Eesti Põllumajandus (Tavl/kevad 2022) by Delfi Meedia

EESTI

PÕLLUMAJANDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Talv/kevad 2022

Nisukasvatus laieneb ja saagikus suureneb Päike aitab lahendada energiaprobleeme

HIND: 2,98 €

9 772733

293011

ISSN 2733-2934

Loomakasvatuses tagab edu teaduslik lähenemine

Mahetootja peab olema leidlik Toiduainetetööstus hinnasurve all Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika toob Eestisse poolteist miljardit eurot

SISSEJUHATUS

Me olemegi maailma parimad! Eesti põllumajandusele oli möödunud aasta mitmeski mõttes märgilise tähendusega. Meie lehmade aasta keskmine väljalüps on nüüdsest Euroopa suurim, ulatudes 10 053 kilogrammini lehma kohta, kusjuures Euroopa Liidu keskmine piimatoodang lehma kohta oli 7473 kilogrammi. Teravilja toodame ligikaudu kaks ja pool korda enam, kui ise tarbime, ja ekspordiks jääb üle miljoni tonni vilja. Oleme mahemaa. Euroopa riikides on mahemaad keskmiselt 8%, meil aga kasutatakse mahedana 23% maast. Isegi jõudluskontrolli piimalaborit, kus on järjepidevalt kõikide Eesti lehmade piima analüüsitud 50 aastat, peetakse üheks kolmest maailma kõige täpsemast laborist. Meil on suuri ja moodsaid piimafarme, aga ka väikseid mahekarju. Meil on tuhandehektarilisi viljakasvatustalusid, kuid siiski piisab nutikale mahetalule äraelamiseks ka poolest hektarist põllumaast. Kõik sõltub visioonist! Eesti põllumees suudab oma rahva ära toita ja pakkuda meile kõige paremat, puhtamat ja kvaliteetsemat toitu. Eesti tarbijal tuleb seda hinnata ja poes õigeid valikuid teha. Meie põllumajanduse edu ei ole tekkinud üleöö. See on aastakümnetepikkuse arengu tulemus, kohati uskumatu töö, ebaõnnestumiste, kriisisituatsioonide ja ebaõigluse ärakannatamise lugu. Tahtmatult meenub ütlus: mis ei tapa, teeb tugevaks! Just põllumees ongi saanud karastuse pidevate kriiside ületamisega, sooviga tulla kriisist välja, olla nutikam, kõigest hoolimata ellu jääda. Eesti põllumehes on säilinud kõige rohkem seda, mida kutsume eestlaslikuks jonniks. Eesti Põllumajanduse väljaandes on kokku võetud kõik põhilised põllumajanduse valdkonnad, kaardistatud hetkeseisu ja arutletud kõige väljapaistvamate tegijatega valdkondade tulevikuvisioone. Mõistagi ei ole olevik ega ka tulevik probleemivaba. Kuid sellel tasemel, mis juba saavutatud, ei ole põhjust arvata, et neist probleemidest jagu ei saaks.

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

jana.rand@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: SVEN SAUN TRÜKK PRINTALL

Päike energiaprobleeme lahendamas

12–16 Energiat on meil piisavalt, see tuleb vaid kinni püüda 18–20 Lihaveisekasvatuse muudab edukaks teaduslik lähenemine 22–23 Eesti põllumees väärib parimat tehnikat 26–30 Poolteist miljardit eurot selleks, et maal oleks parem elada

40– 41 Piimaproovid annavad hea ülevaate lehma tervisest

REKLAAM

Toimetaja: JANA RAND

6-–9

32–36 Edukat köögiviljatalu saab pidada ka väiksel pinnal

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

SISUKORD

KRISTIANNE MELANIE LIIT #e6004e melanie.liit@ekspressmeedia.ee CMYK 5-95-40-0

HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee Pantone 1925 KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL #1c1f2d jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

RACHEL BRANTEN CMYK 75-60-40-50 rachel.branten@ekspessmeedia.ee Pantone 433U / 432C

42–44 2021: loomade arv kahanes, saaki vähendas põud 47–52 Väärt leibreklaamib end ise 55–60 Ajalooline aasta Eesti piimanduses 62–66 Eesti ekspordib üle miljoni tonni vilja 70–75 Eesti on mahemaa 76–80 Butiiktalus saab elada unistuste elu 82

Välistööjõu vajadus suureneb

PÄIKESEENERGIA

Lääne-Virumaal Roelas asub Eesti suurim päikesepark.

Päike

energiaprobleeme lahendamas Päikeseenergia võidukäiku on mööda Eestimaad sõites küllap igaüks märganud, sest paljud põllud ja karjamaad on kaetud päikesepaneelidega. Ka hoonete katusel olevad päikesepaneelid ei üllata enam kedagi.

õimsuste kasv näitab samuti, et päikeseenergiat lisandub tublisti. Eelmisel aastal näiteks lisandus võrku 292 MW tootmisvõimsust ja 2565 elektritootjat. Neist umbes pooled on koduste katusepaneelidega mikrotootjad, kel on kuni 15 kW võimsusega tootmisjaamad. Kokku ületab võrguga liitunud elektritootjate hulk 10 000 ja

selle arvuni on jõutud põhiliselt viimase kolme aastaga. Tootjate hulga tohutu suurenemine on kulutanud ära Elektrilevi ressursi pakkuda uutele tootjatele võrguga liitumist. Ehkki Elektrilevi on teinud läinud aastal 95 miljoni eest investeeringuid liitumiste rajamiseks ja võrgu töökindluse tagamiseks, on vajadus veelgi suurem. Võrguressursi suurendamine on aga väga ma-

PÄIKESEENERGIA

Foto: Sven Arbet Foto: Sven Arbet

hukas ja kallis töö, mida ei tehta kuude, vaid aastatega. Praegu on ootel üle 1000 liitumistaotluse ja liitumist tuleb tihtipeale oodata kuude kaupa.

Takistused uute tulijate teel

Mihkel Loorits toodab oma Laastu talus päikeseenergiat juba aastast 2015.

Üks esimesi ettevõtjaid, kes 2015. aastal oma Laastu talu maadele päikesejaama rajas ja võrku elektrit müüma hakkas, oli Mihkel Loorits. Tema sõnul on päikeseparkide sisseseade võrreldes 2015. aastaga lausa 50% odavamaks muutunud. Eelnevatel aastatel said päikesejaamade rajajad ja energiatootjad riiklikke toetusmeetmeid nautida. "Täna ei ole uute parkide rajamiseks enam toetusi ette näha, mis tähendab, et tuleb leida alternatiivseid lahendusi investeeringukindluse saavutamiseks," leiab Mihkel Loorits. Ta lisab, et oluliseks takistuseks uute päikeseparkide rajamisel on liitumisvõimsuste defitsiit: "Tänase elektrihinna pealt ei peaks toetama niivõrd arendajaid kui võrguettevõtteid, kes ei saa piisavas mahus võrguarendusi ellu viia, sest tänaste elektrivõrgu tasudega ei ole see võimalik. Kui liitumisvõimsusi oleks piisavalt, soodustaks see hajaenergeetika arengut ning uute tootmisvõimsuste liitumist lihtsustatud viisil." Ta lisab, et kuna praegune ressurss on elektrivõrgus ammendumas, tu-

Eesti suurim Ettevõtjad Mark ja Kaisa Orav on moodustanud Viljandimaale Eesti ühe suurima tootmisvõimsusega päikeseenergia ettevõtete grupi. Investeeritud on 36 miljonit eurot ja kui kõik valmis, koosneb jaam 200 000 päikesepaneelist. Taastuvenergia tootmisega alustati 2019. aastal, kui valmisid esimesed kuus ühemegavatise võimsusega päikeseelektrijaama.

leks nende olemasolevate alajaamade ja elektriliinide juurde, kus on võimalik tehniliselt ja mõistlike kuludega päikesepaneele paigaldada, kiirelt ja lihtsustatud viisil anda vajalikud load nii kohalikust omavalitsusest kui ka võrguettevõttest, sest suurem elektritootmisvõimsus tagab madalama hinna ja konkurentsivõime.

Päikesepaneelid põllumaal Üks olulisi takistusi põllumaale päikesepaneelide paigaldamiseks on loa saamine. Praegu on väga paljud maatulundusmaad kvalifitseeritud väärtuslikuks põllumaaks, kuigi nende seas leidub maaüksusi, mis on põllumajanduslikust ka-

PÄIKESEENERGIA

Pilsu talu päikesepark annab suve lõpul ja sügisel energiat viljakuivatile, muul ajal müüakse enamik toodetust võrku.

sutusest väljas ja mille peale saaks päikesepaneele edukalt paigaldada. Samuti näeb Loorits seda, et kohalikud omavalitsused püüavad takistada päikesejaamade rajamist põllumaale. Samas on tema sõnul väga positiivseid näiteid põllumajandusmaa ristkasutusest päikesejaamas, kus paneelide ridade vahelist ala saab kasutada lammaste karjamaana või teha sealt nii heina kui ka silo. "Päikesepaneelide tehnoloogilise eluea lõppemisel on võimalik need kergkonstruktsioonid kergesti eemaldada ning põllumaana kogu kinnistu uuesti kasutusele võtta," lisab ta.

Kokku ületab võrguga liitunud elektritootjate hulk 10 000 ja selle arvuni on jõutud põhiliselt viimase kolme aastaga. Looritsa arvates võiks maaomaniku otsus olla oluliseks sisendiks kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitusõiguse andmisel. See aitaks vältida olukorda, kus põllumaad on lihtsalt söötis. Kui põllumajanduslik tegevus lõpeb ja maale alternatiivset kasutust ei leita, tekib oht mullaviljakuse ja põllumaa väärtuse languseks ning põllumaa võsastumiseks. Päikeseenergia eestkõnelejana on Mihkel Loorits veendunud, et päikese-

paneelid on üks väheseid roheenergia tehnoloogiaid, mida on võimalik paigalda ühest paneelist kuni 100 megavatini: "Arvan, et võimsuseid ei peaks piirama, vaid päikesejaamade rajamiseks peaks kasutusele võtma kõikvõimalikud kohad. See on oluline nii keskkonna hoidmise seisukohast kui ka elektrivõrgu seisukohast, sest rohelisest tootmisvõimsusest on puudu ning päikesepaneelid on ainukesed kiiresti rakendatav võimalus." Ta lisab, et tuleviku energeetika ei baseeru ühel suurel tootmisüksusel, vaid on detsentraliseeritud paljude erinevate tootjate vahel, kuhu kuuluvad nii salvestusseadmed, suured tootjad kui ka kodumajapidamise mikrotootmised. Päikeseenergia lahendusi pakkuva firma Solar4you projektijuhi Rando Simsoni arvates leidub kohti, kuhu paneele paigaldada, piisavalt: "Huvi on väga suur, seda on kindlasti kasvatanud elektrihindade tõus. Hetkel ei ole tunda, et piir võiks lähiajal saabuda – katuseid, kus paneele veel peal ei ole, on palju, ning palju leidub ka maad, kuhu soovitakse paneele paigaldada. Näiteks võib arvestada, et maa peale paigaldades on 15 kW päikesejaama, kus on 20 kW päikesepaneele, ehitusalune pind ca 85 ruutmeetrit.

Kuidas sobilikku päikesejaama valida? Kuidas otsustada, milline päikesejaam oleks majapidamises kõige sobilikum, millised peaksid olema võimsused, looduslikud tingimused ja tehnoloogia?

Rando Simson selgitab, et rusikareeglina arvestatakse tootmismahtu võrdluses tarbimisega. Kui hoone või kinnistu on tarbinud näiteks 50 000 kWh, siis võiks kaaluda ka 50 kW päikesejaama rajamist – ehk 1000 kWh tarbimist = 1 kW päikeseelektrijaama võimsust.

Tasuvus on sõltuvuses väga palju ise ära tarbitud energiast, sest niimoodi jätame kallima elektri ostmata ja säästame. Kindlasti on toodang sõltuvuses asukohast. Maapealne paigaldus on kõige parem, pidades silmas tootmist ja hilisemat hooldust – süsteem paigaldatakse otse lõunasuunale ning näiteks 35-kraadise kaldenurgaga. Majade katuseid muuta ei saa, seega seal tuleb leppida hoone eripäradega. Kui hoone katus ei ole otse lõunasuunaline, siis paigaldatakse ka ida-läänesuunalisi süsteeme, mis toodavad ühtlasemalt läbi päeva nii hommikuse kui ka õhtuse päikesega. Maksumust silmas pidades on kindlasti parimad lahendused need, mis paigaldatakse maa peale ja plekk-katustele. Muudel katustel võib investeering olla kuni 10% kallim, tulenevalt nende keerukusest või kinnitustarviku kallidusest.

PÄIKESEENERGIA

Foto: Argo Ingver

Tasuvus ja investeeringud "Tasuvus on sõltuvuses väga palju ise ära tarbitud energiast, sest niimoodi jätame kallima elektri ostmata ja säästame. Kui ise ei suuda ära tarbida, siis müüakse ülejääk üldiselt võrku ning selle eest saab elektri börsihinda, millest tuleb minimaalne marginaal maksta ettevõttele, mis selle tootjalt ära ostab," selgitab Simson. Investeeringud, mis hakkavad juba vähemalt 8–15 aastaga ära tasuma, on pigem 10 kW süsteemid ja suuremad, kuid tuleb arvestada, et ka võrguettevõttega saaks liituda. Praegu on üle Eesti uute tootmisvõimsuste lisandumisega suur probleem, sest paljudes kohtades ei saa suuremat kui 15 kW päikeseelektrijaama rajada. Investeeringut silmas pidades võib arvestada, et terviklahenduse 1 kW maksab umbes 1000 eurot. Sellele lisandub võrguettevõttega liitumise hind. Tasuvusaega mõjutab ka päikesejaama üledimensioneerimine. Kõik liitumised toimuvad võrguga alati inverteri võimsuse järgi – kui tegemist on 10 kW inverteriga, siis on ka see number kõikides dokumentides kajastatud. Küll aga päikesepaneele tuleb paigaldada rohkem kui 10 kW. Selleks on väga lihtne põhjus – meie tingimustes vajab inverter suuremat sisendit päikesepaneelidest võrreldes mõne Lõuna-Euroopa riigiga, et saavutada maksimaalset võimsust võimalikult palju. Lisaks päikeselistele päevadele on meil pilvist ja pimedamat perioodi ja sellistel hetkedel tuleb üledimensioneering kasuks. Soovituslik üledimensioneeringu protsent on umbes 20–35%.

Päike põllumehele abiks Väikeseid päikesejaamu, mis aitavad vilja kuivatada, kasvuhooneid või hooneid kütta, on siin-seal juba üpris palju. Rando Simsoni sõnul on põllumajanduses energiavajadus suurem just siis, kui ka päikest on tavalisest rohkem. Näiteks vilja kuivatatakse enamasti juulist septembrini, see aga on üks päikeseküllasemaid aegu Eestimaal. Kui kuivati töötaks päikeseenergial, oleks kasu silmanähtav. Sedamoodi päikeseenergiat kasutades on kasu märksa suurem kui seda võrku müües. Saaremaal peab mahedat piimakarja Jaan Kiider, kelle päikesepargist saadav energia katab täielikult piimafarmi vajaduse ja jääb võrku müügiks ülegi. "Elektri hinnad hakkasid tõusma hilissügisel, samal ajal hakkasid vähenema ka päikeseenergiast toodetud elektri mahud. Aga kui võrrelda 2020. ja 2021. aastat, siis toodang oli ülemöödunud aastal natukene väiksem, aga sissetulek eelmisel aastal jällegi suurem. Päikeseenergiasse tasub kindlasti investeerida ja praegu on mul valmimas ka kodu juurde väike päikesepark." Foto: Sven Arbet

Jaan Kiideri Riido talu päikesejaam katab talu energiavajadused ja võimsust jääb veel ülegi.

ROHEENERGIA

Energiat on meil piisavalt,

see tuleb vaid kinni püüda Eestit on harjutud pidama vähese maavarade potentsiaaliga maaks. Kuid rohelise energia vaates on Eesti üle keskmise hästi varustatud. Meil leidub piisavalt nii tuult kui ka biomassi, see tuleb vaid oskuslikult energiaks muundada.

nergiast pole aastakümneid nii palju räägitud kui praegu. Ometi ei ole see tupikseis tekkinud üleöö, vaid on pigem kuhjunud probleemide tagajärg. Kuni energiahinnad püsisid madalad, ei olnud ka survet harjumusi muuta. Nüüd aga tuleks teha kõike kiiresti ja korraga. Üleminek roheenergiale nõuab aga erakordselt suuri investeeringuid ja olulisi muutusi ka inimeste mõtteviisis. Positiivne pool asjast on aga see, et Eestil on piisavalt võimalusi roheenergia tootmiseks, sest jätkub nii tuult, hakkepuitu kui ka loomakasvatusjäätmeid. Igal piirkonnal on omad võimalused. Kui Lääne- ja Põhja-Eesti on sobivam tuuleparkide loomiseks, siis Kesk-Eesti suurfarmid annavad võimaluse biojäätmeid biogaasiks väärindada.

Eesti biometaani potentsiaal

Viljandimaa Koksvere küla Siimani biometaanijaam Foto: Sven Arbet

Villem Vohu 2015. aastal TTÜ-s kaitstud magistritöös on meie bioetaani võimalikku mahtu hinnatud järgmiselt : "Eesti biometaani potentsiaal on ligikaudu 450 miljonit Nm3 (normaalkuupmeetrit), millest rohtne biomass moodustab üle 80%. Selline ressursside jaotus on tingitud asjaolust, et Eesti rohtse biomassi teoreetilisest kogusaagist (ca 2,2 miljonit tonni kuivainet) jõuab väärtust loovasse tegevusse umbes kolmandik ja kokku 1,4 mln tonni rohtse biomassi kuivainet jääb põllumajanduses igal aastal kasutamata. Biometaani tootmine üksnes rohtsest biomassist on tehnilistel põhjustel keerukas ja seetõttu eelistatakse teiste lisandite kasutamist (läga, maisisilo). Mida efektiivsemalt me suudame kasutada rohusilo ja vähendada teiste lisandite osakaalu, seda paremini on võimalik parandada maakasutuse efektiivsust, vähendada logistikakulusid ja seda suurema osa biometaani teoreetilisest ressursist saame me kaasata väärtusloomesse." Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Ahto Oja sõnul on samas

ROHEENERGIA

Foto: Sven Arbet

Eesti esimene biometaani tootmise jaam avati 4 aastat tagasi Koksveres. Rohegaasi valmistatakse seal lägast, mis tuleb 1700 lehmaga lüpsifarmist.

suurusjärgus ehk ligi 400–500 miljonit Nm3 aastas olnud Eesti viimaste aastate fossiilse imporditud kliimamuutust tekitava maagaasi kogus, mis tähendab, et tooraine mõttes on meil olemas võimalus asendada kogu imporditud fossiilne maagaas kodumaise taastuva lisandväärtust riiki jätva biometaaniga. "Aastas toodetakse umbes 15 miljonit normaalkuupmeetrit (ca 3,33% potentsiaalist), millele lisandub biogaas, mida ettevõtted ei väärinda biometaaniks," selgitab Oja. Biometaan on energiasisalduselt ja kütuse omadustelt samaväärne maagaasiga, biogaasis on energiat umbes poole vähem. Lisanduva biogaasi kogus koos prügilast kogutud biogaasiga on hinnanguliselt ca 10 miljonit Nm3. "Iga inimene ja ettevõte saab reaalselt kaasa aidata ringmajanduse elluviimisele juba täna. Kuidas? Väga lihtsalt – ära viska prügi ühte korvi, ei kodus, ei töökohal, ei tootmis- või teenindusettevõttes! Miks? Sest prügi tekkekohal liigiti kogudes saab prügist uus materjal, toode või energia," manitseb Oja. Ta toob näiteks, et ühest tonnist plastpakendijäägist saab seda jäätmekütusena õigesti tööstuslikult põletades sama palju energiat kui ühest tonnist naftast. Ühe inimese

toidujäätmetest koos ühelt hektarilt niidetud heinast tehtud biometaaniga sõidab keskmine sõiduauto 20 000 km. Rootsis jagab jäätmefirma inimestele tasuta spetsiaalseid veekindlaid paberkotte toidujääkide kogumiseks, mis biogaasijaamas koos toidujäätmetega

Biometaan on energiasisalduselt ja kütuse omadustelt samaväärne maagaasiga, biogaasis on energiat umbes poole vähem. ära kääritatakse. 12 Rootsi linnas sõidavad bussid selle linna elanike ja tööstuste eraldi kogutud jääkidest tehtud biometaaniga. Nii on linnaõhk puhtam, inimesed elavad tervemalt ja kauem. Eestigi on selles suunas liikumas, lisaks Tallinnale sõidavad juba praegu biometaani kasutavad bussid Tartu, Võru ja Pärnu linnas ja maakonnas ning Saaremaal.

Biogaasi erinevad kasutuskohad Ahto Oja räägib biogaasi kasutamise algusest, mil esimesed biogaasi tootmisseadmed rajati reoveepuhastusjaamade toor- ja jääkmuda kääritamiseks ning saadud biogaasi kasutati reovee puhastusprotsessi enda tarbeks soojuse tootmiseks. Teine laine nn põllumajanduslikke biogaasijaamu rajati asulate kaugkütte üleviimiseks kodumaistele taastuvkütustele, millega asendati fossiilsed kütused Vinni, Oisu, Ilmatsalu ja Aravete asulate kaugküttes. "Muutuse biogaasist elektri ja soojuse koostootmiselt biogaasi mootorikütuseks ehk biometaaniks väärindamisel tingis asjaolu, et taastuvkütuste kasutamise sihtarvud elektri ja soojuse tootmisel olid Eesti Vabariigis saavutatud ja ületatud, aga taastuvate kütuste kasutamise sihtarv (10% aastaks 2020 ja 14% aastaks 2030) mootorikütustes oli aastal 2017 0,1% ehk 100 korda väiksem kui sihtarv," selgitab Oja. Taastuvate kütuste sihtarvud tulenevad Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist ja on liikmesriikidele kohustuslikud, mille mitte saavutamisel ähvardab liikmesriike trahv.

ROHEENERGIA

Üllar Kaaver on veendunud roheenergia pooldaja. Tema viljakuivati katlas kasutatakse energiallikana biomassi. Foto: Sven Arbet

Kitsaskohad biogaasi kasutamisel Eesti Biogaasi Assotsiatsioon on välja pakkunud meie poliitikakujundajaile ettepanekuna Eesti biogaasi teekaardi aastani 2030. 1. Seada aastaks 2030 biometaani tootmise sihtarvuks 100 miljoni Nm3 aastas. 2. Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks aastaks 2030 seada 15 000 ja raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500. Metaankütuste tanklate sihtarv 50. 3. Biogaasi kasutamise toetamine pilootprojektidega tahke oksiidi kasutamiseks kütuseelementides (SOFC), eriti väikesemahuliste seadmete puhul toorme tekke kohtades. SOFC-s tekkivat soojust ja elektrit saab kasutada kohapeal, sh autonoomsetes kohtades, kus võrguelekter puudub, kaugküttest rääkimata. 4. Euroopa Liidu roheleppe elluviimise meetmeks pikendada biometaani tootjate toetust. Selleks tuleks pikendada määruse "Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord" abikõlblikkuse perioodi kuni aastani 2030 või võtta vastu uus samalaadne määrus. 5. Teeme ettepaneku vabastada ja diferentseerida Eestis EURO klasside alusel 40–80% ulatuses metaankütust tarbivad raskeveokid teekasutustasust. 6. Viia sisse ostutoetus kohalike gaasiveokite kasutamiseks Eestis (kohaliku veokipargi värskendamine EURO III-lt EURO VI-le). 7. Raskeveoki maksuvabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO klasside alusel. 8. Biometaani tarbimisel maksutagastus ettevõtetele (analoogiliselt Rootsiga). 9. Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamine riigi teenuste ostmisel – nn rohelised hanked teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel, kus hanketingimustes metaankütuse tarbimine annab lisapunkte pakkumiste hindamisel. 10. Jätkata ühistranspordi hangetes metaankütuseid kasutavate busside eelistamist ja metaankütuste tanklate rajamist piirkondadesse, kus see praegu ühistranspordi jaoks puudub. 11. Aktiivne osalemine biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises, mis võtab arvesse biometaani tootmise eripärasid. Samuti luua eeldused biometaani piiriüleseks kaubanduseks sh nende päritolu tunnistustega.

ROHEENERGIA

Biomass kütab kuivatit Üllar Kaaver on teraviljakasvataja, kes alustas 12-hektarise odrapõlluga, kuid nüüdseks on tema juhitaval meeskonnal Elva vallas majandada ligikaudu 2000 hektarit maad. Mõistagi vajab nii suur ettevõtmine ka efektiivset kuivatit. Esialgu sai selleks vana sovhoosi kuivati, mida tuli kaasajastama hakata. Nagu enamasti ikka, töötas kuivati vedelkütusel. Mõte biokütuse kasutamisest sündis ajal, mil Emajõe luha taastus- ja hooldstöödel hakkas üle jääma vähevääruslikku heina, mis põllumajandusloomadele ei sobinud. Koostöös toonase Tallinna Tehnika Ülikooliga sai hinnatud kogu luhaala energeetiline potentsiaal ja katsetused Tartu linna ja Elva katlamajades, aga katsetest edasi koostöö ei läinud.

Ühest tonnist plastpakendijäägist saab seda jäätmekütusena õigesti tööstuslikult põletades sama palju energiat kui ühest tonnist naftast.

netele üle kanda ka kaugemale. Investeeringut kaasrahastas PRIA , kelleta ei oleks taoline objekt valminud. Kuivati koos laoruumidega sai valmis 2011. aasta kuivatusperioodiks. Katlasse lähevad nii teraviljajäägid kui ka kraavidelt ja põlluservadelt koristud võsahake. Katla võimsus on 0,5 MW, sellest jätkuks näiteks poole Rannu alevi kütmiseks, kuid töötab siiski vaid kahel viljakuivatamise kuul. Mõte munitsipaalhoonete kütmisest ei realiseerunud. Õli oli mugavam ja riskivabam. "Oleme selle kümne aastaga umbes viissada tonni vedelkütust põletamata jätnud ja seetõttu jätnud keskkonnale väiksema jalajälje," on Üllar rahul, aga täielikuks õliküttest loobumiseks oleks vaja suurendada katlamaja võimsust. "Ühe variandina sai palutud kohalikult aleviku soojatootjalt trassi toomist meie teraviljakuivatini, mis võimaldaks pikendada asula katlamaja kütteperioodi, ja vastu plaanisime müüa oma taimsete kudede jäätmetest tekkivat sooja aleviku kütmiseks sügistalvisel perioodil. Palve sai eitava vastuse põhjendusega, et KIK ei lase sellist plaani läbi. Kui elektriliine ja gaasitorusid saavad kasutada erinevad tootjad, siis soojatrassidega väidetavalt nii ei ole."

Plaanid ja teod ei kattu

Hea lahenduse otsinguil käidi mitmetel õppereisidel ja koolitustel, kuid sobilikku lahendust siiski ei leitud: "Põhiline pakutud lahendus ikkagi oli biogaas, aga see meile mitmetel põhjustel ei sobinud." Luhaheina gaasistamise katseid tegi hiljem ka Eesti Maaülikool.

Teraviljajäägid energiaks Kuna heinaplaanid ei teostunud, siis oma bioenergeetilise mõtte realiseerimiseks said ette võetud teraviljakuivatist tulevad sorteerijäägid, mida oli piisavalt, et kütta ära nii biomassi- kui ka teraviljakuivati. Mõtte realiseerimiseks aga sobilikud valmislahendused puudusid. Neid tuli hakata kokku panema erinevate asjatundjatega, kes andsid endast parima, et lõpptulemus oleks sobiv. Katlasüsteemi soojuskandjaks on vesi, et sooja saaks lisaks kõrvalhoo-

Kaaveri sõnul sai ka varem otsitud võimalusi väiksema koostootmisjaama ehitamiseks, mis lubanuks ka elektrit toota. Paraku on takistuseks olnud mõistliku suurusega valmis koostootmisjaama puudumine ja tol hetkel ka liiga madalad elektrienergia kokkuostuhinnad. Võiks olla lausa kohustus uue katlamaja ehitamisel teha seda koostootmisjaamana. Seega oleme endiselt probleemi ees, kuidas katta soojusenergia puudujääk nii, et plaanitav investeering oleks võimalikult keskkonnasõbralik, sest rohe-eesmärgid vajavad täitmist. Euroopa rohepakett "Eesmärk 55" tundub vähemalt praegusel kujul olevat liialt loosunglik. Seal pole arvestatud liikmesriikide eripäradega, nagu senine taimekaitsevahendite ja väetiste kasutus, metsasus. Kuidas arvutada süsiniku emiteerimist ja sidumist nii, et see oleks üheselt mõistetav nii riigisiseselt kui ka riikide vahel? "Põllumees ei saa olla uute kesk-

Hakkepuit annab üle poole vajalikust soojusenergiast Praegu kasutatab Eestis suurematest soojusvõrkudest hakkepuitu 58,2% ja maagaasile on jäänud vaid viiendik. See näitab, et viimastel aastatel jagatud investeeringutoetused on läinud asja ette, kuid hetkel taotlusvoore avatud ei ole. Lisaks toetuste ebakindlusele piirab hakkepuidu kättesaadavust nii ilmastik kui ka administratiivsed piirangud, näiteks ettehoiatama tehtud raiepiirangud. Taastuvenergia Koda on soovitanud valitsusel soodustada biomassi kasutamist energeetikas. See hõlmab ka raiemahu mõistliku suuruse hinnangut just energiajulgeoleku prisma läbi, tagades ühtlasi jätkusuutliku metsamajandamise ja positiivse kliimamõju. Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus kirjutab, et meil on piisavalt biomassi märkimisväärse osa Eesti energiavajaduse katmiseks. Kui aga survestatakse raiemahte vähendama, siis tuuakse meie majandusmetsadest välja eeskätt kallim sortiment, mida saab kasutada ehitus- ja tarbepuuna, samas jäetakse vähem väärtuslik energiaks sobiv puit ja võsa metsa.

konnasõbralike tehnoloogiate ja taimekaitsevahendite väljatöötaja. Jääme ikkka oma põhitegevuse juurde! Ootame otsustajatelt suuremat koostööd põllumeestega ja julgemat esinemist Euroopas," lisab Kaaver. Tema sõnul vajavad roheplaanid ka kiiremat andmesidet: "Meie piirkonnas on valguskaabli põhitrassid veetud. Oleme enda jaoks lahendanud ka n-ö viimase miili, see tähendab, et juhtmed on kuivatisse veetud, aga puudub võrguoperaator. Mitmed pöördumised erinevatesse kohtadesse ei ole tulemusi andnud. Pidevalt käib jutt kiirest internetist, kuid see ülesanne on samuti riigil lahendamata jäänud."

Esmaklassilised EsmaklassilisedSILOKINDLUSTUSLISANDID SILOKINDLUSTUSLISANDID kõikidele kõikidelesöödatüüpidele söödatüüpidelejajakuivainetele kuivainetele BONSILAGE BONSILAGEFORTE FORTE

– edukaks sileerimiseks kuivaine – edukaks sileerimiseks kuivaine alumises vahemikus. Rohusilodele kuivainega 18-35% alumises vahemikus. Rohusilodele kuivainega 18-35% Efektiivne klostriidide vastane toime, DLG-sertifitseering rühmas 5a5a Efektiivne klostriidide vastane toime, DLG-sertifitseering rühmas • • alandab kiirelt silo pH-d, tänu võimele kasutada käärimisprotsessis alandab kiirelt silo pH-d, tänu võimele kasutada käärimisprotsessis kogu süsivesikute spektrit kogu süsivesikute spektrit • • hoiab ära valkude lagundamise NH₃-N-iks ja ja biogeenseteks amiinideks hoiab ära valkude lagundamise NH₃-N-iks biogeenseteks amiinideks • • väldib võihappe tekkimist rohusilos väldib võihappe tekkimist rohusilos • • kaitseb silo proteiini ja ja parandab maitseomadusi kaitseb silo proteiini parandab maitseomadusi

BONSILAGE BONSILAGEFit FitGG

– vatsasõbralikum käärimismuster ja ja – vatsasõbralikum käärimismuster parem tervis. Rohusilodele kuivainega 28-50% parem tervis. Rohusilodele kuivainega 28-50% Teaduslikult tõestatud propüleenglükooli tekkimine suhkrurikkast rohumassist Teaduslikult tõestatud propüleenglükooli tekkimine suhkrurikkast rohumassist • • • • •

• • • • •

kindlustab stabiilse ja ja avamiskindla silo kindlustab stabiilse avamiskindla silo muudab rohus olevad suhkrud propüleenglükooliks muudab rohus olevad suhkrud propüleenglükooliks parandab lehma energiaga varustatust läbi silo parandab lehma energiaga varustatust läbi silo toetab kõrget söömust ja kindlustab püsiva toodangu toetab kõrget söömust ja kindlustab püsiva toodangu kaitseb ketoosi eest kaitseb ketoosi eest

BONSILAGE maisija ja BONSILAGESPEED SPEEDMM– –kindlustuslisand kindlustuslisand maisivilisesilodele. Silodele kuivainega 25-45% vilisesilodele. Silodele kuivainega 25-45% Kindlustab parima kvaliteedi kaka keerulistes ilmastikutingimustes Kindlustab parima kvaliteedi keerulistes ilmastikutingimustes • • pärsib pärme ja hallitusi kiiresti ja tõhusalt pärsib pärme ja hallitusi kiiresti ja tõhusalt • • hoiab ära silo järelkuumenemise ja ja parandab silo maitseomadusi hoiab ära silo järelkuumenemise parandab silo maitseomadusi • • silohoidla avamine ning söötmise alustamine 2 nädalat peale sulgemist silohoidla avamine ning söötmise alustamine 2 nädalat peale sulgemist • • vähendab oluliselt kalleid kuivaine kadusid vähendab oluliselt kalleid kuivaine kadusid

Bonsilage Bonsilage- -PARIMA PARIMASILOKVALITEEDI SILOKVALITEEDINIMEL NIMELtäna, täna,homme hommejajatulevikus! tulevikus! TeknEst OÜ I Luige keskus, Kiili vald, 75404 Harjumaa TeknEst OÜ I Luige keskus, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224 I mobiil 506 1500 I e-mail teknest@teknest.ee Tel 604 6224 I mobiil 506 1500 I e-mail teknest@teknest.ee

LOOMAKASVATUS

Andres Vaani saavutusi lihaveiste kasvatamisel hinnati eelmisel aastal aasta põllumehe tiitliga. Foto: Sven Arbet

Lihaveisekasvatuse muudab edukaks teaduslik lähenemine Eestis on lihaveisekasvatusega tõsisemalt tegeldud 20 aastat ja selle ajaga on arusaamad lihaloomade kasvatamisest korduvalt muutunud. Kõik need keerdkäigud on kaasa teinud Topi talu Pärnumaal, kus lihaveiseid on peetud juba üle kahekümne aasta.

ajandi esimestel aastatel olid põllumajanduses keerulised ajad. Põllumehi raputasid mitmed kriisid, üks tähelepanuväärsem neist nn Vene kriis, mille tõttu sulgus tootjatele Venemaa turg. Piimahinnad kukkusid drastiliselt ja väiketaludes muutus piimatootmine üldse mõttetuks. Kuna piimakarjakasvatajad ei tahtnud maaelust loobuda

ja et rohumaid oli maal igal pool piisavalt, hakati katsetama lihaveisekasvatusega, ristates piimalehmi lihatõugu pullidega. Võrreldes piimatootmisega oli töökulu võrreldamatu. Levis teadmine, et lihaloomad kasvavadki aasta ringi väljas ja tulevad seal kuidagiviisi toime. Lihaveiseid võeti algul ka nn rohumaade hooldajaiks. Paljud talunikud pidasidki neid sellepärast, et mit-

te ümber olevaid rohumaid võsastumisest hoida. Samuti hakati rannaniitude ja Natura-alade hooldamise eest toetusi maksma. Samas hakati ka loomaliha väärtustama ja tarbija ootas lihalt uut kvaliteeti. Nii pidid ka lihaveisekasvatajad katsetama uusi meetodeid ja võimalusi, et tarbija ootustele vastu tulla.

Limusiin ja hele aktiveen Topi talus alustati lihaveisekasvatusega 2001. aastal. Siis toodi karja esimene puhast tõugu limusiini pull ja hakati järkjärgult karja suurendama. Et Topi maad asuvad Matsalu looduskaitseala piiridel, siis looduslikke rohumaid, kus loomi karjatada, leidub siin piisavalt. Topi

LOOMAKASVATUS

talu peremees Aldo Vaan ostis häid pulle Taanist, Rootsist ja Saksamaalt ning eesmärk oli luua korralik tõukari, et lisaks lihaloomadele saaks müüa ka tõuloomi. Talus kasvatati limusiine ja heledat aktiveeni tõugu loomi ning need tõud on jäänud siiamaani. Paljuski tänu tõuaretusele oli Topi lihaveisekasvatus väga edukas. Aastal 2013 nimetati Aldo Vaan Eesti parimaks lihaveisekasvatajaks. Kui algul oli kasutuses vaid mõni hektar talu ümber olevat maad, siis nüüdseks on OÜ Topi Mõisa kasutuses 500 hektarit karja- ja rohumaad ning 100 hektaril kasvatatakse teravilja. Tegemist on mahetaluga ja nii liha kui ka teravilja kasvatatakse mahemajandamise põhimõtteid silmas pidades.

Teine põlvkond talus Aastal 2022 on Topi talus peamine otsustaja ja tegija Aldo poeg Andres Vaan, kes on isa loodud majandi sujuvalt üle võtnud ning talu majandatakse nüüd üheskoos. "Kõike lihaveisekasvatusse puutuvat oleme õppinud nullist. Selleks oleme käinud õppimas välismaal, panustanud palju tõuaretusse, teinud koostööd teadlastega. Hetkel võime tasemega rahul olla. Laieneda eriti ei plaani, küll aga tahame areneda efektiivsuse poole, et väiksema tööga saaks parema tulemu-

se," võtab Andres Vaan kokku talu arengu ja perspektiivid. Praegu on Topi mõisa tõukarjas 400 limusiini tõugu lihaveist ja vähemal määral kasvatatakse ka heledat aktiveeni tõugu lihaloomi. Talupidamisest on saanud üks kõige suurem ja tunnustatum tõuloomade müüja ning nende loomad teevad ilma nii tõuloomade näitustel kui ka jõudluskontrollis. Tõuloomi müüakse nii Eestisse kui ka Lätti, Leetu ja Usbekistani.

Topi mõisa laudad meenutavad pigem lüpsilautu ja loomad veedavad talved laudas. Niiviisi on lihtsam kontrollida loomade ninaesist ja nad püsivad ka tervemad. Kui varem müüdi nuumloomi palju Poolasse ja Türki, siis praegu on suund sinnapoole, et loomad müüakse ühistu kaudu, töödeldakse Eestis ja eksporditakse lihana. See teeb loomakasvataja elu lihtsamaks, väärindab liha, aga on ka oluline samm loomade heaolu suunas. Märkimisväärne osa on talus ka teraviljakasvatusel. Ühelt poolt saab nii kasvatada loomadele mahedat söödavilja, teisalt saab praeguste heade kokkuostuhindadega sellest ka märkimisväärset tulu. Andres Vaani sõnul ongi viljamüük võimaldanud teha talus olulisi investeeringuid. Loomalaudast tulev sõnnik läheb aga põldudele rammuks ja nii toimib ühes talus igati normaalne ringmajandus. Topi mõisa laudad meenutavad pigem lüpsilautu ja loomad veedavad talved laudas. Vaani sõnul on niiviisi lihtsam kontrollida loomade ninaesist ja nad püsivad ka tervemad. Suvel aga jalutavad loomad Kasari jõe ääres, hooldades sealset looduskaitseala.

Mida tarbija soovib?

Topi talu lihaveiste laut meenutab lüpsifarmi.

Foto: Lii Sammler

Inimeste jaoks on järjest olulisem see, mis nende toidulaual on, kust see pärineb ja mida sisaldab. Seetõttu on Eesti mahe liha asjatundlike tarbijate hulgas väga hinnatud. Samas leidub turgu ka vähem väärtuslikele ehk odavamate-

LOOMAKASVATUS

Kuidas vähendada kasvuhoonegaase loomakasvatuses? Euroopa Liidu kliimapaketi kohaselt peaks Eesti vähendama kasvuhoonegaase 24% võrreldes aastaga 2005. Põllumajanduses tuleb suurim hulk heitgaase veisekasvatusest. Heite kasvu on loomakasvatuses erinevate praktikate ja investeeringutega võimalik pidurdada, kuid mitte nulli viia. Loomapidamine peaks olema ringmajandus. Loom sööb rohelise ära – annab sõnnikut ja süüa inimesele. Sõnnik hoiab mullad viljakana, et roheline loodus ei kaoks. Tootmist piiramata saab veiste metaanieritust vähendada veel parema sööda ning täpsemate söödaratsioonide koostamisega, karja tervise ja loomade heaolu parandamisega. Sõnnikust tulevat heidet saab vähendada, suurendades biogaasi ja -metaani tootmist.

mel spermat. Selline järjekindlus aretusel ongi edu võti.

Mahelihal on tulevikku

Limusiine iseloomustatakse kui kerge poegimise, hea karjatunde ja kiire kasvuga tõugu. Foto: Raivo Tasso

le tükkidele. Loomaliha turg näib olevat põhjatu Kesk-Aasias ja mujalgi sel kontinendil. Limusiini tõugu veiste pidamise eelistena nimetab Vaan seda, et nad poegivad kergelt, kasvavad kiiresti ja nende lihakus ehk muskulatuur on väga hea. Veiserümbad jagatakse Euroopa standardite kohaselt kuude erinevasse kvaliteediklassi. S, E, U ja E tähistavad kõige lihakamat ja kvaliteetsemat liha ning O ja P kõige kehvemat. Aastaid ei suutnud Eesti kasvatada S, E ja U-kvaliteediga lihaveiseid, kuid nüüd pole see enam probleem. Topi talu veised on näiteks enamikus esimeses neljas kvaliteedigrupis.

"Hea hinde saab see lihakeha, kus rohkem lihakust, laiem selg, võimas rind ja tagakintsud on lihakad ja pikad. Sellise tulemuse saab geneetikat arendades, kuid vähem oluline ei ole ka toit ja muud pidamistingimused," selgitab Vaan. Topi Mõisa loomade genoomuuringuid on tehtud aastast 2019 Prantsusmaal. Laboris uuritakse tõupullide ja osa lehmikute genoome ja selgitatakse välja loomade muskulatuur, kasvukiirus, poegimine ja muud olulised omadused. Tulemuse abil saab määrata veise sobivuse tõu- või lihaloomaks. Karja hulka tuuakse pidevalt heade omadustega tõupulle välismaalt või kasutatakse tipptase-

Eestis kasvatati eelmisel aastal üle poole kõikidest lihaveistest mahedalt ja maheveiste arv oli 45 700. Lihaveiste arv ei ole viimased kolm aastat tõusnud, sest kokkuostuhinnad on püsinud väga madalal. Veiste arv on vähenenud umbes 3% aastas. Andres Vaani arvates on maheliha kasvatamine mõistlik otsus, kuigi tavaviljelejast peab mitmelgi puhul nutikam olema ja mitu käiku ette mõtlema: "Matsalu ümbrus ja Kasari jõe lopsakad rohumaad on mahedaks loomakasvatuseks suurepärane koht." Praeguses olukorras, kus väetise ja taimekaitsevahendite hinnad on kordades tõusnud, on maheviljeleja võidumees. Samuti räägitakse üha enam vajadusest vähendada kasvuhoonegaase põllumajanduses ja üheks suuremaks süüdlaseks peetakse siin loomakasvatust. Mahetootmises aga on süsiniku jalajälg oluliselt väiksem ja selleski osas on mahemajandusel eelised tavatootmise ees.

TEHNIKA

Eesti põllumees väärib parimat

TEHNIKAT

Pärnus asuv põllutööriistade ja -tehnika maaletooja AgroFort OÜ juhil Väino Kivilal on pikaajalised kogemused põllutehnika müügiga ning ta kinnitab, et põllumehed soovivad järjest võimsamaid ja täpsemaid masinaid.

groFort varustab nii suuri kui ka väiksemaid põllumajandustootjaid peamiselt Farmeti, Peeconi ja Agrio tehnikaga.

jooksul saaks vajalikud tööd tehtud. Ilmad on meil heitlikud ja soodne aeg mingi konkreetse töö jaoks võib jääda väga üürikeseks. Kui aga töö õigel ajal tegemata jääb, on kahju suur.

Millised ootused on Eesti põllumehel uuele tehnikale, mida hetkel kõige rohkem küsitakse ja soovitakse?

Kas Eestil on ka mingeid eripärasid võrreldes Kesk-Euroopa põllumajandusega?

Eesti põllumees on tehnika suhtes väga nõudlik ja seda igati õigustatult. Masinad peavad olema meie kiviste põldude jaoks väga vastupidavad ning nende töö peab olema kvaliteetne. Erilised nõuded on näiteks külvikutele ja taimekaitsepritsidele, mis peavad lisaks väga täpsele tööle võimaldama paindlikku ja kiiret automaatseadistust vastavalt konkreetsetele tingimustele ja etteantud normile. Farmet kasutab oma masinatel Saksa elektroonikat – Müller Elektroniku põllukompuutreid ja juhtpulte. Aasta-aastalt on tendents järjest võimsamate masinate ja suuremate töölaiuste suunas. Kui aastaid tagasi oli põllutöömasinate nn standardlaius 4 või 6 meetrit, siis täna soetavad vähegi suuremad ettevõtted järjest suuremaid traktoreid ning põllumasinate töölaiused on juba 8, 10, 12 või enamgi meetrit. Kõik ikka selle nimel, et maksimaalselt lühikese aja

Kesk-Euroopa on liiga lai mõiste, et seda otseselt väikese Eestiga võrrelda. Tingimused võivad olla väga erinevad. Võib siiski öelda, et väiksemaid talusid jääb igal pool järjest vähemaks ning tootmine koondub suurematesse ja efektiivsema majandamisega põllumajandusettevõtetesse. Üks eripära on võrdlus masinapargiga, nii traktorite kui ka põllutööriistade osas. Näiteks Taanis, Hollandis või Tšehhis näeb töös sagedamini vanemat tehnikat kui meil Eestis. Kuid arvestama peab siin ka töömahtusid. Meie suurtootjate põllud ja farmid on kordades suuremad kui seal ning kiirem masinavahetus loomulik. Mida Farmeti tootevalikust eelistatakse ja miks, mis nende masinaid teistest eristab?

Eesti põllumehed on peaaegu kogu Farmeti tootevalikuga tuttavad. Ostetud on erineva laiusega randaale, kultivaatoreid,

Farmeti põllutehnika demopäeval Olustvere künnivõistlustel

külvikuid, sügavkobesteid, põllurulle. Tagasiside masinate töökvaliteedi ja vastupidavuse kohta on väga positiivne. Farmet katsetab kõiki uusi mudeleid enne seeriatootmisse andmist väga rasketes tingimustes ja kivistel põldudel. Kasutatavad materjalid on äärmiselt vastupidavad – kõikide põllumasinate tõmbe- ja kandekonstruktsioonid on valmistatud Rootsi ESAB ülikõrge tõmbetugevusega (üle 1000 MPa) terasest extra STEEL line®. See garanteerib masina pika tööea ka kõige raskemates tingimustes, sealjuures masina kergema kogukaalu juures. Mis omakorda tähendab väiksemat veojõu vajadust ning väiksemat kütusekulu! Kas iga töö jaoks leidub masin või seadeldis?

Levinud kuvandit, et meie oludes on korralikku mullaharimistööd teha võimalik vaid kahe-kolme hästituntud brändi masinatega, on raske muuta, kuid meie praegune praktika näitab, et see on võimalik. Farmeti tootevalikus on esindatud kõik põllutöödeks vajalikud masinad, nii tavapärased randaalid-kultivaatorid kui ka kombineeritud põimagregaadid ja külvikud. Töölaiused on erinevatel masinatel 3–16 meetrit, töösügavused 0–60 cm.

TEHNIKA

Voore Farmis eelistatakse võimsaid masinaid

Foto: Agrofort

Milliseid uusi seadmeid või uuendusi on viimastel aastatel turule tulnud?

Farmet on innovatiivne. Igal aastal tulevad tootmisse mudeliuuendused, paljudel masinatel uued töölaiused ja lisaseadmed. Uued külvikud on moodullahendusega (võimalik vahetada kõiki töösektsioone vastavalt vajadusele), külvilaiused 4–12 meetrit, automaatselt juhitavad kuni 64 külvisektsiooni. Põhjalik info kodulehel farmet.ee. Kas põllumehed eelistavad tipptehnoloogiat, digitaalseid lahendusi, täppismasinaid või pigem traditsioonilisi?

Nagu eespool mainitud, eelistab Eesti põllumees tippkvaliteeti ja lisaks ka tipptehnoloogiat. Täppistehnoloogia puhul kulub sama tulemuse (saagi) saamiseks vähem ressurssi (väetis, kemikaalid, kütus, tööaeg) ning arvutused näitavad, et see tasub end suurtootmises üsna kiiresti ära. Väiksemad tegijad peavad samuti hoolega rehkendama. Kui numbrid näitavad, et väiketoomises läheb kõrgtehnoloogia liiga kalliks, tuleb jääda traditsiooniliste liistude juurde.

OÜ Voore Farmi harida on Lääne-Virumaal 2300 hektarit maad ja et tegu on Eesti mõistes väga suure tegijaga, siis ei ole osaühingu juhi Henrik Klammeri sõnul võimalikki seda kõike majandada, kui endal ei oleks masinaparki kõikide vajalike tööde tegemiseks. Voore Farmi masinaparki on võrreldud oma täiuslikkuses maamessiga, kuid Klammer ütleb, et nende põhimõte on soetada pigem vähem kui rohkem erinevaid masinaid. "Küll aga peavad need masinad olema võimsamad, seega efektiivsemad," selgitab Klammer. Ühe näitena toob Klammer kevadel soetatud Farmeti 12,2-meetrise töölaiusega randaali Softer 1250 PRO. Peale selle, et randaali jõudlus on väga suur, on ka tema tööpilt väga ilus. "Põllupind jääb väga sile, randaal töötleb Foto: Sven Arbet mulla ühtlaselt läbi kogu töölaiuse ulatuses. Lisaks sellele pole ta veojõu vajadus suur. Lisasime randaali ette ka libisti – selle abil saab künde edukalt tasandada" selgitab Klammer. Loomulikult on tööriista juures väga oluline ka vastupidavus ja hind. Farmeti randaali hinda peab Klammer vägagi mõistlikuks võrreldes teiste samaväärsete tootjate hindadega ja ei ole ka randaal siiani töökindluses tagasi andnud. Tehnika teenust osutamas Kui kord kallis põllumasin ostetud, peab see võimalikult kiiresti end tagasi teenima. Seetõttu on Voore farm piirkonnas suurim teenusepakkuja, kes aitab ümberkaudseid põllumajandusettevõtjaid nii viljakasvatusel, mullaharimisel, silo valmistamisel kui ka sõnnikuga majandamisel. Henrik Klammer on veendunud, et nagu mujal maailmas, süveneb Eestiski üha enam tendents, et põllutööde teenus ostetakse sisse. "Karmistuvad keskkonnareeglid nõuavad põllupidajailt üha täpsemaid põllutöömasinaid, paljud aga ei suuda tipptehnoloogilistesse riistadesse investeeringuid teha. Põllutööteenuste pakkumisega tekib suure ühistu efekt – masinad on maksimaalselt töös ja tasuvad sel moel end kiiremini ära, väiksem põllupidaja aga saab sel moel ära tehtud töö, mida võib-olla vaid paar korda aastas vaja teha," lisab Klammer.

Kas põllumees otsustab ise või tuleb edasimüüjalt nõu küsima, kui uut tehnikat soetada kavatseb?

Sellega on ikka nii, et kõik saab alguse vastastikusest usaldusest. Kui partnerit usaldatakse, tullakse tema käest nõu küsima ja selle nõuga ka arvestatakse. Väga oluline on siin tagasiside masina kasutajate poolt. Masinamüüja pikk kiidulaul pole veeranditki seda väärt mis kaks sõna – väärt riist rahulolevalt naabrimehelt. Farmeti masinatega kipub päris tihti nii olema, et kui keegi on masina ostnud, siis järgmisel aastal on sarnane masin juba ka naabertalus. Ehk nagu ütleb moodne vanasõna: "Kõige parem müügimees on rahulolev klient."

Farmet Softer 1250 PRO Voore Farmis

PÜSTITADES VEISEKASVATUSELE UUE EESMÄRGI

TOETUSED

Tulevaste toetustega turgutatakse keskkonnahoidu ja mahemajandamist. Foto: Raivo Tasso

Poolteist miljardit eurot selleks, et maal oleks parem elada 2023. aastast algab EL-i uus eelarveperiood ja toimuvad olulised muutused põllumajandustoetuste osas. Eestil on võimalik sellest katlast saada kokku 1,4 miljardit eurot, millele peaks lisanduma Eesti riigi poolne osa ca 200 miljonit.

TOETUSED

aaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban selgitab, et kui siiani maksti otsetoetusi eraldiseisvatena ja maaelu toetuste jaoks koostati vastav arengukava, siis nüüd planeeritakse kõiki toetusi ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas. Kogu ÜPP on uuel perioodil senisest terviklikuma vaatega ja tulemustele orienteeritud. Uuel eelarveperioodil on Euroopa Liit seadnud põllumajandusele kolm põhieesmärki, mille poole püüdlemist toetatakse ka liidu rahaga. Need on põllumajanduse konkurentsivõime, keskkonnaja kliimasäästlikkus ning maapiirkondade areng. Eesti nagu iga teinegi Euroopa Liidu riik teeb oma täpse plaani, mida ja millises osas toetatakse. Eesti kava on Euroopa Komisjonile saadetud ning taga-

Maalehe vestlusring põllumajandusekspertidega

Foto: Sven Arbet

sisidet oodatakse märtsis, et seejärel vajalikud õigusaktid ette valmistada ja raha jagamisele asuda. Et aga see 1,4 miljardit kätte saada, tuleb täita Euroopa Liidu poolt ette nähtud suuniseid. Need on: • 25% otsetoetustest tuleb ümber jagada üheaastaste ökokavade jaoks; • 10% tuleb ümber jaotada põllumajanduse liigse kontsentreerumise vältimiseks ehk siis väiksematele tootjate rohkem raha anda; • kuni 3% tuleb anda noortalunikele, et soodustada põlvkondade vahetust põllumajanduses; • 15% võib jaotada tootmisega seotud toetusteks loomakasvatusse; • maaelu arengurahast tuleb 35% kasutada keskkonnaja kliimaprobleemide vähendamiseks; • 11% kohalikele algatustele ehk LEADER-ile.

TOETUSED

Eelarves lubatakse maksta ka tootmisega seotud toetusi loomakasvatuses. Nii on plaanis toetada piimatootmist, ammlehmade pidamist, lammaste-kitsede kasvatamist, lisaks aiandust. Muudatusettepanek on see, et kui varem piirdus toetus kindla suurusega karjadega, siis edaspidi on plaanis toetada igas lihaveisekarjas, olenemata karja suurusest, esimest sadat ammlehma ning lambaja kitsekarjas esimest 400 looma.

Läbiv teema on keskkond Oluliselt kasvanud ÜPP keskkonnaambitsioon läbi kõrgemate keskkonnanõuete, mis tähendab senisest suuremas mahus vahendite suunamist keskkonnaja kliimameetmetele ning uut keskkonnaarhitektuuri, mille raames lisanduvad keskkonnameetmed (ökokavad) ka otsetoetustesse. Senisest enam pööratakse ÜPP-s tähelepanu ka sotsiaalsele mõõtmele, mille eesmärk on pidurdada põllumajandustootmise ja toetuste kontsentreerumist. Liikmesriikidele on kohustuslik teatud mahus otsetoetusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ümber jagada. Investeeringumeetmete puhul on peamine fookus erinevatel keskkonnainvesteeringutel, et toetada meie põllumeest kliimaeesmärkide saavutamisel.

Terviklikuma käsitluse saab ka nõuandeteenistuse ja innovatsiooni toetamine.

Et maal oleks hea elada Põllumajanduse, toidutootmise ja maapiirkondade arengusuunad oleme kokku leppinud põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikus arengukavas aastani 2030. Arengukava visioon on, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada. ÜPP aitab selle visiooni poole kiiremini liikuda. ÜPP-l on uuel perioodil kolm suurt eesmärki: tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonnaja kliimaeesmärkidesse ning parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Seda toetab sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine. Uuel perioodil on kavas rakendada üle 40 erineva meetme. Iga meede on oma spetsiifikaga ning samuti on sihtgrupid erinevad, toetatakse nii põllumajandustootjaid, tootjaorganisatsioone, toiduainetööstust, erametsaomanikke, maaettevõtjaid ja kohalikke kogukondasid.

Väikestele suuremad toetused

Senisest enam pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele mõõtmele, mille eesmärk on pidurdada põllumajandustootmise ja toetuste kontsentreerumist.

Tootlikke investeeringuid plaanitakse senisest suuremas mahus rahastada läbi finantsinstrumentide. Jätkuvalt on oluline ühistegevus põllumajandussektoris, selleks et toetada põllumeeste positsiooni tarneahelas, on uuel perioodil muudatusena kavas ühistegevust toetada läbi tootjaorganisatsioonide.

Nii nagu mujal maailmas ja Euroopas, kontsentreerub põllumajandustootmine ka Eestis. Põllumajanduslikud äriühingud toodavad peamise osa saadustest, aga väiksematel peretaludel, kes elatuvad ainult põllumajandusest või ka tegelevad sellega muude tegevuste kõrval, on täita oluline roll maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeil on põllumajanduslike majapidamiste arv viimase 10 aasta jooksul vähenenud ligi 4000 majapidamise võrra peamiselt alla 100 ha suuruste majapidamiste arvelt, samal ajal kui suuremaid on lisandunud ja nende kasutuses on 80% kasutatavast põllumajandusmaast. Konkurentsivõimelised võivad olla nii väikesed kui ka suured. Mastaabiefektil on omad eelised ja suurem turujõud, kuid olukord on väga erinev olenevalt tootmisstruktuurist, spetsialiseerumisest ja koostöövõimest.

Toetusmeetmeid kujundades on arvestatud, et normaalne ettevõtte areng ja laienemine ei oleks toetustest sõltuvuse tõttu pärsitud ning olenevalt arengust toetus järk-järgult väheneb.

Peamine fookus on erinevatel keskkonnainvesteeringutel, et toetada meie põllumeest kliimaeesmärkide saavutamisel. Selleks, et mitmekesist põllumajandusstruktuuri säilitada, jagatakse otsetoetusi uuel perioodil osaliselt ümber väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele läbi ümberjaotava toetuse. See tähendab, et otsetoetuste taotlejad, kelle kasutuses on 10 ja enam hektarir maad, saavad täiendavat toetust nende kasutuses oleva 1–130 hektari eest. Sarnaselt käesoleva perioodiga toetatakse ka uuel perioodil väikeseid põllumajandustootjad investeeringute elluviimisel. Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetuse raames toetatakse ehitamist ja seadmete ostmist. Toetust saavad taotleda juba tegutsevad väikesed põllumajandustootjad, ettevõtjad, kes soovivad alustada põllumajandustootmisega, ja noored põllumajandustootjad täiendavate investeeringute tegemiseks.

Kes on kõige suuremad toetuste saajad? PRIA andmetel moodustasid 2021. aastal suurima maksete mahu otsetoetused ligi 193 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 109 miljoni euroga ja riiklikud toetused (k.a COVID-19 mõjude leevendamiseks väljatöötatud meetmed) 18,2 miljoni euroga. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi maksti üle 14,7 miljoni euro, koolikavade toetusi üle 2,8 miljoni euro.

TOETUSED

Toetused maal elavatele peredele Hajaasustuse programm See toetus on hea võimalus maal tänapäevaste elutingimuste loomiseks – raha saab taotleda näiteks kaevu ehitamiseks, kanalisatsiooni- või elektrisüsteemi rajamiseks jne. 2022. aasta taotlusvoor on avatud 1. veebruarist kuni 1. aprillini. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33% projekti maksumusest. Hajaasustuse programmi taotlusi võetakse vastu kaks kuud, seejärel viib kohalik omavalitsus läbi taotluse ja taotleja vastavuse kontrolli ning nõuetele vastavaid taotlusi hindab kohaliku omavalitsuse moodustatud komisjon.

töös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaelu sihtasutuse maale elama asumise pilootprojekt Eelmise aasta lõpul sai teoks esimene kaaslaenuleping MES-i ja Ida-Virumaale uut kodu rajava perekonnaga. See pilootprojekt rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja IdaVirumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot. MES-i poolt koos-

Taluarhitektuuri toetus Elamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat, on võimalik kaFoto: Sven Arbet tuse ja ka katusekonstruktsiooni taastamiseks taotleda kultuuriministeeriumi kaudu toetust. Toetuse summa ühe hoone kohta on 5000 – 10 000 eurot ja omafinantseering peab moodustama 50%.

Väikeelamute renoveerimistoetus Taotluse saab esitada KredExi kaudu ja see on ette nähtud pärast 2000. aastat ehitatud eramute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks, energiakulude vähendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks. Toetuse määr olenevalt piirkonnast on 30–50% ja laenusumma 20 000 – 50 000 eurot majapidamise kohta. Taotlusvoor avatakse eeldatavasti märtsis ja toetuste jaoks on ette nähtud 3,7 miljonit eurot.

Lasterikaste perede kodutoetus Kolme- ja enamalapselistele peredele on KredEx loonud toetusevõimaluse kodu ostmiseks või olemasoleva elamu renoveerimiseks ning vajalike kommunikatsioonide rajamiseks. Maksimumsumma majapidamise kohta on 10 000 eurot ja taotlemiseks pole omafinantseering vajalik.

Enne sõda ehitatud hoonetele võib muinsuskaitse toetusega uue katuse peale saada. Foto: Maalehe arhiiv

UUS! Sulatatud juustud Klassikaline, Lõuna-Eesti riisikatega, BBQ & tšilliga, küüslauguga, köömnetega ja lepasuitsu maitseline.

at erinevet maits

www.epiim.ee

TAIMEKASVATUS

Edukat köögiviljatalu saab pidada ka väiksel pinnal

Jõeääre talu Järvamaal on näide sellest, kuidas edukalt saab majandada ka siis, kui maad on vaid kümmekond hektarit. Kõikvõimalikke köögivilju ja lilletaimi kasvatavale ettevõttele omistati eelmisel aastal aasta talu tiitel.

äikese talu eripära on see, et kõik tööd tuleb algusest lõpuni ehk taimede külvamisest kuni saagi müümiseni oma jõududega ära teha. Jõeääre peremees ja perenaine Urmas ja Laivi Laks on sellega kolmkümmend aastat kenasti ka hakkama saanud. Lootust on, et nüüdsest paneb ka Jõeääre noorem põlvkond talutöödele õla alla ja poeg Riho peabki juba plaani, kuidas talu tegemistega edasi minna. "Tänapäeval oleks noorel talunikul päris tühja koha pealt keeruline alustada. Meil on aga talule alus pandud ja uus põlvkond saab vajadusel asju teha omal moel, kui vaid motivatsiooni talupidamiseks jätkub," on Urmas Laks veendunud.

Aiandushooaeg algab südatalvel

Jõeääre talus algab aiahooaeg juba südatalvel. Märtsis saab Laivi Laks alustada noortaimede pikeerimise ja potistamisega. Foto: Sven Arbet

Veebruaris, kui kõikjal veel lumi maas, on Jõeääre talus uus aiandushooaeg juba ammugi alanud. Kasvuhoones tärkavad suvelille- ja paprikataimed, järjest tulevad juurde köögiviljade külvid. Kui taimed on piisavalt suured, tuleb need pikeerida, pottidesse panna ja järgmised seemned külvata. Kevadel pannakse talus maha umbes 30 000 seemet. Ainuüksi tomatitaimi kasvab kasvuhooneis 4500 ja nende sordivalik on väga lai. Uusi sorte katsetatak-

se kõigepealt enda peal ja kui tundub, et see sort võiks meeldida ka ostjatele, pannakse uusi taimi rohkem. "Kasvuhooned peavad mai alguseks suvelilledest tühjad olema, siis saab sinna tomatid, kurgid ja paprikad kasvama panna," selgitab Urmas. Kasvuhooneid on talus kolm ja töö tehakse seal ära käsitsi. Peremees valmistab ette pinnase ja hoolitseb, et taimed saaksid väetatud ja kastetud. Selle töö teeb ta ära käsitsi vooliku ja pihusti abil. "Kastmissüsteemi ei saa panna seetõttu, et ühes kasvuhoones käib algul ettekasvatus ja hiljem tomatikasvatus," ütleb ta. Kevadtalvel tuleb kasvuhooneid kütta vedelkütusele ehitatud ahjudega. Praegused küttehinnad teevad murelikuks, kuid kütmata ka ei saa. Seetõttu peab Urmas plaani uurida võimalusi, kas kasvuhoonele saaks lisada väikese päikesejaama. Märtsikuus on energiatarve kõige suurem ja sel ajal peaks päikest juba piisavalt olema.

Kartul on kõige olulisem Urmase sõnul kasvatatakse talus kõige rohkem kartulit ja see on müügi mõttes ikka kõige olulisem köögivili. Kui kartuli all on 4,7 hektarit maad, siis ülejäänud köögivilju kasvatatakse umbes kahel hektaril.

TAIMEKASVATUS

Kõige olulisem müügiartikkel on kartul, kuid talukaupade sortiment peab olema võimalikult lai.

Avamaal kasvatatakse sibulat, suvikõrvitsaid, peete, porgandeid, kaalikaid, ube, herneid, kõrvitsaid, peakapsaid, lillja nuikapsaid.

Avamaal kasvatatakse sibulat, suvikõrvitsaid, peete, porgandeid, kaalikaid, ube, herneid, kõrvitsaid, peakapsaid, lillja nuikapsaid. Urmase sõnul tehakse uue hooaja külviotsuseid ikka selle järgi, kuidas müük edenes: "Sortiment peabki kirju olema, siis saab ostja turult kõik vajaliku ühest kohast. Vaid ühte sorti köögivilja kasvatades me väikese tootjana ära ei elaks." Samuti on aja jooksul jõutud äratundmisele, et välistada tuleks selliseid kultuure, mis on väga töömahukad. Näitena toob Urmas varajase kapsa, mis turul on nõutud, kuid tema kasvatamine on keeruline. Tuleb jälgida kapsaliblikate lendlust ja neid taga ajada, et kapsaussid saaki ei hävitaks. Kapsaussid on tegelikult märk sellest, et köögiviljapõllul ei kasutata ohtralt taimemürke. Pererahva sõnul on väetiste ja taimekaitsevahendite arukas kasutamine väga oluline ja kasvatada püütakse ikka võimalikult looduslähedaselt. "Taimed peavad saama kõik kasvuks vajaliku, kuid keemiat võimalikult vähe," kinnitab peremees. Väiksel pinnal erinevaid kultuure kasvatades peab Urmase sõnul hoolega jälgima ka viljavaheldust ehk üht köögivilja saab samal peenral kasvatada vaid ühe aasta. Järgmisel aastal peab köögiviljale leidma uue kasvukoha, tema aseme-

Foto: Anni Õnneleid

le aga tuleb vahekultuur, näiteks hernes või mõni muu ristõieline, mis mullastikku parandab.

Müük on võtmeküsimus Jõeääre talus on kolmekümne aasta jooksul kujunenud välja oma müügisüsteem. Peremehe sõnul on tal enamik Eestimaa turgusid aja jooksul oma kaubaga läbi sõidetud. Praegu on talul püsiv müügilett Türil EAMS-i müügiplatsil ning kaubeldakse Türi ja Paide OTT-il. Hommikud algavadki talus sellega, et sorteeritakse kartulid, peedid ja porgandid, pannakse köögiviljad kaubikusse ning viiakse turule. Kuna talvel on aega rohkem, on mahti oma köögiviljadest salateid ja poolfabrikaate teha. Kõrvitsasalat, hapukapsas ja keedupeet on samuti turul nõutud. Võrreldes suurtes poekettides müüdavate köögiviljade hindadega on Jõeääre köögivili märksa kallim. Kuid ostjate vähesuse üle kurta ei saa. Kui poes maksab näiteks sibul 30–40 senti kilo, siis Jõeääre sibula kilohind on 2.50. "Hinna üle ei nuriseta, ju siis ostja teab, mida saada tahab," leiab Urmas. Kevadel käiakse lille- ja köögiviljataimi laatadel müütamas. Aga kuna Jõeääre talu on ümbruskonnas laialt tuntud, käiakse taimi ja ka köögivilja ostmas otse talust.

www.artonenergy.eu

Meil on nüüdsest ka e-pood!

www.energiapood.ee Positiivne energia igaks päevaks!

Soovid päikeseelektrijaama? Arton Solar aitab Sulle valida õige lahenduse!

• projektijuhtimine ja suhtlemine vastavate osapooltega • jaama simuleerimine PVSOL Premium tarkvaraga • jaama rajamise tasuvusanalüüs • päikeseelektrijaama projekteerimine ja ehitusloa taotlemine

• jaama paigaldamine, seadistamine ja mõõdistamine • teostusdokumentatsioon, kasutusluba jm seotud paberimajandus • päikesepaneelidega terrassikatused ja autovarjualused • elektriautolaadijad

Võta meiega ühendust ja räägime täpsemalt: Arton Solar OÜ | Siim Link, PhD | Link@artonsolar.eu | Tel 5345 4437

www.artonsolar.eu

TAIMEKASVATUS

Foto: Sven Arbet

Kas tulevik on suurte või väikeste taimekasvatustalude päralt? Kalle Hamburg, kartulikasvataja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Jõeääre talu on ilmekas näide sellest, et edukaks köögiviljakasvatamiseks ei pea olema gigant. Juba praegu ei soovi teadlik tarbija enam anonüümset toitu süüa ja mida aeg edasi, seda rohkem see nii on. Seda näitab kasvõi suurte kauplusekettide soov tuua müügile ka kohalikku kaupa, millel on selgelt kirjas, millises piirkonnas ja kelle poolt on see kasvatatud. Selline taktika aitab suurtel kettidel võita tarbija usaldust. Väikese tootja turuväljund on otseturundus ja kuna nende mahud on väikesed, leidub nende kaubale enamasti ka ostja. Meil on igas piirkonnas käima pandud tootjalt tarbijale müük, mis on kas internetipõhine või tavaline turumüük. Muidugi on selline täistsükliga köögiviljade kasvatamine ja müük väga töömahukas, kuid kõik sõltub motivatsioonist – kas tehtud töö annab piisavalt võimalusi toimetulekuks. Minul on näiteks suur talu, aga ega mul sellegipoolest tööd väiksema talu omanikust vähem ei ole. Suur ettevõtja peab kasumi suurendamiseks pidevalt laienema, kuid kuskil on siiski piirid ees. Läinud aastal toimus kartulil aastakümnete suurim hinnatõus. Kui veel üleeelmisel aastal oli kartuli kasvatamise omahind 15 senti kilost ja hulgihind 7 senti, siis sel aastal on hulgihind juba 25 senti. Samas oli ka eelmise aasta saak põua tõttu umbes poole väiksem, seega ka töökulu saagi koristamiseks väiksem. Sellise hinnatõusu puhul võiks ju rõõmustada, aga paraku on kõik sisendid, nagu väetised, kütus või tööjõud, jõudnud vahepeal 30–100% tõusta ja selline inflatsioon sööb olulise osa kasumist järjekordselt ära. Avamaal köögivilja kasvatamine on ka suurtootjatele töömahukas ja keeruline, sest saak on väga suurel määral ilmastiku meelevallas. Ehkki Eestil oleks

Ehkki köögiviljakasvatus on võrdlemisi töömahukas, saab Kalle Hamburg oma tootmises hakkama enamasti ilma lisatööjõuta.

võimekust oma rahvas sada protsenti varustada nii kartuli, porgandi, kapsa, peedi kui ka kaalikaga, siis odav välismaine köögivili tõrjub omamaise kaubandusvõrgust välja. Selleks, et köögiviljatootjad saaksid oma toodangule lisaväärtust juurde anda, peavad olema korralikud hoiuruumid, kus saaki hooaja lõpuni kvaliteetsena säilitada. Samuti püüavad suuremad tootjad oma toodangut töödelda, puhastada, poolfabrikaate, mahlu või smuutisid valmistada, et sel moel toodangust suuremat tulu saada. Odav välismaine köögivili Alatasa imestatakse, kuidas on meil poest võimalik osta sibulaid 30-sendise või kartuleid 20-sendise kilohinnaga. Enamasti on tegu teiste riikide turu ülejääkidega, mida siin odavalt müüakse. Vanas Euroopas on köögiviljakasvatajate ühistuline tegevus ja müügitaktika aastakümneid vana. Põllumeestel on tööstustega sõlmitud lepingud, mis tagab nende toodangule õiglase hinna. Tööstustele loovutatakse umbes

80% oma toodangust, mis on lepinguga kaetud, ülejäänud 20% aga on justkui ülejääk, mille võib pea olematu hinnaga müügile saata, sest kasvataja on oma raha juba nagunii kätte saanud. Nii satuvad odava hinnaga köögiviljad, nn Euroopa tootjate ülejäägid ka meie kauplustesse. Eesti mahud on väikesed Kartulikasvatuses, nagu üldse põllumajanduses, on edu tagamiseks määraval kohal tõhus ühistegevus, seda eriti Eestis, kus üksikud tootjad on väikesed ega suuda eraldi võttes oma huvide eest seista ja valdkonda terviklikult arendada. Tulevikus peaks Eestiski samasugune süsteem arenema hakata. Hetkel aga proovivad kartulikasvatajad hakata tegema koostööd Lätis asuva tärklisetehasega, millega soovitakse sõlmida pikaajalised fikseeritud hindadega lepingud. Sel moel saab kartulikasvataja kindla teadmise, kui palju ta oma toodangu eest raha saab, ega ole enam oma saagi müümisel turukõikumiste meelevallas.

TEEME SÕNNIKUST ROHELISE TRANSPORDIKÜTUSE Bioforce Production OÜ saab põllumeestelt sõnniku, et toota biometaani. Põllumehed saavad vastu haisuvaba digestaadi, mis on kvaliteetne väetis. Tänu koostööle muutub Eesti transport rohelisemaks, väheneb põllumajandussektori metaaniheide ja põllud saavad korralikult väetatud.

Küsi koostööpakkumist: Siim Tenno, Bioforce Production OÜ juhataja +372 5656 6425 • siim@bioforce.ee

SISUTURUNDUS

Biometaani tootja ja põllumehe koostöö toob kasu mõlemale Biometaani tootja saab põllumehelt sisendiks orgaanilise põllumajandusliku kõrvalsaaduse, näiteks sõnniku või silojäägi. Põllumees saab vastu kääritusjäägi ehk digestaadi, mis on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis. Selline pead tõstev koostöö on eeskujulik näide ringmajandusest, millest võidab nii põllumees, energiatootja kui ka keskkond tervikuna.

ioforce Production OÜ teeb mitme Eesti lehmalauda pidaja ja seakasvatajaga koostööd, kuid näeb, et suuresti on see potentsiaal Eestis alakasutatud. „Paljud põllumehed ei tea veel digestaadi eeliseid,“ rääkis Bioforce Productioni juhataja Siim Tenno. „Nad soovivad teha nii, nagu alati on tehtud: väetada vedel- ja tahesõnnikuga. Lisaks tiirleb teema ümber müüte, näiteks, et digestaadi kasutamine toob ebamugavusi. Seetõttu tahaksime olukorda selgitada ja hirme maha võtta,“ lisas ta.

VÄHENEVAD KULUD VÄETISELE

Tenno rõhutas, et kui põllumees annab biometaani tootjale oma vedel- ja tahesõnniku, ei jää ta väärtuslikust põlluväetisest ilma. „Vastupidi, ta saab vastu biometaani tootmise kõrvalsaaduse

ehk digestaadi, mis on väetamisomadustelt parem kui vedel- ja tahesõnnik. Näiteks on digestaadis suurem lämmastikusisaldus ja kõrgem lahustuva lämmastiku osakaal. Lisaks on seal taimedele sobilikum fosfori-kaaliumi vahekord, mis aitab tagada parema saagi. Väga oluline on ka see, et digestaat haiseb oluliselt vähem kui vedelsõnnik,“ loetles ta biometaani tootmise kaasprodukti eeliseid.

Kuna digestaadis on juba algusest peale kõrge lämmastikusisaldus, vähenevad põllumehe kulud mineraalväetistele, mida ta lisaks sõnnikule tavaliselt põllul kasutab. „See mängib iseäranis suurt rolli ajal, mil gaasi järsk hinnatõus on märkimisväärselt kergitanud ka lämmastikväetiste hinda,“ märkis Tenno. Bioforce Production on teinud mitmeid arvutusi, kus võrdleb näiteks põlluma-

jandustootja Aravete Agro veiseläga ja Aravete Biogaasi digestaadi lämmastikusisaldust. Kui esimene on 1,9 kg/m³, siis teine 5,7 kg/m³ ehk tervelt kolm korda suurem. Lähtudes eelmise aasta oktoobri-novembri lämmastikväetise hindadest, võib põllumees, kes kasutab aastas muidu 15 000 tonni vedelsõnnikut, säästa tänu digestaadile vähemalt 65 000 eurot. Võit tuleb sellest, et digestaadi kõrge lämmastikusisalduse tõttu saab ta jätta mineraalväetise ostmata. „Selleks, et põllumehe süda rahul oleks, anname talle garantii – kui meie digestaadis on vähem lämmastikku kui saadud sisendis, siis maksame talle selle vahe kinni,“ lubas Tenno.

ROHEGAAS LÄHEB TALLINNA BUSSIDESSE

Kas ja mis eeliseid põllumehele veel kaasneb? „Võimalus on kokku hoida

SISUTURUNDUS

transpordikuludelt: tuleme sõnnikule ise järele ja toome digestaadi tagasi kohta, kuhu põllumees seda soovib. Transporditeenust pakume igapäevaselt, mistõttu suuri tarneauke kartma ei pea. Teeme kõik endast oleneva, et digestaadist saadav kasu kaaluks üles võimalikud ebamugavused,“ sõnas Tenno. Sõnniku vahetamine digestaadi vastu aitab põllumehel panustada ka rohepöördesse. „Ehkki see võib esmapilgul kõlada kaudse ja isegi õõnsa argumendina, on üha tõenäolisem, et seda nõuab juba lähemas tulevikus ka Eesti ja Euroopa kliimapoliitika,“ selgitas Tenno ja tõi välja, et kasvõi Euroopa Liidu kliimapakett „Eesmärk 55“ paneb lisaks paljuräägitud CO2-le suurt rõhku ka metaaniheitmete vähendamisele. Metaan on aga peamine heide, mis töötlemata ja katmata vedel- või tahesõnniku hoidlast atmosfääri lendub.

Tenno tõdes, et ilmselt tekib paljudel põllumeestel küsimus, miks Bioforce Production seda juttu räägib. „Tegelikult on põhjus väga lihtne ja loogiline, mingit karvast kätt seal taga ei ole. Bioforce Productioni äri on biometaani tootmine. Ehkki biometaani saab toota peaaegu igasugusest orgaanilisest materjalist, sh rohtsest biomassist ja toiduainetööstuse jääkidest, on loomsed sõnnikud eriti olulised toorained, kuna neid on Eesti tingimustes palju,“ selgitas Tenno. Bioforce Productioni meeskond on osalenud mitme Eesti biometaanijaama arendamises, muu hulgas avab ettevõte peagi jaama Aravetes, lisaks planeeritakse tootmisüksust Ebaverre. Toodetud biometaan müüakse Tallinna surugaasitanklatesse, kust see jõuab omakorda pealinna gaasibussidesse. „Kuna meil on biometaani tootmisega suuremad plaanid, tahame sõlmida võimalikult palju lepinguid, mis annaksid meile kindluse, et saame piisavalt toorainet,“ ütles ta.

VÄHENEVAD METAANIHEITMED Lahendus, kus sõnnikust saab biometaan ja digestaat, millest viimane jõuab põldudele, on eeskujulik näide ringmajandusest, kus kõik jäägid kasutatakse ära. Lisaks väheneb nii põllumehe vajadus soetada välismaalt lämmastikväetiseid kui ka energiatootjate vajadus importida biometaani. Kogu väärtusahel luuakse kodumaal.

„Ma ise näen seda kui üht käegakatsutavat praktilist lahendust, kuidas tihtipeale abstraktsena tunduvat rohepöörde mõistet sisustada,“ rääkis Tenno. „Kui sõnnikut hoitakse niisama kuhjas, siis eraldub sealt atmosfääri metaani. Rohegaasi tootjad aga püüavad metaani molekuli kinni, et see jõuaks mõne transpordivahendi, kas auto või bussi paaki. Nii jääb üha rohkem põletamata fossiilset kütust – diislit või bensiini –, mis aitab omakorda vähendada transpordisektori ökoloogilist jalajälge.“ Tema sõnul on Euroopas sellest juba ammu aru saadud, et energiatootjate ja põllumeeste koostöö on mitte ainult kasulik, vaid ka vajalik. Näiteks Saksamaal on umbes 9000 biogaasijaama. Kui minevikus toodeti seal elektrit ja sooja, siis üha rohkem tehakse nüüd transpordikütust. „Saksamaa on tark ja jõukas riik. Miks me ei võiks samamoodi talitada?“ küsis Tenno.

DIGESTAAT EI HAISE Põllumajandusettevõte Aravete Agro kasutab juba aastaid oma põldudel väetisena digestaati, mis jääb üle biometaani tootmisest. Ettevõtte agronoom Andres Kalle ütles, et ehkki põhimõttelist erinevust vedelsõnniku ja digestaadi vahel pole, on viimane siiski kõrgema lämmastiku-, kuivainete ja teiste toitainete (fosfor, kaalium) sisaldusega, mis tagab head väetusomadused. „Erinevus on veel selles, et digestaadilt on n-ö kiire lämmastik välja võetud, ta peab veidi aega mullas olema, enne kui seda taimele andma hakkab. Nii jõuab taim kasvama hakata ja saab rahulikult lämmastiku aja jooksul kätte. Vedelsõnnikuga võib lämmastik enne ära lenduda,“ selgitas Kalle. Kõige suuremaks digestaadi tugevuseks pidas ta aga seda, et erinevalt vedelsõnnikust see ei haise. „Eks tänapäeva inimesed on haisu suhtes väga tundlikud, mistõttu on see aina olulisem eelis,“ märkis ta. Küll aga peab agronoomi sõnul digestaadiga väetamisel arvestama sellega, mis põllukultuur on varem põllul kasvanud ja mis tuleb järgmiseks, rääkimata keskkonnakaitselistest normidest ja veeseadusest tulenevatest piirangutest. „Universaalset reeglit pole, igat põllulappi tuleb vaadata eraldi, kõigile ei pruugi digestaat sobida,“ märkis Kalle. Koostööd biogaasi tootjaga peab Aravete Agro mugavaks ja meeldivaks, mis ei too neile kaela lisakohustusi. „Mina laon sõnniku auto peale, nemad viivad minema ja transpordivad hiljem hoidlatesse. Kõik on väga korralik ja puhas,“ kirjeldas Kalle.

Siim Tenno, Bioforce Productioni juhataja

LOOMATERVIS

Piimaproovid annavad hea ülevaate lehma tervisest

Eestis on juba 50 aastat järjepidevalt tehtud piimaproovide uuringuid ja kaasaegsete analüüsimeetoditega saab piimaproovi abil suurepärase pildi lehma tervisest. Foto: Argo Ingver

iimaveiste jõudluskontrolli ajalugu ulatub 1909. aastasse, kui Vändra Põllumeeste Selts lõi Vändra talupoegade karjakontrolliühisuse näol Eesti esimese jõudluskontrolli organisatsiooni. 1971. aastal asutati Tartusse tsentraalne piimalabor, kuid piimaproove analüüsiti juba varem farmides kohapeal kontrollassistendi poolt ja hiljem ka näiteks nõukogude ajal levinud UAZtüüpi autodele paigaldatud analüsaatoriga, millega sõideti farmi ja piimaproovid analüüsiti kohapeal. "Kindlasti ei saa vaadata labori moodustamist või piimaproovide analüüsimist terviklikust jõudluskontrolli süsteemist eraldiseisvana. Terve jõudluskontrolli süsteem on aretajatele olnud oluliseks tööriistaks, tänu millele on Eesti piimatoodanguga Euroopas ja ka maailmas parimate hulgas," kommenteerib põllumajandusloomade jõudluskontrolli juhataja Kaivo Ilves.

Mida näitavad piimaproovid?

PJK juhataja Kaivo Ilves Tartu piimalaboris, kus on proove tehtud juba 50 aastat.

Traditsiooniliselt on üksiklehmade piimaproovidest määratud piimarasvaja -valgusisaldust. 1979. aastal alustati somaatiliste rakkude arvu määramisega, mis on siiani üheks parimaks ja lihtsaimaks udaratervise olukorra näitajaks. Karbamiidisisaldus piimas tuli näitajana kasutusele 1995. aastal. 2013. aastal hakati piimalaboris määrama BHB (beetahüdroksüvõihape) sisaldust, mis näitab varakult ketoosiriski. 2019. aastal lisandus somaatiliste rakkude eristamine, mis annab täiendavat infot lehmade udaratervise kohta. Lisaks eelpoolnimetatutele saab kontrolllüpsil või haige lehma nisast võetud piimaproovist ja ka piimatankist võetud proovist määrata peamisi mastiiti põhjustavaid haigustekitajaid. 2015. aastal alustati jõudluskontrollis tiinuse kindlakstegemist piimaproovist, mis aitab loomapidajatel lisatööd ja aega kulutamata leida tiined loomad. Sel aastal alustatakse koostöös EMÜ-ga rasvhapete määramist piimaproovides. Lisaks igakuiselt analüüsitavatele üksiklehmade piimaproovidele analüüsitakse piimalaboris ka piimatööstuste poolt varutava toorpiima kvaliteeti, kus lisaks piima rasva- ja valgusisal-

LOOMATERVIS

dusele määratakse piima külmumistäpp, laktoosi- ja karbamiidisisaldus, somaatiliste rakkude arv ning bakterite üldarv ja kontrollitakse, et piimaproov ei sisaldaks pidurdusaineid.

Loomakasvatajad peavad kontrolli oluliseks Eestis on traditsiooniliselt peetud jõudluskontrolli ja veiste aretust oluliseks ning jõudluskontrolli osakaal kogu populatsioonist on meil väga hea. See on üheks Eesti karjade heade tulemuste aluseks. Juba üle 96% Eesti piimalehmadest on jõudluskontrolli all, millega oleme maailma parimate seas. Lehmade individuaalsed piimaproovid võetakse ja piimakogused registreeritakse loomapidajate poolt üks kord kuus. Kontroll-lüpsil mõõdetud piimakogused saab EPJ-ile edastada nii paberil kui ka e-kanalite kaudu.

Eestis on traditsiooniliselt peetud jõudluskontrolli ja veiste aretust oluliseks ning jõudluskontrolli osakaal kogu populatsioonist on meil väga hea.

Tänapäevase tehnoloogiaga on piimaproovidest saanud lehmade tervisetest. Foto: Argo Ingver

te meetoditega. Saadud tulemusi võrreldakse rutiinselt analüsaatorite tulemustega ja kui analüsaatori näit ületab lubatud veapiiri, siis tuleb analüsaator uuesti seadistada. Selleks, et labori tööd kontrollida ja et laborandid saaksid oma oskustes kindlad olla, osalevad laborid omakorda ringtestides. EPJ-i labor osaleb ringtestides, kus erinevad jõudluskontrolli laboratooriumid üle maailma analüüsivad samade

näitajatega piima ning tulemused saadetakse ringtesti korraldajale (rahvusvaheline jõudluskontrolli organisatsioon ICAR), kes võrdleb erinevate laboratooriumite tulemusi näitajate lõikes. "Eesti puhul võime uhkusega nentida, et oleme olnud läbi aastate lubatud vea piirides ja kõigi osalemisaastate jooksul oleme me praktiliselt igal aastal mingi näitaja osas olnud täpsuse poolest esikolmikus," rõõmustab Ilves.

Mis kasu saab lihaveisekasvataja jõudluskontrollist? Kaivo Ilves, PJK juhataja

EPJ-i kaubik külastab iga farmi või kokkulepitud kogumispunkti vastavalt piimaproovide kogumise graafikule ja transpordib piimaproovid Tartusse, kus asub EPJ-i piimalabor. Seal sisestatakse vajaminev informatsioon, analüüsitakse piimaproovid ning pärast andmete töötlemist saadetakse informatsioon loomapidajatele kas postiga pabertrükistena või tehakse andmed karjahaldustarkvaras kättesaadavaks.

Eesti jälle maailmatasemel Kaivo Ilves selgitab, et tavapärased jõudluskontrolli piimaproovid ja piimatööstuste toorpiima kvaliteediproovid analüüsitakse Taani firma FOSS analüsaatoritega. Selleks, et andmed oleksid usaldusväärsed, kontrollitakse analüsaatorite tööd nn kontrollproovidega, mida on analüüsitud käsitsi traditsioonilis-

Jõudluskontrolli süsteemi ülesanne on algandmete töötlemine loomapidajale kasulikuks informatsiooniks. Kõige lihtsam näide on loomade kaalumine – kui lihaveisekasvataja kaalub regulaarselt (sündimisel, võõrutamisel ja aastaseks saamisel) loomi ja kui saame juurde ka nuumloomade tapakaalu, siis meie saame arvutada loomadele juurdekasvu näitajaid. Kui lisame ka liha kvaliteedi andmed, mis ideaalis võiks tulla süsteemi otse tapamajast, siis on meil juba üsna hea ülevaade lihaveise lihajõudlusnäitajatest. Üksiklooma või oma farmi kohta on tänapäeval väga lihtne seda informatsiooni saada ja töödelda. Mida suurem on lihaveiste jõudluskontrolli osakaal, seda parema ülevaate saab iga loomapidaja selle kohta, millised on tema karja tulemused võrreldes teiste karjadega või võrrelda erinevate tõugude andmeid. Jõudluskontroll aitab leida nii üksiklooma kui ka karja, tõu või populatsiooni näitajad, et otsustada, kas need on soovitud tasemel või millistele tunnustele tuleb aretuses rohkem tähelepanu pöörata. Viimastel aastatel oleme ka lihaveistel juurutanud geneetilise hindamise. See on oluline informatsioon aretusloomade valikul. Näiteks hindame lihaveiste järglaste sünnimassi, sünnikergust ja kasvukiirust ning tütarde poegimiskergust ja piimakust. Kui loomakasvataja soovib oma karjas neid tunnuseid parandada, saab ta oma karja pulli valides tugineda otsuses konkreetse tunnuse aretusväärtusele.

STATISTIKA

2021: loomade arv

kahanes, saaki vähendas põud Statistikaameti andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Teravilja kogusaak oli 21% ja kartulil koguni 25% 2020. aasta tasemest väiksem.

esti põllumajanduse kogutoodangu väärtusest kõige suurema osa moodustab teravili (37%), piim (24%), sead (8%), õliseeme (8%) ja rohusöödad (7%). Teiste tegevusalade osakaal jääb juba oluliselt väiksemaks. Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, piimalehmi 83 600, sigu 308 100, lambaid-kitsi 68 800 ja kodulinde 2,1 miljonit. Veiste arv vähenes varasema aastaga võrreldes 1%, sigade arv 3%, lammaste-kitsede arv 5% ja lindude arv 2% võrra. Piimalehmasid oli samuti umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Võrdlusena võib

STATISTIKA

tuua, et 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965. aastal aga 305 800 piimalehma. Eelmisel aastal oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg, mis oli 2020. aastaga võrreldes peaaegu sama suur. Piima toodeti 839 400 tonni ja liha 80 000 tonni.

Sealihatoodang vähenes, munatoodang suurenes Lihatoodangust 55% moodustas sealiha, 29% linnuliha, 15% veiseliha ja ülejäänud lambaja kitseliha. Sealihatoodang vähenes 2%, samas suurenes linnulihatoodang 4% ja veiselihatoodang 3%. Lambaja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe. Kõiki liha liike kokku arvestades jäi lihatoodang Eestis eelmisel aastal 2020. aastaga samale tasemele. Mune toodeti 168 miljonit tükki, mis on 5% rohkem kui aasta varem. Samas kompenseerib see kasv ainult väikese osa 2019. aasta haiguspuhangute tõttu toimunud järsust langusest, kui munatoodang langes aastaga 206 miljonilt 154 miljonile tükile.

Põud räsis saake Möödunudaastase kuiva suve tõttu jäi enamiku põllumajanduskultuuride saagikus 2021. aastal madalamaks kui aasta varem. Saagikus tõusis vaid osal köögiviljadel ja puuviljadel. Teravilja kogusaak oli 21%, kaunviljal 34% ja kartulil 25% 2020. aasta tasemest väiksem. Eelmisel aastal oli Eestis 987 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, sellest 2900 hektarit koduaedades, kus kasvatati oma tarbeks põhiliselt puuvilju-marju, köögivilja ja kartulit. Teravilja kasvatati kokku 367 000 hektaril. Taliteravilja saagikus on sageli suurem kui suviviljal ja seega on selle osatähtsus viimastel aastatel suurenenud ning moodustab kogu teravilja pinnast juba peaaegu poole. Prognoosi kohaselt võib 2022. aasta taliteravilja pind olla taas 15% suurem kui möödunud aastal. Taliteraviljadest kasvatati kõige enam talinisu – 136 000 hektaril – ja suviteraviljadest suviotra – 97 000 hektaril.

Kuumus ja vähene sademete hulk tegid liiga ka kaunviljadele ning kartulile. Keskmiselt saadi hektarilt põldhernest 1,8 tonni, mis on 21% vähem, ja põlduba 1,3 tonni hektarilt, mis on koguni 55% vähem kui varasemal aastal. Ligi 6% kaunviljast jäi koristamata. Kaunvilja kogusaagiks kujunes 79 200 tonni. Ebasoodne oli aasta ka kartuli jaoks. Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud ja 2021. aastal oli see 3400 hektarit. Umbes kolmandik Eesti kartulist kasvatati Harjumaal ja Tartumaal. Kartulisaak oli 71 000 tonni, mis on ilmselt Eesti senine väikseim ja teeb elaniku kohta arvestatuna 54 kilogrammi.

Rohkem puuvilju ja marju Mõnede köögiviljade ja ka puuviljademarjade osas saak hektari kohta aga võrreldes 2020. aastaga suurenes. Need kultuurid olid kapsas, kurk, sibul, kaalikas ja kasvuhooneköögiviljad ning puuviljadest-marjadest õunad, ploomid ja vaarikad. Samas vähenes avamaaköögivil-

EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD Haaratsid 0,15–0,37 m2 Kraanad 4,3–10 m Haagised 6–18 t

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

WWW.BMF.EE

STATISTIKA

ja pind aastaga 19% ja arvestades väiksemat kasvupinda oli ka avamaaköögivilja kogusaak lõpuks ikkagi 16% väiksem. Avamaa- ja kasvuhooneköögivilja kogusaak oli 52 400 tonni ehk 39 kilogrammi elaniku kohta. Puuviljade-marjade saagikus ja ka saak kokku suurenesid. Samas vähenes saagikus ebasoodsa ilma tõttu siiski ka mõnede puuvilja-marjakultuuride osas oluliselt, sh mustal sõstral 46%, kirssidel 29% ja punasel ning valgel sõstral 13%. Puuvilju-marju toodeti kokku 3700 tonni ehk 3 kg elaniku kohta.

Kulude kasv põllumajandussektoris Möödunud aastal kasvasid energia ja kütuse kulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30%, sh elektrikulu suurenes 34%. Väetiste kulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud loomakasvatuses on aastaga tõusnud 22%.

Mahetootmine Eestis oli eelmisel aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2020. aastal kokku 2050. Mahepõllumajandusettevõtted on aga aastatega järjest suuremaks kasvanud – keskmises mahepõllumajandusettevõttes on ligikaudu 109 ha mahepõllumajandusmaad. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osakaal (püsirohumaid on 93 896 ha ja lühiajalisi rohumaid 47 880 ha). Teravilja kasvatati kokku 53 150 hektaril, suurima külvipinnaga kultuurid olid kaer (27 253 ha) ja nisu (10 831 ha). Kaunviljadest kasvatati enim põldhernest (7478 ha) ja põlduba (1761 ha). Tehnilisi kultuure kasvatati 12 492 hektaril. Suurim osakaal oli rapsil ja rüpsil (5412 ha); järgnes kanep, mille kasvupind oli 4089 ha.

Avamaaköögivilja kasvatati mahepõllumajanduslikult 198 hektaril, mida oli 57% rohkem kui tunamullu. Kõige rohkem kasvatati maapirni (28 ha), rabarberit (23 ha) ja redist (22 ha). Mahekartulit kasvatati 158 hektaril, aasta varasemaga võrreldes suurenes kartuli kasvupind 20%. Mahepõllumajanduslikult kasvatati puuvilja- ja marjakultuure kokku 2522 hektaril. Puuviljakultuuridest suurima kasvupinna moodustasid õunapuud (465 ha). Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga astelpaju (1398 ha), teisel kohal oli must sõstar (258 ha) ja kolmandal kohal mustikas (110 ha).

Põllumaa hind Haritava maa keskmine hind küündis 2021. aastal 4310 euroni hektari kohta. Haritav maa oli 2021. aastal kõige hinnatum Järva, Põlva ja Tartu maakonnas, keskmised vastavalt 4672, 5681 ja 5439 eurot.

MULTIVA KULTIVAATORID JA KÜLVIKUD

BEDNAR MULLAHARIMISTEHNIKA

VILJA ÜMBERLAADIMISHAAGISED

ROCK TORNADO KIVIKOGURID

CABE HOOLDUSNIIDUKID

TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

agripartner.ee

agripartner.eu

PARIM VALIK NII PÕLLUMEHELE KUI TEEDEEHITAJATELE

PALMSETRAILER.EU SALES@PALMSETRAILER.EU TEL +372 5645 0047

PALMSE METALL OÜ VÕSUPERE 45405 HALJALA VALD LÄÄNE-VIRUMAA

TOIDUTÖÖSTUS

Väikses pagaritöökojas saab iga päts tunda tegija käe puudutust. Foto: Shutterstock

VÄÄRT LEIB

reklaamib end ise Kui ostja seisab kaupluses leivariiuli ees, võtab kaubakirevus nõutuks. Riiul on mitmeid meetreid pikk ja kõik leivad sobivad ju põhimõtteliselt süüa. Ka tootja jaoks on selles turusegmendis konkurents ülitihe ja konkurentsis püsida pole üldsegi mitte lihtne.

õiks ju arvata, et leivatööstuses on jäme ots üksnes suurtootjate käes, kes protsessi automatiseerimisega on suutnud omahinna minimaalseks viia. Kuid nagu ikka hakkab siingi rolli mängima inimlik faktor ja tarbija maitsemeel. Alati leidub neid, kes ei lepi tavalise ja igapäevasega, vaid eelistavad veidi kallimat ja erilise maitsega too-

det. Just sellist, nagu pakub näiteks Saaremaal tegutsev Karja Pagariäri OÜ. Karja Pagariäri puhul tekitab aukartust juba tema iga. Nende pagaritooted on olnud meie poelettidel juba kakskümmend üheksa aastat. Karja Pagari asutaja ja omanik Aivo Kanemägi meenutab, et algusaastatel olid probleemid praegusega võrreldes nagu öö ja päev: "Siis oli turg tühi ja müügiga ei olnud

mingit muret, kõik võeti vastu ja osteti ära. Samal ajal oli aga puudus kõigest muust, mida leivaküpsetamiseks vaja läks." Ta meenutab, et kolmkümmend aastat tagasi oli tegu ikka noorusliku pealehakkamisega ja sooviga midagi ära teha. Mis siis, et algatuseks tuli sugulastelt-tuttavatelt firma alustamiseks laenu küsida. Praegu tundub see uskumatu, aga toorainetki nappis ja seda tuli üle Eesti kokku otsida. Nii käis Aivo oma vana Ladaga Salutaguselt pärmi, Viljandist margariini, Tamsalust jahu ja Tallinnast maitseaineid jahtimas. Koos abikaasa Malle ja veel paari abilisega sai tehtud ära kogu töö alates toodete retseptuuride väljamõtlemisest ja küpsetamisest kuni müügini.

TOIDUTÖÖSTUS

Keeruline logistika Praegu tuuakse tooraine hulgimüüjate poolt kohale, kuid valmistoodangu müüki viimine on tootjate asi. Logistika teeb keeruliseks asjaolu, et tootmine asub saarel, kuid suurem osa toodangust müüakse maha mandril. "Ka täna hommikul startis kolm kaubikut mandri poole, kella viiese ja 6.10 praami peale. Ja nii kolm korda nädalas, vaid ühe korra 29 aasta jooksul oleme pidanud tormi tõttu leivad kohale toimetamata jätma," kinnitab Kanemägi. Pagaritooted viiakse Tallinna, varustatakse ka Pärnut, Tartut ja Viljandit. Kaks kaubikut veavad toodangut üle Saaremaa laiali. Karja pagaritoodete kvaliteet on silma torganud ka paljudele restoranidele ja nende tervislikkuse tõttu eelistavad neid ka Saare maakonna koolid ja lasteaiad. Kanemägi sõnul on logistika pagaritööstuse jaoks suur väljakutse, mis lisab ka toodete omahinnale oluliselt juurde. On püütud leida logistikapartnerit, kuid

Pagaritoodete letil on konkurents meeletu. Foto: Argo Ingver

EHITAME JUST SINULE VAJALIKU VIILHALLI – TOOTMISHOONE, LAUDA, MANEEŽI, SÖÖDAHOIDLA, GARAAŽI, REMONDITÖÖKOJA, VARJUALUSE VÕI MIDA IGANES OMA TEGEVUSEKS VAJAD! OÜ Morgan | tel 508 4497 uku@morgan.ee | www.morgander.ee

TOIDUTÖÖSTUS

see on väga keeruline, sest mandrile tuleb sõita väga varakult.

Otsustavaks sai kvaliteet

talooks ongi kodupaiga traditsioonide edasikandmine, kodusoojus ja südamega küpsetamine. Kõikide toodete pakendilt leiab pagarikoja moto: igale pätsile on tehtud pai!

Alustamine siis, kui turg oli veel tühi, oli eelduseks ka sellele, et suured kaubakePuhas kodumaine tooraine tid üldse väiketootja oma leibadega jutule võtsid. Esimene koostööpartner oli Karja pagaris ollakse rukkiusku ja umbes Saaremaa Tarbijate Ühistu, Tallinna kau80% toodetest ongi tehtud rukkijahust. bakettidele pidi esiteks "Kõik saab alguse juba toodangut tutvustamitoorainest. Meie eelisMe ei lisa seks viima. Aga kvalitame kodumaist rukkipaljudele teet rääkis enda eest ja jahu. Varasemalt kasuleibadele nii müüvad Karja leiba tasime suures osas Saakõik pealinna suuremad remaa täisterarukkijahu, nisujahu, kaubaketid. kuid et siinne tootja pidi ei kasuta Muidugi tuli muljet olude sunnil oma vesjahuparandajaid avaldada ikka toote enki seisma panema, osdaga. Selle kvaliteet ja ega muid kahtlasi tame jahu Tartu Millilt, maitse pidid teiste hulnii et ikkagi kodumaine kemikaale. gast silma paistma. Kajahu. Me ei lisa paljudenemägi rõhutabki, et le leibadele nisujahu, ei just kvaliteet ja käsitöö on see, mis nenkasuta jahuparandajaid ega muid kahtde pagaritooted eriliseks muudab ja sellasi E-aineid, samuti siirupeid ega linles osas nad järeleandmisi ei tee. naseekstrakte. Nii sisaldavad tooted vaid Käsitööna valmistatud leibade tausrukkijahu, rukkilinnasejahu, soola, suhk-

TOIDUTÖÖSTUS

Karja Pagariäri leibadesse pole lisatud E-aineid ega muid kahtlasi lisandeid. Foto: Karja Pagariäri

rut ja antud leivasordile iseloomulikke lisandeid – seemneid, rukkiteri vms. Kergitamiseks kasutame juuretist ja et pätsid valmivad käsitööna, ongi need erilised nii maitselt kui konsistentsilt," selgitab Kanemägi. Võrreldes suurtööstustustest tulevate ja konveiermeetodil valmistatud leibadega on Karja Pagari leivad tunduvalt niiskema konsistentsiga, mis säilitavad oma pehmuse märksa pikema aja jooksul. Kuigi põhilised leivasordid on tehase sortimendis aastaid, isegi aastakümneid, tuleb aeg-ajalt teha ka uuendusi, sest ka tarbija maitsed muutuvad ja soovitakse proovida midagi uut. Uute retseptide koostamine on Kanemägi sõnul kollektiivne pingutus ja ajurünnak. Mõne uue tootega näeb kurja vaeva ja kunagi ei saa selle müügiedus kindel olla. Uuendustega tuleb olla väga ettevaatlik ja pidevalt jälgida, kuidas ostjad reageerivad. Kui ostjad seda ei märka ega osta, lõpetavad kaubaketid kiiresti selle tellimise. Karja pagaril on ka oma esinduspood. See asub Saaremaal Karjas ja on

eriti populaarne suvekuudel ja nädalalõppudel. Mandril tööl käivatel saarlastel on ikka kombeks pühapäeval enne praamile minekut pagariärist läbi käia ja oma leivad-saiad kaasa võtta.

Karja pagar on Saaremaa mõistes päris keskmise suurusega ettevõte. Siit saab teenistuse 35 inimest, kellest 20 on rakendatud otseselt tootmises.

Siit saab lisaks leivale-saiale ka erinevaid väiksemaid küpsetisi ja kondiitritooteid. "Neid "vidinaid" teeme siis, kui leivad on küpsetatud. Neid erinevaid saiakesi ja pirukaid küpsetatakse rohkem hobikorras," selgitab Aivo. Kondiitritoo-

teid müüakse peale enda poe veel Saaremaa poodides.

Pagari aus amet Karja Pagar on Saaremaa mõistes päris keskmise suurusega ettevõte. Siit saab teenistuse 35 inimest, kellest 20 on rakendatud otseselt tootmises. Leibu küpsetatakse kahes vahetuses ja kuuel päeval nädalas. Pagari töö on üsna raske, sageli tuleb töötada öösel või varahommikul. Kuna tööd tehakse kahes vahetuses, saavad pagarid vastavalt isiklikule eelistusele töötada nii öösel kui päeval. Enamasti saavad pagarid väljaõppe kohapeal. Õppimine võtab aega, sest sortiment on suur ja nüansse selle töö juures jagub. Ja nagu maal ikka, tuleb väärt tööjõudu iga hinna eest hoida, sest iga inimene, kes tööd teha viitsib ja tahab, on arvel. Vanemate asutatud pagaritöökojas on oma käed jahuseks saanud ka pere neli last. Nad on jõudumööda olnud abiks nii pagaritööl kui ka logistikas. Nii on nad kõik tootmise keskel üles kasvanud ja vanematel on, kellele vajadusel oma elutöö üle anda.

K Ü N N A M E KO O S ET TE VÕTLUSPÕLDU • Võitleme kasvava halduskoormusega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

A R E N D A M E KO O S E E S T I E T T E V Õ T L U S T! LIIT U KODA .EE

TOIDUTÖÖSTUS

Hinnatõus on paratamatu Viimastel kuudel paljuräägitud sisendite hinnatõus tabab vääramatult ka leivatööstusi. Aivo Kanemägi sõnul algas hinnatõus juba eelmisel kevadel, mil kerkinud teraviljahinnad tõstsid kiiresti ka jahu hinda. Sellele on riburada järgnenud kõik ülejäänud toorained ja kütus, kuid ka näiteks pakkematerjalid. Samuti on palgasurve väga suur. "Selline olukord, kus tooraine on kallinenud aasta jooksul kolm korda ja iga kord üle 10%, on täiesti erakordne. Viimastel kuudel on sellele lisandunud veel elektrihindade kallinemine, seega on täiesti möödapääsmatu, et ka toodete hindu tuleb kergitada," arvab Kanemägi. Erilisi võimalusi kokkuhoiuks ta ei näe, sest leiva küpsetamine toimub kindlates tingimustes ja kui seal hakatakse kuidagi nipitama, siis mõjutaks see juba toote kvaliteeti. Kuna töökojas on kolm ahju, millest kaks töötavad vedelkütusel ja üks elektril, püütakse viimast vähem kasutada, kui elekter on parasjagu kallim. Tootmist ei saa suvaliselt lõpetada või vähendada, sest toodang on seotud tellimustega ja neid ei saa täitmata jätta. Samuti ei saa Kanemägi sõnul järeleandmisi teha näiteks töötajate olme koha pealt. "Meie hinnad ei ole muutunud aastast 2018, kuid juba eelmisel suvel oli selge, et hinnatõusust ei pääse, ja augustis tegime selle ära. Selleks alustasime kaubakettidega läbirääkimisi, hinna tõstmiseks on vaja läbida terve protseduur. Järjest sai selgemaks, et see hinnatõus ei jää viimaseks, ja nüüd ootame ära jaanuarikuu elektriarved ja sellegi, kuidas konkurendid käituvad, ning ilmselt tuleb veelgi müügihindu tõsta." Samas ei ole esialgu veel märke, et tarbija oleks hinnatõusule kuidagi reageerinud. Siiamaani pole müüginumbrid langenud, ka kallimate toodete osas. Kanemägi hinnangul võib see aga juhtuda väikese viivitusega. Kui järjest tuleb maksta suuremaid kommunaalkulusid, tuleb ka tarbijail hakata oma väljaminekuid toidule korrigeerima. Aga mistahes ka juhtub, siis leib on ikkagi see, millest ei saa loobuda ka kõige kitsamatel aegadel. See on ka üks põhjus, miks pagarid käega ei löö ja püüavad igast olukorrast väljapääsu leida.

PIIMANDUS

Foto: Sven Arbet

Kaja Piirfeldti Remmelgamaa talu lehmade aastane keskmine toodang on 11 000 kg.

Ajalooline aasta Eesti piimanduses Korralikku rammusat piima ja häid lüpsilehmi on Eestimaal alati au sees hoitud. Hoolimata keerulistest oludest ja aegadest on Eesti põllumees suutnud meie piimakarja viia maailma tipptasemele.

esmärk on olnud silme ees juba mitmeid aastaid, kuid nüüd on see saavutatud: Euroopa Komisjoni statistikast selgub, et 2020. aasta piimatoodangu näitajate põhjal on Eesti lehmade piimatoodang Euroopa Liidu kõrgeim, ulatudes 10 053 kilogrammini lehma kohta. Euroopa Liidu keskmine piimatoodang lehma kohta oli 7473 kilo-

grammi. Selle tulemusega edestati isegi aastaid esikohal olnud Taanit 25 kg võrra. Kas see rekordtulemus rahuldab ka karjapidajaid või annab veel edasi püüelda? Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte Agrone OÜ tootmisjuht Margus Muld on veendunud, et alati saab parem olla ja piimatoodangut lehma kohta saab tõsta veelgi.

"Kui 30 aastat tagasi andis lehm 4000 kg piima aastas, arvati ka siis, et lagi on peaaegu käes. Täna aga on Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta umbes kolm korda kõrgem. See tähendab, et täna võib kolme lehma asemel pidada ühte ja saada umbes sama hulga piima – selline efektiivsuse tõus!" märgib Muld. Lüpsilehmade arvukuse vähenemisest kõneleb ka statistika. Eestis on lüpsi-

PIIMANDUS

Iga neljas liiter tarbija toidulauale jõudvast piimast tuleb põllumajandusfirmast Agrone, mille tootmisjuht on Margus Muld.

lehmade arv langenud kõigi aegade madalaimale tasemele. Kui 1965. aastal oli Eestis 305 800 lehma, siis käesoleval aastal 83 600 piimalehma. Et piimatoodang lehma kohta kasvaks, on Margus Mulla arvates vaja panustada loomade heaolusse, loomade geneetikasse, jälgida lehmade piimatoodangu hulka ja seda, milline on piima kuivainesisaldus – valgu ja rasva protsent. "Neid näitajaid mõjutavad meie teadmised lehma füsioloogiast, vajadustest, soovidest, tema käitumisest karjas jne. Kui õpime kõiki neid aspekte paremini tundma, siis saame valida oma loomadele parima geneetika, ehitada nende vajadusi silmas pidades parimad hooned ja tagada neis loomadele sobiva temperatuuri. Samuti tuleb õppida valmistama kvaliteetseid silosid õigetest põllukultuuridest ja anda lehmadele söödad õiges vahekorras. Neid erinevaid aspek-

te on väga palju. Siis annavad lehmad kindlasti veelgi rohkem piima. Kui palju rohkem, ei oska arvatagi, aga eeldatavasti võiks see number olla 25 000 – 30 000 kg lehma kohta."

Agrone OÜ tootmisjuht Margus Muld on veendunud, et alati saab parem olla ja piimatoodangut lehma kohta saab tõsta veelgi.

Kui suur peaks olema piimafarm? Piimatootmine kipub minema intensiivistumise teed ja farmid kasvavad aina suuremaks. Kas selles olukorras on perspektiivi ka väiksematel ja mis võiksid olla väiksemate tootjate tugevad küljed? Margus Muld loodab, et ka väikestel karjadel on perspektiivi, sest mida mitmekesisem on meie karjade struktuur, mida rikkalikum on erinevate väikeste tootjate piimatoodete valik, seda parem. 100–200-pealistel lehmafarmidel kindlasti majanduslikult lihtne ei ole, sest piima hind on madal. Vajalikud investeeringud on aga päris suured.

PIIMANDUS

Väiksemate farmide omanikud ja töötajad peavad olema väga mitmekesiste oskustega, et oskaksid teha erinevaid töölõike, ja omama mitmekülgseid teadmisi. Suurtes farmides on töölõigud erinevate spetsialistide vahel ära jagatud, aga väikses farmis seda võimalust ei ole ja tuleb kõigega tegeleda. Nende võimalus on ise oma piimast tooteid teha ja neid turustada, siis saab piima tootmisest kindlasti suuremat sissetulekut. "Nii kaua, kui on olemas inimesi, kes oskavad ja on valmis seda tööd tegema, siis on väiksed farmid olemas. Aga kardan, et nende inimeste vähesus, kes on seda kõike valmis tegema ja väikse sissetuleku ära kannatama, jääb aina vähemaks," nendib Muld.

Väikesed on loomasõbralikud Üks selline väike, 80-pealine lüpsikari asub Harjumaal Remmelgamaa talus. Selle perenaine Kaja Piirfeldt on kümne aastaga kodutalu piimakarjast teinud eliitkarja, mille keskmine aastatoodang on 11 000 kg lehma kohta. Lisaks selle-

le on Piirfeldt õpetaja Järvamaa kutsehariduskeskuses ja jagab nõustajana oma teadmisi ja kogemusi. Tema arvates on väikestel farmidel kindlasti tulevikku ja oluline roll kohaliku piimandussektori edendamises ja elujõulisena hoidmises: "Ütleksin lausa, et eeskätt nendel lasub missioon kuvada pilti sellest, kui võrreldamatult loomasõbralik ja looduslähedane on veiste elu meie väikese riigi lautades ja karjamaadel." Küsimus on aga selles, kuidas neid farme elujõulisena hoida, sest tootmise omahind ja seeläbi elujõulisus on reeglina pöördvõrdelises seoses karja suurusega. Piirfeldt tunnustab maaeluministeeriumit ja piimalehma kasvatamise toetusmeedet, mis on suunatud just väiksemate karjade kõrgema omahinna kompenseerimiseks. "Meede jätkub ka uuel eelarveperioodil ja olen oma töös maamajanduse nõustajana kokku puutunud paljude piimatootjatega, kes on selle võimaluse välja toonud olulise argumendina toot-

PIIMANDUS

2020. aastal aasta põllumehe tiitli saanud Kaja Piirfeldt on lisaks talupidamisele ka tunnustatud õpetaja ja nõustaja.

PIIMANDUS

mise jätkamiseks või investeeringute planeerimiseks," kinnitab ta. Väikefarmidel on enamasti motiveeritud ja valdkonnaga hästi kursis olevad juhid-omanikud, väikestele on omane paindlikkus, piima väärindamisvõimalus ja erinevad lisategevused, näiteks agroturism.

Lõpuks tõusis ka piimahind Üldise hinnatõusu foonil on tõusma hakanud ka piima kokkuostuhinnad. "Tänase seisuga on minu farmi näitel tuluosa piima müügilt suurenenud 25%, sisendi hinnatõusust ja tööturu palgasurvest tingituna kulude osakaal tõusnud umbes 15%, ehk kasumiprognoos on siiski 10% suurenenud," arvestab Piirfeldt. Ta lisab, et arvestades asjaolu, et piima kokkuostuhinnad on püsinud madalal tasemel väga pikka aega, siis ilmselgelt läheb suurenev tulu esmalt n-ö sellel perioodil tekkinud aukudesse: on need siis ületähtaegsed, ajatatud jooksvad kohustused või edasi lükatud investeeringud. "Loomulikult on ettevõtete seas erandeid ja kõikide nimel rääkida on võimatu, kuid minu kasutuses oleva info põhjal julgen väita, et keskmisena peaks piimahind püsima tänasel tasemel vähemalt aasta, et võiksime rääkida piima-

tootmise stabiliseerumisest ja investeerimisvõimekuse normaalsest tasemest," lausub Piirfeldt.

Väikefarmidel on enamasti motiveeritud juhid-omanikud, väikestele on omane paindlikkus, piima väärindamisvõimalus ja erinevad lisategevused.

Toetusmeetmed on vajalikud Piirfeldti sõnul vajab toidutootja ja kohalikku toitu eelistav tarbija rohkem kui kunagi varem meetmeid ja tugistruktuure, mis on pikaajalised ja stabiilsed. Need aitaksid hoida kohaliku toidu hinda konkurentsis importtoiduga, mis tuleb riikidest, kus oluliselt leebemad nõuded toiduohutuse osas, suuremad otsetoetused ja maksusoodustused või lihtsalt klimaatilised eelised odavalt tootmiseks.

Eespool mainitud piimalehma otsetoetus on hea näide. Kuid piimatootmine, kuigi üks keerulisemaid alasid, on vaid üks sektor. Häid lahendusi vajab Eesti toidutootmine tervikuna ning need peaksid olema pikaajalised ja piisavalt kindlad, et tootjad julgeksid tegevusi ja investeeringuid planeerida, noored oma tööelu maaettevõtlusega siduda. Euroopa Liidu riikide keskmine käibemaks on kordades madalam kui Eestis. Sellele ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust ja see pärsib oluliselt nii kohaliku toidutootja konkurentsivõimet kui ka motivatsiooni, samuti tarbijate ostueelistusi kohaliku toidu võrdluses. See oleks konkreetne meede, mis läbimõeldud rakendamisel toetaks kohaliku toidutootja konkurentsivõimet ja aitaks seda ühtlasi hoida meie inimeste jaoks jõukohase hinnaga. Kaja Piirfeldt näeb oma piimakarja arengueesmärkidena piima kuivainesisalduse parandamist ja tõuloomade ekspordivõimekuse suurendamist. Veel sooviks ta oma ettevõtet rohkem tarbijatele avada. Ta on veendunud, et usalduse tekitamine kodumaise toidutootmise kvaliteedi ja loomade heaolu suhtes saab tulla eeskätt tänu läbipaistvale majandamisele ja avatud dialoogile kõikide poolte vahel.

Foto: Irina Mägi

Mahepiim on järjest populaarsem Eestis on mahepiimatootjaid, kuid tarbijateni see kõik ei jõua. Enamasti läheb mahepiim tööstusesse koos tavalise piimaga. Saaremaal aga on Riido talu peremees Jaan Kiider näinud aastaid vaeva, et tema peamiselt maatõugu piimakarja mahepiim jõuaks sellisena ka tarbijateni. Saaremaa piimatööstus ostab mahepiima juba mitmeid aastaid ja maksab ka mahetootjatele natuke rohkem kui tavapiima eest. Piima müüakse pastöriseerituna tetrapakkides ja sellest tehakse ka ökojuustu. Kiideri sõnul on mahepiima küll kulukam toota, aga seda korvab toodangu eest saadav kõrgem hind. Samas lisab ta, et plaanitavad mahetoetused ei ole tuleviku suhtes eriti lootust andvad. Kiideri Riido talus on hetkel suurem osa karjast maatõugu ja tuleviku eesmärgiks on, et kogu kari koosneks vaid maatõugu lehmadest. "Maakarja toodang jääb küll Eesti punasele ja holsteini tõule tugevalt alla, aga mahetootmises on maakari päris hea valik. Maatõugu lehmade piimaand on küll väiksem, kuid nad on see-eest märksa tugevama tervisega," selgitab Jaan Kiider. Mahepiima villimine Jaan Kiideri Riido talus Saaremaal.

SOLAR4YOU ON KINDEL PARTNER PÄIKSEPARKIDE PROJEKTEERIMISEL, EHITAMISEL, HOOLDAMISEL Muuda oma kodu keskkonnasõbralikumaks ning säästa igakuistelt elektrikuludelt. Päikeseenergia on tõhus valik ning päikesepaneelide käegakatsutavat tulu saab mugavalt prognoosida. Aitame leida sobivaima paiga päikesepaneelide paigaldamiseks, mis tagab suurima tootlikuse ja vastupidamise kasutades ainult kvaliteetseid materjale.

www.solar4you.ee Tel: +372 680 1271 E-mail: info@solar4you.ee

TERAVILJAKASVATUS

Nisu on saanud Eestis kõige laialdasemalt kasvatatavaks teraviljaks.

Eesti ekspordib

üle miljoni tonni vilja Teraviljakasvatus on Eestis viimasel aastakümnel tublisti arenenud ja saanud üheks kõrgema isevarustustasemega põllumajandussaaduseks. Toodame ligikaudu kaks ja pool korda enam kui ise tarbime ja ekspordiks jääb üle miljon tonni vilja.

altic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas on jälginud Eestis kasvatatavate teraviljade struktuuri ning leiab, et suurim muutus on toimunud suvi- ja taliviljade kasvupindade osas. Kui veel sajandivahetusel oli

meil talivilju viiendik või veerand, siis praeguseks juba üle 60%, osal viljelejatel üle kolmveerandi. Väga suur muutus on toimunud ka rapsi struktuuris. Pinnad on suhteliselt stabiilseks jäänud 70 000 hektari ümber, kuid taliraps on suvirapsi praktiliselt

välja vahetanud viimase viieteistkümne aasta jooksul. Praeguseks on juba ligikaudu 90% taliraps. Enam on hakatud kasvatama just neid kultuure, mida on võimalik edukalt eellepingutega eksportida. Rapsi puhul on suurim tarbija Eestis Scanola toiduõlitehas, mis töötles aastal 2021 ligi 150 000 tonni seemet.

Kõige rohkem kasvatame nisu Nisu, eelkõige talinisu, on võtnud üle odra positsiooni, mida varem kõige enam kasvatati. Nisukasvatuse laienemisele on aidanud kaasa soodsad ekspordivõimalused ja suhteliselt hea hind, toi-

Foto: Argo Ingver

TERAVILJAKASVATUS

Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas on aastaid jälginud Eesti teraviljakasvatuse struktuuri.

dunisu kvaliteet, samuti suhteliselt kõrge saagikus ning talinisu viljelusteabe ja oskuste kasv. Tänavu kasvatati nisu rekordilised 136 000 hektarit ja koos suvinisuga kasvas nisu 180 000 hektaril. Kui suvi poleks olnud põuane, oleks sellelt pinnalt saadud saaki keskmiselt 5,6 t/ha ja Eesti nisu kogutoodang olnuks esmakordselt miljon tonni. Oder on samuti oma kindlas segmendis soodsalt eksporditav, eelkõige just Araabia maadesse kaamelisöödaks. Samas odra kasvupinnas on toimunud samuti suundumus talivilja suunas. 2021. aastal oli seda juba ligikaudu 25 000 hektarit ehk viiendik kogu odrast. Maisi kasvupindasid on igal aastal tuhatkond hektarit lisaks tulnud. Nüüd viimastel aastatel on see stabiliseerunud 13–14 tuhande hektari vahel, kuid võib kasvada veel kuni 15 tuhandeni.

TERAVILJAKASVATUS

Eestis traditsiooniline rukis on jäänud meil kahjuks nišikultuuriks. Mõned kümned aastad tagasi oli seda kuni 70 000 hektarit, nüüd vaid 12 000. Samas saagikuselt on tänapäevased hübriidsordid väga võimekad – ka väikeste sisendite kulutustega annavad nad tänu võimsale juurestikule ja kasvujõule isegi ekstreemsetel aastatel suure saagi. Näiteks viljelusvõistluse viimasel kolmel aastal on rukis ületanud saagikuselt teisi kultuure 200–300 kilogrammiga. Üks Eesti suurimaid rukkisaake saadi aastal 2019 – 12,1 t/ha. Ka tänavu suutsid põllumehed kasvatada kümnetonniseid rukkisaake.

Kuidas toime tulla hinnatõusuga?

Enam on hakatud kasvatama just neid kultuure, mida on võimalik edukalt eellepingutega eksportida.

Kõrged hinnad rõõmustavad teraviljakasvatajaid, mitte aga loomakasvatajaid, kes peavad söödavilja ostma. Ka kõigil taimekasvatajatel on rohkem arvutada vaja, sest sisendite hinnad on samuti tõusnud. Kuidas taolistes oludes põllul nii majandada, et saak ei langeks ja püsiks ka tulukus, see ongi uue hooaja põhiküsimus. Ajalugu vaadates on kõikide kriiside ajal veidi vähenenud väetiste, eelkõige fosfor- ja kaaliumväetiste ning kompleksväetiste kasutamine. Veidi paremas seisus on segatootjad, kellel on lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatus. Oma lautadest pärit orgaanilise väetisega saadakse parim tulemus nii tonnides kui ka rahas, eriti kui orgaanilist ja mineraalväetist oskuslikult kombineerida. Taimetoitaineid saab teatud mahus lühiajaliselt vähendada, kuid täielikult ära jätta ei saa. Prognoosime 15–20% väetise turumahu langust, mis usutavasti taastub lähiaastatel analoogiliselt eelmiste kriisidega. Lahendus ja kokkuhoiuvõimalus on aga senisest täpsem tööde tegemine – väetised just õigete tasakaalustatud taimetoitainetega, õigel ajal, õiges kohas ja õiges koguses. Üha täpsemalt peab järgima põllumulla analüüse ja laotama tooteid varieeruvalt vastavalt vajadusele. Kasvuaegsed taimede leheanalüüsid ja täiendväetamine lehe kaudu on üheks võimaluseks põhitoitaineid asendada. Kasutusse on tulnud ka mitmed teenused tööde täpsemaks tegemiseks.

TERAVILJAKASVATUS

Foto: Anni Õnneleid

Näiteks: põllumuldade agrokeemiliste ja füüsikaliste näitajate kaardistamine SoilOptixi gammakiirgussensoriga. Selle põhjal siis varieeruv muldade lupjamine ja täpisväetamine; täpsed ilmastikuandmed tööde tegemiseks põlluilmajaamadega FieldSense; ekspressanalüsaator HarvestLab silokombainil või lägalaoturil võimaldab tööde ja kulutuste kokkuhoidu ja tõsta kvaliteeti jne.

Rukki kasvatamine on põllumehele auasi Eelmisel aastal tunnustati rukkikülvaja auhinnaga teraviljakasvatusega tegeleva Mägede OÜ juhti Raido Allsaart. Kesk-Eestis kasvatatakse muu teravilja hulgas igal aastal ka rukist, mis on peaaegu alati andnud märkimisväärset saaki. Ka möödunud põuase suvega saadi hektarilt 10 tonni saaki. Kõrgem on saagikus viljelusvõistlusel olnud vaid

TU S A E V DEKS M A VÕT SI KEVA MU I L L TE

Raido Allsaare arvates on rukkikasvatus meie põllumehele auasi, kuid hea oskuse korral saab sellest ka rohkelt saaki.

2019. aastal, mil hektarilt saadi koguni 12,1 tonni. Selle rekordi omanik ongi Raido Allsaare firma. Allsaar ütleb, et hindab väga rukki sordiaretust ja näeb, et just hübriidrukki üha uuenevad sordid võivad anda suurimaid saake: "Päris lage ei oska ennustada, kuid usun, et seni saadud üle 12-tonnistele saakidele võib juurde tulla ca 1–2 tonni hektarilt, seda eeldusel, et ilmastik kasvu soosib." Ilm on saagi õnnestumisel esmatähtis, seejärel mullastik, kvaliteetne seeme ja agronoomia. Mulla eest hoolt kandes avaldub selle parim mõju alles aastate pärast. Eesti on küll väike, kuid mullastik on väga varieeruv. Viimasest just tulenebki vajadus leida õigele mullale sobiv kultuur ja sort. Raido Allsaare sõnul on rukkikasvatuse pisik külge jäänud isa eeskujul. Nišikultuur on see võib-olla seetõttu, et aastate keskmine nõudlus hoiab turgu kindlas vahemikus. Rukis on väga hea idane-

HAAGISED

TERAVILJAKASVATUS

Kuidas teraviljakasvataja tuleb toime süsiniku sidumise nõudega? Margus Ameerikas Baltic Agro arendusdirektor

misvõimega ja kipub väga kergesti teiste teraviljadega segunema – ehk pärast rukki koristust on alati vajalik teha põhjalik kombainide puhastus. "Kuna mul on teravilja seemnete kuivatamiseks ja töötlemiseks eraldi kompleks, siis rukist ma sinna kunagi ei lase. See on hoidnud ka põllud puhtad. Rukki müün Tartu Milli – ikkagi kodumaine jahutootja ning koostöö on suurepäraselt sujunud," selgitab Allsaar.

Mida õpetas läinud aasta? Vaatamata heale talvitumisele tuli aasta siiski põuane. Juunikuine kuum tegi viljadele väga palju kahju ja suured saagid jäid realiseerumata. Paljudes piirkondades oli juba mai väga sademetevaene. Sellistel aastatel tuleb tõdeda, et kevadel, kui niiskus mullas on heal tasemel, tuleb kõik tööd võimalikult kiiresti ära teha. "Olen endale kaks tähtaega määranud – kevadkülv peab olema lõpetatud 20. aprillil ning sügiskülv 20. septembril. Sellele lisaks on määravad ka taimekaitse ja väetamise otsused, kuid tugevad taimed on alati heitlikule ilmastikule vastupidavamad," teab Allsaar. Hinnatõusule mõeldes leiab ta, et viljahinnad on küll tõusnud, kuid talv alles ees ega tea ka, millistena taliviljad kevadel lumekatte alt välja tulevad. Seega saake prognoosida veel ei saa. Juhul kui saagid jäävad selliseks nagu eelmisel aastal, siis pole väga hullu. Sügiskülviks kasutatud väetised on ostetud n-ö vana

hinnaga, siis on omahind sel aastal ka enam-vähem paigas. "Kui nüüd väetise hinnad ei lange, siis uus külviperiood tuleb juba kolm korda kallima omahinnaga. Siis on järgmine aasta juba päris keeruline, kui just viljahinnad veel oluliselt ei tõuse. Aga kõik selle hinnatõusu maksab ju lõpptarbija kinni – toiduained lähevad ainult kallimaks," leiab Raido.

Ilm on saagi õnnestumisel esmatähtis, seejärel mullastik, kvaliteetne seeme ja agronoomia.

Ta lisab, et siinkohal peaks riik tõsiselt mõtlema toetuste paigutusele põllumajanduses – seni on toetatud küll sealiha- ja piimatootmist, kuid antud sektorid virelevad ja jäävadki seda tegema. Nende sektorite kasumlikuks saamiseks on vaja suuremaid sise- ja välispoliitilisi otsuseid. Aga kui soovida tarbijale leebemat hinnatõusu, siis on vaja tootjatele suuremahulisemad toetuspaketid välja töötada ja see on terve Euroopa Liidu mure.

Kui vanasti öeldi, et mullaviljakuse parandamiseks on vaja mullas huumuse sisaldust suurendada, siis praegune süsiniku sidumise nõue tähendab sedasama. Ka siis, kui põllul kasutati vaid sõnnikut, oli see sisuliselt süsiniku sidumine, mida nii küll ei nimetatud. Praeguseks on see teema saanud eriti aktuaalseks seoses atmosfääri süsiniku kontsentratsiooni tõusuga ja taimekasvatust ning metsandust nähakse ühe võimalusena liigse süsiniku sidumiseks. Mullas on ju süsinikku enam kui kogu eluslooduses ja atmosfääris kokku. Kui põllul majandada väiksema energiakuluga ja lisada täiendavaid võtteid, on võimalik kaunis palju süsinikku siduda. Näiteks ka taliviljade osatähtsuse tõus on selles vaates väga positiivne. Kui mullad on kultuuridega aasta ringi kaetud, on see üks süsinikpõllunduse põhireeglitest. Lisaks minimeeritud mullaharimine ja otsekülv, mis vähendavad energiakulu, ning muidugi optimaalne viljavaheldus. Eesti põllumehed on kõikide nende reeglite järgi juba aastad tegutsenud ja midagi väga suurt ja erilist siin meie jaoks pole. Positiivne on ka see, et põllumajandust ei nähta lihtsalt toidutootmisena. Ning pideva toetuse kauplemise asemel saab põllumees süsiniku salvestamise teenust osutada, justnagu nad on tegelikult juba sajandeid lisaks toidutootmisele teinud.

SISUTURUNDUS

25 AASTAGA

rehadest-seemnetest tehisintellektini Baltic Agro Machinery AS müügi- ja teenindusdirektor Marek Tamm

Tänavu möödub veerand sajandit sellest, kui Soome kaubanduskontsern Kesko lõi Eestisse oma põllumajandusosakonna. Vaid paari aastakümnega on ettevõte ja selle pakutav kardinaalselt muutunud.

lustati põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega, seejärel pakuti talupidajale ka väetisi, seemneid, taimekaitsevahendeid, laudatehnikat ja farmitarvikuid ehk kogu tootmiseks vajalikku täispaketti rehast kombainini. Aastaid Konekesko Eesti nime kandnud ettevõtte ostis 2020. aastal Danish Agro kontsern ja siis sai meie uueks nimeks Baltic Agro Machinery. Praegu töötab selles Eesti üheks suuremaks põllumajandustehnika ettevõtteks kasvanud firmas 74 inimest. Neist nii mõnigi on panustanud ettevõtte arengusse juba selle algusest peale ja tähistab seega tänavu siin oma 25 aasta tööjuubelit. Veerandsajandi jooksul on meie pakutav tehnika ning põllumehe harjumused ja hoiakud väga palju muutunud. Mis toona tundus ulme, on nüüd reaalsus.

UUTMOODI SILOTEGU JA TEISTMOODI KOMBAINI HINNAD

Ajavahemikus 1980–2000 tehti Eestis silo peamiselt Ida-Saksamaa masinaga Fortschritt E-280/281. Konekesko müüs Eestis esimese iseliikuva hekseldi, milleks oli CLAAS JAGUAR 820, aastal 1998. Siit edasi võeti iseliikuvaid silohekseldeid kasutusele järjest enam ja see hoogustas ka siinset maisikasvatust. Saksa kvaliteetbränd CLAASist on nende aastate jooksul saanud teraviljakombainide ja liikurhekseldite sünonüüm meie turul. Masinate hinnad olid 2000-ndate alguses praegusega võrreldes tunduvalt

soodsamad: näiteks kõige võimsam CLAASi klahvkombain LEXION 460 maksis 166 000 € (+ km) ja kõige võimsama CLAASi hübriidkombaini LEXION 480 hind oli 220 000 € (+ km). Toona olid need summad põllumehe jaoks, kellel on alati raha vähe, siiski krõbedad. Täna maksavad täisvarustuses masinad pea kaks korda rohkem, aga endiselt on nendel masinatel olemas turul tugev nõudlus, sest töökindlusest ei soovita lühikesel lõikusajal mingil juhul lõivu maksta.

TRAKTORITE ARENG

Nii nagu silo- ja teraviljakombainid, nii on ka traktorid aja jooksul saanud uue näo. Näiteks on CLAASi roomiktraktoritel tänapäeval TERRA TRACi süsteem, kus kasutatakse roomikuid, mis on enda headust juba kombainide puhul tõestanud. Süsteemi on traktori jaoks täiustatud nii, et masina veojõud oleks suurem ja pinnasele avaldatav surve väiksem. Kõik CLAASi traktorid on endale saanud ka Stage V heitmenormile vastava mootori, mis näitab, et ettevõte arendab oma masinaid teadlikult, kasutades neis alati vaid kõige uuemat tehnoloogiat.

ÜHA TARGEMAD JA NUTI KAMAD MASINAD

Uus tehnika, mis muutub järjest suuremaks, laiemaks ja arukamaks, aga ka tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks, annab põllumehele võimaluse tööd ümber korraldada. Ajapikku on Eesti põllumajandusettevõtete ja ka neis töötavate inimeste arv kahanenud. Suurettevõttes saadakse tänu moodsale masinapargile hakkama väiksema töötajaskonnaga.

Kõige suurem areng on toimunud digivaldkonnas. Umbes kümme aastat tagasi hakkas CLAAS masinates kasutama automaatfunktsioone ja isemõtlevaid süsteeme. Näiteks masinaga alati kaasas olev tehisintellekt CEMOS AUTOMATIC aitab juhil leida parasjagu vajalikku kompromissi masina efektiivsuse ja ökonoomsuse vahel. Süsteemi arendatakse pidevalt edasi ja sellele lisandub iga aasta aina uusi funktsioone. 2021. aastal lisas CLAAS oma ARIONi ja AXIONi traktorisarjale TIM-tehnoloogia (tractor-implement management), mis juhib haakeriista ja traktori elektrohüdraulilisi funktsioone ilma masinajuhi sekkumiseta. Sama põhimõtet kasutavad ka Lemkeni masinad. Lemken arendab nutiatrade juhitavust ja tehnoloogiat üha edasi: näiteks on tema teise põlvkonna nutiader Juwel 8i varasematest veel täpsem, ülevaatlikum ning taibukam. Kõiki pingutusi teevad arendajad selle nimel, et kulud oleks minimeeritud ja masinajuhi töö muutuks lihtsamaks, võimaldades masinat kasutada minimaalsete kuludega ja maksimaalses ulatuses ka juhil, kellel ei ole eriharidust ega eelteadmisi. Näiteid muudestki täiustustest on tohutult, sest sektor edeneb meeletu kiirusega. Usutavasti ei ole enam kaugel ka see aeg, kus kohtame põllumajandusmasinatel hübriidajameid ja kus masinajuhti ei olegi enam nii palju vaja. Jääme seda aega põnevusega ootama. Baltic Agro Machinery AS tegeleb põllutöömasinate ja -riistade, ehitus- ja metsatehnika ning varuosade müügiga. Samuti osutab hooldus- ja remonttöid oma keskustes Jüris, Mäekülas ja Tartus ning klientide juures kohapeal.

MAHEPÕLLUMAJANDUS

Eesti on mahemaa Euroliidu eesmärk on jõuda kümne aasta pärast selleni, et 25% põllumajandusmaast oleks mahe. Euroopas on keskmiselt mahemaad 8%, meil aga on see peaaegu juba saavutatud, sest meil kasutatakse mahedana 23% maast.

estimaal peetakse lugu omamaisest, puhtast toidust ja mahemärgis on tarbijale justkui kvaliteedimärk, millele võib kindel olla. Mahetootmine nõuab aga tavaviljelusest suuremat nutikust ja äriideed ei saa rajada mitte toodangu hulgale ja mahule, vaid selle erilisusele. Tuleb olla hästi innovaatiline ja osata oma toodetut väärindada. Eesti naabermaad Soome ja Rootsi ning ka Taani toetavad oma mahetootjaid riiklikul tasemel ja seal on mahetootmine õige hoo sisse saanud. Neilt oleks paljugi õppida, kuidas mahetootmisele hoogu juurde anda. Väga oluline on see, et meie toorainet töödeldakse ja väärindatakse kohapeal. Siis ei oleks vaja

osta sisse neid asju, mida isegi piisavalt toodame.

Vormilt väike, sisult suur Mahemajanduse kasuks on otsustanud paljud noored, kellele keskkond ja loodus on olulised. Üks selline ettevõte on Väike mahetalu Läänemaal, mida peavad Piret ja Matthew Hill. Nende mahetalus kasvatatakse aasta ringi võrseid, kevadsuvel salateid ja köögivilja. Kasvupinda on umbes pool hektarit ja Pireti sõnul ei kvalifitseeru nad nii väikese pindalaga isegi mahetoetuse saajateks. Sellegipoolest nimetati Väike mahetalu läinud aasta Eesti parimaks mahetootjaks. Piret ja Matthew kohtusid Austraalias, kuid otsustasid tulla Eestisse ja sät-

Mahemajanduse kasuks on otsustanud paljud noored, kellele keskkond ja loodus on olulised. Mahetalu kasvatab rohkem kui kümnest eri sordist võrseid. Foto: Sven Arbet

MAHEPÕLLUMAJANDUS

Väikese mahetalu pererahvas võrsete kasvatamise ruumis. Foto: Sven Arbet

tida oma elu maale. "Mahepõllunduse idee sobis meile, sest meie jaoks on oluline puhas toit ja keskkond. Salatite ja võrsete kasvatamise idee aga tuli sellest, et meile tundus, et mahedalt kasvatatud salateid on müügil väga vähe," jutustab Piret talu loomise ideest.

Mulda säästev maaharimine Võrseid kasvatatakse 60 ruutmeetril siseruumis. Kolm korda nädalas külvatakse uued taimed ja kolm korda saab ka saaki. Kasvatatakse 13 erinevat sorti võrseid.

Avamaal kasvatatakse salateid ja kuna need on kiirekasvulised, siis saab ühel hooajal ühelt peenralt 3–4 saaki. "Kui palju ja millist sortimenti kasvatada, näeb ära eelmise hooaja müügist. Ja kasvatada tahaks ikka seda, mis endale ka hea ja huvitav tundub," lisab Piret. Umbes 95% talu toodangust läheb restoranidele, kuid seda müüakse ka Selveri ja Coopi poodides, ökokauplustes, Membo internetipoes ja mujalgi. Teadmised köögiviljakasvatamisest on noored omandanud internetipõhistelt kursustelt ja põhiliselt selleks,

et kvalifitseeruda noortaluniku toetusele, omandas Piret ka aedniku III kutsetaseme ning jätkab nüüd juba IV taseme omandamist. "Tahtsime proovida põllupidamisel meetodit, mida inglise keeles kutsutakse market gardening’iks. Idee seisneb selles, et toodame väiksemahuliselt ja peamiselt käsitsi, keskkonnasõbralikult ja suuname oma toodangu kohalikule kogukonnale. Eesti on paraku küll nii väike, et kogukonna alla võib kuuluda ka kogu Eesti," selgitab Piret. Maaharimise eripärana nimetab Pi-

MAHEPÕLLUMAJANDUS

ret sedagi, et nad ei künna maad, vaid kultiveerivad 2–3 sentimeetri sügavuselt: "Kõik taimejäätmed komposteerime ja paneme igal hooajal korraliku kihi mahekomposti. Pärast iga külvi lisame mulda maheväetiseid. Nii ehitame maapinnale uut mullastikku," Väiksel pinnal on oluline ka viljavaheldus. Erinevad salatisordid vahelduvad ja pärast salateid külvatakse vahekultuuriks hernest ja ristikut. Läänemaa mullad pole viljakad ja lisaks on nad ka kivised. Kuna mahetalus maad ei künta, siis ei tule ka kive üles. Edaspidi on Hillidel plaanis võtta kasutausele ka umbes 3-hektariline karjamaa. Siis saab kasvupindadele mõnel aastal ka lihtsalt puhkust anda. Väikese mahetalu suuremad investeeringud on siiamaani olnud kolm tunnelkasvuhoonet ja mullaharimisfrees, mis soetati PRIA noortaluniku toetusega. Plaanis on veel ehitada üks köetav kasvuhoone ja korralik ruum köögivilja pakkimiseks. Pireti arvates on mahetoodangul tu-

Tammejuure talu peretütred kanepist valmistatud toodetega, mis valiti 2018. aastal Eesti parimaks mahetooteks.

levikku küll, sest tarbijad hakkavad järjest enam mõtlema sellele, mida nad õigupoolest söövad, kust see tuleb ja mida sisaldab. "Üksi mahetoodanguga kõiki inimesi ära ei toida, kuid see on tarbija valik, millist toitu keegi eelistab. Küllap leidub tu-

levikus nii mahetoodangu tootjaid kui ka tarbijaid."

Tammejuure talu peab koostööd oluliseks Läänemaal asub ka Tammejuure mahetalu ja see pereettevõte on tegutsenud juba

MAHEPÕLLUMAJANDUS

Tammejuure mahetalu viljakuivati

Idee seisneb selles, et toodame väiksemahuliselt ja peamiselt käsitsi, keskkonnasõbralikult ja suuname oma toodangu kohalikule kogukonnale.

32 aastat. Talu peretütar Karin Tiit jutustab, et kogu talutöö on jagatud tema isa, ema, venna ja kahe töötaja vahel, seega kuuekesi saab talu majandatud. Talu toodanguks on külmpressitud õlid, kanepitooted ja oma talu viljast kiviveskis jahvatatud jahud ning helbed. "Toodang valmib omakasvatatud mahetoorainest ja talu enda ökosertifitseeritud seadmetega. See tagab kohaliku päritoluga toidu ja kvaliteedi garantii," selgitab Karin. Talus kasvatatakse 600 hektaril maheteravilja ja selle töötlemiseks ja kuivatamiseks ehitati kaks aastat tagasi

moodne viljaterminal. Sellist terminali oli hädasti tarvis, et tööd lihtsustada ja mahepõllundusele esitatud reegleid täita. "Mahevili on kasvatatud põllul, kus on tavapärasest rohkem umbrohtu ja teisi taimi. Seetõttu peab vilja korduvalt prahist puhastama. Uus sisseseade võimaldab tagada mahetoodangu kõrge kvaliteedi," räägib Karin. Kuivatit rajades oli omanikele oluline ka see, et lahendus oleks lisaks funktsionaalsusele ka keskkonnasäästlik. Kuivati katlamaja töötab hakkepuidul ja teraviljajäätmetel, mis on omast käest saadaval. "Selline tootmisviis tagab väiksema ökoloogilise jalajälje ja nii jätame tulevastele põlvedele puhtama keskkonna!" on Tammejuure perenaine Karin Tiit veendunud. Kuivatite läbilaskevõimsus on 75 tonni vilja ööpäevas, mis võimaldab kuivatada ka ümberkaudsete maheviljakasvatajate vilja. Karin Tiidu sõnul mõeldi juba kuivatit planeerides sellele, et piirkonnas oleks selline kuivati, kus väiksemad tootjad, kelle mahud ei võimalda endale kuivatit soetada, saaksid oma vilja Tammejuure talus töödelda. Seega on see kuivati hea näide sellest, kuidas mahetalu-

nikud saavad koostööd tehes efektiivsemad olla.

Kanep on igas mõttes kasulik Tammejuure talu oli Eestis üks esimesi, kes 2012. aastal kanepitooteid valmistama hakkas. Nüüdseks on tervislik kanepiõli ja sellest valmistatud tooted saanud juba vägagi populaarseks.

Tammejuure talu oli Eestis üks esimesi, kes 2012. aastal kanepitooteid valmistama hakkas. Karin unistas juba väga noorena mingist oma ideest, mille ta talus ellu viib. Koos isaga jõudsidki nad selleni, et selliseks päris oma asjaks võiks saada kanep. Algul polnud kanepi töötlemine sugugi lihtne, sest kõike tuli endal proovida ja katsetada, enne kui rahuldava tulemuseni jõuti. Kui toode valmis, märgati seda kohe, sest 2013. aastal sai Tammejuure kanepiõli aasta parima mahetoote tiitli.

MAHEPÕLLUMAJANDUS

Miks toota mahedalt? Karin Tiidu arvates annab mahemärk tarbijale kindlustunde, et tootmisahel on kontrollitud, toode on pestitsiididest puhas ja toodetud loodust hoidvaid põhimõtteid järgides. Mahetootmine on tegelikult väiketootjale üsna kulukas ja ilma toetusteta ei suudaks tarbijaturul konkureerida, kuid pikema tegutsemisaja jooksul võib õigesti majandades end ära tasuda, kui leida õige nišš ja tegevusala, kus on ka nõudlust. Mahetootmise eelis tavatootmise ees on see, et turu nõudlus aja jooksul kasvab. Paljud inimesed eelistavad mahetoitu, et ennetada erinevaid allergiaid ja tervisehädasid. See on päevakorras just nüüd, kus inimesed on tervist rohkem väärtustama hakanud. Seni on Tammejuure Mahetalu investeerinud toodete mitmekesistamisele, tootmisvõimsuse kasvatmisele ja taastuvenergia rakendamisse, tulevikus plaanitakse seemnetootmist efektiivsemaks muuta.

Mahetootja ja toetused Karin Tiit: "Senise toetuseskeemiga oleme üldiselt rahul, kuigi näha on, et toetused aitavad rohkem suuri kui väiketootjaid." Eestil on mahetootmiseks potentsiaali praegusest rohkem. Et mahetootjaid juurde tuleks, peaks Karin Tiidu arvates pakkuma noortele ja alustavatele talupidajatele soodsamaid tingimusi näiteks traktori või muu põhivara soetamisel. Ka köögiviljakasvatajaid võiks tema arvates rohkem toetada, sest mahedat köögivilja on turul vähe. Tiit leiab, et mahetootjatele oleks vaja toetusi ka turunduse tegemiseks. Meie tootjad teevad küll häid tooteid, mis jõuavad isegi poeletile, aga kui turundust ei tehta piisavalt või ei tehta üldse, siis on kõik see tühi töö, sest toote müük jääb väikseks ja jäetakse sortimendist välja. Müügi- ja turundustoetus oleks väiketootjale väga asjakohane abi.

EDULUGU

Mart ja Merle Leibur läksid Võrumaale Kolotsi tallu elama 2009. aastal. Kaheteist aastaga on nad sinna loonud oma kuningriigi, kus võivad elada ja töötada oma tõekspidamiste järgi. Kolotsi uus maja sai parasjagu nii ruumikas, et mahutab ka juustumeierei ja hoiuruumid.

Butiiktalus saab elada

unistuste elu

nne maale elama kolimist olid Mart ja Merle kümmekond aastat elanud hoopiski Hispaanias ja kui tagasi pöörduti, oli maale kolimise plaan kindel: "Meie tulime maale juba keskealistena ja tahtsime endale rajada oma koha, kus saaksime elada oma tõekspidamiste järgi ja teha täpselt seda, mis meeldib. Keskeas on enamasti ettekujutus ideaalsest elust olemas ja ka võimalused oma ideed ellu viia." Kolotsi uus pererahvas tegi juba algul endale selgeks, et väikses talus tuleb tegema hakata midagi nii erilist, mida saab kallilt müüa. Väike talu ei saa mitte kunagi võrdselt konkureerida suurtootmisega, aga väiksel peab olema fokuseeritud idee ja muidugi peab olema ka suur töötahe ja saavutusvajadus. "Ega me algul päris hästi ette ei kujutanudki, mida me maal tegema hakkame. Siiamaani olime olnud ikka linnainimesed, mina olen sündinud ja üles kasvanud Tallinna kesklinnas," jutustab Merle. Aga kuna oldi pikemalt välismaal

elanud ja palju ringi reisinud, nähti ehk laiemat pilti. Mardi kirg on alati olnud toiduvalmistamine ja juustude maailm on teda samuti huvitanud. Niiviisi tasapisi see mõte tuligi hakata kitsi pidama ja nende piimast juustu valmistama.

Kolotsi uus pererahvas tegi juba algul endale selgeks, et väikses talus tuleb tegema hakata midagi nii erilist, mida saab kallilt müüa. Tööd nii toas kui ka õues "Kõige olulisem meie idee juures oli see, et juust peab olema nii hea, et saame selle eest küsida väärikat hinda, mis lubaks meil lahedalt ära elada. Algas kat-

setamine ja tööd tuli ikka väga tublisti teha oma kaheksa aastat. Nüüd on saabunud väheke rahulikum aeg, teeme tööd just nii palju, kui see vajalik on," selgitab Mart. Algusest peale sai paika ka talu tööjaotus. Kui Mart toimetab rohkem köögis, valmistab juustu, tegeleb müügitööga, siis Merlele sobib rohkem olla väljas. Tema hoole all on kitsed, nende söötmine ja lüpsmine. Samuti aed ja kõik muu, mis talu ümber teha vaja on. "Algul tundus see mõte, et nüüdsest tuleb kaks korda päevas kitsi lüpsma hakata, veidi hirmutav. Ikkagi suur vastutus ja ega siis enam naljalt liikuma saa. Aga kuidagi harjus ära sellega ja nüüd on veel eriti hästi, sest saime endale appi tubli abilise, kes meie äraolekul kitsedega tegeleb." Tasapisi hakati Kolotsi kitsekarja suurendama. Seda tehti teadlikult ja tõuaretust silmas pidades. Merle jälgib iga kitse piimas sisalduvat valguja rasvaprotsenti, kuid kõige olulisem on tema arvates ikka piima maitse. Iga kitse piima maitse

EDULUGU

on pisut erinev ja niiviisi maitseid vaagides ongi kari kujundatud. Praegu on Kolotsi karjas 32 kitse. Merle sõnul on kitsede heaolu kõige olulisem ja selles osas järeleandmisi ei tehta. Tema arvates on kitsed väga intelligentsed ja sotsiaalsed loomad, kes võivad inimestesse kiinduda nagu koerad või mistahes lemmikloomad. "Kõik meie kitsed käivad lüpsmas vabatahtlikult, kutsudes, mitte ajades. Neil kõigil on nimed, nad tulevad lüpsile kindlas järjekorras, mille nad on ise hierarhiliselt paika pannud," räägib Merle kitsede loomusest ja harjumustest.

Kitsed söövad oma talu looduslikel karjamaadel ja saavad oma ninaesise ise valida. Talus kasutataksegi ainult looduslikke heina- ja karjamaid. Niiviisi toetatakse paigale iseloomuliku taimestiku kasvamist läbi karjatamise ja niitmise. Toidulaua liigirikkus annab kitsepiimale hea maitse. Piima kvaliteet ongi juustuvalmistamisel kõige olulisem.

Lai valik juustusorte Praegu on Kolotsi talu juustuvalikus kümmekond erinevat sorti nii kitsekui ka lehmapiimast. Talu slogan’iks on: kangete juustude tegija. Mardi sõ-

Kitsede heaolu arvel pererahvas mööndusi ei tee. Foto: Katerina Puusepp

nul ongi nende juustud tugevamaitselised, sest selline on tema isiklik maitse-eelistus: "Kui kümme aastat tagasi juustuvalmistamisega alustasin, siis tegin sellise enda maitsele sobiva, Püreneedest pärit retsepti järgi valmistatud tugevamaitselise ja kõva juustu. Paraku need, kes seda siin proovisid, ehmatasid ära. See oli ilmselgelt liiga intensiivse maitsega nende jaoks, kes on harjunud maheda ja pehme juustuga, mida võileiva peale pannakse. Sellist juustu oli siis ilmselgelt liiga vara pakkuda. Kuid nüüdseks on inimeste maitsemeel kiiresti arenenud ja praegu hinnatakse sellist juustu küll."

EDULUGU

Mardi töö ja hobi on juustude valmistamine.

Algusaastail aga valmistati Kolotsi talus peamiselt gouda-tüüpi juustu, kuid nüüdseks tehakse seda vähem. Mardi sõnul on selle valmistamine liiga lihtne ja igav. Seetõttu otsib Mart inspiratsiooni uute retseptide jaoks, katsetab ja proovib. See teebki juustumeistri elu huvitavaks. 95% talus valmistatud juustudest müüakse restoranidele. Koostöö restoranidega läks käima üsna libedalt, umbes pooled tulid ise juustu küsima, pooltele sai näidised kohale viidud. Püsivamad kliendisuhted on juba 5–6 aastat vanad. See näitab, et restoranid on Kolotsi juustude kvaliteeti usaldama hakanud. Samas peab aeg-ajalt pakkuma ka uusi sorte, et tarbijat üllatada ja vaheldust pakkuda.

Väikse meierei suured võimalused Kui Mart ja Merle Kolotsi talu ostsid, ehitasid nad uue ruumika maja. See sai nii suur, et mahutab ära ka juustumeierei ja hoiuruumid. Aastas tehakse 3,5 tonni juustu ja paljud sordid va-

javad laagerdumiseks 2–5 kuud, mõni isegi aasta. Kõige pikema laagerdusajaga juust on praegu Kolotsi kõva 500, mille number märgib laagerdumiseks vajalikku päevade arvu.

Mardi ja Merle arvates on hetkel nende talutootmises jõutud selle punktini, kus kõik on paigas. Laieneda ei plaanita, kuid paremaks saab asju ikka teha.

Lisaks kitsepiimale kasutatakse juustu valmistamiseks ka lehmapiima ja nende kahe segu. Lehmapiim tuleb Kõrgemäe mahetalust. Väikese juustukoja eeliseks on ka see, et siin saab valmistada nii gouda-

tüüpi, kõvasid juuste kui ka sini- ja valgehallitusjuuste. Suurtootmises oleks see võimatu, aga väikeses juustukojas saab peale hallitusjuustude valmistamist pinnad desinfitseerida, nii et hallitusseen teist tüüpi juustu sisse ei pääseks.

Eesmärk elada veel sisukamalt Mardi ja Merle arvates on hetkel nende talutootmises jõutud selle punktini, kus kõik on paigas. Laieneda ei plaanita, kuid paremaks saab asju ikka teha. "Nüüd töötame kvaliteedi kallal," kinnitab Kolotsi pererahvas. Merle jaoks tähendab see kitsepiima kvaliteedi tasemel hoidmist ja parendamist. Mardi plaan on igal aastal välja töötada uus ja eriline juustusort. "Tahaks vähem, kuid efektiivsemalt töötada. Maal elamine on väga huvitav ja sooviks leida aega ka nendeks asjadeks, milleks varasemalt aega nappis. Näiteks mind on alati huvitanud puutöö ja tislerikunst, tahaksin tulevikus sellega tegelema hakata," räägib Mart. Merle aga huvitub aiandusest, eriti

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641 Tel 50 83 731, 53 33 0641

EDULUGU

Merle teab, et kitsed on justkui lemmikloomad, ainult et annavad piima ka veel.

permaaiandusest. Ta unistab, et kunagi saaks kogu endale vajaliku toidu kodus kasvatada. Just permaaiandus võimaldab taimi kasvatada loodussõbralikult. "Permapeenrail tekitame mulda juurde, mitte ei kasuta seda ära. Selleks rajame endatehtud kompostmullast peenraid maa peale ja väetame neid komposteerides. Kasvatame ühel peenral erinevate kultuuride kooslusi, nii meelitame kohale linde ja putukaid, kes söövad kahjureid. Nii saame säilitada saagikust ilma mürkideta," kirjutab Merle.

Elurikkuse paradiis Kolotsi talul on 30 hektarit maad ja siin elatakse loodusega sõbralikult üheskoos. Elurikkuse säilitamine on pererahva üks olulisemaid põhimõtteid. Tegu on üsnagi üksildase paigaga ja loodus elab ikka omasoodu. Tuleb arvestada ka rebaste, kitsede ja kobrastega, kes seda paika oma koduks peavad. Isegi huntidega, kes lausa koduõuel kitse maha murdis. Sellepeale ei tormanud pererahvas

jahimeeste juurde ega nõudnud, et hundid maha lastaks, vaid võtsid karja kaitseks koerad. Kolotsi talus arvatakse, et eluõigus on kõigel, mis siin elab või kasvab. Maid majandatakse looduslikult, seda teevad eelkõige kitsed, kes endale sobivad ninaesist otsivad.

Merle jälgib iga kitse piimas sisalduvat valguja rasvaprotsenti, kuid kõige olulisem on tema arvates ikka piima maitse.

Elurikkuse säilitamiseks ei niideta ega korrastata talus järve ega tiigikallast. Sellega hoitakse konnade jaoks sobivaid kohti, kus elada ja rahulikult kudeda. Sa-

Foto: Andres Teiss

muti ei kasutata talu territooriumil kemikaale, et mitte mürgitada ühtegi osa ökosüsteemist. Samal eesmärgil püütakse pidevalt kokku tõmmata alasid, kus on vaid muru. Merle arvates on suured niidetud muruplatsid elurikkuse mõttes nagu kõrbed. Seal kasvab väga vähe liike. Niitmata ja hooldamata aladel on elurikkus palju suurem. See on omakorda toidulauaks palju rohkematele liikidele. Seetõttu katsume muru maja ümber hoida minimaalsena ja sekka tekitada alasid, mida niidame vaid kord või paar aastas. Merle sõnul on nad looduse ja elurikkuse olulisuse mõistmiseni jõudnud maal elades: "Selleni on tulnud areneda. Ega me algul sellele nii väga ei mõelnudki, alles maal olles hakkasime sügavamalt selle üle mõtlema, mida me loodusele teeme. Selle teadmise areng on pöördumatu ja mis tahes suunas maailm meie ümber ka ei liiguks, meie oma talus oleme otsustanud elada loodusega kooskõlas."

VALIK VÄIKETANKLAID LAOST KOHE SAADAVAL

KÜLASTA VEEBIPOODI: POOD.TANKLER.EE

Tankler OÜ Lõuna-Eesti GSM 50 56 214 Välja 3, Kambja vald, 61709, Tartumaa info@tankler.ee

Põhja-Eesti GSM 50 56 214 Reti tee 11, Peetri, Rae vald, 75312, Harjumaa info@tankler.ee

TÖÖJÕUD

Välistööjõu vajadus suureneb Foto: Sven Arbet

Kuidas tulla toime tööjõupuudusega piimafarmides? Kaja Piirfeldt Remmelgamaa piimatalu perenaine

Lüpsjatööd peavad kohalikud liiga raskeks, seetõttu vajavad piimafarmid sellele tööle välistööjõudu.

Eesti põllumajandussektoris töötab kokku umbes 15 000 inimest, neist umbes 90% kohalikud Eesti inimesed. Kuid hooajatöödel ja lautades inimesi napib ning need töökohad tuleb täita välistööjõuga.

esti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus leiab, et hetkel kehtiv seadusandlus võimaldab küll välistöötajaid palgata, aga kindlasti oleks vaja praeguseid reegleid oludega kohandada. "Kõigepealt tuleks üle vaadata lühiajalise töötamise puhul kehtiv Eesti keskmise brutokuupalga nõue. Leiame, et lühiajalise töötamise puhul (365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul) peaks palganõudena kehtima vastava tegevusala keskmise brutokuupalga nõue. Hetkel tuleb põllumajandussektoris välismaalasele lühiajalise töötamise puhul maksta Eesti keskmist brutopalka, mis on viimastel aastatel olnud ligi 30% kõrgem põllumajandussektori keskmisest pal-

gast. Arvestades kõikide tootmiskulude kiiret kasvu, on see ettevõtjatele üle jõu käiv," selgitab Sõrmus. Töötajate väljaõpe toimub reeglina ettevõtetes, mistõttu on ettevõtjad huvitatud, et väljaõppinud töötajad jääksid nende juurde kauemaks kui vaid üheks aastaks. Seetõtttu toetab EPKK valitsuses valmivat plaani, mille kohaselt on plaanis lühiajalise töötamise puhul ühe aasta lõppedes elamisluba pikendada veel kaheks aastaks, kui töötaja ja tööandja on seni seaduskuulekalt käitunud. Kuigi palgad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siis jätkuvalt on põllumajandus- ja toidusektoris tööjõu kättesaadavus üsna tõsiseks väljakutseks. Maapiirkondades on inimesi aja jooksul üha vähemaks jäänud, samuti on põllu-

Ühe võimalusena näen võimalikult hästi sihitud praktilisi ja paindlikke lahendusi farmitöötajate kompetentsi tõstmiseks. Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus osalise koormusega õpetan ja koolitan, panime sügisel ühe sellise koolituskava kokku ja saime ka rahastuse. Kursus täitus mõne tunniga ja soovijaid oli oluliselt rohkem kui tellitud kohtasid. See näitab, et vajadus sellise väga täpselt sihitud, praktiliste ja paindliku ajagraafikuga õppe vastu on väga suur! Need inimesed, keda maaelu huvitab, on ka täiesti olemas. Kindlasti ei saa alahinnata ka võõrtööjõu osatähtsust just rutiinsemate tööde tegemisel: meie elatustase on piisavalt hea, et inimestel oleks võimalik valida tööülesandeid, mis neile väljakutset ja teenimisvõimalust pakuvad. Samuti on aeg käes mõelda raamidest välja ja leida võimalusi kaasata inimesi, kes oma senistes tegemistes on täiesti teistes valdkondades toimetanud. Selliseid häid näiteid on juba mitmeid.

majandusettevõtete töötajate vanus kasvanud. Põlvkondade vahetus on käimas, kuid paraku napib noori spetsialiste, kes oleksid valmis oma tuleviku põllumajanduse või toidutootmisega siduma. 2021. aasta statistika näitab, et Olustveres ja Säreveres oli põllumajanduserialade lõpetajaid umbes viiendiku võrra vähem kui aasta varem. Põllumajanduskoja poolt sügisel tehtud ettevõtjate küsitlus näitas, et nii põllumehed kui ka toidutööstused on üha rohkem sunnitud välistööjõudu kasutama, sest kohalikke töötajaid lihtsalt napib. Praegu tundub, et vajadus välistöötajate järele tulevikus pigem suureneb.

TARBESÕIDUKITE LISAVARUSTUS KASTIKATTED KASTIKONGID LISATULED JA VILKURID ESIRAUAD ASTMELAUAD RIIULILAHENDUSED KATUSERAAMID MOBIILSED TÖÖKOHAD KANDEKOHVRID

LINE-X PINNAKATTEMATERJAL

ProVan OÜ tel +372 526 5145 info@provan.ee provan.ee

UUS TOODE

www.provan.ee

www.jatiina.eu

ZA-V 3200 Super Profis Tronic Rippes väetiselaotur | 3200 liitrit | töölaius 18-28m „Profis“ kaalusüsteem

Intelligentne segisti

Täpsete laotusnormide tagamiseks kasutatakse 200 Hz kaalusüsteemi koostöös kaldenurga anduriga. Lisaks kontrollivad andurid mõlema väljavooluava tühjenemist.

45 p/min töötavad segistid tagavad püsiva ja pideva väljavoolu, asetsedes vahetult väljavooluava kohal. Kui siibrid on suletud, väheneb segisti kiirus , et mitte lõhkuda tarbetult väetist.

LIISINGUPERIOOD kuni

72 kuud

Elektriliselt juhitav äärelaotussirm „Limiter V+“ Eelseadistatuna on võimalik muuta serva-, ääre- ja kraaviäärse laotamise võimalust.

„Tronic“ pakett • Kiirusest sõltuv väljakülvinormi reguleerimine • Jõuvõtuvõllilt käitatavad laotuskettad • 8 osalaliuse juhtimine Amatron 4 juhtpuldist. (Võimalik juurde tellida GPS automaatne juhtimine)

Automaatne osalaiuste lülitus GPS Switch koos osalaiuste juhtimisega (Section Control) Lisavarustusena GPS-põhine automaatne osalaiuste juhtimine („Tronic“ paketi puhul max 8 osalaiust). Kampaaniamasinale sektsioonijuhtimise tarkvara tasuta, juurde tuleb osta vaid antenn (sääst 1200 eur)!

Amatron 4 juhtterminal Overlap zones

sections

ISOBUS platvormil töötava ZA-V 3200 Super Profis Tronic väetiselaoturi toiminguid juhitakse 8“ puutetundliku (dubleeritud nuppudega) juhtterminali Amatron 4 abil. ISOBUS juhtterminal

Tõnis Põldmaa 5304 4994 | Tarmo Heidemann 5341 7196 Marko Kukk 522 7096 | Hardi Pikkmets 5662 5293 | Imre Joa 5668 4640