Mihkel Loide: impordime aina suurema osa oma elektrist ja sõltume tugevalt muutlikust turuhinnast
Eesti energiapoliitika eesmärk on energiajulgeolek ja üleminek puhtale majandusele
Lk 4
Kuhu kaob elekter ja kuidas seda kokku hoida?
Lk 14
Ka köögis saab energiat säästa
Lk 15
Viimased kolm aastat on Eesti ja Baltimaade energiaturul olnud erakordselt turbulentsed. Elektrihinnad on läbinud enneolematuid kõikumisi, pannes tarbijad keerulisse olukorda pakettide valikul: kas eelistada püsipaketi stabiilsust või börsihinna paindlikkust? Mis on aga sellise olukorra põhjustanud ja kuidas sellega toime tulla?
Turbulentsi põhjustest Elektrituru hinnakõikumiste taga on mitu samal ajal toimuvat protsessi. Euroopa Liidu rohepöörde ambitsioonid on viinud süsinikukvootide hinnad rekordtasemele, muutes põlevkivist elektri tootmise märkimisväärselt kallimaks. Veel enam on olukorda pingestanud Estlink 2 merekaabli rike, mis takistab soodsama elektri importi Põhjamaadest.
Venemaa agressioon Ukrainas on destabiliseerinud kogu Euroopa energiaturgu ja Baltimaade desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust suurendab meie turu ebakindlust veelgi. Ühtaegu on Eesti energiamaastikul toimunud ka märkimisväärne nihe – üha suurem on elektritootmise osakaal juhitamatutel võimsustel (päikese- ja tuuleparkide), mis tähendab, et energiahinda kõigutavad muutlikud ilmastikuolud. Mullu moodustasid Eesti elektritoodangust 63% taastuvad energiaallikad, mis on 30% rohkem kui 2023. aastal.
Börsipakett vs. fikseeritud hind Selline olukord teeb soodsa elektripaketi valimise raskeks, sest kuigi börsipaketiga saab lõigata kasu taastuvener-
giast ületootmisest tingitud
nullhindadest (mida 2024. aastal oli kokku lausa 236 tundi), kaasneb sellega risk, et valel ajal ehk tipptunnil liigse tarbimisega võib kogu oma kokkuhoiu tasa teha (näiteks mullu jaanuaris pürgis üks tunnihind lausa 1896 €/MWh-ni). Mitmed, kes end börsihinna jälgimisega vaevata ei taha, otsustavad seepärast mõne fikseeritud hinnaga elektripaketi kasuks, kuid selle stabiilsuse ja kindlustundega kaasneb ka märkimisväärne riskimarginaal, mis teeb selle valiku pikemas perspektiivis siiski kalliks.
Kolmas tee: tark energiajuhtimine Seda probleemi lahendabki Eesti üliõpilaste loodud idufirma Volton, kes pakub tarbijatele kolmandat alternatiivi: tark energiajuhtimine. Volton on välja töötanud targa ökosüsteemi, mis võimaldab börsipaketi kasutajatel saavutada märkimisväärset kokkuhoidu ilma pideva hinnamuutuste jälgimiseta, sest Voltoni seadmed suudavad tarbimise ise suunata odavatele töötundidele ning seega murevabalt vältida tipptunde.
Voltoni nutipistikud ja releed on varustatud targa automaatikaga, mis jälgib börsihinda
ning optimeerib elektriseadmete tööd. Süsteem suunab energiatarbimise automaatselt odavamatesse tundidesse, võimaldades keskmiselt 20% säästu elektriarvetelt.
Eriti efektiivne on lahendus suure elektritarbimisega seadmete puhul: n boilerid n põrandaküttesüsteemid n elektriradiaatorid n soojuspumbad
Voltoni tarkvara töötab lihtsalt: see piirab kütteseadmete tarbimist kallitel tundidel ja suunab kütmise odavamatesse perioodidesse. Hinnavahe nende perioodide vahel moodustabki otsese rahalise säästu tarbijale.
Eestimaine innovatsioon Kogu lahenduse tarkvara on välja töötatud Eestis. Süsteemi täiustatakse pidevalt vastavalt kasutajate tagasisidele. Lisaks energiasäästule pakub platvorm ka põhjalikku tarbimisülevaadet ja võimalust seadmeid kodust eemal olles juhtida.
Lähitulevikus saavad Voltoni kliendid osaleda ka elektrituru sageduse stabiliseerimises, teenides seeläbi täiendavat tulu. Pärast elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaast on energiajulgeoleku tagamiseks tarvis kodumaiseid sagedusreserve, millesse saavad tegelikult panustada ka tavatarbijad, kel on võimalik oma energiatarbimist juhtida. Volton on samm nutika energiavõrgu suunas, kus tarbijad ei ole enam passiivsed turuosalised, vaid saavad aktiivselt panustada elektrisüsteemi stabiilsusesse.
Turbulentsel elektriturul on nutikas automatiseerimine muutumas üha atraktiivsemaks alternatiiviks traditsiooniliste elektripakettide kõrval. Voltoni tark energiajuhtimine võimaldab lõigata kasu nii börsipaketi paindlikkusest kui ka tagada fikseeritud paketi kindlustunde, pakkudes seeläbi märkimisväärset kokkuhoidu.
Nii sõda kui ka Venemaa elektritaristust lahti haakimine on eestlaste argoosse toonud uue sõna: varustuskindlus. Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas see Eestis tagatud on? Sest olgugi et juttu on enamasti olnud elektrist, siis varustus peab olema tagatud ka erinevate vedelkütuste osas.
TEKST: MARTIN HANSON
8. veebruari esimeses pooles „nööbiti” Eesti, Läti ja Leedu lõplikult lahti Venemaa elektrivõrgust: 33 tundi tegutseti n-ö energiasaarena ehk tagati kolmekesi üksteise elektrivarustatus. Sellega saadi suurepäraselt hakkama ja praeguseks oleme juba turvaliselt ühendatud Kesk-Euroopa „juhtme” otsa. Kogu operatsiooni eesmärk oligi tsementeerida olukord, kus Baltimaadel oleks alati saada vajalik kogus elektrit: juhuks, kui piirkond ise end toidetud ei saa, on võimalik elektrit Kesk-Euroopast juurde osta. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster sõnab, et nende hinnangul on varustuskindlus hetkel Eestis tagatud, aga mõne aasta perspektiivis on vaja meetmeid, et piisav kogus juhitavaid (ilmastikust mitte sõltuvaid) elektrijaamu oleks jätkuvalt saadaval. Eleringi hinnangul on kindlasti vaja tagada, et Eestis oleks kohapeal vähemalt tuhande megavati jagu juhitavaid võimsusi, järgmisel kümnendil vähemalt 1200 megavatti.
Venemaast
lahti(ühendamine)
Elektrivaldkonnas on hetkel kaks suurt riski. Esiteks: juhitavad võimsused. Riigil on siin ka mitu lahendust töös: saartalitlusreserv, strateegiline reserv ja Eleringi hange sagedusreservide pikaajaliseks ostmiseks. Teiseks: kuulumine Venemaaga samasse sagedusalasse. Peamiselt seetõttu, et Venemaa pole usaldusväärne partner.
„Eesti koos Läti ja Leeduga desünkroniseerib end Venemaa elektrivõrgust ning liitub Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on strateegiline samm, mis tugevdab piirkonna energiajulgeolekut, sest muudame energiasüsteemi sõltumatuks Venemaast. Elering ning Läti ja Leedu süsteemihaldurid on sünkroniseerimise ette valmistanud selliselt, et tarbija ei peaks seda tundma,“ mainib Köster.
Mis siis täpselt juhtuma hakkab? Köster selgitab, et lahtiühendamisega võtame
elektrisüsteemi juhtimise täielikult enda kontrolli alla ehk hakkame iseseisvalt juhtima ka süsteemi kõige tähtsamat parameetrit ehk sagedust. „Seda aitavad teha kõiki kolme riiki rajatud sünkroonkompensaatorid. Lisaks käivituvad kiiremat tüüpi reservide turud, kust süsteemihaldurid hakkavad ostma kiireid, loetud minutitega reageerivaid reserve, mis aitavad
Churchill sõnastas varustuskindluse põhimõtted
Winston Churchill sõnastas tänapäevalgi kehtivad vedelkütuse varustuskindluse põhimõtted enam kui sada aastat tagasi. Esimese maailmasõja ajal määras naftatarnete mitmekesisus Inglismaa laevastiku võimsuse, praegu sõltub nii Eesti kui ka kogu Euroopa igapäevaelu eelkõige nafta ja kütuste tarnekindlusest. Kogu Eestis tarbitav transpordikütus on imporditud. Euroopa Liit veab sisse üle 97% tarbitavast naftast ja naftatoodetest. Seega defineerib meie varustuskindluse eelkõige impordisõltuvus.
Ainus arvestatav meetod, mida sõltuvuses olevad riigid tarnekindluse tagamiseks rakendada saavad, on varude kogumine, hoidmine ja vajadusel nende kasutamine. Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriigid on varustuskindluse poliitikas kokku leppinud ning ühiselt kogutud reservid on andnud meile vägagi arvestatava jõuõla, millega vajadusel naftat tootvate ja hindu mõjutavate riikide kartelle tasakaalustada.
Eesti hoiab sarnaselt teiste liitunud riikidega kütusevaru, mis vastab kolme kuu tavatarbimise mahule. Meie varu koosneb enim kasutatavatest kütuseliikidest (bensiin, diislikütus, lennukikütus) ja valdavat enamikku sellest hoiustatakse kodumaal. Võib öelda, et Eesti vedelkütuse varustuskindlus on tagatud parimal moel, mida üks impordist sõltuv riik võimaldada saab.
Osana Eesti vedelkütustega varustatuse hindamisest kogub Eesti Varude Keskus iga kuu kütusemüüjatelt nende kommerts-
varude seisu ja avaldab sellest oma kodulehel koondülevaate. Eesti kütusefirmad on väga kohusetundlikud ja hoiavad igal ajahetkel piisavat kommertsvaru, et võimalikud ajutised tarnetõrked ületada.
Kriitilise toote impordist sõltuvale riigile annavad varud siiski ajutise leevenduse võimalike tarnetõrgete korral. Vedelkütuste puhul on Eesti jaoks samaväärselt oluline pikemas perspektiivis tagada sisseveo takistamatu jätkumine ehk meie sadamad peavad olema suutelised tankeraluseid vastu võtma, meie raudtee peab toimima ja hoiuterminalid peavad olema toimepidevad.
Vedelkütuste varustuskindluse lõppahelaks ja enamikule meist kõige nähtavamaks osaks on tanklad. Eesti riik on viimastel aastatel suurendanud tanklapidajatele esitatavaid nõudeid ning üle kogu riigi on praegu 30 sellist tanklat, mille mahutid peavad igal ajahetkel olema piltlikult öeldes pooltäis ning mis peavad generaatori toel suutma kütust väljastada ka suuremahuliste elektrikatkestuste korral.
Priit Enok, Eesti Varude Keskuse juhatuse liige
sageduse/süsteemi stabiilsust tagada. Lisaks aitavad sagedust juhtida uued juhtimis- ja seiresüsteemid. Kokkuvõttes muutub süsteemi juhtimine paindlikumaks ja agiilsemaks,“ lisab Eleringi esindaja.
Kokkuvõte: Mandri-Euroopaga ühinemine tähendab meile ohu vähenemist. Köster ütleb, et liitume sõpradega, keda saame usaldada.
n Võrgu võimekus: piisavalt tugev elektrivõrk („jäme traat“), et elektrijaamades toodetud elekter tarbijateni viia.
n Juhtimise võimekus: oskused ja tööriistad elektrivõrgu juhtimiseks, sh erinevate rikete ning avariidega toimetulekuks. n Küberturve: elektrisüsteemi ja turu juhtimine põhineb IT-vahenditel, nii on oluline, et kogu süsteem oleks kaitstud küberohtude eest.
n Tootmispiisavus: piisava hulga elektrijaamade ja neis toodetava elektri olemasolu.
Allikas: Elering
Eesti Varude Keskus hoiustab Läti maagaasihoidlas ligi veerandi Eesti aasta keskmisele gaasitarbimise mahule vastavast kogusest ehk energeetilises väärtuses 1 TWh (teravatt-tunni) jagu maagaasi. Kuna gaasi tarbimine sõltub oluliselt välistemperatuurist, siis olenevalt aastaajast võib selle varuga katta pooleteist kuni viie kuu kogu Eesti tavatarbimise vajaduse.
Lisaks strateegilisele gaasivarule hoiustab Elering samas hoiukohas Eesti kaitstud tarbijatele (kodumajapidamised ning maagaasi kaugkütteks kasutavad soojatootjad, kellel puudub võimalus alternatiivkütusele üle minna) mõeldud maagaasivaru, koguses 0,33 TWh. Üldistatult võib seega öelda, et Eesti riigil on maagasi varuna 1,33 TWh.
Samas Põhja-Läti Inčulkalnsi looduslikus hoidlas hoiustavad oma maagaasivarusid kõik regiooni maagaasi müüjad. Meie piirkonna maagaasiga varustatust võib hetkel hinnata heaks. Maagaasi ülekande ja jaotuse eest Eestisse vastutavad ülekandesüsteemi operaator Elering ning jaotusvõrguettevõtted. Gaasitaristu puhul on tegemist on nii maapealse kui ka maa-aluse infrastruktuuriga. Maagaasi tarnitakse Eestisse kas maapealse toruühenduse kaudu Lätist või Eesti ja Soome vahelise veealuse gaasiühenduse Balticconnector kaudu. Varustuskindluse tagamise seisukohalt on gaasi magistraaltrasside töökorras hoidmine üks olulisemaid ülesandeid, millele meie regiooni riigid keskenduma peavad. Lisaks põhja- ja lõunasuunalistele toruühendustele tagab varude keskus koostöös Eleringiga
Eestile veeldatud maagaasi taasgaasistamislaeva (FSRU) vastuvõtmise võime Paldiski külje all asuvas Pakrineeme sadamas. Eesti maagaasiga varustuskindluse seisukohalt on tegemist olulise rajatisega, kuna tagab meie riigile sõltumatu maagaasi impordi võimaluse. Kriitilise taristuobjektina on sadam igapäevases valmisolekus ja valmis väga lühikese etteteatamisega teenindama kriisiolukorras sinna toodavat ujuvterminali. Pakrineeme sadamataristu on avatud kõigile gaasimüügiga tegelevatele ettevõtetele, kui neil peaks tekkima äriline huvi Eesti kaudu piirkonda gaasi importida. Maailma maagaasitarbimine on koroona pandeemiast ja Venemaa alustatud sõja esimeste aastate suurtest kõikumistest taastunud ning 2024. aastal oli kogutarbimine kõigi aegade suurim. Analüütikute hinnangul globaalne gaasitarbimine kasvab ka tänavu, kuid nõudluse ja pakkumise tasakaal on habras ning juba mõõdukad muutused tarnekanalites võivad turgu kõigutada. Eesti mullune maagaasi tarbimine oli suurusjärgus 3,7 TWh, mis on võrreldes 2023. aastaga kaheksa protsenti suurem.
Priit Ploompuu, Eesti Varude Keskuse juhatuse liige
Eesti riigi energiapoliitika eesmärk on tagada energiajulgeolek ja suunata üleminekut puhtale majandusele. Protsesse selgitab täpsemalt kliimaministeeriumi taastuvenergeetika valdkonna juht Karlis Goldstein.
TEKST: KAIRI PRINTS
Miks põlevkivienergeetikast väljumisel on peamine eelistus just taastuvenergia?
Põlevkivienergeetikast väljumise oluline põhjus on see, et vananenud plokid lähenevad oma eluea lõpule, nende töös hoidmine muutub järjest kulukamaks ning üle euroopalised rahastamisreeglid piiravad suurte kasvu hoonegaasidega rajatistesse investeerimist. Väljuvad seadmed tuleb aga asendada uutega, millele on võimalik tagada rahastus. Samuti kaasneb põlevkivienergeetikaga õhusaaste Ida-Virumaal, mis on toonud kaasa idavirulastele keskmisest viie aasta võrra lühema eluea ja laste arvukad hingamisteede haigused. Lisaks on Tartu Ülikooli ja Terviseameti uuringust selgunud, et kõige enam sünnib enneaegseid ja keskmisest väiksema sünnikaaluga lapsi just Ida-Virumaal. Tuule- ja päikesepargid heitgaase ei tekita, kuid iga tarbija võib veenduda, et taastuvelekter ühes tuumaelektriga on põlevkivielektrist oluliselt soodsam. Näiteks möödunud aasta keskmine elektrihind oli Soomes 4,6 senti ja samal ajal Eestis 8,7 senti kilovatt-tunni kohta. Soomes
on tuulegeneraatoreid kümme korda rohkem kui Eestis (ligi 8400 GW) ja ainuüksi eelmisel aastal püstitati juurde 235 uut tuulikut. Juba praegu on põlevkivielektrijaamadel keeruline oma toodangut kõrge hinna tõttu elektribörsile müüa. Isegi koos võimalike toetustega tuleb kõige soodsam elektrienergia tuule- ja päikeseparkidest.
Miks mitte tuumaenergia?
Eesti on astumas esimesi samme tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu suunas ja hetkel puudub vajalik seadusandlus. Riik küll tegeleb tuumaenergia arendamiseks õiguslike võimaluste loomisega, kuid erinevalt taastuvenergiapargi rajamisest, mis võtab ehitusloa väljastamisest tosin kuud, on tuumajaama rajamise protsess oluliselt pikem. Juhul, kui tuleb otsus, et Eestisse rajatakse tuumajaam, jõuame selleni mitte varem kui kümne aasta pärast, sest esmalt tuleb läbi viia põhjalikud uuringud, luua järelevalveraamistik ehitamise ajal ja järel, leida sobiv asukoht ning koolitada välja spetsialistid.
Tuumajaama kasutuselevõtu kogukulu Eesti elektritarbijale ja maksumaksjale
on veel raske hinnata, aga varasema kogemuse põhjal on investeeringud olnud märkimisväärsed. Seetõttu hoiab Eesti hetkel töös olemasolevaid põlevkivi- ja biomassielektrijaamu ning kasvatab tuuleenergia kasutuselevõttu. Samal ajal jätkub analüüs, kas tuumaenergia võiks tulevikus olla osa riigi energiaportfellist.
Mis eesmärgid on riigil seoses taastuvenergiaga?
Riigi energiapoliitika eesmärk on tagada energiajulgeolek ja suunata üleminekut puhtale majandusele. Selleks, et kodulähedane, soodne ja puhas elekter Eesti kodudesse ning ettevõtetesse jõuaks, on eesmärk püstitada veel veidi rohkem tuulegeneraatoreid, kui meil praegu juba on. Lisaks paigaldatakse akusalvesteid ja ajapikku vahetatakse põlevkivijaamad välja näiteks kodumaise
biogaasi ja vesinikupõhiste energiatootmise lahendustega. Kui palju Eestisse tuule- ja päikeseparke planeeritakse?
2030. aastaks seatud stsenaariumi kohaselt vajame 2850 MW võimsusega maismaa tuuleparke ja 1500 MW jagu päikeseparke. Praegu on meil olemas pea 700 MW jagu tuule- ja 1100 MW päikeseenergia tootmist. Niisiis on eesmärgist puudu 400 MW päikese- ja 2150 MW jagu tuuleparke. Piltlikult öeldes tähendab see, et juurde oleks vaja ehitada 200–400 tuulikut, sõltuvalt tuulikute võimsusest. Kuigi planeeringute eri etappides on üle Eesti kokku praegu märksa rohkem, ligikaudu 3900 MW jagu tuuleparke, siis on alust eeldada, et kõik sellise mahus planeeringuid ehitusloani ei jõua ning võib arvata, et neist realiseerub umbes pool. Aga kust tuleb energia siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista? Päevi, mil taastuvenergiat üldse kasutada ei saaks, on äärmiselt harva. Eleringi andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2024. aastal taastuvatest allikatest 3398 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis moodustas 63% Eesti elektritoodangust. Esmakordselt ajaloos ületas nii päikese- kui ka tuuleelektrijaamade toodang ühe teravatt-tunni piiri. 2023. aastaga võrreldes oli taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogus mullu pea kolmandiku võrra suurem. Taastuvelektri toodangu kasvu toetas peamiselt uute päikeseja tuuleelektrijaamade lisandumine ning on oluline ka see, et päikeselistel tundidel oli börsihind 26% võrra madalam kui aasta keskmine börsihind. Kuigi maapinnal võib tunduda, et tuult ei ole, puhub see
Autor: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber
kõrgemal üldjuhul siiski piisavalt. Just seetõttu ehitataksegi tuulegeneraatorid kõrgetena. Samuti on Eesti piisavalt suur, et ilmastikuolud eri piirkondades varieeruksid, mistõttu aitab tootmisjaamade hajutamine üle riigi tagada stabiilse elektrivarustuse. Eestisse rajatakse üha enam salvestusseadmeid, mis võimaldavad tuule- ja päikeserikastel tundidel üleliigset energiat talletada ning suunata see tagasi võrku siis, kui nõudlus suureneb. Sellised salvestid pakuvad täiendavat paindlikkust elektrisüsteemile.
Kuna esineb ka üksikuid päevi, mil meie tarbimine on suurem kui taastuvenergiast saadav ja salvestatud elekter, on variante kaks. Esiteks kasutada oma riigisiseseid juhitavaid võimsuseid, nagu hetkel põlevkivi, biomassi ja -gaasi kasutavad elektrijaamad, ning teiseks välisühendused. Eesti energiasüsteem ei ole isoleeritud, vaid kuulub rahvusvahelisse elektrivõrku. See tähendab, et ühendused teiste riikidega aitavad tagada meile vajalikku varustuskindlust. Lähim hüdroenergia tootmise võimsus on Lätis ning tänu kaablitele Eesti ja Soome ning Leedu ja Rootsi vahel pääseme ligi ka Põhjamaade hüdroenergiale.
Kuidas mõjutab taastuvenergia meie energiajulgeolekut?
Viimase aja sündmused on näidanud, et pahatahtliku tegevuse või hoolimatuse tõttu võivad välisühendused katkeda. Seetõttu on oluline, et suudaksime oma tarbimise vajadusel ära katta ka siseriiklikult. Kohalik ja hajus taastuvenergia tootmine tugevdab piirkonna energiasõltumatust ning suurendab
Inimeste muresid ei tohi alahinnata. Internetis levib valeinfot, mille lugemine võibki olla häiriv. Mitmed uuringud on näidanud, et rohkem kui müra või mõni teine objektiivselt mõõdetav tegur mõjutab inimeste stressitaset ja unehäireid hoopis negatiivne suhtumine tuuleparkidesse ja mure kinnisvara väärtuse või tervise pärast. Tuuleparkide puhul on täheldatud ka notseeboefekti –kui inimene usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, siis võibki tekkida mõni sümptom, sest stress on oluline tervise mõjutaja. Uuringud on ka näidanud, et stress ja inimeste enda teavitatud tervisekaebused, näiteks peavalu ja unehäired, on suuremad, kui tuulikud on kodust füüsiliselt nähtavad ja tuulepargist ei tõuse inimesele endale majanduslikku kasu. Arusaadavalt on uus alati hirmutav ja Eestis pole veel suurte tuuleparkide praktikat. Näiteks liiklusmüra põhjustab inimestele päriselt tõsiseid tervisehädasid, aga sellest eriti ei räägita, sellega ollakse harjunud. Ka juhul, kui inimeste uskumused tuulikutest põhjustatud tervisehäiretest on ebareaalsed, ei tähenda see, et arendajad ja omavalitsejad ei peaks kohalikke kogukondi kaasama ega nendega suhtlema – mida rohkem saavad inimesed ise kaasa rääkida tuulepargi asukoha valikul, mida rohkem on neil sisulist informatsiooni ja teadmist nii tuulepargi kasust kui ka kahjust, seda vähem on ka põhjendamatut hirmu.
julgeolekut lähedal asuvates kogukondades.
Kuidas mõjutab taastuvelektrile üleminek tarbijate igakuiseid arveid?
Taastuvenergia tehnoloogiate, eriti tuule- ja päikeseenergia kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, muutes need odavamaks kui traditsioonilised fossiilkütustel põhinevad energiaallikad. Kuna tuul ja päike ei vaja töötamiseks kütust, on need sõltumatud energiaimpordist ja maailmaturu hinnakõikumisest. Kuigi alginvesteeringud on suured, toovad madalad tootmiskulud kaasa soodsamad elektrihinnad tarbijatele. Kui elektrit toodetakse kohapeal taastuvatest allikatest, väheneb sõltuvus rahvusvahelistest energiaturgudest, mis võib aidata hindu stabiilsena hoida.
Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.
Tuulikute tervisemõjusid pole just palju uuritud, aga viimastel aastatel on uuringute hulk suurenenud, sest üle Euroopa paigaldatakse tuulikuid järjest rohkem ja need kolivad elamupiirkondadele lähemale. Kuna tavainimene millegi vastu huvi tundes tavaliselt guugeldab, siis võtame ette faktorid, mida tuulikutega on seostatud: kuuldav müra, infraheli, varjutus, vibratsioon ja elektromagnetlained.
Kuuldav müra
Müra pole lihtsalt häiriv heli, sellel on tõestatud oluline tervisemõju. Kõige enam on müra mõju tervisele uuritud liiklusmüra puhul. On tõestatud, et tiheda liiklusega autoteedelt pärinev müra, mis ületab aastas keskmiselt 50 detsibelli, tõstab infarkti, insuldi, aga ka diabeedi ja rasvumise riski. Viimasel kümnendil tehtud liiklusmüra tervisemõjude hindamisest on selgunud, et 84 protsendi tallinlaste ja 70 protsendi tartlas-
Tuuliku ohutu kaugus kodudest
haiguste riski. Sellega on oluline arvestada ja mõju ka tulevikus uurida, sest majanduslik surve on ehitada tuulikuid inimestele üha lähemale.
Üldiselt on leitud, et isegi kui tuuliku kõrval on müra reaalselt häiriv, siis inimeste elukohtadesse kostub seda tagasihoidlikult. Enamasti on tuulikust kahe kilomeetri kaugusel elada vaiksem kui linnas suuremast autoteest saja meetri kaugusel.
meetri kaugusel autoteest (76 detsibelli). On teada, et väga tugev infraheli võib põhjustada pearinglust, iiveldust ja peavalu, kuid selline helitugevus pole tuulikute puhul realistlik. Kui mõõdukal infrahelil oleks tervisemõju, ei ole selge, miks seda pole täheldatud teiste tavapäraste, muu hulgas looduslike infraheliallikate puhul.
Vibratsioon
Infraheli
Tuulikutest põhjustatud müra ja krooniliste haiguste vahel seost leitud ei ole. Küll on leitud, et inimestel võib olla rohkem stressi ja unehäireid, kui tuulegeneraatori müra ületab öösiti 40 detsibelli. See omakoda suurendab südameveresoonkonna ja metaboolsete
te elukoht asus piirkonnas, kus autoteedelt pärinev müratase ületas 50 detsibelli ning see põhjustas Tallinnas ligikaudu 270 ja Tartus 50 südame-veresoonkonna haigusjuhtu aastas. Tuulikuparkide mõju tervisele on keerukam uurida, sest neid on veel üsna vähe ja reeglina asuvad need kodudest märksa kaugemal kui autoteed. Oma suurust arvestades on tuulegeneraatorid siiski üllatavalt vaiksed tööstusseadmed. Tuulikute mürataseme mõõtmist segab tihti veelainetus või tuulesahin ehk taustamüra, mis juba mõnesaja meetri kaugusel tuulikust ületab tihti tuuliku enda müra. Seetõttu saab müra leviku täpsema tulemuse tuulikute mürataseme arvutuslikul hindamisel ehk modelleerimisel. Modelleeritud mürakaart koostatakse enne iga tuulepargi rajamist keskkonnamõjude hindamise käigus. Näiteks Tootsi tuulepargi kohta tehtud keskkonnamõjude hindamise aruande mürakaardilt võib näha, et tuulikutest 2–3 kilomeetri kaugusel on tuulikute müratase alla 35 detsibelli. Tehnoloogilise arengu tõttu tekitavad uuemad tuulikud vähem müra, isegi kui on varasematest võimsamad.
Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on väiksem kui 16 hertsi ja mida inimene kõrvaga ei kuule. On avaldatud arvamust, et tuulikute tekitatav infraheli võib mõjutada tervist, kuid teaduslikult seda seni tõestatud pole. Uurimise teeb keerukaks see, et pole võimalik eristada tuuliku infraheli teistest tavalistest infraheliallikatest. Infraheli tekitavad näiteks tuul, veelainetus, autod, lennukid ja tehnikaseadmed ning isegi kehasisesed helid, nagu südamelöögid ja verevool. Mõõtmised näitavad, et üle kahemegavatise võimsusega tuuleturbiinid tekitavad 68–1000 meetri kaugusel infraheli tugevusega 59–107 detsibelli. Sarnase tugevusega infraheli on aga ka 25 meetri kaugusel veepiirist rannas (75 detsibelli), 8 kilomeetri kaugusel rannast (57 detsibelli) ja 70
Kuna tuulikulabad pöörlevad, tekib vibratsioon. See on siiski pigem ehituslik probleem tuulikute püstitamisel, mitte reaalne oht tervisele tuuliku töötamisel. Selleks, et tuulikud pikka aega püsti püsiks, ka ekstreemsetes ilmastikutingimustes, ehitatakse tuuleturbiinid nii, et nende vibratsioon vundamendis ja pinnases oleks minimaalne. Märksa suurem maapinna vibratsioon võib esineda raudtee või ka tavalise auto tee puhul, kus mõnikord on täheldatud maja vappumist ja lagunemist näiteks raskeveokite möödumisel. Tervisele ohtlik vibratsioon on eelkõige seotud mitmete tööde tegemisega –näiteks töötamine traktorites, teistes raskeveokites, vibreerivatel platvormidel puurimisvõi lõhkumistöödel.
Varjutus
Pöörlevad tuuleturbiini labad võivad päikesetõusu ja -loojangu ajal põhjustada varjude langemist elumajadele. Päikesevalguse vilkumisel tervist kahjustavat mõju ei ole, kuid kindlasti on see häiriv – rütmiline varjutus võib sarnaneda vilkuvate tuledega disko või kontserdiga. Varjutuse tekkimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused – päike peab paistma piisavalt madalalt ja tuuliku rootor peab olema õiges suunas. Seetõttu pole varjutus pidev, vaid esineb kindlatel ajahetkedel. Üldiselt esineb varjutamist kuni kümne tuuliku rootori diameetri kaugusel tuulikutest ja see võib ulatuda kuni 2,5 kilomeetri kaugusele. Konkreetse tuulepargi rajamisel tehakse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus koostatakse ka varjutuse kaart. Päikese vilkumist saab välistada, kui rajada tuulepargid elamutest piisavalt kaugele või ka juhul, kui tuuliku ja elamu vahele jääb näiteks mets, mis varjutuse varjab. Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutuse kestust, aga näiteks Rootsis ja Taanis on soovitatud, et varjutust ei tohiks olla rohkem kui kümme tundi aastas. Samas on ka Eestis tuulikuid, mida on teatud aastaaegadel teatud kellaaegadeks varjutuse tõttu välja lülitatud.
Tervisemõju kontekstis on arusaam tuulikute lähedusest elamutele oluline. Pea kõik mõjud, millest tuulikute puhul räägitakse, esinevad küll vahetult selle all või kõrval, aga mitte kilomeetrite kaugusel. Erinevates aruteludes küsitakse sageli, kui lähedale inimeste kodudele tohib tuulikut ehitada. Sellele küsimusele ei saa kahjuks vastata üheselt meetrites või kilomeetrites, sest see sõltub konkreetsest tuulepargist ja mõju avaldab ka maastik. Näiteks mets on tõhus müratõke, aga kõva lage pind paneb helid kiiremini liikuma. Heli levikut mõjutavad ka ilmaolud. Sestap vastab igal konkreetsel puhul sellele küsimusele enne tuulepargi rajamist läbiviidav keskkonnamõjude hindamine. Miskipärast arvatakse nime põhjal sageli, et selles käsitletakse ainult looduskeskkonda, aga tegelikult pööratakse mõjude hindamisel alati eraldi tähelepanu ka asustusele ja inimestele. Minimaalse kauguse väljapakkumine pole teadlaste hinnangul hea lahendus, sest tuulikud on erinevad – mõni on kõrgem, mõni mürarikkam – mõju tuleks alati hinnata konkreetses kohas ja planeeritud tuulikutega arvestades, loomulikult peavad seda tegema alati pädevad eksperdid. Kui uuringust selgub, et tuulikud põhjustavad häiringuid, mida leevendada ei saa, siis sellesse kohta tuuleparki ehitada ei tohiks.
Ideega rajada Eestisse tuumajaam on flirditud aastaid. Erinevatel põhjustel pole see plaan varasemalt teostusele eriti lähedale jõudnud, kuid tänapäeval on riiki tuumaenergiajaama rajamine lähemal kui kunagi varem. Kui küps siiski on mõte Eesti tuumaenergeetikast ja millised on sellega kaasnevad võimalused ning väljakutsed?
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: SHUTTERSTOCK
Jaanuari keskel esitas idee eestvedaja Fermi Energia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ettevõtte juhatuse esimees Kalev Kallemets sõnas toona, et kuigi see ei tähenda veel kindlalt, et plaan ellu viiakse, luuakse sellega vajalik pinnas tuumajaama reaalselt rajamise üle otsustamiseks.
Eelmise aasta juunis Riigikogu vastu võetud otsus tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamise kohta ning praegu töös olev tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu viitavad aga mõlemad sellele, et võimuteostajad on aktiivselt ette valmistamas tuumajaama idee Eestis realiseerumist.
Mis kasu on Eestile tuumajaamast?
Põhjuseid tuumajaama rajamiseks võib leida mitmeid. Fermi Energia kommunikatsioonijuht Mihkel Loide toob peamisena nende seast välja energiadefitsiidi süvenemise Eestis. „Me impordime aina suurema osa oma elektrist ja sõltume tugevalt muutlikust turuhinnast. Samal ajal kasvab vajadus juhitava, CO2-vaba ja ilmast sõltumatu elektritootmise järele. Väikereaktoriga tuumajaam annaks Eestile võimaluse tagada energia varustuskindlus
ilmastikutingimustest sõltumatult,“ toob Loide lühidalt välja peamise pooltargumendi. Olulisteks asjaoludeks on tema sõnul ka majanduse konkurentsivõime hoidmine ja kliimaeesmärkide saavutamine, mille mõlema puhul saab rajatav tuumajaam olulist rolli kanda. „Nii tavatarbija kui ka tööstus vajavad ennekõike stabiilset ja soodsat elektrit. Madalad ja stabiilsed energiahinnad toetavad majanduskasvu, investeerimiskindlust ja aitavad tuua riiki energiamahukaid investeeringuid. Ühtlasi on tuumaenergia süsinikuheitmeta, mis annab kindluse CO 2 heitmekvootide kallinemise vastu,“ ütleb Loide. Tuumaenergia garanteerib tema sõnul stabiilise energiatootmise ja -hinnataseme vähemalt 60 aastaks.
Tuumkütusega varustatus on tagatud
Tuumajaama rajamine nõuab aga mitmete eelduste täitmist. Inimeste tervise seisukohalt ehk olulisim aspekt on tuumajäätmete ohutu käitlus – teatavasti on kasutatud tuumkütuse eripäraks kõrge radioaktiivsuse tase, mistõttu peab olema välistatud selle igasugune kokkupuude igapäevase inimtegevusega. Selle tingimuse täitmiseks on tuumajaama rajamise protsessis ette nähtud eraldi jäätmekäitluskava, mille viimase etapi
ehk lõppladustuse käigus viiakse jäätmed puurtehnika kaudu hoidlatesse mitmesaja meetri sügavusele maa alla. Kust aga hankida tuumkütuseks vajalikku uraani? Selles osas toetuks Eesti Rootsi riigiettevõtte abile. „Selleks, et uraanist saaks reaktoris kasutatav kütus, tuleb läbida veel mitu etappi ja tulemuseks on kütusevardaid sisaldav kütusekoost. GE Hitachi BWRX-300 (Eesti tuumajaamas kasutamiseks planeeritav moodulreaktor – toim) kasutab tuumatööstuses juba kasutusel olevat kütusekoostu mudelit GNF-2 ning selle tarniks Fermi Energia jaamale Rootsi tuumajaamu opereeriv riigiettevõte Vattenfall,“ selgitab Loide. Energiatoorme hinnad muutuvad maailmaturul pidevalt ja võivad oluliselt mõjutada ka elektrihinda lõpptarbijale. Tuumkütuse turuhinna kõikumisi aitavad Loide sõnul maandada aga tuumaelektrijaamade mitmeks aastakümneks sõlmitavad lepingud ja mitmekesine uraankütuste tootmise tarneahel. „Tuumkütus ostetakse tuumajaamadesse sageli mitme aasta varuga ette – maailmas pole kunagi ajaloos üheski tuumajaamas jäänud tootmine seisma kütuse nappuse tõttu. Tuumkütus moodustab tuumaenergia tootmiskuludest väikese, umbes 10–15% osa, mistõttu ka suuremad uraani hinnakõikumised ei mõ-
juta oluliselt lõpptarbija elektrihinda,“ märgib ta.
Spetsialistide koolitamine on üks võtmeülesandeid Eestisse planeeritava väikese moodulreaktoriga tuumajaama eelistena võrreldes suure tuumajaamaga toob Fermi Energia muu hulgas välja selle rajamiseks vaja minevat väiksemat maa-ala, soodsamaid ehituskulusid ning ohutumat reaktori tööprotsessi. Ent inimesi läheb jaama toimimiseks ikka tarvis ja selle jaoks on Loide sõnul plaanis mitmetasandiline lähenemine.
„Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool on juba suurendanud tuumaenergeetikaga seotud teadus- ja õppetööd, tulevikus on võimalik arendada ka spetsiaalseid õppekavu. Lisaks toetab Fermi Energia tudengite õppimist rahvusvahelistes magistriprogrammides, näiteks Rootsis, Soomes, Hollandis ja Prantsusmaal,“ ütleb ta. Samuti pakuvad tema sõnul Kanada ja USA partnerid võimalusi praktikaks ja täiendõppeks olemasolevates tuumaenergeetikakeskustes.
Fermi Energia hinnangul vajab kahe reaktoriga väike tuumajaam umbes 200 töötajat, kellest 20% oleks tuumaenergeetika kogemusega spetsialistid ning 80% hea kvalifikatsiooniga tüüpilised energeetikavaldkonna insenerid.
Vastuargumente tuumajaama rajamisele on mitmeid
Sedavõrd kaaluka mõjuga valdkond nagu energeetika toob endaga enesestmõistetavalt kaasa erinevad seisukohad. Eesti rohemajanduse eestvedaja Rohetiiger on oma energia teekaardis analüüsinud põhjalikult erinevaid energeetika arengusuundi ja leidnud, et praegu ei ole tuumajaamal Eesti elektriturul kohta.
„See järeldus põhineb faktidel ja arvutustel, mitte ideo-
loogilisel vastuseisul. Isegi kui vaatame läbi sõrmede keskkonna, asukoha, personali ning jaama maksumusega seotud küsimustele, ei saa me vastu argumendile, et tuumajaam lihtsalt ei mahu elektriturule Eesti elektrienergia tarbimisvajaduste rahuldamiseks,“ leiab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske. Rohetiiger prognoosib oma peatselt avaldatavas energia teekaardi täienduses elektrienergia tarbimiseks umbes 11 TWh aastal 2035, mis on peaaegu 50-protsendiline kasv võrreldes praeguse 8 TWh-ga. „Selge on, et valitsuserakondade praegu välja käidud hankeidee 2 + 2 TWh lahendusele (tuuleparkide rajamiseks – toim) on liiga vähe, et tarbimist katta taastuvenergiaga, aga alustuseks hea seegi. Praegu toodame umbes 0,7 TWh jagu tuuleenergiat ehk lisanduma peab veel vähemalt 3 TWh tuuleenergia
toodangut, et toota kümne aasta pärast kokku vähemalt 8 TWh elektrit tuulest,“ analüüsib Veske. Ta lisab, et kuigi see number võib tunduda suur, tähendaks see vaid umbes 300 lisanduvat tuulikut riigi territooriumile. Tuumajaama rajamist tuleks tema hinnangul kaaluda võibolla alles 15–20 aasta pärast, kui elektritarbimine on märgatavalt suurenenud ning koos salvestusvõimsustega tuuleparkide rajamisest ei piisa. „Selleks ajaks on loodetavasti juba kuskil maailmas tuumamoodulreaktor tööle pandud ning Eesti ei peaks olema katselabor väljatöötamisjärgus tuumatehnoloogiale,“ ütleb Veske.
Viimasega viitab ta asjaolule, et ühtegi sama toimeloogikaga reaktorit tänapäeval maailmas veel töös ei ole, küll aga peaks esimene väike moodulreaktor jõudma kommertskasutusse Kanadas 2027.–2028. aastal.
10. jaanuaril toimus kliimaministeeriumi algatusel tuumaenergia infopäev „Teel teadlike otsusteni“, kus keskenduti energiajulgeolekule ja võimalikule tuumaenergia rollile Eesti energiasüsteemis. Järgnevalt toome välja mõned jutupunktid, mis infopäevalt kõlama jäid: Kliimaminister Yoko Alender märkis, et koostamisel olev tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu on plaanis saata Riigikogule kaalumiseks 2026. aasta juunis. Võimaliku Balti riikide ülese tuumaprojekti (nt Leetu ühe suurema tuumajaama rajamine, mille toodangust saaksid kõik Balti riigid osa) teostumisse Alender hetkel ei usu, kuna valitsuse esmane prioriteet on tema sõnul kohalikud võimsused. Samuti pole Leedu poolt tulnud ka ametlikku sellekohast ettepanekut.
Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu tutvustas tuumaenergia meelsusuuringu tulemusi, millest selgub, et 2024. aasta sügisel toetas tuumaenergia kasutuselevõttu (olid kindlasti või pigem poolt) 68% eestlastest.
Lisaks eratarbijatele on stabiilne energiahind oluline ka ettevõtetele ja tuumaenergeetika potentsiaal selles osas kõnetab kindlasti mitmeid tööstusharusid. Haavapuitmassi tootva Estonian Celli endine pikaaegne juht Siiri Lahe tõi infopäeval välja karmi näite, kui kõrgete energiahindade tõttu seisis 2023. aastal Estonian Celli tehas 30% ajast. Tuumaenergia
Kia Sportage alates € 24 990 Kõik Kia Sportage mudelid -15%
TALLINN: Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51; Viking Motors Peetri, Veesaare tee 5. TARTU: Autospirit Tartu, Lääneringtee 50. PÄRNU: Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: United Motors Jõhvi, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P. Kerese 25. VALGA: Salome, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a.
Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Suurbritannias, Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.
Helifors, endise nimega SLO ja Sonepar Eesti, on juhtiv kodumaine elektri- ja sidetarvikute hulgimüüja, millel on esindused kaheksas linnas. Enam kui 30 tegevusaastaga on ettevõte teinud läbi tohutu arengu ja praegune Saaremaa müügikontori juhataja Aare Jürgenson on olnud osaline kõigis arengufaasides.
„Ettevõte alustas SLO nime all Eestis 1992. aastal ja mina tulin tööle kolmandal aastal. Siis oli ettevõte osa Nokia kontsernist,“ meenutas Jürgenson.
Tema hinnangul andis Eesti tütarettevõtte arenguks suurema tõuke Soome SLO pikaajalise kogemuse toomine Eestisse. Müügiinimestena alustasid oma valdkonna spetsialistid, keda tarnijad koolitasid nii toote kui ka müügi poolelt. Tähelepanu pöörati müügikultuurile ja -käitumisele ning toodete tundmisele. Samal ajal käis julge müügikontorite võrgustiku loomine.
Ettevõte arenes paralleelselt vabariigi ülesehitamisega
„Me oleme ikkagi üks vanemaid sedalaadi ettevõtteid Eestis. Firma ülesehitamise aeg langes kokku ka taasiseseisvunud vabariigi ülesehitamise aja-
ga ning ka ettevõttel tuli läbida sarnased arengufaasid,“ märkis Jürgenson, kelle sõnul oli ettevõte erinevate partnerite kaudu seotud paljude oluliste objektidega, mida tollal rajati.
„Näiteks Tartus Biomeedikum ja Tartu Ülikooli kliinikum, mitmed Olvi tehased, Saku Suurhall, Loo–Maardu lõigu välisvalgustus ja koostöös pikaaegse koostööpartneri KH Energia-Konsult AS-iga Pirita promenaadi välisvalgustus. Valiku laienedes lisandusid Virumaal Kunda Cell ja Narva raudteejaama valgustus. Huvitavamad projektid olid ka koostöös tarnijaga PERH-i lattliin ja hotelli Palace evakuatsioonivalgustid, milles on akude asemel kasutatud superkondensaatoreid.
SLO oli vaieldamatult turuliider ja oma valdkonna suurim tegija. Kindlasti andsid hoogu juurde ka Elektrilevi lepingud,
mida me hoidsime väga pikalt, üle 17 aasta,“ märkis Jürgenson. SLO nime all tegutses firma 2023. aastani, mil toimus nimemuutus. „Tollane omanik oli
prantslaste Sonepar ja nad tegid otsuse, et muudavad kõikide tütarettevõtete nimed samuti Sonepariks.“ 2024. aastal ostis praegune omanik Heiki Liiser ettevõtte Prantsusmaa kontsernilt ära ja 2025. aasta jaanuarikuus sai firma uueks nimeks Helifors. Aastatega on muutunud nii turg kui ka inimesed
Firma algusajad olid Jürgensoni sõnul praegusega võrreldes muretumad. Nüüdseks on asjaolud muutunud.
„Algusaastatel oli turg arenev –valdkonnas olid kindlad tegijad ja konkurents ei olnud karm. Turule mahtusid paljud, kuna konkurents ei olnud veel nii tihe, aga mingil hetkel tekkis olukord, kus hulgikaubandus (B2B) ja kogu turg tervikuna muutus,“ ütles Jürgenson, kelle sõnul hakkas kiiremate muutuste aeg peale masu ajal, kui turule tekkisid väiksemad ettevõtjad.
Hulgimüüjate jaoks on tema sõnul muutunud see, et väga palju tootmist on kolitud Aasiasse, mis on tekitanud täiesti uue mudeli, kuidas tegutseda: ei pea alati müüma edasimüüjale, vaid saab vajadusel müüa ka otse kliendile. „Tänapäeval on otsemüügid tavaline äri osa, aga 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel kümnendil oli hulgimüüjal kindlam positsioon. On valdkondi, kus tootjatel on selge eelis, kuid on samas valdkondi ja tootevalikuid, kus hulgimüüjal on oma eelised. Just tehniline pädevus oli see, mis sidus omal ajal hulgimüüjaid tihedamini klientidega ja mis jääb hulgimüüjate oluliseks trumbiks ka praegu.“
Eestis on päikeseenergial põhinevad lahendused kodumajapidamistes muutumas järjest populaarsemaks. Elektrihinnad on pidevalt tõusnud, mistõttu otsitakse üha enam võimalusi, kuidas kulusid kontrolli all hoida ja saavutada suurem energiasõltumatus.
Pühendudes keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste loomisele, oleme välja arendanud hübriid-õhksoojuspumbad, mis töötavad hõlpsasti nii päikese- kui ka võrguenergial ning vajadusel kombineerivad mõlemaid allikaid. Siit tekkis meil idee luua süsteemipõhised päikeseenergialahendused. Tänu õigesti dimensioneeritud süsteemile on meie lahendused madala kulu ja väga kõrge kasuteguriga, sest kogu toodetud energia kasutatakse ära just seal, kus seda
kõige rohkem vaja – kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes.
NOQQ Energy pakub valmislahendusi nii sisekliimaseadmete kui ka kogu hoone energiavajaduste katmiseks. Samuti loome komplektseid lahendusi eramajadele ja suurematele ettevõtetele. Olenemata sellest, kas otsid lahendust oma kodu või äripinna energiakulude vähendamiseks, on meil sobiv süsteem, mis aitab saavutada parima võimaliku säästu ja efektiivsuse.
Teeme koostööd Hiieko ASiga, kellel on pikaajaline kogemus sisekliima täislahenduste projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel, et pakkuda kvaliteetseid ning usaldusväärseid lahendusi igale kliendile.
Nädal enne Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimist BRELL-i süsteemist usutleme Eesti ettevõtte SW Energia OÜ taastuvenergiaosakonna juhti Juri Froripi ja arendusjuhti Vadim Nogtevit. 25 aastat soojusmajanduse valdkonnas tegutsenud ettevõtte juhid räägivad nii SW Energia käekäigust ja tulevikuväljavaadetest kui ka Eesti energiatööstuse hetkeolukorrast.
Kuidas tõlgendatakse ETO (elutähtsa teenuse osutaja) seisukohast mõistet „energiajulgeolek“ ning milliseid ettevalmistusi ja kriisiplaane on tehtud? Meie jaoks on energiajulgeolek prioriteet ja seetõttu täiendame kriisiplaane pidevalt. Oleme astunud kriisiks valmisolekuks olulisi samme: hoiame oma klientide tarbeks suurt kütuse laoseisu ning meie tehnikute brigaadid paiknevad ööpäevaringselt üle Eesti. Töötame praegu veel selle nimel, et kõik stsenaariumid oleksid täielikult kaetud ja valmisolek vastaks ka kõige kõrgematele standarditele. Kaugkütte rolli olulisust kriisiolukordades rõhutas energeetikakonverentsil ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: „Kaugküttevõrgud on meie energiasüsteemi vastupanuvõime alustala. Nende olemasolu tagab, et linnaelanikud saavad sooja ka kõige keerukamates oludes, olgu tegemist küberrünnaku või kütusevarustamise häiretega. Selleks peavad kaugküttevõrgu haldajad olema valmis toimima autonoomselt ilma välise tarne või tugeva infrastruktuurita.“ SW Energias panustame sellesse, pakkudes oma pikaajalisele kogemusele tuginedes lahendusi, mis on töökindlad, tõhusad ning seejuures võimalikult keskkonnasäästlikud. Võtmeteguriks on siinkohal katlamajad, mis töötavad peamiselt kodumaisel puiduhakkel –
nende abil vähendame sõltuvust välisriikide energiatarnetest ja tagame stabiilsuse isegi kriisiolukordades.
SW Energial on olemas ka mobiilsed konteinerkatlamajad, mida on võimalik kohale transportida ja ühendada vajalikku asukohta vaid loetud päevadega. Konteinerkatlamajade tugevuseks ongi just väga kiire reageerimine ja paindlikkus, mis tagavad kiire ja kvaliteetse sooja vee ning kütte paari päevaga. Selline lahendus on jätkusuutlik ka seetõttu, et on vajadusel ühendatav erinevate kütuste lahendustega.
Mis puutub energiajulgeolekusse laiemalt, ei tohi ära unustada energiahinda. Energiahind peab olema kindlasti üks osa energiajulgeolekust – see kehtib nii suurenergeetikas kui ka valdade ja linnade soojusmajanduse korraldamisel.
SW Energia usub, et inimene tuleb tõsta võrrandis esikohale. Koduomanik ei peaks muretsema selle pärast, kas küttearve tasumiseks on ikka raha või kas selle tasumiseks peab näiteks toidukorvi arvelt kokku hoidma. Samuti ei peaks inimene igapäevaselt mõtlema oma küttesüsteemile või käivitama pesumasinat vaid öötundidel. Energia- ja küttelahendused peavad teenima kasutaja huve, mitte vastupidi.
SW Energias oleme viimase viie aasta jooksul teinud koostööd ka erinevate Eesti väikevaldadega. Oleme taastanud
kaugkütte sellistes asulates nagu Melliste, Libatse, Vardja ja Pärnu-Jaagupi. Need projektid on läbi viidud koostöös vallavalitsuse ja kohalike kogukondade esindajatega, kaasatud olid nii korteriühistud kui ka majaelanikud. Hetkel on sama põhimõtte järgi käsil ka näiteks Luunja ja Kehtna kaugküttevõrgu taastamine. Kogukonna kaasamine on olnud võtmetähtsusega, kuna annab võimaluse kohalikel elanikel ja ettevõtetel esitada oma ettepanekuid ja murekohti. Nii luuakse ühine arusaam ja tagatakse teenuse hinna ning kvaliteedi tasakaal lõpptarbijale. Selline kogukonnapõhine lähenemine suurendab iga projekti edukuse võimalusi, kuna kõigil osapooltel on otsustes ja arenduses oma hääl.
Millised on kodumaise kütuse eelised?
Kodumaisel puiduhakkel töötav tõhus kaugküttevõrk teenib kolme olulist kasutaja huvi: töökindlus, mugavus ja hind. Täielikult automatiseeritud puiduhakke katlamajad on töökindlad ja keskkonnasäästlikud, töötades kiirelt taastuval ning süsinikku siduval kütusel –Eesti kohalikul võsal. Ja Eestis on võsa palju. Kodumaine ja
hea kättesaadavusega kütus tagab ka madala hinna ning hea tarnekindluse. Tänu nüüdisaegsetele tehnilistele lahendustele on sellised katlamajad täielikult automatiseeritud, st kütuse etteandmine käib automaatse konveieriga, kusjuures koldetuhk suunatakse tuhakasti. Isegi katla suitsukäike puhastatakse tänapäeval automatiseeritud suruõhu abil. Seesugused nüüdisaegsed „robotkatlamajad“ ei ole aga odav lahendus. Keskmise suurusega linna (näiteks SW Energia köetav Türi või Kohila) kaugkütte võrgu katla maja hinna silt jääb paari miljoni euro juurde, kuid investeeringuid soojusmajanduse valdkonnas tehaksegi ettevaatavalt ja aastakümneteks. Võimalusel kaasatakse projekti KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskus) toetused, et investeeringu tõttu toasooja hind lõpptarbijale ei tõuseks. Nii tööstussektoris kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil on levinud koostöömudel, kus soojustootja võtab investeeringud enda kanda ning lõpptarbija maksab vaid kokku lepitud hinda soojusenergia eest.
Kas ja kuidas on rohepööre ning PÕXIT (põlevkivist EXIT) mõjutanud SW Energiat?
Oleme alati olnud uuenduste usku, otsinud parimaid praktikaid ja panustanud uusimasse tehnoloogiasse. Palju räägitud tööstuse digitaliseerimine on meie jaoks igapäevane protsessi osa. Näiteks tulevad katlamajadest signaalid SW Energia juhtimiskeskusesse üle Eesti: jälgime vajalikke parameetreid, optimeerime kütusekasutust, mõõdame erikulusid jne. Ega teisiti enam saagi – ainult targalt ja läbimõeldult tegutsedes on võimalik hoida kvaliteet ning hind jätkusuutlikuna. Siiski, energeetikas kehtivad universaalsed füüsikaseadused ja Eesti asukoht siin laiuskraa-
dil seab teatavad piirangud. Talvel, kui hoonete kütmisvajadus suur, on päikeseenergia osakaal nullilähedane. Suure pakasega ei ole ka tuult ja välisühendused kipuvad katki minema. Saame kindlad olla vaid traditsioonilisele energiatootmisele. Seetõttu ei tasuks lõhkuda ühtki vana süsteemi enne, kui uus on valmis ja toimib! Suur osa Eesti töötlevast tööstusest töötab endiselt põlevkiviõliga. Ka SW Energia opereerib suurtööstuste katlamaju, kus iga päev sõidab väravast sisse tsisternauto (u 25 tonni). 2022. aasta energiakriis viis gaasikütuste hinnad selliste tippudeni, et oma majandustegevuse jätkamiseks kolisid mitmed Eesti suurtööstused tagasi kohalikule põlevikiviõlile. 2024. aasta teises pooles ja 2025. aasta alguses on tööstussektoris näha sarnaseid ilminguid – veeldatud naftagaas ehk LPG on tegemas uusi hinnarekordeid. Ettevõtetes, kus on ettenägelikult jäetud alles taristu õlikütuste põletamiseks, on ajutine ümberlülitus õliküttele vaid loetud päevade küsimus.
Põlevkivi- ja õlitööstusele lõpu kuulutamine on enneaegne, kindlas töötleva tööstuse nišis on tegu väga konkurentsivõimelise energialahendusega. Laiemas pildis tagab see sektor Eestis selle, et tuled põlevad ka siis, kui merealune taristu on lõhutud või hävinenud.
Enamgi veel, juba tehtud investeeringud on igal juhul mõistlik kasutada ära selle eluea lõpuni nii suurenergeetikas, soojusmajanduses kui ka lokaalsete kütteseadmete korral. SW Energia pakub näiteks katlamajade opereerimise teenust ka nii, et võtame üle kliendi vana katlamaja. Lahendame ära konkreetsed valupunktid, hooldame ja reguleerime seadmeid ning tarnime kütused. Ühelt poolt võtame ära tarbijate mured ja riskid, teisalt pikendame algse tööstuskliendi inves-
teeringut keskmiselt täiendava 3–5 aasta võrra. See on tööstuse jaoks kõige soodsam energia, kus investeering on end juba ära tasunud.
Sinna kõrvale käivad muidugi soojusenergiaalane nõustamine ja konsultatsioonid – hakkame töötama uue küttelahenduse kallal, et leida parim tehniline ja majanduslik tasakaal. Oleme kasutanud kütusena nii LPG-segugaasi, maagaasi, puitpelletit, haket kui ka soojuspumpi ja reservkütusena on ka kodumaise päritoluga kütteõli kindlalt omal kohal. Vastavalt soovile oleme investeerinud katlamaja seadmestikku või parendustesse ise, tarbija jaoks müüme soojusenergiat. Pakume sel põhimõttel teenuseid nii koolimajadele, lasteaedadele kui ka suurtele tööstustele.
SW Energia OÜ on juba 25 aastat tegutsenud kõige kiiremini arenev soojusenergeetika ettevõte Eestis. Tugineme 100% Eesti kapitalile ja pakume ainsana Eestis soojusenergia täisteenuslahendust. Arendame ja loome keskkonnahoidlikke täisautomaatseid katlamaju ning kaugküttelahendusi ja kasutame nii eestimaist hakkpuitu kui ka puitpelletit, puidujäätmeid, maagaasi ja põlevkiviõli. Meie meeskonda kuulub 90 töötajat üle terve riigi.
SW Energia OÜ Tehnika tn 1, Paikuse alev, 86602 Pärnu, Eesti Info: +372 447 7862 Müügijuht: Heiki Põldsam, 5662 0109
E-post: info@swenergia.ee www.swenergia.ee
Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade –ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.
Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku, mitte ei ole ses suhtes neutraalne.
Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiavõi toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik,
et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade
ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töö-
tavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelleti eelised:
CO 2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO 2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.
n Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
n Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
n Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed. n Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
n Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
n Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
n Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
n Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
n Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada. n Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.
AAVO ISAK, PELLTECH OÜ
Viimastel aastatel on ettevõtete huvi energiasäästu vastu pidevalt kasvanud. Kui seni keskenduti eelkõige päikesepaneelide paigaldamisele, et ise elektrit toota, siis praeguseks on energiasalvestite ehk akude kasutuselevõtt muutumas võtmeks, mis võimaldab energiakulusid veelgi tõhusamalt hallata. Salvestite abil saab toota rohkem energiat, kui kohe tarbida suudetakse, ning salvestada ülejäägi, et müüa see võrku just siis, kui elektrihind on kõige soodsam.
Elektri kokkuhoiu teema puudutab nii äri- kui ka erakliente. Ettevõtjad otsivad võimalusi, kuidas energiakulusid kontrolli all hoida, et keskenduda paremini oma põhi tegevusele. Nord Solar aitab ettevõtetel
energiakulude optimeerimisega tegeleda, pakkudes terviklahendusi, mis hõlmavad päikesepaneelide paigaldamist, energiasalvestite kasutuselevõttu ja energiasüsteemide tarka juhtimist. „Eesmärk on pakku-
da meie klientidele terviklahendust, mis aitaks neil saavutada maksimaalset säästu ja energiasõltumatust,“ selgitas Nord Solari lahenduste juht.
Toodetud energia tõhus kasutamine
Päikesepaneelide paigaldamine on muutumas standardiks ettevõtete seas, kes soovivad oma energiakulusid vähendada. „Ise toodetud energia on alati odavam kui võrgust ostetud elektrienergia,“ rõhutas Nord Solari esindaja. „Kuid lisaks päikesepaneelide paigaldamisele on aina rohkem pööratud tähelepanu energiasalvestitele, mis võimaldavad toota ja tarbida energiat just siis, kui seda on kõige rohkem vaja.“
Energiasalvestite kasutamine annab ettevõtetele paindlikkuse, mida ainult päikesepaneelidega ei saavutata. Salvestid võimaldavad ülejääva energia salvestada ja kasutada seda hiljem, kui tarbimisvajadus suure-
neb või elektrihind tõuseb. „See on eriti oluline, kuna elektrihinnad võivad päevasel ajal suuresti varieeruda. Salvesti aitab optimeerida energiakasutust ja muuta investeeringu päikesepaneelidesse veelgi tulusamaks,“ lisas ta.
Kliendile kohandatud terviklahendused
Nord Solar pakub klientidele täielikke terviklahendusi, alates energiatarbimise analüüsist kuni seadmete paigaldamise ja hilisema hoolduseni. „Tervik lahenduste pakkumine tähendab, et meie töö ei lõpe seadmete paigaldamisega. Meie koostöö algab alles siis, kui kliendile lahendus üle antakse. Tark juhtimissüsteem tagab, et klient saab oma investeeringust maksimaalse kasu,“ selgitas Nord Solari esindaja. Energiainvesteeringute puhul on oluline terviklik ja pikaajaline plaan. Nord Solari
kogenud meeskond aitab valida parima riistvara ja lahenduse, mis vastab kliendi vajadustele ning tagab maksimaalse tasuvuse kogu projekti elutsükli jooksul.
Rohkem paindlikkust energiaturul
Lisaks päikesepaneelidest toodetud elektrile saab salvesti optimeerida ka võrgust ostetud energiat. „Salvesti võimaldab osta elektrit odavatel tundidel ja kasutada seda siis, kui elektrihind on kõrgeim. See aitab ettevõtetel energiakulusid veelgi vähendada ja suurendada oma energiasõltumatust,“ selgitas
Nord Solari esindaja. Salvestuslahendused sobivad ka ettevõtetele, kellel ei ole päikesepaneele, pakkudes lisavõimalusi energiasäästuks.
Tulu sagedusturult
Nord Solari lahendused võimaldavad ettevõtetel osaleda sagedusturul, kus akude abil
aidatakse stabiliseerida elektrivõrku ja teenida lisatulu. See on eriti oluline Baltikumi regioonis, kus on äsja liitutud MandriEuroopa elektrivõrguga. Kuigi protsessi täpne ajakava võib varieeruda, avanevad sagedusturgudel osaledes uued võimalused paindlikkuse ja tulususe suurendamiseks.
Investeering tulevikku Nüüd on optimaalne aeg investeerida energiasalvestitesse, kuna liitiumi hindade langus muudab salvestite soetamise soodsamaks. „Meie hinnangul on energiainvesteeringud põhjendatud ja tasuvad end ära just praegu. Kui teil on huvi energiasalvestite ja terviklahenduste vastu, soovitame võtta meiega ühendust, et leida teie ettevõtte jaoks parim lahendus,“ julgustas Nord Solari esindaja. Küsige konsultatsiooni või pakkumist, et viia oma ettevõte energiatõhususe uuele tasemele!
Elektriarve on iga kuu see kulu, mille suurus võib tunduda ettearvamatu. Ühel kuul on see väiksem, teisel suurem, aga kust täpselt see energia kaob, jääb paljudele saladuseks. Üllatavalt tihti on just väikestel muutustel kõige suurem mõju: kraadi võrra madalam kütterežiim, lühemad dušid, ooterežiimil seadmete vooluvõrgust väljalülitamine.
TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eestis moodustab keskmise kodu energiakuludest umbes 60 protsenti küte ja soe vesi, 20–30 protsenti kodumasinad ja 10–15 protsenti valgustus. See tähendab, et suurima kokkuhoiu saavutamiseks tuleb kõigepealt vaadata just neid valdkondi. Näiteks ooterežiimil olevad seadmed võivad moodustada kuni kümme protsenti kogu elektrikulust, mida saab vähendada pistikust eemaldamise või nutikate lülitite abil. Samuti on
teada, et iga kraadi võrra madalam toatemperatuur võib vähendada küttekulusid viis protsenti, mis võib tähendada aastas sadade eurode suurust säästu.
Kodune energiaaudit aitab aru saada, kuhu elekter tegelikult kaob ja kuidas seda nutikamalt kasutada. Selle omal käel tegemine ei nõua kalleid seadmeid ega keerukaid mõõtmisi. Piisab elektriarvete analüüsimisest, elektriarvesti jälgimisest erinevatel kellaaegadel ja liht-
sast tähelepanekust, millised seadmed töötavad pidevalt ning millised tarbivad voolu ka siis, kui neid parasjagu ei kasutata.
Tarbimise analüüs aitab liikuma Energiaaudit saab alguse teadlikkusest, mis algab tarbimise jälgimise ja tulemuste analüüsiga. Harilikult keskendutakse sel puhul elektriarve lõppsummale,
kuid sellest üksi ei piisa. Oluline on mõista, kuidas see summa kujuneb ja kas tarbimine on muutunud võrreldes varasemate kuudega. Kui arve on ootamatult suur, tasub otsida selle põhjust. On selle taga hooajalised tegurid, uute kodumasinate kasutusele võtmine või võib-olla ooterežiimil töötavad seadmed? Elektriarvesti jälgimine eri kellaaegadel annab hea üle -
vaate tarbimise tipphetkedest. Kui elektrit kulub ka siis, kui kedagi kodus ei ole, võib probleem peituda ooterežiimis seadmetes, elektrileketes või liiga suure energiatarbega vanades kodumasinates. Näiteks võib mikrolaineahi kulutada ooterežiimis terve aasta jooksul sama palju elektrit kui pesumasina viiekümneminutine pesutsükkel.
10 soovitust koduse elektritarbimise paremaks juhtimiseks:
1. Hoolda elektriseadmeid õigeaegselt.
2. Kasuta nutikaid lahendusi, mis aitavad energiat säästa.
3. Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektrihind on soodsam.
4. Asenda valgustites olevad hõõglambid või halogeenlambid LEDlampidega.
5. Kustuta tuled ruumides, mida sa parasjagu ei kasuta.
6. Vali sinule minimaalselt sobiv toatemperatuur, kui kasutad elektrikütteseadmeid.
7. Põrandakütet kasuta vaid vajadusel.
8. Kasuta kodumasinaid võimalikult ökonoomselt ja optimaalsetes töörežiimides.
9. Võimalusel vaheta välja oma vanad vähem energiatõhusad kodumasinad energiasäästlikumate vastu.
10. Kui sa elektriseadet ei kasuta ega vaja, ära jäta seda ooterežiimis ühendatuna elektrivõrku.
Päikesepaneelide ja akupankade eripakkumised!
Ehitame parimad taastuvenergia lahendused eramajadele ja tööstushoonetele
Akupankade eesmärk on:
• varustuskindluse suurendamine
• elektrihinna optimeerimine
• tulu teenimine börsihinna kõikumistest ja sagedusturgudelt
Energiamõõturi kasutamine on hea viis tuvastada, millised seadmed tarbivad kõige rohkem energiat. Kui külmkapp, veeboiler või teler kasutab ootamatult palju elektrit, võib see viidata seadme vanusele või ebatõhusale tööle. Vanemad külmkapid tarbivad sageli 2-3 korda rohkem elektrit kui uued A+++ energiamärgisega mudelid.
Küte ja soe vesi –suurimad energiaõgardid Kodumajapidamistes kulub kõige rohkem energiat kütmisele ja vee soojendamisele. Talvekuudel võib küttearve hüppeliselt suureneda, kuid ka siin on võimalusi säästmiseks.
Toatemperatuuri alandamine on kõige lihtsam ja tõhusam viis küttekulu vähendamiseks. Temperatuuri alandamine ühe kraadi võrra võib vähendada küttekulu kuni viis protsenti. Kui tavaline toatemperatuur on 23 kraadi, võib selle alandamine 21 kraadile tähendada aastas märkimisväärset rahalist kokkuhoidu. Magamistubades võib temperatuur olla veelgi madalam – une kvaliteedile mõjub soodsalt, kui toas on vaid 17–18 kraadi. Niisiis kaks head asja koos: magusam uni ja magusam küttearve.
Lisaks temperatuuri reguleerimisele tuleks vältida ka soojakadusid. Kui aknad ja uksed on vanad või halvasti tihendatud, võib suur osa soojusest välja pääseda. See tähendab, et küttesüsteem peab töötama suurema koormusega, et hoida ruumid soojad. Sama probleem võib esi-
Energiamõõtur aitab täpselt kindlaks teha, kui palju voolu seade tarbib.
neda radiaatorite paigutusega –kui radiaatori ees on mööbel või paksud kardinad, ei jaotu soojus ühtlaselt ja ruumi kütmiseks kulub rohkem energiat. Ka sooja vee tarbimine on suur energiakulu allikas. Elektriveeboilerid võivad kulutada rohkem energiat, kui see tegelikult vajalik on. Boileri optimaalne temperatuur on 60 kraadi, sest see hoiab ära bakterite kasvu, kuid ei kuluta liigset energiat kuumutamise peale. Lisaks võib dušiaja lühendamine vähendada energiakulu märgatavalt –iga minut duši all tähendab täiendavat energiakulu vee soojendamiseks.
Kodumasinad ja ooterežiimi mõju elektrikulule
Kodumasinad on teine suur elektritarbijate grupp. Kui pesumasinad, nõudepesumasinad ja elektripliidid on sagedases kasutuses, võib nende energiatõhususe optimeerimine anda olulise kokkuhoiu.
LED-lambid tarbivad kuni 80% vähem energiat kui vanad hõõglambid.
Pesumasina ja nõudepesumasina kasutamine madalamatel temperatuuridel võib säästa energiat. 40-kraadine pesuprogramm kulutab kuni 50 protsenti vähem elektrit kui pesemine 60 kraadiga, kuid on siiski tõhus mustuse eemaldamisel. Lisaks tuleks masinad käivitada ainult täiskoormusel, et maksimaalselt ära kasutada iga tsükli energiatarvet.
Ooterežiimil olevad seadmed on paljude kodude jaoks varjatud energiakulu allikaks. Paljud telerid, arvutid ja laadijad kulutavad energiat ka siis, kui neid aktiivselt ei kasutata. Nutipistikud ja taimeriga lülitid on lihtne lahendus, mis aitavad tarbetut voolukasutust vältida.
Pikaajalised lahendused energiakokkuhoiuks
Kui eesmärk on saavutada pikaajaline kokkuhoid, tasub kaaluda suuremaid investeeringuid, mis aitavad kodu energiatõhusamaks muuta.
Maja soojustamine võib vähendada energiakulu kuni kolmandiku, kuna see hoiab soojuse paremini toas ja vähendab küttevõimsuse vajadust. Samuti võib kaaluda taastuvenergialahendusi, nagu päikesepaneelid, mis võivad vähendada elektriarvet drastiliselt. Päikesepaneelide alginvesteering on suur, kuid see võib end ära tasuda 7–15 aastaga, sõltuvalt elektrihinnast ja toetustest. Energiatõhusad kodumasinad on samuti hea pikaajaline investeering. A+++ klassi seadmed kulutavad kuni 60% vähem elektrit kui vanemad mudelid. Kodune energiaaudit on lihtne viis mõista oma elektritarbimist ja leida võimalusi kulude vähendamiseks. Kõige suuremad energiatarbijad on küttesüsteem, soe vesi ja suured kodumasinad, kuid ka valgustuse ja ooterežiimi tarbimise optimeerimine võib tuua märgatava säästu. Alusta täna ja jälgi, kuidas su elektriarve väheneb!
Elektriseadmete tüüpilised aastased tarbimised
Energiavaesus on Eestis suurenenud probleem ja annab endast iseäranis märku külmal talvel – elu on ebamugav, energiaarve üüratu ja tervis kannatab. Kohalikud omavalitsused rakendavad oma elanike abistamiseks erinevaid toetusmeetmeid. Pikas vaates on mõistlik eluhoone energiatõhusamaks rekonstrueerida.
TEKST: KADRI HURT / FOTOD: SHUTTERSTOCK
tes võivad vastavad piirmäärad olla väga erinevad – sõltudes kohalikest energiahindadest ning muude eluasemekulude komponentide maksumusest.
Pärnus on piirmäärad iga-aastaselt üle vaadatud ja vajadusel on neid ka tõstetud, kuid riik toimetulekupiiri pidevate hinnatõusude kontekstis Kivi sõnul piisava sagedusega tõstnud ei ole. Nii tekib olukord, kus toimetulekupiir ei taga enam inimväärset äraelamist, kuna selle alusel arvestatav toimetulekutoetus minimaalseid tarbimiskulutusi inimeste esmavajaduste rahuldamiseks (toit, riided ja muud kaubadteenused) ei kata.
energiatõhususe parandamiseks ei pruugi elanikele isegi olulist kulutust kaasa tuua, sest hoone energiatõhususe kasvuga kaasnev igakuine kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne,“ arvab Kivi. Tartu linn peab ehitusinnovatsiooni ja nõukogudeaegsete korterelamute renoveerimise soodustamist väga oluliseks. oPEN Labi projekti käigus soovitakse renoveerida tehaseliste elementidega Eestis praegu esmakordselt lausa üheksakorruselist kortermaja. BuildEST-i projektiga toetatakse veel kolme kortermaja renoveerimist.
Energiavaesuse tekkel on mitu põhjust „Nii nagu mujalgi, võib Pärnu elanike hulgas esineda vähemalt kolm põhjust energiavaesuse tekkeks: rahaliste võimaluste puudumine, suured energiakulud ja kodude halb energiatõhusus,“ kommenteerib Pärnu linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist Raul Kivi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Eestis energiavaesed kõik pered, kes saavad toimetulekutoetust, ning Pärnu linnas sai seda näiteks 2023. aastal 934 perekonda – s.o 4,1% kõikidest linnas elanud leibkondadest. Eestis tervikuna oli toimetulekutoetust saavate perede osakaal samal aastal pisut väiksem – 3% kõikidest leibkondadest.
Toimetulekutoetuse puhul arvestatakse Pärnu linnas pere eluasemekuludena nii üüri-, elektri- kui ka küttekulu. Tarbitud elektri või soojusenergia kulutustele on kohalik volikogu kehtestanud piirmäärad, kuid erinevates omavalitsus-
Elamu peaks olema võimalikult energiatõhus Pikas vaates võiks Pärnu linnavalitsuse esindaja hinnangul eeldada, et energiavaesust on vähem nendes elamutes, kus kaasaegse soojustuse tulemusel on tagatud parem energiasääst. Hoonete energiatõhususe parandamiseks on erinevaid meetmeid ja korteriühistutele lisarahastuse taotlemise võimaluste osas saab infot ka Korteriühistute Liidult. „Laenu võtmine
Energiavaesuse tekkepõhjuseks võib olla nii rahaliste võimaluste puudumine, suured energiakulud, kui ka kodude halb energiatõhusus.
„Leiame, et uudse tehnoloogia abil on kortermajades võimalik saavutada kuni 70% suurune energia kokkuhoid. Kuna renoveerimine on väga kulukas, siis kokkuhoid küttearvetelt ja elektrienergia tootmine aitavad igal perel renoveerimisinvesteeringut tasakaalustada,“ ütleb Tartu linnaruumi projektijuht Mirje Auksmann. Tehases eeltoodetud paneelid sisaldavad juba soojustust ja aknaid. Lisaks on fassaadipaneelidesse võimalik integreerida päikesepaneele, et ise majale energiat tootma hakata näiteks ventilatsiooni käitamiseks.
Sageli on näiteks saja korteriga ühistul raske leida renoveerimiseks ühist meelt,
motivatsiooni või raha ning kohalik omavalitsus aitab renoveerimist lihtsamaks teha –makstes toetusi ja pakkudes tasuta professionaalset konsultatsiooniteenust. Praegu töös olevate projektide abil suudetakse koos Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Euroopa Liidu toetustega katta üle 50% maja renoveerimiskuludest. Samas on ka selge, et kogu Tartut linna raha eest renoveerida pole võimalik. Auksmann loodab, et pilootmajad on ühistutele positiivne eeskuju ja innustus ehitusettevõtetele ning praegu saadud teadmised ja loodud praktikad võimaldavad uue tehnoloogia üldist kiiremat kasutuselevõttu.
Köögis energia kokkuhoidmine ei tähenda mugavustest loobumist, sest ka väikeste harjumuste muutmise abil on võimalik säästa nii raha kui ka keskkonda. Kasuta potikaant, vali säästlikud seadmed ja ära raiska toitu –need on vaid mõned lihtsad sammud, mis aitavad muuta sinu köögitoimetused energiatõhusamaks ja jätkusuutlikumaks.
TEKST: EVE KALLASTE / FOTO: SHUTTERSTOCK
Mõistlik kokkamine algab planeerimisest
Kasuta potikaant – energia kokkuhoid kuni 30%. Kui toitu valmistatakse pliidil, on väga oluline kasutada kaant. Potikaane kasutamine aitab kiiremini sisetemperatuuri tõsta, vähendades energiakulu. Ilma kaaneta kulub vee keetmiseks või toiduvalmistamiseks ligi 30% rohkem energiat.
Valmista korraga rohkem.
Suurte portsjonite valmistamine on energiakulutuse mõttes säästlikum kui iga päev väikese koguse kokkamine. Näiteks supi, hautiste või ahjuroogade puhul tasub teha toitu mitmeks päevaks ette.
n Vaheta traditsioonilised lambipirnid LED-ide vastu, mis tarbivad kuni 80% vähem energiat ja kestavad kauem. n Sageli töötavad kodudes ooterežiimil seadmed, mida tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.
n Enne määrdunud poti või panni pesemist leota seda soojas vees – nii väheneb vee ja energia kulu nõudepesul.
n Kui on võimalus, pese köögitekstiile (nagu rätikud ja pajalapid) madalamal temperatuuril – 30–40 kraadi on enamiku mustuse eemaldamiseks piisav.
Optimeeri pliidiplaadi ja poti suurust. Kas tead, et pliidi plaadi läbimõõt peaks olema võimalikult lähedane poti põhja suurusele? Kui pliidiplaat on suurem kui poti põhi, kaob ligi 20–30% energiast lihtsalt kasutult. Samuti on induktsioonpliidid energiakulult efektiivsemad kui traditsioonilised elektripliidid. Lülita pliit või ahi varem välja. Pliidiplaadid ja ahjud jäävad pärast väljalülitamist veel mõneks minutiks kuumaks. Seda jääksoojust saab kasutada näiteks toidu valmimise lõpetamiseks. Järgmine kord proovi ahi 5–10 minutit enne toidu valmimist välja lülitada – toit küpseb jääksoojuse arvelt.
ahi peab kulutama lisaenergiat, et vajalik temperatuur taastada. Küpseta mitut rooga korraga. Kui ahi on juba soe, tasub see maksimaalselt ära kasutada. Näiteks on hea mõte korraga mitut rooga küpsetada. Kasuta pöördõhku. Pöördõhufunktsioon võimaldab toidu ühtlasemat küpsemist madalamal temperatuuril ja lühema ajaga.
Energiatõhusad seadmed toovad kokkuhoiu
Ahju efektiivne kasutamine säästab energiat Ära ava ahjuust liiga tihti. Iga kord, kui ahjuuks avatakse, langeb sisetemperatuur 10–20 kraadi võrra. See tähendab, et
Energiaklassi A++ või A+++ seadmed on küll esialgu kallimad, kuid nende elektritarbimine on märgatavalt väiksem. Siin on mõned näited, kuidas säästlikud seadmed energiakulu vähendada aitavad: n Külmkapp. Vali külmik, mille energiaklass on võimalikult kõr-
ge. Lisaks jälgi, et külmiku ukse tihendid oleksid terved ja ust ei hoitaks kaua avatuna. Külmikule liiga lähedal paiknevad soojusallikad (näiteks ahi või radiaator) tõstavad energiatarbimist. n Nõudepesumasin . Kasuta nõudepesumasina ökonoomset programmi. Võrreldes käsitsi pesemisega võib nõudepesumasin tarbida vähem vett ja energiat, eriti kui masin on nõusid korralikult täis. n Veekeetja. Kuigi veekeetja on tõhus, tasub sellega keeta ainult vajalik kogus vett. Liigse vee keetmine kulutab asjatult energiat.
Toimeta toiduga nutikalt Jälgi külmiku ja sügavkülmiku temperatuuri. Optimaalne temperatuur külmikus on +4 kraadi ja sügavkülmas –18 kraadi. Iga kraad madalam tempera-
tuur sügavkülmas suurendab energiatarbimist 5%. Sulata külmutatud toitu külmikus. Kui tõstad sügavkülmast võetud toidu külmikusse sulama, aitab see säilitada külmiku temperatuuri ja vähendada seadme energiakulu. See on ühtlasi ohutum kui toidu sulatamine toatemperatuuril. Kasuta jääksoojust. Kui sul on ahjus küpsetamisest jääksoojust, kasuta seda näiteks leiva soojendamiseks või taldrikute soojas hoidmiseks. Nii saab ära kasutada juba loodud soojust. Muidugi võid jääk soojuse ka lihtsalt läbi poolavatud ahjuukse tuppa lasta.
Olulised väikesed sammud Ka köögi valgustus ja väikesed igapäevased harjumused võivad aidata energiat säästa:
Salvestussüsteemide (BESS) integreerimine tööstustesse ja põllumajandusse toob kaasa mitmeid eeliseid, parandades tõhusust, töökindlust ning jätku suutlikkust. Peamised eelised hõlmavad:
1. Suurenenud energiatõhusus
Päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, kuid tihti langeb põllumajanduses suurim energiavajadus hommikusele ja õhtusele ajale. Ilma salvestusvõimaluseta tuleb tipptundidel kasutada võrguelektrit, mis on sageli kallim. BESS-süsteem võimaldab salvestada päeval toodetud energiat ja kasutada seda õhtul või varahommikul, vähendades seeläbi elektrikulude kõikumist ning vähendades sõltuvust energiahindadest (kasutegur ainult paneelidega tootes on kuni 30%).
2. Tootmise efektiivsuse suurendamine
5. Keskkonna jätkusuutlikkus
Maksimeerides taastuvenergia kasutamist ja vähendades fossiilkütuste sõltuvust, aitab BESS vähendada oma süsiniku jalajälge, panustades laiematesse keskkonnakaitse jõupingutustesse.
6. Riiklikud toetused ja investeeringu tasuvus
n Toidu raiskamine tähendab mitte ainult ressursside kaotust, vaid ka energia raiskamist, mis on kulunud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks. Planeeri nädalamenüü ette ja osta ainult vajalikke toiduaineid. Kasuta ülejääke loovalt.
Alternatiivsed energialahendused Kui elad eramajas, tasub kaaluda alternatiivseid energialahendusi, näiteks päikesepaneele. Need võivad katta osa köögi energiavajadusest, eriti suvekuudel. Lisaks on võimalik mõnel seadmel (näiteks nõudepesumasinal) kasutada ajakava funktsiooni, et lülitada need sisse madalama elektritariifi ajal.
Allikad: Eesti Energia, keskkonnaministeerium
BESS-süsteemid võimaldavad optimeerida energiakasutust ja parandada põllumajandustootmise efektiivsust (koos paneelidega kasutegur kuni 90%). Nutikas energiasalvestus vähendab tarbetut energiakulu, võimaldab paremini ajastada tootmistegevusi ja vähendada elektritarbimise tippe, mis omakorda vähendab võrgu koormust ning elektriarveid.
3. Usaldusväärsus ja energiajulgeolek Põllumajanduses (samuti tööstuses) on mitmeid kriitilisi protsesse, nagu niisutus-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid,
mis vajavad püsivat elektrivarustust. Elektri katkestuste korral võivad tekkida suured kahjud, eriti kasvuhoonetes ja loomafarmides. BESS-süsteem pakub võimalust hoida elektrivarustust ka võrgurikete korral, tagades stabiilse tootmisprotsessi.
4. Kulude kokkuhoid Salvestades ise toodetud taastuvenergiat, saavad tööstused ja põllumehed kasutada rohkem oma odavat energiat, vähendades vajadust osta elektrit võrgust kõrgemate hindadega. See strateegia toob kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu.
Eestis on võimalik taastuvenergialahenduste kasutuselevõtuks saada toetusi ja maksusoodustusi. Kuigi algne investeering BESS-süsteemi ja päikesepaneelidesse võib tunduda kõrge, tasub see end kindlasti ära, kuna vähendab energiakulusid ja tõstab põllumajandusettevõtte konkurentsivõimet. (PRIA, EAS, EIS) Energia salvestussüsteemide integreerimine tööstusesse ja põllumajandusse parandab mitte ainult tegevuse tõhusust ning töökindlust, vaid on kooskõlas ka jätkusuutliku ja kulutõhusa põllumajanduse eesmärkidega. Järeldus
Kui põllumajandus soovib astuda targa energiaajastu suunas, on BESS-süsteemid koos päikesepaneelidega kahtlemata samm tulevikku!
n Konteiner- või kapilahendused, mis sobivad kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes, alates 100 kWh.
n Varutoite tagamine elektrikatkestuste korral.
n Sisseehitatud automaatne tulekustutussüsteem.
n Õhk- või vesijahutussüsteem, mis tagab süsteemi efektiivsuse ja töökindluse.
n Süsteemi modulaarsus võimaldab seda vastavalt vajadusele suurendada.
n Peak time shaving – energia haldamine tipptundide ajal, et vältida kõrgemaid kulusid.
n Börsihinna juhtimine – börsihindade jälgimine ja akude laadimise optimeerimine.
n Sagedusturuga liitumise võimalus – süsteemi liitumine sagedusturu teenustega, et optimeerida energia tootmist ja tarbimist.
BESS-süsteemide ja päikesepaneelide kombineerimine tööstuses ning põllumajanduses pakub mitmeid eeliseid – alates kulude kokkuhoiust ja energiasõltumatuse suurendamisest kuni keskkonnasäästlikkuse ja tootmise efektiivsuse parandamiseni. Tänapäevane tehnoloogia areneb kiiresti ja säästva energia kasutamine muutub põllumeestele aina kättesaadavamaks, aidates neil tagada jätkusuutliku ning kuluefektiivse tootmise.
