46 minute read
Eesti tööstus ulatub lausa kosmoseni
Eesti tööstus
ulatub lausa kosmoseni
Advertisement
"Kuna ka automatiseerimine ei asenda lõpuni inimest, võiks Eesti tööstuse konkurentsieelis olla tipptasemel teadmised ning tehnoloogiamahukate eritellimuste väga kvaliteetne täitmine," arutleb infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Andres Sutt.
Andres Sutt
Andres Sutt tunnistab, et tema ministriametis oldud aja jooksul pole tal olnud ainsatki kohtumist ettevõtjate või erialaliitudega, kus poleks mainitud probleemina tööjõunappust.
Seni on lahendusena välja toodud peamiselt automatiseerimist ja see on andnud ka häid tulemusi, kuid minister Sutt nendib, et lõpmatuseni ei päästa olukorda ka kõrgem automatiseerituse tase. "Loomulikult on digitaliseerimine praegu üks osa igast ettevõtlusvaldkonnast, ilma selleta on tänapäeval väga keeruline," nendib ta ja lisab, et riik pakub ettevõtjatele digipöörde läbiviimiseks abi läbi erinevate EAS-i meetmete.
Konkurentsieelis tuleb ise luua
Hea Eesti tööstusnäitena toob Sutt välja NASA Artemise projekti jaoks valmivad kaamerad, mis telliti Eesti ettevõttest Crystalspace. Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja Krakuliga. Eestlaste Kuule saadetavad kaamerad on osa kosmosetööstusettevõtte Maxar Technologies robotkäest, mis võtab Kuu pinnaseproove. Lisaks kaasab Crystalspace neli Eesti ettevõtet kaamerate valmistamiseks – Incap Electronics Estonia toodab vajaliku elektroonika, Insero disainib mehaanika, Radius Machining toodab mehaanika ja Tauria toetab tarkvaraarendusega. "Kui ma külastasin Rootsis ABB tehast, püüdis mu tähelepanu asjaolu, et kõrge lisandväärtusega eritellimusel valmistatavate keerukate mootorite kokkupanek vajab tipptehnoloogiale lisaks ka käsitööd. Kui see lahendus sobib Rootsile, siis sobib see ka Eesti tootmisettevõtetes," arutleb Sutt ning nendib, et kuna "palju odavat tööjõudu" kunagi Eesti konkurentsieeliseks ei saa, siis võiks kaaluda tööstusmaastikul läbi lüüa väga kvaliteetse käsitööga, mis meistritele ja neid palganud ettevõtetele ka korralikult sisse tooks. "See tee võiks töötada ka siis, kui tootearendus tuleks väljastpoolt Eestit," mõtiskleb minister.
Tööstuse kuvand on muutumas
"Eesti tööstus on lõpmata põnev valdkond, kus praktiliselt kogu aeg toimub arenguid ja luuakse väga huvitavaid lahendusi," hindab minister Sutt ning avaldab lootust, et üha enam noori leiab tee sellesse põnevasse maailma. Aeg, mil tööstust sai seostada millegi musta ja igavaga, on ammu läbi. "Kaasaegne tööstus on tehnoloogiapõhine ja pakub tohutult palju võimalusi," lisab Sutt ning toob näiteks Eestis valmistatud pääste- ja rannavalvelaevad, mille puhul esmalt võiks rääkida võimsast tarkvaraarendusest ning siis lisada, et loomulikult on ka laev ise väga kvaliteetne. Erilisust rõhutab ka Belgiasse eksportimiseks toodetud päästelaeva disain – rooliratta asemel on laeval juhtnupp. "Pidin tunnistama, et iga noor arvutimängur saaks selle laeva juhtimisega minust paremini hakkama," muigab Sutt ja kiidab Baltic Workboatsi laevameistreid kõrgel tasemel töö eest.
LÕHE
eri arengutasemel riikide vahel üha süveneb
Trendid tööstuses toovad esiplaanile, et riikide konkurentsis tõuseb võtmefaktoriks haridus. Maad, kus tehniline eriharidus on suure tähelepanu all, selle kitsakohti pidevalt arutatakse (näiteks Rootsi ja Iisrael), või soodustakse erialaõpet välismaa parimates õppeasutustes kohustusega tagasi pöörduda (Hiina), või on loodud firmade ja riigi koostööl ülihea sisustusega ja õpimoraaliga keskused (Jaapan) –
neis kõigis on ja jääb tööstus ühiskonna selgrooks ka edaspidi.
Rahvusvahelise tööjaotuse vastandlikud suunad
Viimasel viiel aastal on tekkinud huvitav suundumus: offshore ja backshore on tasakaalustunud. Ära seletatult tähendab see, et maailmastumises on tootmise väljaviimine välismaale, peamiselt siis odavatesse arengumaadesse (offshore), ja nende tagasitoomine – mitte alati emamaale, vaid ka arenenud, seega kallitesse maadesse (backshore) – tasakaalustunud. Milles on asi? Aga selles, et paljudel juhtudel tootmise arengu huvides, tuleviku huvides
saab järjest ilmsemaks, et tööjõu odavuse argumenti pisendab: a) tööjõu kvaliteedi kasvav tähtsus, b) kohapealne taristu – teed, energiaga varustatus, sidepidamise uued vahendid, nende kättesaadavus ja levik elanike hulgas, c) turvalisus alates tööstusspionaažist ja lõpetades kuritegevusega ning võrdsusega seaduse ees.
Hiljutised energiakatkestused Hiinas ja 2018. aastal hoogustunud USAHiina konkurentsi ägenemine on Jaapani jt ettevõtted pannud sealt lahkuma. Sestap on üha enam tekkimas üle maailma klastrid – suured piirkonnad, kuhu on koondatud palju erinevaid tootmisi, seda ka erinevatel põhimõtetel. Hiina näiteks ergutab sihikindlalt säherdust arengut Aafrikas, et vähendada kulutusi näiteks transpordile ja tarneahelate katkemisi. Tavaliselt korraldavad hiinlased seal ka tehnilise väljaõppe.
Klastrite loomine on Hongkongi meedia andmetel pikaajaline protsess, nõuab head planeerimist ja suuri finantsmuskleid ning ajahorisondiks loe-
takse vähemalt 10 aastat, enne kui nende viljad avanevad täies ilus.
Ent see toimub lainetena. Paljud räägivad ka naljatlemisi moevoolust: korra on moes neoliberalistlikus võtmes offshore, siis – töökohtade taastamise (loe: patriotismi) loosungiga vehkides – ettevõtete toomine kodumaale.
Selge on, et ettevõtete omanikud ja juhid ei ela vaakumis, vaid nad peavad paratamatult arvestama ka poliitikute meelsusega.
Digipööre hõlmab väikest osa maailmast
Arvatakse, et lähemal aastakümnel digitootmine laias tähenduses (selle alaliigiks võib lugeda virtuaalset tootmist, sest digipööre hõlmab ka algoritmide ja tagasisidega seadmete ning robotite kasutamist materiaalsete esemete loomisel) muudab inimkonda põhjalikult. Loetakse, et kaks kolmandikku praegusest tööstusest (70%) pole digitootmisest haaratud. Eriti mahajäänud olevat selles vallas tekstiilitööstus. Praegu on Hiina professor Pan Jianwei teatas teles, et tema juhitaval grupil on valminud miljon korda kiirem arvuti kui Google’i Sycomore, mis oli senistest kiireim.
olukord lühidalt öeldes järgmine: kümne maa käes on 90% digitootmisest, nende käes on ka 91% sellealastest patentidest. Lõhe maailmas selles vallas kahjuks vaid kasvab, mitte ei kahane. Jällegi on palju põhjusi, mille võib kokku võtta eesti rahvatarkusega: oleks piip, teeks suitsu, aga tuld ja tubakat pole. Need kümme maad on (tähtsuse ehk "erikaalu" järjekorras) USA, Jaapan, Saksamaa, Hiina, Taiwan, Prantsusmaa, Šveits, Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Holland. Neile järgneb UNIDO andmetel veel 40 riiki, kelle osaks jääb 8%. Olgu toodud viis (jällegi tähtsuse järjekorras): Iisrael, Itaalia, Rootsi, Austria ja Kanada.
Ühtekokku on need nn targa tootmise esirinnas, kusjuures tööstusharuti ja valdkonniti nende osakaal varieerub. USA ja Hiina on keskendunud kvantarvutitele ja robotitehnikale ning biotehnoloogiale ja tehisintellektile. Kõikides nimetatud valdkondades ennustatakse suuri läbimurdeid lähema viie aasta jooksul, kus uuringute rohkus ja sinna paigutatud raha hulk muutub uueks kvaliteediks. Nii näiteks arvatakse, et koroonaviiruse vastu vaktsiini tootmine toob lähemal ajal kaasa ka ravimi vähihaiguste raviks.
Arvatakse, et lähema viie aasta jooksul saab tööstus enda käsutusse tavamõistusele uskumatult kiired kvantarvutid. Hiina professor Pan Jianwei teatas teles, et tema juhitaval grupil on valminud miljon korda kiirem arvuti kui Google’i Sycomore, mis oli senistest kiireim. Ent see polevat piir. Lähema viie aasta jooksul saavat töökorda (!) valgusfootonitel
töötav raal, mis on tavalisest sõna otseses mõttes mustmiljon korda kiirem (üks 23 nulliga). Mida säherdune areng kaasa toob, on võimatu täpselt ennustada. Selge olevat naljatlemisi vaid üks – kõik senised turvakoodid muutuvad ajalooks.
Teaduse ja tööstuse sümbioos
Eelnevast saab aimu teaduse ja tööstuse seoste ning koostöö tähtsusest. Sellest on kujunemas üks tähtsamaid trende. See seletab ka asjaolu, miks on kujunenud välja juhtriikide grupp. Neis kõigis on ülikoolide ja teaduskeskuste baasil tekkinud riikide toel uut liiki sümbioos, kus inimesed ja ideed liiguvad teistest riikidest hõlpsamini ning muutuvad kiiremini kui mujal uuteks toodeteks. Tuletagem meelde, et nii Apple, Google, Amazon kui ka Facebook loodi USA-s. Riik hoolitseb raamtingimuste eest, selle eest, et barjäärid teaduse ja tootmise vahel oleksid võimalikult väikesed. Sellest ei piisavat, kirjutab aga Jaapani ajaleht Nikkei Asia, vaid need tuleb likvideerida! Seda nõudvat konkurents, see olevat uus
Nikkei Global Management Forumil esinejate arvates tuleb ettevõtetes töötajaid igati ergutada, et nad alustaksid oma firmadega.
trend tööstuses ja teaduses. Novembri algul (8.11–10.11) toimus esinduslik kolmas Nikkei Global Management Forum, kus seda trendi arutati. Jaapani hiidude juhid leidsid, et tööstus on riigi arengu selgroog, ent tuleb luua raamtingimused, kus "teaduse ja tootmise sümbioos on senisest kergemini võimalik". Säherdune sümbioos koos digitehnoloogiaga tähendab Google’i Jaapani presidendi Shinji Okuyama sõnul kulutuste vähendamist ühiskonnas 600 miljardi dollari võrra aastaks 2030. See aga saavat juhtuda, kui saadakse üle "kapitalismi pudelikaeltest". Üheks selliseks olevat jaapanlaste vähene huvi luua uusi ettevõtteid.
Foorumil esinejate arvates tuleb ettevõtetes töötajaid igati ergutada, et nad alustaksid oma firmadega. Luua ettevõtluse ja teaduse sümbioosiks sihtotstarbelisi fonde, kaasata altruistlikke kaugelenägevaid heategevusele orienteeritud rahastajaid. See kõik nõudvat igapäevast selgitustööd, et võimalikult lai seltskond mõistaks, kui keeruline ja raske on nüüdisajal ühendada visioon ja ettevõtlusvõimekus meeskonnavaimuga teaduse eesliinil ning leida sellele kõigele rahastus. Kui seda ei suudeta, minetavat Jaapan oma senise koha, sest Hiina hingavat kuklasse oma suurte riiklike abiprogrammide ja järjest paisuva siseturuga.
Hargmaised hiiud koos tütardega loovad omi uurimiskeskusi, mistõttu teisenevat ka fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste seosed ning hägustuvat nende omavahelised piirid suhetes tööstustega.
Tööjõukriis tööstuses on suur, vaja üle tuhande töötaja.
Liidud loodavad kvootide kaotamisele
Töötajaid on hädasti juurde vaja. Kas kvootidest tuleks loobuda?
Foto: Reene Altrov
Eesti Tööstus küsis tööstusvaldkonna liitudelt, mida peaks tegema, et tööjõuprobleemi lahendada. Ühine sõnum on – kvoot tuleks heita ajaloo prügikasti. Õpilaste tase matemaatikas on aga oluliselt langenud.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et inseneride ja oskustööliste puudus on tööstuse arengus piiravaks faktoriks olnud tõsine probleem juba aastaid. Kutsekoja OSKA uuringu kohaselt jääb töötlevas tööstuses puudu 2/3 inseneridest ja samal ajal on kõrghariduses oluliselt vähenenud vastuvõetute hulk tehnikaaladele. Samuti tootmise ja töötlemise õppekavarühmadesse, mis on töötleva tööstuse spetsialistide koolitamiseks kriitilise tähtsusega.
"Näiteks kõrgkoolide lõpetajad täidavad vaid kolmandiku töötleva tööstuse juhtide ja spetsialistide vajadusest. Tehnika, tootmise ja ehituse õppesuuna sisseastujate arv on viie aasta jooksul langenud veerandi võrra. Ehk noori lõpetajaid on töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks liiga vähe," maalib Palts pildi.
Paltsi sõnul üritavad ettevõtjad tekkinud olukorraga toime tulla, kuid nüüdseks on ka näiteid sellest, et toimetulemine tähendab otseselt tootmise viimist mõnda teise riiki. Toimetulemiseks on kasutatud lühiajalist tööjõudu, kuid selle miinus on see, et õpetad inimese välja ja siis peab ta juba ka riigist lahkuma. Aina rohkem vaadatakse automatiseerimise kui võimaliku pääsetee poole, kuid see peab end ära tasuma ja meil peavad olemas olema ka vastavad spetsialistid, kes masinaid tööl oskavad hoida. "Seega ühtepidi on tegu lahenduse-
Elektritööstuse valdkonnas on läinud väga põnevaks. Tegeletakse tulevikuga.
Foto: Priit Simson
ga, kuid teisel pool on vastas jätkuvalt inseneride puudus. Paljud on võtnud kätte ja hakanud ka ise erinevaid täiendõppeprogramme läbi viima, et inimesi välja koolitada," teab Palts.
Tema meelest on kõige kiirem lahendus välistööjõu regulatsiooni muutmine, et saaks kvalifitseeritud tööjõudu kvoodiväliselt tööle võtta. Minimaalselt võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka või kes töötavad usaldusväärse tööandja juures ja kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus (nt insenerid). "Ka lühiajalise töötamise registreerimise alusel töötamise võimalust tuleks oluliselt pikendada. Samal ajal peame aga tegelema ka haridusteemadega, et tagada pikemaajaline jätkusuutlikkus ja kompetentsid ka kohapeal," räägib Palts.
Reaalainete tase on kukkunud
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare toob välja, et iga-aastane vajadus elektriinseneride järelkasvu osas on ca 350–400 töötajat. Kuigi keskmine töötasu on sektoris üks kõrgemaid Eestis, siis põhiprobleemiks on uute noorte inseneride juurdekasv ja olemasolevate inseneride tööturult lahkumine kõrge vanuse tõttu. "Kindlasti annab tunda ülikooli astujate nõrgemapoolne reaalainete tase, mis on tingitud ebaõnnestunud laia ja kitsa matemaatika rakendamisest ning reaalainete õpetajate ja kvaliteetse õppemetoodika puudumisest. Kindlasti tuleb ära märkida ka tehnika huvihariduse madal osakaal," nendib Vare.
Samuti toob ta välja, et on ilmne tööjõuvajadus oskustööliste ehk kvalifitseeritud tööjõu järele, kuid siin on valdkond tihedas koostöös kutseharidussüsteemiga saavutanud tulemusi, panustades ise tööstusena vajalike õppekavade väljatöötamisse ja kutseõppurite praktika korraldamisse. "Märkima peab, et pikka aega on elektritööstus ise koolitanud välja tööjõuturul vajalikke võrguelektrikuid ja kasutanud aktiivselt töökohapõhise õppe võimalusi sektori olemasoleva tööjõu kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks," ütleb Vare.
Vare lisab, et elektritööstus on ajalooliselt sunnitud tegutsema agiilses ja poliitiliselt muutuvas ärikeskkonnas ning on seetõttu hästi kohanenud ja suutnud reageerida ennetavalt tööjõuvajaduse arengutele, kas seda ise ette valmistades või toetades haridussüsteemi tema tegevuses. Heaks näiteks on, et energeetikas on tööstusdoktorantuuri rakendatud juba väga pikka aega ning teadus- ja arendustegevus on olnud koostöös teadusasutustega pidev protsess. "Samas peame kindlasti arutlema Eesti haridussüsteemi ja TA-valdkonna probleemide ja muutuste vajaduste üle, sest sektori enda jätkuv suur finantsiline panustamine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Teatud hetkedel, kui kiidetakse uusi algatusi hariduse vallas, on meil sektoris déjà vu tunne, sest energeetikas oleme seda teinud aastaid, kui mitte kümneid, aga erinevus seisneb selles, et oleme seda teinud teadlikult elektritööstuse pikaajalist konkurentsivõimet silmas pidades, mitte lihtsalt sära ja kiituse nimel," tõdeb Vare.
Tööstus ise on praegu põnevam kui
eales varem ja kiires muutumises ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti rakendamine probleemide lahendamises ja erinevate süsteemide integreerimises on sektoris tavapärane. Targad (elektri)võrgud, linnad ja majad, isesõitvad ja isejuhtivad elektrilised sõiduvahendid, masinõppe kasutamine, uute salvestustehnoloogiate ja virtuaalreaalsuse rakendamine ja palju muud põnevat on elektritööstuses igapäevaselt kasutusel ja aitavad kaasa tulevikulahenduste leidmisel.
Puitmajasektor saaks kasvada miljardini
Eesti Puitmajaliidu juht Annika Kibus ütleb, et tööjõupuudus on neilgi äärmiselt terav teema, seda aga eriti ette vaadates. On ka neid, kes võtaksid kohe täna poolsada töötajat juurde, ja neid, kellel oleks vaja juurde saada 5–10%. "Oleme arvestanud, et kui sektor samas kasvutempos jätkab (15% aastas – toim), siis kahe aasta pärast on meil puudu 180 inseneri ja 675 töölist. Kuid seoses rohepöördega ja eksporditurgude kasvuga oleks sektoril võimalus kasvada 2025. aastaks ka kaks korda ehk 500 miljonilt eurolt ühele miljardile. See aga tähendaks 2000 töölise ja 500 inseneri lisandumist sektorisse.
Kibuse sõnul on palju juttu olnud kvootide ja piirangute leevendamisest välistööjõule, kuid see on lühiajaline lahendus, mis pikas plaanis ei ole jätkusuutlik. Nad usuvad liidus, et alustada tuleb juba üldhariduskoolidest, kus matemaatika ja reaalained peaksid olema esikohal. Aina rohkem peaks päris elu ja tööelu teemasid kajastuma kooli õppeprogrammides – lisaained, tööstuste tutvustused jne. Ehitus, tootmine jt tööstused peaksid muutuma õppurile atraktiivseks valikuks, mis toob kopsaka leiva lauale ning pakub eneseteostusvõimalust.
"Ettevõtjaid tuleks aina rohkem kaasata haridusprogrammide väljatöötamisse ja kaasajastamisse, olgu see kutsekooli või kõrgkooli tasandil. Riik võiks toetada suuremalt ka erinevaid täiendõppevorme, nt ka töökohapõhist õpet."
Siin on ka suur roll ettevõtjatel ja nende initsiatiivil, mida riik omakorda võiks võimendada – nii on ka näiteks puitmajasektori ettevõtted seljad kokku pannud ja plaanimas sektoriülest haridusvaldkonna edendamise projekti. "Loodame, et ka riik tuleb toetama. Sellised investeeringud jõuavad riigile mak-
sutuluna kindlasti tagasi, eriti kui noored jäävad Eestisse, mitte ei lähe mujale õppima ja seejärel ka töötama," ütleb Kibus.
Eesti puitmajasektor on olnud Euroopa puitmajatootjate seas üks edulugusid, kuid praeguse rohepöörde valguses on ka siin teatud ohud. Kui neile ei tule piisavalt abikäsi juurde, võivad nad suuremast kasvust ja sealtkaudu ka Eesti suuremast majandusvõimekusest ilma jääda. Nimelt soosib praegune rohepööre puitehitust ning hüppeliselt on kasvanud nõudlus täiendavate inseneride ja ka tööliste järele – kui mingil hetkel jääb võimekusest puudu, leitakse eestlaste asemel teised tegijad. "Neid, kes vesistavad suud, on palju, aga meie eeliseks on meie tugev inseneeria ja kogemus, aga ka teised kasvavad ja õpivad. Me peame suutma olla teistest sammu võrra ees ja kasvama praegu, kui on õige aeg. See tähendab ka väga suurte lisainvesteeringute tegemist. Vastasel juhul süüakse meie ettevõtted turgudelt välja või need hääbuvad, kui töökäsi ei jagu," toob Kibus välja.
Masinatööstused vajavad paindlikkust
Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu ütleb, et kui nad tegid kiire korje Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeskonnas, siis selgus, et 27 organisatsioonil oli kohe valmisolek 150 töötaja värbami-
seks. Väga hea tagasiside saavat ennekõike tööjõurendiga seotud ettevõtetelt, kellel on pikad ootejärjekorrad keevitajatele, CNC-pingi operaatoritele jne. "Ilmselt ka ükski hea insener ei tohiks täna käed rüpes istuda, sest ettevõtted laienevad ja otsitakse mehaanikainsenere, tootearendust ja tootmist tundvaid eksperte," ütleb Ploompuu.
Ploompuu sõnul on kvoot ajast ja arust, tööränne reguleerib end vastavalt vajadusele ise. Kui projektid ja hanked on tehtud, lõppeb tööleping ja asutakse kas järgmistesse ettevõtetesse projekte teostama või minnakse oma kodukohta tagasi. Haridus vajab põhjalikke reforme, mis tõstaks au sisse tehnikavaldkonna oskustööjõu ja kutseõppe ning inseneeria erialad kõrghariduse tasemel. Ka tuleb soodustada reaalteaduste õppimist kõikides haridustasemetes ja STEM-õpe (science, technology, engineering, mathematics) tuleb viia põhikooli õppekavadesse. "Masina- ja metallitööstuses on palju väikseid ja keskmisi ettevõtteid, kellele on oluline tööjõu paindlik kättesaadavus. Paljude Eesti ekspordi edulugude taga on ettevõtted, kes kasutavad renditööjõudu. Kui need ettevõtted ei saa mingil põhjusel Eestis enam toota, siis nad viivad oma tootmise siit minema või panevad uksed kinni. Eesti kaotab oma ekspordis või maksulaekumistes. Kindlasti on võimalik automatiseerida, digitaliseerida või robotiseerida, kuid need on pikemaajalised arendusprojektid, mis eeldavad investeeringuid ja ikkagi väga nutikaid spetsialiste. Ei tasu ka ära unustada, et tänaseks on tõusnud kõikide tootmissisendite hinnad – elektrienergia, kütused jm," räägib Ploompuu.
Mait Palts toob välja, et kui teemaga üldse ei tegele, on iseenesest lihtne, tööstused, kes soovivad ellu jääda või otsivad investeerimisvõimalusi, seda siin ei tee. Selliseks näiteks on BLR, kes otsustas oma ujuvdoki 100 miljoni suuruse investeeringu teha Leetu. Ekspordi tulud ja kaotatud töökohad on kindlasti murekoht ning seda mitte ainult tootmises, sest hinnanguliselt loob üks töötaja tööstuses minimaalselt kaks töökohta teistes sektorites. Kindlasti tuleb siin vaadata ka seda, et kui ei ole tööstust, siis võib suureneda veelgi noorte hulk, kes ei vali inseneri või oskustöölise elukutset.
TÖÖPAKKUMISTE ARV KASVAS HÜPPELISELT
CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt ütleb, et tööstussektoris ületas pakutavate ametikohtade arv 2019. aasta taseme juba 2021. aasta märtsikuus, kuid tõeline värbamisralli sai alguse augustis, kui tööpakkumiste arv tegi rekordi. Nimelt avaldasid tööandjad tööstusvaldkonnas augustikuus 52% rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal samal ajal. 2020. aastaga võrreldes kerkisid tööpakkumiste arvud koguni 81%.
Auväärt toob välja, et Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate uuringu esmastest tulemustest peegeldub, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata. Tööstussektoris tegutsevatest tööandjatest on tervelt 87% uuringus välja toonud, et nad plaanivad lähikuudel võtta tööle uusi töötajaid. "Seega on tööjõuvajadus tööstuses praegu suurem kui kaks aastat tagasi, samal ajal kui lisatööjõudu vajas 74% tööandjatest. Uusi töökohti kavatseb lähikuudel luua 39% tööstussektori tööandjatest," ütleb Auväärt.
Hetkel leidub CVKeskus.ee tööportaalis rohkem kui 850 tööstusvaldkonna tööpakkumist. Viimastel kuudel on tööandjad selles valdkonnas enim otsinud tootmistöölisi, tõstukijuhte, masinaoperaatoreid, keevitajaid ja ka laotöötajaid. "Kõige rohkem on töövõtjate tähelepanu köitnud tööpakkumised, kus pakutav palk on avalikult välja toodud – avaliku palgapakkumisega tööpakkumised on suutnud meelitada kandideerima ka rohkem kui sada inimest tööstussektori ametikohale," toob Auväärt välja.
Ka Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringust peegeldub, et tööstussektoris töötavatele inimestele on konkurentsivõimeline töötasu tööandjat valides kõige olulisem tegur. Lisaks jääb teiste valdkondadega võrreldes silma, et tööstussektoris töötavatele inimestele on olulisem võimalus teenida hea töö eest lisatasu ja organisatsiooni poolt pakutavate lisahüvede ning soodustuste valik.
Tööstusaladel
leidub sobivaid võimalusi kõigile ettevõtjatele
Eestimaa eri piirkondades on tööstuslikuks tootmiseks erinevaid võimalusi, kuid lootusetut kanti Eestist tänapäeval enam ei leia.
Vaatamata sellele, et riigi eri piirkondades on tööstuslikuks ettevõtluseks palju erinevaid võimalusi, kõigub erinevate piirkondade atraktiivsus siiski päris kõvasti. Rahandusministeeriumi tellimusel on koostatud Eesti tööstusalade analüüs, mis jagas Eesti maakonnad tööstuse arengueelduste alusel kolmeks: kõrgeima reitingu ehk A sai Harjumaa, talle järgnevad Tartu-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa ning neile omakorda ülejäänud väiksemad maakonnad, sh Kagu-Eesti (Põlva, Valga- ja Võrumaa).
Tallinn kui pealinn maakondade arvestusse ei kuulunud, kuid loomulikult on Tallinnas ja eriti selle lähiümbruses tootmiseks ja logistikaks suurepärased võimalused.
Tallinna Sadam võlub heade logistiliste võimalustega
"Tallinna Sadama tööstuspargid asuvad transpordivõrgu ja kaubateede sõlmpunktides ning neile on väga hea ligipääs nii mere-, raudtee- kui ka maanteetranspordiga," selgitab kommunikatsioonijuht Sirle Arro. "Muuga Tööstuspark on väga lähedal Peterburi maanteele ja sealt omakorda saab Tallinna ringtee kaudu mugavalt sõita kõigile teistele suurtele maanteedele. Väga hea on ka raudteeühendus, sadamas on Eesti Raudtee kaubajaam, kust transpordikoridor viib nii Venemaale kui ka kaugemale ida poole.
Sama hästi või veelgi paremini on teed avatud läänesuunal kauplejatele. Euroopa Liit soodustab merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega ning Rail Balticu multimodaalne kaubaterminal on samuti planeeritud just Muugale," selgitab ta.
Muuga sadamast viivad konteinerlaevade regulaarliinid praktiliselt kõigisse Euroopa kaubasadamatesse, veeremi- ehk ro-ro-liin ühendab Muugat Soome suurima kaubasadama – Vuosaari sadamaga.
"Muuga Tööstuspark asub vabatsoonis. Seega on tööstuspargis tegutseval ettevõttel võimalik tuua kaupu või toormeid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ja samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust, näiteks kaup ümber laadida, pakendada või ümber töödelda ning sellest ka midagi toota. Kui edasimüük toimub Euroopa Liidu piiridest väljapoole, ei kaasne ka kohustust tasuda impordimaksusid, sh käibemaksu," räägib Arro.
Ta toob ka välja, et Paldiski tööstusalade konkurentsieelisteks on tulevikus lokaalsel taastuvenergia tootmisel põhinev soodne elektrihind, tsoneerimisel ja sujuval planeerimisprotsessil põhinev sobivate arendusalade rohkus, arenenud sadamainfrastruktuur koos paljude regulaarliinidega peamistesse ekspordiriikidesse ning tööstustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu 50 km raadiuses.
Ida-Virumaa jõuliseks plussiks saavad ettevõtlustoetused
Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides. "Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata IdaVirumaa poole," soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ning põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ja vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.
Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris.
Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. "Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust," märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmisega suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest.
Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat.
Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur.
Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis. Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga.
Mulgimaa areneb ka tööstuse suunal
Vähese kliendihuvi pärast ei pea muretsema ka väljaspool Tallinna. Põhja-Sakala valda arendatavasse Suure-Jaani tööstusparki soetas esimeste seas hoonestusõiguse Eesti ehituspoodide kett Espak, kes kavatseb seal ehitusmaterjalide kaupluse avada 2022. aasta kevadel.
Suure-Jaani tööstuspargi oluliseks eeliseks on logistiliselt hea asukoht ning tihe ühendus keskuste ja elamupiirkondadega. Maakonnakeskusesse Viljandisse 24 km, Pärnusse 80 km, Tartusse 100 km, Tallinna 140 km. Asukoha teevad logistiliselt heaks ka uuremate maanteede vahetu lähedus, hea transpordiühendus, linnalähedus ja heas korras tugiteede võrgustik.
Plusside hulgas on kindlasti ka kohalikud kutseõppeasutused – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Viljandi Kutseõppekeskuse baasil on ettevõtetel hea potentsiaal leida kvalifitseeritud tööjõudu.
Põhja-Sakalas on tööstuspiirkonna arendamine kohaliku omavalitsuse prioriteetide hulgas. Suure-Jaani Tööstusparki arendava Põhja-Sakala vallavalitsuse arendusjuht Erki Heinaste ütleb, et tööstusparki on oodatud kõik ettevõtted. Tootmis- ja ärimaa krunte pakutakse suurusvahemikus 5000–9000 ruutmeetrit ning kruntidel on liitmise võimalus. Kruntidel on vee ja kanalisatsiooni, elektri ning interneti liitumisvalmidused. Küttesüsteem tuleb lahendada lokaalselt. Tööstusalal on kehtiv detailplaneering. Ettevõtetele on tagatud vallavalitsuse poolne kiire ja korrektne asjaajamine, tegevuslubade andmine ja igakülgne infovahetus.
Põhjendusena, miks tegutseda tööstuspargis, toob Heinaste välja, et esiteks jääb tööstuspargis ettevõte rohkem silma. Teiseks on pandeemiaaegadel väiksemad kohad turvalisemad ja kolmandaks on tööstusalad hea võimalus ettevõtte tegevust ilma liialt suurte lisainvesteeringuteta laiendada. "Kui praegune tootmine on jäänud väikseks või on soov laieneda, siis vajaliku infrastruktuuriga tööstusalal saab uue hoone kindlasti rutem ja väiksemate kuludega püsti," arutleb ta.
Võrumaal on tugev puidutööstus
Rahandusministeeriumi tööstusalade analüüsist ilmneb, et Kagu-Eesti külgetõmbevõime (geograafiline asend, transporditaristu, tööjõu kättesaadavus ja industriaalne taust) kõrget lisandväärtust loovate tööstusettevõtete piirkonda meelitamiseks on kesine. Samas on tööstusalade arendamine aastaid olnud üheks avaliku sektori tegevussuunaks kõigis kolmes Kagu-Eesti maakonnas.
Tööjõu vaates moodustavad kolm Kagu-Eesti maakonda kogu Eesti tööjõust umbes 6% (kokku u 32 000 töötajat). Töötlevas tööstuses töötajaid on piirkonnas veidi enam kui 6000 inimest (u 20% töötajatest). Töötlevas tööstuses töötajate osakaal on võrreldes Eesti keskmisega (umbes 15%) suurem, samas tuleb vahe eelkõige sellest, et Harjumaal on teenindav sektor proportsionaalselt suurem. Kagu-Eesti kuulub nende piirkondade hulka, kus nii elanike kui ka töötajate arv näitab lähimal kümnendil pigem vähenemistendentsi.
Kokku kaardistati rahandusministeeriumi uuringu raames 31 tööstusala, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Neist 6 Põlvamaal, 10 Valgamaal ja 15 Võru maakonnas.
Töötleva tööstuse harude vaates eristub maakondadest Võru maakond, kus puidutöötlemise ja puittoodete tootmise osatähtsus on u 60% (suurim Eestis). Koos mööblitootmisega on sektori osakaal kogu maakonna töötleva tööstuse müügitulust u 70%. Ka Põlva- ja Valgamaal annab puidutöötlemine koos mööblitootmisega töötleva tööstuse müügitulust kokku enam kui poole (u 55%). Puidu- ja mööblivaldkond koos toiduainetetööstusega annavad kõigis Kagu-Eesti maakondades töötleva tööstuse müügitulust kolm neljandikku või enam, Põlvamaal on selle hulka arvestatud ka paberi- ja paberitoodete tootmine.
Eesti keskmisega võrreldes on tegemist piirkonnaga, kus teenindussektori osakaal on ligikaudu 10% võrra väiksem (vastavalt 68% ja 58%) ja põllumajandussektori oma sama suurusjärgu võrra suurem (vastavalt 3% ja 12%). Tööstus jääb Eesti keskmisega samasse suurusjärku, s.o 29% piirimaile.
Kagu-Eestil on ka mitmeid eeliseid
Siiski pole Kagu-Eesti olukord uuringut läbi viinud Mihkel Laane ja Jaan Urbi hinnangul väga kehv – piirkonnal on ka eeliseid. Üheks selliseks on näiteks piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti piirneb lõunast Läti Vabariigi ja idast Vene Föderatsiooniga ning sobib seetõttu piiriüleseks
Kagu-Eesti on hea kant piiriüleseks äritegemiseks.
äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid.
Piirkonnas tegutsevad tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat.
Väheoluline pole ka kohalike kutseõppeasutuste hea tase ja valmidus lisaks noorte spetsialistide õpetamisele korraldada ka ettevõtete sisekoolitusi. Piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigi maakondades tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele.
Kindlasti kuuluvad piirkonna väärtuste hulka ka ilus loodus- ja elukeskkond ning tugev kohalik identiteet koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustavad soodsa pinnase uutele tulijatele.
VALIK KOHALIKE OMAVALITSUSTE HÄID PRAKTIKAID ETTEVÕTLUSMAASTIKUL
Pärnu linn – tugev maakonna- ja regionaalkeskus, territooriumil tihe- ja hajaasustus, osavallad; lai valik ettevõtlusmeetmeid, innovatsioonialane koostöö Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga, tööstusala, inkubaatori ja kompetentsikeskuse toetamine, osalemine turismiklastris, Rail Balticu arengud, KOV-i koostöö ettevõtjatega. Rae vald – atraktiivne investeerimispiirkond Tallinna linnastus, logistiliselt hea asukoht, valglinnastumisala: valla tihe planeerimis- ja ehitustegevus koostöös arendajatega, äri- ja tootmisalad, uusarendused, koostöö ettevõtjatega, noortes ettevõtlikkuse arendamine. Rõuge vald – maaline kohalik omavalitsus mitme väikese kohaliku keskusega, hajaasustus, piiriala Läti Vabariigiga, atraktiivne külastuse sihtkoht ja talispordikeskus, kohalikel ressurssidel põhinev väikeettevõtlus, ettevõtjate kaasamine valla juhtimisse, kohalike ettevõtjate toetamine ja tunnustamine, ettevõtjate koostöövõrgustik. Viljandi linn – tugev maakonnakeskus, kutsekool, tööstusalade ja kompetentsikeskuse arendamine, omavalitsuse ettevõtluse suunalised initsiatiivid ja ettevõtjate toetamine, üüripindade rentimine, ettevõtete koostöövõrgustikes osalemine, ettevõtjate tunnustamine. Väike-Maarja vald – maaline hajaasustuspiirkond, ettevõtluse toetamine, ettevõtluspiirkonnad, ettevõtjate toetamine ja tunnustamine, osalemine Leaderi tegevustes.
SOOVID TOOTMISPROTSESS
www.deliverse.ee
Võrreldes käsitsi töötlemisega pakuvad CNC-tööpingid suurt valikut eeliseid. Automatiseeritud tehnoloogia abil on võimalik toota minimaalse sekkumise ning suure kordavuse ja paindlikkusega, võimaldades tootjatel parandada täpsust, kvaliteeti, tootlikkust ja kuluefektiivsust. CNC-tehnoloogia on töötleva tööstuse täielikult ümber kujundanud, kuna üha rohkem tööstusharusid on otsustanud uuendada ärimudeleid, et kiirendada osade ja prototüüpide tootmist. Deliverse toob teieni laia valiku erinevaid CNC-tööpinke erinevate tootmiste tarbeks. Meie tööpingid tulevad teile võtmed-kätte-paketina, mis hõlmab endas nii tarnet, paigaldust/seadistamist kui ka põhjalikku koolitust tööpingi käsitlemiseks. „Üha enam ettevõtteid läheb üle CNC-tööpinkidele, kuna see on olenemata vaatenurgast oluliselt soodsam ja kindlam. CNC-tööpink nii lihtsalt ei haigestu ning kui see peaks juhtuma, on meie tohtrid samal päeval asjaga tegelemas.“ – Deliverse Solutions OÜ juht Ermo Uibu
• CNC-freespingid • CO2-laserpingid • Fiiberlaserid • CNC-plasmalõikurid • Muud tööpingid (ka tootmisliinid)
Tänapäevases tootmismaailmas on pidev vajadus tehnoloogia järele, et pidada sammu suureneva mahuga.
Deliverse Design pakub teile CO2-laserlõikust ja graveerimisteenust Tõrvas. Graveerimine, markeerimine, laserlõikus, prototüübid jpm
MerXu kauplemisplatvorm
avab Eesti ettevõtetele uue ekspordivõimaluse üle Euroopa
Uutele turgudele sisenemine on kulukas ja aeganõudev, mistõttu on ettevõtjatele teretulnud iga võimalus oma toodangut potentsiaalsetele klientidele esitleda. Rahvusvahelise äri edendamiseks loodud kauplemisplatvorm merxu.com ühendab endas mõlemad pooled – nii ostu- kui ka müügivõimalused – ja seda nüüdseks juba ligi kümne Euroopa riigi vahel, kusjuures järgmiseks liitujaks on võimalusterikas Saksamaa turg.
“MerXu on loodud kõigile ettevõtjatele, olgu tegemist suure kontserni või väikese ühemehefirmaga. Tegemist ei ole lihtsalt järjekordse passiivse ostu-müügi leheküljega, vaid pärast liitumist võtab meie teenindaja uue kliendiga ühendust ja uurib personaalselt tema eesmärke ja plaane ning tutvustab MerXu võimalusi. Hoiame igal võimalusel oma kliendi kätt, et aidata tal paremini eesmärke saavutada, näiteks aitame tootekatalooge üles laadida. Äri tehakse siiski inimeste vahel ja meie jaoks on oluline, et liitunud ettevõtjad saaksid uuest platvormist maksimumi võtta,” ütleb MerXu Eesti tegevjuht Kaido Raja. “Soovime tuua ettevõtjatele sisuliselt rahvusvahelise äri võimalused otse arvutisse või nutitelefoni.” Mõte luua rahvusvaheline ostu-müügiplatvorm tekkis 2019. aasta septembris tippjuhtidel, kes tahtsid teha ära midagi uut ja globaalset. Järgnes põhjalik eeltöö, ideede genereerimine ja platvormi arendamine. Platvorm lansseeriti 2020. aasta novembris ja seda toetavad mitmed rahvusvahelised investorid. Praegu töötab MerXus juba üle 60 inimese ja ettevõtte eesmärk on laieneda võimalikult paljudele turgudele. Hetkel tegutsetakse Eestis, Leedus, Tšehhis, Poolas, Slovakkias, Rumeenias ja Ungaris ning kohe on avanemas Saksamaa ja Läti turud. “Eraisikult eraisikutele ja ühe riigi põhiselt on loodud palju ägedaid lahendusi, aga ettevõttelt ettevõttele on rahvusvahelise platvormi ehitamine märksa keerukam, näiteks peab tegelema ettevõtete taustakontrolli ning erinevate seaduste ja nõuetega. Vastupidiselt arusaamadele ei ole Euroopa sugugi ühtne turg, vaid sisuliselt igal riigil on omad nõuded,” räägib Raja. “Lisaks on eelarvamused – näiteks paljud Eesti ettevõtted kardavad müüa Poola, arvates, et sealsed kaubad on nii odavad, et nad ei suuda seal läbi lüüa. Meie võime kinnitada, et Eesti tooted suudavad turgu võita nii Poolas kui ka Tšehhis!”
Miks MerXu on parem kui teised “ostan-müün-vahetan”platvormid?
Raja sõnul on neid põhjuseid palju. “Esiteks oleme keskendunud ettevõtjatele, teiseks teeme midagi tervele Euroopale – jah, hetkel oleme limiteeritud turgudel, aga käib pidev laienemine, et olla iga kliendi jaoks olemas ja pakkuda talle teenust tema emakeeles. Väga palju potentsiaali pakkuv on kohe avanev Saksa-
maa turg, mis on Euroopa suurim ühe riigi sisene turg. Eesti tootmisettevõtetele on see suurepärane võimalus müüa Saksamaal oma tooteid kontorit avamata ja ilma müügimeheta.”
Teiseks on enamik müügiplatvorme spetsialiseerunud ühele-kahele konkreetsele valdkonnale, kuid MerXus on kaubad selekteeritud kümnesse kategooriasse, näiteks keemia, ehitus, elektrotehnika, sanitaartehnika, masinad, ohutus, tööriistad professionaalidele. MerXu tegeleb süvitsi sellega, et toodete kategooriapuu oleks loogiline ja lihtsalt kasutatav.
Eeliseid on veel palju. Näiteks registreeritakse MerXus nii ostjad kui ka müüjad, et tagada maksimaalselt turvaline ärikeskkond, kus teisel pool ekraani on alati kontrollitud taustaga partner. Kriteeriumid liitumisel on ranged, näiteks jälgitakse, et ettevõtte krediidiajalugu oleks korras ja puuduksid võlad.
Kliendid hindavad kõrgelt suhtlusakent ehk messenger’i, kus ostja ja müüa saavad mugavalt omavahel suhelda, alustada ja lõpetada tehinguid, rääkida läbi kõik tehingut puudutava, näiteks hinna, koguse, tarne, kvaliteedi vms osas, samuti laadida üles dokumente. Suhtlusaken on varustatud automaattõlkega, mis tähendab, et eestlane kirjutab oma küsimuse tšehhile eesti keeles, vastab tšehh enda emakeeles ja kogu jutt saab masina abil tõlgitud.
Päringu abil on võimalik edastada ka ostusoov tootele või teenusele, mida otsite. MerXu võimendab päringuid, võttes ise ühendust potentsiaalsete müüjatega nii platvormipõhiselt kui ka väljastpoolt ja viies pooled kokku. Samuti ollakse abiks klienditeeninduse osas. Abi pakuvad reaalsed inimesed, kes vastavad teie kirjadele ja telefonikõnedele. Samuti pakutakse parima hinna garantiid: kui leiate mõne kauba mujalt soodsamalt, saab MerXust osta sama kauba konkurendi hinnaga, millele rakendub lisaks 10% allahindlus. Selle aasta lõpuni on transport 25–330 euro suuruse ostu korral rahvusvaheliste tehingute puhul tasuta – transpordi hüvitab MerXu nii ostjale kui ka müüjale.
Uued võimalused Eesti tootjatele
Lähiajal on MerXu kaasamas ka teenust pakkuvaid või allhanget tegevaid ettevõtteid. “Idee on teenusepakkuja teenuse ostjaga kokku viia. Eesti on teada-tuntud kui kvaliteetne allhankeriik, siin toodetaks allhanke korras tooteid autodest ja lennukitest kuni kosmosetehnikani välja. Seega võib väga kindlalt väita, et Eesti on atraktiivne riik näiteks Saksa suurtele tootjatele, kes otsivad kvaliteetseid ja usaldusväärseid allhankijaid,” räägib Kaido Raja ning lisab, et poolte kokkuviimine käib sel juhul samamoodi nagu ka ostu-müügitehingute puhul.
“Tootjaettevõte võiks listida üles omale sobivad teenused ja valdkonnad ning ostjaettevõte saab otsida vastava tegevusvaldkonna allhankijat ja suhelda juba otse läbi merXu messenger’i. Messenger on automaattõlkega ja läbi selle saab omavahel jagada projekte, tööfaile, pakkumisi, sertifikaate, arveid ja kõike muud vajalikku,” selgitab ta.
Eesseisvad väljakutsed on ühtne maksusüsteem ja efektiivne logistika
Vähemalt 2022. aasta suveni on merxu.com-i kasutamine tasuta – tasu ei võeta ei liitumise ega tehingute eest, sest see ei ole praegu investorite eesmärk. Eesmärk on kasvada võimsalt ja kiirelt ning luua korralik kliendibaas, sest mida rohkem on platvormil kliente ja kaupu, seda soodsamaid hindu saab pakkuda.
“Meil on tegelikult hetkel kaks väljakutset, mida soovime lähiajal lahendada. Esiteks riikidevaheline maksmine ehk ühtne maksusüsteem, et kõik maksed saaks väga lihtsalt, kiirelt ja turvaliselt tehtud,” toob Raja välja. Teine eesmärk on leida hea logistikasüsteem. Hetkel toimub toodete transport müüja poolt ja vastutusel. “Tahaksime ka seda protsessi kiirendada, et ostja otsustusprotsess saaks toimuda juba MerXu platvormil, sest ta näeb kohe hinda ja tarneaega.” Kolmas väljakutse on aga leida MerXusse tööle sobivaid inimesed – kuna ettevõte areneb kiirelt nii uute turgude kui ka kliendibaasi näol, on oodatud inimesed, kes on põhjalikud, avatud ja huvitatud rahvusvahelisest tööst.
Liituge MerXu platvormiga siin: www.merxu.com Soovitage MerXut ka sõbrale ja teenige selle pealt raha!
Raudtee on muutunud Aasia-Euroopa telje oluliseks kaubanduslüliks. Foto: Priit Simson
Tarneraskustel ei paista lõppu.
Kas olukord saab veel hullemaks minna?
Kaubavedu on tugevalt häiritud ja hinnad kallid. Eesti Tööstus uuris ekspertidelt, millal hull seis logistikas läbi saab.
Schenkeri juhatuse liige Janek Saareoks nõustub sellega, et tarneahelates on praegu suured pudelikaelad ja erinevat laadi tõrked. Päris ilmne on tema sõnul see, et kiireid lahendusi ei eksisteeri. Ainuke hea plaan tundub olevat teha maksimum, et oludega kohaneda.
Saareoks toob välja, et probleeme ei ole Euroopa Liidu piires toimuvate transpordiahelatega. Ei maismaal, õhus ega merel. Küll aga on seoses Brexitiga tekkinud tolliprotseduurid, suured viivitused ja tarnekindluse probleemid. Peamine murekoht on siiski Aasia. "Globaalselt on olukord endiselt väga keeruline. Peab ütlema, et suhteliselt usaldusväärne on endiselt lennu- oli see varem nagu nali, et autoga kautransport, kuigi kohati tekib viivitusi ja pa Hiinast tuua, aga nüüd toimib ka see. esineb ka pandeemiast tingitud tõrkeid "Hind ei ole eriti soodne ja kõik maanlennuterminalides ja sorteerimiskeskus- teele ei mahu, aga siiski kasutatakse ka tes. Meretranspordi osas on seis stabiil- seda kanalit," ütleb ta ning lisab, et milselt kehv, pudelikaelad on veovõimeku- lega tuleb arvestada, on tihti väga pikad ses, pole piisavalt laevu. Samuti lokaal- veoajad. Ja praegu ei saa ükski logistikased defitsiidid konteinerite saadavuse firma garanteerida tarneaegu, sest seda osas. Tühju konteinereid tuleb ringi lo- protsessi ei saa enam kontrollida. keerida, et saaks jälle kaupa vedada. Sadamad on ummistunud ja käsitlusjärjeLisandumas veel korrad on pikad, samuti ootavad paljud mobiilsuspakett laevad reidil laadimijärjekorda," DSV Estonia AS-i juht Alvar selgitab Saareoks. Tõruke nimetab praegu toi-
Ta jätkab, öeldes, et muvat uueks reaalsuseks. pandeemia tekitab kont- Miski ei ole enam nagu varollimatuid seisakuid ja nasti. Hetkekulu osatähtjõudluse languseid, sest sus on langenud ja asenpidevalt on mingid ka- dunud tarnevõimekuse tarantiinid ja sulgemised. gamise nõudega. Mingi osa kaupa on kolinud "Euroopa veosektorit pitraudteele, aga raudtee võime- sitab korraga mitu kitsaskohkus ookeanivedudega võrrelAlvar Tõruke ta. Vedajate-autojuhtide puudes on väga väike, seega ka see Foto: Eero Vabamägi dus, uute treilerite tarneraskuon suhteliselt umbe läinud. Samuti on sed, uute veokite tarneraskused ja siia tekkinud küllaltki suur kasv Aasia-suu- lisandub veel 2022. aasta jooksul lõplinalises maanteeveos. Saareoksa sõnul kult jõustuv mobiilsuspakett. Viimane
sunnib seni Lääne- ja Põhja- Euroopas sisetöid teinud veoettevõtteid oma veokeid iga kaheksa nädala tagant koduriiki tooma. See muudab taas veoressursi saadavuse habrast tasakaalu ja lõplikud mõjud on ebaselged," toob Tõruke lauale veel muresid.
Balti Logistika AS-i juht Joel Timm nimetab esmalt olukorda "päris kriitiliseks" ja toob siis mängu transpordi hinnatõusud. Nimelt on konteinerite puudus tõstmas kõigi transpordiliikide hindu. Meretranspordis on hinnad tõusnud 4–6 korda ja paljud kaubad otsivad teed lennukitele või raudteele. See on ummistanud omakorda neid ka- Joel Timm naleid. Foto: Jaanus Lensment "Lennutranspordis näeme koroonaeelse ajaga võrreldes umbes kolmekordset hinnatõusu ja sama kehtib ka raudteetranspordi kohta Aasiast Euroopasse. Lisaks hinnatõusule teeb hetkel muret ka tarnete hilinemine. Aasia näitel võivad need kaubad, millele on õnnestunud konteiner leida, veel kaks kuni neli nädalat väljumist oodata, kuna terminalid on ülekoormatud," jutustab Timm.
Viimane on põhjustatud terminalitöötajate puudusest ja rangetest COVIDi-reeglitestHiinas. Ei ole teekond raudteed pidi Hiinast Euroopasse sugugi lihtsate killast. Tee peal venitavad kauba kulgemist Hiina-Kasahstani, KasahstaniVenemaa, Venemaa-Valgevene ja Valgevene-Poola piiripunktid. Viimaste vahel toimuv võib kaasa tuua lausa koridori sulgemise (ajakirja trükist tuleku ajal võib see juba ka juhtunud olla – T.S.). "Sektori seisukohast tuleb neid arenguid hoolega jälgida, kuna raudteeliikluse ümbersuunamine teistesse piiripunktidesse toob kaasa hiiglaslikke ummikuid ja hilinemisi," räägib Timm. Ta osutab ka sellele, et olukorrale lisab veelgi vürtsi traditsiooniline oktoobris-novembris aset leidev peak season ehk kõrghooaeg, mis ka tavaolukorras katsetab tarnekanalite maksimaalset võimekust, kuid muudab sel aastal niigi kriitilise olukorra veel hullemaks.
Põhimõtteliste otsuste aeg
Joel Timm näeb, et toimumas on deglobaliseerumine, mille käigus tarneahelad muutuvad lühemaks. Ettevõtted otsivad koostööpartnereid lähemalt, eeskätt Euroopast, kus logistika on lihtsam. "Samas kindlasti jääb Aasia meile endiselt oluliseks tarnekohaks ka tulevikus."
Janek Saareoks Schenkerist on kindel selles, et kõik transpordiliigid jäävad toimima ka tulevikus. Laevadega vedamine on ja jääb kõige efektiivsemaks veoviisiks. Praegu suunatakse tõrgete tõttu mahtu küll ringi, kuid kui normaalsus taastub, loksub tema prognoosi järgi kõik efektiivsuse järgi paika. Kindlasti kujunevad aga ümber tarneahelad ja tootmisasukoha eelistused. "Kõik me oleme kogenud massilist sõltuvust Hiinast ja Aasiast laiemalt. See on tänaseks julgeoleku küsimus ja teatud strateegilised tootmiskohad liiguvad riikidesse tagasi. Need protsessid võtavad samas mõne aasta aega. Aasia tähtsus väheneb, aga kui palju, seda näitab aeg," usub Saareoks.
Alvar Tõruke DSV Estoniast arvab, et tõenäoliselt tehakse tõesti praegu põhimõttelisi otsuseid oma tarneahelate ümberehitamiseks senisest lühemaks ja kindlamaks. Mõtted kaugetest ja odavatest tootmiskohtadest pannakse mõneks ajaks pausile.
Vanad ajad ei naase
Tõruke ei oska maanteevedude osas näha "vanade aegade" naasmist. Rohepöörde vältimatus koos tootmisressurs-
side nappusega on need elemendid, mis lisavad hinda. "Ma ei taha siinkohal öelda, et hind saab liiga kallis, pigem oli ta eelnevalt liiga madal ja paljuski keskkonna arvelt. Seda ütlen takkajärgi tarkusena. Maanteevedude puhul ei ole ka hinnatõusud olnud merevedudega samas suurusjärgus. Merevedude olukorra olulist muutust ei ennusta turuosalised enne 2022. aasta lõpukvartalit. Siis peaks lisanduma uusi veovõimsusi ja nendel võib olla mõju hindadele. Samas ei tea me midagi ei tuleviku pandeemilisest, majanduslikust ega poliitilisest olukorrast. Ühe või teise järsk halvenemine võib kõik hetkel arvatu sõrmenipsuga pea peale pöörata," tõdeb Tõruke.
Joel Timm ei taha ennustamise tänamatut tööd üldse teha, aga kiiret leevendust ta ei näe. Arvestada tuleks pigem sellega, et kõrged hinnad ja tarneraskused jätkuvad ka järgmise aasta esimeses pooles. Oluline on tema sõnul oma logistikapartneriga jooksvalt konsulteerida, et leida igale tarnevajadusele võimalikult sobiv ja riskivaba veolahendus. "Näiteks vaatamata ülalpool kirjeldatud probleemidele on hetkel ikkagi paljudel juhtudel Aasiast kaupade toomiseks mõistlik kasutada raudteetransporti," avaldab Timm.
Janek Saareoks on kuulnud, et "mingil hetkel" lisatakse uusi ookeanilaevu ja tõstetakse mahtu. Tootmist kolitakse ka lähemale – Euroopasse ja Ameerika mandrile. Lootus on ka selles, et pandeemia leeveneb ja sellest tingitud tõrkeid jääb vähemaks. Tema teada võib stabiliseerumine tulla alles 2023. aastal. Transpordihinnad kasvavad aga edasi. "Ummikud ja tõrked tekitavad suuri lisakulusid, seega hinnad ei kipu langema. Viimast ei soosi ka fakt, et transpordi- ja logistikasektoris on väga tõsine tööjõupuudus. Transpordivõimekust on ka keeruline kiiresti tõsta, sest vahendeid ei ole võimalik kiiresti saada. Puudus on nii laevadest, treileritest, konteineritest kui ka inimtööjõust. Kokkuvõtvalt – selline olukord jätkub, kuid pöörangud arengus on võimalikud mõlemas suunas. Paremuse poole aeglaselt, kuid halvemaks võib üsna kiiresti minna," hoiatab Saareoks.
KIIREID LAHENDUSI EI OLE
Nõudluse kasv, piiratud veovõimalused ja hinnatõus on peamised märksõnad, mis mõjutavad logistikasektorit. Tarnete planeerimisel tuleb arvestada ruumipuuduse ja pikemate ooteaegadega laeva- või lennutranspordi broneeringu saamisele ning seeläbi varasemast pikema tarneajaga. Raudteetranspordis on olukord hetkel stabiilsem, aga seegi võib peatselt muutuda. Mereveo ruumipuudust ja hilinemisi arvestades on mitmed kliendid otsustanud kaubamahte jagada ja tuua ära kriitilisemad kogused, kasutades alternatiivseid ja kiiremaid veoviise.
Juba praegu näeme, et ettevõtted otsivad Aasia tarnijatele alternatiive. Toodete omahinna ja transpordi kallinemine ning tarneaja pikenemine sunnib tõenäoliselt üha rohkem vaatama Euroopa tootjate poole, kuid vajadus Kaug-Ida ja Aasia transpordi järele siiski ilmselt niipea ei muutu, seetõttu tuleb ettevõtetel oma tarnete planeerimisel praeguse olukorraga arvestada ning ette planeerida.
Vedajad ja analüütikud paraku olukorrale olulist leevendust niipea ei ennusta, ka vähemalt 2022. aasta esimeses pooles tuleb ettevõtetel kindlasti arvestada kõrgete veohindadega lennu- ja meretranspordis ning oma äritegevuses toodetele pikema tarneaja planeerimisega.
Aasiast tuuakse praegu kaupa isegi maanteid pidi, mida veel mõni aeg tagasi oleks naljaks peetud.
Foto: Haroldas Arelis
Tehnoloogiaettevõte
Fractory vaatab julgelt tulevikku – sel sügisel investeerijatelt miljoneid kaasanud Eesti tehnoloogiaettevõte plaanib laieneda uutele turgudele, kasvatada jõudsalt käivet ning lisaks leht- ja torumetalli tarnimisele ning lahenduste loomisele liidab ta oma tegevusse CNC-freesimise, treimise ja tööstusliku 3D-printimise teenused.
2017. aastal alguse saanud Fractory on väga kiirelt kasvanud tehnoloogiaettevõte, mis toob insenerid ja tootmisvõimekuse kokku ühele veebipõhisele platvormile. Insenerid saavad platvormile üles laadida CAD-faile koheseks hinnastuseks ning algoritmid valivad töö jaoks sobivaima tootmispartneri vastavalt kliendi asukohale, materjalidele, töötlusprotsessidele ja tootja vabale mahule. Fractory vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni ehk hinnapakkumisest tarneni, olles kliendi jaoks ainsaks kontaktiks kogu protsessi vältel. "Meil on käsil meie seni kõige põnevam aasta," ütleb Fractory asutaja ja juht Martin Vares. Tema sõnul on Fractory pidanud algusest peale tegelema päris palju enesetõestamisega ehk tõestama, et nende teenus ja visioon on see, mida turg vajab. "Meie soov on saavutada olukord, kus kliendid tunnevad end hästi ja turvaliselt. Aga nende ootuste täitmine ei ole olnud kerge, sest protsessiliselt ja tehnoloogiliselt on kogu mudeli ülesehitamine keerukas. Alles selle aasta jooksul oleme jõudnud nii kaugele, et tunneme, et see, mida oleme algusest saati tahtnud ehitada, hakkab realiseeruma."
Hiljuti nomineeriti Fractory asutaja ja juht Martin Vares Briti tööstusettevõtete Manufacturing MX Awards 2021 konkursil aasta noore töösturi auhinnale (Young Manufacturer of the Year).
Ta nendib, et teenust on küll juba ka varem osutatud ja kliendid on näidanud rahulolu, ent ettevõte kasvab ja elab ju ikkagi korduvklientide pealt. "Oleme pakkunud mugavust ja lahendust mingites kohtades lihtsama vaevaga mõni etapp ära teha. Ajavõit on tootmisettevõtetele suur väärtus, aga nüüd on hüppeliselt kasvanud nii teenuse soovijate kui ka tarnijate hulk ja läbi suuremahulise koostöö hakkavad osapooled efektiivsuses aina enam võitma. Meie jaoks tähendab see rohkem erinevaid soove ja rohkem partnereid, kellega koostööd teha. Läbi nii-öelda tööpõllu suurenemise on tekkinud efekt, et meil on valikus rohkem ettevõtteid ehk lisaks tänu meile võidetud ajale saab klient ka parema hinna ning see ei tule tootja arvelt, vaid tänu suurest võrgustikust leitud parimale lahendusele."
Hiljuti kaasas Fractory 7,5 miljonit eurot, et laieneda rahvusvahelistel turgudel ja kiirendada tehnoloogilist arengut. Investeeringu juhtinvestoriks on Euroopa riskikapitali fond OTB Ventures. "Tegelikult pole üldse kerge keerulise tööstustehnoloogia jaoks raha kaasata, eriti kui kõrval on lihtsamaid ja soodsamaid digilahendusi, kuhu oleks olnud tunduvalt lihtsam raha paigutada," ütleb Fractory juht. "Siiski meil see õnnestus ja nüüd on meie siseelus palju muutunud – seni pidime opereerima väikese ja eesmärkide saavutamist piirava eelarve raames. Nüüd saame kaasata rohkem nutikaid ja lahedaid inimesi ning jaotada tööülesandeid süstemaatilisemalt. Näiteks varem oli meil tarneahela poolel kaks töötajat, kes tegelesid kõigega alates uutest tootjatest kuni transpordi- ja kvaliteediküsimusteni, aga nüüd saame hoida partnerite halduse ning logistika lahus."
Praegu on Fractorys väga suur rõhk värbamisel. Kui augusti alguses oli töötajaid 37, siis nüüd on neid 55 ja järgmise aasta alguseks 70.
Noorel tegijal on keerukas suurte ettevõtetega kontakti leida
Kui Fractory alustas, olid nende klientideks põhiliselt hobiehitajad ja erakliendid ning sekka mõned pigem pisemad ettevõtted. Seejärel hakkasid lisanduma suurte firmade üksikud osakonnad. "Suured ei tule ju kohe noore ettevõtte juurde, eks see peabki aega võtma! Aga tänu tugevale tööle on see muutunud ja praegu käivad meie kliendibaasist juba üsna suured nimed läbi – maailmatööstuse tipptegijad nii auto-, masinatööstuse kui ka laevaehituse vallast," loetleb Vares.
Fractoryl on Suurbritannias ja Põhjamaades nii paarikümne- kui ka paarisajamiljonilise käibega kliente. Suureks käibetoojaks on ehitussektor, kus nähakse selgelt kasu mahtude haldamises. Eesmärk on aga liikuda suuremate ettevõtete suunas ja pakkuda kasu ettevõtte erinevatele osakondadele – vähendatakse ju nii inseneri kui ka allhanke töömahtu ning tehakse arvemajandus konkreetsemaks ja lihtsamaks ka raamatupidamise jaoks. Samuti kiireneb tänu Fractory tarkvarade integratsioonidele infohaldus osakondade vahel.
Pädevad logistikalahendused liigutavad kaupu mündist konteinerini
Kui ettevõte oli seni keskendunud lehtmetalliteenustele, siis eelmisel aastal hakati kätt proovima ka CNC-freesimises ja treimises. "Vaatasime murekohti ja planeerisime teenust pikalt ning oktoobri lõpus tulimegi välja esimese automatiseeritud lahendusega freesimisele, mida on plaanis veel tugevalt arendada. Põhjus selles, et masintöötlemise turul on õige tootja õigel ajal ja hea hinnaga leidmine veel keerulisem ning ka tootjatele hinnastamine aeganõudvam," selgitab Vares. "Järgmisel aastal lisandub tööstuslik 3D-printimise teenus, sest meil on nüüd olemas teatav võimekus ja oskusteave seda pakkuda."
Väga oluline samm on ka uutele turgudele sisenemine ja kaasatud rahaga avatakse järgmised turud USA-s, Prantsusmaal ja Itaalias. "Teoorias võiksime pakkuda veebipõhiselt teenust ju ükskõik kust ja ükskõik kellele, aga me ei taha olla keskpärased, vaid pakkuda ka kohalikku tuge. Lisaks peab füüsiline toode ju liikuma ja võime arvutada hinna ükskõik kust kuhu – transpordihind peab ka mõistlik olema! Seetõttu oleme palju panustanud oma logistikalahendustele ja oleme võimelised toimetama kohale esemeid mündist konteineriteni."
Kõige tugevam baas on Fractoryl
Martin Vares
muidugi kodumaal. "Oleme hästi aktiivsed ja tahame näidata tööstust põnevamas valguses ning tuua valdkonda inimesi, kes pole seni tööstusega kokku puutunud. Meie jaoks on oluline, et meie tarkvaraarendus ja põhifunktsioonid asuvad Eestis. Samuti on Eesti imehea väike ja dünaamiline testturg – kõik teavad kõiki ning meie arendusprotsessid käivad paljuski klientide ja turuosaliste toel," sõnab Vares.
Ta lisab, et on veel üks huvitav asi, mida ta ettevõtjana tähele on pannud: "Kui mullu paljud tarneahelad lagunema hakkasid, liitus Fractoryga palju uusi kliente, sest lai partnerite võrk võimaldas leida puuduoleva materjali. Kui aga tekkis uuesti stabiilsus, pöördus osa kliente tagasi vana süsteemi juurde. Minu sõnum on lihtne: kui teil eelmine kord vanamoodi tehes asjad lagunesid, siis ehk nüüd oleks aeg ette mõelda ja midagi teisiti teha?"
Mööbli- ja puitmajatootjatel
jagub tööd kuhjaga, kuid muret teeb tööjõupuudus
Eesti mööbli- ja puitmajatootjad on rahul, sest tööd on tänavu jagunud suisa kuhjaga ja rohkem, kui oleks osanud arvatigi. Samas nendivad ettevõtjad, et murekohtadeks on materjali nappus, tarneprobleemid ja sarnaselt teiste sektoritega tööjõupuudus. Viimase osas oodatakse valitsuselt kiiret otsust lühiajaliste töölubade pikendamise kohta.
Võru mööblitootja Wermo AS tegevjuhi Raul Vene sõnul on 2021. aasta kujunenud ettevõtte jaoks rekordaastaks. "Oleme teinud kahel eelneval aastal väga palju tootearendustööd, seega oli meil sel aastal alust oodata suuremat klienditellimuste mahtu. Aga et see nii suureks kujuneb, ei osanud oodata! Tootmismeeskond oli oma taseme kõrgusel ja tulemuseks euroaja uued rekordilised tootmismahud."
Samas mõjutasid tegevust väga palju Wermost mittetulenevad faktorid. "Suurimad mõjutajad on olnud jätkuv tööjõukriis, tarneahelate segipaiskamine, materjalide viivitused – defitsiit, materjalide ebareaalsed ja ebaeetilised hinnatõusud. Samuti mõjutas meid palju USA dollari kurss, mis enamiku aastast oli meile ebasobivas suhtes euroga," räägib Vene. "Tahan siinkohal materjalimüüjatele viidata, et lähima kuue kuuga saabub hetk, kus toimub turul osaline normaliseerumine ja siis on aeg, kus nädalas kaks kor-
Tootmine Timbeco Woodhouse’i majatehases
da hinda tõstnud tarnijad ukse taha jäetakse! Meie oma klientidega küll nii käituda ei saa."
Ta nendib, et üldine olukord on pigem positiivne ja seda tagab piisav klienditellimuste maht. "Hetkel toimub turgude ümberjagamine, sealhulgas kolitakse osaliselt Aasiast tagasi Euroopasse. Meil on näiteks klienditellimuste päringuid iga päevaga järjest rohkem. Sektoriülesed mured on endiselt seotud materjalide ja terneahelatega."
Kuna Wermo on oma tootearenduse rauda jätkuvalt agressiivselt tagunud, siis uuelt aastalt oodatakse kindlasti 2021. aastaga võrreldavat tellimuste mahtu ja natuke veel lisaks. "Muidugi ootame suuremat kasumit, materjalihindade normaliseerumist ja valitsuse kiiret otsust lühiajaliste töölubade ajalise perioodi pikendamise kohta," ütleb Vene. "Edaspidi on meil plaanis teha esimesed tõsisemad sammud automatiseerimise ja robotiseerimise suunas ning alustada põhiseadmete väljavahetamisega."
Mullu aasta esimeses kvartalis alanud tervisekriis andis Wermo tegevusele tugevamalt tunda teise kvartali alguses – arendused külmutati, tellimusi ei laekunud, koostööläbirääkimised seiskusid. Mai lõpuks oli näha turuolukorra taastumise märke ja augusti lõpuks oli tavaolukord taastunud. Kriisiaegne paigalseis sai ületatud ja aasta lõpuks oli tavapärane tellimuste maht kahekordistunud. Hoolimata seisakutest tootmises oli 2020. aasta Wermole kasumlik ja võrreldes eelneva aastaga suurenes ettevõtte käive 19%.
Neiser Groupi juht: iga päev on täis uusi üllatusi
Pehme mööbli tootja AS Neiser Group juhatuse esimees Jori Ala-Jyrä tõdeb, et tänavusel aastal on iga päev olnud täis uusi üllatusi ja tegevuse suurim mõjutaja on olnud probleem tööjõuga. "Tulemustega olen siiski rahul, sest nõudluse kasv teeb rõõmu. Aga muret teevad hetkel tööjõu nappus ja materjalide kättesaadavus ning uuelt aastalt ootame valitsuse poolt välistööjõu küsimuse lahendamist," ütleb ta.
Rääkides tulevikuplaanidest, on Neiser Groupil plaanis 2021. aastal laiendada päikeseparki, jätkata investeerimist digitaliseerimisprotsesside arendamisse, tegeleda igapäevaselt tööjõuprobleemidega ja laieneda olemasolevatel turgudel. Ettevõte ekspordib 95% toodanguks ning põhiturgudeks on viimastel aastatel olnud Holland, Soome, Rootsi ja Saksamaa. Samuti ekspordib Neiser Group Ida-Euroopasse, aga ka kaugemale. 1992. aastal asutatud mööblitootja teenis 2020. aastal 10,49 miljoni euro suuruse käibe juures 1,13 miljonit ärikasumit. Mõlemad numbrid kerkisid võrreldes aasta varasema perioodiga.
Majatootja Timbeco: toorainehinna tõus on lükanud mitmeid projekte edasi
"Timbecole on käesolev aasta olnud väljakutseid pakkuv. Ühelt poolt, kui hinnata müügimahtusid, siis need olid oodatult kasvutrendis ja näitavad jätkuvalt tõusu põhilistel eksporditurgudel Skandinaavias. Teisest küljest, materjalide enneolematu hinnatõus ja oluliselt kehvenenud tarned on esitanud suuri väljakutseid," ütleb Timbeco Woodhouse OÜ tegevjuht Siim Leisalu.
Tema sõnul on puitmajasektoris üldiselt olnud kõige suurem mõjutaja energiahindade ja toorme väga oluline kallinemine ning materjalide tarneprobleemid. "Seetõttu on mitmed töös olevad projektid märkimisväärse hinnatõusu läbi teinud ja ka klientidega on olnud
Foto: Renee Altrov
Võru mööblitootja Wermo lipulaev
Foto: Wermo
keerulisi hetki juba kokkulepitud hindade ülevaatamisel. Mitmed projektid on ka edasi lükatud ja seda just tooraine hindade kallinemise tõttu." "Teiseks suureks mõjutajaks võib pidada COVID-19-st tulenevaid liikumispiiranguid ja viirusega nakatumisi, mis on toonud kaasa ka kogu ehituse tarneahelas osalisi seiskumisi ning viivitusi. Viivitused ja seisakud on alguse saanud alates ehituslubade väljastamisest kohaliku omavalitsuse poolelt, samuti materjalitootjate tehaste seisakud ja viivitused kuni välislähetuste piiranguteni," räägib Leisalu. "Üldine olukord meie sektoris on mõõdukalt positiivne. Muret teeb aga tooraine kõrge hinnatase ja töökäte puudus inseneride ning ka tootmistöötajate hulgas."
Vaatamata kõigele on Timbeco võtnud endale ambitsioonikad kasvueesmärgid ja sellega seoses on ettevõttel vajadus laiendada järjepidevalt tootmispinda ning palgata uusi inimesi. "Käesoleval aastal suurendasime märkimisväärselt tootmisvõimekust tootmishalli laiendamise ja puidutöötlemisseadmete soetamise abil. Järgmisel aastal on meil plaanis veel üks tootmishall juurde ehitada ja ajutiselt suurendada moodulkontori abil ka kitsaks jäänud kontoripinda," kõneleb Leisalu. "Liitusime käesoleval aastal Rohetiigri programmiga ja loodame seeläbi juurde hankida kompetentse, et hinnata ettevõtte keskkonnamõju ja muidugi ka seda, kuidas seda targalt vähendada."
Timbeco on 28-aastase tegevusajalooga puitmajatootja, mis koondab enda ümber mitu ettevõtet: element- ja moodulhoonete tootmisega tegelev Timbeco Woodhouse OÜ, saematerjali töötlemisele ja palkmajade tootmisele keskendunud Timbeco Woodmill OÜ, Eestis ehituse ja kinnisvara arendamisega tegelev Timbeco Ehitus OÜ ning välisturgudel element- ja moodulhoonete püstitamisega tegelev Timbeco Construction OÜ. Grupis töötab kokku enam kui 160 inimest ning ettevõtte kontor ja tootmisüksus asuvad Saku vallas Tõdval.
Ettevõte ekspordib 95% oma toodangust. Timbeco põhilised eksporditurud on praegu Norra, Rootsi, Soome ja Šveits. Uute turgude osas on lisandunud Island ja seal nähakse mitmeid põnevaid arenguvõimalusi.
Kehra Puutööstuse juht: välistööjõuta on ettevõtete olukord keeruline
Liimpuitkilpide ja mööblitööstusele komponentide tootmisega tegeleva Kehra Puutööstus OÜ juhatuse liige ja tegevjuht Egert Parik kinnitab samuti, et aasta on läinud hästi. "Kurta oleks patt. Ja kui rääkida üldse meie puidu- ja mööblitööstussektorist, siis arvan, et praegu läheb hästi kõigil, kes on piisavalt oma tootmisse investeerinud ning seda automatiseerinud. Keerulisem on aga kindlasti olukord nendes ettevõtetes, kes on tänaseni jäänud nii-öelda manuaalse tootmise peale."
Pariku sõnul sai juba viis aastat tagasi mööda see aeg, kus inimene puidutööstuses materjali masinale ja maha tõstis. "Täna on see täiesti ajalugu. Lisaks kiiremale ja efektiivsemale tööprotsessile võiks automatiseerimine olla trump töötajate leidmisel, mis on päris valus teema igas sektoris. Paraku pole tehase tööjõuga täitmine lihtne ka täisautomatiseeritud tehases ja töökäsi on väga raske leida nii Eestist, Valgevenest kui ka Ukrainast."
Ta lisab, et Eestis püütakse küll eelistada kohalikku tööjõudu välismaisele, mis on ideaalis väga tore, ent päriselus ei toimi. "Kahjuks seadused ja päriselu vajadused ei lähe kokku ja see pole kellelegi kasulik. Me vajame võõrtööjõudu või peame Eestisse kehtestama programmi, et igas peres olgu 5–6 last. Aga ka siis saaksime tulemusi nautida alles 20 aasta pärast ja igaüks saab aru, et selline programm ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. Aga töötajate vajadus on suur ja välistööjõu kaasamine hädavajalik."
Kehra Puutööstus investeerib sel ja järgmisel aastal tootmisliinide automatiseerimisse 1,2 miljonit eurot, mis peaks kasvatama ettevõtte mahtu kolm korda. Seejuures ühtegi töötajat koondada pole plaanis. "Kui veel puiduturust üldiselt rääkida, siis materjali kättesaadavusega meie ettevõttel pole probleeme olnud, samuti ei ole küsimust müügis. Ja lõpuks on ka välismaailm saanud aru, et puit on taastuv ning keskkonnasõbralik materjal, mis seob süsinikku. Näiteks nii Soomes kui ka Hollandis on ette nähtud, et teatud protsent uutest avalikest hoonetest peavad olema puidust, ja ka muu maailm vaatab sinnapoole. Eks rohepööre viibki ehitustrendi aina rohkem puidu poole. Samal ajal hinnad ja inflatsioon meid ei rõõmusta – kütus, elekter ja tööjõukulud ei anna ühestki otsast järele ning puiduhinnad jätkavad tõusu."
Pikad maksetähtajad sunnivad tehase pausile?
Rahastame Sinu arved kiirelt ja mugavalt intressiga alates 2% aastas
