Parimad lahendused omanikele, arendajatele, ehitajatele ja üürnikele
RE Kinnisvara partneri
Andi Pleskovski sõnul on ainuüksi Tallinnas planeerimisel mitusada tuhat ruutmeetrit uut büroopinda. Üle poole sellest moodustab Tallinna südalinnas kerkiv Arteri kvartal, mis peaks valmima sügisel. Suurematest projektidest on töös veel Wise’i uus peakontor, 30 000 ruutmeetri suurune ärihoone Põhja-Tallinnas Volta tänaval. Kuna aga äripindade pakkumine ületab praegu nõudlust, võivad arendajate plaanid aasta jooksul muutuda.
Eelmist aastat võib pidada ärikinnisvaraturul ühe tõusutsükli lõpuks. „Kuni eelmise aastani tõusis ärikinnisvaraturul pidevalt nii pakkumismaht kui ka hinnatase. Seda võimaldas kõrgel püsinud nõudlus ja ka tehinguid tehti aktiivselt. Eelmisel aastal langes aktiivsus eelkõige büroopindade üüriturul. Kuna intressimäärad kerkisid järsult, tehti ka investeeringuid uutesse äripindadesse väga tagasihoidlikult,“ räägib Pleskovski.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on Tallinnas kõrgeim nõudlus kesklinna ja Põhja-Tallinna ning kesklinna äärealadel paiknevate büroohoonete järele. Ka teistes linnades on kõrgeim nõudlus kesklinnas. Pikemaks ajaks jäävad tühjalt seisma vanemate büroohoonete äripinnad, mis asuvad kesklinnast kaugemal, näiteks magalarajoonides. Samuti hoonetes, mille omanikud on passiivsed ega soovi oma vara kaasajastada või käia kaasas üürnike vajaduste muutumisega.
„Kõiki vanemaid objekte polegi mõistlik samaks otstarbeks kaasaegseks renoveerida, vaid need on mõttekam võtta kasutusele muu sihtotstarbega. On näiteid, kus endine büroohoone saab uue hingamise kas eluhoonena või teise sihtotstarbega ärihoonena,“ tõi Uibomäe välja.
Baltimaade investeeringute turg pakkus aasta lõpus kõigis liikmesriikides positiivseid uudiseid: Eestis müüs Pontos 72-protsendilise osaluse Viru keskuses, Lätis omandas East Capital Rimi Baltikumi logistikakeskuse ning Leedus Lords LB
Asset Management Technopolise ärilinnaku. Uus Maa ärikinnisvara analüütik Igor Habal mainib, et kõikide tehingute puhul oli tegemist iga riigi eelmise aasta suurima investeerimistehinguga ning nende kogusumma oli umbes 400 miljonit eurot. See tähen dab, et Baltimaade investeerimisturu kogumaht jäi 2023. aastal umbes 900 miljoni euro juurde, kukkudes aastaga vaid 30%. Skandinaavia investeerin gute turg on samal perioodil kukku nud umbes 60%.
„Ehkki 2023. aasta lõpetanud tehingud näitavad, et Baltimaades toimuvad jätkuvalt ka suured raha vootehingud, pakub see aasta ka piisa valt väljakutseid. Olgu selleks siis NOI hoidmine ja selle kasvatamine, jätkuv kohanemine tootlusootuste kasvuga ning alternatiivsete kapitali allikate leidmine. Kui me sel aastal sama suuri tehinguid ei näe, siis tõenäoliselt jäävad investeeringud eelmise aasta mahtudele alla. Elame põneval ja muutlikul ajal, kus edu saavutamiseks on vaja senisest rohkem paindlikkust ja riskiisu,“ lisab Habal.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht:Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Aitame parkimist kuluefektiivselt korraldada, et mahuksid ära nii töötajad, kliendid kui ka partnerid.
Kuigi koroonapandeemia tõttu kaugtööle suundumine tekitas kinnisvaraturul omajagu segadust, on praeguseks selge, et vajadus nüüdisaegse ja kesklinnas asuva ärikinnisvara järele pole kuskile kadunud.
TEKST: TRIIN TISLER FOTOD: SHUTTERSTOCK
„Vaieldamatult vähendab kaugtöö nõudlust büroopindade järele ja üürnike poolt üüritavate ruumide mahtu. Kuid siin on palju detaile,“ ütleb RE kinnisvara juhatuse liige Monica Meldo, kelle sõnul kaugtöö ei kahanda üüritavate büroode mahtu kohe, vaid pikema perioodi jooksul. Ühe põhjusena toob ta välja selle, et suur osa büroopindadest on üürile antud tähtajaliste üürilepingute alusel. Teisena nimetab Meldo, et töötajad eelistavad tänapäeval hoopis hübriidtööd, kus tööaeg jaguneb büroo ja kodukontori vahel. „Kolmandaks, praeguses majandussituatsioonis väheneb büroopindu vajavates sektorites ka töötajate arv. Aga majanduse kasvule pöördudes on suur tõenäosus ka töötajate arvu kasvuks, mis hakkab nõudlust büroopindade järele hoopis tõstma ja toimib vastukaaluna kaugtööst tingitud vähenemisele,“ sõnab ta.
Uus ja kvaliteetne
„Majanduslanguse tagajärjel vähenes eelmisel aastal büroopindade nõudlus ebakindluse tõttu märgatavalt. Siiski on uus aasta toonud turule mõningast aktiivsuse kasvu,“ avaldab ka kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Aira Veelmaa . „Enamikul ettevõtetel on praeguseks paigas kontoris käimise ja kodus töötamise põhimõtted ning massilist kontoritest loobumist pole hübriidtöö kaasa toonud. Pigem näevad paljud ettevõtted, et füüsilise kohtumise kaudu on oluline hoida organisatsioonikultuuri ja parandada meeskonnatööd. On mõistetud, et füüsiline kohalolek on hädavajalik töötajate lojaalsuse ja organisatsioonikultuuri säilitamiseks, paremate ideede genereerimise ning koostöö soodustamiseks,“ räägib Veelmaa ja lisab, et kontorist loobumine kulude kokkuhoiu eesmärgil on tõenäoliselt toimunud vaid mõne väikeettevõtte puhul.
Ta toob välja, et need ettevõtted, kes enne koroonakriisi uue büroopinna üürisid, vähendavad uue lepinguperioodi jooksul pinna suurust, sest hübriidtöö mõjul on pinnavajadus veidi vähenenud.
„See toob turule uusi ja kvaliteetseid büroopindu, mis omakorda võib innustada vanemaid pindu üürivaid ettevõtteid kolimisotsust tegema. Kuna vanematel pindadel on sageli kõrgemad kõrvalkulud kui uutes hoonetes, võib uuemale pinnale kolimine mõnel juhul kulude kokkuhoiuks olla mõistlik, eriti kui õnnestub toime tulla pisut väiksema pinnaga,“ selgitab Veelmaa.
„Üldine trend on see, et büroopinda vähendades kvaliteediklassis allapoole ehk odavamate üürihindade tasemele ei liiguta – töökeskkond on enamikule ettevõtetele töötajate hoidmiseks ja uute edukaks värbamiseks äärmiselt oluline. Tihti lubab büroopinna vähendamisest tingitud kokkuhoid isegi üürida väiksema büroo kallima üürihinnaga ja pakkuda nii parimaid töötingimusi,“ kinnitab Meldo.
„Siinkohal on ka oluline märkida, et suhtes tööjõukuludesse on töökoha hind büroos vaid ligi 10–15%, st muude sisenditega võrreldes on siin kulude kärpimise efekt vähene. Nii ei ole soodne üürihind praegu ette -
võtetel büroo üürimisel olulisim tegur, esiplaanil on töökeskkonna kvaliteet ja asukoht.“
Hinnas on kvartalid ja ärilinnakud Üürnikud eelistavad tänapäeval üha enam kvartaleid ja ärilinnakuid üksikute ärihoonete asemel. „See võimaldab pakkuda ettevõtetele professionaalsemat teenust ja loob soodsamaid võrgustikke, koostöövõimalusi teiste piirkonnas olevate ettevõtetega. Lisaks pakuvad need keskkonnad inspireerivat töökeskkonda, mis toetab ettevõtete kasvu ja arengut,“ toob Meldo välja.
Asukohta silmas pidades tuleb tõdeda, et endiselt on hinnatud bürood kesklinnas või selle lähiümbrusess. „Kaugemate asukohtade, nagu Mustamäe või Haabersti, soodsamale üürihinnale vaatamata on seal järjest keerulisem büroosid üürile anda,“ nendib kinnisvaraekspert. Antud trendi toetab ka asjaolu, et paljud ettevõtted ei vaja enam nii palju parkimiskohti –varem üüriti bürooruume kesklinnast eemal heade parkimistingimuste tõttu.
„Ühelt poolt, uue põlvkonna töötajad liiguvad meelsamini ühistranspordiga või muude autole alternatiivsete vahenditega, asukoht kesklinnas on ka näiteks ühistranspordiga ligipääsu mõttes parem. Teiselt poolt, kesklinnast eemal
ei ole parkimistingimused enam nii soodsad kui varem, mil suures mahus tasuta parkimist sai pakkuda arenduseks mõeldud hoonestamata kinnistutel – need on praeguseks täis ehitatud.“
Jätkusuutlikud lahendused
Keskkonnateadlikkus on trend ka ärikinnisvara sektoris, seega on töötajasõbralik ja inspireeriv büroo nüüdsest veelgi olulisem, luues keskkonna, kus töötajad soovivad hea meelega viibida.
„Lisaks suurematele ja rahvusvahelistele ettevõtetele, kes on jätkusuutlike lahenduste eesrindel, on rohelisemate ning energiatõhusamate kontorilahenduste vastu huvi tõusnud,“ kinnitab Uus Maa ärikinnisvara juhiabi Kristi Tamm , tuues näitena lahendusi, mis hõlmavad energiasäästlikku valgustust, seadmeid ja süsteeme ning taastuvenergia kasutamist.
„Oluliseks on muutunud päikesepaneelid, jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt, vee säästmise meetmed, roheline disain ja ehitus, kasutades säästvaid ehitusmaterjale, ning tervisliku töökeskkonna loomine, mis hõlmab õhukvaliteedi parandamist ja taimede integreerimist kontorisse.“ Tema sõnul ei aita eelnimetatud mitte ainult vähendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge, vaid loovad ka meeldivama ja produktiivsema töökeskkonna, mis toetab töötajate heaolu ning ettevõtte jätkusuutlikkust.
Siiski tõdeb Tamm, et uute büroohoonete ehitamisel on arendajad endiselt ettevaatlikud ning ehitusotsused sõltuvad sellest, kas on olemas ankurüürnikud. „Eeldatavasti võib sel aastal siiski alata mitme hoone ehitus.“
Kaubandus- ja toitlustuspindade osas prognoosib ta, et vähemalt esimene pool aastast on ettevõtetel keeruline, sest tarbijate kindlustunne on madal ja ostujõud langenud. „See võib kaasa tuua ka toitlustus- ja kaubanduspindade vabanemise, kui olukord lähikuudel ei parane,“ avaldab Tamm ja lisab, et sel aastal on ettevõtted lao- ja tootmispindade turul aktiivselt otsimas uusi ruume.
„Ehitushindade languse tõttu on võimalik hankida uusi pindu madalama hinnaga võrreldes aastaid tagasi sõlmitud lepingutega vanemates hoonetes, mille hinnad on praeguseks oluliselt indekseeritud. Kuna ehitusmaht on alanenud, annab see ettevõtetele võimaluse leida sobivaid pindu kuluefektiivsemalt.“
Tamme sõnul on näha ka seda, et käesolev aasta kulgeb valdavalt lepinguläbirääkimiste tähe all. „Järgmisel aastal näeme juba nendest võrsunud vilju uute hoonete näol.
Võrreldes büroopindade turuga on lao- ja tootmisettevõtete pinnavajadused jäänud samaks, veidi on kasvanud huvi suuremate kontoripindade vastu, kuna kvaliteetsema siseviimistlusega ruumid on nüüd oluliselt kuluefektiivsemad.“
EERIK STAŠKEVITŠ: ärikinnisvara lõppkasutajad ei lepi madalamate standarditega
OÜ Tallinna Ehitustrust, juhatuse liige
Palju räägitakse, et ärikinnisvaraturg on jahtunud – intressikeskkond on muutunud, ehitushind on kallis ja välisinvestorite huvi geopoliitilise olukorra tõttu raugenud. Samuti räägitakse kaubandus ja büroopindade üleküllusest, mida on soosinud viimase kümnendi kasvav majandus. Praegu ja ka eeloleval aastal ehitatakse kindlasti eeltoodud põhjustel uusi kaubandus ja büroopindu vähem.
Ärikinnisvara lõppkasutajad (büroode, laopindade jms rentnikud) ei lepi siiski madalamate standarditega. Endiselt soovitakse modernseid, energiaefektiivseid ja kaasaegseid pindu. Leian, et varasemast enam lasub rõhk ärikinnisvaras olemasolevate hoonete renoveerimisel ja rekonstrueerimisel. Tallinnas ja ka Eestis tervikuna on endiselt palju äripindu, mille seisukord ei vasta klientide ootustele. Ehitustrusti meeskond on märganud, et rekonstrueerimispakkumiste päringud on viimasel ajal liikunud tõusvas trendis. Tihti on nendeks büroopindade täielikud rekonstrueerimisprojektid või kaubanduskeskuste nüüdisajastamise projektid. Hoonete omanikud mõistavad, et nendes hoonetes tegutsevad ärid tahavad pakkuda oma töötajatele parimat keskkonda, mis toob kliendid kauplusesse ja inimesed rõõmuga tööle. Samuti on see tingitud konkurentsist. Kui ühel hetkel pakutakse olemasolevale rentnikule palju modernsemat keskkonda ja odavamaid energiakulusid natukene kõrgema rendihinna eest, siis varem või hiljem otsustab omanik, et klienti tuleb hoida ning otsustada oma hoone renoveerimise kasuks.
Strateegiline nõustamine annab vastused kinnisvaraga seotud finantsotsuste tegemiseks: kas minu varal on arenduspotentsiaal? Kas saaksin sellelt rohkem tulu teenida? Osta, müüa või üürida? Mihkel Pärtel, 1Partner Advisory juhtivpartner annab ettevõtete kinnisvaraalase kobarnõustamise tähendusest ülevaate, kinnitades, et iga hoone või krundi saab panna raha teenima, või saab seda teha senisest paremini.
TEKS: KADRI HURT
Strateegiline nõustamine kui kinnisvara kogu elukaare nõustamine „Helikopterivaates on strateegiline nõustamine finantsotsusele eelnev tegevus ehk selle tulem peaks olema jahvõi ei-otsus tegevuse elluviimiseks, mis omakorda on siis järgmine etapp,“ selgitab Pärtel. Otsus ise võib olla nii üürniku, arendaja, investori kui ka omaniku vaates.
Advisory koostöös JLL-iga leida tehnoloogiahiiule Ericsson uue keskuse asukoha Tallinnas.
Strateegilise nõustamise alla kuuluvad tegevused annavad ettevõtjale selgema otsustuskindluse, kas vara müüa, osta, arendada või üürida, kuidas vara valitseda, parendada, hoida, rahavooge tõsta või optimeerida. Nõustamise hulka kuuluvad parima kasutuse analüüs, vara due diligence (ostueelne kontroll), finantsmudelite koostamine, arendusstsenaariumide analüüs, riskide hindamine, kapitali struktuuri analüüs ning kapitali kaasamine, üürnikele stay-vsgo-analüüs, kinnisvara ise arendamise versus üürimise kaalumine.
Olukord praegu ja tulevikuprognoos
„Eesti kinnisvaraturu osalised on üsna iseteadlikud ja sageli jäetakse väline konsultant kaasamata. Samas on kliendid, kes vajavad n-ö sihiku kalibreerimiseks professionaalset abi, täiesti olemas. Oleme kui käepikendus juhatusele või omanikule, aidates maksimeerida ettevõtja tulu ja tõsta tema vara väärtust,“ tõdeb Pärtel. Ta lisab, et sarnane praktika on ülemaailmselt levinud ning üsna sageli kasutavad just välismaised ettevõtted professionaalset kinnisvara strateegilist nõustajat. Näiteks aitas 1Partner
Kinnisvara strateegilise nõustamise praktika on ülemaailmselt levinud.
„2024. ja 2025. aasta saavad Eestis olema justkui tunnetuslikult taastumise aastad. Esimesed märgid intressikeskkonna paranemisest on kohal, aga suurt pilti see veel ei mõjuta. Inimeste ja ettevõtete ebakindlus on suur ning otsuseid lükatakse pigem edasi. Ostuturg toimib, aga ainult nendel, kellel seda tehingut reaalselt vaja on või kes saavad teha hea diili,“ väidab kinnisvaraspetsialist. Kui majanduses on vaiksem periood, on mehe kinnitusel hea aeg atra seada, olla valmis headeks ostukohtadeks ja viia ellu arenduse esimesi etappe: „Võimalik, et paljudel ärihoonetel on soodsa intressikeskkonna ajal jäänud üürilepingute kulustruktuur ja indekseerimine hooletusse ning seetõttu on praegu võimalik need üle vaadata ning kinnisvara tulu tõsta.“
Näiteid strateegilise nõustamise tähendusest Vara valitsemisteenus kui rätsepaülikonna tegemine on üks olulisemaid strateegilise nõustamise teenuseid: konsultant mõtleb ettevõtja jaoks välja, kuidas panna talle kuuluv objekt kõige tõhusamalt tulu teenima. Esimene samm on õppida hoone tugevusi tundma ja sellest lähtuvalt välja kujundada strateegia, mille alusel hakata eesmärgini liikuma.
Suuremad logistika- ja tootmisettevõtted on Mihkel Pärteli sõnul näiteks sageli küsimuse ees, kas üürida või ise arendada. Nõustaja aitab siis
„Mida teha nõukogudeaegsete tehaste või tootmisruumidega? Neile tuleks elu sisse puhuda ja pöörata ümber nüüdisaegseteks ärihooneteks!“ ütleb Mihkel Pärtel. Tallinnas leidub mehe kinnitusel siiani väga heades kohtades Kristiines, Mustamäel ja Lasnamäel vanu hooneid, mis lausa karjuvad uue hingamise järele. Strateegilise nõustajana selgitab ta, et sageli puudub majaomanikul hea ülevaade, mida on täpselt vaja teha, et kinnisvara väärtust või rahavoogu maksimeerida: „Vanemad mööblitootmised, trükikojad jms hooned on tegelikkuses väärtustamata. Tallinnas on tihtipeale need vanemad hooned kas erastatud, päritud või kasutakse siiamaani teatud määral põhitegevuses. Strateegiline nõustamine lisaväärtusena annab vastuse, kas hoone renoveerida, ehitada juurde, teha maatoiminguid (detailplaneeringu koostamine), muuta sihtotstarvet või hoopis hoone lammutada ning ehitada uus. Kinnisvarainvesteeringud on kapitalimahukad ja ka riskantsed – see on ka üks põhjus, miks vanemad hooned liiga tihti uut algust ei saa. Strateegilise nõustamise üks võimalikest tulemitest on kinnisvara müük või kapitali kaasamine investeeringute elluviimiseks.“
välja selgitada arendusprotsessi etapid ja ajalise horisondi, arendamise eelarve, hoone väärtuse valmiskujul, finantseerimise struktuuri, turuülevaate. Kõrvale leitakse eelinfo põhjal võimalikud üüripakkumised: asukoht, ajaline horisont, üürihind jms. Otsuse saab nõustatav vastu võtta kahe erineva stsenaariumi võrdlemise ning detailide väljaselgitamise järel. Logistika- ja tootmisettevõtetel on tihtipeale hoone enda bilansis juba olemas. Sageli kaalutakse saleand-leaseback-tehingut, et vabastada ettevõtte põhivara ning luua käibevahendeid. Konsultant analüüsib vara väärtust, üürilepingu tingimusi ning turustamisvõimalusi. Omanik sõlmib ostjaga pikaajalise rendilepingu ning selle tulemusena müüb vara. „Pikkade lepingutega monoüürnikud on rohkem teema just kapitalimahukamates sektorites: logistika ja tootmine. Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on sale-leaseback-tehingud rohkem levinud kui Baltimaades, kus turg ongi väiksem. Viimane suurem sale-andleaseback-tehing Baltimaade turul oli Stockmanni kaubamajade müük Riias ja Lätis, kuna Stockmann ettevõttena vajas käibevara,“ näitlikustab 1Partner Advisory juhtivpartner.
Üürnikke paeluvaks teemaks on ka ettevõtte kasvamine ja kahanemine – stay-vs-go-analüüs. Üürnikku esindades aitab konsultant analüüsida kulusid ning luua võimalikult hea otsustusbaasi uue üüripinna leidmisel. See võib ettevõtjale säästa kümneid ja sadu tuhandeid eurosid aastas.
Kas oled mõelnud, et on aeg vahetada vana büroopind uue vastu?
Tule tutvuma Veerenni kvartalis Ringi büroohoonete vabade pindadega ja teeme Sulle suurepäraseid üüripakkumisi!
• Üüripinnad suuruses 150–1600 m2 võimalusega kujundada büroo endale sobiva lahenduse järgi
• A-energiaklassi majad väikeste kõrvalkulude, sobiva mikrokliima ja väärikate naabritega
• Suurepärane asukoht kesklinnas peamiste magistraalide, bussi- ja rongipeatuste vahetus läheduses
• Avarad vaated linnale ja Järvevana loodusele
• Erinevad toidukohad ja sportimisvõimalused kvartali sees
Veerenni 38B
Uus 5. korruse äripind suurusega 613 m2 erihinnaga!
Esimesel aastal üürihind 12,50 €/m2. Saadaval on veel 232–340 m2 suuruses pinnad koos köögimööbli ja garderoobiga.
Veerenni 38
Äripinnad 5. ja 6. korrusel suuruses 146–1600 m2
6 kuud ilma kõrvalkuludeta (v.a üüripinna elekter, vesi)! Koos köögimööbli, garderoobi ning kontorimööbliga.
Veerenni 38
1. korruse esinduslik äripind suuruses 192 m2 paindliku üürilepinguga!
Aastane üürileping, köögimööbel, garderoob ja parkimine hinnas!
Tammsaare tee 92
Möbleeritud äripind suuruses 1502 m2 suure terrassi ning suurepäraste parkimisvõimalustega majas!
Saadaval ka väiksemad äripinnad – küsi pakkumist!
Tugevast vastutuulest ehk heitlikust majanduskeskkonnast hoolimata oli möödunud aasta ärikinnisvara finantseerimise mõistes hea aasta, kuigi ärikinnisvara finantseerimise valdkonnas oli märgata mõningast aeglustumist.
TEKS: GERLI RAMLER„Väljastatud laenude portfelli kvaliteet on püsinud ootuspärane ja 2023. aasta alguses seatud eesmärgid said täidetud. Võlateeninduse kattekordajad on küll langenud turvaliselt 1,7–2,0 tasemelt 1,2–1,4 peale, aga ka need näitajad on siiski tugevad, hoides probleemsete laenude osakaalu portfellides peaaegu olematul tasemel,“ ütleb Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik. See on tema sõnul oluline, kuna võimaldab pankadel jätkuvalt finantseerida jätkusuutlikke ja tulevikku vaatavaid projekte, mis tähendab, et rahastamise taha ei tohiks küll ükski väärt projekt jääda. Võrreldes 2022. aastaga kasvas Swedbanki ärikinnisvara laenuportfell mullu kõikides alamsektorites, ent jäi siiski ühekohalise protsendinumbri piiresse. LHV Panga ettevõtete pan-
ganduse kinnisvara finantseerimise osakonna juht Jürgen Raag nendib, et nende pank tegi mullu vähem tehinguid ja ka nende lõpuleviimine võttis kauem aega. LHV-s sõlmiti 2023. aastal 58 uut ärikinnisvara finantseerimislepingut, sealhulgas 29 elamu -
arenduse projekti koguväärtusega 260 miljonit eurot. 2022. aastal oli 89 lepingut kogusummas 280 miljonit eurot. „See toob esile mõned olulised muutused: kuigi lepinguid sõlmiti eelmisel aastal 35% vähem, langes ärikinnisvara finantseerimise kogumaht vaid 7%. Seega, kuigi lepinguid oli märksa vähem, olid need suurema mahuga ehk keskmine laenusumma kasvas aastaga 40%. Suuremad laenusummad näitavad, et ebakindlal turul olid aktiivsemad finantsiliselt stabiilsemad ja suuremad tegijad,“ nendib Raag.
Laenuandmise tingimused pole suures plaanis muutunud Viik nendib, et Swedbank soovib olla majandustsüklist sõltumata stabiilne partner ning seda saab olla juhul, kui koostöös kliendiga suudetakse hoida rahaasjad korras. „Hoolimata kõigest ei ole makseraskustes klientide hulk seni kasvanud ja sellest tulenevalt ei ole meil olnud vajadust teha ka oma finantseerimise printsiipides või riskivõtmise parameetrites märkimisväärseid muudatusi,“ selgitab ta. „Loomulikult mõjutab üleüldine majanduses toimuv meid kõiki ja nii on ka laenukomiteedes arutelud
Suuremad laenusummad näitavad, et ebakindlal turul olid aktiivsemad finantsiliselt stabiilsemad ja suuremad tegijad.
mõneti vähem optimistlikuma tonaalsusega kui veel paar aastat tagasi. Kui aga eeldused edukaks projektiks on olemas ja projekti rahavood piisavad, saab taotlus üldjuhul ka positiivse vastuse.“ Swedbank vaatab oma riskiisu erinevates sektorites üle kord aastas ja Viigi sõnul tuleb tunnistada, et kinnisvara vallas ollakse kõige ettevaatlikumad uute kaubanduspindade arendamise osas. Eriti puutub see suuremahulistesse kaubanduspindadesse. „Mida lihtsamini ennustatav ja vähem volatiilne on laenu teenindamiseks vajaminev rahavoog, seda meelsamini on pangad ka valmis
Foto: Kiur Kaasik Foto: Priit Simson
Keskkonnasäästlik, energiaefektiivne, modernne, liginullenergia klass, küte ja jahutus maasoojuspuuraukudest, päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks.
Üürile anda kaubandus- ja büroopinnad „kõik hinnas” põhimõttel: ei mingeid lisanduvaid kommunaalkulusid!
finantseerima. Kui laenu tagasimakseteks vajalike vahendite olemasolu on keeruline ennustada või selle jätkusuutlikkuses on alust kahelda, on positiivse laenuotsuse tegemine ka selle võrra raskem.“ Ka LHV panga laenuandmise tingimused ettevõtetele on püsinud suures plaanis samad, kuid iga klient, tema profiil ja äri on erinevad ning neid tuleb Raagi sõnul vaadata eraldi. „Ettevõtted hindavad personaalset ja paindlikku lähenemist – möödunud aastal oli LHV turuosa kõikidest ettevõtetele väljastatud laenudest 30%. Riskide hindamisel keskendume endiselt arendaja kogemusele, finantsvõimekusele, rahavoole, sh rentnike profiil ja tagatise turuväärtuse suhtele laenusummasse. Siiski on toimunud tulenevalt turu- ja majanduskeskkonna muutustest teatud kohandused.“ Ta lisab, et maksimaalne laenusumma, mida LHV on valmis konkreetse objekti vastu andma, vähenes eelmisel aastal, ent seda peamiselt seetõttu, et kiiresti kasvanud euribor mõjutab otseselt laenuteenindusvõimekust. Samuti on pank täheldanud varade turuväärtuse mõningast langust, kuna investorid ootavad kõrgemat tootlust. Madalam tagatise turuväärtus vähendab ka maksimaalset laenusummat.
Foto: Priit Simson
Aina suuremat tähelepanu pööratakse objekti energiatõhususele ja jätkusuutlikkusele „Ärikinnisvara finantseerimisel oleme hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka objekti energiatõhususele, eelistades energiasäästlikumaid hooneid. See on seotud energiahindade tõusuga, mis on teinud ka rentnikud teadlikumaks
kogukuludest ning pannud mõtlema energiatõhususe peale,“ räägib Raag. „Madalamate energiakulude ja parema sisekliimaga hooned võivad pikas perspektiivis olla rentnikule majanduslikult kasulikumad, hoolimata kõrgemast rendihinnast. Madalama energiaefektiivsusega hoonetega kaasnevad suuremad ülalpidamiskulud ja tulevikus võivad tekkida vajadused kulukateks reno -
Täishaldusteenus
Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine
Korrashoiu korraldamine
Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus
Tehnohoolde korraldamine
Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende ning nende üksikute osade ja tehnosüsteemide seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele
veerimistöödeks, et vastata karmistuvatele energiatõhususe nõuetele. Samuti mõjutab keskkonnasäästlikkuse suurenev tähtsus turul hoonete atraktiivsust potentsiaalsete üürnike seisukohast ja seeläbi avaldab mõju ka hoone turuväärtusele.“
Kuigi LHV põhimõtetes ei ole kindlaid välistusi, on teatud projektid, mille finantseerimisel ollakse ettevaatlikumad. Eelkõige puudutab see Raagi sõnul vanemaid, madala energiaefektiivsusega ärikinnis varaobjekte, mille funktsionaalsus ei vasta enam praeguse turu nõudmistele ning mille kõrvalkulud on keskmisest suuremad. Kui objekti omanikul ei ole plaani tõsta hoone energiaefektiivsust ega uuendada selle kontseptsiooni, et see vastaks tänapäevastele vajadustele, võib sellise projekti finantseerimine osutuda keerukaks. „Vaatame oma finantseerimisotsuste juures alati, kes on projekti taga – tugev ja kogenud meeskond ning omanikud on määrava tähtsusega. Tõeliselt hea projekt paistab silma sellega, et sellel on just õige toode sobivas kohas, mis tähendab, et see sobitub hästi ümbritsevasse keskkonda ja vastab vajadustele. Samuti on oluline, et hoone oleks energiasäästlik ja kaasaegne, kajastades tänapäevaseid ootusi,“ nendib
Raag. „Tugeva projekti tunnuseks ärikinnisvara finantseerimisel on finantsiliselt tugevad rentnikud ja nendega sõlmitud pikaajalised lepingud. Sellised rentnikud tagavad projekti stabiilse tulu ning vähendavad arendaja ja finantseerija riske, muutes projekti atraktiivsemaks ning usaldusväärsemaks.“
Euribori langusega on keskmise väljastatava laenu riskimarginaal ka pisut langenud, mistõttu on laenamine hakanud klientidele taas soodsamaks muutuma.
Mida on oodata aastal 2024?
„Kuna elame keskkonnas, kus me varem pole olnud, on tänavuse aasta perspektiivi keskmisest keerulisem prognoosida. Ühelt poolt on Eestis peaaegu kaks aastat kestnud majanduslangus ja töötuse määr on vaik-
selt kasvama hakanud. Teiselt poolt oli mullu brutopalga kasv jätkuvalt märkimisväärne,“ kõneleb Viik. Ta lisab, et kuigi euribori muutuse mõju jõuab kinnisvarasektorisse viitega, on euribori languse ootus hakanud juba arendajate kindlustunnet parandama ja meeli köitma. „Euribori langusega on keskmise väljastatava laenu riskimarginaal ka pisut langenud, mistõttu on laenamine hakanud klientidele taas soodsamaks muutuma. Ka ehitushindade stabiliseerumine on tekitanud mõtteid uute arendustega turule tulemisest, mis on turu tervise seisukohast kahtlemata positiivne signaal. Kui eeldame, et majanduspoliitiline olukord püsib stabiilne, siis kokkuvõttes on väljavaade turu aktiivsuse osas Swedbanki hinnangul pigem positiivne kui negatiivne.“
Jürgen Raag ütleb, et LHV on samuti ärikinnisvara finantseerimise osas sel aastal ettevaatlikult optimistlik. „Usume, et 2024. aasta võiks olla hea aeg alustada uute projektide ehitustegevusega. Usk tugineb eeldusele, et Eesti majandus pöördub 2025. aastal taas kasvule ja vähenenud ehitusmahud on muutnud ehitushinna suhteliselt soodsaks. Alustades ehitustegevusega praegu, on arenda -
jal võimalik ära kasutada soodsamat ehitushinda, ja arvestades, et arendusprojektide ehitusperiood on keskmiselt 12–18 kuud, võiks objekti valmimise hetkeks majanduse väljavaade positiivsem olla.“
Finantsiliselt võimekate ja professionaalsete arendajate jaoks võib Raagi hinnangul avaneda turul soodsaid ostukohti B- ja C-klassi hoonete osas ning ka see võib ärikinnisvara finantseerimise turgu lähi tulevikus elavdada. „Näiteks ületas 2023. aasta lõpus Tallinna B-klassi kontoripindade vakantsus 10% piiri – viimati juhtus see kümme aastat tagasi. Usun, et 20–30 aastat vanad büroohooned ei vasta enam rentnike nõudmistele ja vajavad energiaefektiivsuse tõstmist ning kaasajastamist. Sellist tüüpi hoonete turuväärtus on viimaste aastatega kukkunud ja kui praegusel omanikul ei ole finantsilist võimekust teha olulises mahus investeeringuid hoone kaasajastamiseks, võib tekkida seal uusi võimalusi arendajatele, kellel on ressursid ja visioon. Meie eesmärk LHV-s on toetada jätkusuutlikku arengut ja innovatsiooni ärikinnisvara finantseerimises, pakkudes paindlikke lahendusi, mis vastavad nii arendajate kui ka ühiskonna vajadustele.“
Tänapäeva kiiresti arenevas ärimaailmas seisavad kinnisvarahaldajad silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, millest üks on pidev võitlus kahjuritega, mis ähvardavad nii vara seisundit kui ka organisatsiooni mainet. Rääkisime kahjuritõrje eksperdi ja Control Labi juhatuse liikme Meelis Lepaga, kuidas äripindadel soovimatutest elukatest lahti saada ja mida nende sissetungimise ennetamiseks teha annab.
Millised on levinumad kahjuriprobleemid, millega ärikinnisvara haldajad teie poole pöörduvad?
Pöördutakse erinevate kahjurite tõttu. Kõige levinumad on sipelgad, prussakad, majasoomukad ja närilised.
Sipelgad võivad olla probleemiks, eriti kui nad otsivad toitu või ehitavad pesi hoone sees. Nad võivad siseneda hoonesse pragude, avade, vahede või lõhede kaudu ning võivad tekitada klientides ja töötajates ebamugavust ning negatiivselt mõjutada äri mainet, eriti toitlustusettevõtetes.
Prussakad on vastupidavad kahjurid, kes otsivad hoonetest soojust ja niiskust ning toitu. Äripindadel võivad nad leida varjupaika köögialadel, ladudes või isegi kontoriruumides, näiteks kohvinurgas. Prussakate esinemine võib viidata hügieeniprobleemidele ja võib tekkida terviseoht klientidele ning töötajatele, kuid nad võivad sattuda ka kauba või isegi inventariga teie töökohale.
Majasoomukad (ingl silverfish ) on väikesed tiibadeta putukad, kes eelistavad niiskeid ja pimedaid kohti.
Nad võivad kahjustada paberit, raamatuid ja muid materjale ning kuna nad suudavad seedida tsel luloosi, võivad nad olla probleemiks arhiivide ja raamatukogude hoidlates või bürooruumides.
malik ise ära teha selleks, et muuta seda kahjuritele vähem atraktiivseks.
Üks paremaid viise kahjuriprobleemide ennetamiseks on hoida äripind puhas ja korras. Regulaarne koristamine, prügi õigeaegne äravedu ja toidujäätmete hoolikas kõrvaldamine vähendavad kahjuritele atraktiivsete toiduallikate arvu ning vähendavad seeläbi kahjurite sissetungi riski.
Samuti tuleks rakendada korralikke ladustamis- ja hoidlaeeskirju, mis hõlmavad regulaarset inventuuri ja kontrolli. Veel tuleks veenduda, et hoone oleks korralikult hooldatud ja remonditud, et vähendada kahjuritele sobivate peidupaikade arvu. Näiteks võiks parandada lekkivad torud, remontida praod ja eemaldada niiskuskahjustused.
vaid kontrolle ja rakendavad vajadusel tõrjemeetmeid.
Mis on kõige suurem valearusaam kahjuritõrje osas?
Üks suuremaid valearusaamu kahjuritõrje osas on see, et kahjurite probleemid lahenevad iseenesest või et need on ainult ajutine mure. Siiski on oluline mõista, et kahjurid on vastupidavad ja kohanemisvõimelised ning nende probleemide lahendamine nõuab sageli järjepidevat jõupingutust ja pühendumist ning professionaalide kaasamist.
Kahjurite probleemist mööda vaatamine võib kaasa tuua kahjurite kiire paljunemise, haiguste leviku, mainekahju ja varjatud kahjustuste tekke. Samuti võivad mõned kahjurid muutuda resistentseks traditsiooniliste tõrjemeetodite suhtes, eriti kui neid kasutatakse korduvalt ilma strateegiaid vahetamata.
Nutikad sensorid ja jälgimisseadmed paigaldatakse strateegilistesse kohtadesse äripinnal, et tuvastada kahjurite tegevust varakult. Näiteks võivad need seadmed jälgida temperatuuri, niiskust, õhuniiskust, liikumist või heli, mis võivad viidata kahjurite olemasolule. Anduritest kogutud andmeid töödeldakse ja analüüsitakse tarkvaraplatvormide abil, mis suudavad tuvastada kahjurite võimalikke riske ning käitumismustreid. See võimaldab kiiret reageerimist ja tõhusat kahjurite kontrolli.
Ka närilised, nagu rotid ja hiired, võivad olla suur probleem, eriti toiduainetööstuses, tootmises, kontorites, kauplustes või ladudes, kus on palju toitu ja varusid. Lisaks sellele, et nad võivad kahjustada materjale, levitada haigusi ja saastada toitu, võivad nad põhjustada ka mainekahju ning ohustada klientide ja töötajate tervist.
Millised on kõige tõhusamad strateegiad kahjurite ennetamiseks äripindadel?
On palju asju, mida on äripinnal või-
Et aga kõik need meetmed päriselus ka töötaksid, peavad ka töötajad olema kahjurite märkamiseks koolitatud. Neile võiks õpetada, kuidas ära tunda märke levinumatest kahjuritest ning teha kindlaks, et nad on omandanud põhilised kahjurite ennetamise meetmed.
Kõikide nende meetmete juures ei saa aga üle ega ümber professionaalsest kahjuritõrjest. Äripinna haldamisel on siiski vaja koostööd teha ka professionaalse kahjuritõrjeteenuse osutajatega, kes teostavad enneta -
Mida kujutab endast Control Labi pakutav tark kahjuritõrjeprogramm? Tark kahjuritõrjeprogramm või Smart Pest Control Program on tänapäevane lähenemine kahjuritõrjele, mis kasutab uusimat tehnoloogiat ja innovaatilisi lahendusi kahjurite ennetamiseks, tuvastamiseks ning kontrollimiseks. Selline programm ühendab tavaliselt mitmeid elemente, sealhulgas sensoreid, jälgimisseadmeid, automatiseeritud süsteeme ja andmeanalüüsi, et tagada tõhus ning ressursisäästlik kahjuritõrje.
Usalda professionaale Control Lab on tunnustatud ja usaldusväärne kahjuritõrje ettevõte, kes tegutseb kõikjal Eestis ning on pädev ekspert kahjuritõrjes ning pindade desinfitseerimises. Teenuse osutamisel panevad nad tugevat rõhku keskkonnasäästlikele töövõtetele ja viivad kõrvalmõjud seeläbi miinimumi. Control Lab ka dokumenteerib kõik regulaarsed hooldused ja väljastab nende kohta akti.
Tutvu Control Labi teenustega lähemalt veebilehel controllab.ee või võta nendega ühendust e-posti aadressil info@controllab.ee.
Ärikinnisvara haldus on kompleksne valdkond, mis eeldab haldajatelt lisaks mitmekülgse teenustepaketi ja oskusteabe pakkumisele ka kiiret kohanemist üldise kinnisvarasektori olukorraga. Tänapäeval tähendab see seda, et kulude kokkuhoiu eesmärgil äripinda kärpivatele üürnikele tuleb pakkuda kättesaadavaid ja mugavaid lahendusi, kinnisvaraomanikele aga kõrget tootlust ja vara hoolikat hoidmist.
TEKS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: FREEPIK
Just vara hoidmine ja hooldamine on olulised ärikinnisvara haldaja vastutusalad. Tulenevalt kokkulepetest ja lepingutest võivad haldaja ülesannete hulka kuuluda kommunaal- ja hooldustegevuste organiseerimine, remonttööde korraldamine, erinevate tehnosüsteemide korrashoiu tagamine ning vajalike heakorrateenuste hankimine (nt muru niitmine, lume lükkamine jms). Seetõttu palkavad mitmed haldajad nende tööde jaoks allhankijaid, kes reaalselt hoonete või rajatiste juures vastavad tööd ära teevad.
Ärikinnisvara haldusega tegelev Forus lähtub allhankijate palkamisel sellest, kuidas on kinnisvaraomanikuga kokku lepitud. „Meie praktikas on omanikke, kes soovivad kõiki teenuseid ühest firmast, kuid samas esineb ka neid, kes sõlmivad korrashoiulepingud erinevate koostööpart-
neritega,“ räägib Forus Expert äriliini juht Alex Roost.
Kuna hoonete erinevad süsteemid on omavahel tihedalt seotud, peab olema hoones keegi, kes vastutab keskselt nende korrektse toimimise ja hoolduse eest. „Kui näiteks ATS-süsteem (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem) rakendub tööle ning seejärel seiskub ventilatsioon, liftid ei tööta ja sulguvad tuletõkkeuksed, on omanikul kõige lihtsam, kui tal on olemas koostööpartner, kes vastutab keskselt kõigi nende süsteemide taastamise ja normaalse töö eest,“ lisab Roost. Just sellises olukorras on kinnisvarahaldaja tema sõnul see, kes tegeleb probleemidele kiirelt lahenduse leidmise ja parimate koostööpartnerite kaasamisega. Samas lisab ta, et erinevate koostööpartneritega hoolduslepingute sõlmimisel peab arvestama suurema halduskoormusega ning kõrgema vaidluste tekkimise riskiga.
Ärihooned vajavad suuremahulist renoveerimist, kuid omanikel ega üürnikel pole selleks motivatsiooni
Käesoleva aasta alguses valmis kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuringu lõpparuanne, kust selgus, et ainuüksi ärihoonete tehnosüsteemide renoveerimisel on võimalik saavutada aastas umbes 27% energiasääst ning hoida energiakuludelt kokku kuni 240 miljonit eurot.
Selgus, et kui hoone piirdetarindite, nagu seinte, katuste, põrandate jmt uuendamine maksab 900–1100 eurot ruutmeetri kohta ja tasub end ära alles aastate pärast, siis tehnosüsteemide uuendamine läheks maksma kuni 40 eurot ruutmeetri kohta ning selle tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat.
Teine mure on Roosti sõnul see, et hoone omanikud ei valmista piisavalt tehnosüsteeme talveperioodiks ette.
et hoone omanikud ei valmista piisavalt tehnosüsteeme talveperioodiks ette. „Omanikud peavad panustama tehnosüsteemide ennetavasse hooldusesse, mitte ootama avariiolukordade tekkimist,“ ütleb ta. Pikemas plaanis tasub regulaarne kinnisvara ja seadmete hooldus Roosti sõnul end alati ära. „Kui oskad rikkeid ja avariisid varakult ennetada, vähendad ka üürnike ning hoone kasutajate pahameelt,“ lisab ta.
Kuna hoonete erinevad süsteemid on omavahel tihedalt seotud, peab olema hoones keegi, kes vastutab keskselt nende korrektse toimimise ja hoolduse eest.
Milliseid muresid peab kinnisvarahaldaja enim lahendama talvel ja kevade hakul? „Talvel on kõige suurem murekoht libeduse- ja lumetõrje. Näeme oma praktikas, et inimesed soovivad, et teed oleks lumest puhtad, aga paraku ei soovita raha selle eest maksta,“ tõdeb Roost. Tema sõnul toimub lepingute järgi lumekoristus talvel reeglina üks kord päevas, kuid tiheda lumesaju korral ei pruugi sellest piisata, eriti kui lumekoristus toimub varajastel hommikutundidel.
Teine mure on Roosti sõnul see,
Ei hoone omanikud ega üürnikud pole aga energiatõhususse investeerimisest huvitatud. Omanikud eelistavad ebastabiilse majanduskeskkonna tõttu tulusamaid rahapaigutusi, üürnike lepingud on aga lühiajalised, mistõttu puudub ka neil huvi pikaajalise mõjuga investeeringuid teha.
Kokku on ärikinnisvara Eestis praegu hinnanguliselt ligi 29 miljonit ruutmeetrit, millest 17 miljoni renoveerimine on aruande kohaselt mõistlik ja vajalik.
Allikas: kliimaministeerium.ee
Üldises plaanis ei ole ärikinnisvara majanduslanguse mõjudest pääsenud, mistõttu liigub arendustest oluliselt vähem objekte praegu ka haldusesse ja hooldusesse. Kuna uusi arendusi on vähem, võiks praegune periood sobida olemasolevate hoonete jätkusuutlikumaks ja energiatõhusamaks muutmiseks. „Meie enda näitel kaasab kinnisvarahaldur järjest enam meie kinnisvara jätkusuutlikkuse osakonda, kus spetsialistid tegelevad muu hulgas hoonete energiatõhususega. Saame seega hoone omanikke nõustada, kuidas efektiivsemalt majandada ja energiakulusid kokku hoida,“ ütleb Roost.
Park Tondi kvartali tsaariaegsel saunahoonel on palju rääkida. Kõige põnevamad peatükid avanevad maja siseseintel, kuhu on lõuendina laotunud kihid erinevatest ajahetkedest.
TEKST: EVE KALLASTE
FOTOD: TÕNU TUNNEL
Keset õrna lumesadu seisab US Real Estate’i arendatava Park Tondi kvartali projektijuht Artur Ümar Sõjakooli 6 hoone ees ja tutvustab suure entusiasmiga värskelt renoveeritud punastest tellistest maja. Käega mere ja maa poole viibates paigutab ta värvikate kirjelduste saatel aastakümneid hüljatuna seisnud hoone suuremasse konteksti ning räägib, kui mastaapne oli aastatel 1912–1918 Tallinna ja Porkkala ümbrusesse ning nendevahelistele saartele rajatud keiser Peeter Suure merekindlus. „Militaarkompleks oli hiiglaslik ning sellel oli nii mere- kui ka maarinne. Peamiselt koosnes maarinne eraldiseisvatest kaitserajatistest ja kompleksidest ning see Tondi kasarmukompleks, kus me praegu seisame, ongi see kõige suurem ja uhkem. Üks osa sellest kompleksist on ka Sõjakooli 6 asuv kunagine saunamaja.“
Vana maja taassünd
Kompleksi rajamiseks võõrandati enne esimest maailmasõda maad Dunteni suvemõisa aladelt ja kolmeks peamiseks rajatiseks said Tondi suurtükiväe kasarmud. Praeguseks on neid pikalt lagunenud hooneid renoveerima hakatud ja Tondi 51 ongi juba korda tehtud, aga näiteks Tondi 53 majast kasvavad alles puud välja. Samasuguses seisus oli ka kasarmute juurde kuuluv saunahoone. „Puud kasvasid lausa hoone katusel, nende juured olid läbi müüride pugenud. Oleks nad krundil, mitte otse maja peal kasvanud, oleks lausa raieluba vaja olnud,“ meenutab Artur Ümar.
Vastavaid pabereid pole küll leitud, aga on väike võimalus, et vahemikus 1914–1915 ehitatud hoone võidi projekteerida ka staabi või ohvitseride kasiinona, aga ajal, kui esimese Eesti Vabariigi perioodil siia sõjakool toodi, hakati seda maja kasutama justnimelt
Park
ARENDAJA: US Real Estate
EHITAJA: 1Partner Ehitus
ARHITEKTID: Tomomi Hayashi ja Hanno Grossschmidt, HG Arhitektuur
SISEARHITEKT: Lasse Ira, Cumerus ÜÜRNIK: Bondora
saunana. Sel otstarbel oli maja kasutuses kuni perestroikani, misjärel hoone hüljati ja see hakkas lagunema. „Praegu on kogu uusjuugendlik kompleks muinsuskaitse all ja ehkki siin konkreetses hoones polnud just palju, mida alles jätta – enam avariilisemat hoonet siin Park Tondi kvartalis polnudki –, säilitasime rekonstrueerimisel kõik, mis vähegi võimalik. Arhitektuuripartneriks valisime HG Arhitektuuri, kellel on suur kogemus just ajalooliste hoonete rekonstrueerimise projekteerimisega, ja ehituspartneriks sai 1Partner Ehitus. Oleme nii arhitektide kui ka ehitaja tööga väga rahul.“
Kui need seinad räägiks
Arendaja eesmärk on kogu Park Tondi kvartal, mis hõlmab nii uusi hooneid, renoveeritud maju kui ka avalikke alasid, välja ehitada. Büroohooneks taaselustatud endine saun on plaani üks osa. Hoonesse sisenedes hakkab esimese asjana silma, et kõik aegade jooksul seintele kantud kihid on välja puhastatud just sellistena, nagu need ennast hoone renoveerijatele aasta eest näitasid.
Artur Ümar tutvustab üllatavalt valgusküllase hoone erinevaid siseruume ja räägib, et kuna tsaariaegseid detaile oli uusjuugendlikus majas alles küllaltki vähe, aga tavalist krohvitud seintega keskkonda ka luua ei soovitud,
Sein on lõuendina ajastute vahetumist paljastavaid kihte kandmas.
saigi otsustavaks kasutada konserveerimismeetodit ja eksponeerida seinu just sellistena, nagu need olid. „Nüüd ongi näha erinevalt paljastunud kihid tsaariajast, Eesti ajast ja nõu kogude ajast ning ka hilisemad jäljed on seintel näiteks grafitina näha. Loodetavasti on büroohoone üürniku Bondora inimestel seinu uurides avastamist küllaga.“
Uue ja vana sümbioos Erinevate ajastute jälgi maksimaalselt eksponeerivad seinad toovad efektselt esile modernse ruumilahenduse. Hoone taastamise käigus on sellesse toodud palju avarust – eemaldatud on vaheseinu, kaotatud pisikesed toakesed ja esimese ning teise korruse vaheline ala on osaliselt avatud. Ventilatsioonitorustikud on kõik algsete korstnate sisse peidetud. „Katusemaastik on meil täiesti puhas ja kui vaadata hoonet Sõjakooli tänava poolt, siis on kõik
silmale ka praegu selline, nagu kunagi oli,“ on projektijuht tulemusega rahul. Uus ja vana on majas äratuntavalt eristatud. Näiteks on seinale juurde laotud osa nüüdisaegsetest tellistest, et üleminek oleks selgelt näha. Ehkki ajaloolistele hoonetele energiaklassi ei määrata, on maja energiatõhusus paremgi kui paljudel kaasaegsetel majadel, osalt juba paksude õhu vahedega seinte ja kahes eraldiseisvas lengis olevate akende tõttu – see tsaariaegne kavalus töötab ka praegu väga hästi. Maja lõplik kuivamine võtab veel aega, aga ootama selle järel ei pea, sest seda tüüpi hooned kuivavad seest väljapoole. Ja veel – Sõjakooli 6 hoone ajalugu silmas pidades ja selle kunagist funktsiooni respekteerides on majas saun ka praegu. Kui leiliruum on avar ja kaasaegne ning moodsa spaa sauna meenutav, siis eesruumi sein on auga lõuendina ajastute vahetumist paljastavaid kihte kandmas.
Artur Ümar on kogu arenduse suhtes elevil: „Lootus on, et Kristiine linnaossa tekib Park Tondi kvartali valmimisega täiesti uus tõmbekeskus, sest siin on koos nii piirkonna parimad koolid, spordiasutused, kaasaegseimad bürood ja roheline elukeskkond.“
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.
Millega arvestada?
Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskuseid ning paljude nüansside tundmist.
Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lamekatusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.
Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel. Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projekteerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.
Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja tavapärase hoolduskoormuse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ja täiendava hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hooldust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.
Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam. Päikesepaneelide jm pindpaigaldistega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel. Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust. Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus.
Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik.
Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.
Kõik see mõjutab ka katusekonstruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket.
Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikesepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.
Päikesepaneelide planeerimine katusele – katuse turvavarustus Enne päikesepaneelide paigutuse lahendust katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsuja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioonišahtide asukohad.
Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks päikesepaneelidega katuseid planeerida.
Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse kui ka turvasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kinnituvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm).
Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused. Sageli ollakse olukorras, kus turvavarustust ei ole enam võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.
Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad katusele spetsiaalsetele alustele. (Eesti). Kaablirennid võiks olla pealt kaetud.
Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.
Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest.
Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoormuste talumiseks, samuti turvavarustuse lahendusi.
Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.
Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele
Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:
• aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;
• katusekatte pinnale ballastiga;
• katusekatte külge.
Modi tseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR lappidega paigaldatav päiksepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi.
TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust.
Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead. Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katuse puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.
Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame. Katuse peale ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRi kummimatte. Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Lisaks tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuulekoormusutega.
Artikkel valmis
Evari Ehitus OÜ ja Alo Karu koostöös.
evari.ee
Kontorisisustuse trendid on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud, kuna pärast pandeemiaaega otsivad ettevõtted viise, kuidas luua töötajatele inspireerivamat, tervislikumat ja paindlikumat töökeskkonda – sest kui kontoris on mõnus olla, siis tahavad töötajad kohale tulla.
TEKST: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Tänapäeval ei eelda enam keegi, et kaheksa tundi kusagil kuubikus arvuti taga istuda on normaalne – ei, lisaks headele töötingimustele on kontorisse vaja ka puhke- ja lõõgastusalasid. Väga oluliseks on muutunud kontorite sisekliima kodusemaks muutmine naturaalsete materjalide ja elusate taimede abil – viimased ongi aasta 2024 suurim trend, sest lisaks silmailule puhastavad taimed kontori õhku ja suurendavad seega ka töötajate heaolu.
Millele siis moodsat ja tänapäevast kontorit sisustades tähelepanu pöörata?
Mitmekülgsed tööruumid
Kontori võiks sisustada mööbliga, mida saab lihtsalt ümber paigutada või kohandada, et toetada erinevaid töövorme, nagu koosolekud, individuaalne töö või meeskonnatöö.
Liigutatavad vaheseinad
Liigutatavad vaheseinad võimaldavad ruume kiiresti ümber kujundada, et
luua avatud planeeringuga ruume või privaatseid koosolekualasid.
Ergonoomilised töökohad
Investeering ergonoomilistesse toolidesse ja reguleeritava kõrgusega laudadesse aitab vähendada tööga seotud terviseriske.
Puhkealad
Puhke- ja lõõgastusalade loomine, kus saab tööpausi ajal mugavalt aega veeta, toetab töötajate vaimset heaolu.
Nutikad valgustuslahendused
Liikumisandurid ja nutikad valgustuslahendused aitavad luua tõhusama ning energiasäästlikuma töökeskkonna.
Juhtmevabad lahendused
Juhtmevabad lahendused vähendavad segadust ja võimaldavad suuremat paindlikkust töökohtade ümberkorraldamisel.
Mööbli julged värvid ja mustrid Erksavärviline ja mustriline kontorimööbel loob dünaamilise ning energilise töökeskkonna ning tõstab tuju.
Kodune tunne
Väga trendikas on kujundada kontoriruume nagu kodu, kasutades mugavaid mööbliesemeid, pehmeid valgustuslahendusi ja dekoratiivseid elemente, et luua hubasem õhkkond.
Avatud planeeringu ümbermõtestamine
Aina rohkem on levinud hübriidkontorid – kombineeritakse avatud planeeringut ja privaatsemaid tööalasid, et toetada nii koostööd kui ka keskendumist nõudvat tööd.
Looduslikud materjalid
Puit, kivi ja muud looduslikud materjalid on kontorisisustuses üha populaarsemad, sest need on jätkusuutlikud ning loovad kontorisse sooja ja meeldiva õhkkonna.
Taimed ja rohelus
Rohelised taimed kontoris ei ole ainult silmale ilusad vaadata, vaid parandavad ka õhukvaliteeti ja tõstavad sellega märgatavalt töötajate heaolu.
Allikad: Office Snapshots, Frame
Ükskõik kas teed tööd kodus või kontoris, mugav ja ergonoomiline töökoht on heaolu alustalaks!
Oleme ilmselt kõik kogenud, et pikalt ebamugavas poosis istumine võib pikapeale tunda anda kange kaela või valutava alaseljana. Selleks, et kehalisi pingeid vältida ja meel erksana hoida, tuleks töö tegemiseks valida korralik töötool ja töölaud!
Laud, mis kohaldub sinu vajadustele
Reguleeritava kõrgusega laud annab vabaduse teha tööd, kuidas iganes soovid: klassikalisel kontoritoolil istudes, poolpüstises asendis sadultoolil või hoopis püsti seistes. Reguleeritavad töölauad jagunevad suures osas kaheks: mehaaniliselt ja elektriliselt reguleeritavad. Viimased võimaldavad vaid ühe nupulevajutusega laua soovitud kõrgusele seada. Mugav!
Õigest toolist sõltub kehahoiak
Korrektselt keha järgi seatud töötool aitab hoida kogu tähelepanu tööl, välistades nihelemise ja ebamugavuse. Korralik tool peaks kindlasti võimaldama reguleerida istumiskõrgust, seljatoe ja istumise kaldenurka, istme sügavust ja käetugede kõrgust. Mõni tool on varustatud ka nimmetoe funktsiooniga, aidates vältida just alaseljaga seotud muresid, mis on ühed sagedasemad probleemid istuval töökohal.
Kontori ergonoomika
Kui töölaud ja -tool on juba valitud, võib töökoha teha veel mugavamaks, valides juurde nutikad aksessuaarid. Neile, kas eelistavad vahelduseks laua taga just püsti seistes tööd teha, on seisumatt suureks abiks. Selle elastne struktuur hoiab kogu keha liikumises ja tagab parema enesetunde ka pikki tunde tööd tehes. Reguleeritava kõrgusega sülearvutilaud annab vabaduse kasutada sülearvutit näiteks tavalise laua taga.
Valgustusel on otsene mõju töökeskkonnale, töötajate heaolule ja produktiivsusele. Töötajasõbralik ja kvaliteetne valgustus mitte ainult ei loo meeldivat atmosfääri, vaid toetab ka töötajate tervist, keskendumisvõimet ning üldist rahulolu.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Teadusuuringud on kinnitanud, et õige valgustus mõjutab positiivselt töötajate bioloogilist rütmi, und ja üldist heaolu. Töötajasõbralik valgustus arvestab loomuliku päevavalguse tsüklit, aidates reguleerida hormoone ja parandada und. See omakorda tõstab töötajate energiataset ja vähendab stressi.
Kõige paremini mõjub meie tervisele muidugi loomulik päevavalgus, sest sellega on meie keha harjunud. Suurtest kontoriruumidest rääkides ei saa aga alati päevavalgusele loota, sest teadupärast on külmemal ajal seda liiga vähe ja kontorid ise on nii palju suured, et igasse tuppa päikest üldse ei paistagi. Seetõttu peabki kontori valguslahendused hoolikalt läbi mõtlema.
LED-tuled või päevavalguslambid Viimastel aastatel on LED-valgustid muutunud populaarseks energiatõhusaks alternatiiviks luminofoor- ehk päevavalguslampidele. Kuigi LED-valgustid võivad olla veidi kallimad kui luminofoorlambid, säästavad need kontoris kasutatuna pikemas perspektiivis tõenäoliselt ettevõtte raha. See on tingitud sellest, et LED-valgustite eluiga on üldiselt pikem.
LED-valgustid võivad mõjuda hästi ka töötajate tervisele. Kuigi on ebatõenäoline, et päevalguslampide valgus põhjustab migreene, võivad need siiski esile kutsuda migreeni sümptomeid inimestel, kellel on selleks eelsoodumus. Kuna töötajad viibivad sageli kontoris pärast päikeseloojangut, võib luminofoorlampide valgus häirida ka unemustreid, kuna need pärsivad melatoniini tootmist. LED-valgustite eredust seevastu saab tavaliselt muuta vastavalt kella- ja aas-
taajale, mistõttu on need töötajate tervise seisukohast parem valik.
Võimalikult palju loomulikku valgust
Cornelli ülikooli disaini- ja keskkonnaanalüüsi osakonna uurimuse kohaselt esines töötajatel, kes puutusid kontoris kokku loodusliku valgusega, 84% vähem silmade pingutamisest tulenevaid peavalusid ja nägemise hägustumist. Ameerika Unemeditsiini Akadeemia uuringud näitasid samuti, et kokkupuude loodusliku valgusega aitab reguleerida hormoone ja hoiab ööpäevarütmi kontrolli all, aidates töötajatel öösel rahulikult magada ning järgmisel päeval produktiivselt töötada. Niisiis tuleks juba hoonete projekteerimisel võtta arvesse lae kõrgust, hoone orientatsiooni, laiuskraade ja naaberhoonete poolt loodavaid takistusi, et otsest päikesevalgust mak-
Valgustus mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame
Õige valgustus aitab kaasa normaalsele emotsionaalsele regulatsioonile. Oled ilmselt märganud, et akendest tuleval valgusel on ainulaadne, rahustav mõju. Pimedus kontoris võib seevastu vallandada negatiivseid emotsioone, mis võivad põhjustada mitteprofessionaalset käitumist.
Mõne uuringu kohaselt kaotavad inimesed, kes ei puutu kokku otsese päikesevalgusega, igal ööl keskmiselt 46 minutit und. Seega, arvestades, et enamik inimesi töötab terve päeva siseruumides, on väga oluline, et kontoriakendest paistaks sisse loomulikku valgust.
Valgus mõjutab ka meie söömisharjumusi. Näiteks hämar valgus võib aeglustada söömistempot või vähendada tavapärast toidukogust. Teisest küljest kipuvad inimesed sööma paremini, kui nad on piisavalt valgustatud ruumides.
simaalselt ära kasutada. Akendega ruumid soovitatakse tavaliselt jätta üldkasutatavateks ruumideks, et võimalikult paljudel inimestel oleks juurdepääs loomulikule valgusele.
Valgustuse värvus ja temperatuur Kontorivalgustuse värvus ja temperatuur peaksid varieeruma vastavalt ruumi funktsioonile. Valguse hulk, värvus ja tugevus mõjutavad tervist ning heaolu oluliselt määral, mistõttu tuleks sellega seonduv hoolikalt läbi mõelda. Üldiselt on soojem kollane või oranž valgus parem lõõgastumiseks, samas kui jahedam sinine ja valge valgus on hea töötamiseks, ärkamiseks ja keskendumiseks. Võimaluse korral peaks valgustuse temperatuur ja värvus sõltuvalt kellaajast erinema. Hommikuti peaks valgus olema ideaalis heledam ja jahedam, et aidata töötajatel jääda erksaks ning keskenduda. Päeva edenedes peaks valgustus olema soojem ja aitama töötajatel rahuneda ning lõõgastuda. Heleduse osas on kõige olulisem mõelda selle peale, mida antud ruumis tehakse. Üldkasutatavate ruumide ja köökide puhul on mõistlik ära kasutada loomulikku valgust, sest see valgus on hajutatud ja töötajad ei vaata nendes ruumides tavaliselt ekraane. Tööruumides aga piirab meid tehnoloogia. Süleja lauaarvutite valgus ei ole kaugeltki nii võimas ning ere kui päike, nii et päikesepaistelisel päeval võib aknast sisse paistev päike ekraaniga töötamise muuta keeruliseks. Seetõttu vajavad töölauad ja -ruumid kontrollitavamat keskkonda –sellist, kus osa päikese intensiivsusest on blokeeritud või hajutatud. Allikad: wework.com, vault.com
Kui kümme aastat tagasi kasutati LEDsiinivalgusteid pigem avalikes ruumides, siis praeguseks on need leidnud tee ka kodukasutusse. Kogu siinivalgustite valdkond on ka üldiselt plahvatuslikult kasvanud ja lisandunud on terve hulk atraktiivseid võimalusi nende rakendamiseks. Eriti just kodudes, kus soovitakse hubasemat atmosfääri luua või vastupidi, mingeid detaile eriliselt rõhutada.
LED-valgustitele spetsialiseerunud ettevõtte LED House eksperdi Martin Vabuli sõnul on LED-siinivalgustite puhul tegemist ülihea ja ökonoomse lahendusega. „Siinivalgusteid on väga mugav kasutada, sest valgustite ringi tõstmine on lihtne, samuti nende välja vahetamine ja ka valgustugevuse muutmine,“ selgitab ekspert.
Mitmekülgsed valguslahendused LED-siinivalgustid on äärmiselt funktsionaalsed, võimaldades valgustada kas tervet ruumi ühtlaselt või just efektselt mingeid kohti esile tuua –seinal olevat maali, toanurgas õitsevat lille ja nii edasi. LED-siinivalgustid
sobivad eriti hästi kaasaegse minimalistliku disainiga, aga üldiselt on neid võimalik sobitada igasse interjööri, ka ajaloolisse. Võti peitub oskuses kombineerida õigeid valgusteid õigesse ruumi.
„Siinivalgustid on suurepärased fookusvalguseks, et rõhutada näiteks konkreetseid mööbliesemeid ja arhitektuurseid detaile või lisada hoopis vajalikul hulgal valgust köögisaarele või diivani lugemisnurka. Samuti sobivad need ruumide stiili ühendamiseks kas üld- või lisavalgustitena, näiteks lisavalgusena laega samas toonis siinidel või hoopis kontrastsetes toonides, et tähelepanu endale püüda. Siinilahendusi võib edukalt kombinee-
rida ka ruumis olevate teist tüüpi valgusallikatega,“ räägib Vabul. Universaalsed siinid Siinid, mille külge valgustid kinnitatakse, on üldjuhul universaalsed. Seega ükskõik millise tootja siinivalgustid sobivad samal siinil kasutamiseks. Näiteks kolmefaasilistele LED House’i siinidele sobivad kõik kolmefaasilised siinivalgustid, pole vahet, kas need on tootnud Halla, Wever & Ducré, Nexia, Karizma, Reggiani, SLV, Leds-C4 või Ivela. Siinilahendused ise on kas pinnapealsed või süvistatavad: siine paigaldatakse tavaliselt kas lakke, seinale või erinevatesse valgusniššidesse. Valgustid kinnituvad siinile kas magneti või lihtsalt klõpsuga.
„Meie partner PowerGear Europe pakub kuni kolme meetri pikkuseid siine, mis on LED House’i laos alati ka olemas. Kui kümne või kahekümne aasta pärast on vaja siini või valgustit vahetada, siis uute paigaldamisel sobituvad need ikkagi ideaalselt. Maksimaalne vool, mida ühele faasile võib rakendada, on 16 A ehk suurim lubatud võimsus faasi kohta on 3500 W. Kui üks valgusti on 35 W, saaks neid ühte gruppi panna maksimaalselt sada tükki. Samuti saab faase erinevalt juhtida ehk sisse ja välja lülitada. Näiteks akendega ruumis võib osa faase välja lülitada, kui aknast paistab sisse päike,“ selgitab ekspert.
Tänapäeval on kõige puhul, mis kasutab elektrit, number üks märk-
sõna ka energiasäästlikkus. Vabul ütleb, et paljud siinivalgustid on LED-põhised, mis tähendab, et need kasutavad alternatiividest vähem energiat ja kestavad ka kauem kui traditsioonilised hõõglambid.
Ebaühtlane valgusjaotus, kuidas nii?
Kui valgusvõimsus on justkui piisav, aga tuba on ikkagi pime, on põhjuseks tavaliselt vale valgustite valik. Näiteks kui suurde ruumi on paigaldatud suunatud valgustid, võib valgusvõimsus küll arvutuste kohaselt piisav olla, aga kuna valgus on tugevalt suunatud, pole ruumi üldpilt siiski piisavalt valge.
Siin on Martin Vabuli sõnul oluline eri tüüpi siinivalgustite kombineerimine: ühed, mille ülesanne on midagi konkreetselt välja valgustada, ja teised, mis annavad üldvalguse. Nii saab LED House’i valikust valida kolme tüüpi LED-valgustite vahel: rippuvad valgustid, üldsiinivalgustid ja spot-tüüpi valgustid. Igaühel on kindel ülesanne, et kodu saaks maitsekalt, mitmekesiselt ja küllaldaselt valgustatud.
Tutvu toodetega ja loe lisaks: www.ledhouse.ee/led-siinivalgustid
