100 aastat Eesti Ettevõtlust (jaanuar 2025)

100 AASTAT

Talv 2025

Väljaande on koostanud Delfi Meedia sisuturunduse ja erilahenduste osakond

UUS RENAULT MASTER

van of the year

Reg. tasu Aastamaks

MASTER

garantii kuni 5 aastat või 200 000 km kütusekulu alates 7,5 l/ 100 km1 saadaval ka E-Tech 100% electric versioonina Nr 1 tarbesõidukid Euroopas

Pro+ 1

ameti kalkulaatorist,

Rael

Wiru

AS Eesti Vabariik

Olen tihti mõelnud, et kas Eesti olemasolu „klassikaliselt“ toimiva riigina on anomaalia, mida tegelikult nii-öelda päris looduses eksisteerida ei tohiks. Kas me saame üldse oma rahvaarvu, riigi pindala, üldist rikkust arvestades eksisteerida kapitalismi ja demokraatiat hindava, vaba turumajadusliku riigina? Või tuleks välja kuulutada aktsiaselts Eesti Vabariik? Mida on aastate jooksul päris mitmes ajakirjanduslikus materjalis ka välja pakutud: kõik eestlased oleksid aktsionärid, riigikogu saaks nimetada nõukoguks ja ministrid juhatuseks. Nii võiks ühise panusega tekkinud heade tulemuste najal maksta igale inimesele aasta lõikes dividende ja passiivne tulu annaks võimaluse pakkuda endale head elu.

Kõiki viimaste aastate arenguid silmas pidades (maksud, puudujäägid, langused) aga tundub, et tõde valitseb kuskil vahepeal. Peaksime julgemalt lähtuma ärilisest mantrast, et „kasum on kuningas“, sest nii tõuseb tulu kogu riigile ja selle rahvale. Samuti peaksime olema agaramad enda „maha müümisel“ erinevate uute algatuste tarbeks: investeeringud, mis otsivad kodu, tehased ja tootmised. Lisaks süvendatult õpetama noori ettevõtlikeks, sest vaid tootmine, loomine

ja selle kõige eksport tõstab tulu. Kõik see toimuks aga loomulikult suurema eesmärgi nimel, et suudaksime hoida üleval oma sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi, garanteerida turvalisust ning kõiki muid hüvesid. Singapur on siin ehk hea näide, kuid selline mudel eeldab ühiskondlikku lepet, mida hetkel pole eestlased veel – rõhutan sõna „veel“ – nõus vastu võtma. Liiga selgelt on kõigil endiselt meeles eelmine riigikord, mis lubadusel jõukust kõigiga jagada varastas selle hoopis düstoopia ja türannia viljadeks. Mis aga ei tähenda, et pisikene, maavaradest paljas maa poleks suutnud end mängida sadu kordi suuremaks, kui väljast paistab. Usun, et oleme teel sarnasele edule, kuid hetkel on teekaart selleni veel üsna udune ja peidus vähese otsustuskindluse müüri taga.

Soomlased on maailma õnneindeksi järgi rahulolu tipus, mida ei taga miski muu kui kindlus tuleviku suhtes, teadmine, et riik hoolib, ja asjaolu, et kõikide – riigist indiviidini – rahaline tugevus lubab aeg-ajalt jalga gaasipedaalilt ka üles tõsta. Raha ei tee õnnelikuks, kuid see, mida raha eest saab, kindlasti teeb.

Martin Hanson

Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: Printall

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna sisujuht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundus: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Ka väike saab olla maailmas suur

Eesti ei pruugi olla suur mõõtmetelt, rahvaarvult või majanduselt. Me ei suuda lüüa massiga, võita raha või rakettide hulgaga, kuid see-eest oleme teravalt nõelavad seal, kus seda teha saame. Oleme agiilsed, intelligentsed ja kiirelt kohanevad, samal ajal ka jändrikud, põhimõttekindlad ning julged. Jätame argiasjade teemal nutmise ja vaatame asju pisut laiemalt – kuidas paistab Eesti teistele?

Toimetas: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock

Alates 2014. aastast välja antav Good Country Index mõõdab riikide panust maailma heaolusse avalike faktiliste andmete kaudu, arvestades muu hulgas riigi suurust ja SKP-d. Eesti tõusis eelmise aasta indeksis panuse poolest maailma hüvangusse kõrgele üheksandale kohale. Suurima tõusu tegime aga kategoorias “Global contribution to world order“, kus liikusime 84. kohalt 18. kohale. Ühtlasi on Eesti kolme suurima kultuurilise panusega riik kogu maailmas, arvestades rahvusvahelisi sündmusi, kultuurieksporti, pressivabadust jms. Kuigi Eesti kultuuripärand ei ole maailmas nii tuntud kui suuremate riikide oma, on Eesti selle uuringu alusel üks paremaid maailmas oma kultuuriväärtuste jagamises ja levitamises.

„Riigi paremat mainet ei ole võimalik osta pelgalt sõnumite või hüüdlausetega, selle peab välja teenima maailmale korda minevate tähenduslike tegudega. Eesti positsioon maailma esikümnes on märkimisväärne saavutus. Eesti ja Sloveenia on ühtlasi

esimesed esikümnesse jõudnud riigid, kelle SKP jääb alla 33 000 dollari per capita, “ räägib uuringu autor Simon Anholt.

Aastaid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vahendanud Eesti ettevõtete koostööd Euroopa tuumauuringute organisatsiooniga CERN, nüüd sai Eesti ka CERN-i täisliik meks, mis annab meie tarku tooteid ja teenuseid pakkuvatele ettevõte tele üleeuroopalistes hangetes osalemiseks piiramatud võimalused. Nordic Tech Valley initsiatiivi raames jätkatakse näiteks koostööd Põhjamaadega, et luua meie regioonist süvatehnoloogia ettevõtluse tõmbekeskus, sest juba praegu, aga veel enam tulevikus ei konkureeri mitte üksikud riigid, vaid regioonid. Möödunud aastal kaasasid süvatehnoloogia ettevõtted rekordmahus investeeringuid ja näidanud ka rekordilist käibekasvu, ületades Eesti idusektori keskmist.

Need kolm mainitut on kõik „klubid“, mille liikmeks olemine kinnistab Eesti positsiooni ümberkaudsete silmis, muudavad meid suurusest hoolimata tõsiseltvõetavaks jõuks ja arvestatavaks partneriks. Ärgem unustagem, et kõiki ja kõike hinnatakse selle järgi, kellega läbi saadakse, kelle najale raskel ajal toetuda saab. Kuid alati on küsimus, kuidas kasutada head mainet majandusedus, ettevõtluses ja elujärje parandamises?

Eksport kasvatab majandust Kuid klubid ei tähenda otsest rahvast mõjutavat majandusedu. 2024. aasta lõpus andis Eesti majanduse väljavaate paranemisest tunnistust aga ekspordimahu kasv. Eesti Panga kodulehelt võib lugeda järgmist: viimased andmed näitavad, et kolmanda kvartali nõrk eksporditulemus jäi ajutiseks ning pärast seda jätkus aasta esimesel poolel

juba nähtud kaubaväljaveo suurenemine. Eesti ettevõtted on leidnud uusi turge ja nende elavnemine peaks ekspordivõimalusi veelgi laiendama. Ekspordi tugi majanduskasvu taastumisele on tähtis, sest sisenõudlus areneb tagasihoidlikumalt selle tõttu, et valitsus plaanib piiri panna riigieelarve puudujäägi süvenemisele.

Samuti seisab Eesti Panga lehel, et tööturg on senisele majanduslangusele reageerinud võrdlemisi vähe ja kiiret muutust pole oodata ka majanduse elavnedes. Hõive ei ole seni vähenenud samas taktis majanduslanguse ulatusega ning kuna ettevõtted on hoidunud töötajate lahtilaskmisest, ei suurenda ka majanduse elavnemine esialgu värbamist märkimisväärselt. Töötus alaneb selle tõttu üksnes tasapisi ja tagasihoidlik konkureerimine töökohtadele aeglustab palgakasvu 2025. aastal ligi 6%-ni. Palgakasvu raugemisele viib ka ettevõtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada.

Inimeste ostujõud aga kosub aeglaselt, hoogsam paranemine jääb eeldatavasti 2026. aastasse, seisab panga ekspordiprognoosi ülevaatlikus kokkuvõttes. Kasutada oleva raha hulga suurenemine elavdab tarbimist, samas varieerub maksutõusude ja intressi langetuse mõju leibkonniti päris palju, sõltuvalt laenukohustustest ja suurusest. Suurem muutus ostuvõimes toimub 2026. aastal, mil maksuküüru kaotamine võimaldab keskmisel reaalsel netokuupalgal tõusta.

Allikad: EIS, Eesti Pank

EEDU LUGU –unikaalne linnak ühendab hariduse ja ettevõtluse

„Kui sarnases arengustaadiumis ettevõtted saavad kasvõi kohvinurgas kokku, on nende edu tõenäosus märksa suurem, kui üksi garaažis nokitsedes. Õpetame ettevõtluse põhitõdesid läbi praktika – see ongi Eedu mõte,“ selgitab EBS-i kantsler Mart Habakuk. Koostöös arendusettevõttega Metro rajatakse äriülikooli endise parkla asemele 2027. aastaks tähendusrikas haridus- ja ettevõtluslinnak. Moodne 30-korruseline hoone loob sünergia hariduse, kultuuri ja ettevõtluse vahel. Taevasse kõrguvasse torni tulevad ka hotell ja üle saja esindusliku korteri.

1 + 1 = 4

„Õpitu rakendamine toimib kõige paremini, kui kokku saavad sobiva keemia ja üksteist täiendavate kompetentsidega inimesed. Tahame, et Eestis oleks rohkem kohti, kus erinevate inimestega kokku põrgata nii töö õppimise kui ka sündmuste käigus. Oleme eriti uhked, kui meie praegusest õppurist kujuneb tulevikus ambitsioonikas tööandja,“ ütleb Mart Habakuk Eedu rajajana.

Kinnisvaraarendus on vaid raam, mille sisse koonduvad uued teadusmahukad ning üksteist täiendavad resoneerivad ärid – alates kiirenditest kuni investeerimisfondideni. Linnaku kolmandale korrusele tuleb paindlike võimalustega inkubaator alustavatele ja kasvavatele iduettevõtetele, toetamaks nende järgmist arenguhüpet.

„Siit võib saada igal aastal tõuke arenguks ja kasvuks üle saja ettevõtte. Eedu on avatud keskkond, seda ka teistele õppeasutustele nii Eestist kui ka väljastpoolt,“ räägib EBS-i kantsler tulevikuplaanist.

„Alustavale ettevõttele on kogemuse ammutamine ning teooria ja praktika omandamine väärtuslikum kui kulude kokkuhoid. Noorel ettevõtjal napib sageli enesekindlust ja enamik muresid on omasugustega sarnased –kuidas arendada ärimudelit, siseneda suurtele turgudele või kaasata kapitali. Siit saab vajaliku stardihoo ja toe ideede elluviimiseks. Kogenud õppejõud ja pikaajalised ettevõtjad on valmis jagama nii nõu kui ka julgust,“ tutvustab Metro Capitali partner, EBS-i vilistlane Madis Brjantsev Eedu linnaku ideed.

Fotod: Metro Capital

Eedu tuleb õigel ajal „Oleme jõudmas ajastusse, kus väga hea kvaliteediga saab õppida kõike ja kõikjal. Tehisintellekt ja globaalsed onlineõppimisvõimalused mõjutavad oluliselt kõiki ülikoole, sealhulgas EBS-i. Õppuri valikud on hüppeliselt paranenud ja ootused kasvanud. Asjale tuli läheneda talupojamõistusega – leida põhjuseid, miks tulla kooli, kui haridus on veebis kättesaadav nipsust ja tasuta. Paik, kus kohata sarnaste väärtustega ettevõtlikke inimesi, on peamine põhjus, miks siia õppima asuda, tööle tulla või üritusi külastada,“ kinnitab Habakuk. Tema sõnul toimub väärtusloome just siis, kui sarnases arengufaasis ettevõtjad üksteisega suhtlevad. „Kui ärist saab kasvuettevõte ja tööl on üle kümne inimese, on aeg pesast välja lennata,“ lisab ta.

Kuigi iga suurprojektiga kaasnevad riskid, on Eedu linnaku rajamise aeg nii kantsleri kui ka arendaja hinnangul õige. Üle kahe aasta kestnud majanduslangus võimaldab ehitusega alustada soodsamatel tingimustel kui buumiperioodil. „Sellise mahuga investeering praeguses olukorras annab olulise tõuke kogu Eesti majandusele,“ lisavad projekti eestvedajad.

Kvaliteetne ruum on jätkusuutlik ja inspireeriv Teadusmahukas ettevõtlus muutub üha olulisemaks EBS-i strateegiaks. „Eedu linnaku avatud osa rahastame uusarenduse taevasse kõrguva osa müügist,“ selgitab kantsler. „Hariduse edendamiseks arendame kinnisvara –

see pole öeldud õhusoojaks.“ EBS-il on Habakuke sõnul seni nappinud ruume ülikooli kogukonnale suuremate sündmuste korraldamiseks ning innovatsioonimeeskondade tööks koos tugiteenustega.

Eedu kõrghoone alumised korrused on planeeritud haridusele ja üritustele. Esimesel korrusel paikneb 400 inimest mahutav aatrium koos 200-kohalise auditooriumi ning toitlustuspinnaga. Teisele korrusele tulevad 50–60-kohalised auditooriumid, raamatukogu ja kõrgkooli tööruumid. Madalama hooneosa katusele rajatakse roheala. Parkimine viiakse maa alla.

Lennuki 2/4 aadressil asuvad Eedu ülemiste korruste valgusküllased rõdukorterid sobituvad 15 minuti linna kontseptsiooniga – kõik igapäevaeluks vajalik jääb käepärasesse kaugusesse. A-energiaklassi hoone avarad aknapinnad ning taotletav LEED Platinumi rohesertifikaat tagavad nii energiatõhususe kui ka kaasaegse ruumi.

„Me ei loo lihtsalt ruutmeetreid, vaid väärtuslikku elukeskkonda. Eesti kinnisvaraarendus on õnneks liikumas samuti selles suunas,“ märgib Metro partner Madis Brjantsev. „Tänane arendus peab olema jätkusuutlik ja inspireeriv.“ Sama kinnitab ka EBS-i kantsler: „Innustav keskkond ja inimesed ning nende ettevõtlik elustiil loovad Eedu linnakus arenguja eksperimenteerimisvõimalusi nii üksikisikule kui ka ettevõtetele. See saab olema koht, kus sünnivad homse ettevõtluskeskkonna suunanäitajad, tulevikutegijad.“

Kogu pere elamuskeskus Laitses

Kõigest 30-minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast asuv LaitseRallyPark pakub unikaalset võimalust: nautida kiiret auto- või kardisõitu ja elada adrenaliinirohket elu väga turvalisel moel. Ühe mehe unistusest on praeguseks kasvanud välja

maailmatasemel elamuskeskus, kus saab panna proovile oma oskused roolis, uudistada hinnalist uunikumide kollektsiooni ja õppida uut automaailma kohta.

LaitseRallyParki looja Üllar Suvemaa on ise Laitsest pärit ja viimased mõnikümmend aastat ihu ning hingega rallipargi arendust vedanud. Ehitusinseneri haridusega meest ennast pole kiirusepisik küll nakatanud, kuid teda huvitab siiski kõik, mis on seotud autode, võidusõidu ja liiklusega. LaitseRallyPark pole aga vaid rajal kihutamine, elamuskeskuse kompleksi kuulub ka lastele mõeldud liikluslinnak, mängudemaja, samuti suur peo- ja konverentsiruum. Teemapargis saab veeta imelise päeva oma pere või sõpradega, kuid korraldada ka meeskonnaüritusi või firmapidusid.

Veeda aega rooli keerates Rallipargi südameks on loomulikult erinevad rajad, kus saab ennast proovile panna rallikrossis ja kardisõidus, talviti ka jäärajal. Miks mitte ka automudelismis, mille rada on samuti olemas! Elamuskeskusesse võib tulla nii oma autoga, kuid huvilistele renditakse 2,3-kilomeetrisel

paarisrajal ringi kihutamiseks ka Ladasid ja BMW-sid. Kiirusehullude jaoks on siin kõik turvaline – öeldakse ju rallipargi reklaamklipiski, et „Tule rallita meil, mitte tänaval“. LaitseRallyParkis korraldatakse ka rahvusvahelisi võistlusi, mis tähendab, et kõik rajad on vastavuses nõuetega, mis tagab turvalisuse, kuid mis peamine, suurepärase sõidukogemuse.

Kuna LaitseRallyParkis tahetakse tegevust pakkuda absoluutselt kõigile, on üha rohkem hakatud mõtlema, kuidas äratada autohuvi ka kõige väiksemates, kolmekuni seitsmeaastastes, sest just neist kasvatatakse tulevasi Märtineid, Tänakuid ja Aavasid. Nende kõige pisemate jaoks on kindel koht laste liikluslinnakus, kus on maha märgitud päris auto- ja kõnniteed, paika pandud liiklust reguleerivad foorid ja märgid ning ehitatud väikesed majadki.

Unikaalne kollektsioon

Elamuskeskuse teiseks keskmeks on vanaautode kollektsioon, mis on praeguseks

ilmselt Eestimaal kõige uhkem ja annab silmad ette paljudele välisriikide automuuseumidelegi.

Mainitud kollektsioonis on mitu eeskujulikult restaureeritud Ford T-d, Chevrolet Capitol, Buick Model 27, 1935. aasta MG Midget PA, Ameerika klassikuist 1957. aasta Bel Air. Ühtekokku rohkem kui 50 klassikalist vanaautot, sealhulgas 15 BMW-d, millest mitmed on siinmail absoluutsed rariteedid (mudelid 300 Izetta, 700, 2002 Turbo). Lisaks veel suur hulk nõukogudeaegseid masinaid, mis on tänapäeval kollektsionääride silmis juba vägagi ihaldusväärseteks muutunud.

LaitseRallyParki tegevjuht Üllar Suvemaa ütleb, et iga uunikumiga käib kaasas oma lugu – nii auto enda lugu kui ka selle kollektsiooni saabumise lugu. Kümmekond autot on ta ise oma meeskonnaga restaureerinud, paljude „korda tegemine“ seisab veel ees. Kollektsioonis olevad autod on osalenud ka erinevates filmides, nendega on tehtud pulmasõite ja neid on kasutatud fotosessioonidel. Pärast kiiremaid ringe autoroolis ongi mõnus jalutada Automajas ja õppida

tundma seda ajalugu, mismoodi autod sündisid, arenesid, muutusid. Soovi korral on võimalik Suvemaad kutsuda ka giidiks oma kollektsiooni tutvustama.

Pidu, mis peo nime väärt

Vanaautode väljapanekuga samas majas asub ka tänapäevane ja kuni 300 inimest mahutav peaaegu black-box’i stiilis peo- ja konverentsisaal, kus on peetud nii seminare, juubeleid, asutuste pidusid, Eesti tippbändide kontserte kui ka valitud aasta autot. Praegu on juurdeehitusena valmimas ka köök, mis tähendab, et lähitulevikus on külalistel, kes on võidusõidu ja autode kollektsiooni uudistamisega ühele poole saanud, võimalik ka keha kinnitada. Privaatsemate rõdudega peoruum ei ole kaugeltki mõeldud vaid autondusega seotud ürituste korraldamiseks. Elamuskeskuse muudabki eriliseks asjaolu, et LaitseRallyPark pole mõeldud vaid „bensiinipeadele“, sest autode ilu ja kiiruse võlu oskavad hinnata kõik inimesed.

Kohtumiseni LaitseRallyParkis! Vaata lähemalt: www.laitserallypark.ee

Eestis sotsiaalkindlustussüsteemi looma asudes pandi plaanid paika

Siim Kallase köögis

Praegu näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.

Kuidas sai alguse Eesti Töötukassa? Kui palju erineb see teiste lähiriikide omast ja kas mujal riikides on ikka rohi rohelisem ning taevas sinisem? Eesti tööstuskindlustussüsteemi sünnikohaks nimetab Mart Laari valitsuses sotsiaalministriks olnud Eiki Nestor transporditöötajate ametiühingut, kohta, mille juht ta 1990ndatel oli ja kus töötutoetuste süsteem toimib täienduseks üleriiklikule veel ka praegu. „Süsteem sai loodud teadmises, et saabumas on uus aeg, kus inimesed võivad jääda töötuks, nende sissetulekud kukuvad ja vaja oleks turvapatja,“ sõnab ta.

Eeskujuks ja aluseks võeti Põhjamaad, eelkõige Soome, kus lahendati siis ning lahendatakse ka tänapäeval erinevaid küsimusi ning muresid kolmepoolselt –ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel. „Mulle selline ühiskonnakorraldus istus siis ja istub ka täna. Me peaksime ka praegu otsuste langetamisel usaldama rohkem kodaniku ühiskonda. Töötukassa on suurepärane näide, et see toimib. Töötukassa juhtimisega on minu arvates väga hästi hakkama saadud,“ räägib Nestor.

Pikk lobitöö teemal „kes on töötu?“

Töötuskindlustussüsteemi juurutamine oli seitsmendasse riigikogusse kandideeriva noore poliitiku Eiki Nestori valimislubadus. „Kahjuks oli tollal palju teisi asju, mis riigis korrastamist vajasid. Tõele au andes pidin ma 90ndatel pikalt tegelema üldse sellega, et selgitada, kes see töötu selline üldse on. See oli aeg, mil mõeldi veel nõukogudeaegses plaanimajanduse stiilis. 1999. aastal, kui

juba kolmandat korda töötuskindlustuse loomine lubatud sai ning valitsusse läksime, oli juba lihtsam,“ meenutab endine sotsiaalminister.

Kõik suuremad sotsiaalkindlustusreformid said läbi arutatud kolmepoolselt – ametiühingute, tööandjate ja valitsusega. Nii ka töötuskindlustuse küsimus.

Sotsiaalkindlustusreformi jaoks loodi valitsuses komisjon, mille juhiks sai Eiki Nestor ning aseesimeheks tollane rahandusminister Siim Kallas. „Peaminister Mart Laar ütles, et leppige omavahel asjad kokku ning esitlege. Nii me Siim Kallase köögis istudes ja arutledes viimased plaanid paika panimegi,“ meenutab Nestor.

Esimesele lugemisele läks kipakas eelnõu Kui suuremas osas jõuti ka tööandjate ja ametiühingutega põhimõtteliste kokkulepeteni kiirelt, siis lahkarvamusi tekitas maksumäära suuruse teema. „Siis aga saabus hetk, kui riigikogule tuli eelnõu ära esitada, ehkki täit kolmepoolset kokkulepet polnud veel saavutatud. Esitasime selle riigikesksena, mis ka mulle endale ei meeldinud, ent aeg surus takka. Kui riigikogus esimene lugemine tehtud sai, jõuti ka kokkuleppele,“ räägib Nestor. Valminud kokkuleppe alusel kirjutati seadus ümber, loodi avalikõiguslik isik – töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev Eesti Töötukassa – ning üks eelnõu asendati teisega. „Sotsiaalkomisjoni juhtisid tollal kaks väga

mõistlikku inimest, sotsiaalvaldkonda hästi tundvad Raivo Paavo ja Toomas Vilosius, kes seda tegid, ning plaan sai paika. Avalik-õiguslik isik, nagu töötuskindlustus tänapäeval on, on kodanikuühiskonna ja valitsuse koostöö.“

Hüvitiste saajate ring võiks olla laiem Praegusest töötuskindlussüsteemist kõneldes arvab Nestor, et selle saajate ring võiks olla palju laiem ning hüvitisele võiks õigus olla ka neil, kes vabastatakse töölt poolte kokkuleppel. „Kui kindlustust on makstud, peaks saama ka hüvitist. Paljudes riikides sellist töölepingu lõpetamise vormi nagu „poolte kokkuleppel“ ei eksisteeri. Meil ta on ja arvan, et tegu on väga kultuurse ning inimliku töösuhte lõpetamise vormiga, kuid hüvitise õigus võiks inimesel olla.“ Nestor meenutab, et erksa seigana on meelde jäänud ka esimese töötuskindlustusmakse tasumine. „See läks teele interneti teel, ühe nupuvajutusega. Tegu oli väga suure ja olulise asjaga,“ sõnab endine sotsiaalminister.

Viimane Ida-Euroopa riik, kus töötuskindlustussüsteem loodi Lauri Leppik oli aastatel 1997–2001 sotsiaalkindlustusreformi komisjoni liige, aastail 1998–1999 selle esimees ja üks pensionireformi ning töötuskindlustuse seaduse autoreid. Ta meenutab, et töötuskindlustuse käivitamisel 2002. aastal oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest viimane, kus turumajandu -

Foto: Eesti Töötukassa

sele ülemineku järel töötuskindlustussüsteem loodi. „Teistes selle piirkonna riikides oli kindlustuspõhine töötute sotsiaalse kaitse süsteem loodud valdavalt juba 90ndate esimeses pooles,“ sõnab ta.

Süsteem disainiti nii, et sel oleks arvestatav rahaline puhver Leppiku sõnul ei järgi Eesti töötuskindlustussüsteem otseselt ühegi teise riigi eeskuju, vaid pigem mõjutasid süsteemi käivitamise ajal tehtud konkreetsemaid poliitikavalikuid tolleks ajaks kujunenud siseriiklikud tingimused, aga ka mõned laiemad taustategurid. „Esiteks, kuivõrd pensioni- ja ravikindlustuse rahastamiseks kehtestatud sotsiaalmaks on Eestis olnud tööandja tasuda, langes töötuskindlustusmakse rohkem töötaja koormuseks. Selline koormuse jaotus pigem ei ole Euroopas tavapärane,“ arutleb Leppik.

Sagedamini on Euroopa riikides pensioni- ja ravikindlustuse finantskoormus olnud jagatud tööandja ja töötaja vahel, samas kui töötuskindlustuse rahastamisel on tööandjal enamasti suurem koormus kui töötajal. „Teine keskne valik puudutas rahastamisskeemi. Eesti töötuskindlustus disainiti nii, et süsteemil oleks arvestatav rahaline puhver ning töötuse määra muutumine ei tingiks kohest vajadust maksumäära muuta. Paraku pole seda vastutsüklilisuse põhimõtet suudetud tegelikkuses alati järgida.“

Lauri Leppiku sõnul mõjutas töötuskindlustuse tagatava sotsiaalse kaitse taseme valikuid ühelt poolt soov tagada vastavus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa sotsiaalharta miinimumstandarditele nii hüvitise määra kui ka maksmise kestuse osas. „Ent teisalt, algsel kujul töötuskindlustushüvitised neid miinimumstandardeid ka sisuliselt ei ületanud, kuivõrd kõrgem tase oleks ühtlasi tähendanud kõrgemat maksumäära. See tähendas, et nii hüvitise määr kui ka maksmise kestus jäid võrdluses teiste Euroopa riikidega pigem skaala madalamasse otsa.“

Nüüdseks, enam kui 20 aasta pikkuse ajaloo vältel, on Eesti töötuskindlustussüsteemi tingimustesse tehtud mitmeid parameetrilisi muudatusi, kuid kesksed põhimõtted on siiski suuremas osas jäänud endisteks.

Pidulik esimeste töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine, jaanuar 2003.

Uus reaalsus logistikas –võimalust tagasi pöörduda enam ei ole

Ükskõik missuguse kauba, teenuse või toormaterjali koju kätte toomiseks läheb vaja logistikateenuseid. Seejuures jäävad kaubaveo ja selle erinevate osaprotsesside keerukus tavainimese eest tihti varju. Seetõttu suuname käesolevas loos valgusvihu just sellele valdkonnale ja vaatame lähemalt, milline on olnud logistikasektori viimaste aegade areng ning kuhu suunas on valdkond praegu teel.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Taani päritolu, kuid Eestiski tegutseva rahvusvahelise logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke ütleb, et nagu iga elukondlikku ja ettevõtlust puudutavat sektorit, kirjeldab ka logistikavaldkonna viimaste aastate arengut enim märksõnana digitaliseerimine. „Suur osa jaekaubandusest toimub internetis, tellimused liiguvad reaalajas otse tarnijate ja logistikapartneriteni, kaubad saabuvad pakiautomaati ja sisuliselt pakiautomaadi ukse avanemine on kinnituseks kauba kättesaamise kohta,“ kirjeldab Tõruke.

Ta usub, et digitaalsesse keskkonda kolimine lõi tugeva eelduse jaeäri globaliseerumisele. „Müügiplatvormid on mitmekeelsed ja turg ülemaailmne. See on märgatavalt kasvatanud ka merel ja õhus liigutatavaid kaubavooge, kuna tootjad on suuremas mahus ikka idas ja tarbijad läänes,“ ütleb Tõruke. Järjest enam kasutatakse tema sõnul tänapäeval ka tehisintellekti võimalusi veokorralduslike korduvprotsesside optimeerimiseks ja paljuks muuks.

Klientide teadlikkus on keskkonnasäästlikkuse alus Ent digitaliseerimine ei ole ainus märksõna, mis logistikas ja kaubavedudes viimasel ajal kõlama on jäänud. Sellest enam pälvib tähelepanu keskkonnasäästlikkus, millest lähtuvalt tuleb tänapäeval juba pea igal sammul oma tegevust kohandada. Kaubavedude puhul, kus kasutusel on erinevad transpordiliigid, tohutu hulk kütust erinevate transpordivahendite liikumiseks ning kus vahemaad ulatuvad tihti mitmete tuhandete kilomeetriteni, on keskkonnahoid mõjurina eriti tähtsal kohal.

Isegi maailma suurima

logistikaettevõtte turuosa võib iseloomustada ühekohalise protsendinumbriga.

„Keskkonnaalane jätkusuutlikkus saab olema lähiaastatel aina olulisem tarneahela komponent. Saastavamate

Ida-läänesuunaliste kaubavedude maht suureneb

Vaatamata merevedudes endiselt probleeme tekitavale Punase mere kriisile, on merd mööda kaubavedude maht Aasiast Euroopasse siiski tõusuteel. Eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatus Aasiast Euroopasse suunduvate konteinerite maht kokku rekordit märkiva 13,39 miljoni TEU ühikuni. Seda oli 6,8% enam kui samal perioodil eelneval aastal. Statistikast nähtub, et suurem osa konteinervedudega Aasiast Euroopasse toodavat kaupa liigub Põhja-Euroopasse.

Allikas: container-news.com

tehnoloogiate kütuste maksustamine kasvab ning surve keskkonnasäästlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks suureneb,“ selgitab Tõruke. Näiteid keskkonnahoidlikkuse edendamisest saab tänapäeval tuua ilmselt iga vähegi suurem logistikaettevõte, nii ka DSV. Täpsemalt soetab ettevõte 2025. aastal näiteks 300 elektriveokit, suurendab järjepidevalt SAF-i (keskkonnasäästliku lennukikütuse) osakaalu oma lennuteenuses, vähendab oma füüsilise taristuga seotud CO2 heidet ning pakub klientidele mitmeid rohelogistika teenuseid. Just viimasena mainitud kliendid ja nende teadlikud valikud on Tõrukese sõnul sektori jätkusuutliku toimetamise aluseks. „Oleme võtnud klientide

teadlikkuse tõstmise selles vallas üheks oma eesmärgiks. See on pidev, kohati ehk aeglasena tunduv protsess, aga see on pöördumatu. Vanadesse aegadesse tagasipöördumise võimalust reaalelus ei eksisteeri,“ sedastab ta üheselt.

Konkurents on tihe Tõrukese mainitud asjaolust, et suurem osa tootjaid asuvad idas ja tarbijaid läänes, tuleneb veel üks oluline küsimus. Eesti geograafilisest asukohast lähtuvalt on selleks täpsemalt Aasia poolt tuleva kauba vedu Euroopasse: kui varasemalt sai kaup liikuda hõlpsalt ja muretult kohale Venemaa kaudu, siis pärast Ukraina sõda on see variant paljude kaubavedajate jaoks ära kadunud. „Kasutades Venemaa infrastruktuuri ja makstes selle eest tasusid, toetatakse otseselt agressorriiki. Oleme DSV-s selgesõnaliselt välistanud igasugused veod, mis lähtuvad, läbivad või lõpevad Venemaal, teades, et see paneb meid paljude teistega võrreldes keerulisemasse konkurentsiolukorda, kus mitmetel juhtudel jääbki koostöö katki või sündimata,“ tõdeb Tõruke. Kuigi sõjaline olukord Ukrainas on mitmete siinsel turul kaubavedudega tegelevate ettevõtete ühendused läbi lõiganud ning nende tegevust pärssinud, on konkurents valdkonnaüleselt Tõrukese sõnul siiski tihe ning selliseks prognoosib ta seda jäävat ka edaspidi. „Teenusepakkujaid on maailmas väga palju, nii et ka maailma suurima logistikaettevõtte turuosa võib iseloomustada pigem ühekohalise protsendinumbriga,“ võtab ta olukorra statistika põhjal kokku.

A-Ülevaatuse fookuses on kvaliteet

Eesti suurim tehnoülevaatuse ettevõte panustab suuresti töötajate koolitusse, teenuse kvaliteedikontrolli ja sellesse, et kliendid saaksid operatiivse teenuse, millest on ka reaalselt kasu. 2008. aastal asutatud A-Ülevaatus opereerib praeguseks üle Eesti 19 ülevaatuspunkti ja plaan on võrgustikku lähiaastatel veelgi laiendada.

Eelmisel aastal ostis Saksamaa suur kontsern TÜV SÜD ära A-Ülevaatuse Rootsi emafirma ja 2025. aastat alustati uue omanikuga. A-Ülevaatuse juht Andres Soots ütleb, et tema jaoks jaguneb ettevõtte ajalugu kolmeks: n-ö Soome, Rootsi ja Saksa aeg. Tegelikkuses on firma loomise taga soomlased, kes 17 aastat tagasi Eesti turule sisenesid.

„Olen olnud A-Ülevaatuses selle algusest peale, sest olin tööl ühes neist, mille soomlased 2008. aastal Eestis ostsid. Sellest ajast oleme pidevalt laienenud ja loonud võrgustiku, mis kataks Eesti nii geograafiliselt kui ka teenuste osas. Erinevatel omanikel on olnud erinev stiil ettevõtte arendamisel ja juhtimisel, kuid alati on esile seatud teenuse kvaliteet ning kliendirahulolu,“ mainib Soots. Uute omanike käe all otsitakse edasi potentsiaalikaid valdkondi, kuhu edasi areneda, ja ka paiku Eestis, kuhu võiks ülevaatuspunkte veel mahtuda.

Kvaliteet ennekõike

Soots, kes enne tehnoülevaatusi koondavasse firmasse tööle asumist tegutses 15 aastat Autoregistrikeskuses, tunneb valdkonda läbi ja lõhki. Nagu ta ise ütleb, et on „istunud mõlemal pool lauda”: riigi poolel arendaski välja süsteemi, kuidas tänapäevane tehnoülevaatus peaks välja nägema, eraettevõtluses rakendab seda kõike juba praktikas.

„Meie motoks on, et klient peaks alati võitma. Seepärast töötame pidevalt välja uusi teenuseid, tegeleme kvaliteedikontrolliga – meil on selleks eraldi inimene palgal –, koolitame pidevalt oma inimesi. Meie eesmärk on, et igas meie ülevaatuspunktis pakutaks samasugust professionaalset teenust, kõik mehed saaksid töötada uute ja töökorras seadmetega. Meil on igas punktis tööl 2–5 meest ja üks ülevaatus peaks võtma kliendi ajast maksimaal -

selt 10 kuni 20 minutit. Parim viis selle tagamiseks on ka broneerimissüsteem. Uutes ülevaatuspunktides on ooteruumides ka televiisorid, kust saab reaalajas vaadata, mis operatsioone meie ekspert kliendi autoga teeb. Läbipaistvus on selles äris samuti ülioluline,“ mainib ettevõtte juht.

Erinevalt turu keskmisest on A-Ülevaatusel kindlustuskate nii hoonetel, seadmetel kui ka ekspertiisi toodud autodel. See tagab meelerahu nii kliendile kui ka ülevaatuses töötavatele ekspertidele, mainib Soots ja lisab, et kui ülevaatusi, sõidukite ning tulekustutite kontrolle tehakse ülevaatuspunktides, siis näiteks traktorite juurde sõidetakse kohale.

„Tahame pakkuda paindlikku teenust, mis tähendab ka seda, et igas ülevaatuspunktis saab asjad ajada korda nii mootorrataste, sõiduautode kui ka kaubikutega,“ sõnab ta. Miks on see märkimist väärt? Sest nii laiapõhjalise töö tegemiseks on vaja kõiki juhiloakategooriaid, kõrgemat haridust ja töökogemust.

Hariduselt insenerid

Sootsi sõnul on nõuded ekspertidele, kes autodele tehnoülevaatust teevad,

väga karmid: peab olema vähemalt tehnikumist saadud autonduse haridus ja kolmeaastane töökogemus, samuti iga kategooria juhiluba, mille ülevaatust ekspert teeb. Selliste töötajate leidmist võrdleb A-Ülevaatuse juht nõela otsimisega heinakuhjast.

„Otsime pidevalt häid inimesi enda juurde tööle. Kui vaja, siis koolitame neid ka ettevõtte sees. Sellisel juhul tehakse koolitusi individuaalselt ja konkreetselt auto juuresolekul. Meie idee järgi peab ülevaatus olema 100% ühetaoline ja sarnaselt struktureeritud igas meie ülevaatuspunktis. Kliendi poolt vaadates peab ülevaatus andma alati ühtse ja selge vastuse sellest, mis seisus auto hetkel on,“ ütleb ettevõtte juht.

A-Ülevaatus teeb aasta lõikes umbes 100 000 ülevaatust, mille tulemusel valdab firma ka suures koguses informatsiooni, mida analüüsides saab seda kasutada jällegi parema teenuse pakkumiseks. Sootsi sõnul tulevad nii välja erinevate autode tüüpvead, millel saab siis juba ennetavalt silma peal hoida. Lõpuks annab see ka võimaluse infot erinevates punktides töötavate ekspertide vahel jagada, et klient saaks adekvaatse vastuse, miks ülevaatus just sedasi lõppes.

Kasutage sõidukite kontrolli teenust

Riiklikult kohustatud ülevaatus ei ole aga ainus põhjus A-Ülevaatuse punktidesse tulemiseks. Soots soovitab kasutada nende teenust ka näiteks enne auto müüki, ostu või pikemale sõidule siirdumist, sest nii saab sõiduki seisukorrast mõistliku hinna eest põhjaliku pildi. Inimene käib ju regulaarselt hambaarsti juures, et hammaste olukorda kontrollida. Samamoodi peaks käituma ka autode puhul.

„Poole aastaga võib auto puhul muutuda nii mõndagi ja on ebameeldiv, kui auto olulisel hetkel alt veab. Lisaks endale hoolid nii ka oma kaasliiklejatest ja nende turvalisusest: tule meile ja vaatame üle, kas pidurid töötavad, kas tuled näitavad õigele kõrgusele, kas veermik peab järgmist aukusõitu vastu ja nii edasi,“ räägib A-Ülevaatuse juht.

Sootsi sõnul suureneb regulaarselt kontrollis käivate autode hulk igal aastal, kuid muutunud pole üks tendents: mida odavam auto, seda vähem käiakse. Mehel teeb aga alati südame soojaks, kui klient tuleb näiteks tulekustutit kontrollima. „Hoolitakse oma asjadest. Meie püüame olla aga parim abiline ja partner kõikidele oma klientidele,“ lisab ta.

Kohtume A-Ülevaatuses üle Eesti!

A-Ülevaatuse koduleht: www.autoülevaatus.ee

25 aastat tuleohutuse eest

võidelnud Firetek: Eestis

on selles vallas palju ära teha!

Veebruaris tähistab 25. tegevusaastat tuleohutussüsteemide projekteerija, paigaldaja ja hooldaja Firetek OÜ, kes on tuleohutussüsteeme välja töötanud ning paigaldanud väga paljudele Eesti suurematele äriobjektidele. Ühe asutaja, ettevõtte juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa selle valdkonna seaduste ning nõuete väljatöötamisest.

„Ajavahemikus 1985–2014 töötasin Pääste ametis vahetustega operatiivkorrapidajana ja aastast 2000 olen vabal ajal tegelenud tuleohutustoodete müügiga. Alguses müüsime mõne kustuti päevas, ent siis hakkas äri arenema ning tekkis nõudlus insener-tehniliste projektide järele,“ meenutab Georg Kangur, kes omal ajal lõpetas Leningradi tuletõrjekooli ja Moskva Kõrgema tuletõrjeinseneride kooli. Praegu lööb Firetek kaasa kõigi Eesti suuremate rajatiste ja hoonete tuleohutuse projekteerimises ning ehitamises, pakkudes täislahendust projekteerimisest kuni realiseerimise ja kvalifitseeritud hoolduseni.

Ettevõte vastutab tuleohutuse eest näiteks Sillamäe, Paldiski ja Muuga kütuseterminalides, on partner põlevkivitööstuse ja energeetikaettevõtetele ning tagab tootmishoonete ja kaubanduskeskuste tuleohutuse. Viimaste aastate suurim objekt on uus õlitehas Enefit 280-2. Tallinnas rajati mullu Arteri kvartali peamise rentniku Swedbanki ruumidesse aga spetsiaalne veeudusüsteem. Selle süsteemi puhul saavutatakse tavapärase sprinkler -

süsteemiga võrreldes kustutusefekt 2–3 korda väiksema veevooluhulgaga, mis omakorda tähendab väiksemaid veekahjusid. Samuti on süsteemi eluiga oluliselt pikem, sest kõik komponendid on valmistatud roostevabast terasest. Veeudusüsteemi projekteeritakse ja ehitatakse praegu ka uude Keskkonnamajja, mis rajatakse Lennusadama kõrvale.

Firetekis töötab 56 suure erialase kogemusega inimest. „Koolitame oma töötajaid pidevalt, oleme kursis seadusandluse ja kõige uuemate tuleohutuslahendustega. Teeme kõik algusest lõpuni: konsulteerime, projekteerime, ehitame, testime, hooldame,“ räägib Kangur. „Kuna Eesti turg on väike, ei saa me keskenduda ainult konkreetsetele süsteemidele, meie toodete portfell on väga lai. Firmal on kaheksaliikmeline automaatikute meeskond, kes paneb avastus- ja kustutuspaigaldised tööle.“

Fireteki juht toob näite, kuidas nad projekteerisid prügiettevõttele unikaalse tulekahju avastamissüsteemi ehk 24 tunni kaamera, mis skannib kaitstavat ala ning riskiolukorra ehk liiga kõrge temperatuuri tuvastamisel suunab veejoa kriitilisse kohta. Nii ei riku tulekustutuslahendus kogu alal olevat inventari ega esemeid, vaid võimaldab paikset kustutust.

Kangur rõhutab, et seadmete puhul on esmatähtis siiski tuleohu õigeaegne avastamine ja inimeste teavitamine. Olemas on aktiivne ja passiivne tulekaitse. Passiivne tähendab, et hoone on ehitatud õigetest materjalidest, lubatud korruste ning nõutud evakuatsioonipääsude arvuga. Kuna aga inimtegevus tekitab ikka tuleohtu ja ehituslike meetmetega pole võimalik 100% ohutust tagada, peab olema tagatud ka aktiivne tulekaitse ehk tuleohutuspaigaldised oma erinevate funktsioonidega alates signalisatsiooni -

süsteemidest kuni evakuatsioonivalgustuse ja suitsueemaldus- ning hapnikualandamislahendusteni.

Kindlustusseltsid peaksid hakkama enne lepingu sõlmimist kontrollima hoonete tuleohutust Kangur toob välja ühe suure kitsaskoha Eesti tuleohutuses: „Paraku ei tunne kohalikud kindlustusseltsid kindlustusobjektide vastu eriti suurt huvi ja samal ajal on inimeste mentaliteet tuleohutuse pealt kokku hoida. Samas Eestis tegutsevad Euroopa Liidu ja ka USA suured kindlustusseltsid viivad enne kindlustuslepingu sõlmimist läbi mitmeid kontrolle, hinnates riske ja andes objekti omanikule valida, kas viia hoone või rajatis tuleohutusnõuetega vastavusse ning saada soodsam kindlustuspakkumine või maksta oluliselt rohkem. Meil oli eelmisel aastal kaks projekti, kus välismaised omanikud võtsid aluseks USA konkreetsed ja karmid normdokumendid ning lasid tootmishooned nende järgi tuleohutuks muuta. Seejärel tulid kindlustusseltsi eksperdid, kes kinnitasid kindlustuslepingu. See on õige lähenemine!“

Tema sõnul on see täiesti vale, kui hoone omanikud täidavad lihtsalt oma äranägemise järgi kindlustuse poolt ette antud ankeete ja keegi ei kontrolli reaalselt objekte, ent kui midagi juhtub, palkab kindlustusfirma juristide armee ning keeldutakse hüvitist maksmast. Üks kurb näide selles vallas on ligi kolm aastat tagasi Tallinnas Pae tänav 25 süttinud elumaja, kus kaotas kodu umbes 70 perekonda ning mille üle

käivad läbirääkimised kindlustusseltsiga tänaseni.

„Mina olen seda meelt, et me peaksime võtma kasutusele mõne suure välisriigi normid, kus on konkreetselt ja üheselt arusaadavad normid, normdokumentide koostamisega tegeleksid kindlustusspetsialistid ning teised kompetentsed asjatundjad. Meie dokumente ja määruseid koostavad aga sageli kahjuks ebapädevad inimesed, kes ei tunne teemat sügavuti,“ nendib Kangur. „Eestis püütakse lähtuda tuleohutuspaigaldiste tööle rakendamise statistikast, kuid riik on nii väike, et seda statistikat ei tohiks arvesse võtta. Nii tekivad määrustesse väljendid „võiks“ ja „peaks“, aga on vaja olla oluliselt konkreetsem. Tuleohutus ju kasumit ei tooda ja nii otsitakse kohti, kuidas kokku hoida!“

Kehtiva tuleohutuse seaduse kohaselt teeb erasektor teatud objektidele tuleohutusülevaatust. Seda viivad läbi TO-eksperdid ja -spetsialistid. Firetekis töötab kaks TO-eksperti ja kaks TO-spetsialisti. Samas tellijateks on ettevõtjad, kes sageli soovivad näha positiivset tulemust. Kangur leiab, et eksperdid peaksid tegema seda tööd kindlustusseltsi tellimusel ehk olema erapooletud. Ta on arvamusel, et tuleohutuse ülevaatuse tellijaks peaks olema kolmas osapool, sest ainult nii tagatakse erapooletus.

Firetek teeb ka ettevõtetele tuleohutusauditeid, kust selgub, mis olukorras omaniku kinnisvara on ning milliseid samme on mõistlik ohutuse seisukohast ette võtta.

www.firetek.ee

Firetekis töötab 56 suure erialase kogemusega inimest.

Fireteki juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa sellealaste seaduste ning nõuete väljatöötamisest.

20 aastat teel!

Kuidas läheb Eesti turismisektoril rahvusvahelisel kaardil?

Eesti turismisektori käekäiku mõjutavad tänapäeval nii ebakindel geopoliitiline olukord, majanduslangus, tõusvad maksud kui ka kasvanud energiahinnad. Siiski on viimaste aastatega toimunud olulisi nihkeid selles, kuidas olukorda tajutakse. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) turismijuht Anneli Lepp räägib Eesti reisisektori hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest.

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

Milline on Eesti turismisektori hetkeolukord?

Kui 2020., 2021. ja isegi veel 2022. aastal oli tunnetus, et elame kriisis ning peame lahendama mingit akuutset kriisiolukorda, siis nüüd on pärale jõudnud arusaam, et käes on uus reaalsus ja peame nende oludega pikemaks ajaks kohanema.

2024. aasta esimese kümne kuu jooksul ööbisid sise- ja välisturistid majutusettevõtetes küll 5% vähem kui kriiside-eelsel ehk 2019. aastal, aga kui jätta arvestusest välja Vene turistid, kes praegu meile reisida ei saa, on ööbimisi teistest riikidest praegu juba 2% rohkem kui enne pandeemia puhkemist.

Kuigi paljud turismiettevõtted on viimaste kriisiaastate jooksul uksed sulgenud, on paljud ka tegevust alustanud või mahte kasvatanud. Nagu on väga tabavalt öelnud eduka Kolme Sõsara restorani pidajad Lõuna-Eestist: see, mida nad oma kodukohas suurtest linnadest kaugel on loonud, on praegustes oludes puhtmajandusliku loogika järgi tegelikult võimatu.

Sellest võib järeldada, et olude pärituul ei toeta enam automaatselt

kõiki ettevõtteid, mis asutatakse, ega ka neid, mis on aastaid toiminud. Seda eredamalt kerkivad aga esile need, kes tunnevad väga hästi oma sihtrühma, on paindlikud kohanema, on omas valdkonnas silmapaistvad ja teevad tööd südamega. Ehk ei tasuks tunda eufooriat ega langeda ka masendusse, kui näeme lähiaastatel rohkem kui kunagi varem erakordset edu ja ebaedu samal ajal.

Millised on suurimad väljakutsed, millega Eesti reisisektor lähiaastatel ilmselt silmitsi seisab? Turismi mõjutab muu hulgas riigi maine. Rahvusvahelised maineuuringud näitavad, et Eestit teatakse vähe, kuid need, kes meid teavad, arvavad meist väga positiivselt. Seega on jätkuvalt oluline Eestit tutvustada ja turundada nii reisisihtkohana kui ka välisinvesteeringute ning õppimis- ja tööpaigana.

Teemaks on ka külalislahkus. Kuna me ei eristu enam madalate hindadega, on üha olulisem hea teenindus

ja pakkumise erilisus. Iga külaline peab tundma, et aeg ja raha, mille ta on elamuse jaoks varunud, on seda väärt. Kui kogemus on positiivne, lähevad soovitused sõpradele ja tuttavatele, mida tänapäevane sotsiaalmeedia väga kiiresti võimendab. Väljakutseks on ka riiklikud ühendused välismaailmaga, et ööbimiste arv saaks suureneda. Pean siin silmas nii laevatranspordiühendusi, lennuliine kui ka Eesti-siseseid ühendusi.

Samuti püüame koos sektoriga jätkuvalt tõsta madalhooaja numbreid, millel on suur potentsiaal kasvada. Seda selleks, et hotellid, kuhu on tehtud suuri investeeringuid, ei peaks tühjalt seisma.

Kuidas on viimaste aastate ülemaailmsed sündmused, nagu pandeemia ja geopoliitilised pinged, mõjutanud Eesti turismi?

Pandeemia ja geopoliitilised pinged, samuti üleilmne majanduslik ebakindlus on kõigis majandussektorites, nii ka turismis süvendanud regionaalsust. Oma regiooni tuntakse, sinna on odavam reisida, lihtsam on teha nii spontaanseid reisiotsuseid kui ka plaane pikema aja peale ette. Meil on

Anneli Lepp

Foto:KairiTähe

kasvanud siseturism, samuti on üha uusi ja uusi rekordeid teinud turism Lätist.

Reisimine meile kõige tulusamalt turult Soomest on praegu kahte nägu: Tallinna reisivad soomlased rohkemgi kui enne kriise, kuid tunduvalt on kahanenud nende arv maakondades. Asi pole selles, et meie maakonnad soomlasi kuidagi ei meelitaks. Põhjanaabrid on meie korduvkülastajad ja korduvaid reise Eestisse tehakse majanduslikult ebakindlamatel aegadel lihtsalt vähem. Paratamatult tabab kahanemine rohkem piirkondi Tallinnast väljaspool, kuna Tallinna reisida on soomlastel kõige lihtsam nii logistiliselt, ajaliselt kui ka rahaliselt.

Kobarkriis on olnud aga Eesti jaoks mängumuutja ka positiivses võtmes: kui varem tulid näiteks sakslaste grupid Baltimaadesse ringreisile, siis pärast vanade mustrite katkemist oleme saanud jala ukse vahele riiklikus turismiturunduses ning mitmete suurte reisikorraldajate pikad reisid siia piirkonda ei jagune enam Eesti, Läti ja Leedu vahel, vaid tullakse pikemaks ajaks ainult Eestisse.

Kuidas saab Eesti reisisektor panustada jätkusuutlikkusse ja rohepöördesse?

otsuseid teha – kehtib seaduspära, et mida digitaalsem oled, seda paremini klienti tunned.

Missugune on teie visioon Eesti reisisektori positsioonist rahvusvahelisel turismiturul 5–10 aasta pärast? Kirjeldaksin Eestit kui atraktiivset põhjamaist sihtkohta, kus pakutakse meie kultuuri ja looduse eripäradel põhinevaid teenuseid, mille puhul külastajale jääb meelde eelkõige elamus, sõltumata selle hinnast.

Kuna tegeleme märgise Green Key väljastamisega, siis näeme, et huvi selle vastu on aasta-aastalt kasvanud. See näitab, et turismiettevõtted soovivad jätkusuutlikkuse teemadega oma ettevõttes süsteemselt tegeleda. Palju sõltub ka sellest, milline on roheteemade areng Euroopa direktiivide tasemel.

Eesti turismiettevõtted on juba paljuski oma tegutsemises rohelised, iseküsimus on, kui palju seda oma turunduses välja tuuakse ja konkurentsieelisena kasutada osatakse.

Jätkusuutlikkuse mõttes on väga olulised digiteemad – toetame digilahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes. Turism on külalislahkuse äri ning selleks vajame motiveeritud inimesi, kelle põhitöö on külalistega suhelda ja paremaid teenuseid välja mõelda, mitte käsitsi numbreid ja sõnu arvutisse trükkida. Selle töö jätame tehnoloogiale – nii jääb töötajale rohkem aega külalislahke olla. Kvaliteetsed andmed omakorda võimaldavad äris oluliselt paremaid

Loodan väga, et kasvanud on meie Tallinnast väljas asuvate piirkondade külastused ning Eestisse tulek ja siin ringiliikumine on külalisele lihtne ning mugav. Samuti unistan, et turismiteenused on tänu koostööprojektidele mitmekesiselt digitaliseeritud. Esimene suurem koostööprojekt muuseumikaart on juba väga hästi käima läinud ja annab julgustust järgmistele.

Olen veendunud, et kümne aasta pärast tunneme oma klienti juba palju paremini. Selleks peame panema kõik andmed, mis on tänapäeva maailmas kõigile kättesaadavad, sektori heaks tööle. Siis teavad ettevõtjad täpselt mitte ainult seda, kui palju siin käiakse, vaid kes meil käivad ja milliseid teenuseid tuleks pakkuda, et nad võimalikult ruttu koos pere ning sõpradega tagasi tuleksid.

Üle 40 000 rahuloleva kliendi Üle 5000 kolimise aastas

FONTES: juhtimiskultuuri kujundaja Eestis ja Baltimaades

Ligi 35 aastat tagasi asutatud Fontes on aastakümnete jooksul kujunenud Eesti üheks juhtivaks talendinõustamise ja juhtimiskultuuri edendamise ettevõtteks. Praeguseks on 1991. aastal oma teekonda alustanud Fontes laia tegevusampluaaga konsultatsioonifirma. Nende tegevusvaldkond hõlmab nii värbamislahendusi ja juhtide koolitamist kui ka ettevõtete juhtimiskultuuri arendamist ning rahvusvahelise mõjuga palgauuringute läbiviimist.

Juhtimiskultuuri ja inimkesksuse põimumine Oma algusaastatel, 1990ndate esimeses pooles keskendus Fontes eelkõige strateegiatele, mis aitasid organisatsioonidel uue ärikeskkonnaga kohaneda ning inimeste ambitsioone ja organisatsioonide eesmärke ühendada. Praegu on Fontese tegevusvaldkonnad aga eriti laiahaardelised, kattes kogu talendi elukaarega seotud etapid: ettevõte pakub organisatsioonidele tuge nii talentide värbamisel, nende potentsiaali määratlemisel, arengu soodustamisel kui ka parema ja efektiivsema juhtimiskultuuri väljatöötamisel. Fontese tütarettevõte Figure Baltic Advisory on aga Baltimaade palgauuringute ja töötasusüsteemide disaini maastikul suurim teenusepakkuja nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

Fontese paindlikkus ja inimesekeskse lähenemise propageerimine kajastub selgelt ka ettevõtte igapäeva-

töös. Nii organisatsioonide nõustamine, juhtimiskoolitused kui ka coaching’uja mentorlusprojektid on iga kliendi vaatenurgast lähtuvalt personaalsed ning pidevas arengus. Eestis ainulaadse ja rahvusvaheliselt EMCC ( European Mentoring and Coaching Council) poolt akrediteeritud juhtimismentorlusprogrammi abil on Fontese meeskond aidanud sadadel juhtidel arendada oma oskusi nii inimeste kui ka protsesside juhtimises.

Väljakutsed ja tulevikuambitsioonid

Pidevalt muutuvas maailmas, kus organisatsioonid peavad eesmärkide saavutamisel oma ressursid ja tegutsemisviisid aina selgemalt läbi mõtlema, süveneb töötajate heaolu ning kaasatust väärtustava juhtimise trend. Paindlikud töösuhted, hübriidvormis töökorraldus, talentide individuaalne areng ja personaalne lähenemine iga

talendi tugevuste tuvastamisele ning õige väljakutsega kokkuviimisele nende rolli ja karjääriteed kujundades on tänapäevase töömaailma olulised märksõnad, millega Fontese konsultandid igapäevaselt kokku puutuvad.

Ettevõtte tulevikuplaanid on peamiselt seotud tehnoloogia integreerimise ja rahvusvahelise haarde laiendamise ning juhte abistavate metoodikate väljatöötamisega. Fontese ja Figure Baltic Advisory tööfookuses on muu hulgas näiteks digitaalsete platvormide ning automatiseeritud lahenduste arendamine nii palgauuringute kui ka koolituste maastikul. Samuti on ettevõte võtnud suuna Baltimaadest kaugemale, et üha enam pakkuda oma tuge ja teenuseid ka rahvusvahelistele ettevõtetele.

Panus ühiskonda ja tänusõnad Fontesel on olnud oluline roll ka seoses sotsiaalse vastutusega. Teadlikult valitud haridusvaldkonna toetajatena

on nad aastakümnete jooksul panustatud nii Heateo Sihtasutuse, Noored Kooli programmi, NULA algatuste kui ka haridusjuhtide praktikaprogrammi tegemistesse ja arengusse.

Uuele aastale vastu minnes soovib

Fontes avaldada tänu nii oma asutajatele Tõnis Arrole, Heiti Pakule, Jüri Allikule ja Talis Bachmannile kui ka kõikidele partneritele ning töötajatele, kes on ettevõtte eduloost aastate jooksul osa saanud ja sellele kaasa aidanud.

Fontes seisab ka tulevikus selle eest, et Eesti ja Baltimaade juhtimiskultuur areneks jätkusuutlikult ning astuks kiiresti muutuva maailmaga ühte jalga!

Fontese ja Figure Baltic Advisory kohta leiab lisainfot nende sotsiaalmeediast ja kodulehtedelt www.fontes.ee ja www.figure.ee.

Fontese ja Figure Baltic Advisory tiim

Fontese partner ning värbamise ja tööandja brändingu tiimi juht Kadri Sooberg-Aettik.

Fotod: Fontes

Fontese esindajad 2024. aastal VEF-galal.

Ehitus areneb, kuid murekohad vajavad lahendamist

Nii kaua, kui inimene on Eestis elanud, on ta pidanud oskama ka ehitada, sest ega ilma peavarjuta naljalt meie maal kõiki nelja aastaaega üle ela. Aja jooksul on ehitustehnoloogia näinud erinevaid perioode ja arenenud algsetest tõdedest kaugele kaasaja lähenemiste rüppe, kuid näiteks ehitusmaterjali puhul on tänapäeval pöördutud tagasi vana tuttava, puidu taasväärtustamise juurde. Millised trendid veel ehituses maad võtavad ja milline on kogu valdkonna väljavaade praegustes majandusoludes, uurime selles loos lähemalt.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Eesti ühe edukama ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe toob viimase aastakümne peamiste märksõnadena välja energiasäästu, keskkonnahoiu ja digitaalsete töövahendite tähtsuse tõusu. „Hoonete rajamisel otsitakse aina enam energiasäästlikke võimalusi – näeme seda nii ehitussektori tellijatele ehitusteenust müües kui ka ise kortermaju arendades. Otsitakse lahendusi, mis oleksid säästlikud nii ehituse ajal kui ka hoonete hilisemal kasutamisel,“ ütleb Mäe.

Materjalina on tema sõnul taas aina enam ausse tõusnud puit. „Valminud on suuri avalikus kasutuses hooneid, mille

rajamisel on väga suur puidu osakaal –näiteks eelmisel aastal sai Merkol valmis Rae riigigümnaasium ja aasta varem Pelgulinna riigigümnaasium,“ sõnab

Mäe ja tõdeb, et puidu väärtustamine on ehituses selgelt viimase kümne aasta iseloomulik märk.

Panustamine nii ehitusprotsessi digitaliseerimisse, rohelahendustesse kui ka ringmajandusse on tema sõnul tõhusust tõstnud nii ettevõtte enda kui ka nende klientide jaoks. „Klientide vajadused arenevad ajas pidevalt. Suurenenud on korteriostjate teadlikkus ja ka nõudlikkus. See tähendab, et aina olulisem on klientide kuula -

mine, et vastata turu ootustele ja säilitada paindlikkus oma tegevuses,“ ütleb ta. Ettevõtte juht lisab, et praegu on ehitusprojekti puhul oluline kõik alates korteri läbimõeldud plaanilahendusest ja mugavatest tehnosüsteemidest kuni üldise energia- ja kulusäästlikkuse ning kvaliteetse linnaruumini kortermajade ümber.

Majandusraskused ja tööjõupuudus

Eelnev jutt kinnitab, et valdkond koos selles tegutsevate osalistega on pidevas arengus. On aga kaalukaid tegureid, mis ehituse arengule pidurit vajutavad. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson nimetab peamiste väljakutsetena praegu nii erasektori kui ka riigi investeeringute ära kukkumist ning kvalifitseeritud tööjõu puudust.

„Kuigi Eesti haridussüsteemi on aastakümneid üritatud reformida, ei taga see endiselt piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kuna dialoog haridusja teadusministeeriumi ning tööturu esindajate vahel on olnud ebapiisav, on karta, et ka käimasolev kutsehariduse reform kavandatud kujul vähemasti ehitussektorile leevendust ei too,“ leiab Peterson.

Veelgi tugevamalt on ehitussektorile mõjunud viimaste aastate

üldine majanduslangus, mistõttu on ehitusmahud juba kolm viimast aastat vähenenud ning ehitusturg püsinud pikka aega ebakindel. „Kuna tööd on jäänud vähemaks, kasvab konkurents ja nii mitmedki ettevõtted, kes ei suuda konkurentsis püsida, on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama,“ konstateerib ta tõsiasja.

Peterson lisab, et majanduslanguse staadiumis, kus erasektor tõmbub koomale, tuleks majanduse toetamiseks riiklike kontratsükliliste investeeringute osakaalu oluliselt suurendada. „Seni pole riik seda põhimõtet piisaval määral rakendanud,“ nendib ta.

„Suurenenud on korteriostjate teadlikkus ja ka nõudlikkus. See tähendab, et aina olulisem on klientide kuulamine, et vastata turu ootustele ja säilitada paindlikkus oma tegevuses.“

JAAN MÄE, Merko Ehitus Eesti juht

Siiski on ka positiivset Peterson nimetab viimaste aastate oluliste suundumustena ehituses kvaliteetse elukeskkonna väärtustamist, energiatõhusust, tehaselist renoveerimist, CO2 jalajälje jälgimist ning ehitusmaterjalide taas- ja ringkasutust. Ta mainib, et nende märksõnade valguses on muu hulgas tõusnud tellijate teadlikkus. „Ehitushangetes on odavama maksumuse põhimõte järjest enam asendumas väärtuspõhiste hangetega ja see motiveerib ka ehitajaid endid täiendama vastavalt uutele suundumustele, et konkurentsis püsida,“ sõnab ta. Mäe Merko Ehitusest toob positiivsena välja esimeste allianss-tüüpi ehitushangete käivitumise Eestis. Tegemist on hankevormiga, kus tellija ja üks või mitu teenusepakkujat (arhitektid, projekteerijad, ehitajad, tarnijad jne) töötavad tihedas koostöös, ühe ühise lepingu alusel ning jagavad ühiselt projektiga seotud vastutust, riske ja kasusid. „Alliansi põhimõtteid järgiv koostöövorm pakub turu osalistele täiesti uusi kogemusi. Näiteks on sel moel plaanitud valmima Tartu riigikaitsemaja,“ toob Mäe näite ühest Merko alliansshanke vormis valmivast objektist.

Kas tööstusel on valikut?

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Aavo Isak, Pelltech OÜ

Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.

Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Kas neil on üldse valikut?

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel

10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides. Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks

Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus.

viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelletikütte eelised:

Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.

Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.

CO2-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.

Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.

Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.

Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.

Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole

vahet, kas on

või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata –www.pelltech.eu.

vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki

Seve Ehituse AS: Eesti mehed ehitussektori tipus nii Islandil, Norras kui ka Fääri saartel

Seve Ehituse AS on Eesti puitmajatootja, kes tegi sektori ränga languse aastal hoopis erakordse kasvuhüppe ja ootab ka jooksvalt aastalt uut rekordit. Ärijuhi Henri Enniste sõnul on selle taga kõva insener-tehniline know-how, aastatepikkune teadlik töö ja oma osa on olnud ka õnnel.

Seve maju hinnatakse Norras – riigi põhjaosa on olnud aastaid ettevõtte suurim eksportturg. Mõni aasta tagasi tundus aga, et liiga palju mune on sattunud ühte korvi, ning jõuliselt hakati ennast brändima veelgi keerulisematel turgudel, nagu Island, Fääri saared, samuti Gröönimaa.

Kui alguses ehitas Seve Skandinaavia maadesse ridamaju, eramuid, suvilaid, siis nüüd täidetakse edukalt juba ka riiklikke tellimusi – näiteks on valminud Akureyri ülikooli ühiselamu Islandil, samuti sotsiaalkorterid Fääri saartel. „Selleks, et teise riigi avaliku sektori tellimustele iseseisvalt jalg ukse vahele saada, peavad sul olema referentsid, aga peab olema ka võimekus, et kohalik pank annaks hankekonkursil osalemiseks garantiid ning päris arvestatavates mahtudes,“ selgitab Enniste. Hea on meenutada, kuidas koos edasimüüjaga avaldati Islandi turule sisenedes nädalast nädalasse kohaliku suurima ajalehe tagakaanel Seve maja pilti koos logoga.

Ja kui 2018. aastal mängis Island MM-i finaalturniiril jalgpalli ning kogu saareriik seda telerist vaatas, osteti kõikide mängude vaheajale play-off ’ist finaalini 30-sekundiline Seve maja reklaam. Nõndaviisi teadis õige varsti iga taksojuht Reykjavíkis, mis asi see Seve on.

Juba 30 aastat ehituses tegev perefirma võib oma edu üle õigustatult uhke olla. Seve Islandi ettevõte kuulub praegu sealsel turul seitsme suurema ehitusettevõtte hulka, Fääri saartel esiviisikusse ning ilmselt ollakse ka mõlemal turul tuntuim puitelementmajade maaletooja. Lähiaastate eesmärk on mõlemal turul veel mahtu kasvatada ja keskenduda veelgi enam suurtele projektidele. „Aga eeldus on see, et leiame Eestist endale piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid – nii puuseppi, viimistlejaid kui ka projektijuhte. Seve kaubamärk püsib kvaliteedil, mis tähendab seda, et oskamatu kaadriga me tööd teha ei saa. Kõik lülid ketis peavad aru saama, et me ehitame nii, nagu peab, ja joonise järgi,

mitte nii, nagu keegi on harjunud. Teame, mida me teeme, ja teeme seda hästi,“ kinnitab Enniste. „Kui mõni hea ehitaja või projektijuht täna tunneb, et tahaks teha tööd ägedates ja veidi eksootilistes riikides – ehitades ka tõeliselt huvitavaid ja ilusaid maju –, siis võtke Sevega kindlasti ühendust.“

Oma edu valemina nimetab ettevõtja eelkõige seda, et algusest peale on promotud oma brändi. „Ja sel ajal, kui 99% Eesti puitmajatootjatest – keda on reaalselt sadakond – keskendusid allhankele, siis meie müüme Seve maja,“ ütleb ta, tuues võrdluse Coca-Colaga: „Inimene läheb ostma just seda, mitte koolat. Ja sel põhjusel saab Coca-Cola rohkem raha küsida. Klient ei tule ostma puitmaja, vaid Seve maja, sest teab, et ta saab siis kvaliteetse toote ja teenuse. Kui inimene tahab Islandil või Fääri saartel endale puitmaja, siis Seve on üks kindlatest valikutest, kelle käest seda ostma tullakse.“

Seve puitmaja areneb sisuliselt iga päevaga. Tulevad uued materjalid, uued

põhimõtted ja ka uued normid. „See toode, millega me tulime turule 2017. aastal näiteks Islandil, on praegu sisuliselt tundmatuseni muutunud ja see on täitsa naturaalne või evolutsiooniline protsess, et iga järgmise majaga võtad vana maja kogemused kaasa ning katsud olla joonest eespool. Me ei reageeri tagantjärele, vaid proovime kogu aeg pakkuda midagi rohkem, kui miinimumnormid nõuavad. Ja ehitada täna nii, nagu homme on vaja,“ ütleb Enniste.

Hea meelega näeks ta, et puiduinseneri eriala õpetataks Eestis rohkem. Uusi insenere ei tule piisavalt peale ja 7. taseme kvalifikatsiooninorme peaks ehitusettevõtja hinnangul õiglasemaks muutma. Praegu on olukord nii: isegi kui oled raskete klimaatiliste tingimuste, igapäevaste maavärinate ja vulkaanidega Islandile projekteerinud tuhandeid ruutmeetreid, ei võrdu see kodumaise erialaliidu arvates seitsmekordse maja ehituskogemusega näiteks Mustamäel. Kuid riigid, kuhu Seve maju ehitab, vajavad veelgi kõvemat insener-tehnilist oskusteavet. „Toon lihtsa näite, et kui meil Eestis oli kõigi aegade kõige kiirem maismaal mõõdetud tuul 38 m/s, siis Islandil esineb seda igal kuul. Seve maja on seal saanud 64 m/s otsetabamuse ja juhtus vaid see, et mitte midagi ei juhtunud. Üks katuselt vihmaveerenni suubuv plekk paindus servast üles. Samal ajal lendas kõrval asuvalt spordihoonelt katus ja materjali täis ankurdamata konteinerid rullusid mööda küla ringi. See on parim reklaam, mida üks maja saab oma ehitajale sel saareriigil ja ka Fääridel teha – pidada vastu igasuguse ilmaga ning panna kliendi oma sõprusringkonnas ehitajat kiitma.“

Inseneribüroo STEIGER –

20 aastat maapõueuuringuid ning töö neljal kontinendil

Steiger on klassikaline inseneribüroo, mille tegevusvaldkond on maavarasid puudutavast praeguseks palju kaugemale arenenud, kuid jätkuvalt on väga olulisel kohal maapõuega seotud uuringud, projekteerimine ja väljakutsete lahendamine.

jäänud kellelegi, aga hilinesime sageli. Kuid küllap oli ka teistel nii.“ Hiljem, aastatega, tuli ka stabiilsus, mitmekordsed Gaselli auhinnad, AAA-krediidireitingud ja tiitlid „Usaldusväärne Eesti ettevõte“. „Kuid tõsi ta on, olles jätkuvalt kiirelt kasvav ettevõte, on ka praegu kõik vahendid ringluses ning vahel peab püksirihma pingutama,“ nendib Niitlaan.

standarditele vastavaks, et saaksime osaleda ka suurematel rahvusvahelistel hangetel ja tagada nõutava kvaliteedi. Sinna vahele jäävad projektid neljal mandril, v.a Austraalias, ja kümnetes valdkondades.“ Steigeri ISO-sertifikaadi tegevusloetelu on ilmselt Eesti pikim, hõlmates terve lehekülje.

Ressurss või alusuuringud on vundament, millele kõik järgnev rajatakse, seetõttu on vastutus äärmiselt suur. Niitlaan toob välja, et samas on ka inseneri roll väga huvitav, mitte üksnes insenerprobleemide lahendamise vaatest, vaid olles ka aktiivselt nii projekti vedaja kui ka selle oponentide vahel. „Kui arendajat valdab sageli pime usk, et kõik on võimalik, ja teiselt poolt, et mitte midagi ei ole võimalik, siis inseneribüroo endale emotsioone lubada ei saa. Tuleb märgata kõiki väljakutseid, kuid mitte ainult, neile on vaja ka lahendused leida.“

„Steigeri edulugu algas 20 aastat tagasi –2004. aastal. Kuigi esimesena käis mõtte tegutseda inseneribüroona välja toonane tööandja ja mäeinsener Andres Leht, ilmselt juba aastal 1999, ei saanud sellest kohe asja. Neli aastat hiljem, mille vahele jäi töö ja kogemuste omandamine keskkonnaministeeriumist, tuli juba ka kodust tungiv soovitus, et aitab küll „niisama toimetamisest“, tuleb hakata midagi asjalikku tegema, ning kui proua käsib, tuleb teha.“ Nii Inseneribüroo Steiger sündiski, räägib ettevõtte asutaja, mäeinsener Erki Niitlaan

Alguse väljakutsed

„Ei saaks öelda, et algus oleks olnud kuidagi eriti raske või ka eriti kerge,“ meenutab Niitlaan. Käive oli ettevõttel alguses väike, raha ei olnud. Esimese täispalga sai Niitlaan endale maksta alles poolteist aastat hiljem, kuigi selleks ajaks oli Steigeris tööl juba mitu inimest.

„Pidevalt käis klapitamine, kuidas kuu lõpus ots otsaga kokku tulla. Toona aitas palju, et iga hilinemisega ei kaasnenud maksuvõlglaseks tembeldamine. Kõigepealt maksime inimestele, siis tarnijatele ja lõpuks maksud. Võlgu ei

Ettevõtte arengut ja kasvu on läbi ajaloo iseloomustanud teatavad arenguhüpped, kui on juurutatud mõnd uut uuringu- või konsultatsiooni suunda, investeeritud seadmetesse või laienetud Eestist väljapoole. „Ilmselt on üsnagi ebatavaline, et suhteliselt väikesel Eesti ettevõttel on näiteks Indias tegutsev tütar – Steiger Geosience and Engineering. Samas tuleb mainida, et Lätis ja Soomes see meil ei õnnestunud,“ jagab Niitlaan.

Mitmekülgne areng

Märgilisematest arengutest toob ettevõtte juht esmalt välja keskkonnalabori asutamise juba 2006. aastal ja tegevuse laiendamise maaparanduse valdkonda 2008. aastal. „2010. aastal alustas ettevõte põlevkiviuuringuid Jordaanias, 2014 sai hoo sisse ehitusmaterjalide katselabor, mis laienes aastal 2018 ka Tartusse. Samal aastal sisenesime ka südamikpuurimise turule, kus taasjuurutasime pärast 30-aastast pausi trosstõmbega puurimise, mis tagab geoloogilistel puurtöödel kõige parema kvaliteedi. Juba paar aastat hiljem oli meil Paldiski vesisalvesti uuringute raames võimalus rajada Eesti sügavaim, 926 m puurauk. See on rekord, mille loodame käesoleval aastal pea kahekordselt ületada. 2024. aastal viisime oma juhtimissüsteemi ISO 9001, 14001 ja 45001

Steigerile on kogu aeg olnud huvitavad kõik suuremad arendused, mis otsapidi maapõuega seotud. Mainitud sai vesisalvestit, kuid palju on tööd olnud seoses Rail Balticu, tuumarajatiste, tuuleparkide, kaevanduste, karjääride, turba jääkvaru uuringute ja palju muuga.

Väärt töötajad ja partnerid Niitlaan tõstab uhkusega esile kõiki 230 steigerlast, kes on ettevõttes pikemat või lühemat aega töötanud, mitmekümneid koostööpartnereid ning sadu ja sadu kliente, kes on oma ettevõtte arengu ja toimimise tagamise Steigerile usaldanud. „Nii nagu on meie esimene töötaja Mairy Tammekänd meiega, on meiega ka meie esimene klient Kiviõli Keemiatööstus ning meie nendega. Meil on olnud õnn panustada kümnete praeguste valdkonna juhtide arengusse, olles sageli nende esimene erialane tööandja ja hüppelava. Teiselt poolt oleme aidanud paljudel ettevõtetel tagada nende tööks vajalikud eeldused, mis on võimaldanud neil üle Eesti mitmeid tuhandeid töökohti luua. See annab hea tunde, et midagi on õigesti tehtud.“

Tulevik on optimistlik Üleminek uutele tehnoloogiatele paneb Steigeri tüüpi ettevõtetele suure koormuse. Tekib terve rida uusi küsimusi, mis vajavad uurimist. „Nii näiteks oleme Eestis esimestena sisenenud kesksügava maasoojuse (500–2000 m) valdkonda, panustame aktiivselt taastuvenergiarajatistesse ning oleme tõsisemalt laienemas mereuuringute valdkonda.“ Euroopal ja kogu maailmal seisab ees suuri väljakutseid, mis vajavad lahendamist ja kus on võimalik Steigeri oskuste ning teadmistega aidata. Rääkimata siis Indiast, kus juba töö käib ja kus Steiger otsib maailma suurimatele kaevandusettevõtetele näiteks uusi, elektroonikatööstusele vajalike toormete leiukohti. „Kõik, mis me oleme saavutanud, on tänu sellele, et mingi hetk on keegi meid usaldanud ja me oleme suhtunud sellesse tõsiselt. See võiks laiemalt olla Eesti majanduskasvu moto.“

Monoliitne puursüdamiku tükk Eesti sügavaimast puuraugust – 926 m, Paldiskis. Pildil puurija Maksym Telbish ja geoloog Sven Siir, 2020.

Steiger Geoscience and Engineeringu asutamine koroonaperioodi eel distantsilt. Pildil Erki Niitlaan ja Karunakara Gandarapu.

Fotod: Steiger

Keskkonnaseisundi hindamise välitööd. Pildil keskkonnaspetsialist Üllar Rammul.

Näide Jõhvi rauamaagi puursüdamikust 770,8 m sügavuselt, puuraugust Jõhvi 2. Roheline seib on magnet, mis kivi külge magneetub.

KONTORI- JA KOOLITARVETE EKSPERT AASTAT BÜROOMAAILMAS

charlot.ee

Tanel-Taavi Bulitko: loomakasvatuses on aretusel aina suurem roll

2025. aasta toob loomakasvatajatele uusi võimalusi nii tõuaretuses kui ka looma tervise vallas. Eesti farmerite heast tööst andis tunnistust Euroopa Komisjoni teade 2024. aastal, et liikmesriikide võrdluses on Eesti lehmade keskmise piimatoodanguga Euroopas esikohal.

Tekst: Juuli Nemvalts

Foto: Shutterstock

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kui veel 2022. aastal olime väga napilt Taani tulemuste järel teisel kohal, siis nüüd on tulnud märkimisväärne vahe toodangu tulemusse ja oleme tõusnud esimeseks. „Üldse on Euroopas statistilise lehma kohta piimatoodangu poolest kaks riiki, kellel on piimatoodang üle 10 000 kg (10 tonni) aastas ja Eesti on hetkel täiesti vaieldamatult liider oma 10 728 kiloga lehma kohta,“ kinnitas Bulitko. Tema sõnul on heade tulemuste taga kindlasti tõuaretus, mis tagab võimekuse kõrgeks piimatoodanguks, samuti meie piimatootmise traditsioonid ning farmerite teadlikkus ja kogemused piimakarja pidamisel ning söötmisel. „Nüüd on veel jäänud soovida, et saavutaksime esikoha ka lehmade elueatoodangus. Kuigi Euroopas sellist järjestust veel ei tehta, ei tähenda see, et me ei võiks seda endale eesmärgiks seada,“ osutas ta.

Eestis on Euroopa suurim piimatoodang lehma kohta –10 728 kilogrammi aastas.

Teadussaavutuste kasutamine

Bultiko ütles 2025. aasta eesmärkidest rääkides, et vaatamata majanduses valitsevale ebakindlusele ja möödunud kriisidele, sõltub loomakasvatussektori konkurentsivõime sellest, kuidas me suudame teaduse uusi saavutusi kasutusele võtta. Heaks näiteks on genoom uuringud. „Kui siiamaani oli vaid pullidele tehtud genoomtestimist,

siis emasloomade testimine on tõusnud aina rohkem päevakorda. Testimisega saame looma kohta vajalikku informatsiooni, esmajärjekorras kasvõi seda, kas looma on mõttekas pidada kodufarmis ja saada temalt järglasi või mitte. Nii emas- kui ka isaslooma testimine võimaldab järglaste aretusel aega kokku hoida ning mis kõige olulisem, me saame suuresti mõjutada oodatavaid tulemusi,“ selgitas Bulitko kasutegureid. „Kui varem said genoomtestidega aretuses edumaa suured veisekasvatusriigid, siis nüüd on avanenud võimalus ka Eestile,“ tõdes ta. Bulitko lisas, et viimasel ajal on Euroopas hakatud testimisel väga väärtustama, mida veel Eestis ei osata hinnata, A2A2-geeniga loomi, kelle piim on märksa kõhusõbralikum.

Maksud pidurdavad arengut Tänavuse aasta kohta ütles Bulitko, et uute maksude valguses ei ole suuri edasiminekuid loota, kuna põllumajandussektor peab saavutama tasakaalu sisendhinde tõusu ja omatoodangu müügihindade vahel olukorras, kus kaubanduses toiduhinnad nagunii tõusevad. „Seda enam tuleb hinnata sektoris töötavate inimeste panust meie toidulaua katmisel,“ osutas ETKÜ juhatuse esimees.

Tuleb hinnata sektoris töötavate inimeste panust meie toidulaua katmisel.

ETKÜ nõukogu esimees Tõnu Post, kes on ühtlasi Kõljala Põllumajandusliku OÜ ning Saaremaa Piimaühistu ja -tööstuse nõukogu esimees, ütles, et iga maksutõus pärsib ettevõtlust. „Kui vaadata, kuidas näiteks Leedu lahendas puuduoleva raha küsimuse, siis nemad otsustasid selle võtta pankade suuremast teenistusest, samas kui Eesti otsustas teisiti. See on koht, mida suudame pikemas perspektiivis, näiteks kolme aasta pärast, hinnata, kumb tegi õigema otsuse,“ avaldas Post. Ta tõi näitena suureneva tulumaksu, mille puhul töötaja tunnetab, nagu tema palk väheneks, sest riigile makstav osa suureneb. „See omakorda seab surve alla tööandja, kes peaks jälle palgatõusuga kompenseerima vähenenud netosummat, mis omakorda suurendab ettevõtte maksukoormust. „Selline nõiaring teeb ettevõtluse olukorra palju raskemaks ja keerukamaks,“ tõdes Post.

Raskuste kiuste

Bultiko sõnul mõjutab tänavu loomakasvatussektori müügitulemusi eelmise aasta sügisel Venemaalt tulnud elusveise transiidikoridori sulgemise teade. „Põhjuseks toodi sinikeele haiguse levik Euroopa riikides, samas on Eesti ametlikult kuulutatud sinikeele haiguse vabaks riigiks. See, et kuu aega hiljem anti kaks vaba transiiditsooni Ungaris, meid ei aita, kuna sinna sõitmine pikendaks veelgi loomade transpordile kuluvat aega ja teeks ostjale loomade saatmise veelgi kallimaks,“ rääkis Bulitko. „Oleme teinud varasemate aastate jooksul tublit tööd, et luua ekspordikanaleid kolmandatesse riikidesse. Alates sealsete farmerite nõustamistest kogemuste vahetamiseni välja, ja nüüd peame vaatama, kuidas senised pingutused jooksevad tühja. Meie veisekasvatajad on keerulises olukorras ehk kliendid on olemas ja vajalik kogus loomi samuti, aga midagi teha ei saa,“ tõdes ta. Bulitko lisas, et samas ei ole veel selge, kuidas teostuvad planeeritavad Euroopa-sisesed elusloomade veo piirangud. „Igal juhul sunnib see tõenäoliselt meid ümber vaatama seniseid loomakasvatuse ärimudeleid ning keskenduma rohkem liha väärindamise terviktsüklile,“ tõdes ta.

Hinnatud vineeritootja UPM on tööandja paljudele võimekatele inimestele

UPM-Kymmene Otepää OÜ saab 25-aastaseks. Soome kontserni Eesti vineeritehas tegi hiljuti rekordkäibe ja on Valgamaa suurim tööandja.

Stabiilse ja vastutustundliku ettevõtte eduloo taga on inimesed – usinad töötajad, kes panevad kokku hea ja vastupidava strateegia, kes peavad klientidega osavaid läbirääkimisi, kes insenerlahendustega tooteid arendavad ja tootmist tõhustavad ning päevast päeva toodavad.

Vineer on väga hea materjal Vineer on tugev, väga vastupidav, kaunis ja mittefossiilne materjal ning aastatepikkuse tootearendusega on selle lisandväärtust ainult suurendatud. Niiskus-, vee- ja helikindlale Otepää vineerile kasutusvaldkondi jagub, toodetakse ka tuletakistusega materjali. Registreeritud kaubamärgi WISA® kvaliteetseid vineeri- ja spoonitooteid valmistatakse ehituseks, sõidukite põrandakateteks, LNG-laevade ehituseks, parketi tootmiseks ja muudeks tööstuslikeks rakendusteks. Vineeritehase viimistlusosakonna töötajad kontrollivad ja sorteerivad igat plaati visuaalselt, et pindvineer oleks veatu. Üks märkimisväärne näide kontserni ärisuuna UPM Plywoodi edust LNG-sektoris on seotud just WISA® kasevineeri tootmisega Otepää tehases. Seda kõrgekvaliteedilist vineeri kasutatakse veeldatud maagaasi transportivatel tankerlaevadel isolatsioonikom-

ponentidena. Kasevineer säilitab oma mõõtmed isegi äärmuslike temperatuurikõikumiste korral ja LNG-tankerites on see oluline, sest temperatuur võib seal langeda kuni –163 kraadini. Hoolikas tootmisprotsess annab LNG-vineerile pika kasutusea, isegi 40–50 aastat.

Puit on väärtuslik ressurss

Tehase rajamiseks valiti Otepää toona teadlikult. Selle ümbruses on kaskede osakaal metsades pea Eesti suurim. Aastal 2000 ei olnud samas paigas ka olulisi konkurente tööjõuturul, infrastruktuur oli olemas ja piisav, valmis oli ka sobilik ehitis. Kasutades kasepuidu parimaid omadusi, kaasaegseid tootmismeetodeid ning inimeste teadmisi ja kogemusi, pakub UPM Otepää kestvaid ja ökoloogilisi lahendusi üle kogu maailma.

Puit on väärtuslik ressurss ja UPM ostab ainult säästvalt majandatud metsi. Et puiduhinnad Eestis on kõrgemad kui Skandinaavias või teistes naaberriikides, on ettevõtte ülesanne kasutada

toorainet nii säästlikult kui võimalik. Nõnda püsitakse ka konkurentsis teiste tootjatega.

WISA® vineer ja spoon pärinevad ainult seaduslikest ning jätkusuutlikest allikatest ja vastavad kõikidele asjakohastele standarditele ning eeskirjadele, sealhulgas Euroopa Liidu metsade hävitamise määrusele (EUDR). WISA® tooted on saadaval kas PEFC (PEFC/0231-112) või FSCTM-i (FSC® C009856) sertifikaadiga.

WISA® on üle maailma hinnatud Esmaklassiline kvaliteet on teinud UPM-ist ka kõige nõudlikumate klientide jaoks eelistatud tootja. Ettevõtte arenguks on investeeritud digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja keskkonda. Ambitsioon on kogu Otepää tehase potentsiaal ära kasutada ning muuta vineeri ennast veelgi looduslikumaks. Turg on geograafiliselt tõeliselt globaalne ja Eesti praeguse majandusolukorra mõju UPM-ile on üsna tasakaalustatud. Otepää vineer on oma turuosa Euroopas suurendanud. Vastu-

tustundliku ettevõttena on kogu UPM-i kontsern Venemaalt lahkunud ja seisab selle eest, et sealt pärit sanktsioneeritud vineer Euroopa turule ei pääseks ega saaks sinna trügida ka kolmandate riikide kaudu.

UPM on hea partner kõigile Kriisides on UPM-i kontsern alati pikemaajalist eesmärki silmas pidanud ja leidnud lahendusi, et tootmist jätkata ning välja õpetatud töötajaid alles hoida. Ettevõtte on hea partner kõigile osapooltele – stabiilne ja hea tööandja ümberkaudsetele inimestele; mõistlik ja elukeskkonda säilitav tootja, aus maksumaksja. Sellisel kuvandil on ka põhi all. Olles küll Valgamaa suurim tööandja, tullakse siia teadlikult tööle ka 50–60 kilomeetri raadiusest ehk tegelikkuses ollakse tööandjaks ka põlva-, tartu- ja võrumaalastele.

Süsiniku tegevuskava

Üleilmselt teeb UPM koostööd jätkusuutlikule tulevikule pühendunud uuenduslike ettevõtetega. Kindel suund on võetud vineeritootmises süsinikdioksiidi emissiooni vähendada ja see kahaneb kiiresti. Näiteks oli tehase ostetud elektri 2024. aasta CO2 heitkogus null. WISA® vineer on materjal, mis toimib süsiniku salvestajana ja mille fossiilsete CO2 emissioonide kogus elutsükli jooksul on väga madal. Tootmiseks vajalikku soojust ja elektrit toodetakse peamiselt puidupõhistest jääkidest, nagu koor ja puiduhake. 2030. aastaks on seatud eesmärk vähendada tootmise CO 2 heitkoguseid 65% ja tarneahela heitkoguseid 30%. Selle saavutamiseks on kontserni vineeritehastele koostatud fossiilivaba tootmisplaan, tuntud kui süsiniku tegevuskava.

Eestlane armastab Eesti toitu, seda

tunnet kõigutab aga pidev hinnatõus

Eesti toidutööstused toodavad praegu koduturule umbes 65% oma kogutoodangust. Olukorras, kus toiduainete hinnad on viimase kümne aastaga Euroopas kõige kiiremini tõusnud, kuid tarbijate ostujõud on pigem riikide nimistu tagareas, ei saa loota, et sektori kasv uute maksude tingimuses võiks tulla koduturult.

Tekst: Martin Hanson Foto: Erlend Štaub

„Palju on räägitud, et Eesti majanduse aitaks taas tõusule innovatsioon ja konkurentsieelise annaks rohepööre. Toidutööstuste jaoks tähendaks see väga suuri investeeringuid ja kahtlen, kas meie tarbija oleks valmis innovatsiooni eest toidukorvis rohkem maksma. Nõustun, et rohepööre võib olla osas valdkondades hea edutegur, kuid ainult juhul, kui sellele on ka ostja olemas,“ arvab Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp, kes lisab, et Eurostati andmeil on Eesti kaupade hinnatase vahemikus 2012–2023 tõusnud võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõige rohkem –22,4 protsendipunkti võrra. Samal ajal Rootsis ja ka Soomes on hinnad langenud.

Eestis on tootmine kallis ja maksutõusud teevad selle veel kallimaks –absoluutselt iga maksutõusu mõju jõuab toidukaupade lõpphinda. Lisaks, toidutööstus on üks energiamahukamaid sektoreid ja Eesti energiahinnad on naabritest oluliselt kõrgemad. Kõik need komponendid vähendavad koduturu müügimahte ja vähendavad meie ettevõtete konkurentsivõimet Euroopas, mis on niigi konkurentsitihe.

„Ühelt poolt võib ju arvata, et sööma inimene peab ja sellega on ka nõudlus mingil määral tagatud. Küsimus on aga selles, et kui tarbija otsib igas kategoorias vaid kõige odavamat, mis on sageli importkaup, siis Eesti ettevõtetele see ellujäämist ei garanteeri. Seega lühemas perspektiivis ei näe ma ühtegi positiivset arengut, mis aitaks ergutada

majanduskasvu toidusektoris,“ mainib Eesti Toiduliidu juht.

Kas eestlased on ikka veel Eesti toidu usku või on selles vallas midagi muutunud?

Eestis elavad inimesed on alati hingelt olnud Eesti toidu usku, kuid võimalused sageli seda välja näidata on kasinad. Möödunud aasta sügisel läbi viidud Norstati uuring näitas, et 40 protsendi vastajate jaoks on toidukaupade päritolumaa oluline, kuid üksnes 19 protsenti eelistab alati osta Eesti päritolu toidutooteid. 22 protsenti vastajatest

märkis, et nad on hakanud Eesti toitu vähem ostma. Vaatan murega ka odavkettide laienemisplaane Eestis, kus Eesti päritolu kaupade osakaal on pea olematu.

Toiduhinnad on kolme aastaga tõusnud 40%. Tarbija kindlustunne on aegade madalaim, mis on nii müügimahud kui ka kasumimarginaalid viinud langusesse. Kuigi toit on ja jääb esmavajaduseks, moodustavad kampaaniatooted ja „parim enne“ kuupäevale lähenevad sooduspakkumises olevad tooted juba üle poole tarbijate ostukorvist.

Kas saab esile tuua mõne toiduainetööstuse suuna, mis eelmisel aastal eriti arenes?

Toidutööstused on alates COVID-19 kriisi puhkemisest tegutsenud erakordselt keerulises keskkonnas, kus pidevalt kasvavad sisendhinnad, vajadus suurendada efektiivsust ja oskuslik ootamatuste lahendamine on olnud hädavajalikud tootmisprotsessi sujuvaks jätkamiseks. Viimastel aastatel on sektori toimetulekut raskendanud mitmed üksteisega põimunud kriisid, nagu energiakriis, geopoliitiline julgeolekukriis ja tarneahelate turbulentsid,

Sirje Potisepp

mida on täiendavalt süvendanud järjestikused maksutõusud. Sellises keerulises olukorras väärivad toidutööstused suurt tunnustust oma paindlikkuse ja vastupidavuse eest.

Mul on hea meel, et möödunud aastal õnnestus ära hoida magustatud jookide maksustamine, mis oleks kujutanud suurt ohtu joogitööstuse konkurentsivõimele, arvestades, et see sektor on juba niigi tugevalt mõjutatud alkoholiaktsiisi korduvatest tõusudest. Samuti oli positiivne samm loobumine jäätmereformi raames kavandatud pakendimaksu kehtestamisest, mis oleks lisanud ettevõtetele ja selle kaudu ka tarbijatele täiendavat rahalist koormust.

Kuidas läks eelmisel aastal toiduainete ekspordiga?

Toidutööstuse kasv saab tulla eelkõige ekspordist. Meie ettevõtted on aga kaotanud konkurentsivõimet, sest meie tootmissisendid kas ongi kallimad (näiteks elekter) või maksustatakse neid siseriiklikult poliitiliste otsuste tõttu kallimalt (kütuseaktsiis jms). Samuti toetavad EL-i liikmesriigid oma ettevõtteid suuremal või vähemal määral, samuti taotlevad nad EL-ilt tööstuste jaoks erisusi, mida Eesti kahjuks praktiliselt ei tee. Ikka selleks, et kaitsta ja hoida oma ettevõtlust ning majandust. Protektsionismi kohtab erinevates

liikmesriikides palju ja nii on „võidus“ need riigid, kes omamaist toodangut turundanud. Seega on meie sektori ettevõtted kaotanud kohti nii siseriiklikult poeriiulitel kui ka eksporditehinguid ja -lepinguid. Tagasi võita on neid pea võimatu või väga raske, sest konkurents toiduainete turul on väga tugev.

Toiduainete eksport oli 2024. aastal väärtuseliselt küll stabiilses kasvutrendis, kuid see ei kompenseeri mahulangust koduturul. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ulatus 2024. aasta üheksa kuu jooksul hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6%. Eesti päritolu tooted moodustasid kolm neljandikku kogu ekspordist. Peamised ekspordipartnerid olid Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu suundus 74% ekspordikäibest. Kolmandatesse riikidesse oli ekspordi struktuur mitmekesisem, kus juhtival kohal olid kala (22%), kakaotooted (19%) ja teravili (14%). Suuremad ekspordipartnerid olid Norra, Valgevene, Iisrael ja Ukraina.

Kui vaadata otsa 2025. aastale, siis mis mõtted sellega seoses tekivad?

Kuna toidutööstus on väga tihedalt seotud tarbijate valikutega ja valikud

omakorda sõltuvad üha enam tarbijate sissetulekutest, muutub väga oluliseks, et inimestel säiliksid töökohad ning sissetulekud. Kuna maksukoormus tõuseb, on eriti oluline, kui palju jääb perede sissetulekutest pärast esmakulutuste tegemist üldse järele, et see tarbimisse suunata. Ja mitte lihtsalt tarbimisse, vaid toetada oma valikutega Eesti tootjaid. Ebastabiilsust on endiselt palju ja ettevõtjad on oma otsustes väga kaalutlevad.

Hetkel ei näita paraku ükski märk, et toiduhinnad võiksid langeda. Osa toorainete hinnad on väga suures kasvutrendis: apelsinid, kirsid, kohviuba, kakaouba, koor jt. Lisaks soodustavad toidukaupade kõrget hinnataset võrreldes naabritega regiooni kõrgeimad energiahinnad, kuna nii toidusektor kogu ahelas kasvatajast kaubanduseni on üks energiamahukamaid.

Kokkuvõttes on selge, et toidutööstuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti panustamisest innovatsiooni ning arendusse. Tootearendus mängib keskset rolli, et vastata muutuvatele tarbijanõudmistele ja pakkuda tervislikke, kvaliteetseid ning jätkusuutlikke tooteid, mis suudavad turul silma paista.

Fotod: Shutterstock

EUROFINS: juhtiv laboratoorsete analüüside ettevõte Eestis ja maailmas

Kui 35 aastat tagasi asutati Prantsusmaal Nantes’i linnas esimene Eurofinsi labor, oli selle algseks sihiks analüüsida ja hinnata veinide kvaliteeti. Praeguseks on aga Eurofins Grupp kasvanud ülemaailmseks liidriks erinevate laboriteenuste valdkonnas, hõlmates üle 950 labori enam kui 60 riigis. Kuidas rahvusvaheline ettevõte oma tee Eestisse leidis ja mida toob tulevik laboriteenuste valdkonnas?

Teekond Eesti turule oli loomulik Eestis alustas Eurofins toidu- ja söödaanalüüside pakkumist 2022. aasta jaanuaris, olles enne seda juba kanda kinnitanud nii Lätis kui ka Leedus. Pelgalt kolme aastaga on ettevõte siinsel turul võitnud ligi 90% kohaliku toidu- ja joogitööstuse klientidest ning loonud tiheda koostöö ka sööda- ja põllumajandustootjatega. „Eesti turul sai määravaks Eurofinsi lai teenustevalik ja täisteenindus meie klientidele – seda ei ole varem siinsel turul pakutud,“ kirjeldab ettevõtte trumpe Eurofinsi Eesti filiaali juht Henri Kuusk ja lisab, et ka teenuste hind on Eesti turul väga soodne. Praegu saavad Eurofinsi kliendid – nii suurettevõtted kui ka eraisikud – kõik vajalikud teenused ühest kohast, mis tähendab tarbija jaoks nii aja kokkuhoidu kui ka parimat hinna-kvaliteedi suhet.

Ettevõtte lai teenusteampluaa Eesti turul teeb Eurofins tihedalt koostööd ka erinevate riiklike institutsioonide ja Euroopa Liiduga, et arendada valdkonnapõhiseid regulatsioone ning tõsta toiduohutuse standardeid. Seetõttu on ka ettevõtte teenustevalik väga lai: põllumajandus; BioPharma; kliinilised analüüsid; tarbekaupade testimine; kosmeetika testimine; elektroonika testimine; keskkonnaanalüüsid; toit ja sööt; kohtuekspertiisi teenused; genoomiteenused; vesi ja mereteenused; materjalide ja tehnika analüüsid; sensoorsed ja tarbijauuringud.

Mis kvaliteediseisukorras on Eesti toiduainetööstus?

Kuusk usub, et Eesti toiduainetööstus on heas korras: „Testitakse pigem rohkem kui vähem ja 99,9% analüüsidest on samuti korras. Trend liigub hetkel tõusujoones, mis tähendab, et tootmisettevõtted on üha enam huvitatud oma toodete ja tooraine puhtusest ning kvaliteedile pannakse üha enam rõhku. Kindlasti mõjutab seda ka jaekettide surve.“

Eurofinsi kasutuses on kaasaegsed maailmatasemel laboriseadmed ja pidevalt täienevad meetodid. „Rahvusvahelistele standarditele vastamise aluseks on kvaliteet, kvaliteet ja veel kord kvaliteet,“ rõhutab Kuusk väljakutset rahvusvaheliste rangete nõuete ja kontrollivate akrediteerimisbüroodega ühte jalga astuda. „Kui midagi on valesti või miski kontrollorganitele ei meeldi, siis lahenduste leidmiseks on aega minimaalselt. Kõik peab toimima vastavalt kehtestatud reeglitele: näidiste transport, laborisse registreerimine, laboritevahelised jagamised, ladustamine jne,“ lisab Eurofins Eesti filiaali juht.

Tulevikusihid on suunatud kõrgustesse Eurofinsi meeskond vaatab tulevikku ambitsioonikalt: peamiselt keskendutakse teenuste automatiseerimisele, et protsesse veelgi tõhusamaks muuta. Pikemas perspektiivis soovib aga Eurofins saada Eesti turu juhtivaks laboriteenuste pakkujaks. Samuti plaanib ettevõte veelgi laiendada oma teenuste portfelli ja tuua turule valdkondi, mida seni pole Eestis katsetatud.

Loomulikult suunavad Eestit ka erinevad globaalsed keskkonnatrendid ja seda eriti EL-i tasandil. „Kui mõnes teises riigis tullakse uue ja huvitava ideega välja, siis me alati jagame seda infot ka oma klientidele. Me ei ole neile pelgalt laboripartner, vaid ka nõuandja ja abistaja suhtlemisel nii EL-i, Ühendkuningriigi, USA, Araabia, Aasia kui ka teiste piirkondade riikidega. Kuna meil on kolleegid üle kogu planeedi, oleme ka kursis maailmas toimuva ja erinevate regulatsioonidega, mida hea meelega edasi jagame. Kui kliendil on soov oma toodet müüa näiteks Filipiinidele, siis meie anname nõu, mida, kus ja kui palju peab analüüsima, et sealne terviseamet annaks tootele rohelise tule,“ selgitab Kuusk. Tutvu lähemalt ettevõtte tegemistega: eurofins.lt

Eurofins tänab ja tunnustab kõiki oma lojaalseid kliente, kelle toetus ning usaldus on võimaldanud ettevõttel kolme aasta jooksul Eestis edukalt kasvada!

Fotod: Shutterstock

Eesti jaekaubanduse eeskuju juba kolm kümnendit

Selver on 30 aastat olnud Eesti kaubanduse sümbol – tuntud ja armastatud jaekett, mis jääb truuks kodumaisusele. Ettevõtte juht Kristi Lomp kinnitab, et nende edu võti on head töötajad, lojaalsed kliendid, innovatiivsus, kodumaine kapital ja üheskoos kasvamine.

1995. aasta detsembris avas Lasnamäel Punasel tänaval uksed kõige esimene Selver, mis nägi välja kui ostleja unelm: ruumikas, moodne ja mugav. „Punane Selver lõpetas Eesti kaubanduses ajajärgu, kui ostlemine käis pigem kitsavõitu ruumides. Kauplusele nime otsides oli soov leida selline, mis muutuks ajapikku kaupluse sünonüümiks, kuid erineks võõrkeelsest marketist. Nimi Selver sündis tuletisena toona kõnepruugis olnud selvehallist,“ kirjeldab Kristi Lomp Selveri kaubamärgi ristseid.

Punane Selver sai kiiresti populaarseks, tuues ostjaid kokku üle pealinna. Kaupluse kontseptsioon tõestas end ja tekkis idee luua poekett. Kolm aastat hiljem avas uksed juba järgmine kauplus – Kadaka Selver. Ka see pood tõi Eesti kaubandusmaastikule seninägematu taseme, nagu liikuv kaldtee kahe korruse vahel, majasisene sularaha transport vaakumpostiga ja senisest laiem tootevalik. Kadaka Selver on märgiline ka selle poolest, et samas

majas sündis Selveri Köök, mis katab paljude eestlaste argipäeva ja pidupäeva laudu kodumaise toiduga ning on kasvanud Eesti suurimaks valmistoitude tootjaks.

Kasv ja laienemine üle Eesti 2000ndate alguses laienes Selver jõuliselt, avades kauplusi üle Eesti ja saavutades 2012. aastaks esindatuse igas maakonnas. Oluline verstapost oli 2020. aasta, kui osteti teine kodumaine jaekett Abc Supermarkets. Selveri ketiga liideti 19 uut kauplust ja loodi väikepoe kontseptsioon Selver ABC.

Praegu kuulub Selveri jaeketti 75 kauplust, üleriigiline e-pood ja poebuss Hiiumaal. „See võrgustik ühendab linnad ja maapiirkonnad, pakkudes ligipääsu kvaliteetsetele toodetele igas Eestimaa nurgas,“ kinnitab ettevõtte juht, lisades, et areng on olnud järjepidev ja hoolikalt läbimõeldud.

Fookuses on kvaliteetne kodumaine toit

Üks Selveri suuremaid tugevusi on panustamine kodumaisesse kaubavalikusse. Ligi 65% pakutavatest toidukaupadest on eestimaist päritolu, mis näitab tõhusat koostööd kohalike tootjatega. Kvaliteetse ja eestipärase toiduvaliku tagamiseks hoitakse häid suhteid nii suurte tööstuste kui ka väiketootjatega.

Samal ajal on Selveri tugevuseks laialdane valik maailmaköögi ning premium -klassi ja lisandväärtusega tooteid. „Selveri püsikliendid hindavad väga, et saavad Selverist korraga kätte kõik vajaliku ning alati ka midagi erilist –näiteks pardifilee, graavilõhe ja veiseliha. Meie sortimendis on kokku 50 000 toodet,“ räägib Selveri juht.

Lomp rõhutab selle strateegia teadlikkust: „Tänu hästi valitud ja usaldusväärsetele partneritele oleme pannud kokku silmapaistva kaubavaliku, mille järgi kliendid meid tunnevad. Valiku, mille hoolde ikka ja jälle oma toidulaua katmine usaldatakse. Eestimaise ettevõttena tahame olla oma tegevusega eeskujuks ka teistele, näidates, et rahvuslikud väärtused ja kaasaegne kaubandus saavad käia käsikäes.“

Innovatsioon ja tehnoloogiline areng „Selver on alati olnud Eesti kaubanduses uuenduste vedur,“ ütleb Lomp. 2011. aastal tutvustati Baltimaades esimesena puldiga iseteenindussüsteemi SelveEkspress, mis muutis ostlemist. „See lahendus andis klientidele praegu nii enesestmõistetava vabaduse – panna poesaalis ostud otse kotti ja vältida järjekordi,“ räägib ta tavapäraseks kujunenud ostuharjumusest.

E-Selver ja Partnerkaardi äpp on veel näited, kuidas Selver vastab klientide ootustele. „Tänu Selveri tehnoloogilisele tarmukusele saab iga Eestimaa inimene tellida toidukauba koduuksele, isegi väiksematesse kohtadesse, nagu Vormsi saar. Hoiame end pidevalt kursis tehnoloogiamaailmas toimuvaga, et pakkuda nii kauplustele, töötajatele kui ka klientidele parimaid lahendusi – olgu selleks kiirem iseteenindus või poeskäik kliki kaugusel,“ toonitab Selveri juht moodsa kaubanduse olulisust.

Tulevikusuunad: jätkusuutlikkus ja kliendikesksus

Selver keskendub keskkonnasäästlikele ja kliendisõbralikele lahendustele. Innovatsioon ja efektiivsus on võtmesõnad, mis aitavad hoida kokku kõigi aega. Samuti panustatakse jätkusuutlikku arengusse, toetades kodumaiseid tootjaid ja vähendades ettevõtte ökoloogilist jalajälge.

Selveri roll ühiskonnas ulatub aga kaubandusest kaugemale – regulaarselt toetatakse laste ravi, spordivõistlusi, kultuuri ja kohalikke algatusi, edendades kogukonna hooliva liikmena Eesti elu.

Lombi sõnul seab Selver ka järgmise 30 aasta jooksul esikohale eestimaalaste rahulolu, pakkudes parimat kaubavalikut, soodsaid hindu ja mugavat ostukeskkonda. „Jätkame kindlasti heade püsihindade pakkumisega, Kuldse Kolmapäeva kampaaniaga, Laadapäevade suurte allahindluste ning ka iganädalaste pakkumistega, mis annavad põhjuse ikka ja jälle Selverisse tagasi tulla,“ ütleb ettevõtte juht lõpetuseks.

Eesti üks suurimaid horisontaalpuurimise ettevõtteid, kelle põhitegevuseks on surve-, vee-, kaabli- ja kanalisatsioonitrasside (ka isevoolsete) puurimine.

VASARPUURIMINE

AUGER-PERFORAATORPUURIMINE SUUNDPUURIMINE

Eesti metallitööstuse võimalused ja väljakutsed

Eesti metallitööstus on viimase sajandi jooksul arenenud märkimisväärselt. Pidevalt muutuvas maailmas on see valdkond pidanud kohanema nii tehnoloogiliste uuenduste kui ka majanduslike ja poliitiliste muutustega. Samas nõuavad globaalne konkurents ja jätkusuutlikkuse kasvavad nõuded tööstusettevõtetelt kiiret kohanemisvõimet ning strateegilist visiooni. Eesti metallitööstuse minevikust, olevikust ja tulevikust räägib Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.

Toimetas: Mariann Vilbre

Millised on olnud Eesti metallitööstuse peamised verstapostid viimase saja aasta jooksul?

Eesti Masinatööstuse ajaloos on väga oluline olnud 19. sajandi keskpaik, kui hakati tootma esimesi põllutöömasinaid ja sajandi lõpus ka vaguneid ning vedureid. See andis julgust ja kindlust, et Eestis on võimalik päriselt masinaid toota. Tähtis on ka 1936. aasta, kui asutati Üleriiklik Eesti Masinatöösturite Liit, mis nõukogude võimu tulekuga keelustati, kuid taasloodi Eesti Masinatööstuse Liidu näol 1991. aastal.

Kolmas oluline muutuja, mis mõjutab meie tööstuse arengut ja konkurentsivõimet ka tänapäeval, on digitaliseerimine. Digitaliseerimine ja automatiseerimine on praegu tööstusest läbi põimunud ja just selle valdkonna arengud lasevad masinatööstusel olla efektiivne ning konkurentsivõimeline.

Milline on Eesti metallitööstuse konkurentsivõime praeguses globaalses majanduskeskkonnas? Meie konkurentsivõime on praegu löögi

all ja seda nii sektori enda sisemise arengu vaates kui ka ümbritsevast ettevõtluskeskkonnast lähtudes. Pole mingi üllatus, et viimased kriisid ja maksutõusud on teinud sisendhinnad väga kalliks, mis omakorda mõjutavad tugevalt meie konkurentsivõimet eksporditurgudel. Samas tõid need kriisid välja ka meie tööstuse nõrgad kohad, mis sunnib kõiki ettevõtteid üle vaatama oma efektiivsusnäitajad, teenuste ja protsesside tõhususe ning ka panustama arendus tegevusse, kuna n-ö lihtsate toodete ja teenustega me enam turul konkurentsivõimelised ei ole.

Millised on valdkonna peamised hetkeprobleemid?

Millised on Eesti metallitööstuse suurimad võimalused järgmisel kümnendil ja milliste väljakutsetega tuleb sektoril lähiaastatel tõenäoliselt silmitsi seista?

Me peame suutma kiiresti kohanduda muutuvate oludega, looma igasse ettevõttesse arendusüksuse, arendama müügi- ja turundusoskuseid ning mõtlema ka pikemas vaates kui kakskolm aastat. Pikaajalise strateegilise mõtlemise suutlikkus meie juhtide seas vajab olulist kasvu. Kümne aasta perspektiivis tekib kindlasti ka kogu tööstuse ja majanduse vaates kestliku majandusmudeli rakendamise kohustus. Mida see täpselt tähendab, seda veel ei teata, aga tõenäoliselt muutuvad tingimused ja reeglid nii sisenditele kui ka väljunditele jätkusuutlikkuse aspektist lähtuvalt. Seega sellele mõtlemine ja endale plaani tekitamine on juba praegu ja järgnevatel aastatel oluline samm ettevõtete plaanide tegemisel.

Valdkonna peamine probleem on tänapäeval kindlasti eksporditurgude taastamine. Jah, kindlasti on ka kitsaskohti tootmise poolel, aga kui sul pole kuhugi müüa, siis on sul ainult pool lahendust. Samas on kõik turud oma partnereid ümber vaatamas ja me peame olema valmis nii kaitsma enda positsioone olemasolevatel turgudel kui ka tegelema uute turgudega. See jällegi eeldab, et meil on olemas sisemine võimekus pakkuda uusi tooteid ja teenuseid või arendada olemasolevaid vastavalt uute partnerite soovidele.

Andri Haran

SINU MAZDA PARIM PARTNER JUBA 30 AASTAT

Mazda Abi pole lihtsalt autoteenindus – see on 30 aastat usaldust, pühendumist ja tippkvaliteeti. Täname kõiki, kes on aidanud meil kasvada sinu Mazda parimaks kaaslaseks!

Pirita-Kosel

Vabaõhukooli tee 68/ Karukella tee 1 12015 Tallinn

Tel 623 7974, 50 27 524

email@eurotrans.ee

Mustamäel Teaduspargi 9a 12618 Tallinn

Tel 680 0280, 56 800 280 info@eurotrans.ee

Toruproff OÜ – väikesest torutööde ettevõttest tunnustatud teenusepakkujaks

Toruproff OÜ on Pärnu ettevõte, mille asutas 2014. aastal Martin Sang. Praeguseks on väikesest torutööde ja sanitaartehniliste remonditeenuste pakkujast saanud mitmekülgseid lahendusi pakkuv firma, mis keskendub peamiselt vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide rajamisele nii eramajades kui ka suuremates hoonetes.

Esimene väljakutse –usalduse võitmine

Iga alustava ettevõtte jaoks on suurim väljakutse usaldusväärse kliendibaasi loomine, nii ka Toruproff OÜ jaoks. Ettevõtte esindaja ja soojuspumpade eksperdi Kaire Koidumetsa sõnul liikus ettevõtte maine ja tuntus esimestel aastatel peamiselt suust suhu ning professionaalselt ja kvaliteetselt tehtud tööd viisid üha uute klientideni. Samas ei piirdunud väljakutsed vaid kliendisuhete loomisega – oluline oli üles töötada ka ettevõtte finantsiline stabiilsus. „See nõudis pühendumist ja rasket tööd, sest alustavale ettevõtjale keegi asju kergelt kätte ei anna,“ märgib Koidumets.

Kasv ja areng Toruproff OÜ alustas väikeste sanitaartehniliste tööde ja remontidega. Ent aastatega on ettevõtte teenuste valik ja tööde teostamise võimekus märkimisväärselt kasvanud. Praegu tegeletakse nii eramajade kui ka korter- ja büroohoonete vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide rajamisega. Eriti suurt tähelepanu on pälvinud erilahendused, mis hõlmavad näiteks paarismaju, ridaelamuid ja tööstuslikke laopindu. Lisaks pakutakse vähem reklaamitud, kuid väga vajalikke teenuseid, nagu küttesüsteemide läbipesu, mis tõstab

süsteemide efektiivsust ja pikendab seadmete eluiga.

Toruproff eristub konkurentidest paindlikkuse ja loovuse poolest. Koidumets meenutab olukorda, kus Pärnumaa puhkemaja omanik soovis saada pruuni värvi õhksoojuspumpade väliosi. „Kuna selliseid seadmeid polnud turul saada, otsustasin väliosad isiklikult lahti võtta ja lasta need värvitöökojas sobivasse tooni võõbata – sebimist oli palju, aga lõpptulemusega oli klient väga rahul,“ meenutab ta.

Klienditeenindus –isiklik puudutus

Toruproffi jaoks on klienditeenindus alati esikohal. Koidumets rõhutab, et kiire ja korrektne kommunikatsioon on äärmiselt oluline, eriti siis, kui klient on kriitilises olukorras – näiteks külmadel talvekuudel, kui küttesüsteem ootamatult tõrgub. Ettevõtte meeskond püüab alati reageerida võimalikult kiiresti, et vältida majade jahtumist ja ulatuslikumaid kahjusid.

Samuti peetakse oluliseks, et igale kliendile selgitatakse lahendused ja protsessid põhjalikult lahti. Eriti hoolitsetakse vanema generatsiooni klientide teadlikkuse eest, et nad saaksid teenust rahuliku südamega kasutada.

Toruproff eristub konkurentidest paindlikkuse ja loovuse poolest.

Meeskond ja väärtused

Toruproff OÜ koosneb üheksast töötajast, kelle seas on nii pikaajalise kogemusega torumehi kui ka ettevõtte sees välja koolitatud spetsialiste. Meeskonna suurimaks tugevuseks peab Koidumets probleemide lahendamise oskust ja ühtsust keerulistes olukordades. „Suudame leida lahendusi, mis rahuldavad nii klienti kui ka meie enda nõudmisi, vajadusel õpime vigadest,“ ütleb ta.

Tulevikuvisioon

Toruproff OÜ eesmärk pole kasvada üle Eesti või laiendada meeskonda meeletult suureks. Pigem soovitakse säilitada praegune kvaliteet ja meeskonna ühtsus. „Tahame teha oma head asja ja tunda uhkust tehtu üle,“ selgitab Koidumets. Märgist „Eeskujulik ettevõte“ on Toruproff uhkusega kandnud alates 2018. aastast ja see on üheks kinnituseks, et ettevõte on õigel teel.

Inspireeriv töö ja rahulolevad kliendid

Võimalus pakkuda klientidele üha efektiivsemaid lahendusi on Toruproffi inimestele inspireeriv. „Kui me teame, et soojuslahenduste puhul on võimalik midagi paremini teha, siis me ütleme seda. Jah, selgitustööd tuleb teinekord teha rohkem, aga see on töö üks põnevamaid osi,“ räägib Koidumets.

Toruproff OÜ areng on heaks näiteks sellest, kuidas väike ettevõte

Toruproff OÜ teenused

Maasoojuspumbad

Õhk-vesisoojuspumbad

Põrandaküte

Radiaatorküte

Soojussõlmede paigaldus

Vesi ja kanalisatsioon

Septikute paigaldus

Küttesüsteemide läbipesu

Küttesüsteemide hooldus

Projekteerimine

võib kasvada tugevaks ja usaldusväärseks partneriks, kes suudab pakkuda lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades. Ettevõtte sõnum oma klientidele ja koostööpartneritele on lihtne: tänu mõistvatele ja usaldavatele suhetele on võimalik ületada kõik raskused ning jõuda parimate lahendusteni.

Toruproff OÜ esindaja ja soojuspumpade ekspert Kaire Koidumets.

Toruproff paigaldab kõik vajalikud torud.

Eesti ravimitööstus aina kasvab

Ravimitootjate Liit on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid firmasid. Hetkeseisust Eesti ravimitööstuses räägib Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Tekst: Kairi Prints

Kuidas hindate Eesti ravimitööstuse praegust olukorda, mis on selle valdkonna tugevused?

Eesti ravimitööstus on iga aastaga järjest kasvamas: praegu tegutseb farmaatsiatööstuses kokku enam kui 30 ettevõtet, mis arendavad või toodavad ravimeid või ravimisarnaseid tooteid. Arendus- ja tootjaettevõtteid on ligi 15.

misüksused võivad areneda määrava tähtsusega tehasteks.

Kuidas töötab teie liit selle nimel, et kvaliteetsed ravimid oleksid patsientidele kättesaadavad?

igakülgselt eri osapoolte koostööd. Teeme koostööd nii riigiasutuste, erialaliitude kui ka patsiendiorganisatsioonidega, Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsiooni kaudu panustame ka Euroopa Liidu õigusloomesse.

Millised olulised uuendused või arengud on viimasel ajal Eesti ravimitööstuses toimunud?

Ravimitootmise valdkond on pikki juurutusprotsesse nõudev, mistõttu saab praeguseid tegevusi kajastada alles aastate pärast. Eesti tootjate peamiseks tugevuseks saab pidada järjepidevust, mis baseerub kompetentsil – see on eeldus laienemiseks uutele suundadele. Praegused laboratooriumi-tüüpi toot-

Ravimitootjate Liit esindab lisaks Eesti tootjatele ka Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid rahvusvahelisi originaalravimite ja geneerilisi ravimeid tootvaid firmasid. Liit tegutseb selle nimel, et Eesti patsientideni jõuaksid uued rohud võimalikult kiiresti. Ravimitootjad on tihtilugu ka algatajaks, et uudseid tehnoloogiaid juurutataks tervishoiusüsteemidesse, samuti jätkavad tootjad teadmiste ja oskusteabe jagamist, arendades

Eesti ravimitootjad on viimastel aastatel kasvanud ja arenenud, on tehtud investeeringuid uutesse tootmisüksustesse ja laiendatud tegevust. 2024. aastal oli suuri arenguid mitmetel Eesti ravimi tootjatel. Näiteks sai tegevusloa hetkel Eesti suurim ja kõige uuem ravimitööstus – veterinaarravimeid tootev Pharmapark. Samuti asus Eesti vanim ravimitootmisettevõte Tallinna Farmaatsiatehas oma tegevusvaldkonda laiendama – tegevusloa sai tahkete ravimvormide pakendamine. Tartus on jõudsalt arenemas Pharmatec, kellel on valmimas uus tootmis- ja arendusüksus.

Millised on peamised väljakutsed või võimalused, millega Eesti ravimitööstus praegu silmitsi seisab?

Ravimite tootmine ja arendamine, laie-

malt biotehnoloogiavaldkond, on väga teadmusmahukas valdkond spetsiifiliste nõuete, tööjõuvajadustega ning nõuab ka pikaajalist vaadet ja seda nii riigilt kui ka ettevõtjatelt. Ühe ravimi väljatöötamiseks kulub aastaid, isegi kümme ja rohkem aastat ning ravimitootmise rajamiseks samuti aastaid. Ettevõtjad on Eestis sellega hästi hakkama saanud, ravimitootmine kasvab aasta-aastalt.

Samas on ka oluline riiklik pikaajaline vaade, et ravimitööstus oleks oluline osa tööstuspoliitikast –sellega Eestis praegu tegeletakse, kuid alati saaks paremini ja süsteemsemalt. Pikem perspektiiv nõuab kvalifitseeritud spetsialiste ja teadlikku tegevust, et valdkond saaks areneda. Kvalifitseeritud spetsialistide vähesus on ka valdkonna peamine kitsaskoht.

Samuti on oluline majanduspoliitiline suund – tööstus kui selline saab areneda, kui selleks on loodud eeldused. Stabiilne maksu- ja energiakeskkond aitaks siia meelitada investoreid, seeläbi tekivad töökohad ja teadmine, et kriitilistel hetketel on elanikkond ravimitega varustatud.

Riho Tapfer

Fot o : e r a gok u

Raumedic Estonia teeb täppistööd ja edendab meditsiinitööstust Eestis

Meditsiinis ei ole kohta juhuslikkusele ega hooletusele, mistõttu peab kasutatav meditsiinitehnika olema valmistatud kompetentsete ja kogenud tootjate poolt. Kui suuremas jaos tugineb Eesti praegu selles osas välistele tootjatele, siis alates 2021. aastast Raumedic Estonia nime all tegutsev, kuid pika ajalooga ettevõte on toonud Eestisse uusi tooteid ning omab siin ka ambitsioonikaid kasvuplaane.

Raumedic Estonia on ülemaailmse meditsiini- ja farmaatsiatööstuse

Raumedic Grupi partner ning juhtiv polümeer- ja silikoonipõhiste diagnostika- ning akuutravisüsteemide tootja. „Haiglates ja teistes meditsiiniasutustes läheb vedelike steriilseks transportimiseks vaja tohutul hulgal voolikuid koos erinevate filtrite, ühenduste ja vedelikukottidega. Meie töö seisneb eeltoodetud voolikute täppistööna ja võimalikult tõhusa tootmisloogika põhjal kokku ühendamises, et need oleksid spetsialistidele kasutamiseks valmis,“ selgitab ettevõtte juht Emöke Sogenbits.

Raumedicu koostatavad voolikusüsteemid ja teised komponendid tuleb kokku panna, järgides rangeid puhtuse nõudeid. „Toodame koosteid nii tavalistes tootmisruumides kui ka hiljuti rajatud uues puhasruumis. Puhasruumis on nõuded saaste vältimiseks väga kõrged, mis tähendab eririietust, võimsat ventilatsiooni, niiskuskontrolli

ning erirežiimi sisenemisel ja väljumisel,“ kirjeldab Sogenbits 2023. aastal valminud tootmiskeskkonda, mis vastab maailmatasemel ISO 14644 seitsmenda klassi nõuetele.

Samuti on tootmisprotsessis väga tähtsal kohal hoolsus ja täpsus. Muu hulgas tuleb neid põhimõtteid silmas pidada iga valmisjärgus kooste lekkekontrolli juures – vastasel juhul võib ebakvaliteetne voolikusüsteem pärssida ravi efektiivsust ja tuua ettevõttele lekkest tulenevalt kaasa märkimisväärse rahalise kahju.

Nõudlus personaalse ravi järele kasvab

Üheks meditsiinivaldkonna märksõnaks on tänapäeval kahtlemata individuaalsus, et luua eeldused kõige tõhusamaks raviks ning elimineerida ka väikseimad valearvestused. Teise märksõnana nimetab Sogenbits elanikkonna vananemist, mis toob kaasa suurema

vajaduse erinevate ravimite järele. Mõlemad märksõnad on põhjuseks, miks kvaliteetsed voolikukoosted on üha rohkem hinnas.

„Ravimeid toodetakse aina väiksemates kogustes ning vastavalt inimese genoomile ja DNA-le. Kuna ravimid muutuvad üha personaalsemaks, segatakse neid ühekordsetes voolikusüsteemides, kuna mitmekordselt kasutatavate süsteemide steriliseerimine eelmise koguse järgi oleks meeletult kallis ja aeganõudev,“ selgitab Sogenbits. Ta lisab, et sedalaadi tarvikute turg on ülemaailmselt väga suur ja kasvab veelgi.

Milliste oskustega inimesi tööle otsitakse?

Kuigi Raumedic Estonia tootmine on suunatud selgelt vaid meditsiini- ja farmaatsiavaldkonnale, ei eelda ettevõttesse tööle asumine eelnevat meditsiiniharidust. „Üldiselt otsime me inseneritehnoloogiaalaste teadmistega inimesi,

kes saaksid hakkama peenmotoorikaga. Mis puudutab meditsiinialast väljaõpet, siis vajalikud puhasruumi ja materjalidega seotud nõudmised saab meie juures hõlpsalt juurde õppida,“ räägib Sogenbits. Veel toob ta välja tootmisruumide soodsa asukoha ja laiad enesearendusvõimalused. „Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest asume me Kadaka teel ehk linnaliinibussid peatuvad maja ees ning kõrval on Mustamäe, Kristiine ja Õismäe elamurajoonid. Samuti pakume võimalusi enesearenduseks nii noorematele kui ka vanematele inseneridele ja tehnikutele – paljud protsessid vajavad parandamist ning tõhusamaks muutmist, nii et tööd jagub nii kätele, jalgadele kui ka ajudele,“ sõnab Sogenbits ja lisab, et vajatakse nii kogemusi kui uuenduslikku mõtlemist.

Potentsiaali on tööstust arendada Tervishoiuvaldkonna ranged regulatsioonid ja meditsiinitööstuse konservatiivne olemus tähendab seda, et innovatiivsete arengusuundade realiseerumine valdkonnas on omaette väljakutse. Siiski on Sogenbitsi hinnangul Eesti meditsiinitööstusel kõvasti potentsiaali arenguks, kui suurendada koostööd erinevate tootjate vahel ja meelitada regiooni uusi ärisegmente.

„Kui mõtleme näiteks Kesk-Euroopa autotööstuse peale, siis autotehase ümber tekib suurem klaster ning läheduses on kõik olulisemad tarnijad, mitte ei hakata näiteks autouksi vedama kohale teisest maailma otsast. Täpselt samamoodi võiksime tegutseda ka meditsiinis. Selliselt saaksime luua komplekssemaid tooteid ja oma niši, millega Eesti meditsiinitööstus maailmakaardile mängida,“ leiab ta.

Praegu on Raumedic Estonial selge kasvueesmärk: lähiajal soovitakse tootmismahte Eestis kordades suurendada ning parimal juhul investeerida veel ka ühte puhasruumi.

18 aastaga muutunud elud

Neid, kes sellesse alguses uskusid, oli vähe. 18 aastat hiljem on aga normaalsus, et psüühilise erivajadusega inimesed elavad nii, nagu inimesed elama peavad – kodus.

2007. aastal loodi AS Hoolekandeteenused eesmärgiga ellu viia erihoolekandereform ehk sulgeda suured, kogukondadest eemal asuvad institutsionaalsed erihoolekandeasutused ning ehitada nende asemel kogukondadesse hubased väikesed kodud. Praegu elab ettevõtte 69 üksuses ligi 1800 psüühilise erivajadusega inimest.

Käänuline tee kodudeni

Milline oli elu inimesel, kes sattus erihoolekande teenusele varem? Üsna kasin, sest võimalused olla midagi enamat päevi veetvast patsiendist olid napid. Elati koos suurtes ühistubades, isiklikke asju, näiteks riideid, hügieenivahendeid, enamasti ei olnud, kõik oli ühine. Päevad möödusid koos 100–300 sama hooldekodu inimesega, oodates sööki, ravimeid ja uneaega, vahepeal ehk õnnestus aktiivsemate töötajate eestvedamisel tegeleda mõne toreda tegevusega.

Midagi sellist ei olnud varem Eestis tehtud, sest juurdunud oli veendumus, et psüühilise erivajadusega inimesed ei saa tavalises kortermajas elada. Usk, et saavad ikka, on leidnud kinnitust, sest teenusele suunamisel hinnatakse inimese tegelikku abivajadust ja võimekust ning valmisolekut väiksema toega hakkama saada.

„Meie eesmärk on taastumise toetamine ja kõikidele teenusesaajatele tegusama elu pakkumine,“ tutvustab AS-i Hoolekandeteenused eesmärke juhatuse esimees Liina Lanno.

Esimesed täiesti eraldi ehitatud ööpäevaringse toega kortermajad valmisid 2018. aastal Tallinnas, olles esimesed sellised teenuskohad pealinnas. Praeguseks on selliseid korterelamuid 15 erinevas linnas kokku 24. Ka neid kodusid iseloomustab perelaadne elukorraldus – sellises majas on neli korterit, igas elab kuus inimest. Igal inimesel on oma tuba, koos toimetatakse ühises elutoas-köögis, kokatakse ning tehakse koduseid toiminguid ja tegevusi.

Võib julgelt öelda: erilised inimesed elavad nüüd oma kodus.

„Meie eesmärk on taastumise toetamine ja kõikidele teenusesaajatele tegusama elu pakkumine. Me leiame üles inimese tugevused ja kasutame neid võimalikult normaalse elukorralduse tagamiseks,“ tutvustab eesmärke juhatuse esimees Liina Lanno. „Kogukonnas elamine tähendab omakorda võimalust kasutada kogukonna pakutavaid teenuseid, käia raamatukogus, ujulas, näitustel, kinos või spaas, kohtuda sõpradega. Lisaks saab huvi korral ja võimetekohaseid ameteid õppida erinevates kutsekoolides või koolitustel. See kõik tähendab tavalise tegusa elu ja töötamise võimalust.“

mida turul päriselt vaja on, näiteks kvaliteetsed lemmikloomatooted on juba aastaid ostjate lemmikud.

Hea Hoo näol on tegemist sotsiaalse ettevõttega, kus väärtustatakse taaskasutust. Siin ei ole ükski töö liiga väike – näiteks loomapesade valmistamisel on vaja nii inimesi, kes mõistavad õmmelda, kui ka neid, kes oskavad täitematerjali ette valmistada ja toote sisse pista. Veebipoest www.heahoog.ee kaupa ostes toetab igaüks eriliste inimeste töötamist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riigi toel alustati reorganiseerimist. Esmalt ehitati peremaju, millest esimesed valmisid 2012. aasta alguses Karulas ja viimased viis 2013. aastal Vääna-Vitis. Kui perekülad rajati pigem asulate servadesse, siis teises etapis otsustati luua erivajadusega inimeste elukohad kogukonna keskele, just sinna, kus elavad ka teised inimesed. 2015. aastal valmis Tallinnas esimene tavalise korrusmaja tavalisse korterisse ehitatud kogukonnas elamise üksus.

Igal inimesel on õigus elada tavalist tegusat elu AS Hoolekandeteenused pakub tänapäeval erinevaid teenuseid: ööpäevaringset erihooldusteenust, kogukonnas elamise teenust, teenuseid ööpäevaringseks erihoolduseks sügava liitpuudega klientidele, kahjustava käitumisega autistidele ja kohtumäärusega inimestele. Selle aasta juulis liituvad ka Maarjamaa Hariduskolleegiumi kaks õppekeskust AS-iga Hoolekandeteenused.

Hea Hooga edasi

Iga inimene soovib end tunda vajaliku ja kasulikuna. Juba varakult mõisteti, et taastumisteekonnal on oluline osa töövõimaluse pakkumisel. 2010. aastal loodi tütarettevõte SA Hea Hoog, mille eesmärk on leida ja pakkuda töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele. Hea Hoo töökeskused asuvad 13 linnas ning pakuvad igal aastal töötamise võimalust enam kui 600 erilisele inimesele. Siin valmistatakse tooteid,

Inimeste inimesed Ettevõtte visiooni elluviimisel on asendamatud ja hinnatud tegevusjuhendajad, kes igapäevaselt tugiisikutena erilisi elanikke toetavad. „Tegevusjuhendaja töö kõige suurem väärtus on tänulikud elanikud, kelle elu on saanud suurema tähenduse ja sisu. See töö tähendab inimesele tiibade andmist, tema julgustamist ja võimestamist. Samuti toetamist ja eesmärkide seadmist, millest ehk loetud aastad tagasi unistadagi ei osatud. Aga ka sõber ja usaldus isik olemist, sest iga inimene vajab oma inimest, kellega jagada nii muresid, rõõme kui ka unistusi. Ja unistustel, mis välja öeldakse, on ju ometigi kombeks täituda,“ sõnas Lanno. Tegevusjuhendaja töö kohta leiab infot www. hoolekandeteenused.ee.

Tavaline eriline elu

See teekond on olnud pikk ja käänuline. Lisaks psüühilise erivajadusega inimeste elutingimuste paranemisele ja toele on muutunud ka ühiskonna hoiakud – järjest enam mõistetakse, et kõik inimesed väärivad väärikat elu, hoolimata oma erivajadustest. Iga inimese tavalist erilist tegusat elu.

Hoolekandeteenuste elanikud XIV erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeol Viljandis 2023. aastal.

Fotod: AS Hoolekandeteenused

Kuressaare Sirge kodu.

Tegevusjuhendaja töö on mitmekesine.

Keerulistele aegadele vaatamata on Eesti trüki- ja pakenditööstus paindlik ning kohanduv

Eesti trüki- ja pakenditööstus on oluline partner teistele majandusharudele nii Eestis kui ka välisturgudel ning seetõttu ka väga otseselt mõjutatud kogu majanduse käekäigust.

Tekst: Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht

Majanduslangus on Eestis väldanud juba kolm aastat ning trüki- ja pakenditööstuse majandustulemused ei erine oluliselt üldisest majanduspildist.

Üle aegade raske seis

Viimased kinnitatud majandusaasta (2023. a) tulemused näitasid trüki- ja pakenditööstuse müügikäibe 5,1-protsendilist langust (aasta varem oli müügikäive veel 17% tõusus) ning sektori koondkasum oli 53-protsendilises languses. Need tulemused kinnitavad sektori üle

aegade rasket seisu, kus kõrged energiahinnad, kasvavad transpordikulud, jätkuv surve palgakasvule ning maksutõusud panevad ettevõtete vastupidavuse proovile.

Kuigi investeerimisvõimekus ja -valmidus on praeguses majandusseisus väga piiratud, on huvi sektori arengusuundumuste vastu kõrge – uued tehnoloogiad, automatiseerimine, AI kaasamine tootmisprotsessidesse. Esmalt on vaja saavutada majanduskeskkonna stabiilsus ja taastada siinse tootmise konkurentsivõimelisus.

Usalda oma raamatupidamine meie spetsialistidele. Esimene konsultatsioon tasuta!

TEENUSED

• Raamatupidamine – raamatupidamisteenus vastavalt kliendi vajadustele

• Majandusaasta aruanded –majandusaasta aruannete koostamine

• Nõustamine – nõustamine majandusarvestuse teemadel

• Üksikjuhtumite lahendamine –mittestandardsed probleemküsimused

Konkurents on tihe Kodumaine turg on trükitööstuses konkurentsitihe ja majanduslangus Eestis tugevam kui lähiriikides, mis võib olla ka põhjuseks, et üldises müügikäibe languses on ekspordimaht 1,6% võrra kasvanud, suurenenud on nii eksportivate ettevõtete arv kui ka ekspordikäive.

Trükitööstus on muutumas kõikjal Euroopas: pakendi- ja etiketitrükk jätkab kasvu paralleelselt tarbimise tõusuga; trükitud ajalehed on kahanemas, samas digimeedia sisu on üha enam kvaliteedikriitika all; trükitud ajakirjad ja kataloogid teevad läbi suurt muutust nii sisus kui ka lugejaskonnas; reklaamtrükised on alati olnud ajastu nägu, võimaldades edasi anda brändi emotsiooni ja käegakatsutavat eristuvust. Trükitud raamatud on aga jätkuvalt hinnatud, ka noorema lugejaskonna seas, ning üha rohkem saab tähelepanu trükitud õppematerjalide olulisus paremate õpitulemuste saavutamisel. Mitmed riigid on

asunud nutiseadmete kasutamist õppetöös ka piirama või keelustama.

Kestlikkus on oluline Eesti trükitööstus areneb kestlikult, mis tähendab, et ettevõtted pööravad väga palju tähelepanu ressursside mõistlikule kasutusele ja tootmise-toodete jalajäljele, paber on taastuv ja hästi ümber töödeldav materjal ning materjaliarendus pakub uudseid lahendusi. Keerulistele aegadele vaatamata on Eesti trüki- ja pakenditööstus paindlik ning kohanduv ja pingutame, et kestlik ja tehnoloogiliselt uuenduslik valdkond suudaks enam kaasata ka noori, kes aitaks sektori uut tulevikku luua.

OSUTAME TEENUST ÜLE EESTI

Pärnu

Suur-Jõe 63, Waldho ärimaja III korrus +372 442 2103 | +372 526 9866

info@salacia.ee Salacia raamatupidamisbüroo

Katre Savi

Printall

Foto: Vallo Kruuser