Kroonika Edukate ERI (2022)

Säilitame positiivse meele K

uidas olla raskel ajal edukas? Iga päev loeme uudistest ettevõtete kokkukukkumisest, raskustesse sattumisest, inimeste koondamisest, kulude kokkuhoiust. „Tegeleme ellujäämisega,“ ütles hinnatud tööstur, kui pöördusime tema poole Edukate eri intervjuusooviga. „Praegu oleks piinlik edust rääkida, kui ümberringi majandus kokku kukub,“ sõnas suure ettevõtte tippjuht, tänasele olukorrale realistlikult vaadates. Ebainimlikud elektri- ja gaasihinnad poovad nii eratarbijat kui ka ettevõtjaid kõige karmimal viisil. Tuttavate ettevõtjate käest kuulen, et kogu teenitud kasum kulub üüratute küttearvete maksmisele –teedki tööd ja arendad ettevõtet selleks, et jaksaksid tasuda energiaarveid. Mõnel kuul tuleb aga ka peale maksta, et äril nina vee peal püsiks. Lisaks on meil Euroopa suurim inflatsioon ja mitmekordne hinnatõus ründab igalt rindelt. Jätkusuutlik selline olukord muidugi ei ole ja raske on ennustada, kui hulluks võib olukord kevadeks minna. Selge on, et senikaua kuni turgudel optimismi ei ole, ei tule ka uut majanduskasvu. Meie ülesanne on säilitada kõige selle keskel positiivne meel ja uskuda, et pärast langust saabub alati tõus. Tuleb loota, et vanajumal on armuline ja annab meile sooja talve. Ka tuntud majaomanikud maadlevad küttearvetega ja sellest, kuidas nad oma kodud soojaks saavad, saad lugeda lk 52.

Edukate eri kaante vahelt leiab ka seekord hulgaliselt inspiratsiooni inimestelt, kes on end ise üles töötanud ja naudivad tehtud töö vilju. Vaatamata saavutatud edule ei puhka keegi neist loorberitel, nad tegutsevad edasi ja otsivad uusi väljakutseid, mis silma särama paneks. Leia oma tee ja rakenda end alal, mis meeldib. Ära mõtle rahale ega edule, vaid pühendu. Kui annad endast parima, satud edasiviivatesse olukordadesse ning sinu teed edule hakkavad sillutama ka saatus ja õnn. Selline oleks lühidalt kokku võttes edukaks saamise juhtmõte, mis läbib ka siin ajakirjas olevate inimeste lugusid. Rohkelt inspiratsiooni!

INGRID VEIDENBERG, peatoimetaja

TOIMETUS:

INGRID VEIDENBERG peatoimetaja, ingrid.veidenberg@kroonika.ee, JAANUS HÄMARSOO Edukate-eri tegevtoimetaja, jaanus.hamarsoo@kroonika.ee, ANU SEIDLA-SUITSU toimetaja, anu.seidla@kroonika.ee.

Ajakirjanikud: KAIRIT TSÄRO-MIRME kairit.tsaro@kroonika.ee, GRETA KAUPMEES greta.kaupmees@kroonika.ee, NATALY KOPPEL nataly.koppel@kroonika.ee, TRIIN KORDES triin.kordes@kroonika.ee.

Kujundus: ANU HAMMER REIMO RÜNTÜ. Turundusjuht: HEILI TEDER

REKLAAM: HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee, KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, MATILDA KANARBIK matilda.kanarbik@delfi.ee, KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee JAANA RÜÜTEL jaana. ruutel@delfi.ee, MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

Kõik Kroonikas avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS Ekspress Meedia kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

INFO:

www.lehed.ee, klienditugi@delfi.ee, tel +372 680 4444 Tellimine välismaale: KE Ajakirjanduse OÜ, www.ke.ee, info@ke.ee, tel +372 6 411 753 E-ajakirja tellimine: digi.kroonika.ee või www.lehed.ee/kroonika-digiajakiri

Üldtelefon 669 8030 Tellimisinfo ja kojukanne 680 4444 Aadress: Narva mnt 13, 10151, Tallinn kroonika@delfi.ee, www.kroonika.delfi.ee

Väljaandja: AS DELFI MEEDIA Trükk: PRINTALL

OMA TEE JA TÕE

PEAB IGAÜKS ISE LEIDMA

Ettevõtja Armin Karu ütleb, et tal pole elus olnud ühtegi guru, kelle õpetuses ta kõik heaks kiidaks, ja pigem on ta alati proovinud leida oma teed. „Kuid mulle on alati olnud meelepärased idamaised filosoofiad ja õpetused, mis lähevad kokku ka Muinas-Eesti looduskeskse eluõpetusega,“ sõnab Karu, kelle kaasprodutseeritud „Apteeker Melchior“ jääb meenutama 2022. aastat.

Nii nagu tema nimes, sisaldub ka Armin Karus (57) jõud, ent karu kombel talveunne ei ole ta kordagi suikunud. Hiljuti investeeris Eesti üks edukamaid ettevõtjaid, endine kasiinoärimees ja Hiltoni hotelli omanik miljoneid eurosid kaerapiima tootmisse, et Türil käivituks Baltimaade esimene kaerajoogi tootmise tööstus.

Aastale 2022 võib Armin Karu panna hindeks

„väga hea“, aga hoopis teise saavutuse eest. Tema kirest filmi vastu sündis koos nelja kaastootjaga

Eesti mastaapseim kinolavastus, ajalooline suurfilm „Apteeker Melchior“, mille kaks osa kolmest on esilinastunud. Vaatajate arv kinnitab suurt rahulolu.

Eestlaste ajaloolised lood on Armini kirg, ent mitte alati ei ole talle oluline see, mida ajaloost mäletatakse, vaid see, mida hakatakse tasahilju unustama. Armin tunneb vastutust noore põlvkonna ees, kes ei loe raamatuid.

„On eluliselt tähtis, et noor arenev inimene näeks ekraanilt oma rahva lugu. Meie endi lood meie iden-

titeedist on kõige tähtsamad,“ rõhutab Armin, kes pani oma jõukusele aluse rahvussümboolikaga laulva revolutsiooni ajal. Just tema oli see, kes tõmbas käima liputootmise, et vabanenud Eesti rahvas saaks heisata sinimustvalge.

Sinu tegevust jälgides tundub, et ettevõtjana jaguned nagu kirjutuslaud – ühes sahtlis kaerapõld, teises filmid, kolmandas kinnisvara, neljandas jahid? Ha-haa. Ettevõtjana on tähtis tunnetus. Oskus hoida asju töös ja iseend käimas. Ei saa öelda, et kaerapõllud oleksid üksi minu ettevõtmine. See on värske teema ja tegemist on ikka suure investeeringu ja tehasega. Loomulikult olen end põhjalikult kurssi viinud teravilja kasvatuse põhimõtete ja põldude taastumisvõimega, sest iga uus teadmine laiendab arusaamu. Teadmine sellest, kui hästi kaer teraviljana Eesti, Läti, Leedu ja ka Rootsi ja Soome kliimas kasvab, on väga oluline. Hetkel on oluline, et suured investeeringud hästi käima läheksid. Uute asjade käivitamine sellise inflatsiooni ajal ei ole sugugi lihtne.

Tekst: KAIRIT TSÄRO-MIRME

Fotod: ERLEND STAUB, ROBERT LANG, KRISTJAN LEPP, BRANDON TEDER, TAAVI SEPP, ARDO KALJUVEE

ETTEVÕTJA Armin

Karu, keda ärimaailmas tuntakse uuendustele avatud inimesena.

„Apteeker Melchiori“ filmide puhul tegid kaasa kogu tsükli – ideest teostuse, müügi ning levikuni. Kõrvaltvaatajale võib see kõik paista palju idealistlikumas valguses, kui oli tegelikkus. Mis sind kõige rohkem ärritas?

Ärritumine ei ole Melchiori puhul õige sõna. Pigem saan öelda, kuivõrd mind üllatas kogu selle filmi võtteperioodi logistika. On muljetavaldav, et inimesed olidki suutelised võtma 83 päevaga üles kolm keerukat täispikka mängufilmi. Müts maha selle ees!

Ma olen ju filmimaailmas uus tegija. Oleks mul ette näidata kakskümmend filmi ja alustaksin kahekümne esimese filmi tegemisega, oleks võimalik võrrelda ja tuua välja ka tagasilööke. Varasemast on mul olemas vaid üks kogemus „Tõe ja õiguse“ filmi produtseerimisega, mille puhul oli võtteperiood ajaliselt sama pikk kui „Apteeker Melchioril“. Siis valmis üks mängufilm.

Kui rääkida ärritusest laiemas mõttes, siis selle vastu aitab väga hästi elukogemus. Aastatega hakkad asju vaatama rahulikumalt ja filosoofilisemalt, võiks isegi öelda, et apteekermelchiorliku analüütilise pilguga, ning saad aru, et ärritumine ei pruugi olla see parim edasiviiv jõud.

„KUIDAS MELCHIORIL ÄRILISELT LÄHEB, SELGUB

LÄHEMA PAARI AASTA JOOKSUL.“

Poolas oli kunagi üks teatriuuendaja Grotowski, kes alustas trupiga proove kellaaega paika panemata, ent sellele vaatamata jõudsid näitlejad lavastajaga samal ajal proovisaali, sest nende telepaatiline side oli nii tugev. Kuuldavasti ei läinud Melchiori filmi viis produtsenti kordagi omavahel raha ega ideede pärast raksu. Kuidas see õnnestus?

Ha-haa, see projekt ei ole ju veel läbi! (Koputab vastu lauda ja viskab üle vasaku õla: ptüi-ptüi-ptüi!) Aga tegelikult mulle tundub, et kui inimestel on sarnane visioon, siis nad liiguvad üksteist aktsepteerides ja toetades soovitud eesmärgi suunas. Kas meie puhul oli see just grotowskilik meetod või mingi muu, seda peab keegi teine kõrvalt hindama.

↑ KÕIK PRODUTSENDID ÜHES PAADIS: Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken, Ivar Vendelin, Armin Karu, Esko Rips ja Diana Mikita. "Apteeker Melchiori" lavastas Elmo Nüganen.

← FILMIPRODUTSENT Armin Karu "Apteeker Melchiori" võtteplatsil Lätis.

→ "APTEEKER MELCHIOR" on ajalooline suurfilm Tallinna kuldajast, mil ärielu hansalinnas kees. Filmi peategelase Apteeker Melchiori rollis on näitleja Märten Metsaviir.

Siiski loeb ärimees ennekõike raha ja ka produtsent peab oskama raha lugeda. Kui suures osas oled selle, mille suurprojekti panid, isiklikult tagasi teeninud?

Sellest on selgelt vara rääkida. Kolm filmi on tänaseks niiöelda purgis, aga nende äriline teekond on alles lapsekingades. Arusaadavalt on Eesti nii väike, et korralikku produktsiooni ainult siinse vaatajaga kasumisse ei navigeeri. Liiatigi räägiti palju, et koroonaaeg muutis kinomaastikul mängureegleid veelgi ja seda mitte paremuse suunas. Samas on Melchiori vastuvõtt kodumaal olnud tõesti väga soe. Ma tahan siin ja praegu eraldi kõiki Eesti inimesi tänada, et nad tulid tagasi kinodesse. See on suur asi, annab kõigile filmiinimestele julgust ja indu edasi tegutseda. Aga see, kuidas Melchioril lõppkokkuvõttes äriliselt läheb, selgub lähema paari aasta jooksul. Ma ise olen optimistlikult meelestatud.

Kas keskaegses Melchiori-müsteeriumis oli midagi sellist, millesse süvenesid detailselt?

Selle loo puhul on minu jaoks kõige tähtsam teadmine, kui kuldses ajas Tallinn elas. Kaubandus õitses, inimesed olid rõõmsad, elu arenes ja liikus. See tuleb sellest filmist väga hästi välja. Olen varemgi öelnud, et tänapäeva noored ei ole

raamatulugejad ja ennekõike on neile vaja visuaalselt haaravaid lugusid, mis jutustavad meie endi lugu. Noorteni tulebki jõuda filmi kaudu. Ajalooõpik räägib eestlase orjapõlvest, aga vaata, keset seda orjapõlve oli Tallinna linnas selline oaas! Olid vabad eestlastest linnakodanikud, kes elasid õnnelikku elu.

Mul ongi kuidagi nii läinud, et siiani on kõik minu osalusel valminud filmid rääkinud Eesti ajaloost, ja see ei ole juhus. Arvan, et jätkan samas laines ja mõne looga läheme ehk veel kaugemale ajas tagasi, kui oli keskaegne Tallinn. Minu jaoks ei ole nii tähtis, kas konkreetne filmilugu leiab aset tänapäeval või keskajal. Tähtis on eestlaste lugu – olgu kümnendite- või sajanditetagune, sest ka kunstiliselt kaunite liialdustega lood jutustavad ju sellest, kuidas oleme jõudnud tänasesse päeva. Miljon eestlast 21. sajandi Euroopas sellel tormisel ajal. Meie endi lood meie identiteedist on ju kõige tähtsamad.

Äriinimesed toonitavad, et ei õnnestu plaanidest kinni pidada, sest määramatus sõja ja energiakriisi tõttu on suur. On sul homseks plaan?

Täna peab meil kõigil olema üks plaan – Ukraina peab võitma talle peale surutud julma ja jõhkra sõja. 21. sajandi

↑ ARMIN KARU kaastootmisel esilinastus suurfilm "Tõde ja õigus"

Eesti 100. aastapäevaks 20. veebruaril 2019. Armin koos Andres Paasi rolli teinud Priit Loogi ja produtsent Ivo Feltiga.

Euroopa peab suutma selle terrori peatada. Äriinimene või mitte, igaüks peab endalt küsima: mida mina saan teha? Olgem ausad, kui ukrainlased oleksid alistunud päevadega, nagu lootis Putin, või nädalatega, nagu pelgas suur osa eksperte sõja alguses, oleks Eestil täna väga raske. Me pigem oleksime riigina veel iseseisvad, kuid see iseseisvus ripuks juuksekarva otsas. Me oleme Ukrainale väga palju võlgu. Mul on äris ka mitmeid plaane – olgu siis filmitööstuses, kinnisvaras või hiljuti avalikuks tulnud uues tulevikku vaatavas taimse toidu tootmises YOOK. Aga ikkagi… first things first – sõda tuleb võita ja putinlik terror maha suruda.

Mis sinuga 24. veebruaril, Eesti iseseisvuspäeval juhtus, kui Euroopas algas sõda – Venemaa ründas iseseisvat Ukrainat?

Selle päeva tundeid on isegi raske sõnadesse panna. Tõusin hommikul kell seitse, heiskasin koduhoovil Eesti lipu ja kui raadio lahti tegin ja sõjauudist kuulsin, vapustas see mind. See kallaletung tundub sama absurdne kui Soome oleks Eestile kallale tunginud, kuna neile ei meeldi Eesti valitsus. Vaatamata sellele, et ammu juba hoiatati selle kallaletungi eest, tundus see ikkagi uskumatu. Kuid eks see avas ka meie silmad, mis maailmas me elame.

Kuidas oled putinlikku terrorit aidanud maha suruda?

Olin varasematel aastatel Ukrainas äriliselt aktiivne ja mul on sellest ajast seal palju sõpru ja tuttavaid, kellega hoian sidet sotsiaalmeedia vahendusel. Muidugi olen pannud õla alla. Pakkunud võimalusi peatumiseks naistele ja lastele, kui neil ei ole olnud kuhugi minna. Toetanud organisatsioone, kes annavad ukrainlastele humanitaarabi. Me oleme kohustatud Ukrainat aitama, et ta võitleks tagasi oma territooriumid ja säilitaks iseseisvuse.

Kui avameelsed on äriinimesed oma kitsas kogukonnas? Kas nad usaldavad üksteisele isiklikke tagasilööke?

Eks lähedaste sõpradega ju ikka jagad oma valu ja võlu, kuid see on väga piiratud arv inimesi. Kui tihti lähed sina mõne teise ajakirjaniku juurde südant puistama selle pärast, et ta

„KUI RAADIO LAHTI

TEGIN JA SÕJAUUDIST KUULSIN, VAPUSTAS SEE MIND.“

Täh elepanu! Tegemis t onalko ho liga. Alkoholvõib k a hjustadateietervist.

„JUST INIMENE ISE ON ENDA JA OMA SAATUSE EEST VASTUTAV.“

peab sama ametit? Minul see küll nii ei käi. Oma kriisidest ja tagasilöökidest, aga ka õnnestumistest ja rõõmudest räägin ikka oma lähedastega. Pere ja heade sõpradega.

Selleks, et hinnata hetkeolukorda, vaadeldakse enamasti tehtule otsa mingi absoluutse skaala järgi. Sa oled oma elus juba nii palju teinud küll, et küsida: millal on olnud sulle kõige huvitavam aeg äris?

Minu vastus on muidugi lihtne – Eesti taasiseseisvumise aastad. See oli aeg, mis pakkus ettevõtlikele inimestele piiramatuid võimalusi. Aga, olgem ausad, selleks pidi olema ka kõvasti julgust ja tugev närvikava, sest karisid oli samuti palju. Mängureegleid alles pandi paika. See oli ohtlik, aga samas ka paganama huvitav aeg. Loomulikult on iga kümnend pakkunud omi võimalusi ja õigel ettevõtjageeniga inimesel on ka täna kindlasti põnev.

Sind tundvad inimesed teavad, et sa ei ole laristaja. Ei pargi autoga kallis piirkonnas ega söö iga päev gurmeetoitu. Kas oled pidanud nautimist õppima?

Tõsi, laristaja ma ei ole kunagi olnud ega ole ka aastatega selleks enda arvates muutunud. Mulle on alati meeldinud mõte, et inimene kahte praadi korraga ei söö ja kahe auto roolis ka korraga ei istu. Samas on see küsimus huvitav, sest toidu puhul on minu meelest palju tähtsam kvaliteet kui kogus. Mõistlik peab olema.

Ma tegelikult hindan väga toidu värskust ja kvaliteeti, nende pealt ma kindlasti ei koonerda. Aga päris kindlasti ei ole ma see mees, kes tellib restoranis lauale seitse erinevat eelrooga, nokib siit ja sealt ning laseb enamiku lõpuks minema visata. Olen kasvanud ajal, mil toidupoe lettidelt vaatas vastu kirgas tühjus ning mind kasvatati toitu lugupidamisega suhtuma.

Teie perel on elupaiku mitmel pool: Tallinnas, Paslepas, Hispaanias, Jurmalas, Lõuna-Prantsusmaal ja ka vist Londonis. Kus on kõige väiksemad energia- ja kommunaalarved?

Minu kodu on ikkagi Eestis ehk siis – mitu kohta selles loetelus, ennekõike just Lõu-

na-Euroopas, on mu kinnisvarainvesteeringud, millel on äriline eesmärk. Aga üldistades võib ju öelda, et mida lõuna poole, seda vähem on vaja talvel kütta. Samas tuleb suvel jahutada.

Kellelgi ei ole lihtne, sest energiasektor on täna kreenis ja see on vist küll kõigile selgeks saanud. Kuna suures pildis on tegemist kogu ühiskonna eksistentsi jaoks vajaliku piiratud strateegilise ressursiga, siis ei tohi see olukord olla üksikute lausrikastumise allikas. Senine lahendus ei ole osutunud vettpidavaks ning järelikult on vaja uut –olukord, kus poliitikud kõikjal oma riigi nimel laenavad, et valijate soojaarved kinni maksta, ei ole jätkusuutlik.

Millise majandusteadlase või guru õpetuse järgi oled elanud?

leks, et karastuksid, on tõele lähedal.

Kui rääkida õpetajatest, siis kindlat vaimset õpetajat, kelle läbi oleksin avanenud, mul ei ole. Igal inimesel on siiski oma isiklik omapära ja oskus õppida. Selle oma tee ja oma tõe peab ikka igaüks ise üles leidma. Gunnar Aarma oli sisemiselt põlev inimene, kelle vaimne tarkus aitas inimesi. Mida vanemaks ma ise saan, seda rohkem ma teda tegelikult mõistan. Kõige olulisem elus on sisemine tasakaal ja lähedaste inimeste toetav energiaväli.

Kui mõelda vanemale ajale, siis ühendas inimesi ühel kaevul käimine. Sinu vanemaid võis ühendada ainsa teleka ühisvaatamine kortermaja püstakus. Mis sinu meelest tänaseid inimesi ühendab?

See on tõsi, et inimesele on väga oluline vajadus ühise tegevuse järele, mille käigus sünnivad head mõtted ja tunded. Minu arust on ettevõtete kohvinurgad endiselt kõige paremad kohad, kus kõik mured saavad lahenduse. Selgus ei sünni ju mitte pika laua taga, vaid ikka kohvinurgas. Need kohad on ja jäävad. Näost näkku suhtlemine jääb igavesti alles. Teisele inimesele silma vaatamata ei saa ju temast aru. Ka filmitegemisel oli meil enamik koosolekuid Zoomis, aga põhiotsused langetati ikkagi vesteldes silmast silma. Otse suheldes alles selgub, kas 1+1 on 2 või on 0 või hoopis 3.

PÄIKESELISEST

HISPAANIAST ekstra "Apteeker Melchiori" esilinastusele saabunud filmi üks produtsente, ettevõtja Armin Karu abikaasa Kaiaga.

Mul ei ole sellist guru, kelle õpetuses ma kõik heaks kiidan. Pigem proovin leida oma teed. Kuid idamaised filosoofiad ja õpetused on mulle alati meelepärased olnud, mis, muide, lähevad ka kokku Muinas-Eesti looduskeskse eluõpetusega. Gunnar Aarma elukäsitlus on see, millega ma suures osas nõustun. Näiteks et just inimene ise on enda ja oma saatuse eest vastutav.

kõik heaks kiidan. Pigem proovin leida oma teed. Kuid idamaised filosoofiad ja õpetused on mulle alati meelepära-

Kas sa puutusid Gunnar

Aarmaga ka isiklikult kokku?

Aarmaga ka isiklikult kokku?

Ühes ruumis olen ma temaga ol-

Ühes ruumis olen ma temaga olnud küll, ent isiklikult kokku ei puutunud. Tean, et tema juurde kogunes ta vennaskond, aga mina nende sekka ei kuulunud. See langes aega, kui mina tootsin Eesti jaoks sinimustvalgeid lippe, et igal Eesti kodul oleks oma lipp. Aga olen Aarma raamatute lugeja ja tema ellusuhtumine on sümpaatne. Tema arusaam sellest, et kannatus on ellu antud sel-

↑ ARMIN koos abikaasa Kaiaga oma loodud ja üles ehitatud firma Olympic Entertainment Groupi 25. sünnipäeva peol 2018. aastal.

JÄRELTULIJA

JÄLGEDES ISA

Tuntud

ettevõtja Urmas Sõõrumaa poeg Ander Sõõrumaa on isalt pärinud hea ärivaistu. Viimaste aastatega on tema ettevõte OCCO kasvanud mitmekordselt edukaks.

Ander Sõõrumaa (30) sisustusteenust pakkuv ettevõte OCCO laieneb tänu digitaalsele innovatsioonile tuhandetesse kontoritesse ja kodudesse. Ettevõtte asutaja ja juht Ander Sõõrumaa ütleb, et nende eesmärk on luua ruume, kus inimesed tunneksid end õnnelikuna.

Kuus aastat tagasi Eesti turul alustanud firma on kasvanud jõudsalt ka kriisi ajal. Nad otsustasid mitte jääda nurka istuma, vaid hakkasid otsima võimalusi edasi areneda.

„Koroonaajal näiteks avasime disaintoodete e-poe Myocco, millest on juba saamas põhiline sihtkoht ilusate kodude sisustamiseks,“ ütleb Ander, kelle arvates seisnebki edu valem selles, et tuleb osata igast olukorrast võtta parim.

OCCO Eesti tiimi kuulub praegu juba ligi 60 inimest. Koroonaajal laienes firma ka Hollandi turule. Ambitsioonika firma plaan on laieneda veel kümnetesse Euroopa riikidesse.

Millisest ametist lapsena unistasid?

Peab tunnistama, et mul polnud lapsena unistust ühestki ametist. Pigem olen sattunud noorest peale selliseks, kes iga suvi tegi midagi uut, et endale taskuraha teenida. Olen nooruses pidanud väga palju erinevaid ameteid – käinud suvel aedu värvimas, kohvikus pirukaid müümas, jäätiseputkas olnud müüja, glögi müünud, maasikaletti pidanud, maale raaminud ja müünud. Kõik need kogemused on

„MISKI EI TULE LIHTSALT

NING ISE PEAB VAEVA

NÄGEMA, KUI MIDAGI SAAVUTADA TAHAD.“

Tekst: GRETA KAUPMEES Fotod: MARDO MÄNNIMÄGI, PETER BAAS, MARKO MÄESTJÄRV, ERAKOGU

KONTORI STIIL Anderi sõnul on tänapäevaste kontorite stiil mugav ja voolav ning koostöötamise alad nagu lounge’id.

EDU VÕTI Ander Sõõrumaa teab, et edukuse võti on töökuses ja järjepidevuses. Natuke peab õnne ka olema.

JÄRELTULIJA

VÄÄRTUSED PAIGAS Anderi arvates ei peitu õnn sugugi rahas ega luksusesemete omamises. Kolme lapse isa ja aktiivne ettevõtja on enda sõnul tagasihoidlik mees – suurim luksus, mida ta endale lubab, on terve öö korralikult välja magada.

mind väga palju õpetanud ja aitavad mind ka täna.

See on õpetanud kõige rohkem tundma erinevaid inimesi ja nendega suhestuma. Müügis näiteks ei saa 60aastasega rääkida samamoodi kui 30aastasega, tuleb oma lähenemist muuta.

Mul on unistus panustada vanemas eas spordi toetamisse, kuid enne peab veel ise korralikult pingutama, et see täide viia. Kindlasti on mõjunud isa eeskuju, kuid ka ise olen väiksest peale nii jalgpalli kui ka tennist mänginud, eks sealt on see pisik sisse tulnud. Tänaseks olen jätnud tennise tagaplaanile ning käin padelit mängimas. Tegu on seltskondlikuma ja lihtsama spordialaga kui tennis.

Millised elutarkused kodust kaasa said?

Kasvasin üles Mustamäel koos ema, isa ning vanema venna ja õega. Eks elutarkusi saame me juurde kogu elu, kuid kõige suurem väärtus, mille kodust olen saanud, on kokkuhoidev pere ja suguvõsa – käime tänagi igal tähtpäeval koos, peame suguvõsaga koos jõule ja oleme üldiselt üksteisele alati toeks. Teine on kindlasti see, et miski ei tule lihtsalt ning ise peab vaeva nägema, kui midagi saavutada tahad.

Kas isa on kuidagi sind ka suunanud ärimaailma?

Ärimaailm on minu sees elanud juba noorest east peale. Olen iseloomult võitleja ja visionäär. Mul on raske teha iga

päev sama tööd, sest kogu aeg on tahtmine miskit teistmoodi teha.

Isa on mulle kindlasti väga suureks inspiratsiooniks ja tänagi käin temalt aeg-ajalt nõu küsimas. Ta on jaganud nii üldisi elutarkusi kui ka konkreetseid soovitusi ettevõtte juhtimisel. Näiteks see, et majandus võib käia lainetena ning samuti äri, aga tähtis on see, et visioon oleks paigas ning pikas perspektiivis kasvab ikkagi kõik edasi. Samuti on minu jaoks alati olnud muljetavaldav, millised talendid töötavad isa ettevõtetes. See annab eesmärgi, et ka minu ettevõttes töötaksid ainult parimad. Inimesed, kes oleks teistelegi inspiratsiooniks.

Kas on lihtsam saada edukaks neil, kellel on juba edukad vanemad, või neil, kes on vaestest oludest, aga suurte unistustega?

Sellele ei ole õiget ega valet vastust, aga kindlasti on edu saavutamiseks kõige olulisem osa haridusel. Õnneks on Eestis loodud võimalused, kus igaüks, kellel vähegi tahtejõudu, saab endale korraliku hariduse. Teine pool on kindlasti see, kuidas vanemad sind kasvatavad – kas nad toetavad sinu unistusi ja soove ning õpetavad vajalikke väärtusi. Julgust, lugupidamist endast vanemate vastu ja hoolivust, kust tuleb ka tahe teha heategevust.

ANDERI ISA URMAS SÕÕRUMAA: „POEG ON MULLE HEAKS EESKUJUKS.“

„Kõige parem, mida teha saame, on mitte segada laste kasvamist,“ räägib ettevõtja Urmas Sõõrumaa viisist, kuidas tema on oma lapsi kasvatanud. „Igaüks siin maal on jumalik lähetus. Vanemate roll on aidata lapsel maailmas kohaneda. Kui hakkame enda tarkust neile peale suruma, ei tule sellest kunagi head. Aitamise hulka kuuluvad loomulikult ka nõuanded. Võin alati nõu anda, kui küsitakse, aga oma arvamust ei tasu peale suruda. Lapsi ei peaks oma tahtmise järgi vormima, nii võib isikupära ära rikkuda. Kõige parem on aidata tuua välja neist parim, mida looja neile kaasa on andnud.

Mu meelest on tähtis anda lastele võimalikult hea haridus. Kellel on võimalus, tasub minna maailma avastama, see annab hea elukogemuse. Ander lõpetas gümnaasiumi Šveitsis ja seejärel õppis Singapuris. Kõik mu lapsed, kes vähegi tahavad ja on valmis minema, on saanud välismaal õppida.

Mu meelest Eesti riigi kõige suurem väljakutse ongi haridusreform. Praegu kasvatame ainult võidujooksuhobuseid, keda hiljem tuleb ravida mitukümmend aastat. Tegelikult peaks kasvatama füüsiliselt ja vaimselt õnnelikke ja terveid inimesi.

Eeskujud õpetavad samuti. See, kuhu sünnime ja elama satume, õpetab ja kujundab meid samuti. See kõik on üks suur jumalik mäng.

Naudin mõlema poja puhul seda, et nad on väga head isad ja pereinimesed. Ander on mulle suureks eeskujuks. Ta on selline isa oma lastele ja mees oma naisele, milline mina omal ajal olla ei osanud. Mul on hästi soe kõrvalt vaadata, kuidas ta oma peret hoiab ja kuidas ta lastega tegeleb. Tööalaselt aga on ta hea müügiinimene, soe suhtleja ja usaldusväärne.“

Karli Saul

Milline mälestus on sul esimesest enda teenitud rahast ja kuidas sa selle summa kulutasid?

Esimene teenitud raha jääb ehk aega, kui käisin aedu värvimas, olles 11-12aastane. Täna ma küll ei mäleta, mille peale raha kulus. Eks sai ehk ostetud krõpsu ja kommi.

Kui palju lapsepõlves taskuraha said?

Kooli ajal umbes 300 krooni kuus, selle eest sai kooli sööklas arveldatud. Olen väga tänulik, et mind on kasvatatud selliselt, et on antud piisavalt, aga mitte liiga palju. Tänu sellele oskan tänagi raha väärtustada. Minu isa on mind kasvatanud selliselt, et mul oleks haridus ja võimalus teha sporti. Taskuraha aga tuli ise suvel teenida.

Kui palju peaks lastele taskuraha andma ja milliste põhimõtete järgi?

Kasvatan enda lapsi samade põhimõtete järgi, nagu olid minu lapsepõlves – täpselt nii palju, et vajalik on olemas, kuid ei rohkemat.

Lisaks teen kõik võimaliku, et nad saaksid proovida erinevaid hobisid, olgu see muusika, sport või midagi muud. Kindlasti aitan enda lastel proovida väikesest peale erinevaid ameteid, aidata leida suveks töö. Lapsed ise ei leia asju, mida proovida, neid peab ikkagi suunama ning aitama neil leida võimalusi.

Paljud edukad on öelnud, et edu valem on järjepidevus. Kuidas toime tulla eitavate vastuste ja läbikukkumistega ning ikka edasi tegutseda?

„OLEN LOOMULT VÕITLEJA JA VISIONÄÄR.“

Minu silmis on edu valem tõesti järjepidevus, kuid sinna valemisse kuulub ka töökus ja õnn – aga selleks, et õnn hakkaks rolli mängima, peab esimesed kaks ära tegema. Mind isiklikult on alati edasi aidanud see, et proovin isegi läbikukkumisi vaadata positiivse nurga alt. Iga kaotus tuleb mingil põhjusel ning neist kaotustest tuleb õppida. Lisaks on vaja edasi tegutseda, otsida probleemidele lahendusi.

Kuidas ebaõnnestumine on sind õpetanud?

Ebaõnnestumine on õpetanud, et see on lihtsalt osa elust ja ettevõtlusest. Kõik ei saagi alati minna täpselt plaanide järgi ning jääb ainult küsimus, kas me ise oleme nõus ebaõnnestumistest õppima või mitte. Ka kõige keerulisemad probleemid on lahendatavad, kui meil on piisavalt tahtejõudu, järjepidevust ja natuke õnne.

Mida õnnestumine on õpetanud?

Õnnestumine on õpetanud, et ei tasu loorberitele puhkama jääda. Meile meeldib OCCOs alati öelda, et otsime tiimi „näljaseid inimesi“. Minu silmis on see üks tähtsamaid oskusi – olla näljane ka siis, kui kõik on mugav ja õnnestub. Võimekus astuda mugavustsoonist välja ja lahendada olu-

OCCO laienes eelmisel aasta Hollandi turule ning avas seal vinge šõuruumi. Sisearhitekt on Casper Schwarz. "Teame täpselt, milline üks õige kontor tänapäeval olema peab," räägib Ander oma kogemusest.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga!

Alkohol võib kahjustada teie tervist!

ÄRIMEES Ander Sõõrumaa leiab, et tark on palgata talente. Ta imetleb isa Urmase oskust leida oma ettevõtetesse parimad.

kordi nutikalt. Meie tiimil OCCOs on võime pakkuda mitte ainult teenust või toodet, vaid aidata kliente nende äriliste probleemide lahendamiseni välja.

Mis on sinu elu moto ja firma visioon?

Elu moto on teha seda, mis paneb silma särama. Meie firma moto on võti õnnelikku ruumi. Vaadates täna, kuidas uute büroohoonete üürnikest 70% pöördub enda kontori sisustamiseks meie poole, julgen arvata, et loome tõesti õnnelikke ruume ning töökeskkondi.

Meie suurem visioon on digitaliseerida kogu ärikinnisvara sisustusturgu. Juba täna oleme aktiivsed lisaks kontoritele ka hotellide, üürimajade, restoranide, eksklusiivsete

NÄITEID Ander Sõõrumaa OCCO disainib ja toodab ka kontorite sisustust, kus inimesed veedavad suure osa ajast. Töökeskkonnas peab end mugavalt , keskkond toetab Anderi sõnul nii inimese enda arengut kui ka äri kasvu.

eramute ja muu ärilise eesmärgiga projektide sisustamisel. Oleme täna juba pakkunud enda teenuseid kaheteistkümnes Euroopa riigis ning oleme aina aktiivsemad Euroopas laienemise osas. Meiega teevad koostööd tippsisearhitektuuribürood nii Eestist kui Euroopast – see kõik näitab, et uksed arenguks on lahti.

Maailmarahu ilmselt pole võimalik, aga mida on vaja selleks, et keskkond me ümber oleks õnnelik?

Tänapäeval müüb meedias paremini negatiivne ja halvad uudised – peaksime keskenduma vahel ka rohkem nendele asjadele, mis on hästi. Maailmarahu kahjuks pole täna võimalik ning see on eriti kurb. Täiesti kummaline on mõelda, et tänapäeva maailmas üldse toimub veel midagi sellist nagu sõda, aga nii see kahjuks on.

Väiksemas pildis hakkab kõik pihta meist endist – kui oleme ise õnnelikud, siis tõmbame enda ümber samuti õnnelikke inimesi.

Milline roll on olnud mentoritel? Kuidas nad on toetanud ja aidanud?

Mentorite roll on oluline, sest nemad on läbi elanud vigu, mida sina alles hakkaksid tegema. Küll aga otsime meie ainult selliseid mentoreid, kes on ise midagi saavutanud ja teinud. Väga palju on turul ka mentoreid, kes on tarkusi

„PROOVIN ISEGI LÄBIKUKKUMISI VAADATA POSITIIVSE NURGA ALT.“

JÄRELTULIJA

raamatust lugenud ja siis lähevad teisi õpetama – päris nii need asjad ei käi. Meid on viimase aasta jooksul näiteks väga palju toetanud Skeleton Technologies kaasasutaja ja OCCO investor Oliver Ahlberg. Ta on üles ehitanud suure ja eduka organisatsiooni ning aitab seda teha meilgi. Vahel on tunne, et Oliver elab tulevikus. Ta näiteks rääkis juba aasta alguses, mis arvatavasti hakkab aasta lõpus majanduses toimuma, ning nii on ka läinud.

Kuidas tiimi motiveerida? Millised motivaatorid on lisaks rahale?

OCCOs on võtmetöötajatel optsioonipakett, ehk juba täna saavad meie inimesed kasvust ja eduloost märkimisväärse osa. Lisaks näeme, et kindlasti ei tulda meile tööle raha pärast, vaid sellepärast, et oleme midagi suurt muutmas, innovatiivne ja kiiresti kasvav.

Millised on olnud elu pööraseimad otsused ja riskid, mida oled võtnud?

Esimene kõige suurem risk oli 2017. aastal üürida esimene büroopind ning võtta tiimi esimene töökaaslane. Õnneks esimene liituja uskus meie visiooni niivõrd, et liitus meiega miinimumpalgaga. Teine kõige pöörasem otsus oli täieliku koroona lock down`i ajal avada kontor Amsterdamis. Võtsime vastu julge otsuse ja üürisime pinna video teel.

Et äris edukaks saada – kas selleks tuleb usaldada intuitsiooni, tegutseda südame või loogilise mõistuse järgi?

Kombinatsioon kõigest kolmest, kuid kõige tähtsam on mitte kaotata selle käigus enda intuitsiooni, tegutsemist südame järgi. Meie ümber on palju lärmi, soovitajaid ja arvamuseavaldajaid – päeva lõpuks pead sa otsuse tegema ise ning ikkagi usaldama iseennast.

Kas oled helde annetaja?

Mõni aasta tagasi renoveerisime Pelgulinna sünnitusmajas ühe terve peretoa. Tegelikult oli meil eesmärk alustada annetuste sarja nimega „Mesikärg“ – siinkohal kutsuksingi üles teisi ettevõtteid minuga ühendust võtma, et koos jätkata sünnitusmajade toetamist.

„VÕTSIME VASTU JULGE OTSUSE JA ÜÜRISIME

PINNA VIDEO TEEL.“

Lisaks oleme jõulude ajal otsinud üles peresid, kes on raskustes. Viisime neile jõulutoitu ja mänguasju, et ka neil oleksid kingid kuuse all.

Iga aasta tuleb ikka ka annetada, sest kõigil pole elus nii hästi läinud.

Kas raha teeb õnnelikuks?

Kindlasti mitte. Mida rohkem sul on, seda rohkem sa tahad. Olen alati rääkinud lugu Aasias läbi viidavast uuringust „World Happiness Rating“, kus küsitakse inimestelt „mitu korda sa sel nädalal naeratanud oled?“ ja „kui õnnelik sa oled oma pere üle?“. Nendel juhtudel on esikohal alati pigem nõrgemal järjel olevad riigid, nagu Filipiinid ja Indoneesia. Seega, kui võtta rahaline faktor uuringutest välja, oleks õnnelike inimeste TOP hoopis tagurpidi.

ÕNNELIKU ruumi loojal Ander Sõõrumaal on suured plaanid vallutada veel mitmeid turge.

TALLINN PA RIIS KOP ENHAAGEN STOCKHOLM RIIA OSLO BRÜ SSEL HELSINGI ZÜRICH MILANO

ES INDU SKAUP LUS TALL IN NAS: Pärnu mnt 110, salong 4Room Interior WW W.4R OO M.EE

Saxo on disainiauhind BRUNO nominent.

6 0 AAS TAT EEST I VALGUSTE ID

ROLLS ROYCE'ist STAARI TUNNED

KUNINGLIK Rolls Royce Phantom sisenemas vaid valitud külalistele avaneva veinimõisa väravatest.

PUHKEHETK VEINIMÕISAS

Loo autor Ingrid

Veidenberg

naudib päikest

Rolls Royce Cullinani mugaval piknikutoolil.

Unistus nimega Rolls Royce jääb kättesaamatuks paljudele. See on edukuse, glamuuri, võimu ja raha

sümbol, mis püsinud ikoonina juba aastast 1904. Sõita on sellega tore, sest ka liiklejad teavad: maanteid

mõõdab automaailma kuningas, millele tuleb alati ja igas olukorras teed anda.

Ma ei pea ennast autoajakirjanikuks. Ega üldse autoasjatundjaks. Olen paaril korral pidanud mõnd autot testima, korra isegi välismaal, aga need on olnud põgusad naiselikud kokkupuuted autoajakirjandusega. Seda enam üllatas mind suve lõpus postkasti potsatanud kiri, et maailma üks glamuursemaid autofirmasid Rolls Royce Motor Cars ootab mind Poola, et testida kolme Rolls Royce'i mudelit. Kutsel seisis: sukeldu tõelisse luksusse! Tule ja naudi kaunist põgenemist Poola ühte parimasse hotelli Varssavis ja sealt edasi mugavat reisi luksusliku Rolls Royce'i roolis gurmeerestorani viinamarjaväljade keskel, mida peetakse Poola hästi peidetud aardeks.

Covidi-järgsel ajal kõlas selline kutse nagu hääl dekadentlikust minevikust: kui ei loetud raha, inimesed said omavahel kokku ning šampanja voolas. Sellisele kutsele ei saa ju öelda ei. Ilusad ja head autod on mulle alati meeldinud, aga Rolls Royce'i olin seni näinud vaid tänaval. Viimati talvisel puhkusereisil Miamis, kus neid oli ühe ruutkilomeetri kohta kaugelt rohkem kui kuskil mujal maailmas.

Tekst: INGRID VEIDENBERG Fotod: DOMINIK KALAMUS, INGRID VEIDENBERG

PERSONAALNE LÄHENEMINE

„Rolls Royce on elustiil,“ vastab Rolls Royce Motor Cars`i Euroopa kommunikatsioonijuht Frank Tiemann, kui õhtusöögil Varssavi peenes viietärnihotellis Raffles Europejski küsin, miks on ainsana Eestist kutsutud just mind, autoalal täielikku võhikut. Kuue kutsutu hulgas on lisaks mulle veel kolm naist: Slovakkia tuntuim suunamudija ja glamuurse elu mõjuisik, kel on Instagramis 165 000 jälgijat, majandusajakirja Forbes Baltikumi frantsiisi omanik ja Läti ajakirja peatoimetaja ning elustiiliajakirjanik Portugalist. Kolm meesajakirjanikku töötavad samuti elustiiliajakirjades.

„Rolls Royce on elamus. Glamuur. Kõrged standardid. Mõeldud neile, kes ei hinda auto juures tähtsaimaks hobujõudu ja velgede suurust, vaid eelkõige personaalsust,“ toonitab meid võõrustanud Frank Tiemann. Rolls Royce ei võistle teiste luksusautodega, vaid pistab rinda hoopis kõrgemas klassis – luksusjahtide, eralennukite ja helikopteritega.

Rolls Royce'il on ette näidata muljetavaldav hulk personaalset lähenemist – saad tellida just sellise mudeli, millest oled unistanud, ja olgu selle värv siis erkkollane, roosa, kuldne või violetne. Rolls Royce täidab kõik su erisoovid. Näiteks on tähesäras salongilagi juba tavaline – see kuulub vaat et standardvarustusse, sest nõudlus sätendava lae järele on suur. Tiemann näitab õhtusöögile eelnenud esitlusel pilte ühest Rolls Royce Phantomist, mille tellis Stockholmis elav liibanonlasest ettevõtja, kel oli suur kirg lillede vastu. Tema naine ja kaks tütart kannavad lille nime ja ettevõtja nägemus oli, et auto siseuksed, lagi ja kõikvõimalikud muud nähtavad kohad salongis oleksid kaetud valgete roosidega. See oli disaineritele suur väljakutse, ent ettevõtja erisoov sai täidetud: roosid koos liblikatega tikiti uste sisekülgede ja lae polstritele, nii et autoga sõites tunneb jõuka mehe naispere end nüüd nagu lilleaias.

Rolls Royce pole ostjale reeglina kunagi ainus (ega esimene) auto. Pigem neljas, viies või kümnes – et täiendada autokollektsiooni ja lubada endale luksust mõnel erilisel päeval sellega üks tore väljasõit teha. Üha rohkem tellivad

NULLIST SAJANI KIIRENDAB 4,7 SEKUNDIGA.

VAATAMISVÄÄRSUSED Euroopa ajakirjanikele oli testimiseks neli Rolls Royce`i. Kaks kõrvuti sõitvat Phantomit tekitasid Poola kiirteel elavat tähelepanu ja kaasliiklejate imetlust.

NÄIDE ERITELLIMUSEST Rootsis elav liibalonlasest ettevõtja tellis oma naisperele roosiaia-Phantomi.

SPIRIT OF ECSTASY

Rolls Royce'i kapotil ilutseb naisekuju, mis nõjatub ettepoole, käed välja sirutatud. Naise seljal voogab lainetav riie, mis meenutab tiibu. Kuju autor on briti skulptor Charles Robinson Sykes ja tema modelliks oli Elanor Velasco Thornton. Kuju algne nimi oli The Wisper, aga see vahetus kiiresti nime vastu Spirit of Ecstasy (Ekstaasi Vaim). Kuju sümboliseerib Rolls Royce'i vaimu: kiirust ja vaikust, vibratsiooni puudumist, salapärast suurt energiat, kaunist elusorganismi. Naise silmad vaatavad kaugusse ja talle puhub näkku värske õhk. Varastada ega katki murda kujukest ei saa –kui seda puudutada, avaneb kapotis luugike ja kuju tõmbub sinna sisse.

SAABUMINE VEINIMÕISA Rolls Royce Black Badge Ghost'iga. Selle auto hinnad algavad 440 000 eurost.

ROLLS ROYCE ON ELUSTIIL. ELAMUS. GLAMUUR. KÕRGED STANDARDID.

endale Rolls Royce'i hästi toime tulevad edukad naised, kes oskavad oma tublidust hinnalise autoga väärtustada. Läinud aastal müüdi Rolls Royce'e maailmas 5500 eksemplari. Mis tõestab, et Rolls Royce on haruldane, silmapaistev ja eksklusiivne auto. Kallis muidugi ka, sest autode hinnad algavad 300 000 eurost. Rolls Royce`i hinnad jäävad enamasti vahemikku 350 000–500 000 eurot, eritellimuste hinnad võivad küündida aga väga kõrgele, ja mõeldud on need neile, kes ka mitme inimpõlve jooksul ei jaksa oma raha ära kulutada.

SOBIB AINULT PARIM

Rolls Royce`i vastuvõtt Poola ühes esinduslikumas ja kallimas hotellis Raffles Europejski kandis igati kaubamärgi väärilist elustiili. Rolls Royce'i omanik peatub alati parimas hotellis, sööb parimas restoranis parimat toitu ja joob kõrvale parimat šampanjat. Nii ka meie kuuene hästi valitud seltskond. Luksuslimusiini omanik sõidab oma uhke autoga linnast välja, võttes näiteks suuna vaid eritellimustele avatud kõrgema klassi restorani. Meiegi suundusime järgmisel päeval peenesse restorani nimega Cisowianka Water&Wine. See asus kahe sõidutunni kaugusel Varssavist ja sõit kulges mööda viinamarjaväljade vahel looklevaid romantilisi maateid. Restoran oli mõeldud vaid ühele seltskonnale, sisustuselt lihtne, ent maitsetelt esmaklassiline. Neli noort meeskokka valmistasid peaasjalikult kohapeal, viinamarjamõisas kasvatatud toorainest hõrke roogi otse külastajate silme all. Iga roog oli nagu omaette kunstiteos ja maitses tõesti hea.

Rolls Royce`i erilisust tunned kõige enam maanteel. Neid, kes kiirteel mööda sõites ei püüa autosse kiigata, on vähe. On ju huvitav teada saada, missugune inimene istub nii haruldase auto rooli taga. Kõrgem klass avaldub ka ristmikel. Mitu korda olin olukorras, kus minul ei olnud eesõigus, ent autod seisid ja nendes istuvad juhid viipasid

silme all valmistavad neli noort meeskokka veinimõisa restoranis Water&Wein hõrgutavaid roogi kohalikust toorainest.

↓ VAIKSEL VUHINAL Ingrid Veidenberg lahkub Cullinan Frozen Lakes`i roolis veinimõisast. Selle auto hind algab 325 000 eurost.

← NELI KOKKA Külastajate

↓ PÕNEV LAHENDUS Magustoiduks pakuti puravikumakroone.

↙ TOIDUKUNST Kuuekäigulise lõuna supp. Kas pole kaunis?

↑ HÜVASTIJÄTT LENNUJAAMAS Sõit Rolls Royce Phantomi tagaistmel Varssavi lennujaama kulges sätendava salongilae ja mõnusa muusika saatel.

← PUHKEHETKEL Rolls Royce Phantom ootamas Poola ühes peenemas veinimõisas Euroopa ajakirjanikest sõidunautijaid. Selle auto hind algab 440 000 eurost.

MUL EI OLNUD EESÕIGUS, AGA JUHID VIIPASID, ET ESIMESENA ÄRA PÖÖRAKSIN. IKKAGI ROLLS ROYCE.

innukalt, et esimesena ära pööraksin. Ikkagi Rolls Royce. Alati esimene. Selline tunne võib meeldima hakata ja on pikas perspektiivis ohtlik. Õnneks kestis luksussõit vaid ühe päeva ja peapööritus alati eesõigust omavast kuninglikkusest jäi üürikeseks.

Ka Briti kuningliku pere lemmiksõiduvahend on just Rolls Royce. Vanades Bondi-filmides sõidab James Bond väärikate, kiiskama löödud Rolls Royce'idega. Praegusajal ei kohta Bondi-filmides enam Rolls Royce`e ja seda põhjusel, et ettevõte pole nõus selle eest maksma. Pole kunagi maksnud. Hollywoodi filmitööstuses liiguvad sponsorrahadena hiigelsummad, aga Rolls Royce ei käi iial välja miljonit dollarit, et James Bond saaks selle kaubamärgi autodega filmis uhkeldada. See ei käi kokku firma poliitikaga. Firma poliitika on jätta saladuseks ka kõik auto ostnud inimesed. Tavaliselt avalikustavad inimesed selle ise, jäädes uhke limusiiniga meedias pildile. Kuulsaimad kaasaja staarid, kelle autoparki kuulub teiste hulgas ka eriliselt kallis ja eksklusiivne Rolls Royce, on Rowan Atkinson, David Beckham, 50Cent, Gwen Stefani, Jennifer Lopez, Simon Cowell, Justin Bieber, Kylie Jenner, Will Smith, Kim Kardashian jpt. Hollywoodi kuldajal sõitsid Rolls Royce`idega Elvis Presley, Frank Sinatra, Marilyn Monroe jpt. Pole kahtlustki, et tõelist staari tunned Rolls Royce'ist.

VAIKNE, AGA ÄKILINE

Rolls Royce`idega sai sõidetud päevaga läbi ligi nelisada kilomeetrit, tehes iga kolmveerand tunni järel peatusi, et kaaslastega omavahel autosid vahetada. Proovida sai kolme marki: Ghost, Cullinan ja Phantom. Kõikide autode sisedisain on luksuslik ja päris: nahk, nikkel, väärispuit. Naksuvat plastmassi auto sisemuses mõistagi ei kohta. Sõidumugavus algab vaikusest: välist müra kostub salongi ülivähe. Õhk on tervislik ja konditsioneeritud nii oskuslikult, et ei teki väsimust. Auto paneel on minimalistlik, kus kõik vajalik saavutatav vaid üht nuppu keerates. Käigukang asub rooli küljes, nagu vana hea klassika puhul tavaks. Muusikakeskuse saund on pehme, kõlarid parimad. Nullist sajani kiirendab massiivsena tunduv auto olenevalt mudelist 4,7–5,9 sekundiga. Kuna Rolls Royce on mõeldud sõitmiseks autojuhiga, siis taga istuvatel inimestel on justkui oma salong. Jalgadele on ruumi laialt ja kasutada saad kõikvõimalikke mugavusi, jalatugedest alustades, istmete lamavasse asendisse liigutamisega lõpetades. Rolls Royce`iga sõites ei mõelda ökonoomsusele ega bensiini hinnale – mõistlikult sõites tarbib auto keskmiselt 15 liitrit bensiini sajale kilomeetrile. Mis pole auto kaalu ja mootori suurust arvestades sugugi palju.

Hüvastijätt pimenenud Varssavis on taas kaubamärgi vääriline. Lennujaama ei vii takso, nagu tavaliselt ärireisil olles, vaid iga külalise sõidutab lennukile autojuht Rolls Royce`iga. Salongi laes sätendab pimedas autos miljon tähte, mõnus muusika mängib ja valgusfoori ees piiluvad kõrval seisvates autodes istuvad inimesed häbenematult nii tavapäratuna tunduvat autot kui ka õnnelikke selle sees. Staari tunne on. Ei imesta, miks Hollywood jumaldab ja kuningapere naudib. Tean, et ka Eesti garaažidesse on jõudnud esimesed hinnalised Rolls Royce`id. „Neid on meilt teie riiki ostetud kahe käe sõrmede jagu,“ mainib Frank Tiemann, jäädes kohe ka diskreetseks. Sest kes tahab, see näitab end sellega ise.

KUIDAS SÜNDISID SUVE POPIMAD LAVASTUSED?

Tekst: JAANUS HÄMARSOO

Selle suve kaks muusikalist lavastust, omaaegsele näitlejale Ada Lundverile kummarduse teinud „ADA. Rääkimata lugu“ ning „Minul on vari“, mis keskendus kunagise lapstähe Toomas Uibo ja tema isa Väino elule, osutusid nii menukateks, et neid mängitakse ka järgmisel suvel. Piletimüügitulu võib sellistel etendustel ulatuda isegi poole miljoni ja miljoni euro vahele, kuid ka kulud on suured.

öödunud suvel voorisid Eesti inimesed oma autodes Kiidjärvele ja Palmsesse nagu menufilmi „Keskea rõõmud“ tegelased imearst Nigula juurde. Kiidjärve mõisapargis mängiti Ada Lundveri elust rääkivat muusikalist suvelavastust ja Palmse mõisa pargis lugu, mille keskseteks tegelasteks on Toomas Uibo ja tema isa Väino Uibo – muusikaline lavateos viis vaatajad rännakule läbi väikese Toomase silmade.

Mmuusikalist suvelavastust ja Palmse mõisa

„ADA. Rääkimata lugu“ taga seisavad produtsendid Tarmo Kiviväli (56) ja Maarek Toompere (56) oma ettevõttega Thors Films ja „Minul on vari“ taga Toomas Uibo (51), kelle idee muusikalisest lavastusest aitas ellu viia ettevõte Kontserdihunt. „ADA. Rääkimata lugu“ lavastas Ain

Toomas Ain

KONTORITÖÖL

Toomas Uibo on Xfly turundus- ja kommunikatsioonijuht ning endine Nordica nõukogu liige.

Mäeots, „Minul on vari“ sündis Ott Kiluski ja Toomas Uibo sulest ja selle lavastas Kaili Viidas.

Mäeots, „Minul on vari“ sündis Ott Kiluski ja Toomas Uibo

TÜHJA LAVA SAALITÄIE

RAHVA EES, KES KÕIK

JUSTKUI OOTAKSID

MIDAGI.“ Toomas Uibo

„TUNDSIN, ET SEISAN JÄRSKU ÜKSINDA KESET

LÕPPAKORDID "ADA. Rääkimata lugu" etenduse lõpp kujunes õhtuhämaruses efektseks ja meeleolukaks, kui trupp esitas võimsa popurrii 1960ndate, 1970ndate ja 1980ndate aastate hittlauludest.

Ühe näidendi lavale toomine on ettevõtmine nagu iga teinegi, investeering, mis võib teenida kuhjaga tagasi, aga ei pruugi isegi nulli jõuda. Milliste argumentide, näitajate või tagasiside pinnalt võtsite nõuks suvelavastuse ära teha?

Toomas: Teleprojekti „Maskis laulja“ (Toomas Uibo osales saates kevadel 2020 – toim.) järel tabas mind pehmelt öeldes šokk, kui sajad inimesed hakkasid mulle kirjutama, kümned tuhanded YouTube’is mu laule kuulama, paludes, et ma laulmisega jätkaksin. Ma ei olnud selliseks tagasisideks kuidagi valmis. See tekitas aga minus tunde, et pean nendele inimestele midagi ütlema. Tundsin, et seisan järsku üksinda keset tühja lava saalitäie rahva ees, kes kõik justkui ootaksid midagi. Just selle tunde pealt julgesin mõelda

KROONIMISÕUNAGA Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere said tunnustatud Kroonika korraldataval Eesti Meelelahutusauhindade galal – 2018. aastal hääletas Eesti rahvas nende toodetava teleseriaali "ENSV" aasta teleseriaaliks.

Delfi

Tarmo Kiviväli

muusikalise etenduse peale, sest teater mulle kohutavalt meeldib. Mõistsin, et siin kusagil võib peituda üks lugu, mida tasub teistelegi jutustada.

Tarmo: Kolmekümneaastase teletootmise pinnalt on meil Maarekiga kui produtsentidel, idee autoritel välja kujunenud arusaam, millised on televaataja ja teatripubliku ootused kvaliteetsele meelelahutusele. Juba kaksteist aastat oleme ETVs tootnud populaarset meelelahutuslikku teleseriaali „ENSV“.

Meie arvates on praegu paras aeg taaselustada Eesti kultuuri lähiminevik ning heita pilk möödunud aegade meelelahutustööstuse telgitagustesse. Esimese muusikalise lavastuse Kalmer Tennosaarest „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“ suurest edust saime innustust ning tõdemust, et oleme õigel teel.

Kui suureks hindasite riski põruda, seda, et hoolimata ka oskuslikust turundustegevusest ei pruugi lavastuse peategelane, Toomase puhul tema enda isik ja teisel juhul Ada Lundver publikut ikkagi piisavalt köita?

Toomas: Põrumise risk oli väga reaalne nagu iga teisegi et-

↑

NOOR ADA Ada Lundverit noorena mängib näitleja Saara Nüganen. Kaadris aktsioonis laulja Kalle Sepaga, kes kehastab lauljat ja hilisemat dirigenti Eri Klasi. Eri oli Ada esimene armastus, abieluni siiski ei jõutud.

VAADE ÕHUST Suvelavastust "ADA. Rääkimata lugu" mahub korraga vaatama 1500 inimest. Ülevalt joonistub pingiridadest välja sini-mustvalge.

tevõtmise puhul. Mõistsin, et see lugu peab rääkima midagi minust endast, see ei saa olla ilukirjanduslik teos. Lõpuks ei olnud see mulle lihtne otsus, sest hirm enda heroiseerimise ees oli suur. Peamine küsimus oligi selles, et kuidas kirjutada üht sooja ja südamlikku lugu elus olevatest inimestest nii, et see räägiks lõpuks palju olulisematel teemadel, kui seda on Toomas Uibo. Mulle tuli appi hea sõber, koge-

„MEIE ARVATES ON PRAEGU PARAS AEG TAASELUSTADA EESTI KULTUURI LÄHIMINEVIK.“

↓ erakogu

Karli Saul

KAADER FILMIST Aastal 1985 esilinastus muusikafilm "Kevad südames", kus astus peategelasena üles Toomas Uibo. Juba enne seda oli ta solistina esile tõusnud oma ilusa ja eriliselt kõrge sopranhäälega. Kui Toomas oli 8–9aastane, tõi talle suure tuntuse esinemine koos isa Väino Uiboga muusikalavastuses "Laulan sõbraks öö ja päeva". Ta esines ka Nõukogude Liidu esindusorkestriga Moskvas ametiühingute maja sammassaalis, kus laulis selliseid klassikahitte nagu Schuberti "Ave Maria" ja Di Capua "’O sole mio". Häälemurdest saati loobus ta aastakümneteks solistina laulmisest ja avalikest esinemistest.

MINUL ON VARI Kolm Toomas Uibot, kes suvelavastuses "Minul on vari" üles astuvad. Vasakult Suur Toomas – Toomas Uibo, keskmine Toomas –Saara Pius ja väike Toomas – Magnus Lõhmus.

nud dramaturg Ott Kilusk Endla teatrist. Üksi poleks ma sellega kuidagi hakkama saanud.

Stseenide kirjutamise alguses mõtlesime esmalt minu isale, kes on mu elu kõige rohkem mõjutanud. See ongi väga paljus just tema lugu, see on oma asja ajamise lugu, Eesti asja ajamise lugu. Mina olin lapsena sõnumi edastaja, aga viis, kuidas me koos seda kõike hallil nõukaajal tegime, läks inimestele väga korda. Aga jah, risk ebaõnnestuda oli selgelt olemas.

Maarek: Põrumise risk on alati. Seda enam, et riigipoolset toetust meie ei saa. Ada Lundver oli meie oma suur estraadi- ja filmitäht. Tema sarm ei jätnud külmaks mehi ega naisi. Adat armastati ja vihati, teda imetleti kinolinal, kuid samas lasti liikvele uskumatuid kuulujutte tema eraelust. Ta mängis enam kui kolmekümnes filmis, tegi kaasa lugematutes estraadi- ja varieteešõudes, gastrollides suurimate Eesti staaridega üle terve Nõukogude Liidu ja sotsmaaade. Tollaste meelelahutajate laule, estraadil tehtud nalju ja filmides lausutud repliike teavad paljud eestlased peast. See on miski, mis on ainult meie oma, osake meie kultuuriloost ja rahvafolkloorist, milleta oleksime märksa vaesemad ja tõsisemad.

Iga ettevõtmine nõuab kordumatut lähenemist. On teie jaoks siiski mingisugused kindlad rusikareeglid, mis aitasid kaasa lavastuse õnnestumisele?

Toomas: Kui proovin kõrvaltvaatajana seda tükki lahti mõtestada, siis selle läbivaks punaseks jooneks on just seesama oma asja ajamine. Samas räägib see ka tagasitulemisest, peategelase tagasitulemisest ühest kaugest ajast ja see võib olla samuti üks põhjuseid, miks see inimestele põnev tundub. Loo narratiiv on ju dokumentaalne, elust enesest, siin ja praegu, ja kuna jutustus keerleb suuresti elavate inimeste ümber, siis lisab see ilmselt unikaalsust juurdegi. Üldjuhul kirjutatakse näidendeid lahkunud inimestest, aga siin on üks tüüp, kes on ammuses lapsepõlves oma laulu-

RAHUL Tarmo Kiviväli ütleb, et pärast kontrolletendust – nähes publiku reaktsioone – võisid nad kaasprodutsent Maarek Toomperega rahul olla ja teadsid, et suvelavastus läheb õnneks.

JUHUSE HOOLEKS ei jäänud lavastuse juures ka ise juhtpuldis töötanud Maarek Toompere sõnul midagi.

Maarek Toompere

häälega inimestele meelde jäänud, siis ligi 35 aastat kontoritööd teinud ja nüüd järsku taas suurel laval. Mis vahepeal juhtus, miks ta sellist pausi pidas – need on küsimused, mis inimesi ilmselt huvitavad.

Suvelavastused järgivad enamjaolt meelelahutuslikku formaati ja seda ei saa ignoreerida. Samas arvan, et oleme seda stampi päris julgelt lõhkunud, sest lugu räägib ka väga tõsistel teemadel. Nii tekib etenduse jooksul lai emotsioonide amplituud, mis haarab vaatajat ega lase enam nii lihtsalt lahti. Usun, et just see meeleolude järsk ja jõuline vaheldumine on see, mis inimesi paelub. Nutt ja naer käsikäes, just nii nagu päris elus.

Maarek: Suvelavastuse rusikareegel on see, et publik saaks toreda elamuse ja oleks korraldusega rahul. See tähendab, et iga nummerdatud seljatoega istekohalt on korralik nähtavus lavale, kuulda kvaliteetne heli, videoekraanide pilt on selge, valgustus efektne. Normaalset parkimiskorraldust, kohvikut minimaalsete järjekordade ja hea valikuga, piisava hulga tualettide olemasolu, sääsevaba õhustikku jne. Ühesõnaga – sellist teatrielamust, mida sooviks ise ka nautida.

„PÕRUMISE RISK ON ALATI. SEDA ENAM, ET RIIGIPOOLSET TOETUST

MEIE EI SAA.“

Erakogu

Erakogu

Milliste riskidega oskasite ette arvestada?

Tarmo: Vabaõhuetenduses peab laval olema kindlasti katus. Meie ilmastikus on vihma käes märgunud näitlejat, tantsijat või muusikut kurb vaadata. See võib küll näida kangelasteona, aga nii kannatab kogu etenduse kvaliteet. Toomas: Aus vastus on see, et ega ma ei osanud eriti millegagi arvestada. Majanduslik risk on kindlasti see, mis kõige rohkem muretsema paneb. Hulk inimesi teeb tööd, näeb vaeva ja lõpuks tuleb kõik arved ja palgad ju piletiraha eest tasuda. Nägin, kuidas see eelarve kasvas ettevalmistuste käigus nagu pärmitainas, ulatudes juba aknastki välja. Oli ärevaid hetki. Teatritegemine on väga kallis ja ei korraldajatel ega ka minul olnud eelnevat kogemust selles vallas. Aga kõik ülejäänud terves trupis olid ju oma ala kogenud profid ja teadsid, mida teevad. Neid tuli kuulata ja usaldada. See kogemus, mille said nii korraldaja kui ka mina, on kulda väärt.

Millised olukorrad tootmisprotsessis tabasid ootamatult ja kuidas õnnestus nendega toime tulla?

Tarmo: Võitlus loodusstiihiaga. Kui etenduse vana pargi territooriumil puud ja oksad murdusid. Kohaliku omavalitsuse abiga lahendati olukord kiiresti.

Toomas: Nagu öeldud, minu jaoks oli see esmakordne kogemus olla ühe lavastuse sünni juures ja ma olen nii kohutavalt õnnelik, et sellest osa sain. Olen eluaeg teatrit armastanud ja imetlenud kõiki neid inimesi, kes valdavad seda

KUSAGIL MÕJUDA KANGELASENA.“

Toomas Uibo

kunsti. Tootmisprotsessi mõttes ei erine teatritegemine väga palju ehitus- või mööblitootmisest. Selle viimasega olen oma elus pea 15 aastat tegelenud. Kuskil on järsku midagi puudu, midagi läheb planeeritust kallimaks, midagi saabub kohale eeldatust palju hiljem või jääb üldse ära – kõik need paralleelid on ka teatritegemises olemas ja olukordade päästmiseks on mõlemal juhul vaja parajat portsu loomingulisust. Usun, et just loomingulisus päästab alati ka kõige lootusetumad olukorrad.

Millele tuginedes moodustasite meeskonna, mis on kahtlemata edukate ettevõtmiste sünni, elujõulisuse ja edu üks võtmeid?

Tarmo: Meeskond peab olema professionaalne. Lühikese prooviperioodi jooksul peab iga lüli nii loominguliselt kui tehniliselt kontsentreeruma tulemusele. Siis sünnib ka tulemus. Head inimesed peavad olema.

Toomas: Meeskond sai koostatud pea täies mahus headest sõpradest. Ma tean, et sõpradega saab liigutada mägesid, sest seal valitseb usaldus, austus, seal on hea läbisaamine ja õlatunnetus. Kui nägin Hele Kõrvet proovisaalis oma emana, Tiina Tõnist oma vanaemana või Saara Piusi oma noorema minana, mõjus see mulle viisil, mida on raske kirjeldada. Palusin vaikselt oma mõtetes, et see jõuaks ka vaatajateni. Rääkimata muidugi Mait Malmstenist, Egon Nuterist või Veikko Täärist, kes teeb suurepärase pearolli mu isa

PROOV Toomas Uibo näitlejatega "Minul on vari" proovis. Esiplaanil teiste seas Egon Nuter, tagapool Saara Pius, Hele Kõrve ja Tiina Tõnis. Eraldi õnn oli Toomase sõnul inglihäälsete poiste, Marcus-Kristofer Kaljuraagi ja Magnus Lõhmuse lavastusse leidmine.

MUU HULGAS PILOOT Toomas Uibo sai kuulsaks laulmisega, kuid sama palju armastab ta lennundust.

„ENDISELT OLI KA HIRM, ET ÄKKI MINU TEGELANE VÕIB

↑ MEELELAHUTUS 38 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Sven Tupits Sven Tupits

Väinot kehastades. Järsku tundus, et selle meeskonnaga on keeruline põruda. Ma olen osalistelt ka küsinud, miks nad nõustusid selle projektiga kaasa tulema, ja sealt kumab läbi seesama sõna „sõprus“ ning kindlasti ühe väga tugeva garantiina Ott Kiluski, lavastaja Kaili Viidase ja kunstnik Iir Hermeliini nimed.

Ükski kultuurisündmus ei saa aga toimuda korraldajateta, kes vastutavad muu hulgas ka ettevõtmise majandusliku poole eest. Ka siin saan rääkida jällegi sõprusest. Sündmuste korraldaja Kontserdihunt polnud küll varem teatriga kokku puutunud, kuid mulle oli olulisem töötada koos inimestega, keda jäägitult usaldan.

Kuivõrd jätsite ettevõtmise käigus mõningaid detaile ehk isegi nimme saatuse hooleks – et läheb nagu läheb?

Toomas: Protsessi käivitamise hetkel distantseerusin kõikidest korralduslikest küsimustest nii palju kui võimalik. Andsin endale selgelt aru, et minu fookus peab olema ise endaga hakkama saamisel. Ma pole näitleja ega laulja, ma leidsin end täiesti uuest olukorrast ja pidin oma piire tajuma. Hüpata kontorilaua tagant sellisesse protsessi – see ei ole lihtne. Mul läks kõvasti aega, et end muudest töömõtetest lahti rebida ja fookus paika sättida. Mu kindel soov oli see, et vaataja näeks ikkagi professionaalset teatrit ning nimme saatuse hooleks ei julgenud midagi jätta.

Maarek: Selliseid hetki ei saa väga lubada, kuna meie etendused on väga tehnilised. Küll on aga näitlejate improvisat-

„Kalaranna 28“

tegi samuti ilma

Läinud suvel võis Patarei merekindlusest, endisest vangimajast väljuda muhedas meeleolus, sest seal mängiti samuti üht tänavu menukaima suvelavastuse, Linnateatri peanäitejuhi Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud „Kalaranna 28“ etendusi.

Uku Uusberg, kes ei leia mahti enda näidendil tagantjärele peatuda, kirjutas ja tõi selle vaatajate ette Patarei merekindlusele mõeldes ja see rääkis loo Eesti inimestest ühes tavalises Eesti korteriühistus, mis aga avastas end ebatavalisest olukorrast, kuna nende maja takistab üht riikliku tähtsusega arendust. Korteriühistu on nagu väike ühiskonnamudel, kus toimuvad samasugused protsessid, ja ühistus toimetavate inimeste vahele mahub nii armastust, konflikte, suhtekolmnurki kui ka palju muud. Lavastuses oli näitlejate käsutuses 80 meetri laiune lava ja etendust sai korraga vaadata 800 inimest. Kõik etendused olid suve lõpuni välja müüdud.

sioon teretulnud ning nii vaatajad kui ka meeskond lustivad sellistel hetkedel.

Mida tähendas teile tootmisprotsess kuni esietenduseni emotsionaalselt? Kui tiheda intervalliga tõuse ja langusi, kartusi ja kõhklusi tuli selle aja sees läbi elada?

Toomas: Võtsin kogu tootmisprotsessi tohutu põnevuse ja entusiasmiga. Ei jõudnud ära oodata, kuna on järgmine lugemisproov või stseenide läbimäng proovisaalis. Lugemisproovides hakkasin taipama, et see materjal, mida Otiga kirjutasime, selles on sees emotsiooni, mida on lavastajal ja näitlejatel võimalik veelgi võimendada. Minu enda enesekindlus proovisaalis ei olnud aga sellisel tasemel, mida oleksin tahtnud. Endiselt oli ka hirm, et äkki minu tegelane võib kusagil mõjuda kangelasena. Sellest murest rääkisin esimeses proovis ka näitlejatele. Egon ütles naljatades seepeale: „Sellele oleksid pidanud sa varem mõtlema.“ Jah, nüüd polnud enam tõesti tagasiteed. Aga lavastajal õnnestus need hirmud maandada ja me rääkisime ikkagi suuremat ja olulisemat lugu kui minu isik. Vähemalt mulle meeldib nii mõelda.

Tarmo: Loomeprotsess peabki emotsionaalne olema. Nii sünnib midagi...

Millises protsessi punktis sai selgeks, et tõenäoliselt läheb suvelavastusega õnneks?

Tarmo: Pärast kontrolletendust – nähes publiku reaktsioone, võisime rahul olla.

Toomas: Pärast lugemisi kolisime proovisaali ja kuskil teises või kolmandas proovis hakkas mulle tunduma, et siit võib tõesti midagi tulla. (Puhkeb naerma.) Helistasin seepeale korraldajale, kes muretses igapäevaselt piletimüügi pärast, ja teatasin rõõmsalt, et suur oht on õnnestuda. Aga samas andsin endale aru, et see kõik võib olla ka väga pet-

Erki Pärnaku

Maarek Toompere

lik. See, mis tundub mulle lahe ja armas, ei pruugi nii tunduda publikule. Ise protsessis olles on oht alati „pimedaks“ jääda ja sellest ohust olin ma teadlik. Mulle tundub, et igasuguse teose, olgu see siis maali, filmi, laulu, raamatu või lavastuse loojatel ei saa olla kunagi lõplikku arusaama sellest, kas loodavat saadab edu või ebaedu. See selgub alles siis, kui looming publiku ette lahti laotatakse. Ja nii oli see ka selle lavastuse puhul. Pärast esietendust oli väike teatriime aga sündinud.

Arvestades tõusvaid hindu, mida põhjustavad kallis energia ja inflatsioon – mis käivitab eestimaalasi tegema üsna suurt väljaminekut, ostma suhteliselt kallist piletit lavastusele ja sõitma seda veel sadade kilomeetrite kaugusele vaatama?

Toomas: Eestlane on teatrirahvas ja viimasel kahel aastal on pandeemia tema janu teatri järele ainult suurendanud. Usun, et selles on kindlasti palju tõtt sees, miks inimesed leidsid tee ka Palmsesse. Aga muidugi on see väljaminek, eriti kui tegemist on perekondliku külastusega. Mul on aga siiralt hea meel, et inimesed ei pidanud paljuks tagasisidena mainida ka seda, et nad said elamuse kogu raha eest. Seda oli väga vabastav kuulda.

Tarmo: Kiidjärve mõisapark on imekaunis koht Põlvamaal Lõuna-Eesti looduse rüpes. Soovitame kindlasti see teekond ette võtta, nautida ilusat järve ning ümbritsevat loodust. Vaatajatel on suurepärane võimalus saada meie oma

lemmiknäitlejate (Saara Nüganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Priit Strandberg, Ott Raidmets), naistrio „The Swingin`Sisters“, Siim Aimla ansambli Vana Klaver ning kuueliikmelise tantsutrupi etenduses kindlasti meeldejääv elamus.

Millistest põhimõtetest või tõekspidamisest ettevõtluses olete lähtunud?

Toomas: Iga ettevõtlus on suuresti kollektiivne tegevus. Omanik loob küll idee ja eeldused, kuid plaani teostamiseks on vaja üldjuhul ka teisi inimesi, häid inimesi, ilma kelleta pole edu saavutamine võimalik. Seetõttu on mulle olnud alati oluline, et kõik tunneksid ettevõtmise edu korral seda ka isiklikult, et säiliks rõõm koos järgmist eesmärki täitma minna.

Maarek: Me oleme Tarmoga mõlemad sama meelt, et nii loomingus kui ka töösuhetes ei peaks inimeste suhtes isiklikuks minema ega haiget tegema. Eetiline piir on tänapäeval kadumas. Püüame vaatajates positiivset emotsiooni hoida. Oleme produtsentidena loomingulised, mitte pelgalt Exceli tabel.

Kuidas olete oma edukaks osutunud ettevõtmisi tähistanud, kuidas ennast premeerinud?

Tarmo: Kordaläinud etendused, projektid ja telesaated annavad indu uuteks ideedeks ning ettevõtmisteks. Toomas: Teatritegemisega rikkaks saamise ohtu pole, kui seda mõtled. Tunneme rõõmu, et kõik arved ja honorarid on inimestele makstud ja ettevõtmine läks ka selles mõttes hästi, mis on ülioluline. Premeerimiseni on veel tee minna, aga midagi eriskummalist ma sellistel puhkudel küll ei tee. Kõige suurem rõõm peitub alati õnnestumises endas, kui tunned, et oled inimestele pakkunud midagi, mida nad väga vajasid.

„EETILINE PIIR ON TÄNAPÄEVAL KADUMAS.“

"ENSV" Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere on ühtlasi ka populaarse teleseriaali "EnsV" tootjad. Kaadris vaatajale hästi tuttavas Kukekese baaris.

Karli Saul

OMA ALA TIPP Ly Duglas peab enda elu missiooniks tõsta juuksuri elukutse väärtust.

FAN ATISM,

MIS TEEB VÕIMATU VÕIMALIKUKS

Duglase juuksurisalongid on Eduka Eesti Ettevõtte tiitliga pärjatud kõige kõrgemas klassis AAA, samuti on neid tituleeritud gasellettevõtteks, mis on kolme aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit rohkem kui 50%, loonud kõige enam töökohti ja kannab endas kiiresti areneva ettevõtte omadusi, nagu paindlikkus, kiirus ja julgus. Duglase salongikett on omaette edulugu – selle omanik Ly Duglas alustas juuksurina.

Enne intervjuud Ly Duglasega (53) külastan tema uhiuut Tallinna salongi kliendina. Kõigepealt pakutakse šampanjat, juuksurid on sõbralikud ja säravad, peapesutool teeb lisaks massaaži, infrapunalamp soojendab ja spaaprotseduuri ajal saavad juuksed uue läike eeterlike õlidega. Elamusi täie raha eest! Ly Duglas on viinud juuksehoolduse tasemele, millist mujal Eestis pole vähemalt mina kohanud.

Kas juba väikese tüdrukuna unistasid juuksuriametist ja tegid nukkudele soenguid?

Nii kaua kui ennast mäletan, on olnud juustel minu elus väga tähtis roll. Juuste lõikamine on mulle alati olnud nagu teraapia. Minu nukkude juuksed olid loomulikult kõik lühikesed – ilma suurema südamevaluta lõikasin need lihtsalt ära. Minu esimene klient oli mu isa, kellel ema maniküürikääridega juukseid lõikasin. Ema polnud just väga õnnelik, aga isa toetus oli täielik – laps peab saama teha, mida ta

Tekst: TRIIN KORDES Fotod: TIINA ANNAMAA

naudib. Ja ma nautisin! Sealt edasi tulid trepikojas viltu lõigatud naabritüdrukute soengud ja pidusoengute meisterdamised kooli vahetundides. Üks minu kõrghetki enne tõelist juuksuriameti omandamist oli ehk lõikus „Priis“, mille tegin Saaremaal õpilasmalevas, loomulikult juhindudes külajuttudest, et juuksed tuleb kõik üles tõsta ja lihtsalt jupp maha lõigata. Nalja sai palju, aga kõik olid rahul.

Seega oled sa olnud juuksur terve oma elu?

Meie elukutse esindajate kohta öeldakse sageli „peast juuksur“ – seda ma kindlasti olen ka. Lugege nime Duglas tagurpidi. See on minu neiupõlve nimi, seega minu nimesse ja DNAsse on kodeeritud „salgud“. Olen elu sunnil teinud ka väikese kõrvalepõike ja töötasin lühikest aega enda isa ettevõttes Anne Foto, kus fotograafias õppisin peensusteni selgeks värviratta ja -filtrite kasutamise ning proportsioonide nägemise. Pean seda väga õpetlikuks perioodiks oma karjääris. Eesti vabanedes läks aega, kuni hakati importima juuksuritööks sobilikke vahendeid ning pead ei pestud enam lahjendatud vannivahuga.

Piiride avanedes tuli ka arusaamine, et moemaailm ja juukseid puudutav on nii avar ja võimalusterohke. Nii investeerisin oma elu uude algusesse ja läksin õppima

„MINU KARJÄÄR ETTEVÕTJANA ALGAS ALLES PÄRAST 40. ELUAASTAT.“

Londonisse Oxford Streetil asuvasse Toni & Guy Akadeemiasse. Alustasin kõike algusest. Omandades teadmised parimate meistrite käe all, hakkasin juuksemaailma nägema täiesti uues valguses, uutes värvides ja mõistes, et hea juuksurikunsti taga on veatud teadmised, oskus mitte kunagi rahul olla ning mitte väsida õppimast. Õpin siiani –saabusin just Hispaaniast koolituselt.

Kuidas oli olla juuksur nõukaajal ja praegu?

Pean ennast õnnelikuks inimeseks, sest olen näinud väga erinevaid ja kirkaid ajastuid juuksurimaailmas – Nõukogude aja keemilise loki fanatismi, vaba Eesti moehullust, suuri moesõusid, sotsiaalmeedia plahvatusliku kasvu mõju ilumaailmale ning palju muud. Olen enda elukutset nautinud ajal, mil mul on olnud võimalus koostööd teha maailmakuulsate tugevate brändidega ning õppida elavatelt legendidelt, nagu Vidal Sassoon ja vennad Mascolod.

Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus pakkumine ületab nõudlust. Firmasid, kes igal aastal turule tulevad, on võimatu üles lugeda, tohutu meediamüra ja marketing summutavad tegelikkuse. See on aeg, kus professionaalsed erialased teadmised aitavad jääda õigele teele ja ikka edasi liikuda. Juuksuritöö sisuks ongi tänapäeval paljuski just kliendi aitamine orienteeruda informatsioonis. Üks levinuimaid probleeme, millega juuksur kokku puutub, on kliendi ebarealistlikud sotsiaalmeedia postitustest mõjutatud ootused. On väga oluline, et juuksuril oleks oskus konsulteerida klienti, anda realistlikku ja ausat tagasisidet ning aidata tal teha parimaid valikuid.

Kuidas sai juuksurist ärinaine – juuksurisalongide keti edukas juht?

Elu tegi ise omad korrektuurid. Mingil hetkel tajusin, et minu tõekspidamised ja see, mida ma igapäevaselt teen, lähevad omavahel konflikti. Tunnen, et minu missioon elus

ELUSTIILIÄRI

OMA KODUS

Ly hobideks on lugemine, muusika kuulamine ja lemmikartistide "jälitamine"

ümber maailma nende kontserttuuridel.

on toetada juuksuri elukutse väärtust. Juuksur ei peaks tundma häbi, kui ta siseneb panka ja soovib võtta kodulaenu; ta peaks samaväärselt iga teise oma ala tippspetsialistiga saama jääda tasustatud lapsepuhkusele ning tal peaks olema aastas üks lisapalk välja teenitud puhkuse näol. Ta peaks olema puhanud, et nautida oma tööd, areneda, teha karjääri ja olla parim meister, et teha oma kliendid õnnelikuks. Väga tihti saab juuksuriametist hobi, aga mina soovin, et juuksuritel oleks võimalus teha karjääri. Hea juuksur on professionaal, ta õpib palju, täiendab enda teadmisi pidevalt, investeerib endasse.

Minu karjäär ettevõtjana algas alles pärast 40. eluaastat. Alles siis tundsin, et olen selleks sammuks valmis. Küll aga pean ütlema, et see ei ole sugugi selline meelakkumine, nagu eemalt paistab. Olla hea juuksur ei tähenda alati oskust olla hea salongiomanik või juht. Tuleb endale kohe alguses selgeks teha, et salongi juhina kannad sa nii-öelda mitut mütsi. Oled oma töötajatele samal ajal kolleeg, juht ja ülemus, kes peab suutma langetada raskeid otsuseid ja öelda „ei“, alati pannes ettevõtte kui terviku huvid esikohale. Selge pea hoidmine ja enda visioonile kindlaks jäämine on teine emotsionaalselt raske tegur. See vajab tohutut eneseusku ja sisemist kindlust.

Milliste raskustega seisad oma äris silmitsi?

Juuksuriametit peab 90% naisi, kes mõne aasta möödudes loovad pere ja jäävad koju. Seega tuleb olla valmis välja koolitama uusi juuksureid, aitama neil omandada teadmised tasemel, mis võimaldab hoida ettevõtte kui terviku kvaliteeti. Ja see protsess on kui karussell, mis mõne aasta möödudes algab jälle algusest. See on ühest küljest väsitav, samas ka motiveeriv. Noori juhendades pead ka ise olema tasemel, noored hoiavad meie meeled värsked ja panevad

pingutama, tänu noortele püsib noor ka ettevõte. Juuksurisalongi kui äri pidamine on raskeim osa meie valdkonnas. Meie põhivara on töötaja, ja meie suurim kulu on tööjõukulu, seega salongi pidamine ei ole nii kasumlik, kui eeldatakse. Samas ilma tööjõuta ei ole ettevõtet. Seega oskus kokkuhoidlikult majandada on väga suur osa minu tööst.

Olen uhke, et 12 aasta jooksul on Duglase salongid palju arenenud, oleme üle elanud koroonaaja ja ka vaatamata hetke majandusolukorrale ikka pidevas arengus paremuse suunas.

Mainisid, et sinu salongis on ka juuksuriametis võimalik teha karjääri. Kuidas siis?

Meil on viis kvalifikatsioonitaset. Igal juuksuril on võimalus liikuda oma karjääriredelil ülespoole. Enda arengu kiirendamiseks ja kogemuste saamiseks saab osa võtta erinevatest üritustest, koolitustest, moesõudest jne. Meie juuksurid osalevad regulaarselt ka välismaistel koolitustel, on teinud soenguid Milano Fashion Weeki raames Duomo di Milano nimelisele lavale. Meie salongis võib tihti kuulda väljendit „Sky is the limit“, sest selline mõtteviis meile meeldib.

ESIMENE KLIENT OLI

MANIKÜÜRIKÄÄRIDEGA JUUKSEID LÕIKASIN.“

OMA ALA FANAATIKUD Üksi ei tee siin elus midagi, on Ly kindel. Ettevõtte suurim vara on tema sõnul meeskond.

„MINU

MU ISA, KELLEL EMA

EVONIA kapslid sisaldavad juustele hädavajalikke 10 vitamiini, metioniini, biotiini, tsinki, omega-3 ja omega-6 rasvhappeid ning taimeekstrakte, mis soodustavad juuste kasvu ning ennetavad nende väljalangemist.

EVONIA kapslid toidavad juuksejuuri ja sellega parandavad juuste struktuuri ja kasvukiirust.

EVONIA kapslites olevad taimeekstraktid ja vitamiinid annavad juustele kauni läike ja vähendavad juukseotste hargnemist.

EVONIA kapslid sobivad kingituseks igas eas naistele, kes ihaldavad endale kauneid juukseid.

unistad printsist, vajad silmapaistvaid juukseid!

Selline mõtteviis ongi teinud sinu salongidest VIPsalongid?

Ma väldin oma elus sõna VIP. Kõik, kes hindavad professionaalsust, kirglikku pühendumist, head teenindust ning kvaliteetseid tooteid, on meie salongi oodatud. Meie kliendid on mehed, naised, moeteadlikud noored, lapsed, eakad. Lisaks on meie salongidesse ligipääs ka erivajadustega klientidel. Meie juuksurid teevad kõik endast oleneva, et kliendid saaksid meie juures võimaluse aja maha võtta, meie teenuseid nautida ja end seejuures hästi tunda. Meie salongides on peapesu kui rituaal. Iga klient saab osa meie massaažiprotseduuridest ja professionaalsest juuksehooldusest.

Muu hulgas sisaldavad hinnad kohvi, teed ja vett ning täiskasvanute jooke. Duglase Toom-Kuninga salongis pakume ka aroomõlide ja kuumade rätikutega spaahoolitsusi. Valikus on hoolitsus nii proteiine kui niiskust vajavatele juustele, peenmudamask koos niisutava seerumiga peanahaprobleemide korral ning orgaaniliste õlidega juukseid toitev hooldus.

Eestis on siis piisavalt palju kliente, kes sellist luksust endale lubada saavad?

Luksus on suhteline mõiste. Meie salongide täituvus näitab, et inimesed hindavad seda, mida pakume. Meie esmane ülesanne on mõista, mida iga klient individuaalselt soovib, ja siis oma teenus nagu rätsepatöö kliendi järgi kohen-

HINGESUGULANE

dada, andest samal ajal parimat nõu, lisades uusi ideid ning pannes kliendi tundma end mugavalt ja turvaliselt. Turvalisusel on meie ametis väga suur roll.

Me tihti ei adu, kui suur mõju on juustel ja imagol inimese enesekindlusele ning heaolutundele. Kliendi nägemuse mittemõistmine võib näiteks läbi kukutada hästi ettevalmistatud ettekande, sest inimese enesekindlus saab kannatada. Samas, väike imagomuutus, näiteks enne töövestlust, võib anda positiivse laengu silma paistmaks.

Hiljuti tähistati suure peoga sinu Tallinna uue salongi avamist, kuhu tulid kohale paljud kuulsused ja äriilma tipud. Kuidas oled sellise klientuuri üles leidnud?

Meil oli tõesti suurepärane pidu! Võib ka öelda, et „pidu katku ajal“, kui vaadata maailmas toimuvat. On tore, et inimesed leiavad rõõmu elus ka rasketel aegadel, sest positiivsed hetked aitavad kas või korrakski unustada maailma hulluse ja uskuda, et rasked ajad saavad mööda. Meie peol oli läbilõige kogu meie ühiskonnast. Peokülaliste hulgas oli meie pereliikmeid, sõpru, kliente, häid äripartnereid ja kalleid tuttavaid. Loomulikult poleks seda üritust olnud ilma

„MINU ABIKAASA ON MU KINDLUS.“

Ly ja ta abikaasa, inglane John Richard Carter (62) on hingesugulased, kes ühte sammu käinud juba kümme aastat.

meie heade klientideta. Mul on hea meel märkida, et peol oli ka näiteks minu klient aastast 1988, kui juuksurina alustasin, ja tema järeltulija, kes on osa meie meeskonnast ja muu hulgas väga lootustandev noor juuksur.

Kui palju peab üks pikajuukseline naine maksma lõikuse, värvimise ja soengu eest? Mis on sinu salongides kõige kallim spaateenuse hind?

Rahal ei ole väärtust, raha on vahend. Vahend, et luua, pakkuda, õppida, tunda, nautida. Emotsiooni ja kogemust ei saa rahas mõõta. Meil on hinnakirjas viis kvalifikatsioonitaset, vastavalt juuksuri staažile ja kogemusele. Hinnad on kujundatud nii, et klient leiaks endale sobiva teenuse ja sobiva hinna. Me ei räägi omaalgatuslikult klientidega hinnast, kui nad seda ei küsi, küll aga räägime iga kliendiga tema nägemusest, tema soovist, võimalustest ning suundadest, kuhu liikuda. Samas, kui klient soovib teada teenuste hinda või on hinnatundlik, siis rõõmuga selgitame ja aitame tal leida sobiva ja taskukohase lahenduse.

Iga eduka mehe taga on tugev naine. Kas sinu taga on olnud tugev ja toetav mees?

Minu õnn on, et minu kõrval on inimene, kes vaimustub sellest, mida ma loon, ta toetab ja aitab mind igas mu kapriisis ning teeb võimalikuks ka kõik mu võimatuimad soovid. Minu abikaasa on mu kindlus. Ta ise ütleb, et olen ava-

RISKIALDIS

Lyle meeldivad adrenaliinirohked hobid ja väljakutsed. Ta ei karda riske. Mootorrattaga sõitmise avastas ta enda jaoks 50aastaselt ja nimetab seda kaifiks.

nud tema silmad selles osas, kui lugupidamist vääriv, teadmisi nõudev ja nõudlik elukutse on juuksuri töö. Tüüpilise inglise härrasmehena oli ta varem alati palunud juuksurilt teenust just a trim (tõlkes: lihtsalt trimmi, lühenda), nüüd aga naudib ta hetki massaažitoolis ja on väga teadlik kõigest, mis puudutab kvaliteetset teenust ja hästi hooldatud juukseid.

Millega sa tegeled, kui „salkudest“ aega üle jääb? On sul mõni hobi?

Elu on niimoodi läinud, et olen saanud oma isiklikele hobidele pühenduda alles viimase kümne aasta jooksul. Ettevõtjal on alati aega vähe, seepärast kasutan seda vähest aega maksimaalselt: maalimisele, muusika nautimisele, mootorrattaga matkamisele. Minu viimane väljakutse oli merel SUP-lauaga seiklemine. Olen õnnelik, kuna minu hobid on samad kui mu abikaasal ja häid kontserte külastades reisime üle kogu maailma. Meie kirg on progressiivne rockmuusika.

Mis on sinu edu saladus ja mida soovitaksid neile, kes samuti edu järele janunevad?

Õpi neilt, keda eeskujuks pead, ja jää kindlaks oma põhiväärtustele. Ole avatud meeltega ning valmis muutustega kaasa minema ka siis, kui tead, et võid ebaõnnestuda. Kui peaksid kukkuma, siis tõuse püsti, pühi põlved puhtaks ja liigu edasi. Usalda oma sisetunnet, ära anna alla!

ESTONIA BALL

Pidu kuu varjuküljel

Muusikajuht: Arvo Volmer

Lavastaja: Veiko Tubin

Koreograaf: Marina Kesler

Kunstnik: Reili Evart

Valguskunstnik: Ritšard Bukin

Õhtujuhid: Juuli Lill, René Soom

Muusikaline kujundus: Helen Lepalaan

Esinevad Kristel Pärtna, Elina Nechayeva, Helen Lokuta, Mehis Tiits, Urmas Põldma, Leonardo Neiva, René Soom, Mart Sander, Jaan Ots, Rahvusooper Estonia koor ja orkester

ENERGIASÄÄST VILLADES

Roheenergia, energiahinnad ja küttearved on talve eel teemaks igas peres. Milliseid küttesüsteeme kasutavad ja kuidas hoiavad oma eramutes energiakulusid kontrolli all meie tuntud inimesed?

Tekst: KAIRIT TSÄRO-MIRME, GRETA KAUPMEES, NATALY KOPPEL, JAANUS HÄMARSOO

Fotod: KARLI SAUL, SVEN TUPITS, KRÕÕT TARKMEEL (Anne & Stiil), LOREEN PULK, MARTIN AHVEN , ERLEND ŠTAUB, VALLO KRUUSER

PÄIKESEPANEELID TOOVAD HINNA ALLA

Ettevõtja, visionääri ja kopteripiloodi RAIVO HEINA (55) ja tema abikaasa Marilini uut eramut, villa Mariheini kütab soojaks maaküttesüsteem. Raivo Heina viiesajaruutmeetrises hobimajas toodab sooja õhk-vesi-soojuspump – süsteem, mis võtab õhust soojust ja edastab selle vesipõrandaküttesüsteemi.

Nii maaküttesüsteemi kui ka õhk-vesi-soojuspumba käivitab elekter, mida Raivo Heina perele toodavad päikesepaneelid. Raivo maksab enda sõnul aastas elektri eest arveid vaid 1500 euro ringis kõigi majapidamiste peale kokku – nende hulka kuulub nii hobimaja, villa Marihein kui ka Saaremaa talu ja veel üks köetav hoone. Köetavaid ruutmeetreid võib kokku tulla paari tuhande ringis.

„Päikesepaneelid on meil nii äritegemiseks kui ka enda elektrikulude katmiseks,“ räägib Raivo. Investeering sellisesse energiasüsteemi on muidugi suur, kuid igakuised energiakulud väiksed. „Minu jaoks kujuneb tänu päikesepaneelidele elektri hinnaks 1,7 senti kilovati eest, selles summas on ka juba võrgutasu sees. Õhupumba kasutegur on neli või viis ehk üks kilovatt elektrit toodab neli kuni viis kilovatti soojaenergiat. Maaküttel on see väiksem, jääb kolme ja nelja vahel, meil on 3,8. Kui päikesepaneelide toodetud elektrist enda kasutusest midagi ka üle jääb, saadan selle üldisesse võrku ja see makstakse mulle börsihinnaga kinni. Lisaks maksab riik taastuvenergia toetusi. Kui väga kõvasti toota, siis ei maksagi elektri eest praktiliselt midagi. Kui suvel on mul kõik arved miinusmärgiga, siis talvel tõesti plussiga, sest päikest on vähem. Aga summa summarum aasta peale maksab kilovatt elektrit minu jaoks 1,6–1,7 senti.“

SAAREMAAL Juba kaheksa aasta eest, kui Kroonika külastas Raivo Heina tema talus Saaremaal, olid tal põllule paigutatud päikesepaneelid.

TALU Marilin ja Raivo Heina talu Saaremaal.

↓ VAADE hobimajale, mis ülalt õhust lähendes meenutab helikopterit.

↑ HOBIMAJA Raivo Hein oma hobimajas, kuhu mahub tema helikopter ning kuhu on ta sisustanud ka kontori ja jõusaali.

← VILLA MARIHEIN Marilin ja Raivo Heina uus kodu Tallinna külje all.

↑ MAAKÜTTEL Aivar Riisalu otsustas oma maaküttel eramus elektri tarbimisel üle minna universaalteenusele.

KAVATSEB PAIGALDADA PÄIKESEPANEELID

Laulja KOIT TOOME (43), kes elab perega eramus Tabasalus, saab kodu soojaks maaküttega.

„Kõigepealt oli majas õhk-vesi-süsteem, kuid läksin maaküttele üle ja see on olnud tõesti parem ja soodsam,“ ütleb Koit ja lisab, et ka tema jaoks oli läinud kütteperioodil üks külmakuudest täiesti šokeeriv ning ta muutis oma börsielektripaketi fikseerituks.

„Kas kütte- ja elektriarved lähevad kõvasti suuremaks, võrreldes eelmise aastaga, on veel vara öelda, sest tulev talv on alles ees,“ ei kipu Koit rutakaid prognoose tegema. Ühes on ta aga kindel – lähitulevikus paneb tema oma majale päikesepaneelid.

Kõige lihtsam nipp energia säästmiseks on Koidu arvates kõigi jaoks universaalne: „Kasutame nii maja sees kui ka hoovi valgustamiseks ainult LED-pirne.“

→ PÄIKESEPANEELIDE OOTEL

Koit Toome lubab peagi paigaldada oma majale päikesepaneelid.

TEGI ELEKTRITURUL KATSEID

Poliitikust ärimees AIVAR RIISALU (61) tegi elektriturul katseid ja tulemuste põhjal otsustas üle minna universaalteenusele.

„Ma ei usu börsi stabiliseerimisse mõistlikul kujul. Ma lihtsalt ei usu sellesse,“ ütleb Riisalu. „Kes omal ajal otsustasid spekuleerima hakata, hindasid ära ei fikseerinud ja jäid börsile, nendel on täna ikkagi mõistlik võtta universaalteenuse pakett.“

Aivar Riisalul on kaks elektrilepingut ja tema mõlemad majapidamised on suhteliselt sarnase tarbimisega.

„Tegin katse – jätsin ühe elamise fikseerituks ja teise börsile,“ räägib Riisalu. „Nende hinnavahe on olnud selline, et börsileping on aasta keskmisena täpselt poole suurem, kuigi tarbimised on enam-vähem võrdsed. Möödunud kuu arve oli erinevates majades nii, et börsipaketi arve oli 300 eurot ja fikseeritud 220 eurot. Viimane on läbi aasta sama. Mul on mõlemas majapidamises maaküte, mis küll baseerub elektril, kuid maakütteseade lihtsalt võimendab elektri kasutust tänu maa soojusele. Tegemist on siiski elektrist vägagi sõltuva kütteliigiga, kuid maaküte on hetkel kõige mõistlikum kütteliik, sest nagunii lähevad hinnad üles ka igasugusel õlil, pelletil ja puudel. Maaküte on selles mõttes efektiivne, et elektrikulu nii ülearu suur ei ole. Kui radiaatoritega kütta, siis oleks täitsa kutu.“

Aivar Riisalu vahetas börsihinnaga elektripaketi universaalteenuse vastu. „Muud alternatiivi väga ei ole,“ ütleb ta. „Energiamajanduses sellel talvel midagi paremaks ei lähe. Euroopas saab sel talvel ilmselt palju nalja. Ukraina müüs ju Euroopale elektrit, aga Ukraina taristu on praegu rivist väljas. Zaporižžja tuumaelektrijaama võtsid venelased üle. Arvan, et nad tahavad teha kõike muud peale Euroopasse elektri müümise.“

AITAB PUUPLIIT JA VANAD VARUD

Endise välisministri KRISTIINA OJULANDI (55) Vahemere stiilis roosa villa Ihasalus on veidi üle kümne aasta vana ning kokkuhoid pole tema sõnul sellise suure majapidamise puhul mitte viimase aasta jututeema, vaid olnud aktuaalne läbi aastate. Juba elamut planeerides pidas Kristiina elukaaslane, ettevõtja Raimo Kägu silmas, et majas oleks kindlasti puupliit.

„Kägu oli ettenägelik. Ütles, et näeme oma elus mitmesuguseid aegu ja puupliit peab majas olema. Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, nimetas ta seda Putini-pliidiks. Kui aeg karmimaks kisub, saan sellel süüa teha. Olen pliiti mõnel korral proovinud – töötab hästi ja toit sellel on väga maitsev,“ räägib Kristina.

Energiakriisi valguses majapidamisest rääkides rõhutab Kristiina kaht tarkust. Esiteks kiidab ta oma kodust kasvatust, mille ta on emaltisalt saanud. Kristiina vanematel olid alati kuuris mitme aasta talvepuud ja nii on ka Kristiinal mitmeks aastaks küttepuud varutud. Teiseks oli Kristiinal ettenägelikkust sõlmida omal ajal fikseeritud elektripakett, mis pole lasknud kuludel üle pea kasvada.

„Kui neid kaht päästerõngast – varutud talvepuid ja pelleteid – ning varasemalt fikseeritud hinnaga energiapaketti ei oleks, räägiksin hetkel hoopis teist juttu,“ ütleb ta. Kristiina võrdles just käesoleva aasta oktoobri ning möödunud sügise küttearved ja märkas, et pelletite hind on tõusnud koguni kolm korda.

„Suur maja on pelletiküttel, aga kuidagi läks sedasi, et enne kõige suuremat hinnarallit jõudsin veel pelleteid varuda. Üks tonn maksis varemalt 180 eurot, täna on tonni hind 570 eurot. Kolme nädala peale ku-

„PUUPLIIT PEAB MAJAS

KRISTIINA OJULAND

← ENDISE VÄLISMINISTRI

Kristiina Ojulandi majapidamine Ihasalus.

lub tonn pelleteid, aga kõrge hinnaga ei ole ma veel õnneks olnud neid sunnitud ostma. Loodan, et mingi aja jooksul toimub hindades ka teatud normaliseerumine,“ arutleb Kristiina. Ta on tänulik, et mereäärne kivimaja on hästi ja soojakindlalt ehitatud. „Aknad on siin suured, aga õnneks tuul nii hull ei ole. Kui just miinuskraadid on ja tuul puhub põhjast, idast või kirdest, siis ta ikka mõjutab ja jahutab maja, aga seni olen saanud tunda päris head soojapidavust.“

Koduses majapidamises on Kristiina teinud mõistlikke korrektiive, näiteks lamp põleb vaid toas, kus on ta ise.

„Kui minult küsida, kas oskasin ette tajuda kriise, mis maailma tabavad, siis ütlen ausalt, et minul seda taju ei olnud. Kuulun kogu selle massi hulka, kes... ma ei kasuta sõna šokeeriv, ent tunnistan, et mulle on keerukas mõista, kuidas see maailm, milles oleme alati elanud, silme eest kaob ja kaob. Kui hetkeks tulla tagasi argiste teemade juurde, siis olen lubanud endale siiski üht luksuslikumat olekut – ma ei ole loobunud õuevalgustusest. Ihasalu tänavad on külas valgustatud, aga oma hoovi hoian ma energiakriisi ja tänavavalgustuse kiuste valgustatuna. Eriti pimedal ajal on see oluline, et meeleolu ei muutuks kurvameelseks,“ ütleb Kristiina.

OLEMA!“

MAAKÜTTEST VAIMUSTUSES

Skulptor TAUNO KANGRO (56) kiidab maaküttesüsteemi ning peab seda üheks oma parimaks investeeringuks.

Taunole kuuluv Laitse Graniitvilla, kus toimuvad paljud pidulikud üritused ja kontserdid, on tema enda sõnul kaks tuhat ruutmeetrit suur ning otse loomulikult pole sellise ruumi kütmine odav. „Õnneks on villas maaküte, ilma selleta poleks võimalik,“ selgitab ta.

„Maaküte on väga asjalik, 5,5 kilomeetrit trassi ja 8,8 tonni piiritust jookseb, ja maja on soe nagu pott!“

Tauno sõnul ehitati varem maju ja sealhulgas ka tema villa teistmoodi, kui seda praegu tehakse: graniitmüür, 10 sentimeetri laiune õhuvahe ja uuesti graniitmüür. „Tulemus on hästi soe maja. Käin siin lühikestes pükstes ja paljajalu talv läbi.“

Skulptor kinnitab, et üleüldine hinnatõus on puudutanud ka teda. „Kui vanasti oli villa elektriarve 2000 eurot, siis nüüd oli 4000 eurot. Ebameeldiv muidugi, kuid ma ei taha pessimist olla. Kui majas on piisavalt üritusi, siis elab üle. Tuleb vaid tööd teha ja tegutseda, ei tasu nuriseda.“ Ta on rahul, et villa on juba novembri keskpaigast aastavahetuseni ära broneeritud mitmesugusteks ilusateks sündmusteks.

Tauno ateljee Tallinna vanalinnas on samuti mahukas ruum –400 ruutmeetrit. Seal kütab ta gaasiga, kuid ütleb, et summad pole villa numbritega võrreldavad: „Seal pole numbrid tuhandetes, ikka sadades. Ja maja on samuti väga soe, ka seal saab talvel õhukeselt riides olla.“

Skulptor ütleb, et energia kallinemine on pannud ka teda säästma ning muutma oma eluviise. Näiteks kasutab ta ainult LED-pirne ja kustutab enda järel alati tule. „Lisaks ei ole mul elektrisaun, vaid kütan seda kuumaks puudega. Kui tahad, siis saab kokku hoida küll, tuleb vaid oma tarbimine kriitilise pilguga üle vaadata.“

↑ PALJAJALU Taunole meeldib ka talvel olla oma valdustes õhukeselt riides.

↓ GARNIITVILLA, kus on ligi 2000 ruutmeetrit pinda, on Tauno sõnul "soe nagu pott" tänu soodsale maaküttele.

„MAJA ON SOE

POTT!“

TÖÖTASIN AASTAID

KELLA VIIEST HOMMIKUL

Ligi kakskümmend aastat kinnisvaraäris tegutsenud Eve Kaunis ehitas oma karjääri üles nullist. Rakverest tulnuna ei tundnud ta pealinna ega inimesi, kuid tänu visale tööle ja rangele distsipliinile sai temast Eesti tippmaakler.

Eve Kaunis tõttab intervjuule oma firma uhkest kontorist Rotermannis. Aastaid on teda tuntud kui kinnisvarabüroo Uus Maa maaklerit, kelle foto rippus alati firma töötajate edutahvlil. Tihti just number ühe all. Kohtudes silmast silma, räägib ta oma lugu nii sütitavalt, justkui esineks täissaalile suurelt lavalt. Ka koolitajana saadaks teda kindlasti edu.

„Tead, kunagi kartsin esineda, kuid mõtestasin esinemise enda jaoks ümber, läksin lavale ühe sooviga – aidata inimesi, anda neile teadmisi,“ räägib Eve. „Pärast seda hirm kadus. Oluline on, kas sa tegutsed ego tõstmise nimel või tahad teisi aidata. Ka kinnisvaras kehtib sama reegel: aita inimesi siira südamega ja edu ei jää mägede taha!“

Kuidas sa sattusid kinnisvaraärisse?

Igaühel on oma tee. Minu oma algas Pärnus, ehkki ise olen pärit Rakverest. Kolisin kodulinnast Pärnusse ja avasin seal koos elukaaslasega autorendifirma. Alustasime äriga, teadmata sellest midagi. Hoolimata meie pingutustest tunnistasime iseendale kaks aastat hiljem, et autorendifirma ei toimi meil üldse. (Naerab.) Siis vaatasime, kes on meie tutvusringkonnast kõige edukamad. Selleks osutus üks abielupaar Tallinnast: mõlemad, nii mees kui naine, olid kinnisvaramaaklerid. Kui sain aru, et maaklerid on edukad, otsustasin kohe – minust saab kinnisvaramaakler. Kõik! Nii minu kinnisvarateekond alguse saigi.

Missugused olid sinu esimesed sammud?

Avasin ajalehe ja seal oli kuulutus: Pärnu Uus Maa otsib maaklereid. Kandideerisin kohe ja mind võeti tööle. Miks ma osutusin valituks? Ilmselt seetõttu, et olin oma otsuses kindel. Ausalt öeldes oli Pärnu linna tundmine siiski vähene ja tutvusringkondki ei olnud suur. Hakkasin ennast selles äris läbi närima ja suhteid üles töötama.

Peab ütlema, et see oli ütlemata huvitav protsess. Vähe sellest, et ma ei tundnud hästi linna, ma ei osanud ka vene

keelt, mis on selles äris vägagi vajalik. Kui mulle helistas mõni klient veel autorendifirma ajal ja küsis midagi vene keeles, jooksin täiesti kokku. Ma ei osanud isegi numbreid öelda.

Kuna kinnisvaras on vaja vene keelt osata, siis võtsin eesti-vene ja vene-eesti kinnisvarasõnastiku ning õppisin alates A-tähest sõnu pähe. Muud varianti ei olnud.

Mis tõi sind Tallinna?

Paljud minu sammud on seotud isikliku elu muutustega ja nii läks ka seekord. Kolisin Tallinna, kus tuli jälle kõike puhtalt lehelt alustada. Ma isegi ei teadnud, kus asub Kaupmehe tänav ja mul oli raskusi selle ülesotsimisega. Ma ei orienteerunud üldse, isegi kaardiga. (Naerab.) Hakkasin töötama Uus Maa kesklinna osakonnas nii üüri kui müügi

KUI OLED EDUKAS.“

peal. Siin oli mul sama vähe kontakte nagu Pärnus alustades. Hakkasin kontakte üles ehitama ja linna tundma õppima. Tegin meeletult tööd, rügasin hommikust õhtuni ja vaatasin, kuidas kolleegid töötavad – mida teevad kõige edukamad maaklerid. Seadsin endale sihiks olla professionaalses mõttes veel parem kui nemad. Panin tähele, et mitte kõik maaklerid ei tule tööle täpselt kell üheksa hommikul, ja kuna tol ajal hakkas tekkima kinnisvarabuum ning kinnisvara müüs ennast põhimõtteliselt ise, siis paljud võtsid tööd rahulikus tempos. Usun, et kunagi ei tasu ennast lõdvaks lasta, ka siis kui oled edukas. Vastasel juhul on edu lühiajaline.

Tekst: NATALY KOPPEL Fotod: HELIS MAHMASTOL, KERSTI NIGLAS, ERAKOGU

„KUNAGI EI TASU ENNAST LÕDVAKS LASTA, KA SIIS

PAARKÜMMEND

AASTAT maaklerina tegutsenud Eve Kaunis usub, et edu tagavad kindel eesmärk, distsipliin ja inimeste aitamine. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda valis ta 2008. aastal aasta maakleriks.

Millest algas sinu töödistsipliin?

Tõusin vara ja kella üheksaks vaatasin üle kõik uued kuulutused tavakasutajatelt. Kell üheksa hakkasin helistama. Kui olin esimese ringi objektidel ära käinud, hakkasin kella kahe-kolme ajal uutele klientidele helistama. Mul oli kogu aeg teadmine, et pean olema esimene, kes helistab. Kui helistada kahekümnenda maaklerina, siis inimene on juba väsinud ega taha ühestki maaklerist midagi kuulda. Tegin õhtul kella 21-22ni reaalselt tööd – fulltime! Panustasin tõesti meeletult. Hilisematel aastatel täpselt samamoodi. Hommikul kella viiest seitsmeni vastasin meilidele. Muide, sama tegi ka Margit Sild (praegune Uus Maa Kadrioru büroo juht – toim.). Teadsin, et võin talle sellel kellaajal helistada või kirjutada, kui oli vaja konsulteerida. Suhtlesime väga sageli varahommikuti.

Kuidas sa suutsid ennast kell viis voodist püsti ajada? See ei olnud mulle raske, sest see ei ole minu jaoks lihtsalt töö, see on minu kirg, elustiil. Praegu ärkan ka hommikuti kell kuus või pool seitse. Tahan kohe varahommikul vastata sisse tulnud meilidele ja ära teha muud kiireloomulised tööasjad. Tunnistan, et minu nõrk koht on aja planeerimine ning töötan selle kallal siiamaani. Samas, minu jaoks ei ole raske olla pidevalt tööhoos, kuna armastan seda, mida teen.

Väljastpoolt vaadates võib tunduda, et maakleritöö on imelihtne, lendled objektilt objektile ja ajad kühvliga raha kokku. Tegelikult see nii ei ole. See on meeletu töö, mis selle taga seisab, ja tulemus sõltub vaid sinust endast.

Kas sul ei ole vahepeal nõrkusehetke – laseks endal ikkagi kauem magada?

Ei, ei ole. Kui mul on tööpäev, siis keskendun vaid tööle. Ma

ei suuda kaua magada, kui tean, et on vaja tööasju teha. Aju protsessib nii kaua, kuni vajalik töö on tehtud, enne rahu ei saa. Aga kui puhkan, siis täiega ja võin magada ka lõunani. Räägi lähemalt oma tööpäeva korraldusest.

„TEGIN ÕHTUL KELLA

21-22NI REAALSELT TÖÖD – FULLTIME!“

Tõusen vara ja esimese asjana joon toasooja vett. See annab kehale märguande: on aeg ärgata ja toimetama hakata. Edasi istun arvuti taha ja vastan meilidele. Kaheksa paiku äratan pere ja siis on hommikusöögi aeg – hetk, mil olla perega. Poja viib lasteaeda tavaliselt elukaaslane, mind ootavad ees objektid, kontor, kohtumised ja notarid. Mis kell tööpäev lõpeb, sellist reeglit mul pole, see võib lõppeda kell seitse või ka üheksa õhtul.

Arvatakse, et maakler saab ka keset päeva spaasse minna...

Minu südametunnistus seda ei luba. Distsipliin on mul täpselt paigas. Mäletan aastat 2009, maikuud. See on mul selgelt meeles, kuna minu käive langes ja tekkis tõeline äng. Mul tekkis hirm – issand, mis edasi saab! Siis hakkasin oma töötegemisi analüüsima, mida ma teen valesti, et minu käibenumbrid pole nii suured kui varem. Analüüsisin enda tegevusi. Võtsin stopperi ja hakkasin oma tööaega mõõtma ja täitma tabelit. Näiteks kui ma istusin arvuti taha ja vasta-

KALLI PEREGA Eve koos oma seitsmeaastase poja Robin Sebastiani ja ettevõtjast elukaaslase Toomas Väliga.

ROHKEM ON SOODSAM

Ostes kaks või rohkem kampaaniatoodet, saad need vähemalt 25% soodsamalt.

Kombineeri erinevaid tooteid!

Vähemalt 2 toote ostmisel* -33%

Vähemalt 2 toote ostmisel* -50%

TOIDULISAND

Vitamiin C prolongeeritud tabletid 1000 mg 60 tk

8,70 €

(Vähemalt 2 toote ostmisel)

* Kampaaniahind kehtib kliendikaardiga

TOIDULISAND

Provisor viinamarjaseemneõliga vitamiin D3 4000 IU 90 kapslit

10,20 €

(Vähemalt 2 toote ostmisel)

vähemalt kahe kampaaniatoote ostmisel kuni 30.11.2022

Kõik kampaaniatooted leiad apotheka.ee

Tootevalik ja täpne allahindlusprotsent võib apteegiti erineda.

sin meilidele, siis see oli tööaeg. Kui tõusin, et võtta kohvi või kolleeg tuli midagi küsima, panin stopperi seisma. Hakkasin taas meilidele vastama või läksin objektidele – stopper käima. Ja siis ma nägin, et teen päevas vaid kuus tundi tööd. Selle kuue tunniga ma ei tee neid käibeid, mida tahan. Suurendasin puhast tööaega üheksale tunnile päevas ja käibed tõusid. Pärast seda pole mul enam paanikat olnud – tean, et kõik sõltub mahust, kui palju sa reaalselt tööd teed. Väga oluline on ka kohanemisvõime, sest kõik on alati muutumises – turg muutub, inimesed muutuvad.

Missugused on sinu nipid keskendumiseks?

Mul on ülihea ümberlülitumisvõime. Mul ei ole nii, et teen natuke siit ja natuke sealt. See on rööprähklemine, seda ma ei tee. Nii ei jõua midagi tehtud. Kui ma teen tööd, siis annan endast sada protsenti ja kasutan ära iga minutit. Näiteks ka autoga sõites teen töökõnesid. Ma ei raiska oma

„MINU KÄIVE LANGES JA

TEKKIS TÕELINE ÄNG.“

tööaega. Ma ei keri uudislinti ega istu sotsiaalmeedias: töö ajal teen ainult tööd. See harjumus tuleb endale teadlikult sisse harjutada, sest muidu oled perega koos, istud õhtusöögilauas, aga endal käib peas pinev mõttetöö. Lõpuks pole sa siin ega seal. Sa ei ole kohal. Kohalolek on väga oluline, inimesed peaks seda rohkem teadvustama.

Missugused on olnud kõige raskemad hetked? Oled sa patja nutnud?

Ei, päris patja nutnud ma pole. Minu jaoks on tagasiside edasiviiv jõud – õpin sellest. Inimeste soovid ja vajadused on ju erinevad. Emotsionaalseid hetki tuleb töös ikka ette –tegutsen ju alal, kus on reeglina tegu armastusega loodud kodudega. Rasked hetked on minu jaoks olnud seotud erinevate lugudega. Näiteks selle aasta alguses aitasin müüa ühe vanaproua korterit, kus ta oli elanud terve elu, ta ei tahtnud sellest tegelikult loobuda. Ta sai teada, et on raskelt vähihaige. Kuna tema kaks poega elasid Venemaal, siis ta otsustas kodu müüa ja Venemaale nende juurde kolida. Kui jõudsime tehinguni ja korteri üleandmiseni, siis korteris nutsid nii tema, mina kui ostja. Selle loo juures oli kurb ka see, et proua kandis kogu raha Venemaale Sberbanka nädal enne, kui algas sõda Ukrainas. Pole selge, kuidas ja kas ta sai seda raha kasutada. Sel õhtul, kui tulin koju, olin täiesti katki. Erinevaid lugusid on palju, kõik ainulaadsed, aga mõned neist lugudest lähevad ikka väga hinge.

Kuidas suutsid pea kakskümmend aastat olla Uus Maa kõige edukamaid tegijaid?

Kui alustasin seda teed, siis otsustasin – minust saab parim maakler! Kui sa armastad oma tööd, pühendud sellele, oled professionaalne, hea suhtleja ja soovid inimesi aidata, siis edu ei jää tulemata. Suur osa õnnestumisest tuli ka heast koostööst kolleegidega. Ma ei vaata teisi maaklereid kui konkurente, vaid kui kolleege – koostööd tehes võidavad kindlasti kliendid ja ka iga maakler jõuab oma isiklikule eesmärgile lähemale.

Kas see pole pingeline olla kogu aeg number üks? Mul oli see pinge 10–15 aastat tagasi, kui tahtsin olla number üks, see oli üks minu eesmärke. Praegu tean, kes ma olen, miks ja mida ma teen ning milleks ma olen võimeline. Ma tean ja julgen tunnistada oma nõrku külgi ning töötan

UUS BÜROO Eve Kaunis oma uue kinnisvarabüroo ELUM kontoris Rotermanni kvartalis Tallinnas.

EVE SEITSE PÕHITÕDE, MIS VIIVAD EDUNI

• Motivatsioon peab tulema enda seest, väljastpoolt tulnud „tõuge“ on lühiajaline.

• Sea endale kindlad eesmärgid ja strateegia – väikeste sammudega jõuad suurte tulemusteni.

• Alusta päeva vara ja lahenda kõigepealt keerulised juhtumid.

• Töö ajal tee ainult tööd ja keskendu ühele ülesandele korraga.

• Keskendumine ainult rahale ei toimi, sul peab olema lihtne soov aidata inimesi, siis tulevad ka käibed.

• Kui armastad oma tööd, oled professionaalne, töökas ja aktiivne, siis ei jää edu tulemata.

• Ole tänulik iga kliendi, iga kogemuse eest.

J.Sütiste tee 30A, Tallinn tel.5856 9595

Broneeri aeg internetis www.hammas.ee või kirjuta meile info@hammas.ee

Oleme haigekassa lepingupartner, meie juures saad kasutada täiskasvanute hambaravihüvitist kui ka pensionäride proteesihüvitist.

Laste hambaravi eest meie kliinikus tasub haigekassa. Tegevusluba nr. LO4411

•HAMBARAVI

•LASTE HAMBARAVI

•JUURERAVI

MIKROSKOOBIGA

•KIRURGIA

•IMPLANTATSIOON

•PROTEESIMINE

•3D RÖNTGEN

•HAMBARAVI

ÜLDNARKOOSIS

JA SEDATSIOONIS

NII LASTELE KUI KA

TÄISKASVANUTELE

• ZOOM VALGENDUS

KADRIORU PARGIS Eve elab koos poeg Robin Sebastiani ja elukaaslase Toomas Väliga Pirital – meri peab olema tema läheduses.

selle nimel, et muuta need minu tugevusteks. Mul ei ole enam vajadust olla igapäevaselt püünel. Kõige suuremaks komplimendiks on, kui minu kliendid mind oma sõpradele ja tuttavatele soovitavad. Olen selle eest väga tänulik.

Olid Uus Maa esindusnägu. Miks lahkusid nii edukast firmast?

Inimene peab olema muutumises. Kuna toimetasin Uus Maa kaubamärgi all 19 aastat, siis mina ja partnerid tundsime, et vajame muutust enda ellu. Olen ülimalt tänulik Uus Maale, omanikele ja kõikidele kolleegidele, oleme koos üle elanud tohutult ägedaid aegu. Uus Maa on mul alati südames, kuid tundsin, et tahan ka uusi väljakutseid. Elum Kinnisvara, mille asutasime koos partneritega, saab detsembris aastaseks.

„VÕTSIN STOPPERI JA

HAKKASIN OMA TÖÖAEGA MÕÕTMA.“

Kas oled investeerinud kinnisvarasse?

Olen küll. Olen aastate jooksul ka endale mõned kinnisvaraobjektid soetanud. Kui vaadata seda ärisektorit väljastpoolt, siis inimesed mõtlevad tihti, et 100 000, 200 000 –issand, kui suured summad! Aga kui selles valdkonnas tegutsed, siis näed suuri summasid lihtsalt numbritena.

Oled aidanud tuhandetel inimestel leida oma kodu. Kus sa ise elad?

Elame perega Pirital korteris, mändide keskel ja mere lähedal. Elukeskkond peab toetama, vajadusel tasakaalustama sinu igapäeva tegevust. Kui sa rügad päevad läbi tööd teha ja ainult suhtled-suhtled, siis õhtul peab olema hea koht, kus perega koos olemist nautida, ennast maandada ja laadida. Mere lähedus on mulle väga oluline. Meie kodu peab olema kindlasti vee läheduses, pean sõitma igapäevaselt merest mööda või jalutama mere ääres – see on must! Minu ja Toomase (ettevõtja Toomas Väli – toim.) isad on pärit Saaremaalt, meie juured on seal. Seetõttu, tugeva sisemise kutse ajel olen mõnda aega otsinud ka suvekodu Saaremaale. Ja lõpuks leidsin selle. Eelmise aasta suvel läksime perega saarele spaasse ja ütlesin oma elukaaslasele: tead, üks maja hullult tõmbab mind. Vaatasin kuulutust veel kord ja ütlesin: peame seda nägema! Kõik sujus nii hästi, saime maja kohe üle vaadata ja selle ka meie perele osta. Armusin sellesse majja kohe, see oli suur äratundmisrõõm. Tegemist on ühe toreda palkmajaga Mändjala liivaranna lähedal. See on imeliselt toreda auraga koht. Maja ümber jalutavad tihti kitsed, punahirved, põdrad. Olen õppinud kuulama oma südame häält – kui süda sind kusagile juhatab ja sa tunned sees tõelist rõõmu, siis oled õigel teel.

Kui tihti sa sinna jõuad?

Oleme seal igal vabal nädalavahetusel. Minu jaoks ei ole tee sinna liiga pikk. Autosõidu ajal teen viimased töökõned ning kohale jõudes lülitan ennast puhkuselainele. Iga kord, kui me sinna perega jõuame, mu süda rõõmustab. Paitan puid, tänan koha vaimu, et saan olla selle koha hoidja. Ma ei kasuta sõna omanik, sest kuidas ma saan omada maad ja loodust selle sügavamas tähenduses? Sa oled teatud perioodi jooksul selle koha hoidja ja pead tegema seda parimal vii-

ÄRA PROOVI, VAID TEE!

„Ma kunagi ei tee asju nii, et proovin,“ avaldab Eve oma viisi, kuidas ta läheneb uutele väljakutsetele. „Kui ma midagi teen, siis annan endast sada protsenti. Kui inimene võtab vastu otsuse, kuhu suunas liikuda, siis asjad hakkavad toimima ning aju on keskendunud ainult lahenduste leidmisele. Kui sa lähed vaid proovima, siis näed üksnes takistusi ning motivatsioon langeb.“

sil – loodusega täielikus kooskõlas, kõigile ja kõigele heaolu luues. Kui sa hoiad loodust, siis loodus hoiab sind. Soovin, et igaühel oleks selline koht, kus ta saaks olla ja luua.

Kuidas sa puhkad, lõõgastud?

Naudin perega koosolemist, see laeb. Lisaks tegelen hästi palju vaimsete praktikate ja heliteraapiaga. Mul on maal gongid ja helikausid, millel mängin. Samuti loen ja õpin seal. Töötan pidevalt oma vaimse poole arendamise kallal. Samuti käin sõprade ja oma õpetajaga väereisidel üle maailma. Elu peab olema tasakaalus. Elu ei ole ainult töö tegemine, sellest sain aru alles viimaste aastate jooksul... Nüüdseks olen õppinud ka puhkama.

„MERE LÄHEDUS ON MULLE VÄGA OLULINE.“

TALLINNA LAHEL Eve jahiga seilamas.

ootab juba hommikul kohvile ja pudrule, lõunasöögile ning muidugi maiustama ja veinitama mõnusa muusika saatel!

Imelise vaatega hubane kohvituba on avatud

E–R 9–21, L 11–21 ja P kokkuleppel

Lõunapakkumised 11.30-14.00

Tellimused ja catering:

manoly@manoly.ee

HOROSKOOP edu

Edu saavutamiseks tuleb teha tööd, kuid olulised on seejuures samuti loomuomadused, nagu ka õnn ja saatus. See, millises tähtkujus on inimene sündinud, võib veidi ette määrata, kuidas edeneb tema karjäär – on ta loodud olema juht, meeskonnamängija või spetsialist. Inimese sünnikuupäev võib viidata sellelegi, milline on tema suhtumine rahaasjadesse ja kas tal on selles õnne. Uuri, kuidas läheb Sinu tähtkujul uuel aastal!

RAHA • KARJÄÄR • ÕNN

JÄÄR

21. MÄRTS – 20. APRILL

Püsimatu loomuse tõttu hakkab Jääral alati kergesti igav. Õnneks on planeedid sellega arvestanud, et Jäära tegevuses hoidmiseks on vaja muutusterohket aastat. Uuendusi võib oodata lausa iseenda sisemuses. Oluline on, et Jäär päriselt mõistaks, miks miski tema elus muutub. Jäär vastutab oma rahakotiga eesseisvate uuenduste õnnestumise eest. Nii mõnigi neist võib kogutud varanduse hoobilt väiksemaks teha, kuid sellest ei tasu pead norgu lasta. Võid kindel olla, et iga kulutus on hiljem oma hinda väärt. Tänu uuele lähenemisele värskendab Jäär ka oma tööalaseid valikuid. See annab tugeva tõuke karjäärile, mida sisimas juba ammu oodanud oled. Eks elus on ikka nii, et kui üks asi muutub, hakkab muutuma ka kõik selle ümber. Praegu on võti Jääras eneses.

Kannatamatu Jäär peab ka suhtes püsimiseks pingutama. Mida kauem on suhe kestnud, seda rohkem pead ise vaeva nägema, et olukord kodus liiga üksluiseks ei jääks. Tasub ka meeles pidada, et minevikul on komme meid üles otsida. On aeg ära rääkida saladused, mis võivad tulevikku mõjutada.

Jaan Tätte (24.03.1964)

Jaagup Kreem (28.03.1973)

Ita Ever (01.04.1931)

Hanno Pevkur (02.04.1977)

Jaan Rekkor (03.04.1958)

Heidy Tamme (05.04.1943)

Henrik Kalmet (19.04.1986)

SÕNN

21. APRILL – 20. MAI

Sõnn armastab jäägitult kodu. Ideaalses maailmas istuks ta päevade kaupa oma kindluses ja järgiks täpselt enda graafikut. Paraku pole see võimalik ning planeedid teevad pidevalt kõik selleks, et Sõnn ei hakkaks ennast liiga mugavalt tundma. Esialgu tundub iga muutus talle halb, kuid eelkõige tähendab see arengut. Tänu oma tahtejõule on Sõnnil rahaga alati paremini, kui ta endale tunnistada lubab. Ta võiks endale lubada kõike, mis hinge õnnelikuks teeks, kuid tark Sõnn teab, et varandust nii väga kauaks jaguda ei saa. Sellest olenemata pea meeles, et raha vajab tuulutamist ja sa ise ka mõningast hellitamist.

Karjääri märksõnadeks on positiivsus, kannatlikkus ja põhjalikkus. Kannatllikkusega Sõnnil küll raskusi pole, kuid ülejäänud kahega peab ta veidi vaeva nägema. Sealjuures pea meeles, et kõigel on oma ajaline piir. Kasuta oma vankumatut sihikindlust! Teistele ei pruugi Sõnni romantilised valikud alati meeltmööda olla, kuid enamasti ei tee nad sellest väljagi. Lähedastel ei tasu oma pead vaevata, Sõnni juba ei muuda.

Tiit Pruuli (28.04.1965)

Kersti Tombak (30.04.1977)

Kaspar Taimsoo (30.04.1987)

Rasmus Mägi (04.05.1992)

Gerd Kanter (06.05.1979)

Margit Kilumets (15.05.1964)

Indrek Treufeldt (16.05.1969)

Ott Lepland (17.05.1987)

Priit Võigemast (18.04.1980)

Maria Avdjuško (09.05.1968)

Sandra Uusberg (24.04.1986)

Valter Soosalu (23.04.1992)

Rauno Volmar

Madis Veltman

Rasmus Mägi

Timo Hartikainen

Kiur Kaasik

Priit Simson

Koostöös Tähe Raamatupidamisbürooga jääb Teie ülesandeks vaid algdokumentide kokku kogumine ja ülejäänu eest hoolitseme juba meie.

Oleme raamatupidamisettevõte, kes keskendub nii väikeste kui keskmiste ettevõtjate äri arendamisele ja eesmärkide täitmisele pakkudes raamatupidamist teenusena.

10 PÕHJUST, MIKS VALIDA TÄHE RAAMATUPIDAMISBÜROO

Usaldusväärsus – võite olla kindlad, et Teie raamatupidamisarvestus vastab seadustele, on korrektne ja

Kliendile orienteeritud – seadused ja kliendi soovid on meie töö aluseks. Töö käigus lähtume just kliendi konkreetsetest vajadustest ning lähtuvalt sellest loome igale kliendile just neile sobiva lahenduse kõige paremaks informatsiooni vahendamiseks.

Kättesaadavus – meie kontor on avatud igal tööpäeval kell 8.30–16.30, mis tagab Teile alati ligipääsetavuse oma dokumentidele ning võimaluse suhelda raamatupidajaga.

Ekspertnõuanded – tasuta saab nõu küsida raamatupidamis- ja ettevõtlusalastel teemadel.

Õigeaegsus – vajalike andmete edastamise järel võite olla kindlad, et Teie ettevõtte aruanded saavad tähtaegselt koostatud ja esitatud.

Kokkuhoid – Teil puuduvad kulutused raamatupidaja töövahenditele ja -koolitustele.

Ratsionaalsus – maksate ainult selle eest, kui palju on tehtud tööd Teie dokumentidega.

Professionaalsus

Täpsus – midagi ei jää märkamata, raamatupidamine on alati korras!

Sõbralik teenindus – lahked ja positiivsed raamatupidajad on büroos igal tööpäeval. www.raamatupidamisbyroo.ee

Sepo

(30.05.1971)

VÄHK

21. JUUNI – 22. JUULI

Oma pigem tagasihoidliku loomu tõttu otsib

Vähk alati lohutust rutiinist ja rahulikust keskkonnast. Paraku on aga nii, et mida vähem oma tavapäraste asjadega tegeleme, seda suurem on tõenäosus kõrgemale liikuda. Just seetõttu ei tohi olla nördinud, kui elu uusi väljakutseid esitab. Seiklustes mõistad, mis tegelikult oluline on. Vähil on küll vähe reegleid, kuid need on vankumatud. Eriti kui asi puudutab raha. Rahaga kohe kindlasti nalja ei tehta. Kui kellelgi õnnestub meelitada Vähki oma põhimõtetest taganema, siis kulub kõvasti aega, enne kui ta taastuda suudab. Et rahaline seis püsima jääks, hoia aasta alguses rahakoti rauad koos.

Karjääris saab Vähk astuda samme täpselt nagu ise soovib. Mida vähem uuega kaasa lähed, seda kindlamalt ennast tunda võid. Vaid iseennast usaldades saavutad tööl selle selguse ja stabiilsuse, mida hing nii väga igatseb. Vaikse iseloomu tõttu satub Vähk tihti suhetesse, kus kaaslane temast justkui teerulliga üle sõidab. Ometi pead suutma ennast kehtestada, et sind kui võrdset vaadataks. Muidugi tekib kodus pingeid, kuid sellest ei tohi lihtsalt välja teha.

Saara Nüganen (18.06.1992)

KAKSIKUD

21. MAI – 20. JUUNI

Nagu nimigi ütleb, käib Kaksikute elus kõik paaris. Nii on ka aasta kahe näoga – raskele ajale järgneb tõeliste naudingute periood. Kui aasta esimeses pooles oma heaolule tähelepanu pöörad, siis hiljem hakkavad probleemid ise lahenema. Raha on Kaksiku tõeline sõber, sest talle meeldib kord külluses voolata ja kord lootusetult kadunud olla. Aga Kaksik oskab mõõnaperioode ennetada ega pea tavaliselt kunagi puudust kannatama. Eriti hästi kipub minema õppivatel või tundmatusse sattunud Kaksikutel.

(02.06.1981)

Hea huumori ja äärmiselt karismaatilise jutuga Kaksikule antakse tööl võimalus oma tõeline võimekus proovile panna ning muidugi suudab ta seda suurepäraselt. Lendad kui lind takistustest üle ning peagi naudid vaadet veidi kõrgemalt positsioonilt. Ära lase oma sisemistel vaidlustel suhteid mõjutama hakata. Kipud iseendaga tülli pöörama, kuid süüdistad selles muidugi kõiki teisi. Kui oma kurja meelt taltsutada suudad, siis ümbritseb sind hellus, mis sulatab ka kõige jäisema südame.

Enn Põldroos (21.05.1933)

Külli Teetamm (22.05.1976)

Liina Tennosaar (23.05.1965)

Oleg

Ossinovski (27.05.1966)

Riho Kütsar (28.05.1970)

Heiki Nabi (06.06.1985)

Guido Kangur (09.06.1956)

Jüri Ratas (02.07.1978)

Leelo Tungal (22.06.1947)

ErkiNool (25.06.1970)

Tõnu Oja (04.07.1958)

Priit Kuusk (06.07.1973)

Sven Lõhmus (13.07.1972)

Andres

Puustusmaa (19.07.1971)

PeeterOja (02.07.1960)

Enn Pant (26.06.1965)

Henri-Kristian Kirsip

Rauno Volmar

Taavi Sepp

Priit Simson

Kiur Kaasik

Tiina Kõrtsini

KÜLMETAD?

Ära enam külmeta! Tee õige valik!

Vali Woolpower!

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jätkub!

Woolpower alus- ja vahekihi rõivaste materjal on Ullfrotté Original. 1970ndate alguses töötati see välja koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega. Täna kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiüksused.

Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polüamiidist ja polüestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on õhk. Õhk on ideaalne isolaator, mis omab kanga funktsionaalses toimimises ülisuurt rolli. Õhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale. Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ja ei aja sügelema. Ullfrotté Original säilitab keha soojuse isegi märjana. Woolpower Ullfrotté Original kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nõuavad minimaalset hooldust. Üldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust. Pesemiseks kasutage lanoliini sisaldavat pesuainet – siis teenib rõivas teid kaua ja hästi!

(07.08.1972)

LÕVI

23. JUULI – 23. AUGUST

NEITSI

(27.07.1989)

24. AUGUST – 22. SEPTEMBER

Vaprale Lõvile ei ole miski liiga raske. Ja kui ongi, siis järelikult polegi talle seda tegelikult vaja. Isegi kui aastal on varuks omajagu vimkasid, seljatab Lõvi need kerge vaevaga. Kogud enda ümber alati kõige paremat ja seda ka sõprade hulgast. Suhtled eelkõige nendega, kes teiste seast silma paistavad. Väetimaid kasutab Lõvi eelkõige enda maine parandamiseks. On ju omalgi hea, kui kellegi teise hüvanguks midagi tehtud saab. Kahjuks võib see tähendada väga suuri väljaminekuid, milleks rahakott valmis ei ole. Pead valima välise luksuse ja sisemise rikkuse vahel. Aasta soosib neid, kes hakkavad suuri samme astuma. Lõvid, kel on lõppemas mõni ainulaadne projekt või pingutust nõudnud koolitee, võivad nüüd kindlad olla, et planeedid on neile toeks. Ka järgmisel sammul on eksimise võimalus väike.

Kodus peab Lõvi tegelema millegagi, mis talle kohe üldse ei meeldi. Peenhäälestust vajavad kõik lähedasemad suhted. Mõjukas Lõvi on nii mõnegi probleemi lihtsalt nurka visanud, kuid seal kipuvad need mädanema minema. Pea meeles, et ilma toetuseta ei ole Lõvil mingit võimu.

Aarne Saluveer (28.07.1959)

Vaiko Eplik (01.08.1981)

Liina Vahtrik (08.08.1972)

Helgi Sallo (10.08.1941)

Urmas Viilma (13.08.1973)

Vilja Toomast (15.08.1962)

Jüri Luik (17.08.1966)

Eero Spriit (04.09.1949)

Kadri

Kõusaar (08.09.1980)

Neitsile meeldib luua süsteeme, et kõik oleks ilusti plaanipärane. Justkui kiuste aga toimuvad ta elus sündmused, mis oodatule täiesti vastupidised. Asjad, milles täiesti kindel oled, lähevad luhta, ning need, millele eriti tähelepanu ei pööra, õnnestuvad suurepäraselt. Selline korralagedus ei peegeldu aga rahalistes tehingutes, kuigi kannatust läheb siiski kuhjaga vaja. Kui oled kellelegi laenu andnud, siis tea, et selle tagasisaamisega läheb lubatust märksa kauem aega. Autoomanikud peavad olude sunnil tegema suuri väljaminekuid, et mitte tee äärde jääda. Ka kinnisvaraturg kipub Neitsi rahakotile mõju avaldama. Sellest hoolimata saad tänu suurepärasele planeerimisele nautida kõike, mida soovid.

Arvo Pärt (11.09.1935)

Peeter Volkonski (12.09.1954)

Robert Linna (13.09.1983)

Kristjan Jõekalda (14.09.1971)

Saara Pius (20.09.1990)

Neitsil on alati teistele suunavaid nõuandeid anda. Kipud kritiseerima ka seal, kus keegi sinu arvamust küsinud ei ole. Nüüd pead oma romantiliste valikute tõttu ise sellised kommentaarid ära kannatama. Lähedastel ja sõpradel on su kodusest elust palju arvata.

← Grit Šadeiko

Ülle Lichtfeldt (04.08.1970)

Grete Paia (27.08.1995)

Jaanus Rahumägi (05.09.1963)

Rita Ray (26.08.1996)

Teet Margna erakogu

Stanislav Moshkov

Martin Ahven

gagi, mis talle kohe üldse ei meeldi.

Anu Hammer

Ardo Kaljuvee

Galina Deinega

HOROSKOOP

KAALUD

23. SEPTEMBER – 23. OKTOOBER

Liis Lemsalu (20.10.1992)

Ott Tänak (15.10.1987)

← Brigitte Susanne

Hunt (24.09.1995)

SKORPION

24. OKTOOBER – 21. NOVEMBER

Kõige vähem sallib Skorpion reetmist ja on alati valvel juhuks, kui keegi midagi sellist korda peaks saatma. Kindlam on uusi tutvusi üldse mitte teha, sest nii tead täpselt, kes su ümber on ja milleks nad võimelised on. Just seetõttu hoiab Skorpion tuleval aastal omaette. Kuigi tunned, et suudad üksi kõigega toime tulla, pead ikkagi sundima end suhtlema. Kunagi ei tea, kellest hoopis midagi head võib tulla. On lausa loogiline, et mida rohkem Skorpion omaette tegutseb, seda vähem tal raha kulub. Vaikselt kogunevale varandusele annab lisa varem tehtud investeering, mis ennast nüüd ära tasub. Skorpion armastab aga luksust, mistõttu peab oma kulutused hoolikalt läbi mõtlema.

Epp Eespäev (25.10.1961)

Merle Palmiste (01.11.1970)

Pearu Paulus (03.11.1967)

Hardi Volmer (08.11.1957)

Tiit Sokk (15.11.1964)

Jüri Käo (16.11.1965)

Ingrid Rüütel (03.11.1935)

Karjääri edendamiseks peab Skorpion ennast teistega koostööle sundima. Kuigi aasta esimeses pooles tundub, et sul pole kedagi vaja, satud peagi tõsisesse ummikusse. Oma tõeliste oskustega jääd silma, kui kasutad tutvusi õigesti ära. Öeldakse, et Skorpioni silmad suudavad justkui hinge vaadata. Seni on nad tõesti enda umbuskliku loomu tõttu tahtnud oma kaaslaste kõige sügavamaid saladusi teada saada. Nüüd otsustad tunda rõõmu inimestest, keda tõeliselt usaldad.

Tanel Padar (27.10.1980)

Jüri Mõis (25.10.1956)

Martin Müürsepp (26.09.1974)

Kristel Aaslaid (02.10.1989)

Siim Kallas (02.10.1948)

Aapo Pukk (03.10.1962)

Rein Rannap (06.10.1953)

Olukorrad, mis erinevad oodatust, tekitavad Kaaludele ebamugavust. Olgu need siis halvemad, kui kartsid, või paremad, kui lootsid. Kahjuks tuleb nendega siiski rinda pista. Aasta alguses tunnevad Kaalud ennast kuidagi kurvana. Kui sa ka ei mõista selgelt, milles asi, proovi keskenduda positiivsele, et seda rohkem ligi meelitada. Oma hoolikalt kaalutletud otsuste üle on Kaalud alati uhked. Kui kõik põhjalikult läbi analüüsid, võid kindel olla, et rahaga sul muret pole. Eriti usinatel hakkab sissetulek kasvama lausa mitmest allikast korraga. Kaalude raha ja karjäär käivad käsikäes. Täpselt sellises sümbioosis nagu neile kõige meelepärasem on. Mida rohkem näed vaeva, et oma sissetulekut kasvatada, seda rohkem tulevad ka pingutused esile ning saad võimalusi karjääriredelil edasi liikumiseks. Aasta esimene pool soosib Kaalude suhteid iseenda, sõprade, lähedaste ja kallimaga. Teises pooles võib tekkida teatavaid raskusi kaaslaste mõistmisega. Konfliktide lahendamises pole Kaalud aga sugugi osavad ja teevad kõik endast oleneva, et neid vältida.

Maia Vahtramäe (20.10.1991)

Kadri Voorand (18.11.1986)

Kalev Lilleorg

Sven Arbet

Anu Hammer

Karjääri edendamiseks peab Skorpion ennast teistega koos-

Tiit Blaat

Hyundai Motorsport Gmbh Anu Hammer

Ragne

Pekarev (27.11.1980)

KALJUKITS

22. DETSEMBER – 19. JAANUAR

Enamikule ei meeldi, kui neile liiga palju kohustusi kuhjub. Kaljukitsega on vastupidi – ta tunneb ennast suurepäraselt, kui saab pidevalt midagi asjalikku teha. Algaval aastal on varuks terve hunnik ülesandeid, mis kõik kiiresti lahendamist vajavad. Kuigi Kaljukitsed tunduvad juba lapsena väga täiskasvanud, on rahaga majandamine neile võõras. Pead tõsiselt õppima, kuidas oma varandust kasvatada ja hoida. Nagu ikka, satub teele meeletult takistusi, kuid neist ei tohi välja teha. Õpi soodsamaid lahendusi leidma.

AMBUR

22. NOVEMBER – 21. DETSEMBER

Amburid on huvitatud enda arendamisest. Kasutad alati iga võimalust, et oma oskusi natukenegi täiendada. Praegu pead keskenduma oma tugevusele ja julgusele. Ära üllatu, kui oled sunnitud minema reisile, mida oodata ei osanud. Kõik on vaid selleks, et sinu piire veidi nihutada. Seiklushimulise loomu tõttu võtab Ambur vastu kõik väljakutsed, mida elu talle toob. Just tänu sellele jõuab temani ka iga münt, mida pakutakse. Samas langetad tihti otsuseid, emotsioonidele tuginedes. Just sellepärast tekib probleem eelneval paaril aastal tehtud otsustega. Tagajärjed võivad

Kõige suurem võimalus tööalaselt edasi liikuda on aasta alguses.

tasub oma käigud põhjalikult läbi mõelda. Aasta teine pool kulub eelkõige süsteemi ja korra loomisele,

Vaiksemaid toone tema häälepaelad

Karl Madis (23.11.1959)

Urmas

Sõõrumaa (29.11.1961)

Martin Veinmann (02.12.1950)

Ülle Madise (11.12.1974)

eelkõige nende Amburite kannatus, varjata on üritanud. Siira lähenemi-

eelkõige nende Amburite kannatus, varjata on üritanud. Siira lähenemi-

Raimo Kägu (11.12.1954)

Jan Uuspõld (14.12.1973)

Ivo Nikkolo (17.12.1958)

Muidugi pole üllatav, et tööl läheb Kaljukitsel hästi. Kellele siis ei meeldiks alluv, kes iga vaba hetke meelsasti tööga sisustab. Ühtlasi oskab Kaljukits kõik oma muud probleemid suurepäraselt unustada ja ainult kohustustele keskenduda.

Henry Kõrvits (30.12.1974)

Koit Toome (03.01.1979)

Margus Linnamäe (05.01.1964)

Oleg Gross (11.01.1952)

Mihkel Raud (18.01.1969)

Paul-Eerik Rummo (19.01.1942)

Ave Nahkur (19.01.1962)

Nii jääbki vaid üle oma oskuseid õigetele inimestele näidata ja võidki tähena taevas lennata.

Kaljukitsel läheb aega, et ennast teistega piisavalt mugavalt tunda ning oma tegelikke mõtteid ja tundeid väljendada. Seetõttu on neil ka armastuse leidmisega keerukamad lood. Õnneks tundub see aga mööduvat. Kui teed tööd ja näed vaeva, siis tuleb ka armastus.

Erlend Štaub

Rauno Volmar

Anni Õnneleid

Kiur Kaasik

Priit Simson

Rauno Volmar

Paavo Järvi (30.12.1962)

Rain Lõhmus (30.12.1966)

(16.02.1970)

VEEVALAJA

Veevalaja hing ihkab vabadust. Seadused ja normid ainult piiravad sinu tõelist õnne, mistõttu kasutad iga võimalust tsivilisatsioonist võimalikult kaugele hiilida. Justkui kiuste on kohustusi siiski liiga palju ja seetõttu jätad endast väga morni mulje. Kasuta algavat aastat eelkõige iseenda õnnelikuks tegemiseks. Investeerimisega tegelevad Veevalajad võivad omale nüüd pai teha. Kõik panused, millele piisavalt aega andsid, tasuvad ennast kuhjaga ära. Kui nüüd tööga veidi hoogu juurde lükkad, voolab raha veel tükk aega sinu poole.

KALAD

20. VEEBRUAR – 20. MÄRTS

Rein Oja (26.02.1956)

Mart Toome (07.03.1980)

Lauri Leesi (10.03.1945)

Kristina ŠmigunVähi (23.02.1977)

Jevgeni Ossinovski (15.03.1986)

Enn Kunila (19.03.1950)

Jaan Manitski (07.03.1942)

Jaanus Nõgisto (21.01.1956)

Epp-Maria Kokamägi (28.01.1959)

Kihnu Virve (30.01.1928)

Hendrik Sal-Saller (31.01.1966)

Priit ja Märt Pius (04.02.1989)

Jaak Salumets (30.01.1949)

Kui sul õnnestub aasta alguses karjääriredelil edasi liikuda, siis aasta teine pool paneb oskused ja kannatuse tõsiselt proovile. Mida edukamaks end teed, seda rohkem pead pingutamiseks valmis olema. Veevalaja mõtleb alati suurele pildile, mistõttu võivad väljavalitud kaaslased ennast tihti hüljatuna tunda. Pead meeles pidama, et kõige kallim vajab tähelepanu, mis on eranditult vaid temale suunatud. Vastasel juhul võib keegi su elust minema kõndida ja kogu seltskonna heaolu langebki ainult sinu õlule.

Mihkel Mutt (18.02.1953)

Kipud oma fantaasiatesse ära eksima ja vajad abi, et reaalsuses ellu jääda. Algaval aastal on planeedid Kalade kaitseks väljas ja seni kuni sina ennastunustavalt kõrgustes hõljud, hoiavad nemad seljatagusel kindlalt pilku peal. Tore oleks, kui sellest loomingulisest ekslemisest hiljem ka kasu on. Kuigi rahamaailm on Kaladest üsna suure kaarega mööda läinud, satud ometi ikka ja jälle võimaluste otsa, millega hästi raha teenida. Tegu on aga väga hingelise tähtkujuga, mistõttu ei suuda Kalad kunagi küsida rohkem kui peaaegu et miinimumi. Pead õppima raha mitte kartma! Karjäär kujuneb olenevalt sellest, kas sünnipäev on perioodi alguse või lõpu poole. Kalad, kes kohe alguses oma päeva tähistada saavad, võivad nautida suurepärast töörõõmu ja säravat edu. Kalad, kelle sünnipäev jääb teisele poole, peavad kõvasti vaeva nägema, et järgmiseid samme astuda. Kuigi oled tohutult romantiline, on sul ometi raskusi oma tunnete siira väljendamisega. Kipud kaaslase eest rohkem vanemliku energiaga hoolitsema. Kui suudad oma tundeid otsekoheselt väljendada, siis toetab armuõnn ka kõiki teisi ettevõtmisi.

20. JAANUAR – 19. VEEBRUAR

Kelly Sildaru (17.02.2002)

Elmo Nüganen (15.02.1962)

Veski (27.02.1956)

Hans H. Luik (20.03.1961)

Karl-Erik Taukar (01.03.1989)

Marika Korolev

Margus Pahv

Kiur Kaasik

Kroonika arhiiv

erakogu

Taavi Sepp

Tiina Kõrtsini

Hea maitsega meelelahutus!

Kroonika on Eesti mahukaim meelelahutusajakiri. Kroonika sisaldab telekava, kaadritagust elu ja põnevaid lugusid telestaaridest. Meiega koos aega veetes tunned end kasvõi üheks õhtuks kõige keskmes – püsid kursis tuntud Eesti inimeste tegemistega, reisid seiklusrohkelt mööda maailma, veedad aega glamuurses pulmas, esietendusel või väärikal vastuvõtul. Lisaks intervjuudele sisaldab ajakiri ristsõna ning nädala horoskoopi.

„Edukas näeb teistmoodi välja“