical and required a great working relationship between the teams dealing with form and content, respectively.

What were the terms of reference?

The brief consisted of voluminous tract of text on topics related to the origins of the Finno-Ugric peoples, locations and primary themes to be brought to life in a theatrical and engaging way.

The main focus was to be placed on using everyday activities, as well as folklore and storytelling, to emphasize the roles of men and women. The structure was mainly derived from the objects in the museum’s collections and descriptions of historical ways of life and customs.

84 85

What was the basis for your design concept?

The most intriguing part was getting it all to work through a series of continuous spatial narratives, where every exhibition visitor becomes a participant, sensing the staged situations of the exhibition from the male or female aspect and walking along a glass river of light through fields of activity for different peoples, passing through four halls and seasons. Our aim was to make the exhibition’s substantive structure as clear as possible for visitors but also do so in a subtle, evocative way.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

We started from a freehand sketch to find a way to organize and segment the space. This sketch later became used as scale model for the exhibition floor plan. We analysed the pace at which visitors would pass through the exhibition and the amount of information to be displayed to get a sense of how much they could absorb. We also put together a hierarchical diagram for the exhibition design so that we wouldn’t forget which parts of the exhibition had to be dominant and which ones were more for tone colour of the backdrop.

What aspect are you most satisfied with?

Above all, the fact that we achieved an integral spatial experience. Inside the walls of the exhibition space, we created a uniform meta-reality through a combination of the aural landscapes, interactive multimedia, lighting design, spatial graphics, photo panels, theatrical structures and architectural composition – it’s the most important achievement and has the most levels of any project we’ve done so far. As a separate accomplishment, we’d also emphasize the playful and interactive river-oflight project, which thanks to the contribution from the dedicated experts, ended up being exactly as planned.

1. ja 2. korruse plaan First and second floor plans

Näitus „Uurali kaja”

86 87

Tellija jaoks oli kõige keerukam arhitektide ja kujundajate kujutlusvõimega kaasas käia kuni keskkonna füüsilise valmimiseni. Lõpptulemust mõõdame muuseumis loodud keskkonna võimega käivitada ja võimendada külastajate emotsioone. Tagasiside järgi otsustades on tegu täistabamusega: „Uurali kaja“ on lisaks ekspertide tunnustusele pälvinud ka külastajate, sh eriti laste ülivõrdelise hinnangu.

The hardest part for the customer was to keep up with the architects’ and designers’ imagination until the physical completion of the environment. We assess the end result in terms of the environment’s ability to trigger and amplify visitors’ emotions. Judging by the feedback, it hit the mark: along with acclaim from experts, Echo of the Urals has also received high marks from visitors, including superlatives from kids.

Kaarel Tarand, ERMi avalike ja välissuhete juht / head of public and foreign relations, Estonian National Museum

Näitus „Uurali kaja”

Pagarikoda RØST RØST bakery

88 89

asukoht/location— Rotermanni 14, Tallinn autorid/authors— Kohviku omanikud Sander Allmere, Kris Libe koostöös arhitektuuribürooga b210 (Mari Hunt, Britta Kodres, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi) eritellimusmööbel/ custom furniture— Kenneth Pert Natural Furniture fotod/photos— Lauri Laan, Sander Allmere, Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Rotermanni kvartali saialõhnaga pagarikoda on väike sümpaatne keskkond, kus ruumilahenduse sirgjoonelisus sobib kokku lihtsust rõhutava värske toodanguga. Detailid ja selged valikud küpsetiste ning ruumi vahel on suurepärases tasakaalus.

Sander Allmere ja Kris Libe on kohviku omanikud ja disainientusiastid. Arhitektuuribüroo b210 tegeleb füüsiliste ruumide ja arhitektuursete mõtteviiside kujundamisega: nt asumite visiooni koostamine, hoonete projekteerimine, näitusekujunduste loomine, polaararhitektuuri propageerimine, EKA sisearhitektuuri osakonnas RMK metsaonni aine õpetamine jpm.

Sander Allmere and Kris Libe are café proprietors and design enthusiasts. The architecture office b210 is engaged in shaping both physical spaces and architectural philosophies: for example, putting together a vision for neighbourhoods, designing buildings, creating exhibition designs, promoting polar architecture, teaching a forest hut subject at the Estonian Academy of Arts Department of Interior Architecture, and much more.

Milline oli lähteülesanne ja milliseks kujunes tööprotsess?

Lähteülesande panid kokku disainiteadlikud RØSTi omanikud Sander ja Kris samaaegselt pagarikoja asutamise ideega.

Pagarikoja atmosfäär on sama oluline kui pakutavad pagaritooted. Eesmärk oli luua klassikalise pagarikoja välimusega koht, mis tooks esile pagarite igapäevatööd. Rotermanni kvartali nn Stalkeri tänaval leitud väike pind vastas visioonile ja seejärel kaasati b210 arhitektid, kes aitasid mõtted vormistada.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

RØSTi sisekujundus sai traditsioonilise pagarikoja ilme, mis pakub oma valge kahhelpinna, naturaalse puidu, betooni ja metalli koosmõjul äratundmisrõõmu. Kujundusega oli soov esile tuua tooted, seega eelistati mahedaid toone. Köögis ei ole traditsiooniline suurköökide mööbel, vaid täispuidust tasapinnad ja eritellimusel metallist riiulid. Valgustusega on hoitud sama hubast joont nagu kohviku alal, et hägustada piiri kliendiala ja köögi vahel.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kõige keerulisemaks osutus müügileti ja seadmete paigutus, sest oluline oli mahutada väiksele pinnale võimalikult palju tooteid.

Eesmärk oli eksponeerida kohvivalmistamist ja luua leti taga töötavale inimesele mugav töökeskkond. Tänu tööpinna heale disainile ja paindlikkusele said kõik funktsioonid ja seadmed lõpuks ära mahutatud ning tooted emotsiooni tekitavalt esitletud.

Millega te kõige enam rahul olete?

Sellega, et köögi- ja kliendiala on omavahel läbi põimunud ning külastaja saab jälgida pagarite tööd. See oli ka üks peamisi eesmärke. Oluline on ka kohviku fotogeensus sotsiaalmeedia seisukohast. Üldilmet täiendavad detailid, nagu müügileti kohvimasin, taaskasutatud Prisma puuviljaleti lambid ning eritellimusena valmistatud leivariiulid ja -alused. Tänu avatud köögile ja alade hägustatud piirile on loodud hubane ja mugav koht nii klientidele kui ka pagarikoja töötajatele.

Pagarikoda RĂ˜ST

90 91 This Rotermann Quarter establishment that emanates the aroma of fresh bread is a small, congenial environment where the straight lines of the interior design harmonize well with the bakery’s wares in all their simple wholesomeness. Details and clear choices made in regard to the baked goods and the interior are in superb balance.

What were the terms of reference and what was the work process like?

The terms of reference were put together by the design-conscious owners of RØST, Sander and Kris, simultaneously with the idea to open the business. The atmosphere of the bakery was just as important as the baked goods sold there. The goal was to create a place that looks like a classic bakery; highlighting the everyday work done by the bakers. The “hole in the wall” found on Stalker Street in Rotermann Quarter met the needs of the vision and at that point the architects of b210 were brought on board, helping to mould the ideas.

What did you base your design concept on?

The interior design of RØST got the look of a traditional bakery – the combination of white ceramic surfaces, natural wood, concrete and metal offers delight for the discerning eye. The designer’s idea was to highlight the products, and thus mellow and mild tones were preferred. The kitchen does not have the traditional equipment found in big food preparation places, but rather solid-wood countertops and custom-made metal shelves.

The lighting has also been kept intimate as in the café area, to blur the boundaries between the customer area and the kitchen.

What proved the most complicated?

The most complicated was the positioning of the sales counter and equipment, as the goal was to fit the maximum amount of products in a small space. The goal was to put the coffee preparation on display and create a comfortable place to work for the person behind the counter. Thanks to the good design and flexibility, all functions and equipment were accommodated and the products presented in an evocative way.

What are you most satisfied with?

The fact that the kitchen and customer area are intertwined and the patrons can see what the bakers are doing. This was one of the main goals. Also important was that the café be photogenic for social media. Also, the details that complement the general look, such as the coffee machine at the sales counter, the recycled Prisma hypermarket fruit section lamps and custom-made bread shelves and bread boards. Thanks to the open kitchen and the blurred boundary between areas, it’s a cosy place, and comfortable for both customers and the bakery staff.

Korruse plaan Floor plan

Pagarikoda RØST

Pinna lahendus toimib igapäevaselt isegi üle ootuste hästi. Otsustasime pigem anda ruumi köögialale ja tundub, et see oli õige valik. Köögis on väga mugav tööd teha ja kuigi klientidele alati istekohti ei jagu, on töötajad, kes enamiku päevast meie juures veedavad, selle arvelt õnnelikumad.

Samuti on erakordselt hästi õnnestunud köögiala ühendamine kohvikuga, kus kogu tegevus toimub otse kliendi kõrval, mis oligi meie lähteideeks.

The design surpasses expectations on an everyday level. We decided to provide more space for the kitchen area and it seems it was the right choice. The kitchen is a comfortable place to work and though customers don’t always have seating, the employees who spend most of the day at RØST are that much happier.

The merging of the kitchen area with the café also worked out extraordinarily well. All of the action takes place right beside the customer, which was in fact our original idea.

—— Kris Libe ja Sander Allmere, omanikud / owners

Pubi St. Vitus St. Vitus pub

92 93

asukoht/location— Telliskivi 61b, Tallinn autor/author— Kristiina Kuus (Kamarula) arhitektuur/architecture— Kristjan Järvel (Plaan 2) graafika/graphics— Britta Benno logo ja identiteet/ logo and identity— Risto Spriit (Loovruum) tellija/client— Püha Vitus ehitaja/builder— Kraar Inv eritellimusmööbel/ custom furniture— Kraar Inv fotod/photos— Maris Tomba

Tallinnas Kalamaja ja Telliskivi piiril paikneva pubi St. Vituse juures püüavad tähelepanu nii nimi kui ka interjöör. Algselt väiksemateks büroopindadeks jaotatud endine tööstushoone andis võimaluse luua kõrgete lagedega puhastatud ruum, mis kujundati seejärel tsoonideks ja ühtseks tervikuks, kus on kesksel kohal intensiivne planeeritud graafiline kihistus, mida täiendavad külastajatelt lisanduvad vinjetid.

Milline oli lähteülesanne?

Tellija soov oli pakkuda klientidele laia õllevalikut ja murda üldist arusaama pubist, pubikultuurist ja interjöörist ehk võimaldada selle nautimist põnevate detailidega isikupärases ruumis ja avaras interjööris.

Kristiina Kuus on vabakutseline sisearhitekt. Ta on 10 aasta jooksul tegelenud nii era- kui ka ühiskondlike objektide sisearhitektuursete projektide koostamisega.

Kristiina Kuus is a freelance interior architect. She has prepared interior architecture projects for private and public buildings for the last 10 years.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Algusest peale oli see suund, et kogu ruumi hakkab ühtseks tervikuks siduma kunst ning graafika kõikvõimalikel pindadel. Sellest tulenevalt tuli luua isikupärane, kuid kunstile ruumi jättev foon.

Kuna eesmärgiks oli keskenduda laiale vaadiõllede valikule, on pubi keskmes mastaapne 20 kraani mahutav baarilett. Valgustuse planeerimisel on lähtutud võimalikult mitmekülgsest lahendusest, mille abil luua õhtul sume ja hubane atmosfäär. Saali vasak osa on valgustatud paljude lampide ja juhtmerägastikuga, mis võimaldab timmerdamisel luua tähistaeva efekti. Käsitööjookidega suhestuva graafilise lahenduse valdava osa autoriks või juhendajaks on kunstnik Britta Benno. St. Vituse interjöör on valminud lihtsatest materjalidest, aga koosneb paljudest kihtidest.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasin ruumiprogrammist, mis toetaks mõnusat koosviibimise meeleolu ja annaks võimaluse omavahel sotsialiseeruda nii vanadel tuttavatel kui ka võhivõõrastel. Seda pidi toetama hoolikalt planeeritud valgustuslahendus. Kuigi ruum ise oli selle projekti jaoks sobilik ja ka tellija juba tuttav, osutus tööprotsess siiski väga emotsionaalseks ja aset leidis nii mõnigi eesmärki pühitsev vaidlus.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Siin on kasutatud väga palju eritellimusmööblit, mille maitsekas funktsionaalne sidumine oli suur osa tööst.

Millega kõige enam rahul olete?

Olen rahul üldise tervikuga, mis kukkus välja just selline (või isegi natuke parem), nagu me esimeste eskiiside loomisel lootsime.

Pubi St. Vitus

The name and the interior of St. Vitus, a pub straddling the border between the Kalamaja and Telliskivi neighbourhoods in Tallinn, beg for attention. An industrial building originally subdivided into smaller office spaces allowed the architects to design a clear room with high ceilings that was thereafter distributed into zones and a united whole. It all centres on an intense planned graphic layer that pub patrons further update with vignettes.

What were the terms of reference?

The customer wanted to offer customers a wide selection of beers and defy the conventions of pubs, pub culture and interiors – to allow people to enjoy these things in a distinctive space and spacious interior with fascinating little details.

What was the basis for your design concept?

94 95

Right from the start, we resolved that art and prints on all conceivable surfaces would be the thing to tie the interior into a whole. So we had to create a personalized, distinctive backdrop, yet also one that would leave room for art. As the goal was to specialize in a wide selection of draught beer, the pub centres on the bar, which has room for 20 taps. Lighting is planned from as multifaceted a solution as possible, to set a mellow and intimate atmosphere. The left side of the hall is lit by many lamps and tangles of wire that, with the help of a dimmer, creates a starry sky effect. The artist Britta Benno designed or supervised the design of most of the graphic solution that dovetails with the craft beers. The interior of St. Vitus was made of simple materials but consists of many layers.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

I started by putting together a list of rooms that would support the pleasant get-together ambience and would allow both old friends and perfect strangers to socialize. This was to be supported by a carefully planned lighting solution. Although the interior itself was suitable for the project and the customer was familiar, the work process proved very emotional and there were a few disputes that were sort of a test of our ideas’ mettle.

What proved the most complicated?

A great amount of custom furniture was used, and functionally integrating it in a tasteful way was a large part of the job.

What are you most satisfied with?

I’m most satisfied with the general whole, which turned out exactly the way we hoped for when we prepared the first sketches (or even better than that).

Korruse plaan Floor plan

Tellisin sisearhitektuurse lahenduse, mis eristuks muudest pubidest, oleks lihtne oma moodsas võtmes ja sobiks Telliskivi keskkonda. Välja tuli täpselt see ja veel parem, kui oskasin oodata. Mis kõige olulisem: meie külalistele meeldib siin, nad saavad siit positiivse laengu ja tahavad siia alati tagasi tulla.

I ordered an interior design that would be different from other pubs, which would be simple and yet in a modern vein and would fit in with the Telliskivi environment. It came out precisely and even better than I would have expected. And the most important: our visitors like it here, they get a positive charge of energy and always want to come back.

Paap Toonela omanik / owner

Pubi St. Vitus

Rahvusarhiiv Noora

National Archives building Noora

96 97

asukoht/location— Nooruse 3, Tartu autorid/authors— Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe, Maarja Varkki (Vaikla Studio) arhitektuur/architecture— Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11), kaasa töötas Margus Soonets peaprojekteerija/head designer— Arhitekt 11 projektijuht/project manager— Jüri Kull tellija/client— Rahvusarhiiv ehitaja/builder— YIT Ehitus fotod/photos— Tõnu Tunnel, Johan Huimerind

Rahvusarhiivi uue hoone Noora sisearhitektuurne lahendus on muljetavaldav: seal kohtuvad mäluasutusele omane tagasivaade ja tänapäev. Oskuslikult on kaasatud fragmendid arhiivi enda esemelisest ajaloost, mis suhestuvad orgaaniliselt tänapäevase kihistusega ja moodustavad tugeva terviku.

Milline oli lähteülesanne?

VAIKLA STUDIOs sünnivad kohaspetsiifilised ruumiprojektid, mis on jõudnud Veneetsia arhitektuuribiennaalile, Moskva kunstibiennaalile, Hiiumaale jm. 2017. aastal on töös Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ruumilised lahendused Tallinnas ja Brüsselis.

VAIKLA STUDIO is the home of site-specific interior projects, some of which have made it to the Venice Biennale of Architecture, Moscow Art Biennial, Hiiumaa Island and elsewhere.

In 2017, the studio is working on spatial design solutions in Tallinn and Brussels for the Estonian Presidency of the Council of the EU.

Noora puhul alustasime koos hoone arhitektidega arhitektuurivõistluse staadiumis. Idee on lihtne ja loogiline: arhiivihoidlate ja -büroo kahte hiigelmahtu ühendab – st lahutab ja pingestab – kitsas kõrge aatrium. Bürooploki vastas asuvad hoidlad on ühendatud sildadega, mille kaudu arhivaale edasi-tagasi toimetada.

Avatud koridorides, rõdudel ja terrassidel on töötajate puhkeala, kuid töökabinetid ja laborid on suletud, mis oli ka lähteülesanne.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Rahvusarhiivi sisearhitektuurse lahenduse idee oli luua võimalikult avatud ja läbipaistev keskkond, mis soosib külastajate ligipääsu süsteemsele mälupangale, hoolimata kõrgendatud turvanõuetest hoonele.

Uues majas olid fookuses mahukad ja turvalised hoidlad kindla sisekliimaga. Hoidlate ruumivajadus on lahendatud nüüdisaegsete universaalsete liikuvate metallriiulite abil, mille eripära seisneb korruste erinevas värvilahenduses. Hoone avalikku ruumi on Tartu Toomemäel asunud endisest asupaigast toodud poeetilised puitriiulid koos kaunite vanade köidetega, mis on osaliselt eksponeeritud ka uurimissaalis, aitamaks luua ruumi mitmekihilist atmosfääri.

Millega te kõige enam rahul olete?

Hoone sisemus on süvenemist ja kontsentreerumist soodustavalt tume. Tumedal foonil esinevad vasksed pinnad nii sildadel, hoidlaustel kui teeninduslettidel. Vase tundlik pind salvestab endasse ajajäljed, näiteks inimeste sõrme- ja käejäljed. Kohati katab siseruumis seinu vasekarva iseroostetav värv. Töölauad on kaetud traditsioonilise naturaalse linoleumiga, mis tindililla aktsendina katab kohati ka põrandaid. Hoone bürooplokki katab protsendikunsti tulemusel tekstiilfassaad graafilise mustriga „Uure“ ehk labürint (autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg) Labürindist inspireerituna sündis arhiivi püsinäituse 1917–1920 „Keerdkäigud“ ruumiline kontseptsioon (Ann Mirjam Vaikla, TüüneKristin Vaikla ja Urmo Vaikla), mis kitsas aatriumis labürindina lookleb ja sunnib inimest avastama ajaloolisi sündmusi ja inimlikke lugusid (näituse kuraator Liina Rebassoo).

Rahvusarhiiv Noora

The new National Archives building, Noora, has an impressive interior architectural design: here the theme of looking back – the work of memory institutions – meets the present. The fragments from the archive’s own artefactual history have been included with great skill; they couple organically with the modern stratifications, forming a robust whole.

What were the terms of reference?

98 99

In the case of Noora, we started with the architects of the building in the architecture competition stage. The idea was simple and logical: the two giant blocks of archive depositories and the archive offices would be connected – i.e. separated and energized – by a narrow, high atrium. The depositories across from the office block are connected with bridges, so that archive items can be ferried back and forth. In the open hallways, balconies and terraces is an employee break area, but the private offices and labs are enclosed, a requirement in the terms of reference.

What was the basis for your design concept?

The concept behind the National Archives’ interior architecture was to create an environment that is as open and transparent as possible, encouraging visitor access to a systematic memory bank, regardless of the heightened security requirements for the building.

The focus in the new building is on the large, secure depositories with a stable interior climate. The spatial needs of the depositories are handled using modern universal moving metal shelves, the specific nature of which lies in the different colours used on different levels. The common areas of the building now contain poetic wooden shelves brought from the former location on Toome Hill in Tartu, accompanied with old volumes partially on display in the study hall as well, to help create a multi-layered atmosphere in the interior.

What are you most satisfied with?

The interior of the building is dark, conducive to rapt study and concentration. The bridges, depository doors and service counters have copper surfaces on a dark backdrop. The sensitive surface of the copper records traces of time such as handprints and fingerprints. In places, the walls in the interior are coated by a copper coloured oxidizing paint. The desks are coated with traditional natural linoleum, which, as an ink-violet accent, is also seen on the floors in some places. The building’s office block is covered by a textile façade with a graphic pattern called “Uure” (Labyrinth) (artists Fred Kotkas and Carmen Lansberg) – as mandated by the law requiring artwork to make up 1% of the budgets of public buildings.

The concept for the archive’s permanent exhibition, 19171920 “Keerdkäigud” (Winding Passageways, by Ann Mirjam Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla and Urmo Vaikla) was inspired by a maze motif, which meanders in the narrow atrium and leads people to discover historical events and human stories (exhibition curator Liina Rebassoo).

1. ja 5. korruse plaan Ground and 4th floor plans

Rahvusarhiiv Noora

Forbo Marmoleum / Floorin / floorin.ee

Forbo Marmoleum / Floorin / floorin.ee

100 101

Rahvusarhiivi peahoone Noora on meeldiv ja mugav töökeskkond nii uurijate-ajaloolaste kui ka arhiivitöötajate endi jaoks. Fassaadikangas „Uure“, maja sisemuses kõlav heliinstallatsioon „Lugulaul“ ja omanäolised omanäolised sisearhitektuursed elemendid loovad ühelt poolt hubase õhkkonna ja meenutavad teisalt majas viibijaile, et Noora on Eesti kirjaliku mälu kodu.

The headquarters of the National Archives, Noora, is a pleasant, comfortable place to work for researchers and historians as well as for the archive staff. The façade textile art titled Uure, the audio installation in the interior, and the distinctive interior design elements all create a warm environment and remind people in the building that Noora is the home of Estonia’s written memory.

—— Liisi Taimre, riigiarhivaari nõunik / advisor to the state archivist

Actiu kohvikutoolid Viva / Actiu chairs Viva / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Rahvusarhiiv Noora

Rahvusarhiiv Noora püsiekspositsioon

National Archives building Noora permanent exposition 102 103

asukoht/location— Nooruse 3, Tartu autorid/authors— Ann-Mirjam Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla (Vaikla Studio) kuraator/curator— Liina Rebassoo (Rahvusarhiiv) tellija/client— Rahvusarhiiv teostus/realization— Pult fotod/photos— Tõnu Tunnel

VAIKLA STUDIOs sünnivad kohaspetsiifilised ruumiprojektid, mis on jõudnud Veneetsia arhitektuuribiennaalile, Moskva kunstibiennaalile, Hiiumaale jm. 2017. aastal on töös Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ruumilised lahendused Tallinnas ja Brüsselis.

VAIKLA STUDIO is the home of site-specific interior projects, some of which have made it to the Venice Biennale of Architecture, Moscow Art Biennial, Hiiumaa Island and elsewhere.

In 2017, the studio is working on spatial design solutions in Tallinn and Brussels for the Estonian Presidency of the Council of the EU.

Rahvusarhiivis Noora eksponeeritud püsinäitus „Keerdkäigud“ on labürindina kujundatud ruumimaht hoone sissepääsutasandil aatriumis. See annab külastajale võimaluse teha põgus rännak läbi Eesti ajaloo ning seob selle kujunduslikult ka maja välisfassaadiga, mida katab tekstiiline protsendikunstiteos „Uure“ (autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg).

Milline oli lähteülesanne?

Narratiivina ajateljel hargneva ekspositsiooni ülesehitus võimaldab järgida sündmuste kronoloogiat, mida soosib pika ja kitsa aatriumi ruumilogistika. Näitus on liigendatud ajateljel kulgevaks makro- ja mikroajalooks, mis seob pisteliselt nähtusi globaalsest ja lokaalsest maailmast ühtseks ruumiliseks tervikuks.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Kujunduse märksõnadeks on avastav ja mänguline, isiklik ja unikaalne. Labürindi seintes kulgeb horisontaalne süvistatud nišš, kus eksponeeritakse ajateljena graafilist materjali: koopiana esitletud fotosid ja dokumente makroajaloo sündmustest. Paralleelselt ajateljega kulgeb seinapinnal ühe inimese lugu väljavõtetena Maali päevikust ehk nn mikroajalugu. Kolmanda kihistusena on seintes ümmargused avad, kust avanevad paralleelsündmused ajalises mõistes globaalsel tasandil. Neljandaks tasandiks on labürindi välisperimeetris aknad, mille taga esitletakse valgustatult visuaalset materjali koos seletava infoga aknaluugil.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Labürindi moodustavad eri kõrgusega seinapinnad ning mahud, mis aitavad luua vaheldusrikast dünaamilist ekspositsiooni.

Ekspositsiooniga tutvumine on rütmi küsimus – siseperimeetris sujuv kulgemine piki ajatelge. Välisperimeetris asuvad kõrged ja madalad sahtlitega vitriinkapid, seega toimub liikumine n-ö peatuspunktidena, et avada sahtleid, kus paiknevad arhivaalid, ning istuda pinkidel, et kuulata salvestusi. Lugude näitlikustamiseks on kasutusel vertikaalsed ekraanid.

Aastaarvud labürindi sees on projitseeritud põrandale – selle pind on tõstetud, kaetud musta vaipkattega, servad on valgustatud. Mõned mustad seinad on värvitud aktsendina kollaseks.

Rahvusarhiiv Noora pĂźsiekspositsioon

Entitled Keerdkäigud” or Winding passages, the atrium at the entrance level has been shaped into a maze, giving visitors an opportunity to take a brief journey through Estonian history.

The maze motif also ties it together with the building’s façade, which is covered by Uure (artists Fred Kotkas and Carmen Lansberg), an artwork commissioned under the “one percent” public artwork funding legislation.

What were the terms of reference?

The structure of the exhibition – unwinding as a narrative on a timeline – sheds light on the chronology of events, something that is promoted by the atrium’s long and narrow spatial logistics. The exhibition has been divided into “macro” and “micro” history moving along the timeline, tying together a selection of phenomena from the global and local world into one spatial whole.

104 105

What did you base the design concept on?

The design’s keywords are exploratory and playful, personal and unique. A horizontal embedded niche runs along the walls of the maze, where one can find graphic material: reproductions of photographs and documents from “macrohistorical” events.

In parallel to the time line, the story of one person progresses along the walls as excerpts from Maali’s diary – this is the “microhistory”. As a third layer, the walls have round openings that explore parallel events (in the time sense) from the global level. A fourth level is the windows along the outer perimeter of the maze, presenting illuminated visual material along with explanatory information on the window shutters.

What proved the most complicated?

The labyrinth is made up of walls and forms with different heights, helping to create an exhibition with varied dynamics.

Absorbing this exhibition is a matter of rhythm – progressing smoothly along a timeline in the inner perimeter. Around the outer perimeter are high and low display cases with drawers; there are stopping points where visitors can open the drawers containing archive items and can sit on benches to listen to recordings. Vertical screens are used to illustrate the stories.

Inside the labyrinth, the years on the timeline are projected on the floor – its surface is raised, covered with black carpeting, and the edges are illuminated. Some black walls have been painted yellow as an accent.

Rahvusarhiiv Noora püsiekspositsioon

Püsinäituse ruumiline lahendus – eritasandiline labürint – võimaldas suurepäraselt avada ajajärgu keerulisi elulugusid ning sündmusi. Lahendus oli ühtviisi nii kompaktne kui ka mitmekihiline.

The spatial solution of the permanent exhibition – a labyrinth on different levels – was a perfect device for exploring the complicated biographies and events of an era. The solution was both compact and multi-layered.

—— Liina Püttsepp, näituse kuraator / exhibition curator

Restoran Juur Juur restaurant

106 107

asukoht/location— Valukoja 10, Tallinn autorid/authors— Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (SOO4 Interiors) tellija/client— Gourmet Coffee teostus/realization— Ruutu 6, Enima Trade, Warm North, ELKE Mööbel, Vanalinna Ehitus, Malux East, HN Steel fotod/photos— Tõnu Tunnel, Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Oma nimega täpselt suhestuvalt on restorani Juur eesmärk üllatusi pakkuda läbi puhta orgaanilise tooraine seejuures taimseid koostisosi algmaitseteni taandades. Algselt industriaalsesse ruumi loodud uus keskkond toetab seda, väärtustades olemasolevat professionaalselt valitud säravate ebastandardsete detailide ning rohke rohelusega.

Milline oli lähteülesanne?

Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve (SOO4 Interiors) töötavad alates aastast 2013 meeskonnana mitmesuguste, põhiliselt avaliku ruumi projektide loomisel. Lisaks sisearhitektuursetele projektidele panid nad aluse mööblibrändile Derelict Furniture.

Ahti Grünberg and Tõnis Kalve (SOO4 Interiors) have been working as a team since 2013, designing diverse and mainly public space projects. Besides interior architecture projects, they also started the furniture brand Derelict Furniture.

Lähteülesandeks oli projekteerida endisesse tehasehoonesse funktsionaalselt toimiv ja inimese mugavust arvestav ruum – restoran. Vormikeelelt vastandub vana tehasehoone modernistlikult lahendatud keskkonnale, mis oli üks meie olulisematest ülesannetest. Eesmärk oli maksimaalselt säilitada ja väärindada olemasolevat vana kesta ning tuua uute konstruktsioonide ja sisustuselementidega juurde radikaalselt eristuvaid lahendusi (pulksein, dekonstrueeritud peegellagi, rippuvad taimekastid jms.)

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Oleme alati püüdnud rakendada oma erialaseid teadmisi tervikuna, olulise osana suurest sotsiaalsest ja arhiktektuursest ruumist. Sünteesisime mitmeid ruumiprogramme ja materjalide kooslusi industriaalses modernsuses eesmärgiga luua metropoliitne kogunemiskoht.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alustasime oma projekti väljatöötamist väga pragmaatilistel alustel – ruumi puhastamisest üleliigsest. Mis häiris, see läks ära; mis meeldis, see jäi. Tööprotsess osutus oodatust mahukamaks nii oma eripalgelisuse kui detailirohkuse poolest. Kõige selle tulemusena valmis inimest ja keskkonda arvestav ruum.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kõige keerulisemaks osutus vormiosade sidumine tervikuks ja objekti järelvalve. Läbimõtlemist ja keskendumist vajas juurde projekteeritud vahekorrus oma detailsuses.

Millega te kõige enam rahul olete?

Meil õnnestus siduda mitmetasandilisi kihte ruumiprogrammis ja valgustus, mis loovad tunnetuslikke meeleolusid. Põnevaks osutus ruum-ruumis merekonteinerist kontor ning uue vahekorruse võimalikult loomulik sulandumine ülejäänud ruumiga.

Restoran Juur

Ondarreta söögitoolid Don / Ondarreta dining chairs Don / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

The new environment created in an originally industrial space supports this by valuing the existing aspects through the use of professionally selected non-standard standout details and plenty of greenery.

What were the terms of reference?

This former factory building was to be turned into an interior/ restaurant that is both fully functional and also has user comfort in mind. In terms of its language of form, the old factory building contrasts with the modernist design of the old factory building. This was one of our most important tasks. The goal was to preserve and enhance the value of the existing old shell as much as possible and bring in radically different solutions using new structures and interior elements (a wall made of pegs, deconstructed mirrored ceiling, suspended planter boxes and so on.)

108 109

What did you base the design concept on?

We have always tried to apply our professional knowledge as a whole, as an important part of the greater social and architectural space. We synthesized several room arrangements and combinations of materials in industrial modernism with the goal of creating a metropolitan gathering place.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

We started developing our project on very pragmatic considerations, clearing the space of anything excessive. Whatever bothered us, we got rid of it, and if we liked something, it stayed. The work process ended up being more massive than we expected, in terms of multifaceted nature and abundance of details. The end result of it all is a space that takes humans and the environment into consideration.

What proved the most complicated?

The most complicated part was to integrate the parts of the form into a whole, and supervising the work on the job site.

We needed to think through and concentrate on the split level, because it involved so much detail.

What are you most satisfied with?

We succeeded in integrating multi-level layers in the room arrangement and the lighting, which create intuitive ambiences.

The space-in-a-space office built into a marine shipping container was exciting, and so was melding the new split level as naturally as possible with the rest of the interior.

1. korruse plaan Ground floor plan

Restoran Juur

110 111

Restoran Juur

Juure keskkond on ühtlasi nii tööstuslik kui ka naturaalne, sõbralik ja soe. Sisearhitektuur toetab väga hästi meie põhjamaiste puhaste maitsete ja eestimaiste mahetoodetega köögi kontseptsiooni.

Juur’s environment is both industrial and natural, friendly and warm. The interior design provides effective support for our culinary concept of pure Nordic flavours and organic Estonian products.

—— Heili Politanov, Gourmet Coffee tegevjuht / CEO of Gourmet Coffee

Restoran Mon Repos Mon Repos restaurant

112 113

asukoht/location— Narva mnt 92, Tallinn autorid/authors— Külli Salum, Riina Harik (SAHA IN) tellija/client— Sparkling Group ehitaja/builder— 1Partner fotod/photos— Juta Kübarsepp

Kunagises hinnatud suvituspiirkonnas Kadrioru serval asuv restoran Mon Repos on pikalt taastamist oodanud. Nüüd on renoveeritud hoones keskkonnana ellu ärganud söögikoht, jagunedes endise restoran-kasiino maja kahele korrusele ja tipnedes intiimse torniga. Ruumikujunduslikult on arvestatud rangete muinsuskaitseliste eritingimustega, täiendades seda tundlikult valitud nüüdisaegsete detailidega.

Milline oli lähteülesanne?

17 aastat koos töötamist on Külli Salumile ja Riina Harikule andnud hea kogemuse. Nende laual on projektid alates eramutest ning lõpetades avalike hoonete ja hotellidega. Südamelähedased ja enim tunnustust leidnud on aga just arhitektuurimälestisse loodud nüüdisaegsed interjöörid.

Seventeen years of collaboration has given Külli Salum and Riina Harik a wealth of experience. The projects on their table range from private homes to public buildings and hotels. Their modern interiors created inside architectural monuments are the ones that have received the most acclaim and are closest to their hearts as well.

Tellija soovis linna parimat restorani.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Meie soovisime kõige ilusamat restorani.

Kuivõrd määras kujunduslahendust arhitektuurne pärand?

Arhitektuurne pärand interjööris tundus olematu, ent määras ometigi kõik.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Ilmselt nägid selle maja juures potentsiaali kõik: tellija, muinsuskaitse, arhitekt, meie. Kindlasti aitas sellele kaasa ka näiliselt puhas leht ruumina. Seal justkui polnud midagi, ainult tühi palkseintega ruum, ei lagesid, põrandaid ega midagi huvitavat, millest kinni hakata. Ainult lagunenud uksed ja vana trepp.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Kohe läks keeruliseks. Niipea kui tegijate kujutluses liha luudele tekkis, hakkasid ka huvid põrkuma. Järsku oli väga tähtis keset ruumi paiknev palkseinajupp, siis kasiinoaegne hävinud parkett.

Kõik tundus kogu aeg väga dramaatiline ja iga uus ettekirjutus, leid objektil või mõte tundus kõik ära rikkuvat. Ja siis tuli jälle tekkinud olukorraga kohaneda ja uuesti alustada.

Millega te kõige enam rahul olete?

Rahulolu pakub see, et lõpuks sai kõik kena ja halba tunnet ei jäänud. Muinsuskaitse andis isegi diplomi, kuigi vahepeal pani ehituse seisma. Jõudsime mõlemaid osapooli rahuldava kompromissini, mis ongi kokkuvõttes oluline. Mis raskelt tuleb, on armas.

Lagede lahendus tundus meile algusest peale tähtis ja me suutsime need oma visiooni järgi valmis teha. Tänu muinsuskaitsele sai see võib-olla isegi parem. Tahtsime hoiduda ka ülekujundamisest. Soovisime, et sellest vähesest, mida me lisame, tekiks elegantne ruum.

Restoran Mon Repos

Villa Mon Repos sai uue hingamise 2016. aasta sügisel. Välimuselt on see originaalilähedane, sisemuselt aga balansseerib võluvalt modernse ja sajanditaguse piiril. Selle meeldiva ning õdusa koosluse üle võime uhked olla. Interjööri rosinaks on värvilised vitraažaknad, mis loovad päikesekiirte abil alati veidi eleva meeleolu.

Stiilne, samas mõnus töökeskkond mõjutab külalislahkuse äris nii üldist atmosfääri kui ka väga otseselt Mon Repos’ populaarsust.

114 115 The restaurant Mon Repos, located on the edges of the historical resort area of Kadriorg, had long been waiting for a restoration. The renovated building now hosts a revived dining establishment, set out on two storeys of a former restaurant and casino building and crowned by an intimate tower. The spatial design takes into account the strict heritage preservation conditions, supplementing it with tastefully selected contemporary details.

What were the terms of reference?

The customer wanted it to be the city’s finest restaurant.

What was the basis for your design concept?

We wanted the most beautiful restaurant.

To what degree did architectural heritage determine the design solution?

The architectural heritage within the interior seemed non-existent, yet determined everything.

What was your starting point and what was the process of working on this project like?

Probably everyone saw the potential in this building: the customer, heritage conservation, architect, us. The seemingly clean slate of the interior certainly contributed to it. There wasn’t anything, really, just an empty room with log walls, no ceilings, no floors or anything interesting to latch on to. Only crumbling doors and old stairs.

What proved the most complicated?

It got complicated right away. As soon as the idea started taking shape in the creators’ minds, interests started colliding.

The bit of log wall in the middle of the interior was now suddenly very important, and then the defunct parquet from the casino era. Everything seemed very dramatic and every new precept, new find at the site or idea seemed like it would spoil everything. And then you had to re-adapt to the new situation and start again.

What are you most satisfied with?

I take satisfaction from the fact that everything ended up nice and there was no lingering bad feeling. The Heritage Board even awarded a certificate, although for a while it did freeze the construction. We reached a compromise that satisfied both sides, which was what was important in the end. You tend to cherish something that has a difficult inception. The solution for the ceilings seemed important to us from the beginning and we were able to execute them as we envisioned them. Thanks to the Heritage Board, maybe it came out even better. We wanted to refrain from overdesigning. We wanted the little we added to lead to an elegant interior.

Villa Mon Repos got a makeover in autumn 2016. The exterior resembles the original establishment while the interior balances enticingly on the boundary of the modern and the century-old. We can be proud of this pleasant, warm combination. The cherry of the interior is the colourful stained glass windows that create a particularly lively ambience when the sunrays penetrate it.

In the hospitality business, a stylish but pleasant work environment influences the general atmosphere and, very directly in this case, the popularity of Mon Repos.

—— Jaanika Tigasson, restorani juhataja / restaurant manager

1. ja 2. korruse plaan Ground and 1st floor plan

Restoran Mon Repos

Restoran Pull Pull restaurant

116 117

asukoht/location— Rotermanni 2, Tallinn autorid/authors— Ines Käärma, Ingrid Songisepp (Ace of Space), Aap Piho tellija/client— Pull ehitaja/builder— Oma Ehitaja mööbel/furniture— HN Steel maalid/paintings— Silver Koppel fotod/photos— Märt Lillesiim

Ines Käärma (Haak) on sisearhitekt ja sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja. Koos sisearhitekt Ingrid Songisepaga valmivad emotsioone tekitavad detailideni lahendatud terviklikud interjöörid, millel on tugevalt äratuntav käekiri. Aap Piho on sisearhitekti taustaga tööstusdisainer.

Ines Käärma (Haak) is an interior architect and the founder of the interior architecture office of Ace of Space. Along with the interior architect Ingrid Songisepp, she creates extremely distinctive, honed-to-the-detail comprehensive interiors that stir the emotions.

Aap Piho is an industrial designer with a background as an interior architect.

Restoran Pull on sulandunud Rotermanni kvartali Ahtri tänava poolsesse otsa nii loomulikult, nagu see oleks seal alati paiknenud. Ajaloolise hoonega arvestav uus elu tõstab ruumiosad ühtse tervikuna esile ühelt poolt hästi säilinud, teisalt aga oskuslikult valitud detailidega.

Milline oli lähteülesanne?

Inspiratsiooniks oli kahtlemata huvitava ajaloolise tausta ja arhitektuuriga muinsuskaitse all olev hoone, põnevad ruumid, aga ka hea toit. Pind koosneb kahest osast: Saaremaa Lihatööstuse lihapoest ning restoranist, kus rõhutakse palju tervislikule toidule ja laiale valikule. Tellijal oli soov näha põhjamaiselt nappi, ent jõulist interjöörilahendust, mis toetaks pakutavat menüüd.

Kontseptsiooni üks eesmärke oli edasi anda terviklikumat kogemust, kus atmosfääril, ruumil ja toidul oleks mängida võrdselt suur roll.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Esimest korda nendesse ruumidesse astudes sai selgeks, et siin on keskkond juba olemas – peame selle vaid oskuslikult ja pieteeditundega tervikuks siduma. Ruumid ja materjalid tuli üheskoos tööle panna nii, et interjöör ei vajaks liigselt pisikesi detaile ja tähelepanu säiliks keskkonnal tervikuna. Tahtsime iseenesestmõistetavalt austada seda ajaloolist ruumi ja eksponeerida võimalikult palju olemasolevat, tuues selle kõrvale kontrastiks hoolikalt valitud materjale ja ajatuid vormi-, tekstuuri- ja mustrimänge.

Algusest peale oli soov näha restorani ruumides abstraktset Eesti kunsti, mis paneb hallid peakivi- ja betoonpinnad elama.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Ruum ise oli meie jaoks tervikuna põnev foon, ent ka ülesandena väga raske, kuna konstruktiivne osa oli planeeringult väga jäik ja mitte ideaalne ühe nüüdisaegse restorani jaoks. Köök ning poe teenindavad alad pidid olema eelkõige funktsionaalsed, kuid samas atraktiivsed ka külastajale. Kuumköök on avatuna esimese korruse saalis, kus võib näha grille, mida Eestis varem pole kasutatud. Poes on klaasseinaga eraldatud lihalõikamisruum teenindusleti taga.

Restoran Pull

Lisaks suurepärasele köögile ja parimale toidule loovad restoranis Pull meeleolu ka õdus miljöö, hea muusika ja tõeliselt stiilne nüüdisaegne interjöör ajaloolises hoones. Oleme sisearhitektide tööga väga rahul, meil oli hea koostöö ja me ei tinginud kvaliteediga, vaid soovisime parimat tulemust!

118 119

In addition to the great kitchen and finest food, Pull’s ambience is also set by the cosy environment, good music and truly stylish contemporary interior in an historical building.

We’re very happy with the work of the interior architects. We had good cooperation and we didn’t make concessions in quality – as we desired the best result!

—— Enn Tobreluts, restorani omanik / restaurant owner

Pull restaurant has been assimilated so naturally into the Ahtri street side of the Rotermann Quarter that it seems to have always been there. The new life infused into the historical building highlights the interior elements as well-preserved but skilfully selected details.

What were the terms of reference?

The inspiration was undoubtedly the building, which had an interesting historical background and architecture, and was under heritage conservation. And good food as well. The area consists of two parts: a meat store operated by Saaremaa Lihatööstus and a restaurant with an emphasis on healthy food and wide selection. The customer wanted to see a Nordically spare but powerful interior solution that would support the menu. One of the goals of the concept was to convey a more healthful experience, where the atmosphere, the interior and food would play an equally important role.

What did you base the design concept on?

As we entered the space for the first time, we saw that the environment already existed – we just had to tie it into a whole, with skill and respect. We had to get the interiors and materials to work together so that the interior would not need any extra tiny details and the focus would stay on the environment as a whole. It was obvious that we wanted to do justice to the historical space and display as much of the existing elements, bringing carefully selected material and timeless games with form, texture and pattern games in as a contrast. Right from the start, we envisioned abstract Estonian art in the restaurant interior, which would bring the grey limestone and concrete surfaces to life.

What proved the most complicated?

The interior itself was for us an exciting background, but as a function it was also very difficult, as the structural part was very rigid due to the plan and it wasn’t ideal for a modern restaurant. The kitchen and the shop service areas had to be functional above all, yet also appealing to visitors. The kitchen is an open kitchen in the ground floor dining area, where you can see the grills – something not used before in Estonia. The shop has a butcher’s area separated by a glass wall from the service counter area.

Andreu World söögitoolid Pillow / Andreu World dining chairs Pillow / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

1. korruse plaan Ground floor plan

Restoran Pull

Andreu World söögitoolid Pillow / Andreu World dining chairs Pillow / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Teater NUKU Puppet Theatre

120 121

asukoht/location— Lai 1 / Nunne 4, Nunne 8, Tallinn autorid/authors— Eliina Grünberg, Maile Grünberg, Katrin Tammsaar (Grünberg) arhitektuur/architecture— Amhold ja Karisma Arhitektid tellija/client— Riigi Kinnisvara ehitaja/builder— Ehitus5ECO eritellimusmööbel/ custom furniture— Inest Market sisustus/furnishing— Inest Market fotod/photos— Tõnu Tunnel, Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Grünberg OÜ tegutseb sisearhitektuuri vallas aastast 1992. Eliina Grünberg on lõpetanud EKA sisearhitektuuri eriala ning Maile Grünberg ERKI sisekujunduse eriala. Nende loomingut on autasustatud mitme ESLi aastapreemiaga. Maile Grünberg sai 1997. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Grünberg OÜ has been operating in the field of interior architecture since 1992. Eliina Grünberg is a graduate of the Estonian Academy of Arts in the field of interior architecture and Maile Grünberg is a graduate of the Academy predecessor’s interior design speciality. Their work has won several Estonian Association of Interior Architects annual awards. Maile Grünberg won the Kristjan Raud art prize in 1997 and the Republic of Estonia’s culture prize in 2002.

Uuenenud Nukuteater on labürintlik ruumide kooslus, mida seob ekspressiivne sisearhitektuune lahendus, mis rõhutab oma detailirohkusega selget eemaldumist reaalsusest. Ruumitervikut aitavad liigendada värvid, vormid ning rahutud lae- ja põrandamaastikud.

Milline oli teie lähteülesanne?

Töö lähteülesanne oli projekteerida terve rida ruume: 420-kohaline uus suur saal, fuajee koos paraadtrepiga ning uued lisaruumid. Kujundada midagi eripärast, mängulist ja ootamatult teistsugust, kui oli endine vana fuajee.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Meie taotlesime modernset ja mängulisust ruumis, soovisime pakkuda üllatavaid lahendusi detailides.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tööprotsessi alustasime koosolekutel käimisega alginfo saamiseks ning tehniliste küsimuste lahendamisega. Projekteerimist teostati samal ajal paralleelselt. Alustasime saali rõdu ja paraadtrepiga, millesse arhitektid meid kaasasid.

Millega te kõige enam rahul olete?

Omaette põnevaks kujunes mitmete erilahendustega Ferdinandi saal. Seintel on nukunäitleja Ferdinand Veike auks kujundatud neoimpressionistlikus laadis käed ja pikad kitsad leedribad, mis kujutavad marioneti nööre, mille sees on eri värvi valguslahendused. Huvitavaks lahenduseks on mitmevärvilised teleskoopsüsteemiga saalitoolid mustas ruumis. Paraadtrepi puhul oli eesmärgiks saada avatud, õhuline, atraktiivne omaette kujundusobjekt. Trepi marionettnöörid-pulgad läbivad kogu ruumi täiskõrguses, lisaks sellele punane trepp ja vaip. Meeldivad optilised illusioonid, lainetavad laed, lõbusad ja kentsakad detailid, kontrastsed värvid, kogu loodud ja tekkinud pillerkaar. Näiteks on prügikastid keraamiliste näopiltidega ja tore on teada, et lapsed n-ö räägivad nendega. Rahuloluks on põhjust ka näoprofiiliga ukselinkide pärast, samuti tulid toredad välja liftihalli õhupall- ja kõvakübarvalgustid ning hiiglaslikult suured näokujulised toolid fuajees.

Teater NUKU

Forbo Flotex vaipkatted / Forbo Flotex flocked flooring / Floorin / floorin.ee

122 123

The new and improved Puppet Theatre is a labyrinthine complex tied together by an expressive interior design solution whose abundance of detail emphasizes a clear distancing from reality. Colours, forms and restless ceiling and floor landscapes help to break up the spatial whole into smaller segments.

What were the terms of reference?

It called for a whole series of interiors to be designed: a new large hall seating 420, foyer with broad stairs, and new auxiliary rooms. Designing something special, playful and unexpected – different than the old foyer.

What was the basis for your design concept?

We were seeking a modern and playful quality in the interior, we wanted to provide surprising approaches to the details.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

We started the work process by attending meetings to get starting information and solving technical issues. The design process was executed in parallel, simultaneously. We started with the hall’s balcony and stairs, and the architects involved us in this.

What are you most satisfied with?

The Ferdinand hall with its many custom solutions proved exciting in its own right. The walls have neo-impressionist style hands – a homage to Ferdinand Veike – and long narrow LED strips that depict a marionette strings inside of which there are lighting solutions in different colours. The multicolour telescoping hall chairs in the black room are an intriguing solution.

As to the parade stairs, the goal was an open, airy, attractive design feature. The puppet strings and rods of the stairs pass through the whole room, all the way to the ceiling, and then there is a red stair and carpet as well. I like the optical illusions, undulating ceilings, fun and eccentric details, contrasty colours, the whole whirligig. For instance, the waste receptacles have ceramic face images, and we were thrilled that children “talk” to these. There is also reason to be pleased with the door knobs featuring a facial profile, and the elevator bank’s balloon and hardhat lights and the gigantic face-shaped chairs in the lobby also came out well.

Teater NUKU

Ootused maja uuele sisearhitektuurile olid väga kõrged: soovisime midagi eripärast, mängulist ja kas või ootamatut. Maja osad – muuseum, teatri uus ja vana osa – klapivad kokku heaks tervikuks.

Uus maja sulab mööda heledat paekiviseina väga kenasti vanasse majja ja Grünbergide punamust värvilahendus koos detailidega on väga äge.

The expectations of the new building’s interior design were very high: we wanted something special, playful, perhaps unexpected. The parts of the building – the museum, and the new and old theatre parts – combine into a good whole.

The new building melds very nicely with the old building along the light limestone walls and the Grünbergs’ red-and-black colour solution with the details is very cool.

—— Brit Urbla-Keller, NUKU kunstnik / artist, NUKU

1. korruse plaan Ground floor plan

Teater Ugala Ugala Theatre

124 125

asukoht/location— Vaksali 7, Viljandi autor/author— Mait Summatavet tellija/client— Riigi Kinnisvara ehitaja/builder— Nordecon fotod/photos— Meeli Küttim

Ugala teater on 1984. aastaks valminud mahukas ja rohkelt auhinnatud koguteos, mis läbis möödunud aastal renoveerimisprotsessi.

Sisearhitektuurse lahendusega tegi tööd algne kujundaja, kes sai võimaluse täiendusi teha. Varasemaga võrreldes lisandus 180–240 kohaga black box’i tüüpi saal, 60–70 kohaga kammersaal ja 100–120 kohaga keldrisaal.

Emeriitprofessor Mait Summatavet on hariduselt sisearhitekt ja olnud töö kõrvalt 37 aastat pedagoog, sh kuus aastat prorektor ja kaks aastat disainiinstituudi juhataja. Üheks elutöö osaks on olnud EKLi Kunstifondi juhtimine 18 aastat juhatuse esimehena.

Summataveti tööde hulka kuuluvad peamiselt kultuuriobjektid, rahvusvahelised suurnäitused ja valgustid.

Emeritus professor Mait Summatavet is an interior architect by training and besides that has been teaching for 37 years, including six years as vice rector and two years as the head of the design institute. One part of his life’s work involved leading the Estonian Artists’ Union Art Fund for 18 years as the chairman of the board. His works are mainly cultural objects, major international exhibitions and lighting.

Milline oli lähteülesanne?

Lähteülesanne oli kaheosaline, puudutades nii muinsuskaitset kui ka Ugala uut kontseptsiooni. Esimesega oli kõik loomulik ja arusaadav: säilitada 1970.–1980. aastate arhitektuur ja sisearhitektuur autentsetena. Mõned teatripoolsed nõuded aga kujutasid endast parajat proovikivi.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Püüdsin sisestada (nagu algseski projektis tegin) teatrihoone välise dünaamika 45-kraadise murdumise ka siseruumidesse, sobitades sujuvalt, kuid tuntavalt vana osa uuega. Suure saali toolid, uued valgustid ja mööbel tuli projekteerida tolle ajastu loogikast lähtuvalt, lisades mõned uued vallatused.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Alguses tuli otsida loogilist käiku keldrisse ja uue kandilise saaliga kippus ruumide sisedünaamika ära kaduma. Sellest tekkiski n-ö musta kasti sisenemisel 45-kraadine ripplagi koos laeni ulatuva seinaga – püüdsin leida vormilist silda uute ja vanade osade vahel. Minu kontakt ehitajaga kujunes üldiselt asjalikuks ja kiireks.

Oli näha selget soovi ehitada paremini, kui vaid keegi annaks kohapeal selgelt edasi oma visiooni. See on tuntud probleem elektrooniliste joonistega pilves: ehitaja ei oska, ülemus ei jõua ja alltöövõtja ei pruugi tahta otsida viimast varianti joonisest. Kui aga autor on kohal, läheb teisiti.

Millega kõige enam rahul olete?

Olen rahul, et uued lahendused sulavad kenasti vanasse miljöösse. Tänan teatrirahvast, kes tunnistas minu projekteeritud suure saali toolid mugavaimateks Eestis. Toolijalgadel on uus disain ja need on tunduvalt odavamad kui välismaised. Tähtedega toruvalgustid täiendavad tsentraalset korrastatust ja vääristavad fuajeed. Ka kohviku baarilettide mitmekordne ümberprojekteerimine õnnestus. Nii keerulise objekti ehitamise puhul sedavõrd lühikese ajaga peab kõigega rahul olema, miski ei ole väga untsu läinud.

Teater Ugala

Ugala Theatre is a large and complex highly acclaimed work of architecture originally built in 1984, which underwent a renovation process last year. The original designer worked on the interior architectural solution and was given a chance to make improvements. Compared to the original, a black box hall seating 180-240, a chamber hall with capacity of 60-70 and a 100120 place cellar hall were added.

What were the terms of reference?

The terms of reference were in two parts, pertaining to heritage conservation and the new concept for the Ugala. Everything concerning the first of these was natural and understandable – the architecture and interior design from the 1970s and 1980s had to be preserved in authentic form. Some theatre-side requests proved to be a real challenge, though.

What did you base your design concept on?

126 127

I tried to enter the 45-degree angle motif, part of the external dynamics of the theatre, into the interiors as well, accommodating the old in the new smoothly but distinctly. The chairs in the great hall, the new lighting and furniture had to be designed based on the logic of that era, adding a few new mischievous twists.

What did you start with and what was the work process like?

In the beginning, we had to find a logical passage to the cellar and with the new rectilinear hall, the internal dynamics of the spaces tended to be lost. This is what led to the 45-degree suspended ceiling upon entering the so-called black box, along with the wall extending to the ceiling – I tried to find a form that would be a bridge between the new and old parts. My relations with the builder became generally business-like and efficient. I could see a clear desire to build better if anyone would only communicate their vision on the spot. That’s the age-old problem with drawings – the builder doesn’t know how, the supervisor doesn’t have the time and the subcontractor doesn’t necessarily want to study them. If the architect is on the scene, though, it goes differently.

What are you most satisfied with?

I’m pleased that the new solutions meld nicely into the old environment. My thanks go out to the theatre community, who called the chairs in the big hall I designed the most comfortable in Estonia. The chair legs have a new design and they are much cheaper than foreign ones. The lighting tubes with stars complement the centralized regularity and add value to the foyer.

The fact that the cafe’s bar counters were re-designed several times also was ultimately successful. Considering that such a complicated object was built in so short a time, one has to be satisfied with everything; nothing went all that wrong.

Forbo Westbond plaatvaibad / Forbo Westbond carpet tiles / Floorin / floorin.ee

Ugala renoveerimisel oli kaks esmapilgul vastukäivat ootust: säilitada originaalitruu vana, kuid samas uueneda ja muutuda tänapäevasemaks. Koostöös arhitektidega saavutatud tulemus aga ongi just seda kõike – äratuntavalt vana hea Ugala, mis on samas moodne ja kirgas. Lisaks laienes renoveerimise käigus publikuala ja paranes märkimisväärselt füüsiline ligipääsetavus erivajadustega inimestele, seejuures hoone üldmuljet rikkumata.

The renovation of Ugala had two ostensibly conflicting expectations: to preserve the authenticity of the original old part but also to renew and modernize it. The result achieved in cooperation with architects is all this – it’s recognizably the good old Ugala, yet modern and radiant. In addition, the audience areas expanded during renovation and physical accessibility improved greatly for people with special needs, without detracting from the general impression left by the building.

—— Kristiina Alliksaar, Ugala teatri juht / director of Ugala Theatre

Teater Ugala

Suure saali toolid eritellimusmööbel / Custom made furniture / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Tekero põrandasalong Tekero showroom

128 129

asukoht/location— Veerenni 24, Tallinn autor/author— Hillar Mänd (A3) tellija/client— Tekero ehitaja/builder— Kawe eritellimusmööbel/ custom furniture— Enima Trade fotod/photos— Kalle Veesaar

Tekero põrandasalong on kooslus büroo- ja müügipinnast, mis on sisse seatud Baltika industriaalses kvartalis algselt mahuka garaažina toiminud ruumi. Oskuslikult on üles ehitatud ühisala, kus äriõhustiku elemendid on lagundatud detailideks, mis loovad justkui suurendatud kodumaastiku, mõjudes samas väärika ja turvalisena.

Milline oli lähteülesanne?

Hillar Mänd lõpetas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina aastal 2000. Sellest ajast alates on tema portfooliosse kogunenud hulk avalike ruumide projekte. Põhiline tööpõld on restoranid, kohvikud, sekka ka büroo- ning kaubanduspinnad ning meeskonnatööna valminud hotellid.

Hillar Mänd graduated from the Estonian Academy of Arts in 2000 as an interior architect. Since that time, he has amassed a portfolio of many projects involving public interiors. His main line of work is restaurants, cafés, also office and retail spaces, plus hotels designed collaboratively with a team.

Tellija soov oli saada hubane, veidi loftilik büroo ja põrandasalong ühes ruumis, mis mõjub külastaja jaoks pigem mugava raamatukoguna ja ärikliendile professionaalse töökeskkonnana.

Samuti taheti loobuda suurtest kaubastendidest ja reklaamtahvlitest ning paigutada kõik näidised riiulitele ja kappidesse.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Kuna ruum on kõrge ja päevavalgust on küllalt, sai eesmärgiks võetud suure avatud õhulise ruumi säilitamine. Samas tekkis vajadus tagada kontoripinnale privaatsust, et saaks töösse süveneda.

Soov oli säilitada salongi üldise koloriidi neutraalsus, et tagada toodetele võimalikult rahulik taust. Olemasolev betoonpõrand sobis selleks suurepäraselt. Töölaudade toonivalik lähtus samast põhimõttest. Kogu salongi valgustustemperatuuriks on valitud materjalide õige värvigamma säilimise huvides päevavalgusele kõige ligilähedasem spekter. Vertikaalsetel pindadel on kontrastiks jahedale betoonile sisse toodud sooja suitsuse varjundiga tammepuit.

Kohe alguses oli paigas, et kõik detailid ja väikesemad vormid on graafilise joonega ja joonistuvad teravalt välja, seega oli ainuõige värv must.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tellija koostas väga põhjaliku lähteülesande – tänu sellele mõtles ta juba protsessi algusfaasis enda jaoks põhjalikult kõik läbi.

Kõige ajamahukam oli võimalikult õigete tonaalsuste ja faktuuride saavutamine. Käisime läbi palju materjale ja tooteid ning valmistasime proovinäidiseid nii mööblist kui ka viimistlusmaterjalidest.

Millega te kõige enam rahul olete?

Selle terviklikkuse tundega, mis objekti valmides üha enam tekkis – see on tunne, et midagi ei ole ülearu ega ka puudu. Kuna tellija oli väga usaldav ja samuti orienteeritud heale lõpptulemusele, siis oli selline koostöö äärmiselt motiveeriv kogemus.

Tekero pĂľrandasalong

Johanson toolid Haddoc / Johanson chairs Haddoc / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

130 131

The Tekero flooring showroom is a combination of office and store set in the Baltika industrial quarter in a space that originally served as a roomy garage. The shared area has been structured skilfully, with elements of a business atmosphere deconstructed into details that create an expanded home landscape, seeming to be distinguished and safe/secure.

What were the terms of reference?

The customer wanted to get a cosy, somewhat loft-like office and showroom in one interior – it had to strike visitors as more of a comfortable library while business clients would see it as a professional working environment. There was also a desire to forgo big display booths and advertising signs and place all of the samples on shelves and in cupboards.

What was the basis for your design concept?

As the interior has high ceilings and there is plenty of natural light, the goal was to preserve the big open airy space. At the same time, there was a need to ensure privacy in the office space to enable concentrating on one’s work. The desire was to preserve the neutrality of the showroom’s general colour tones to ensure that the products had as peaceful a background as possible. The existing concrete floor worked a treat for this. The selection of colour tones for the desks was based on the same principle. The closest possible spectrum to natural light was chosen as the lighting temperature for the entire showroom to allow the materials to retain the right spectrum. On vertical surfaces, a smoky shade of oak was introduced as a contrast to cool concrete.

Right in the beginning it was decided that all of the details and smaller forms would have a graphic outline and be very distinct, so black was the only colour.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

The customer drafted a very thorough terms of reference – they had a conception of every detail already in the early phase of the project. The most time-consuming part was getting as close as possible to the desired tonalities and textures. We pored through materials and products and prepared samples of furniture and finishing materials.

What are you most satisfied with?

The feeling of completeness that became ever more palpable as the project neared completion – the sense that nothing was excessive or missing. As the customer had a lot of trust in us and was also oriented to a good end result, our collaboration was a very motivating experience.

Eritellimusmööbel / Custom made furniture / Enima / www.enima.ee

Oskus panna meie soovid visuaalselt kaunisse ja samas funktsionaalsesse lahendusse näitab, kui professionaalse sisearhitekti kätesse me ennast usaldasime.

Nelja meetri kõrgusest tühjast betoonkuubikust sai hubane interjöör. Kuigi alles jäi palju avarust andvat klaasi ja betooni, on salongis selline tunne, nagu veedaks aega mugavas raamatukogus, kus on hea keskenduda ja rahulikult koos klientidega tööd teha. Oleme 110% tulemusega rahul.

The ability to put our wishes into a visually attractive and yet functional solution shows the professionalism of the interior architect we entrusted this job to.

An empty concrete cube four metres in height became a cosy interior. Although much glass – which yields spaciousness – and concrete was left, the showroom makes it feel as if one is spending time in a comfortable library, a good place to focus and calmly work with clients.

We’re 110% satisfied with the solution.

Põhiplaan Floor plan

—— Aivi Valliste, salongi juhataja / head of the showroom

Tekero põrandasalong

Johanson pukktoolid Frankie / Johanson chairs Frankie / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Telia Eesti peakontor Telia Eesti headquarters

132 133

asukoht/location— Mustamäe tee 3, Tallinn autorid/authors— Kärt Kukkur, Marja Viltrop, Liina Remmer, Riin Luuk (FORM) tellija/client— Telia Eesti ehitaja/builder— Merko Ehitus fotod/photos— Kalle Veesaar, Tõnu Tunnel

Telia Eesti peakontor Tallinnas Hipodroomi piirkonnas on uus moodne tornmaja, mis sisaldab lisaks innovaatilisele tegevusvaldkonnale ka ülimalt nüüdisaegset töökeskkonda. Traditsioonilised töötamise kohad on asendatud funktsionaalsete aladega, mis võimaldavad paindlikku toimimist.

FORM on ühiskondlike projektidega tegelev sisearhitektuuribüroo, mis on keskendunud peamiselt büroodele, hotellidele ja restoranidele. Suurimad objektid väljaspool Tallinna on Muhu saarel ja Stockholmis.

FORM is an interior architecture practice that deals with public interiors, focusing mainly on offices, hotels and restaurants. The largest works in their portfolio outside Tallinn are on Muhu Island and in Stockholm.

Milline oli lähteülesanne?

Täpset lähteülesannet projekti alguses ei olnud – see sündis koostöös kliendiga ja oli pidevas muutumises. Alustasime kõige üldisematest parameetritest: milliseid funktsioone ja mahte oleks vaja jne.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Tahtsime hoone rombilist eksterjööri ilmet ka siseruumi tuua: lobby seinapaneelid, liftihallide tahulised betoonist seinaplaadid ja kohviku laeelemendid on tuletatud rombist. Ka hoones läbivalt kasutatud pehmemööblipolsterdus haakub selle tahulise mustriga.

Teiseks inspireerijaks sai kahte esimest korrust läbiv suur elus taimesein (see idee tekkis juba väga varases faasis), mille rohelus on kandunud edasi põranda- ja seinakattematerjalidesse, samuti on teistes ruumides tähtsal kohal rohke ja lopsakas sisehaljastus. Ka Telia firmagraafika värvikirevus on veidi pehmendatud kujul terves majas olemas – iga töökorrus on oma läbiva tooniga.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Tööprotsess kestis kokku kaks ja pool aastat. Tegime igapäevaselt tihedalt koostööd kliendiga, et saavutada neile kõige sobivam lahendus.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Lühikeste tähtaegade tõttu toimus ehitamine ja projekteerimine osaliselt samaaegselt, põhjustades pidevalt muudatusi, aga parema lõpptulemuse nimel tasusid kõik need kiirtööd end ära.

Millega te kõige enam rahul olete?

Interjöör on mitmekülgne ja hubane ning inimesed on selle hästi vastu võtnud. Meie lemmikuteks on kindlasti rohesein ja B&B Italia pehmemööblisari Husk.

Telia Eesti peakontor

Telia Estonia’s headquarters in the Hippodrome area of Tallinn is a modern high-rise building that besides an innovative field of activity also boasts an exceedingly modern work environment.

Traditional workstations have been replaced by functional zones that enable flexibility.

What were the terms of reference?

There was no exact brief at the start of the project – it came about in collaboration with the customer and was in constant change. We started from the most general parameters: what sorts of functions and spaces were needed, and so on.

What did you base your design concept on?

134 135

We wanted to bring the rhombic exterior into the interior as well: the lobby’s wall panels, the polyhedral concrete wall panels in the elevator halls and the cafe ceiling elements are all derived from a rhombus. The soft furniture upholstery used throughout the building also entwines with this polyhedral pattern. Another inspiration was the large living plant wall through the first two storeys (this idea developed in a very early phase already) and the greenery extended past to the floor and wall covering materials. In the other rooms as well, lush, plentiful plant life plays an important part. The colourfulness of Telia’s corporate graphics can be found in the entire building in a bit softer form – each floor has its own colour shade.

What did you start with and what was the work process like?

The work process lasted a total of two and a half years. Each day, we worked closely with the customer to achieve the solution that was most suitable for them.

What proved the most complicated?

Due to the short deadlines, the construction and designing overlapped, resulting in constant changes, but all of these urgent jobs paid off in the name of a better end result.

What are you most satisfied with?

The interior is multifaceted and cosy and people have received it well. Our favourites are definitely the green wall and the B&B Italia’s Husk line of soft furniture.

Sisearhitektide abiga oleme saanud oma töötajatele väga hästi läbi mõeldud funktsionaalsuste ja kaunilt välja mängitud detailidega uue töise kodu.

Thanks to the work of interior architects, we now have a new home which is also a great place to work, with well-designed functionalities and beautifully honed details.

—— Mari-Liis Vihul, Telia Eesti haldusosakonna juht / head of Telia Eesti office of administration

Oktalite siinivalgustid / Oktalite track lights / Silmani Elekter / www.silman.ee

1. korruse, tüüpkorruse ja 14. korruse plaan Ground floor, typical floor and 14th floor plans

Crassevig söögitoolid Mixis RS, söögilauad Mixis T, Hay pukktoolid AAS39, Cascando riidenagi Pole / Crassevig dining chairs Mixis RS, dining table Mixis T, Hay chairs AAS39, Cascando coat hooks Pole / Elke Mööbel / elkemoobel.ee

Telia Eesti peakontor

Arkoslight siini- ja süvisvalgustid / Arkoslight track and recessed lights / Silmani Elekter / www.silman.ee

Tokumaru takeaway Tokumaru takeaway

136 137

asukoht/location— Estonia pst 9, Tallinn autorid/authors— Tomomi Hayashi (HG Arhitektuur), Mari Põld (MP Studio) graafika/graphics— Kadri Vahe, Else Lagerspetz tellija/client— Falcon Japan ehitaja/builder— Ermeesia eritellimusmööbel/ custom furniture— IDEE 4 fotod/photos— Tõnu Tunnel, Lauri Laan

Mari Põld töötab sisearhitektina 2008. aastast ja on asutanud büroo MP Studio. Koostöö mitme meeskonnaga on suunanud ta eemale konventsionaalsest disainimise metoodikast – tulemuseks kogunenud kogemuste sulam. Tomomi Hayashi on Jaapanist pärit arhitekt ja partner büroos. Ta on lõpetanud Yokohama ülikooli ja Virginia tehnikakõrgkooli USAs. Hayashi on töötanud büroos Rafael Viñoly Architects New Yorgis ning teinud koostööd büroodega Head Arhitektid ja AB Kosmos Eestis. 2012–2016 töötas ta arhitektuuri instituudi juhatajana Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja on nüüd samas koolis dotsent.

Mari Põld has been working as an interior architect since 2008 and is the founder of the practice MP Studio. Cooperation with several teams has led her away from conventional design methodologies, and the result is a fusion of her experiences to date. Tomomi Hayashi is an architect from Japan and a partner in the practice.

He is a graduate of the University of Yokohama and Virginia Tech.

Hayashi has worked for Rafael Viñoly Architects in New York and collaborated with the offices of Head Arhitektid and AB Kosmos in Estonia. From 2012 to 2016, he worked as the head of the Institute of Architecture at the TTK University of Applied Sciences, and is now an associate professor there.

Tokumaru takeaway miniatuurne pastelsetes toonides tornjas ruum paikneb kaubanduskeskuse alumisel korrusel ja kõneleb ülejäänud keskkonnast hoopis teistsugust keelt. Pisike ruum on arendatud selliseks, et klient ning teenindaja on kaubanduslikke stampe lõhkudes samale positsioonile asetatud, aluseks tarbija käitumismustrid.

Milline oli lähteülesanne?

Solarises asuv Tokumaru söögikoht on ennast klientide seas tõestanud oma kvaliteedi, tervislikkuse ja hea maitsega. Eesmärk on pakkuda kvaliteetset, kohapeal valmistatud toitu ilma ooteajata.

Seega oli ülesandeks lahendada külm- ja soelett värskelt valminud toitudega. Klient peab mõistma, et toit valmib kohapeal, mille tulemusena säilitasime kliendi ja koka omavahelise silmside võimaluse. Askeldava koka nägemine annab teadmise, et toit ei ole seisnud. Lisaks on võimalik Jaapani toidu- ja maitseaineid koju kaasa osta. Nii et tuli arvestada kahe sihtgrupiga.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Müügisaali planeerimisel sai lahti mõtestatud klienditeenindaja ja kliendi roll: kuidas nad ruumis liiguvad, omavahel suhtlevad jne. Väikese pinnaga kohas tundus mõistlikum loobuda selgetest piiridest: kaotasime ära letitaguse ala, andsime kõigile ringiliikumise võimaluse. Saavutasime klienditeenindaja ja kliendi vahelise loomuliku suhtlemise ala. Lisaks saab ostja suhelda otse kokaga.

Peaosatäitjaks oleme ruumi keskele määranud skulpturaalse soeja külmleti.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Takeaway on mõtteline järg varasemale söögikohale samas keskuses. Äratuntavaks visiitkaardiks on paberlaega valguslahendus, mis on jäänud ainukeseks korduvaks sisearhitektuurseks elemendiks. Pärast avamist oli oluline jälgida klientide käitumismustreid.

Selgus, et paljud neist soovivad kiiresti kätte saadud toitu kohe tarbida. Loogilise käiguna lisasime seega istumiskohad.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Ruumi proportsioonid: väike, kitsas, kõrge, sügav. Lahenduseks on ruumi keskel paiknev lett, mille astmelisuse tõttu on toit nagu teatrilaval. Ruumi kõrgusest tuli ka idee minna riiulitega justkui lõpmatusse, vastukaaluks madalamale toodud paberlagi, mis heidab salapärast pehmet valgust meie teatrilava peaesinejatele.

Tokumaru takeaway

Tokumaru’s takeaway outlet – a miniature pipe-like space in pastel shades – is located on the lower level of a shopping centre and speaks a completely different language to the rest of the environment. The small area was developed so that the customer and food preparer are at the same level, defying commercial conventions.

What were the terms of reference?

138 139

The Tokumaru eatery in Solaris has won over a loyal clientele thanks to its quality, healthfulness and good taste. The goal is to offer quality food made on the spot without a wait.

The goal was thus to design a cold and hot counter for freshly prepared food. It has to be visible to the customer that the food is prepared on the spot, as a result of which we preserved the possibility of direct eye contact between the preparer and the customer. Seeing the cook busy at work lets the customer know that the food hasn’t been sitting somewhere. In addition, it is possible to buy Japanese food products and seasonings to take home. So two target groups had to be reckoned with.

What did you base your design concept on?

In planning the shop area, the role of the customer service associate and customer was analysed, how they move in space, talk to each other and so on. In a place with a small area, it seemed wiser to abandon clear boundaries: we got rid of the area behind the counter, gave everything the possibility of circulation. We created a place for natural interaction between the customer service associate and the customer. The patron can also talk directly to the cook. We have made the sculptural hot and cold food counter the main player in the centre of the space.

What did you start from and what was the work process like?

Takeaway is a conceptual further spin on the earlier place to eat in the same centre. A recognizable calling card is the lighting solution with paper ceiling, which is the only recurrent interior architectural element. After opening, it was important to monitor customers’ behaviour patterns. It turned out many wanted to consume the food they were handed quickly. We added seating according to this logic.

What proved the most difficult?

The proportions of the room: small, narrow, high, deep. The solution is a counter in the centre of the room – it’s terraced, which makes it look like the food is on a theatre stage. The height of the room suggested the idea to take the shelves to virtual “infinity”, as a counterweight to the lower paper ceiling, which casts a mysterious soft light on the main performers on our theatre stage.

Põhiplaan Floor plan

Tokumaru takeaway sisearhitektuurne lahendus sai just selline, nagu kliendina soovisime – minimalistlikult Jaapani-pärane, samas eriline ja pilkupüüdev. Oleme saanud palju kiidusõnu takeaway värske ja nooruslikuna mõjuva roosa-helerohelise värvikombinatsiooni kohta.

Peakokana kiidan ka värske toidu valmistamiseks ja kundede kiireks teenindamiseks vajalikku funktsionaalsust.

Tokumaru takeaway’s interior design is exactly what we wanted – minimalistically Japanesestyle, yet special and eye-catching. We’ve received much praise for the fresh and youthful colour combination of pink and light green. As the head chef, I would also like to praise the functionality needed for preparing fresh food and providing rapid customer service.

—— Daigo Takagi, peakokk / head chef

Tokumaru takeaway

Velveti ja Uddu büroo Velvet & UDDU offices

140 141

asukoht/location— Telliskivi 60a, B-hoone, Tallinn autorid/authors— Mari Koger, Taavi Aunre (UDDU) tellijad/clients— Velvet ja UDDU ehitaja/builder— Tresco Ehitus fotod/photos— Terje Ugandi ajakirjale Diivan / for Diivan magazine

Disainiagentuuri Velvet ja sisearhitektuuribüroo Uddu töökeskkonna ühendamine vanas tööstushoones Telliskivi Loomelinnakus koondab massiivsesse ruumi ühisala ja eraldab oskuslikult individuaalsed tsoonid. Industriaalseid detaile ja elementaarset bürookeskkonda seob ülejäänud ruumiga laes hõljuv rangelt geomeetriline valgustorudest loodud muster.

Milline oli lähteülesanne?

Taavi Aunre ja Mari Koger on koos bürood pidanud 17 aastat ja kasvanud tugevaks meeskonnaks. Selle aja jooksul on projekteeritud restorane, ööklubisid, kontoreid, kauplusi ja palju muud. Oluliseks peavad nad ruumide funktsionaalsust, mida aitab toetada konkreetse ruumi tarvis loodud mööbel.

Taavi Aunre and Mari Koger have operated their practice for 17 years and grown into a strong team. Over the years, they have designed restaurants, nightclubs, offices, shops and much more.

They consider functionality of rooms important, supported by furniture created for a specific interior.

Meil on Velvetiga olnud pikaajaline koostöö ja juba mitu aastat on mõlemal olnud plaan kolida suuremale pinnale. Otsisimegi ruume, kuhu mahutaksime kaks bürood kõrvuti, et jagada vahetumalt oma ideid, teadmisi ja mõtteid. Välistasime tavapärased büroohooned ja otsisime inspireerivamat keskkonda.

Millest te oma kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Püüdsime nii palju kui võimalik säilitada olemasolevat atmosfääri ja samas eksponeerida kõrget ja avarat ruumi. Vaheseinad ja piirded tegime suuremas osas klaasist. Kuivõrd sotsiaalne aspekt on meeskonnatöös oluline, jäi ruumiplaneeringus sõelale just avatud kontori kontseptsioon. Esimese korruse jätsime täismahus sotsialiseerumispinnaks, kus ainsaks töölauaks on büroojuhi oma.

Lisaks mitmes suuruses nõupidamisruumidele, mida me sõbralikult omavahel jagame, on esimesel korrusel kõige tähtsamaks kogunemisruumiks köök, kus on kõik vajalik ja mis on pidevas kasutuses. Suures ja kõrges avatud ruumis toimib see üllatavalt hubaselt. Seda tunnevad ka kliendid, nii et otsused sünnivad kergemini.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Püüdsime välja selgitada, kui palju olemasolevat saame alles jätta.

Kõrged tellisseinad olid paksu krohviga kaetud ja ei olnud täpselt teada, mis selle all peidus on. Puhastamise käigus tulid välja seinapinnad, kus paekivi läheb sujuvalt üle punaseks telliseks ja see omakorda valgeks silikaadiks. Kuna ruum oli täiskõrguses tühi, saime teha täpselt sellise planeeringu, nagu soovisime. Teise korruse tööpinna ehitasime just nii suure, et see mahutaks kahe büroo töökohti.

Millega te kõige enam rahul olete?

Oleme rahul, et inimesed, kes siin töötavad, on rõõmsad ja rahul.

See vast ongi kõige parem kompliment.

Velveti ja Uddu bĂźroo

Merging the work areas of the Velvet design agency and the Uddu interior architecture office in the Telliskivi Creative City brings focus to the massive space’s common area and skilfully separates individual zones. The industrial details and the elementary office environment are integrated with the rest of the interior by the strictly geometric pattern made of lighting tubes “hovering” under the ceiling.

What were the terms of reference?

We have had a longstanding collaborative relationship with Velvet and for several years, both of us had had the idea of moving to a larger space. We were looking for premises where we could fit the two offices side by side, so we could share our ideas, our knowledge and thoughts more directly. We agreed that a conventional office building wouldn’t do at all, and looked for an inspirational environment.

142 143

What was the basis for your design concept?

As much as possible, we tried to preserve the existing atmosphere yet show off the high and spacious interior. We manufactured most of the interior partitions and delimiting elements from glass. As the social aspect is important for teamwork, the open office concept remained a contender. We reserved the first floor as an area for socializing; the only desk here is that of the office manager.

In addition to the meeting rooms in a variety of sizes, which we share among ourselves in friendly manner, the most important gathering area on the ground floor is the kitchen, which has everything necessary and is always in use. It’s surprisingly cosy for such a high open area. Clients also feel it’s conducive to the easier making of decisions.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

We tried to determine how much of the existing elements we can preserve. The high brick walls were covered with a thick layer of plaster and it wasn’t known exactly what it concealed.

As we chipped away, it revealed wall space where limestone makes a smooth transition to red brick and then in turn to white silicate brick. As the room was completely empty right up to the ceiling, we could apply exactly the kind of floor plan we wanted. We built the second-floor work area big enough to hold two offices’ workstations.

What are you most satisfied with?

We’re happy that the people who work here are cheerful and content. That’s got to be the finest compliment.

1. ja 2. korruse plaan Ground and 1st floor plans

Cisa Boheme keraamilised plaadid / Cisa Boheme ceramic tiles / Floorin / floorin.ee

Forbo Flotex vaipkatted / Forbo Flotex flocked flooring / Floorin / floorin.ee

The number-one goal of a design agency is to offer designers an environment that on one hand inspires them to think creatively and engage in cooperation and on the other hand ensures the possibility to focus free of (visual) noise. UDDU managed the feat of creating this sort of multi-functional environment in an ideal fashion. As an unexpected bit of value added, our office also functions as a brilliant sales person – our clients themselves express the desire to hold all their meetings at our office! And to this point, I haven’t seen any visitor to Velvet who hasn’t paid the office a compliment, either by oohing and aahing or just nodding approvingly.

—— Pärtel Vurma, Velvet

Recer Twenties keraamilised plaadid / Recer Twenties ceramic tiles / Floorin / floorin.ee

Velveti ja Uddu büroo

Disainiagentuuri kontori esimene eesmärk on pakkuda disaineritele keskkonda, mis ühelt poolt inspireerib loovalt mõtlema ja koostööd tegema ning tagab teisalt võimaluse (visuaalse) müra vabalt keskenduda. Sellise mitmefunktsioonilise keskkonna loomisega sai UDDU ideaalselt hakkama. Ootamatu lisaväärtusena töötab meie kontor aga ka särava müügimehena – kliendid avaldavad ise soovi kõik kohtumised meie kontoris teha! Ja ma pole siiani Velvetis näinud ühtegi külalist, kes poleks meie kontorile komplimenti teinud kas siis avalikult ahhetades või tunnustavalt noogutades.

Öpiku Ärimaja fuajee Öpik Business Building lobby

144 145

asukoht/location— Valukoja 8, Tallinn autorid/authors— Hannelore Kääramees, Mattias Agabus, Tiiu Saal tellija/client— Mainor fotod/photos— Tõnu Tunnel

Öpiku ärimaja on Ülemiste City kiiresti arenevasse piirkonda ehitatud büroohoonete paaristorn, mis on pühendatud eesti soost astrofüüsikule Ernst Julius Öpikule. Enim viiteid tema tegevusele on hoone aatriumis, kus avaneb mitmetes detailides astronoomia mitmetahuline maailm.

Hannelore Kääramees ja Tiiu Saal on sisearhitektid, kes tegutsevad Arhitekt 11 meeskonnas. Hannelore Kääramees on kujundanud mitmeid ühiskondlikke hooneid ja eramuid. Tähtsamate tööde hulka kuuluvad Viimsi kool, TTÜ raamatukogu ja Passion House’i moodulmajad. Mattias Agabus on Agabus Arhitektide looja ja arhitekt, kes on kujundanud mitmeid ühiskondlikke hooneid ja eramuid.

Hannelore Kääramees and Tiiu Saal are interior architects on the Arhitekt 11 team. Kääramees has designed a number of public buildings and private homes. Her most noteworthy projects are Viimsi School, the Tallinn University of Technology library and Passion House modular houses. Mattias Agabus is the founder of Agabus Architects, an architect responsible for designing many public buildings and private homes.

Milline oli lähteülesanne?

Tellija soov oli luua uutesse büroohoonetesse innovaatiliste lahendustega tänapäevane töökeskkond. Oluline oli, et hoone vastaks LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) Goldi standardile, mis seab spetsiifilised nõuded hoone projekteerimisele, ehitamisele ja ekspluateerimisele-hooldamisele.

Millest te kujunduskontseptsioonis lähtusite?

Fuajee kui esimene ruum loob kõige olulisema emotsiooni hoonest ning linnakust. Seega, arhitektuurselt oli otsus anda sellele avarus, kus oleks ruumi viidata Ernst Julius Öpikule ning suunata külastajad edasi lifti või hoone sügavusse. Viited Öpikule avalduvad sellises materjalis nagu Aurubise vaskplekk, mis meenutab tema töövahendit, teleskoopi. Moooi Raimondi valgusti viitab aga ühele tema olulisele avastusele, Öpik-Oorti pilvele. Valgusti fooniks on perforeeritud ja taustavalgusega MDF vihjena nii ÖpikOorti pilvele kui ka Andromeeda galaktikale, mille kauguse kohta Öpik andis esimesena suhteliselt täpse arvutuse.

Agentuur AdAngels aitas luua majagraafikaga täpse ja erilise meeleolu interjööris orienteerumiseks. Fuajees on oma koht ekraanil, mis räägib lähemalt Öpikust, samuti teisele korrusele, Öpiku seminarikeskusesse viiv paraadtrepp.

Millest alustasite ja milliseks kujunes tööprotsess?

Nagu ikka, alustasime hoone funktsionaalsusest ja materjalide kontseptsioonist. Kõige huvitavamaks kujunes Öpiku ja astrofüüsika teema sidumine reaalsesse ruumi. Hoone fassaadil ja fuajees kasutatud messing on otseselt inspireeritud teleskoobi materjalist.

Kui hoone fassaadi muster lähtub tähespektrist, siis fuajee oma mustrite ja struktuuridega hoopis termotuumareaksioonist ning Öpik-Oorti pilvest.

Millega te kõige enam rahul olete?

Pöörasime kõige enam tähelepanu fuajeele ja see on ka kõige efektsem. Tegemist on Ülemiste Citys esimese ärimajaga, millel on väärikas fuajee, luues esmamulje kogu majast.

Öpiku Ärimaja fuajee

Barthelme põrandasse-süvistatavad LED-ribad / Barthelme floor recessed led strip lights / Silmani Elekter / www.silman.ee

Öpik Business Building is a twin office tower built in the fast-developing Ülemiste City area, and named after an astrophysicist with Estonian roots, Ernst Julius Öpik. The most references to his life’s work are found in the atrium, where a multifaceted world of astronomy is revealed in a number of details.

What were the terms of reference?

The customer wanted a modern-day work environment with innovative features built into a new office building. The building had to meet the LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) Gold standard, which imposes specific requirements on building design, construction, and use and maintenance.

What did you base your design concept on?

146 147

The lobby – the first space one enters – conjures up the most important emotion associated with the building and the complex. So architecturally, we decided to give it spaciousness with room to refer to Öpik, and then direct visitors to the lifts or deeper into the building. The references to Öpik are expressed in materials such as Aurubis copper sheet metal, which is reminiscent of his instrument of choice, the telescope. For its part, the Moooi Raimond light evokes one of his most important discoveries, the Öpik-Oort cloud. The background for the light is perforated, backlit MDF – a reference to the Öpik-Oort cloud and the Andromeda galaxy, the distance to which was first determined by Öpik with relatively high accuracy.

The AdAngels agency helped devise the graphic elements for navigation in the interior, these evoke a very specific, very special mood. In the lobby, a screen plays an important role, providing more information about Öpik. The wide stairs leading to the second floor, to the Öpik seminar centre, are also a central element.

What did you start from and what was the process of working on this project like?

As always, we started from the functionality of the building and the concept for the materials. The most interesting part was integrating Öpik and astrophysics into an actual interior.

The building façade and the brass used in the lobby are directly inspired by material of the telescope. While the pattern on the façade is based on the stellar spectrum, the lobby’s patterns and structures are inspired by thermonuclear reaction and the Öpik-Oort cloud.

What are you most satisfied with?

We devoted the most attention to the foyer and it also makes the biggest impression. It is the first office building in Ülemiste City that has such a distinguished looking lobby as the calling card for the rest of the building.

Inspireeriv ja atraktiivne keskkond sünnib siis, kui hoone või objekt saab rääkida oma loo. Öpiku majal on oma lugu – tegu on üdini läbimõeldud büroomajaga, mis omakorda toetab Ülemiste linnaku visiooni. Siin on loodud kõik, et ettevõtjad saaks keskenduda oma ärile ja isiklikule arengule.

An inspiring, appealing environment comes about when the building or object can tell its tale. The Öpik Building has its own story – it’s a well-conceived office building to the core that in turn supports the vision of the Ülemiste City. It has everything entrepreneurs need to focus on their business and own personal development.

—— Seth Lackman, Ericsson Eesti juht, Öpiku maja klient / director of Ericsson Estonia, client of Öpiku building

Korruse plaan Floor plan

Öpiku Ärimaja fuajee

Moooi dekoratiivvalgusti / Moooi decorative lighting / Silmani Elekter / www.silman.ee

Vello Asi on olnud aastakümnete vältel võtmepersoon sisearhitektuuritudengite koolitamisel, nende kujunemisel isiksuseks ning oma ala professionaaliks. Tema põhimõtted, eetika ja suhtumine töösse ja loomingusse on väärtushoiakud, mida loodame näha ka tänaste noorte sisearhitektide juures. Seega antakse seekordne tudengipreemia välja Vello Asi nimelisena.

Tudengipreemia on žüriiväline preemia ning see antakse välja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös.

Over the decades, Vello Asi has been a key figure in the education of interior architecture students, and guiding their development to personalities and professionals in their field. His principles, ethics and attitude towards his work and art are values that we hope to see in today’s young interior architects as well.

This year’s student prize is called the Vello Asi Prize.

The student prize is a prize not bestowed by the jury; it is awarded in cooperation between the board of the Association of Interior Architects and the Estonian Academy of Arts Department of Interior Architecture.

148 149

Tudengipreemia Student award

Elin-Harriet Helemäe Elin-Harriet Helemäed inspireerivad töös kõige enam uued materjalid, tootmisviisid ning robottehnoloogia. Moodne tarkvara pakub seninägematuid võimalusi eksperimenteerida ruumiliste objektidega ning seda täpsemini kui kunagi varem. Ta hindab just detailsust kõige rohkem, aga vähem tähtis pole ka loomingulisus ja innovaatilisus.

Helemäele meeldivad väljakutsed, mida pakub muutuv keskkond.

Tema eesmärk on muuta ümbritsev ruum paremaks, pidades silmas olulisi aspekte ja võimalikke tulevikutrende.

Elin-Harriet Helemäe is inspired the most in her work by new materials, production methods and robot technologies. Modern software offers unprecedented opportunities to experiment with spatial objects – with greater precision than ever before. She values detail above all, but creativity and innovativeness are not far behind.

Helemäe likes the challenges that a changing environment offers.

Her goal is to make the surrounding space better, keeping in mind important aspects and potential future trends.

Elin-Harriet Helemäel on sügav suurlinnatunnetus ja samas suudab ta säilitada sidemed kohaliku algupäraga. Need kaks vaatenurka on hea lähtepunkt ruumiloomega tegelemisel. Helemäe on mõneti ideaalvariant Eesti eurooplasest.

Elin-Harriet Helemäe has a deep sensibility for the big city, without losing her connections with her local origins. Having two related but different viewpoints is a good angle of departure for being engaged in spatial design. She is in some ways an ideal version of an Estonian European.

Kooli juhtkond / School board

Tudengipreemia

Tänud meie toetajatele

ja heategijatele

DOLCE STIL NOVO E-Lux Kodutehnika OÜ | Mustamäe tee 24, Tallinn info@elux.ee | www.elux.ee | +372 502 4000

Ajatu vormikeel Tõeline disainiobjekt Uus lülitite põlvkond Berker GENERATION R.

www.berker.com maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee

BERKER R.1 / R.3 / SERIE R.CLASSIC

www.nordicwood.ee

RUUMIPILT

40 aastat sisearhitektuuri preemiaid 40 years of interior architecture awards

Estonia’s best interiors and design 2017

Ruumipilt traditionally surveys the best works of Estonian interior architecture by featuring the nominees for the Estonian Association of Interior Architects annual prizes. The selection mainly includes integral public interior designs with different functions, work environments, home interiors and exhibitions. This is an overview of more than 30 works, most completed last year, which foster a multifaceted view of the design ideas and vernacular that set the tone in Estonian interior architecture.

Eesti parimad interjöörid ja disain 2017

Ruumipilt koondab traditsiooniliselt Eesti sisearhitektuuri paremiku Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate nominentide näol. Valiku hulka kuuluvad peamiselt erineva funktsiooniga terviklikud avalikud ruumilahendused, töökeskkonnad, koduinterjöörid ja ka näitused. Siin on ülevaade enam kui kolmekümnest valdavalt möödunud aastal valminud tööst, mis tekitavad mitmekülgse pildi meie sisearhitektuuris tooni andnud kujundusideedest ja -keelest.