68 Toiduainetööstuste tarneraskuste ja hinnatõusude üheks põhjuseks on planeedi Maa ülerahvastatus

Toiduainetööstuste tarneraskuste ja hinnatõusude üheks põhjuseks on planeedi Maa ülerahvastatus

Foto: Tiit Blaat

Hetkel on Eestis pea kõikides tööstustes tarnetega raskusi. Uurisime, kuidas on erinevad toiduainetööstused probleemiga hakkama saanud ja mida tähendab kriis tarbijale.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on pakendite tarne olukord võrreldes suvekuudega muutunud veidi paremaks, kuid maailmaturu hinnad on hüppeliselt tõusnud. "Näiteks terase maailmaturuhind, millest sõltub otseselt meie puhul näiteks purkide-korkide hind, on aastatagusega kasvanud 60%," lausus Härms.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noopi sõnul on ka nemad saanud tarnekriisi mõju tunda ja ta nendib, et ressursside nappus on ka Eestis üha suurenev probleem. "Inimkonnal on läinud 30 000 aastat, et tõsta oma arvukust kahele miljardile, ja ainult 100 aastat, et tõsta see kahelt kaheksale miljardile. On selge, et taoline trend hakkab järjest rohkem kaasa tooma seda, et meil ressursse lihtsalt ei jätku," ütles Noop.

Kriis on põhjustanud suure hinnatõusu

"Sel aastal annab toorainekriis meie sektoris eriti tunda energia, vilja, suhkru, kartongi, metallpurkide ja plasti osas," lausus Noop.

Mehe sõnul põhjustab kriis vähemasti A. Le Coqi toodete hinna tõusu. "Turumajanduse tingimustes toob see endaga kaasa toorme hinna olulise tõu-

Tarmo Noop ütleb, et põhjus peitub globaalses rahavastiku juurdekasvus. Foto: Anni Õnneleid

Ka Saaremaa Lihatööstust on kriis teravalt puudutanud. Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liikme Kaie Rõõm-Laaneti sõnul on pakkematerjalide tarneajad pikemad ja hinnad on seetõttu tõusnud 10–30 protsenti. "Pakkematerjalide hinnatõusu põhjus on toorme kallinemine ja selle puudus. Lisaks pakendite, energia, toorme ja tööjõu kallinemisele on suurenenud logistikatasud ning kallinenud seadmete varuosade hinnad," ütles Rõõm-Laanet. "Ei ole valdkonda, kus hinnatõus meid puudutanud poleks," lisas ta.

Küll aga sõnab Rõõm-Laanet, et tarneraskused ei ole nende toodete hinda tarbija jaoks veel tõstnud, kuid paraku juhtub see lähitulevikus. "Detsembri algusest kallinevad mõned meie keedutooted, hakktooted ja poolsuitsutooted 5–7 protsenti," lausus ta.

Lisaks mõjutab kulude kasv otseselt ka Saaremaa Lihatööstuse investeeringuid. "Konkurentsis püsimiseks on vaja järjepidevalt investeerida nii tootearendusse kui ka tehnoloogiatesse. Praegu tekkinud olukord sunnib ilmselt investeerimisplaani üle vaatama," sõnas Rõõm-Laanet.

Suur euroaluste puudus on taandumas

Saku Õlletehase juhatuse liige Härms ütles, et võrreldes suvega on suurenenud euroaluste kättesaadavus. "Mingil hetkel meil peaaegu et polnud saada aluseid, millele kaupa laadida. Toidutööstuses, nagu ka meil, liigub pea 100% kaubast tehasest välja euroalustel," lausus ta. Ühe euroaluse hind on kerkinud 7 eurolt 13 euroni.

Mehe sõnul ei ole hetkel euroaluste saadavusega probleeme, kuid hind on seevastu kahekordistunud. "Kui kogu su toodang liigub alustel, siis on see hinnatõus juba märkimisväärne," nentis Härms.

Ka teiste materjalide hinnad on tõusnud

Pakkekilede, kartongi ja papp-pakendite hind on kasvanud, mis on Härmsi sõnul probleem kogu toidusektori jaoks. Kile materjalide maksumus on tõusnud 6–7 protsenti ja paberist pakendite hind 10–15 protsenti. Härms on siiski rõõmus selle üle, et vähemasti saab Saku Õlletehas praegu tootmiseks ja pakendamiseks sisendkauba kätte ja probleem näitab lahenemise märke.

Ka A. Le Coqi suurimad tarneraskused on seotud purkide ja spetsiaalse kartongiga. "Hetkel me probleemile lahendust veel ei näe, kuigi olukord on läinud võrreldes suvega mõnevõrra paremaks," lausus firma juhataja Tarmo Noop.

Salvesti juhi Triin Kõrgemäe sõnul ei ole tarneraskused nendeni laialdaselt veel jõudnud, sest nende kaupa tarnitakse umbes kolm kuud ette. "Küll aga on kuulda juba signaale erinevate pakendite valmistamiseks vajaliku tooraine tarneraskuste osas ja ka hinnatõusu teavitused on hakanud meieni jõudma," sõnas Kõrgemäe.

Kõrged energiahinnad mõjutavad samuti

"Nii energia kui muu toorme hinnatõus toob kokkuvõttes endaga kaasa ka meie toodete hinnatõusu," ütles Tarmo Noop.

Kõige rohkem on A. Le Coqil kerkinud energiakandjate hind. "Kui aasta tagasi jäi energiakandjate osa meie omahinnas 7–9 protsendi piiridesse, siis septembris oli see juba 15 protsenti," ütles Noop. "Kui vaadata oktoobri tipphindasid, võib see juba lähikuudel tõusta 20 protsendini," lisas ta.

Noopi sõnul olid nad sunnitud toodete hindu tõstma, muidu ei suudaks nad kriisiga toime tulla. "Oktoobri alguses tõstsime oma hindu keskmiselt 3,5 protsenti, kuid see kattis vaevalt toormehinna tõusu ja kindlasti mitte energiakulude kasvu," lisas ta.

Kui energiahinnad uue aasta alguseks ei alane, peab A. Le Coq Noopi sõnul uue aasta esimeses kvartalis veel hindu tõstma, sest muud kiiret lahendust ettevõtte jaoks ei ole. "Kindlasti paneb taoline muutus meid ka kiiremini üle vaatama ja planeerima oma päikesepargi arendusi, kuid see võtab siiski aega," sõnas Noop.

SISUTURUNDUS Veebipõhine ehitusseadmete rendiportaal kogub populaarsust Eestis ja teistes Balti riikides.

Nikita Andronik

Veebipõhilise rendiplatvormi müügijuht

+372 5695 2356

PreferRent sai alguse 2020. aasta jaanuaris ja varustab Balti riikide rendi rmasid tehnikaga enam kui 70 miljoni euro väärtuses. Lisaks hakkas juunis tööle ehitustehnika rentimise veebiplatvorm.

Platvormi eesmärk on pakkuda oma kasutajatele võimalust rentida seadmeid paljudelt rendifirmadelt vaid ühest kohast. See annab rendiettevõtetele digitaalse müügikanali oma seadmete rentimiseks ja PreferRenti vahendustasu on vaid 5% faktilisest üürihinnast.

„Rendifirmade jaoks on see üsna odav müügikanal. E-kaubanduse lahenduse väljatöötamine läheb maksma paarsada tuhat eurot,“ ütleb M. Zavadskis. Paljudel ettevõtetel on tehnikat, mida kasutatakse vaid paar kuud aastas ja ülejäänud aja see seisab niisama, sest nende jaoks on rent kõrvaltegevus – neil pole oma renditeenuse ehitamiseks vajalikku personali ega ressurssi. Meie platvorm täidab selle niši – see võimaldab neil ilma lisakuludeta ja täiesti riskivabalt oma sissetulekuid suurendada, sest selle kaudu leiavad nad üles kliendid, kes seda varustust vajavad.

Ettevõtte asutas investor ja IT-spetsialist Deniss Mironcevs, kellele kuulub suur ERP integraator Aston Baltic. Ettevõtte tegevjuht on Mišels Zavadskis, kes oli enne Baltikumi ühe suurima rendifirma müügijuht.

„Meie peamine eesmärk on pakkuda seadmete rendi ettevõtetele ja kõrvaltegevusena seadmete rentimisega tegevatele ettevõtetele võimsat veebipõhist müügikanalit, seadmete jagamise platvormi, digiallkirjastamise keskkonda ja muid efektiivsust tõstvaid lahendusi,“ ütles Zavadskis. Platvorm pakub erinevaid dokumendimalle, nagu seadmete väljastamise ja tagastamise aktid, volikirjad jne. Neid vorme saab Smart-ID ja Mobiil-ID abil täita ja elektrooniliselt allkirjastada.

Kasutajad saavad nautida hõlpsasti kasutatavat kõik-ühes-kohas-platvormi ilma helistamata ja pikalt otsimata ning kasutajatel on võimalus jätta tagasisidet rendifirma ja tehnika kohta, samuti arvestada valikul rendifirma reitingut. Rendifirmadel on võimalus kliente motiveerida mugava cashbacksüsteemiga.

PreferRent platvormiga on liitunud 145 rendiettevõtet või ettevõtet, mille jaoks rentimine on kõrvaltegevus. Alates juunist on platvormil tehtud renditehinguid 2,1 miljoni euro väärtuses. 3100 registreeritud kasutajat on platvormi seadmete rentimiseks kasutanud üle 10 000 korda.