Aron Pihtjõe edukast perefirmast, rohelisest käitumisest ja raha teenimisest
Eesti esimese puitkonstruktsioonkõrghoone ootel
Digiväravad korrastavad ehitusturgu
Ärikinnisvaraturu suurim probleem on otsustusvõime puudumine
Betooniühingu juht: betoonita tänapäevast Eesti ühiskonda olemas ei oleks
Vähenda CO2 jalajälge!
Muudame koos
Eesti keskkonda paremaks
Pikaajaline tulu! Laadimispunkt loob sulle ilma investeeringuta pikaajalise lisatulu
Rohkem külastusi! Laadimispunkt meelitab sinu ärisse elektriautoomanikud
Pikem külastusaeg! Elektriauto kasutajad tarbivad sinu teenuseid keskmiselt 30 minutit kauem
Veel enne seda, kui erinevad geopoliitilised probleemid ja majandusmuutused viisid ehitussektori kogu maailmas turbulentsi, olid muutused silmapiiril. Seda nii mõtteviisis, kuidas ehitada, materjalivalikus, millest ehitada, kui ka sotsiaalsete nõudmiste arengus – kus ehitada ja elada või tööd teha. Enam ei saa hakkama, ehitades vaid kivist, metallist ja klaasist ning pannes neljakandilistest ruumidest koosnevad korterid kokku neljakandiliseks hooneks neljakandilisel kinnistul. 21. sajandi ehitus ja kinnisvaraarendus peavad võtma arvesse loodust, potentsiaalse ostja/tarbija iseloomu ja veel sadat detaili, ilma milleta võib projekti ebaõnnestunuks nimetada. Nii see lihtsalt on.
Kliimamuutused ja jätkusuutlikkus on selgelt kõige kuumemad märksõnad igas valdkonnas – ka ehituses ja kinnisvaras. See tähendab, et mitte ühtegi projekti ei saa loodusele ja kliimaneutraalsusele mõtlemata planeerida, projekteerida ega ehitada.
Kindlasti tuleb muutuste hulka lugeda ka uute tehnoloogiate ja ehitusmaterjalide kasutamine. See on tervete majade või detailide 3Dprintimine, uuenduslikud moodulsüsteemid ja hoonete projekteerimine: 3D-mudelid on kasutatavad virtuaalreaalsuse prillidega ja hoone saab „ehitada“ digitaalselt valmis enne seda, kui kopp maasse lüüakse.
Kuid nüüd kasvatatakse lisaks puidule ka betooni. Täpsemalt arendatakse välja tsementi, mida saab bioloogilistest materjalidest kasvatada. Miks seda tehakse? Sest ainuüksi tsemenditootmine on süüdi kaheksa protsendi CO2 emissiooni eest ehituses. Tehnoloogilised arengud annavad meile võimaluse luua tulevikumaailm selliselt, et see on lisaks vastupidavusele ka säästlik.
Muutusi on maailmas palju. Meiegi veergudel saab osa mõnest neist –küll veidi maisemal tasandil.
Martin Hanson3 Sissejuhatus
4-6 Ehitusuudised
9-10 Ehituse statistika
12-13 Virtuaalne ehitus rajab teed
14-18 Persoon. Tippmaakler Margit Sild
23-26 Betoonita tänapäevast Eesti ühiskonda olemas ei oleks
29-30 Peagi valmib Eesti esimene puitkonstruktsioonidel kõrghoone
32-33 Energiatõhusus on oluline nii omaniku kui ka arendaja jaoks
36 Taaskasutusvesi
39-40 Tööturg. Eluaegne õpe on edukuse alus
43-44 Tööstus- ja logistikapargid kasvatavad sünergiat
47-48 Tööohutus. Digiväravad korrastavad ehitusturgu
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
Kaanefoto: Heikki Avent
REKLAAM
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
53-54 Juriidika. Elektrooniline registreerimine tekitab küsimusi
57-58 Kinnisvarauudised
61-63 Kinnisvarastatistika
64-68 Persoon. Aron Pihtjõe edukast perefirmast
71-73 Ärikinnisvaraturul on suurim probleem otsustusvõime puudumine
75-76 Nutikad lahendused kortermajas
78-79 Euribor ja elukallidus mõjutavad kinnisvaraturgu
80-82 Uusarendused trendituultes
2021. aastal tehti 56-le Tallinna hoonele päikesepaneelide paigaldamiseks katusekonstruktsioonide ekspertiis, mille käigus selgus, et kokku on võimalik paigaldada päikeseelektrijaam 28-le linna hoonele.
Esimese hanke võitis OÜ Helioest, kelle pakkumuse maksumus kümne päikeseelektrijaama rajamiseks oli 398 000 eurot. Teise hanke võitjaks, mille raames rajatakse samuti kümme jaama, osutus firmade Solar Wheel OÜ, Diotech Electric OÜ ja Diotech OÜ ühispakkumus maksumusega 364 835,98 eurot. Kahe hankega saavad päikeseelektrijaamad kaheksa sotsiaalmaja, kolm raamatukogu, viis koolimaja ja neli lasteaeda.
Kolmas hange, mille tulemusel paigaldatakse päikesepargid teiste seas ka Tondiraba jäähallile, loomaaia parklasse ning Tallinna botaanikaaeda, on ettevalmistamisel ja kuulutatakse välja 2023. aasta kolmandas kvartalis. Seejärel on kavas üle vaadata ülejäänud linna hoonete elektritarve. Suurimad suvised elektritarbijad peavad kontrollima katuse suunda, varjutatust ja katuse sobivust päikeseelektrijaama tarbeks, tegema katuse kandevõime uuringud ning seejärel rajama hankega järgmiseid päikeseelektrijaamu.
Kolme hanke tulemusel rajatavate päikeseelektrijaamade koguvõimsus on 1,4 MW, toodanguga saadakse omatarbeks aastas 1,3 miljonit kilovatt-tundi heitmevaba elektrit ja võrgutasudelt hoitakse kokku ligi 70 000 eurot aastas.
Allikas: Tallinna linn
Kliimaministeeriumis on saadetud kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimusi. Toetuse teine voor algab sügisel ja toetusteks jagatakse kuni kaks miljonit eurot.
„Tegemist on olulise meetmega, mis aitab kaasa digipöördele ehitusvaldkonnas ning tõstab sektori tootlikkust. Kuigi e-hüppe toetuse esimene voor toimus edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on võimalik nii taotlejate, hindamiskomisjoni kui ka vahendusasutuse jaoks paremaks muuta,“ sõnas kliimaministeeriumi e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel.
Eelnõuga täpsustatakse toetatavate tegevuste loetelu. Toetust saab edaspidi anda rakenduste arendamisele, arendust ette valmistava eelanalüüsi läbiviimisele, samuti protsesside uuendamisele, uuendamist ette valmistava ärianalüüsi läbiviimisele ning koolitustele. Kulupõhine aruandlus ja maksekord asendatakse lihtsustatud maksekorraga. Lisaks muudetakse eelnõuga hindamiskriteeriume ja hindamiskomisjoni tööprotsessi. Meetme eelarve on kavandatud taasterahastu vahenditest – käesoleva toetusmeetme eelarve on kokku 4,5 miljonit eurot ja pärast esimest vooru on toetusteks jagada kuni kaks miljonit eurot.
Allikas: Kliimaministeerium
Ehitusfirma Maru Ehitus AS ja NPM Narva OÜ sõlmisid lepingu magnetmaterjalitehase esimese faasi projekteerimis- ning ehitustöödeks, mille alusel kerkib Narva tööstusparki ligi 24 000 m2 suurune tootmisja büroohoonete kompleks.
Tehases hakatakse tootma elektriautode ja tuuleturbiinide jaoks vajalikke magneteid ning peamiseks turuks on Euroopa. Tehas saab olema omas segmendis Euroopas ainulaadne ja suurim ning omab seetõttu majanduse rohepöördes olulist rolli. Tehase rajamist rahastatakse osaliselt Euroopa õiglase ülemineku fondist.
Allikas: Maru Ehitus
Foto: Maru Ehitus
•Hoiame Sind kursis viimaste
ettevõtlusalaste muudatustega
•Toome Sinuni kasulikke koolitusi
•Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku
•Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus
ARENDAME KOOS EESTI ETTEVÕTLUST!
LIITU KODA.EE
Enefit Green rajab Põhja-Pärnumaale Baltimaade võimsaima ja nüüdisaegseima Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala, mis on plaanis tööle panna 2024. aasta lõpus. Tegemist on viimaste aegade kõige suurema investeeringuga taastuvenergeetikasse –kokku investeerib Enefit Green tuule- ja päikesepargi väljaehitamisesse ligi 350 miljonit eurot.
Endisele turbamaardla alale tuleb 38 tuulikut koguvõimsusega 255 megavatti. Tuulepargi lähistele rajatakse ka ligikaudu 112 000 kahepoolsest päikesepaneelist koosnev päikeseelektrijaam. Tuule- ja päikesepargi prognoositav toodang on kokku 750 gigavatt-tundi, mis katab ligi kümnendiku kogu Eesti praegusest elektritarbimisest.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul aitab Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala kaasa nii Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele kui ka energiajulgeoleku tagamisele. Eesti eesmärk on, et aastaks 2030 tuleb sada protsenti elektrist taastuvatest allikatest.
Tuulikute püstitamine on planeeritud 2024. aasta hiliskevadesse, park hakkab plaanide järgi elektrit tootma 2024. aasta lõpus ja valmib lõplikult 2025. aasta alguses. Tuulepargi ehitustöid teostavad NOBE, Verston ja Connecto. Tuulikud toodab ja paigaldab üks maailma juhtivaid tuulikute tootjaid Nordex. Päikesepargi ehitustööd algasid tänavu juulis, päi-
kesepaneelide paigaldusega tahetakse alustada detsembris. Päikesepargi ehitustöid teostavad Rodina Europe Sp. z o.o, Verston ja Energy5 Sp. z o.o. Kahepoolsed paneelid toodab Risen ja tsentraalinverterid Sungrow.
Allikas: Enefit Green
Tallinna Fahle parki rajatav Eesti esimene täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasäästlik kõrghoone sai ehitusloa. Seda hakatakse hoone arendaja Fausto Capital teatel ehitama juba sel aastal.
Hoone arhitekt Margit Aule LUMIA arhitektuuribüroost ütleb, et Eestis ei ole teist nii kõrget puitkonstruktsioonidel hoonet ning selle projekteerimiseks tehti koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ja ülikooliga ETH Zürich. Lisaks ristkihtpuidust puitkonstruktsioonidele kasutatakse ka teisi võimalusi hoone süsinikujalajälje vähendamiseks, näiteks hakatakse kasutama päikeseenergiat ning koguma vihmavett, luuakse rattaparklad koos duširuumiga ning kohad elektriautode laadimiseks.
Tartu maantee 84B kinnistule tulevale kaheksakorruselisele büroohoonele on planeeritud suured terrassid ja roheline linnaväljak. Ehitatava maja esimesel korrusel hakkavad olema kohvikud ja teenindusettevõtted. Fausto Capital investeerib hoone ehitamisse 13,4 miljonit eurot ja hoone toob kinnisvaraturule juurde 7200 ruutmeetrit A-klassi büroopinda. Fausto Capital teatas hiljuti ka Tartu maantee 86B ja 88 kinnistute ostust Fahle piirkonda.
Allikas: Fausto Capital
Foto: Shutterstock
Keskkonnasõbralik ja kemikaalivaba
tehnoloogia
Kõrgeim puidu vastupidavusklass
Muutuvates ilmaoludes mõõtmetelt
stabiilsem
Lihtne hooldada
KESTVAID VÄÄRTUSI
TERRASSID JA PÕRANDAD
VÄLISVOODRID
SISEVOODRID
SAUNAMATERJALID JA -TOOTED
Tule tutvu meie inspireeriva tootevalikuga
Thermory esindussalongis Tallinnas Ülemiste
City’s, Lõõtsa 1a või külasta meie edasimüüjaid: Puumarket, Bauhaus, Ehituse ABC, Saunamaailm.
Kasvuhoonegaaside 2022. aasta inventuuri esialgsed tulemused näitavad, et tunamullusega võrreldes suurenes Eesti heitkogus 13,9%. Heidet kasvatas eeskätt elektri tootmine põlevkivist, mis energiakriisi ajal aitas rahuldada Balti regiooni elektrivajadust. Maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorita paiskas Eesti mullu õhku 14,4 miljonit tonni CO2. 2021. aasta heide ilma LULUCF-ita oli 12,6 miljonit tonni CO2.
Energia- ja tööstussektori heitkogus suurenes mullu aasta varasemaga võrreldes 22,7%. Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et nii 2021. kui ka 2022. aasta olid Euroopa ühisel energia siseturul vaieldamatult erilised, sest kiire taastumine koroonapandeemiast ning sellele järgnenud Venemaa kallaletung Ukrainale lõid segamini senised gaasitarned ning tekitasid turumoonutuse, kus suurema kasvuhoonegaasi heitmega põlevkivielekter muutus Euroopa turul konkurentsivõimelisemaks kui maagaasist elektrienergia tootmine.
Nüüdseks on turud rahunenud ja Tatari sõnul võib eeldada, et energiasektori tänavune CO2 heide tuleb pigem sarnane 2020. aastal nähtule. Võrreldes 2005. aastaga ehk Euroopa Liidu süsinikuturu algusaastaga on sektori heide vähenenud ligi 33% ning aastaks 2030 peaks see prognoosi kohaselt vähenema üle 70%.
Kasvuhoonegaaside inventuuri esialgsetes andmetes ei ole arvesse võetud maakasutuse ega metsanduse (LULUCF) sektorit, sest selle 2022. aasta heitkoguse arvutamiseks vajalikud andmed on kättesaadavad alles 2023. aasta lõpuks. Kasvuhoonegaaside 2022. aasta inventuuri lõplikud andmed kinnitatakse 2024. aasta alguses.
Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
2023. aasta teises kvartalis tervikuna vähenes kaupade eksport 11% ja import 15% võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga. Kaupu eksporditi 4,8 miljardi ja imporditi 5,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 802 miljonit eurot, mis on 329 miljoni võrra väiksem kui mullu teises kvartalis.
Kaupadest eksporditi juunis enim elektriseadmeid (15% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ja transpordivahendeid (11%). Kõige enam ehk 220 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnesid puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljaveo vähenemine vastavalt 59 miljoni ja 30 miljoni euro võrra. Eesti peamine ekspordipartner juunis oli Soome (15% Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (12%), Rootsi (9%) ja Leedu (9%). Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Lätti ja Egiptusesse.
Impordipartneritest oli Eesti jaoks juunis esimesel kohal Soome (16% Eesti koguimpordist). Järgnesid Saksamaa (11%), Leedu (10%) ja Läti (10%). Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Rootsist, kust toodi vähem mineraalseid tooteid.
Allikas: Statistikaamet
Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) avaldas juunis riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli, mille hindamise partneriks Eestis on Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti saavutas IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Kui 2022. aastal parandas Eesti aastaga oma positsiooni nelja koha võrra, siis 2023. aastal langes positsioon nelja koha võrra.
Edetabeli järgi on 2023. aastal kõige konkurentsivõimelisemad riigid Taani, Iirimaa ja Šveits. Suurim tõusja viimasel aastal oli Indoneesia (+10 kohta) ja suurim kukkuja Läti (–16 kohta). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 8. kohal, Soome 11. kohal, Saksamaa 22. kohal, Leedu 32. kohal ja Läti 51. kohal.
Konkurentsivõime hinnang koosneb neljast faktorist: majanduse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri efektiivsus. Suurim kukkumine oli Eesti jaoks majan-
duse seisundi arvestuses, kus langesime 33. kohalt 54. kohale. Euroopa Liidu riikide arvestuses oli Eesti tänavu 11. kohal, aasta varem 10. kohal.
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
Statistikaameti andmetel langes ehitushinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,5%, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 6,8%.
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Indeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.
Võrreldes 2022. aasta sama ajaga mõjutas ehitushinnaindeksit teises kvartalis materjalide kallinemine, mis andis 55% indeksi kogutõusust. Tänavuse esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,6% ja mehhanismidele 1,1%, ehitusmaterjalide hind aga langes 1,3%. Puidu- ja metallihinnad ning nendest valmistatud toodete hinnad jätkasid valdavalt langust.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul on Eestis majanduse hetkeseis halb, kuid aasta lõpuks oodatakse olukorra paranemist. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja palgasurve. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.
Majanduskliimaindeks langes märtsiga võrreldes ligi üheksa punkti ja on nüüd −19,4. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 78,7 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja madalam viimase kolme kuu näitudest.
Eesti majanduse suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, sellele järgneb endiselt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga tuuakse oluliselt rohkem probleemina esile ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Eesti ettevõtteid mõjutasid viimasel poolaastal enim materjalide ja toorainete hindade tõus, palgasurve, elektrihinna tõus, üldise turvatunde vähenemine ning laenuintresside kasv.
Tarbijate kindlustunne püsib madalal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis –29 (märtsis –28, pikaajaline keskmine –8). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt kõrge
inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, ees ootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõjud. Perede rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud ja säästa suutvate perede osakaal on veidi vähenenud.
Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on eksperdid valdavalt ühel meelel – inflatsioon on kuue kuu pärast madalam. Inflatsiooni tasemeks prognoositakse 2023. aastal 9,4% ja 2024. aastal 3,9%.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Uued tehnoloogiad ja tarkvara pakuvad tänapäeval võimalust ehitada maja 100% valmis virtuaalselt, paigutada see kas liit- või virtuaalreaalsuse kaudu selle tulevasse asukohta, mudeldada hoone tulevase olemise mõistmiseks erinevaid tingimusi ja alles siis maja ehitama hakata. Virtuaalne ehitamine on tulnud, et jääda, sest 30% kõikidest ehituses tehtud kulutustest on seotud vigade parandusega reaalses ehituses.
Praegu arvatakse selliste lahenduste turumahuks maailmas ligi 8,1 miljardit eurot, kuid lähitulevikus oodatakse suurt kasvu. Koroonapandeemia ja ka geopoliitiline olukord maailmas on andnud tõuke selleks, et ehitussektoris vead ja sellest tekkinud kulud likvideerida. Hetkel kasutatakse virtuaalse ehituse lahendusi pigem lisanditena tavavahendite kõrval, kuid nende kasutuse areaal laieneb pidevalt. Vähe on veel
neid, kes virtuaalset maailma ehitussektoris täielikult rakendavad – mitte ainult projekteerimisprotsessis, vaid ka hilisemas ehituses.
Virtuaalehitus loob võimalusi, mille ulatust alles hakatakse mõistma. Kujutage ette, kui Tallinna kesklinna ehitatava hoone loomeprotsessis saavad läbi virtuaalse ehituse lüüa projektides reaalajas kaasa disainerid Tokyost, parimad arhitektid New Yorgist, projekteerijad Saksamaalt ja tellijad Eestist. Kõigi ühte koh-
ta regulaarselt lennutamine võtaks aega ja raha, kuid virtuaalselt saab seda teha kiirelt ning odavalt. Lisaks sellele saavad projekteerijad pidevalt ja reaalajas näha oma töö vilju, katsetada uusi lahendusi ning välistada vigu.
Ka kliendi vaatest on selline lahendus geniaalne, sest ka tema saab virtuaalselt mängida läbi kõik oma uue korteri või äripinnaga seotud võimalused: kuidas muuta seinte asukohti, mida teha sisekujundusega. Kokkuvõtvalt tähendab virtuaalne ehitus kiirust, täpsust ja lõpuks ka rahulolu mõlemale poolele.
võimaluse vaadata
hoonetes läbi seinte
Eestis tegutseb selles valdkonnas Hades Geodeesia, kelle kasutusele võetud erinevad tehnoloogilised lahendused annavad võimaluse viia ehitusvaldkonnas täpsuse ja tegelike andmete kogumise täiesti uuele tasemele, vähendades samal ajal kulutatud inimtundide hulka ja
ehituse käigus tehtud vigu. Nende loodud lahendus 3Di võimaldab igaühel kasvõi mobiiltelefoniga salvestada ja fikseerida ehituse hetkeolukorda, tulemuseks on täielik 3D-mudel. Seda saab kasutada peamiselt olemasolevate ehitiste olukorra kaardistamiseks, kuid ka juba virtuaalselt ehitatud hoonetele reaalse olukorra lisamiseks.
„Me projekteerime ja ehitame praegu põhimõtteliselt samadel alustel kui sada aastat tagasi. Joonestuslaua taga malli ja pliiatsiga projektide loomine on liikunud arvutisse ning ruumiliseks, kuid põhiloogika on jäänud ehitamisel samaks. Me projekteerime siiani mitmemõõtmelises maailmas ehitisi kaheplaaniliste vahenditega. Meie uus tehnoloogia ongi võimalus tulla ka ehitusvaldkonnas tänapäeva ja reaalselt visualiseerida seda, mida ehitame,“ räägib Hion.
Lihtsustades toimib tehnoloogia selliselt, et olemasolevast objektist ja selle ümbrusest tehakse video ning pildid –kas mobiiltelefoni, drooni või muu kaameraga – ja 3Di muudab selle salvestuse realistlikuks mitmemõõtmeliseks mudeliks, millel on ülitäpselt näha ehitise iga detail kuni millimeetri täpsuseni. Lisades mudelile erinevad ehitusjoonised ja projektsed mudelid, saab kiiresti võrdluse ehitatu täpsuses.
Samuti saab sõna otseses mõttes vaadata ekraani abil läbi seinte või ka maa alla, kus kuvatakse enne katmist salvestatud andmed. Kui hoonet alles planeeritakse, saab luua detailse 3D-mudeli, mis võtab arvesse hoone tulevast ümb-
rust – puid, teisi hooneid, päikese liikumist jne –, ning virtuaalreaalsuse prillidega loodavas hoones ja selle ümbruses ringi käia.
„Me tegeleme tegelikult andmete kogumise, analüüsi, väljapaneku ja talletamisega. Detailitäpsete mudelite ja mõõtmiste abil saab paremini planeerida nii hoonete-ehitiste arhitektuuri, ehitust ennast kui ka hilisemat haldust. Nii vähendame ka vigu ja kulutatud inimtundide hulka. Juurde tuleb siin neljas ehk ajaline mõõde. Selliste mudelite kasutamisel projekteeritakse ja ehitatakse samal ajal, lisaks saab kaasata eri riikides asuvaid eksperte ning teha jooksvalt muutusi ja täiendusi,“ lisab Veeleid.
Virtuaalehitus loob võimalusi, mille ulatust alles hakatakse mõistma.
„Mul polnud selle valdkonna vastu mingeid tundeid ega suuremat huvi,“ meenutab Margit 22 aastat tagasi alanud karjääripööret. „Algus oli raske ja juba pärast paari nädalat kaalusin töölt lahkumist,“ naerab kinnisvarabüroo Uus Maa staažikamate maaklerite sekka kuuluv naine.
Aastakümneid tagasi töötas ta hoopis keeletoimetajana televisioonis ja toimetas raamatuid ka kirjastustele. „Olin õppinud eesti filoloogiat ja ärimaailm mind väga ei paelunud,“ tunnistab Margit. „Kuna minu toonane tööandja ( TV1 – toim. ) lõpetas tegevuse, oli vaja leida uus töökoht.“ Nii hüppaski hakkaja naine tundmatusse vette ja kandideeris Uus Maa Kinnisvarabüroosse maakleri assistendiks. „Tunnistan, et pidin ennast ületama, et helistada võõrastele inimestele ja pakkuda kinnisvaraabi.“
Ometi hakkasid vähehaaval kinnisvaraobjektid müüki tulema ning umbes poole aasta pärast oli naine juba sõiduvees ja nautis uut ametit.
Uus Maale on ta truuks jäänud tänini ja seitse aastat tagasi asutas Margit Uus Maa frantsiisibüroo Uus Maa Kadriorg. „Mind ümbritseb tore tiim ja tegutsen siiani ka ise aktiivselt maaklerina,“ rõõmustab naine, kes on ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige. Kutselise maaklerina on teda kahel korral valitud ka Eesti aasta maakleriks.
Oma edu saladuseks peab ta järjepidevat õppimist ja kinnisvaraturuga kursis olemist. „Mäletan, et kinnisvaratöö algusaegadel olid mul peas vist kõik portaalides olevad Tallinna kesklinna kinnisvarakuulutused ja korterite hinnad,“ naerab naine, kes pole tänaseni „kutsehaigusest“ paranenud. „Ma vaatan
väga, mis linnapildis toimub, kus mõnda maja renoveeritakse, millisel majal on valed aknad või kaunis uks.“
div võimalus jutustajana särada,“ ütleb naine ja toob sõnade kinnituseks näite müügist, mis sündiski puhtast juhusest ja heast loost.
„Ootasin ühel talvisel pühapäeval kliente Toompeal endise aadlielamu ees. Tulid kaks turisti, kes palusid juhatada teed muuseumini. Nad uurisid, mis majaga on tegu, ja jutustasin neile selle ajaloost. Kuna mu klient hilines, näitasin neile ka majas asunud korterit. Ehkki nad olid Eestis esmakordselt paaripäevasel reisil, tegid nad kohe otsuse osta sinna korter. Praeguseks on nad Eestisse soetanud veelgi kinnisvara.“
Oma töös võlub Margitit mitmekesisus. „Mulle meeldib arhitektuur ja ajalugu ning tore on, et mu töö on paljuski sellega seotud. Olen vahendanud päris palju põnevaid objekte, millel on huvitav ajalugu. Ka ostjatele meeldib kuulda maja lugu, seega on mul tihti meel -
Seega võib öelda, et kuigi vahel on mõni objekt „keerukas“, leidub igale asjale huviline. „Kord oli mul vanalinna sisehoovis üürile anda korter, kuhu aeg-ajalt sattusid ka hiired. Selle üüris üks proua, kes oli rõõmus, et tal aeg-ajalt käib seltsiks armas hiireke, kellega nad „koos televiisorit vaatavad“.“
„Minu sattumine kinnisvaramaailma oli juhuslik,“ tõdeb klientide poolt Eesti kinnisvaraturu priimabaleriiniks tituleeritud tunnustatud tippmaakler Margit Sild.Tekst: Triin Tisler Fotod: Heikki Avent
„Ka ostjatele meeldib kuulda maja lugu, seega on mul tihti meeldiv võimalus jutustajana särada.“
Maaklerteenus on osalt mugavusteenus, millele Margit vastu ei vaidle. „Maakleri oskusteave aitab objekti ka paremini või edukamalt müüa. Oleme näinud, et inimesed teevad endale rahaliselt kahjuliku tehingu, alates sellest, et ei osata oma kinnisvara õigesti hinnastada. Tihti oleks vaja osapoolte vahele ka piksevarrast maakleri näol, et läbirääkimised sujuks ja tehing rahulikult tehtud saaks,“ teab ta ja lisab, et seal, kus on inimesi, on ka pingeid, ning tihtipeale on enda kinnisvara erapooletult raske müüa. „Olen ka ise oma kinnisvara müümiseks kaasanud maakleri, sest nii on endal kergem.“
Defitsiitsed majad ja isiklik kiusatus
Paarikümne aasta jooksul on ta saanud esireast jälgida ka trendide muutumist kinnisvaraturul. „Kui ma alustasin, oli väga populaarne ja kõrgelt hin -
natud just vanalinna kinnisvara, samuti Lauteri-Kentmanni piirkond. Praegu on vanalinna kinnisvara hinnad kohati samad mis Tallinna äärelinnas ja uusehitised populaarsemad.“
Siiski on piirkondi ja tänavaid, mis on läbi aastate olnud kinnisvaraostjate seas väga nõutud. Näitena toob ta välja Kadriorus asuvad Koidula, Wiedemanni ja Köleri tänava. „Ikka ja alati on ostjaid, kes hindavad ajalugu ning arhitek-
tuuri, ja on teatud majad, kus korterid on n-ö defitsiit.“
Margit on ka ise kinnisvarasse investeerimise usku ja teatab, et maaklerina on tal ka endal mõnikord keerukas hoiduda ahvatlusest midagi soetada. „Pigem olen nn emotsiooni najal ostja ja teen otsused kiirelt, lähtudes sümpaatiast kinnisvaraobjekti vastu.“ Objekte, mis teda kõnetavad, on seinast seina – mõni romantiline vanaaegse maja korter, kus on alles ajastuomaseid detaile, või hoopis mõni modernne uusarendus. „Samas saan öelda, et mu vaist ei ole mind petnud ja valikud on hiljem ka „rahaliselt õigeks“ osutunud.“
„Kui ma ei oleks maakler, siis ...“
Oma loomult on Margit rööprähkleja, kes aega maha võtta väga ei oska. Nii pakib ta oma vähestele puhkusereisidele alati kaasa ka arvuti. „Olen pidanud
„Ikka ja alati on ostjaid, kes hindavad ajalugu ning arhitektuuri, ja on teatud majad, kus korterid on n-ö defitsiit.“
Kristiine / korterid Siidisaba tn 3
Valmivad: suvi 2024 linnupesad.ee
Kristiine / majaosad Räägu tn 16 ja 18
Valmivad: talv 2024-2025 linnupesad.ee
Põhja-Tallinn / korterid Sepa tn 28
Valmivad: 2025 merevaade.ee
Peagi müügis uued projektid:
• Havi tee rida- ja paarismajad, Saku
• Jahu tn korterid, Põhja-Tallinn
• Ujula tn korterid, Tartu
koosolekuid ja läbirääkimisi ka öösel, teises ajavööndis. Aga eks me kinnisvaramaakleritöös väga kellaajalisi piiranguid oma tööle seada ei saagi … või mina ei oska,“ nendib naine. „Ilma perekonna toetuseta oleks raske niisugust tööd teha. Kahtlustan, et olen neid pikkade telefonikõnedega liialt tüüdanud,“ räägib Margit tänuga oma perest – abikaasast, tütrest ja koerast. „Nad on olnud mu töö ja vähese vaba aja suhtes mõistvad.“
Läbi põleda Margit ei karda. „Usun, et seda ei juhtu, kuni naudid oma tööd ja võtad seda kui meeldivat elustiili,“ teatab ta ja lisab, aeg-ajalt vajab ta siiski puhkust lõputust suhtlemisest. „Naudin seda, kui saan lihtsalt omaette olla –lugeda raamatuid, jalutada looduses või toimetada aias.“
Limiteeritud vabal ajal panustab Margit vabatahtlikuna ka Vähiravifondi Kingitud Elu ja kogub üritustel abivajajatele annetusi. „Püüan panustada fondi tegevusse vähemalt mõne korra kuus. Tegevus vabatahtlikuna annab mulle palju häid emotsioone ja on ka vaheldus mu tavapärasele ärielule.“
Vaheldust pakub naisele ka reisimine. „Kahjuks mul selleks väga palju aega ei ole ja seega ei ole saanud teha pikki ega eksootilisi reise. Loodan, et need on veel ees.“ Margiti lemmiksihtkohad on Itaalia ja Prantsusmaa. „Enim on meeldinud romantilised Toscana ja Provance,“ räägib hinnatud maakler, kes on korduvalt käinud ka Ameerikat avastamas.
Just maailmas ringi rändamine on Margitile pannud pähe ka mõtte võimalikust „tulevikutööst“. „Kui ma ei oleks enam maakler, siis ma avaksin toreda vintage-kaupade ja raamatupoe; sõidaksin mööda Euroopa vanakraamilaatu ja -poode ringi ning valiksin sealt meelepärast kaupa,“ teatab ta rõõmsalt. „Meil on kodune suur raamatukogu ja sellest ka selline mõte.“
„Olen mitmelt kliendilt saanud just positiivset tagasisidet selle kohta, et ma ei ole neile objekti „pähe määrinud“, vaid olnud hea nõuandja.“
Praegusel keerulisel ajal on edukad need ettevõtjad, kes näevad kriise võimalusena ja teavad, et langusele järgneb tõus. Harju KEK-i tegevjuht Janek Lehtmets just nii mõtlebki. Kolm aastat kriise ei ole neid suurest plaanist loobuma pannud, pigem vastupidi – 2023. aastal lüüakse kopp maasse. Miks aga just nüüd?
„Igale kriisile ja mõõnale järgneb tõus. Usume, et elu jätkub nii Keilas kui ka laiemalt. Millal ikka teha ettevalmistusi kui keerulisel ajal? Võib-olla on siin peidus matemaatilised edud, mida hakkame nägema alles suvel ja sügisel, kui jõuame ehituseni,˝ räägib ta. Ta arvab, et ehitusturul katkenud buum jahutab turgu ja nad võivad teha ehitajatega paindlikumaid lepinguid. Lehtmetsa ei häiri teadmine, et euribor on tõusnud kiirelt ja peatumismärke veel ei ole. „Rahale on hind tekkinud. Jah, see loomulikult mõjutab meie äriplaani, aga selles ei ole midagi enneolematut. Kummaliseks saab pigem nimetada viimased kümme aastat kestnud aega, kui rahal ei olnud hinda,“ on tema seisukoht.
Harju KEK-i õnn on tegevjuhi sõnul olnud see, et nad on Keila kogukonnakeskust projekteerinud vajaduspõhiselt. Nad täidavad sellega lünka. Toovad piirkonda seda, mis praegu on puudu ja millest kohalikud puudust tunnevad.
Lehtmets on mitmel põhjusel kindel, et Keilal ja kogu piirkonnal on nii täna, homme kui ka ülehomme väga palju võimalusi. Ja enamgi kui mõnel teisel Tallinna lähedal asuval vallal või linnal. Peale pealinna läheduse on sel eeskujulik ühistranspordiühendus. Isegi Harjumaal ühistransporti korraldav Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ütleb, et see on regiooni parim. Ühendused maanteed pidi on samuti heal tase-
mel, rääkimata rongiliiklusest. Ei ole kaugel aeg, kui Tallinna ja Keila vahel hakkab liikuma ekspressliin. Arendajaid rõõmustab ka Paldiski oma arendustega.
„Me ei tee seda tühja koha peale. Keila on järjest kasvava elanikkonnaga paik. Meie tööstuspargis toimetab enam kui kuuskümmend ettevõtet ja igapäevaselt käib pargis tööl üle 2000 inimese,“ loetleb ettevõtte müügi- ja turundusjuht Andre Poopuu. Park asub tulevase keskuse vahetus läheduses.
Keila uue ärikvartali loomise alus on olnud aastatepikkune piirkonna seire ja dialoog kogukonnaga. Arendaja on analüüsinud kitsamalt Keila turgu ja laiemalt Keila võimalusi Harjumaal. See kõik on andnud neile vajaliku teadmise ja julguse, mida enne projektiga alustamist ei olnud. Keilal on kindel positsioon ja tugev tulevikupotentsiaal nii elamiseks kui ka äri tegemiseks, arvavad nad.
Piirkond saab uue näo Aga nüüd plaanidest lähemalt. Harju KEKil on keset linna betoonaia taga olnud suur kinnistu juba aastakümneid. See on olnud tööstusala, kuid tööstusi soovib Harju KEK pigem linna südamest välja viia. Asemele tuleb üheksa hektari suurune nüüdisaegne ärikvartal. Küsimuse peale, kas nad lähevad pealinna servas asuvatelt kaubanduskeskustelt ostjaid ära meelitama, ütleb Janek Lehtmets, et see ei ole olnud kunagi nende eesmärk.
„Uut keskust planeerides oleme kontseptsiooni väljatöötamisel oma fookuse seadnud just kodu- ja töökoha lähedal paiknevatele teenustele ja äridele. Me ei tee Rocca al Marele, Ülemistele konkurenti, vaid keskendume piirkonna positsiooni tugevdamisele,“ selgitab ta.
Ehitusõigust on neil sel üheksal hektaril kokku 42 000 ruutmeetrit. See on võrreldav Kristiine keskuse mahuga. Kuid idee ei ole mitte luua suur kaubanduskeskus, vaid terviklik äri- ja teenuskvartal. Esimeses etapis rajatakse 13 000-ruutmeetrine kogukonnakeskus, mis on plaanis avada 2025. aasta esimeses pooles.
Elanikud andsid ideele sisu
Teenuste puhul said arendajad mandaadi elanikelt. Nimelt tehti 2019. aastal Keilas küsitlus, kus sooviti teada saada, mis on piirkonnas puudu. Seda aluseks võttes hakkaski Harju KEK toimetama. Olulise koha saavad meelelahutus, vaba aja veetmine ja
Uus Keila Keskus
Esimesed üürnikud on teada – Coop Maksimarket, 24-7 Fitness, lasteala Seiklusmaa.
Planeeritav keskus on esimene maamärk Keila tulevase ärilinnaku suurest arendusprojektist, mis muudab Harju KEK-i suletud tootmisala linna uueks tõmbekeskuseks. Sinna on kavandatud piirkonda sobivad ärid, bürood, väiketootmishooned ning keskväljak koos puhkealade ja rohke haljastusega.
Ligi 13 000 ruutmeetrit ehk umbes kahe jalgpalliväljaku suurune hoone
sport. Linn saab esimese tänapäevase spordiklubi ja kahe saaliga kino. Lapsed jällegi saavad eri võimalusi pakkuva moodsa mänguala. Kindlasti ei puudu keskusest suur supermarket ja spordipood koos teenustega.
Poopuu toob esile, et Keila linna tunnuslause on „Terve elu keskkond!“ ja siin asuvad Tallinna järel Harjumaa populaarsemad terviserajad. Küll aga on siseruumides vaba aja ja spordi tegemine olnud piiratud. Ülejäänud kvartalis näevadki nad suuremas mahus n-ö katusealuseid vaba aja veetmise võimalusi.
„Keskus ei teki tühja koha peale. Me integreerime selle olemasoleva üksteisele sünergiat loova keskkonnaga. Lähedal on
on planeeritud nii, et see ei oleks üks järjekordne tavaline kaubanduskeskus. Lisaks Coop Maksimarketile, 24-7 Fitness spordiklubile, Seiklusmaa mängutoale tulevad keskusesse kahe saaliga kino, erinevad kohvikud ja söögikohad, osaliselt koos väliterrassidega. Samuti jagub seal ruumi erinevatele avalikele teenustele, lemmikloomadega seotud tegevuste ning huviringide jaoks. Rääkimata erinevatest rõiva-, jalanõude-, spordi-, tehnika- ja muude tarbekaupade kauplustest.
nii terviserajad kui ka tervisekeskus,“ toob Lehtmets esile.
Kui muidu on keskus kahekordne, siis torniossa on plaanis luua majutus, mis pakub nii lühi- kui pikemaajalist majutamise võimalust.
„Me läheme arendama uut Keilat. Samas peame endale aru andma, et see on olnud betoonaiaga piiratud tööstusterritoorium. Peame uues Keilas tekitama uued liikumisja ostlemisharjumused,“ nendib Lehtmets.
Loomulikult täidab see kõik suuremat eesmärki, milleks on piirkonna atraktiivsuse suurendamine ning Keila elu- ja töökeskkonna kvaliteedi kasvatamine. Keilasse uute töökohtade toomine ja linnaruumi arendamine nii juba seal elavatele kui ka
tulevikus sinna kolivatele inimestele. Lisaks seetõttu, et olemasolevad inimesed leiaks rohkem põhjust linnas ringi liikuda.
Tehased Aasia asemel Keilasse
Harju KEK, millele kuulub muu hulgas ligi kolmandik Harju Elektrist, elab väga kaasa kogu piirkonna arengule. See, mida omavalitsus ja teised erafirmad teevad, on tähtis ka nende plaanide kontekstis. Neid rõõmustab, et mitte kunagi varem ei ole Keilasse ehitatud nii palju kortereid ja eramaju kui viimastel aastatel. Buum jõudis sinnagi. Tehti rekordilisi tehinguid. 1600 lapsega koolimaja sai aasta-poolteist tagasi järjekordse maja juurde. 72 hektaril laiuvad juba eespool mainitud Keila terviserajad, mida kasutas 2022. aastal üle 250 000 inimese. „Alles sai linnas valmis väga ilus keskpark koos purskkaevudega. Alustati Keila lauluväljaku ehitusega, mis saab uue kontseptsiooni ja oluliseks maamärgiks Keilas – puhkeala, laululava ja muud atraktsioonid. See kõik suhestub meie aladega,“ räägib Lehtmets.
Ettevõtjad kiidavad samuti. Nad näevad plusse nii Keilal kui ka Lääne-Harju vallal. Harju KEK-i enda tööstuspargis on kogu infrastruktuur olemas, et ettevõtteid meelitada. Koroonakriis ja tarneraskused toovad Aasiast tööstusi tagasi ning me näeme neid muutusi lähiaastatel.
Harju KEK
Harju KEK on suurima kogemusega äri- ja tööstuskinnisvara arendaja ning haldaja Eestis. Ettevõttel on ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning kokku üle 100 000 ruutmeetri väljaüüritud pinda. Suurimad KEK-i äri- ja tööstuspargid on Keila Tööstuspark, Keila Äripark, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres, Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas ja hotelliarendus Harju tänaval Tallinna vanalinnas. Harju KEK-il on üle 30% osalus börsiettevõttes Harju Elekter AS ja üle 28% ettevõttes EKE AS.
mujale tööle lähevad. See on Keila võimalus. Ainuüksi arendatav keskus toob Keilasse juurde 150–200 töökohta. Seda ettevõtted ka otsivad – tööjõudu,“ toob Lehtmets esile.
Keskuse mõjualaks hindavad nad aga poolt Sauet, poolt Sakut ja ala kuni Paldiskini välja. Rääkimata ümbruskonna väiksematest asulatest.
soovitakse aidata arendada kohalikku väikeettevõtlust.
„30 minuti autosõidu kaugusel on 150 000 inimest. Suuremad ankurrentnikud on mõistnud seda. Keskuse tulevik on helge,“ usub tegevjuht. Ta hindab kõrgelt tervisekeskuse tegemisi ja seda, et korvpalliklubi sai kõrgemasse liigasse. „Need toovad tuntust ja külastajaid. Ja siis veel rajameister Raido Notton, kes sai mõned kuud tagasi kultuurkapitalilt preemia. Kui keegi seda väärt on, siis just Raido. See, mida ta igapäevaselt terviseradadel teeb, on fenomenaalne.“
Poopuu ja Lehtmets elavad Tallinnas, mis omakorda annab väljast tulija sõltumatu vaatenurga, et hinnata Keila potentsiaali. Ringtee esimene etapp tõi Tallinnat veelgi lähemale. Teine etapp on paraku pandud ootele – valitsus otsustas pidurit tõmmata.
Üks Keila fenomene tundub olevat ka ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse tugev koostöö. Lehtmets kiidab seda väga. Regulaarsetel kohtumistel arutletakse, kuidas arendada piirkonda ja suurendada kogukonna ühtsust. „Siiralt tuleb seda koostööd kiita. Meie kogemus näitab, et omavalitsus on motiveeritud piirkonda ja ettevõtlust hoidma ja arendama. Koostöö on väga konstruktiivne. Igas omavalitsuses me seda ei tunneta,“ sõnab Lehtmets.
Kontaktid
Keila on ideaalne
„Keila kasutamata potentsiaal on pendelränne. See on praegu väga suur. Tuleks kinni püüda osa nendest, kes hommikuti
Seejuures ei soovi arendajad hakata näiteks toitlustuse puhul konkureerima seni tublilt toimivate kohalike kohtadega, kuid tahavad neid meelitada nüüdisaegsematele pindadele enda juurde. Keskuses võiks olla võimalusi einestamiseks nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Uue keskusega
Harju KEK harjukek.ee harjukek harjukek
Keila Keskus keilakeskus.ee keilakeskus keilaonkeskusEesti esimene betoonehitis on vana Narva sild, mille ehitus algas aastal 1822. Aastasadade jooksul on betoon ehitusvaldkonnas
tugevalt kanda kinnitanud ja Eesti Betooniühingu tegevjuht
Toomas Vainola kinnitab, et betoonita tänapäevast Eesti ühiskonda olemas ei oleks. Küsisime tegevjuhilt, kuidas läheb meie ehitusturul üldiselt ja millega ühing igapäevaselt tegeleb.
Kuidas läheb teie hinnangul meie ehitussektoril?
Eesti ehitussektoril on praegu keerulised ajad: ehitusmahud on vähenemas, kinnisvarahinnad kõrged, paljude uute projektide alustamist on edasi lükatud. Betooni ja betoontoodete mahud on vähenenud 25–30 protsenti. Rõõmu teevad aga suurenevad investeeringud riigikaitsesse. Samuti see, et üle pika aja on alustatud uute tuuleparkide rajamist. Murelikuks muudab aga samas see, et riik on vähendanud investeeringuid nii taristu- kui ka hoonete ehitusse, kuigi kriisi ajal peaks just kontratsükliliselt suurendama riiklikke inves-
teeringuid ehitusse. Olukord ei ole hea ka kogu ehitussektorile olulise toorainega – üha lähemale jõuab see päev, kui olemasolevad paekivikillustikukarjäärid ammenduvad, ja pole ühtegi märki sellest, et lähiajal saaks avada mõne uue kaevanduse. Ilma paekivikillustikuta jäävad seisma betoonitööstused, hoonete ehitus, teedeehitus ja Rail Balticu rajamine.
Mis on muutunud ehitusturul viimase viie aastaga?
Viimase viie aastaga oleme õppinud ehitama varasemast kaunimaid ja energiatõhusamaid hooneid ning kauakestvaid
Eesti Betooniühingu tegevjuht Toomas Vainola 2021. aasta Betoonipäeval. Tallinna Sadama kruiisiterminal. Arhitektuur: Salto AB. Aasta betoonehitis 2021 Foto: Kaupo Kalda Foto: Raivo Tiikmaainsenerirajatisi. Jätkuvalt on enim kasutatud ehitusmaterjal betoon.
Kuidas on betooni valamise kunst aastatega arenenud?
Betoonitehnoloogia areneb pidevalt, kogu aeg lisandub uuenduslikke tooteid. Betooni kasutamise võimalused muutuvad aina paindlikumaks ja mitmekesisemaks.
Võib öelda, et ilma betoonita tänapäevast Eesti ühiskonda olemas ei oleks. Ükskõik kus – maal või linnas, maa peal või maa all, õhus ja vees – igal pool läheb tänapäeva enim kasutatavat ehitusmaterjali ehk betooni vaja.
Tänapäevane majandus, olme, kultuur – kõik nad vajavad betooni. Näiteks võib tuua Narva püsimagnetite tehase, Tootsi tuulepargi, Rail Balticu sillad ja ökoduktid, kaitseväerajatised – kõikjal on Eesti Betooniühingu liikmesettevõtted tegevuses. Samuti on kaks kolmandikku uutest kodudest kivimajad.
Millega tegeleb Eesti Betooniühing, mis on teie eesmärgid?
Betooniühing tegeleb eelkõige Eesti tähtsaima ehitusmaterjali – võimalusterohke betooni paljude heade omaduste tutvustamisega. Seda nii professionaalsel tasemel koolituste ja õpikute, juhendmaterjalide kaudu, aga ka laiale avalikkusele Eesti vanima ehituskonkursi „Aasta betoonehitis“ võistluse, Betoonipäeva ja muude selliste sündmuste kaudu. Viimasel ajal oleme püüdnud otsida võimalusi, et jõuda ka noorema publikuni, seda siis sotsiaalmeediakanalite kaudu.
Kui palju on teil liikmeid, mis on tähtsamad aastasündmused?
Praegu on meil 86 liiget. Betooniühingu liikmeskond on endiselt kasvamas – igal aastal lisandub 3–5 uut ettevõtet või asutust. Möödunud aastal tähistasime Eesti betoonehituse 200. aastapäeva, mis tipnes noortele suunatud filmiprogrammiga
Betooniühingu näitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“
Betooniühingu näitus „Eesti 21. sajandi betoonehitis“ on kuni 7. septembrini 2023 avatud Pärnu Kaubamajakas. Fotonäitus annab ülevaate võistlusest „Aasta betoonehitis 2022“ ning tutvustab konkursi võidutöid aastatest 2000–2022.
„Betoon 1 minutiga“ sotsiaalmeedias. Selle aasta mais avasime Narvas mälestustahvli Eesti esimesele betoonehitisele – vanale Narva sillale, mille romaantsemendist sillasammaste ehitus algas 1822. aastal. Üks suur tegevusvaldkond on keskkonnaga seotud küsimused. See puudutab nii ringmajandust, keskkonnasertifikaate betoontoodetele, süsinikujalajälje, käejälje mõõtmise küsimusi kui ka muid teemasid.
Millisena näete betoonivaldkonna tulevikku näiteks viie aasta pärast?
Usun, et siis on praegu ehitusturgu halvavad mõjud lõppenud ja ehitus jätkub stabiilses tavapärases rütmis. Ehitatakse palju uusi, kauneid, energiatõhusaid ja kauakestvaid betoonist hooneid ning rajatisi. Loodetavasti on töös uued paekivikaevandused ja betoonitööstus ei ole toorainepuuduse tõttu seiskunud. Riigi investeeringute poliitika on muutunud, ei peljata tähtsate riiklike investeeringute jaoks ka laenu võtta.
Üks valdkond, millega peame lähiaastatel intensiivselt tegelema, on betooni süsinikujalajälje täpsem mõõtmine, betooni karboniseerumisel betooni suure süsiniku-
Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus Tallinna ringteel. Tabasalu kooli siseõu. Arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB OÜ), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ) Alma Tomingase büroohoone, Ülemiste City. Arhitektuur: AB Pluss Foto: Tiit Veermäe Foto: Tõnu Tunnel Foto: Kristian Kruuser
fassaadi-,
ehitus- ja viimistlustööde turul. Oleme oma valdkonnas ainulaadne ettevõte – meie eesmärk pole hõlmata ehitustööde kogu spektrit, tänu millele oleme saanud fassaaditööde spetsialistideks. Oleme lihvinud oma oskused täiuslikkuseni ja ehitustehnoloogiat põhjalikult tundma õppinud. Meie ettevõte pakub hoonete kompleksse renoveerimise teenust. Renoveerime kultuurimälestisi, moodsat arhitektuuri, osutame ka katuse- ja sisetööde täisteenust.
Ettevõtte põhisuunad
• hoonete renoveerimine ja rekonstrueerimine
• katusetööd: valtsplekk ja lamel katus
• fassaaditööd
• üldehitustööd
Meil on üle 40 märkimisväärse objekti ja enam kui 100 000 m2 valmispinda.
lao mõõtmine, arvestamine ja sellega ka teaduspõhine, faktipõhine süsinikujalajälje arvutamine. Nii nagu paljude hurraaprojektidega, on ka ehitiste süsinikujalajälje mõõtmisel esialgu esinenud palju pealiskaudsust, ka kallutatust. Püüame kaasa aidata ehitussfääris keskkonnaküsimustes uuesti õigluse ja õiglase keskkonnajalajälje arvestamise maksma panna.
Millised Eesti betoonehitised on need, mille üle ühingu juhina tõsiselt uhkust tunnete?
Palju vahtu on üles keerutatud, aga kui me selge pilguga ringi vaatame, siis näeme, et betoon ümbritseb meid kõikjal.
Tehased, sillad, veevärk ja kanalisatsioon, sadamad, elektrituulikud, laudad, büroohooned, kortermajad, koolid, haiglad, lasteaiad – kõik nad on kas tervikuna või osaliselt betoonist.
Meie tähtsamad uued kultuuri- ja haridustemplid: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikooli Narva kolledž, kõik Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli uued korpused, Rahvusarhiiv, Artium jne – betoon on see, mille peal nad seisavad. Midagi paremat ei ole inimkond esialgu välja mõelnud.
Ametlikult moodustati Eesti Betooniühing 12. veebruaril 2004, kuid betoonialaseid koolitusi, seminare ja infopäevi korraldati juba 1997. aastast. Ühingu põhieesmärgiks on betooni kui materjali maine tõstmine avalikkuse silmis, betooni kui ehitusmaterjali kõige mitmekesisemate kasutusvõimaluste laialdane propageerimine ning tutvustamine. Eesti Betooniühingusse kuulub praegu 86 liiget.
Konkursi „Aasta betoonehitis 2022“ võitja on Tallinna Järve tornid, mis on žürii esimehe Aadu Kana sõnul tänapäevase betoonehituse suurepärane näide. „Just selliste ehitistega nagu Järve tornid tõestab tänapäevane betoonehitus enda trumpe – tehasetingimustes valmistatud täpsed, keerulised ja kvaliteetsed elemendid koos paigalvalu pakutavate loendamatute võimalustega.“
Võistluse eriauhinna pälvis Pakrineeme LNG-terminali haalamiskai ehituse üldjuht Reedik Raudla, Pakrineeme Sadama OÜ ehitusjuht hea koostöö korralduse eest meeskonnas.
Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta hooneid ja rajatisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus tabavalt demonstreerivad betooni kui struktuurmaterjali eeliseid. Konkurss „Aasta betoonehitis“ toimus esmakordselt aastal 2000.
Järve tornid. Arhitektuur: arhitekt Martin Aunin. Aasta betoonehitis 2022 Maailmarekordilise kiirusega ehitatud Pakrineeme LNGterminali haalamiskai ehitus, suvi 2022 Foto: Kaido Haagen Foto: Erik Riikoja, In Nomine Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus Tallinna ringteel. Narva linnapea Katri Raik avab mälestustahvli 200-aastasele Eesti esimesele betoonehitisele. Narva jõe promenaad, 30. mai 2023 Foto: Tiit Veermäe Foto: Erik RiikojaKlaasfiiber on terasarmatuuri ja armatuurvõrgu analoog, mis ületab oma omadustelt mitmekordselt metalli ja võimaldab ehitada kergemaid ja vastupidavamaid ehitisi.
Lisaks on selle hind võrreldes metalliga SOODSAM.
Klaasfiibersarrus on üks populaarsemaid ja nüüdisaegsemaid ehitusmaterjale, mis on levinud üle kogu maailma.
Seda populaarsust seletatakse asjaoluga, et klaasfiiberarmatuuril on terasarmatuuriga võrreldes suured eelised. Teadaolevalt on teras väga raske ja selle paigaldamine võtab palju energiat ja aega. Lisaks puutub see kokku korrosiooniga, mis võib põhjustada betoonkonstruktsioonide varajast hävimist.
Klaasfiiber on kuni 9 korda kergem kui teras, seega on seda tunduvalt kergem paigaldada ja transportida nii objektile kui ka objektisiseselt. Sellest tulenevalt saab paigaldaja transpordi ja paigalduse pealt palju kokku hoida.
Klaasfiibervarras erineb terasvardast suurema tõmbetugevuse poolest. Väiksema läbimõõduga klaasfiibersarrusevardaga võib hõlpsasti terasvarrast asendada. Klaasfiibersarrusevarrast kasutatakse laialdaselt ehitus-, konstruktsiooni- ja põllumajandusvaldkondades.
HardPlusi klaasfiiberarmatuuri ümbritseb kvartsliivane profiil, mis tagab toote siduvuse betooniga. HardPlus on saadaval 4–22 mm läbimõõduga ja pikkusega 4–8 mm 100 m rullis, 10–12 mm 50 m rullis, 14–22 mm 6 m vardana.
KASUTAMINE
• Betooni armeerimiseks ja erinevate struktuuride toestamiseks
• Müüritiste armeerimiseks
• Agressiivsetes keskkondades armeerimiseks
• Õhukese paksusega betooni armeerimisel, kus on seatud kriteeriumid betooni kaitsekihile
• Põllumajandusega seotud objektides, kus betoon puutub kokku fenoolidega: laudad, silohoidlad, lägahoidlad
• Basseinid, sadamad, sillad, kaid
Fausto Capital ehitab Tallinna Tartu mnt 84b kinnistule Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasäästliku kõrghoone. Hoone arhitekt Margit Aule räägib lähemalt selle tulevikus meie linna kaunistava kõrghoone kavandamisest ja väljakutsetest selles töös. Hoone ehitus algab juba sel aastal.
Tekst:
Prints Foto: Fausto Capital
Olete Fahle parki ehitatava Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasäästliku kõrghoone arhitekt. Mis olid suurimad väljakutsed seoses selle tööga?
Peamine väljakutse puidust ehitamisel on see, kuidas tagada hoonete tulepüsivus. Minevikus ei suudetudki seda teha, nüüd aga on uued võimalused ja puidust
saab ehitada turvalisi, tervislikke ja keskkonnasäästlikke maju. Normid ja seadused pole veel päris hästi ajale järele jõudnud ja meil tuli palju tööd teha tõestamaks, et hoone on turvaline ja piisava tulepüsivusega.
Selleks oli vaja appi võtta oma ala Euroopa parimad eksperdid ja lahendus analüütiliselt Eesti päästjatele ära põhjendada. Projekti on kaasatud TalTechi
ehituskonstruktsioonide professor Alar Just ja Šveitsi-Eesti ühisettevõte IGNIS, mis tegeleb tuleohutuse konsultatsiooni ja simulatsiooniga. Lahendus saab teoks, sest seadus näeb ette võimaluse tõestada hoone tulepüsivust analüütiliselt.
Kõigile osapooltele oleks olnud lihtsam teha üks tavaline betoonmaja, aga Fahle park kannab uut, tulevikku vaatavat rohelist ja inimkeskset visiooni, samad väärtused on olulised ka projektis osalejatele, sealhulgas LUMIA-le.
Huvitav on võib-olla ka teada saada seda, et maa-aluseid korruseid praegu veel puidust teha ei saa – need tuleb rajada betoonist, sest puit kaotab niiskes keskkonnas oma tugevuse. Samuti on problemaatiline parkimiskorruste tegemine puidust, sest autode põlemiskoormus on väga suur. Meie rohemajal on maa all kaks parkimiskorrust, mis on
Kairisamuti väga kaasaegne lahendus – maapealne osa jäägu inimestele!
Mis on puidust konstruktsiooniga kõrghoone eelised metallist konstruktsiooniga kõrghoone ees?
Puit on taastuv loodusvara, samuti saab puitu taaskasutada. Puidu kasutamisel on väiksem süsinikujalajälg, tegelikult isegi lausa positiivne mõju süsiniku emissioonile, sest puud ladestavad kasvades süsinikku tüves, juurtes ja pinnases. Ka puitkonstruktsioonide tootmisele ja transportimisele kulub vähem energiat – puit on kergem. Puitkonstruktsioonid ei tekita külmasildu – ehk siis mööda puitu ei liigu külm õuest tuppa. Puithoone sisekliima on meeldiv ja eksponeerituna ka silmale kena vaadata.
Mida laiemalt ehituses puitu kasutame, seda hoolsamalt peame jälgima, et puidutööstus oleks eetiline ja loodust säästev. Metsamasinad ja tehased võiks tulevikus kasutada ainult taastuvat energiat.
Kas rajatav kõrghoone sai ka eeskuju mõnest teisest sarnase konstruktsiooniga kõrghoonest mujal maailmas?
Õppimise eesmärgil tutvusime mitme hoonega – nagu näiteks Brock Commonsi nimeline hoone Kanadas. Meie tuleohutuseksperdid on osalenud ka teiste puitkõrghoonete projekteerimisel üle maailma.
Milline erinevus on puit- ja metallkonstruktsiooniga hoone kavanda-
misel? Millele peab puitkonstruktsiooni puhul suuremat rõhku pöörama?
Ehituskonstruktor, kes hoonet arvutab, peab arvestama, et materjali omadused on teised, samuti arhitektid. Fahle rohemajal on ka fassaadis kasutatud uudset Platowoodi – erilist kuumtöötlust, et puit ilmastiku käes kauem vastu peaks.
Puitkonstruktsioon on juba ise keskkonnasäästlikum kui metallkonstruktsioon. Aga kas kavandatud hoonel on kasutatud ka teisi võimalusi süsinikujalajälje vähendamiseks?
Hoone on energiatõhus, osaliselt kasutame ka taastuvat energiat, katusel on päikesepaneelid. Hoone plaanilahendus on lihtne ja võimaldab teha siseruumi planeeringuid vastavalt rentnike soovidele ja hiljem neid muuta – see pikendab hoone eluiga. Ainult energiatõhusus aga ei ole säästlik – on palju väga energiatõhusaid materjale, mille tootmisele kulutatakse tohutult energiat. Seega tuleb arvestada kogu hoone elutsüklit alates materjalide tootmisest kuni lammutamise ja taaskasutamiseni. Betooni puhul on suureks probleemiks, et lisaks tootmisele kuluvale suurele energiahulgale ei oska me praegu betooni taaskasutada muud moodi kui purustades ja täitematerjalina. Vaja on leida sellele probleemile lahendus.
Kui hoone saab valmis, siis mida tähendab see seal elava või töötava inimese jaoks?
Inimene, kes hoones töötab, on teinud keskkonnasäästliku valiku, muutes nii
maailma paremaks kohaks. Hoone hea sisekliima on ka tervisele hea. Hoone täidab ära tühimiku kesklinnas, mis on samuti väga keskkonnasäästlik tegu, siin on juba olemas ühistransport, poed ja muu vajalik, neid ei pea ehitama hakkama.
Töötaja saab valida, kas liigub tööle ratta või ühistranspordiga, muutes meie linna veelgi paremaks. Kui ühe töötaja kohta on vaja 10 m² büroopinda, siis ühe auto jaoks 30 m² parklapinda. Parkimiskohta on tarvis inimesel lisaks tööle veel ka kodus, poes jne. Ma usun, et meist keegi ei taha elada linnas, kus parkimismajad on kolm korda suuremad kui büroohooned.
Kuidas on lood puitkonstruktsiooniga kõrghoone turvalisusega, kui seda võrrelda metallkonstruktsiooniga hoonega – kas selline hoone on sama tugev ja vastupidav?
Jah, oleme analüütiliselt tõestanud, et tulekahju korral on hoone konstruktsioonid piisavalt stabiilsed, et tagada inimeste turvalisus.
Ja lõpetuseks: kas ka väljastpoolt saab aru, et see hoone on kuidagi teistsugune kui tavapärased metallkonstruktsiooniga kõrghooned?
Jah, ka fassaadil oleme kasutanud puitu –Platowoodi, hoonel on palju haljastatud terrasse ja ka hoone ümber on palju rohelust, mis on kavandatud koostöös KINO maastikuarhitektidega. Tegemist on moodsa hoonega, mis panustab inimkesksesse linnaruumi, esimesel korrusel on ka kohvikud ja poed.
Rohepöördest, pandeemiast ja sõjast tingitud maailmamajanduse raskuste tõttu kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid ning kodused päikeseelektrijaamad ka Eestis üha populaarsemaks.
Päikesepaneele saab paigaldada nii kald kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele, kus saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu.
Millega arvestada?
Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ning oskusi. Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohusta kogu hoone konstruktsioone ega katust ennast, ei sega sademevee äravoolu ja tagab katusel ohutu liikumise hoolduseks. Eestis kiputakse ka katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.
Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus. Uusehitustel teevad korrektsed projekteerimised juba spetsialistid. Vanadel hoonetel tuleb enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.
Enamik lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega ehk lisaraskuse panekuga katusele midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust. Näiteks häirida sademevee äravoolu.
Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust
Katuse remont, uue katte panek või koguni tervenisti uuendamine on peale päiksepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam ja kulukam. Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima praht, mis on kasvulavaks orgaanikale. Eriti aktuaalne on see siis, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid.
Kõik see mõjutab ka katuse kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust ja aurutõket.
Päikesepaneelide planeerimine ja katuse turvavarustus
Enne päikesepaneelide paigutust katusele tuleb paika panna äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsu- ning suitsueemaldusluukide, katuseakende jm asukohad. Siis tuleb määratleda ohualad ja teha turvavarustuse või piirete projekt, mis kiputakse ära jätma. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks paneelidega katuseid planeerida.
Turvavarustus on süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema aktsepteeritud. Omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse- kui ka turvasüsteeme, ka selliseid, mis kinnituvad paneelide alustele.
Turvavarustuse projekteerimiseks peab olema läbitud erialakoolitused Sageli on olukordi, kus turvavarustust ei ole enam nõuete kohaselt võimalik paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päiksepaneele täis projekteeritud ning nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis on dilemma, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse sinna, kuhu mahub või jäetakse see hoopis ära.
Päikesepaneelide paigaldus varem valminud hoone lamekatusele
Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleb alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest. Kui see on tehtud, tuleb tellida spetsialistilt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eksperdid hindavad paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust, samuti turvavarustust.
Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada ning piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.
TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed
Päikesepaneelide paigaldusel
lamekatusele saab kasutada kolme kinnitusviisi
• Aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega
• Katusekatte pinnale ballastiga
• Katusekatte külge
Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab ka hõlpsat puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist. Hea näide on TalTech Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.
Ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel paneelialuste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRkummimatte.
Paneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Siin tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega, näiteks päiksepaneelidest tekkivate tuulekoormustega.
Artikkel valmis
hoone piirdetarindite
ehituseksperdi
Alo Karu ja OÜ Evari Ehitus koostöös.
evari.ee
külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust
Foto: Alo Karu
Kinnisvara on üks energiamahukamaid sektoreid –ehitustegevusest ja hoonete töös hoidmisest vabanev CO2 moodustab üle 40% kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Palju tähelepanu saav transpordisektor jääb sellele mitme uuringu põhjal omajagu alla.
Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock„Kinnisvaraarendajatel on ühiskonna ees seega suur vastutus, kuna tehnosüsteemide ja materjalide valiku teeb arendaja ning juba paika pandud süsteemi ei muudeta hoones reeglina vähemalt järgmised 20 aastat,“ nendib Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron.
Õnneks on tema sõnul positiivne „roheklõps“ ja teadlikkuse kasv toimunud lisaks üksikutele roheentusiastidele ka ühiskonnas laiemalt. Paljud kinnisvaraostjad on juba praegu väga huvitatud, et uus eluase või töökoht oleks võimalikult energiatõhus ja toodaks energiat päikese paneelidega. Just päikesepaneelide kohta osatakse praegu kõi -
ge rohkem küsida – et kas need ikka on uuele hoonele plaanis paigaldada. Uue trendina uuritakse lisaks paneelidele ka energia salvestamise võimaluste kohta. Kahjuks praeguste akutehnoloogiate ja suviste elektrihindade juures on alginvesteering piisavalt suur ja näiteks kodutarbijale ei tasu see veel ära.
Autodest on saamas uued salvestid
Käegakatsutavam fookus on Aroni sõnul nii koduostjatel kui ka arendajatel elektri autode laadimisvõimekuse loomine kodude ja ärihoonete juurde. „Ärksamad kliendid valmistuvad ette tulevikuks, kus eramaja ja ridaelamute omanikele hakkab kodust salvestusvõimsust asendama pere elektriauto. Nii on või -
malik elektriauto soodsama elektrihinnaga päeval täis laadida ja õhtusel tipptarbimise ajal saab auto aku laadimisjuhtme kaudu pakkuda majale ise sama odavat elektrit tagasi,“ annab ta nõu.
Samuti näevad arendajad tulevikutrendina üha suuremat huvi jahutusteemade vastu majades. „Kuna pikas horisondis on kuumalained aina sagedasemad ja pikemad, küsitakse juba täna uusarendustes jahutuse kohta oluliselt rohkem kui varem. Õnneks langeb jahutusvajadus kokku ka soodsa elektrihinna ja suure roheenergiatoodanguga: kui päike kuumutab, töötavad Eesti päikesejaamad täisvõimsustel. Nii ei peaks tõelises rohefännis konditsioneeri kasutamine peagi enam süümepiinu tekitama.“
tamist uuesti kasutusele võtta WC loputuskastides, mis vähendab märgatavalt puhta joogikõlbuliku veeressursi kasutamist ja annab kena rahalise kokkuhoiu ka kasutajatele. Tõenäoliselt saame vee taaskasutuse teemadel lähiaastatel veel omajagu lugeda, kuna puhta joogivee puudus kimbutab paljusid piirkondi ja on muutumas ka Eestis põuaperioodidel üha suuremaks murekohaks.
„Rohepöörde teemad on muutumas aina olulisemaks kõigi jaoks. Kui praegu on põhiteemadeks rahakotti ja keskkonda säästvad küttelahendused, siis vaikselt on kliimamuutuste tagajärjel pead tõstmas ka uued valdkonnad, millega kohanemisel peame olema nutikad ja avara silmaringiga,“ nendib Aron.
Arhitektuuribüroo: klientide esmane hirm kõrgete elektrihindade ees on kadunud Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ arhitekt Kaidi Põder ütleb, et klientide puhul on näha, et esmane hirm kõrgete elektrihindade ees on kadumas. „Kuigi energiasääst ja uudsed lahendused on klientidele olulised, siis lõppvalik sõltub siiski süsteemide soetus- ja paigaldamishinnast ning see on tähtsam teoreetilisest igakuisest energiahinnast.“
hitekti, inseneri kui ka energiatõhususe spetsialisti vahel. „Aga meie näeme enda töös, et kui kliendil on kindel visioon, on alati sellele olemas ka lahendus. Väljakutseks on sellistel puhkudel uudsed tooted, kuna enamik kliente soovib töökindlat lahendust, mitte olla esimene katsetaja.“
Ta lisab, et pigem on nendeni jõudnud teadlikud kliendid, aga Kontsept Arhitektuuribüroo töötab palju ka arendajatega, kel on suured kogemused ja kes on enda jaoks välja töötanud toimivad lahendused. „Eraklientidega on tihti mänguruum selles osas suurem. Saame vastavalt hoone asukohale ja kliendi võimekusele pakkuda nii maakütet, päikesepaneele kui ka muid juba tuttavaid lahendusi. Näeme ka, et kliendid ise mõtlevad veidi rohkem off-grid -süsteemidele, et mõnda aega oma majas iseseisvalt hakkama saada ehk siis toota elektrit, saada sooja puitahju küttes ning teha süüa pliidil, sõltumata energiafirmast. Seda oli eriti teravalt tunda Ukrainas toimuva sõja alguses ja talveperioodil.“
Samuti võib eeldada, et järjest rohkem uusi kortermaju hakkab tulevikus kasutama maakütet ja -jahutust koos päikesepaneelidega. Selleks puuritakse enne vundamendi rajamist maja alla piisav arv vertikaalseid puurauke või kasutatakse maja vaiu, et sinna ka maaküte integreerida. Praegu on see Aroni hinnangul juba eelistatuim küttelahendus eramajadele, mis kombineeritult päikesepaneelidega on ka soodsam kui keskkütte kasutamine.
Vee ja reovee peidetud
võimalused
„Järjest suuremat tähelepanu on saamas vee säästlikku kasutust võimaldavad lahendused. Näiteks majapidamistes või ärihoones tekkiv reovesi on soe. Soojusvaheti abil saab siit soojuse välja võtta ja anda see energia kütte või tarbevee soojendamiseks tagasi,“ räägib Aron.
Teine suund on tema sõnul vee kokku hoiu lahendustele keskendumine. Näiteks saab dušist ja köögist kogutud hallvee pärast tõhusate filtrite kasu-
Siiski on ka kliente, kes soovivad saada nii energiatõhusat ja säästlikku maja kui võimalik. Selline soov nõuab arhitekti sõnul tugevat koostööd nii tellija, ar-
Elektriautode laadimiskohtadest rääkides võib öelda, et kui kortermajades on elektriautokohtade projekteerimine kohustuslik, siis eramute puhul kliendid sellele võib-olla praegu veel nii suurt tähelepanu ei pööra. „Samas on olnud palju kliente, kes siiski soovivad luua valmiduse tuleviku tarbeks,“ sõnab Põder.
Ehitusseadustiku järgi tuleb uute enam kui kümne parkimiskohaga mitteelamute korral tagada elektriautode laadijate juhtmetaristu 20 protsendile parkimiskohtadest ja paigaldada laadija vähemalt ühele kohale, uute elamute puhul tuleb tagada juhtmetaristu igale parkimiskohale. Enam kui 20 parkimiskohaga olemasolevate mitteelamute korral tuleb tagada laadimisvõimekus vähemalt ühel parkimiskohal hiljemalt 2025. aastaks. See on aga keeruline, sest Eestis ei ole nii palju elektritöid tegevaid ettevõtteid ega elektrikuid ning seda tööd pole loogikaga võttes võimalik tähtajaks ära teha.
Alexela eesmärk on pakkuda klientidele väga kiiret laadimist teekonnal olles ning aeglasemat autolaadimist kodus, töökohas ja sihtkohas. Kuna e-mobiilsus buumib, on meil väga palju projekte töös, projekteerimises ning ettevalmistavas faasis. Praegu on e-mobiilsuses näha selgeid buumi ilminguid, mis tuleneb elektriautode registreerimise hüppelisest kasvust. Kui 2021. aastal oli uute elektriautode registreerimise osakaal Eestis 2,2%, siis mullu oli see 3,4%. Tänavu on kasv koguni kahekordistunud, olles jaanuaris 3,2% ning viimasel kolmel kuul juba üle 6%.
Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan VahtToasooja eest ei pea ennast hingetuks maksma. Talvel sooja ja suvel jaheda ruumi tagab kvaliteetne soojuspump. Nutikamad küttesüsteemid reguleerivad ennast ise ning suhtlevad vajadusel isegi tehnikuga, kes vea kõrvaldab. „Kui enne millenniumit soojuspumpade paigaldamist alustasime, tundus see inimestele kosmosetehnoloogiana!” muigab OÜ Maasoojus
omanik Toomas Tiirmann, kes soojuspumpadega tegelenud juba üle 20 aasta.
Rae vallas asuv Maasoojuse kontorihoone on üks Eesti ökonoomsemaid ärimaju –440 m2 maja küttearved on ka kõige külmemal talveajal 120–130 € kuus. Ettevõtte juhatuse liige Toomas Tiirmann märgib, et sellest annaks veel allapoole tulla. Kulud teeb n-ö suureks asjaolu, et majas on ladu, mille uksed on kauba laadimise ajal lahti, ruumi köetakse aga automaatselt 22 kraadini. Küttekulu lisavad kolme-nelja meetri kõrgused laed. „Kui kuupmeetrid aluseks võtta, on meie maja ikka väga säästlik.” 2021. aastal valminud Maasoojuse kontori põhikontseptsioon oli luua maksimaalselt energiasäästlik hoone ning see võimalikult külma veega ära kütta. „Tänaseks oleme selle saavutanud,” on Tiirmann rahul. „Kui väljas on näiteks 22 miinuskraadi, tuleb majja vesi temperatuuriga 28 kraadi. Need on reaalsed, mitte projekteerimisandmed.”
Maja küte ja jahutus toimivad maasoojuspumba abil. „Hoonel on puurkaevud,” selgitab soojuspumba töömeetodit OÜ Maasoojus omanik ja soojustehnikaekspert Olar Savason. „Puurkaevudest saadav energia konverteeritakse kompressori abil soojuseks, mida kasutatakse kütteks või tarbevee soojendamiseks.”
Toomas Tiirmann on soojuspumpade valdkonnas töötanud aastast 1999. Selle ajaga on küttemaailm oluliselt muutunud. Eestis hakati esimesi soojuspumpasid paigaldama 90ndate alguses. „Kui enne millenniumit alustasime, tundus see inimestele kosmosetehnoloogiana. Neid ettevõtteid oli väga vähe,” muigab Tiirmann. Tänaseks on paigaldatud üle 10 000 soojuspumba. Aastas ehitatakse Eestis umbes 300 uut Vaillanti küttesüsteemi ning hallatavaid objekte on 10 000 ringis.
Savason lisab, et praegu väljastatavatest eramajade ehitusprojektidest on 95 protsendil küte ja jahutus plaanitud soojuspumbaga. Kuigi ehitatakse palju, tehakse paraku ka palju vigu. Enamik neist juhtub küttesüsteemi integreerimisel teiste kütteliikidega. „Liiga kõrged temperatuurid, vale dimensioneerimine, liiga palju lisavidinaid, mis kõik tarbivad elektrit – nii võtab katlamaja juba ooterežiimil tohutult energiat,” selgitab Savason.
Tegelikult on soojuspumbareegel lihtne: tegu on madalatemperatuurilise soojusallikaga, mis on mõeldud temperatuuri hoidma, märgivad mehed. „Inimesed on aga harjunud, et toas on radiaator, mis on nii kuum, et kõrvetad käe ära.”
Odav lahendus parimat
tulemust ei too
Vead saavad alguse juba siis, kui majaehitus on alles idee tasandil. „Projekteerimise faasis peab kindlasti kaasama ehitusjärelevalve,” rõhutab Savason. Meeskond peab olema õigesti valitud – oluline on kõigi osapoolte koostöö projekteerijast ehitajani. „Paigaldus ja hooldus peaksid kindlasti töötama koos, alltöövõtuga hakkab kvaliteet kannatama.”
Savason nendib, et ehitaja teeb ju nii, nagu tal on lihtsam ja odavam, aga see pole parim lahendus omanikule, kes tahab kuludelt kokku hoida. „Kui tahta väiksemaid kulusid, tuleb küte, jahutussüsteem ja ventilatsioon kohe õigesti planeerida.” Sageli tuleb selleks mingis osas järeleandmisi teha – näiteks loobuda maast laeni akendest või pöörata suuremat tähelepanu nende soojustusele.
Soojuseksperdid märgivad, et kui tahta kõige odavamat lahendust, ei ole võimalik kvaliteeti garanteerida. „Siis saadki kõige odavama asja, mis ilmselgelt kulub kõige kiiremini ja on kõige halvemini paigaldatud. Endale maja ehitades või renoveerides ei tohiks kindlasti sellisest loogikast juhinduda.” Mehed rõhutavad, et terviklahenduse, mis kütab või jahutab miinimumkuluga, tagab vaid läbimõeldud kütteprojekt ja asjatundlik paigaldus.
Soojuspumbaga küttes võib unustada, et küttesüsteem üldse olemas on – toad on kogu aeg parajalt soojad või jahedad. Vaillanti soojuspumbad, mida OÜ Maasoojus paigaldab, suhtlevad tehnikuga ise. „Soojuspump saadab meile häireteate meili või SMSi teel,” selgitab Tiirmann. Seadmel on väga tark internetiboks: „Sama rakendusega saab juhtida kõike – kütet ja jahutust, hooldusajad tuletab ka meelde.”
Kui klient soovib täismugavust, on võimalus, et tehnik saab iseseisvalt hooldusruumi sisse ja parandab vea. Nii ei pea omanik üldse midagi tegema. Selliseid kliente on Maasoojusel päris palju. Suurem osa naudibki küttesüsteemi mugavust ja lihtsust. Esimese paigalduse käigus pannakse temperatuur paika ja nii jääbki. Ent on ka n-ö spetsialiste.
Õigesti paigaldatud ja seadistatud soojuspumbaga kütmine on võrreldes teiste kütteliikidega alati säästlikum. „Soojuspumba suurim vaenlane ja häire põhjustaja on klient ise,” muigab Savason. Soojuspumbaga katseid teha ja tehniku paika pandud seadeid ise korrigeerida ta ei soovita. „See lõpeb tavaliselt mingi rahasummaga – kas suuremate küttearvete või tehniku väljakutsega.”
Mõtle küttesüsteemi uuendamisele juba nüüd
Ehkki soojuspumba saab üldiselt paigaldada, kuhu vaja, on ka erandeid. Enim kasutatakse maasoojuspumpasid eramajades. Linnas asuvates kortermajades on see keerulisem. „Eeltingimus on see, et kusagilt tuleb energiat
hankida,” märgib Savason. „Üheksakorruselise maja 8. korrusele on maasoojuspumpa raske paigaldada.”
Soojuspumba eluiga sõltub mitmest asjaolust – paigaldusest, kasutatud materjalidest, paigalduskohast ja muust. Soojusekspertide sõnul lähevad esimesed Eestis paigaldatud soojuspumbad juba väljavahetamisele. „Inimesed tahavad modernsemaid. Vanade süsteemide puhul peab pingsalt hindama, kas on vaja läbipesu. Vaadata tuleb seda, millised on temperatuurid ja kas radiaatoreid oleks vaja juurde panna.”
Soojuspumba kui ülimalt mugava ja kulusäästliku küttesüsteemi peale tasub mõelda ka 2030. aastal kehtima hakkava renoveerimiskohustuse kontekstis. „Soovitame sellega varakult peale hakata,” märgib Tiirmann. „Kui projekteerimine-planeerimine viimasele hetkele jätta, on kõigil ehitajatel mahud täis ja järjekorrad pikad. Täna on õige aeg asjaga tegeleda, et küttesüsteem mõistliku aja ja hinnaga saada.”
Maasoojuse kontorihoone energiasäästu on võimalik jälgida reaalajas veebilehelt andur.maasoojus.ee
Kliimaministeerium on Vabariigi
Valitsusele esitamiseks
valmistamas ette veeseaduse muudatust. Eelnõukohase seadusemuudatusega defineeritakse, mis üldse on taaskasutusvesi ja selle tootmine, ning luuakse kliimaministrile volitusnorm taaskasutusvee koostise ja kasutusvõimaluste kohta nõuete kehtestamiseks.
Kliimaministeeriumi veeosakonna nõuniku Olav Ojala sõnul ei ole kliimanõuded taaskasutusvee kvaliteediklasside ja kasutusotstarvete reguleerimiseks veel kliimaministrile kinnitamiseks jõudnud, vaid on väljatöötamisel. See-eest on seadusemuudatus läbinud laia kooskõlastusringi.
Euroopa Liit on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2020/741 kehtestanud miinimumnõuded puhastatud asulareovee taaskasutamisele põllumajanduses. Sellega on seatud kohustus vee taaskasutuse võimaldamiseks ja määratud miinimumnõuded puhastatud asulareovee sisaldusele, mis puhul võiks seda kasutada niisutusena põllumajanduses. Eelnõukohase veeseaduse muutmisega seotakse määrusest (EL) 2020/741 tulenevad kohustused Eestis kehtiva vee erikasutusele kohalduva veeloa ja registreeringu regulatsiooniga.
„Seadusemuudatus keskendub olukordadele, kus ühes ettevõttes üle jääv vesi puhastatakse taaskasutusvee nõuetele vastavaks ja antakse üle teisele ettevõttele,“ selgitab Ojala. „Sel juhul on vaja maandada taaskasutusvee kasutamisega
tekkivaid keskkonna- ja terviseriske ning tagada ülevaade üleantud vee kogusest. Oluline on riskide maandamine ka olukordades, kus kokkupuude taaskasutusveega võib olla elanikkonnal, näiteks kui taaskasutusveega kastetakse haljasalasid avalikult juurdepääsetavates kohtades.“
Ettevalmistamisel on toetused sademevee tõhusamaks kasutamiseks
Majapidamise tasandil vee taaskasutusse võtmine, näiteks hallvee eraldi kogumine ja kasutamine ei ole piiratud. Inimene peab Ojala sõnul olema ise teadlik, millist vett ja kuidas ta kasutab. Hallvee kogumise ja taaskasutuse süsteemide väljaehitamiseks on olemas ka standardeid, millest ehitiste projekteerijad saavad lähtuda. „Kõige väiksemad riskid kaasnevad seoses sademevee kasutamisega. Näiteks kui kogutud sademevett kasutatakse põllumajandusmaa või haljasalade niisutamisel, tolmutõkkeks või tuletõrjeveena, siis sellega ei kaasne sarnased riskid nagu puhastatud asulareovee taaskasutusega,“ selgitab Ojala.
Ta lisab, et sademevee kasutamist ei kavatse kliimaministeerium kuidagi
täiendavalt piirata. „Vastupidi, ettevalmistamisel on toetusmeetmed kombineeritud sademeveesüsteemide rajamiseks ja üleujutusriskide leevendamiseks, kus sademevee kogumiseks ja kasutuselevõtuks rajatavad süsteemid on abikõlblikud. Sademevee kasutus on oluline läbi mõelda iga ehitise kavandamisel. Sellega on võimalik oluliselt leevendada nii äkkvihmade kui ka viimastel aastatel süvenenud põudade probleemi.“
Aastane sademete hulk ei ole Eestis vähenenud. Põuad tekivad meil Ojala sõnul seepärast, et pikenenud on sademetevaene periood ning pehmema talve järel voolab ka lumesulavesi varem ära. „Muutunud on ka vihmade iseloom, mistõttu suurem kogus sademeid sajab alla väiksemas ajaaknas ning selle tõttu esineb sademeveesüsteemide täitumisi ja üleujutusi ka kohtades, kus need süsteemid varem on toiminud piisavalt,“ nendib ta.
Kavandatavate toetusmeetmetega püüab kliimaministeerium kaasa aidata selliste sademeveesüsteemide rajamisele, mille eesmärk ei ole sademevee võimalikult kiire ärajuhtimine, vaid kus sademevesi kogutakse ja võetakse kasutusele või imbub maasse.
Tekst: Gerli Ramler Foto: ShutterstockTalveaed on läbipaistev klaasruum, mida võib kasutada kodukontori või peoruumina, taimede kasvatamiseks, aga ka mängu- või puhketoana. Tihti ei teata, et sõltuvalt ehituse eeltingimustest ja tehnoloogiast saab endale rajada kas külma või sooja talveaia.
Kodudele ja ärihoonetele juba aastaid kvaliteetseid talveaedu tootnud ettevõtte A-PROFIIL
OÜ turundusjuht Tenar Liiv selgitab, milles külma ja sooja talveaia erinevus seisneb, sest Eestis on nende rajamine üha populaarsem. Tema sõnul on Põhjamaades peaaegu igal teisel majal talveaed ja põhjuseid on rohkemgi kui vaid külm kliima ning jahedad suved.
Soe talveaed on aastaringne lisatuba
„Soe talveaed on maja juurdeehitus. Sel on pakettklaasid ja külmakatkestusliistudega profiilid. Seda võib kasutada toana mis tahes otstarbel – piire ei ole,“ ütleb Liiv. Ta selgitab, et soojale talveaiale on võimalik teha kas lihtsalt kinnised klaasseinad, lükandustega seinad või käänduks. Vunda-
ment peaks olema soojustatud. Põrandaküte vajab plaatvundamenti, lihtsalt soojustamiseks piisab lintvundamendist. Põrandaks passivad samad materjalid, mida kasutatakse hoonete siseviimistluses. Kuna soe talveaed on üldjuhul püsiehitis ja maja küljes, siis sellistel tingimustel tuleb see lisada maja projektile ning kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.
Külm talveaed on populaarsem
„Enamjaolt eelistatakse külma talveaeda kui kordades soodsamat lahendust,“ sõnab Liiv. Ta lisab, et kui sooja talveaia rajamisel on kaevetööd ja vundament kohustuslik eeltöö, siis külma talveaia saab tihti rajada olemasoleva terrassi peale, mis on suur eelis. Kuni 20 m 2 suuruse pindalaga eraldiseisvale talveaiale pole näiteks vaja üldse projekti ega kooskõlas-
tust. Selline talveaed saab seetõttu kiiresti valmis.
Liiv toob välja, et külm talveaed, millel ühekordsed klaasid ja seinteks enamasti klaaslükanduksed, on eelkõige mõeldud terrassihooaja pikendamiseks kevadest sügiseni. Ülalpidamise kulu sisuliselt puudub. Sooja talveaeda on aga vaja kütta, jahutada, ventileerida. Samas saab viimases muretult aega veeta aasta ringi. Külma talveaia kütmiseks tuleks kasutusele võtta soojuskiirgurid või õhksoojuspump. Kuid isegi lisakütteta on kasutusvõimalusi ju lõputult. Väljaarendamisel on praegu näiteks külm talveaed, kus katuseklaaside asemele paigaldatakse päikesepaneelid.
A-PROFIIL on Pärnumaa perefirma, mille meeskond kvaliteedis järeleandmisi ei tee. Igale kliendile ja ehitusobjektile lähenetakse personaalselt – kõik tooted ja tööd on eritellimused. A-PROFIIL ehitab talveaedu vajadusel täislahendusena –vundamendist katuseni, mis on tegevusvaldkonnas pigem erand. Tehtud töödest saab inspiratsiooni ettevõtte kodulehelt aprofiil.ee.
Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks:
Trac lamelltald – parim libisemiski dlus
Flex ergy – põrutust vähe av pehme dus
Boa rullik – liht e sobivuse reguleerimi
Statistikaameti andmetel on töötuse määr tõusnud 2023. aasta teises kvartalis
6,7 protsendile ja on selle aasta esimese kvartaliga võrreldes
1,4 protsenti kõrgem. Vabade töökohtade arv on alates 2022. aastast languses. Tänavu juulis oli töötukassa andmetel töötlevas tööstuses vaid 655 vaba töökohta, 2022. aastal samal ajal aga 1176.
Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock
Tööjõuteenust pakkuva Hansavesti klienditeenuse arendusjuhi Kerli Karpa sõnul on näha, et majanduslangus on lihttööliste vajadust vähendanud, kuid spetsialistid on endiselt kõrges hinnas. „Jooniste lugemise oskustega keevitajate ja CNC-masina seadistajate nõudlus on endiselt olemas. Selleks, et tööturul edukas olla, on vaja oskust automaatsete seadmetega töötamiseks ja arusaamist matemaatikast – mõõtühikud ning ruumiline mõtlemine. Maailm muutub ja eluaegne õpe on edukuse alus.“
Hansavesti juhatuse liige Janek Sirg nendib, et elu on näidanud, et kui hind tõuseb, siis see hiljem väga kergelt langema ei hakka. „Nii oli ka 2008. aastal, kui väideti, et sellised hinnad ei tule enam kunagi tagasi. Reaalsus oli, et 2016. aastal olid need hinnad juba ületatud – enamalt jaolt sõltub ikkagi kõik sellest, milline on maailmas ja oma riigis tarbijakindlus ning inflatsioon.“
Samas tundub talle, et raiskamise aeg hakkab läbi saama, mis tähendab ehitusvaldkonna puhul, et hooned muutuvad
järjest kvaliteetsemaks, kuid ruumid samal ajal väiksemaks. „Kuna ehitamine on kallimaks läinud ja tellija ootab veel paremat kvaliteeti, on nii arendajal kui ka ehitajal vaja töömeest, kes suudab ise võtta vastutust ning leida lahendusi, kuidas veelgi efektiivsemalt teha oma valdkonna tööd nii, et kvaliteet ei kannataks. Kui hinnad on kallimad, tuleb ka targemalt kasutada aega ja ressursse.“
Inseneridele peetakse endiselt jahti
Sirg möönab, et inseneride puudus on kõikjal maailmas ja neile peetakse jahti. „On hea näide, kuidas Tesla värbab Eestist – mu tuttav lõpetas insenerina
töö ühes Eesti ettevõttes, tegi selle kohta muudatuse LinkedInis ning juba järgmisel päeval sai ta Teslalt tööpakkumise. Ka inseneridel on kallinevas elukeskkonnas vaja leida efektiivseid lahendusi, kuidas töö teostajal oleks võimalik ressursse efektiivselt kasutada.“
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole meil süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, kirjutab Delfi Ärileht. „Inseneride puudus on kõigi inimeste mure – eksport jääb tegemata, meie palgad on seetõttu soomlastest kaks-kolm korda väiksemad, maksuraha puuduse tõttu pole lasteaiakohti, arstijärjekorrad kasvavad, maanteid
ei ehitata,“ selgitas Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski.
Eesti Inseneride Liidu analüüsi kohaselt on Eesti ettevõtete võime tarku ja kalleid tooteid eksportida kiiresti kasvanud, aga pudelikaelaks on inseneride puudus. Lähiaastatel jääb puudu ligi 70% vajalikest inseneridest. Kuigi palgad on valdkonnas väga head – juba rakendusliku keskharidusega 20-aastase spetsialisti palk algab 2000 eurost –, välistab ekslike arusaamade ja infopuuduse tõttu tervelt umbes 50% noortest põhikooli lõpuks inseneriks õppimise.
Olukord pole siiski lootusetu, sest haridus- ja teadusministeerium on algatanud inseneride puuduse leevendamiseks mitu tegevust. „Eesti tehnoloogiaettevõtjate pilgud on pöördunud kutsehariduse reformile ja inseneriakadeemia ning loodus- ja täppisteaduste töörühma projektidele. Suuremas plaanis on mängus aga see, kas saame sama jõukaks nagu rootslased või jäämegi teiste heaks odavat tööd tegema,“ selgitas Krupenski.
Omapoolse sammu on astunud ka näiteks Hansavest, mis viib oma koolituskeskuses kõrge kompetentsi ja pro -
Riik suunab omavalitsustele 8 miljonit eurot, et toetada noorte jõudmist tagasi tööturule või kooli
Majandus- ja IT-ministri määrus avab Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlusvooru kohalikele omavalitsustele, et saaks jätkuda mitteõppivate ja -töötavate noorte toetamine tagasi haridusse või tööturule jõudmiseks. Avatud taotlusvoorus saavad omavalitsused esitada taotlusi noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks ja noortele teenuste osutamiseks 15. septembrist kuni 2024. aasta lõpuni või eelarve ammendumiseni.
Toetust on oodatud taotlema kohaliku omavalitsuse üksused, valitsusasutused ja nende allasutused, samuti juriidilised isikud. Projektitaotlusi kokku pannes peaks arvestama, et juhul kui noortele suunatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.
Taotlusvooru eelarve on 8 miljonit eurot, millest 5,6 miljonit eurot pärineb Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 2,4 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Toetuse maksimaalne summa noortele suunatud tegevusele on kuni 850 000 eurot projekti kohta. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 48 kuud.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal 16-26-aastaseid mitteõppivaid, -töötavaid ega koolitusel osalevaid noori 20 800.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
duktiivsuse kindlustamiseks tööstusvaldkonna töökohtade töölistele läbi tasuta erialast täiendõpet. „Kuigi iga tööline ise otsustab oma tööalase arengu üle, oleme märganud, et meie täiendõppekoolitused on olnud vägagi populaarsed ja motiveerivad inimesi,“ ütleb Karpa.
Töötukassa uuring: puudus on mitme olulise ameti esindajatest, aga kiireid lahendusi pole
Eesti Töötukassa koostab kaks korda aastas tööturu-uuringut, kus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Värske baromeeter näitab, et mitmed valdkonnad on kohandunud praeguse majandusolukorraga ja tööturg reageerib muutustele kiiresti.
Tööjõuvajaduse baromeeter annab hea ülevaate ka maakondlikest eripäradest. „Mitmes maakonnas on juba toimunud vähenemised puidusektoris, samas ollakse tööjõudu jätkuvalt valmis värbama metallitööstuses. Maakonna vaates on tööturul suuremaid muutuseid läbi tegemas Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti maakonnad,“ toob välja töötukassa tööandjate teenuste osakonna töötaja Livia Laas.
Suure ülejäägiga töökohti hetkel pole, mõnevõrra raskem on tööd leida valdkondades, kus on toimunud automatiseerimine. Tööjõuvajaduse baromeetri teises otsas ehk ametite loetelus, kuhu tööandjatel on raske inimesi leida, on ametid, mis nõuavad pikemat haridusteed.
Jätkusuutlikkust jälgitakse üha enam kõikides tööstusharudes ja nii jõuavad uued tuuled aina enam ka ehituskeemia valdkonda.
Eesti kapitalil põhinev Wolf Group, üks Euroopa kolmest suuremast ehituskeemiatootjast, on oma globaalse tootebrändi Penosil all välja tulnud ECO tootesarjaga üks uutmoodi mõtlemise eestvedajaid.
Skeptikutele olgu öeldud, et naturaalsuse poolest ei jõua kasetohu ja sambla tasemele ükski ehituses kasutatav vuugihermeetik. Tänapäevane reglementeeritud ehitus esitab isegi tihendus- ja täiteainetele erinevaid väljakutseid, näiteks tule-, niiskusja õhukindluse vallas. Lisaks on Wolf Groupi ja Penosili toodete eesmärk ka säästa energiat, muutes hooned hermetiseerimise abil soojapidavamaks.
Niisiis on moodne ehituskeemia äärmiselt keerulise koostisega. Jõudumööda saab üht-teist siiski sealgi ära teha, kasutades jätkusuutlikult toodetud tooraineid ja vaadates üle ka enda tootmisahelad. Wolf Group seda parasjagu teeb.
Nende uue rohelisema ehituskeemia kasutusomadused ei jää milleski alla tavapärasele, kuid on toodetud oluliselt väiksema süsinikujalajäljega. Ka pakendid on saadaval olevatest väikseima jalajäljega. Plastosade koostisest üle 80% pärineb plastprügist, balloonide metall on toodetud umbes 70% väikse -
ma süsinikujalajäljega ja tootmisüksused kasutavad vaid roheelektrit.
ECO sarjast leiab praegu jätkusuutliku kõrrevahu, silikoniseeritud akrüüli ja akrüülliimi. Töö uute toodete väljatöötamise nimel käib ja tulevikus hakkavad kõik tooted olema aina keskkonnasäästlikumad. Oluline on siinjuures, et ka tarbijad oma meelsust avaldaksid, valides kahe sarnase toote hulgast keskkonnasäästlikuma versiooni.
Kümme uut tootekategooriat
Kindlasti on ehituspoes silma jäänud, et eestimaine Penosil on läbi teinud pakendiuuenduse. Nüüd leiab kõik tooted kasutusvaldkondade põhistest kategooriatest:
• Üldehitus
• Aken ja uks
• Katus ja fassaad
• Põrand
• Niisked ruumid
• Viimistlus
• Tulekindlus / kõrge temperatuur
• Liimimine
• Puhastamine
• Jätkusuutlik ehitus
Veebileht penosil.com pakub enamlevinud ehituslike sõlmede lahendusi ning PDF- ja DWG-formaadis jooniseid. Arhitektuurijoonised asuvad jaotuses „Teabekeskus“. Sealt leiab ka lingi ProdLib BIM-raamatukokku, kus on juba valmis joonistatud ja tehnilistele nõuetele vastavad lahendused.
Iga kasutuskohta tähistab kindlat värvi pakend. Sestap leiavad õige täite-, tihendus- või liimimistoote lihtsamalt nii ehitusmehed kui ka kodu remontijad. Et tuua poest käsil oleva töö jaoks õige vahend, tuleb vaid värvi abil leida vastav kategooria, mille hulgast leiab juba lihtsamini vajamineva toote. Uuendusena on kõikidele tootenimedele lisatud ka number, mis teeb asja ehitaja jaoks veelgi lihtsamaks. Nii ei ole vaja meelde jätta pikka nime, vaid lihtsalt kaubamärk ja number. Näiteks „Penosil 350“ ja poes leiab selle järgi Neutral Sanitary Silicone 350 ehk sanitaarruumide silikooni, mis sobib ka klaasi ja metalliga. penosil.com
Keskkonnateadlikumaid valikuid pakub uus Penosil ECO sari. Õiget toodet aitab leida kasutusvaldkonda tähistava värvusega pakend.Epopõrandakatete paigaldamine
Polüuretaankatete paigaldamine
Erinõuetele vastavate põrandakatete paigaldamine
Lihvitud betoonpõrandad-Superfloor
Tööstus- ja logistikapargid optimeerivad müügi- ning tarneahelat. Erinevates valdkondades tegutsevad ärid saavad kasutada eeliseid kulude kokkuhoiust kasvuvõimaluseni.
Arendajaid ühendab soov pakkuda äritegevuseks parimaid tingimusi nii uutele kui ka olemasolevatele klientidele. Sama oluline on ka panus kogukonna arengusse laiemalt. Kohalike omavalitsuste suurem tähelepanu tööstusaladele on oodatud.
„Enamik ettevõtteid vajab mõne teise ettevõtte teenuseid-kaupu, et ise oma klientidele väärtust pakkuda. Kui üksteisest sõltuvad ettevõtted ka asuvad füüsiliselt lähemal, vähenevad ka nende ettevõtete kulud. Peamine sünergia tekib inimestevahelise suhtluse tulemusena, küll ei osata seda sünergiat ettevõtja seisukohalt veel hinnata,“ ütleb Andre Poopuu, AS-i Harju KEK müügi- ja turundusjuht.
Ta lisab: „Eestlased on jäärapäised isetoimetajad, eks see olegi meid tugevaks teinud. Aga kui tahame konkureerida muu maailma ettevõtetega – olgu kodumaal või rahvusvahelistel turgudel –, tuleb meil tulevikus koostööle ja ühisosa tekkimisele suuremat rõhku panna: tarned lühemaks, toodetele ühistellimused, suhtlus aktiivsemaks, ühised kliendi väärtuspakkumised, kommunikatsioon ühtsemaks, reklaamikulude jagamine jne.“ Poopuu märgib, et tööstuspark on keskkond, mis annab võimaluse, aga ettevõtja ise peab sünergia loomiseks siiski vaeva nägema. Võimalusi ja kontakte
on tööstusalal tema sõnul kindlasti rohkem, kui iseseisvalt üksikul kinnistul toimetades.
Tööstusala või logistikapark kui ärimudel
„Ühemõttelist tähendust tööstusalal praegu ei ole. Heal lapsel on nii mitu nime kui ka sisulist lahendust: tööstuspark, äripark, tööstusala, ärilinnak, ettevõtlusala, logistikapark,“ ütleb Poopuu ja selgitab, et esimene põhimõtteline erinevus on omandisuhe. Enamik Eesti tööstusparkidest on tema sõnul killustunud –on palju kinnistuid ja hooneid, mis kuuluvad erinevatele ettevõtjatele, kus ühisosa tekkimine on keerulisem. Ja siis on need pargid, kus suurem ala kuulub ühele ettevõttele, kes rendib erineva suurusega hooneid kliendile välja või ehitab kliendi eripärast tuleneva hoone, mille samuti kliendile üürib. Tööstusvaldkonna ettevõtete vahel uue sünergia tekkimiseks on Poopuu sõnul vaja eri tüüpi ärid tuua samale territooriumile. Eelneva lahenduse vastand – mis võib samuti edu tuua – on n-ö erialaste klastrite teke.
Jarno Sild, Riigiressursside Keskus OÜ, RRK Logistikaparkide müügi- ja turundusjuht annab ülevaate, et huvi logistikaparkides asuvate lao- ja tööstuspindade vastu on viimastel aastatel olnud kõrge: „Päringute osas oli ehk tipp 2021. aastal, kui pea kõik Harjumaa laopinnad olid välja üüritud. 2022. aastal aeglustus majanduskasv (väga kõrge inflatsioon) ja ärikinnisvara turul avaldas see mõju aasta teises pooles. Vähenes küll üldine aktiivsus ja päringute hulk, kuid huvilised olid konkreetsemad ja tõsisemad.“ Vabade pindade ja hinnaprognoosi kohta ütleb Sild, et vakantsid on turul pigem väikesed ja edaspidi avaldab olulist mõju üürihindade tõusule ehitushindade kasv.
Tööstusalad/logistikapargid pakuvad äritegevuseks palju eeliseid. Jarno Sild selgitab, et logistikapargid peavad looma ettevõtetele äri tegemiseks head tingimused – olgu tegu siis laopindadeterminalide pidamise või tootmisega.
Tekst: Kadri Hurt Foto: Sergei KrasiiTa rõhutab logistikaparkide arendamisel asukoha, hoonete, koostöö olulisust, samuti paindlikkust ja kasvuvõimalusi: „Oluline on lähedus keskustele (üürnike kliendid, töötajad) ja head ühendused eri liiki transpordi jaoks (maanteed, raudteed, sadamad, ühistransport). Olulised on ruumide pindalad, kõrgused ja vajalike teenuste olemasolu (suuremad elektrivõimsused, gaas, vesi, side; laadimistingimused). Eri tüüpi klientide vahel toimub sageli koostöö (nt vajalik transport tellitakse kohe kõrvalt vmt) ja tuleb ette ka olukordi, kus oleme kokku viinud üürnikke, kellest üks tahaks ruume juurde saada ja teisel on parajasti ruume pigem üle.“ Sild ütleb, et suuremates logistikaparkides on klientidele väga oluline võimalus samas kompleksis laieneda või ruume vähendada vastavalt enda vajadustele.
Andre Poopuu kirjeldab, et tööstuspargi omanik-arendaja loob tööstusalale toimiva struktuuri; tegeleb üürnike otsimisega; loob tugisüsteeme, mis aitavad territooriumil tegutsetavatel ettevõtetel omavahel suhelda ja sünergiat luua; esindab territooriumi kliente suuremate sõlmküsimuste lahendamisel; loob ühtse kommunikatsiooni kogu tööstusalale. Pargil on ka terviklik halduslahendus, toimiv transpordikorraldus töötajate jaoks, on erinevad teenused: toitlustus, IT-tugi, remont, parkimine vms.“ Poopuu sõnul ei saa üle ega ümber kõrval-
kuludest, mis tööstusaladel on eeldatavalt väiksemad, sest tarbimine on koondunud.
Tähtis on ka tarneahelate lühendamine, konkurentidega samal territooriumil tegutsemine, mida Poopuu sõnul Eestis ei viljeleta: „Ühe valdkonna tootmisprotsess koguneb ühte piirkonda, mille tulemusena võidavad ahelas kõik. Muu maailma näitel: pesumasinate tootjad – erinevad brändid, kes tegutsevad samal territooriumil, kasutavad samu detaile, vaid logod on erinevad.“ Ta märgib kogemusele tuginedes, et pikemaajaliselt tegutsenud tööstusalal on identiteet, mis aitab asukohta kinnistada ja tõstab ka tööstuspargi iga ettevõtte kuvandit.
Töötajakeskne keskkond
Tööstusalad muutuvad Andre Poopuu sõnul mitmetähenduslikumaks ja töötaja kesksemaks. Lisaks töötamisele on võimalik aega veeta, elamusi saada. Pakutakse nn mugavusteenuseid või teisisõnu igapäevast elukorraldust lihtsustavaid lahendusi. „Praktiline pool on muidugi esmatähtis, aga meelelahutus, ajaviide, sportlikud aktiviteedid ehk kõik tegevused koduseintest ja töökohast väljaspool on tööstusalade territooriumil tähtsal kohal ka tulevikus. Seda ei saa alahinnata, et klientidel ja töötajatel on harjumused, ning seda on arendajal mõistlik aktsepteerida,“ ütleb ta.
Tähtis on kohalik inimene
„Tööstuspargid on edukad seal, kus on inimesed,“ sõnab Poopuu ja prognoosib, et lähitulevikus hindab potentsiaalne töötaja võimalust, et tööle mineku ja tuleku aeg oleks minimaalne, üha kõrgemalt. „Kas ajavõit on saavutatud füüsiliselt töö ja kodu lähedusest või on infrastruktuur ja ühistranspordiühendused nii head, aga need argumendid on lähiaastatel peamised ka töötajate leidmisel. Inimestel on siis rohkem aega pere ja sõpradega veeta, seda ühtsem on kogukond, seda rohkem väärtustatakse ja panustatakse ka ettevõtetesse ning ennast ümbritsevasse keskkonda,“ ütleb ta. „Tuhandeid inimesi sõidab Harjumaal iga tööpäeva hommikul kaugemale tööle – kas seetõttu, et ei ole töökohti või on mujal tasuvam. Igal juhul on see sõnum ettevõtjatele – kui ettevõtluseks on tingimused loodud, too oma äri sinna, kus juba praegu elavad sinu potentsiaalsed tulevased töötajad,“ räägib Poopuu.
Arendaja koostöö kohaliku omavalitsusega on ülioluline „Ettevõtja vajab teadmist, et tema tegemised on olulised kogukonnale, ning omavalitsuse roll positiivse kuvandi ja hoiakuga äripiirkonna loomisel on ülioluline,“ on Andre Poopuu veendunud. KOV peab aitama sobivat ettevõtlust piirkonda meelitada. „Eesti edulood baseeruvad erakapitalil, kus omavalitsus on üldjuhul distantseerunud ega näe oma rolli ettevõtluse toetamisel. Ühe teadaoleva erandina võib välja tuua Keila linnavalitsuse positiivse ja õhinapõhise panuse Keila ettevõtluse arendamisse. On ka teisi omavalitsusi, kes korraldavad regulaarselt ettevõtjate ümarlaudu,“ märgib ta.
Jarno Sild (RRK Logistikapargid) nimetab julgelt eeskujuna Paldiskit, kuna Lääne-Harju vald on tema sõnul tõsiselt huvitatud, et piirkonda tuleks ettevõtlust juurde.
Tulevikuperspektiivina näeb Poopuu omavalitsuste suuremat tähelepanu tööstusaladele: „Alati on potentsiaali uute ärialade tekkeks, aga enne tuleb ära kasutada juba olemasolevate potentsiaal, kus infrastruktuur ja transpordikoridorid on olemas. Kui tahame olla tulevikus ökonoomsemad, loodussäästlikumad, võiksime ettevõtlust luua sinna, kus on inimesed.“
Foto: Raido Nurk
Rahvusvaheline digiehituse konverents WDBE (World of Digital Built Environment) toimub tänavu juba kuuendat korda ja suurejoonelisest üritusest saab osa võtta nii Tallinnas kui ka Helsingis.
Konverentsi teema
Konverentsi viib läbi MTÜ Digitaalehitus – organisatsioon, kelle eesmärgiks on arendada digiehituse valdkonda ja luua
Eestis valdkonnaspetsiifiline kompetents. Eestisse jõudiski WDBE tänu põhjanaabritele, kui korraldajad Soomest tegid ettepaneku konverentsi ka siia laiendada.
Tänavu on WDBE teemaks „Investing In Climate Through Tech“. Kliimaprobleemidele keskenduv temaatika kutsub kohale esinejaid paljudest eri vald kondadest – kõnelejaid on kokku 14 riigist. Kõige kaugem ekspert tuleb Malaisiast ja kogu üritusele saabub osalejaid 27 riigist.
Kellele on konverents mõeldud?
Konverentsi korraldustiimi sõnul on kindlasti tegemist üsna valdkonnaspetsiifilise ettevõtmisega, kus on kohal oma ala tipud: arhitektid, linnaametnikud, projekteerijad ja paljud teised. Kliimamuutuste taustal arutletakse konverentsil just praegu maailmas kõige olulisemate teemade üle ehitusvaldkonnas, seega on oodatud kõik, kes soovivad kõige värskemate arengutega kursis olla.
Kuulamas on kahtlemata ka inimesed, kes on ühel või teisel moel seotud ehituse e-hüppe programmiga, mille käigus jagatakse toetusteks 4,5 miljonit eurot. Eestist on konverentsile minemas juba üle 40 inimese.
WDBE konverentsile saab pileti lunastada vastavalt vajadusele – üheks päevaks Tallinna, teiseks päevaks Helsingisse või mõlemaks päevaks mõlemasse linna.
Täpsem info: kirahub.org/en/wdbe
Pojekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
2023. aasta 1. oktoobrist rakendub Eestis ehituse elektroonilise registreerimisega seotud seadusemuudatus, mis puudutab nii riiklikku järelevalvet, ehitusettevõtjaid, seadmete pakkujaid kui ka tarkvaraarendajaid. Registreerimisega loodetav õiguskuulekus peaks korrastama ehitusturgu ja tooma riigieelarvesse lisatulu. Iga uus tehniline asi võtab hoogu ja vajab halli ala selgitamist.
„Peatöövõtjatele on pandud kohustus ette valmistada kogu süsteem, et platsil olevatel töövõtjatel oleks võimalik oma töötajaid registreerida. Ehitusplatside sisse- ja väljapääsud peavad olema varustatud lugeritega, mis hakkavad maksu- ja tolliameti andmebaasi infot saatma. Alltöövõtjad ja ehitajad peavad hakkama hoolega sisse- ja välja logima,“ võtab Bonava Eesti OÜ eelarvestuse ja hankeosakonna juht Taavi Konga olukorra ehitaja vaatest selgesõnaliselt kokku.
„Ehitusplatsidel töötavate inimeste ja nende objektil viibimise aja registreerimise siht on arusaadav ning hea – seda muudatust on vaja,“ ütleb AS-i Merko Ehitus Eesti ehitusobjektide haldusjuht Riho Leben. Tema sõnul puhastab maksude vältimise ärahoidmine ehitusturgu, sellest võidab otseselt riik, aga võidavad kindlasti ka peatöövõtjad, kes oma töövõtjatena seadusekuulekaid alltöövõtjaid kasutavad.
Muudatusest täpsemalt
Siim Tamm, maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist annab ülevaate, et maksu- ja tolliamet loob e-teenuse – TTKI (töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi) –, kus peatöövõtja registreerib ehitusobjekti, märgib oma alltöövõtjad ning iga töövõtuahela lüli ehk ehitusettevõte paneb omakorda kirja oma alltöövõtjad konkreetsel ehitusobjektil. Iga töid tegev ehitusettevõte märgib ära oma töötajad, kes on objektile lubatud.
Kehtestatakse nõue, et ehitusobjektidel viibivad töötajad peavad registreerima oma objektile saabumise ja sealt lahkumise elektrooniliselt – nt kasutades spetsiaalset standardset kiipkaarti. Ühtne töötaja kiipkaart võimaldab end registreerida igale ehitusplatsile, kus ehitajal on õigus töötada. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ning võimaluse korral ehitusplatsil lisaks töötaja
kaardile ka muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
Arvandmeid
Aruandekohustusi rakendatakse ehitusplatsidele, mille ehitamisega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem, aga ka ehitustöödele, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, tingimusel, et nende tööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või hiljem. Elektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad praegu mahu tõttu erinõuded seoses tööohutuse ja tööinspektsiooni teavitamisega – ehituse kestus ületab eeldatavalt 30 tööpäeva ja kui objektil töötab korraga vähemalt 20 inimest või kui eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva/täistööpäeva. See puudutab Siim Tamme hinnangul umbes tuhatkonda ehitusobjekti aastas, mis viimaste aastate statistika pinnalt jaguneb Eestis paarisaja peatöövõtja vahel.
Tekst: Kadri HurtMaksu- ja tolliameti hinnangul on kulud peatöövõtja jaoks hinnanguliselt 100–1000 eurot kuus ehitusobjekti kohta – sõltuvalt objekti suurusest, töötajate arvust ning kasutatava tarkvara funktsionaalsusest. Sellele võib lisanduda turnikee, värava jms maksumus/rent, mille olemasolu ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik. Täpsemad hinnad kujunevad teenusepakkujate konkurentsi tingimustes. Teistel ehitusettevõtjatel on kulu iga töötaja kohta töötaja kaardi hankimise eest.
„Kuna andmed kogutakse ja töödeldakse elektroonilise registreerimissüsteemiga automaatselt ning süsteem jagab andmeid automatiseeritult MTA andmekoguga, siis kohustuste jooksva täitmisega väga suurt halduskoormust ettevõtjatele pärast algset sissetöötamist ei kaasne,“ väidab Tamm. Tema sõnul kasutatakse sama teabe mitmekordse esitamise vajaduse minimeerimiseks ära juba riiklikes andmebaasides olev teave. Näiteks võetakse andmeid ehitisregistrist ja töötamise registrist. Samuti jagatakse andmeid teiste asjaosaliste ametitega – nt võimaldab ehitustööde aruandluse sisseviimine tööinspektsioonil tulevikus loobuda mahukamate ehitustööde kohta eraldi ehitamise alustamise eelteate küsimisest.
Riikliku regulatsiooni alus
„Tehingute ahela väljajoonistamine esimesest lülist viimaseni on vajalik ehitusobjektiga seotud ettevõtjatest täpse ülevaate saamiseks. Kuna sektoris on suur ümbrikupalga ja käibemaksupettuse osakaal, kannatavad need ettevõtjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,“ ütleb Tamm. Kokkuvõtvalt on maksu- ja tolliameti vaatest eesmärk vähendada tööjõumaksude ja käibemaksu pettuse riski. Politsei- ja piirivalveameti vaatest on oluline välismaistele töötajatele seatud nõuete täitmise tõhusam järelevalve. Tööinspektsiooni vaatest muutub tõhusamaks töökeskkonna nõuete tagamise järelevalve.
Naaberriikidele järele
Maksu- ja tolliameti esindaja sõnul on Eesti võrdluses Rootsi, Soome ja Lätiga olnud n-ö sabassörkija, kuna naaberriikides on sarnased süsteemid sisse viidud juba aastaid tagasi ning elektroonilise registreerimissüsteemi kasutusele võtt on
seal omanud märkimisväärset positiivset mõju.
Cramo Estonia AS-i äriarendusjuht Märt Mäesalu kommenteerib, et Skandinaavias on sarnased süsteemid juba aastaid kasutusel. Eesti süsteemi luues õpiti Mäesalu sõnul ka teiste vigadest. Eesti riigi loodud lahendus on tema sõnul võimalikult väheste erisustega, et see oleks üheselt mõistetav ja seda oleks lihtne kasutada.
Siim Tamm maksu- ja tolliametist tõdeb, et Eestis on paljudel suurematel ehitusobjektidel juba aastaid olnud kasutusel oma n-ö kohalikud kaardisüsteemid, seega elektrooniline registreerimine Eesti turu jaoks päris võõras ei ole. Ta lisab: „Uus on ühtse standardse registreerimiskaardi ja tsentraalse infovahetusega lahendus. Ehitustöötajate jaoks muutub lihtsamaks see, et terve portsu erinevate ehitusobjektide sisenemiskaartide asemel on üks, millega pääseb kõikidele ehitusplatsidele, kus tal on õigus töötada.“
Riho Leben, AS-i Merko Ehitus Eesti ehitusobjektide haldusjuht: „Oleme oma hooneehituse objektidel kasutanud turnikeesid ja läbipääsukaarte juba mitu aastat. See on tõestanud end toimiva ja hea süsteemina. Meil on endal suurem osa riistvaraseadmeid olemas, tarkvara on olnud mõistlikum rentida.“
Ka Bonava Eesti OÜ eelarvestuse ja hankeosakonna juht Taavi Konga kommenteerib, et Bonava platsidel väga suurt muutust ei tule. Kõik ehitusplatsid on kinnised ja sisse pääseb turnikeedest spetsiaalse kaardi alusel. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata transpordiväravatele. Ehitusseadmete rendituru esindaja, Ramirent Baltic AS-i turundusjuht EvaLiina Mätlik kinnitab samuti, et Ramirent on rahvusvahelise ettevõttena töötajate ehitusobjektil registreerimisega kokku puutunud juba varasemalt. Elektrooniline süsteem lihtsustab näiteks töötundide fikseerimist. Sujuv registreerimissüsteem ei tähenda Mätliku sõnul vaid seadmete, näiteks automaatväravate ja aia rentimist, vaid ka tarkvaralahendusi, mis võimaldavad lihtsat ja kiiret isikustamist.
Elektrooniline värav iseenesest koosneb metallist väravast, lugerist ja tarkvarakarbist. Sisenejad viipavad sissepääsukaarti, andmed saadetakse peatöövõtja pilve ja siis maksuameti süsteem suhtleb andmete kogumiseks automaatselt kord päevas peatöövõtja pilvega. Nii kirjeldab tehnilist lahendust Märt Mäesalu (Cramo Estonia), kelle sõnul pakutakse näiteks nende ettevõttes turnikeesid, autoväravaid ja nn check-in-check-out-jaamu. Viimased on mõeldud objektidele, kus perimeetrit ei ole võimalik aia ja väravaga kinni panna. Siis kinnitatakse registreerimisseade soojaku seinale või posti külge ja töötajad saavad ennast sissevälja registreerida.
Taavi Konga (Bonava) kommenteerib: „Peab arvestama, et tarkvara ja riistvara arenevad väga kiiresti. Lühikeses perspektiivis on mõistlikum seadmeid rentida. Kuna kogu süsteemi ettevalmistus ja ülesseadmine on väga värske, tuleb olla valmis võimalikeks keerukusteks ja vajadusel kiireteks probleemide lahendamiseks. Kui asjad on paika loksunud, võib mõelda väljaostule.“
Ettevõtjale kasulik
Maksu- ja tolliamet on seisukohal, et TTKI-d saab kindlasti käsitleda ka kui tööriista ettevõtjale – nii peatöövõtjale kui ka oma rollist lähtuvalt veidi piiratuma ülevaate saavale objekti töövõtuahelas olevale ettevõttele.
Bonava Pikaliiva Kaarmaja ehitusplatsi turnikee.Kas teadsite, et meie karbid on taaskasutatud materjalist? Ja et meie Climate®-G3 kruvid on pindtöödeldud, kasutades 100% taastuvenergiat!
Cramo Estonia AS-i äriarendusjuht
Märt Mäesalu oskab koostööst nende ette võtte partneritega välja tuua elektrooniliste väravate erinevaid eeliseid: „Peatöövõtjal on mugavam kontrollida alltöövõtjatega sõlmitud kokkuleppeid. Näiteks, kui on lepitud kokku, et teatud alltööd teeb objektil kümme spetsialisti, et siis see nii ka on.“
Suurendab ehitusohutust
Peatöövõtja saab Mäesalu sõnul Cramo tehnilise lahenduse kaudu pakutavasse keskkonda üles laadida infot ja dokumente, mis puudutab objektil töötamise eelduste täitmist, näiteks ohutust puudutavate dokumentidega tutvumist või tuleohutuse koolituse läbimist vms. Kui süsteem näitab, et teatud töötajal on mõni eeldus puudu, siis sissepääsukaart ei toimi ja inimene objektile ei pääse.
Nii saab peatöövõtja olla kindel, et tema objektil töötavad inimesed on nõuetekohaselt instrueeritud ja samas ei ole vaja hoida vastavaid dokumente paberi kujul kaustas või kuskil erinevates keskkondades. Cramo tehniline lahendus annab peatöövõtjale reaalajas ülevaate, kes on objektil, ja aitab tagada, et töömaal ei viibi inimesi, kes seal olema ei peaks. Mäesalu: „See on äärmiselt oluline peamiselt ohutuse seisukohast. Kui suur objekt on jagatud näiteks tsoonideks ja sissepääsud erinevatesse tsoonidesse on piiratud, on objekti turvalisuseks, varguste korral või näiteks aruandluse tarvis võimalik näha, kes mis hetkel mingis tsoonis viibis.“
Täpsustused on vajalikud mitmel rindel
Merko Ehitus Eesti ehitusobjektide haldusjuht Riho Leben juhib tähelepanu, et riikliku nõude jõustamise praktilised aspektid on hetkel tegelikult veel ebaselged. On käidud välja kuupäev 1. oktoober 2023, aga täpsemat infot süsteemi ülesehituse kohta ega koolitusmaterjale, kuidas uut süsteemi jõustama peaks, ei ole veel ettevõtjateni jõudnud. Leben: „Uue süsteemi juurutamisel on väga oluline panna selgelt paika protsessid ja rollijaotus – kes vormistab töötaja kaarte, kes kontrollib, et isik ja tööandja on omavahel seotud, kes paigaldab ja hooldab seadmeid, kuidas ja milline info seadmest riigini jõuab jne. Sa-
muti on Lebeni sõnul tähtis täpsustada, millises ulatuses nõue kehtima hakkab –kas tööaja jälgimise süsteemi peab saama iga objekt alates eramaja ehitusest kuni suurima ehitusobjektini, kuidas toimitakse liinsete taristuehitus objektide korral jne.“
Bonava Eesti OÜ eelarvestuse ja hankeosakonna juht Taavi Konga ütleb, et peatöövõtja peab suutma enda alltöövõtjatele selgelt kommunikeerida, millised on nende uued kohustused (kaartide hankimine, TTKI-s platsidele registreerimine jms): „Lisaks sisse- ja väljalogimisele peab olema valmis kandeid korrastama, kui midagi peaks ununema. Bonavas nähakse vaeva, et protsess teha oma partneritele võimalikult lihtsaks. Füüsilise kaardi asemel on tulevikus võimalik sisse ja välja logida mobiilirakenduse abil.“
Konga selgitab, et tehnilisi lahendusi pakuvad MTA poolt väljahõigatud partnerid. Nimekiri on avalik. Osa teenusepakkujaid on tema hinnangul süsteemi juurutamiseks rohkem valmis, teised on süsteemi ülesseadmise alguses. „Hetkel valmistame ise ette pilootprojekti ühega neist ja näeme vaeva, et oktoobriks oleksid kõik küsimused lahendatud. Lugerid jm tarkvara on plaanis ühele ehitusplatsile üles seada juba augusti jooksul,“ kommenteerib ta ehitusettevõtte valmisolekut seadusemuudatuseks.
Tarkvaralahendus peab olema jätkusuutlik
Sigrid Luiga, Remato Solutions OÜ digi ehituse spetsialist ütleb, et hetkel on tehniline teema ehitajate jaoks veel üsna segane: „Erinevaid lahendusi on palju ja kindlasti on mõistlik konsulteerida enne otsuse langetamist objektimeeskonnaga, kes hakkab tarkvara igapäevaselt kasutama. Tehniliste lahenduste valimisel on kõige olulisemad aspektid objekti asukoht, tüüp, suurus ja töömaa korraldus. Just väiksematel objektidel või lahtistel maa-aladel asuvatel objektidel on vaja erilahendusi – näiteks kaardilugejat soojaku seinal või hoopis mobiilirakendust. On oluline veenduda, et füüsiliste seadmete taga töötav tarkvara oleks käepärane, usaldusväärne, jätkusuutlik. Hea lahendus ei tohiks olla ehitaja jaoks järjekordne tüütu lisakohustus, vaid peaks tootma lisaväär-
tust ning näiteks andma sisendit tulevikuplaanide koostamiseks.“
Luiga sõnul on ehitusplatsil harjumuspärane, et iga alltöövõtja vastutab oma töölõigu eest ise. Kuna TTKI andmete esitamise eest vastutab peatöövõtja, siis lisanduv halduskoormus peaks Luiga sõnul olema delegeeritav. See tähendab, et ideaalis peaks tarkvara võimaldama alltöövõtjatel lahendada andmete esitamise küsimused iseseisvalt ning peatöövõtja roll on lihtsalt tegevusi hallata ja kontrollida.
TTKI infosüsteem võtab hoogu Maksu- ja tolliameti esindaja Siim Tamm kinnitab, et juba lähinädalatel alustatakse ehitusettevõtete suunatud koolitustega ja infosüsteem, mille kaudu MTAle andmeid edastada (ehk TTKI), on testimisel ning septembri jooksul avatakse see klientidele. Kiipkaardi tellimusi hakkab hanke võitnud ettevõte esialgsetel andmetel vastu võtma 2023. aasta kolmandas-neljandas kvartalis. Maksuja tolliamet teavitab ehitusettevõtteid, kui selles osas on täpsem ajakava paigas. Selgituseks, et vaidlustuse tõttu veninud hankeprotsess on põhjustanud esialgse ajakavaga võrreldes veidi hilisema kaartide väljastamise ning nõuete täitmise järelevalve käigus võetakse seda arvesse. „Ka üleüldiselt on MTA esmane eesmärk suunata ja õpetada,“ ütleb Tamm ja lisab, et on kõigi osapoolte huvides, et uus meede saaks kiiresti sisse töötatud ja efektiivselt kasutusse.
Tänases kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas seisavad ettevõtted silmitsi mitmete väljakutsetega, mille haldamine nõuab nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi. Eesti majanduslangus ning endiselt keeruline olukord Ukrainas sunnivad meid kriitiliselt hindama oma äriprotsesse ning otsima võimalusi kulude optimeerimiseks ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Üks selline võimalik lahendus on ettevõttele kindlasti päikeseenergia kasutuselevõtt.
Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud alanenud elektri börsihindadest ja nende mõjust päikeseparkide ehitamisele. Vaadates tulevikku, võib siiski ennustada, et hindade volatiilsus ajas kasvab ning garanteerimaks tulu ka tulevikus, on salvestusega päikesepargi paigaldamine ainuõige otsus, mis aitab ettevõttel tagada nii stabiilse energiatarne, olenemata turu kõikumisest.
Millise eelise annab salvestusega päikesepark tavapäikesepargi ees?
• Vähenevad elektriarved, sest kohapeal toodetud elektrienergiat saab kasutada ilma võrgutasudeta.
• Stabiilne energiavarustus.
• Energiatootmine vastavalt vajadusele, sest salvestusega päikesepargid võimaldavad tootmist vastavalt vajadusele.
• Tormikindel lahendus, sest töökindlus ei sõltu ilmast.
• Keskkonnasäästlik lahendus, sest väheneb traditsiooniline energiaallikate kasutamine.
• Vähema ruumi vajadus, sest kogu süsteem on tihedalt integreeritud ega vaja suurt hulka päikesepaneele. See võib olla eriti kasulik piiratud alal, kus on piiratud ruum.
Päikesepaneelide ja akude investeering ei ole pelgalt kulutus, vaid st rateegiline investeering tulevikku.
Ärikliendil on võimalus akudega osaleda paindlikkusturul Osaledes Eesti elektrivõrgu stabiilsuse tagamisel, laetakse ja tühjendatakse akusid automaatselt sõltuvalt kogu võrgu stabiilsuse vajadustest lähtuvalt. Kliendi kasu seisneb oluliselt paremates hinnastamise tingimustes, tasusid makstakse ka siis, kui elektribörsi hinnad ei muutu. Päikesepaneelid võivad, aga ei pea olema, akud võib paigaldada ja turul osaleda ilma nendetagi.
Salvestusega päikesepark ei ole ettevõttele pelgalt kulutus, vaid strateegiline investeering tulevikku.
Akulahendusega päikesepargi paigaldamisel on paljude sektorite ettevõtetel võimalik küsida EAS-ist ettevõtja varustuskindluse toetust . Olenevalt ettevõtte suurusest on toetuse määr kuni 50% . Rahas väljendades on EAS-i toetuse summa väikeettevõtjale maksimaalselt 200 000 eurot ja suurtele ettevõtetele 500 000 eurot.
Kokkuvõtteks soovitame maksimaalse kasumi ja parima lahenduse otsinguil pöörduda Eesti PäikeseVäe poole. Nõustame ning jagame rohkem infot toetuse edukaks taotlemiseks.
Enim kõneainet tekitav muudatus ehitusvaldkonnas on kahtlemata 1. oktoobril 2023 jõustuv maksukorralduse seaduse regulatsioon, mille järgi peab ehitusettevõte andma ülevaate töövõtuahelast ja töötamise kestusest, nendivad tunnustatud Eesti õigusnõustajad.
Toimetanud: Sigrid Aunap
Fotod: Shutterstock
Sisuliselt tähendab muudatus ehitusplatsil elektroonilise registreerimissüsteemi sisseseadmise kohustust. Mida saab ehitaja ära teha, et olla valmis kohustuse täitmiseks ja millised on uusi nõudeid silmas pidades peamised murekohad?
Kätlin Hinnov – vanem õigusnõustaja, tiimijuht, Fondia
Kuigi oktoober läheneb mühinal, ei tea ehitajad paraku ikka veel, kuidas peagi kohustuslikuks muutuv töötajate ehitusplatsil viibitud aja registreerimine täpselt toimuma hakkab. Teada on, et kaartide tellimise ja väljastamisega ollakse ajagraafikust maas. Teada on ka see, et ennast on n-ö üles andnud rivi ettevõtteid, kes plaanivad hakata töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemiga (TTKI) liidestuvat elektroonilise registreerimise süsteemi pakkuma, samas pole endiselt infot, kuidas süsteemid üles ehitatakse ning kuidas on võimalik need tööle seada. Seega on endiselt omajagu segadust ja teadmatust ning selles osas ootavad ehitajad võimalikult kiiresti maksu- ja tolliameti selgeid juhiseid.
Praktilised soovitused ehitajale, et kohustuse täitmiseks valmis olla: vaadake üle töös olevad ja lähiajal töösse tulevad objektid, et teaksite, milliseid teie objekte kohustus puudutab; arvestage registreerimise kohustusega kaasnevate kuludega uute pakkumiste tegemisel ja lepingute sõlmimisel; vaadake üle oma ettevõtte tööprotsessid ja tehke nendes muudatused, et jõustuvate kohustuste täitmine oleks tagatud (määrake vastutavad isikud, andmete edastamise protsessid, andmete säilitamise protsessid jmt); uurige varakult nõuetekohase registreerimissüsteemi hankimise ja/või kasutamise võimalusi; vaadake üle alltöövõtjatega sõlmitavad lepingud, sh lisage nendesse teatud kohustused ja kehtestage kohustuse täitmata jätmise eest sanktsioonid; jälgige maksu- ja tolliameti poolt avaldatavat informatsiooni nii töötajate kaardi kui ka koolituste ning juhendmaterjalide kohta.
Siim Mägi – partner/jurist, Magilex Õigusbüroo OÜ
Vähem kui kaks kuud enne muudatuste jõustumist valitseb muudatuste rakendamisel samasugune segadus nagu suviti Tallinna liikluskorralduses. Regulatsioonis esineb ebaselgusi ja vasturääkivusi.
Elektroonilise registreerimise kohustus on kehtestatud objektipõhiselt ehk ehitusobjektide suhtes, kus eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja korraga on tööl vähemalt 20 inimest; või eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Seejuures rakendub kohustus vaid objektidele, mille ehitamist alustatakse pärast 1. oktoobrit 2023 või mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise tähtaeg on hilisem kui 1. oktoober 2024.
Seega on ehitusettevõtjale sisuliselt jäetud võimalus ise hinnata, kas objekti suhtes registreerimiskohustus kehtib või on tööde maht kriteeriumidest väiksem. Kui aga töö käigus tööde maht suureneb, on ebaselge, kas registreerimiskohustust peaks hakkama (tagasiulatuvalt?) täitma või mitte. Käitumisjuhised siinkohal puuduvad ja võib eeldada, et tekib vaidlusi maksuhalduriga. Seetõttu on küsitav, kas registreerimiskohustus sellisel kujul soovitud efekti annab.
Lisaks on maksukorralduse seaduse kohaselt peatöövõtja kohustatud esitama maksuhaldurile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sealt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega. Seejuures esitatakse ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta, kes ehitustöid ei tee, andmed isikustamata kujul.
Samal ajal on EMTA kodulehel avaldatud info kohaselt erandiks transporditöölised ehk isikule, kes toimetab ehitusplatsile vaid ehitustööde tegemiseks vajalikke kaupu või materjale, ei pea tuvastusvahendiks olevat kaarti andma ega tema ehitusplatsil viibimise aega fikseerima. Seega valitseb vastuolu seaduse ja ameti avaldatud info vahel ning puuduvad selgitused registreeritavate andmete kohta, kuivõrd rahandusminister ei ole veel teinud vastavaid määruseid, sh kehtestanud andmete kogumise ja maksuhaldurile esitamise erijuhte. Samuti ei ole selge, mida tähendab andmete esitamine isikustamata kujul ja milleks see vajalik on.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seadus tõenäoliselt ei võida Teenusmajanduse Koja loodud heale õigusloome tavale vastavuse konkursil parima seaduse tiitlit. Jääb üle loota, et sügis toob oodatud selguse nii ehitusobjektidega seotud elektroonilises registreerimises kui ka Tallinna liikluskorralduses.
Küsimuseks ka hoone energiatõhusus
Maksukorralduse seaduse regulatsiooni muudatuse mõjualas on eelduslikult väiksem osa ehitusettevõtjaid, kuivõrd kohustus puudutab suuri ehitusobjekte. Arengusuund, mida peaks selgelt teadvustama aga kõik ehitussektoris tegutsevad ehitusettevõtjad, on uuest energiatõhususe direktiivist tulenev rõhuasetus hoone kasutaja jaoks.
Siiani on kohtumenetlustes olnud pigem erandlikud vaidlused selle üle, kas tellijale üle antud hoone vastab energiatõhususe tingimustele, ja vaidluste keskmes on olnud reeglina küsimus, kas teostatud tööd vastavad kokkulepitud (või vähemalt keskmisele) ehituskvaliteedile. Võib eeldada, et kohtutesse jõuab senisest oluliselt rohkem vaidlusi, kus on keskne küsimus hoone energiatõhusus.
Uue direktiiviga nähakse liikmesriikidele ette kohustus tagada siseriiklikes õigusaktides, et hoone või hoone osa ehitamisel, olulisel rekonstrueerimisel, müümisel, üürile andmisel, üürilepingu uuendamisel või sellega seotud hüpoteegi refinantseerimisel näidatakse energiamärgist tulevasele ostjale või üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või üürnikule üle. Samuti peavad liikmesriigid õigusaktides reguleerima, et hoonel või hoone osal, mida pakutakse müügiks või üüriks, peab olema kehtiv energiamärgis, ja kas hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv ja -klass lisatakse internetis või mujal, sealhulgas kinnisvaraportaalides avaldatud kuulutustesse. Seega muutub lubatud energiatõhusus lepingu oluliseks tingimuseks ja lõppkasutajad saavad vastavast lubadusest teadlikumaks.
See toob kaasa ka nõudeid, kus lubatud energiatõhususele mittevastavad hooned tuleb n-ö korda teha ja puudused kõrvaldada. See peab toimuma võlaõigusseaduse loogika kohaselt töövõtja kulul. Seega on vaja nii arendajatel kui ka ehitajatel mõelda oma lepingutes üha rohkem sellele, mis saab olukorras, kus töödes ja/või materjalides tehtud muudatuste tõttu ei vasta hoone energiatõhususe aspektist enam algselt planeeritule.
Avarama lõikega rõivad istuvad vöökohalt sama kindlalt paigal kui tavalise lõikega rõivad, kuid sääred on vabamad ja laiemad.
Eesti valgustuslahenduse ettevõte Halored OÜ osales Soomes Espoos asuva Lippulaiva kaubanduskeskuse valgustuslahenduse projekteerimisel, valgustite ja valgusautomaatika hankel ning projekti tarbeks valmistatud mastaapsete valgustite paigaldusel ja seadistusel. Projekti tellija oli Citycon Oyj ja arhitektuuri autor ARCO Architecture Company.
„Hoone projekteeriti mitmefunktsioonilisena, kus lisaks tavapärasele kaubanduskeskusele asuvad ka muud olulised teenused: metroo hoone all, bussiterminal, raamatukogu, lastehoid, vanadekodu, perearstikeskus, trennisaalid, töökohad. Peale selle rajati keskuse ümber uued kortermajad,“ tutvustab Halored OÜ esindaja Vahur Kivisikk.
Eesti firma tegeles projekti raames enam kui kaks aastat valgustuslahenduse väljatöötamise ning eritellimustööna valgustite valmistamisega. Nende loodud eriilmelisi Dome'i valgusteid ripub keskuse teisel korrusel enam kui sada ja
need on muudetava valgusega, võimaldades sättida keskuse atmosfääri. Eestis toodetud mastaapsete valgustite diameeter on vahemikus 1500–1800 mm. Lisaks kogu siseala üldvalgustusele lahendas Halored ka hoone välisalade ja fassaadivalgustuse.
Kivisikk nendib, et unikaalseks teeb objekti ka asjaolu, et kogu sisealade üldvalgustust ja välisterritooriumi juhib Haloredi paigaldatud hetkel maailma kõige täiuslikum valgusautomaatika e:cue Sympholight, mis annab projektile olulise keskkonnasäästliku aspekti.
Üürikorterite vajadus kasvab vastu sügist kõigis piirkondades just õppurite tõttu, ent viimasel aastal on Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul märgata, et üürijate hulgas tõuseb noorte perede osakaal, kes vajavad kas pere suurenemise või uue elukorralduse
pärast oma kodu, kuid ei soovi või ei saa võtta laenukohustust.
Keskmine uute üürikodude hind Tallinnas sõltub nii piirkonnast kui tubade arvust. Paika peab üldine loogika, et kesklinnas on üürikodu kallim kui äärelinnas, kuid siin on mõningaid erisusi.
Näiteks Mustamäel, ülikoolilinnaku läheduses on üürihinnad samas suurusjärgus kui kesklinnas, mõnel pool kallimadki. Keskmiselt on üüriruutmeetri hind Laanoja sõnul juba 14–15 euro piiril.
Allikas: Bonava Eesti
Foto: Halored Foto: Halored Foto: HaloredHiljuti sai ehitusloa kaupluse rajamiseks Tartusse Kalda tee 39 krundile A1000 Market. Ligi 1800-ruutmeetrise hoone ehitab Embach Ehitus, arhitektuurikonkursi võitis Projekt O2 ja arendaja on Kaarsilla Kinnisvara. Uus kaubandushoone peaks valmima 2024. aasta suvel.
Toidu- ja tarbekaupade müügile keskendunud A1000 Market asub ühel olulisemal Tartu linna tuiksoonel Annelinnas. Naabruses on Annelinna Selver, MyFitness, Sõbralt Sõbrale, Maxima XX ja Lidl.
Allikas: City24.ee
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (KredEx) toetust saab alates septembrist küsida vana ahju või katla asemele uue, vähem saastava ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks. Toetust saab ka oma elamise kaugküttega liitmiseks.
Õhu kvaliteet halveneb külmal ajal just tiheasustusega piirkondades, sest kütmisel paiskub õhku tervisele ohtlikke peenosakesi ja muid saasteaineid. Peenosakesed kahjustavad inimese tervist, sest tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning võivad põhjustada erinevaid haigusi. 70-protsendiline toetusmäär kehtib Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas. 50-protsendiline toetusmäär on Tallinna linnaosadest Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, PõhjaTallinnas ja Haaberstis ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.
Taotlusi saab esitada KredExi e-toetuse keskkonna kaudu üksik-, rida-, kaksikelamu või kahe korteriga elamu omanik. Toetuse saamiseks peab elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari ning osa selle soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ning energiaallikaliigina tahke kütus.
Maksimaalne toetussumma ühe elamu kohta on 10 000 eurot. Toetusmeetme kogueelarve on 18,5 miljonit eurot, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Esimese taotlusvooru eelarve on kümme miljonit eurot ning taotlemine toimub jooksvalt eelarve ammendumiseni. Selle summa abil on plaanis uuendada kuni 1850 kütteseadet.
Allikas: Kliimaministeerium
Tartul valmis linnale kuuluvate ruumide broneerimise portaal ruumid.tartu.ee, kuhu koondatakse üürimiseks mõeldud linna hallatavate asutuste, nagu muuseumide, raamatukogude, noorte- ja päevakeskuste ning koolide ruumid, võimlad, spordi- ja vabaajaväljakud. Uus keskkond on kavas kasutusele võtta alates septembrist.
Seni on asutused kuvanud ruumide üüriinfot oma kodulehtedel ja see on olnud raskesti leitav. On puudunud keskne koht, kust huvilised saaksid täieliku ülevaate, millised ruumid on Tartu linnas saadaval.
Ruumid.tartu.ee loob linlastele ja erinevatele huvigruppidele mugava keskkonna, kust leida enda tegevuseks vajalikke ruume. Portaalis on linna asutustes välja üüritavad ruumid üles pandud koos kirjelduste ja kasutustingimustega, lisatud on fotod ning kirjeldatud ruumide ligipääsetavust. Juuresolevas kalendris saab kohe teha ka broneeringu.
Allikas: Tartu linn
Scandium Kinnisvara arendab Haapsallu Suure Viigi vasakule kaldale uut elukeskkonda Marienholm. Läänemaa sajandi suurimas arenduses kerkivad õhulise arhitektuuriga madalad kortermajad, sadamakaid, ujumiskoht, rekreatsioonialad ja tulevikus ka spaahotell. Projektil on ehitusluba olemas ja ehitusega plaanitakse alustada veel sel sügisel.
Scandium Kinnisvara teatel on üle poole esimese etapi korteritest juba müüdud. Lisaks klassikalistele merevaatega korteritele tuleb Marienholmi ka läbi kahe korruse kõrguvaid perekortereid ja 360-kraadise merevaatega penthouse. Uue elukeskkonna autorid on 3+1 arhitektid, TajuRuumi maastikuarhitektid ja KAMP sisearhitektid.
Maa-ameti andmetel toimus 2023. aasta teises kvartalis kinnisvaraturul 11 126 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,25 miljardit eurot. Tehingute arv ja koguväärtus küll vähenes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga, kuid esimese kvartaliga võrreldes püsivad mõlemad kõrgemal.
Korteriomanditega tehti teises kvartalis 6567 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 5892. Võrdluses aastataguse perioodiga on eluruumidega toimunud tehingute arv vähenenud viiendiku võrra, kuid eelnenud kvartalist püsib tehingute arv 25% võrra kõrgemal. Sealhulgas on uute korteritega tehtud tehingute arv aastaga kahanenud 14% ning samal ajal on järelturu aktiivsus vähenenud viiendiku võrra. Iga viies korteritehing tehti uue korteriga ja pooled esmamüükidest toimusid Tallinnas.
Enim tehinguid tehakse korteriomanditega, mis moodustavad kõikide ostu-müügitehingute koguarvust 53%. Hoonestamata maadega tehti 24% ja hoonestatud maadega 17% tehingutest. Koguväärtusest moodustavad tehingud korteritega 58%, hoonestamata maadega 14% ja hoonestatud maadega 24%.
Teise kvartali tehingute arv on küll kvartali võrdluses 25% kasvanud, ent viimase kahe aktiivsema aasta võrdluses püsib tehinguaktiivsus 22–32% madalamal tasemel. Tehingute koguväärtuse moodustanud 1,25 miljardit eurot oli 39% kõrgem kui eelnenud kvartalitel, kuid 15% madalam kui aasta tagasi samal ajal.
2023. aasta teises kvartalis oli
Tallinna uue korteri ruutmeetri keskmine hind 3908 eurot ning aastaga tõusis ruutmeetri hind 10% ja kvartaliga 5%.
Pealinna järelturu korteri ruutmeetri keskmine hind oli 2775 eurot ning kui aastases võrdluses on keskmine hind jäänud paigale, siis kvartaalselt on Tallinna järelturu korterite keskmine hinnatase kasvanud 5%.
Allikas: Maa-amet
Kantar Emori uuringu kohaselt plaanib 10% Eesti elanikest lähema kolme aasta jooksul endale kinnisvara soetada. Tänavu esmakordselt läbi viidud kinnisvaraturu ja -büroode uuringust selgus, et 12% Eesti elanikest plaanib lähema kolme aasta jooksul korteri üürile võtta ning 7% kavatseb oma kinnisvara üürile anda. Kinnisvaraga ei plaani mingeid tehinguid lähema kolme aasta jooksul teha 73% elanikest.
„Mehed tegelevad aktiivsemalt nii kinnisvara ostu kui ka üürile andmise planeerimisega, samas korteri üürimist kavandavad naised ja mehed võrdselt,“ kommenteeris uuringu tulemusi läbiviija Anastassia Lesment.
Üüriturul on aktiivseim kõige noorem sihtgrupp ehk 15–24-aastased. Märkimisväärne osa neist vajab üüripinda tõenäoliselt seoses õpingutega teises linnas või asulas. Kinnisvara ostmise ja välja üürimise puhul on kõige aktiivsemad 25–34-aastased. Tegutsemise aktiivsus kinnisvaraturul kahaneb oluliselt ja sujuvalt vanuse tõusuga.
Allikas: Kantor Emor
Foto: Marite Koppel
Juulis sõlmiti kuu varasemaga võrreldes 38% võrra rohkem kodulaenulepinguid ja uute lepingute keskmine laenusumma küündis 119 500 euroni, selgub Bigbanki kodulaenude portfelli analüüsist. Võrreldes jaanuariga sõlmiti lepinguid isegi peaaegu kaks korda enam. Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter nendib, et uute laenutaotluste arv kasvas juulis 27% võrra. „Selline kasv lubab ennustada, et koduostjad püsivad läbi suve suhteliselt aktiivsed ja puhkuseperioodi lõppedes võib tehingute arv veelgi tõusta, seda enam, et kodulaenu intress on viimastel kuudel püsinud sisuliselt samal tasemel.“
Allikas: Kinnisvara24
Swedbank P&C Insurance AS-i riskikindlustuse valdkonnajuhid Liina Laks ja Maria Lootsma tegid kokkuvõtte Baltikumi augusti alguses tabanud tormikahjustustest kindlustusseltsi vaatest. Torm jättis endast maha märkimisväärseid jälgi kõigis Baltimaades. Selts on tänaseks registreerinud kokku üle 700 kindlustusjuhtumi, neist enamik kodukindlustuse juhtumid, kuid kahjustusteta ei jäänud ka sõidukid. Suurimaid kahjustusi põhjustasid tormiga kaasnenud tuul ja rahe.
Enim sai tormi tõttu räsida Leedu, kus ainuüksi kodukindlustuse avalduste esialgne kahjusumma küündib kokku 340 000 euroni ning sõidukite kahjusumma ligi 130 000 euroni. Baltimaadest kõige rahulikum oli olukord Eestis, kus kannatada sai eelkõige Saaremaa piirkond. Eestis registreeritud kodu- ja sõidukikahjude esialgne summa kokku moodustab ligi 70 000 eurot.
Allikas: Swedbank P&C Insurance
Hoiuste intressid on viimasel aastal jõudsalt tõusnud ja eraisikute tähtajaliste hoiuste osakaal on aasta algusest kasvanud üle 170%. Kuid 77% eraisikute säästudest seisab endiselt tavalisel arvelduskontol.
SEB eraklientide segmendijuhi Evelin Koplimäe sõnul on muutuvate intressimäärade keskkonnas mõistlik kaaluda hoiuste perioodide hajutamist. See tähendab, et mitte paigutada kogu raha ühele hoiusele, vaid rahatargalt tegutsemiseks hajutada seda eri pikkusega hoiuste vahel. Seeläbi saab varem lõppevad hoiused paigutada uuesti ja võimalik, et kõrgema intressimääraga. Samas peab arvestama, et tulevane intresside tõus ei ole kindel.
Kuni 100 000 euro väärtuses hoiused ühes krediidiasutuses hoiustaja kohta on garanteeritud riikliku tagatisfondi poolt. Täpsem info tagatisfondi kodulehelt.
Allikas: SEB
Portaalis Kinnisvara24 oli tänavu augustis 5550 korterite müügipakkumist. Eelmise aastaga võrreldes on pakkumiste arv kasvanud 10% (5020 pakkumist). Tallinnas on keskmine müügikuulutuste arv võrreldes eelneva aastaga kasvanud ligi kaks korda.
Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind oli tänavu suvel 3365,39 €/m2 ehk eelmise aasta hinnast 3203,88 €/m2 lausa 5% rohkem.
Kõige rohkem pakutakse müügiks kahe- ja kolmetoalisi kortereid, mis moodustavad ligi 70% Tallinna korterite müügipakkumistest. Kui võrrelda 2022. aastaga, on kahe- ja kolmetoaliste korterite müügipakkumiste arv kasvanud vastavalt 44 ja 59%.
Varasemate perioodidega võrreldes on vanemate korterite hinnad tipust 20–30% alla tulnud. Vähem kui kümne aasta vanuste majade korterid hinnaklassis 3000–4000 €/m2 leiavad kiiresti ostja. Sellises hinnavahemikus on tihti ostuhuvilisi rohkem.
Allikas: blog.kinnisvara24.delfi.ee
Kinnisvara24 statistika näitab, et üürikuulutuste arv on viimase aastaga kasvanud. Võib öelda, et suuremate linnade üüriturg on hea tervise juures. Pakkumisi on rohkem kui eelmisel aastal, kuid kvaliteetsetele korteritele jagub ka nõudlust ja üürikorteri ruutmeetrihind on samal tasemel eelmise aastaga.
Portaalis oli tänavu augustis saadaval viiendiku võrra rohkem üürikortereid kui aasta tagasi. Viimase aasta keerulisem olukord majanduses aktiveerib omanikke vara välja üürima – seisev kinnisvara on kulu. See on suurendanud pakkumist turul. Samas on nõudlus samuti kõrge ja üürihinnad püsivad eelmise aastaga samal tasemel.
Kinnisvara24 portaalis on praegu 1178 aktiivset Tallinnas asuva üürikorteri kuulutust, mille keskmine ruutmeetrihind on 13,63 eurot. Aasta tagasi oli aktiivseid kuulutusi 950 ja nende ruutmeetrihind oli samal tasemel. Pakkumiste arv on kasvanud kogu Harjumaal, seega üürikodu otsijal peaks valikut jaguma, aga Harjumaal on ka Eesti suurim nõudlus.
Augustis oli Kinnisvara24-s müüa 231 Tallinna äripinda, mille müügipakkumiste keskmine hind on 2616 €/m2. Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna äripindade müügipakkumiste hulk suurenenud ligi 8% (2022 – 214 tk).
Keskmine ruutmeetrihind on püsinud eelmise aasta tasemel (ruutmeetrihind on vähenenud seitsme euro võrra).
Ligi 50% äripindade müügipakkumistest asuvad kesklinnas, järgnesid Põhja-Tallinn ning Haabersti.
„Meie siht on liikuda selle poole, et kõigil eestlastel oleks eelkõige mugav ja modernne, kuid siiski energiasäästlik ning rahakotisõbralik kodu,“ sõnab kortermajadele energiatõhusate süsteemide arendamise ja ehitamisega tegeleva Varpo Grupi juhatuse liige, perepoeg
Aron Pihtjõe (33).
Tekst: Triin Tisler Fotod: Tanel Meos
roheline käitumine ei tähenda suuri
kulutusi – see võib ka raha teenida!
Rääkisime Aroniga kolmkümmend aastat tagasi loodud eduka perefirma minevikust, olevikust ja tulevikust.
Sinu isa Indrek asutas 1992. aastal Varpo Grupi – milline on firma sünnilugu?
Isa otsib kogu aeg midagi uut ja huvitavat, mille üle pead murda. Eluaegse ehitajana ja suure huvi tõttu füüsika ning keemia vastu leidis ta oma eesmärgi: tegeleda just kütmise ja energiaga.
Mäletan, et tema jaoks on alati olnud oluline ühildada hoone efektiivne kütmine ja energiasääst. See, kuidas seda aga teha, oli tema jaoks peamine küsimus. Esimesena tõi ta Eestisse maakütte kontseptsiooni ja tunneb uhkust ka selle üle, et sõna „maaküte“ on Eesti sõnavaras suure tõenäosusega just tema loodud. Taastuvküte hoonest endast tundus loogilise sammuna edasi maaküttest, mis oli vaja uuenduslikult ära lahendada.
2006. aastal pani isa kokku taastuvküttesüsteemi Heatcatcher (Heatcatcher ehk soojapüüdja on seade, mis kogub majast eralduvat soojust ja kannab seda tagasi maja küttesse. Selle tulemusena alanevad märkimisväärselt nii kütmiseks vajalik energiakogus kui ka selle hind –toim.) ja kui ta selle esimesel kliendil tööle sai, toimis kogu süsteem oodatust paremini. Nii tekkis isal heurekamoment – vaat see ongi lahendus, kuidas saab hoone kõige efektiivsemalt ja paremini köetud.
Edasine on juba ajalugu.
Sa ise olid toona vaid kaheaastane. Millised on su mälestused seoses firmaga?
Esimesed tööd olid ka minul seotud just maaküttetorude autost välja tassimisega. Sain kõike pealt vaadata ja lunida, kas võiksin kopas istuda ning kange tõmmata. Endal tekkis kindlasti juba seal mõningal määral huvi just kogu selle süsteemi vastu, et milleks neid torusid maha pannakse ja mida need teevad. See huvi muidugi jäi mul teismeeas veidi pausile.
Milline projekt oli see, mis taassütitas sind perefirmasse panustama?
Pärast ülikooli ja ajateenistust leidsin lõpuks ikkagi huvi isa „veidrate“ leiutis-
te vastu ning tahtsin neist rohkem teada saada. Esialgu olin skeptiline ja vajasin väga palju veenmist, et see, mida mu isa viljeleb, on ikka õige ning edasi arendamist väärt.
Kui aga nägin korralikke analüüse tema ehitatud ja tööle pandud süsteemidele, veensin ennast ka selles, et tegemist on ühe parema võimaliku viisiga, kuidas hoonete energiasäästu saavutada. See tekitas minus suurt uhkust oma isa võimekuse üle ja sütitas huvi seda edasi arendada ning korralikult selgeks saada. Näen, et meil on üks väga eetiline ja rahva sõbralik firma. Üks olulisi motivaatoreid on kindlasti seegi, et näen, et süsteemi (Varpo taastuvküttesüsteemi –toim.) juurutamisega saan ka ise aidata kaasa loodusliku ökosüsteemi säilitamisele ja rohelise tuleviku saavutamisele.
Kui avalikkuses loeme me eurosid, mida igale hoonele teenime ja säästame, siis ise pean arvet ka selle üle, kui palju meie süsteemidega maja kasutab rohkem taastuvenergiat ning säästab loodust.
da ja leida uusi ning huvitavaid võimalusi, et veelgi efektiivsemaid ja energiatõhusamaid hooneid luua. Leian, et koos suudame Eesti kodusid ja eluasemeid veelgi mõnusamaks ning säästlikumaks (nii rahakotile kui ka loodusele) muuta.
Kui kogu pere on ühise asja eest väljas, on vist paratamatu, et töö ja pereelu vahel piirid hägustuvad?
Perefirma nii eeliseks kui ka miinuseks võib nimetada hilisõhtuseid ja nädalavahetustel toimuvaid „niisama telefonikõnesid“, kus on vaja arutada tööga seotut.
Töö- ja eraelu lahus hoidmine väga keeruline ei ole. Samas, kiireid kõnesid ja vajalikke toiminguid tuleb vahel teha ka perega aega veetes ja puhkusel olles. Eks me ikka ole kuulnud lähedastelt kommentaare, nagu „Mis sa jälle tööst räägid!“. Aga siis saab taas mõneks ajaks end tööst välja lülitada ja keskenduda vabale ajale. Kindlasti jäävad alati kõik vaidlused, vastuolud ja erimeelsused kontoriseinte vahele.
Roheline käitumine ei pea alati tähendama suuri rahalisi kulutusi ega pingutusi – see võib ka raha teenida (nii meile kui ka meie klientidele). Saan öelda, et meie suhe klientidega on vastastikku kasulik ja meie kliendid teenivad meie tehingu pealt alati rohkem kui meie ise.
Kuidas töökorraldus teie perefirmas jaotatud on? Kas ka vend Ermo annab oma panuse?
Jah, vend aitab meil hoida korras raamatupidamist, istub, pea Exceli tabelites ja raamatupidamisprogrammides.
Igapäevaselt kontoris on meil õpipoisi-meistri töökorraldus. Tööd on jagatud ikka nii, et õpipoiss teeb kõik ära ja meister ehk isa juhendab ning kontrollib. (Naerab.)
Kuna suur osa meie tööst on ideeloome ja taastuvkütte arendamine, olen väga rahul, et saame seda koos arenda-
Praegu on teie põhiline fookus kortermajade rekonstrueerimisel energiasäästlikeks ehk nn tulevikumajadeks. Miks just selline suund ja mida üks tulevikumaja endast kujutab? Kortermajade rekonstrueerimine on praegu oluline samm Eesti elukvaliteedi ja taseme tõstmisel ning usun, et jääb tähtsaks teemaks mitmekümneks aastaks. Iga hoone puhul, mille me käsile võtame, loome me süsteemi just sellele spetsiifilisele hoonele.
Lahendusi on lõputult, igale majale oma. Üldjoontes võib siiski hoone lahendused kokku võtta kui „taastuvkütte tootmine ja rakendamine“.
Leiame hoones võimaluse luua nii palju taastuvenergiat kui võimalik, samuti püüame selle kõik hoones ka ära kasutada. Meie mõistes tulevikumaja on hoone, mis suudab ära kasutada kõik talle juba antud energia (inimesed, maapind, päike) ja ka muudmoodi toodetud energia (kaug-, gaasi-, puuküte) täpselt nii efektiivsel määral, kui see tema eripärasid arvestades võimalik on, ning et kõik toimiks ilma elanike käitumismustreid muutmata ja elumugavust parandades, mitte pärssides.
„Mul pole nelja aasta jooksul vaba hetke olnud.“
Kui suurt huvi eestlased tulevikumajade vastu üles näitavad?
Eestlased on ideele kindlasti avatud ja huvi paistab olevat. Mul pole nelja aasta jooksul vaba hetke olnud. Kogu aeg on klientide ja huvilistega suhtlust ning arutelusid süsteemi olemuse ja efektiivsuse teemal.
Selle üle, et inimestel tekib palju küsimusi ja täpsustusi, olen ainult õnnelik. Näiteks üks huvitavamaid küsimusi, mida ikka ja jälle olen kuulnud, on ehk see, et kui meil tõesti on süsteem, mis toodab kliendile kasumit, siis selle paigaldamine hoonesse võiks olla ilmselge. Kui see oleks nii, siis miks ei ole kõikidel majadel maailmas juba meie firma süsteem peal?
Üks põhjusi on kindlasti see, et ega meie firma eesmärk ole eelkõige mahtu ja kiirust tõsta, vaid võtta kliente ükshaaval ja keskenduda süsteemi kvaliteedile ning arengule, ja teine ehk see, et tegemist on väga spetsiifilise ja keeruka osaga hoone ehitusest ning see ehitusjärgne kasumlikkus on ainult elanikul, kes hoones elab, mitte alati ehitajal, kes hoonet ehitab.
Kõige rohkem tekitab siiski muret olukord, kui kliendil on keeruline uskuda, mida tähendab investeerimine hoone energiasäästu. Töötame selle nimel, et täpsemini, selgemini ja paremini oma süsteemi funktsioone ning eesmärke huvilistele selgitada.
Miks võib olla kliendil seda keeruline uskuda – kas liiga hea, et tõsi olla? Jah. Kõik meie kliendid on selle heaks näiteks. Võin siinkohal välja tuua sama hoone, mille kohta tegin ka põhjalikuma analüüsi hiljuti Eesti Korteriühistute Liidu konverentsi jaoks. See hoone (Siili 6, Mustamäe) kasutab aastas kütmiseks 450 MWh soojusenergiat, mis ilma meie süsteemideta oleks maksnud hoonele veidi üle 52 000 euro. Tänu meie süsteemidele kulus neil 450 MWh soojusenergia tootmiseks kokku veidi üle 32 000 euro. See näitab meile, et hoone on säästnud ühe aastaga ligi 20 000 eurot. Meie süsteemi maksumus hoones (koos halduse, hoolduse ja 20-aastase laenukoormusega) on ühes aastas ligi 6000 eurot. Lihtne arvutus näitab meile, et see maja teenis ühe aastaga kasumit 14 000 eurot.
Sellele võiks lisada asjaolu, et hoone rekonstrueeriti täielikult ja nende maja energiakulu enne renoveerimist oli isegi suurem (500 MWh). Ehk tegelikkuses on terviklik rahaline sääst veelgi suurem. See annab meile mõista, et hoone reaalsel säästul ei ole palju pistmist selle energeetilise säästuga. Energeetiline sääst hoones ei arvesta elektri, kaugkütte ega muude kulude hinda ja lihtsalt annab meile teada, mitu megavatttundi soojusenergiat maja tarvitab enne ning pärast mingit süsteemi. Meie tegeleme lisaks sellele reaalse rahalise säästu saavutamisega ehk kui odavaks suu-
dame me teha selle megavatt-tundi soojusenergiat majale.
Millised on põnevaimad projektid, milles oled lühikese karjääri jooksul saanud kaasa lüüa?
Oma nelja-aastase karjääri jooksul võin ehk põnevaimaks projektiks lugeda Tartu SmartenCity projekti, mille raames rahastas Tartu kortermajade energiasäästu ja hooneautomaatikat Euroopa Liit.
Selle käigus saime tegeleda osas majades hoone energiasäästusüsteemide loomisega suuremas mahus, kui üldjuhul eelarve seda hoonetel teha lubab. Tänu Euroopa toetusel loodud tarkvaralahendustele hoones ja väga spetsiifilisele monitooringule nendes hoonetes oleme saanud väga palju informatsiooni, mida varem lihtsalt ei olnud võimalik saada, kuna pisiasjadeni täpsed monitooringud reaalses elukeskkonnas lihtsalt ei olnud tehniliselt mõistlikud. See on aidanud meil tugevalt edasi arendada oma süsteeme, kalkulatsioone ja luua uusi innovatsioone.
Ehitasite juba üle 30 aasta tagasi päikeseküttel põhineva maja, mis oli täielik tehnoloogiline ime, samas kui päikeseenergia kasutamine ja päikesepaneelide buum algas Eestis alles mõni aasta tagasi. Kas olete mõelnud, miks see nii läks?
Eks ideedest teostuseni jõudmine ühiskonna tasandil ole alati pikaajaline protsess. Ühe mehe mõte võib olla küll ajast ees, aga selle juurutamine ühiskonda, üldise teadmise ja teostusena on vägagi konarlik ning takistusterohke rada. Selle teemaga on mu isa tegelenud 1990ndate algusest saati ja usun, et sellega saab elu lõpuni tegeleda nii tema kui ka ma ise.
Lõpuks polegi tähtis ehk see, et kõik läheb nii, nagu peas ette kujutad, vaid töö selle nimel, et järgmine samm viiks meid oma peas kujutatud ideele kuidagi lähemale.
„Usun, et kõigil peab olema vastavalt enda soovidele ja mugavustele võimalik elukeskkond.“
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Kaitseministeeriumi ja Eesti Reservohvitseride Koguga kogub annetusi, et toetada varustuse ning meditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse Sihtasutus ei maksa rahalisi toetusi ning teeb koostööd Ukraina poolelt ainult hinnatud usaldusväärsete partneritega.
Hetkel kogume annetusi Ukraina Rahvuskaardile esmaabikomplektide jaoks. Ühes taktikalises esmaabikomplektis on žgutt, rõhkside, 2 rulli sidet, haavaplaastrid,
Tegemist on esmaste abivahenditega, millega haavata saanul on võimalik lahinguväljal operatiivselt nii endale kui kaaslasele esmaabi osutada, olgu vigastuseks kuulitabamus, mürsukillust saadud vigastus või midagi muud.
Komplektide sisu ostame ja komplekteerime Eestis koos vabatahtlikega.
ANNETADA SAAD:
Makse saaja:
RIIGIKAITSE EDENDAMISE SA
Swedbank: EE162200221078603616
Selgitus: Toetus Ukrainale
Helistades annetustelefonidele
900 1380 - 10 €
900 2380 - 25 €
900 3380 - 50 €
Juriidiliste isikute annetused on sõltumata summast läbi Riigikaitse SA annetades tulumaksust vabastatud.
Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite ülekande selgitusse ka isikukoodi
www.riigikaitse.ee
Teile kuuluvad ka mitmed patendid. Millisest patendist unistad sina – mis võiks sinu nimel olla?
Eks kui mu isa midagi välja mõtleb, peab ta selle kuhugi konkreetselt ja täpselt ka kirja panema, katsetama ja (endale ning maailmale) tõestama, et see mõte reaalses elus ka töötab. Patentide loomine on talle ka üheks selliseks väljundiks. Praegune patent hoone loomuliku ventilatsiooni efektiivsemaks kasutamiseks hõlmab just meie taastuvküttesüsteemi selgroogu hoone ehitusel, kus kasutame ära hoone olemasolevat loomulikku ventilatsiooni sundventilatsiooni jaoks kuluva energia vähendamiseks ja taastuvenergia tootmiseks.
Ma ei unista otseselt patentidest. Eks meie uusi süsteeme ja arendusi võib kaitsta patentidega, aga hetkel näen rohkem vaeva sellega, et need süsteemid kvaliteetselt ja efektiivselt klientideni jõuaks. Reaalsed tulemused päris hoonetel loevad minu silmis kindlasti rohkem kui kontrolltingimustes katsetused laborites. Minu eesmärk on pigem leida õigeid koostööpartnereid, kellega Varpo taastuvkütet Eesti turul edasi arendada, et soodne küttearve ja täisväärtuslik elukeskkond jõuaks võimalikult paljude Eesti elanikeni.
le ja mugavustele võimalik elukeskkond. Ehk on hea tähelepanek järgmine: kortermaju uurides ja energiakasutust jälgides olen märganud, et tihti toimub hoonetes väga kõikuv küttekasutus.
Külm aeg ja kasvavad küttekulud ootavad meid kõiki peagi ees. Milliseid häid nippe kulude kokkuhoidmiseks on sul jagada neile, kes veel tulevikumajas ei ela?
Minu põhiline eesmärk on alati ikka see, et esmatähtis on elukvaliteet ja mugavus. Säästunippe olen palju igalt poolt kuulnud, aga päris enda nime enamiku taha panna ei sooviks. Paljude nippidega kaasneb lihtsalt võimalus mingil määral enda tegevust pärssida ja oma elukvaliteeti halvemaks muuta. Usun, et kõigil peab olema vastavalt enda soovide-
Elanikule võib see välja näha nii, et enne hoone kütmise peale ei mõelda, kui juba hakkab külmaks minema. Ehk kui külmaks läheb, lükatakse radiaatorite termostaadid põhja, mille peale hakkab palav ja õhku jääb väheks, ning seetõttu tehakse aken lahti. See aga on väga palju energiat kulutav viis. Ehk kõige säästlikum moodus, kuidas oma tuba soojas hoida, on valida endale sobiv temperatuur ja jälgida, et see väga ei muutuks. Ainuke vahend, mis selleks vajalik on, on termomeeter.
Tänapäeval on see temperatuur meile ka ette antud, ehk Eesti ehitusseadustik ja energiasäästumeetmete rakendamise normid on võtnud selleks 22 kraadi. Kui toatemperatuur hakkab liikuma 22 kraadi suunas või sellest allapoole, võib järk-järgult küttevõimsust tõsta, jälgides, et õhk liiga palju ei jahtuks ega soojeneks, vaid püsiks ikka 22 kraadi ringis. Kui terve talv
nii toimida, energiakulud kindlasti vähenevad, kuna ei toimu ülekütmist, samuti ei jahtu maja ise väga palju kunagi maha. Samuti on elukeskkond mugav, kuna pidevalt ühe temperatuuri juures olles harjub inimene sellega ega teki olukorda, kus on liiga külm või palav.
Olete öelnud, et teie eesmärk on järjepidevalt areneda ja olla sealjuures uudishimulik. Seega, millised võiksid olla teie järgmised sihid?
Eks põhiline arengusamm tehnilises pooles ole kindlasti ajaga kaasas käimine. Arvutite, automaatika ja tehniliste võimaluste areng tekitab meile järjepidevalt uusi võimalusi, kuidas süsteeme edasi arendada. Inimestel on tekkinud suurem huvi ka jahutusvõimaluste vastu ja see on hetkel meie järgmine valminud süsteemilahendus, kus suvel kasutame hoone taastuvenergiat jahutusele. Oleme loonud taas midagi uuenduslikku ja ainulaadset – passiivjahutussüsteemi. Meie siht on tasa ja targu liikuda selle poole, et kõigil eestlastel oleks mugav, säästlik ja mõnus kodu.
„Kõige säästlikum viis, kuidas oma tuba soojas hoida, on valida endale sobiv temperatuur ja jälgida, et see väga ei muutuks.“
Iga armastusega loodud ja hoolega läbimõeldud kodu on unikaalne. Kui soovid, et kodu peegeldaks sinu ja sinu pere maitset ning eelistusi, tasub kindlasti mõelda eritellimusmööbli peale. Ja täpsemalt – Kernu Mööbli peale!
Sisearhitektid on kodusid ja kontoreid kujundades Kernu Mööbel OÜ juba ammu avastanud, ent tasub teada, et tegelikult valmistatakse
Kernu Mööblis individuaaltellimusel mööblit kõigile soovijatele.
Sul on oma idee, kuidas võiks mööbel sinu kodu isikupära kõige paremini välja tuua, soovid erilahendusega mööblit või mööblit, mis järgib sinu kodu omapärast ruumilahendust või stiili? Kernu Mööbel arvestab selle kõigega ja aitab sul ühtlasi luua ainulaadset disaini, erinevaid lahendusi ning laialdasemaid võimalusi mitte üksnes oma kodu, vaid ka kodukontori või äriruumi kujundamisel.
Eritellimusmööbel iseloomustab alati selle tellijat ja natuke ka mööbli valmistajat. Kui mõtled, mis sind võib sellise mööbli puhul ees oodata, siis selleks on sinu poolt kliendi soovid ja Kernu Mööbli poolt nende teostus, lisaks arhitektuursed jooned ning esteetiline disain, sai ju ettevõtte üks eestvedajatest mööbli loomise pisiku just Eesti Kunstiakadeemias arhitektiks õppides.
Kui rääkida kodukeskkonnast, siis lisaks praktilisele funktsioonile peaks hästi disainitud mööbel muutma ruumid omanäoliseks ja igati mõnusaks, et oleks hea endal ja huvitav külalistel. Loomulikult vastab just sinu kodu kööki, elutuppa, vannituppa, esikusse või magamistuppa disainitud ja valmistatud mööbel täpselt sinu vajadustele, et ruumides tegutsemine oleks ökonoomne, loogiline ja mugav.
Ja mis kõige tähtsam – isikupärane mööbel on välimuselt alati originaalne ning just selle pere ja just selle kodu nägu.
Teostus: Kernu Mööbel OÜ
Sisearhitektuur: Peeter Loo (KAMP arhitektid OÜ)
Fotod: Tõnu Tunnel
El e k t r i a u t o d e l a adimi s v õ rgustikku ja -platvormi arendav Eleport soovib lähiaastatel katta laadimispunktidega l i sa k s suu re mat ele kaubanduskeskustele väiksemate kinnistute parklad Eesmärgi saavutamiseks pakub Eleport suurema külastatavusega kinnistute omanikele võimalust püstitada avalik laadimispunkt tasuta. Heade asukohtade ja tingimuste puhul on võimalik ka kasumi jaotamine
E le p o r di E e s t i t u r u j uhi K E er m e s õ n u l on k i n ni s t u o m a n kul koostööst võita mitmel põhjusel „Fortumi tellitud uuring näitab, et 30–50% laadija kasutajatest ostab lähedal asuvast poest midagi. O lenevalt aku mahtuvusest ja laetuse tasemest kulutab klient auto laadimisele keskmiselt 20–45 minutit, mis on para ajaaken igapäevaste sisseostude t miseks,“ selgitas Eerme Eleport on omalt poolt huvitatud kinnistutel laadimisteenuse osutamisest ning kaupluse parklasse oma kuludega avaliku laadimispunkti rajamisest.
Eerme sõnul on jaekaubandusettevõtetel oluline valmistuda varakult elektriautode massiliseks kasvuks, pidades sil-
m a s k l i e n t i de ki ire s ti k a s vavai d vadu s i. „ Ku i het k e l estis kasutusel üle 3000 e l e k t r i a u t o, si i s a a staks 2025 juba 20 000 ja aastal 2030 ületame 100 000 piiri. Praegu on Eestis kokku ligikaudu 700 000 sõiduautot ja eeldusel, et autode koguar v ei kasva, on 2030. aastaks iga seitsmes auto elektriline Linnades on see osakaal veelgi suurem, “ kirjeldas Eerme
Elektriautode kasvu toetamiseks on ehitusseadustikus märgitud kohustus paigaldada rohkem kui 20 kohaga ärikinnistule vähemalt 1 laadija ning luua uute ja rekonstrueeritavate hoonete juurde igale viiendale parkimiskohale elektrikaablite paigaldamise võimalus.
Eleporti hinnangul tähendab elektrisõidukite kasvav arv sedagi, et elektriautosid omavad üha enam kortermajade elanikud, kes vajavad avalike laadimispunktide teenust „Kui mõned aastad tagasi ostsid elektriautosid peamiselt tehnoloogiahuvilised, kelle eramajas oli laadimisvõimalus, siis nüüd soovivad elektriautot osta ka kortermajade elanikud. Laadides oma autot iganädalase poeskäigu ajal, on neil võimalus laadida 40 minutiga juurde 200–400 km sõiduulatust Arvestades, et keskmine tallinlane elab 11 km kaugusel töökohast, katab auto nädalas korra laadimine hõlpsalt keskmise tarbija vajadused,“ lisas Eerme
Eleport on valmis panema sobiva külastusaktiivsusega kinnistutele oma nantseeringuga laadija. Täpne tehnoloogiline lahendus, avaliku laadimispunkti võimsus ning võimalik üürimakse summa otsustatakse koostöös kinnistu omanikuga
2023. aasta esimeses pooles oli ärikinnisvarasektor äraootaval positsioonil –kõik osapooled lükkasid oma otsuseid edasi, eriti ostjad ja üürnikud. 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht
Kirill Vigul nendib, et see tendents on jätkumas, kuigi turul on juba ka näha kerget aktiivsuse tõusu.
„Suvi tõi küll kaasa mõned korrektiivid, aga praegu on tõesti suurim probleem otsustusvõime puudumine. Samas saadakse aru, et samal kohal pikalt seista pole võimalik, ja nii julgen prognoosida alates sügisest mõningast aktiivsuse kasvu ja liikumise tõusu,“ ütleb Kirill Vigul.
Ta lisab, et siiski ei saa öelda, et turg on olnud täiesti vaikne, sest esimesel poolaastal toimus näiteks Baltimaade ärikinnisvara suurim tehing just Eestis –uue omaniku said Hotel L'embitu ja L'ermitage Hotel. Samuti teatas Rootsi telekommunikatsiooniettevõte Ericsson
Tallinna Ülemistesse uue põlvkonna 155 miljonit eurot maksva tootmis- ja tehnoloogiakeskuse rajamisest. See on märk, et Eesti ärikinnisvara on välisinvestoritele pigem atraktiivne. See aktiivsus on küll väiksem kui paar aastat tagasi, ent siiski täiesti olemas.
Mõne plaanitud kinnisvaraobjekti ehitus on siiski ka edasi lükatud, kuid mitte maha maetud. „Otsuse langetamiseks on arendajatel vaja ankurüürnikke. Kui need on olemas, läheb ka ehitamiseks,“ sõnab Vigul. „Mitut olulist hoonet ju
praegu ka rajatakse, näiteks Peterburi tee ja Pae tänava ristmikule kerkib moodne büroohoone Tule Maja ning valmimas on Kapiteli Arteri kvartal Tallinna kesklinnas, kuhu tuleb Swedbanki peahoone. Mõlemad on suurepärase asukohaga objektid.“
Viguli sõnul ei ole oodata ka sundmüüke, millest eelmisel sügisel aktiivselt räägiti. „Mina olen seisukohal, et neid ei hakka kuigi laialdaselt toimuma. Pigem käib võistlus ostjate ja müüjate ning üürnike ja üürileandjate vahel hindade pärast ning siin tuleb hakata leidma kompromisse. Aasta teisel poolel on turg selgelt ostjate ja üürnike käes, kuid see ei tähenda, et kõike saab nüüd poole hinnaga. Üheks kompromissiks on ka paindlikumad üürilepingud, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada. Ja veel – praegu võidavad need investorid ja arendajad, kes on hästi kapitaliseeritud, ei pea oma tehingutesse kaasama finantsasutusi ega ole euriborist nii sõltuvad.“
Suurim praegu töös olev kinnisvaraobjekt on aga Viguli sõnul Tallinna kesk-
linna teede ja tänavate remont, mis mõjutab eriti büroomajade esimeste korruste äriettevõtteid ja kohvikuid, kes just hakkasid pärast pandeemiat jalgu alla saama. „Teeremondi lõppu ootavad kõik. Kui see viimaks läbi saab, läheb loodetavasti jälle ka elu kesklinna tänavatel käima!“
Parima büroopinna kolm vaala on hea ligipääs, mõnus sisekliima ja eelarvesõbralikkus Kinnisvaraettevõte US Real Estate on viimastel aastatel paistnud silma aktiivse kinnisvaraarendamisega pealinnas. US Real Estate'i müügijuht Reelika Pata sõnab, et südalinnas ehitatakse praegu Rotermanni kvartali laiendust, kuhu 2025. aasta alguses valmib sadama ja kesklinna vaheline värav – Golden Gate'i büroohoone. „Selles hoones saavad olema väga kõrgetele töökeskkonna nõudmistele vastavad äri- ja büroopinnad, kust avanevad imelised vaated merele, vanalinnale ja lauluväljakule. Kogu kontseptsiooni toetab Rotermanni terviklik
Arteri kvartalis kerkivad uued tornid.
Foto: Andres Putting
Tekst: Gerli Ramle
olekuruumid, puhkealad ja koostöötsoonid, pakuvad võimalusi erinevate tööstiilide rakendamiseks ning soodustavad ideede vahetamist ja seeläbi üldist tulemuslikkust. Kokkuvõttes on Tallinna büroopindade trendid keskendumas disainile, asukohale, jätkusuutlikkusele ja mugavustele dünaamilise ning efektiivse tööruumi loomiseks.“
Strateegiline asukoht on Pata sõnul endiselt ülioluline faktor, kuna ettevõtted ot-
sivad ruume kesklinnas või selle ümbruses ning juurdepääsetavate transpordisõlmede läheduses, suurendades seeläbi mugavust ja nähtavust. „Lähitulevikus tõenäoliselt liigutakse enam hübriidtöömudelite poole, mis ühendab kaug- ja kontoritöö. Võib eeldada, et arendused, mis ühendavad büroopinnad elamu- ja kaubandusfunktsioonidega, võivad saada populaarsemaks, sest soodustavad töö- ja eraelu tasakaalu,“ lisab ta. „Ja kulude kokku-
hoid mängib kindlasti võtmerolli, mõjutades otsuseid kaasaegsete mugavuste ja eelarvesõbralike valikute vahel, millest sageli uued liginullenergiahooned on lõpptulemusena kliendile soodsamad.“
Pata nendib, et üldiselt liiguvad äripindade trendid paindlike tööruumide, terviklike keskkondade, jätkusuutlikkuse ja kuluefektiivsuse suunas. Ja paindlikkusele mõeldes eelistatakse kindlasti üürimist ostmisele.
Domus Kinnisvara juhatuse liige, hindamisteenuse juht
Toomas Vaks
Uute büroopindade tulekuga vähenes huvi vanemate pindade vastu, sest võrreldes uutega olid vanad pinnad arhitektuurselt ja ehitustehniliselt palju igavamad, ruumiplaneeringult kehvemad, üürnike jaoks kõrgemate kõrvalkuludega ja hübriidtöövõimaluste taustal lihtsalt liiga suureks jäänud. Ühe pääseteena nähakse hoone ümberehitamist, millega on võimalik vähendada varaga seotud pikaajalist vakantsust ja kõrval-
kulusid, suurendada üüritulusid ning tagada varale pikaajaline kestlikkus. Domus Kinnisvara äripindade maaklerite sõnul on sellist investeeringutegevust täheldada turul üha rohkem ning seda trendi kinnitab ka statistikaameti ehituslubade info. Alates koroonaajast on Tallinna büroopindade ümberehitamise maht kasvanud nii palju, et juba teist aastat järjest on ümberehitamise maht kordades suurem võrreldes uute büroohoonete ehitamise mahuga ning viimase kolme aasta ümberehitamise maht on sama suur (umbes 200 000 m2, 40 hoonet) kui sellele eelnenud ligi kaheksa aasta mahud kokku.
Kontrollitud lubadepõhine sisenemine, suunatud liikluse ja minimaalse ooteajaga liiklusvoog, kauba saatedokumentide automaatne töötlemine – see on nüüdisaegne viis logistikakeskuste ja tootmisettevõtete laoplatside igapäevaseks juhtimiseks ja töö korraldamiseks.
Hansab AS on loonud nutika lahenduse Entringo Traffic, mis aitab korraldada eraterritooriumile saabuvate, seal viibivate ja territooriumilt väljuvate sõidukite ning kaubadokumentide kontrolli, samuti sõidukite kaalumist, laadimist ja mõõtmist, tehes seda kiiresti ning efektiivselt.
Entringo Trafficu teekond algab sõiduki ja kauba eelregistreerimisest iseteeninduskeskkonnas. Sõiduki saabumisel territooriumile tehakse automaatne numbrituvastus või loetakse andmed RFID-koodilt, registreeritakse kaup ning suunatakse automaatselt edasi ettevalmistatud ootealale või otse mõõtmis- ja kaalumislaborisse.
Traffic on terviklahendus, kuhu on integreeritud erinevad funktsioonid ja toimingud. Kogu liiklusvoogu juhib ühtne automaatika ja tarkvara. Juhtide informeerimiseks kasutab Traffic LED-infotabloosid, mis suunavad liiklust konkreetsete sõidukite põhiselt.
Entringo Trafficu abil saate muuta välismaiste autojuhtide juhendamise lihtsaks –süsteem tuvastab sõiduki numbrimärgi jär-
gi riigi, kust sõiduk pärit on ning võimaldab edastada LED-tabloodel juhiseid just selles keeles.
Trafficu lahendus sobib kasutamiseks näiteks logistikakeskustes, tootmisettevõtetes, puidutööstustes, jäätme- ja vanametalli kogumispunktides, sadamates –kõikjal, kus on eraterritooriumil vaja liiklust juhtida ja automatiseerida. Selle lõplik funktsionaalsus jääb iga tellija enda otsustada, kuna Trafficu lahendus on modulaarne ja seetõttu kujundatav iga kliendi vajaduste ja ärinõuete järgi. Tellija kõik reeglid ja ärinõuded on Trafficus seadistatavad ja lihtsalt muudetavad.
Entringo Trafficu peamised kasutegurid:
• kiirendab ja automatiseerib sõidukite saabumist territooriumile
• kiirendab kauba peale- ja mahalaadimist
• vähendab halduskoormust ning liikluse korraldamiseks vajaminevate töötajate arvu
• automaatne check-in ja järjekorrahaldus võimaldab kontaktivaba töökorraldust
• saatedokumentide digitaliseerimine
• andmete kogumine kaaludelt ja mõõteanduritelt
• parandab turvalisust
Kui soovid rohkem infot Entringo Trafficu lahenduse kohta, siis võta meiega ühendust: Kristo Kaljuvee, telefon 5918 9198, e-post kristo.kaljuvee@hansab.ee
Entringo Trafficu liikluse juhtimise lahendus Via 3L logistikakeskuses
Via 3L on üks Baltikumi kiiremini arenev logistikateenuste pakkuja. Ettevõttel asub Lagedil nüüdisaegne logistikakeskus, kus on põrandapinda üle 35 000 ruutmeetri. Nende territooriumile saabub iga päev suurel hulgal klientide ja koostööpartnerite sõidukeid. Tekkis vajadus automatiseerida saabuvate, seal viibivate ja väljuvate sõidukite kontroll.
2022. aasta sügisel võttis Via 3L kasutusele Hansabi välja arendatud unikaalse liikluse juhtimise süsteemi, mis aitab muuta kaubavedude ja liiklusvoo planeerimise, sõidukite liikluse korraldamise ning läbipääsu kontrollimise kiireks ja efektiivseks.
Urmas Uudemets kommenteerib:
„Entringo lahendus on aidanud meil tõsta laadimiste efektiivsust – teame täpsemalt ette, mis kaubad, millistes kogustes ja mis aegadel saabuvad ning saame seeläbi paremini oma ressursse planeerida ja juhtida. Samuti on tõusnud kaubavoogude juhtimise kvaliteet – partnerid, kes on hakanud kasutama Entringo broneerimise süsteemi, võivad olla kindlad, et meie lattu saabuvad autod saavad kaubad kiiresti ja ette määratud aegadel maha ning autodel ei teki seisutunde ning nad ei hiline järgmistele laadimistele.
Nii nagu kõik meie ümber, muutuvad ka meie kodud järjest nutikamaks. Kui praeguseks oleme juba harjunud virtuaalsete koduabilistega, kes teavad vastust igale küsimusele ja oskavad õigel hetkel mängima panna sinu lemmikloo, siis nüüd võib nutikaks muuta ka kortermajad.
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Nutikas postkast
LAEV on uuenduslik kortermaja Tallinnas, kus traditsiooniliste postkastide asemel kasutatakse Cleveroni pilvepõhist nutipostkastide süsteemi, mille aluseks on Cleveron 301 pakiautomaat.
Pilvepõhise süsteemi kasutamine tähendab, et postkastid on täiesti võtmevabad ja kõiki vajalikke toiminguid saab teha nutitelefoni kaudu.
Põhjuseid, miks nutipostkasti peale mõelda, on mitu. Näiteks on nutipost-
kastide kasutamine äärmiselt mugav ja lihtne. Posti ja pakkide vastuvõtmiseks ei ole vaja füüsilist võtit, vaid seda saab teha nutitelefonis oleva rakenduse teel. See võimaldab elanikel postkasti avada igal ajal ja igas asukohas, vaja on vaid internetiühendust. Lisaks suudab nutipostkast kasutajatele teateid saata, kui neile on postkasti saabunud uus kiri või pakk. See aitab vältida vajadust regulaarselt postkasti kontrollida, sest elanik saab alati teada, millal midagi uut on saabunud.
Nutikas veearvesti
Veearvesti näitude sisestamine ei ole küll väga keeruline ülesanne, kuid on siiski tüütu üllatus, mis tabab koduomanikke
enamasti ootamatult. Nutikad veearvestid võimaldavad aga mõõta vee tarbimist eluruumides ja saata veenäidud otse majahaldurile või integreerida need portaali korto.ee. See teeb elu lihtsamaks kõigil osapooltel.
Esiteks aitab automaatne näitude esitamine vältida eksimusi. Nutikad veearvestid saavad automaatselt mõõta vee tarbimist igas korteris. See võimaldab vältida manuaalset näitude sisestamist ja inimlikke vigu, mis võiksid tekkida traditsioonilise veemõõtmise korral. Lisaks võib nutikas veearvestite süsteem ära hoida veeõnnetusi, sest majahaldur või portaali korto.ee administraatorid saavad veearvestite abil jälgida vee tarbimist reaalajas. See annab neile võimaluse tuvastada veekulu suurenemisi või lekkeid kiiresti ning sekkuda vajadusel ennetavalt.
Nutikate veearvestite kasutamine võib julgustada korteriomanikke ja elanikke ka teadlikumalt vett tarbima ja seeläbi liigset raiskamist vähendama. Reaalajas veenäitude jälgimine võimaldab teha teadlikke otsuseid ja muudatusi, et vähendada üldist veekulu kortermajas. Selline teadlikum vee tarbimine aitab säästa väärtuslikku loodusressurssi ja vähendada ka negatiivset mõju keskkonnale.
Nutikad lukud ja turvasüsteemid
Ka nutikad (fono)lukud ja turvasüsteemid on olulised komponendid kortermajade nutilahendustes, mis on aidanud kaasa märkimisväärsele turvalisuse ning mugavuse tõusule.
Traditsioonilised võtmed võivad olla tülikad ja ebaturvalised ning neid on üsna lihtne ära kaotada. Nutika luku puhul ei pea aga elanikud enam muretsema füüsiliste võtmete kaasas kandmise
või kaotamise pärast. Nutikate lukusüsteemide puhul saab sisenemist kontrollida nutiseadmega või isegi biomeetriliste tuvastamismeetoditega, nagu sõrmejäljelugejad või näotuvastus. Nutikas lukk on eriti hea abimees ka juhul, kui peres on väikesed koolilapsed, kes tihti võtmeid kaotama kipuvad.
Lisaks nutikatele lukkudele on paljudesse kortermajadesse paigaldatud praeguseks ka fonolukud, mis edastavad külalisest videopilti. Nii saavad elanikud alati kindlad olla, et majja pääsevad ainult inimesed, kel on seal põhjust viibida.
Kindlasti ei saa aga nutilahendustest rääkides mainimata jätta tarku kütte- ja ventilatsioonisüsteeme. Nüüd, mil energiahinnad on väga aktuaalne teema, otsivad paljud kodusid, mis oleksid energiatõhusad. Siinkohal on nutikad lahendused suureks abiks, sest need on varustatud tehnoloogiliste komponentide ja automatiseeritud funktsioonidega, et tagada optimaalne kütteefektiivsus, mugavus ning energiasääst kortermaja elanikele.
Sellised süsteemid kasutavad erinevaid andureid, seadmeid ja tarkvara, et jälgida ja reageerida ruumide temperatuurile ning hoone kasutusele, võimaldades seeläbi paindlikku juhtimist ja kohandamist vastavalt vajadusele.
Kuigi nutika süsteemi sisseseadmise peamine põhjus on enamasti energiasääst, siis tegelikult toob see kaasa ka palju mugavusi. Elanikud saavad alati hõlpsasti seadistada ja kohandada oma kodu temperatuuri vastavalt oma eelistustele, ajakavale ning päevaajale. See tähendab, et töölt koju jõudes ootab sind alati ees täpselt paraja temperatuuriga kodu – radiaatorid pole kuumanud terve päeva, vaid kodu on soojaks köetud just sinu saabumise ajaks.
Lisaks annab nutikas küttesüsteem korteri energiatarbimise kohta väga hea ülevaate. Mõned targad süsteemid suudavad näiteks ära tunda mustreid ja õppida elanike harjumusi tundma. Tänu sellisele funktsioonile suudab süsteem anda soovitusi energiatõhusamaks majandamiseks.
Allikad: cleveron.com, indome.ee, homebase.ai
Kuigi nutika süsteemi sisseseadmise peamine põhjus on enamasti energiasääst, siis tegelikult toob see kaasa ka palju mugavusi.
90% hoonetest Euroopas on endiselt tavapärase elektripaigalduslahendusega.
Veel üks hooneautomaatika süsteem? Õigustatud küsimus. Lõppude lõpuks on olemas küpsed lahendused, kuid paraku ei kasutata neid sageli. Mõnikord on tehnoloogia liiga keeruline ja planeerimine liiga ulatuslik, nii et paigaldamiseks tuleb tellida elektrik või spetsialiseerunud ettevõte. 90 protsendil hoonetest Euroopas on endiselt kasutuses tavapärased elektripaigalduslahendused.
Seetõttu otsustas JUNG võtta hoonete nutikaks muutmise valdkonnas ette uue lähenemisviisi – süsteemi, mis on süstemaatiliselt kohandatud turuvajadustele. Uus süsteem JUNG HOME põhineb tehnoloogial, mis on arusaadav ja mõistetav. Planeerimine, kaabeldus ja paigaldus on sama, mis tavalisel elektripaigaldisel, ilma jaotuskilbis olevate seadmete või spetsiaalse juhtmestikuta.
Sellele sobib praktiliselt iga kodu –olgu see siis vana või uus, mis juba vastab digitaalse taristu nõuetele. Erialaspetsialistid võivad ilma suurte pingutusteta pakkuda hea väärtusega lahendusi, mis säästavad energiat ja küttekulusid, suurendavad mugavust ja aitavad kaasa kliimakaitsele. JUNG HOME lihtsustab ehitustehnoloogia klientide kasvavate soovide ja nõudmiste rahuldamist.
JUNG HOME’i süsteemi eelised on…
• LIHTNE. Süsteem asendab tavapäraseid elektriseadmeid, nagu näiteks dimmerid, surunupp- ja kardinalülitid. JUNG HOME’i komponentide paigaldamine on sama lihtne kui klassikaliste lülitite paigaldamine.
• LAIALDANE. Individuaalsest nutikast SCHUKO® pistikupesast kuni täielikult võrku ühendatud majani: JUNG HOME kasvab koos nõudmistega ning hoolitseb valguse, kardinate, energiatarbimise ja temperatuuri eest. Lüüs võimaldab hääljuhtimist ja ühenduse loomist teiste süsteemidega.
• KVALITEETNE. JUNGil, millel on enam kui 110-aastane kogemus elektri- ja ehitustehnoloogia vallas, on esmaklassiline „Made in Germany“ kvaliteedigarantii. See on eelis, mida ei tohi alahinnata nõrkade tarneahelate ja kasvavate ehitusnõudluste ajal.
• ATRAKTIIVNE. Kõik surunupud, kaaned ja pistikupesad on saadaval JUNG A, CD ja LS sarjades – klassikaline LS 990 ka Les Couleurs® Le Corbusier 63 värvitoonis. Nii sobitub süsteem suurepäraselt igasse elukeskkonda ja võimaldab juurdeehitust etapiviisiliselt.
• INTUITIIVNE. Kohapealseks seadistamiseks piisab nutitelefonist. Rakendus JUNG HOME loob seadmetega ühendu -
se Bluetoothi abil. Täielik kasutuselevõtu protsess ja ka rakenduse igapäevane juhtimine on võimalik ilma WLAN-ruuteri, serveri või internetiühenduseta.
• KASUTUSVALMIS. Niipea, kui süsteemisisend on paigaldatud ja katted peale pandud, on kõiki surunuppe, täiturmehhanisme ja muid JUNG HOME’i seadmeid juba võimalik kasutada – isegi ilma rakenduseta või spetsiaalse kasutuselevõtuta.
• OHUTU. Kõik JUNG HOME’i juhtmevaba signaaliga ühendused on 128-bitised, krüptitud ja autenditud. Side toimub seadmete vahel lokaalselt. Targal kodul puudub internetiühendus, välja arvatud juhul, kui klient seda konkreetselt nõuab, näiteks hääljuhtimiseks.
• PAINDLIK. Bluetooth® Meshi juhtmevaba standard tagab tugeva edastuse suure ulatusega. Mesh on ülemaailmselt standarditud ja põhineb miljoneid kordi tõestatud Bluetooth®-tehnoloogial. Nii on tulevikus saadaval ka teiste tarnijate komponendid, millega saab JUNG HOME’i pikendada.
Tark kodu, mida spetsialiseerunud
Elektrikutele tähendab JUNG HOME seda, et nad saavad kasutada olemasolevaid teadmisi ega pea õppima uut keerulist planeerimisvahendit ega hakkama programmeerima. Lühike video JUNGi veebisaidil näitab, kuidas süsteem on paigaldatud ja seadistatud (jung.de/junghome).
Alates kasutuselevõtust kuni värskenduste ja teeninduseni piisab ühest rakendusest. See on sama, mida kliendid kasutavad ka igapäevatööks. Üleandmisel salvestab paigaldaja hetkeseisu ja saadab oma projektifaili kliendi nutitelefoni. Seda saab teha otse sõnumiteenuse, e-posti või mõne muu digitaalse edastusmeetodi nagu näiteks QR-koodi abil. Lisaks on võimalus projekti eksportida USB-mälupulgale, et see koos JUNG HOME’i brošüüriga üle anda.
Hiljem teevad kasutajad ka lihtsalt oma rakenduses ise automatiseerimise seaded. See annab kauplemisettevõttele valiku, kui põhjalikult nad soovivad materjaliga tutvuda ja milliseid teenuseid pakkuda. JUNG HOME’iga on elektripaigaldis kindlasti varustatud tuleviku väljakutseteks.
Rohkem infot: jung.de/junghome
„Kinnisvarahinnad on normaliseerumas, kuid ostjatele teeb olukorra raskeks elukalliduse ja euribori tõus,“ nendib Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Euribori tõus mõjutab inimeste laenuvõimet oluliselt, aga mitte ainult, seda mõjutab ka üldine suur hinnatõus. „Turuosalised ootasid mõni aeg tagasi, et kui igal pool hinnad tõusevad, peaks see jõudma ka kinnisvarahindadesse. Aga olukorral on ka teine külg – inimestel kulub tõusnud hindade tõttu igapäevaelu peale rohkem raha. Seega, pole midagi imestada, kui kallimad kaubad, ja kinnisvara on eriti kallis kaup, jäävad praegu tihemini tulevikuplaanide hulka,“ räägib kinnisvaraekspert.
Ta täpsustab, et kui inimesed igapäevaelu asjade ajamiseks juba reservide kallale lähevad, siis seda vähem soovivad ja saavad nad endale lisakohustusi võtta. „See, kelle jaoks on ots otsaga kokku tulemine keerulisemaks muutu -
nud, lükkab uued võimalikud finantskohustused, mida laenuga kodu ostmine kahtlemata on, kaugemasse tulevikku.“
Iga turumuutus toob kaasa kaotajaid –see on paratamatu.
Pakkumisi on rohkem
Eesti on väike riik, maailmamastaabis mitte just kõige olulisem, meie inimesed pole just kõige rikkamad ja Sooman tõdeb, et selles kontekstis olid meie kinnisvarahinnad vahepeal ikka liiga kõrged. „Hinnalangus oli peamiselt sü -
gistalvel ja kevadsuvel on olukord maha rahunenud. Pakkumiste arv on nüüdseks samuti tõusnud. Ostja saab kaubelda ega pea enam muretsema, et korter hetkega nina alt ära ostetakse, kui kohe tehingut lukku ei löö. Liugleme tagasi normaalsuse suunas ja see on ainult tervitatav.“
Ühtegi segmenti, kus hinnad oleks kinnisvaras viimasel ajal tõusnud, hetkel välja tuua ei saa, magalarajoonides on hinnad hoopis ligikaudu 20% langenud. „Jah, praegu võib öelda, et hinnalangus on läbi. Mida sügis toob, veel ei tea. Alles ju öeldi, et üle kahe euribor ei tõuse, aga nüüd on see kaks korda kõrgemal. Kui Euroopa Keskpank intressi muudab, mõjutab see euribori, euribori tõus aga omakorda tarbija käitumist, kes hakkab vähem tarbima, mis omakorda tõmbab hoo maha inflatsioonil. Näeme küll, et inflatsioon aeglustub, aga ta on siiski olemas. Mida teeb euribor edaspidi, pole samuti selge.“
Tekst: Eve Kallaste Fotod: ShutterstockNoored lükkavad ostmist edasi, hinnad stabiliseeruvad Sooman räägib, et noorem põlvkond, kes hakkab ostma oma esimest kodu, teeb lõviosa tehingutest ja vaatab turul hetkel ka hoogsalt ringi, kuid tihti lükkab ostuotsust ka edasi, sest noorte töökogemus pole veel nii suur, nad ei too tööandjale nii suurt kasumit ja seega on noorte sissetulek keskmiselt ka mõnevõrra väiksem. See teeb aga kõrge intressiga laenu võtmise neile keeruliseks.
2020–2021 tasemele, pole see mingi traagika.
„Kes hakkasid 2021. ja 2022. aasta laenude baasil üüriportfelle kasvatama ning ootasid jätkuvat hinnatõusu, on nüüd veidi keerulisemas olukorras. Iga turumuutus toob kaasa kaotajaid, see on paratamatu. Aga kui vaatame tervikuna, liigub olukord paremuse suunas, kinnisvara hakkab hindade poolest taas kättesaadavamaks muutuma.“
„Mina tahan“ ja „mina vajan“ kinnisvara
Üldises plaanis on kinnisvara üks kallis esmatarbekaup ja kui rääkida selle ostmisest, võib kinnisvara Soomani sõnul jagada kahte gruppi: „mina tahan“ varad ja „mina vajan“ varad ning „mina vajan“ varad on oluliselt likviidsemad. „Kinnisvaraturul on neli igiliikurit, mis tehinguid toovad: sünnid-surmad ja kokku-lahku kolimine. Mitte tingimata ei pea kokkulahku kolimise all silmas pidama lahutust, vaid selle alla kuulub ka noorte pe-
sast välja lendamine. Ja kui elus toimuvad need neli asja, on tegemist olukorraga, kus inimestel on tarvis „mina vajan“ elamispinda. Nende varadega, mida on tarvis, tehaksegi tehinguid praegu edasi. Nende varade puhul, mis kuuluvad „mina tahan“ kategooriasse, on likviidsus palju madalam.“
Kinnisvaraekspert selgitab, et kui perel on olnud mõte, et koliks kolmetoalisest neljatoalisesse, kus on ka töötuba või majapidamisruum, on see „mina tahan“ kategooria ja võib ootama jääda. „Mida adekvaatsema hinnaga, funktsionaalsem, madalamate kõrvalkulude ja parema infrastruktuuriga objekt on, seda tõenäolisemalt kuulub see kellegi jaoks „mina vajan“ kategooriasse.
Ta toob võrdluseks auto ostmise, kus rool on „mina vajan“ kategooria, aga panoraamkatus on „mina tahan“ kategooria, mille saamine pole nii kriitiline. „Suvemajaga on ka nii, et kuna see käib „mina tahan“ kategooriasse, võib selle soetamise ka edasi lükata. Kokkuvõttes: „mina vajan“ varadega tehakse aktiivsemalt tehinguid ja „mina tahan“ varadega mõnevõrra vähem.“
Ettevõtted on ettevaatlikud
Ärikinnisvaraga on mõnes mõttes sama lugu. Sooman ütleb, et ettevõtted kaaluvad väga põhjalikult, millist ärikinnisvara on päriselt vaja. „Olgu see siis tootmis-, kaubandus- või büroopind – neid ostetakse ja renditakse praegu eelkõige vajaduspõhiselt. Kingapoed näiteks neljale kauplusele viiendat hetkel pigem juurde ei tee. Büroode puhul sama lugu – väärtustatakse funktsionaalsust, vähem luksust. Kuna eraisikute rahaline hakkamasaamine on muutunud problemaatilisemaks, mõjutab see ka ettevõtteid, kes
PORTAALI STATISTIKA: juulikuus oli näha klientide aktiveerumist
„Kinnisvara24 näeb, et elukondliku kinnisvara vastu on huvi juulikuus suurenenud. Hetkel on augusti andmete pealt näha, et huvi kasvab. Kindlasti on tarbijad teadlikud ja eelistatakse energiasäästlikumaid kodusid, selgitab Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg. „Tarbijad tunnevad rohkem huvi ka uusarendusprojektide vastu. Seda mõjutavad kindlasti arendajate tehtavad kampaaniad ja hinnakorrektuurid.“
Võrreldes mai-juuniga suurenes portaali kaudu tehtud päringute arv juulis 31% võrra. Suurimad muutused:
Majade müük +46%
Korterite üür +38%
Äripindade üür +31%
Korterite müük +25%
Uusarendusprojektidele tehtud päringud +24%
peavad palku tõstma ja seega mujalt kokku hoidma.“
Suuremat tornaadot ei tulnud
Kokkuvõtteks nendib Sooman, et viimased kolm aastat on kinnisvaraturul olnud hoopis teistsugune aeg, kuna koroonast alates on maailm nii palju muutunud, et prognoosida on päris keeruline. „Aga üldised märgid näitavad, et turg on maha rahunenud, ostjad on samuti rahunenud ja müüjad saavad aru, et kui nad tahavad müüa, tuleb arvestada sellega, et igale varale on ostja olemas, aga küsimus on hinnatasemes. Kui tulemegi hindadega tagasi aastate 2020–2021 tasemele, pole see mingi traagika, turg oli vahepeal lihtsalt eufoorias. Hetkel sõltub väga palju sellest, kuidas eraisikud hakkama saavad. Eraisikute tähtaja ületanud laenumaksete osa on endiselt väike. Peaasi, et töötus väga järsult tõusma ei hakkaks, sest seni, kuni tööd on, on inimesed oma kulutuste osas üpris leidlikud. Võib öelda küll, et kinnisvaravaldkonnas jäi seekord suurem tornaado olemata.“
Üheks põhjuseks on kindlasti see, et koroonapandeemia tõi paljudele meist võimaluse teha kaugtööd. Just sel põhjusel pannakse siiani üha enam rõhku eramutes asuvatele privaattööd soodustavatele ruumidele, mis asuksid väljaspool korterit.
Seda juhuks, kui elanikel on aeg-ajalt vaja privaatses ruumis helistada või osaleda virtuaalsel koosolekul väljaspool oma korterit.
Samuti hinnatakse juurdepääsu erinevatele tehnoloogiaseadmetele, nagu printerid, skannerid või projektorid. Äärmiselt oluline on ka korralik WiFi-ühendus, mille kiirus määrab arendajate sõnul, naljaga pooleks, juba potentsiaalse ostja.
Enam ammu ei pea kodu eraldi kontoritoa, jõusaali, välikino, tenniseväljaku või basseiniga olema võimas villa. Tänapäeval leiab need mugavused kõik uusarenduste sise- ja välialadelt, mis võimaldavad sealsetel elanikel end tõeliselt mugavalt sisse seada.
Mitme arendaja ja sisustuseksperdi sõnul muutis pandeemia suuresti seda, kuidas inimesed oma elu- ning avalikesse ruumidesse suhtuvad. Üks on kindel: praegused trendid on tulnud, et jääda, näidates meie kõige otsesemaid vajadusi.
Kõik võimalused kaugtööks
Veel enne pandeemiat populaarsust kogunud avatud ruumid on nüüd asendunud kinnistega – avatud planeeringuga korteritele eelistatakse hoopis eraldatud ruumidega avaraid stuudiokortereid.
Arendajad ei ole unustanud ka loominguliste elualade esindajaid, näiteks nagu digitaalse sisu loojaid, kunstnikke või fotograafe.
Enam ei panda niivõrd rõhku ühiskontoritele, kus mitmekesi kaugtööd teha, kuivõrd sellele, et kõikide erialade esindajad leiaksid omale sobiva ruumi töö tegemiseks. „Oma töös oleme näinud, et suurenenud on ka loovtöö tegijate hulk, kes vajavad samuti omale sobivaid ruume,“ räägib Los Angelesest pärit disainer Erin Nies, kelle sõnul võib Ameerikas mitmetest arendustest leida spetsiaalsed ruumid, mida kasutada populaarsete taskuhäälingusaadete ehk podcast'ide edastamiseks, või hästi valgustatud ruumid, mis on sobilikud fotostuudioteks.
Spordi- ja lõõgastuskeskused Pandeemiajärgsed aastad on toonud fookusesse meie tervise ja heaolu. Paljud meist on harjunud treenima oma kodus, mistõttu on arendusesiseste treeningvõimaluste pakkumine suur boonus. Eelkõige hindavad kliendid eramute sees paiknevaid nüüdisaegseid ja kõigi mugavustega jõusaale ning treeningrajatisi, et hoida kokku aega, mis kuluks muidu treeningklubisse sõitmiseks.
„Erinevad treenimis- ja sportimisvõimalused ning heaolukeskused on klientide jaoks number üks mugavus. Me soovime viia asjad järgmisele tasemele, et luua ka võimalus lõõgastumiseks ja taastumiseks pärast rasket treeningut,“
Tekst: Triin Tisler Arendajad soovivad elanikele pakkuda kogukonnatunnet ja kujundada ruume, mis annaksid tunde, et nende elupaik on palju enamat kui lihtsalt koht, kus olla. Avatud planeeringuga korteritele eelistatakse praegu eraldatud ruumidega avaraid stuudiokortereid. Foto: Shutterstockräägib varahaldaja Paulee Halloran, kelle sõnul toovad trendituuled eramute ühisaladele lähiajal saunad, basseinid ning massaaži-, jooga- ja meditatsiooniruumid.
Nii enamik inimesi kui ka teadlasi nõustub, et looduses viibimine mõjub rahustavalt ja tervendavalt. Seepärast soovib ka iga teadlik linnainimene end ümbritseda rohelusega. Üha rohkem kogub populaarsust biofiilne disain, mis keskendub looduslike elementide kasutamisele interjööris. Selle eesmärgiks on stressitaseme vähendamine ja loovuse ning tulemuslikkuse suurendamine. Biofiilse disaini näidete hulka kuuluvad taimestikurohked katused ja terrassid, botaanikaaiad ning õues olevad tulekolded ja juurdepääs rohkele loomulikule päevavalgusele.
Elanike jaoks on muutunud oluliseks ka kiired väljapääsud õuealale ehk võimalus hingata värsket õhku igal võimalusel. Hinnatud on ka arenduste läheduses paiknevad jalutusrajad ja koerte pargid, mis aitavad taas aega säästa.
Kogunemisalad ja meelelahutusvõimalused Populaarsed on ka ühised ruumid, kus mõnusalt aega veeta. Näiteks seltskonnaruum, mida saab vajadusel ka ette broneerida ja kust leiab tavaliselt baari, kööginurga ning külmkapi.
Menukad on ka ühised meelelahutusalad, kus on televiisorid, et vaadata spordiüritusi, ning saab mängida piljardit või lauatennist. Kaasaegsed üürnikud eelistavad hoonesiseseid meelelahutusvõimalusi, mille käigus saab suhelda ka oma naabritega.
Traditsioonilised võtmed asendatakse kiipide, koodide ja kaartidega. Seda põhjusel, et võtmeteta sisenemistehnoloogia võimaldab elanikel kontrollida juurdepääsu oma korterile või majale spetsiaalse äpi või kiibi abil.
Samuti võimaldab uus tehnoloogia elanikel luua ka ajutisi sissepääsukoode külastajatele, et hõlpsasti autentida neid, kes peavad korterisse sisenema, olgu see siis näiteks koristusfirma või mõni lähedane.
Elektrisõidukite laadimispunktid ja spetsiaalsed alad toidutellimiseks
Elektriautode laadimisjaamad on sageli uutesse elamuprojektidesse juba sisse kirjutatud ning on muutunud nendele arendajatele, kes soovivad meelitada ja hoida elanikke ning edendada kesk-
Alasi 5 sisehoovis paiknevad istutuskastid ja istumisala.
Kodumajas paiknev jõusaal hoiab tublisti kokku nii aega kui ka raha. Rohke rohelus interjööris alandab stressitaset ja tõstab loovust.
Kinno kodust lahkumata? Just nii! Pildil Türi 4 sisehoov kinonurgaga.
Foto: Tonu Tunnel
Foto: Tonu Tunnel
Foto: Shutterstock
konnasäästlikku kogukonda, mugavusest vajaduseks.
Samuti näevad paljud arendajad tulevikutrendina spetsiaalseid alasid, kuhu toitu tellida ja seda vastu võtta. „Pandeemia ajal toidu koju tellimine sai normaalsuseks, mis jätkub siiani. Mitmed kliendid on uurinud spetsiaalsete alade kohta, kuhu toitu tellida. Me näeme, et need võiksid toimida sarnaselt nagu postkastid,“ ütleb arhitekt Esther Sperber.
Kodu tähendus on muutumas
„Kodu tähendus on ajas muutumas –kodu ei ole ainult see, kui oma korteri uksest sisse astud, vaid ka sellele eelnev kogemus üldaladel ja ka majaseintest väljaspool,“ tõdeb Alina Kester, elukondliku kinnisvara arendaja, Liveni loovjuht ja juhatuse liige.
„Uue kodu ostjad on end järjest paremini ette valmistanud ja oskavad uurida lisaks korteris asuvatele tehnilistele detailidele infot ka välisaladel toimuva kohta. Õues viibimine on väärtustatud ning sarnaselt Skandinaavia maadele on kortermajadevahelised alad järjest paremini planeeritud ja rohkem kasutatud,“ tõdeb Kester ja lisab, et lisaks väikelaste mänguväljakutele, mis on tihti nõutud, planeeritakse üha enam ka olesklemisalasid, ühiseid grillinurki jms.
Livenil on hiljuti valminud mitu arendust, mida saab tuua positiivse näitena ja kus tänu ühisaladele toimub ka sotsialiseerumine. „Näiteks Alasi 5 kodude hoovis on istutuskastid, kus soovijad kasvatavad köögivilju ja maitsetaimi. Türi 4 majadevahelisel alal on lisaks lauatennisele ka välikino nurgake.
Mänguväljakute puhul proovime järjest enam leida lahendusi, kuidas laste loovust kasvatada, uurime elemente, mis ei ole suunatud vaid ühele funktsioonile, vaid mida saaks kasutada viisil, mida ei olegi veel kirjeldatud. Näiteks väikese liumäe kasutus on vanuseliselt suhteliselt piiratud ning kui lapsed ronivad sinna mööda seda osa, kust peaks alla laskma, kiputakse neid keelama. Tegelikkuses on see selge märk, et atraktsioon on igav – väike inimene soovib piire katsetada ja uusi kasutusviise leida,“ selgitab Kester, kelle isiklik eelistus on see, et mänguväljakud oleks arhitektuurse lahendusega kooskõlas ning värvilahendused võiksid olla tagasihoidlikumad.
Kester tõdeb, et eestlaste jaoks on saunad kodudes endiselt hinnatud. „Pal-
judesse meie kodudesse on saunad juba sisse projekteeritud ja mõne väiksema puhul, kus algselt sauna polnud, oleme selle ka juurde projekteerinud. Samas on suuremate kodude ostjad teinekord sauna asemele planeerinud lisapani paiga või majapidamisruumi, sest maakodus on saun olemas. Sauna vajadus linnakorteris on väga individuaalne ja siin aitaks majasisene ühissaun. Oleme selle üle arutlenud, kuid seni ei ole üheski arenduses majasauna planeerimist ette võtnud,“ sõnab ta.
Lisaks ühisele saunale oleks otstarbekas ka pesumasinate-kuivatite ühisruum, mis võimaldaks korteri ruutmeetreid veelgi otstarbekamalt kasutada. „See on tulevikuteema ja ehk ei ole inimesed selliseks ühismajandamiseks veel valmis, kuigi auto-, kontori- ja muud jagamistrendid kinnitavad, et maailm muutub selles osas väga kiiresti.“
Nii nagu arendajad üle maailma, hakkas ka Liven koroonapandeemia ajal projekteerima kodudesse keskmisest rohkem kodukontorinurki. „Kodukontor eraldi toana on kasvavaid hindu arvestades liigne luksus, kuid u 4 m2 suurust ruumi saab mugavalt kasutada, kui sellel on klaassein. Kuna Liven pakub oma klientidele planeeringu osas kaasarääkimise võimalust, siis tulevase koduomaniku spetsiifilisemad vajadused lahendatakse koos Liveni sisearhitektiga laua taga.“
Alasi 5 sisehoovis paiknev mänguala.
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee toode@toode.ee
Võtame päikese appi ning loome koos tulusa ja stabiilse investeerimisvõimaluse. Päikesepargi paigaldamine katuse ehitamise või renoveerimise käigus on soodsam ning tulemus tehniliselt korrektne. Päikesepaneelide siinid ning kinnituslahendused teras–, kivi– ja eterniitkatustele.
2023. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1–aastane lisagarantii!
