Disain (suvi 2024)

Loodusest inspireeritud suvekodud

Fungirütmis läbi Nõmme

REIS: Rahuoaasid

Veneetsia külje all

Elu linnakatusel

TRENDID: Milano

Salone del Mobile

2024 disainis taas tulevikku

10 Maja, kus betoon on esikohal

28

36

14 Oivaliselt Otepääl

40 Materjalid, värvid ja vormid suvises kodus

44 Köögi ümber kujundatud kodu

57 Täiuslikku puhkust tõotav disainiikoon –Acapulco tool

Kaks legendi. Philippe Starck ja AXOR

Milano Salone del Mobile 2024

62 Fungirütmis läbi Nõmme

76 Ja mere ääres väike maja ootamas on mind…

90 Emakesest maast inspireeritud

70 Suvitama suvemiljöösse

87 Elu linnakatusel

105 Veest oled sa võetud...

114 Disainer ja kunstnik Maarja Mäemetsa viis lemmikut

Impressum

VÄLJAANDJA: Delfi Meedia AS

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee

REKLAAM: Merit Saribekjan merit.saribekjan@delfi.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@delfi.ee

Heldin Jegis heldin.jegis@delfi.ee

Jaana Rüütel jaana.ruutel@delfi.ee

Rachel Branten rachel.branten@delfi.ee

Kadri Kuningas kadri.kuningas@delfi.ee

Maria Sootla maria.sootla@delfi.ee

KEELETOIMETAJA: Jolana Aru jolana.aru@delfi.ee

TRÜKK: Printall

ESIKAANE FOTO: TÕNU TUNNEL

Trendiga või trendita

Trendid on ilumaailmas, disainis, arhitektuuris ja kõiges muuski edasiviivad – elame ühes maailmas ja inforuumis ning meil on ühine suund või joon, mida mingil ajahetkel endas kanname. Meil on seekaudu ühised jutuajamised, emotsioonide jagamised, isegi arusaam meie ümber toimuvast… Trendil on salapärane jõud meid endasse haarata. Müts maha nende ees, kes siiski viljelevad teatud protsesse elus aeglasemalt. Võiks isegi öelda, et nad kulgevad oma ajamõistes ja ruumis. Näiteks disainerid, kes ei pelga võtta aega, et luua midagi tõeliselt head, mis on tarbijale ka vajalik ja pakub seejuures esteetilist ning praktilist naudingut. Ühe sellise eseme ellukutsumine võib aega võtta aastaid. Ja tegelikult on nad otsesemalt või kaudsemalt suurte trendide taga, mille järgi joonduvad kõik teised. Üheks selliseks inimeseks on end Portugalis kaunites mägedes Sintras sisse seadnud legendaarne Philippe Starck, kes just nimelt on endale hingeasjaks võtnud asjade loomise viisil, et sellest võidaks kogu ühiskond. Ta on öelnud: „Siia ilma sündides sõlmid sa lepingu kogukonnaga. See on leping, mis kohustab teenima kogukonda moel, mis muudab kõigi elu paremaks.“

Ütleks, et üks ei saa teiseta, sest kogu selles suures pildis oleme kõik koos ja ikkagi vähem või rohkem üksteise tegemistest mõjutatud. On ju meil kõigil silme ees trendid kodu loomisel – iga aasta algab suure ettekuulutusega, mis on in ja mis out. Kes tõttab poodi alles eelmisel hooajal või aastal ostetud mööblitükki välja vahetama, kes soetab endale disaineseme suure algustähega, teades, et selle taga on tohutu pühendumus ja töö.

Kui küsisime mitmeid ikoonilisi esemeid loonud Philippe Starckilt, milline disain on ikooniline, vastas ta: „Disainiikoon ei saa olla trendikas või trendist väljas. See peab olema ajatu, et mitte vananeda. Ikooniline disain õpetab midagi – midagi kasulikku, millel on võime parandada elukvaliteeti igas aspektis.“

Trende ja palju muud leiab meie suvisest ajakirjast. Inspireerivat lugemist!

Irmeli Karja Peatoimetaja

Biophilia Chair psisisustus.ee

Euroopa Tippdisain

MAJA, kus betoon on esikohal

Eramu Pirital asub linnaruumis, olles avalikult eksponeeritud kõigile

möödujatele – just nii seisab aasta betoonehitise konkursile esitatud eramut tutvustavas seletuskirjas. Arhitekt Ülo-Tarmo Stöör (ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ) ütleb, et õppis selle projektiga väga palju betooni kohta juurde. Meie ees on aasta betoonehitis 2023 – eramu Pirital Purje tänaval.

TOIMETAS: IRMELI KARJA / FOTOD: TÕNU TUNNEL

Aasta betoonehitise žürii leiab, et võitnud betooneramu esindab ajatut modernismi, mida iseloomustab vormide lihtsus ja detailide ning sõlmede filigraansus. Eramu ehituskonstruktiivne ja insener-tehniline läbimõeldus on muljetavaldav, mis on sündinud tellija, arhitekti, konstruktori ja ehitaja suurepärase koostöö tulemusena.

Žürii esimees Aadu Kana lisab: „Väga hea arhitektuur ja konstruktoritöö, kõik on paigas, hästi läbimõeldud (kõik kommunikatsioonid on ära peidetud, väga suur ja hoolikas ettevalmistustöö, enne kui hakata betooni valama). Näha on, et kõik maja rajanud osapooled, eesotsas tellijaga, armas -

tavad betooni. Filigraanne teostus. See ongi betoonmaja.“

Ülo-Tarmo Stöör, mis tegi selle projekti eriliseks? Väga raske küsimus, sest tegelikult on mulle kõik minu projektid olulised ja erilised. Selle projekti puhul õppisin väga palju betooni kohta juurde. Aga vastaks võib-olla nii, et projekti teevad eriliseks inimesed, kes selles osalevad. Purje maja puhul oli Erki väga pühendunud tellija. Tal oli selge visioon, et ta tahab betoonmaja. Mitte lihtsalt betoonist, mitte lihtsalt ehitusmaterjalist, vaid maja, kus betoon on esikohal. See paneb kõrged ootused tulemusele. Selle nimel töötasimegi.

Arhitektid: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg

Sisearhitekt: Mari-Liis Süld (ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ)

Tellija: Erki Kilu

Konstruktor: Estkonsult OÜ

Peatöövõtja: Mõttegrupp OÜ

Betoonitööd: PR Betoon OÜ

Betoon: Heidelberg Materials Betoon AS

Betoonikosmeetik: Grest OÜ

Raketis : PERI AS

Mis osutus keerukaks?

Tegime põhjaliku projekti. Sellegipoolest pidime ehituse käigus kõik enne betoonivalu üle kontrollima ja mitu sammu ette mõtlema. Kui betoon valatud, siis enam midagi muuta ei saa. Näiteks pistikutelülitite ja valgustite asukohad käisime kõik enne igat betoonivalu üle. Kas on õiges kohas, kas on õige arv jne. Tehniliselt tegi ehitamise keeruliseks ka asjaolu, et teine korrus on kande mõttes riputatud katuslaest. Katuslage kandvad teraspostid olid viimistletud ja pandi paika üsna varajases staadiumis. See nõudis ehitajatelt erilist hoolt ja tähelepanu, et poste ära ei kriibiks. Seda viimistlust poleks saanud parandada. Lisaks valati kõik seinanurgad ilma faasiliistuta. Jällegi pidi olema hoolas, et ehituse käigus seinanurki ära ei lõhuks. Aga ehitajad olid meil väga tasemel. Urmas Kaasik on suurte kogemustega ehitaja ja vedas kogu protsessi. Betooni eest vastutas Peep Roosmann ja tema meeskond PR Betoonist. Urmas ja Peep liitusid projektiga juba projekteerimise faasis ning lahendused arutasime läbi projekteerimise käigus. Kõik said väga hästi aru, mis kvaliteeti taga aetakse, ja kõik töötasime ühise eesmärgi nimel.

Kui suur töö ja pikk protsess on betoonist maja ehitamine sellises mahus?

Projekteerimine ja ehitus kujunes päris pikaks. Projekteerimisega alustasime 2015, aga elu on näidanud, et head majad võtavadki kaua aega ja palju energiat. Kui vaadata Netflixi sarja „The World’s Most Extraordinary Homes“, siis seal tutvustatud majade ühine nimetaja oli, et majaehitus osutus oluliselt pikemaks ja kallimaks, kui algselt plaanitud.

Oivaliselt Otepääl

Suurepärased vaated, reljeefne maastik, avarus ja privaatsus –need on ühe Otepääl asuva kodu märksõnad. Pealinnast Eesti teise otsa kolimisel mängis suurt rolli tõsiasi, et Otepää on koduomanike arvates Eesti kõige looduskaunim piirkond ja seal on ka väga hea infrastruktuur. Mööda ei saa vaadata ka kinnistu suurusest – tervelt kakskümmend hektarit oma ruumi. Tallinnas seda endale naljalt lubada ei saa...

TOIMETAS: IRMELI KARJA / FOTOD: TÕNU TUNNEL

Omanikke seovad Otepääga ka perekondlikud sidemed – perenaise vanemad on sealt pärit. Nad veetsid Otepääl ka enne oma maja valmimist palju aega, kuna see kant pakub ohtralt võimalusi erinevateks harrastusteks kogu aasta jooksul: murdmaa- ja mäesuusatamine, golf, ujumine, jalgrattasõit, kalapüük jne. Tegemisi on nii suurtele kui ka väikestele. Seal on hea toiduvalik poodides ja taluturul ning palju erinevaid restorane.

Kuna Otepää on pere teisest elukohast Tallinnas kaugel, siis selleks, et viibida maja ehituse juures kogu aeg, otsustati tehasemaja kasuks. Samas ei tahtnud nad teha järeleandmisi arhitektuurses lahenduses ja nii jäidki silma Happy Home’i majad. Kuna perel on piisavalt suur kinnistu, oli kindel soov ehitada maja ühekorruselisena – ei tea, kas jaksab vanaduses treppidest käia.

Esimene valik oli Taani maja, aga lõpuks otsustati Jaapani maja kasuks. See sulandub väga hästi Otepää kuppelmaastikusse, ja suurtest 3,8 meetri kõrgustest akendest avanevad imekaunid vaated. Jaapani maja arhitektuuriga sobib paremini ka tõeliselt suur terrass, mis võimaldab välielu erinevates ilmakaartes, olenevalt sellest, kas tahad rohkem päikest või varju. Jaapani maja on meeldivalt minimalistlik, aga samas soe ja kodune.

Pere arvates moodustavad arhitektuur, interjöör ja õuekujundus toreda terviku. Elutuba ja köök on hästi seotud terrassiga, mis võimaldab laiendada eluruumi lihtsasti õue. Terrass läheb loomulikult üle aiaks ja on kujundatud ühtse tervikuna. Kogu maja omakorda sulandub aeda ja ümbritsevasse loodusesse.

Kuna pererahvas armastab kunsti, on nad aja jooksul ostnud teoseid erinevatelt kunstnikelt. Seintel on kaasaegset Eesti kunsti, näiteks Agur Kruusing, Kalev Mark Kostabi, Juss Piho, leiab ka idamaist religioosset kunsti ja väliaatriumis on koha sisse võtnud Aleksander Litvinovi „Rahu buda“ skulptuur. Idamaine kunst toetab majas valitsevat sumedust ja rahulikku zen -meeleolu. Maastikukujundaja Merilen Mentaal arvestas õuekujunduses

Üks valgusti, mitu võimalust

Arkoslight Shot S Light Flex on disainitud süvistatuna üldvalgustiks kui ka suunatavana kohtvalgustiks.

just selle budakujuga ja lõi tema ümber rahuliku zen -aia. Pronksist buda sobib sinna nii päikese, vihma ja lumega kui ka valgustatuna pimedas.

Kui palun nimetada pererahval siin oma lemmikkoha, leiavad nad, et lemmikpaiku on majas ja õues palju – kõik oleneb aasta- ja kellaajast ning meeleolust. Näiteks meeldib neile elutoas muusikat kuulata ja hiigelsuurtest akendest tiigile vaadata või metskitse pere

tegemisi jälgida, kabinetis tööd tehes kiigata vahepeal aasale, sõpradele või perele süüa tehes samal ajal suure leti ääres lobiseda, vannis olles jälgida järve… Seda nimekirja võib jätkata iga toa ja tegevuse kohta. Maja on tervikuna hästi läbi mõeldud ja nad tunnevad end hästi igas ruumis. Samuti on palju võimalusi väljas, jahedama ilmaga terrassi talveaias. Mõnusad tsoonid aias või matk oma kinnistu aasadel või ürgmetsas... Oivaline!

Õueruum, kus

valitseb zen-meeleolu

Üks läbi mõeldud arhitektuuri ja interjööriga maja ootab enda ümber samaväärset aeda. Siin on olemas suurepärane näide, mille autor on aiadisainer Merilen Mentaal.

Merilen, kuidas sündis siinne õueruum, milline oli omaniku soov ja kuidas õnnestus seda täita?

Perenaine sõnastas meie esimesel aiateemalisel kohtumisel aiaga seotud soovid ja mõtted ühte ilusasse lausesse: „Moodsas võtmes,

kergelt metsik, huvitav vaadata ja hingele lõõgastust pakkuv koht, mis vihjab veidi ka seal veedetud lapsepõlvele.“ Kõik muu praktiline, nagu elu terrassidel, parkimine, varju pakkuvad kohad, tiik, majaga haakuv taimestus, veidi tarbeaeda, kasvuhoone, grillimine ja lõkkekoht, sai samuti läbi arutatud, kuid aia hing ja iseloom tulid just sellest lausest.

Mida nii suure aiaruumi kujundamine eeldab ja kuidas see sujus?

Avatud, suure pinna kujundamine nõuab veidi teistsugust lähenemist kui väiksemad aiad, kus iga ruumeeter peab oma mõtestatud eesmärki täitma. Sellisel avaral maastikul tuleb julgelt ja suurelt mõelda ning mõnikord tekib küsimus, kas oled ikka piisavalt põnevust tekitanud, maja ja maastiku ära sidunud ning parimad vaated ära kasutanud. Arvan, et võin neile küsimustele jaatavalt vastata.

Foto:

Merilen

Mentaal

Aias on tegelikult veel rajamata alasid, mis maja ja maastiku piiri veelgi hägustaks ning põnevust lisaks.

Suured kõrguste erinevused, künkad ja langused muudavad disaini ka oluliselt keerulisemaks, vähemalt mõtlemist ning arvutamist jagavad sellised projektid küllaga. Kuid kõik sujus ja tulemus sai hea.

Milline on taimevalik?

Taimed on lopsakad, valik rikkalik ja loodusega harmoneeruv. Siin on piisavalt värvi ja voolavat energiat, sest siinsed vaated on maalilised, valgust palju ning maja ise ka üdini harmooniline, avatud. Loodus on n-ö tuppa toodud, vahetult terrasside ümber ja sees, käega katsuda ning ninaga nuusutada. Soovitaimed, nagu jasmiin, sirel, pojengid, kõrrelised, lavendel ja floksid, mis siia vanaema aia hõngu annavad, said kõik aladesse pikitud. Lisaks põnevaid uusi tulijaid, nagu jaapani vahtrad, amsooniad, habehein ja hiina siidpöörised, mitmete muude taimede seas, mis sobivad sellisesse keskkonda suurepäraselt. Autoala ja siseaeda piirab mahukas taimeala, mille sisemises servas lookleb pöögihekk, mis mõne aasta möödudes peaks konkreetse piirde ning piisava privaatsuse andma. Pöögi puhul on suurepärane just see, et ta hoiab oma eelmise hooaja pruunid lehed tihedalt põõsal kinni kuni uute lehtede tärkamiseni kevadel. Taimed tegid siin kohe pärast istutamist imet – juba esimesel aastal said alad lopsakad ja jätsid tunde, nagu oleks nad siin kasvanud juba mitu head aastat.

Soe, rahulik ja minimalistlik

Sisearhitekt Kärt Tähema meenutab selle kodu kujundamist: „Ruumiplaneering oli juba paigas, minu töö oli muuta ruumide kasutusmugavust ja tegeleda sisustamisega. Kuna maja on stiilis, mida ka ise viljelen, siis lähtusin sellest, kuidas ennast kodus tunnen – kliendile see sobis ja nii see koostöös sündis.

Mulle meeldib mängida murtud soojade ja neutraalsete värvidega, ka detailidega saab lihtsalt värvi lisada.

Siin on erksamad värvidetailid kliendilt ja minu poolt on rahulik taust. Viimistluses on suuremas osas kasutatud puitu ja mikrotsementi ning eluruumide seinad ja laed värvitud eelnevaga sobivalt sumedaks. Eks iga objekt ole oma nägu. Selle puhul oli ehk keerukas kaugus – objekt asub Otepääl ja nii oli vaja paari kohalkäiguga pilt selgeks saada.“ Kodu märksõnadena toob Kärt välja soojuse, rahulikkuse ja minimalismi.

Kui tahad oma aiast

tõeliselt rõõmu tunda

Kas oled kunagi mõelnud, kui tore oleks suvel hommikusööki nautida terrassil, kuid õue minnes avastad, et puhub külm tuul? Või on sul ette tulnud olukorda, mil vihmasabin peatab mõnusa aiapeo ja kõik ruttavad kiirelt tuppa? Eestlastena oleme harjunud, et saame õue- ja terrassialasid heal juhul kasutada neli kuud aastas, sest muul ajal on külm, puhub tuul või sajab vihma ja lund. Kui tahad, et ilmataat tulevikus sinu päeva ära ei rikuks, on aeg investeerida pergolasse.

Kujutle end kuumal suvepäeval istumas varikatuse all, ümbritsetuna rohelusest, nautides jahedat varju, mis kaitseb sind päikese, tuule ja vihma eest. Või mõtle sombuste sügispäevade peale: õues sajab vihma ja puhub tuul, sina aga saad oma aiamajas nautida hubast soojust ja vihmasabinat katusel.

Liv Outdoori Rensoni pergolate võimalused on peaaegu lõputud ja nende valikust leiab igaüks endale sobiva.

Naudi oma aeda aasta ringi

Rensoni pergolad on pergolate luksusklass. Kui paljud õuealadele mõeldud lahendused näivad olevat mõeldud kasutamiseks ainult suvekuudel, siis Liv Outdoori pergolad peavad tugevatele tuultele ja raskele lumele suurepäraselt vastu, mis võimaldab kasutada pergolat aasta läbi. Samuti kõnelevad kvaliteedist nii sujuv ja

töökindel elektroonika, kvaliteetsed ning efektsed lisamoodulid kui ka kuni 15-aastane garantii. Rensoni pergola sobib eriti hästi ka HoReCa-sektorile, kus kasutuskoormus on kõrgem ja kvaliteet veelgi olulisem.

Lai valik seinamooduleid võimaldavad kujundada pergola täpselt sinu vajadustele. Võib-olla on su aed avatud, kuid sooviksid privaatsust naabrite pilkude eest? Võib-olla elad mere ääres, kus puhub tugev tuul? Või oled kimpus suurte sääseparvedega? Klaasseinad, päikeserulood, sääsevõrgud ja puitpaneelid aitavad nendest muredest vabaneda, luues ühtlasi ka õdusa atmosfääri. Automaatsete katuselabade tehnoloogia muudab terrassi kiiresti kuivaks varjupaigaks ja soojuskiirgurid kütavad vajadusel ruumi mõnusalt soojaks. Kogemus Rensoni pergolatega on justkui puhkus viietärnihotellis.

Kvaliteetne ja elegantne disain

Kui sind köidab modernne ja minimalistlik arhitektuur, siis nende pergolate tippdisain ühendab kõrgekvaliteedilise alumiiniumi nutikate tehnoloogiliste lahendustega, pakkudes vastupidavust ja estee-

tilist naudingut. Materjalide paindlikkus võimaldab luua nii avaraid ja päikselisi alasid kui ka intiimseid nurgakesi, sobides iga kodu arhitektuuriga ideaalselt.

Liv Outdoori pergola on rohkem kui lihtsalt varjualune – see on investeering, mis muudab su aia funktsionaalsemaks ja mõnusamaks. Kui naudid sumedat õhtut aiapaviljonis või terrassil, mis on kohandatud täpselt sinu vajadustele, oled ümbritsetud nii luksusest kui ka mugavusest. Tugevad, vastupidavad materjalid ja kaasaegne arhitektuur tähendavad, et see varjualune jääb sinu aia keskpunktiks veel aastaid.

Terviklikud õuelahendused

Liv Outdoor on ainus premium-klassi välilahendustele keskenduv ettevõte Baltimaades. See sai alguse isiklikust vajadusest kvaliteetse ja samas taskukohasema välimööbli järele ning kasvas välja viiel turul tegutsevaks terviklikke välilahendusi pakkuvaks ettevõtteks. Liv Outdoor esindab eksklusiivselt Eestis valdkonna tunnustatud brände, nagu Renson, Scolaro Parasol, Couture Jardin ja Limited Edition. Vaata lähemalt www.livoutdoor.eu või külasta nende Eesti suurimat premium-välimööbli esindussalongi Rae vallas Kõrtsi tee 7 ja vii oma aiaelamus uuele tasemele.

Milano Salone del Mobile 2024 disainis taas tulevikku

Tänavusel rekordilise osavõtuga 62. Salone del Mobile messil osales üle 1950 eksponendi 35 riigist. Sündmuspaik Milano kinnitab rolli disainitööstuse sektoris märgilise sündmusena, selle peamisteks esitlusteks olid biennaal EuroCucina/FTK, köögitehnoloogia ja rahvusvaheline vannitoanäitus. Kasvav hulk disaininädala- ja messiteemalisi pressikajastusi meedias viitab valjenevale sõnumile: „Kui sind ei ole siin, ei ole sind olemaski!“.

Nendo Studio ja Paola Lenti koostöös loodud Mottainai projekt peidab endas delikaatset tootmisfilosoofiat, tõlgendades jaapani sõna mottainai - ära raiska, kasuta olemasolevaid ressursse. See vastandub toodangule, mis muidu ära visatakse ja kõrvaldatakse. Lähtekohaks on võrkkangas, mille on välja töötanud ja tootnud ainult Paola Lenti oma õuekollektsioonide jaoks. Taaskasutatav, 100% polüpropüleenist, veekindel, saadaval 180 värvitoonis. Kangast saab tänu eri tehnikatele kasutada moel, et jääke ei teki. Kangast saab kõvendada, suurendades nii vastupidavust ja võimaldades valguse läbilaskmist. Alustades just neist unikaalsetest kumerate vormidega kangajääkidest, on Nendo neid hoolikalt kujundanud ja voltinud, et luua kõrge esteetilise ning disainiväärtusega tooteid. Just materjali olemus, mis on vormitav ja tugev samal ajal, määrab eseme vormi: nii sünnivad lambid, pufid, küljelauad, tugitoolid ja korvid. Eestis saab toodetega tutvuda Vivareci Viimistlussalongis.

TEKST JA FOTOD: SISEAERHITEKT MARELIIS RAID

Osalejate arv 361 417 näitab, et huvi messi vastu on võrreldes aastatagusega tõusnud 17,1 protsenti. Selline kasvav huvi kinnitab, et Rho hiilgaslikus messikeskuses toimunu on võtnud rahvusvahelisel areenil juhtiva rolli, ühendades teadusuuringud ja eksperimendid, innovatsiooni, tootedisaini ning trenditööstuse ühte laia koostöö- ja ärivaldkonda.

Tooteid esitleti jätkusuutlikkusele ja materjali väärindamisele pühendatult, kes kuidas. Eksklusiivsemad ja vanemad brändid kannavad ideed hoida kestlikku joont tootmistsüklis, hinnates meisterliku käsitöö pärandi osatähtsust: tisleritöö kvaliteeti ja inseneri tööd, kivitöötlust, ajatut disaini, kvaliteetsete, väärikate materjalide kasutamist ning annavad nii tarbijale vastupidavuse garantii. Nooremad disainerid proovivad näidata uuskasutusmaterjalide võimalusi tarbedisainis, kestlike uute materjalide ja juba tuttavate, näiteks metalli, eriti alumiiniumi (taas)kasutusvõimalusi.

Ka Jaapani stiil, mis filosoofialt sobitub perfektselt Itaalia disaini keskkonda (või vice versa?), hoiab jätkuvalt kurssi pärituules, küll mitte nii silmatorkavalt wabi-sabi või japandi võtmes, pigem ehtsama traditsioonilise ja igituntud lihtsuse, läbimõelduse, geomeetria ning kvaliteedi ehk üldistatuna – peensusteni lihtsana, lihtsuseni peenena.

Disainikontseptsioonide keeristormis köitsid mitmed stendid külastajaid leidlikkuse, hubasuse, elegantsi ja puhta säraga. Mitmed maailmamainega brändid pakkusid tulevastele põlvkondadele lõputuid võimalusi ja inspiratsiooni.

Üks Salone del Mobile 2024 ideid oli esitleda disainitrende, mis peegeldavad kultuurilist ajastut. Sel aastal ammutasid disainerid inspiratsiooni mitmesugustest kultuurimõjudest, mille tulemuseks oli eklektiline stiilide ja esteetika segu.

Sõelale jäänud tähelepanekud saab lahterdada disainisõnumiteks, milles rõhuasetus näis olevat kõige enam järgmistel võtmesõnadel: suhted ja koostöö, hubasuseiha, kunstkäsitöö, stiilide sulandumine, nostalgia, särav soojus ja kestlik kvaliteet.

Tüüne luksus alias vana raha

Mõiste „vaikne luksus“ või „vana raha“ tekitab tunde vaoshoitud külluslikkusest, mis kiirgab keerukust, aga seda liigse edevuse ja uhkeldamiseta. Sisekujundajad püüdlevad diskreetse hellituse ja luksuse poole, võttes omaks „vana raha“ idee. See suundumus hõlmab tagasipöördumist klassikaliste, aegumatute disainielementide, näiteks meisterliku puitehistöö, antiikmööbli ja rikkalike, sügavate värvipalettide juurde. Sellised kvaliteet-tisleritöö puitu, peenesse linasesse, tviidi ja nahka riietatud ning tüüne sooja metalli ja käsitööklaasiga kaunistatud ruumid pakatavad pärandist ja ajatust, aga siiski tagasihoidlikust elegantsist, võimaldades vana ning uue rafineeritud disaini segunemist.

Globaalne fusioon

Selline disainisuund, millele on üsna sobiv eesti keeles sünonüümi mitte otsida, tähistab mitmekesisust ja kultuuridevaheliste mõjutuste ilu. Suund ammutab inspiratsiooni kultuuridest üle kogu maailma.

Tuttavatesse liivastesse monokroomiatesse paiskavad elurõõmu värvilisemad toonid - mõnusad põhjamaised ja vahemeresinised, jahedad punakaspruunid kakaost bordooni või sügavad metsarohelised, kõrvitsakollased. SABA eksponeeris värvilisi elusamaid ja unisemaid toone kõrvutatuna kreemjate aksessuaaridega ja särtsaka kõrvitsakollase klaasplaadiga söögilauda Teatro Magico, mille niigi julget tooni ei pelga rõhutada Daniela Poletti VETROFUSO merevaigutooniline muranoklaasist vaagen.

Siin võib näha hämmastavat tekstuuride, mustrite ja esemete kooslust kogu maailmast. See kõik on mõeldud eklektilise, palju reisinud atmosfääri loomiseks ja jutustab värvikatest rännakutest. Kaugetest basiilikatest, pühapaikadest ja kristallkoobastest inspireeritud lühtrid; kangamaterjalid ja tekstuurid, milles on ühtaegu nii ürgsust kui ka kaasaegsust; käsitöömeistrite hoolikalt valmistatud esemed, eksootilise puidu ja moodsa metalli sõbralik dialoog, materjalide ja struktuu-

Tähelepanu all on voolujooneliste orgaaniliste vormide ja korrapärase geomeetria kombineerimine ning lounge’ilike toolide ilmumine söögituppa. Hanne Willmanni POTOCCO-le disainitud pehme mööbli sari Jade on saanud uue polsterdatud käetugedega söögitooli ning selle voogavat vormi tasakaalustab Chiara Andreatti Studio disainitud uue, spetsiaalselt messiboksi jaoks kirsipunase tooni saanud puhvetkapp Sen.

PEDRALI õuetumbade, mobiilsete seljatugedega diivanite ja toolide orgaanilist ning voogavat vormi rikastasid põnevad loodustoonide kakofooniad - rõhuasetus paigutub just sellisele näilisele juhuslikkusele ning väga erikujulistele istumisvõimalustele.

ride värvikas kollaaž – need kõik räägivad laiast silmaringist, isikupärast, teadlikkusest ja julgusest olla avatud.

Vana Hollywoodi glamuur

Filmikunsti kuldajastut meenutades on glamuur interjööri naasmas. Ühendades endisaegse Hollywoodi elegantsi ja kaasaegse disainitundlikkuse, luuakse ruume, mis õhkavad dramaatilisust ning vaieldamatut veetlust, omamoodi stiilitundlikku rafineeritust. Lopsakad sametpolsterdused, läikiv nahk, mõnevõrra edvistavad ja teatraalsed aksessuaarid ja muretus. Meenutagem Hollywood Regency stiili 1920.–50. aastate näitlejate kodudest, mida iseloomustasid julge värvikasutus, nüansirikkad kontrastid sageli metalli- ja klaasiaktsentidega, millise kooskõla eesmärk on hõigata oode nii küllusele kui ka mugavusele.

Kaisutavad polstrid

Pehmuse ja plüüsi revolutsioon polsterduses tähendab üleminekut aina rohkem hellitavate ja meeleliste lahenduste suunas sisekujunduses. Me otsime kodus lohutust ja turvatunnet ning polster on võtmetähtsusega tegija koduse keskkonna loomisel ning see ei tähenda üksnes funktsionaalsust, vaid nii füüsilise kui ka emotsionaalse heaolu loomist ruumides. Märkame printsess-herneteralmadratsikuhjade lahendusi diivanite disainis, erinevate lesimisdetailide lisamise võimalusi elutoa diivanitele, supermugavat ergonoomikat.

Ning mis oli väga silmatorkav sellel messil – varia diivanitest mobiilsete seljatugedega, mis võimaldavad kerge vaevaga nihutada seljatuge vastavalt lesija anatoomiale või soovitud asendile. Üks olulisi tähelepanekuid oli ka, kuidas mugav diivan, tugitool, istumisase on seltskonna kokkutooja ja ühendaja. Võis märgata arvukalt suuri ruudu- ja ringikujulisi paigutusi, erinevate sõõrikujuliste ning ebakorrapärast geomeetriat võimaldavate mudelite komplektide rohkus oli üllatav ja see kandis olulist sõnumit: tuua inimesed taas füüsiliselt kokku suhtlema turvalisse ning hoitud ringi.

PORADA

kohvilauasari

Callisto Carlo Ballabiolt rõhutab rannakivilike vormide võluvust ja toob uute materjalidena esile eriti rikkalikes toonides ning mustrites marmoreid kombineerituna kontrollitud juhuslikkuses. Töötlusega on lisatud vormidele voogavustpinnatöötlused on silitama kutsuvalt ümarad ja siidmatid, nagu oleks liiv, meri ja tuul ise nende kuju vorminud.

Irokopuidust peenkäsitööna valminud laud Legend ARKETIPO õuemööblisarjast esindab head näidet erikujulistest ja geomeetrilistest vormidest, orgaanilistest tekstuuridest.

Käsitööklaas ja -keraamika

Foto: Arketipo

Muu käsitöömeisterlikkuse eksponeerimise kõrval paistis eriti silma, et on avastatud ja üleüldisesse lugupidamisse tõusnud käsitööklaas ning keraamilised materjalid mööbli materjalina ja valgustitena. Kus veel, kui mitte Itaalias! Käsitööklaasi märkamine tekitas mõnevõrra nostalgilise mälestuse 1980.–90. aastate interjöörist. Oli palju orgaanilist klaasi, ka kombineeritud sulatusprotsessis metalliga, klaaslauakesed seisid pilgupüüdjana peaaegu kõikide mööblibrändide stendides lihtsates orgaanilistes disainides, neutraalsetes ja sumedates sügavamates loodustoonides, küütlevates metalliknüanssides, üüratute diameetritega söögilaudadel ning armsate väiksemamõõduliste abilaudade ja öökappe asendavate lauakestena.

Käsitööklaasi võidukäiku sai tunnistada valgustite puhul – palju oli näha puhutud klaasist komplekte ja meeleoluvalgusteid. Eriliselt näisid tootjad rõhutavat käsitööklaasi ohtraid võimalusi, eksponeerides neid monokroomsete neutraaltoonide üleminekutel: läbipaistvatest läbipaistmatuteks, mattidest peegelläikivateks, orgaanilistest geomeetriatest ja ülesulanud klaasribade muljega klaasdekooridest rääkimata.

Metallmööbel

Rohkelt torkas silma küütlevat metalli vähenemistendentsi näitava mati metallpinna hulgas – kuldsed ja hõbedased kroomitud pinnad, säravad võreraamid polsteristmega söögitoolidel, palju säravat metalli konsoolkappidel, riiulitel. Noored disainerid olid toonud alumiiniumi mati metalli ekstravagantsetesse toolidesse, mis ei olnud ette nähtud istumiseks, pigem mõtteaine tekitamiseks kas materjali või istumise teemadel üleüldisemalt.

Spaa ja vannitoad

Kui juba käis läbi, et tänavusi trende ühendab suur mugavuse ja hubasuse taotlus – soov muuta ruumid võimalikult mitmekesiseks ja erinevaid mugavusvõimalusi pakkuvaks –, siis samad muutused jätkuvad vannitubades. Varem pigem funktsionaalsed ruumid muutuvad üha enam meelelise naudingu kogemise kohaks, palju puitu ja lihtsa ning sõbraliku disainiga keraamikat vannitoas ja koduspaas.

Hispaania vannitubade tootja SANYCCES on oluliselt keskendunud voolujoonelisele ja orgaanilisele disainile, looduslikele materjalidele ning toonidele. Astudes muuseas samas rütmis köökide ja õuemööbliga, hajutavad vannitoadki piire eriotstarbeliste eluruumide vahel. Kõike ühendab mugavus ja ülivõrdes hubasus ning väga kvaliteetne teostus. Ning kuidas keegi ka ei ürita rõhutada oma toodete vahemerelisust või muud geograafilist algupära, millegipärast näib kõik enamasti olevat siiski väga jaapanipärane.

Vaieldamatu disainisuurkuju Verner Panton, kes on teinud värvist oma väljendusvahendi rohkem kui ükski teine disainer ja kelle elutööle ilmselgelt väljapanek pühendati, sobitus ülihästi messi uinutav-paitavasse orgaanilisse hubasusse värvivalemeid analüüsiva vaibakollektsiooniga „Romantiline kõver“ AMINI käsitöövaipade boksis. Nägemisnärvi psühhodeelikumina erutav installatsioon eksponeeris orgaanilist värskemast, omamoodi nostalgilisest rakursist ja pani pilgu peatuma igal möödujal.

Valgustite uhkeldav paraadlikkus köökides, materjalide ülim looduslikkus ja loomulikkus on kõnekas. Köögikappide materjalid ei erine enam üldse elutoa omadest ja iga tootja mitmetes sarjades leidub aina enam elutoale iseloomulikke köögilahendusi, edevate klaaspindadega vitriinkappide ja nutikate mobiilsete lahendustega peidetud pliitidega ning väikeköögitehnika silma alt ära paigutamiseks.

Burgundiapunane ja kirsipunane koos soojemate ning külmemate leekivate õdedega lõid Milanos laineid väga mitmetes installatsioonides ja väärikate brändide boksides. Üllatavana mõjusid punased sellele toonile omastatud tulisusest hoolimata EX.T-i vannitoastendi koduspaas väga asjakohaselt ja loomulikuna.

Silma jäi ka uut ja väga rõõmustavat – jaapanipärased, väga zen -noodilised üliharmoonilised ning pilkupüüdvad lahendused koduspaas. Jätkub valge keraamika asendumine värvilisema sanitaarkeraamikaga, põnevust antakse (seda jätkub peadpööritavate lahendusteni) segistinuppude lahendustes ja materjalides.

Veel silma hakanust: marmor ja erinevad fossiilsed kivimid jätkavad võidukäiku, pinnatöötlus on muutunud matimaks, struktuurilt naturaalsemaks, lemmikute hulka on jõudnud travertiin. Töötlused on läinud voolujoonelisemaks – servatöötlused, nagu puidugi puhul, on eriti sujuvad. Äratundmatuseni on õhenenud piir väli- ja siseruumi mööbli vahel, üha enam leiab kasutust välimööbli puhul puit ja viimistlus, kangad ja tekstuurid, mis on seni vastu pidanud ainult siseruumides. Rõõmustavalt jätkuv ja originaalitsev on siseaedade trend, pakkudes lõpmatuseni tooni ning stiilivõimalusi, kandes endas stilistikat orientalistlikust Vahemere ja kõrbeoaasideni välja.

Nagu ennustada võis, on köökidest kujunenud elu epitsenter –piir eluruumide vahel on sisuliselt kadunud. Köögimööbli komponentidest on samahästi võimalik komplekteerida elutoamööbel –nii ehtsad ja loomulikud on viimistlused, puidud ning kivipinnad. Köögitehnika innovatsioon astub oma kindlaid samme disaini isikupärasuse, kasutajamugavuse suunas ning endiselt ja jätkuvalt tarbijat ning keskkonda säästvas üldvõtmes.

Salone del Mobile messi president Maria Porro – noor ja esimene naissoost president – rõhutab, et suurt mõju maailma disainipildis omava Salone di Mobile põhieesmärk ei ole äri, vaid pühendumine. See ettevõtmine on alati eksponentide nägu ja suunatud kogukonnale, et esindada ühist huvi elada maailmas jätkusuutlikult ja üksteist arvestavalt, pidades silmas kõrgemaid võimalikke esteetilisi väärtusi.

Tänapäeval veedavad inimesed 90% oma ajast siseruumides. On üha olulisem, et suudaksime luua interjööre, kus inimene tunneb end hästi ja püsib terve

DESSO AirMaster on plaatvaip, mis seob ruumiõhust terviseriske põhjustavad mikro- ja tolmuosakesed ning muudab sissehingatava õhu puhtamaks. Erinevad mõõtmised on näidanud, et DESSO AirMaster seob õhust 8 korda rohkem peentolmuosakesi kui keskmine silepõrandakate ning 4 korda rohkem kui tavaline vaipkate

Kaks legendi. Philippe Starck ja AXOR

Legendiga kohtudes tunnen end ootusäreva ja veidi isegi kohmetuna – milline on Philippe Starck? Kohtun tuntud disaineriga Pariisis AXOR-i kutsel. Õnneks astub tuppa särav, hea huumorisoonega, parajalt mänguline, eneseteadlik ja põhjalik tegelane. Ta on meelsasti vastaja rollis ega ole kitsi.

TEKST: IRMELI KARJA

AXOR Starck (1994)

Foto: JB Mondino

Kui piiluda prantslase portfooliosse, on Starck teinud kõike, alates kõlaritest kuni lühtriteni, hambaharjadest kuni majadeni, segistitest mootorrataste ja luksusjahtideni. Tema projekteeritud restoranid ja hotellid on saavutanud maailmas kultusliku staatuse, tema loodud igapäevased ning argisemad esemed ei ole vähem suurejoonelised kui tema vapustavad interjöörid. Mees on öelnud, et olenemata sellest, kas tegemist on hambaharja või lennukiga, kätkeb see endas alati sama filosoofiat: mõelda sellele, mida kasutaja võidab.

Üks tuntumaid ja mõjukamaid kaasaegseid disainereid lähtub nii elus kui ka töös murest planeedi pärast ning tema soov on luua paremat maailma. Ta panustab sellesse oma parimal viisil ja kasutab just talle käepäraseid tööriistu, teadmisi ning oskusi. Philippe Starck disainib tooteid, mis on mõeldud kestma kogu elu. Ilmselt pole olemas valdkonda, kus prantslasest disainer pole kätt proovinud. Eriline side on Philippe Starckil veega. Nii on tema 30-aastane teekond AXOR­iga vägagi loomulik ja loogiline. Starck: „Me oleme pärit veest, me oleme tehtud veest ja me vajame vett. Mul on selle elemendiga aatomiline suhe ja ma olen alati kurb, kui seda elutähtsat aaret halvasti koheldakse. Seepärast tahtsin töötada vee austamise ja säilitamise nimel. AXOR­il oli sama nägemus. Kui tahetakse vett säästa, ei saa see olla karistus. Ainus võimalus selle ikoonilise segisti AXOR Starck V (1994) edukaks loomiseks oli vee esitlemine uuel tasemel. Koos lõime midagi sisukat, mis muutis turgu täielikult. Jagame AXOR­iga sügavat armastust vee vastu.“

Mis puudutab inspiratsiooni, siis Starck võtab argise eseme, mis on olnud kasutuses aastasadu, paneb selle uudsesse vormi ja annab tänapäevaselt toimiva sisu, olles seejuures sageli paar sammu teistest ees. Näiteks ämber, vann ja kaev – just neist on saanud alguse tema disainitud segistid, valamud ning vannid. Kui need on toiminud ammustest aegadest, siis täiustades sünnivad elegantsed ja tehnoloogiliselt peensusteni läbi mõeldud tooted. Mitmed neist on ikoonilise staatusega.

AXOR Suite’i vann (2023)

AXOR ShowerCompositsion (2023)

AXOR Starck V (2015)

Kui küsida ikoonilisi esemeid loonud Philippe Starckilt, milline disain on ikooniline, vastab ta: „Disainiikoon ei saa olla trendikas või trendist väljas. See peab olema ajatu, et mitte vananeda. Ikooniline disain on midagi, mis õpetab midagi – midagi kasulikku, millel on võime parandada elukvaliteeti igas aspektis.“

Neli küsimust Philippe Starckile

Millised on sinu tugevad ja nõrgad küljed?

Ma ei ole kunagi olnud huvitatud disainist. Ma kasvasin üles, vaadates, kuidas mu isa – kes oli lennundusinsener – lõi lennukeid ja tehnilisi asju, nii et minu jaoks oli see loomulik, see oli minu DNA­s.

Ma ei ole kunagi teadnud, et keegi peres tegeleb millegi muu kui loominguga. Nii et nõrkusest olen leppinud sellega, et mind valitakse minu töö järgi, sest ma teen seda väga kergesti, aga kui disain ei päästa elusid, võib see neid kuidagi parandada. Minu ainus motivatsioon on alati olnud kasu inimesele, kes kasutab asju või kohta, mida ma loon.

Üks minu tugevatest omadustest on töökus; ma olen laisa inimese vastand; ma ei anna kunagi alla, ma lähen alati edasi, kuni saavutan selle, mida ma silmas pean. Isegi taevas pole piiriks.

Millisele kliendile ütled jah ja millised projektid lükkad tagasi?

Ma teen projekti ainult siis, kui näen selle tegelikku õiguspärasust, kui olen kindel, et projekt teenib eesmärki, visiooni ja lõpuks ka inimesi. Et saada ilusaid lapsi, peavad vanemad olema armunud; samamoodi toimib see ka projektidega – et saada ilusaid ja mõtestatud projekte, peavad partnerid olema armunud, jagama sama visiooni. Projekti tulemus on otsene tulemus partneritevahelistest suhetest.

Mida võiks lugeja sinu kui disaineri või sinu tööviisi kohta veel teada? Üllata!

Ma olen väga igav, ma elan väga igavat elu. Ma elan nagu munk, keset mitte midagi Sintra mägedes Portugalis. Ma ei käi kunagi restoranides ega pidudel, ma ei vaata televiisorit. Igal hommikul ärkan ma kell 6.30–7 hommikul, võtan dušši ja panen oma AXOR­i duši kõigepealt väga kuumaks ja siis väga külmaks. Istun töölaua taha koos paberi ja kriteeriumiga ning töötan keskpäevani. Siis lähen tagasi oma tuppa ja teen uinaku, sest loomine võtab kogu mu energia. Ma alustan päeva teist poolt jälle duši all, lähen uuesti kirjutuslaua taha ja töötan, kuni mu aju küllastub, mis juhtub umbes kella seitsme paiku õhtul.

Töötan aastas keskmiselt 200–250 projektiga, sealhulgas vähemalt ühe suure ja keerulise projektiga iga päev, kuid ma ei projekteeri kunagi projekteerimise pärast. Enne toodet on mul alati projekt, enne projekti on mul eetika, enne eetikat on mul visioon ja enne seda on mul filosoofia. Minu meetod on alati alustada nullist.

Kes või mis teeb sind paremaks inimeseks?

Kes – minu naine Jasmine. Mis – ausus. Kõige tähtsam asi minu jaoks pärast armastust on ausus. Ma arvan, et olen struktuuriliselt aus ja olen seda olnud kogu elu. Meie vabameelses ühiskonnas võib igaüks teha mida tahes ja kõik unustavad selle järgmisel päeval ning seega muutub ausus üha raskemaks. Nii et see on suur eesmärk, suur teenistus. Ma olen oma töös alati püüdnud aususe poole, isegi kui disain on struktuuriliselt kasutu. Ma jätkan parima võimaliku teenuse pakkumist üha enam dematerialiseeruvas vormis, alati ausalt.

AXOR x Starck

Materjalid, värvid ja vormid suvises kodus

Oleme harjunud oma kodu aastaaja järgi värskendama. Millest üldse alustada? Disainer ja sisekujundaja Terje Talpsepp soovitab läheneda sellele kui kunstile: „Kevadist värskenduskuuri kodus võiks alustada korrastuskunstiga. Vaadake üle kõik esemed kodus, mis on pimeda ja talvise ajaga kogunenud ning mis ei ole enam vajalikud või ei kõneta.“

FOTOD: TERJE TALPSEPP

Niisiis on Terje meelest parim hoiustada talvised esemed, viia uuskasutusse ja lüüa plats puhtaks värske energia saabumiseks. Ta soovitab korrastada ka need esemed, mis on kasutusel aasta läbi –korras kodu on nii visuaalselt kui ka vaimselt meeldiv, rahustav ning energiat andev.

Praegu on käes aasta kõige helgem aeg. Millised materjalid, värvid ja vormid annavad kodule suvisema mulje?

Kasutage neutraalset värvipaletti, näiteks valgeid, kreemjaid, beeže ja pehmeid halle toone. Need värvid loovad kerge ja õhulise tausta, andes võimaluse teistel suvistel toonidel esile tõusta.

Alustage tekstiilide välja vahetamisega. Valige kevadeks ja suveks kerged ning õhulised kangad, nagu linane ja puuvill. Kasutage heledates toonides voodipesu. Laske päike tuppa ja kasutage ära loomulikku valgust – sillerdav päike tekstiilidel on just see, mida me kevadel ning suvel nautida saame.

Eelistage looduslikke materjale, nagu rotang, punutud mööbel, bambus ja jute. Need materjalid lisavad ruumile puhkusemaigulist tunnet, mis sobib suurepäraselt suveks. Voolavad ja kumerad kujundid panevad energia liikuma. Lisage mõni kumer peegel, mis peegeldab aknast tulevat valgust.

Tooge taimed ja lilled tuppa ning terrassile. Värske kimp lilli annab sama palju energiat kui hommikune kohv.

Kuidas erinevaid värve, mustreid ja vorme omavahel sobitada?

Valige 1–2, maksimaalselt kolm aktsentvärvi, mis peegeldavad teie meeleolu. Kaaluge suvel erksate ja rõõmsate värvide kasutamist, nagu sinine, roheline, kollane, korall, et tekitada soojust, päikesepaistet ja lõõgastavat meeleolu. Värvid peaksid üksteist täiendama ja harmooniliselt koos töötama.

Suvel kasutage sisekujunduses triipe ja geomeetrilisi mustreid, need lisavad eksootikat. Oluline on kasutada ühendavat elementi, et siduda interjööri erinevad värvid, mustrid ja kujundid tervikuks. Selleks võib olla tavaline värv, motiiv või materjal, mis kordub kõikides ruumides.

Suvi tähendab ka sooja aega, oleme rohkem rõdul ja terrassil. Milliste elementidega saaks šiki ilme oma õuetoale?

Õueruumides peaks jätkama sama stiili nagu siseruumides. Bambusest või puidust välimööbel koos õuevaipadega loovad tõelise Vahemere õhustiku. Seadke sisse stiilne einestamise ala söögilaua ja toolidega, kus saate nautida õhtusööke vabas õhus. Võimalusel kasutage ühest mööblisarjast pärit tooteid ja lisage 1–2 aktsenttoodet. Lisage oma õuealale luksust kamina või tulealusega. Õuevalgustid ja laternad teevad õhtuse olemise mõnusaks. Tooge juurde taimi ja lilli sama loogika järgi nagu siseruumis aksessuaare.

Kas on oht millegagi liiale minna? Mida võiks vältida?

Stiliseerimisega on kindlasti võimalik „üle panna“. Tuleks vältida ruumide üle sisustamist mööbli ja aksessuaaridega. Jätke piisavalt liikumisruumi ja õhku igale esemele. Liiga palju mustreid: kuigi mustrid võivad visuaalset huvi pakkuda, võib liiga paljude erinevate mustrite kasutamine luua kaootilise ja ebaühtlase välimuse. Pidage kinni ühtsest värvipaletist ja piirake mustrite arvu. Ärge unustage

ruumide funktsionaalsust. Mõelge, kuidas te ruumi kasutate, ning seadke prioriteediks funktsioonid ja elemendid, mis parandavad selle kasutatavust. Olenemata sellest, kas tegemist on einestamise, lõõgastumise, meelelahutuse või aiatöödega, veenduge, et teie kodu vastaks praktilistele vajadustele ja esteetilistele eelistustele. Rohelus lisab nii sise- kui ka väliruumile elu, värvi ja tekstuuri, nii et ärge unustage ka taimi-lilli.

STIILNE JA VASTUPIDAV TERRASS, MIS KESTAB AASTAID

Keraamilised terrassiplaadid pakuvad aiakujunduseks palju võimalusi ning on ideaalseks terrasside ja rõdude põrandate katmismaterjaliks. Praktilisele sillutisele lisaks on Kronos keraamika K-LAB valikus lillepotid, pingid ja lauad saadaval valmistoodetena, mis aitavad täiendada igat väliruumi. Nende disainid ühendavad funktsionaalsuse ja esteetika, luues õuemööbli, mis sobib suurepäraselt nii koduaeda kui ka avalikku ruumi. Keraamilisest plaadist valmistatud mööbel on pikaealine ja vastupidav erinevate ilmastikutingimuste suhtes. Valikuvõimalustega saab tutvuda Vivarec Viimistlussalongides.

Köögi ümber kujundatud kodu

See salapärane väike aidalaadne hoone ühes Lõuna-Aafrika talus peidab endas jätkusuutlikku ja tänuväärset ettevõtmist. Siia on endale maalähedase suvekodu rajanud noor pere, kes suhtub aupaklikkusega ümbritsevasse ja olemasolevasse. Vanad hooned said uueks, taaskasutades vana ja kohalikku materjali. Kompleksi süda on köök koos orgaanilise köögiviljaaiaga, siin on askeetlikud, kuid väga hästi plaanitud eluruumid. Kõik, mis eluks vajalik, on olemas. De Witi perekond – Lee, tema abikaasa Lauren ja nende poeg Leo – elasid Farm Kitcheni kompleksi taassünni rütmis neli aastat.

TEKST: GRAHAM WOOD / BUREAUX

FOTOD: ELSA YOUNG / BUREAUX

STILISTIKA: SVEN ALBERDING

TOIMETAS: IRMELI KARJA

Peamine eluruum selles majas on köök. Kui maja eest avanevad kaunid vaated mägedele ja heinamaale, siis köök ise on suunatud köögiviljaaia poole. Köögilaua ja tööpinna taga olevad plaadid on marmoreeritud, et peegeldada puidu ja graniidi värve. Rotangist toolid on valmistatud käsitsi Malawis.

Farm Kitchen ehk Farmi Köök asub kaunilt puude vahel. See seisab talust korjatud dolomiitkivist soklil. Maja arhetüüpne kuju – rafineeritud ja abstraktne rehemaja – mõjub korraga modernse ning traditsioonilisena.

See polnud koht, kuhu tahaks tagasi pöörduda, sest ajahammas oli ma töö teinud. See ei olnud ilus, ei arhitektuuriliselt ega ajalooliselt väärtuslik. Ometi ei olnud mõtet seda ainuüksi nendel põhjustel lihtsalt lammutada. Just asukoht ja kunagi Lee vanaisale kuulunud talumaja viis noore peremehe mõtted lihtsa ideeni luua isemajandav ning toimiv elukeskkond. Neli aastat töötasid nad koos abilistega selle projekti kallal, õppides, improviseerides ja uuendusi tehes.

Ehitades ajal, mil keskkonnamõju on kogu aeg paljudel mõttes, tundis Lee, et materjalide raiskamine ei ole lihtsalt valikuvõimalus.

Kuigi suur osa talu maast taastatakse ja tagastatakse loodusele, oli elatise küsimus endiselt kesksel kohal. Isegi pooletunnise autosõidu kaugusel linnast elamine tõstatas küsimuse: „Mida saab ise kasvatada?“. Ainuüksi köögiviljade järele supermarketisse sõitmine tundus lihtsalt raiskamine.

Arhitektuuri vaatest andsid vastuse aed ja köök. Need kodu elemendid kannavad tema jaoks ka isiklikke seoseid ja need tuli ka siia põimida.

Aias loovad ilmet istutuskastid, mis on täis rohelist: ingver ja sidrunhein, juurviljad, kõrvitsad, maitsetaimed ja marjapõõsad. Maja perenaine Lauren on selgeks õppinud marineerimise, kääritamise, säilitamise ja kuivatamise kunsti. See oli just tema tunnetus, mis tõi sellele kaunile kohale südame ja elu.

Maja põhiosa on kavandatud kui suur aidalaadne ruum, mille keskmes on köök. Kõrvalolev elutuba on kavandatud lihtsa lahen-

Vannitoa ja esiukse kohal olevate kiilukujuliste betoonist „varikatuste“ kujundamisel lähtuti maja fassaadi nurgelisest raamist. Kaldkatused eenduvad väljapoole, vähendades nende kaalu ja võimaldades veel hõlpsasti ära voolata. Maja ees asuvas istutuskastis on salvei, artišok ja tüümian.

Köögi seintel on avatud ja raamitud telliskivist osad, et näidata algseid tekstuure. Maja tagant avaneb köök pika kivist tugimüüriga.

dusega, siit avaneb vaade aiale. Magamistuba asub endises garaažis, vannituba paigutati kunagisele verandale – selle üheks seinaks pandi läbikumav klaas.

Hoonete ümberehitamisel oli väljakutseks säilitada sama paigutus: kus oli maja, seal on endiselt maja. Vanad materjalid on kõik ära kasutatud ja saanud tänapäevase funktsiooni uutes ruumides.

„See oli viltuste seinte ja kehva vundamendiga maja, suur osa sellest oli aluspinnata,“ ütleb Lee. „Sees on betoonist skelett, mis hoiab seda koos.“ Tugevdus on maja esiosas asuvates sammastes, mis kinnitavad hoone ja hoiavad seda püsti. Sambad valati tavalise

Köögi ja elutoa vahele on Lee projekteerinud töökoha, mis on tagasihoidlikult ukse sisse peidetud.

Pikk, kitsas magamistuba on ümber ehitatud garaaž. Kuigi siinne lagi on kaetud tammepuiduga ja põrandalauad on valmistatud eukalüptist, nagu ka köögis, on tellisseinad jäetud suures osas avatuks. Horisontaalsed kujunduselemendid, nagu madal aken ja laud, rõhutavad siinse maastiku lineaarsust.

šablooni abil, nagu need, mida kasutatakse parklate sammaste tegemiseks, kuid mis on lõigatud 45-kraadise nurga all. See mitte ainult ei vähendanud poole võrra kasutatud betooni kogust, vaid võimaldas ka avaramaid vaateid. Nende kuju laienes ka fassaadi teistele detailidele.

Ühtegi uut telliskivi ei ostetud. Seal, kus seinu muudeti, puhastati tellised hoolikalt ja kasutati uuesti. Krohv löödi algsetelt seintelt maha, nii et need jäid nähtavale. Lee nimetab neid detaile „väikesteks saladusteks“, mis räägivad hoone ajaloost.

Iga kasutuskõlblik materjal, mis leiti varjualustest ja talu ümbruses lebavatest materjalidest, taaskasutati. Lee leidis viisi, kuidas katust kergbetooniga veekindlaks teha ja isoleerida. Võti seisnes vanade materjalide ümberkujundamises millekski uueks. Hoonetes vedelev juhuslik muutis selle aardelaevaks, mille sisu leidis ootamatuid kasutusvõimalusi. Massiivsed pöörd- ja lükanduksed keevitati kokku, kasutades ära visatud metalli, ning need töödeldi ilmastikukindla kihiga. Raudteeliipritest sai aeda ja maja ümbritsevale sillutisele puhas serv.

Magamistoa tagumises otsas on privaatne sisehoov, kus saab värskes õhus kümmelda. Välidušš on siia justkui loodud.

Maja esiküljel asuvas vannitoas on roosa klaassein, mis annab siseruumidele sooja valguse. Seina sisse on tehtud kivilõiked, mis moodustavad riiulid geoloogiliste leidude, mineraalide, seemnekestade ja muude esemete jaoks.

Ka maa pakkus materjali. Maapõues olev dolomiit tegi siinse maa kündmise võimatuks, kuid ajendas juba eelmist talupidajat rajama ümber talu terrasse. Ometi on dolomiit suurepärane ehitusmaterjal, mida siin sai väga hästi ära kasutada.

Lee isa Eugene lõikas tammepuust puuplaadid kihtide kaupa töödeldavateks plankudeks, mida nad aasta või kaks katuse all õhu käes kuivatasid. Eukalüptist said põrandalauad, tammest aga „nahk“, mis kattis seinad ja laed. Puidujääkidest omakorda tehti köögi töölaud. Selline pidev puidu töötlemine vähendas puitmaterjali raiskamist – saetolmust sai osa aia kompostihunnikus.

Lee ütleb: „Kui elad kuskil, siis teadvustad maastiku värvide mitmekesisust.“ Laureni õde on kaasaegne saksa kunstnik Tatjana Doll. Oma siinsetel külaskäikudel maalis ta abstraktseid teoseid, mis põhinevad just siinsetel värvidel, näiteks tolmuroosa tooniga klaassein pesuruumis. Öösel on see väljastpoolt valgustatud oranžiks tänu seest kumavale kunstlikule valgustusele.

Võib kindlalt öelda, et uued omanikud on teinud siin oma ettevõtlikkusega maale kummarduse. Kõik vana on taaskasutusena uue elu saanud, siin on lummavad vaated ja imeline aed. Siia on nüüd hea tulla. Selleks, et seda kasutada.

Disaininopped

Maagiline

Aiavalgusti, mis püüab pilku ja pakub maagiat. Linea Lighti kahe eri suuruses kupliga särav dekoratiivne õuevalgusti Rolling Sky on valmistatud PMMA-materjalist, see on niiskuskindel (IP 65) ja põrutuskindel (IK 07). Metallosad on saadaval kahes toonis: must ja tumepruun. Astu läbi Hektor Lighti valgustisalongist või vaata hektor.ee.

Luksuslikult rustikaalne

Seltskonnale

101Copenhagen on turule toonud uusi ägedaid disaine, mis sobivad nii terrassile kui ka rõdule. Meie lemmik on paekivist naturaalne laudade seeria Temple, mis on käsitsi tahutud ja laudade kate kenasti poleeritud. See on midagi väga looduslikku ja samas luksuslikku nii tuppa kui ka õue. Vaata www.101cph.com või külasta Lartusi Home, Maakri 23A.

Todo mooduldiivan võimaldab kombineerida just sulle sobiva kuju ja mõõtudega õuetingimustele vastava diivani. Sellele on võimalik juurde valida alumiiniumist diivanilaua. Diivani polsterdus on valmistatud kiiresti kuivavast vahtmaterjalist ja kaetud kvaliteetse agorakangaga, mis on pleekimis- ja ilmastikukindel ning kergesti hooldatav. Laud ja diivaniraam on valmistatud alumiiniumist. Tootja Gescova. Saadaval salongis Treimann Mööbel ja Disain.

Kutsuv!

Kauni disainiga lounge-tool House Doctor Relax on mugav istumisase, millel nautida hommikukohvi ja sumedaid suveõhtuid nii terrassil kui ka rõdul. Tool on valmistatud metallist ja ilmastikukindlast polürotangist, mis teeb sellest praktilise valiku pikkadeks aastateks. Saadaval snug.ee.

Suvine

Nagu suvi tassis. Tass Poppy on inspireeritud õitsevatest moonidest ja ühendab endas klassika ning mängulisuse. Särtsakas, rõõmus, ilus ja täiesti imelise disainiga tass paneb iga hetke veidi rohkem õitsele. Hommikukohvi või -teed sellest nautida on puhas rõõm. Vaata idastuudio.ee.

Foto: Linea Light

Foto: House Doctor

Foto: Gescova

Foto: CPH101

SINU KODU, SINU STIIL!

Värskenda oma kodu IDEAhome’iga – siit leiad mitte üksnes ainulaadse mööbli ja stiilse valgustuse, vaid ka võimaluse luua IDEA Design Studio abil ideaalne ruum. Meie tooted pole mitte ainult ilusad ja funktsionaalsed, vaid kajastavad ka sinu individuaalsust.

Filmi 6 / Bensiini 5, 10155 Tallinn

Tel 508 1251

info@ideahome.ee

www.ideahome.ee

www.ideadesignstudio.ee

IDEA Design Studio projekt Toolid, söögilaud, valgustid: IDEAhome

Täiuslikku puhkust

tõotav disainiikoon –

Acapulco tool

„Mehhiko Riviera“ öeldi möödunud sajandi keskpaigas Acapulco kohta –sõnapaar, mida praegu veel kuuleb haruharva üle mõne eaka suvitaja huulte libisemas, sest sajandivahetuse aega jäänud gängisõjad peletasid Hollywoodi staarid ja teised luksuseihalejad eemale, jättes kaunid kuldsed ookeanirannad nüüdseks peamiselt Mehhiko puhkajatele nautimiseks.

Ent Acapulco on kinkinud maailmale enamat kui loendamatul hulgal täiuslikke puhkusehetki ja seejärel sama palju päevi täis õudu –see on kinkinud ka tooli, mis seda luksuslikku logelemist igal kontinendil kehastab. Esimesed Acapulco toolid loodi Mehhikos 1950. aastatel terasest ja plastist – ehkki keegi ei suuda öelda, kes selle lihtsa ja geniaalse disaini autor on.

Paljud usuvad, et just Hollywoodi staaride puhkused Acapulco hiilgeajal muutsid tooli populaarseks – fotod neist koos Acapulcos puhkavate Elizabeth Taylori, Frank Sinatra, Eddie Fisheri, Brigitte Bardot’ga, mesinädalaid veetvate John ja Jacqueline Kennedyga

ilmusid seltskonnaajakirjades, kust toolid tasahilju sisustusajakirjadesse edasi libisesid, kus need end juba uute staaride seltsis ilmutasid. Staarid vahetusid, toolid jäid.

On disainiajaloolasi, kes autori jälgi ajades on jõudnud veendumuseni, et idee on laenatud maiade võrkkiige kudumise traditsioonist, ent tooli autorile pole see lähemale viinud. Võimalik, et see oli mõni kohalik meister, aga võis ka olla hoopis mõni prantsuse turist. Igatahes sündis millalgi siis Acapulcos tool, milles istuja sai leevendust troopilisest kuumusest, sest tooli põhi ja seljatugi lasid õhul liikuda.

Sammuke troopika nautimisele oli jälle lähemale astutud ja kogu maailm armus sellesse tooli – ka need, kes nii jahedas kliimas elasid, et tooli nautimiseks tuli seda näiteks koheva lambanahaga vooderdada. Acapulcos ei räägitud sellest toolist alguses loomulikult mitte

TEKST: SILVIA PÄRMANN / FOTO: SILLA ACAPULCO

kui Acapulco toolist. Kohalikud andsid sellele erinevaid nimesid –mõne jaoks oli see „Silla Huevo“ (munatool), teisele „El Satélite“ (satelliit).

Tool oli mõeldud muretult logelemiseks – selle vorm on piisavalt suur, et istudes ka pea mugavalt toetatud oleks, ning selle lihtsus ja kergus muutsid istme populaarseks kodudes, aedades, rannas, baarides – igal pool, kus aeg kulges meeldivalt rahulikult ja pealelõunal siesta ajaks sootuks seisma jäi.

Nüüdseks on toolil loendamatult tootjaid. Acapulco tooli kujundusel ei ole autoriõigusi ega originaaljooniseid – keegi pole suutnud ju selle autorit tuvastada –, mille tulemusena on selle disai-

nist saanud kogu maailma omand. Üldine disain põhimõtteliselt ei ole muutunud, küll aga kasutatud materjalide kvaliteet ja mitmed tootjad kasutavad keskkonnasäästlikumaid materjale, mis ei pleegi päikese käes. Nii et ehkki päris Acapulco tekitab inimestes erinevaid tundeid, on kõigi südames koht Acapulco tooli jaoks.

Tool pole ainus, mis Acapulco mainet päästa püüab. Kolme aasta eest eetrisse läinud Apple TV seriaali „Acapulco“ tegijad üritavad sama. Oleks muidugi võrratu, kui Acapulco toolis istudes saaks päikest ja ookeanimüha kunagi taas muretult Acapulco rannas nautida. Seni aga hoolitsevad arvukad toolitootjad selle eest, et Acapulco kuldaja atmosfäär valitseks igal pool mujal maailmas.

Foto: Boqa pressifoto

Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Foto:

Disaininopped

Muinasjutuline

Suvega seostub alati helgus ja mahedus ning suvised unenäod. Tanel Veenre portselannõude sari „Sun King“ on kena täiendus suvisesse koju. Sarja süda on kuldne kroonitud merihobu, mille ümber tiirlevad pilku püüeldes sefiirised pastellid ja hõrgud tumedad, umbes nagu Päikesekuninga residentsis Versaille’s. Sellised taldrikud täidavad eriti hästi nende kõhtu, kes söövad ka silmade ja südamega. „Sun Kingi“ muudab mänguliseks nõude omavahel kombineerimise võimalus: uus isend toob veelgi uhkemalt teiste ilu esile. Sarjast leiad praeja magustoidutaldrikud, kruusid ning kausid. Vaata tanelveenre.com.

Foto: JUNG

Rohkem värvi!

JUNG LS 1912 hooblüliti on nüüd saadaval ka Les Couleurs® Le Corbusier värvivalikus, kus on 63 originaalset värvitooni. Hooblülitid värvitakse kõik käsitsi ja need on saadaval eritellimusel. Samuti saab JUNGi hooblülitite kaane alla peita erinevaid mehhanisme: lüliti, surunupp või multifunktsionaalne lüliti tänu saab lihtsasti reguleerida valgustust, liigutada kardinaid või juhtida nutikaid tehnoloogiaid. JUNG.EE.

Glamuurselt

Luksuslik plastist kastekann mahutab kaheksa liitrit vett ja on väljapeetult peene disainiga. Kastekann võib terrassil, rõdul või aias olla kui eraldiseisev aksessuaar ja samas praktiline tarbeese. Valikus on erinevaid värvitoone, mille juurde leiab Garden Glory kollektsioonist sobivad aiakühvli või -kindad. Saadaval treimann.ee.

Skulptuurne

Bloomingville’i Amiee abilaud on valmistatud kauni orgaanilise kujuga polüresiinist, mis annab lauale skulptuurse välimuse. Selle ainulaadne disain ja kuju muudavad selle tõeliseks pilgupüüdjaks igas ruumis. Laud sobib nii elutuppa, esikusse või magamistuppa dekoratiivse ja funktsionaalse elemendina. Vaata idastuudio.ee.

Elegantne eklektika

Eesti tapeediettevõtmine Baubauwall üllatab uue kollektsiooniga House of Castlebird Rose, mis on samuti Eesti disaini ettevõte. Iga toote disainidel olevad papagoid, taimed ja lilled on pärit ajaloolistelt maalidelt. Tulemuseks on 18 erinevat pilttapeeti ja kordusmustriga disaini täis lopsakaid linde, floorat ja faunat. Need on tapeedid, millega sisustada elegantset ajaloolist interjööri või boho chic eklektikat. Vaata baubauwall.com.

Foto: Bloomingville

Foto: baubauwall

Fungirütmis läbi Nõmme

Nõmme oli sadakond aastat tagasi kiirelt arenev linn. Naabruses asuva Tallinnaga võrreldes oli seal maa odavam, õhk puhtam ja elu üldse rahulikum. Nõmme kuldajastu värelus on ikka veel õhus, eriti kindlalt tajub seda siis, kui sealsetel tänavatel seada samme fungirütmis.

TEKST: SILVIA PÄRMANN

Elamu Nõmmel / endine Valdeku saun, vaade hoonele. Arhitektid Olavi Nõmmik, Vello Kuusk, Pille Kuusik, algne hoone Robert Natus. Foto: Martin Siplane / Eesti Arhitektuurimuuseum

Eramu Tallinnas Nõmmel Sihi 171, vaade hoonele. Arhitekt Eugen Sacharias. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Kui aleviõiguste saamise ajaks 1917. aastal oli

Nõmmel elanikke vaevalt 4000, siis linnaõiguste saamisel aastal 1926 juba 10 000 ja 1940. aastaks lausa 22 000. Kõik need inimesed vajasid kodu ja elamuehitus oli 1920.–1930. aastatel Nõmmel eriti intensiivne. Kuna sel ajal oli Eesti arhitektuuris funktsionalismi kõrgaeg, kerkisid mitmed silmapaistvad hooned just Nõmmele.

Nõmmele on oma meistrikäe jäädvustanud mitmed tuntud arhitektid. Kui mainida vaid mõnda tuntumat funktsionalistlikku ühepereelamut, võib välja tuua järgmiste arhitektide tööd: Edgar Kuusik (Nurme 40), Karl Tarvas (Kaare 6/8 / Vabaduse 95), Edgar Velbri (Õie 46), Erich Jacoby (Vabaduse pst 89). Kui niisugused villad kerkisid jõukatele tellijatele, siis keskklassi jaoks kujunes Nõmmel välja lausa omaette majatüüp, nn Nõmme maja.

Mudavannidega supelasutus

Täielikku nimekirja Nõmme funkvilladest on kahjuks keeruline leida, ent Nõmmel lahtiste silmadega ringi jalutades võib iga mõnekümne meetri tagant mõne arhitektuuripärli otsa komistada.

Funkarhitektuuri jalutuskäiku tasub alustada näiteks arhitekt

Robert Natuse 1930.–1932. aastal loodud Valdeku tänava sauna (Valdeku 24) juurest. Natus oli oma ajastu staararhitekt. Tema omapära arhitektina tulenes sellest, et ta jäi kahe põlvkonna vahele –ta oli viimane Riias koolitust saanud, ühist balti identiteeti otsiv arhitekt, ent samas ka esimene Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala lõpetaja.

Tal oli oma eakaaslastest kergem võtta eeskuju uhketest Saksamaa ehitistest ja kanda neid julgelt üle siinsetesse oludesse. Kõige aktiivsemalt tegutses Robert Natus Nõmmel, sest ta oli Nõmme esimene linnaarhitekt. Valdeku saun on nõmmekate jaoks tema töödest kindlasti tuntuim, ehkki saun ei tegutse selles majas

juba aastakümneid. See on Natuse funktsionalistlikest majadest ehk isegi kõige õnnestunum. (Lisaks projekteeris Natus ka Nõmme turu hoone ja jõudis Nõmmele teha arvukalt eramuid – aga muidugi valmis tema projektide järgi maju ka kesklinna.)

Ajalooliselt oli selles majas E. Reime supelasutus. Ühes tiivas olid algselt 50-kohalised saunad meestele ja naistele. Teises tiivas olid mudavannid ja lamamisruumid. Lisaks olid ruumid juuksurile, arstile ja kütja korter. Tehnilises plaanis oli hoonesse lisatud ka paagid külma ja sooja vee kogumiseks. Algselt oli maja krohvimata, silikaattellistest fassaadi ilmestasid lindid. Valdeku saun töötas 1990. aastate alguseni. Siis seisis maja üle kümne aasta tühjana.

Endised avalikud linnasaunad on praeguseks oma algse mõtte paraku suuresti kaotanud. 1930. aastal arhitekt Robert Natuse projekteeritud funktsionalistlik saunahoone ehitati 2006. aastal ringi üheks suuremaks ja kolmeks väiksemaks korteriks.

Teiste korterite ustele uudishimust koputama minna söandavad vähesed. Aga milline on maja seestpoolt? Tänaval seistes ei ole seda küll aru saada, ent maja rekonstrueerimise projekteerinud arhitekt Olavi Nõmmik tegi maja teises tiivas oleva suure korteri läbi kahe korruse. Natuse kavandatud maja oli esialgu kahekorruseline vaid keskosa nurgapoolses otsas. Nüüd on aga kogu maja kahekorruseline.

Kohe sealsamas naabruses asuvad mitmed Nõmme kuulsamad villad, näiteks dr Palitseri villa (Nurme 47), mis oli kasutusel ka valitsuse residentsina, ja tööstur Oskar Kersoni villa (Nurme 40). Kerson oli Nõmme üks värvikamaid mehi, kunagise Kerson & Ko Kunstsarvetehase omanik ning Kreeka aukonsul, kes rajas endale 1930. aastate kõige luksuslikuma eramu.

Kunstsarv on plasti eelkäija aastatest, kui alles otsiti asendust paljudele metallist toodetele ja Kersoni tehastest eksporditi kunstsarve nime all tuntud materjali Austraaliasse ja Kanadasse, Euroopast rääkimata. 1930. aastal hakkas ta lisaks ka ise tootma kunstsarvest nõusid, kamme, habemenugade päid, isegi ehteid, mis asjatundmatule pilgule juveele pidid meenutama. Peod eduka ärimehe

Elamu Nõmmel / endine Valdeku saun, vaade hoonele. Arhitektid Olavi Nõmmik, Vello Kuusk, Pille Kuusik, algne hoone Robert Natus.

Foto: Martin Siplane / Eesti Arhitektuurimuuseum

Nõmme villas olid legendaarsed. Üks tihedamaid külalisi seal oli näiteks J. Laidoner. Perekond põgenes Eestist 1940. aastal. Pärast seda on majas olnud lastepäevakodu, Nõmme Pioneeride Maja. Praegu asub hoones Nõmme Huvikool.

Nõmme oma arhitekt sai hariduse ja inspiratsiooni Berliinist

Dr Palitseri villa on arhitekt Friedrich Herbert Wendachi looming ja riiklik arhitektuurimälestis. Wendach oli Berliinis õppinud Nõmme arhitekt, kes on projekteerinud ka näiteks Nõmme kino. Wendach tegi päris head funktsionalistlikku arhitektuuri ja oli omal ajal hinnatud arhitekt, ehkki praegused arhitektuurieksperdid teda Eesti tipparhitektide hulka lugeda ei taha.

Villa juures oli kõige peenem Eesti-aegne iluaed, mille projekt oli tellitud otse Berliini kuulsast Spätchi iluaiandist. See oli Eestis haruldane, et eramute omanikud välismaalt aiaprojekte tellisid; teadaolevalt ongi see ainus eraaia projekt, mis oli tellitud välismaalt. Omal ajal üle Euroopa kuulsa (ja kindlasti ka kalli) iluaiandi loodud aiast on praegu paraku vähe alles.

Palitser oli tuntud Tallinna tööstur, kes hukkus autoõnnetuses 1939. aasta suvel, kui oli teel Narva, et külastada äia, seebivabriku omanikku Jaan Tiitsot – nii võib lugeda Päewalehest nr 183 (10. juulil 1939). Lapsi tal ei olnud ja abikaasa oli surnud mõni aasta varem. Palitseri villat kasutas nõukogude ajal ülemnõukogu ladvik. Kuulsaid elanikke on seal olnud ka hiljem. 1998. aastal elas seal toonane

välisminister ja hilisem president Toomas Hendrik Ilves; aastatel 1999–2002 oli hoone Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku pea, metropoliit Stefanuse residents; praegu on kõrge ja läbipaistmatu plangu taha peidetud villa Toomas Sildmäe oma.

Loomulikult jääb sinna naabrusesse ka silmapaistvaid väiksemaid eramuid, nn klassikalisi Nõmme tüüpi maju, mille esimesed omanikud nii kirevat elu ei elanud ja mille praegused omanikud ei figureeri seltskonnaajakirjades.

Mis on Nõmme maja?

See on funktsionalistlik kahekorruseline kahe korteriga elamu. Selliseid ehitati Nõmmele ajavahemikus 1933–1940 üle 60. Esimeseks niisuguseks on tegelikult jõukamale tellijale Edgar Velbri poolt projekteeritud Mängu 18. Hilisematel aegadel astusid tuntud arhitektide kõrvale ka linnavalitsuse ehitustehnikud-joonestajad. Viimastest on viljakaim tegija Jaan Tartland, kelle kavandite järgi ehitati Nõmmele 29 väikeste variatsioonidega tüüpmaja.

Nõmme maju kavandaski peamiselt Edgar Velbri (lisaks veel insenerid A. Jomm, J. Tartland, K. Soosaar). Nõmme tüüpi maja koosneb kahest teineteise peale paigutatud 3–5-toalisest kõigi mugavustega korterist. Maja oli enamasti lamekatusega ja astmeliselt langeva kompositsiooniga.

Enamasti oli põhjaküljel trepikoda, siis korteriteosa ning alumisel korrusel veranda ja selle peal oleva terrassiga hooneosa. Mõnikord on trepikoda ümardatud seinaga. Tihti kasutati majade

puhul ehitusmaterjalina puitu, kuid hoone tuli kindlasti krohvida, et jääks kivimaja mulje. Kuna hoone nägi välja villaliku elamuna, mis oli paigutatud pigem puutumata loodusega aeda, kandis see väga tugevalt funktsionalistliku arhitektuuri propageeritud elulaadi. Neid tasub vaadata näiteks aadressil Vabaduse pst 82, Ravila 22 ja Metsa 61.

Nõmme funkvillad on hinnatud kodud siiani ja võhiku silmale pealtnäha lihtne funkmaja Nõmmel osutub tihti mõne omaaegse kuulsa arhitekti loominguks, mille hind ületab uudiskünnise.

Tähelepanu, sisustusgurmaan!

Sisustussalong Inspira Design ootab maikuust alates kõiki sisustushuvilisi külla uuel aadressil Pärnu mnt 137. Eksklusiivse mööblisalongi leiad Vektori hoone esimeselt korruselt. Inspira Design inspireerib kõiki hea valikuga, mille hulgas on maailma tippdisainerite teosed. Astu sisse!

Kui juba sealkandis olete, tasub kindlasti jalutada mööda Vabaduse puiesteed välja majani number 109. Kahekorruseline villa, mille projekteeris 1930. aastatel arhitekt Eugen Sacharias ja mis sai valmis 27. augustil 1940, on karmid ajad õnnelikult üle elanud ning renoveeriti aastal 2004. Kui 350-ruutmeetrine villa ligi kümne aasta eest tagasi müüki läks, oli selle hinnaks miljon eurot.

Artikli kirjutamisel oli suureks abiks Monika Eelsalu koostatud raamat „Funktsionalistlik maja. Elamu ja väike kortermaja“.

Eramu Nõmmel, nn Kersoni villa, Nurme 40. Arhitekt Edgar Kuusik. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Suvitama suvemiljöösse

Güldenstubbe Residentsid asuvad Kuressaare linna tuiksoonel Lossi tänaval. Algselt rajas perekond von Güldenstubbe endisaegses Arensburgis selle maja oma pere suvekoduks. Balti-Rootsi päritolu parun von Güldenstubbe on üks mitmest olulisest ajaloolisest perekonnast, kes Kuressaare arengusse panustanud. Nii nagu on hoone omanikkond vahetunud, nii on ka hoonele tekkinud läbi aegade mitmeid juurdeehitusi. Sisearhitekt Mareliis Raid (Kuldne Muna OÜ) on loonud siia suvise ja õhulise miljöö. Siin tervitavad saabujaid valgusküllasus, rahustav monokroomsus ja minimalistlik elegants.

FOTOD: TIINA TUUL

1890. aastatel ehitati hoone ümber rikkalike dekoratiivdetailidega esinduslikuks aadlielamuks. 1923. aastal müüs kinnistu toonane omanik Odert von Poll maja Eesti Pangale ja see sai oma praeguse väljanägemise. 2013. aastal vahetas hoone taas omanikku ja kuulus hotelli Arensburg juurde Meedla koja nime all. 2020. aastal omandas kinnistu selle praegune omanik, kes pani esimese omaniku auks kompleksile nimeks Güldenstubbe Residentsid, ja hooned rekonstrueeriti tänapäevaseks apartementhotelliks.

Mareliis, mis oli sinu jaoks selle interjööri loomisel kõige inspireerivam?

Sütitav ja inspireeriv oligi kõigepealt selle maja lugu, millesse me sukeldusime koos tellijaga, et leida sobiv nimi planeeritavate külalis-

korterite ansamblile. Soovisime luua midagi hoonele sobivalt väärikat ja luksuslikku. Üsna kiiresti jõudsime von Güldenstubbedeni ja nende vapimärgil oleva kuldsete kändude grupini, mis viis mõtted pikaealistele ning sitketele puudele, nagu seda on kohalik kadakas ja tamm. Edasi hakkas loomulikuna hargnema väga armas ja eriline lugu, mis räägib kaugete esivanemate (kes ei tarvitsenudki alati kõik olla lihtsad talumehed või sulased) pärandist ja sellesse peitunud lugudest ning saladustest. „Nagu körb, mis teab, et varjab kaevu, ei sosista Saar lugusid üksnes veskitest, kadakatest ja kivistest põldudest. Tema tänavad ja hooned räägivad ka luksuse ja järjepidevuse keelt. Kõnelevad väärikate aadliperede heast maitsest ja jõukusest, uhkusest ja pühendumisest, teadlikkusest ja jonnakusest, mis ei vangu karmist merest ja tuulest, vaid lasevad ennast neil lihvida.“

Selliseks sündis minu kujundusidee moodboard’ile lisatud lugu ja see paelus tellijat niivõrd, et uskusime end suutvat tuua see lugu ning tunnetus ka tulevaste puhkajateni, juhatades õige pisutki endisaegsete aadliperede elu ja otsuste, valikute ning eelistuste fluidumit kaasaega sellisena, et see jätaks hingamisruumi ka minimalistlikumast interjöörist lugu pidavale inimesele.

Millest puhkekodu kujundamisel lähtud?

Puhkekodu esimene ülesanne minu jaoks on ületada inimese tavapärast elukeskkonda mingite kindlate, enamasti kõrgemate väärtuste poolest. Miljöö ja kujundus peab toitma külalise unistusi ning täitma tema erilised soovid, mis aitavad puhkuse aega selgelt eristada argipäevast. See võib inimesiti olla väga erinev.

Kuressaare on nagu väike butiiksaar suuremas riigis ja siin toidab puhkaja hinge just romantiliselt klassikaline, pisut maalähedane arhitektuur ja interjöör, loodus, meri ja liiv, dolomiit ja kadakad, mahe ning soe valgus. Mingi kirjeldamatu eraldatus ja vabadus, palju õhku ning avarust. Ehk selle kõik proovisingi tuua interjööri: avaruse ja valguse, liivakarva neutraaltoonid, intiimsuse, diskreetsuse ning eraldatuse.

Materjalidest valisin uhutud puidu, dolomiidilaadsed kivipinnad ja naturaalse linakanga, et tasakaalustada hillitsema kalduvat provintsikeskkonda. Mis võis ka olla kohalike aadlipreilide kiusatus –hiilida salamisi paljajalu mööda liiva ning puhata kasvõi korrakski piiravatest kommetest ja korsettidest. Ilmselt see alamõte suunaski magamistube kujundama pisut romantilisemana ja selsamal põhjusel on mõned ruumid võrreldes teistega praegu ka rohkem n-ö instagrammitavad.

Kangad on valitud teadlikult väga kvaliteetsed ja elegantselt rustikaalsed ning linasesegused, et tuua mängu võimalikult orgaanilisena ajastu maalähedasem karakter.

Milliseid viimistlusmaterjale kasutasid?

Kõik eluruumide seinad on viimistletud Saviuku Lubimarmorinoga, mille kindla tooni ja struktuuri tagaajamine suhtlemisvabaduse mõttes keerulisel ajal võttis nii mõnegi vilunud mehe ohkama. Põrandaid katab pleekinud vesihall suure kalasabamustriga tammeparkett, keraamilised plaadid on valitud meenutama kohalikke fossiilseid kivimeid. Mööblis on hoitud traditsioonilist – klassikalist profiili ja ehtsat viimistluseta näivat matti tammepuitu.

Kust on pärit mööbel ja kuidas valida see nii, et oleks siia sobiv ning ajatu?

Kogu sisseehitatud mööbel, sealhulgas köögid, pärinevad kohaliku Kalla Mööbli meistrite käe alt. Oli vaja leida keegi, kellel on kogemust kvaliteetsemate lahenduste ja suurema mahuga eritellimusmööbliga ning kes suudaks katkematult kaasa mõelda pingelises ehitusgraafikus. Mis on klassikaline, see ongi ajatu. Siin dikteeris hoone enda olemus sobivaima lähenemise. Värvipaletil on klassikaliselt soojad ja neutraalsed toonid ning loomulikud õrnad valguse-varju kontrastid.

Sisseehitatud mööbel sai endale seintega harmoneeruva tooni, mis mõjub rahulikult ja elegantselt, lihtsate ning kvaliteetsete messingist furnituuride ja väga kvaliteetse köögitehnikaga. Kõik on funktsionaalne, kuid ilmelt väga traditsiooniline. Pehme mööbel toodeti eritellimusena samuti siin, kodumaal. Toolid ja tugitoolid said kattekanga samuti kollektsiooniväliselt.

Kas algses visioonis tuli ka muudatusi ette?

Visiooni, mis tänu leitud inspireerivale loole hästi kandis, proovisime n-ö kivisse graveerida, et tööd oleks ladusad ja liigseid kõhklusi tempokas ehitusgraafikus ei tekiks. Siiski – inimene teeb plaane ja jumal naerab. Meid kõiki kimbutanud sise- ja välispoliitiliselt keeruline aeg pääses saarelegi suunamuutusi korraldama ning jagas ka majanduslikke tagasilööke. Nii mõnigi materjal tuli uuesti otsida mõnest teisest riigist või lausa uuesti läbi mõelda, nii mõnigi kujundusese ning materjal leiab oma määratud koha residentsides alles neil päevil ja mõned asjad pidi lõpus lahendada pisut kitsama eelarve raamides.

Mis sul eriti hästi välja kukkus?

Minul on tunne, et ruumide kujundus suutis päris edukalt elustada meid ennast inspireerinud loo. Valitud materjalid ja monokroomsed neutraaltoonid ning orgaanilised rustikaalsevõitu elegantsed kangad suutsid luua eriliselt mõnusa atmosfääri ja harmoonia. Kõige suuremat heameelt valmistas vist otsus valida lumivalged ülipeene kalasabamustriga linased kardinakangad. Ruumid on kohati eriti kõrged ja see kardinate kergus ning heledus pääseb võimsalt esile, mõistagi toetatuna väärikates mõõtudes laekarniisidest. Sellise harmoonia tegi võimalikuks tellija sajaprotsendiline usaldus ja kannatlikkus viia peensusteni ellu sisekujundaja nõudlikke ettekirjutusi.

Ja mere ääres väike maja ootamas on mind…

Väikemajad on juba mitukümmend aastat seadnud kahtluse alla meie senise ruumivajaduse – ja ka vajaduse elada suurlinna südames –, ent nüüd on „vähem on rohkem“ kontseptsioon tõepoolest muutumas normiks ja minimajade võidukäik alanud.

TEKST: SILVIA PÄRMANN / FOTOD: TOOTJAD, SILVIA PÄRMANN

Tarbijatele meeltmööda minimajade lahendused ei köitnud vähemalt Eestis pikka aega ei nimekaid arhitekte, žüriisid ega kriitikuid – kuni arhitekt Mari Hundi projekteeritud Maidla loodusvilla, minihotell soo serval, nomineeriti kolm aastat tagasi Euroopa nüüdisarhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale. See jäi saamata, aga sügisel noppis ta (koos sisearhitekti Ines Haagiga) Laulasmaale projekteeritud majaga Minikin Hunt Eestis arhitektuuripreemiate jagamisel ühe preemia. Siis sai ka siin lõplikult selgeks, et minimaja võib olla arhitektuuri meistriteos, mis kantud mõistmisest, et lõpuks ei võida see, kelle kodu planeedile kõige suurema jälje on jätnud.

Arhitektilt minimaja oodata pole aga kaugeltki mitte kõigil kannatust. Samas, kahest Mari Hundi projekteeritud ja valmis ehitatud minimajast on saanud ka tüüpprojektid, üks neist seesama auhinnatud 20-ruutmeetrine minimaja Minikin Hunt, teine pisut suurem, juba ehitusluba vajav 30-ruutmeetrine Minikin Jaska (vaata lisa: b210.ee).

Linnapildis, vähemalt Tallinnas ja Tartus, on minimaju veel vähe näha. Mõni aasta tagasi oli Koda väikemajade küla alustuseks Tallinnas Mere puiestee ääres, seejärel Admiraliteedi basseini ääres ja nüüd näeb mõnda Põhjala tehases kontorina uut elu elamas. Tartu kuulsaim mikromaja on siiani nelja aasta eest endise Tartu linna arhitekti Tiit Silla Lubja tänaval nõukaaegse garaaži asemele kerkinud mini-puumaja, mis ka kunstigaleriina tegutses. Aga väikestes asulates ja looduskaunites kohtades, kus ennekõike puhkamas käiakse, on minimajade buum kindlalt kohal.

Minimajade populaarsus sai alguse tegelikult juba 1970. aastatel ja pioneerideks peab siin lugema ameeriklasi, kellest osa jaoks ideed kompaktsest ning säästvast eluviisist oluliseks muutusid. Mitmed kirjanikud ja kunstnikud propageerisid väikesel ning ratsionaalsel pinnal elamist, vastandudes niimoodi USA üldisele suuruseihalusele kõiges. Ameerikas on tulenevalt regulatsioonist praegu aga pigem haagismajade kõrgaeg, mis ei vaja mingeid lube, sest ei lähe majana kirjagi. Mõeldes maja transpordijäljele ja -kulule ning ehitistele kehtestatud nõudmistele USA­s, Euroopa Liidus ja ka Eesti eripäradele, on vaatamata heale valikule mujal maja otsingut mõistlik alustada ikkagi oma ukse alt. 2018. aastal tekitas aasta tehasemaja valimisel palju elevust aasta varem turule tulnud 19,92 m 2 Greencube OÜ toodetud väikemaja Maarja (greencube.ee). „Mu koduke on tilluke“ hakkab peas helisema kohe, kui sellele pilk heita. Maarja on otsekui idüllilisest maaelust rääkivast lasteraamatust maha joonistatud. Liimpuidust karkass on väljast kaetud voodrilaudadega, mille viimistluseks võib omanik valida puiduõli või värvi. Korralik Ruukki katus ja paindlik põhiplaan –eestlaste esimene lemmik minimajade hulgas oli sündinud. Sama tootja majake Kätrin on välimuselt rohkem 21. sajandi maja ja sisult paindlikum, sellesse võib teha nii (suve)kodu kui ka sauna, mõlemad korraga paraku ei mahu.

Suvekodu, mitte kodu

Minimajade ostmine sai Eestis suure hoo sisse mõni aasta hiljem, pandeemia ajal. Eestis ei kimbuta inimesi selline maapuudus nagu paljudes teistes riikides ja eramu ehitajad ruutmeetreid väga ping-

Majamudel Minikin Hunt sündis arhitekt Mari Hundi enda isiklikust vajadusest – soovist luua eriline, aga lihtsasti ehitatav, väike ja ratsionaalne, ent samas siiski kõikide eluks vajalikku mahutav eluruum. Millimeetri täpsusega on paika pandud köögimööbel, sissepääs, tualettruum ja trepi asukoht. Teise elutoana toimib maja ees olev suur terrass.

salt lugema ei pea. „Väikemajade turg kasvas korralikult koroonapandeemia ajal, kui inimesed reisisid vähe – siis panustati oma suvilate loomisele või eramute täiendamisele saunamajade väliköökidega,“ ütleb Eestis enim tunnustusi noppinud moodulmajade tootja Happy Home üks asutaja Liisa Nirgi. Happy Home alustas väikemajade tootmisega juba hulk aega enne pandeemiat, ehkki praegu müüvad nad neid vaid lisana normaalsuuruses maja ostjale. „Väikemaja ei ole esmatähtis ost, sest see ei ole tavaliselt põhikodu. Kui majanduses on raskemad ajad, langeb ka väikemajade ost.“

Nirgi räägib, et kui linnades ja linnade lähedal eelistavad inimesed ühte suurt eramut, siis maakohtades liigendatakse hooneid rohkem, et järgida traditsioonilist taluhoonete paigutust ja säilitada ruumikogemust, mida külaelu vanasti pakkus. Siis tulevadki mängu peamaja ja väikemaja kombinatsioonid. Samuti on ta märganud, et väikemajad on saanud populaarseks peredes, kus eakam sugulane vajab igapäevaselt tuge. Nii on abiks hoovi kerkiv väikemaja, mis peamajaga ühtse arhitektuuriansambli moodustab ja kuhu eakas lähedane kolida võib. ( Happy Home’i Jaapani maja lahendus on näiteks ajakirja põhiloos „Oivaliselt Otepääl“ – toim.)

Maja on mini – aga mitte hind Nirgi toob välja, et Eesti regulatsioon – erinevalt näiteks Soome omast – ei tee nõuetes vahet, kas väike moodulmaja on mõeldud ainult suvel või aasta läbi elamiseks, mis ajab tegelikult üksnes suvekuudel kasutatava maja hinna suhteliselt kõrgeks.

Samas algab Eestis väikemajade hinnaklass ikkagi vähem kui 20 000 eurost, ehkki mainekamate tegijate minimajade maksumus küündib rohkem kui 60 000 euroni. Muidugi on karbina ostetav maja ja täissisustusega minikodu erineva hinnaga, ent rolli mängib ka see, et palju on väikeseid nii-öelda põlve otsas tegijaid, kelle kvaliteet pole ehk väga kõrge ja kes ei paku tuge vajaliku dokumentatsiooni korda ajamise ega liitumiste sõlmimisega, kuid hinda suudavad nad see-eest hoida väga madalana.

See on ka põhjus, miks paljud nimekad tegijad keskenduvad välisturgudele või muudavad fookust ja pakuvad suuremaid maju, mida ostetakse endale koduks, kus elada aasta läbi. Näiteks iglusaunade ehitamisega kuulsaks saanud Iglucraft OÜ valikus on ka

Lihulas tegutseva Greencube’i aasta ringi elamiseks sobiva minimaja Maarja hind algab 24 900 eurost. See kriisipiirkondadesse kavandatud kärgmajake kasvas välja „Ajujahist“, kus osales ka Greencube’i omanik Henri Bekmann.

Foto: Greencube

mängis ka siin rolli – hotellipidajad mõtestasid ringi selle, milline hotell olla võib, ja enam ei tähendanud see ühest koridorist hargnevaid tube, vaid hotell võib nüüd olla ka laiali puistatud majakestes asuvate tubadega.

Keskmine Eesti pere suvekodu eest sellist summat välja käia ei raatsi, mis Iglucrafti maja krundile tooks. Üle 60 000 euro küündivat hinda vähem kui 20-ruutmeetrise maja eest, mille disain konkureerib arhitektimajadega, peab Kallas samas mõistlikuks ega usu, et arhitektilt erilahendust tellides maja odavamalt kätte saaks –Iglucraft pakub ainult võtmed-kätte-lahendust, kus aidatakse ka liitumiste ja vajalike lubadega.

Kallase sõnul on nende väikemajad ja saunad jõudnud peamiselt looduskaunitesse paikadesse – lihtsalt iglude disain sobib pigem metsa alla kui metropoli –, ent mingeid reegleid ei ole ja üks saun on isegi Londoni südalinnas Eesti suursaadiku residentsi õuel.

Glamuuri mahub ka napile pinnale

18,4 m2 peale mahub magamistuba, nutika ruumilahendusega köök, panoraamaknaga puhkeala, kus on rohkelt loomulikku valgust, ja modernne vannituba – traditsiooniline käsitöö nii seest kui ka väljast. väikemaja. Mudel 4 on küll kohutavalt igava nimega, ent eksterjöör ja interjöör on hulga põnevamad. Väljast ei erine maja millegipoolest iglusaunast, mille prominentsete omanike hulka kuulub ka näiteks jalgpallistaar David Beckham.

Iglucrafti juhatuse liige Priit Kallas ütleb, et nende peamised kliendid on ikkagi ettevõtted, mis ostavad korraga viis väikemaja või rohkemgi ja kasutavad seda majutuse pakkumiseks. Pandeemia

Eesti väikemajade maailm mahutab nii nunnusid külaromantikast õhkavaid puumaju kui ka näiteks rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud peegelmaja ÖÖD. Viimane võitis 2018. aastal turule tulles tootedisaini auhinna Bruno. ÖÖD on tuntud ennekõike oma efektse peegelfassaadi ja nutika interjöörilahenduse poolest. Lisaks kuulsale 21,1-ruutmeetrisele peegelmajale (mis Eestis ehitusloata minimajana kirja ei lähe) on nende valikus 9,36 m² majake Glamping House ja 5,52 m² suurune saunamaja. Glamping House’i standard-

Siba Tech vihmaveesüsteem

Üks renn, kaks valikut

· 13% suurem tõhusus

· Pinnakate GreenCoat RWS Pro

· Valmistatud 0,6 mm SSAB terasest

Innovaatiline kombinatsioon ümarast ja kandilisest vihmaveerennist:

kandiline esiosa

ümar esiosa

Skanneeri kood ja vaata lisainfot

Otsekui miraažina maastikust kerkiva ÖÖD

Glampingu hind algab 23 000 eurost. Foto: ÖÖD

lahendusse endasse vannituba küll ei mahu, ent kombineerituna saunamajaga (või mõne teise juba olemasoleva majaga) kõlab see juba üsnagi glämmilt.

Luksuslikumat olemist, vaatamata nappidele ruutmeetritele, tõotab ka tootja Eestihouse (www.eestihouse.com) mudelid EestiHouse M2 ja Model O2-L, mis on millimeetri pealt 20 m², ja tsipa pisem, 17,7 m² suurune Nord Mini, mis sobib perfektselt veekogude äärde. Neis kõigis on väike vannituba ja köök.

Kogenud tehasemajade tegijad

Eestis on seni tehases toodetud minimajad ja ka tavasuuruses elumajad kerkinud peamiselt suurematest linnadest väljas ning Liisa Nirgi soovitaks kindlasti kaaluda tehasemaja neil, kes endale maakodu just puhkamiseks rajavad. „Puhkealadel ehitamiseks on inimestel hea valida tehasemaja, kuna kliendid ei jõua igapäevaselt jälgida maja ehitust ja tehasemajade puhul on protsessid kõik läbi töötatud, ehitus on kiire ning kvaliteet ühtlane,“ ütleb ta ja lisab, et näiteks nende puhul on ka kogu dokumentatsioon ning ehituse jälgimine digitaalne. Klient saab südamerahuga tegeleda oma igapäeva töö ja tegemistega.

Nagu mainitud, on paljude tootjate pilgud suunatud üle piiri. Näiteks Tartu firma Prefab Ehitus on juba 2010. aastal asutatud puitmajade terviklahendusi pakkuv ettevõte, kelle maju võib leida nii Norrast, Rootsist, Islandilt, Hollandist kui järjest rohkem ka Eestist.

Tehasemajal on oma plussid. Kui arhitektimaja saab arvesse võtta keskkonda ja omaniku erisoove, siis tehasemaja kasuks räägib valmimise kiirus, kuluefektiivne ja tõhus tootmisprotsess ning korduvalt testitud lahendused – mis kõik kajastub tavaliselt ka soodsamas hinnas. Prefab Ehituse valiku leiab leheküljelt minimajad.ee ja see on spetsiaalselt Eesti turule mõeldud. Mudelid on kõik ristitud Eesti saarte järgi: näiteks 20 m² suurune Ruhnu on avatud stuudioplaneeringuga mudel, mille siseplaneeringut saab enda äranägemise järgi kujundada. Vilsandi on välispaa ja -sauna mudel, kuhu saab ka inimesi majutada.

Pinska Prefab, 1999. aastal asutatud ettevõte, toodab kaubamärgi Modern Modular alt element- ja moodulmaju, mille valikusse jõuavad ka üha pisemad eluhooned. Need on mõeldud aastaringseks energiatõhusaks kasutamiseks. Väliselt väikestes detailides erinevate majade Type M 20 Type SS 20 nimi viitab ruutmeetrite arvule. Majake on saadaval nii täislahendusena kui ka vaid väljast valmis karbina. Täislahenduse komplektis on nii WC kui ka köögimööbel koos tehnikaga (õhupuhasti, pliit, külmkapp), reguleeritavad leedvalgustid, põrandaküte ja/või õhk-õhk-küte jne.

Uusi tulijaid lisandub pidevalt, näiteks paar aastat tagasi asutatud Yarden (www.yarden.ee). Selle tänavu varakevadel esitletud Yarden Weekend Home’i minimaja baashinnast 18 900 (lisandub käibemaks) on juba keeruline leida soodsamat maja, mis ka hea välja näeks.

Naabrist parem?

Minimajad on globaalne fenomen ja vähem-on-rohkem-elustiil pole kusagil populaarsem kui Skandinaavias. Soome arhitekti Pekka Littow’ büroo Littow Architects minimajad on kogu maailma tabanud väikemajade buumi üheks paremaks näiteks. Majamaja nime kandva väikemaja prototüüpides saab Helsingi kesklinnas ka ööbida (majamaja.com/booking).

Praegu kahest majast koosnev „küla“ on Helsingi südalinnast 20-minutilise paadi- või bussisõidu kaugusel, peagi pikeneb selle saarestikusopini tänu uuele sillale ka üks trammiliin. Kesklinna lähedusest ei anna seal aga aimu miski.

Kõrgel kivisel paljandil asuva maja jaoks on arhitekt Pekka Littow kasutanud Soome kuuse- ja kasevineeri ning fassaadil mustaks värvitud kohalikku kuuske. Katusel on päikesepaneelid, ent maja on ühendatud ka elektrivõrku, muus osas on see täiesti autonoomne. Lihtsa viilkatusega majja pääseb üle kitsast puidust terrassi, mis moodustab omalaadse silla üle kivide. Pealtnäha väike maja on ülimalt nutika planeeringuga ja mahutab isegi neljaliikmelise perekonna, mugavam on seal peatuda muidugi kahekesi.

Littow’ maju on kerkinud juba ka mujale Euroopasse ja ehkki seest võivad majad välja näha ühtemoodi, on tema eesmärk fassaadilahenduste valikul arvestada kohaliku arhitektuuri eripäraga. See näeb ülimalt loomulik välja Helsingi saarestikus, kuid mitte Amsterdamis või Hispaania lõunarannikul. 23 ruutmeetriga ei vaja see ehitusluba ei Soomes ega Hispaanias.

Soomes välja töötatud Majamaja on lihtsalt transporditav ja see on võimalik paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Siseviimistluse ja mööbliga Nord Mini hind algab 36 000 eurost.

Foto: Eestihouse

Foto: Silvia Pärmann

MEIE PAIGALDAME, SINA NAUDID

Täiesti uuel tasemel ergonoomiline saunaelamus:

• Kaarja joonega kontuur

• Ülimugav istumisasend

• Termatöödeldud materjalist

• Sinule sobivates mõõtudes

• Professionaalne paigaldus

VAATA

Nõuandeid

Hubase

Aiamööbli valimine võib olla põnev ettevõtmine, mis aitab muuta su välisõue hubaseks oaasiks. Siin on mõned olulised sammud, mida tasub järgida.

Mõtle oma vajadustele. Enne ostu sooritamist mõtle, kuidas soovid oma aeda või terrassi kasutada. Kas soovid luua lõõgastumisala, õuemööbliga söögikoha või midagi muud?

Mõõda oma ruumi. Enne ostlemist mõõda väliruumi, kuhu soovid aiamööblit paigutada. See aitab sul valida õige suurusega mööbli ja vältida ülerahvastatud või liiga tühja välimust.

Stiili ja disaini kaalumine. Vali aiamööbel, mis sobib sinu isikliku stiili ja kodu arhitektuuriga. Kaalu erinevaid disainielemente, nagu värv, materjal ja tekstuur.

Millist materjali eelistada?

Materjali valiku puhul tuleks arvestada nii päikese kui ka sademete ligipääsetavusega.

terrassi ja aia loomiseks

• Päikese käes asuva rõdu või terrassi puhul on materjali poolest hea valik metallist või kunstrotangist mööbel. Need valikud on sobivad varjualuseta väliruumi puhul, kuna need on ilmastikumõjude suhtes vastupidavad.

• Terrassile või rõdule, millele paistab hommiku- või õhtupäike, sobib hästi puitmööbel. Lisaks on see hea valik varjualusega väliala puhul, kuna siis jääb puitmööbel kaitstuks erinevate ilmastikuolude suhtes.

Heitlik Eesti ilm

Eesti ilm võib olla üsna heitlik, seega avatud terrassi maksimaalseks kasutuseks on mõistlik varuda tooteid, mis muudavad õues veedetava aja nauditavaks.

• Päikesevari kaitseb kuumal päikselisel päeval sind otsese ja intensiivse kiirguse eest.

• Varikatused pakuvad kaitset nii päikese kui ka vihma eest. Seega saad vihmase ilmaga terrassil raamatut lugeda.

• Soojuskiirgurid aitavad jahedamatel õhtutel nautida pere või sõpradega koos olemist.

TTD – taimed, tekstiilid, dekoratsioonid

Terrassi muudavad hubasemaks ja meeldivamaks nii taimed, tekstiilid kui ka dekoratsioonid. Kombineeri neid elemente omavahel, et luua harmooniline õueruum. Lisa terrassile erinevaid taimi ja lillepotte, et luua mitmekesine ja huvitav taimede paigutus. Kasuta erinevaid suurusi, kõrgusi ja värve, et luua atraktiivne väljanägemine. Võid luua taimedega rohelise seina, kasutades erinevaid vertikaalseid pindu, et kinnitada mitmesuguseid taimi.

Kasuta tekke, patju ja vaipu, et lisada värvi, mugavust ja stiili. Kombineeri erinevaid tekstuure ja mustreid, et luua huvitav ja mitmekülgne välimus.

Näiteks võid kombineerida triibulisi patju koos ruudulise vaibaga või lisada geomeetrilise mustriga tekke ühtlase kujundusega õuediivanile.

Kasuta laternaid, vaase ja kujukesi, et muuta terrass veel täiuslikumaks.

Seejuures eelista optimaalsel määral dekoratiivesemeid. Väldi liigsete dekoratsioonide lisamist, et säilitada avatud ja ruumiline atmosfäär.

Otsid koju või aeda kvaliteetset mööblit? Vaata meie valikut: www.mkfurniture.ee info@mkfurniture.ee Tel: 5452 3100 | 5693 8326

Elu linnakatusel

Rohke rohelus pealinna tuiksoonel, maa ja taeva vahel kõlab veidi ebausutavalt, nagu imelik unenägu, millega käivad kaasas kaunilt vormistatud vaated ning sulnid päikeseloojangud. See on siiski reaalsus, kui sul on võimalus ja vahendid uue kortermaja katus ruumideks jagada, lisada klaashoonedtalveaiad, mis kaitseks tuule eest ja pakuks tubasemat temperatuuri jahedamatelgi kuudel. Seejuures jätaks võimaluse mis tahes ilmakaart nautida, eemaldades end maapinnal olevast mürarikkast argielust.

TEKST JA FOTOD: MERILEN MENTAAL (MENTAALMAASTIKUD)

See 318 ruutmeetrit katusepinda nägi alguses välja nagu iga teine tavaline kõrghoone katus – tühi ja tuuline, piireteta ning piisavalt hirmuäratav oma avatuses. Samas andis see hea võimaluse luua kaks erineva kujunduse, kuid sarnase tunnetusega katuse aeda. Võimalus kolmveerand aastat vaateid, rohelust ja elu vabas õhus nautida olid peamisteks disaini lähteülesanneteks.

Suured, spetsiaalselt disainitud, valgustusega taimekastid said ruumijagajaks, servade tunnetatavateks piirajateks, sest katust ennast piirab vaid puhas, postidevaba

klaas, mis vaated klaariks jätab. Klaasmajad on samuti vaid selle katuse tarvis loodud. Neisse mahuvad ära väliköök ja söögilauad, baariala ning pehmed istumised. Kahe aia vahele jäävad Corteni terasest ebakorrapäraselt paigutatud dekoratiivsed paneelid, mis õhtusel ajal valgustatuna põnevatele vaadetele sekundeerivad.

Osaliselt puitterrassiga vormistatud, ülejäänud võimalikult naturaalselt mõjuva kunstmuruga kaetud katuse pind tundub igati aialik ja hubane. Taimestus katusel teeb oma valiku ja rikkalikkuse poolest silmad ette nii mõnelegi tavaaiale. Siin annavad vormi korea nulud (Abies koreana), haruldane hall vaher (Acer griseum), harilik pöök ( Fagus sylvatica ), lodjap-põisenelad ( Physocarpus opulus ) ʻ Amber Beauty ʼ ja harilikud lodjapuud ( Viburnum opulus )

ʻ Roseum ʼ . Jämedast puitprussist ehitatud raamidele toetuvad jaapani kuslapuu ( Lonicera japonica ) ʻ Halliana ʼ ja kolmetipuline metsviinapuu (Parthenocissus tricuspidata) ʻRobustaʼ. Suvise lopsakuse loovad paruktarnad (Carex comans) ʻBronze Formʼ, raudrohud, salveid, harulised lursslilled ( Actaea ramosa ) ʻ Pink Spike ʼ , samuti üle kasti servade sirutuvad nõeljalehiste leeklillede ( Phlox subulata) ʻPurple Beautyʼ padjandid. Volüümi hooaja teise poolde lisavad kõrged kõrrelised, vitshirsid ( Panicum virgatum ) ʻ Shenandoah ʼ , mille kastid on enne õige hoo sisse saamist ehitud tulpide ja laukudega.

Põnevust jagub igasse hooaega, samuti jagub siia tuult, millega katusel elavad taimed paratamatult arvestama peavad.

Emakesest maast inspireeritud

Ühe arhitekti elegantne, kuid kestlik puhkemaja muistses geoloogiliselt olulises Lõuna-Aafrika piirkonnas toetub traditsioonilistele maad ja kivimeid kasutavatele ehitusviisidele, heites ühtlasi pilgu tulevikku. Arhitekt Xavier Huyberechtsi kirjeldus puhkemajast, mille ta ehitas koos venna Damieniga, kõlab väga poeetiliselt. Huyberechtsi sõnul soovis ta kasutada mäejalamit justkui vaibana, mille alla maja ehitada. Ja just seda ta tegigi.

TEKST: GRAHAM WOOD / FOTOD: ELSA YOUNG / BUREAUX

Maja interjöör on kui maastiku jätk: maapinna vaheldumine ja sisseehitatud mööbel kõik näitlikustavad, et arhitektuur ning ümbrus on omavahel seotud. Kuna majas on sisseehitatud mööbel, polnud vaja seda väljastpoolt tuua. See omakorda vähendas maja süsinikujalajälge, kuna transpordi järele polnud mingisugust tarvidust.

Maja katab mäenõlva rohelus, mis tundub kui maapinnast õmmeldud tekk. Hoone on pea igast nurgast nähtamatu, kuna sulandub valatult maastikku. Õigupoolest on maja kavandatud ja ehitatud nõnda, et see ühineks oma eluea lõpus taas maapinnaga. Hoone on pea täielikult loodud loodusmaterjalidest, mis arvestavad maa olemust.

Põlluala, mille Xavier ja Damien leidsid pärast pikki otsinguid kõigest tunnise sõidu kaugusel linnast, on üks iidne hiiglaslik muistis – Vredeforti kraater. Selles üle 2000 miljoni aastat vanas, suurimas meteoriidikraatris on säilinud jäljed sündmustest, mis mõjutasid maa arengut ja lõppesid pöördeliste kliimamuutustega ning ajendavad kestlikult ehitama.

Suur esik, mis viib avatud planeeringuga eluruumidesse, on täidetud loomuliku valgusega. Loodusmaterjalide ja maapinda utiliseerivate ehitusviiside paljusus on ilmselge isegi sellises väikeses ruumis: kividest laotud sein, tampsavi, graniitpõrandad ning lubjaga võõbatud männipuidust lagi, mis on loodud kaubaalustest.

Belgiast pärit Xavier juhib Johannesburgis kaubanduslikku arhitektuuripraksist, mis on tuntud teedrajavate jätkusuutlike arhitektuurilahenduste poolest. Selle paiga olulisus ja võimalus olla iseenda klient innustasid teda silmaringi ning piire laiendama. Seega otsustas ta viia oma nn rohearhitektuuri järgmisele tasemele.

Koos Damieniga, kes võttis enda kanda ehitusettevõtja rolli, plaanisid nad rajada maamaja, mis nihutaks kestlikkuse piire ning suurendaks kohalike materjalide kasutust, nagu kivitellised, tampsavi, käsitsi loodud tihendatud muldtellised ja liivakotid.

Kuid siinkohal pole sugugi tegemist kääbiku-uruga. Rohelise katuse all on moodsa väljanägemisega puhtajooneline ja madala katusega suvila. See on ruumikas ja selle hiiglaslikud põrandast laeni uksed libisevad avanedes seinaõõnsustesse ning ühendavad maja ümbritseva maastikuga.

Õigupoolest pole maja võimalik tervenisti näha (kui just sellest mööda ei lennata). Maapinnal olles paistab korraga sellest ainult üks osa. Pika lameda klaasist esikülje asemel on Xavier ja Damien

Koridori lõpus on madal aknaalune istekoht, kuhu avaneb vaade maja sissekäigust, mis loob sellest täiusliku lugemisnurga. „Üks minu kirgi on raamatud,“ ütleb Xavier.

Põhieluruumis

olevad aknad on 5,4 meetri kõrgused ja libisevad täielikult seinaõõnsustesse, ühendades eluruumid sujuvalt väliskeskkonnaga. Seinal on Chris Soali kunstiteos, mis on loodud hambatikkudest.

Suures ja avaras eluruumis, kahepoolse kamina teisel pool lõimuvad omavahel söögituba ning köök. Laua kujundasid ja ehitasid nad ise. Toolide disain on omaette kunst; nad ei üritanud ise midagi omapärast luua, vaid otsustasid taaskasutada 70ndatest pärit toolikomplekte. Need on sama kangaga uuesti üle polsterdatud.

Suures magamistoas on töönurk. Kogu ruumilahendus on omakorda ühendatud suurejoonelise vannitoaga.

lammutanud maja esikülje tellisekogumiteks, mis muudavad hoone näiliselt palju väiksemaks, kui see tegelikult on. Tähelepanu väärib ka see, et säärane lähenemisviis võimaldab majal põimuda ümbruskonnaga, kuna see pole ehitatud kõrgemale pinnale. „Me ei tahtnud maastikku häirida,“ selgitab Xavier. Maja on – eriti saabumisel – nii hästi peidetud, et Xavier ehitas koguni arhitektuurse teejuhi, mis viib esiukseni. Raja kõrval olev kivisein on alguses maapinnaga peaaegu samal tasandil, kuid mida lähemale maja sissekäigule, seda kõrgemaks see muutub. „See lausa kutsub inimesi sisse,“ ütleb ta.

Vannitoast avaneb ümbruskond. Puidu, kivide, graniidi, savitelliste ja tampsavi kombineerimine lisab vaoshoitud ja minimalistlikule välimusele mitmekülgsust. Kunstiteoste seas on Deborah Poyntoni maal „Cottage and figure in valley“ ning söest ja kuldsetest kommipaberitest loodud „Madonne“, mille autor on Xavier Huyberechts ise.

Sisenedes avaneb esikust imeline vaade, mis ilmestab ruumikat eluruumi. Kui aga liikuda magamistubade poole, hakkab maja kahanema. Maja katus on ühel tasapinnal, kuid selle põrand järgib maastiku loomulikku kuju, mis loob olenevalt mäenõlva lähedusest hubase ja intiimse ruumi.

Kuna arhitektuur põimub maastikuga, täiendab mööbel arhitektuuri, luues ilme, nagu oleks tegemist sisemaastikuga. Vennad on disaininud sisseehitatud diivanid ja kapid nii, et tekiks maapinnal istumise tunne. Perspektiivi muutus loob loodusega ühtekuuluvuse tunde.

Graniitpõrandad, mis tunduvad olevat võetud maa pinnast, kujundavad samuti maja ja looduse kooskõla. Tegelikult on

graniitpõrandad ehitatud ühest karjäärist võetud käitlusjääkidest, millest on loodud taaskasutatav jäätmematerjal; kohvilaud, mis on ehitatud samalaadsetest käitlusjääkidest, on tõendus ebatasasest pinnast.

Paksud saviseinad, roheline katus ja aknaluugid võimaldavad tõhusalt hoida suvel maja sisemuse jahedana – võrreldes välistemperatuuriga on kümme kraadi madalam temperatuur üsnagi tavaline.

Lagi ja räästalaud on loodud männipuidust, mida kasutatakse kaubaaluste kokkupanemisel. „Seestpoolt pleegitasime [puitu] lubjaga,“ ütleb Xavier. „Väljastpoolt tegime selle üsnagi tumedaks, kasutades selleks mullaga segatud autoõli. Kasutatud autoõli tagab

Teist külalistetuba ilmestavad Minnette Vari kunstiteosed pealkirjaga „Vault Series“.

ACO duširennide tootevalikus on ühendatud parim koostekvaliteet, funktsionaalsus ja innovatiivne disain. Pakume töökindlaid lahendusi nii hinnatundlikule tarbijale kui eksklusiivsest disainist ja tehnilisest teostusest huvitatule.

Tutvu ACO tootevalikuga meie kodulehel www.aco.ee või tootenäidistega meie müügiesinduses.

vaadata söögi- ja köögiruume väljastpoolt, on selge, kuidas igal pool kasutatud loodusmaterjalid maja ilmestavad.

väga tõhusa kaitse kahjurite eest.“ Ta lisab, et kasutas põrandate jaoks puidust tellinguplanke. „Need võõpasime samuti lubjaga üle.“

Selle tulemusena ongi saavutatud maja neutraalne välisilme: leebe ja harmoneeruv värvikooslus, mis paiguti taandub, toob perekonna ja külaliste tegemised tähelepanu keskpunkti.

Xavier ja Damien on võtnud loodusmaterjalidest viimast. Kiviseintes pole üldse tsementi, need on tehtud täielikult maapinnast.

Kunagi kasutati seda maa-ala tubakapõlluna, kust põllupidajad eemaldasid rohkelt kive. „Kui me sinna jõudsime, olid igal pool hiiglaslikud kivikuhjad,“ ütleb Xavier. „Just neid me majaehituses kasutasimegi. Meil polnud isegi vaja kive kaevandada.“

Peale klaaside ja peegli pole majas midagi, mis oleks sileda pinnaga. Maja iseloomustavad enamjaolt krobeline faktuur, sügavus ja soojad toonid. Teine põhjus, miks nad viimistlust ei lõpetanud, oli

Kui

Kuna maja on ehitatud puude ja põõsaste vahele, näeb terviku asemel vaid ühte osa sellest, mistõttu tundub kogu ehitis üsnagi tagasihoidlik.

seotud energiasäästmisega – neil polnud arhitektuuri mitmekesistamiseks vaja midagi väljastpoolt sisse tuua.

Xavier ja Damien otsustasid ehitusettevõttega mitte koostööd teha. Selle asemel töötasid nad kohalike põllumajandustöölistega, pakkudes neile väljaõpet ja täiendades nende oskusi seoses eripäraste võtetega, mida nad katsetasid. See võttis aega kolm aastat.

Xavier loodab, et nende ehitis muudab arvamusi maa­alustest majadest. Ta tahtis näidata, et sellised võtted ja materjalid võimaldavad

Saabumisel on maja niivõrd peidetud, et näha on kõigest kõverat kiviseina, mis ajendab rada mööda välisukseni kõndima. Mida lähemale jõuad, seda kõrgemaks sein muutub. See on 500 millimeetri paksune ja loodud kraatripaigast kogutud kividest. Maja sisemusse viib suur klaasist pöörduks. Seina sisse ehitatud pika, kuid madala pildiakna juures on aknaalune kohake, kus saab lugeda ja puhata.

luua elegantse ning moodsa väljanägemise, kuid ühtlasi soovis tõestada kohalikele, et nende kasutatud pärismaistel ehitusviisidel on väärtust.

„Nad kasutasid ehitamisel maapinda, sest see oli nende arvates õige teguviis,“ ütleb Xavier. Võtete kujunemine võttis aastatuhandeid. Ta selgitab maa-aluste majade teadustausta ja nende lõimumist kliimaga. Vanadel võtetel ja loodusmaterjalidel, mida on kasutatud ka selle maja loomisel, on palju potentsiaali. Nii võib ehitada ka palju moodsamalt. Ja jääb loota, et ka üks liivahunnikusse lisatud terake aitab vaikselt arusaamu nihutada.

Interjöör

Te llis sise k ujundus

e s - oman äo lin e , so e ja us a ldus vää rn e

Terca tellised ja tellisplaadid

Kui enamasti oleme harjunud telliseid nägema fassaadidel, ahjude, kaminate, soojamüüride ja korstnate ehitusel, siis üha enam kohtab tellist ka sisekujunduses.

Terca keraamiliste ja klinkertelliste tootevalikus on esindatud väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega telliseid, mistõttu leiab sobiva lahenduse nii modernse, klassikalise kui ka loodus- või maalähedasema maitse eelistaja.

Rohkem informatsiooni ja inspiratsiooni Terca tellistest ja meie teistest toodetest leiate meie kodulehelt:

wienerberger.ee

Veest oled sa võetud…

Legend räägib, et kalurite saare

Burano majad värviti nii erksaks ja kirevaks, et tihti udusse uppuval laguunil oleks kalapaatidel lihtsam kodutee kätte leida.

Kuulus klaasimeistrite saar Murano, Burano, Mazzorbo ja Torcello, kust Veneetsia kunagi alguse sai, on vaatamata ülerahvastatud Veneetsia lähedusele rahuoaasid laguuni saartesegadikus. Need on kohad, kus saab kultuuri- ja arhitektuuriajaloost läbi imbunud tänavatel jalutades jälgida laisalt sadamasse naasvaid kalalaevu ning jalutada aedades, kus kohalikud korjavad peenardelt artišokke ja brokolit.

TEKST: SILVIA PÄRMANN

FOTOD: SILVIA PÄRMANN JA SHUTTERSTOCK

Suvepäevadest Buranol jäävad mulle kindlasti meelde varahommikud kanali ääres, kus värvilised majad veepinnalt oma peegelpilte uurivad. Üksik vanamees kõhna puudliga jalutab üle silla, keegi tõmbab käima paadimootori; kohvitassist mu käes tõuseb vaevuvärgatavat auru – õhutemperatuur on juba ligi kolmkümmend kaardi, ehkki kell on alles pool seitse hommikul.

Siis saabub taas täiuslik vaikus.

Hotelli ukselävel istudes ja inimtühja Buranot vaadates on keeruline uskuda, et see on üks suurematest saartest Veneetsia laguuni 118 saare seas – selle elanikud suudaks küll napilt täita vaid paar kohvikut San Marco väljakul, kui nad muidugi üldse peaks tahtma midagi nii hullumeelset, kui seda on minek Veneetsia südalinna keset augustikuud, ette võtta. Sealses loendamatute higiste kehade olelusvõitluses on keeruline isegi lihtsalt üle kuulsa piazza jalutada, rääkimata koha sissevõtmisest pileti- ja kohvijärjekordades; samal ajal kui veebuss number üheksa, mis tuleb kesklinnast Buranole, tee peal Torcello saarele vaid käputäie turiste maha puistab. Ideaalses maailmas hajuks nad kõik veel mööda saart laiali ka ja muutuks mõne minutiga nähtamatuks – ent see on ikkagi Veneetisa laguun ja nad siiski täidavad saare ainsa tänava, rännates üheskoos sinnapoole, kust kõik see hullus alguse sai.

Ikoonilised restoranid ja külalistemajad

Aga alustamegi siis päris algusest. Kõigepealt oli Torcello. Sajandeid on veneetslastele räägitud, et see väike saar on koht, kust linn alguse sai. Torcello asustati, kui sinna jõudsid Rooma impeeriumi loojangul hunnide juhi Attila ja tema sõdurite eest pagevad inimesed. Väidetavalt ehitasid just nemad sinna katedraali ja kaunistasid selle sädelevate Bütsantsi stiilis mosaiikidega, mis nüüd on peamine põhjus, miks saarekesele üldse minnakse.

Kunagine elav kaubandus- ja usukeskus Torcello on praegu üks kanaliäärne tänav, mõned saart mööda laiali pillutatud villad ja varemetes kirikud, paar külalistemaja, mõni restoran. Kõlab uskumatult, et kõrgajal elas saarel väidetavalt 20 000 inimest – see on

Veel üks Pisa-torn: 17. sajandil ehitatud 53 meetri kõrgune Burano San Martino kiriku kellatorn on maapinna vajumise tõttu nii viltu, et kaldub oma teljest 1,83 meetrit kõrvale. Kirikutornist kaduma läinud ingel ei pudenenud maha seetõttu – selle viis tugev torm ja kogudus otsustas asendada ingli hulga soodsama hinnaga ristiga.

hämmastav arv, arvestades, et saare saab kogupikkuses läbi kõndida umbes 15 minutiga. Laguun muutus, sadam hääbus ja kõik kolisid juba sajandite eest piirkonda nüüdse Rialto silla ümbruses.

Torcellol pole teha just üleliia palju peale logelemise, söömise, muuseumi külje alt pisikesest istandusest väga ahvatlevate ja hapude viinamarjade näppamise ning katedraali kellatorni ronimise. Tornist paistavad südamekujuline ja värviline Burano ning sillaga ühendatud Mazzorbo, kus pisikesed majad on puistatud ümber viinamarjaistanduse, mida kõike ümbritseb päikese käes sillerdav laguun. See kõik on lihtsalt nii klišeelikult ilus, aga ma ei saa sinna midagi parata –Torcello meeldib mulle tõesti.

Mulle jääb silma üks eriti kenasti pügatud muruga hoov, kus võrsuvad lillepuhmad ja on valged lauad-toolid, mis tänavalt vaadates on peidetud suurte puude taha. Läheb ikka aega, enne kui taipan, et see ongi kuulus Locanda Cipriani, kuhu Hemingway 1948. aasta sügisel pages Veneetsia südalinna baaride melu eest, et juua vähem, küttida parte, süüa õhtust oma neljanda abikaasaga ja kirjutada raamatut, millest hiljem sai – pärast kohtumist oma viimase muusa Adrianaga, kellest viiendat abikaasat siiski ei saanud – skandaalne „Üle jõe ja puude varju“. Sellest kirjutasid viis-kuus aastat jutti kõik tabloidid ja seltskonnaajakirjad ning see ei võitnud vist ühtegi kirjandusauhinda.

Väikese Mazzorbo Püha Caterina kiriku keskaegsele interjöörile on kulunud vähem kulda ja staarkunstnike töötunde, ent selle võlu ei jää alla Veneetsia südalinna pühakodadele. Vaikusest ja rahust rääkimata.

Ehkki südapäeval võib Murano peamistel tänavatel liikumine turistide massis väljakutseks osutuda, vaibub pealelõunal sagin ning keskendunud klaasimeistrite töö jälgimine mõjub lausa teraapiliselt.

Reisisihtkohtades on meil Hemingwayga üllatavalt sarnane maitse, ehkki ma tõesti ei joo kaugeltki mitte nii palju kui tema, nii et asi pole kindlasti mitte baarides. Locanda Ciprianisse me sisse ei mahugi. Koht on ikka veel sama perekonna käes kui Hemingway aastatel – legendaarse Veneetsia baari Harry’s omaniku teine äri, mistõttu ta selle saare enda jaoks avastaski. Nüüd on see muidugi kõike muud kui lihtne kõrts paari toaga katuse all ühel novembriudusse mattunud saarel, nagu Hemingway selle eest leidis. Sellesse Michelini soovitatud restorani pole lootustki lauda ei saada, rääkimata ööbimisest mõnes viiest magamistoast.

See kõik asub saarel, kus praegu elab aasta läbi umbes 20 inimest.

Ühel päeval põikame kuulsale klaasisaarele Muranole. Klaasipoed palistavad ootuspäraselt kanali äärt ja isegi pealiskaudselt otsides leiab sealt vaase ja pokaale, mis ka põhjamaises kodus kohatult ei mõju. Mis mõjub aga kohatult, on keskpäevaks saarele jõudvad kruusituristid, kes paariks tunniks rändrohutirtsude parvena Murano vallutavad. Vaatamata sellele, et nad lahkuvad, vaarudes oma vaase ja kujukesi täis tuubitud ostukottide all, on riiulid pärast nende lahkumist ikka klaasimeistrite loomingust sama lookas.

VÄIKE RAE arendus polegi nii väike kui nimi ütleb, piirkonna arendus hõlmab endas üle 800 korteri ja ridaelamuboksi!

Uus linnaäärne elukeskkond asub Rae vallas Rae külas piisavalt kaugel linnakärast, kuid küllalt lähedal linna mugavustele.

Kortermajade arendus on etapiviisiline.

Alustatavas järgus on planeeritavate majade arv kokku 24. Need valmivad lõplikult 8–10 aasta jooksul.

Tegemist on B-energiaklassi majadega. Majades on lift ning kütteks kasutatakse maagaasi, mis korteri siseselt ehitatakse valmis vesijuhitava põrandaküttena ja mida saab reguleerida digitaalse termostaadi abil. Hea õhukvaliteedi tagab korterites lokaalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Kortermajade keskele arendatakse mugav rohepark – mõnusate puhkealade, istepinkide, ojade, välijõusaali ja laste mänguväljakutega. heaolu perede lastega vesse ar võetud on arendamisel Piirkonna

Pargis saab piknikut pidada ja väiksematel lastel silma peal hoida. Pargis on voolav vesi ja ülekäigusillad.

Tutvu arendusega:

Torcello, mis praegu meenutab kusagil maailma lõpus asuvat pooleldi hüljatud küla, on saar, kus Veneetsia sündis, kui roomlased põgenesid hunnide pealiku Attila eest aastal 452 e.m.a. Veel sajandeid hiljem oli Torcello võimas usukeskus oma katedraali, kirikute ja kloostritega ning kaubandussaar, mille Veneetsia suutis üle trumbata ja varju jätta alles 14. sajandil.

Saar, kus värvide ja pitsiga ei koonerdata

Olen meie mõlemast saarest mõneminutilise paadisõidu kaugusel asuva Burano kanaliäärse toaga ülirahul. Seal on mõnus voodi ja väga võimekas konditsioneer ning keegi ei tungle akna all. Ehkki tegelikult on just Burano see staar saarestikus, mis figureerib maailma kõige värvilisemate linnade edetabelites alati väga kõrgel kohal.

Kunagine kuulus pitsimeistrite ja kalurite saar Burano ägab südapäeval tuhandete turistide ja põrgukuumuse käes. Ent oleme juba õppinud nii teisi turiste kui ka kuumust vältima. Lahenduse nimi on siesta. Kella-viie-paiku-unest virgudes on pea kõik päevaturistid lahkunud ja temperatuur nii mõistlik, et kannatab juba tänavale minna.

Meie ajutise kodutänava lõpus on vana kalaturg, mis praegu on baar – füüsiliselt raske kalapüük ja -müük ei suuda kunagi sisse tuua nii palju kui turistide lõbustamine. See on avatud laguunile ja vahel üllatab seal isegi mõni õrn tuuleiil. See on täiuslik koht pealelõunateks, ehkki kohalike eeskujul kohe pärast voodist tõusmist Aperol Spritzi tellimine on mulle väike väljakutse. See on pöörane, milliseid koguseid seda jooki Veneetsia laguunis iga päev ära juuakse. Mina tahaks kohutavalt midagi piimavahuse hommikukohvi sarnast, mis päriselt üles ärataks. Ettekandja ainult pööritab silmi sellise tellimuse peale. Ja toob hommikukohvi kõrvale (või asemele) klaasi Negronit.

Kui temperatuur veel paari kraadi võrra langeb, jalutame üle väikese puusilla järgmisesse baari Mazzorbo saarele, viinamarjaistanduse serva, mille keskel kõrgub keskaegne kaitsetorn. Venissa on tegelikult palju rohkem kui baar, Michelini tärniga restoran ja

Hotellisoovitused

Mazzorbo saar: Venissa Kui temperatuur veel paari kraadi võrra langeb, jalutame üle väikese puusilla järgmisesse baari Mazzorbo saarele, viinamarjaistanduse serva, mille keskel kõrgub keskaegne kaitsetorn. Venissa on tegelikult palju rohkem kui baar, Michelini tärniga restoran ja väike hotell – see on viinamarjaistandus, kus pärast mitmekümne aasta pikkust pausi valmivad veinid ühest kõige unikaalsemast marjast.

Burano: Casa Burano

Hajahotelli toad on laiali üle kogu saare. See pole klassikaline hotell, ent elu on siiski täiesti klassikaline – kõik toad asuvad traditsioonilistes Burano majakestes ja on olnud kellegi kodu. Mõnda majja on mahutatud kolm numbrituba, teise kaks – otse välisuksest saab astuda kanali äärde ja toast tihtipeale oma varjulisse hoovi, hommikusööki pakutakse Mazzorbol asuvas Venissast, kuhu jalutamine võtab aega vaid mõne minuti.

Torcello: Locanda Cipriani

Kuue toaga Locanda Cipriani on vaatamata tagasihoidlikule nimele kõike muud kui lihtsalt üks järjekordne külalistemaja –siin elaski Hemingway talvel, et rahulikult kirjutada ja jahil käia. Külalistemaja peab sama perekond, mis Hemingway aegadelgi.

Murano: Hyatt Murano

Murano Grande Canalilt oma peegeldust imetlev Hyatt ei meenuta millegi poolest neid anonüümseid suurlinna- ja lennujaama Hyatteid, millega varem kokku puutunud oleme. See on väike ja võluv ning pakub oma külalistele tasuta transfeeri veetaksoga Marco Polo lennujaamast, kuhu jõuab 20 minutiga.

Restorani- ja baarisoovitused

Burano: Trattoria al Gatto Nero

See Trattoria on olnud tegelane mitmes kuulsas briti kokandus- ja reisisaates, aga olen ennast reisi planeerides igati ületanud ning mul on seal broneering. Laud pole loomulikult vaba, kui jõuame, seal tühjade pokaalide ja makstud arve taga unistav paarike ei ilmuta mingeid lahkumise märke. Kelner lahendab olukorra kiiresti kahe triiki jahedat prosecco’t täis pokaali abil, mida käes keerutades tänaval ootame. Baari muidugi ei ole.

Mulle meenub, et ka Jamie Oliver külastas ühes oma telesaates seda trattoria’t, kus ta kohtus „Veneetsia risotokuningaga“, ja talle õpetati, kuidas valmistada täiuslikku seepiarisotot.

Mazzorbo: Trattoria Maddalena

Mazzorbo veebussipeatusest paari sammu kaugusel asuv Maddalena ei jää millegi poolest alla Gatto Nerole, ehkki selle kokad ja kelnerid pole telestaaridega flirtinud, mistõttu varasel õhtutunnil kohale ilmudes saab laua igasuguse broneeringuta.

Mazzorbo: Venissa baar

Venissas võib olla maailma kõige ebareaalsem veinikelder oma asukoha tõttu Mazzorbo saarel Veneetsia laguuni kaugemas otsas, kus tõusuveed viinamarjavälju ähvardavad. Soojal päeval saab klaasi kohalikust `Dorona´ viinamarjast valminud veini nautida. Tõstan pokaali taeva poole, selles helendab rikkalik vein, mille maitse on sama täiuslik kui minu ees avanev vaade – viinamarjataimede read, mille kohal kõrgub iidne kindlustorn ja taamal päikeses sillerdav laguun.

väike hotell – see on viinamarjaistandus, kus parast mitmekümne aasta pikkust pausi valmivad veinid ühest kõige unikaalsemast marjast.

… ja veeks pead sa saama Vesi, mis tegi elu laguunis võimalikuks, neelab seda ka lonksukaupa alla, kuni ilmselt ükspäev neelabki kogu laguuni koos viimaste viinamarjaistanduste, Michelini tärniga restoranide, kirikute ja sildadega. Kord, 1966. aastal, tuletas vesi eriti selgelt meelde, kellele kuulub see maa, ja ujutas oma valdused sellise innuga üle, et hävisid viinamarjaistandused ja isegi mälestused neist.

Paarikümne aasta eest avastas praeguse Venissa hotelli ja veinimaja omanik Gianluca Bisol Torcellolt paar viinamarjataime – need olid tõepoolest ʻDoronaʼ sordi taimed.

ühe võimsa Itaalia veiniperekonna võsuke, kes uuris kord tolmunud ajalooraamatuid, kord umbrohtu kloostriaias, et üles leida alles jäänud viinapuud. Ta leidis lõpuks kokku 88 ja rajas istanduse Mazzorbole, kus ta nüüd pisikeselt maalapilt kuni 4000 pudelit veini välja võlub. Tema pere on muidu viinamarju kasvatanud ja prosecco’t valmistanud alates 1542. aastast, sellest ka ilmselt veendumus ettevõtmise võimalikkuses.

Igal hommikul jalutame Venissa aeda läbi selle istanduse hommikust sööma – ja igal õhtul sama teed mööda baari. Selles pastoraalses idüllis, järjekordne Aperoli klaas käes, on keeruline südant valutada kõigi maailma probleemide pärast. Milline vedamine jõuda kohale enne, kui kliimamuutused laguunivetele sellise jõu annavad, et see kõik muutub jälle sajakonnaks väikeseks mudaseks saareks, nagu see oli enne Rooma põgenike saabumist.

Selle istanduse loos on kõik hea põnevusromaani elemendid: mahajäetud Bütsantsi-aegse koostri müürid, mis kaitsesid 7. sajandil ehitatud kirikut, mille varjus kasvas hukkunuks peetud sordi taim; Veneetsia laguuni saartelt 1920. alguse saanud Aperoli-vaimustus –seda reklaamiti siis kaalujälgijatest joojatele madala alkoholisisalduse ja seega kalorivaesuse tõttu ning 1930. aastatel slogan’iga „Signora! Aperol hoiab sind saleda!“ – on sada aastat hiljem paisunud kirjeldamatult suureks, nii et piirkonna võiks vabalt ka Aperoli laguuniks nimetada.

NORDICSTUDIO – TEIE KODU ILU

Tutvuge Nordicstudioga, mis pakub laia valikut disainmööblit. Meie kollektsioonist leiate kõike alates diivanitest ja söögilaudadest kuni toolide ja valgustuseni. Kui otsite stiilset ja funktsionaalset mööblit, mis aitab Teil luua oma kodus unistuste interjööri, siis külastage meid juba täna aadressil nordicstudio.ee ja avastage oma unistuste mööbel!

Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust: telefon 660 1991, e-post: info@nordicstudio.ee

HUBASELT „ÕUES“ AASTA LÄBI

Ilmastikukindel talveaed pakub valgust ja hubast olemist aasta läbi. Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikuste või fikseeritud klaasidega. Valida saab kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.

Vaata lisa: rõdudest.ee

AJATU

Vintiik sai alguse armastusest Skandinaavia vintage-mööbli vastu. Otsime unikaalseid esemeid, toome need Eestisse, restaureerime ja müüme. Hindame ajatut disaini ja kõrget kvaliteeti, mida 1960–70-ndad meile pakkusid, ning soovime oma kirge ka teistega jagada.

Uudista meie e-poodi VINTIIK.EE ning jälgi meie tegemisi sotsiaalmeedias @vintiik.ee

Stiilsed pildikomplektid ja suured lõuendid. Abstraktsed seinamaalid ja loodusfotod. Skandinaavia ja line art’i stiilis postrid. Vali ise pildi suurus ja põhi: saadaval nii postrid, kapad kui ka lõuendid.

lonelywalls.eu

SOOJENDAV ISTMEPADI TEEB ISTUMISE MÕNUSAKS

Juhtmevaba soojendav istmepadi teeb istumise mõnusaks nii koduaias kui ka välikontserdil ja matkal. Soojuspatjade peres on ka pehme diivanipadi KODU, milles on peidus võimas akupank, et saaksid terrassil istudes või võrkkiiges pikutades end vajadusel soojendada. Padjad on ilmastikukindla katte ja vastupidava akuga, pakkudes lisasoojust keha lähedal just siis, kui seda vajad. Leia oma lemmik: redwell.ee

KOGU PEHME MÖÖBEL SOFT FURNITURE’IST

Soft Furniture on skandinaavialiku disainiga pehme mööbli edasimüüja, kes on tuntud oma suurepärase klienditeeninduse ja laia valiku poolest. Soft Furniture’ist leiad oma koju tugitooli, diivani või diivanvoodi, mis vastab täpselt sinu maitsele ja vajadustele.

Palju kaupa kohe laos olemas. Laos oleva kauba saab kohe kätte. Eelnevalt kokku leppides saab tulla toodetega tutvuma E-R 11-17 Artelli 7 box 15 | tel 502 2662 | info@softfurniture.ee | softfurniture.ee

Sel kevadel juba 62. korda toimunud Salone del Mobile Milano on iga disainihuvilise oodatuim sündmus! Itaalia disainmööbli tootja

Mogg esitles disainistuudio Dsignio lauda MEDUSA. Ajatu mööbliese, mis metallist kaarjate jalgade ning puidust lauaplaadiga sobib nii traditsioonilisse kui modernsesse interjööri.

Küsi Interast! intera.ee

UUS MÖÖBLIVAHA JA -ÕLI TIKKURILALT!

Õlitamine või vahatamine kaitseb puidupinda ja toob esile kauni puidumustri.

Uus Tikkurila Helmi Furniture Oil mööbliõli sobib puidust töötasapindade, mööbli ja ka mänguasjade õlitamiseks. Toode sisaldab naturaalseid õlisid ja imendub sügavale pinda.

Uus Tikkurila Helmi Furniture mööblivaha sobib lisaks mööblile uste ja akende vahatamiseks. Toode sisaldab naturaalset karnauba vaha ja on saadaval laias toonivalikus. Puiduvaha ja -õli on lihtne pinnale kanda ning hooldada. Uuri lähemalt tikkurila.ee-st või helista tasuta Värviliini telefonil 12011

Disainer ja kunstnik MAARJA MÄEMETSA viis lemmikut

Idandamine

Olen viimasel ajal palju rääkinud seemnete mulda panekust ja leidnud selles protsessis paralleeli „uue ellu kutsumisega“ –eriti ideede ning unistuste tasandil. Enne, kui seeme saab kasvada taimeks ja jõuda valguse kätte, peab ta sukelduma pimedusse, et juurduda ning seejärel kerkida. Pöördun selle kujundi juurde ikka ja jälle tagasi, kui leian end olukordades, kus elumuutusega silmitsi seismine või unistuste täitmine tundub kauge ja ebamäärasena, nõudes mugavustsoonist väljumist. Elu usaldamine ja oma päris unistuste ning eesmärkide elluviimine on saanud minu viimaste aastate igapäevaseks praktikaks ja suurimaks lemmikuks.

Creative flow

Viibin praegu ilmselt senise karjääri parimas loomingulises voos. See aeg on niivõrd väärtuslik ja inspireeriv, et olen otsustanud suunata hetkefookuse maksimaalselt loomingulisele protsessile. Olgu selleks töö savi või klaasiga, loometöö üksi või meeskonnana – vooseisundis joonduvad

kõik asjad jumalikult. Naudin seda kergust ja mängulisust, milles viimased projektid ning koostööd sünnivad, ja soovitan teistelegi.

Meelearenduspraktikad

Veel paar päeva tagasi mõtlesin sellele, kui suur rõõm on olla seotud mitmete asjadega, mis toidavad hinge juurelt. Jooga ja erinevad meelearenduspraktikad on märkimisväärselt muutnud minu maailmapilti ning jätnud mulle südamesse põhiküsimuse, mille poole ikka ja jälle tagasi pöördun: mis on tegelikult elus oluline?

Mõni aasta tagasi omandasin joogaõpetaja sertifikaadi Balil ja praegu annan joogatunde Eesti Kunstiakadeemias. See on muutunud iganädalaseks tseremooniaks –see on koht, kus aeg korraks peatub ja avaneb võimalus näha elu selgelt.

Stamina

Nende hetkede ja vaikuse vahel naudin ma praegu väga ka füüsilisi praktikaid, mis on üles ehitatud vastupidavusele, koordinatsioonile ning kiirusele. Minu iganäda-

lane go-to on mõni tantsuline kardiotreening. Lihtsalt hüppan ja tantsin end hingetuks ning vabaks. Tahan füüsilise pingutuse kaudu leida ühenduse oma kehaga ja vabastada end mõtete ning tunnete koormast. Minu eriala nõuab intensiivset vaimutööd, mis teinekord üle pea kasvab, ja vajan väljalülitust. Julgen soovitada näiteks kõiki Mari-Liis Ilvese juhendatud trenne MyFitnessis.

Karaoke

Olgu see viimane lemmik väikese huumoriga. Kui ma eelmisel aastal esimest korda Tallinna ühes karaokebaaris sõpradega ühislaulmisega oma hinge lavale jätsin, siis teadsin, et olin avastanud uue viisi vabanemiseks ja enese avamiseks. Näen karaoket osana oma julguspraktikast, mis on aidanud leevendada esinemisärevust. Olen alati sisimas teadnud, et minus on peidus see lavageen, mis otsib lõputuid võimalusi välja pääsemiseks. Elan, tunded peopesal, ja loodan autentsuse kaudu nakatada ning seiklema kutsuda ka teisi.