Tule praktiklae ( mai 2023)

TULE PRAKTIKALE või TÖÖLE

SINU USALDUS VÄÄRNE PARTNE R

TULE ÕPI BUSSIJUHIKS!

Ootame bussijuhi koolituskursusele nii mees kui naissoost isikuid, kes on huvitatud bussijuhi elukutse omandamisest ja bussijuhina töötamisest. Koolituskursuse edukal läbimisel on garanteeritud tööle asumine bussijuhina Harju maakonna liinidel

KOOLITUS ON TASUTA

Pakume meeskonnaga liitujale

• kindlat tööd ja kindlat palka

• toetavat- ja abistavat väljaõpet

Koolitusel osalemiseks vajalik B-kategooria juhiloa, staaž vähemalt

2 aastat ning läbitud lõppastme koolitus, vanus vähemalt 24 eluaastat

AS SEBE baas asub aadressil Sarruse tn 3, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13816

Täpsema info saamiseks helista telefoni numbrile +372526 1082

Kui eelnev kirjeldus Sind kõnetas, saada oma CV aadressile cv@sebe.ee

Arto Aas: mida raskem

õpingutel

ja praktikal, seda lihtsam tööl

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et praktikante vajavad nii õpilased, tööandjad kui ka Eesti majandus. Üha rohkem on ettevõttes praktikandina alustanutest kasvanud juhte.

Möödas on ajad, mil praktika oli valdavalt õpilase jaoks tüütu formaalsus ning ettevõtetele odav või tasuta ajutine tööjõud. Kui praktikant teeb teadliku valiku ning ettevõte temasse maksimaalselt panustab, saab sellest kasu kogu ühiskond.

Mida ootavad ettevõtted praktikantidelt ja mida praktikandid ettevõtetelt?

Eestis on tööjõu ja kvalifitseeritud töötajate puudus ning lähiaastatel see paraku ainult süveneb. See tähendab, et võitlus heade töötajate nimel muutub veelgi tugevamaks ning eriti karmiks läheb konkurents noorema põlvkonna pärast, kellest paljud on värsked koolilõpetajad. Just inseneeria-, tehnoloogiaja tööstusvaldkonnas kurdetakse sageli, et noori töötajaid on võimatu leida.

Praktikavõimaluse pakkumine peaks olema tööandjatele heas mõttes kohustus või kavalus, kuidas leida endale head inimesed võimalikult vara ehk enne, kui konkurendid nad ära napsavad. Samuti on see tööandjate panus sellesse, et õppimine ehk haridus ja tööturg käiksid üht sammu.

Kas praktikantidest rääkides räägime vaid noortest?

Praktikandid on klassikaliselt tõesti nooremapoolsed, nii ülikoolide kui ka kutsekoolide õpilased. Tuleb aga arvestada tööjõuturu trende ja muutusi haridusmaastikul, kus inimesed mitu korda elu jooksul eriala vahetavad. Eesti tudengite ja kutsekoolide õpilaste

Väljaandja: Delfi Meedia AS

keskmine iga on väga kiirelt kasvanud. Asutakse õppima nii teist kui ka kolmandat korda ning oleks ju väga hea, kui need inimesed ei teeks seda lihtsalt hobi korras, vaid asuksid pärast praktikat sellel alal ka tööle.

Milline on korralduslikus ja sisulises mõttes parim praktika?

Alustaksin praktikandi vaatevinklist – ta peab tegema teadliku valiku. Praktikavõimalusi on palju, aga ei tohiks valida esimest, mis lihtsalt silma jääb. Praktika ei tohiks olla tobe formaalsus või linnuke, mis vaja õpingute jooksul kirja saada. Kui see suhtumine ja eelhoiak on paigas, on edasi juba lihtsam. Seejärel tulebki otsida ettevõte ja praktikakoht, mis ka tegelikult huvi pakub. Kui praktikandi suhtumine on ükskõikne või pealiskaudne, on see nii tema enda, kooli kui ka ettevõtte jaoks aja ja energia raiskamine. Praktikakoht ja selle korraldamine nõuab ju ka tööandjalt pingutust ja kulutusi.

Edukamatel ning suurematel ettevõtetel on aastatega välja kujunenud süsteemid ja mudelid, kuidas praktikantidega ning praktika korraldamisega toime tulla. Näiteks tegeleb praktikandiga süsteemselt juhendaja, kogenud kolleeg, kes oskab õpetada. Õige valiku langetamisele saavad kaasa aidata ka kool ja pereliikmed.

Praktikant ei tohi jääda lihtsalt ettevõttesse omapäi avastama. Praktika peab olema ettevõtte spetsiifikat maksimaalselt arvestav. Samuti liigub

maailm sinnapoole, et praktikantidele makstakse ka tasu. Suuremad ettevõtted värbavad igal aastal kümnete kaupa praktikante.

Praktikant ei ole tasuta ajutine tööjõud. Selline mentaliteet on õnneks kadumas, niisuguse suhtumisega kaugele ei purjeta. Praktika ei ole formaalsus, mida kiirelt ja möödaminnes teha. Nii kool, praktikant kui ka tööandja peaksid seda heas mõttes maksimaalselt ja sisuliselt ära kasutama. Samuti õpib juhendaja praktikanti õpetades alati ka ise midagi uut.

Milleks täpsemalt on tööandjate keskliidu konkurss „Praktik Cum Laude“ ellu kutsutud? Konkurss ongi loodud selleks, et kõike praktikaga seonduvat juurutada ja esile tõsta. Nii tööandjad kui ka majandus vajavad praktikante. Sobival töötajal on vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ning praktika ongi see koht, kus need kaks asja kokku viia. See võimaldab õpilastel näha reaalset elu töökohas ning ettevõte saab praktikantidelt värskemaid teadmisi ja uut oskusteavet. Konkursil näeme, et kõige tublimad ja usinamad praktikandid asuvadki pärast ettevõttesse tööle. Mõnest praktikandist on sirgunud kümmekonna aastaga ettevõtte tippjuht. Selliseid edulugusid on Eestis küll ja veel.

Mida veel praktikantidele soovitaksite?

Loodusteaduste, reaalainete ja tehnoloogiasektoris on sobivatest töötaja -

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

test kõige suurem puudus ning kindlasti jätkub seal headele inimestele tööd ja leiba ehk need ametid tagavad kõrge palga ja võimaluse ka rahvusvahelist karjääri teha.

Noortel võib mõnikord olla soov kergema vastupanu teed minna, aga soovitan mõelda sellele, et kui täna rohkem pingutada, tasub see viie või kümne aasta pärast kindlasti ära ja toob ka palju ilusama palganumbri. Mida raskem on õpingutel ja praktikal, seda lihtsam on pärast.

Mis ühendab parima praktikakoha võitnud ettevõtteid? Millega nad silma paistavad?

Reeglina on tegu Eesti suuremate ja edukamate ettevõtetega. Praktikasse panustamine kõneleb ka juhtimiskvaliteedist ja -kultuurist – noorte ja uute töötajatega tegeletakse ning nende koolitamisse panustatakse juba varases etapis. Sellistel ettevõtetel on reeglina ülikoolide ja kutsekoolidega koostöölepingud ning tänu sellele panustavad nad ka hariduse kvaliteedi tõstmisse. Need ettevõtted pole teinud üksikuid sähvatusi, vaid pühendunud praktikantidele aastaid. See kannab vilja, sest konkurents on tööturul andekate inimeste värbamisel väga tihe.

Rõhutaksin ka seda, et tegemist on olulise osaga tööandja brändingust. Praktikasse, haridussüsteemi ja noortesse panustamine lisab neile tööotsijate silmis ihaldus- ja usaldusväärsust.

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Trükk: AS Printall

Kujundaja: Marju Viliberg

UKU ADRIAN ILVES

SK ID Solutionsis saad käed külge panna juba esimesest päevast

Kui otsid võimalust teostada praktikat ettevõttes, mis annab võimaluse vastutada ning olla osa professionaalsest ja sujuva süsteemina toimivast meeskonnast, võib SK ID Solutions (SK) olla just sinule sobiv.

SK ID Solutions võimaldab enam kui neljal miljonil inimesel üle Baltikumi kasutada enda poolt loodud lahendusi, nagu Mobiil-ID ja Smart-ID, oma isiku turvaliseks tuvastamiseks, tehingute kinnitamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Teist sellise mastaabiga teenuseid pakkuvat ettevõtet Baltikumis ei ole, seega on iga meie töötaja panus oluline. SK-s on 87 töötajat ja erinevaid ametikohti, kuhu tulla praktikale või tööle, on mitmeid.

Kuidas praktikale kandideerides silma paista?

SK-s soovime praktikandile pakkuda tegelikku töökogemust, mis oleks väärtuslik ka edaspidises tööelus. SK eelistab nii praktika kui ka tööotsijate hulgas neid, kellel on meie valdkonna vastu huvi ning kes oskavad pakutavaid ülesandeid siduda oma õpingutega. Seetõttu paistavad alati paremini silma need kandidaadid, kes on oma CV ja kaaskirja kohandanud pakutavale positsioonile vastavaks. Meie jaoks on oluline iga töötaja ja praktikant – tahame näha, et ka meie oleme talle olulised.

Oma kogemusi jagavad kolm tänast SK töötajat, kes läbisid ettevõttes praktika!

Liis Koskaru, andmeanalüütik: isegi kui sa ei tea, siis proovi! „Andmeanalüütikast ei teadnud ma enne praktikale tulekut midagi, ettevõttest aga küll, sest just oli turule tulnud Smart-ID. See kõik tundus mulle huvitav. Praktikal olles hakkasin kohe reaalseid andmeid analüüsima ja raporteid tegema, mis oligi kõige põnevam – õppisin iga päev midagi juurde. Kindlasti võiks praktikal olles kõike julgeda proovida, sest ainult nii saad praktika lõpus teada, kas see amet sobib sulle. Ei tasu karta, vaid proovida!“

Hans Lätt, juunior-turvaspetsialist: mul ei olnud keeruline otsustada, kus ettevõttes praktikat sooritada soovin

„Paar kuud pärast kooli algust sain SK ID Solutionsi tööle, seega ei olnud mul keeruline otsustada, kus ettevõttes praktikat sooritada soovin. Teadsin, kui palju erinevaid spetsia -

liste SK-s töötab, ja olin kindel, et saan siit tugeva põhja edasiseks arenguks. Praktikal omandatud kogemus on kindlasti hindamatu, kuna sain näha, kuidas teatud protsessid ja osakonnad reaalselt töötavad. Olen suhteliselt praktiline inimene ning õpin kõige paremini just ise töid läbi proovides. Sooritasin praktika testijate meeskonnas, seega sain palju uusi teadmisi testimise ning tarkvaraarenduse kohta, näiteks kuidas liigub info ettevõtte ja arendajate vahel ning millised sammud täpselt rakenduse arendamisel läbitakse. Teoreetilist ning praktilist osa paralleelselt õppides oli minu areng kindlasti kiirem, kui see oleks olnud ilma praktikata.

Soovitan kindlasti SK-sse praktikale tulla, sest ettevõttes on palju laia silmaringiga spetsialiste ning neil kõigil on oma valdkonna kohta põnevat õpetada. Kui pidin praktikandina teiste osakondadega suhtlema, sain alati kiiresti abi ning lisaks küsitule ka laiemaid teadmisi.“

Kaisa Kesküla, nõuetele vastavuse ja andmekaitse spetsialist: tahtsin näha, kuidas päriselt tehakse edulugusid!

„Kui sain võimaluse programmi „Vali IT!“ kaudu SK ID Solutionsis praktika sooritada, ei kahelnud ma hetkekski, kas sellest võimalusest kinni haarata või mitte. Üheks põhjuseks oli esialgu kindlasti võimalus näha ja katsuda, kuidas päriselt tehakse selliseid edulugusid nagu Smart-ID ja Mobiil-ID. Minu jaoks oli praktika SK-s sõna otseses mõttes elumuutev kogemus. Kuna tulin täiesti teiselt alalt, siis oli praktika mulle esimene kokkupuude IT ja usaldusteenustega. Olin praktikal projektijuhina. Tagantjärele tundub mulle, et see on ideaalne stardipositsioon, kust alustada, sest projektijuht peab olema kursis projekti kõigi aspektidega (äri, nõuded, teenuse tehniline pool jne) ning samas tundma hästi ka ettevõtte protsesse ja praktikaid. Võib öelda, et praktika oli minu jaoks intensiivkursus, mis andis väga hea põhja hiljem päriselt SK-s tööle asumiseks.“

SK ID Solutionsi 5 soovitust praktikandile

Julge proovida! V alesid valikuid ei ole, ainult saadud kogemused ja meie endi oskus kogemusi mõtestada.

Ära pelga abi paluda! Proovi ja pinguta, aga kui tunned, et oled omadega jänni jäänud, siis ära jää üksi pusima, vaid küsi abi

Vigu teha on okei! Kõike ei pea kohe oskama ja eksimuste kaudu tulevad sageli kõige väärtuslikumad õppetunnid.

Loo tutvusi! Suhtle ka kolleegidega väljastpoolt oma tiimi – võid endalegi üllatuseks avastada töö, mida polnud kunagi isegi kaalunud.

Sea endale eesmärgid! Jaga neid ka oma praktikajuhendajaga, et ta oskaks sind nende saavutamisel toetada.

DevSecOps meeskond tiimipäeval

Foto: Gertu Djakov

Tulevane tipptegija, alusta oma karjääri ESTPLYs!

Jõgeva külje all Viruveres valmis mõned aastad tagasi Euroopa üks moodsaimate tootmisseadmete ja infrastruktuuriga vineeritehaseid – Estonian Plywood AS. Noor ettevõte pakub nii ettevõttesisest karjääri kui ka kutse- ja ülikoolides tehnilisi erialasid ja tootmiskorraldust õppivatele tudengitele praktika läbimise võimalust.

Metsamaterjali maksimaalne väärindamine Eestis

Estonian Plywood ehk ESTPLY on osa tööstuskontsernist Lemeks Grupp, kes on ka üks suuremaid metsavarumisettevõtteid. See võimaldab ESTPLY vineeritehasel hankida piisavas koguses kodumaist toorainet aasta läbi. Lemeks Grupp on läbinisti Eesti ettevõte, kelle missioon on kodumaise metsamaterjali maksimaalne väärindamine just siin, Eestis.

ESTPLY tehases toodetud kasevineeri eksporditakse peamiselt Euroopa suurimatele tööstusklientidele ja edasimüüjatele. ESTPLY vineeri kasutatakse kerghaagiste, raskeveokite haagiste, mööbli, pakendite, betoonitöödeks vajalike raketiste jpm valmistamiseks.

Pane end proovile tipptasemel tehnoloogiaga varustatud vineeritootmises

Rohkem kui 20 000 m2 suuruse põrandapinnaga ESTPLY vineeritehases töötab ligi 190-liikmeline kollektiiv, kes ei pea ennast lihtsalt töökaaslasteks, vaid ühtehoidva meeskonnana liigutakse ühiste eesmärkide suunas ja tulemuste kõrval on oluline ka töörõõm!

Tehase rohkem kui 20 tootmisliini on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga ning seetõttu ka kõige pädevam ja kogenum tehnikaosakonna töötaja üksluisust või väljakutsete puudust kartma ei pea. Suure meeskonna hulgast leiab rohkelt pädevaid kolleege, kelle kõrvalt on praktikandil võimalik uusi teadmisi ja oskusi omandada.

ESTPLYs saab praktikant kogu tootmisprotsessist üldise arusaama ja koolis omandatud teoreetiline baas kinnistub praktiliste ülesannete kaudu. Iga praktikant saab endale isikliku mentori ja tal on võimalus reaalselt tööd teha ehk panustada

ettevõtte käekäiku. Just seepärast võib noorele tehnikahuvilisele praktika läbimine kaasaegses töökeskkonnas anda motivatsiooni õpingute jätkamiseks ja oma edasise karjääri kujundamiseks.

Praktikantide värbamisest on kasu tegelikult mõlemale poolele – sageli aitab noorte praktikantide kaasamine tööprotsesse hoopiski lihtsustada või parandada. Praktikantide küsimused ja tähelepanekud hoiavad vormis ka olemasolevaid töötajaid, kes tagasiside andmiseks peavad oma tegevused lahti mõtestama ning vastuseks ei saa olla üksnes põhjendus, et aga me oleme seda kogu aeg ju nii teinud.

Seetõttu on praktikandid ESTPLYsse väga oodatud! Praktikante võetakse vastu aasta ringi ning vabade ametikohtade olemasolul ja poolte sobivusel pakutakse võimalust jätkata koostööd ka pärast praktikaperioodi.

Uuri lisa: estply.com

„On teil ärianalüüsist huvitatud IT-üliõpilasi?”

Ammu on möödas ajad, mil ettevõtted nägid praktikantides vaid tasuta või odava tööjõu võimalust ning praktikandid ise soovisid tüütu kohustuse võimalikult vähese vaevaga tehtud saada ega mõelnud kuigi palju perspektiivikamalt. Praktikal on kindel eesmärk ja väärtus ning muu hulgas on põhjust püsivalt rõõmustada IT-tudengitel ja -spetsialistidel – kes on vähegi teadmistehimuline ja proaktiivne, sellel huvitavatest võimalustest puudust ei tule.

Microsofti ametlik partner Sturx OÜ tegeleb pilvelahenduste müügi, tarkvaralitsentside, tarkvara juurutamise, tugiteenuste pakkumise ning lisaks ka sellealaste koolituste ja praktikavõimalustega. Ettevõtte enda sünnija eduloos on koolitamine ja praktika äärmiselt olulise tähtsusega. Nimelt alustas Sturx OÜ juht Stig Granlund samas valdkonnas karjääri praktikandina ning meenutab sellest saadud meeldivat kogemust ja positiivset tõuget endiselt väga heade sõnadega. „Sturx OÜ sai alguse koolituste pakkumisest. Asusin pärast analüütikutööks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamist tööle vabakutselise koolitajana. Hakkasin mõtlema, et kui endal on juba kõik hästi läinud, võiksin aidata ka teistel elu paremaks teha ehk oma oskusi ja teadmisi jagada. Exceli-koolitusest kasvas välja ärianalüütikakoolitus, mis on aidanud paljudel ettevõtetel jalad alla saada. Pakume lahendusi andmeplatvormidest aruanneteni ja automatiseeritud lahendusteni. Oluline on näha, mis peitub andmete taga, sest see aitab ettevõtetel paremini tähelepanu suunata ja tarku äriotsuseid teha,“ sõnab Granlund.

Võttis otse ülikooliga ühendust

Stig Granlund kirjeldab, et enda karjääri algusest saadud äärmiselt positiivne kogemus andis ka tema ettevõttele aluse praktikantide leidmiseks otse ülikooli poole pöörduda. „Kirjutasin TalTechi ja andsin endast märku ning uurisin, ega neil ärianalüüsist huvitatud

IT-õpilasi pole. Minuga liitusid esimese kursuse noored ning kogemused nendega olid suurepärased. Kogu tehnoloogia oli nende jaoks loomulikult täiesti uus, kõik Power BI-d ja Power Appid. Tegu oli sisuliselt vetteviskamise ja ujuma õpetamisega. Siiski polnud teadmiste omandamine nii raske, kui alguses kardetud. Üks praktikandina alustanud üliõpilane on täna minu äripartner, kellega olen mitmeid projekte koos teinud,“ sõnab Granlund.

Sturx OÜ sõnul loob püüdlik inimene endale praktika käigus väga head ja fundamentaalsed oskused nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes töötamiseks. „Praktika on omamoodi visiitkaart. See nõuab ühelt poolt tõesti suurt pingutust, distsipliini ja enesetõestamist, eriti IT valdkonnas, kus on väga palju uut tehnoloogiat.

Samas aitab see panna aluse edukale karjäärile tulevikus. Praktika võib olla pilet töölesaamiseks.“

Tule praktikale!

Keda huvitab Power Platform ja SharePoint või mõni muu Office 365 arendus, on oodatud liituma Sturxi meeskonnaga ning saama osa põnevatest kogemustest IT-maailmas. Ettevõte pakub põnevates projektides osalemise ja projektimeeskonnas töötamise kogemust, kasutades kõige kaasaegsemaid IT tarkvaralahendusi. Äriinfotehnoloogia-laadsed lahendused andmebaasidest ja äritarkvarast aruannete automatiseerimiseni – Sturxi meeskonnas ennast tõestades saab näha IT-projektide ja uute tehnoloogiate köögipoolt ning tegemist on kahtlemata väga hea referentsiga, et samas valdkonnas tulevikus suurte tegude tegemist jätkata.

Hiljutised Power Platformi kogukonna sündmused Eestis Käesoleva aasta veebruaris toimus Kultuurikatlas üritus nimega Cloud Tech Townhall Tallinn 2023. Ürituse fookuses olid needsamad tehnoloogiad, mis on kasutusel ka praktikal. Tõime Euroopast Eestisse mitukümmend eksperti. Sama formaadiga on plaanis minna edasi veebruaris 2024. Tulemas on uus osa, mis on eelmisest suurem ja parem. Võib juba märke kalendrisse teha, varsti kuulutame välja ka kuupäeva ja siis muidugi hakkame vastu võtma sponsorlusi.

https://cloudtechtallinn.com

sturx.ee

RÕÕMSA JA AVALA MEELEGA toevajadusega noored iseseisvat töökogemust omandamas

Tallinnas Haabersti Maxima XXX kaupluses võib alates möödunud aasta lõpust kord nädalas kohata seitset rõõmsameelset noort, kes kogenud kauplusetöötajatele abiks kaupade paigutamisel ja riiulite korrastamisel. Tegu on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse toevajadustega õppuritega, kes õpivad kaubanduse abitöötaja ametit.

Alates eelmise aasta novembrikuust omandavad Maxima Eesti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös seitse keskuse õppurit Haabersti Maxima kaupluses kaubanduse abitöötaja oskusi. Juhendaja Riina Kippa toel paigutavad neli neidu ja kolm noormeest kaupu riiulile, korrastavad ja puhastavad riiuleid ega unusta sealjuures kolleegidele ja kauplusekülastajatele alatasa naeratada.

„Ettepanek noortele töökogemuse võimaldamise koostööks tuli meile Astangu keskuse poolt ja võtsime selle rõõmuga vastu – meil on Maximas vägagi mitmekesisust hindav töökollektiiv ning rõõmuga lööme kaasa algatuses, mille eesmärk on pakkuda toevajadusega noortele töökogemust,“ kirjeldab Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber koostöö algust.

Teda täiendab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Rahuoja, kelle sõnul pöördus keskus mullu kevadel suuremate jaekaubandusettevõtete poole uurimaks, kas nende kui tööandjate vaatest oleks huvi kaubanduse abitöötaja kursuse loomise vastu.

„Maxima Eesti oli üks ettevõtetest, kes reageeris meie kirjale positiivselt ning soovis teha koostööd. Mitmete kohtumiste ja arutelude käigus jõudsime kokkuleppeni, et õppijad käivad kord nädalas tööharjutusel alates sügisest kuni kevadeni ehk kuni praktikale minekuni,“ räägib Minni Rahuoja.

Maxima Eesti personalijuhi Lea Kimberi sõnul alustasid Astangu õppurid kursuse raames kauplustes tööharjutustega mullu novembris – noored koos oma juhendaja Riinaga käivad Haabersti

kaupluses kord nädalas kolmapäeviti ning tööpäev kestab kella 9–14.

„Õppurid elavad kogu selle aja sajaprotsendiliselt meie töötajatega ühes rütmis – nad kannavad meie vormirõivastust, loomulikult pakume neile sarnaselt kõigi teiste töötajatega tasuta sooja lõunasööki. Ainus, mis eristab, ongi asjaolu, et neile on pidevalt toeks kursuse õpetaja Riina Kippa,“ märgib Lea Kimber.

Põhjaliku ülesehitusega kursus „Tegelikult saadab õppijaid tööharjutusel kaks juhendajat Astangult ja üks kohapealne juhendaja – kaupluse töötaja,“ täpsustab Riina Kippa. „Ning igakolmapäevastel tööharjutustel teevad õppijad kõiksugu sellist tööd, mida kaupluses vaja on: kaubariiulite puhastamine ja korrastamine, uute kaupade väljapanek.“

Kui iganädalased tööharjutused kaupluse teenindussaalis on Astangu ja Maxima koostöö nähtavaim osa, siis tegelikult on kaubanduse abitöötaja kursus oluliselt põhjalikuma ülesehitusega, et valmistada õppureid ette juba põhjalikumaks ja pikemaks tööks kui kord nädalas toimuv tööharjutus.

„Tegemist on esmakordselt Eestis kaubanduse abitöötaja kaks aastat kestva tööõppe kursusega. Kaubanduse abitöötaja õppekava eesmärgiks on, et õppijad omandavad tööoskused kaubanduses tehtavates abitöödes,“ kirjeldab Minni Rahuoja. „Õppekava osaks on esimesel õppeaastal ka üks kuu kestev praktika õppija enda poolt praktikakohaks valitud kaupluses ja teisel õppeaastal juba kahekuuline praktika kaupluses.“

Koolitati ka Maxima inimesi Kuna koostöö Astanguga oli Maxima jaoks uudne, said kursuse raames väljaõppe ka Maxima töötajad. Näiteks tutvustati toevajaduste olemust üldiselt, millistes valdkondades toevajadusega inimesed tööturul rakenduvad ning jagati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kogemusi varasemate tööharjutuste näitel.

„Meie omalt poolt rääkisime väljaõppe teoreetilise osa käigus tööohutusest, toidukäsitluse reeglitest ja klienditeenindusest. Aga ka üldisemalt, mis on Maxima Eesti ja milline on meie töökultuur,“ kirjeldab jaeketi personalijuht Lea Kimber.

Naerul näod ja sõbralik olek Uurides Maxima inimestelt, millised on kolmapäeviti Haaberstit väisavad noored kolleegid, siis kostuvad vastu märksõnad „rõõm“, „naerunäod“, „avalad“.

„Eks nad alguses olid võib-olla pisut ehmunud, aga nüüd on saanud rõõmsameelseks tööpere osaks. Nad kõik tervitavad rõõmsalt ja heatujuliselt kolleege ja kliente, soovivad teistele kauplusetöötajatele jõudu. Meie noortel kolleegidel on väga distsiplineeritud töösse suhtumine ning nende rõõmus ja avatud olek teeb nii kauplusemeeskonna kui klientide tuju rõõmsamaks,“ vahendab Lea Kimber kolleegide muljeid. „Ning kindlaks lemmikuks on kujunenud lõunapausid – kokale öeldakse ühiselt suurima heameelega „aitäh!“ ning seejärel suundutakse ise ka nõusid pesema.“

Õppurite endi tagasisidet peegeldades märgib nende juhendaja Riina Kippa, et igaühe kogemus tööharjutusest on just talle eripärane.

„Mõned õppurid jõuavad näiteks hea enesetundega töötada kaks tundi, kuid on ka neid, kel pole probleem töötada järjest kolm-neli tundi. Kuid enamik õppijaid hindab siiski, et tööharjutused on keskmise raskusega, millega tullakse enam-vähem toime,“ peegeldab iganädalaselt noortega kaupluses kaasas käiv Riina Kippa. „Õppijad tunnevad tööharjutuse lõppedes end küll väsinuna ja tunnistatakse, et jalad valutavad, kuid järgmise päeva hommikul tuntakse üldiselt head enesetunnet ja valmisolekut õppetööks Astangul.“

Ootame noori enda kollektiivi ka pärast kursust

Lea Kimber, Maxima Eesti personalijuht

Eesti ühe suurema tööandjana – meil töötab üle 3400 inimese – väärtustame igati mitmekesisust kollektiivis, mullu sügisel tunnustas meid sallivuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest kvaliteedimärgisega „Austame erinevusi“ ka Eesti Inimõiguste Keskus.

Koostöö Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega sobitub igati Maxima Eesti väärtuspõhimõtetega – me ei liigita inimesi ei vanuse, pikkuse, rahvuse või soo järgi. Meil on töötajaid ca 15 erinevast rahvusest, neist keskmiselt 500 on vähenenud töövõimega. Noorimate töötajatena toimetavad Maxima kauplustes 15aastased abilised ning vanim kolleeg on 82aastane.

Kindlasti näeme, et kaubanduse abitöötaja kursuse lõppedes võiks ka nende õppurite seast meie püsikollektiivi täiendust tulla.

Mida tööõpe toevajadusega noorele annab?

Riina Kippa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kaubanduse abitöötaja kursuse õpetaja

Noored inimesed tahavad elada tavapärast elu. Nad soovivad kuhugi kuuluda. Nad tahavad tunda eneseväärikust ja olla iseseisvad ning omada kontrolli oma tegevuste üle.

Lisaks soovivad nad võtta sotsiaalset vastutust. Võimalus tööd teha annabki noortele inimestele kogu eeltoodu.

Mis on tööõppekursus?

Minni Rahuoja, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive- ja sotsiaaltöö talituse juht

Tööõppekursus on väljundipõhine õpe, mis tähendab, et iga mooduli lõpus peavad õppijad tõendama, et on õppetöö tulemusena saavutanud õpiväljundid.

Kokku koosneb tööõppekursus seitsmest moodulist: kaubanduse abitööde moodulist, mis sisaldab tööharjutusi kaupluses; klienditeeninduse moodulist; puhastustööde moodulist; sotsiaalsete oskuste moodulist; enesearengu moodulist; igapäevaoskuste moodulist ning õpitee ja töö muutuvas keskkonnas moodulist.

Mahukaimad moodulid on kaubanduse abitööde ja praktika moodulid. Tulevased kaubanduse abitöötajad viibivad Astangu keskuses õppetööl esmaspäevast reedeni.

Tulemuslik praktika on eduka tööelu algus

Õpid hotellindust või toitlustust ja soovid praktikakogemuse saada ettevõttes, kus ollakse ka tegelikult sinu arengust huvitatud? Parima praktikakoha valiku saad teha Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu projekti abil, mis aitab kokku viia õpi- ja karjäärihimulised praktikandid ning teadlikud ettevõtted.

EVE KALLASTE

Eestis on palju suurepäraseid hotelle ja restorane, kus ollakse huvitatud innuka järelkasvu koolitamisest ja noorte kurssiviimisest valdkonna päriseluga. Need ettevõtted on innovaatilised, soovivad jagada enda oskusi ja kogemusi ning mõtlevad juba praegu sellele, et praktikat läbiv noor võiks olla tulevikus osa ettevõtte meeskonnast.

Aga kuidas tegusatest praktikantidest huvitatud restorani- ja hotellivaldkonnas tegutsevad ettevõtted üles leida?

Siinkohal tulebki appi Eesti Hotellide Liit, kes on loonud tunnustatud praktikaettevõtete baasi. „Projekti raames oleme koostanud ettevõtetele praktikantide vastuvõtmise juhendi ja loonud andmebaasi tunnustatud praktikaettevõtetest, kus seda juhendit ka jälgitakse,“ jagab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla, kes loodab, et projekti tulemusel sünnib huvitatud poolte ehk koolide, õpilaste ja ettevõtete vahel tulemuslik koostöö.

Mitte ajutine tööjõud, vaid tulevane professionaalne kolleeg Killu Maidla on osalenud erinevates kutseeksamite vastuvõtukomisjonides ja näinud, kui suure erinevuse toob sisse see, kas õpilane on veetnud prak-

tika professionaalses keskkonnas või kuskil abitööjõuna praktikaaja kuidagi läbi teinud. „See vahe on tohutu suur ja seisneb lausa elementaarsetes ametioskustes. Üldiselt on nii, et eksamikomisjon saab õpilasega kohtudes alati hea ülevaate, kas õpilane on praktika jooksul kokku puutunud tegevustega, mida eksamil hinnatakse, või ei ole.“

Tugeva CV kirjutamine

Ettevõtete töökultuur on erinev ja võib juhtuda, et praktikanti vaadatakse kui tasuta tööjõudu, keda võib panna tegema vaid ühte liigutust. „Kõige markantsemad juhtumid on need, kui kokapraktikant on mitu nädalat külmas laos lihtsalt kaupa vastu võtnud. Nii ei saa ju õpilane mitte kuidagi praktikale seatud eesmärke saavutada,“ toob Maidla näite sellest, kuidas praktikandiga käituda ei tohiks. „Uus juhend sellise asja ka välistab, andes nii ettevõttele kui ka praktikandile vajaliku

info, kuidas tuleks praktikandil etteantud aja jooksul ettevõttes olles koolis omandatud teooriat rakendada ning enda vilumust ja professionaalsust arendada.“

Tihtipeale on langenud ettevõtted sellesse lõksu, et võtavad kiirel ajal praktikandi endale miinimumtasuga abitööjõuks, aga keegi ei tegele temaga ning talle antakse ülesanded, kus ta ei saa teadmisi rakendada ega uusi oskusi omandada. Aga on vajalik, et praktikant õpiks tööprotsesse ja töötaks erinevate seadmetega. Õnneks on üha rohkem ettevõtteid, kus tahetakse järelkasvu harimisse tõsiselt panustada ja oodatakse praktikanti, kes on teoorias tugev, huvitub erinevatest tööprotsessidest ja laiemalt kogu valdkonnast.

Kolm asjaosalist, üks eesmärk Vastutus praktika õnnestumise eest on kõikidel asjaosalistel – koolil, kus õpilast ette valmistatakse ja praktikakoha valikul aidatakse, ettevõttel, kus õpilase teadmisi rakendatakse ja täiendatakse, ning kõige suurem vastutus on muidugi õpilasel endal, sest ametialane ja isiksuslik areng toimub vaid siis, kui sellest päriselt huvitatud ollakse. „Õpilane võiks juba varakult mõelda, et sellest, kus ta teeb oma praktika, võib suurel määral sõltuda tema edasine karjäär. Ei tasu kasutamata jätta võimalust õppida enda valdkonna parimate juures, sest tugeva CV kirjutamine võib alguse saada juba praktikakoha valikust.“

Maidla peab tähtsaks, et ettevõte, õpilane ja kool töötaksid ühe sihi nimel. Pooltel võiks olla nii praktikaprotsess kui ka eesmärgid varakult ja selgelt kokku lepitud, rõhutab Maidla. „Prog-

rammi võib õnnestunuks pidada, kui tuleb uue haritud ning tegusa põlvkonna pealekasv,“ on Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht lootusrikas.

„Koondasime projekti raames ettevõtted, kes on tulemuslike praktikatega silma paistnud ja keda on koolid kõige rohkem kiitnud. Ettevõtete esindajatega koostasime ühiselt juhendi, mis aitab omakorda neid ettevõtteid, kes soovivad tulevikus samuti praktikantide vastuvõtmisesse panustada,“ selgitab Maidla praktikabaaside projekti olemust. Ta usub, et tänu juhendile saavad ettevõtted läbi mõelda, missugused tegevused tuleb ära teha enne praktikandi saabumist, mida teha praktika ajal ja mida võiks ning saaks teha pärast praktika lõppemist. „Olen küll hotellierialal õppides ka ise praktikal käinud ja aja jooksul ka erinevates ettevõtetes praktikante vastu võtnud, kuid ikka sain teiste professionaalidega praktikajuhendit koostades juurde palju olulisi teadmisi eduka praktika läbiviimise kohta. On nii oluline, et õpilane saaks praktika käigus mitmekülgsed oskused ja kogemused ning ettevõtjal oleks hea teadmine, et tänu tema panusele on valdkonnaga peagi liitumas uued professionaalid.“

Külalislahkuse valdkonna ettevõtetesse kandideerimine on tehtud lihtsaks ja ankeedi saab täita Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu kodulehel, märkides ära ka eelistatud ettevõtted, kus õpilane oma praktikat sooviks teha. ehrl.ee/praktikapakkumised

Restoran Hõlm on hinnatud nii klientide kui toidukriitikute poolt (Michelin, White Guide), olles samal ajal kiidetud praktikakoht ka kokkade ja kelneriõpilaste seas.

IBIS Tallinn Center on üks parimatest praktikabaasidest hotellinduses, kus praktikandi areng on professionaalselt toetatud.

Restoran Hõlm / Foto: Katrin Käis

Foto: IBIS Tallinn Center

Tallinna Teeninduskooli noorkokkade võistlus. Sellistel võistlustel on oluline roll kokkade meistelikkuse arengus.

Foto: Meeli Küttim

Tallinna Teeninduskooli kokkade kursus – esmased praktilised kogemused kokaõppes tulevad reeglina kutsekooli õppeköögis juhendaja käe all.

Foto: Tallinna Teeninduskool

Paindlikud ja ajutised töövõimalused on siin, et jääda

Paindlik, kuid alaline või ajutine ja samas ka piisavalt paindlik – erinevas formaadis tööampsud ja projektipõhised rahateenimisviisid hõlmavad üha suuremat osa tööturust. Muutused majanduses mõjutavad tööturgu terviklikult, kuid traditsiooniline täiskohaga töö pole enam ammu ainus viis püsiva sissetuleku teenimiseks ja seda sõltumata vanusest.

UKU ADRIAN ILVES

GoWorkaBiti asutaja ja juht Kristjan Vanaselja ütleb, et erinevat tüüpi tööampsud ning projektipõhised tööd on järjest rohkemate inimeste paika loksunud elurütmi oluline osa. Muu hulgas kasutavad ettevõtted tööampsajaid ka siis, kui vajadus tööjõu järele võib olla isegi suurenenud, kuid muutlike olude tõttu ei pruugi püsiva töötaja värbamine olla veel otstarbekas.

„Eelmise aasta sügisest oleme täheldanud tööampsajate huvi märkimis -

väärset kasvu, mis on inflatsiooni ja energiahindade tõusu puhul ka täiesti mõistetav. Ettevõtted valmistuvad juba ka suvisteks puhkusteks ja sealt tuleb töömahtu tööturule kindlasti juurde,“ ütleb kümme aastat tegutsenud GoWorkaBiti juht Vanaselja ja lisab uuematele platvormidele ja tööpakkujatele viidates, et konkurents on igati tervitatav. „ Meie esmane fookus on tuua võimalusi oma platvormile juurde, et inimestel oleksid järjest paremad valikuvõima -

Tartu Jaan Poska Gümnaasium ootab uuel õppeaastal

lused. Soovime pakutavaid sektoreid ja ametikohti laiendada. Tööampsud ei ole üksnes ühepäevased lahendused n-ö tulekahjude kustutamiseks, vaid üha enam leidub ettevõtteid, kes otsivad omale tööjõudu ka kuuks-kaheks ja võimaldavad ka siis paindlikkust,“ ütleb Vanaselja.

Mitte ainult raha pärast Vanaselja sõnul on tööampsude tegemise põhjuseks enamasti küll rahateenimine, kuid siiski mitte ainult. „Kellele on lisasissetulek nr 1, need teevad enamasti väga erinevaid töid ja saavad kõigega hästi hakkama. Samas on ka neid, kellele on esmatähtsad hoopis uued kogemused ja huvitavad väljakutsed. Nemad on reeglina valivamad ja päris igale poole ei kandideeri.“

Veel toob Vanaselja esile paar aastat tagasi jõustunud seadusemuudatuse, mis võimaldab ajutisi tööotsi teha ka töötukassas arveloleku ajal. „Olen koguaeg olnud seisukohal, et töötuna arvelolek ei peaks tähendama ainult passiivselt CV-de saatmist, vaid käima käsikäes praktiliste katsetustega. Paljud ettevõtted värbavad püsivalt ka neid, kes eelnevalt ajutiste tööampsudega hästi hakkama on saanud.“

Vanaselja ütleb, et kümme aastat tagasi GoWorkaBitiga alustades

arvati, et kasutajaskond piirdub üldiselt paindlikkust otsivate noortega, kes õpingute kõrvalt teenida soovivad, kuid tänaseks on juba ammu selgeks saanud, et paindlik (lisa)töö ei sõltu vanusest. „Meie kasutajaskond on väga kirev – alates 16–17-aastastest, kes suvel enda esimese töökogemuse saavad, kuni pensioniealisteni välja, kes soovivad tööturul endiselt aktiivsed olla.“

Isegi kodukontor

Lõviosa GoWorkaBiti platvormil pakutavatest töödest koondub klienditeeninduse, toitlustuse, tootmise, logistika ja laonduse valdkonda. Samas on ajaga lisandunud ka spetsiifilisemaid oskusi

Ajutine töötamine arveloleku ajal

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine.

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. 1. septembrist 2020 jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus teeb selliste väikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks – eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu enne läbi räägib. Ajutise töötamise võimaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta.

nõudvad projektipõhised pakkumised. „Just väiksemate ettevõtete puhul on märgata trendi, et ei palgata püsivale ametikohale töötajat, kes peaks justkui kõike oskama, vaid valitakse üks inimene mingi konkreetse, spetsiifilisi oskusi nõudva ülesande täitmiseks.

Võtame näiteks turunduse – üks turundaja ei saa kunagi olla samaväärselt hea tekstikirjutamises, sotsiaalmeedia turunduses ja PR-tegevuses,“ kirjeldab Vanaselja ja lisab, et ka paljude ihaldatud kodukontor on vaikselt tööampsudesse jõudnud, näiteks kõiksugu küsitluste ja intervjuude transkribeerimise näol. Hetkel moodustab see kõikidest pakkumistest siiski tagasihoidliku protsendi.

Suvel läheb kuumemaks

Vanaselja sõnul on paindlike ja ajutiste töövõimaluste tähtsus suvel veelgi suurem ning rangelt fikseeritud graafikuga keskmist tööampsajat enda juurde tõenäoliselt ei meelita. „Tööotsijal tasub enne läbi mõelda, kui palju ta tegelikult on valmis suvel tööd tegema. Ettevõtetel tuleb suviste hooajatöötajate vastu olla aga paindlikum. Üha rohkem ettevõtteid värbab 3–4-kuuliseks kiiremaks perioodiks ühe täiskohaga inimese asemel 2–3 osaajalist töötajat, et anda töötajatele suuremat valikuvabadust ja paindlikkust oma graafiku planeerimisel, aga ka selleks, et olla valmis ootamatuteks olukordadeks, kui keegi peaks haigestuma.“

Peamised tööülesanded:

Võru Kandle kultuurielu arendamine, ürituste korraldamine, etendus- ja kontsertprogrammi planeerimine, koordineerimine ning administreerimine.

Kandidaadilt eeldame:

kõrgharidust, kultuuritööalast kogemust, eesti keele oskust kõrgtasemel, inglise keele oskust kesktasemel, arvutioskust, head suhtlemisoskust, B-kategooria autojuhiluba, oskust teha meeskonnatööd, algatusvõimet ja loovust.

Omalt poolt pakume: huvitavat ja mitmekesist tööd, eneseteostusvõimalusi, stabiilset töösuhet ja palka, head ning suurte kogemustega töökollektiivi, võimalust anda oma panus Võru linna ja Kandle kultuurielu arengusse.

Tööle asumise aeg: juuni 2023.

Avaldus, nõutavad dokumendid (CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad, motivatsioonikiri) esitada hiljemalt 25. mail 2023 aadressil kaie.kilgast@voru.ee.

Täpsem info: vorukannel.ee – vabad töökohad.

Lisainfo: heiki.kelp@vorukannel.ee, tel 513 9153.

Võru Kannel otsib

Põnevus, ärevus, keskendumine ... ja vinge kogemus!

Tulirelvast laskmine – olgu tegu elu esimese korra või juba vana hobiga – on ühtaegu nii meelelahutus, tõsine tegevus kui ka vajalike oskuste omandamine või nende lihvimine. Ega siis ilmaasjata ei sea iga päev lasketiiru poole samme lisaks julgeolekutöötajatele ka täiesti tavalised Eesti inimesed. Mis muudab päris relvad paljude jaoks nii kütkestavaks?

Jättes kõrvale teistsuguse miljöö ja juba läbi ooteruumi või koridori seinte kostuvad kõmakad, avaneb lasketiiru sisenedes sarnane pilt nagu poe kassajärjekorda sattudes – seal kohtab väga erinevaid inimesi. Vahel ka oma naabrit, kolleegi või ammust tuttavat. Ka eksootilises keeles rääkivaid turiste. Kes neist tuleb lasketiiru selge sihiga ja juba pikalt kibeledes, kes peamiselt sõprade või kaaslase kutsel, kes mingil kolmandal või neljandal põhjusel. Ehk oli see neile lihtsalt ette määratud, võib naljaga pooleks väita.

Meelelahutus, tõsine tegevus ja praktilised oskused ühes

Tondi Lasketiiru avasid veidi vähem kui 15 aastat tagasi oma ala tõsised fännid, kellel on lisaks isiklikule huvile ka muljetavaldav kogemustepagas. Lasketiirus töötavad instruktorid teavad relvadest ja relvakoolitustest pehmelt öeldes nii mõndagi. Nad on töötanud nii politseis kui ka sisekaitseakadeemias ja käinud laigulises vormis välismissioonidel.

Igale lasketiiru külastajale üritatakse anda edasi just neid oskusi ja teadmisi, mida relvade käsitsemisel päriselt vaja läheb, mistõttu lahkuvad kõik külastajad sealt lisaks meeldivatele emotsioonidele ka ühel või teisel moel targemana.

Tondi Lasketiiru planeerimisel ja ehitamisel ei nähtud tagasihoidlikkust õnneks voorusena, seda ei relvade valiku ega ka ruumiliste võimaluste mõttes. Lasketiirus on võimalik harjutada ka taktikalisema iseloomuga laskmist, mis on eriti vajalik just laskesportlastele ja jõustruktuuride töötajatele, kuid laiendab ka tavalisematele külalistele pakutavaid võimalusi. Igal aastal toimub halloween’i ajal zombijaht, kus kõik tavainimesed saavad proovida 3D-märk-

lehtede laskmist ja liikumist tossus, sähvivas valguses ning adrenaliini lummuses.

Glocki püstolitest, Kalašnikovi automaadist ja snaipritest on kuulnud ka paljud neist, kellel esimene laskmiskogemus alles oma järge ootamas, ning tõepoolest, mainitud relvad on ka Tondi Lasketiirus olemas. Ometigi on tegu vaid väikese osaga palju suuremast valikust.

Kuigi viimased aastad ja eriti pandeemia tegid omad korrektuurid ning teoreetiliste teadmiste edasiandmine kolis üha enam internetti, on Tondi Lasketiirus endiselt olemas klassiruum. Miks, võib tekkida küsimus. Seda sellepärast, et koos praktilise poolega on relvade puhul tihti vajalik ka n-ö raamatutarkuse ehk seadusandluse, esmaabi ja muu seonduvaga põhjalikumalt tutvust teha. See on vajalik näiteks relvaloa taotlejatele, kes politsei korraldatavaks relvaeksamiks valmistuvad. Siiski ei piirduta ka relvaloakoolitusel üksnes sellega, mida eksamil küsitakse, vaid seletatakse kõik seonduv võimalikult sisukalt ja erinevate näidete abil lahti. Sellele lisandub veel e-õppe keskkond testide lahendamiseks, kus inimesed oma vastustele ka kohest tagasisidet saavad.

Üksi on ka põnev, aga koos veelgi lõbusam!

Kui töökollektiiviga on juba suusatatud, uisutatud, offroad’i sõidetud ja ehk ka paintball ’i mängitud, jõutakse varem või hiljem kindlasti ka lasketiiru. Mõnikord võib järjekord olla jällegi just vastupidine. Toredate inimestega võimenduvad toredad emotsioonid ja lasketiirus tähendab see nii omavahel täpsuslaskmises võistlemist kui ka lihtsalt erinevatest relvadest laskmisel üksteisele kaasa elamist.

On arusaadav, et esimest korda relva kätte võttes on pinge ja ärevus suurem, aga siis ongi julgustavate kolleegide toetus väga omal kohal. Laskmine võib esimesel korral tunduda hirmus, teisel või kolmandal korral aga enam mitte. Selge on see, et päris relvast laskmine on midagi erakordset ja seda kogevad isegi kaitseväelased. Metsas paukpadrunitega harjutamine ja päris padrunitega märki laskmine on ikka kaks ise asja –päris relv lööb adrenaliini üles ning nõuab hulga rohkem keskendumist.

Hoolimata stereotüüpidest pole aga laskmine mingisugune „meeste teema“, mida näitab ka lasketiiru külastavate ja relvakoolitusi läbivate erinevas vanuses naissoo esindajate hulk. Kuigi relvadest laskmine nõuab veidi füüsilist panust ja tagasilöök võib esimestel kordadel tunduda hirmus, on märksa olulisem roll hoopis ajutegevusel ning keskendumisel, mis viib täpse lasuni. Kogenud instruktorid nimetavad seda laskmisjoogaks –keskendud ainult ühele tegevusele ja viskad muud häirivad või ebaolulised mõtted peast välja. Lasketiirus unustatakse mistahes argimured ning tihtipeale avastatakse pärast viimast lasku kõrvaklappe ja kaitseprille ära võttes, et tegu polnudki teab mis suure murega, sest laskmine aitab muu hulgas paganama hästi ka pingeid maandada!

Kümme kilomeetrit suusatamist paneb südame kiiremini põksuma, aga sama teeb ka lasketiir, mis annab kogemuse, mida naljalt mujalt ei saa.

laskmine.ee

sale@laskmine.ee

+372 5558 5416

Fotod: erakogu

Ootame sind tööle või praktikale, aita täiustada meie puhastusteenust!

Taaskasutus on moes!

Meie poolt pakutavate Renew arvutite ja monitoride puhul on tegemist kasutatud äriklassi masinatega, mis on olnud suuremates ettevõtetes või riigiasutustes eelnevalt kasutusel. Tooted on enne müüki panemist üle kontrollitud. Kõikidele teise ringi toodetele kehtib garantii 2 aastat!

3-aastane lisagarantii tasuta!

Tingimused: epson.eu/promotions/extended-warranty

8100 6500 mustvalget värvilist lehekülge (üks komplekt tinti*)

EcoTank L3256

*epson.ee/ecotank

Kampaania kestab alates 01.05.2023 kuni 31.05.2023

Tallinn: T1, Sikupilli, Tähesaju, Mustikas

Tartu: Kalda tee 41

Võru tn 79

Narva: Fama

Pärnu: Papiniidu 42

Viljandi: Männimäe

Saaremaa: Auriga