Eesti mets ja Põld (Talv 2023)

EESTI METS JA PÕLD Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Sepa talu - hobi, mis kasvas äriks Loomade heaolu on järjest olulisem

HIND: 2,98 €

9 772733

293011

ISSN 2733-2934

Ahisilla tõestab väiketalude elujõudu

Talv 2023

Märgaladest on kasu nii loodusele kui ka maaomanikule Puidubilanss näitab, kuidas oma puitu kasutame Suurkiskjaid on Eesti metsades järjest rohkem

Texaco määrdeai tagavad tehn tugeva terv

Seisev masin ei too raha sisse. Teie tehnika tõrgeteta töös hoidmine on on meie äri eesmärgiks.

Texaco® Delo® kõrge kvaliteediga õlid ja määrdeained tagavad kõikide põllutöömasinate ja seadmete töökindluse, kõrge tootlikkuse ning pika eluea. Delo® tootevalikust leiab nii spetsiaalselt suure võimsusega diiselmootorites kasutamiseks mõeldud mootoriõlid kui ka käigukasti- ja reduktoriõlid, hüdrovedelikud ning erinevates sõlmedes kasutatavad määrded.

Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt!

AMETLIK ESINDAJ

www.lubtec.ee I texaco@lubtec.ee I tel 56

SISSEJUHATUS

Maamajandus muutub järjest rohelisemaks

V

iimastel aastatel pole põllumajanduses või metsanduses enam ühtegi konverentsi või koolitust, ilma et seal poleks oluliseks teemaks rohepööre ja kestlikum majandamine. Ehkki on skeptikuid, kelle arvates on rohepööre asendustegevus, saavad kliimaeesmärkide saavutamisega seotud tegevused järjest igapäevasemaks ja enesestmõistetavamaks. Lisaks sellele jagatakse rohepöörde tegevustele heldelt toetusi, nii et isegi need, kel asjasse suurt usku pole, võivad kliimaeesmärkide nimel tegutsemisest kasu lõigata.

Märkimisväärne on, et peale kasvav uus põllumeeste põlvkond usub säästvasse ja taastavasse põllumajandusse juba sammukese rohkem kui nende eelkäijad. Kui noored talunikud alustavad, ei saa nad algul harilikult konkureerida niivõrd mahtudega, kuivõrd eriliste ja eksklusiivsete toodetega ning just noored põllumehed püüavad toota mahedalt.

Selle tõestuseks kirjutame selles väljaandes kahest hiljuti alustanud talust, kes majandavad ettevõtet mahedalt. Aasta parimaks taluks nimetatud Sepa veisekasvatustalus nähakse maheviljelust ainsa võimaliku majandamisviisina. Ka Ahisilla taluaias ei kasutata kemikaale, sest pererahva sõnul sai maale elama mindud, et lapsed saaksid kasvada puhtas keskkonnas.

Rohepööre on oluliseks märksõnaks ka metsanduses. Uus RMK arengukava on selle kõige ilmekamaks näiteks. Eramaaomanikud on aga leidnud metsastamisest uue võimaluse oma maadelt tulu teenida. Samuti avab uusi võimalusi märgalaviljelus.

Võidumees on ikka see, kes uues olukorras leiab võimalusi, mitte takistusi.

Jana Rand

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

REKLAAM MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee Toimetas ja lood kirjutas: JANA RAND Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee TRÜKK PRINTALL

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

SISUKORD 7–9

Linnainimesed rajasid aasta parima talu

13–16 Tulevik kuulub puhastele kütustele 18–20 Mahetootmine on jätkuvalt populaarne 22–26 Lihtne elu pole meie eesmärk 29–34 Loomade heaolu nõuab järjest rohkem tähelepanu 36–38 Väikemetsa talu: üle veerand sajandi tipptasemel viljakasvatust 41–44 Kriisidest hoolimata majandustulemused paranevad 47–50 Märgalade uued väljavaated 53–56 Kust tuleb ja kuhu läheb Eesti puit?

59–62 Metsastamisest võidab nii kliima kui ka metsaomanik 65–66 Metsa võib istutada nii kevadel kui ka sügisel 68–72 Puidutööstus languses.

Mis aitaks?

75–76 Rohepööre riigimetsas 79–82 Viimast jahihooaega iseloomustab suurkiskjate arvukuse tõus

3

Runo Iro • +372 5309 7371 • runo.iro@bohnenkamp.ee

PARIM TALU

Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa veisekasvatusettevõte tunnistati aasta parimaks taluks.

Foto: Kaul Nurm

Linnainimesed rajasid

aasta parima talu Sepa talu on talu selle kõige õigemas mõttes. Siinsetel mahekarjamaadel uitavad lihaveised ja lambad ning enamik toidust kasvatatakse endale ise.

P

õhjusena, miks Sepa Veised OÜ-le sel aastal Taluliidu ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse iga-aastasel konkursil parima talu tiitel anti, nimetatakse talu ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust.

Lisaks sellele on talu pererahvas ­Lisanna ja Marko Hiiemäe oma talu rajamisega alustanud täiesti algusest, järkjärgult tarkusi ja kogemusi juurde saades ning tegevust laiendades. „Elasime enne maale kolimist ­Tallinna vanalinnas ja veel enne seda Londonis. Pärast esimese lapse sündi, kui sai lapsevankrit munakividel käruta-

tud, tekkiski mõte maale kolida. Soovisime oma lastele samasugust lapsepõlve, kui oli meil – hommikul läksid õue ja hilisõhtul, kui kõht tühjaks läks, tulid tuppa tagasi. Soovisime elada looduse keskel, kus on võimalik nautida kõiki aastaaegu,“ meenutab Marko.

Samal ajal tekkis noortel võimalus saada Marko isa ristiema talu omanikeks. Sepa talu on asutatud aastal 1929 ja siin peeti veel selle sajandi alguseni lüpsilehmi, kuid kümme viimast aastat oli see tühjana seisnud.

Seega oli vaja kõike otsast alustada ja kõigepealt elamu renoveerida. „2016. aastal kolisime sisse. Talu juures oli ka

20 ha maad ja mõtlesime, mis sellega peale hakata. Ühel päeval rääkis Marko sõbraga, kes jutu käigus mainis, et rohumaid on hea lihaveiste abil korras hoida.

Marko oli küll poisipõlves loomapidamist ja talutöid kõrvalt näinud, kuid eriti palju teadmisi lihaveisekasvatusest ei olnud. Sealt hakkas aga mõte idanema ja nagu tänapäeval ikka, hakkasime guugeldama, vaatasime, mida leidub selles vallas YouTube’is. Seejärel läks Marko lihaveisekasvatust õppima, hakkasime suhtlema teiste lihaveisekasvatajatega, kes jagasid meile oma kogemusi, ning ei läinudki kaua aega mööda, kui saabusid esimesed 13 limusiini tõugu lihaveist Saksamaalt,“ kirjeldab Lisanna talu alguse lugu. Ehk et lihaveisekasvatuse kasuks otsustamisel oli oma osa ka juhusel. „Alguses ei mõelnud me üldse sellele, et liha­veisekasvatusest võiks välja kasvada äri. Tegime seda puhtalt sellepärast, et maad saaksid haritud,“ lisab Marko.

5

6

PARIM TALU

Marko ja Lisanna soovisid, et nende lapsed saaksid nagu nemadki kasvada maal ning looduse keskel.

Foto: Kaul Nurm

Marko selgitab, et wagyu’de kasuks otsustati seetõttu, et neil on eriline liha. „Wagyu on ainus veisetõug, kes kasvatab rasvakihti mitte lihase peale, vaid selle sisse, nii et tekib ehtne marmor­liha. See ei ole intensiivtõug ehk et kasvab aeglasemalt ja on väiksema kehaga, kuid meie eesmärk on saada sellist liha, mida ise meeleldi õhtuks sööme ja sõpradele pakume. Oleme perega suured lihasõbrad, liha saame ka oma talu lammastelt ja niipea, kui olud jälle seapidamist võimaldavad, plaanime tallu võtta ka sead,“ räägib Marko, kellel on varasemast ka restoranipidaja kogemus.

Teaduslik lähenemine tõuaretusele Talu äriplaani kohaselt kavatsetakse järjest rohkem hakata kasvatama puhtaverelisi wagyu tõugu loomi aretuse eesmärgil, et neid siis teistesse karjadesse müüa.

Need, kes aretusse ei sobi, kasvatatakse liha­loomana. Samas ei lõpetata lähiaastatel veel ka limusiinide pidamist, vaid hakatakse neid wagyu-pullidega ristama, et tulemuseks oleks kvaliteetne liha.

Talutööd ei saa peljata Marko meenutab, et kui esimesed veised olid kohal, tuli nende eest ka hoolitsema hakata. „Ostsime heinarullid, mis toodi umbes saja meetri kaugusele talu tee äärde. Käisime siis veel mõlemad ­Tallinnas tööl ja pärast tööpäeva tulime loomi söötma. Söötsime pool aastat loomi käsitsi. Lükkasime 250-kiloseid heinarulle tee äärest loomadele ette. 13 veist sõid umbes ühe rulli päevas. Meil polnud aga raha traktori soetamiseks. Lisaks sellele oli ka üle jõe majani viiv sild katki,“ räägib peremees.

Sealtpeale on igal aastal tehtud investeeringuid ja soetatud erinevat tehnikat, et peaks võimalikult vähe teenuseid sisse ostma. Kui eelnevatel aastatel peeti loomi aastaringselt väljas, kus neil olid varjualused, siis selle aasta alguses osteti talu lähedale laudakompleks, mida nüüd ehitatakse ümber vabapidamise laudaks.

Praegu on veisekarjas ligi sada looma: wagyu'd, limusiinid ja aberdiin-­ angused. Lisaks on talus lambad, kitsed, hobune, kolm tööliini saksa lambakoera, kass ja merisead. Maad on samuti juur-

de ostetud ja renditud, hetkel majandatakse 240 hektaril.

Hobist sai äriplaan Marko sõnul on pere juba algusest peale tahtnud „päris“ talu, kus saaks endale toitu kasvatada ja kus lapsed kasvaksid üles talutöid tehes ning taluloomade eest hoolitsedes: „Tahame lastele näidata, mismoodi toit tuleb, et nad oskaksid väärtustada nii toitu kui ka selle saamiseks tehtavat tööd. Seega läks talu loomine meie jaoks kuidagi loomulikult.“ Mees selgitab, et kui nad lihaveiste kasvatamisega alustasid, polnud äriline pool kõige olulisem. See oli rohkem hobi, mis on praeguseks äriks kasvanud.

Samas mõisteti, et lihatootmise mahuga ei suudeta suuremate tegijatega konkureerida ja intensiivtõugude pidamise asemel otsustati minna tõuloomade kasvatamise teed. Seetõttu valiti kohe karja ka puhtatõulised loomad.

Kõige esimesed karjas olid limusiini tõugu veised. Hiljem lisandusid aberdiin-angused ja selle aasta veebruaris võeti karja puhtatõulised wagyu’d.

Söötsime pool aastat loomi käsitsi.

Lükkasime 250-kiloseid heinarulle tee äärest loomadele ette. „Lihaveiste pidamisel peab olema täidetud kolm tingimust: hea peremees, hea söök ja hea geneetika. Kui need kolm on olemas, pole vahet, mis tõugu peetakse, ikka on tulemuseks hea liha. Samas on tähtis ka loomade iseloom – nad peavad olema rahulikud, sest ka stress mõjutab liha maitset,“ kinnitab Marko.

Tõuaretus nõuab tänapäeval teaduslikku lähenemist ja häid teadmisi. „Hetkel oleme keskendunud wagyu’de aretusele. Enamik loomi, kes meie farmi valitud sai, on väga erineva geneetikaga. Sel aastal on meie farmis ilmavalgust näinud seitse wagyu-vasikat, kellel on kõigil erinevad isad. Wagyu’d on pärit Jaapanist ja teadupärast ei müü riik elusloomi. Soetada saab ainult embrüosid ja spermat. Meie wagyu’d on pärit Saksamaalt mitmest erinevast farmist, kus on tegeldud aretusega pikki aastaid. Osa

8

PARIM TALU

Wagyu’sid kasvatatakse nende eriliselt maitsva liha pärast.

wagyu’sid on registreeritud ka Austraalia Wagyu Assotsiatsioonis.

Samuti teeme genoomtestimisi, mõõdame n-ö aretusväärtusi ja teeme koostööd Saksamaa nõustajatega. Aretuse jaoks on oluline, et algbaas oleks mitmekesine. Siis on sealt juba lihtsam edasi minna,“ lausub Marko kokku­ võtlikult.

Kui rohumaaveised, siis ikka mahedalt Lihakarja kasvatamine hõredalt asustatud Pärnumaal on üsnagi enesestmõistetav ja sobib Hiiemäe pere mõtteviisiga hästi. Samas on mitmel pool hakatud rääkima sellest, et veisepidamine koormab keskkonda.

Foto: Kaul Nurm

Lihatootmise mahuga ei suudeta suuremate tegijatega konkureerida ja intensiivtõugude pidamise asemel otsustati minna tõuloomade kasvatamise teed.

Hiiemäe peres selle seisukohaga ei nõustuta. Marko arvates pole lihaveiste karjatamine loodusele koormav, vaid annab looduslikule mitmekesisusele vaid juurde: „Meie kasutame karjatamise perioodil portsjonkarjatamise meetodit, mis tähendab seda, et pärast igat lühikest karjatamistsüklit saaksid taimed taastu-

Praegu keskendutakse talus wagyu’de tõuaretusele.

da ja rohumaade tootlikkus oleks parem.

Traditsioonilisel karjatamisel on ühes koplis 1,5 ha karjamaad looma kohta.

Meil on koplid hästi väikesed, alates 0,3, maksimaalselt kaks hektarit. Ühes koplis on loomad paar päeva ja siis me jooksvalt hindame karjamaa seisu ja laseme sealt ära süüa umbes 60% taimedest, mis ei hävita karjamaad ja heintaimed saavad oma kasvu jätkata.

Just tänavu põuasel suvel nägime selle eeliseid. Kui tavalisel karjatamisel oleks karjamaa puhtaks söödud, siis meil olid taimed tugevad, ja kui hakkas sadama, pidime oma karjatamist isegi kiirendama, sest taimekasv oli väga hea. Liigutame loomi paari-kolme päeva tagant uuele karjamaale, jättes need karjamaad, kus loomad viibisid, umbes kuuks ajaks puhkama.

Nii taastuvad seal taimed kiiremini ja tekib juurde ka erinevaid liike, loomadel aga on kogu aeg värske ja lopsakas rohumaasööt ees. Selle süsteemi haldamiseks kasutame ka mobiiliäppi P ­ astureMap. Seal on olemas kogu karjatamise plaan, pildid rohumaadest ja mida ning millal sellel maalapil tehtud on.“ Tulevikuplaanides näevad Hiiemäed, et Sepa talus on umbes viie aasta pärast sadakond wagyu tõugu ammlehma, nii et siin oleks Baltimaade suurim wagyu tõugu veiste farm. Maad võiks selle karja majandamiseks olla umbes 500 hektarit, samuti on valminud renoveeritud laudakompleks. Sellise tuleviku nimel praegu juba tööd tehaksegi.

Foto: Kaul Nurm

LASKI TEHNIKAGA KIIRELT KORDA Kinnistud, pargialad, metsatukk, maakodu või mistahes haljasala!

TEHNIKA PROFIKASUTUSEKS VÕI NÕUDLIKULE KLIENDILE

PUIDUHAKKURID

OKSAPURUSTAJAD

Okste ja puidu hakkimiseks multši või koristuse eesmärgil.

Taimejääkide ja okste purustamiseks.

KÄNNUFREESID

LEHEIMUR-HEKSELDID

Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks.

Haljasalade, parkide jm koristuseks.

LASKI – EESTI TURUL END JUBA TÕESTANUD TEHNIKAVALIK!

Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709 info@aiataht.ee

www.laski.ee www.aiataht.ee

Pixxaro™ EC - tõhus lahendus probleemsete kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks teraviljades. Pixxaro™ EC sisaldab kahte toimeainet- uut toimeainet Arylex Active ja juba teada- tuntud Fluroksüpüüri, mis tagavad hea efektiivsuse paljude kaheiduleheliste umbrohtude vastu, sealhulgas ALS inhibiitoritele resistentsed ligiid (nt. resistente vesihein). Mõlemad herbitsiidis sisalduvad toimeained kuuluvad sünteetiliste auksiinide rühma (HRAC 4).

pritsimata

7 päeva pärast pritsimist

21 päeva pärast pritsimist

Pixxaro™ EC praktilised näpunäited: Pixxaro™ EC eelised: Pixxaro™ EC on herbitsiid, mis on kevadiseks kasutamiseks kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks talinisus, taliodras, talirukkis, talitritikales, suvinisus ja suviodras Paindlik kasutusaeg ja kulunorm (taliviljades BBCH 23-45, normiga 0,25 l/ha- 0,5 l/ha; suviviljades BBCH 13-45, normiga 0,125 l/ha- 0,35 l/ha).

Kulunormi valikul lähtuda umbrohtude suurusest (suurem umbrohi vajab suuremat normi) Toimeaine imendub taime läbi lehtede, seepärast sobib kasutamiseks

Pritsimiseks optimaalne temperatuur on vähemalt +10°C Ärge pritsige kui on olnud või kui on oodata öökülma Pixxaro™ EC efektiivsuse suurendamiseks vähemtundlike kaheiduleheliste umbrohtude vastu nt rukkilill, kesalill, mailaste ligiid,

põldkannike- kasutage paagisegus koos metüül-tribenurooni sisaldava herbitsiidiga nt. Trimmer 50 SG, Granstar Preemia 50 SX, jt Optimaalsed kulunormid: taliviljad 0,33 l/ha Pixxaro™ EC + 20 g/ha Trimmer 50 SG (toimeaine metüültribenuroon);

suvinisu ja suvioder 0,25 l/ha Pixxaro™ EC + 15 g/ha Trimmer 50 SG (toimeaine metüültribenuroon)

kõikidel mullatüüpidel ning puuduvad piirangud järelkultuuridele Võib segada enamike teiste taimekaitsevahenditega Ei vaja märgajat, kuna Pixxaro™ EC sisaldab pindaktiivseid aineid Vihmakindel juba 1 tund pärast pritsimist Kuna Pixxaro™ EC-s sisalduv toimeaine Arylex Active on väga kiiretoimeline, siis tundlikel umbrohuliikidel on visuaalsed sümptomid nähtavad juba päev pärast pritsimist Pixxaro™ EC tõrjub paljusid kaheidulehelisi umbrohtusid, nt roomav madar ehk virn, vesihein, kukemagun, valge hanemalts, harilik punand, verev iminõges ja kare kõrvik Tugevaim toode turul resistentse vesiheina tõrjeks

Pixxaro™ EC efektiivsus maguna tõrjel

Jätkusuutliku põllumajandustootja sertifikaat tagab paremad laenu- ja liisingutingimused!

KLIIMASÕBRALIKU PÕLLUMAJANDUSTOOTJA LAEN JA LIISING  Kellele?

Põllumeestele, kes on valmis rakendama kliimasõbralikke ja taastavaid põllumajandustavasid.  Kuidas?

Pöörduda tuleb eAgronomi spetsialistide poole, et selgitada välja, kas ettevõte vastab jätkusuutliku põllumajandustootja jaoks seatud tingimustele või mida oleks vaja selle jaoks täiendavalt teha.  Milleks?

Jätkusuutliku põllumajandustootja sertifikaat võimaldab taotleda pangast soodsamatel tingimustel laenu või liisingut. Selleks vajaminevat sertifikaati väljastab ja kontrollib eAgronom.

HETKEL SWEDBANKIL ERIPAKKUMINE! Kaks esimest aastat on liisingu intress 0% + 6 kuu euribor.* * Eripakkumine kehtib jätkusuutliku põllumajanduse sertifikaati omavatele ettevõtetele kuni 31.12.2023 esitatud uutele liisingu taotlustele. Marginaal 0% kehtib 2 aastat, hiljem rakendub intress 1,49% + 6 kuu euribor.

 Kliendi tagasiside „Jätkusuutliku laenu saamine kinnitab ka meie partneritele, et viljeleme tootmises keskkonda hoidvaid praktikaid. Rõõm näha, et sellist lähenemist on hakatud üha rohkem hindama ja loodetavasti kaasneb nende praktikate järgmisega tulevikus veel teisigi täiendavaid hüvesid.“

Risto Aasa

mahetootja, 190 ha

MASINAD

Võimsate põllumajandusmasinate diiselmootorid on suure süsinikuheitme põhjustajad.

Foto: Shutterstock

Tulevik kuulub

puhastele kütustele

Traktorid ja muu põllutehnika töötab enamasti fossiilsetel diiselkütustel, kuid just see on suur süsinikuheitme põhjustaja ning kogu Euroopas otsitakse neile keskkonnasäästlikumaid alternatiive.

O

ktoobri algul leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid keskkonnanõukogus kokku raskeveokite CO2heitme normide muutmises, millega kehtestataks pärast 2030. aastat uutele raskeveokitele senisest rangemad heitmenormid. Nõukogus leidis pikkade läbirääkimiste tulemusena toetust Eesti ettepanek võimaldada bio­metaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes

­ uroopa Komisjoni pakutuga. E E ­ uroopa Liit plaanib keelustada tulevikus bio­ metaanil sõitvad linnaliinibussid. „Eesti seisis biometaanil töötavate linnaliinibusside jätkuva turustamise võimaldamise eest, kuna biometaan on jäätmetest toodetud kütus, mille abil on võimalik oluliselt vähendada transpordi­ sektori süsinikdioksiidi heidet ning ühtlasi täita taastuvenergia, põllumajanduse metaaniheitme vähendamise ja ringmajanduse eesmärke,“ kommenteeris

kliimaminister Kristen Michal Euroopa Liidu keskkonnanõukogus saavutatud kokkulepet.

Ministrid kiitsid Euroopa Liidu keskkonnanõukogus heaks üldise lähenemisviisi raskeveokite CO2-heitme normide muutmise osas. Määruse muutmise eesmärk on vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogia­ arendajatena.

Kogu raskeveokipargi heidet peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama 45%, alates 2035. aastast 65% ja alates 2040. aastast 90% võrreldes 2019. aastaga. Pikemas perspektiivis näeb komisjon biometaani potentsiaali nendes sektorites, kus on veel keerulisem CO2-heidet vähendada.

Kogu raskeveokipargi heidet peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama 45%, alates 2035. aastast 65% ja alates 2040. aastast 90% võrreldes 2019. aastaga.

13

14

MASINAD

Uue põlvkonna biodiisel põllumajandustehnikale Biometaani seega rasketehnika kütusena ei soosita ja senini pole biometaani kasutamine andnud head tulemust ka põllumajandusmasinate ja traktorite puhul, sest fossiilse kütusega võrreldes jääb biogaasiga töötavatel mootoritel jõudlust vähemaks. Seetõttu on teadlased teinud jõupingutusi valmistamaks biomassist kütuseid, mis oleksid saastevabad ja muudelt omadustelt võrreldavad seni kasutatud fossiilsete kütustega.

Oktoobri keskel toimunud Eesti põllu­majanduse aastanäitusel tutvustas Neste Eesti esindus oma uudset NesteMy biokütust ettekandes „Traktor – tõhus kui tuumareaktor“, kus arutleti selle üle, kas ja millised kütuseliigid sobivad raske põllumajandustehnikaga töötamiseks.

Neste Eesti äriklientide müügijuhi Martin Õunapi sõnul on põllumeestel endiselt meeles esimese põlvkonna biodiisel Fame, mis mootorisse panduna ummistas filtrid ja tekitas tehnika omanikele palju tüli ning kahju. Viimastel aastatel turule jõudnud XTL-märgisega biodiisel on aga valmistatud hoopis teistsuguse tehnoloogiaga ja vaba igasugustest jääkidest ning mikroorganismidest, mis võiksid kuhugi sadestuda. „Uudse kütuse valmistamise protsessis kuumutatakse kütust sellistel temperatuuridel, et mingeid mikroorganisme ellu ei jää ning traktori paagis ei saa elu vohama hakata,“ selgitab Õunap.

Kogu tootmisprotsess on eriline, sest toorainena saab kasutada mis tahes liiki orgaanikat.

Ta lisab, et kogu tootmisprotsess on eriline, sest toorainena saab kasutada mis tahes liiki orgaanikat. Selleks sobivad kõikvõimalikud loomsed jäätmed ja rasvad, tulemusi on andnud isegi fekaalide ümbertöötlemine sedalaadi kütuseks. NesteMy nime all toodetavat kütust valmistatakse Soomes Porvoos, Rotterdamis, Singapuris ja ka Ameeri-

Põllumajandustehnikat ootab järk-järgult üleminek biokütustele.

kas. Seega jõuab suurem osa meil müüdavast ­N esteMyst meile Porvoost ja Rotterdamist, meilt aga läheb kütuseks ümbertöötamiseks näiteks Hesburgeri hamburgeriketis kasutatud toiduõli.

Fossiilkütustega samaväärsed omadused Võrreldes fossiilse diisliga, on XTL-diislil samasugune keemiline valem ja kõik muud omadused on võrreldavad tavadiisliga. Kõik katsetused on näidanud, et traktoritel jõukadu ei esine ja ka kütuse kulu on samaväärne ning suurema tehnika puhul on mõned katsed näidanud, et isegi pisut väiksem.

Samasugused on ka kütuse hoiustamistingimused ja kütus ei rikne, nagu võiks arvata, vaid säilib kvaliteetsena sama kaua kui tavakütus.

XTL-kütused sobivad kõikidesse diiselmootoritesse, seega pole vahet, kas seda kasutab traktor, buss, auto, mopeed või generaator.

Lisaks sellele ei pea praegusel talvisele kütusele üleminekuperioodil pead murdma selle üle, kas varuda suvist või talvist kütust. NesteMy puhul talvist ja

Foto: Shutterstock

suvist kütust ei ole, sest see võimaldab mootoril töötada ja säilitab oma omadused kuni miinus 34 kraadi juures.

Tulevik kuulub puhtamale tehnoloogiale Uudse tehnoloogia järgi valmistatud uudne diiselkütus on praegu tavadiislist umbes 24 senti kallim, aga kui nõudlus ja tootmine laieneb, langevad ka hinnad. Samas on tegu ökoloogiliselt väga puhta kütusega, millel on madalam aktsiis. Seda tüüpi kütuseid soositakse ka ­Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise vaates, sest see aitab vähendada fossiilsetel kütustel töötavate mootorite põhjustatud heitmeid.

Martin Õunapi sõnul on tegu tõepoolest väga puhta kütusega: „Kui esimeste pilootprojektide juures tehti katseid ja süüdati kütus põlema, ei tuvastanud heitmeid registreerivad seadmed, et tegu on üldse põlemisega.“ NesteMy arendamisega on ­S oome teadlased tegelenud üle 20 aasta ja arendamine kestab edasi. Samasuguseid kütuseid hakkab üha rohkem turule jõudma ka mujalt Euroopast.

TEEME SÕNNIKUST ROHELISE TRANSPORDIKÜTUSE Bioforce Production OÜ toodab koostöös põllumeestega sõnnikust biometaani. Põllumehed saavad läga asemel tagasi haisuvaba digestaadi, mis on kvaliteetne väetis. Tänu koostööle muutub Eesti transport rohelisemaks, väheneb põllumajandussektori metaaniheide ja põllud saavad korralikult väetatud.

Bioforce Production OÜ

Küsi koostööpakkumist Siim Tenno, Bioforce Production OÜ juhataja +372 5656 6425 • siim@bioforce.ee

16

MASINAD

XTL-õlide positiivsed omadused

Uudse biodiisli väljaarendamiseks on tööd tehtud üle 20 aasta.

Foto: Shutterstock

Kuidas teada, milise kütusega on tegu?

Euroopa Liidus kehtestati viis aastat tagasi kütuse eri liikide märgistamise süsteem.

Mootoribensiini märgistus on ringikujuline. E-täht märgistab biokomponenti kütuses: E5, E10, E85. Diislikütuse märgiks on ruut. B-täht märgistab biodiisli kogust diiselkütuses: B7, B10. XTL märgistab sünteetilist diislikütust, mis ei ole toodetud toornaftast.

Märgistus on kantud tankuritele ja tankurite püstolitele. Märgistused on sama­ suguse kuju ja väljanägemisega, nagu on paigaldatud sõidukite kütusepaakide korkide juurde. Erinevus võib olla ainult suuruses.

Kütuste märgistuse järgi saab teada, mis tüüpi kütusega on tegu.

Foto: Shutterstock

Tänapäevased mootoriõlid, mis vastavad mootoritootjate nõuetele, on juba praegu kõrge suutlikkusega. Samas on üha olulisem mootoriõlide vastupanuvõime temperatuuride muutusele, seda näiteks mootorite kujult väiksemaks muutmise tõttu. Ka ilmastikutingimused, milles mootoritelt alati usaldusväärset töökindlust oodatakse, on muutumas aina ekstreemsemateks. Sellele kõigele lisanduvad uued energiasäästlikud tehnoloogiad, nagu stopp/start-süsteemid, mis esitavad mootoriõlide käivitusomadustele ja määrdekindlusele erinõudeid. Mootori­ õlidele tootjate poolt terveks tööajaks esitatavad nõudmised suurenevad üldse märkimisväärselt. Seega on eriti oluline, et õli jõuaks kiiresti sinna, kuhu peab.

See on hea põhjus arendada välja uus mootoriõlitehnoloogia, mis pakub täiendavaid pikaajalisi stabiilseid jõu­reserve.

Uue baasõli tehnoloogia peamine tehnoloogiline eelis seisneb optimeeritud viskoossuse-temperatuuri käitumises.

Tavapäraste baasõlidega võrreldes on XTL-tehnoloogia abil valmistatud õlid eriti kõrge viskoossusega.

See tähendab, et viskoossus sõltub palju vähem temperatuurist ja õli võib toimida suurepäraselt nii erakordselt kuumades kui ka erakordselt külmades töötingimustes.

Katsed on näidanud, et XTL-tehnoloogial põhinevate õlide kasutamisel oli mootoril parem külmkäivituskäitumine – kuni 55% kiirem õlitusaeg ja kuni 35% kiirem käivitusaeg. Lisaks sellele oli kütuse­kulu kuni 1,7% väiksem ja õlitarbimine kuni 18% väiksem. Muudest omadustest tõstsid katsed esile, et paranes vananemisstabiilsus ja kulumine vähenes: 38% väiksem viskoossuse suurenemine pakub paremat toimivust ja töökindlust kogu õlivahetuste vahele jääva aja jooksul ja ka pärast seda.

Uue E10 kütuse etanoolkoostis võib oksüdatsioonil moodustada happeid, mis omakorda võivad viia korrosiooni ja kulumiseni, kuid oma hea neutraliseerimisvõime ja oksüdatsioonikindlusega tulevad XTL-mootoriõlid sellega suurepäraselt toime ning pakuvad mootorile täiendavat kaitset.

Peale selle muutub madala viskoossusindeksiga õlide viskoossus temperatuuri mõjul rohkem kui kõrge viskoossusindeksiga õlide oma.

professionaalseks kasutamiseks Kasutus Uus Pro Moto ketiõli on aastaringseks kasutamiseks ja sisaldab hoolikalt valitud lisandeid, mis on loodud taluma suuri koormusi. Toode on mõeldud ja arendatud kasutamiseks kõrgetel kiirustel ja ketipööretel kõigil uutel ja vanadel harvesteri mudelitel.

Valitud lisaained ja suurepärane määritavus tagab sujuva töö keti ja juhtplaadi vahel.

Omadused Toode sisaldab metallihooldusainet X-1R , mis drastiliselt vähendab hõõrdumist ja kulumist metalli-pindade vahel, pikendades keti, juhtplaadi ning otsatähiku eluiga oluliselt. Õli tagab suurepärase määritavuse ning vähendab oluliselt kulumist. Õli tarvet on võimalik vähendada kuni 40% võrreldes traditsiooniliste määrdeõlidega. Õli hoiab määritavat pinnad puhtana ning tagab suurepärase korrosiooni-kindluse.

Külmadel temperatuuridel säilib õli voolavus ning pumbatavus. Külmakindlus on > - 30 °C. Õlil on suurepärane oksüdatsiooni-kindlus.

Täielikult biolagunev glükooli baasil puidu märkimisvärv, on spetsiaalselt mõeldud harvesterile.

Tähelepanu kasutamisel! Toodet ei tohi lahjendada (korrosioonikaitse ja külmakindlus vähenevad).

Kui märkimismasinat ei kasutata pikka aega, täidab paagid kas markeerimisvärvi või kütteõliga.

(Pihusti-süsteemi metallosad hakkavad oksüdeeruma, kui ei kasutata kaitseainet!

Külmakindlus -30 °C.

Tootja: NextOil Oy

Info: +372 51 56 396 aimar@baltoil.ee

Pakendid - 10 L 200 L 1000 L

18

MAHETOOTMINE

Mahetootmine

on jätkuvalt populaarne Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ja ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.

2

022. aastal maaeluministeeriumis valminud ÜPP (üleeuroopaline põllumajanduspoliitika) strateegiakavas on mahetootmisel oluline roll ja toetusvõimalusi on selles strateegiakavas ka laiendatud, ehkki toetusmäärad on jäänud eelmise perioodiga võrreldes peaaegu samale tasemele. Sellegipoolest näevad mahetootjad Eestis potentsiaali ettevõtteid mahedalt majandada ja mahe­ talunikke on tunnustatud ka aasta parima talu ning ka Maalehe käesoleva aasta

põllu­mehe konkursil, kus aasta põllumehe tiitli pälvis mahedalt lihaveiseid kasvatav Puutsa talu perenaine Airi Külvet.

Järjest populaarsemaks muutub mahe­toit ka tarbijate seas, millest annab tunnistust mahelettide arvu kasv kaubanduskettides ja ökopoodide suuremad käibed. Mahetoidu osakaal on suurenenud ka haridusasutustes. Koolidele ja lasteaedadele on ette nähtud toetus juhul, kui toidu valmistamiseks kasutatud toiduainetest moodustab mahetooraine vähemalt 20%.

Majanduskriis teeb oma korrektiivid Eesti Põllumajandus-Kaubandus­koja nõukogu aseesinaine Mirjam P ­ ikkmets ütles intervjuus Maalehele, et kuigi mahe­tooraine on üha enam jõudmas haridusasutuste toidulauale ja selles mängib suurt rolli sügisel käivitunud riigipoolne toetus mahetoitu pakkuvatele haridusasutustele, on näiteks köögivilja sektoris tekkinud olukord, kus seda tuleb osta näiteks Lätist või mujalt maailmast.

Mahetoodete turustamisel on tekkinud omalaadne nõiaring. Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik ­Eesti mahe­t oitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus. Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses mahedana võtta või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja­.

MAHETOOTMINE

veel ei ole, pigem saan seda öelda tootjatega suhtlemise põhjal.“ Majanduskriisiga seoses on ka suured kaubaketid hakanud märkama mahetoodete tarbimise vähenemist.

Mahe­toodet valib teadlikum tarbija ja üsna sageli on mahetoote tarbijal ka suurem sissetulek ja teised tarbijagrupid on sunnitud mahetoodetest loobuma.

Kuigi varasemalt oli mahetrend aasta-­aastalt tõusuteel, siis sügisest alates näitab tarbimise kõver langustendentsi. Praegu on kõikide toiduainete hinnad löögi all, ja ka mahetoidu hinnad, mis muidu loomult on tavatoodetest kõrgemad, on veelgi tõusnud. Seda

Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahetoitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet.

Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus. kõike on märganud ka tarbija, mis kajastub nende ostuvalikutes.

Mahetootmine arvudes aastal 2022

Ökopoodidest leiab Eesti tootjate mahetooteid.

Foto: Raivo Tasso

Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsitöö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam.

Pikkmetsa sõnul on kõige muret­ tekitavam, et tavatarbijatel on vähem võimalusi soetada mahedaid kodumaiseid toiduaineid: „COVID-19 kriisile on järgnenud sõda Ukrainas ja energiakriis, mis on viinud sisendite hindade kiire kasvuni ning tootjatel on tulnud hinda tõsta. Kahjuks pole aga palgad, pensionid ega laste toetusrahad samas tempos kasvanud. Inimestel, kes sooviksid osta tervislikku ja loodushoidlikult toodetud mahetoitu, ei pruugi selleks enam võimalusi olla ja nad on sunnitud valima vaid hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt. Täpset turuülevaadet meil praegu

Põhjaliku ülevaate Eesti mahemajandamisest aastal 2022 on PRIA tellimusel kirjutanud Airi Vetemaa, Merit Mikk ja Elen Peetsman. Sellest kogumikust saab teada, et maheettevõtete pinna suurenemise trend tasapisi jätkub – keskmiselt oli neil 114 ha mahepõllumajandusmaad. Üle tuhande hektari oli mahemaad 22 ettevõttel, ka see arv suureneb igal aastal.

Mitmendat aastat järjest oli mahe­ ettevõtete ar vu poolest esikohal ­Võrumaa, mahemaa pindala poolest aga Pärnumaa. Kõige suurem on mahemaa osakaal juba aastaid olnud Hiiumaal, kus see moodustas umbes kaks kolmandikku kogu põllumajandusmaast.

Teraviljadest kasvatati mahedana kõige rohkem kaera, nisu ja tatart, kaunviljadest hernest ja põlduba ning tehnilistest kultuuridest rüpsi, kanepit ja maitse- ning ravimtaimi. Puuvilju ja marju (sh maasikat) kasvatati 2532

19

20

MAHETOOTMINE

­ ektaril, millest üle poole võttis enda alla h astelpaju.

Köögivilja kasvatati 214 hektaril, millest katmikaladel kasvas 3,18 ha. Kartuli pind jätkas vähenemist ja seda kasvatati vaid 123 hektaril.

Üle 50 000 maheveise Eelmisel aastal maheloomakasvatajate arv veidi kahanes ja see trend on jätkunud juba mitmel aastal. Võrreldes 2021. aastaga oli neid 32 võrra vähem.

Kõige rohkem kasvatatakse Eestis mahedalt veiseid (50 971 looma) ja lambaid (39 231 looma). Seega eelmisel aastal peeti umbes pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana. Kõige rohkem mahe­loomapidajaid oli Saaremaal, ­Pärnu- ja Võrumaal. Üsna vähesel määral peetakse ­Eestis mahedalt lüpsilehmi. Neid oli eelmisel aastal kokku vaid 1908 ning seegi arv järk-järgult väheneb. Rohkem kui 30 lüpsi­lehmaga karju oli 16, suurimas

Teraviljadest kasvatatakse mahedalt kõige rohkem kaera.

Foto: Sven Arbet

Mitmendat aastat järjest oli maheettevõtete arvu poolest esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest aga Pärnumaa.

karjas, mida peetakse Hiiumaal, oli 205 lüpsilehma, veel viies karjas oli üle saja lüpsilehma.

Mahedalt peetavate munakanade arv vähenes võrreldes 2021. aastaga koguni 22%. Munakanade pidajaid oli 103, kuid suurem osa kasvatas neid oma tarbeks, üle saja munakana oli vaid 28 ettevõttes. Üle tuhande munakana oli viiel ettevõttel, suurimas, Lääne-Virumaal asuvas kanalas peeti üle 18 000 munakana. Ka broilerkanade arv oli üle kahe korra väiksem kui 2021. aastal. Väga vähesel määral peeti mahedalt ka parte, hanesid, kalkuneid ja pärlkanu.

Maheseakasvatus pole pärast A ­ afrika sigade katku suutnud veel taastuda ja mahedalt peetavaid sigu peeti vaid kolmes ettevõttes, kokku 865 looma.

Nii kitsekasvatajate kui ka kitsede arv vähenes neljandat aastat järjest, seekord kahanes kitsede arv üle kahe korra. Mahedalt kasvatatavaid kitsi oli 580, suurimas karjas Läänemaal oli 94 looma.

Parimat mahetoodet valitakse juba neljateistkümnendat korda Eesti maheklubi eestvõttel korraldatakse Eesti parima mahetootja ja -toote valimiseks konkurss, mis on ­ kestnud juba suvest saati, ning parimaid tunnustatakse 18. novembril.

Mahetoodete hindajaiks on toidu­ spetsialistidest žürii. Kokku esitati tänavu neljateistkümnendat korda toimunud parima mahetoote konkursile ligi 50 toodet 24 ettevõttelt. Konkursil osales rohkelt häid maitseelamusi pakkuvaid tooteid, paljud neist olid valmistatud omakasvatatud mahetoorainest. Oli ka uudseid lähenemisi tuntud toorainetele ja päris uute toorainete kasutamist. „Rõõm on näha, et mahetöötlejad tegelevad usinasti tootearendusega ja valmistavad tooteid, millele on oodata laia tarbijaskonda. Et meie turul mahedat igapäevakaupa ikka veel napib, on edasiminekud selles vallas eriti tere­ tulnud,“ ütles konkursi korraldaja Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust. Konkursi patroon, tippkokk Angelica Udeküll tõi selle aasta toreda eripärana välja, et mitmes eri vormis pakuti kodumaist küüslauku: „Küüs-

lauk on väga väärtuslik köögivili ja selle erinevad töödeldud variandid võimaldavad küüslauku kasutada ka neil, kes toore küüslaugu tugevat maitset pelgavad.“ Parimad mahetoidud ja -joogid said valitud ja võitjad kuulutatakse välja mahe­põllumajanduse aastakonverentsil, mis toimub novembri keskel Tallinnas.

Enne seda saavad mahetoidu huvilised oma lemmiktoodetele hääle anda Maheklubi Facebooki lehel.

Parima mahetoote konkurssi korraldab maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.

Mahetooteid hinnatakse konkursil juba 14. korda.

Foto: Sven Arbet

e ürituse

22

PARIM TALU

Kelli ja Taimo otsustasid maale kolida eelkõige sellepärast, et lapsed saaksid üles kasvada puhtas keskkonnas.

Foto: Erakogu

Lihtne elu

pole meie eesmärk Ehkki taludeks kutsutakse tänapäeval väga erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtmisi, püsib kuskil meeltes mälupilt talust, kus kapsa- ja porgandipeenarde vahel hullavad lapsed ning siblivad kanad. Just seda tüüpi talu asub Kose lähistel Ahisillal.

A

hisilla taluaed on küll tegutsenud vaid paar aastat, kuid valiti sel aastal aasta talu konkursi nominendiks ja nad said perspektiivika talu tiitli. Tegu on köögivilju, lilli ja kanu kasvatava majapidamisega, kus askeldavad peremees Timo Varblas, pere­ naine Kelli Talving ja nende kolm last.

Võib öelda, et just lapsed olidki põhjuseks, miks paar hakkas otsima võimalust palgatöö linnas lõpetada ja oma ettevõtmisega alustada. „Timo on olnud üle kümne aasta tööõpetuse õpetaja. Lapsed on väikesed ja märkasime, et elu läheb nii mööda, kui ainult tööl käid.

Nii otsustasime, et tahame kodus töötama hakata. Meil oli kodu ümber kümme

hektarit maad ja olime ka varem köögivilja oma tarbeks kasvatanud ning sealt tuligi mõte, et miks mitte köögivilja­ kasvatusega tegelema hakata,“ selgitab Kelli pere elu muutvaid otsuseid.

Nüüdseks kasvatatakse köögivilju 0,7 hektaril, nende seas ka lõikelilli. Sel aastal võeti ka 800 kana, keda peetakse rohu­maal.

Tänavu kasvatati talus umbes 40 erinevat köögivilja. Seda tehakse mahedalt, nii kaevamisvabadel perma- kui ka tavapeenardel. Kasvuhoones kasvavad tomatid ja paprikad. „Püüame kasvatada kõiki köögi­vilju, mis endale maitsevad ja mida ka inimesed osta soovivad. Oleme alles üsna

PARIM TALU

a­ lgajad ja paljusid asju veel katsetame.

Nii seda, mis müügiks paremini läheb, kui ka seda, mis meil paremini kasvab.

Kui miski ei edene, siis lihtsalt lõpetame sellega. Aga kõik algas tegelikult leht­ kapsast. Mõni aasta tagasi käis meil külas üks tuttav, kes proovis meie lehtkapsast ja vaimustus sellest ning soovitas seda rohkem kasvatada, et ka müügiks jätkuks. See panigi mõtte idanema ja lehtkapsast saigi meie esimene müügihitt,“ meenutab Kelli.

Lehtköögivilju kasvatati Ahisillal rohkesti nüüdki. Eelmise aasta hittideks kujunesid ka Salanova tüüpi rosettsalatid ja värvilised lehtpeedid. Sortimendis on ka klassikaline kähar roheline lehtkapsas ning Itaalia tüüpi siledaleheline leht­kapsas. Kõrvitsaid on talus vähemalt kümmekond eri sorti.

Timo selgitab, et külv käib talus terve hooaja vältel. Mõnest peenrast võetakse neli saaki. Kõige varem annab saaki redis, seejärel hernes, siis salat ja lõpuks jälle redis. See aga eeldab, et taimed on ette kasvatatud ja saavad enne peenrale minekut kaks nädalat edumaad.

Mahedad lilled ja rohumaakanad Kui kliendid talust köögivilja ostmas käisid, märkasid nad talu lilleaeda, kus vastavalt aastaajale kasvasid üha uued lilled, ning soovisid ka neid osta. Sellest tuli juba uus idee – hakata kasvatama mahedaid lõikelilli. „Kevadel tulevad esimesena sibullilled, seejärel hakkavad

Kanad rohumaal, taustal nende varjualune

õitsema kosmosed, lõvilõuad, pruudisõled, siis gladioolid, rebasesabad, liiliad, päeva­lilled, astrid. Eelmisel sügisel istutati aeda 50 pojengitaime. Lillekasvatus on samamoodi katsetusjärgus ja algul testime väiksemaid koguseid. Lõikelillede müük käib talus kohapeal, koos köögiviljadega ostetakse ka lillekimp. Aga aina rohkem tellitakse kimpe ka kaubaringidele, samuti suuremaid tellimusi tänu­ üritustele. Lillede mahedalt kasvatamine on meie jaoks oluline, sest kasvatame siin ka oma lapsi ega taha, et nad koduaias kemikaalidega kokku puutuksid. Mahe on oluline ka teadlikule tarbijale, samuti selleks, et mahelillede õisi saab tarvitada näiteks toiduks,“ selgitab Kelli.

Püüame kasvatada kõiki köögivilju, mis endale maitsevad ja mida ka inimesed osta soovivad.

midele tuleb kohe jälile saada ja nendega tegeleda. Meil on permapeenrad – nende idee on see, et muld on elus, mikro­ organismid ja seened aitavad ära hoida haiguseid ja aitavad ka umbrohu vastu.

Samuti tuleks kasvatada sobivaid taimi.

Kui taimik saab suuremaks, siis umb­rohi enam mõjule ei pääse.“ Sel aastal toodi Ahisillale 800 kana.

Need on rohumaakanad, keda karjatatakse portsjonmeetodil ehk et kaks 400-pealist karja on 2–3 päeva ühel maalapil ja seejärel nihutatakse nad järgmisele platsile. See on oluline, et rohi oleks alati rammus ja värske ning kanad saaksid võtta mullavanne. Linnud on ümbritsetud päikesepatareil töötava elektriaiaga, mis hoiab metsloomad ­eemal ja kanad koos.

Sel moel kasvatatavate kanade püsikulud ei ole kõrged, suurima osa sellest moodustab kanade täissööt. Talveks kolitakse kanad kasvuhoonesse, mis taimekasvatusest vabaneb. Õnnelikud linnud annavad keskmiselt 650 muna päevas.

Müük on võtmetähtsusega Mahetootmisele polnudki Kelli ja Timo arvates alternatiivi ning nad leiavad, et köögivili võikski olla mahe, sest miks peaks seal kasutama kemikaale, kui saab ilma.

Kahjurite ja haigustega võib probleeme tekkida, kuid Timo soovitusel peab oma taimi igapäevaselt jälgima, kohal olema, vaatlema ja märkama: „Problee-

Talutooteid müüakse peamiselt sotsiaalmeedia, kaubaringide ja ka OTT-i (Otse Tootjalt Tarbijale võrgustik) kaudu. Pererahvas eelistab kaubaringe, siis saab peale võtta just niipalju köögivilja, nagu on tellitud. „OTT-i komplekteerimisele kulub tunduvalt rohkem aega. Sellel võrgustikul on küll oma kindel klientuur ja inimesed ostavad

Foto: Erakogu

23

24

PARIM TALU

Ahisilla taimeaia lillekimbud Foto: Ardo Kaljuvee

Kanalast korjatakse iga päev keskmiselt 650 muna.

e­ ksklusiivsemaid asju, kuid müügi­ mahud on ikkagi seal kurvastavalt väikesed. Suvel käime kauplemas laatadel ja oleme üldse väga palju katsetanud, kuidas seda müügitööd oleks kõige targem organiseerida. Kuna meie hooaeg on üsna lühike, siis ühte toodet on keeruline müüa, seega peab olema piisavalt sortimenti, et eri aegadel midagi oleks.

Oleme proovinud ka erinevaid plat­ vorme, et välja selgitada, mis paremini toimib,“ räägib Kelli.

Turunduse pool on väiketootjate jaoks oluline – tuleb end nähtavaks teha.

Lisaks sellele on Ahisilla avatud talu, ehk et inimesed saavad reaalselt vaadata, kuidas köögiviljad kasvavad, ja neid lausa oma käega valida.

Ahisillal on loodud talutoodete iseteeninduspood, kust saab osta mune, köögivilju või panna endale talulilledest kokku kauni kimbu.

Foto: Erakogu

Sel aastal toodi Ahisillale 800 kana.

Need on rohumaakanad, keda karjatatakse portsjonmeetodil.

Lisaks sellele korraldatakse talus ringkäike oma tegevuse tutvustamiseks. „Seetõttu, et meil on väikeseid talusid väheks jäänud, on inimestel justkui kontakt eheda maaeluga kadunud. Aga see kontakt on eriti oluline just laste jaoks.

Seetõttu oleme võtnud oma südame­ asjaks, et lastel oleks üks koht, kus saaks oma silmaga näha, kuidas peet või porgand kasvab, ja oma käega kana silitada,“ selgitab Kelli.

Nii pererahva kui ka ostjate lemmikud on Foto: Erakogu kirsstomatid.

Väikese talu väikesed investeeringud Väikese köögviljataluga alustamine pererahva sõnul suuri investeeringuid ei nõudnud. Tegelikult on vaja vaid labidat-reha ja käsikäru. Kõige suuremaks väljaminekuks oli alustamisel kompost ja seemned. Hiljem saadi noortaluniku toetust, mille abil soetati väike traktor ja rajati 300-ruutmeetrine kasvuhoone.

Kompostiga on nüüdsest lihtsam, sest majas on kanad. Nemad söövad müügiks ja söögiks mittekõlbulikke köögi­v iljaosi, lindude sõnnikust saab koos allapanuga kompost taimedele, luues nii talus täieliku ringmajanduse.

Köögiviljakasvatus ja kanapidamine nõuab lisaks pealehakkamisele ka teadmisi ning neid on Kelli ja Timo omandanud nii internetist, YouTube’ist kui ka kutsekoolist. Nimelt on Timo läbinud ka

Faminer OÜ pakub professionaalseid kahjuritõrjeteenuseid aastast 1996 TEENUSED •

Fumigeerimine ehk gaasitamine (teravili, kakao, puit, laod, silod, hoidlad, puistematerjal, laevatrümmid, merekonteinerid)

•

Ladude ja hoidlate desinsektsioon

•

Olmekahjurite tõrje

•

Desinfektsioon – bakterite ja viiruste tõrje (COVID-19 tõrje)

•

Deratisatsioon – näriliste tõrje

•

Puidukaitse – puidukahjurite, majavammi- ja hallitusetõrje

•

Mullamutitõrje

•

Vilja töötlemine K-Obioliga

•

Mahevilja töötlemine nõuetekohaste vahenditega

•

Nõustamine

Keskuse tn 6, Saue Telefon 5691 1288

Faminer@Faminer.ee www.faminer.ee

26

PARIM TALU

Kõrvitsaid kasvatatakse talus vähemalt kümmekonda eri sorti.

Foto: Erakogu

Järvamaa KHK taimekasvatuse ja Kelli linnukasvatuse kursuse.

Köögiviljakasvatuses on paljuski võimalik asju teha teiste eeskujusid üle võttes.

Naine lisab, et väga suur abi on olnud erinevatest ühingutest, näiteks talupidajate keskliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, kes on korraldanud hulgaliselt koolitusi ja üritusi ning kus saab teiste talunikega kogemusi ja mõtteid vahetada.

dala lõpupoole korjatakse köögiviljad, pakitakse ja sellele järgneb müügiringile minek. Seejärel tuleb korras hoida raamatupidamine ja siis kordub kõik uuesti.

Ehkki tööd on palju, on pererahva arvates siiski tore see, et tööaeg on paindlik ja on võimalik teha nii, nagu endale meeldib ning päeva saab juhtida. „Teine tore asi on klientide tagasiside. Kliendi rõõm on ka meie rõõm,“ sedastab Kelli.

Hooajaline talutöö on ajamahukas

Köögiviljakasvatuses on paljuski võimalik asju teha teiste eeskujusid üle võttes.

Talutöö on väga ressursimahukas, palju on käsitööd. Põhitöö teevad Timo ja K ­ elli ära kahekesi, ka oma pere ning sugulased-tuttavad käivad abiks. Talutöödele on tulnud ka linnainimesi, kelle jaoks on aiatöö mõnus vaheldus.

Kuna aiandus on hooajaline ja tööhulk aasta lõikes ebaühtlane, on eriti kiire aeg kevadel ja suvel. Hooajal algab nädal taimehoolduse, rohimise, pügamisega, samal ajal tuleb üles panna müügi­kuulutused, tellimused võtta. Nä-

Tagasisidest on selgunud, et tegelikult tahavad inimesed lihtsaid asju.

Eelmisel aastal oleks võinud rohkem kasvatada näiteks tilli ja peeti. Katsetatud on kümneid tomatisorte, erineva värvi ja kujuga. Kuid eelise teiste sortide seast silma paista annab ikkagi mait-

se. Sel aastal kasvatatigi kõige rohkem eelmise aasta maitsetesti võitnud kirss­ tomateid. „Kui tullakse küsima ja sul on otsas, siis ongi see märk, et tuleb rohkem kasvatada,“ leiavad talunikud. Üldiselt ongi töö jagunenud nii, et taimeaed on rohkem Timo, kanad rohkem Kelli asi. Kuna talupidamine on juba esimesest aastast olnud kasumlik, on edaspidi plaanis kaasata ka abi­ tööjõudu. Üks asi on väiketalu suur töö­ koormus, teine asi see, et kõik kontrolli­ nõuded tuleb täita samamoodi nagu suurtes taludes. „Kuigi meil on köögivilja all pool hektarit, on meil nõuded samad nagu suurtaludele. Nõuded on, kuid toetusi pole, sest need on hektaripõhised ja seega suunatud vaid suurtootjaile,“ märgib Timo.

Kuigi Ahisilla taimeaed on tegutsenud vaid paar aastat, on see ehe näide, kuidas vähese maa, mõõdukate investeeringute, kuid selge visiooniga saab luua täiesti toimiva talumajapidamise. „Arvatakse, et kui tahad talunik olla, on vaja palju maad ja suurt traktorit. Tegelikult piisab ka vähesest. Selle asemel et niita iga nädal oma murulappi, võiks sinna panna hoopis köögivilja kasvama,“ soovitab Timo.

Köögiviljakasvatajatele on meie turul ruumi piisavalt ja konkurentsi omamaiste tootjate poolt ei maksa karta. Pigem võiks tootjad koonduda, sest nii on lihtsam seista ka importtootjate pakutud köögivilja vastu.

Huvi omamaise, mahedalt kasvatatud köögivilja vastu kasvab pikkamööda, kuid pidevalt. „Maitseerinevus on meie kasuks. Inimene, kes tahab kvaliteetset toitu, valibki selle, ehkki see on kallim.

Inimesed tahavad järjest rohkem ka ise oma toidu kasvatamisel osaleda ja end kiires elutempos maandada. Näiteks otsivad paljud kontoriinimesed võimalust teha talus natuke aiatööd, sest inimestele meeldib lihtne taluelu,“ kinnitab Kelli.

Tulevikku nähakse Ahisillal rahuliku arenguna: „Me kasvame koos oma kliendiga ja pikemaajaline visioon on pakkuda kohalikku toitu, suurendades tootmist nii, et see oleks jätkusuutlik oma perele ja talule. Meie idee on, et me ei hakka suureks, vaid kasvame suureks. Tahame vaadata, mis toimib, ja teha asju vastavalt turu nõudlusele.“

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA | VARUOSAD | HOOLDUS

S U T R A T S U D N I S E UUS D U T A V A D NÜÜ

www.specagra.ee | Tel: (+372) 5354 2238 Ringtee 32 a, Tartu

TOOME TEIENI VALGUST, SOOJUST, PUHTUST

aircom@aircom.ee 605 1050

www.aircom.ee

LOOMAKASVATUS

Loomade heaolu

nõuab järjest rohkem tähelepanu 2012. aastal keelustati Euroopa Liidus nn patarei-tüüpi puurid ja mindi üle täiustatud puuridele.

Foto: Karin Kaljuläte

Järjest enam muutub tarbijatele oluliseks toidu kvaliteet ja see, kuidas seda on kasvatatud. Intensiivse loomakasvatuse puhul on rohkem hakatud rääkima farmiloomade pidamistingimustest ja heaolust.

K

õige rohkem on viimasel ajal kõneks olnud puuri­ k a na d e p i d a m i s t i n g i mused ja järjest rohkem survestatakse kanafarme puurikanade pidamisest loobuma.

Siiski on kanade elutingimusi oluliselt parandatud, sest juba 2012. aastal keelustati Euroopa Liidus nn patarei-tüüpi puurid ja mindi üle täiustatud puuridele.

Patarei-tüüpi puurides puudus kanadel võimalus end sirutada ja vabalt liikuda, ülekoormatud puurides muutusid kanad liigikaaslaste suhtes agressiivseks ning elutingimused üldiselt olid halvad.

2012. aastaks tegid ka Eesti linnukasvatajad väga mahukad investeeringud uutesse täiustatud puuridesse, mida oli kavas kasutada umbes 25–30 aastat. Üleminek õrre- ja vabapidamisele nõuab munatootjailt aega investeeringute tegemiseks ning süsteemi muutmiseks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt saab lugeda, et koja arendusnõunik Triin Hallap (veterinaarmeditsiini doktor, PhD) on viimase aja teaduskirjandust kanade heaolu kohta põhjalikult uurinud ja konsulteerinud Eesti Maaülikooli teadlastega.

Tema sõnul hoitakse valdav osa väljas-

pool Euroopa Liitu peetavast 7,5 miljardist munakanast endiselt tavalistes (patarei-tüüpi) puurides.

Tä i u s t a t u d p u u r i d e s o n v õ rreldes ­p atarei-tüüpi puur iga kan a l e l o o d u d ­r o h k e m v õ i m a l u s i liigiomaseks käitumiseks. „Puuri suuruse osas on ­s amuti kindlad reeglid, mille kohaselt peab muna­kanadel olema kana kohta vähemalt 750 cm2 puuripinda, millest 600 cm2 on kasutuspind. Puuri kõrgus peab kasutusalast väljaspool oleva ala puhul olema igas punktis vähemalt 20 cm ja iga puuri kogupindala vähemalt 2000 cm2,“ ­s elgitas Hallap, kummutades müüti, nagu oleks kanapuur A4-paberilehe suurune.

Muudatused Euroopa Liidu tasandil Kuigi pikki aastakümneid kasutusel ­o lnud (patarei)puur on juba ­kümme

29

30

LOOMAKASVATUS

Täiustatud puurides on võrreldes patareitüüpi puuriga kanale loodud rohkem võimalusi liigiomaseks käitumiseks.

OÜ Põhara Agro mobiilne kanala

aastat EL-is keelatud, siis üha enam umbusaldavad tarbijad põllumajanduslindude pidamist ka täiustatud puurides.

See on ka põhjus, miks Euroopa ­Komisjon valmistab käesolevaks aastaks ette seadusandliku ettepaneku, millega soovitakse keelustada alates 2027. aas-

Foto: Sven Arbet

tast EL-is põllumajanduslindude täiustatud puuris pidamine. „Selle tulemuseks on üleminek täielikult puurivabale pidamisviisile, millel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud seoses linnu tervise ja heaoluga,“ rääkis Hallap.

Kuigi puurivaba pidamine võimal-

dab kanadel täiesti vabalt liikuda suuremal alal, väljendades oma loomulikku käitumist (pesitsemine, toidu otsimine ja nokkimine ning tolmuvannide võtmine), on muret tekitav võimalus, et vabapidamissüsteemides, kus karjade suurus on 3000 – 10 000 isendit, võib lindude suremus olla suurem. „Seda eriti lindude suurenenud kartlikkuse tõttu, mis põhjustab täiendavat stressi ja tagajärjeks võib olla sadade lindude hukkumine lämbumise tõttu, kui mingil põhjusel tekib n-ö külakuhi. Lisaks on sellise pidamisviisi puuduseks sulgede nokkimise ja kannibalismi risk. Lisanduvad agressiiv-

LOOMAKASVATUS

sete kaaslaste kiusamise tõttu osa kanade piiratud juurdepääs veele ja söödale ning allapanupõhise süsteemi tõttu märkimisväärselt suurem haigusrisk kokku­ puutel väljaheidetega. Ka õhusaaste kipub olema kõrgem allapanupõhistes süsteemides, mis võib pärssida munakanade immuunsüsteemi.

Linnu Talu kavandab investeeringuid Linnu Talu OÜ ärijuht Jarno Hermet kinnitab, et nende ettevõttes on kolm kanalat veel puuris pidamise süsteemiga ja kaks on õrre/vabalindlat: „Laias laastus plaanime igal järgneval aastal vahetada välja ühe puurikanala. Üks aasta on varuks ka, sest on veel veidi selgusetu, kas Euroopa Liit seda üle­m inekut rahaliselt toetab. Mõned töödokumendid liiguvad, kuid kindlust siiani pole. Eelmine üleminek, mis toimus aastal 2012 vanadelt puuridelt praeguste suurte ja moodsate peale, oli Euroopa Liidu põllumajandusprogrammis ligi 40% toetusena sees, sest need

MORGANDER OÜ

Õrrekanadel on ruumi rohkem liikuda ja õrrel istuda.

investeeringud olid ja on ka praegu suured. Seadmete elu- ja tasuvusaeg on pikk ehk umbes 30 aastat. Meil on veel veidi aega oodata, et võimaliku rahalise toetamise asi selguks, sest siis oleks oluliselt lihtsam neid investeeringuid teha.“ Hermeti sõnul algab ettevõtte in-

Foto: Sven Arbet

vesteeringute hinnanguline suurusjärk ühest miljonist eurost, sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid valida ja milliseid ehituslikke lisatöid tegema peab. Võrdluseks: talu aastakäive on keskmiselt 2,8 miljonit eurot.

Viimase 15 aasta jooksul on Linnu

EHITAME JUST SINULE VAJALIKU TOOTMISHOONE, LAUDA, MANEEŽI, SÖÖDAHOIDLA, GARAAŽI, REMONDITÖÖKOJA, VARJUALUSE VÕI MIDA IGANES OMA TEGEVUSEKS VAJAD!

MORGANDER OÜ | info@morgander.ee | www.morgander.ee

31

32

LOOMAKASVATUS

Ruumikitsikus, halb ventilatsioon ja kehv sööt võivad olla sigade stressiallikad.

Talus lindude olude parendamisse investeerinud juba ligi kaks miljonit eurot (kaasa arvatud praeguseks hetkeks avaliku arvamuse seisukohalt väga halvas nimekirjas olevad pesakastide, õrte jms varustatud suured lindudele liikumist võimaldavad puurid). Seega on uus investeerimisvajadus talu jaoks väga suur, seda enam, et kõige rohkem oma poole kasutusea peal olevad puurid kestaks veel vähemalt 15 aastat ning nende väljamonteerimine ja kuskile müümine-transportimine mingit lisatulu ei tooks. „Kolme väljavahetatava puurikanala peale kaotame me umbes pool miljonit juba varem kulutatud raha, sest me ei saa neid seadmeid amortiseerumise lõpuni pidada. See pool miljonit tuleb uute õrre­seadmete ostule juurde arvutada, nii et kogukuluks tuleb 1,5 miljonit, mis võrdub enam-vähem meie poole aasta käibega,“ selgitab Hermet.

Puurivaba kanala riskid Kuna Linnu Talus on juba kaks õrre- ja vabalindlat, on põhjalikult ka puuri­ vabade pidamise riskide maandamisega tegeldud. Allapanu ja õues käimise

tõttu on haiguste risk lindudel oluliselt kõrgem. Lindla põrandal tuleb jälgida, et allapanu säiliks kuivana.

Turul on varsti pakkuda ka probiootilist pulbrit allapanule puistamiseks, mis peaks selles lindudele ohtlike bakterite osakaalu vähendama ning materjali ohutumaks muutma. Õuealal on kõrge elektrikarjusega va-

Iga uus nõue tähendab kõrgemat toidu hinda ka tarbijate jaoks, paraku pole tarbijad hinnatõusuks valmis. rustatud aed, mis muidugi ei kaitse röövlindude rünnakute eest, kuid metsloomi hoiab eemal.

Linnud ise muidugi on ka üksteise suhtes pidevas olelusvõitluses, olgu nad siis puuris või vabalt peetavad. „Üldiselt on nii, et kui lindudel on piisavalt ruumi ja muud püsivat stressiallikat pole (palavus, janu, tühi kõht jms), siis ka juba

Foto: Sven Arbet

puuris ei teki suuri tülisid, kuigi omavaheline hierarhia on alati paigas pidamisviisist sõltumata,“ kinnitab Hermet.

Sigade olukord Sigade heaolust rääkides on tõstatatud põrsaste sabade lõikamise probleem väitega, et see põhjustab põrsastele asjatuid kannatusi. Eelmise aasta algul toimunud seakasvatajate ümarlaual arutleti sigade heaolu teemadel ja leiti, et sabade lõikamise lubatavusel on mitu tahku. Põrsaste sabade lõikamine valutustatakse ja pärast sabade lõikamist enamasti looma käitumine ei muutu, ta sööb ja käitub tava­päraselt.

Tootjad rõhutasid, et saba ei ole ainuke heaolu indikaator, sest sigadel on ka muid stressiallikaid. Oluline on näiteks vältida sööda kvaliteedi kõikumist, suurt loomkoormust sulgudes, tagada mugav ase, õigeaegne ravi, piisav ventilatsioon farmis ja hea mikrokliima ning tegelusmaterjali kättesaadavus. Nendele aspektidele püütakse alati tähelepanu pöörata.

Eesti ei paista Euroopa Liidus heaolu küsimustes kuidagi eriliselt silma – järgime Euroopa Liidus kehtestatud nõudeid ja lubatud praktikaid. Uute

HINDs alate

22 990 € + km

TELESKOOPLAADUR MANITECH MTECH 5,5T • • • • •

Tõstevõime 2500kg Tõstekõrgus 4,6m Mootor 55kW Euro 5 Lai valik lisavarustust ja seadmeid Transpordiametis registreeritav

Kontakt Indrek tel 504 1986 • Keit tel 5366 9656 • info@talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa

Tutvu lähemalt talutehnika.ee

34

LOOMAKASVATUS

Euroopa Liidu õigusakte peab muutma neljas valdkonnas: põllumajandusloomade pidamine, transport, tapamajade tegevus ja toodete märgistus. hindamine viidi läbi koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu ametkondadega. Analüüsi tulemusena järeldati, et Euroopa Liidu õigusakte peab muutma neljas valdkonnas: põllumajandusloomade pidamine, transport, tapamajade tegevus ja toodete märgistus.

Ministeerium osaleb liidu ühises õigusloomes ja uuenenud õigusaktide kaudu jõuavad muudatused ka Eestisse.

Alustatud on konsultatsioone valdkonna asjatundjate ja teiste ametkondadega, et koguda arvamusi ja ettepanekuid kehtiva loomakaitse­ seaduse ning selle rakendamise kohta.

Selle eesmärk on analüüsida vajadust seaduse ja selle alamaktide muutmiseks.

Loomadele peab tagama hea elu

Loomad peavad saama elada head ja stressivaba elu.

nõuete kehtestamisel peab arvestama, et meie loomakasvatajad konkureerivad teiste riikide ettevõtetega. Iga uus nõue tähendab kõrgemat toidu hinda ka tarbijate jaoks, paraku pole tarbijad hinnatõusuks valmis. Kampaania korras sigade sabade lõikamise täielik keelamine võib sigade heaolu tõsiselt halvemaks muuta.

Kokkuvõttes saab öelda, et on olukordi, kus tuleb sabu lõigata ja kui neid mitte lõigata, levib sigadel sabade hammustamise probleem, mis omakorda päädib haiguste levikuga. Kõige sagedasem põhjus, miks sabasid hammustatakse, on halb farmi õhukvaliteet, sisekliima ja haigused. Samas pole see probleem lihtne, põhjusi, miks sead sabu hammustavad, on keeruline leida ega ole ka n-ö ühte lahendust, kuidas sabade hammus-

Foto: Raivo Tasso

tamist vältida. Šveitsi näitel peame rääkima sellestki, et lisanõuded tähendavad väga kõrget liha hinda.

Euroopa Liit jälgib loomade heaolu Euroopa Liidu ametkonnad hindavad selle aasta lõpuks loomade heaolu õigusruumi eesmärgipärasust, vastavust uuematele teadusuuringute tulemustele ja rakendamise efektiivsust. Sellest, mida on plaanis teha Eestis loomade heaolu valdkonnas, et olla kooskõlas uuenevate õigusnormide ja ühiskondlike ootustega, kirjutab maablogis toiduohutuse osakonna loomaheaolu peaspetsialist Ulrika Tuppits.

Euroopa Liidus peetavate põllu­ majandusloomade (sh Eestis elavate veiste, sigade, munakanade, broilerite) heaolu tagamist reguleeriva õigusruumi

Viimase 20 aasta jooksul bioloogia vallas tehtud teadusuuringute tulemused on tõstatanud küsimuse, kas piisab sellest, et tagada loomadele ainult viis vabadust (vabadus valust, näljast, füüsilisest ja vaimsest ebamugavusest ning vabadus väljendada liigiomast käitumist), või vajavad kõik loomad midagi enamat.

See tähendab seda, et loomakaitset reguleerivad õigusaktid ja riiklik tegevus ei tohiks olla suunatud ainult kannatuste­ vaba elu kirjeldamisele ja kaitsmisele karistuste kaudu, vaid kirjeldama peab keskkonda ning tegevusi, mis pakuvad loomale hea elukogemuse. Selle mõtteviisi suunas liikumise märkideks on põllumajandusloomade puhul näiteks nõuded pidada kanu tingimustes, kus neil on võimalik nii õrrel magada kui ka õues siblida.

Loomade heaolu ja õigused on ka praegu seadusega kaitstud. See, kas analüüsist selgunud murekohad ja arenguvõimalused loomadele heaolu tagamiseks vajavad loomakaitseseaduse muutmist või mitte, selgub pärast seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamist, eeldatavasti 2024. aasta mais.

DeLaval Plus Käitumisanalüüs SIGIMISEGA SEOTUD KULUD

LEHMA ASUKOHA LEIDMINE

HAIGE LEHMA TUVASTAMINE

INDLEVA LEHMA TUVASTAMINE

DeLaval Plus Käitumisanalüüs on töövahend, mis sujuvalt lõimub Teie tegevusega ning võimaldab Teil ja Teie töötajatel jälgida lehmi ööpäevaringselt. www.delaval.ee on ettevõtte Tetra Laval Holdings & Finance S.A registreeritud kaubamärk ja “DeLaval” on ettevõtte DeLaval Holding AB registreeritud kaubamärk/teenusemärk.© 2023 DeLaval Inc. DeLaval, 11100 North Congress Avenue, Kansas City, Missouri 64153-1296. DeLaval, P.O. Box 4600 Peterborough, Ontario K9J 7B7. DeLaval ei väida, et siin kajastatud tulemused on tüüpilised ja see teave ei kujuta endast garantiid ega garantiid hoolduse või toimivuse kohta. Tegelik jõudlus ja paranemine sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas lüpsitavadest, lehmade tüübist, farmi ja karja hooldustavadest. Siin kirjeldatud teenused ei ole ette nähtud ega ole mõeldud asendama professionaalset veterinaarnõustamist, diagnoosimist, konsultatsiooni ega ravi. Ainult professionaalne veterinaararst saab haigust diagnoosida. Nende toodete ja teenuste kasutamisel kehtivad veebisaidil www.delaval.com/legal sätestatud tingimused ja tingimused.

36

PARIM TALU

Teraviljakoristus Väikemetsa talus Foto: Erakogu

Väikemetsa talu: üle veerand

sajandi tipptasemel viljakasvatust Väikemetsa talu Kurenurme külas Võrumaal nimetati selle aasta parimaks tootmistaluks. Tegu on põhiliselt teraviljakasvatustaluga, kus haritakse 1300 hektarit maad. Talu juhib Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga, abiks on ka neli töömeest.

V

äikemetsa talu sai parima talu tunnustuse ka 13 aastat tagasi. Siis nimetati Taavi parimaks noor­t alunikuks. Kunagi ostetud väikesest talukohast on arenenud üle keskmise suurusega tootmis­talu, lisaks sellele kuulub majapidamise juurde ka laialt tuntust kogunud Väikemetsa viinamarjakasvatus.

Nüüdseks on talu tegutsenud juba 26 aastat ja noortalunike entusiasmist on saanud juba küpsete põllumeeste tarkus ning kogemus. Headele tulemustele aitavad kaasa ka aastate jooksul tehtud targad investeeringud ja muidugi elutark suhtumine asjadesse ning natuke huu-

morimeelt. „Kui põllumees saaks mõjutada kahte asja – ilma ja hindu –, poleks elul häda midagi,“ möönab Taavi. Paraku on aga just vastupidi: need kaks asjaolu ongi mängumuutjad, mis pakuvad üllatusi igal sammul.

Viimased paar aastat on põllu­mehe närvid proovile pannud nii ilm kui ka hinnaralli. Tänavusest saagiaastast rääkides ütleb Taavi, et see on olnud üks kehvemaid aastate reas, mis torkab eriti silma just viimaste edukate aastate järel.

Kõik algas juba sellest, et talv oli ebasoodne talirapsile. Aastavahetuse kõva külm, mis tuli lumeta maale, hävitas tali­ rapsi peaaegu täielikult. Kahesajale hektarile külvatud rapsist jäi kevadeks alles

vaid 20 hektarit ja seegi ei andnud saaki ning ülejääk läks ümberkülvi. Seejärel tuli erakordselt jahe ja kuiv kevad, mistõttu suviraps ei tõusnudki üles. Põllumehe hinnangul jääb odrasaak tänavu 2,5–3 tonni kanti hektarilt, samas tali­ nisu saagikus oli päris üllatav – viis tonni hektarilt on ju väga korralik.

Taliviljad peavad paremini vastu Väikemetsa peremehe arvates on taliviljad ilmastikule vastupidavamad, sest suudavad oma kasvuhoo saavutamiseks ära kasutada sügistalvist maa sees olevat niiskust. „Aga ega üksnes saagikamat talivilja saa kasvatada, viljavaheldus nõuab ka suvivilja ja muidugi tuleb pidevalt õppida, kuidas mingit vilja kõige paremini kasvatada. Kõik algab juba sellest, et külv tuleb teha õigel ajal ja mitte niivõrd ilma, kuivõrd kalendrit vaadates. Meie talus on kujunenud nii, et suvivili peab olema maha külvatud 10. maiks, taliraps 10. augustiks ja talivili 10. septembriks. Kõik, mis üle nende kuupäevade läheb, võib kahjumisse

PARIM TALU

Seega, kui 200 hektarit ristikupõldu saab küntud, võib sinna talinisu külvata, teist nii palju külvatakse pärast koristamist talirapsi põllule. Seejärel peab mõne suviviljakultuuri külvama, et pärast saaks jälle talivilja külvata.

Taliotra Väikemetsa talus ei kasvatata, sest talioder on vilets talvituja, tera kipub jääma peenikeseks ja mahukaal väikeseks. Peen tera pudeneb koristamisel põllule ja muutub järgmise kultuuri sees juba umbrohuks. Sellist segavilja ei soovita isegi söödaks mitte, sest tänapäeval on söötmine samuti juba täppisteadus ja kui tegu pole ühe kultuuriga, ei osata seda söödasegu valmistamisel õigesti doseerida.

Selleks aga, et õigel ajal saaks külviga alustada, on vaja ära teha eelnevad tööd.

Ehk et põld peab olema vaba eelmisest kultuurist, küntud ja silutud-rullitud.

Kuppelmaastiku eripärad kirjutada. Taimedel on vegetatsiooniks vaja päevavalgust ja ehkki sügis võib temperatuuri poolest küll soe olla, siis septembri lõpus enam külvata ei maksaks,“ teab Taavi oma kogemusest.

Sel aastal kasvas Väikemetsa talumaadel 400 hektaril talinisu, 200 hektaril taliraps, 700 hektaril suvioder ja 200 hektaril ristik. Taavi Serva sõnul muutuvad külvipinnad aastate lõikes vähesel määral. See, mida maha külvatakse, ei sõltu niivõrd konjunktuurist ehk sellest, kui palju võiks mingi kultuuri müügist kasu saada, kuivõrd külviplaanist. „Kui hakkaks ainult selle peale mõtlema, kuidas suuremat kasumit saada, viiks see õige kiiresti ummikusse. Nimelt peab jälgima, et sama kultuur ei satuks ühele põllule üle kahe aasta ja teravilja ei külvataks samale pinnale üle kolme aasta. Viljavaheldusplaani järgi peaks pärast teravilja tulema liblikõieline allakülvina, mis kasvab ühe suve, või siis ristõieline ehk raps.

Seega ei saa tervet külvipinda külvata täis mõnda sellist kultuuri, mis justkui kasulik tundub. Kui nii teha, siis kolme aasta pärast ei saa enam üldse seda kultuuri külvata,“ sõnab kogenud põllumees.

Rapsi võib kasvatada ühel pinnal 4–5 aastat, aga Taavi arvates oleks see viga, sest Eestis on levima hakanud ristõieliste nuuter, mis on tõsine rapsi kahjustaja. Selle levikut soodustabki nimelt see, kui rapsi liiga kaua ühel pinnal kasvata-

takse. Seetõttu külvatakse Väikemetsa talus rapsi samale põllule üle seitsme aasta järel,“ selgitab mees nende talu taime­ kasvatuse põhimõtteid.

Kõik algab juba sellest, et külv tuleb teha õigel ajal ja mitte niivõrd ilma, kuivõrd kalendrit vaadates.

Nisupead augustis

Foto: Arvi Kriis

Külvide tegemisel on muidugi vaja arvestada ka põldude eripäraga. See aga tuleb põllumehel kogemustega. Taavi Serva sõnul on nende põllumaad küll üsna väikese pindalaga, kuid isegi pisikesel maaalal võib põllu ühes servas mullastik olla täiesti teistsugune kui sama põllu teises otsas. Aastakümnetepikkuse kogemusega talupidaja juba teab, millisele põllule tasub külvata rohkem suvi-, millisele talivilja. „Talivili tahab rohkem savist maad, talirapsile sobib ka liivasem muld. Seega peab külvide planeerimisel üsna loominguline olema,“ selgitab mees.

Lõuna-Eesti kuplitel põldu harides tuleb ka tehnikat valides sellega arvestada. Taavi ütleb, et investeeringuid tehnikasse on tehtud päris palju, kuid midagi väga eksklusiivset pole püütud hankida. „Tehnikat on meil üsna lihtsat ja ka professionaalset. Oluline on see, et töö saaks korralikult ja kiiresti tehtud ega peaks ülemäära palju aega remondile kulutama. Ka masinaid peab oskama juba enda kogemuse põhjal hinnata, kui palju on selles tugevat rauda ja kui palju plasti.

Tänapäeva traktorid on targad ja moodsad ning nendega töö tegemine on mugavam ja lihtsam, kui ikka tehnikat tunned. Täielikult on automatiseeritud taimekaitse ja väetisekülv ehk et masin kalkuleerib vastavalt ette­antud andmetele, kuhu ja kui palju taimekaitse­vahendit või väetist anda,

37

38

PARIM TALU

Muld tahab kündmisega vahel liigutamist.

vältides aine ülekulu ja hoides sel moel kokku raha ning ka aega.

Väikemetsal peetakse kündmisest lugu Taavi Serv saab oma pika kogemuse põhjal öelda, et põllu kündmist ei asenda miski. Ehkki ka Väikemetsa talus on moodsat otsekülvi katsetatud, nähakse siiski kündmise positiivseid omadusi. „Otsekülvi katsetamisel saime aru, et saagikadu sellise harimisviisiga on suur, samuti on suurenenud vajadus taimekaitseks ja umbrohutõrjeks. Otsekülvi tehes peab masinaga korduvalt põllu üle käima, see aga sõtkub maad rohkem ja kuna mul on üsna savikad maad, muutub pind kõvaks ja selline pinnas eriti hästi midagi ei kasvata. Muld tahab ikka vahel liigutamist ja kui kõik rahaks arvutada, siis kündmine on kokkuvõttes otsekülvist odavam,“ leiab Väikemetsa peremees.

Ehkki Väikemetsa talu on suuruselt üle keskmise, saab 1200 hektarit haritud kolme venna ja nelja abiks võetud töömehe jõul. „Kipub nii olema, et osa töid teeme vajadusel kõik, osa operatsioone on aga kuidagi ühele tegijale jäänud. Nii näiteks on üks mees jäänud väetisekülvile, teised on sealjuures abistavas rollis.

Taimekaitsega tegeleb mu vanem vend ja üks töömeestest, nooremale vennale on jäänud nii teravilja kui ka rapsi külvamine. Tema on koos ühe töömehega jäänud ka vilja vedamise peale. Meil on talus kolm kombaini, igal oma juht. Mina näiteks pole kogu selle talupidamise aja jooksul üldse kombaini rooli saanudki.

Foto: Anni Õnneleid

Aastakümnetepikkuse kogemusega talupidaja juba teab, millisele põllule tasub külvata rohkem suvi-, millisele talivilja.

Seevastu vilja kuivatamine on jälle minu teema,“ kirjeldab Taavi talu tööjaotust.

Parimad hinnad on stabiilsed hinnad Väikemetsa talu on ühistu Kevili liige ja selle kaudu müüakse ka enamik saagist ning ostetakse ka väetised ja taimekaitsevahendid. Ühistu liikmena on võimalus jätta ka lepingute fikseerimine ühistule, pole vaja Foto: Erakogu

Väikemetsa talus kasvatatakse viinamarju.

igapäevaselt maailmaturu hindu vaadata, müük on usaldatud maakleritele. Siiski tuleb ikka ka põllumehel endal teha otsuseid, millal ja millise hinnaga müüa. Väike­ metsa talul on juba osa saagist müüdud, osa veel enda juures, seda ka põhjusel, et viljaveoga talvel inimestele tööd anda.

Viljahinnad on viimase aasta jooksul järjepidevalt langenud ja nüüdseks juba saavutanud sõjaeelse taseme. Taavi ülikõrgeid viljahindu taga ei igatse, öeldes, et hullud hinnad pole kunagi head, mistahes valdkonnas: „Järsk hinnatõus tekitab anomaaliaid. Koos viljahindadega tõusid ka väetiste, taimekaitsevahendite, energiahinnad ja ehkki viljahinnad langevad, jäävad sisendite hinnad sellegi­poolest endiselt kõrgele tasemele. Seepärast on kõige parem ikka stabiilsus, mitte hüppelised hinnatõusud.“ Taavi lisab, et kui suudaks mõjutada kahte asja – müügihindu ja ilma –, poleks häda midagi! Paraku just nende mõjutamine pole põllumehe võimuses ja sealt ka kogu ettevõtmise suur risk. Ta toob näiteks vabrikutöö, kus on kontrollitud nii sisendid kui ka väljund ning ilma­ faktorit pole üldse vaja arvestada.

Ilm aga ongi see muutuja, mis sageli kõik kaardid segi lööb. Ilma tembud ei jätnud tänavu suvel puutumata ka Väikemetsa talu viinamarjakasvatust, mis on küll rohkem talu naispere vastutusala.

Kõigepealt olid veel maikuus öökülmad ja hävitasid viinamarjade õied ning võrsed.

Hiljem kasvanud uued võrsed aga kasvatasid märksa vähem saaki. See on paratamatus, millega tuleb leppida ja loota, et järgmisel aastal on ilmataat leebem.

„Nende 25 aasta jooksul on meie firmas palju masinaid käinud demos ja palju masinaid on ostetud, aga sellist vau-efekti, mis MacDon tekitas, ei ole varem olnud.“ – Rahulolev klient

Mõeldud erinevatele kombainidele.

www.rodnas.ee / +372 508 4867 TIIGI 16 , Kehtna, Rapla maakond

STATISTIKA

Kriisidest hoolimata

majandustulemused paranevad

Põllumajandusloomade arv väheneb, kuid lehmade produktiivsus kasvab.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

R

egionaal- ja põllumajandusministeerium analüüsis 2023. aasta esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tulemusi ning avaldas sellest üle­vaate oma kodulehel.

Sealt saab lugeda, et toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega. Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpeta-

sid poolaasta kasumiga. Ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks. Kevadine külm ja vihma­vaene ilm mõjutas suviviljade ning sööda­ kultuuride kasvu ja kahjustas puuviljaning marja­kultuure.

2022. aastal läks 94% kogu toodetud piimast kas otse või vahendajate kaudu töötlejatele ja eksportimiseks.

Foto: Lii Sammler

„Vaatamata rasketele oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ja saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel. Ülevaatest selgub, et põllumajandusloomade arv vähenes poolaasta võrdluses. Ka toodetud liha kogus on vähenenud, kuid piimalehmade produktiivsus on paranenud. Toidutööstused teenisid kasumit ja väliskaubandusbilanss paranes.

Põllumajandusettevõtete müügi­ tulu oli 486 mln eurot ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Müügitulu väärtus on kasvanud enam kui kulud, mis leevendab veidi sektori probleeme seoses tänavuse kevade keeruliste ilmastikuoludega. Taime- ja loomakasvatussektor tootis perioodil mullusest peaaegu kolm korda enam puhast lisandväärtust. Saaduste senine hinnatõus on katnud kulude kasvu.

41

42

STATISTIKA

Peip­si, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusest, millega lõpetati võidupüük. Nii saavad kalurid omakorda jaotada kalapüüki kogu hooaja vältel ühtlasemalt ja see ei tingi aasta esimeses pooles püügikvootide kiiret täitumist.

Eksport suurenes impordist enam

Kalapüük suurenes võrreldes eelmise aastaga 9%.

Kalanduses mahud suurenesid Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu, mis tulenes nii toodangu kallinemisest kui ka püügimahu kasvust. Müügitulu oli 42 mln eurot, mida oli 15% enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ja valdkonna kogukasum oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda suurem ehk 8,5 mln eurot.

Foto: Karin Kaljuläte

Eestis püüti 2023. aasta esimesel poolel 46 141 tonni kala, mida oli 9% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Läänemere rannapüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi neljandiku võrra, eelkõige räime lubatud püügivõimaluse suurenemise tõttu.

Sisevete kalapüük esimesel poolaastal küll kahanes neljandiku võrra tingituna

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.

Eestis toodetud või töödeldud põllu­ majandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE info@traktoriraskused.eu tel 5648 5989

STATISTIKA

Mullune piimatoodang püstitas rekordi Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piima­toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes maja­pidamistes kohapeal tarbimiseks.

Eesti piimatoodang vähenes pärast Eesti taasiseseisvumist 1,2 miljonilt tonnilt järsult peaaegu kaks korda. Viimastel aastatel on toodang olnud taas suurem kui 800 000 tonni. Piimalehmade arv on taasiseseisvumisajaga võrreldes rohkem kui kolm korda väiksem, kuid tootlikkus

Piima tootmine Eestis aastatel 1980–2022 tonn 1 400 000

Piim

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

19 80 19 82 19 84 19 86 19 88 19 90 19 92 19 94 19 96 19 98 20 00 20 02 20 04 20 06 20 08 20 10 20 12 20 14 20 16 20 18 20 20 20 22

nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: ­Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.

Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes.

Allikas: Statistikaamet

43

STATISTIKA

Üle poole töödeldavast piimast kulus juustu ja või valmistamiseks, sh 37% juustuks ja värskeks juustuks ehk kohupiimaks ning 17% võiks ja võitoodeteks. Joogipiimaks läheb 13% töödeldud piimast.

Lisaks piimatöötlejatele valmistatakse piimatooteid väikestes kogustes ka piima tootvates majapidamistes. 2022. aastal toodeti majapidamistes oma toodetud piimast ligi 140 tonni juustu ja veidi ka muid tooteid. Ülejäänud majapidamistesse jäänud piim kulub loomadele söödaks, müüakse otse tarbijatele või kasutatakse toiduks.

Sealiha kasvatatakse ja süüakse Eestis endiselt kõige rohkem.

on samal ajal pidevalt tõusnud ja ühe piima­lehma kohta toodetakse juba üle 10 000 kg piima aastas. Tootlikkuse märkimisväärse tõusu tulemusel on suurenenud ka piimatoodang, millest jätkub nii oma tarbeks kui ka ekspordiks.

2022. aastal läks 94% kogu toodetud piimast kas otse või vahendajate kaudu töötlejatele ja eksportimiseks. Suuremas või väiksemas mahus tegelevad piima kokkuostuga Eestis umbes 30 ettevõtet.

Neist 14 suuremat ostavad iga kuu kokku üle tuhande tonni piima. Eksportija-

Foto: Karin Kaljuläte

teks on nii kokkuostjad kui ka suuremad piimatootjad ise. Kokku eksporditakse teistesse riikidesse suurpakendites umbes veerand piimatoodangust ehk 216 000 tonni toorpiima ja koort.

Töötlejate kokku ostetud piimast valmistatakse mitmesuguseid piimatooteid nii siseriiklikuks tarbimiseks kui ka ekspordiks. Lisaks Eestis toodetud piimale kasutatakse piimatoodete tegemiseks väikeses koguses ka suurpakendites imporditud piima ja koort, mida 2022. aastal toodi Eestisse kokku veidi alla 30 000 tonni.

Liha tootmine Eestis aastatel 1980–2022 tonn 120 000

Sealiha

Linnuliha

Veiseliha

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0 19 80 19 82 19 84 19 86 19 88 19 90 19 92 19 94 19 96 19 98 20 00 20 02 20 04 20 06 20 08 20 10 20 12 20 14 20 16 20 18 20 20 20 22

44

Allikas: Statistikaamet

Liha tootmine veidi vähenes 2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kg liha inimese kohta.

Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Liha kogutoodang vähenes varasema aastaga võrreldes 3%, vähenemine toimus kõigi lihaliikide puhul. Viimasel kümnendil on lihatoodangu kogus üles-alla kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul päris oluliselt tõusnud. Samas näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha veel 2,3 korda rohkem kui praegu.

Liha ja toodetes sisalduva liha import suurenes aastaga 5%. Kõige enam imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Soomest. Linnuliha saabus Eestisse Poolast, Soomest ja Lätist. Veiseliha imporditi eelkõige Lätist, Poolast ja Leedust, lamba- ning kitseliha Uus-Meremaalt, Hollandist ja Hispaaniast.

Toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal arvestatuna söödi Eestis 2022. aastal kokku 104 200 tonni liha, mis on peaaegu 3% vähem kui aasta varem. Kõige enam tarbiti sealiha – 39,9 kg inimese kohta. Linnuliha söödi 29,3 kilogrammi inimese kohta, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta. Viimase paari aastaga on veiseliha tarbimine küll vähenenud, aga inimese kohta süüakse seda siiski 8,6 kilogrammi aastas.

Seega on Eesti lihaga isevarustatus 77%, sealjuures sea-, lamba- ja kitselihal 83% ning linnulihal 59%. Veiseliha toodetakse Eestis praegu veidi rohkem kui tarbitakse. Kui 2014. aastal toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis pärast seda on toodangu ja tarbimise suhe vähenenud.

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA TOOTJA

PÕLLULIBISTI 6.2M / 9M

Välja töötatud ka raskemate pinnaste sh savise pinnase edukaks tasandamiseks. Vastupidav reaalsetele kasutustingimustele!

Töölaius 6.2m või 9m / Rehvid 360/60R16 Hüdrauliliselt kokku ja lahti volditav koos keskse hüdrauliliselt juhitava lukuga, mis lukustab tiivad transpordi ajaks Transpordiasendisse tõstab libisti end hüdrauliliselt Libisti käib haakesse veolattide vahele, mille üles-alla liigutamisel on võimalus töösügavust reguleerida Kuluvosaks 12mm teetera ning selle taga 8mm kuluplaat Masina värv vastavalt soovile

Ei vaja registreerimist Transpordiametis Kasutatud kvaliteetseid koostekomponente ja terast

MOBIILNE LÄGAMAHUTI 90M³

Mahutavus 90m³ / Rehvid 550/45 - R22.5 LED transpordituled Hüdrauliliselt juhitav põrandatigu, et masin enne liigutamist täielikult tühjendada.

Masina värv vastavalt soovile

Kasutamine ja hooldamine välja töötatud võimalikult mugavaks ja lihtsaks,tagades seisakuteta vedelsõnniku tõhusa käitlemise.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST!

Sims Metal OÜ | Kontakt 5553 5931 siim@simsmetal.ee | www.simsmetal.ee

TUTVU MEIE TOOTEVALIKUGA

www.hortulus.ee

Allahindlus lepingulistele klientidele!

Protos™ kiivrid

Pfanner ™ turvariided

Harvesteride varuosad

Harvesteride juhtplaadid ja ketid

Oregon™ saeketid, juhtplaadid, tarvikud

Arboristi varustus

Väikemootorid

Mootorsaagide varuosad

Teleskoopredelid

Teleskoopvarred

Muruniidukite varuosad

Hortulus OÜ Pärnu mnt 368 Tallinn Telli internetist www.hortulus.ee Alates 100-eurostele tellimustele tasuta transport!

MÄRGALAVILJELUS

Märgalade uued väljavaated

Pääsküla raba on üks esimesi, mille veerežiimi taastama hakati.

Viimaste sajandite jooksul on turba- ja märgalade majandamine tähendanud peamiselt nende alade kuivendamist, et neid saaks kasutada samamoodi kui tavapäraseid põllumajanduslikke maa-alasid. Rohepöörde vaates on aga asjad kardinaalselt muutunud ja tegeldakse hoopis soode ning turbarabade taastamisega.

B

altimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal.

Turvas ja sellega seotud süsinik säilivad soodes tuhandeid aastaid. Kui soid kuivendada ja turvas välja võtta, läheb see süsinik atmosfääri.

Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinik-

ku sidunud turbaaladest saanud hoopis heitme tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad ­E estis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordi­sektor.

Samas on Eesti üks suuremaid turbatootjaid Euroopas. 2021. aastal kaevandati turvast 25 510 hektaril, enamik sellest oli aiandusturvas, mille maht oli 35,2% suurem kui aasta varem ja turbatootmine pole ka sel aastal vähenenud.

Foto: Laura Jõgar

Peaaegu kõik Eesti soodest kaevandatud turvas läheb ekspordiks ­Euroopasse, kus leiab kasutust peamiselt aianduses. Hinnanguliselt vaid 3–5% kaevandatud turbast kasutatakse ära Eestis. Samas on suuremate turbatootmiste omanikud välisinvestorid.

Seega on suhtumine Eesti turbasse kolonistlik. Turba hind on madal, kuid süsinkuheitme, veeprobleemide ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemise kulud jäävad Eesti kanda.

Kuigi turbakaevanduse ala korrastamine pärast selle ammendumist on kohustuslik, on sellega rohkem tegelema hakatud viimasel ajal, kui sookoosluste taastamisse ja jääksoode korrastamisse Eestis on eraldatud rohkem kui 13,35 miljonit eurot. Sellest u 11,66 miljonit on saadud Euroopa Liidust: tõukefondidest ja LIFE’i projektidest.

47

48

MÄRGALAVILJELUS

Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopis heitme tekitajad.

Eesti on üks Euroopa suuremaid turbatootjaid.

Märgalaviljelus tõusutrendis Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik põllu- või metsamajandamisega tegeleda aasta ringi nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist

Foto: Madis Veltman

maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilise põlluvõi metsamajandusega kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks

energia tootmiseks, ehitusmaterjali või loomasöödana.

Eesmärk on kaitsealustes rikutud soodes taastada võimalikult loodus­ lähedane seisund, mitte täiesti uute soode juurde tekitamine.

Kui sooala on taastumisvõimeline ja taastamine ka tehniliselt õnnestub, siis veetase võib tõusta soovitud tasemele pärast tammide ehitamist paari päevaga. Turbasamblakatte taastumine oleneb sellest, kas veetaset õnnestus tõsta piisavale tasemele ja kas paisud peavad. Soole iseloomulike (soo)taimekoosluste taastumine võib aega võtta ühest suvest kümme­konna aastani. Sellest omakorda sõltub, millal hakkab turvas uuesti ladestuma.

www.tehnikaremont.ee Tegeleme ehitusmasinate, metsamasinate, põllumajandusmasinate ja tööstusseadmete metallavade taastamise ja pukside, tappide vahetusega. Avade taastamine pealekeevitus-treimis meetodil.

• Metallavade taastamine (pealekeevitus-treimismeetodil) • Pukside ja tappide valmistamine • Pukside ja tappide vahetus • Remondime masinate metallkonstruktsioone • Treimistööd • Keevitustööd • Teraspukside müük • Pindkarastatud võllide müük

Klientide paremaks teenindamiseks pakume mobiilset remonditeenust masina juures.

Kliendile tähendab see olulist kokkuhoidu, sest ei pea eraldi tegelema masina trantspordiga.

Germer Service OÜ | +372 5697 0297 | info@tehnikaremont.ee | www.tehnikaremont.ee

MÄRGALAVILJELUS

Märgala taastamise eesmärk

Sookultuuride viljelemine

Märgala taastamisel mängib esmast rolli taastamise eesmärk – kas jääksoost peaks saama metsamaa, haritav maa, soo või veekogu. Taastamistööde valik oleneb täiendavalt taastatava märgala tüübist, veerežiimist, kuivenduse mõju tugevusest ning kestusest.

Tavaliselt alustatakse kuivendussüsteemide ja mõjutatud ala topograafia, taimestiku, hüdroloogilise, hüdrogeokeemilise jms seisundi määramisest. Toetudes eesmärgile ja olemasoleva jääksoo seisundile, valitakse taastamisvõtted.

Seejärel koostatakse taastamis­ kava, kus ala eri osadele määratakse seisundi järgi erisugused taastamisvõtted. Taastamiskava põhjal koostatakse ehitamiseks vajaliku tehnilise projekti lähte­ülesanne, mis tuleb kooskõlastada omavalitsustes ja riigiasutustes. Pärast taastamistöid peaks kindlasti järgnema seire, et oleks võimalik hinnata kuluka taastamise edu ning aja jooksul kujundada välja optimaalsed, Eestile sobivad taastamisvõtted.

Turbamaadel on pinnavesi kõrge ja turba lagunemine peatunud. Turba säilimise ja turbatekke tingimusteks on märg, hapnikuvaene keskkond, milles on osa süsinikuheitmest taimede fotosünteesi käigus seotud.

Neid heitkoguseid saab oluliselt vähendada veetaseme tõstmisega pinna lähedale (nt vee äravoolu blokeerimine kuivenduskraavide paisutamise teel). See vähendab süsiniku heitkoguseid ja kaitseb järelejäänud turba süsinikuvaru.

Vastupidiselt drenaažipõhisele põllu­ majandusele kasvatatakse sookultuuridena kõrge veetasemega kohandatud kultuure, nagu pilliroog, hundinui, must lepp, turbasamblad jt. Selline majandus võib olla nii majanduslikult kui ka finantsiliselt ökonoomne. Kasvatatud kultuure saab kasutada soojustus- ja ehitusmaterjalidena, kasvukeskkonna, loomasööda ja kütusena. Väljatöötamisel on ka uuenduslikud tooted, sealhulgas kosmeetikatooted, ravimid ja toiduained.

Märgalal saab kasvatada edukalt energiavõsa. Foto: Raivo Tasso

Eesmärk on kaitsealustes rikutud soodes taastada võimalikult looduslähedane seisund, mitte täiesti uute soode juurde tekitamine.

VENIVAD PUKSIIRKÖIED

KAPRONVÕRGUD

Säästavad tehnikat, päästavad päeva!

tel. 564 4799 · www.kerkvel.eu A b i ks a i a n d u s es j a l i n n u p i d a m i s e l

49

50

MÄRGALAVILJELUS

Pilliroog on traditsiooniline ehitusmaterjal, kuid sel on ka uusi kasutusvõimalusi.

Uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele üleminek on ambitsioonikas plaan, mille rakendamine nõuab põllumajanduse ja metsanduse tehnoloogiates täiesti uue paradigma väljaarendamist. Selleks on vajalikud kontseptsioonid, üleminek uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele ning praeguse põllumajanduspoliitika muutmine. See on võimalik ja vajalik tee elukeskkonna parandamise kõrval ka majanduse arendamiseks.

Selleks on EL loonud finantsilised vahendid uue ÜPP võrgustiku raames. Täiendavad meetmed saavad tulla ­Euroopa Regionaalarengu Fondist. Nende meetmete kombineerimise kaudu saab üle minna madala KHG emissiooniga turbamaade kasutamisele põllu­ majanduses.

Märgala toob omanikule sissetulekut Märgala ei pea seisma niisama, vaid sellel võiks kasvatada näiteks energiavõsa või biomassi. Sellist kasvatamist soosib ja toetab ka riiklik põllumajanduspoliitika.

Eesti märgalaviljeluse praktika koha pealt saab juba nimetada sooniitude majandamise, hooldamise, soometsade majandamise, pilliroo lõikuse. Kui vaadata piiri taha, siis Soomes kasvatatakse ühes firmas pilliroogu kasvusubstraadi tootmiseks.

Märgalakultuurid peaksid sobima kohalikku loodusesse ja võiksid olla ka kohalikud looduslikud liigid. Näiteks sobiksid sellised taimed, mida annaks

korjata käsitsi, nagu näiteks kõikvõimalikud ravimtaimed, ja kultuurid, mida saaks koristada talvel, kui pinnas on külmunud ja tehnikaga paremini ligi pääseb.

Kesk-Euroopas kasvatatakse kõige rohkem märgala taimedena hundinuia ja pilliroogu. Pilliroo kasutusvõimalusi teame juba ammu, lisaks katustele kasutatakse seda ka heliisolatsioonimaterjalina ja veidi ka energiaallikana. Hundinuia kasvatamist propageeritakse soojustusmaterjalina, lisaks kasutatakse õietolmu maheda taimekaitsevahendi koostises.

Märgala ei pea seisma niisama, vaid sellel võiks kasvatada näiteks energiavõsa või biomassi. Sellist kasvatamist soosib ja toetab ka riiklik põllumajanduspoliitika.

Peale selle võiks Eestis meie puhast loodust arvestades mõelda ravimtaimede kasvatamisele märgaladel. Näiteks angervaksa saaksime kasvatada nii palju, et suudaksime kogu Euroopat ravimtaimega varustada. Ka marjakasvatus on sellisel alal sobilik tegevus. Üheks märgalaviljeluse eesmärgiks on siia tekkinud turba hoidmine ja säi-

Foto: Aldo Luud

litamine ning sedagi toetatakse juba praegu ning ilmselt tulevikus veelgi rohkem.

Soode taastamine hoogustub Euroopas on probleemiks see, et avalikku raha kasutatakse turvasmuldade kuivendamiseks ja seega nende hävitamiseks. Kindlasti peaksid toetused olema sellised, mis aitaksid märgalasid säilitada. ÜPP keskkonna ja kliimameetmete hulgas on märgalaviljeluse soodustamise idee, kuid suuremat sekkumist sel perioodil ei planeerita. Mis puudutab märgalade kaitset, siis sellega tegeldakse aktiivselt ja näiteks on ette nähtud toetus turvasmuldade rohumaa alla viimiseks.

Kui varasemalt oli Eestis soid umbes 22% pindalast, siis praegu vaid 5%. Seega pole karta, et taastamisega soid liiga palju saaks. Peamiseks märksõnaks on tasakaalu poole püüdlemine inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelises suhtes.

Looduskaitse arengukava näeb ette ohustatud sooelupaikade taastamise kaitstavatel aladel, mille tulemusena tuleb aastaks 2020 taastada 10 000 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid (servamäred, siirdesoo- ja rabametsad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad kaitstavatel aladel). Hetkel käimasolevad sootaastamisprojektid loovad soo taastumiseks sobivaid tingimusi umbes 20 000 hektaril.

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

PUIDUBILANSS

2021. aastal oli Eesti puidukasutuse kogumaht 17,72 miljonit kuupmeetrit.

Foto: Sven Arbet

Kust tuleb ja kuhu läheb Eesti puit?

Selleks, et meil oleks täielik ülevaade riigi puidukasutuse kohta, koostab Keskkonnaagentuur iga-aastaseid ülevaateid ehk puidubilansse, mille eesmärk on anda tervikpilt Eestis tarbitava puidu ja puittoodete kohta, tuues seejuures välja puidu päritolu ning selle edasise kasutuse.

E

t tegu on põhjaliku andmekoguga, võtab nende töötlemine aega ja esitatakse kuni poolteiseaastase viitega.

Nüüdseks on siis saabunud täpsed andmed 2021. aasta puidukasutuse kohta, mis oli veel täielik buumiaeg ega peegelda ka sõjast tingitud turu­ muutusi.

2021. aastal oli kogu riigis puidukasutuse kogumaht 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli viis miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.

Puidu ekspordist kolmandiku moodustas energiapuidu, eeskätt graanulite eksport.

Peamised puiduallikad olid raie metsa­m aalt (10,7 mln m 3) ja import (5 mln m3). Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 43% palgina, 23% paberi- ja 34% küttepuiduna. Puidu ja puittoodete impordi kogumahust moodustasid suurema osa okaspuu saematerjal (34%) ja paber, papp ning paber- ja papptooted (19%). Suuremad toormekasutajad olid puitkütuste tootjad ja saetööstus.

Puidubilansi kogukäibest kulus 32% puitkütuste tootmiseks ja 23% puitu liikus saetööstusesse. Eesti puidutööstus kasutas 2021. aastal 89% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu (palk ja paberipuit). Puidubilansi lõppkasutuse suuremad valdkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (11,4 mln m3)

Foto: Sven Arbet

53

54

PUIDUBILANSS

ning puitkütuste tarbimine energeetikas (5,6 mln m3).

Ekspordi kogumahust moodustasid suurema osa puidugraanulite (31%), okaspuulaastude ja -pilbaste (12%), okaspuu saematerjali (9%) ja lehtpuu paberipuidu (9%) eksport. Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) u 53% (9,3 mln m3), seejuures tarbiti riigisiseselt energeetikas 5,3 mln m3 puitu.

Sisse veeti kõige enam saematerjali Puidu ja puittoodete impordimaht oli 2021. aastal viis miljonit kuupmeetrit. Tähtsamad kaubaartiklid olid sae­ materjal, paber- ja papptooted ning tööstuslik ümarpuit (palk ja paberipuit). Aastaga suurenes jõudsalt ümarpuidu ja sae­materjali sissevedu, järsult vähenes puidujäätmete import. Puidubilansis on esitatud ka põgus ülevaade Eesti põhilistest kaubanduspartneritest ja kaubaartiklite liikumisest Eesti ning partnerite vahel.

Puidu impordist moodustab kõige suurema osa saematerjal.

Puitu tuuakse sisse eelkõige naaberriikidest, vähesel määral ka Kesk-­ Euroopast. Tulevikus on Venemaa osa sellest graafikust väljas. Meie saematerjalist pool tuli Venemaalt, ka Soomest ja Lätist. Millega Vene puit asendub, on raske öelda, kuna ka naabritel Lätis ja Soomes on Venemaa import ära langenud.

Foto: Pille-Riin Pregel

Tööstuses olid suurimad toorme­ kasutajad puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidutöötlemise sektoris oli tähelepanuväärne paljude puittoodete rekordiline tootmismaht. Eesti puidutööstus kasutas 2021. aastal 89% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu. Eelneva aastaga võrreldes on seda kolm protsenti vähem.

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel

PUIDUBILANSS

Üle poole puidust läheb energiaks Puidu lõppkasutuses moodustas suurima osa puidu ja puittoodete eksport ning puitkütuste tarbimine soojuse ja elektri tootmiseks. Energia saamiseks kasutati 9,3 miljonit kuupmeetrit puitu, millest kodumaine tarbimine moodustas veidi üle poole ehk 5,3%.

Ekspordimaht oli 2021. aastal 11,4 miljonit tihumeetrit, millest kolmandiku moodustas puidugraanulite eksport. Mahult olulisemad kaubaartiklid olid veel puiduhake, tööstuslik ümarpuit (peamiselt paberipuit) ja saematerjal.

Puidugraanulite väljavedu kasvas aastaga märkimisväärselt – 1,1 miljoni kuupmeetri võrra. Eesti põhilised kaubanduspartnerid eksporttoodete osas olid Taani, Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Taani viiakse peamiselt graanuleid ja haket, Soome ja Rootsi enamasti ümarpuitu. Kui eksporti varasemate aastatega võrrelda, siis graanulite eksport on mitmeid aastaid domineerinud. Pool graanulite mahust jõuab Taani, lisaks sellele

ostab Taani meilt puiduhaket. Märkimisväärne osa puidugraanuleist müüakse Suurbritanniasse, ehkki see turuosa on pärast Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumist vähenenud.

Puidu lõppkasutuses moodustas suurima osa puidu ja puittoodete eksport ning puitkütuste tarbimine soojuse ja elektri tootmiseks. Ümarpuit läheb Soome ja Rootsi.

Ekspordipartnerite osas on põhilised põhjamaad, Saksamaa ja Poola.

Rekordilised väliskaubandusmahud ja paljude puittoodete kõrged tootmismahud olid tingitud eeskätt pandeemiajärgsest majanduse hoogustumisest.

2022. aasta väliskaubandusmahtude lan-

gust mõjutas enim kaubandussuhete lõpetamine meie idanaabriga, aga ka Eesti majanduse kehvem käekäik. Kui 2021. aasta oli rekordiline mahtude poolest, siis 2022. aasta kauba väärtuse osas.

Puidu kasutamist energiaks ei soosita Euroopa Parlamendi otsusega on eelmisest aastast keskendutud puidu väärindamisele ning selle kütteks kasutamise vähendamisele. Kui parlament peaks selle vastu võtma, muutuks esiteks viis, kuidas puidu põletamisel tekkinud heitgaase arvestatakse, ja teiseks see, kuidas puidu põletamist subsideeritakse.

Selgituseks öeldakse, et puit on suuremast osast fossiilkütustest palju kehvem kütus ja kliimaneutraalne vaid nii pikas perspektiivis, et me ei saa seda endale lubada. Kui praegu on Euroopas kokku lepitud, et puidu põletamisel tekkivat emissiooni ei arvestata elektri- ja soojusenergia tootmise koguheitmesse, siis tulevikus see muutuks. Eestis tuleb teadupärast juba praegu üle 80% kasvu-

OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVA METSA RAIEÕIGUST, PÕLLUMAAD KOOS METSAGA +372 520 6501 info@forestreserves.ee

www.maa.ee

55

56

PUIDUBILANSS

hoonegaaside heidet energeetikasektorist ja biomassi põletamise emissiooni lisandudes suureneks see osakaal veelgi. Kui biomassi põletamine enam taastuvenergeetika alla ei kuulu, lõpetataks selle tootjatele ka taastuvenergia toetuse maksmine.

Euroopa teadlased hoiatavad, et taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha.

Taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha.

Selle muudatuse tulemusel oleks Eestil riiklikke taastuvenergia eesmärke täita palju keerulisem, sest suur osa Eesti taastuvenergiat, eelkõige soojusenergiat, tuleb praegu biomassist. Kui jäätmete ja madalakvaliteetse puidu kasutamine nimetatakse mittetaastuvaks energiaks, kaob Eestis u 60% taastuvenergiast.

Tulevik on puidukeemias Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans soovitas Eestil võtta eeskuju riikidest, kes leiavad oma puidule uuenduslikke kasutusvõimalusi, nagu tekstiili valmistamine. „See kõik toodab rohkem tulu kui puidu lihtsalt pelletiteks muutmine ja põletamine. Ilmselgelt on see tööstus oma harjumustes kinni ja teenitakse head raha. Arvan, et pikas vaates pole see majanduslikult parim viis puitu kasutada, aga see on ka potentsiaalselt looduskeskkonnale ja süsiniku neelamisele väga kahjulik,“ ütles ta.

Eestis on puidukeemia teinud suuri edusamme ja teadlastel on ette näidata mitmesuguseid saavutusi materjalide ja tehnoloogia vallas. Puidukeemia on see, kui biomass tehakse algmaterjalideks

Puit on unikaalne materjal ja eriti väärtuslik on selles sisalduv ligniin.

ehk tselluloosiks, hemitselluloosiks, ligniiniks ja ekstraktiivaineteks ning kasutatakse neid edasi uute materjalide ja ainete valmistamiseks. Näiteks tselluloosist teeme paberit, ka ligniin on väga unikaalne materjal. Ligniini sisaldabki vaid maapealne biomass ja see on keemiatööstusele väga oluline. Kui energeetika puhul on puidule alternatiivid olemas, siis keemia seisukohalt ligniinile asendust ei ole.

EMÜ-s uurib teadlane Sharib ­Khani oma doktoritöö raames, kuidas toota puidutööstuse jääkidest ligniini ja seda seejärel elektrokeemiliselt väärindada.

Nii ei visata ega põletata seni väheväärtuslikuks peetud jäätmeid lihtsalt ära, vaid neist sünteesitavatest ainetest saab

Eestis on puidukeemia teinud suuri edusamme ja teadlastel on ette näidata mitmesuguseid saavutusi materjalide ning tehnoloogia vallas.

Foto: Sven Arbet

toota põnevaid materjale ja kemikaale.

Näitena võiks tuua ehituses kasutatavad vahud, vaigud ja komposiitmaterjalid, aga ka 3D-printimisel kasutatava filamendi ehk kiu.

Ehitame puidust maju Parim näide puidu väärindamisest on selle kasutamine ehituses. Ehkki puit on meil üsnagi levinud ehitusmaterjal, kasutatakse seda siiski rohkem väike­m ajade puhul. Nüüd aga algab Eestis ühe suurejoonelisema puithoone – Loodusmaja ehitus, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Kavakava.

Energiatõhusa puitehitisena planeeritud Loodusmaja aitab vähendada ehitussektori keskkonnajälge ja annab sõnumi, et sellised innovatiivsed puit­ ehitised on Eestis võimalikud. Hoonega loodetakse saada rahvusvahelist tähelepanu Eesti puitarhitektuurile ja tehnoloogiale. Seni on põhjamaades kuulsust kogunud puitehitised ­Helsingi keskraamatukogu ja maailma kõrgeimad puitehitised Norras ja Rootsis, mille ehitamisel on osalenud ka ­Eesti insenerid.

EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD Haaratsid 0,15–0,37 m2 Kraanad 4,3–10 m Haagised 6–18 t

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

WWW.BMF.EE

METSANDUS

Metsastamisest võidab nii kliima kui ka metsaomanik

Puude istutamine ja metsavabade pindade metsastamine on rohepöörde üks eesmärke.

Metsastamiseks sobivaid maid on paljude erinevate uuringute hinnangul vahemikus 70 000 – 140 000 hektarit.

E

estis on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel põllumajandusmaad 28% kogu pindalast, s.o rohkem kui 1,2 miljonit hektarit. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava kohaselt on kasutatavat põllumajandusmaad u 1 miljon hektarit, mis jaguneb omakorda haritavaks põllumaaks (~700 000 ha) ja püsirohumaaks.

Haritavat põllumaad on seejuures viimase 12–13 aasta jooksul lisandunud 100 000 ha jagu. Metsamaad on meil viimastel aastakümnetel juurde tulnud u 80 000–90 000 ha, peamiselt rohu- ja põllumaade arvelt. SMI andmetel on meil lisaks 64 000 ha põõsastikke.

Hiljutises maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna uuringus, mille on koostanud Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool, on välja toodud, et võrreldes 1990. aastaga olime 2019. aastaks kaotanud asustusaladele üle 19 000 hektari maatulundusmaad.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Põllumäe sõnul mingeid riiklikult seatud eesmärke metsastamisele seatud ei olegi: „Mingi osa maade metsastamise otsustest on valdavalt maaomanike kätes.

Aga maaomanik peab kindlasti arvestama võimalike maakasutuse piirangute, näiteks nendega, mis tulenevad üld­ planeeringust.“ Kohalikud üldplaneeringud on seatud paljuski kaitsmaks väärtuslikku

Põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maad on otstarbekas metsastada. Foto: Arvi Kriis

Metsastada saab neid maid, mis põllumajanduseks ei sobi, kuid metsa on võimalik kasvatada. põllu­maad, sest just neis määratakse sellise maa kaitse- ja kasutustingimused. Üldplaneeringuid omab juba enamik omavalitsusi või vähemalt on see töö käimas ja planeeringud koostamisel.

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagab ka riiklik planeeringute andmekogu, mille koostajaks on rahandusministeerium, ja selle andmekogu alusel saab veenduda, mis sorti maaga on tegu, ja väärtuslikku põllumaad metsastada pole lubatud. Metsastada saab neid maid, mis põllumajanduseks ei sobi, kuid metsa on võimalik kasvatada.

Enne metsa istutamist peab aga veenduma, et kasvukohas oleks metsa

kasvamiseks sobilik veerežiim ja piisavalt viljakas pinnas.

Riigimetsas omab metsastamise osas kõige paremat ülevaadet metsaülem, kes teab, kus on vaja säilitada looduskaitselisi või pärandkultuurilisi väärtusi, mida saab rentida välja põllumajanduslikuks kasutamiseks või jahinduseks. Paljudel juhtudel tuleb enne metsastamist alustada võsastunud alade raiumisest ja mätastamisest.

Metsastavate heinamaade korral tuleb pärast võsa raiumist kiiresti taimed maha istutada, sest vastasel juhul kasvavad kiirekasvulised lehtpuud kohe tagasi.

Metsastamine rohepöörde vaates Põllumajandusliku maakasutuse muutustest ja sotsiaalmajanduslikest suundumustest valmis maaülikoolis eelmisel aastal uurimus. Sellest analüüsist selgus, et kasutamata põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine jätkub tempoga umbes 500 hektarit aastas.

59

60

METSANDUS

Maaülikooli uuringus märgiti, et ka näiteks looduslikku metsastumist ei peaks ilmtingimata ära hoidma, kui see kulgeb soovitud suunas, ehk et sinna kasvavad väärtuslikud puuliigid. Kui aga maa kipub võsastuma, peaks omanik sekkuma ja liigilist koosseisu võimaluste piires muutma.

Rohepöörde seisukohast on ­oluliseks saanud metsade süsiniku sidumise võime. Näiteks mineraalmuldadel on süsiniku sidumine suurem ning kui seal kasvavad kasvukohale sobilikud ja tootlikumad liigid (arukask, kuusk, mänd), on süsiniku sidumine kindlasti suurem.

Mainitud uuringus puudutati ka turvasmuldade teemat, nimelt on turvasmuldade aktiivne põllumajanduslik kasutamine kliimapoliitiliselt üks vähem soositud tegevusi. Nii soovitatakse ka maaülikooli uuringus, et teatud ulatuses on asjakohane ka püsirohumaa all olevate turvasmuldadega põllumassiivide metsastamine.

Omanik peaks saama kasu Lihtsalt võsa kasvatav maatükk pole kasulik ei kliimapoliitiliselt ega too ka omanikule suuremat kasu. Samas saab seda protsessi juhtida, kui lasta kasvada kohale sobilikel liikidel. Nii on heaks näiteks metsastatud põllumaal kasvavad kaasikud, mis kasvueas seovad hästi süsinikku ja täiskasvanuna hoiavad seda. Küpse metsa raiumisest saadud materjal on tulus omanikule, kuid puidust saab valmistada ka kestvus­tooteid, mis juba seotud süsinikku pikka aega talletavad.

Seetõttu peaks metsa rajama teadlikult, omama ülevaadet oma metsamaa

Sageli tuleb metsastamist alustada võsastunud alade raiumisest ja mätastamisest.

Foto: Mari Kartau

Metsa peaks rajama teadlikult, omama ülevaadet oma metsamaa potentsiaalist ja võimalustest ning sellest, milliseid puuliike sellel kasvatada saaks.

potentsiaalist ja võimalustest ning sellest, milliseid puuliike sellel kasvatada saaks.

Lisaks sellele pakub metsastamine maaomanikele Euroopa Liidu rohestamise toetusi. Eelnevalt välja toodud maaülikooli analüüsi üks soovitus on näiteks see, et põllumajandustootjad võiks teadliku puude istutamise või met-

Metsastamine koostööplatvormi abil ideest teostuseni 1. Koondame kokku kõikide ettevõtete soovid, kes tegutsevad jätkusuutlikkuse põhimõtte alusel ning tahavad toetada uute puude istutamist ja metsade rajamist Eestis.

2. Leiame sobivad söötis seisvad maalapid, kuhu maaomanikud soovivad rajada uut metsa.

3. Ühishanke korras tellime kõikidele maalappidele sobivad sertifitseeritud taimed.

4. Kevadel ja sügisel korraldavad piirkondlikud metsaühistud taimede istutamise ja vajalikud maapinna ettevalmistamise tööd.

5. Nõustame ja koordineerime kõikide osapoolte tegevusi ning lepingute sõlmimist.

sade rajamise kaudu tasakaalustada oma ettevõtte heitkoguseid.

Samuti võiks selliste tegevustega arvestada rohestamise juures. Euroopa Komisjon toob välja, et rohestamise toetus on abiks põllumajandustootjatele, kes võtavad kasutusele või järgivad põllumajandustavasid, mis aitavad saavutada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärke. Üheks tavaks, mida tuleb järgida, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maaalade olemasolu. Need on maa-alad, näiteks puud, hekid või kesa, mis parandavad elurikkust ja elupaiku. Teadlik puude istutamine (sh hekiks) ja metsastamine aitab neid nõudeid täita. Sealjuures on mõistlik arvestada rohealade ja -võrgustiku sidususega. Sellised rohestamise tegevused võiksid olla enim eelistatud aladel, kus rohevõrgustiku sidusus on vilets või keskmine. „Alati võib-olla ei pea rääkima ka metsastamisest ehk metsa rajamisest.

Teatud maatükkidel võib piirduda lihtsalt väiksemate gruppide või ridade istutamisega, et luua kas mõni mikroelupaik, suurendada rohevõrgustiku sidusust või lihtsalt ilmestada maastikku,“ selgitab Põllumäe.

Maaomanike teadlikkust tuleb tõsta Metsastamise suhtes on paljud maaomanikud skeptilised või ükskõiksed ega näe selleks suuremat vajadust. Seetõttu soovivad kohalikud metsaühistud

62

METSANDUS

Mineraalmuldadel kasvavate kaskede, kuuskede ja mändide süsiniku sidumine on suurem kui mujal. Foto: Mari Kartau

rohkem tutvustada selle positiivseid külgi. „Mida kindlasti piirkondlikud ühistud teha saavad, on tõsta maaomanike teadlikkust selles küsimuses ning seda oleme püüdnud ka teha. Ma arvan, et iga maaomanik võiks võtta aeg-ajalt selle hetke ja mõtelda, et kas tema maal on mõni koht, mis vääriks mõnd lisapuud,“ selgitab Põllumäe.

Et metsade uuendamine toimuks ladusamalt ja metsaomanikel oleks lihtsam tegutseda, on loodud metsade rajamise koostööplatvorm. Priit ­Põllumäe sõnul püütakse selle koostöö­platvormi abil luua erinevate osapoolte vahel sünergiat ehk erinevate eesmärkide ja ootuste võimendumist: „Platvormi abil püüame kokku tuua metsataimede istutamisse panusta-

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS OÜ AGROSILVA KAUBANDUS

TEL 505 2255 E-post: agrosilva@hot.ee

da soovivad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvad maatükid. Infot selle kohta leiab meie veebist metsauhistu.ee/uue­metsaistutamine/.“ Uue metsa rajamise koostööplatvorm annab kõikidele osapooltele oma väljundi ja väärtuse. Selle tulemusel tuleb E ­ estisse süsinikku aktiivselt siduvat maad juurde, ilma et ohustatud saaks meie toidujulgeolek. Pigem vastupidi, võiksime püüelda aktiivse koostöö poole nii, et ka põllumeestel ja tootjatel tekiks sellest lisaväärtust.

Koostöö hõlmaks erasektorit (eri ettevõtted ja organisatsioonid), maaomanikke ja piirkondlikke ühistuid. Tulemuseks on veebilahendus, mille kaudu maaomanikud saavad edastada soovi­avaldusi mõne oma maatüki metsastamiseks. Metsaühistu kaubamärgi all tegutsevad piirkondlikud ühistud aitavad korraldada vajalikke töid, sh maapinna ettevalmistus, taimede hankimine ja istutamine. Ettevõtted, kes soovivad metsastamist toetada, saavad platvormil selle võimaluse, sh ülevaate sellest, kui palju, mida ja kuhu istutati.

SISUTURUNDUS

Maa või raieõiguse õiglane väärtus sekunditega ja tasuta Maaomanikel pole sageli aimu oma maa tegelikust hinnast ning raieõiguse müügil ollakse tihti pettuse kartuses, sest andmeid ei osata õigesti tõlgendada.

Seni puudus Eestis võimalus oma kinnistu andmete ajakohaseks, personaalseks ja tasuta hinnangu saamiseks – nüüd on selleks loodud tasuta maahinnavaatlus.ee kalkulaator.

SYLVIA ORRO

M

aahinnavaatlus.ee portaali loojate sõnul on viimastel aastatel olnud maa hinnad pidevas muutumises, omanikud segaduses ning kui elad ise Eesti teises otsas, pole maaomanikuna aimugi, palju sinu omanduses olev kinnistu võiks väärt olla. Ka metsaomanikel, kel on küll tellitud metsamajandamiskava, puuduvad sageli erialased oskused ja ligipääs turusituatsioonile, et andmetest raieõiguse õiglase hinna tarbeks järeldusi teha. Maahinnavaatluse kalkulaatori näol on maaomaniku jaoks esimest korda tekkinud ainulaadne võimalus arvutada välja oma maa tegelik ja hetkeoludest lähtuv väärtus.

Alati ajakohane ja tasuta Maahinnavaatluse portaalis võib omanik kasvõi iga kuu vaatamas käia, kui suur tema metsamaa või raieõiguse väärtus parasjagu olla võiks. Meie keskkonda koondub info väga usaldusväärsetest allikatest – puidu lõppostjatelt, tehastelt, saekaatritelt,suurematelt ettevõtjatelt. Maahinnavaatluse kalkulaator kaalub hinnaarvestuses paljusid erinevaid aspekte: näiteks vanemate või aegunud takseerandmete olemasolul oskab ta arvestada metsa juurdekasvu, kvaliteeti, kasvukoha viljakust, kinnistu asukohta, ligipääsetavust ja palju muud. Uute andmete puhul on kalkulaatori töö muidugi veel lihtsam.

Uuendame oma andmeid vastavalt turusituatsioonile piirkonnas kord kuus.

Hannes Soosaar räägib puidu kokkuostuhindadest. Foto Alar Kikkas.

Iga omanik saab oma kinnistu turuväärtuse võimalikult täpselt kätte, seejuures on kalkulaatori kasutamine täiesti tasuta, iga huviline võib selle keskkonna kaudu oma maa või raieõiguse hinda arvutada nii palju kordi kui soovib. Kalkulaator annab kasutajale hinnavahemiku, mitte ühte konkreetset numbrit.

Samuti ei pea maaomanik kartma, et tema andmed kusagile internetiavarustesse ringlema jäävad, sest kalkulaatori käsutusse antavad andmed kustuvad kohe pärast arvutuse tegemist, füüsiliselt need kellegi teise kätte ei satu.

Õiglase hinnaga müügioksjon Kui omanik on tänu meie kalkulaatorile juba vägagi teadlik oma maa õiglasest hinnast, siis võib tal idaneda ka mõte kinnistut või raieõigust müüa.

Meie eesmärk ei ole, et inimene peab arvutusi tehes nüüd kindlasti müüma, kuid vähemalt oskab ta sügavalt järele mõelda, kui keegi pakub talle odavamat hinda.

Parima hinna saamiseks soovitame aga oksjonit. Oleme maahinnavaatlus. ee leheleteinud uuendusliku oksjonikeskkonna, kus iga kinnistuomanik saab oma väärtust anonüümselt realiseerida.

Valime oksjonipartnerid eriti hoolikalt – väärtustame piirkonnapõhiseid, pika kogemusega ja kõige kallimaidhindu pakkuvaid usaldusväärseid tegijaid. Kui esmased pakkumised on tehtud, saavad kõrgeima hinna pakkujad hinda veelkord korrigeerida.

Maaomanik võidab sellest tohutult!

Müügi korral jäävad kõik kulud ostja kanda, mistõttu ei tule maaomanikul selle tõttu ka rahakotti avada.Töötame selle nimel, et oksjoni tulemusena saaks omanik oma kinnistu või raieõiguse müügist maksimaalset võimalikku tulu.

Raieõigus läbipaistvalt ja kontrollitult Ka metsade raieõiguse müügil väärib iga omanik seda, et tema vara müügist saadud tulud ning kulud oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad.Teadlikud metsaomanikud oskavad täna müüa oma metsa nii, et kogu protsessist on selge ülevaade.

Arusaadavalt võtab usaldusväärse partneri valik silme eest kirjuks ja seepärast oleme valmis appi tulema.

Meil on rivi ausaid, hea hinnagarantiiga ja metsadesse vastutustundlikult suhtuvaid ettevõtjaid, kelle seast sobivaima valimise võtame meeleldi enda õlule. Metsaomaniku jaoks on see riskivaba, sest tema käest me selle eest raha ei küsi.

Maahinnavaatlus.ee portaali loojad ja eestvedajad on maa ja metsade vahel üles kasvanud, ise maaomanikud ning kannavad Eesti maad ja metsi oma südames.

Seepärast on nad pühendunud õiglase väärtuse ja hinnainfo usaldusväärsele jagamisele ning seisavad südamega selle eest, et iga omanik saaks müügisoovi korral hetke parima võimaliku hinna.

MAAHINNAVAATLUS OÜ maahinnavaatlus.ee on keskkond, kus maaomanik saab kalkulaatoreid kasutades arvutada oma kinnistu ja/ või raieõiguse õiglase ja tegeliku väärtuse. Samuti on maaomanikul soovi korral võimalik vahendustasuta müüa oma kinnistu anonüümsel ja kaheastmelisel oksjonil.

Tel + 372 5740 0500 info@maahinnavaatlus.ee

63

Metsatehnika väiketraktoritele

Kodumaine ettevõte Forstman Baltic OÜ toodab erinevat metsatehnikat väiketraktoritele - metsatõstukid, haagised halumasinad, kopad, kastid, hüdrojaamad jne. Metsatõstukid traktoritele 16-40 hp, tõstukite noole ulatus 3,5 - 5 m.

Kandevõime 2,5-4 t. Hüdrokäitus traktori oma pumbalt, pto pumbalt või siis hüdrojaamalt. Lisadena saadaval hüdraulilised raadio juhtimisega vintsid, hüdroväljavõtted,kastid, kopad haaratsid.

Tootmine asub Pahklas, Kohila vallas, Raplamaal.

FORSTMAN BALTIC OÜ

WWW.FORSTMAN.EU / TEL. 56 136 787 / INFO@FORSTMAN.EU

METSANDUS

Metsa võib istutada nii kevadel kui ka sügisel Viimaste aastate põuased suved on näidanud, et sügisel niiskesse mulda istutatud ja hästi juurdunud taimed taluvad põuda paremini, kuid ka kevadisel istutamisel on rida eeliseid.

M

etsastataval maal, kus tingimused on head, tasub metsa uuendada seemnete külvamise teel. See on puutaimede istutamisest märksa odavam, kiirem ja füüsiliselt kergem võimalus. Samas pole seemnete külvamisest suuremat kasu kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, samuti viljakatel muldadel, kus on lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa, mis puutaimede tõusmed lämmataksid. Ka külmakohrutusohtlikele aladele ning erosioonile alluvatele muldadele ei maksa seemneid külvata.

Puutaimede istutamine on üsna kallis, sest taimed maksavad omajagu ja ka

istutustöö pole odav. Kui taimi ei hoita enne istutamist hoolikalt, võivad kaod olla üsna suured. Taimi istutades pole looduslikku valikut, mis just kõige tugevamatele eluõiguse annab – seda, kus taim kasvama peaks hakkama, otsustab istutaja. Tavaliselt istutatakse kuuske, mändi, kaske, sangleppa, kõvalehtpuid või pärna.

Istutada võib suletud juurekavaga nn potitaimi, 1–2-aastaseid seemikuid ja paljasjuurseid 1–2-aastaseid seemikud ning 2–4-aastaseid istikuid.

Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele. Suletud juurekavaga taimi võib istutada vähem viljakatele kasvu­ kohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Miks istutada kevadel?

• Töödega ei pea kiirustama, kuna taimedel on piisavalt aega juurduda.

• Puudub külmakohrutuse oht.

Alustada tuleb maapinna ettevalmistamisest Õigeaegselt ja korralikult tehtud maa­ pinna ettevalmistamine ehk mineraliseerimine annab rajatavale metsale korraliku stardikiirenduse – paraneb nii valguse kui ka mulla kaudu õhu, vee, soojuse ja toitainete kättesaadavus. Selle tulemuseks on kiiremini kasvavad puud.

Miks istutada sügisel?

• Hea mullaniiskus ei lase istutatud ­taimedel kuivada.

• Sügisel istutatud ja juurdunud taimed on kevadel elujõulisemad ning peavad paremini vastu kehvadele keskkonnatingimustele.

• Hea võimalus täiendada kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud taimi.

• Taimede saadavus on parem, sest nõudlus on väiksem.

Enne istutama asumist tuleb istutusala korralikult ette valmistada. Foto: Mari Kartau

65

66

METSANDUS

Maapinda valmistatakse ette enne külvi või istutamist, aga ka metsa looduslikule uuenemisele kaasa aitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puul vähem konkurente ja metsaomanikul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puu­taimi üles leida.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu. Vaod, lapid, ribad ja künkad – milline sobib konkreetsele metsamaale, sõltub maapinna omapärast.

Peamiselt valmistatakse maapind ette mehhaniseeritult, ketasadra või kopaga, vähesel määral ka käsitsi.

Ketasadra külge on võimalik kinnitada külviseade, mis võimaldab puuseemned külvata maapinna ettevalmistamisega samal ajal. Külvata tasub vähem viljakatel ja liivastel raiesmikel ning kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kus istutamine on raskendatud.

Maapinna ettevalmistamiseks saab taotleda toetust kuni 96 €/ha kohta. Enne toetuse taotlemist peavad maapinna ette­valmistustööd olema tehtud.

Mida istutada sügisel?

Istutatavate taimede puuliik valitakse kasvukohatüübi järgi, mille leiab oma metsakorralduskavast. Tavapäraselt istutatakse augusti lõpust kuni septembri lõpuni kuuske, siis jõuab taim veel juurduda.

Paljasjuurne taim sobib eelkõige viljakamatele maadele ja on praktikute esimene eelistus. Potitaim sobib eelkõige keskmiselt ja vähem viljakatele aladele, mis eeldab kindlasti maapinna ette­ valmistust. Ühele hektarile peaks arvestama hariliku kuuse taimi 1800–2200, harilikku mändi 2800–3500.

Potitaimede istutamiseks kasutatakse istutustoru.

Samuti on nad istutamisel vähem kapriissed, mistõttu on kasvamamineku protsent suurem. Potitaimi saab istutada terve kevade jooksul.

Kuidas istutada?

Paljasjuurse taime istutamine • Enne istutamist kärbi taimede juuri ergutamaks narmasjuurte kasvu ja kiirendamaks taime juurdumist.

• Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonuse­ kujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured.

• Hoia taim püstiasendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga.

• Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas.

Foto: Argo Ingver

• Istuta taim paar sentimeetrit auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub.

Potitaime istutamine • Istutamiseks kasuta istutustoru.

• Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru.

• Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas.

Istutustoru saab laenutada ja juhiseid küsida kohalikust metsaühistust.

Allikas: virumaa.metsauhistu.ee/ metsa-istutamine-kevad-vs-sugis/

Istutamise ajajoon

Mida istutada kevadel?

Istutatava puuliigi valik sõltub eelkõige metsa kasvukohatüübist. Kevadel võib istutada kõiki puuliike, kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed.

Paljasjuursete taimede puhul on parim aeg istutamiseks kevadel, enne pungade paisumist. Sõltuvalt kevadest on istutusaega vaid 2–4 nädalat. Eriti tähtis on valida õige aeg just lehtpuutaimedele, mis on tundlikumad juurte rebimise suhtes.

Potitaimede istutamise eelised on suurem tootlikkus, kiirus ja mugavus.

Allikas: Erametsakeskus

KETAS- JA K E T T SA E G A H A L U M AS I N A D

METSATEHNIKA

Materjali- ja jäätmekäitlus

info@autra.ee | tel +372 675 5440 | www.autra.ee

puidutöötlus

Avasta maailma!

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX HM60R

FENIX PD36R

Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

Erakordselt võimas ja pika tööajaga taskulam

• Komplektis laetav aku (2600mAh) • USB-C laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel IPX-8, 2m • Valge ja punane valgus • Reguleeritav kaldenurk • Läätsel kahe valgusvihu süsteem

• Komplektis laetav aku (5000 mAh) • USB-C laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Käepael ja vööklamber • Vutlar

Väike taskulamp AA-patarei toitega Võimsus max 350 lm Valgusvihk max 126 m

39 €

FENIX TK20R UE

Võimas ja pika tööajaga taktikaline taskulamp Võimsus max 2800 lm Valgusvihk max 465 m

145 €

84 €

FENIX HL32R-T

Kerge ja kompaktne pealamp Võimsus max 800 lm Valgusvihk max 132 m

69 €

FENIX C7

Võimsus max 1600 lm Valgusvihk max 283 m

105 €

FENIX UC35 V2.0

Erakordselt pika valgusvihuga tööstuslik taskulamp

Väike, kompaktne ja võimas taskulamp

Võimsus max 3000 lm Valgusvihk max 470 m

Võimsus max 1000 lm Valgusvihk max 266 m

82 €

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

93 €

FENIX E-CP

Taskulamp-akupank 5000 mAh Võimsus max 1600 lm Valgusvihk max 222 m

66 €

UUS AKUPANK

FENIX E20 V2.0

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 120 m

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Teemandi 2, Ringtee 37a • PÄRNURiia mnt 169a • RAKVERELaada 22 • JÕHVI Tartu mnt 30 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • VILJANDI Tallinna 86

Ära enam külmeta! Tee õige valik!

Vali Woolpower! /00

Merino Lite

80% merinovill 20% polüamiid

Merinovillane alussärk W7111

88 €

102 €

Merinovillased aluspüksid W7342/00

/83

79 €

/00

Merino 200

Merinovillane torusall/buff

/00

W9602 W9601 /04

Ullfrotté Original 400 g/m² 70 % merinovill 28 % polüamid 2 % elastaan

Merinovillane alussärk W7222/00

/93

76 €

Merino 400

Ullfrotté Original 200 g/m² 60 % merinovill 25 % polüester 13 % polüamid 2 % elastaan

/83

Merinovillased aluspüksid W4341

Merino Lite

Merino 200

/10

31 € 31 €

/83

/93

/10 Meriinovillane lukuga kampsun W7234

161 €

/00

/93

/89

/61

Merino 400 Ullfrotté Original

Paksud merinovillased sokid W84240

400 g/m² 64 % merinovill 32 % polüamid 4 % elastaan /10

Merinovillane talvemüts

Merino 600

56 €

600 g/m² 60 % merinovill 40 % polüamid

W9866

/60

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jätkub!

KÜLMETAD?

Ullfrotté Original

/00

25 €

Eriti paksud merinovillased sokid W8416/00

28 €

Woolpower alus- ja vahekihi rõivaste materjal on Ullfrotté Original. 1970ndate alguses töötati see välja koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega.

Täna kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiüksused.

Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polüamiidist ja polüestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on õhk. Õhk on ideaalne isolaator, mis omab kanga funktsionaalses toimimises ülisuurt rolli. Õhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale. Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ja ei aja sügelema. Ullfrotté Original säilitab keha soojuse isegi märjana. Woolpower Ullfrotté Original kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nõuavad minimaalset hooldust. Üldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust. Pesemiseks kasutage lanoliini sisaldavat pesuainet – siis teenib rõivas teid kaua ja hästi!

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee VÕRU Piiri 2 • VALGA Vabaduse 39 • NARVA Ak. Maslovi 1 • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

70

PUIDUTÖÖSTUS

Puidutööstus languses.

Mis aitaks?

Viimase aja puidutööstust puudutavad uudised pole head. Meedias domineerivad lood sellest, kuidas puidutööstused on sattunud raskustesse ja suletakse ning eksport väheneb.

P

uidutööstuse murekohad olid kõne all ka 11. oktoobril toimunud metsandus­foorumil.

Leiti, et 2022. aasta oli puidu­ tööstuses kuldaasta, mida iseloomustasid hüppeliselt tõusnud hinnad ja kasumid.

Positiivseks pöörasid asjad metsatööstuse jaoks aasta teisel poolel, mil energiahinnad langesid, puitu oli turul jälle vaja ning turud läksid üles, tõusid nii hinnad kui ka kasumid. Käesolev aasta on puidutööstusele juba märksa keerulisem.

Nüüd on keskkond eksportijate jaoks muutunud väga keeruliseks, kuid ka ­Eesti ehitusega seonduvad sektorid on surve all – seda tingib sisendite kallinemine, inflatsioon, intressitõus. Suurim mure on seotud üldise majanduskeskkonnaga – valitsuse arusaamatu majanduspoliitika, inflatsioon.

Kui 2022. aasta esimesel poolel toimus puiduhindade kosmiline tõus, siis aasta lõpul, kui turud mõistsid, et energiakriisi pole, sest varusid on piisavalt, hakkasid hinnad jälle sama kiiresti langema ja nõudlus vähenema.

Ka ülejäänud turg sai aru, et kauba puudust ei tule ja väljundhinnad on praeguseks saavutanud sõjaeelse taseme, kuid sisendhinnad pole järele tulnud ja tootjal on väga raske kompenseerida seda vahet üksnes innovatsiooni ning efektiivse tehnoloogiaga.

Puidutöötlejatel on keeruline langenud hindade, kuid kõrgete sisendhindadega konkurentsis püsida.

Foto: Argo Ingver

Eesti varustab end puiduga ise Enne Ukraina sõda ja sanktsioonide jõustumist toodi suurel määral okaspuupalki sisse Venemaalt ja Valge­venest.

Eesti ja Baltimaad olid Vene ning Valgevene madala hinnaga puittoodete ümbertöötlemiskeskuseks. Praegu aga ei tule kuskilt väljastpoolt väga puittooteid sisse. Venemaa-Valgevene piirid on kinni, Poola impordib ise ja ka Skandinaavia maad on pigem importijad. Puittooteid jätkusuutliku hinnaga sisse tuua on põhi­mõtteliselt võimatu ja enamjaolt tuleb hakkama saada oma materjaliga.

See aga on väga kallis, kohati on Norra palk odavam kui meie oma.

Meie puidutööstuse sisendid on 30% kallimad ja seda pole võimalik katta. Järelikult peaksime jõudma sisendites maailmaturu hindade tasemele või leidma mingi erilise idee või lahenduse,

et suudaksime puitu väärindada mingil erilisel viisil.

Hoolimata sellest, et kuuleme pidevalt uudiseid saetööstuste sulgemisest, lisandus eelmisel aastal sektorisse 80 uut ettevõtet. Kus on loogika? Suletud saeveskid on küll olnud suurte Skandinaavia kontsernide harud ja nende tegemistes me eriti kaasa rääkida ei saa, aga äkki on meil turul liiga palju pisikesi tegijaid, kes paari mehega teevad väikest asja. See on sektori nõrkus, sest kriisis jäävad ellu ikka suuremad, kes on rohkem kapitaliseeritud.

Võib-olla sektoris teatud ettevõtted kasvavad, kuid paljud ka kaovad. Kui üks vahendaja peab lõpetama, pole see sektorile näitaja, kuid põhitegijad on ja jäävad.

Palju on olnud juttu sellest, et nõudlus langeb ega taheta enam ehitada.

PUIDUTÖÖSTUS

I­ ntressitõus on teinud oma töö – kallis on soetada, remontida, ehitada. Ehitamist lükatakse edasi, et kindlustunne ja võimekus taastuks. Kindlasti ühel hetkel lähevad asjad paremaks, kuid midagi saaks ära teha ka ehitusturu elavdamiseks. See on kogu ühiskonna mure ja ka valitsusel on hoovad selle jaoks, kuid tahet napib.

Turud on languses ka Rootsis ja ­Soomes, kus küll raha on, kuid kulutusi lükatakse edasi. Puidutööstuse jaoks tähendab see nõudluse langust.

Puittooteid jätkusuutliku hinnaga sisse tuua on põhimõtteliselt võimatu ja enamjaolt tuleb hakkama saada oma materjaliga.

Kuidas olla konkurentsivõimeline?

Põhiküsimus on: mida saame ise teha, et Euroopa turgudel konkurentsivõimelisem olla? Tuleks oma sisendid konkurentsivõimelisemaks muuta ja vaadata, mis on siis naabritel parem, et nad on efektiivsemad, ja mõelda, kuidas neid tingimusi võrdsustada. Kodumaisel turul tuleks targalt juhtida majandust, et anda võimalusi renoveerida, tuleks initsieerida paljusid tegevusi.

Sektori peamine fookus keskendub ressursile. Majanduskeskkond meie ümber aheneb paljude piirangute tõttu, mis kõik avaldavad mõju.

Puidutööstuse olukord on keeruline ka seetõttu, et selle ümber toimub emotsionaalne diskussioon – kui suured peaksid olema raiemahud, kas metsi kaitstakse piisavalt jne. Vastu tuleks võtta ebapopulaarseid otsuseid, mis rahvale ei meeldi. Samas peaks puidutööstusele appi minema, mitte lasta asjadel omasoodu liikuda.

Puidutööstus ei vajaks mingeid toetusi või eeliseid, lihtsalt oleks tarvis selget teadmist puidukogustest, mida saab tulevikus kasutada, mitte ei muudetaks seda kogu aeg.

Kriisiajal on lootust ellu jääda suurematel ja tugevamatel saetööstustel.

Riik peaks tegelema ressursipoliitikaga ja otsustama, kas muudame metsad looduskaitsealadeks ja edendame turismi või anname ka tööstusele võimaluse. Kui see poliitika oleks olemas, peaks majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeerium suhtlema kliimaministeeriumiga ning ütlema, kui suur peaks olema majandusmetsade pindala. See annaks tööstustele kindlust, mis mahus on võimalik investeerida. Seal taga peaksid olema arvutused, näiteks mis läheb riigile maksma järjekordne 10 000 hektarit looduskaitseala ja kas meil ikka peaks olema juba üle kolmandiku metsast kaitse all.

Pikas perspektiivis on riigil vaja sissetulekuid ehk eksporti. Seda teevad ikka tööstused ja sinna tuleb panustada.

Puidutööstusel oleks vaja selget teadmist puidukogustest, mida saab tulevikus kasutada, mitte ei muudetaks seda kogu aeg.

Foto: Ingmar Muusikus

Eesti suurim puidumüüja ärgitab ehitama Eesti kapitalil põhineva Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi 2022. aasta käive oli 45 miljonit eurot, mis on 14% enam kui aasta varem. Viimase viie aastaga on ettevõte kasvanud üle kahe korra. Puumarket teenis 2,2 miljonit eurot kasumit, mis oli 22% vähem kui aasta varem.

Puumarketi juhatuse esimehe Toomas Pärteli sõnul on neil plaanis laieneda puidu kõrval järjest enam üldehitusmaterjalide turule. „Sõja tõttu oli ehitusmaterjalide ja puidumüüjatel väga turbulentne aasta. Ühest küljest pidi kogu Vene ja Valgevene päritolu kauba kiiresti asendama, mille tõttu tekkis mullu kevadel paariks kuuks lühiajaline ostu­buum – kardeti, et materjalid saavad pikemaks ajaks otsa. Praeguseks on sõja mõju tarnetele sisuliselt kadunud. Vene või Valgevene päritolu puitu Eestis laiemalt enam ei müüda,“ rääkis Pärtel.

Mullu kasvas kogu Eesti ehitus­ materjalide turg ja ka praegu pole sektoris tegelikult langust tunda. „Kuigi uusarenduste maht on vähenenud, remonditakse palju vanemaid elamuid ning ostude arv on mullusega võrreldes isegi kümmekond protsenti kasvanud.

71

72

PUIDUTÖÖSTUS

Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina järjest rohkem.

Samal ajal on küll keskmise nii-öelda ostukorvi maht veidi väiksem, mis näitab, et professionaalsete ehitajate kõrval ostab rohkem eraisikuid, soetatakse ettevaatlikumalt ja täpsemalt vajaduse järgi. Suures plaanis on Eestis ehitus­ turu seis võrreldes Skandinaaviaga hea,“ lisas Pärtel.

Praeguseks on hinnad tipust poole võrra alla tulnud ning puitu kasutatakse ehituses järjest enam. „Mingis mõttes mõjub ­Skandinaavia turu madalseis meile soodsalt. Sõja alguses kasvasid sisendhinnad sektoris pöörase kiirusega ja kogu maailmas toimus suur puidu hinnatõus. Praeguseks on hinnad tipust poole võrra alla tulnud ning puitu kasutatakse ehituses järjest enam,“ ütles Pärtel.

Puumarketi juhatuse esimehe hinnangul jääb puidu hind tõenäoliselt vähemalt järgmiseks kuueks kuuks prae-

gusele tasemele pidama. „Soome-Rootsi nõudlus on madal, pigem on turul ülepakkumine. Kel praegu ehitamiseks vahendeid ja võimalusi, siis materjalide osas on küll soodne aeg,“ lisas Pärtel.

Sõja lõpp pöörab Eesti ehitusturu pea peale Puumarketi ostudirektori Raul Kadaru kinnitusel on praegu ehitusmaterjalide saadavus ning hinnad mitme aasta soodsaimal tasemel, aga Ukraina sõja lõpp muudaks olukorda ning tekitaks suure tõenäosusega üleeuroopalise defitsiidi.

Ehkki keegi ei oska veel öelda sõja lõpptähtaega, on selge, et kindlasti järgneb sellele suur riigi ülesehitamise buum, mida toetab rahaliselt kogu Euroopa. „Kui Venemaa peaks selgelt kaotama, tulevad sealt lisaks ka reparatsioonid. Ehitusmaterjalide tootmine on tasakaalus nõudlusega ja väga suuri koguseid keegi kuskile lattu varuks ei tooda. Kui nõudlus hüppeliselt kasvab, pole tootjatel seda kohe võimalik täita ning tekib paratamatult defitsiit,“ ütles Kadaru. „Nõudluse poolelt oli näha sarnast hüppelist kasvu 2021. aasta Kesk-­

Foto: Shutterstock

Euroopa üleujutuste tagajärjel, mis ka Eesti turul kohe tunda andis. Toonased mahukasvud pole aga võrreldavad ­Ukrainaga, kus on vaja miljonite inimeste kodud ja suurlinnad nullist üles ehitada, mis võtab aastaid,“ sõnas Kadaru.

Ukraina sõja lõpp või vähemalt püsivam rahu mõjutaks ka Eesti ehitusturgu mitmel tasemel. „Ühest küljest tuleb praegu palju puit- ja ka muud ehitusmaterjali Ukrainast, millest suur osa läheb edaspidi riigi enda ülesehitamiseks. Ka Eesti praegu kiratsevale puidutööstusele on see hea tulevikuvõimalus. Teiseks saab enamik Ukraina ehitajaid oma kodumaal tööd ning kolmandaks tekib pärast suuremate sõdade lõppu rahvusvahelises majanduses optimism, mis paneb turud tõusma ning suurendab ka kinnisvaraturu nõudlust,“ lisas ta. „Sarnase trendi jätkumist võib vähemalt pool aastat ette ennustada. Kui pankade laenutingimused paranevad, hakkavad ka ehitusmahud ja nõudlus taastuma. Pikas plaanis ei lähe tööjõud ega materjalid soodsamaks – eriti kui omavahendid olemas, paistab tõusude vahel tegelikult ehitamiseks soodne hetk,“ lisas Kadaru.

Põlva Margo Miks

Lauri Kärmas Lauri Kärmas

lignator.ee

METSANDUS

Rohepööre riigimetsas

RMK uues arengukavas pööratakse rohkem tähelepanu kliimaeesmärkidele ja metsast saadavatele pehmetele väärtustele.

Kooskõlastamise lõpusirgel olev Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arengukava perioodiks 2024–2028 pöörab senisest märksa suuremat tähelepanu kliimaeesmärkide täitmisele ning riigimetsa kestlikumale ja jätkusuutlikumale majandamisele.

U

ue arenduskava kohaselt püütakse tulevikus plaanide koostamisse ja planeeritavate tegevuste keskkonnamõjude hindamisse kaasata väliseid eksperte, kuid soovitakse kuulda võtta ka huvigruppide ja näiteks kohalike elanike arvamust.

Kuidas riigimetsas hakkab uue arenduskava valguses rohepööre toimuma, selgitas oma ettekandes seminaril „Puit energiaks 2023“ RMK arendus- ja kliima­ osakonna juhataja Jaarek Konsa.

Ta ütles, et RMK arengukava on visioon riigimetsa tulevikust. RMK vaatest on praegunegi olukord hea, sest tulundusasutusena toimib RMK väga hästi: „Üheksa aastaga on üles ehitatud väga hea vundament. Majandustegevus toimib RMK-s efektiivselt ja hästi. Sellele vunda-

mendile on võimalik ehitada uusi asju, teha vajadusel teisiti, kuid olla efektiivne ja majanduslikult tõhus,“ ütles Konsa.

Uue arengukavaga on RMK võtmas suunda sinna, et muuta RMK tegevus keskkonnasäästlikumaks, kestlikumaks nii suures kui ka väikeses plaanis. Alates sellest, milline on tegevus konkreetsel langil, kuni selleni, kuidas RMK kui suur organisatsioon toimetab.

Elurikkus riigimetsas Oluline teema arengukavas on elurikkus riigimetsas. Seda mitte ainult kaitsealadel, vaid ka majandusmetsades. Ehk et kuidas majandada majandusmetsas nii, et seal oleks võimalikult suur elurikkus.

Selle all mõeldakse seda, kuidas raied paremini loodusesse sobitada, milliseid puid erinevatel eraldistel kasvatatakse,

Foto: Shutterstock

kuidas taastada neid elupaiku, mis on varasemalt kahjustada saanud. See temaatika on RMK-le juba algselt omane, sest organisatsioon hõlmab ka looduskaitse poolt.

99% RMK tulust tuleb puidu müügist. Tõsiasi on see, et raiemahtude mõttes ollakse liikumas negatiivses suunas ehk raiemahud vähenevad. Kuid organisatsiooni kestlikkuse koha pealt peab mõtlema, kuidas end majandada ja kuidas luua riigile tulu.

Iga riigimetsast toodud puu peab maksimaalselt väärindama ja tooma riigile võimalikult suure tulu ning selle puidu kasutus peab olema võimalikult kestlik. Igast puust ei saa teha viiulit, sest metsast tuleb erinevat puitu, kuid puidul on erinevaid kasutusvõimalusi ja igale puule peab otsima kõige kestlikuma kasutusviisi.

Tõsiasi on see, et raiemahtude mõttes ollakse liikumas negatiivses suunas ehk raiemahud vähenevad.

75

76

METSANDUS

Iga riigimetsast saadav palk peab saama maksimaalselt väärindatud. Foto: Viio Aitsam

RMK ootab kaasamõtlemist RMK pakub ka avalikke hüvesid ja meie metsad annavad lisaväärtust, mida on rahas keeruline mõõta, kuid see väärtus nii Eesti inimese kui ka laiemalt kogu planeedi jaoks on olemas. „Oluline arusaam on see, et kõik algab planeerimisest ja kui suudame planeerimisse kaasata nii oma organisatsiooni kui ka avalikkuse helgemad pead, seda parema tulemuse me saavutame,“ lisab Konsa.

Kõrgendatud avaliku huviga aladel on RMK hakanud rohkem inimesi kaasama oma tegevuse planeerimisse. Seda valdkonda on vaja veel rohkem läbi mõelda, millised on need olulised RMK tegevused, kuhu tuleks eksperte, huvigruppe, kohalikke inimesi rohkem kaasata.

Valgejärve loodusõpperada

RMK-le on väga oluline teadus­ põhine lähenemine ja seda kavatsetakse kindlasti edasi arendada. Võib juhtuda, et lähiaastakümnetel kogu fookus muutub, hakatakse tegelema uute ärisuundadega, rohkem loodusväärtustega. Vajadused teaduses ja innovatsioonis võivad muutuda veidi teistsuguseks kui seni.

Energiasuunal on RMK-l kaks välja­ kutset. Esiteks puidukasutus ehk et mida selle puiduga, mis metsast välja tuuakse, tehakse ja kuidas väärindatakse. See ei puuduta ainult RMK-d, vaid kogu valdkonda ning RMK arengukava ja üldse järgmiste aastate oluline teema saab olema see, milline on metsanduse roll üleminekul fossiilsete kütuste kasutamiselt bioloogilise süsiniku kasutamisele.

RMK-le on väga oluline teaduspõhine lähenemine ja seda kavatsetakse kindlasti edasi arendada.

Tuuleenergia riigimetsast Puit pole ainus viis, kuidas mets saab energiasse panustada. RMK kasutab riigi­maad, seda võib kasutada metsa kasvatamiseks, kuid seda võib kasutada ka näiteks taastuvenergia saamiseks.

Taastuvenergiaprojektiga on RMK-s tegeldud viimasel aastal palju ja see on

Foto: Erki Pärnaku

RMK plaanib hakata välja andma maaalasid tuulikute rajamiseks. Foto: Priit Simson

viis, kuidas RMK saab panustada Eesti kliimaeesmärkide täitmisse.

Näiteks Tootsi tuulepargi puhul müüs RMK maa ja sinna paigutatakse tuulikud. Lähiajal on lähenemine teistsugune. Koostatakse mudelit, kus RMK maade hulgast selgitatakse välja kohad, kuhu saaksid arendajad tuuleparke rajada. See on pikk protsess, mitte aastapaari lahendused.

Kõik algab selle aasta lõpus või järgmise aasta algul alade väljaselgitamisest ja see võib lõppeda alles aastal 2030.

Riigimaade valdajana on RMK-l küll palju piiranguid, kuid see skeem võiks sarnaneda sellega, mis toimub eraturul.

Arenduse mõte on tekitada olukord, kus on määratud ruumiline pind, mille puhul pole teada, kuhu tuulikud täpselt tulevad, kuid sellega tekitatakse investorile õiguslik kindlus, et kui ta alustab arendustegevusega, keskkonna mõjude hindamisega ja taotleb ehitusluba, tekib tal riigimaale hoonestusõigus, kuhu ta saab lõpuks tuulikud püstitada. Selliste investeeringute puhul saab rääkida pikast protsessist, aastakümnetest.

See tähendab ka riigimetsa vaatest seda, et mingi osa maast läheb kasutusest välja. Õnneks on tehnoloogia arenenud nii, et pinda pole väga palju vaja, piisab ka hektarist, seega ei räägita suurte metsapindade raadamisest, vaid üksikutest tükkidest. Sel viisil on toimitud ka Soomes, kus tuuleenergia tootmine metsas on täiesti normaalne. Seda, et metsas töötab tuulik, aktsepteerivad ka inimesed, ja see peaks sobima kõigile, et metsast tuleb nii puit kui ka tuuleenergia.

78

SISUTURUNDUS

RUBRIIK

Suurkiskjate arvukuse tõus on kahandanud metskitsede populatsiooni.

Foto: Shutterstock

Viimast jahihooaega iseloomustab

suurkiskjate arvukuse tõus Eestis on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud huntide, karude ja ilveste arvukus. Kiskjad vähendavad hoogsalt sõraliste populatsiooni, kuid teevad tüli ka inimestele. Nende arvukuse piiramine on jõudnud isegi kohtuvaidluseni.

K

eskkonnaameti poolt sel suvel koostatud raportis uluki­ asurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks antakse soovitused sõraliste küttimismahtude ning suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.

Raportis tõstetakse esile, et meie uluki­asurkonnad on üldiselt heas seisus.

Eriti hästi on läinud suurkiskjate – karu, hundi ja ilvese asurkonnal. Kõigi kolme suurkiskja arvukus ületas möödunud 2022. hooajal suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud asurkondade soodsa seisundi kriteeriume.

Nimetatud ohjamiskava kinnitati eelmisel aastal ning selles määratleti hundi, ilvese ja karu populatsioonide minimaalne piirmäär, millest allapoole ei tohi loo-

made arvukus langeda. Kava koostati koostöös huvirühmadega, et leida tasakaalupunkti, kus kiskjad oleksid jätkuvalt loomulikuks osaks meie loodusest, kuid ka kiskjakahjud oleksid talutavad ning inimesed tunneksid end turvaliselt.

Huntide arvukus oli mullu viimase 15–20 aasta kõrgeimal tasemel ning seetõttu on selgelt näha nii põdra kui ka metskitse asurkonna vähenemist.

Hundi arvukus tõusis 2022. aastal üle suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud ülempiiri. Kutsikatega karju oli 2022. aas-

Võrreldes eelneva aastaga suurenesid hundi tekitatud kahjustused.

ta sügisel 33 ja üldarvukus oli vahemikus 300−330 isendit. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid ka hundi tekitatud kahjustused. Kuna ka 2022. aastal oli hundi küttimissurve suhteliselt tagasihoidlik, võib tänavu prognoosida suure tõenäosusega arvukuse jäämist taas kõrgemale suurkiskjate kavas soovitatud ülempiirist ja selle alla viimiseks tuleb küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga suurendada.

Lahkarvamused viisid kohtusse Samas on suurkiskjate küttimismahtude vähendamise üle vaieldud kohtuni välja ja praegu on riigikohus nõutamas ­Euroopa Kohtult seisukohta, kas huntide küttimise mahu määramisel peaks lähtuma nende arvust ainult Eestis või ka ­Baltimaades ja kogu Euroopas.

Suurkiskjate ohjamise tegevuskavas nähakse ette, et igal aastal tuleks säilitada 15–25 kutsikaga hundikarja ehk et enne jahihooaja algust 1. novembril peaks olema 150–250 hunti.

2020. aastal kehtestas keskkonnaamet hundi aastaseks küttimismahuks esimese osana 140 isendit, kuid jättis endale õiguse pärast ­Keskkonnaagentuuri

79

80

JAHINDUS

Tänavu on hundid murdnud juba üle tuhande lamba.

­ettepanekute tegemist küttimis­mahtu muuta. Sama aasta sügiseseks pesa­ kondade arvuks prognoositi 32–34.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas ­Tallinna halduskohtule kaebuse, et 140 hundi küttimist lubav käskkiri tühistataks. MTÜ leidis, et hundi kaitsestaatus pole Eestis

Foto: Jassu Hertsmann

soodne ja nii suure hulga huntide küttimine raskendaks soodsa seisundi saavutamist. Suurkiskjate kaitsjate hinnangul pole praegune küttimissurve jätkusuutlik ja toetub hinnangule, nagu kaitstaks naaberriikides hunte rohkem ning neid tuleb naaberaladelt juurde. Samuti pole

arvestatud huntide elupaikade kadumisega ja küttimist pole suunatud kahjustuspiirkondadesse.

Keskkonnaameti arvates on hundi asurkond Eestis soodsas seisundis ja kuna siinne territoorium on väike, ei saa populatsiooni hinnata vaid Eesti piires. Euroopa Liidu piiresse jääva hundi Balti populatsiooni osa arvukuseks on hinnatud 870–1400 isendit. Samuti tõi keskkonnaamet välja, et hundi looduslik toidubaas on märgatavalt paranenud.

2021. aastal otsustas halduskohus jätta kaebuse rahuldamata, kuid MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas seepeale apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja väide, nagu oleks eesmärgiks seatud hundi pesakondade sihtarv liiga väike, pole piisavalt tõendatud ning seireandmed ei näita hundi populatsiooni vähenemist.

Seepeale esitas MTÜ Eesti Suurkiskjad kassatsioonikaebuse riigikohtule, mille kolleegium avaldas oma seisukoha, et Euroopa Kohtu senine praktika pole küsi-

JAHINDUS

musele huntide arvukuse hindamise kohta üheselt vastanud. Nüüd on kohtuasja menetlus seniks peatatud, kuni jõustub Euroopa Kohtu lahend. Seega palub riigikohus Euroopa Kohtult eelotsust ja soovib teada, kuidas peaks Eestis hundipopulatsiooni majandama.

Tuhat lammast juba murtud Aastas murravad hundid Eestis 600–700 lammast, aga sel aastal on murtud ligi tuhat ja võimalik, et see arv kasvab veel. Ka kodukoeri on sel aastal murtud ligi paarkümmend.

Meie huntide küttimine on olnud viimastel aastatel allapoole juurdekasvu piiri. Tegevuskava järgi võiks olla 20–30 pesakonda, aga nüüd on nende arv 34, 35 või 36 kanti jõudnud ehk hunte on märksa rohkem, kui ühiskonnana suudaksime taluda. Paratamatult hakkavad selle juures tekkima huntide põhjustatud kahjud.

Keskkonnaameti seisukoht on, et ökoloogilises mõttes võiks huntide arvukus olla Eestis kaks korda suurem, toitu nei-

Keskkonnaameti arvates on hundi asurkond Eestis soodsas seisundis ja kuna siinne territoorium on väike, ei saa populatsiooni hinnata vaid Eesti piires.

le jaguks, aga sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes peaks hoidma nende arvukust praegusel tasemel, et vältida liigset lammaste, kodukitsede, koerte ja teiste loomade murdmist.

Kui eelmisel hooajal oli huntide küttimise piirmäär 124, siis sel aastal pole Keskkonnaagentuur veel vaatlusandmeid kokku võtnud ja tänavust piirmäära paika pannud, ent võib arvata, et see kujuneb eelmise aasta arvust veidi suuremaks.

Ulukeid kütiti varasemast vähem Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9000 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4000 − 10 000 isendi võrra vähem kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osas ­jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ka ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem kui mõni aasta tagasi.

Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4551. Viimasel kolmel aastal on neid kütitud asurkonna aastase juurde­k asvuga ligilähedases mahus.

81

82

JAHINDUS

Arvuliselt kütiti kõige rohkem metskitsi.

Kuna 2022. aastal olid juurdekasvu näitajad viimase viieteistkümne aasta madalaimad, jäi ka vasikate osakaal kütitud põtrade seas väiksemaks kui eelnevatel aastatel.

2021. aastal hüppeliselt suurenenud kütitud punahirvede arv kasvas eelmisel jahihooajal veelgi, kokku 3270 hirve, neist lõviosa (86%) kõrge hirvede arvukusega Saare- ja Hiiu maakonnas.

Puna­hirve arvukus on olnud Eestis juba

Metssigade arvukust tuleb hoida kontrolli all sigade Aafrika katku ohjeldamiseks.

Foto: Kenno Soo

pikemat aega tõusutrendis, samuti on Mandri-Eestis aasta-aastalt laienenud nende leviala.

Metssigu kütiti 2022. aasta jahihooajal 13 523, mida on oluliselt rohkem kui eelneval viiel aastal. Lähiaastatel tuleks kindlasti küttimissurvet hoida vähemalt asurkonna aastase juurdekasvu tasemel, et vältida metssea arvukuse tõusu ja koos sellega suurenevat riski sigade Aafrika katku laiemaks levikuks.

Foto: Raivo Tasso

Karude arvukus kümnendi suurim Karude arvukus on Mandri-Eestis viimase kümnendi vältel kerkinud teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele ja selgelt suurenenud on ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimasel kolmel aastal olnud ka küttimiskvoodid oluliselt suuremad kui eelnenud aastakümnetel.

Möödunud jahihooajal kütiti 91, aasta varem 85 pruunkaru.

Võrreldes paari eelneva jahihooajaga vähenes kõikide väikekiskjate küttimine. Sealjuures kütiti nii rebaseid (3423), kährikkoeri (4734) kui ka metsnugiseid (1286) oluliselt vähem kui eelneval kümnel jahihooajal. Viimase viieteistkümne aasta madalaim küttimistulemus paistab silma ka kopra puhul. Eelneva kahe aastaga võrreldes kütiti oluliselt vähem ka šaakaleid (36).

Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ja mets­ kurvitsaid. Samas jäi mõlema linnuliigi puhul küttimistulemus võrreldes eelneva 2021. aasta jahihooajaga tagihoidlikumaks. Eelneva kolme jahihooajaga võrreldes suurenes kütitud valgepõsklaglede arv. Kokku kütiti möödunud jahi­hooajal 74 285 ulukit, kellest 57 994 (78%) moodustasid 19 erineva imetaja- ja 16 335 (22%) 33 erineva linnuliigi esindajad.