1 minute read
FAN ATISM, MIS TEEB VÕIMATU VÕIMALIKUKS
Duglase juuksurisalongid on Eduka Eesti Ettevõtte tiitliga pärjatud kõige kõrgemas klassis AAA, samuti on neid tituleeritud gasellettevõtteks, mis on kolme aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit rohkem kui 50%, loonud kõige enam töökohti ja kannab endas kiiresti areneva ettevõtte omadusi, nagu paindlikkus, kiirus ja julgus. Duglase salongikett on omaette edulugu – selle omanik Ly Duglas alustas juuksurina.
Advertisement
Enne intervjuud Ly Duglasega (53) külastan tema uhiuut Tallinna salongi kliendina. Kõigepealt pakutakse šampanjat, juuksurid on sõbralikud ja säravad, peapesutool teeb lisaks massaaži, infrapunalamp soojendab ja spaaprotseduuri ajal saavad juuksed uue läike eeterlike õlidega. Elamusi täie raha eest! Ly Duglas on viinud juuksehoolduse tasemele, millist mujal Eestis pole vähemalt mina kohanud.
Kas juba väikese tüdrukuna unistasid juuksuriametist ja tegid nukkudele soenguid?
Nii kaua kui ennast mäletan, on olnud juustel minu elus väga tähtis roll. Juuste lõikamine on mulle alati olnud nagu teraapia. Minu nukkude juuksed olid loomulikult kõik lühikesed – ilma suurema südamevaluta lõikasin need lihtsalt ära. Minu esimene klient oli mu isa, kellel ema maniküürikääridega juukseid lõikasin. Ema polnud just väga õnnelik, aga isa toetus oli täielik – laps peab saama teha, mida ta naudib. Ja ma nautisin! Sealt edasi tulid trepikojas viltu lõigatud naabritüdrukute soengud ja pidusoengute meisterdamised kooli vahetundides. Üks minu kõrghetki enne tõelist juuksuriameti omandamist oli ehk lõikus „Priis“, mille tegin Saaremaal õpilasmalevas, loomulikult juhindudes külajuttudest, et juuksed tuleb kõik üles tõsta ja lihtsalt jupp maha lõigata. Nalja sai palju, aga kõik olid rahul.
Seega oled sa olnud juuksur terve oma elu?
Meie elukutse esindajate kohta öeldakse sageli „peast juuksur“ – seda ma kindlasti olen ka. Lugege nime Duglas tagurpidi. See on minu neiupõlve nimi, seega minu nimesse ja DNAsse on kodeeritud „salgud“. Olen elu sunnil teinud ka väikese kõrvalepõike ja töötasin lühikest aega enda isa ettevõttes Anne Foto, kus fotograafias õppisin peensusteni selgeks värviratta ja -filtrite kasutamise ning proportsioonide nägemise. Pean seda väga õpetlikuks perioodiks oma karjääris. Eesti vabanedes läks aega, kuni hakati importima juuksuritööks sobilikke vahendeid ning pead ei pestud enam lahjendatud vannivahuga.
Piiride avanedes tuli ka arusaamine, et moemaailm ja juukseid puudutav on nii avar ja võimalusterohke. Nii investeerisin oma elu uude algusesse ja läksin õppima