Kinnisvaraturg (veebruar 2025)

KINNISVARATURG

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Ekspert prognoosib: mida toob aasta 2025 kinnisvaraturul?

Kinnisvaraportaalidest ja -arendajate kodulehtedelt vaatab võimalikele koduostjatele hetkel vastu küllaltki mitmekesine valik. Siiski ei pruugi see kauaks nii jääda, sest käesolev aasta tõotab kinnisvaraturul tulla märksa elavam kui eelnevad paar aastat. Milliseid eluasemevalikuid tegid inimesed 2024. aastal, milliseid muutusi tasub oodata 2025. aastalt ja kuidas kohanevad muutuvate oludega arendajad, uurisime Bonava Eesti tegevjuhilt Taavi Soormilt.

TEKST: Georg-Marten Meumers / FOTO: Shutterstock

Kinnisvaratehingute arv ja koguväärtus on Eestis alates 2022. aastast olnud aasta lõikes languses. Mõjutatuna suuresti Skandinaavia kinnisvara- ja ehitussektori raskustest tõi see mitmeks aastaks kohalikule turule valdava tagasihoidlikkuse ja ettevaatlikkuse, kuid möödunud aasta sügisel olukord muutus: tehingute arv pööras kasvule ning mõõnaperiood hakkas vaikselt raugema.

Liikumist turul suurendasid taanduma hakanud inflatsioon ja muutused euriboris – viimane hakkas järsemalt

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Trükk: Printall

langema just eelmise aasta suve teisel poolel ning sügisel. Bonava täheldas Soormi sõnul möödunud aastal ostuhuviliste päringute arvukust aga ühtlaselt terve aasta jooksul. „See ei olnud nii, et kui euribor nina allapoole võttis, siis oleks päringuid hakanud rohkem tulema. Inimesed vaatasid ja mõtlesid ka enne, kuid mis muutus, oli see, et aasta lõpupoole hakkas paranema päringute konverteerumine tehinguteks. Seda just päris aasta lõpus, novembris-detsembris,“ kirjeldab ta.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Müüginumbrid püsisid madalal, kuid suuremad arendajad tulid toime Kui eelmise aasta alguses võis põhjendatult spekuleerida, et võib- olla hakkavad arendajad uusarenduste korterite hindu müügisurve tõttu olulisel määral alla tooma, siis seda siiski ei juhtunud. „Väike hinnaalandus kindlasti toimus ja korteriga pakuti kaasa hüvesid, näiteks parkimiskohta hinna sees ning muud sellist, aga keegi ei pidanud otseselt ka kuhugi viskuma ega täiesti hullumeelseid pakkumisi tegema,“ tõdeb Soorm. „Asjade pakkumise“ lähenemist on ka Bonava ise kasutanud, kui nende Pikaliiva arenduses sai korteriga kaasa tasuta köögi ja 5000 eurot sisustamiseks.

Päringuid oli arvukalt terve eelmise aasta jooksul, kuid tehingute arv hakkas tõusma aasta lõpus.

Toimetaja: Georg-Marten Meumers georg-marten.meumers@delfi.ee

Seega suuremate ja tuntumate kinnisvaraarendusettevõtete jaoks möödunud aasta liiga suuri probleeme tõenäoliselt ei tekitanud, hindab Soorm. Eraldi toob ta välja Bonava edu – keerulisele turuseisule vaatamata õnnestus ettevõttel turuosa kasvatada varasemalt 7%-lt umbkaudu 9%-le.

Küsimus on aga, kuidas on pikaajalise turulanguse tingimustes toime tulnud väiksemad tegijad. „Ma ei ole väiksemate ettevõtete käekäiku niimoodi jälginud. Müüginumbreid vaatan küll ja sellised ettevõtted, kes on olnud siin mõni aeg tagasi suuremate müüginumbritega, ilmselt väga rahul oma viimase aja müügiga ei ole,“ nendib ta. Samas on laiema portfelliga arendajad Soormi sõnul hästi kapitaliseeritud ja saanud mõistlikult otsustada, milliste projektidega alustada ning millistega mitte.

Kõrged

ehituskulud

ei

luba uusarenduste hindadel alla tulla.

Uusarenduste üldist võrdlemisi kõrget hinnataset mõjutavad Soormi sõnul ka kopsakad ehituskulud. „Ehituskulude tase ei ole mitte langenud, vaid kogu ülejäänud turuga kaasas käinud. Ega sealt väga palju allapoole saagi hinnaga tulla, sest kulu tuleb lihtsalt vastu,“ sõnab ta.

Pakkumist on palju, kuid siiski on oodata hinnatõusu Tegureid, mis võivad käesoleval aastal kinnisvarasektorit mõjutada, on mitmeid. Palju räägitud euribori langus toob ostjatele küll varasemast odavama laenuraha, kuid mitmed maksutõusud ja pikemat aega kerkivad tarbijahinnad haukavad inimeste sissetulekutest üha suurema tüki ning mõjutavad ostukindlust. Siiski valitseb kinnisvaraekspertide seas valdavalt optimistlik ettevaade alanud aastale ja ka Soorm on sarnasel seisukohal. „Ma jään ka pigem kerge tõusu ootajate sekka. Tahaks loota natuke paremat turumahtu kui eelmisel aastal, kuid ma ei usu, et mingisugune suur hüpe aset leiab,“ prognoosib ta. Kui 2024. aastal müüdi Tallinnas 1200–1300 uut korterit, siis käesoleval aastal võiks see number Soormi sõnul tõusta umbes 1500-ni. „Positiivne

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru

Uute kahetoaliste korterite hinnad Tallinnas vs. Tartus

Maa- ja Ruumiameti andmete järgi oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Tallinna uue eluruumina müüdud korteri keskmine ruutmeetrihind 4209 eurot. Mujal Eestis väljaspool Tallinna maksis III kvartali andmetele tuginedes uue korteri ruutmeeter keskmiselt 3081 eurot.

Uue kahetoalise korteri (tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksumuseks Tallinnas kujunes III kvartalis keskmiselt 199 649 eurot, Tartus sai sellise korteri kätte keskmiselt 148 648 euro eest.

pool on see, et inimesed on ilmselt oma ostuotsuseid edasi lükanud ning elu läheb ju edasi: inimesed kolivad kokku, mõned kolivad lahku, lapsed sünnivad või kolitakse vanemate juurest ära. Mingil hetkel käib see klikk ära ja hakatakse kinnisvaraostu peale mõtlema,“ räägib ta ja avaldab lootust, et need tegurid viivad suurema hulga inimesi sel aastal kinnisvaraostuni.

„Hooviala

ei ole enam lihtsalt murulapike, üks kiik ja väike liivakast.“

Kinnisvara hinnataseme vallas võimaldab teataval määral prognoose teha müümata uute korterite hulk ehk uusarenduskorterite „laojääk“, mis viimastel hinnangutel ulatub Tallinnas ja Harjumaal 3000-ni. „Laojääk on kindlasti kõrge ja ajaloolise keskmise lähedal või isegi üle selle. Samas müügitehingute arv on ajaloolisest keskmisest madalam. Seega pakkumist on palju ja see ainuüksi peaks paika panema, et hind väga palju tõusta ei saa,“ ütleb Soorm.

Siiski arvab ta, et kerge tõus hindades tekib. „Hinna mõõtmine on sageli pisut keeruline – oleneb, kas vaadata

järelturukortereid, uusi kortereid või mõlemaid koos, asja- või võlaõiguslikke tehinguid. Üldiselt pakuks kuskil 5%, maksimaalselt 10% hinnatõusu eeldusel, et tehingute maht veidi tõuseb,“ sõnab kinnisvaraekspert.

Uusarenduste puhul endiselt olulisel kohal asukoht

Kui heita pilk inimeste eelistustele uusarendusprojektide puhul, toob Soorm märksõnana välja „funktsionaalse korteri“. „Eluaseme planeering peab olema hästi läbimõeldud, see peab olema loogiline ja seda peab olema mugav kasutada,“ selgitab ta. Üha tähtsamaks muutuvad tema sõnul teenuste kättesaadavus ning ühistranspordi, koolide, lasteaedade, parkide ja metsatukkade lähedus.

Samuti nähakse Soormi sõnul Bonavas uusarenduselamute olulise omadusena kaasaegset hooviala, mis võib hakata aina rohkem ostuotsust mõjutama. „Hooviala ei ole enam lihtsalt murulapike, üks kiik ja väike liivakast. Selle all mõeldakse kohta, kuhu sa saad minna kas koos lapsega, üksinda istuma või ka koos sõpradega grillima,“ sõnab ta.

Nii looduskeskkonna kui ka erinevate teenuste läheduse tagamisel omab iga uue projekti puhul kriitilist tähtsust asukoht ehk krundi valik, seda nii Bonava kui ka teiste arendajate jaoks. „Krundi valik on kindlasti enamiku arendajate jaoks võtmetähtsusega. Kui krundiotsus on tehtud valesti, see on nt kas halvas asukohas või on selle eest makstud liiga palju, siis on projektist raske midagi head ettevõtte jaoks välja võluda,“ tõdeb Soorm. Bonava enda jaoks on just ühistranspordilähedus üks olulisi tegureid arendusele asukoha valimisel. „Meie arvestuses on alati sees see, et võib-olla perekonnal pole võimalik või ei soovi nad pidada autot. Kuna me otsime eelkõige suuremaid piirkondi, kus me saame arendada etapiviisiliselt ja selle käigus hoida kulusid madalamal, ei ole Tallinnas meie jaoks liiga palju sobivaid krunte,“ nendib Soorm, ent lisab, et Tallinnas arendamiseks maa otsas ei ole.

Varjendite

loomise nõue võib uusarendustes tõsta süsinikujalajälge.

Palju uusi ehitusnõudeid

Erinevates eluvaldkondades on üheks kõlavaks argumendiks ja samal ajal ka rangeks nõudeks saanud energiatõhusus. Neidsamu rolle kannab see suundumus ka ehituses ja uue elukoha valimisel – viimase puhul tuleb ostjal sageli otsustada, kas valida odavam ja madalama energiamärgisega järelturukorter või kallim ning A-klassi energiatähisega uusarenduskorter.

Suurema energiatõhususega eluase uusarenduses toob kaasa aga märkimisväärse kulude suurenemise ka arendaja jaoks. „Uusi lisanduvaid nõudeid on päris

Bonava sihtgrupiks noored pered

Bonava enda peamise sihtgrupina sõnastab Soorm noored pered. Just nende soove ja vajadusi võetakse arvesse elamutüübi ja projektide asukoha valimisel, samuti kujundatakse hinnad selle sihtgrupi võimaluste põhjal. „Optimaalse suuruse ja hea planeeringuga korter on see, mis on alati populaarne. Meie enda näitel läksid kõige paremini müügiks eelmisel aastal korterid ruutmeetrihinnaga 3800 euro ümbruses ja koguhinnaga 200 000 euro ringis,“ märgib ta.

palju ja kindlasti need meie kulusid suurendavad. Kusjuures mõned nõuded on ka vasturääkivustega, näiteks varjendite loomise nõue võib uusarendustes tõsta CO2 jalajälge, sest selle tõttu läheb sinna oluliselt rohkem betooni, mis seda jalajälge kannab,“ toob Soorm välja. Kuni uute ehitusnormide kehtestamine toimub dialoogis arendajatega ja nendega ei minda üle mõistuse, suudab kinnisvaraäri siiski lisanduvate nõuetega kohaneda, leiab ta.

Turuseis julgustab uute projektidega alustama Kuigi praegu on potentsiaalsetel ostjatel juba võrdlemisi suur kinnisvaravalik, julgustab hetkeolukord Soormi sõnul uute arendusetappidega alustama. „See on tunnetuse ja ettevaatamise küsimus. Kui sisendhinnad tõusevad, ei tasu viivitada, et portfelli optimaalses suuruses hoida, ehitust alustada ning lepingud paremate hindadega lukku lüüa. See nõuab pidevat jälgimist, aga kindlasti plaanime me ise sel aastal mõne uue etapiga alustada,“ avaldab ta.

Hinnas köök ja 3000 € Ikea kinkekaart

P ikaliiva Kaarmaja - A-energiaklassi kodud Harku järve ääres

•Terrassid ja walk-in garderoobid

• Mugav maa-alune parkimine

• Rahulik ja turvaline sisehoov

•Sissekolimiseks valmis!

Eripakkumisena saad kodu ostuga kaasa köögimööbli koos tehnikaga ning 3000 € Ikea või Furgneri kinkekaardi uue kodu sisseseadmiseks.

Tutvu lähemalt: bonava.ee/pikaliiva

Trendid uusarendustes hõlmavad

head asukohta ja A-energiaklassi kodu

2024. aastal alanes Eesti korteriturul tehingute arv 4,5% võrra ja Tallinnas kukkus turuaktiivsus 4,4% ulatuses. Tehingute arv kasvas enim Nõmme ja Kesklinna linnaosas, vähim Haaberstis ning Mustamäel. Pealinna lähivaldadest toimus suurim tehingute tõus Jõelähtme vallas ja Keila linnas, mõnevõrra ka Kiili vallas.

TEKST: Gerli Tamer / FOTOD: Andres Putting

„Korterite mediaanhind kasvas enim, üle kümne protsendi Kristiines, samas langes Põhja-Tallinnas ligi kümme protsenti. Valdades kasvas mediaanhind kõige rohkem Saue vallas, kuid vähenes Rae ja Saku vallas,“ ütleb kinnisvarabüroo 1Partner konsultant ja maakler Olmer Õigus. Ta lisab, et Kristiines vedasid kasvu Vesipapi ja Räägu arendus, Kesklinnas Vektori ja Türi kvartal. Jõelähtme vallas oli aktiivseim Kastanikodud, Keilas Tuula tee ja Nurme tänava arendus, Kiilis Pilve kodud, Põllu ridaelamud ja Rabarebase arendus.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Britta Kuus märgib, et 2024. aastal oli endiselt väga populaarne piirkond Põhja-Tallinn. „Selle piirkonna vastu on tänaseni tõesti suur huvi, sealsed kinnisvarahinnad püsivad kõrgel ning olenemata suhteliselt kallist ruutmeetrihinnast toimub ka ostumüügitehinguid. Teine kõrge ehitusaktiivsusega piirkond on Haabersti,

täpsemalt Harku järve äärne ala. Selle ala puhul on aga praeguseks tegu üleküllastunud piirkonnaga, kus on selgelt pakkumist rohkem kui nõudlust. See-eest on selles piirkonnas võimalik leida uusarendusse korter väga mõistliku hinnaga.“

Vaadates laiemalt Harjumaad, jäi 2024. aastal Kuusile silma Keila piirkond ning seda nii kortermajade arenduste kui ka elamuarenduste aktiivsusega. Huvi on aga tema sõnul raugenud eelnevalt märgitud Haabersti piirkonna ja veidi ka Rae valla vastu. „Nende kahe kõrgeim tipp huvi osas tundub olevat möödunud. Ehitustegevus ja tehinguaktiivsus on siiski olemas ning turg toimib, kuid populaarsuse tippaeg enam ei ole.“

Uutest atraktiivsetest arendustest toob Õigus välja Tallinna Hipodroomi arenduse, kuhu tuleb üle tuhande korteri ja hulgaliselt äripindu. Tallinna lähi piirkondades on tema sõnul uue -

mad Õielehe arendus Jüri aleviku serval ja Keskuse kodud Sauel. „Hinnad on tõusutrendis. Hindade kasv on mõnevõrra aeglustunud, aga siiski on trend kasvav,“ lisab ta.

Kuus märgib, et aastal 2024 püsisid uusarenduste hinnad nii korterite kui ka ridaelamute osas üsna stabiilsed. „Kuna on olnud ostjaturg ehk pakkumist on olnud rohkem kui nõudlust, siis aasta esimeses pooles oli võimalik pakkumishinnast soodustust küsida. Aasta lõpu poole, kui euribor oli juba allapoole liikunud, said inimesed veidi kindlustunnet juurde ning tehingute arv tõusis. See hoidis hinnataseme taas stabiilsemana,“ selgitab ta. „Tallinna uusarenduskorterite ruutmeetrihinnad püsivad hetkel keskmiselt 4200 euro juures, ent kuna ennustatakse intressilangust ka edaspidi, võib see tuua kaasa tehingute aktiivsuse tõusu, andes seeläbi hinnataseme kindlust ja ehk isegi väikese tõusu.“

Rohelisuse järgimine on uusarendustes kõrge tähelepanu all „Euroopast tulevad nõuded jätkusuutlikkusele ja keskkonnahoiule on üha kõrgemad, mis omakorda nõuavad uudsemaid tehnolahendusi. Näiteks aina rohkem kasutatakse kaugjahutust, mis tuleb kortermajja läbi kaugküttesüsteemi ning seega ei vaja maja eraldi jahutusagregaate. Samuti on paljud uuemad hooned taotlenud konkurent-

sis püsimiseks LEED-sertifikaadi. Tegu on märgisega, mis kinnitab maja kõrge keskkonnasäästlikkuse määra,“ selgitab Kuus.

Ta lisab, et fookusesse on tõusnud eelnevalt mainitud keskkonnasäästlikkus ja üldiselt soodsate kõrvalkulude madalal hoidmine. „Ehk siis uut vara soetades jälgitakse väga, et ostetaval kinnisvaral oleksid olemas kaasaegsed lahendused, mille kaudu oleks võimalik igakuiseid kõrvalkulusid madalal hoida. Samuti eelistatakse erinevaid mugavusi, näiteks maa-alune parkimine, rõdu või terrassi olemasolu, korteri suund päikese suhtes, planeeringu efektiivne kasutus ning vaade aknast. Nii võib olla privaatse vaatega rõdu suureks eeliseks konkureeriva pakkumise ees. Kuna suures pildis on meie elamute kvaliteet ning tase kõrge ja uusi pakkumisi turul piisavalt, siis üha enam on just need lisamugavused olulisel kohal otsuse langetamiseks.“

Inimeste eelistustest rääkides kinnitab ka Õigus, et lisaks heale asukohale peetakse aina olulisemaks A-energiaklassi kortereid, mille igapäevakulud on soodsamad. „Samuti kolitakse meelsasti Tallinna lähivaldadesse, kus on olemas koolid, poed, transport, rohelust. Ühesõnaga kohtadesse, kus saab sama raha eest rohkem. Inimesed on mõistnud, et ei pea tingimata pealinnas elama, selle arvelt on toimunud areng ja lähivallad arenevad endiselt jõudsalt.“

UUSARENDUSED TALLINNAS

Hipodroomi arendus, Põhja-Tallinn

• Korterite hinnad: 219 900 – 689 900 eurot

• Korterite suurused: 44–117 m²

• Hipodroomi kvartali esimeses etapis kerkivad viis kortermaja ja 105 korterit, ent see on alles esimene samm unikaalse piirkonna arengus.

Taludevahe uusarendus Tiskres, Haabersti

• Korterite hinnad: 180 000 – 349 000 eurot

• Korterite suurused: 42–98 m²

• Kaks moodsat A-energiaklassi kortermaja Tiskres, kummaski 18 erineva planeeringuga 2–4-toalist korterit.

Stellar Residentsid, Kesklinn

• Korterite hinnad: 151 000 – 1 450 000 eurot

• Korterite suurused: 29–156 m²

• 2026. aasta suvel valmib Tallinnas Tartu maantee 15 luksuslik, keskkonnasäästlik, rohelise sisehoovi ja 147 korteriga kõrghoone.

Park Tondi, Kristiine

• Korterite hinnad: 219 000 – 485 000 eurot

• Korterite suurused: 36–108 m²

• Tallinna Sõjakooli 1 kerkib kaasaegne elu- ja ärikvartal Park Tondi, kuhu tuleb ligi 50 uut kodu.

JA LÄHIÜMBRUSES

Elu Maja, Kalamaja

• Korterite hinnad: 289 000 – 795 000 eurot

• Korterite suurused: 42–111 m²

• Vanalinna serval Kopli 2 valmib uus, 32 korteriga maja.

Uus-Kindrali, Tondi

• Korterite hinnad: 170 100 – 479 970 eurot

• Korterite suurused: 20–131 m²

• Kindrali Majade uus etapp toob väikelinnaliku olemisega Kristiinesse kesklinnalikku hingamist. Talli tänavale lisandub umbes 90 korterit.

Natura Park, Haabersti

• Korterite hinnad: 115 000 – 289 000 eurot

• Korterite suurused: 32–79 m²

• Natura Park on arenev roheline linna park, kus kõik linnaelu mugavused on käeulatuses, loodud on ühistranspordi ühendused ja ala läbivad kergliiklusteed. Tagala tänavale on kerkimas kaks uut maja.

Rehelepa, Haabersti

• Korterite hinnad: 142 400 – 319 900 eurot

• Korterite suurused: 42–97 m²

• Uued kodud aadressil Rehelepa põik. Iga korteri juurde kuulub rõdu või terrass, kokku neli maja.

Tallinna 1, Saku

• Korterite hinnad: 175 900 – 329 900 eurot

• Korterite suurused: 42–80 m²

• Tallinna külje alla Sakku kerkib viiekorruseline mõnus uus multifunktsionaalne A-energiaklassi hoone, milles on 33 korterit.

Keila Pargikodud

• Korterite hinnad: 159 900 – 339 900 eurot

• Korterite suurused: 42–98 m²

• Männipargi tänavale tulevad kaks uut rohelusse peituvat terviklikku A-energiaklassi maja. Esimesed kodud valmivad 2025. aasta teises pooles.

Laaneserva, Viimsi

• Korterite hinnad: 383 300 – 483 000 eurot

• Korterite suurused: 108–141 m²

• Privaatsed üksteisest eraldatud hooviga neli ridaelamut Laanelinnu 4 aadressil justkui sulanduvad ümbritsevasse männimetsa.

VEEL TULEMAS

Luige 5, Kristiine A-energiaklassiga arendusse kerkib 50 kodu, millest väikseim ühetoaline on 29 m² ja suurim neljatoaline perekorter laiub 123 m² pinnal.

Päevalille 17, Haabersti

• Korterite hinnad: 149 000 – 317 000 eurot

• Korterite suurused: 30–80 m²

• 14-korruselisest tornmajast avanevad vaated nii Harku järvele kui ka Kopli lahele. Hoone mahutab ühtekokku 70 kodu.

Regati Kodu, Pirita

• Korterite hinnad: 189 000 –1 420 000 eurot

• Korterite suurused: 40–181 m²

• Regati kodud on end sisse seadnud üsna magusasse asukohta. Lisaks maja ees laiuvale merevaatele algavad ukse eest kergliiklusteed, mis viivad Viimsisse, kesklinna või otse metsa.

Kotzebue Park, Kalamaja

• Korterite hinnad: 233 200 –1 450 000 eurot

• Korterite suurused: 30–151 m²

• Eritasapinnalise haljastuse, istumisalade, terrasside, rõdude ja rohelusega elamurajooni Kalma tänavale tuleb kuus neljakordset maja.

Uus Loo, Jõelähtme vald

• Korterite hinnad: 109 900 – 269 700 eurot

• Korterite suurused: 26–82 m²

• Ligi 70 korteriga maja valmimine on planeeritud 2025. aasta lõppu.

Nõmmemäe Kodud, Mustamäe Kaasaegne naabruskond Mäepealse tänaval on ümbritsetud Nõmme roheluse ja Glehni rahula rohkete võimaluste ning ülikoolilinnakuga. Kolmes elamus valmib kokku 138 uut kaasaegset ja funktsionaalset 1–4-toalist kodu suuruses 29–76 m².

Dunte, Tondi Iseäranis silmapaistvast kasarmuhoonest saavad kaasaegse ilmega avarad stuudiokorterid. Need on ägeda karakteriga kodud, kus on loftidele iseloomulikud kõrged laed ja ajaloolised paksud kiviseinad.

Marati kvartal, Põhja-Tallinn Põhjala tehase vastu kerkib 2025. aastal uus elu- ja ärikvartal üle 50 korteriga. Korterite suurused 18–96 m².

Harkumõisa, Harku vald Harku mõisa ja metsa vahelisse rohelusse, Aia ja Betooni tänavale kerkib kokku kaheksa modernset neljakorruselist äärelinna A-klassi kodumaja. Valikus on 2–4-toalised korterid, suurematel kodudel on saun ning kõigis majades on lift.

Ärikinnisvara arendused kasvavad

Millised uued äripinnad on lähiajal Tallinna kerkimas ja mida on ettevõtted usinalt haaramas? Milline on üldine ärikinnisvaraturu seis?

Küsimustele vastab US Real Estate OÜ juhatuse liige

Gert Jostov

TEKST: Kairi Prints / FOTOD: Erakogu

Millised suuremad ärikinnisvara projektid on praegu Tallinnas ehitusjärgus või lähiaastatel valmimas?

Näilisele vaikelule vaatamata on Tallinna ärikinnisvara turg ehitatavate mahtude mõistes tegelikult üpris aktiivne. Erinevus varasemate aastatega seisneb hetkel peaasjalikult selles, et töös on mitu suuremahulist projekti, mis 2025. aasta jooksul valmis saavad. Eelkõige domineerivad süda linnas kevade lõpus valmiv Golden Gate, mis muide on meie, US Real Estate’i arendatav projekt ja suurepärane täiendus Rotermanni kvartali arengule.

mühinal

te ja restoranide lisandumise Rotermanni kvartalisse, mida saavad hakata kasutama nii kohapealsed töötajad, südalinna elanikud kui ka sadama kaudu Tallinna külastavad turistid.

Kui palju uusi äripindu on Tallinnas üldse lähiajal plaanis juurde ehitada?

Milliseid äripindu eelistavad ettevõtted hetkel kõige rohkem?

Kaks teist suuremat on veel Kapiteli arendatav Arteri kvartal Liivalaia tänaval, kuhu kolib Swedbanki uus peahoone, ning Volta arendus Wise’i peakontori tarbeks, mida teeb Invego. Need kolm projekti moodustavad tugeva enamuse ja ülejäänud on juba mahult oluliselt väiksemad. Kui Arteri ja Volta arendus on peaasjalikult ühe suure ankurüürniku tarbeks, siis Golden Gate Ahtri tänaval laiendab piltlikult öeldes Rotermanni kvartalit mere suunas ja toob lisaks uutele üürnikele kaasa ka erinevate teenuste, kauplus -

Hetkel on ehituses u 120 000 m 2 äripinda, mis on kindlasti tavapärasest suurem number. Viimaste aastate keskmine maht on olnud u 40 000 – 50 000 m2 aastas, kuid see oleneb väga palju ka projektide suurusest. Hetkel on korraga töös kolm suuremat arendust, mis on arendusmahu kõrgemaks viinud. Eks suuremate projektide ettevalmistusperiood ole pikk ja neid alustatakse ikka siis, kui ehitusluba on käes ja finantseerimine ning kliendid paigas. Kuna spekulatiivseid projekte arendajad üldjuhul ette ei võta, siis ehitatavatele hoonetele on kliendid üldjuhul olemas.

Kliendid on oma soovides väga erinevad, aga kui välja tuua mõned ühisnimetajad, siis kinnisvaras on tähtsaim tegur asukoht. Samuti on oluline hoonete energiatõhusus, keskkonnasertifikaadid ja korrusepinna suurus. Neid aspekte silmas pidades oleme Golden Gate’i arendusele taotlemas LEED Platinumi keskkonnasertifikaati ja oleme üks vähestest turul, kes suudab pakkuda ühel korrusel u 2200 m2 põrandapinda.

Kuidas kirjeldate Tallinna ärikinnisvaraturu üldist seisu? Kas nõudlus ületab pakkumist või vastupidi? Ärikinnisvaraturg käib pooleteiseaastase viitega, kuid siiski ühte jalga kogu Eesti majandusega. Millises seisus see on? Optimistina ütleksin, et uue tõusu lävel. Nõudluse poolelt domineerivad turul juba aastaid IT-sektori ettevõtted, kes absorbeerivad üle kolmandiku turule lisanduvast uuest büroomahust. Viimasel ajal on väga aktiivsed olnud ka finants- ja kindlustussektori ettevõtted, kes on otsus-

tanud hakata oma peakortereid uutesse asukohtadesse liigutama. Julgen öelda, et lähitulevikus on uutesse arendustesse liikumas kõik suuremad ja tuntumad finants- ja kindlustusvaldkonna tegijad. Nõudlust seega justkui on, kuid ääremärkusena tuleb öelda, et enamasti on nõudlus uute ja kaasaegsete büroopindade järele. See ei ole üldjuhul turule tulev uus nõudlus, vaid pigem ümberpaigutatud nõudlus liikuda vanadelt pindadelt uutele. Laias laastus on u 40–50% Tallinna büroohoonetest vähemalt 15 aastat vanad. See on see segment, kus uue nõudluse tekitamiseks tuleb hooned kaasajastada ja paljud kinnisvaraomanikud sellega aktiivselt ka tegelevad.

Milline on hetkel ärikinnisvara vakantsusmäär – kas see on viimastel aastatel tõusnud või langenud? Tulenevalt üldisest majanduskeskkonnast on vakantsusmäärad praegu veidi kõrgemal tasemel kui ajalooline keskmine. Bürooturu vakantsus kõigub 10–11% vahel, mis on keskmisena veidi kõrgem, kui kinnisvaraomanikud pikaajaliselt sooviksid. Samas tuleb aru saada, et vakantsused varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, hoone vanusest ja arenduste mahust turul. Keskmisest väiksem on see uute hoonete ja atraktiivses asukohas asuvate büroode puhul. Vastupidine olukord ja rohkem väljakutseid on kesklinnast väljaspool asuvatel ning vanematel hoonetel, mida ei ole kaasajastatud. Üldprintsiibis leiavad uued kaasaegsed ja energiatõhusad äripinnad endale kasutajaid oluliselt lihtsamini kui kaasajastamata hooned ning seda olenemata kõrgemast üürihinnast.

Golden Gate

US Real Estate OÜ juhatuse liige Gert Jostov. Foto: Andres Raudjalg

Millised on praegu suurimad väljakutsed ärikinnisvara arendajatele? Kas ehitustegevust mõjutavad näiteks materjalide hinnad, tööjõupuudus või regulatiivsed nõuded?

Hetkel on minu arvates võrrandis kaks peamist tegurit, mis enne ehituse algust lahendada tuleb. Sa pead esiteks teadma, kellele sa ärihoonet arendad, kes on sinu klient ning kuidas projekti finantseerid ja kui palju see sulle maksab. Kui klient ja finantseerimise plaan on paigas, siis ehitushinnad praegu enam arendustegevust pigem ei pidurda. Jah, veel mõni aasta tagasi oli ehitushind see, mis arendada ei võimaldanud, kuid selles osas on tänapäeval palju rohkem selgust ja hinnatase on samuti normaliseerunud. Regulatiivsed nõuded hoonete sertifitseerimise puhul on kõigile uusarendustele samad ja muudavad uusehitused kallimaks ning annavad olemasolevatele hinnaeelise. Kuid see kõik on ajutise iseloomuga ja pikemas plaanis on vanema vara ümberehitamine kallim ning toode tegelikult madalama kvaliteediga.

Kuidas mõjutavad globaalne majandusolukord ja tööharjumuste muutused (nt kaugtöö populaarsus) ärikinnisvaraturgu Tallinnas? Majandusolukorra mõjust oli eespool juttu, aga kui midagi lisada, siis ehk seda, et suures pildis on Skandinaavia riikidega võrreldes Tallinna ärikinnisvaraturul veel märkimisväärne kasvuruum. Loomulikult eeldab see majandusmudeli muutumist rohkem teenustel põhinevaks, kuid sinnapoole oleme me selgelt teel. Kaugtöö mõju on oluliselt suurem maailma suurlinnades, kus tööleminek ja tulek on ajamahukas ettevõtmine. Tallinn on väike linn, kus tööletulekuaeg ei ole põhjuseks, miks kodukontoris olla. Loomulikult on tööandjad muutunud paindlikumaks, kuid ma usun, et Tallinnas on kaugtöö ja kontori vahel tervislik tasakaal leitud. Ettevõtete lõikes on see erinev ja vastav töö iseloomule. Ärikinnisvarale tuleb mõju sellest, et büroopinda inimese kohta üüritakse vähem, mis tegelikult on hea, sest ettevõtted mõtlevad paremini läbi oma büroopinna vajaduse ja on selle võrra efektiivsemad.

Millised on teie hinnangul peamised trendid, mis kujundavad Tallinna ärikinnisvaraturgu järgmiste aastate jooksul? Minu arvates peavad arendajad enam rõhku panema terviklike keskkondade loomisele, kus lisaks töökohale on ka teenused ja lähedal elamise võimalus. See omakorda tähendab varasemast suuremaid arendusprojekte ja võimekate ning kogenud arendajate olemasolu. Usun, et üksikobjektide arendamine muutub keerukamaks. Paindlikud ja klientide soove arvestavad üürisuhted, hoonete keskkonnaalane sertifitseerimine ja digitaalsed lahendused on juba praegu baashügieeni standard.

Endoveril on põnevad ajad

Milline on praegu seis ärikinnisvara arendustega? Küsimustele vastab Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk.

Millised ärikinnisvara projektid teil praegu käsil on?

Meil on põnevad ajad. Oleme toimetamas pealinna ühe olulisema uue äripiirkonnaga. Alustasime Põhja-Tallinna uue 40 700 m2 suuruse äri- ja kogukonnakeskuse Volta HUB ehitusega. Voltas on ärivõimalusteks valmimas viis hoonet, millest 30 000 m2 moodustavad erinevad äripinnad toitlustuseks, bürooks, teeninduseks ja kaubanduseks. See on hea võimalus tuua Voltasse oma ettevõtte peakontor, aga miks mitte ka spaa või kino. Wise on juba avamas oma uut kontorit Krullis. Oodatud on ka erinevad terviseteenuste pakkujad. Praeguseks oleme algust teinud kahe ajaloolise hoone rekonstrueerimisega. Käimas on Volta HUB-i esimese hoone ehitus aadressil Mootori 2, kuhu on tulekul u 6000 m2 brutopinda. Selle ajaloolise hoone ankurüürnik on MyFitness, mis avab juba 2026. aasta alguses Volta kvartalis piirkonna suurima spordiklubi. Tegemist on ühe Eesti tugevama kaubamärgiga, kelle tulek Voltasse on selge märk piirkonna atraktiivsusest. Läbirääkimised käivad ka suuremate toidukauplustega.

Viimased pinnad on saadaval ka Haabersti viadukti äärsetes Rocca Towersi kõrghoonetes.

Milliseid äripindu eelistavad ettevõtted hetkel kõige rohkem?

Siin ei ole ühest vastust. Motiivid ja ootused on erinevad, aga enim tundub olevat nõudlus suuruse ja tingimuste poolest paindlike äripindade järele. Eelistatakse isikupäraseid äripindu, kus on võimalik planeeringute kujundamisel kaasa rääkida. Olulised on ka madalad kulud, energiasäästlikkus ja eriti hinnas on jätkusuutlikult rajatud äripinnad. Neid on meil Volta kvartalisse järjest juurde tulemas.

lust, elab praeguseks u 8000 inimest. Soovime pakkuda kõigile kodu lähedal just neid tooteid ja teenuseid, mille järele on suur nõudlus. See eeldab ettevõtjate poolt usku oma tootesse, aga ka osavust see 8000 inimesele sobivalt lahendada, välja pakkuda ja ära müüa. Tegutseme selle nimel, et õiged ettevõtted saaksid Volta kvartalis selle võimaluse.

Volta kujundab Põhja-Tallinna ja ka Tallinna vaatest turgu täiesti uues suunas – arenemas on esimene terviklik ja energiasäästlik 15 minuti linna printsiibil põhinev elu- ja ärikogukond ning seda kõige paremas mõttes. Töötame aktiivselt selleks, et kaasata ettevõtteid, kes tooksid Põhja-Tallinna kõik vajalikud teenused ja mugavused.

Volta Galerii Loftide teine etapp aadressil Uus-Volta 7 on teine hoone, mille rekonstrueerimine juba käib. Tegemist on 1912. aastal rajatud ajaloolise paekivihoonega, kuhu on tulekul toitlustusja kaubanduspinnad, kõrgete lagede ja katuseterrassidega luksus- ning külaliskorterid. Hoone paikneb Volta ja Krulli kvartali tuiksoonel ning on äriliselt väga hea potentsiaaliga, tuues kokku mõlema kvartali inimesed.

Mõlemad hooned valmivad 2025. aasta lõpus.

Kõige olulisem tegur on muidugi asukoht. Hea äripind on seal, kus on äri ja kliendid. Paljud ärid vaatavad praegu Põhja-Tallinna poole just sellepärast, et Volta-Noblessneri-Krulli piirkonnast on kujunemas Tallinna uus kuldne miil, kuhu liigub elama ja töötama palju ostujõulist elanikkonda. Prognoositakse, et lähitulevikus kasvab Põhja-Tallinna elanikkond 40 000 inimese võrra.

Millised on praegusel ajal ärikinnisvara arendajate suurimad väljakutsed? Väljakutsete ees seisavad praegu need ärid, mis on terviklikust keskkonnast eemal. Eelis on neil, kes on terviklikult areneva piirkonna sees.

Volta kvartali puhul, kus arendame mitmekesist elu- ja ärikeskkonna koos-

Millised on teie hinnangul peamised trendid, mis kujundavad Tallinna ärikinnisvaraturgu järgmiste aastate jooksul? Innovatsioon tähendab minu silmis uut lähenemist ja suuremat koostööd piirkonna ettevõtjate ning elanikega. See tähendab aja- ja logistikakulu kokkuhoidu, teenuste ja toodete vahendust piirkonna sees, suurema vajaduseta kaugemale liikuda ja tarbida. Selleks ongi tarvis, et kõik olulised teenused oleksid inimestel kodu lähedal olemas.

Näiteks Volta-Krulli-Noblessneri piirkonnas elab ja töötab lähima viie aasta jooksul u 23 000 inimest ehk nõudlus teenuste järele kolmekordistub. Ettevõtja, kes oma teenusesse ja tootesse usub, kasutab kindlasti seda võimalust investeerida kasvava väärtusega piirkonda.

Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk. Fotod: Erakogu

Volta HUB toob Põhja-Tallinna kauaoodatud teenused: spordiklubi

MyFitness, toidutänava ja palju muud

Viimaste aastate arengu najal on selge, et PõhjaTallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis rõõmustas hiljuti linnaelanikke kauaoodatud uudisega.

FOTOD: Endover

Endoveri äripindade arendusjuht Olari

Vokk räägib lähemalt, milliste suurprojektide ehitus on Voltas praegu alanud ja millised uued tegijad ning teenused avavad oma uksed kvartalis juba õige pea.

Tallinna kuldne miil

Tempokas arendustegevus on toonud

Põhja-Tallinna juurde tuhandeid inimesi, kelle kohalolu kiirustab takka ka äri-

sid Põhja-Tallinnas kanda kinnitama. „On teada, et järgmise 5–10 aasta jooksul kolib linnaossa juurde veel u 40 000 inimest, kellest vähemalt pooled asuvad elama ja töötama just Voltas, selle naaberlinnakus Krullis ja Noblessneris,“ räägib Olari. „Kui mõelda kogu piirkonna arengule, on oluline rajada elanikkonna kasvuga ühes tempos linnaossa juurde teenuseid, et nii elanikel, töötajatel kui ka külastajatel oleks Põhja-Tallinnas hea ja mugav olla. On selge, et 40 000 uue elaniku tulek loob äridele vägagi soodsa keskkonna.“

Põhja-Tallinna uuselanikke iseloomustab jätkusuutlik ja kaasaegne mõtlemine, mis peab peegelduma ka linnaruumi arengus: kõik eluks vajalik võiks jääda lühikese jalutuskäigu kaugusele ja auto ei peaks olema eeldus igapäevaste käikude tegemiseks. Nii saab lahendatud ka kasvav liiklusväljakutse. „Kui asustus on tihe ja piirkonnad lahendatud 15 minuti linna põhimõttel, siis ei ole tegelikult suurt vajadust pikki vahemaid läbida,“ selgitas äripindade arendusjuht. „Meie fookuses ei peaks olema see, kuidas luua rohkem võimalusi

liiklemiseks, vaid see, kuidas planeerida linnaruumi nii, et me ei pea sedavõrd palju liiklema.“

Voltast ühele poole jääb Krulli ärilinnak, kus on valmimas Wise’i uus kontor, mis toob piirkonda juurde ligi 2500 inimest. Volta teisel küljel asub Noblessneri sadam ja mereäärne promenaad, kuhu on koondunud linna põnevaimad meelelahutuskeskused, nagu PROTO, Lennusadam ja KAI kunstikeskus, aga ka mitmed tipptasemel restoranid.

Uude Volta HUB-i on kavandatud kokku 40 700 m 2 kaasaegset ja multifunktsionaalset äripinda, mis sobivad ideaalselt kontoriteks, kaubanduseks, erinevateks teenusteks, toitlustuseks, aga ka linnaosa esimeseks spaaks või kinoks. Oodatud on ka erinevad terviseteenuste pakkujad. Voltas on selleks ideaalsed võimalused: ajalooline arhitektuur, multifunktsionaalne planeering ning äge ja terviklik keskkond vahetult kesklinna külje all.

Voltas elab juba üle tuhande uue elaniku ja kohal on ka mitmed head restoranid, pagariärid, vinoteegid, disainipoekesed, iluteenused ja grooming

lemmikutele. Kvartalisse tuleb ka uus lasteaed.

Põhja-Tallinna suurim spordiklubi MyFitness ja padelikeskus 2024. aasta novembris algas kvartalis mastaapse 1899. aastast pärineva Mootori 2 paekivihoone rekonstrueerimine, mille käigus säilitatakse hoone algupärane arhitektuur. Ajalooline hoone kutsutakse taas ellu Põhja-Tallinna suurima Volta HUB-i äri- ja kogukonnakeskusena, kuhu koonduvad mitmed teenused, mida on linnaosas pikisilmi oodatud. „Kindlustunnet ja indu ehituse käivitamiseks on andnud asjaolu, et huvi pindade vastu on üle ootuste kõrge ning ankurrentnikega on juba ka lepingud sõlmitud,“ räägib Olari. Linnaosa elanike suureks rõõmuks saavad Volta HUB-i unikaalsed ruumid koduks ka Põhja-Tallinna esimesele suurele MyFitnessi spordiklubile. Lisaks kaasaegseimale jõusaalile ja rühmatreeningutele toob Eesti kõige populaarsem jõusaalikett Voltasse eksklusiivsed butiikstuudiod ja saunaala. Spordihuviliste rõõmuks rajatakse Voltasse juba sel aastal ka padelikeskus.

Lisaks sportimisvõimalustele on Mootori 2 hoonesse oodata ühte Eesti kõige vingemat toitlustajat, kelle mitme külgne visioon võtab enda alla terve korruse. „Esimesele korrusele tuleb restoran, kohvik, pagariäri, lounge-ala ja ruumid erinevate ürituste korraldamiseks,“ kirjeldab Olari. „Selline terviklahendus on täpselt see, mis Põhja-Tallinnast praegu puudu on.“

Hoones hakkavad olema ka külaliskorterid, mis on praeguseks juba suures mahus välja müüdud. Kolmandale ja neljandale korrusele on võimalik rajada 50–800 m2 kontoripindu. „Käimas on läbirääkimised meditsiiniasutustega, aga väga oodatud on ka erinevad bürood ja teenindussalongid,“ sõnab Olari. Kokku valmib viis hoonet, millest 30 000 m 2 ehk 75 protsenti ehitusmahust moodustavad erinevad äri-, kaubandus- ja teeninduspinnad ning 25 protsenti luksuskorterid.

Ühenduspunkt kahe kvartali vahel

Alanud on ka teise märgilise tähtsusega ajaloolise paekivihoone rekonstrueerimine: Volta Galerii Loftide uus etapp. „Volta ja Krulli kvartali vaheliseks ühenduspunktiks saab olema kolmekorruseline Uus-Volta 7 äri- ja eluhoone, kus oleme alustanud ka müügiga,“ kinnitab Olari.

Ajaloolise hoone esimesele korrusele luuakse tõeliselt hea nähtavuse ja kuni 8 m kõrgete lagedega äripinnad suuruses 40–140 m2. Boonusena saab pinnad omavahel ühendada, et pakkuda huvilistele võimalust kujundada ideaalne äripind täpselt oma nägemuse järgi. „Pinnad on mugavalt ligipääsetavad mõlema kvartali töötajatele ning asunikele ja sobivad ideaalselt restoranideks, kohvikuteks või salongideks,“ räägib ta. Miks mitte tuua kahe kvartali keskpunkti linnaosa parim pagariäri, salatibaar või barber?

„Tulles vastu piirkonna vajadustele, ehitame hoone teisele korrusele uued

ja stiilsed külaliskorterid,“ lisab Olari. „Volta külje alla on kolimas mitu tehnoloogiaettevõtet, kelle rahvusvahelise tööjõu arvelt suureneb vajadus ajutiste üüripindade järele.“ Erinevalt juba valmis olevatest mikroloftidest Volta Galerii Loftide hoones tuleb Uus-Volta 7 hoonesse lisaks ühetoalistele külaliskorteritele ka 2–5-toalisi perekortereid.

Kahekorruselisele hoonele ehitatakse juurde veel ka kolmas korrus, kuhu rajatakse luksusklassi korterid vaadetega vanalinnale ja Volta rahulikule sisekvartalile.

Parim nähtavus Põhja-Tallinnas Möödunud suvel tuli live’i ka Volta uus äriveeb, kus on lisaks uutele projektidele välja toodud kvartali tervikvisioon. Lähiaastatel rajatakse kvartalisse ka kaks energiasäästlikku 16-korruselist tornmaja, mis on osa tulevast Volta HUB-ist. „Uus elu- ja ärikondlik hoone

asub Kalaranna ning Tööstuse ristmikul, mis on vaieldamatult parima nähtavusega asukoht Põhja-Tallinnas,“ sõnab Olari. Hoone kõrvalt hakkab kulgema ka täiesti uus Krulli tänav, mis ühendab omavahel Kopli ja Kalaranna tänava, tagades mugava ligipääsu igast suunast. „Tornmaja esimesele korrusele tulevad 6,3 m kõrguste lagedega esinduslikud kaubanduspinnad, kuhu sobiks nagu valatult mõne brändi esindussalong või toidupoekett, mis jääks Krulli, Noblessneri ja Volta piirkonnas elavatele ning töötavatele inimestele mugavalt paarisaja meetri kaugusele,“ ütleb ta. Hoonesse on plaanitud ka väiksemaid büroopindu ja külaliskortereid.

Volta kvartali lõppakordiks saab olema 12-korruseline Krulli 8 büroohoone, mille esimesel korrusel on 1000 m2 jagu kaubanduspinda. Ülejäänud korrustele on arvestatud peamiselt büroo- ja teeninduspinnad.

Inimsõbralik ja jätkusuutlik arendus Linnaosana on Põhja-Tallinna suurimaks rikkuseks endised tööstuslinnakud ja ajaloolised hooned, mis on andnud arendajatele unikaalse võimaluse taastada arhitektuurilise ning ajaloolise väärtusega hooneid ja mitte piirduda uusarendusega. Näiteks ulatub Volta kvartali ajalugu 125 aasta tagusesse aega, mil valmisid esimesed tehasehooned, kus valmistati kokku kümme miljonit elektrimootorit ja anti valgus Tallinna linnale. Kvartali looga saavad linnaelanikud suhestuda ka tänapäeval just tänu sellele, et endiste tehasehoonete rekonstrueerimisel säilitatakse ajalooline arhitektuur ja isikupära. Pärandit kannavad tegelikult edasi ka kvartali energiasäästlikud uusehitised, mille disain on inspireeritud kvartalile iseloomulikust tööstusarhitektuurist ja Volta legendaarsest vahvlimasinast.

Laiemas kontekstis sobitub Volta oma

olemuselt ka Põhja-Tallinnale omase rohelise mõttelaadiga. „Vanade hoonete ellu äratamine on märksa keskkonnasäästlikum ja jätkusuutlikum kui nullist uute hoonete rajamine,“ ütleb Olari. „Jätkusuutlikkuse põhimõtetel arendatav kvartal toimib valdavalt taastuvenergial. Oluline on luua linnaruumi väärtust, mis püsib arhitektuuriliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalsuselt relevantne ka järgmised 10–20 aastat. Siinkohal on Endover kindlasti teerajaja rollis.“

Volta rohe-eesmärkidest tulenevalt põhineb kvartali elektritarbimine 100% taastuvenergial, küttelahendus 69% taastuvenergial ning prügi taaskasutus on 90%.

Roheline ja liikumist

soodustav linnaruum

Volta uute ärihoonete lisaväärtuseks on ligipääsetavus ning erinevad vaba aja veetmiseks mõeldud alad. „Volta HUB-i

hoonete katustele ja terrassidele on planeeritud jalutusrajad, spordiväljakud või vaba aja veetmise alad, kus saavad käia kvartali elanikud ja töötajad,“ räägib Olari. Nii on Volta ärihoonete töötajatel võimalus pidada koosolekuid värskes õhus või teha katusel sirutuspause. Kvartali elanikel avaneb võimalus aga hoonete tipus kaunite mere- ja linnavaadete taustal piknikut pidada.

„Last but not least – me rajame kvartali keskele täiesti uue Volta pargi, mis hakkab kulgema Mootori tänavast Volta tänavani,“ lubab Olari. Volta parki rajatakse sportimise ja vaba aja veetmise võimalused erinevatele vanuserühmadele ning pargi keskele tuleb lasteaed.

Kogu kvartali parkimine on viidud maa alla või hoonete sisse, et tänavad ning linnaruum oleksid ratta- ja jalakäija sõbralikud. Lisaks rajatakse kvartalisse elektriautode laadimispunktid ja rattaparklad.

Tallinna tulevikukeskus

Lähiajal lisandub kvartalisse nii uusi äri- kui ka elupindu, vaba aja veetmise võimalusi erinevatele vanusegruppidele, toidutänav ja lasteaed. Kvartali parkimine viiakse tulevikus maa alla ja kvartali südamesse kerkib kvartalit läbiv kõrghaljastatud pargiala. Kokku 29 hoonest koosnev Volta kvartal moodustab tulevikus Kalamaja südamesse innovaatilise ja keskkonnasäästliku mikrolinna.

Praegu on kvartalis valmis 13 hoonet ja järgmised viis on ehituses ning uusimad projekteerimises. Kesklinn jääb mööda mereäärset promenaadi vaid kümne minuti kaugusele ning kogu piirkond on jalakäija- ja jalgrattasõbralik.

Lisainfo: volta.endover.ee

Kinnisvara investeeringuna: kas praegu mõistlik otsus?

Kinnisvara ostmine üüritulu eesmärgil on alati hea plaan, sest tootlust tuleks vaadata koos kinnisvara võimalike hindade kasvuga, mis viimased 30 (ja enam) aastat on olnud kasvutrendis, ütleb Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm. Ta lisab, et üüritootlus sõltub aga nii hetke rahahinnast, konkurentsist kui ka investorite kindlustundest.

TEKST: Martin Hanson / FOTO: Shutterstock

„Üürivara saab aga ka lühiajaliselt välja rentida, mis annab investorile vajalikku tootlust juurde. Nii antakse sageli korter suvekuudeks lühiajalisele üürile ja septembrist kuni maikuuni on kinnisvara pikaajalisel üüril. See pole muidugi üürilistele väga mugav lahendus, aga investori vaatest lisab tootlust,“ selgitab Tamm. Tallinna üüriturul valitseb hetkel selge ülepakkumine: detsembris oli Eesti pealinnas pakkumises üle 1500 üürikodu, mis on 30% rohkem kui tavapärane. Suur pakkumiste hulk hoiab aga üürihinna all, mis hoiab ka tootluse madala.

Elari, kuidas on mõjutanud euribori kasv üüriäri ja kuidas peaks euribori muutusi tulevikku vaatavalt arvesse võtma?

Laenuraha kallinemine mõjutas otseselt üüriäri, sest nii mõnedki üüriinves torid pidid tegema kalkuleeritud otsuse ja mõned üürikodud maha müüma, kuna jooksev kulu ei tulnud enam tuludega kokku ning peale maksmine ei tundunud ka pärast 3–4 kuud enam mõistlik. Kuna investorid on üldjuhul üüriäris laenurahaga, tuleb hinnata raha hinda täna ja siis, kui see oleks mitu punkti kõrgem. Üüriportfell võiks olla laiapõhjaline ja miks mitte jagatud kahe suurema linna vahel.

arv ja uue üürniku leidmine ei pruugi olla sedavõrd kiire, kui uude korterisse üürniku saamine. Siiani on väiksemad korterid olnud üüriäri aluseks, sest pakuvad paremat tootlust. Kõige rohkem üüritaksegi 1–2-toalisi kortereid. Samas on kasvamas ka trend ja vajadus 3–4-toaliste korterite järele just uusarendustes ja uutes elamutes. Portfell võiks olla pigem mitmekesine, aga lähtub üldjuhul likviidsuse printsiibist ja sellest, kus on potentsiaalseid kliente kõige rohkem.

Kas saab välja tuua ka linnad või piirkonnad, mida võiks eelistada?

Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elar Tamm. Foto: Arco

Üüriäri toimub küll üle Eesti, kuid investeerimise ja äritegevuse seisukohalt keskendub see peamiselt Tallinnale, Tartule ja Pärnule. Edukaks üüriäriks on oluline valida likviidsed piirkonnad, kus on tagatud nii stabiilne nõudlus kui ka võimalus investeeringust vajadusel kiiresti ja mõistlikult väljuda. Kuigi väiksemates asulates võib kinnisvara madalama hinnataseme tõttu saavutada kõrgema tootluse, tuleb arvestada, et sellistes piirkondades võib müügi- või väljumisprotsess olla märkimisväärselt aeglasem ja keerulisem. Seetõttu peaks investor enne otsuse langetamist kaaluma pikaajalist strateegiat ja piirkonna likviidsust.

oluliseks teguriks on kinnisvara halduse ja hooldusega seotud kulud, sealhulgas kindlustus ning maksud. Professionaalsed üüriinvestorid arvestavad ka ärijuhtimisega seotud kuludega, mis hõlmavad suhtlust üürnikega, igapäevaste probleemide lahendamist ning raamatupidamisteenuseid. Lisaks tuleb arvestada vakantsiga, mis kujutab endast perioode, mil kinnisvara ei ole üürile antud. Nendel kuudel puudub üürivoo tulu, mistõttu tuleb vastavad kulud katta muudest vahenditest. Vakants on seega oluline osa üüriinvesteeringu riskihaldusest ja rahavoogude planeerimisest.

Kas on ka soovitusi, kuidas sõeluda erinevate huviliste seast välja see parim üürnik?

Hea üürniku leidmine on kunst omaette, see vajab süvenemist ja julgust öelda paljudele ei. Üks oluline asi on maksevõime, aga mitte ainult. Elustiil ja üldine suhtlus on samuti tähtis, et kõik sujuks. Kinnisvaramaakler teeb päris korraliku taustauuringu nii avalikest portaalidest kui ka tasulistest, et aru saada kliendi minevikust ja maksekäitumisest. Aga ka tutvumisintervjuu ja -kohtumine on tähtis, et mõista üürilise suhtumist ning olekut.

Millist kinnisvara tasuks sellisel juhul vaadata: uusarendusi, remonti vajavat? Kas oluline on ka korteri või pinna suurus?

Kui vaadata pikemat perspektiivi, on uusarenduses halduskulu ja võimalik amortisatsioon mõistlikum. Samuti on üürihuvilistele uus kinnisvara kindlasti apetiitsem ja uued kodud tõmbavad rohkem huvilisi ligi. Samas on üüritootlus seoses kallima soetushinnaga madalam. Juba kasutatud kodud on parema tootlusega, aga probleemiks saab üürihuviliste

Millist tulukust võiks aga praegu üürikinnisvaralt oodata?

Kinnisvara üüriäri tootlikkus elukondliku kinnisvara puhul jääb 4–6% juurde aastas, sõltuvalt kinnisvara asukohast ja seisukorrast.

Milliste kuludega peaks üürikinnisvara soetamisel jooksvalt arvestama? Kui palju on üldse väljaüürimisega seotud? Üüriäri suurimaks mõjutajaks on esmajoones raha hind, kuna see määrab suure osa investeeringu tootlusest. Teiseks

Kes tänapäeval üürikliendid üldse on ja milliseid pindu otsitakse? Kindlasti saab tuua erinevusi Tallinna, Tartu ja muude linnade vahel. Suuremates linnades on üürnikud tudengid, spetsilistid ja välismaalased. Tartus on kindlasti üliõpilastest üürnike arv kõige suurem, Tallinna kõrval, ja Pärnus on suur hulk suvituskortereid, mida siis kas aasta ringi või septembrist maikuuni pikemaajaliselt välja üüritakse. Maakondades on suurem nende inimeste osakaal, kes koduostuks mingil põhjusel ei kvalifitseeru, näiteks ei ole laenuvõimekust.

Räägitakse, et ruutmeeter võib aasta lõpuks maksta hetkehinnast tunduvalt rohkem. Kuidas see üüriturgu mõjutab?

Kõrgem kinnisvarahind teeb kinnisvara kättesaadavuse kehvemaks ja kliendid peavad hakkama pigem üürima. See tähendab üüriliste huvi kasvu. Hetkel on kinnisvaraturg äraootavalt aktiivne, aasta algus pigem rahulik, mis tähendab, et kui müük ei õnnestu, proovitakse kindlasti ka üürimise teed minna, mis suure hulga pakkumiste seast võib olla päris keeruline, aga tehtav. Tuleb hinnastada vara hetkeolukorrale vastavalt.

Arco

Vara

Arco Vara Rannakalda arendus.

Arco Vara uusim, Soodi 6 uusarendus Merimetsas.

Pärnu

Millest lähtuda kinnisvara haldamisel ja hooldamisel?

Plaanid uutest ja uhketest ehitistest, olgu nendeks siis väljapaistvad ärihooned või mastaapsed elamuarendused, pälvivad sageli mitmekülgset kajastust ning pakuvad kõneainet. Vähem räägitakse erinevatest ehitistest aga siis, kui need reaalselt valmis on saanud ja inimesed või ärid hoonesse sisse on kolinud. Ometi on iga kinnisvaraprojekt reeglina pikaajaline nähtus ning on hulk erinevaid tegevusi ja põhimõtteid, mida tuleb järgida, et objektist kujuneks meeldiv keskkond nii üürnikele kui ka elanikele.

TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock

Kinnisvara haldamine on järje pidev protsess, mis ulatub vara füüsilise seisukorra eest hoolitsemisest kuni finantsjuhtimiseni, hõlmates üürimise korraldamist, tehnilist hooldust, seadusandluse järgimist ning vara väärtuse säilitamist ja kasvatamist, kirjutab haldusettevõte Naowe enda blogis.

Järgnevalt on loetletud mõned peamised haldus- ja hooldusalased põhitõed, mida tasub kinnisvara puhul järgida, et tagada seal tegutsevate äride ja inimeste heaolu.

Turvalisus. Nii eluaseme, büroopindade kui ka tootmisruumidena kasutatav kinnisvara peab kasutaja jaoks olema turvaline. Elementaarsena peavad hoones korrapäraselt toimima lukusüsteemid, et vältida kõrvaliste isikute majja pääsemist. Lisaturvalisust aitavad tagada erinevad kiibisüsteemid ning näiteks numbri- ja fonolukud.

Turvatunnet sisendavad ka hoonele paigaldatud videokaamerad, mis saavad toimida nii heidutusmeetmena varaste vastu kui ka praktilisemal moel kontrollivahendina – juhul, kui hoone on juba langenud varguse ohvriks või kui on vaja tuvastada näiteks maa-aluses parklas

aset leidnud mõlkimist, mida kitsastes parkimistingimustes paraku juhtub.

Selleks, et turvakaamerasalvestistest hiljem kasu oleks, peab hoone erinevais paigus olema küllaldane valgustus, mis on siiski vajalik ka igapäevase liikumisohutuse ja mugavuse tagamiseks.

Ohutuse tagamiseks peab hoones kindlasti olema ka tulekahjusüsteem ehk suitsuandurid, tulekustutid ja häirekellad, mis rakenduvad töösse tulekahju korral.

Heakorrateenused. Sõltuvalt aastaajast võib hooneümbrus vajada regulaarset lumekoristust või muru niitmist. Kõrgemate hindade ja pikemate ooteaegade vältimiseks palkavad kvaliteetsed kinnisvarahaldusettevõtted selliste tööde jaoks tegijad juba varakult.

Teenused, nagu prügivedu ning puhastus- ja koristusteenused, on vajalikud aasta ringi ning aitavad hoonet ja selle ümbrust puhtana hoida, et vältida hoonekasutajate jaoks ebameeldivusi.

Tehnosüsteemid. Siia alla kuuluvad nii ventilatsioonisüsteemid, soojustus, elekter kui ka veevarustuse tagamine, mis kõik on kinnisvara puhul kriitilise tähtsusega elemendid. Selleks, et

KINNISVARAHALDUR: suurim väljakutse on leida pädevaid oskustöölisi

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson sõnab, et suurim väljakutse kinnisvarahoolduses on leida pädevaid oskustöölisi, olgu nad siis palgatud või alltöövõtjad. „Mõlemal juhul kehtib üks põhimõte: töö peab olema tehtud kiirelt ja väga korralikult ning tegemist peab olema vastutustundlike inimestega, kes oskavad suhelda erinevate kliendiprofiilidega,“ lausub ta.

Pindi haldab nii kortermaju kui ka ärikinnisvara ning suuri erinevusi Tõnissoni sõnul nende kahe haldamises ei ole. Erinevus tuleb tema sõnul sisse aga tehnohoolduses. „Ärihoonetel on tavaliselt palju keerulisemad tehnosüsteemid, mille korras hoidmine nõuab kõrgemat kompetentsi ja kogemust,“ ütleb ekspert.

Milliseid isikuomadusi läheb aga heal kinnisvarahalduril vaja? „Hea haldur on loomulikult kõikides oma erialaga seotud küsimustes kompetentne, kuid iseloomuomadustest on tähtsad empaatiavõime, kannatlikkus, järjepidevus ja usk sellesse, et tema teod avaldavad mõju väga paljudele inimestele,“ kirjeldab Tõnisson.

ennetada probleemide tekkimist ja kulukaid parandustöid, on oluline omada ülevaadet tehnosüsteemide toimimisest ning neid regulaarselt kontrollida. Hooneüleste süsteemide üldise toime pidevuse jälgimiseks kasutavad haldusettevõtted tänapäeval nutikaid rakendusi ja andmekeskkondi, et tõrgete ning ebakorrapärade ilmnedes operatiivselt sekkuda.

Tehnoloogia aitab edendada energiatõhusust

Kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste toel on võimalik varasemast täpsemini jälgida ja korrigeerida hoonete energiakasutust ehk muuta hooneid energiatõhusamaks. Ühe näitena tuuakse Datakwipi blogis välja arenenud energiahalduse süsteemid – süsteemiga ühendatud nutikad arvestid ja sensorid laovad silme ette reaalajas andmed hoone energiakasutuse kohta ning aitavad pikema aja jooksul jälgida energiatarbimise mustreid.

Samuti kasutatakse erinevaid hoone automatiseerimissüsteeme, mis integreerivad hoone juhtimisfunktsioonid, nagu valgustuse ja HVAC-süsteemid (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed), et optimeerida seadmete tööd ning vähendada hoone energiakulusid.

Allikad: naowe.ee, datakwip.com, buildium.com, lodgeservice.com

Miks on vaja sõlmida kodukindlustus?

Oma kodu ja pere kaitseks saab iga inimene palju ära teha. Üheks lihtsaks võimaluseks on kindlustada kodu õnnetuste ja ootamatuste vastu.

TEKST: Kristi Roog ja Hendrik Ungerson, halduspluss.ee

Kodukindlustus peakski andma kindlustunde, et kui meie kinnisvaraga juhtub õnnetus, ei pea me muretsema, sest saame toetuda kindlustusfirma abile oma eluaseme taastamisel. Lisaks oma kodu neljale seinale ja põrandatele saab kodukindlustuse kaitse alla lisada ka koduse vara.

Kodukindlustus aitab ootamatute ja ettenägematute sündmuste korral, kui teie kinnisvaraga juhtub õnnetus. Tuli, vesi või vargad ei tekita kahju mitte ainult korterile endale, vaid ka mööblile, tehnikale ja muule varale. Paraku ei ole õnnetusjuhtumite eest keegi kaitstud ja kindlustust vajavad kõik, sest paljudel ei ole kodu taastamiseks või uue soetamiseks vajalikku summat tagataskust võtta. Siin tulebki appi kindlustus.

Koduse vara kindlustussummat määrates tuleks mõelda rahale, millega suudate oma uue kodu sisustada. Juba pelgalt vannitoa renoveerimine ja sisustamine võib maksta 10 000 eurot. Ka siis, kui kodus peaks toimuma tulekahju ja hävib vaid üks tuba koos sisustusega, immitseb suitsuving ning tahm ka teiste tubade mööblisse ja riietesse. Sellise kahju likvideerimine võib kokkuvõttes olla päris kulukas.

Kaitse nii kodu kui ka vara

Väga sageli arvavad inimesed, et kodukindlustus on oluline vaid laenu andnud panga jaoks. Nii tehakse ainult minimaalne kindlustus, jättes kindlustamata kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad. See on tegelikult viga. Kõige mõttekam on sõlmida koguriskikindlustuse leping, mis tagab nii korterile kui ka varale maksimaalse kindlustuskaitse. Korteri või korteriomandiga koos on automaatselt kindlustatud ka selle juurde kuuluv keldriboks või panipaik ning kui kindlustatud on ka kodune vara, laieneb kaitse näiteks keldriboksis või panipaigas asuvatele asjadele. Nii

et kui mõni kurikael teie keldrisse sisse murrab ja viib sealt näiteks ära jalgratta, kuulub see hüvitamisele.

Probleem võib muutuda veelgi suuremaks, kui teie korterist või hoonest alguse saanud veeõnnetus või tulekahju peaks kahjustama naabrite vara, sest teilt kui õnnetuse eest vastutajalt nõutakse siis nende kulude hüvitamist.

Selle katteks on parim võimalus sõlmida lisaks vastutuskindlustus, mis hüvitab kolmandale isikule tekitatud kahju ning laieneb muide üle kogu Eesti ja tervele perele. Näiteks kui teie laps lõhub kogemata kaupluse klaasvitriini ära ja kauplus esitab teile selle hüvitamiseks nõude, maksab vastutuskindlustuse olemasolul selle hüvitamiseks vajamineva summa kindlustus.

Esmakordselt kindlustuslepingut sõlmiv inimene vajab kindlasti nõustamist ja selleks on parim võimalus kasutada kindlustusnõustaja abi, kes selgitab, mida kindlustuspaketid sisaldavad ning mis on parim lahendus teie kodule ja kodusele varale. Lepingu sõlmimisel tuleb alati tutvuda ka kindlustustingimustega ja vajadusel pidada nõu asjatundjaga.

Halduspluss võtab enda hoolde teie kodu ja kinnisvara haldamise ühiskonnas kehtestatud õigusaktide ning omaniku püstitatud eesmärkide ja piirangute alusel. Haldusplussi prioriteet on kvaliteetne, kiire ja professionaalne hoonete haldusteenus, mis tagab teie kodu ja kinnisvara majandusliku säilivuse ning kauakestvuse. Vaadake lähemalt: halduspluss.ee

Kodukindlustuse sõlmimise meelespea:

Kindlustust valides tasub võtta pakkumised erinevatest kindlustusseltsidest.

Kindlustusmaaklerfirmad pakuvad kliendile võimalust saada n-ö koondpakkumine, kus on pea kõikide Eestis tegutsevate kindlustusseltside kodukindlustuse pakkumised.

Sobivaimat pakkumist valides pöörake tähelepanu lepingutingimustele, kaetud riskidele, omavastutuse suurusele, välistustele ja lisatingimustele.

Näiteks koduse vara kindlustamise puhul on alati mõistlik valida minimaalne võimalik omavastutus. Siiski tasub teada, et kindlustusmakse suurus oleneb suuresti ka omavastutuse suurusest – st mida suurema summaga inimene ise kahju korral vastutuse võtab, seda soodsamaks muutub kindlustusmakse. Küsige nõustajalt küsimusi ja arutage kõik tingimused temaga läbi, et vältida kahjujuhtumi korral ootamatuid üllatusi!

Vastutuskindlustus säästab suurtest kulutustest, mis kaasnevad teistele tekitatud kahjudega. Kui nt korteris puruneb segisti, millest välja voolanud vesi kahjustab korrus allpool asuvat korterit või teie korterist alguse saanud tulekahju korral saab kahjustada ka naabri korter.

Kodukindlustusleping sõlmitakse enamasti üheks aastaks ja seda saab pikendada aasta kaupa. Selleks saadetakse teile meeldetuletus e-postkasti või võetakse telefoni teel ühendust. Mõni selts pakub võimalust sõlmida ka näiteks kolme- ja viieaastase perioodiga kindlustust. Enamasti on sellisel poliisil aastamakse soodsam. Lepingu võib lõpetada soovi korral muidugi ka varem.

Professionaalne maakler

viib unistuste koduni

Viimastel aastatel toimunud muutused kinnisvaraturul on toonud esile maakleriteenuse tähtsuse. Kodu soetamine ei ole enam pelgalt isiklik otsus, vaid keerukas protsess, mis hõlmab turu tajumist, läbirääkimisi ja juriidiliste küsimuste lahendamist. Maakler on see, kes aitab leida õige lahenduse igal sammul.

TOIMETAS: Sven Sula / FOTOD: Shutterstock

Eksperdid kinnitavad, et 2025. aasta algus on koduostjatele soodne aeg kinnisvara soetamiseks. „Hinnad püsivad stabiilsena ja turuaktiivsus on hooajaliselt madal,“ tõdeb Mihkel Eliste kinnisvarafirma Arco Vara uudisterubriigis, analüüsides möödunud aasta viimase kuu kinnisvaraturgu. Järelturukorterid on küll jätkuvalt populaarseim valik, kuid nende pakkumine väheneb. Samal ajal lisavad uusarendused valikuvõimalusi, eriti suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu. Väikelinnad, näiteks Rakvere ja Paide, pakuvad aga taskukohaseid alternatiive. Niisiis on koduotsijal küll valikuvõimalusi, kuid õige lahenduseni jõudmine võib osutuda keerukaks.

Maaklerite professionaalsusest saab võtmetegur

Maakleriamet on viimastel aastatel teinud muljet avaldava arenguhüppe. „Erialaliitude ja kinnisvarafirmade ühistöö tulemusel on maakleriamet muutunud taas ihaldusväärseks,“ rõhutab Pindi Kinnisvara personalijuht Ruth Tamsalu mullu septembris ettevõtte kodulehel ilmunud artiklis „Maakleriamet on väga nõutuks muutunud“.

Tamsalu sõnul ei ole maaklerid enam „üksiküritajatest põlve otsas nikerdajad“, vaid tugevalt välja koolitatud spetsialistid, kelle kutseoskused vastavad kaasaegse turu nõudmistele. „Eriti praegusel loiul turuperioodil, kui kinnisvara müük vajab professionaalset lähenemist, on nõudlus maaklerteenuse järele märkimisväärselt kasvanud,“ lisab Tamsalu

Unikaalsus nõuab erioskusi

Erinevalt tavakinnisvaraturust on luksuskinnisvara sektor vähem vastuvõtlik hinnalangustele ja tuleb majanduskriisidest paremini välja. Hinnad püsivad enamasti stabiilsena ja kui müüjad ei saavuta soovitud hinda, võetakse objekt tihti müügist maha. Luksuskinnisvara ostjate huvi püsib, kuna tegemist on haruldaste ja eksklusiivsete objektidega, millele leidub alati nõudlust.

„Kõige olulisemad tegurid, mida luksuskinnisvara ostjad otsuste tegemisel arvestavad, on objekti unikaalsus, eksklusiivsus ja erilisus,“ selgitavad luksuskinnisvara büroo Christie’s International Real Estate Signature maaklerid Triin Loodus ja Jelena Kuzmenko

Selle sektori ostjad ei tee kergekäelisi otsuseid, vaid keskenduvad kas oma otsesele vajadusele või objekti erakordsetele omadustele. „Näiteks on kõrged laed, eriline arhitektuur või ainulaadsed vaated sageli otsustavateks teguriteks,“ lisab Kuzmenko Majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus on vähendanud välisinvestorite huvi, kuid kohalik turg on endiselt elav. „Kui võrrelda praegust olukorda aastatega 2021–2022, on ostjad muutunud ettevaatlikumaks: tehinguid toimus eelmisel aastal vähem, otsused võtsid kauem aega ja lõplik hind kujunes tihti intensiivsete läbirääkimiste käigus. Vastupidiselt prognoosidele, et kõrged intressimäärad toovad kaasa paanikamüügi, ei ole seda siiski lukskinnisvara turul juhtunud. Turg on rahulik ja keegi ei kiirusta. 2024. aastal müüsime kaks kõige kallimat eramut Eestis, mille mõlema hinnad ületasid kahe miljoni piiri,“ toob Loodus esile, rõhutades, et nõudlus eksklusiivsete objektide järele on alati olemas.

Koduostja lihtsalt vajab maaklerit

Professionaalne maakler on kodu ostja jaoks rohkem kui lihtsalt vahendaja. „Varajased ostud võivad pakkuda paremat hinna ja kvaliteedi suhet, kui valida sobiv hetk ning asukoht,“ rõhutab Mihkel Eliste, viidates turu hooajalisuse mõjule

Maakleriteenus on koduostja jaoks hindamatu abivahend, mis pakub nii turuülevaateid, praktilisi lahendusi kui ka professionaalset tuge kogu tehinguprotsessi vältel. Olgu tegu tavalise korteri või luksusliku villaga, maakler aitab leida just selle õige kodu ja tagab, et kõik detailid on hoolikalt läbimõeldud. Nüüd on aeg teha oma kinnisvaraunistused teoks! „Pangad üldjuhul ei finantseeri puuduliku dokumentatsiooniga varasid, seega tuleb esmalt lahendada kõik juriidilised probleemid, et tagada kõigile osapooltele edukas tehing,“ toob Jelena Kuzmenko välja ühe võimaliku komistuskivi, mille puhul maakler abistada saab.

Äriruumid vahemikus 25–800 m2

Büroo-, kaubandus- ja teeninduspinnad

Esimene A-klassi ärihoone valmib 2025. aasta sügiseks

Kodulaenu taotleja ABC

Kodulaenu taotlemine on üks neist olulistest teemadest, mis kinnisvaramaailmas vist kunagi „moest“ ei lähe. Mida aga sealjuures silmas tasuks pidada ja mille põhjal pank taotlejate maksuvõimekust hindab? Näpunäiteid ja soovitusi jagavad Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova ning LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.

TOIMETAS: Liisbet Estra FOTO: Shutterstock

Panga silmis määravad kliendi maksevõime erinevad asjaolud „Kodulaenu saamist ja võimalikku laenu summa suurust mõjutab esmalt laenutaotleja maksevõime ning seejärel laenu tagatiseks mineva kinnisvara väärtus,“ räägib Ossipova. „Koos taotletava kodulaenu maksega võivad laenutaotleja olemasolevate laenude kuised maksed moodustada kuni 50% tema või leibkonna igakuistest sissetulekutest,“ täpsustab kodulaenu äriliini juht.

Kui laenutaotleja maksevõime on piisav, siis järgmise sammuna vaatab pank üle laenu tagatiseks pakutava kinnisvara väärtuse ja likviidsuse. „Oluline on, et laenutaotleja suudab ise panustada oma rahaga või lisakinnisvara tagatisega. Omafinantseeringu osakaal peaks tehingus olema vähemalt 15%, kuid seda määra saab vähendada kuni 5%-ni, kasutades näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) pakutavaid käendusi,“ selgitab Ossipova.

„Laenutaotleja enda puhul vaadatakse eelkõige tema sissetulekut, töökoha stabiilsust, tausta üldisemalt, teiste kohustuste olemasolu ja ka finantskäitumist,“ räägib Vatsel ja soovitab alati kliendil eelnevalt läbi mõelda, kuidas oma positsiooni tugevdada ning laenu riskantsust panga silmis vähendada.

„Laenukliendile lisab tugevust näiteks kaastaotleja olemasolu. Kasuks tulevad ka säästud ja see, kui klient on võimeline ka omafinantseeringuna suurema summa koduostu investeerima,“ lisab eraisikute finantseerimise juht.

Vaata kriitiliselt üle oma finantskäitumine

Maksevõime ja tagatiseks pakutava vara väärtuse kõrval on ka Ossipova sõnul üks olulisemaid faktoreid laenutaotleja senine finantskäitumine: „Kui maksehäireregister näitab arvukalt varasemaid võlgnevusi, on keeruline pangale selgeks teha, miks peaks pank seekord inimest usaldama.“

„Iga panga jaoks on finantskäitumise murettekitavaks märgiks ka hasartmängud, sh spordiennustuste ja ka arvutimängudele kulutatud summade igakuine maht. Kui sellised kulud on mõõdukad, ei takista need kodulaenu saamist, ent kui hasartmängudele kulutatakse regulaarselt suuri summasid, näeb pank selles ohumärki,“ nendib Ossipova. „Teisalt, kui kliendil on varasem laenukogemus olemas ja ta on laene tagasi maksnud korrektselt, on pank tavaliselt valmis uuele laenule pakkuma ka soodsamat intressi,“ soovitab Coop Panga kodulaenu äriliini juht oma fi -

Veendu, et sul on stabiilne igakuine sissetulek, ja vajadusel suurenda või stabiliseeri oma tulusid. NB! Kindlasti veendu, et sinu sissetulek on seaduspärane – ümbrikupalka pangad ei aktsepteeri.

Jälgi, et igakuised kulud ja tulud oleksid tasakaalus, ning hakka aegsasti koguma laenu sissemakset.

Veendu, et sul ei ole tasumata võlgu.

Ole pangale lojaalne klient – nii võid tulevikus saada soodsama intressimäära. KARIN OSSIPOVA

Nipp sissemakse kogumiseks

Kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mida kantakse tavaliselt 25–30 aastat. Esimene kodu võiks olla selline, mille sissemakseraha suudab üksikisik või leibkond koguda 2–3 aasta jooksul. Sissemakseks raha kogumisega alustamiseks tuleks esmalt üle vaadata kõik oma kulud ja tulud ning leida esmalt võimalus kasvõi näiteks saja euro kõrvale panekuks kuus. Oluline on seda teha järjepidevalt ja võimalusel aja jooksul sissemakseks kogutavat summat suurendada – vajadusel võib proovida selleks leida ka lisatööd. Sissemakse kogumiseks on mõistlik avada lisakonto või kogumishoius, mille pealt on võimalik teenida ka intressi.

nantskäitumisele otsa vaadata ja seda vajadusel korrigeerida.

Lisaks hindab pank ka laenutaotleja töökoha stabiilsust. „Töökoha stabiilsuse osas tuleb kasuks see, kui klient on juba mõnda aega töökohal töötanud. Lisaks aga analüüsime ka seda, et kui klient peaks praeguse sissetuleku kaotama, siis kui keeruline või kerge oleks tal uus sissetulek leida,“ selgitab LHV eraisikute finantseerimise juht.

Kinnisvara puhul on Vatseli sõnul oluline selle seisukord, asukoht, atraktiivsus ja ka energiatõhusus. Samuti mängib rolli see, kas dokumentatsioon on korras või esineb vajakajäämisi. „Pangana on kõige lihtsam laenu anda kodude ostmiseks, mis on heas korras, mille järele on suurem nõudlus ning millel on kasutusluba ja muud dokumendid korras,“ lisab ekspert.

Catlin Vatsel Foto: Hendrik Osula

Karin Ossipova Foto: sergeizjuganov.com

Kas osta või üürida?

Selge see, et katust pea kohale vajab igaüks. Ent kas maksta selle eest lõivu pangale või üürileandjale – selles on küsimus. Kinnisvaramaakler Kadi Pettai nendib, et vastus sellele küsimusele sõltub suuresti majanduslikust võimekusest, elustiilist ja pikaajalistest eesmärkidest.

TEKST: moodnekodu.ee / FOTOD: Shutterstock

Panga uksele tasub koputama minna, kui on võimalik teha sissemakse ja hinges soov luua pikaajaline kindlustunne oma kodu omamise kaudu. Üürimine passib aga hästi neile, kes ei soovigi püsivalt ühes kohas elada ja kelle vaba hing ihkab liikuvust ning vabadust. Igal juhul tasub aga kaaluda oma rahalisi võimalusi, pikaajalisi plaane ja elustiili, et teha parim otsus.

Üks või teine?

Kadi Pettai soovitab eelkõige rendile mõelda, kui tulevikuplaanid ei ole päris kindlad. Ehk tahad proovida elu teises riigis või linnas ega suuda täpselt ettegi kujutada, milline su päriskodu olema peaks. Üürimine annab vabaduse oma elukohta kiiresti muuta, ilma et peaksid muretsema vara müügi või laenukohustuse pärast.

Üürilepingut on võimalik mõistliku etteteatamisajaga lõpetada, nii et saad vaba linnuna edasi liikuda, kui tekib uus töövõimalus, leiad unistuste kodu või soovid lihtsalt elukohta vahetada. Ka rahakotti ei pea liigselt koormama – üürides väldid suure sissemakse tegemist, mis kodu ostmisel vajalik on. Üürikodud on sageli ka möbleeritud, nii et sa ei pea mööbli- ega tehnikapoodides liialt või üldse aega kulutama.

Ostmisele tasuks aga mõelda, kui tekib majanduslik võimekus – suudad teha sissemakse ja tead, et saad iga kuu laenumaksed tasutud. On suur pluss, et laenuperioodi lõpus kuulub kodu täielikult sinule. See tähendab, et oled panustanud enda tulevikku, mitte maksnud kellegi teise vara eest.

Pikas perspektiivis on see sageli ka soodsam. Oma tuba, oma luba – ostetud kodus on ka täielik vabadus teha sisekujunduslikke muudatusi vastavalt oma maitsele ega pea järgima üürileandja reegleid ja piiranguid. Kokkuvõttes võiks üürida, kui vajad paindlikkust ja pole valmis suureks alginvesteeringuks. Osta tasub aga siis, kui oled valmis püsivaks lahenduseks ja soovid investeerida oma tulevikku.

Esimese kodu ostmine võibki olla hirmutav, ent ole valmistunud Esimese kodu ostuga seoses võib öelda, et see on sageli suurim investeering, mida inimene elus teeb. Pole ime, et seda otsust vaagitakse pikalt. Pettai tõdeb, et paljud esmakordsed koduostjad jagunevad kahte gruppi: ühed, kes teavad väga täpselt, mida nad otsivad, ja teised, kel pole kindlat ettekujutust, milline peaks kodu olema. Oma esimese kodu ostu plaanides on tema sõnul esimene samm panna paika eelarve ja suhelda kodupangaga. See aitab kitsendada valikuvõimalusi ja fokusseerida otsinguid.

Kui plaanid lähiaastatel perelisa, tasub kohe võtta suurem elamispind.

Teiseks tee ring ümber piirkonnavalikule. Prioriseeri olulised ja meeldivad omadused. Kuna sageli on valikus mitmeid häid kodusid, tasub soove tähtsuse järgi reastada. Kui olulised kriteeriumid on täidetud, aitavad meeldivad

Kadi Pettai

Foto: Erakogu

Kodu ostes oled panustanud enda tulevikku, mitte maksnud kellegi teise vara eest.

lisaväärtused otsust langetada. Näiteks kui otsid kahetoalist korterit Mustamäel, võib valik olla lai. Siis on abiks, kui tead täpselt, mis sulle veel oluline on –ehk sportimisvõimalused, rohealad?

Maakleri sõnul on ostjad hakanud väga oluliseks kriteeriumiks pidama küttelahendusi. Maaküte ja päikesepaneelid on näiteks suurepärased valikud, kuna need vähendavad energiakulusid ning on loodussäästlikumad. Planeering ja kodu praktilisus mängivad samuti suurt rolli. Läbi tuleb mõelda, kas magamis- ja eluruumide paigutus on loogiline, kas vannitube on piisavalt ning millised on vaated.

Kui plaanid lähiaastatel perelisa, tasub kohe võtta suurem elamispind, et säästa end hilisematest kolimiskuludest ja -muredest. Samuti on äärmiselt oluline kodu kvaliteedi hindamine. Enne ostu tasuks kindlasti kontrollida seisukorda – et ei esineks niiskusprobleeme, hallitust ega struktuurilisi kahjustusi, vaadata üle vee- ja elektrisüsteemide töökord ning küttesüsteemi efektiivsus. Selles osas tasub

kindlasti suhelda naabrite ja korteriühistu juhatusega.

Aga mis peamine – usalda oma sisetunnet. Kuigi kõik olulised kriteeriumid võivad paberil klappida, on kodu ostmisel väga oluline ka „oma kodu“ tunne. Võta aega ja vaata kodu erinevatel aegadel, kujutle seal elamist – kas näed, kuidas mööbel paigutub või kuidas veedad aega perega? Kui tunne on õige ja kõik kriteeriumid täidetud, siis on see ilmselt õige valik.

Ära neid vigu tee

Kadi teab oma kogemuste põhjal, et esmaostjad kipuvad olema oma esimesest kodust nii elevil, et keskenduvad vaid emotsioonidele ja unustavad detailid. Ta soovitab pidada pausi ja keskenduda olulisele. Näiteks tuleb uurida, kas korterimüüjal on volitused seda müüa, milline on omandivorm ning kas korteriühistu toimib. Samuti on oluline teada, kas ühistul on laenukohustusi või plaan peagi võtta ette maja renoveerimistööd. Notari juures sõlmitav ostu-müügileping on vajalik, et kinnitada tehing ametlikult. Oluline on, et kõik kokkulepped – näiteks mööbli üleandmine või parandustööd – kajastuksid lepin-

Müüja vastutab ka pärast tehingut varjatud puuduste eest.

Kes küsib, saab ka vastused

Esmase koduostjana kipub tihtipeale olema kõik nii uus, et ei oskagi midagi väga küsida. Kadi toob välja küsimused, mida tasub kindlasti müüjalt uurida.

Millised on korteri kommunaalkulud (vesi, küte, elekter, prügivedu, haldus, remondifond)?

Milliseid renoveerimistöid on ühistu teinud ja millised on tulevikuplaanid?

Kes on naabrid? Püsielanikud või üürnikud, noored pered või üksinda elavad inimesed?

Kuidas on korraldatud parkimine? Kas korteril on oma parkimiskoht?

Kui lähedal on lasteaiad, koolid ja muud vajalikud asutused?

Kui kaua võtab aega tööle või kesklinna sõit, eriti tipptunnil?

Kuidas on lood kuritegevusega piirkonnas?

Millal tehti korteris viimati remont ja kas midagi plaanitakse enne sinu kolimist uuendada?

Kas trepikojauksed käivad lukku ja kuidas saavad külalised sisse?

gus. Müüja vastutab ka pärast tehingut varjatud puuduste eest, seega on ostjal õigus mõistliku aja jooksul võimalikest probleemidest teada anda.

Finantside planeerimine on koduostu puhul kriitiline. Tuleks realistlikult hinnata oma võimekust nii sissemakse kui ka igakuiste laenumaksete osas. Erinevate pankade pakkumiste võrdlemine aitab leida parima laenu tingimused ning ära unusta kaasata ka kutselist hindajat, kelle hinnangut pangad aktsepteerivad.

Lisaks tasub kontrollida, et korteril oleks kasutusluba ja see poleks seotud kehtiva üürilepinguga. Uue arenduse puhul on arendaja tausta uurimine samuti oluline, et veenduda projekti usaldusväärsuses.

Kas trepikotta võib jätta lapsevankri või jalgratta?

Kas lemmikloomad on lubatud ja millised on suitsetamisreeglid? Millistesse tubadesse paistab päike?

Kas korteril on varjatud puudusi, millest peaks teadlik olema?

Mida hind täpselt sisaldab –kas mööbel ja tehnika jäävad korterisse?

Miks omanik korterit müüb ja kui kaua ta seal elanud on?

Kui vana on maja katus, torustik, elektrijuhtmestik ja küttesüsteem?

Kas ühistul on võetud laen, mille tasumisse pead tulevikus panustama?

Kui kaua on korter müügis olnud?

Lihtsad nipid kodu värskendamiseks

Kinnisvara väärtuse tõstmine kodusisustuse abil on nutikas ja kulutõhus viis, et muuta kodu atraktiivsemaks nii potentsiaalsete ostjate kui ka iseenda jaoks. Kuidas siis kasvatada kinnisvara väärtust, keskendudes trendikatele, praktilistele ja pikaajalistele lahendustele?

TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock

Planeeri hoolikalt

Kodusisustus ja -kujundus on määrava tähtsusega, sest see mõjutab, kuidas inimesed ruumi tajuvad. Lihtsad, kuid läbimõeldud muudatused teevad kodu terviklikumaks, kaasaegsemaks ja funktsionaalsemaks. Sisekujunduse abil on võimalik rõhutada ruumi tugevaid külgi ja peita võimalikke puudusi, luues samal ajal keskkonna, mis on nii esteetiline kui ka praktiline.

Väiksemas kodus saab näiteks avatud planeeringuga luua mulje avaramast ruumist, mis sobib paremini kaasaegse elustiiliga. Kui seinad on eemaldatud, saab ruumide piire visuaalselt määratleda mööbli, vaipade või valgustuse abil, säilitades nii nende praktilisuse.

Meeles tuleb pidada ka seda, et hea ruumilahendus hõlmab korralikke hoiulahendusi, mis aitavad luua korrastatud ja organiseeritud keskkonna. Sisseehitatud kapid ja riiulid mitte ainult ei säästa ruumi, vaid suurendavad ka visuaalset korrektsust. Väiksemates ruumides on praktilised mitmeotstarbelised mööbliesemed, näiteks hoiukastidega voodid või panipaikadega diivanid.

Esmamulje on oluline Kui soovid kodu müüa, on oluline potentsiaalsetele ostjatele jätta hea esmamulje. Tihti unustatakse ära aga see, et esmamulje algab juba kodu välisuksest. Visuaalselt atraktiivne ja hästi organi-

seeritud esik ning uks jätavad mulje kodust, mille eest on hoolt kantud. Näiteks võib välisukse värvimine erksa ja modernse tooniga, nagu tumesinine või punane, lisada isikupära. Kui sätid ukse kõrvale ka taime ja vahetad välja vanad uksematid, tekib kutsuv ning maitsekas sissepääs.

Valgusemäng

Valgus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ruumi tajumist. Kaasaegne sisekujundus eelistab õhulisi ja valgusküllaseid interjööre, kus loomulik ning kunstlik valgus on tasakaalus. Nii-

siis kui tahad, et kodu mõjuks modernselt ja avaralt, pead oskama valgusega mängida.

Näiteks saab ruumi avaramaks muuta kergete linaste kardinate abil, mis lasevad valgusel vabalt tuppa pääseda. Peeglid, mis on paigutatud kitsastesse koridoridesse või väikestesse ruumidesse, loovad aga visuaalselt avarama mulje. Kui loomulikku valgust napib, on abi ka kunstliku valgustuse oskuslikust kasutamisest. Mitmetasandiline valgustus: LED-lambid köögikappide all, suunatud laevalgustid ja pehmed laualambid loovad näiteks mõnusalt hubase atmosfääri.

Trendid ja ajatu disain Kuigi trendid mängivad olulist rolli, on alati mõistlik kombineerida neid ajatu disainiga. Klassikalised värvitoonid, nagu valge, beež ja hall, on suurepärane baas, mida saab täiendada trendikate aktsentidega, nagu moodsad valgustid, tekstiilid või pilkupüüdvad dekora-

tiivelemendid. Materjalide poolest on looduslikud valikud, nagu puit ja kivi, alati hea variant, sest need toovad ruumi sooja ja autentsuse tunde.

Loo kodutunnet

Ka rohelus ja taimed on lihtne viis, kuidas kodu värskendada, sest lisaks visuaalsele atraktiivsusele parandavad taimed õhukvaliteeti ja loovad rahuliku atmosfääri. Näiteks toob suur viigipuu elutoa nurgas ruumi elu ja täidab suure tühja ala. Väiksemad taimed, nagu kaktused või sukulendid, sobivad hästi vannituppa või köögi aknalauale. Samuti lisavad hubasust hästi valitud dekoratsioonid. Tekstuursed padjad, käsitöövaibad ja kvaliteetsed keraamilised esemed loovad isikupärase ning maitsekalt kujundatud keskkonna.

Nutikas ja energiatõhus

Elu lihtsamaks ja mugavamaks tegemiseks tasub investeerida ka kodu nutikuse ja energiatõhususe suurendamisse. See ei tõsta ainult väärtust, vaid vähendab ka igakuiseid kulusid. Kaasaegsed aknad, LED-valgustus ja efektiivne küttesüsteem aitavad muuta kodu energiasäästlikumaks. Nutikad tehnoloogiad lisavad aga modernsust ja praktilist väärtust. Näiteks automatiseeritud valgustus, mida saab juhtida liikumisandurite või nutitelefoni abil, suurendab nii kasutusmugavust kui ka energiasäästu. Turvasüsteemid, nagu kaugjuhitavad lukud ja kaamerad, loovad lisakindlust. Energiatarbimise jälgimiseks mõeldud seadmed, nutikad termostaadid ja koduseadmed muudavad kodu igapäevaseks kasutamiseks veelgi mugavamaks ning energiatõhusamaks.

Allikad: propertymark.co.uk, revive.realestate, weknowboise.com

VÄIKE-RAE arendus polegi nii väike kui nimi ütleb, piirkonna

arendus hõlmab endas üle 800 korteri ja ridaelamuboksi!

Uus linnaäärne elukeskkond asub Rae vallas Rae külas piisavalt kaugel linnakärast, kuid küllalt lähedal linna mugavustele.

Kortermajade arendus on etapiviisiline.

Alustatavas järgus on planeeritavate majade arv kokku 24. Need valmivad lõplikult 8–10 aasta jooksul.

Tegemist on B-energiaklassi majadega. Majades on lift ning kütteks kasutatakse maagaasi, mis korterisiseselt ehitatakse valmis vesijuhitava põrandaküttena ja mida saab reguleerida digitaalse termostaadi abil. Hea õhukvaliteedi tagab korterites lokaalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Kortermajade keskele arendatakse mugav rohepark – mõnusate puhkealade, istepinkide, ojade, välijõusaali ja laste mänguväljakutega.

Piirkonna arendamisel on võetud arvesse lastega perede heaolu.

Pargis saab piknikut pidada ja väiksematel lastel silma peal hoida. Pargis on voolav vesi ja ülekäigusillad.

Tutvu arendusega:

STELLAR –uhkete vaadetega tõelised südalinnakodud

Tallinna keskseimas asukohas valmib juba 2027. aasta suvel 16-korruseline kõrghoone Stellar, mille uued kodud on luksuslikud, moodsad ja keskkonnasäästlikud.

Stellari valikus on ühe- kuni viietoalised 30–160 ruutmeetri suurused avarad ja valgusküllased korterid. „Jah, Stellar on väga üheselt elumaja, sinna ei tule ühtegi büroopinda. Stiilipuhas city elu –kõrged laed ja lummavaid vaateid pakkuvad maast laeni aknad, terrassid ning rõdud,“ kirjeldab arendust Novira Capitali müügijuht Taavi Reimets. Tema kinnitusel ei saa Tallinna linna seatud kõrghoonete teemaplaneeringute järgi ükski hoone tulevikus Stellari kõrgemate korruste elanike merevaadet ka varjutama hakata. „Koos ehitusega algas ka müük ja mitmed just kõrgemate korruste korterid broneeriti esimeste hulgas,“

peab Reimets oluliseks hoiatada võimalikke huvilisi otsusega mitte liigselt venitada.

Mugav asukoht linna südames „Veel rohkem kesklinnas on praegu Tallinnas uue kortermaja asukohta pea võimatu ette kujutada,“ arutleb müügijuht ja lisab, et Stellar toob niinimetatud Kompassi asumisse ümbritseva keskkonnaga sobituvat uut linlikku kvaliteeti ning elegantset ja väärikat arhitektuuri. „Kõik südalinna elu mugavused on Stellarist käeulatuses, kuid samas asub ta rahuliku põiktänava ääres ehk on suuremast tänavamelust siiski võrdlemisi eraldatud,“

räägib Reimets. Tõepoolest – vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asuvad mitmed koolid ja lasteaiad, pargid ning spordirajatised, aga ka suur hulk erinevaid kauplusi, restorane ja kohvikuid.

Roheline hooviala ja keskkonnasäästlikud lahendused Elukvaliteeti tõstab veelgi Stellari juurde planeeritud lopsaka rohelusega hooviala, mis pakub mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi. „Puhkealade ja mänguväljakuga hoov on lahendatud nii, et sobiv keskkond vabas õhus aja veetmiseks oleks nii lastel kui ka täiskasvanutel,“ kirjeldab müügijuht ja kiidab kogu läbimõeldud ter-

vikut. Hoone arhitektuurse lahenduse on loonud Pluss arhitektid Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson koostöös Meelis Pressi arhitektidega.

Hoone projekteerimisel on pandud suurt rõhku keskkonnasäästlikele ja kaasaegsetele lahendustele ning see vastab A-energiaklassile ja LEED Goldi sertifikaadi nõuetele. Loodushoidlikud ehitusmaterjalid ja uuenduslikud nuti kodusüsteemid aitavad tagada meeldiva sisekliima, kuid hoiavad ka kulusid kontrolli all. „Kodu Stellaris on energiasäästlik ja mugav, toob inimesed tagasi kesklinna ning vähendab väiksema maakasutuse ja efektiivse-

ma transpordikorraldusega ka inimeste ökoloogilist jalajälge,“ selgitab Reimets. Stellari rajavad ühiselt kinnisvaraarendaja Novira Capital ja investeeringute haldamisega tegelev Evernord, ehituspartner on Oma Ehitaja. Novira Capitali varasemate edukate projektide hulka kuuluvad Tallinnas sellised silma paistvad arendused nagu südalinna üks vaieldamatuid esindushooneid Das Haus, elegantsed Merirahu Villad ja Kalamaja hinnatumate hulka kuuluv Kalaranna Kodu. Ülejärgmisel suvel valmiva Stellari vahetusse lähedusse jääb ka mõni aasta tagasi valminud silmatorkav büroomaja Novira Plaza.

Heidame pilgu vannitoatrendidele

Kui on aeg vannitoale värske ilme anda, tasub inspiratsiooni ammutada tänavustest sisustussuundadest. Heidame pilgu nii populaarsetele toonidele kui ka aksessuaaridele ning vaatame lähemalt, millised meeleolud 2025. aastal vannitubades valitsevad.

TEKST: M arian Grau / FOTOD: Shutterstock

Suures plaanis püüavad trendid ühildada dekoratiivsuse ja funktsionaalsuse. Pisut on näha ka kaugenemist üliminimalistlikest lahendustest ja turvalisest valgest-hallist koloriidist. Kui interjööris tervikuna on tänavuseks suurimaks hitiks maalähedased beežid toonid ja looduslikud materjalid, mis loovad rahuliku õhkkonna, siis vannitubade kohta võib öelda, et loodusläheduse kõrval jagub veidi ruumi ka julgematele ning värvikamatele lahendustele.

Ekspressiivsed mustrid ja värvid Kui plaanite vannitoas remonti, siis unustage igavad valged metrooplaadid. 2025. aasta toob areenile varasemast julgema plaadidisaini. Teemaks on retrolikud elemendid ja keerukad kujundid.

Areenile naasevad möödunud kümnenditest tuttavad mustrid, aga tagasi on ka suured ja julged lilledekoorid. Ka moodi tagasi tulnud terratso on võtnud suuremad mõõtmed ja kirevama ilme. Glasuuritud värvilised plaadid leiavad samuti rohkemat kasutust. Inspiratsiooni võib ammutada näiteks Portugali rikkalikust pärandist.

Mulje lõõgastavast koduspaast

Kujutage ette, et astute oma vannituppa ja tunnete, nagu oleksite sisenenud luksuslikku spaasse. Mõelge vihmaduššidele, mis jäljendavad kose all seismise rahustavat tunnet, auruduššidele, kus saate pärast pikka päeva lõõgastuda, ja mugavatele temperatuuri reguleerimisfunktsioonidele.

Tänavused trendid tõstavad esile ka eraldiseisvaid vanne, mis ei paku mitte ainult lõõgastavat kogemust, vaid on ka vannitoa stiilseks fookuspunktiks.

Pruunid kohvitoonid

Pantone aasta värviks valitud soe ja kreemine mocha mousse ehk kohvivaht lubab alanud aastal vallutada nii moekui ka sisustusmaailma. Sellest trendist ei jää puutumata ka vannituba. Rikkalikud varjundid pruunidest ja beežidest aitavad hubase koduspaa ilme loomisel kahtlemata kaasa!

Merest inspireeritud toonid Pruunide ja beežide kõrval on koht ka sinistel ning rohelistel varjunditel, mis loovad rahuliku atmosfääri ja aitavad lõõgastuda. Kergemad ja õrnemad veetoonid tekitavad merelähedase õhkkonna, samas kui sügavamad sinised lisavad rafineeritust ning dramaatilisust. Pole ka keelatud erinevaid varjundeid kombineerida.

Loodussäästlikud materjalid Jätkusuutlikkus on jätkuvalt disaini üks põhifookuseid ja 2025. aasta vannitoatrendid pole erand. Interjööris saab rohkem näha säästlikke materjale: bambus, taaskasutatud puit, looduskivi, taaskasutatud klaas jne. Populaarsust koguvad ka tehasejääkidest toodetud komposiitmaterjalid. Trendikas vannituba ei näe mitte ainult hea välja, vaid aitab ka vähendada ökoloogilist jalajälge.

Rohkem organiseeritust

Funktsionaalsus ja detailideni läbi planeeritud vannitoad on 2025. aasta ühed olulisemad märksõnad. Integreeritud hoiulahendused, nagu sisseehitatud riiulid, peidetud kapid ja süvistatavad nišid, aitavad hoida kõike korrastatuna ning käeulatuses. Kõik see on ülioluline just pisikestes vannitubades, kus eritellimusmööbel aitab väga palju ruumi säästa.

Taustavalgus

Ühe korraliku koduspaa juurde kuulub ka mõnus meeleoluvalgus ja seda saab juba olemasolevasse ning igati toimivasse vannituppa lisada niiskesse ruumi sobilike LED-ribadega. Rõhuta valgustuse abil kas riiuleid, lagesid või hoopis põrandaid või jaga vannituba tsoonideks. Ideid valgustusega mängimiseks on mitmeid. Jätkuvaks trendiks on ka valgustusega peeglid.

Plus Kinnisvara

tutvustab Teile oma aktiivsemaid pakkumisi:

Helbe Ruben

helbe@plus.ee 5623 7324

Helena Rammul helena@plus.ee

+372 5344 6209

Kristi Leidsaar kristi@plus.ee

+372 5560 3055

Kristine Hanschmidt kristine@plus.ee

+372 5348 2268

Tarvo Tavast tarvo@plus.ee

+372 552 0931

VAATA SIIA

Kadrioru korter vaatega lossile ja pargile

3-toaline korter Nõmme ja Laagri piiril 4-toaline uueväärne korter Mustamäel

7-toaline imelise aiaga maja Sauel

3-toaline maja Kaasiku külas 4-toaline kahel korrusel asuv korter Peetris

Kõivu põik 10, hubane 4-toaline majaosa Meriväljal

Roopa 4a-5, Saunaga 3-toaline korter Kassisabas

Naistepuna 1-2, 4-toaline majaosa Pirital

1-toaline Põhja-Tallinnas

2-toaline korter Nõmmel

4-toaline korter Nõmmel

6-toaline, suur maja Kuusalus

UUSARENDUSED PLUS KINNISVARAST

Kristi Leidsaar kristi@plus.ee, +372 5560 3055 • Tarvo Tavast tarvo@plus.ee, +372 552 0931

Tiskre

Uhiuued, A-Energaklass, perekodud galeriimajas

Saanika

Raja oma (suve)kodu Saanikale (Haapsalu), 59.8 m2, 3toalised

Vahi kodud

A-energiaklass, 5-toalised perekodud, väga hea planeering

Endla 61a perekodud

Viimased kaks 4-toalist perekodu saadaval

Le-Hola

A-energiaklass, 3-ja 4-toalised perekodud, betoonelement majad