GRK: ükski väljakutse ei ole liiga suur ega liiga keeruline

Eestis kümme aastat tegutsenud tee-ehitusettevõte GRK on välja ehitanud Eesti kaasaja kõige suuremad teedeprojektid ja valitud 2022. aasta parimaks teeehitusettevõtteks. Hoolimata üha suurematest ja keerukamatest projektidest ei tehta kompromisse kõige olulisemaga – jalakäijate ja sõidukijuhtide ohutusega. GRK tegevjuht Priit Paabo räägib lõpetatud ja käsilolevatest projektidest, teedeehituse ja transpordiga seonduvatest väljakutsetest ning ohutusest.

Kirjeldage palun veidi GRK tegevuse algust ja selle arenemist kuni tänaseni. GRK kontsern tegutseb Eestis, Soomes ja Rootsis, keskendudes teede, rajatiste ja raudteede ehitusele ning erinevatele keskkonnavaldkonna teenustele. Kontsernis töötab üle 1000 töötaja ning 2022. aasta käive oli üle 450 miljoni euro. Eestis on GRK tegutsenud alates 2013. aastast ning ettevõte on sellel perioodil pidevalt kasvanud.

GRK on edukalt ja kvaliteetselt ehitanud välja Eesti kaasaja kõige suuremad teedeprojektid – Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel 2+2 lõigud Ardust Võõbuni ning Võõbust Mäoni. Märkimisväärsed projektid on ka Tartu läänepoolse ümbersõidu (nn Riia ringristmik) ehitus, Tallinn-Narva maanteel Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus. Lisaks on GRK rekonstrueerinud maanteelõike ning rajanud hulgaliselt lühemaid ja pikemaid sildu.

Rail Balticu trassile on ehitatud Urge ökodukt ning Eesti Raudtee tellimusel on rajatud teine peatee Pääsküla jaama ja Topi (Laagri Maksimarketi) sõlme vahelisele lõigule. GRK on olnud töövõtjaks ka keskkonnaprojektides, kõige märkimisväärsem projekt oli Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Kagupiiri maismaaosa taristu projekteerimise ja ehitusega on GRK panustanud Eesti julgeolekusse ja turvalisusse. Ettevõte oli partneriks ka kommunismiohvrite memoriaali ehitusel Maarjamäel.

Saab öelda, et referentse tehtud tööde näol on väga mitmesuguseid – ükski väljakutse ei ole liiga suur ega liiga keeruline.

Millised projektid GRK-l hetkel käsil on?

Hetkel jätkame töödega Rail Balticu Kehtna-Põlma maanteeviadukti ehitusel ning ettevalmistustöödega on alustatud ka Rail Balticu Ülemiste terminali ala raudteetööde projektis. Eesti Raudtee tellimusel jätkuvad tööd Tapa sorteerimispargis ning tööd ehitusplatsil on algamas ka Aegviidu-Tapa-Tartu raudtee elektrifitseerimise projektis. Viimati mainitud projekti maksumus on ca 80 miljonit eurot, mis on Eesti turul täiesti erakordne. Partnerluses Merko Ehitusega on GRK jätkamas panustamist Eesti kagupiiri turvalisemaks muutmisse. Toetame Tartu linna kui Euroopa kultuuripealinna 2024 ning ehitame Tartu kesklinna Emajõe vasakkaldale promenaadi, mis lisab linnaruumile olulist väärtust. Hetkel on töös ka mitme silla ehitus.

Millised peamised väljakutsed Eestis seoses teede ja nende juurde kuuluva taristu ehitamisega ees seisavad?

Teede ja taristu ehitamisega seotud peamised väljakutsed tulenevad stabiilse rahastamise puudumisest ning ohutuse ja kasutusmugavuse suurendamise vajadusest. Tulenevalt riigipoolse rahas - tuse vähenemisest nii eelmisel, sellel kui ka järgnevatel aastatel on viimasel ajal palju räägitud riigiteede ja kohalike teede kasvavast remondivõlast ja suurenevast remondivajadusest.

Ohutuse ja kasutusmugavuse suurendamine sõltub otseselt rahastusest – näiteks 2+2 maanteede valmimist põhisuundadel (Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva) ei saa tänase tempo juures inimpõlve jooksul ette näha.

Kõrvale ei saa jätta ka rohepöördest tulenevaid teemasid, olgu nendeks siis näiteks ehitustööde süsiniku jalajälje vähendamine või keskkonnasõbralik transport.

Raudteede osas on väljakutseteks raudteevõrgu moderniseerimine, kiiruste tõstmine ning samuti rohepööre. Eesti eesmärk on elektrifitseerida 2028. aasta lõpuks suurem osa riigi raudteedest, lisaks on vajalik välja ehitada õgvendusi ning uusi ühendusi. Raudteede ehitus on olnud Eestis pikki aastaid varjusurmas, mistõttu puuduvad turul vajalikud spetsialistid ning kaasaegne tehnika erinevateks ehitustöödeks. Kompetentsi ja võimekuste tõstmise vajadus on möödapääsmatu.

Ohutusele ja turvalisusele pööratakse järjest suuremat tähelepanu, seda nii seadusandluses kui ka tavainimeste käitumises. Kuidas GRK oma töid ja tegemisi ohutusest lähtuvalt plaanib?

Millega suurendate jalakäijate, millega mootorsõidukijuhtide ohutust?

GRK-s pööratakse turvalisusele ja ohutusele kõrgendatud tähelepanu ja seda nii tööde tegija kui ka liikleja seisukohast. Meie projektides, mis on olnud Eesti mõistes suured ja osaliselt ka tehniliselt keerukad, ei ole juhtunud suuremaid tööõnnetusi. Igale projektile koostatakse enne tööde algust kvaliteediplaan ja ohutusplaanid. Riske hinnatakse juhtu- mipõhiselt ning nähakse ette vajalikud meetmed riskide maandamiseks.

Teetööde puhul on märkimisväärseks riskiks asjaolu, et tööd toimuvad tihtipeale keset liiklust. Liiklusskeemid tuleb riigiteede puhul eelnevalt kooskõlastada Transpordiametiga ning amet on seadnud üheks prioriteediks teel liiklejatele võimalikult soodsate tingimuste loomise. Sellest tulenevalt on tellija üheks tingimuseks kohati minimaalne lubatud piirkiirus, millest madalamat kiiruspiirangut ei tohi töö tegija rakendada. Samas on teel töötav inimene paratamatult vähem kaitstud kui sõidukijuht ning ka suhteliselt väikesel kiirusel toimunud kokkupõrge võib olla väga tõsiste või saatuslike tagajärgedega. Täiendavaks probleemiks on sõidukijuhid, kes teetööde tsoonis kehtestatud kiiruspiirangutest kinni ei pea ega vähenda kiirust ka alas, kus inimesed teel töötavad. Teel töötav inimene tahab tööpäeva või vahetuse lõpus jõuda elusa ja tervena koju oma pere ja lähedaste juurde, seega on meie palve sõidukijuhtidele vähendada teel töötavate inimeste tsoonis kiirust ja anda oma panus ohutuse tõstmiseks.

Üldpõhimõte on, et piirangud kehtestatakse teel minimaalses mahus ja ulatuses ning põhjendatult, seega on väga mõistlik neid ka järgida. Kui liiklejal tekib kahtlus, et liikluskorraldus on kehtestatud põhjendamatult või arusaamatult, tuleks sellest riigiteede puhul informeerida maanteeinfot telefonil 1247 ning kohalike teede puhul kohalikku omavalitsust.

Kui teetööde tsoonis peaks tekkima sõidukile töödest tulenevalt kahju, on selge soovitus juhtum koheselt ja kohapeal fikseerida, teavitades politseid. Vastasel juhul võib võimalike kahjude tõendamine ja hüvitamine olla keeruline.

Järjest enam on hakatud tähelepanu pöörama teetööde tsooni läbivatele kergliiklejatele – jalakäijad, jalgratturid, tõukeratturid – ja seda ka asulavälistes kohtades, näiteks sildade ja viaduktide ehitusel. Siiski tuleb arvestada, et alati ei ole võimalik objektil tagada võimalust seda n-ö kinnisilmi läbida, seega on iga liikleja kõrgendatud tähelepanu kindlasti vajalik.

Transpordiamet valis GRK 2022. aasta parimaks tee-ehitusettevõtteks. Mis teid enda arvates selleni viis?

Oluline on vältida liiklemist liikluseks suletud alal ning töödega mitteseotud inimeste liikumist ehitusobjektil. Lõigud või alad suletakse avalikuks kasutuseks kindlatel põhjustel, millest kõige olulisem on tagada töödega mitteseotud inimeste ohutus. Tihtipeale varitsevad instrueerimata ja vajaliku ohutusvarustuseta isikut objektil ohud – näiteks oht kukkuda kaevikusse, sattuda mõne ehitusmasina töötsooni jms. Kui ehitatava teelõigu piiramine aiaga ei ole üldjuhul mõeldav, siis väiksemal maa-alal paiknevad n-ö punktobjektid piiratakse reeglina aiaga. Nii nagu ei ole mõistlik lubada napsitanud sõbral istuda autorooli, ei ole mõistlik lubada tal ka ületada objekti piiravat tara – tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Kuidas saaks iga inimene kerge vaevaga enda liiklemist ohutumaks muuta?

Lühidalt öeldes tuleb olla nähtav ja järgida kehtivaid nõudeid. Kõige vähemkaitstud liiklejad peaksid kasutama sõiduteedel liikudes erksavärvilist riietust või ohutusvesti, jalakäijad hämaral ja pimedal ajal ka helkurit ja taskulampi. Jalgrattad ja tõukerattad, nagu ka autod ja muud sõidukid, sh nende tuled ja pidurid, peavad vastama kehtivatele tehnilistele nõutele.

Nii tõepoolest on. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et GRK lõpetas eelmisel aastal tööd Eesti kaasaja kõige suuremas teetööde projektis: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel valmis Võõbu-Mäo 2+2 lõik. Tööd lõpetati vaatamata Ukraina sõja mõjudest tulenenud sisendhindade tõusule ja tarneprobleemidele tähtaegselt ja kvaliteetselt. Tööde tellija Transpordiamet hindas meie panust kõrgelt, nimetades tulemust laitmatuks. Ettevõttena oleme uhked nii tulemuse, mis saavutati tänu meie inimeste panusele, kui ka tunnustuse üle.

Milline on olnud koostöö ja suhtlus poliitikute ja avaliku võimuga? Mida huvitavat siin esile tuua?

Taristuehituse sektoris tegutsevad ettevõtjad on koondunud Eesti Taristuehituse Liitu. Liidu eesmärk on esindada liikmete huvi ning panustada Eesti teedevõrgu toimivuse ja ohutuse tagamisse. Liit on võtnud enda kanda ka suhtluse üldküsimustes peamiste tellijate Transpordiameti ja Rail Balticuga ning samuti ministeeriumite ning erinevate poliitiliste jõududega. Eelmisel aastal organiseeriti teede rahastamise küsimustes Toompeal pikett ning ka riigikogus toimus samal teemal arutelu olulise tähtsusega küsimusena. Kõigele vaatamata ei ole nimetatud kitsaskohad jõudnud lahendusteni vastavate poliitiliste otsuste näol. Lisaks teede olukorra halvenemisele tähendab ebapiisav ja periooditi kõikuv rahastus ka ebakindlust sektoris tegutsevatele ettevõtetele – inimestesse ja tehnoloogiatesse investeerimise asemel on paljud sunnitud otsima võimalusi kulude vähendamiseks ning halvemal juhul ka tegevuse lõpetamiseks. See toob kaasa Eesti turul saadaoleva ehitusvõimekuse vähenemise, mis võib omakorda osutuda probleemiks ehitusmahtude kasvades.

Millised on GRK tulevikuplaanid?

GRK vaatab tulevikku optimistlikult. Sellest tulenevalt oleme hetkel tegemas suuremahulisi investeeringuid nii inimestesse kui ka masinatesse, seadmetesse ja tootmisüksustesse. Näeme ennast jätkuvalt ehitamas Eesti kõige suuremaid taristuprojekte nii maanteedel ja tänavatel kui ka raudteel. Oleme alustanud tegevusi keskkonnateenuste valdkonnas ning loodetavasti jõuame ka seal peatselt esimeste käegakatsutavate tulemusteni.