Tähelepanekuid linnahaljastusest

Kaasaegsed haljasalad on linnas justkui vabaõhukunstisaalid, kus saab imetleda taimekoosluste mõjusaid värvi- ja vormimänge.

TEKST: MAARJA GUSTAVSON, MAASTIKUARHITEKT FOTOD: TÕNU TUNNEL

Rohealadel on võime parandada nii füüsilist kui ka vaimset keskkonda meie ümber. Praktilises plaanis peaks linnahaljastus leevendama negatiivseid keskkonnatingimusi ning pakkuma varju sademete, müra, saaste, külma, kuuma ja tuulte eest. Esteetilises mõttes ootame, et haljastus oleks meeldiv, kutsuv, rahustav, inspireeriv ning vaheldust ja silmailu pakkuv.

Haljastus ei peaks domineerima, vaid tekitama linna igapäevaelule meeldiva fooni. Hästi toimiv haljastus toetab, ühendab ja seob ümbritseva keskkonna ning arhitektuuri tervikuks kokku.

Looduse ihalus

Üldiselt linnas metsikut loodust ei kohta, küll aga igatsevad inimesed selle järele järjest enam. Seetõttu proovitakse leida erinevaid viise ja võimalusi, et tuua linnaruumi kontrollitud keskkonda mingigi annus džunglimeeleolu.

Keskkonnasäästlikkus ja ökoloogiline mõtteviis on viinud meid sinna, et hinnas on mitmekesised ja looduslähedased lahendused. Üha rohkem püütakse linna haljasalasid kujundada loomulikuna, nii nagu need oleksid isetekkelised.

Palju inspiratsiooni pakuvad looduslikud (metsa)kooslused. Et saavutada nii inimesele kui ka teistele elusorganismidele meelepärane keskkond, mängitakse erinevate taimerinnetega – alates pinnakattetaimedest, püsikutest ja kõrrelistest kuni kõrgete põõsaste-puudeni välja.

Massiga pilku püüdma

Linnaruumis liiklejal on enamasti kindel siht ja liikumiskiirusedki suuremad kui muidu. Üldiselt ei jõua mööduja taimemaailma süveneda ega seda nautima jääda. Seega peaks linnahaljastus olema selline, mis linnamelu keskel silma haaraks ja mõjule pääseks. Et maksimaalselt pilku püüda, luuakse peenardesse mastaapseid värvi- ja vormimänge. Palju kasutatakse massistutusi, kus erinevaid taimi on vähe, kuid ühte liiki taimi on korraga palju.

Nagu ikka, on taimevaliku lähtekohaks sobivus üldise kontseptsiooni ja disainiga ning muidugi kasvukoha tingimustega. Kriitiliselt tähtis on valgustingimuste, mullastiku ja kliimaga arvestamine. Linnatingimustes kasvavad taimed peavad lisaks olema vastupidavad, taluma õhusaastet, soola ja lumeraskust.

Lisaks nähtavale osale tuleb taimede juures alati silmas pidada ka nende juurestikku. Pinnase hulk ja kvaliteet juurte ümber mõjutab taimede elutegevust ja -jõudu suurel määral. Rusikareegli järgi on juurekava vähemalt sama lai kui puuvõra.

Kuna linnaruumi kasutatakse aasta ringi, siis peaks ka sealne haljastus olema dekoratiivne läbi erinevate aastaaegade. Naljaga pooleks võib öelda, et ideaalsel taimel puhkevad juba varakevadel toreda välimusega pungad, lehed on põneva kuju või värviga, õitsemine on pikk ning hunnitu, õied lõhnavad meeldivalt, pärast õitsemist tulevad viljad (muidugi võiks need olla söödavad), lehtede sügisvärv on kirgas ja nii viljad kui ka lehed püsivad võimalikult kaua puul ning talvel köidab pilku huvitav koorevärv ja võrakuju.

Maa-alune alternatiivne maailm

Linnahaljastuse kavandamise juures tuleb arvestada tuhande pisiasjaga. Erinevate keskkonnategurite, vaadete, teedevõrgustike, hooldusvajaduse, vastupidavuse, vandaalikindluse jmt kõrval tuleb arvestada ka maa all kulgevate tehnovõrkudega. Need suunavad oma nähtamatute hoobadega linnahaljastuse asukohta ja võimalikkust ootamatult palju. Ja ehkki tegelik elu käib maa peal, siis paradoksaalsel kombel tõmmatakse niite tihti hoopis pinna all. Nii ei ole kahjuks harvad olukorrad, kus loogilises kohas asuvat või kuhugi imehästi sobivat puudegruppi ei saa kavandada ainult seetõttu, et maa-alune on trasse täis ja taimedele vajalik kasvuruum ei ole tagatud.

Muruga või muruta

Muru hooldamine on lihtsale ja odavale rajamisele vastukaaluks pidev, töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Seetõttu otsitakse murualadele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Kui vähegi võimalik, siis kavandatakse muru asemele pinnakattetaimi, niidukooslusi või lihtsalt harvemini niidetavaid rohumaid. Isegi ristiku lisamine muruseemnesegule muudab selle n-ö tavalisest murust looduslähedasemaks ning liigi- ja õierikkamaks koosluseks.

Igal juhul on nii detaile kui ka üldpilti puudutavate lahenduste juures näha püüdu selle poole, et linna rohealad sobiksid paljudele erinevatele elusolenditele ja -organismidele.

PAON välitoolid / LEAF välilaud Tutvu laia välimööbli valikuga ELKE Mööbli sisustussalongis ja e-poes. Paljud tooted laoseisus!

KINDEL VALIK AASTATEKS

MÖÖBEL / VALGUSTID / AKSESSUAARID