Kõige rohkem vigastusi juhtub 5–14-aastaste lastega

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumite statistika näitab, et kõige rohkem traumasid ja vigastusi juhtub Eestis kevadel ja suvel, sest soojemad ilmad meelitavad rohkem ja aktiivsemalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumikindlustus võiks kindlasti kuuluda iga pere suvearsenali nagu sääsetõrjevahend ja päikesekreem.

Haigekassa andmetel näitavad aastased ravinumbrid, et kõige rohkem vigastusi juhtub just lastega vanuses 5–14 aastat ning näiteks 2021. aastal vajas vigastuste tõttu ravi kokku umbes 37 000 last (vanuses kuni 18 aastat) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut saja elaniku kohta.

„Ka meie statistika kinnitab neid numbreid, keskmiselt tekib aastas vigastusi igal kümnendal elanikul, ent alaea- liste seas on sagedus märgatavalt suurem kui täiskasvanute hulgas,“ ütleb Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa. lähemalt kindlustustingimustega

Kui talvel on inimeste peamine vaenlane libedus, siis suvel on ohutegureid märksa rohkem: aktiivne tegevus õues, turnimine mänguväljakutel, rattasõit, reisimine, matkad, suplemine, suvelaagrid, loomahammustused. Eriti on viimasel ajal sagenenud koerahammustused.

„Väiksemad lapsed ei tunneta tihti ohtu ning on suurematest aktiivsemad, aga ka kohmakamad. Peamised vigastused lastel, millega oma praktikas suvel kokku puutume, ongi kõikvõimalikud haavad, kusjuures suur osa haavadest vajab väiksemaid või suuremaid õmblusi,“ toob Loitmaa näiteid.

Väga levinud vigastused lastel on ka väikeste luude murrud, sest sõrmed-varbad kipuvad igale poole vahele jääma. Aga ka suuremad luud, nagu küünar- ja randmeluud, murduvad tihemini, sest kukkudes sirutab laps automaatselt käed ette. Halvimal juhul võib kukkumine lõppeda peapõrutusega. „Ka põletushaavad ja loomahammustused on suvel sagedasemad ning võivad tekitada lapsele palju ebameeldivusi,“ lisab Loitmaa.

Korralik õnnetusjuhtumikindlustuse leping ei päästa küll valust, kuid on kindlasti rahaliseks toeks tervele perele.

Ajutise iseloomuga vigastuste korral maksab Salva valurahahüvitist, aga kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, siis lisandub veel püsiva puude hüvitis.

Lapse ravikulu hüvitab küll haigekassa, kuid kiiremaks paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi katab õnnetusjuhtumikindlustus. Kui vanemal tuleb vigastada saanud lapsega paranemise ajal töölt eemal olla, siis tekitab see tihtipeale pere eelarvesse augu. Ka siin aitab õnnetusjuhtumikindlustus, sest iga hoolduslehel viibimise päeva eest makstakse päevarahahüvitist.

„Meie kogemus näitab ka seda, et paljud ei tea, et õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Loodan, et reiside ja puhkuste hooaja algul on see hea meeldetuletus kõikidele peredele – kaitske end kindlustusega ja veetke oma lähedastega aega aktiivselt ja murevabalt!“ soovib Evelin Loitmaa.