12 minute read
Seitse nõuannet, kuidas messil osalemisest maksimum võtta
Rahvusvahelistel ärimessidel osalemisel on suur kasutegur ekspordist huvitatud ettevõtetele. Kui Eesti ärikeskkond on elektrooniliseks suhtluseks keskmisest enam avatud, siis mujal maailmas võivad kombed olla teistsugused. Sageli võetakse e-kiri lugemiseks lahti ainult siis, kui saatja on ka nägupidi tuttav ja tõestanud enda tõsiseltvõetavust. Parima võimaluse selle saavutamiseks annab just messidel osalemine.
Advertisement
EAS-i messitiim annab seitse nõuannet, kuidas messist maksimumi võtta.
Põhjalik ettevalmistus on edu alus
Pane paika plaan tegevuste osas enne messi, messi ajal ja pärast messi. Edukatel ettevõtetel on juba enne messi kohtumised kokku lepitud, messi ajal kutseid saata on juba hilja. Mõned ettevõtted alustavad messi eel ka toetavate sihitud digiturunduskampaaniatega, et jõuda külastajate alateadvusesse juba enne messi. Nii on kohapeal tähelepanu võitmine märksa lihtsam.
Pane partneriga seljad kokku
Ühisstend on hea näide, kuidas üks pluss üks on rohkem kui kaks. Koos saab luua tugevama ja terviklikuma kuvandi vastavast ärisektorist ning see annab partneritele signaali, et ettevõtet saab usaldada.
EAS on aastaid vaeva näinud, et Eesti ühisstendid tutvustaks meid parimast küljest, oleksid kaasaegsed, esteetilised ja funktsionaalsed. Üksiku tulijana peab ettevõte oluliselt rohkem investeerima või leppima nurgataguse boksiga. Lisaks paremale positsioonile on siin oluline võit ka kulude kokkuhoius.
Kasuta riigi tuge
Eriti just kaugematel turgudel mõjub riigi ametlik kohalolu garantiina ja avab meie ettevõtjatele uksi.
Aktiivne ootamine ei too tulemusi
Silmapaistev stend on kõigest tugev vundament, raske müügitöö tuleb ettevõtetel ikka ise teha. Elu on näidanud, et eestlaslikult tagasihoidlik "aktiivne ootamine" ei ole tihedas messisaginas kõige efektiivsem strateegia. Tuleb olla aktiivne ja hästi ettevalmistunud. Selleks pakub EAS ühisstendil osalejatele nii messikoolitust kui ka müügikõne treeningut.
Võta aega ka ringivaatamiseks
Mess ei ole ainult müümise ja tutvustamise koht, oluline on ka oma tootele ja teenusele tagasisidet koguda ning uurida klientide vajadusi. Lisaks saab messil osaledes end kursis hoida ka valdkonna trendidega, see on alati heaks sisendiks ka toote- ja äriarenduse osas.
Varu aega jätkutegevusteks.
Tavaliselt kipub nii olema, et töötaja on mitu päeva messil ära ning naastes on igapäevatööd kuhjunud ja messil loodud väärtuslike kontaktidega tegelemine viibib. Väga paljudes kultuurides eeldatakse aga viivitamatut vastust või ühenduse võtmist ja selle lahendamiseks tuleb eraldi ressurssi planeerida. Ettevõtete sõnul on nad mõnestki võimalusest viivituse tõttu ilma jäänud.
Ole järjepidev ja süstemaatiline Messid on vaid üks osa eksporditegevustest. Uuele turule murdmine eeldab pikaajalist süsteemset panust. Selleks tuleb õppida tundma turgu, klienti ja müügikanaleid ning võita usaldus. Partnerid tahavad näha pühendumist ja pikaajalist kohalolu.
Raudreegel on, et ühekordsed visiidid ja messid on pigem loterii ja ressursi raiskamine. Parimaid tulemusi toob süsteemne ja järjekindel töö.
Küsimus haridus- ja teadusministrile:
mis on Eesti kutseõppe visioon?
Eesti majanduse suurimaks pudelikaelaks on kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Eestis on tööturul liiga palju keskhariduse, aga ilma konkreetse erialata inimesi. Juba aastaid on olnud mehaanikas, tootmises, tööstuses jt tehnikavaldkondades tööpakkumisi, millele ei ole võimalik leida vastavate oskustega inimesi. Samas on meil ka töötuid, kes ei tee midagi selleks, et oma konkurentsivõimet tõsta ja kuskile tööle asuda.
Kutseõpe on tööstuse seisukohalt võtmetähtsusega ja ootame juba aastaid pikisilmi visooni, mis tõstaks kutseõppe ja oskused eraldi fookusesse ja ausse.
Kutseõppe sihtgrupp?
Juurdunud on arusaam, et kutsekooli lähevad need, kel hinded kehvad ja kes tõesti gümnaasiumis hakkama ei saa. Kes suudab mulle selgitada, kuidas näiteks põhikooli keskmise hindega 2,7 on võimalik õppida tehnika erialadel kutseõppes CNC-pinkide operaatoriks või CAD/CAM joonestamist, mehhatroonikat või robotioperaatoriks? Need valdkonnad on ettevõtetes seotud põhifunktsiooni ehk tootmisega ning eeldavad töötajatelt pidevat enesetäiendamist ja tootjatelt seadmetesse investeerimist. Õppes on olulised motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad, vastavate seadmete olemasolu, õppurite huvi ning teadmine, et tööturul on nõudlust. Meil on vaja kutseõppesse meelitada andekaid tehnikavaldkonna entusiaste ja talente, kel on huvi ise midagi arendada ja teha.
Kui meil on igale põhikooli lõpeta- Triin Ploompuu jale koht gümnaasiumis, siis kes üldse peaks kutseõppesse minema? Kuuldavasti ei luba gümnaasiumid kutseõppeasutusi põhikoolinoortele oma programme tutvustada, sest nad võivad nii kaotada oma õpilasi ja olulist pearaha. Teiste riikide näited ja õppurite jagunemine on siiski kõrghariduse ja kutseõppe vahel veidi võrdsem kui Eestis.
Üha rohkem olen igapäevaselt oma töös kohtunud inimestega, kes pärast kõrghariduse omandamist töötavad oma valdkonnas praktikutena, kuid kes soovivad oma erialaseid oskusi täiendada õpingutega kutseõppes. Nende inimeste ootused õpingutele on kõrged ja tihti võiksid nad täiesti ise oma kursusekaaslastele praktikume läbi viia. Kõik trendid näitavad, et just vanemate õppurite osakaal kutseõppes on tõusuteel ja kutseõppe kvaliteet peab olema sellisel tasemel, et ka neil seal midagi õppida oleks.
Ka tuleks vaadelda eraldi hobiõppureid, kellele meeldib aasta-aastalt Eesti haridussüsteemis tasuta mitmeid erialasid omandada, kuid kes teevad seda iseenda tarbeks ega jõua oma oskustega tööturule, et nende teadmistega suuremat väärtust luua.
Kutseõpetajad – võtmetähtsusega sektori jaoks
Kui kohtusime OSKA uue masina- ja metallitööstuse uuringu tegijatega, ütlesin, et kutseõpetajate palgad tehnoloogiavaldkonnas ei ole konkurentsivõimelised.
Pärast seda, kui oleme aastaid sellest rääkinud, küsis meie värske uuringu tegija, kas oleme haridus- ja teadusministeeriumis selle sõnumi edastanud. Loomulikult oleme, see pole olnud teema, mis oleks edasi arenenud. Kui majandusel läheb hästi, siis võiks rahastus
JOONIS 1. Kutseõpetajate vanus. Statistikaamet 2020
jõuda ka nendeni, kes on selle eest hoolt kandnud ja kandmas. 70% Eesti ekspordist teeb töötlev tööstus ehk siis tehnikavaldkonnad.
Kutseõpetajad on sektori jaoks võtmetähtsusega ja sellele positsioonile peab tekkima konkurss. Oleme erinevate asjaosalistega arutanud, et palgaarvestuses võiks arvesse võtta, et kindla eriala spetsialist teenib sektori keskmist, millele lisanduks eraldi töötasu pedagoogiliste oskuste ja staaži eest. Ühest küljest on oluline oma valdkonda tunda ja teisalt peaks seda sisu suutma ka oma õpilastele nii edasi anda, et nad nende teadmiste ja oskustega töökeskkonnas toime tuleksid.
Kui üldhariduskoolides on probleem õpetajate keskmine vanus, siis samas olukorras on ka kutseõpe [1]. Kutseõpetajate järelkasv on oluline teema.
Tehnikavaldkonnas tuleb järjest juurde digitaalseid lahendusi, uut tehnoloogiat ja uuendusi tootmiskorralduses, üha olulisem on hoida kutseõpetajaid pidevalt kursis ja neid koolitada. Muutunud on ka see, et kõikvõimalike õppematerjalide kättesaadavus ja usaldusväärsus seab õpetamisoskustele hoopis teised ootused.
Kutseõppe juhid peavad suutma kutseõpetajaid pikaajaliselt motiveerida, korraldama töö nii, et anda aega pidevaks enesearenguks ja täiendamiseks ning proovida minimeerida läbipõlemist.
Kui praegu kaotame mõne kutseõpetaja kas pensionile või erasektorisse, jääb järele väga suur tühimik, mida on äärmiselt keeruline, kohati võimatu täita.
Mainekujundusest ja mitte ainult
Mäletan üht mõne aasta tagust vestlust. Arto Aas oli värskelt alustanud Tööandjate Keskliidu juhina ja sattusime eraldi vestlema olulistest tööstusvaldkonna murekohtadest. Arto ütles, et äkki ta polnud varem ehk süvenenud ja sellele eraldi tähelepanu pööranud, aga ta ei osanud enne oma senist tööd nimetada ühegi kutseõppeasutuse juhi nime. Ometigi on tegemist väga suurte mõjukate organisatsioonidega, millel on otsene seos majanduse ja oskustööjõu teemaga. Tal on õigus, ka mina polnud enne oma töös nendega kokku puutumist neid juhte ja organisatsioone märgata osanud. Samas ka haridus- ja teadusministrid läbi aegade pole väga palju aega pühendanud eraldi kutseõppe teemade käsitlemisele ja avalikustamisele. Kuigi tööandjad räägivad kvalifitseeritud oskustööjõu puudusest ja probleemidest juba aastaid.
Näiteks Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ kui tunnustatud kutseandja viis kevadperioodil 2021 erinevatel erialadel läbi 36 kutseeksamit 8 kutsekoolis üle Eesti ja kutsetunnistus omistati 429 taotlejast 341 õppurile [2]. Samas kui masina- ja metallitööstuse sektori 35 000 töötaja keskmine vanus näitab samuti ohutuld. Arutlesime mõni aeg tagasi oma nõukoguga kasvu-coach’i Indrek Sauli juures, mida meie tööandjatena saaksime teha oskustööjõu kriisis. Võtsime OSKA uuringust olemasolevad ja prognoositavad tööjõu ja erialadega seotud numbrid, võrdlesime neid praeguse hariduspakkumisega kõrg- ja kutsekoolidest ning tekkiski küsimus – mida me selle hiiglasliku vahega peale hakkame, millised on meie jaoks siis üldse lahendused ja võimalused?
Kui ettevõtjad mõtlevad praegu ise koolitusklasside sisustamisele ja õppe korraldamisele, mujalt riikidest tööjõu kaasamisele, töötajate koolitamisele, investeerimisele robootikasse ja digitaalsetesse lahendustesse, põhikoolis STEMõppe arendamisele ja tööõpetuse tundide kaasajastamisele jne, siis mind isiklikult huvitab väga, milline saab olema praeguste teadmiste ja numbrite osas majanduses nii oluline teema nagu Eesti kutseõppe visioon. Kuhu ja kuidas me peaksime edasi liikuma, head haridusjuhid?
Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ (www.emliit.ee) esindab 144 liikmesorganisatsiooni, kelle eesmärk on arendada masina- ja metallitööstust Eestis. Sektoris tegutseb 2200 ettevõtet, töötajad on ca 35 000 ja sektor on läbi aegade Eesti üks tugevamaid eksportööre.
Ida-Virumaa pakub
Eesti tööstusele uusi võimalusi
Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides.
“Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata Ida-Virumaa poole,” soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ja põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ning vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.
Euroopa rohepöördest võidab Ida-Virumaa
Õiglase ülemineku toetuste süsteemi mõistmiseks tuleks meenutada Pariisi kliimakonverentsi aastal 2015, kus maailma riigid leppisid kokku CO2 jalajälje vähendamises ja kliimaneutraalsuse suurendamises. Euroopa Liit on püüdnud ja püüab olla maailma mastaabis rohepöörde eestvedajaks ning täita võetud eesmärgid varem ja efektiivsemalt. Et aga seniste tootmisviiside ümberkorraldamine mõjutab oluliselt neis siiamaani töötanud inimeste elujärge ja toimetulekut, loodi õiglase ülemineku toetusfond.
Üks piirkondi, mida muutused kindlasti puudutavad, on Ida-Virumaa, kus seni traditsioonilises põlevkivitööstuses töötanud inimesed peavad leidma uusi – ja loodetavasti paremaidki – võimalusi tööturul jätkamiseks.
Ida-Virumaa inimeste, ametnike ja ettevõtjate kodutöö on olnud korralik. Aastal 2020 võeti maakonnas ette massiivne ideekorje, milles olid osalema oodatud kõik. Sel aastal on kogutud ideed läbi töötatud ja neid hakatakse järk-järgult kasutusele võtma.
Helded toetused, piirav ajaraam
Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris.
Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. “Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust,” märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest.
Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023 –, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat.
Seepärast kutsub Teet Kuusmik ettevõtjaid võimalikult kiiresti üles lisainfot küsima ja vaagima meetmete sobivust oma ettevõtte plaanidega.
Unikaalne võimalus
Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur.
Et maakonda saabuva uue ettevõtte juhtkond ei peaks muretsema, kuidas kulgeb sisseelamine, pakutakse neile nn soft-landing-programmi, kuhu kuulub vajadusel kogu asjaajamine omavalitsuste ja riigiasutuste tasandil.
Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis. Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga.
VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Teet Kuusmik 511 4685 www.ivia.ee
roheleppe elluviimiseks
Novembris võttis komisjon vastu kolm uut algatust, mille eesmärk on piirata raadamist, uuendada säästvat jäätmekäitlust ning tagada inimestele, loodusele ja kliimale vajalik hea mullaseisund.
Komisjon tegi ettepaneku uute eeskirjade kohta, et piirata Euroopa Liidu põhjustatud raadamist, samuti eeskirjade kohta, millega lihtsustatakse liidusiseseid jäätmesaadetisi, et edendada ringmajandust ning lahendada ebaseaduslike jäätmete ja jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleeme. Komisjon esitas ka uue mullastrateegia, et taastada 2050. aastaks kõik Euroopa mullad, muuta need vastupidavaks ja piisavalt kaitstuks. Ettepanekutega tutvustab komisjon vahendeid, mille abil minna üle ringmajandusele, kaitsta loodust ning tõsta keskkonnastandardeid Euroopa Liidus ja kogu maailmas. "Selleks et üleilmses võitluses kliima- ja elurikkuskriisiga edu saavutada, peame võtma vastutuse tegutseda nii kodu- kui ka välismaal. Raadamist käsitlev määrus on vastus kodanike üleskutsele muuta Euroopa osakaal raadamises võimalikult väikeseks ja soodustada kestlikku tarbimist. Uued jäätmesaadetisi reguleerivad eeskirjad hoogustavad ringmajanduse arengut ja tagavad jäätmeekspordi ohutuse muude piirkondade keskkonnale ja inimeste tervisele. Mullastrateegia võimaldab parandada muldade seisundit, neid säästvalt kasutada ja vajaduse korral toetuda õiguskaitsele," ütles Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans.
Raadamise vähendamine
Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu uus määrus, millega ohjeldada Euroopa Liidu põhjustatud raadamist ja metsade seisundi halvenemist. Aastatel 1990–2020 hävis maailmas kokku 420 miljonit hektarit metsa, s.o rohkem kui Euroopa Liidu pindala. Uute eeskirjadega soovitakse tagada, et tooted, mida
EL-i kodanikud EL-i turul ostavad, kasutavad ja tarbivad, ei soodusta ülemaailmset
Kolme uue algatuse sünnikoht
raadamist ega metsade seisundi halvenemist, mis peamiselt on tingitud põllumajandusmaa laiendamisest, et toota näiteks selliseid kaupu nagu soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv ning valmistada neist tooteid.
Määrusega kehtestatakse ettevõtjatele, kes soovivad neid kaupu EL-i turule lasta, kohustuslikud hoolsuskohustuse nõuded, mille abil tagada, et EL-i turule lubatakse ainult raadamisvabu ja seaduslikke tooteid. Selleks, et hinnata riike ning sealset raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohtu, hakkab komisjon tegema võrdlusanalüüsi.
Komisjon tõhustab dialoogi ja mitmepoolset koostööd teiste suurte tarbijariikidega. Edendades raadamisvabade toodete tarbimist ning vähendades EL-i mõju ülemaailmsele raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele, peaksid uued eeskirjad vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja elurikkuse kadu. Raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastasel võitlusel on ka positiivne mõju kohalikele kogukondadele, sealhulgas kõige haavatavamatele inimestele, nagu põlisrahvad, kes suurel määral sõltuvad metsa ökosüsteemidest.
Säästev jäätmekäitlus
Jäätmesaadetisi käsitleva läbivaadatud määrusega täidab komisjon ringmajanduse ja nullsaaste eesmärke – välja käiakse rangemad jäätmeekspordinõuded, jäätmete kui tooraine ringluse tõhusam süsteem ja ebaseadusliku jäätmeveo vastu võitlemise sihtmeetmed. OECD-välistesse riikidesse võib jäätmeid eksportida üksnes juhul, kui kolmandad riigid on valmis teatavaid jäätmeid vastu võtma ja suudavad neid keskkonnasäästlikult käidelda. Jäätmesaadetisi OECD riikidesse jälgitakse ja need võib peatada, kui saadetised põhjustavad sihtriigis ränki keskkonnaprobleeme. Ettepaneku kohaselt peaksid kõik EL-i ettevõtted, kes ekspordivad jäätmeid väljapoole EL-i, tagama, et jäätmeid vastu võtvates käitlemiskohtades tehakse sõltumatuid auditeid, mis näitavad, et jäätmeid käideldakse seal keskkonnasäästlikult.
EL-i raames tegi komisjon ettepaneku märgatavalt lihtsustada kehtestatud menetlusi, et hõlbustada jäätmete taassisenemist ringmajandusse, vähendamata seejuures vajalikku kontrollitaset. EL-i kliimaeesmärkide saavutamisel aitab see vähendada EL-i sõltuvust esmastest toorainetest, muudab EL-i tööstuse innovaatilisemaks ja vähendab CO2 heidet. Uute eeskirjade kohaselt vahetatakse dokumente elektrooniliselt ja niiviisi digitaliseeritakse ka jäätmeveod.
Jäätmesaadetisi käsitleva määrusega karmistatakse veelgi ebaseadusliku jäätmeveo vastaseid meetmeid. Selline vedu on üks kõige tõsisemaid keskkonnakuritegusid, kuna ebaseaduslikud saadetised koguväärtuses 9,5 miljardit eurot aastas võivad moodustada kuni 30% jäätmekaubandusest. Selleks et nõuete täitmist paremini tagada, luuakse EL-i jäätmeveo täitevrühm, volitatakse Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) toetama EL-i liikmesriikide piiriüleseid uurimisi ebaseadusliku jäätmeveo valdkonnas ja kehtestatakse rangemad halduskaristused.
Uus EL-i mullastrateegia
Komisjon esitles ka uut EL-i mullastrateegiat, millel on Euroopa rohelise kokkuleppe ja EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 raames oluline roll kliima- ja elurikkuskriisiga tegelemisel. Heas seisundis mullast pärineb 95% meie toidust, seal leidub rohkem kui 25% maailma elurikkusest ja see on suurim maismaa süsinikureservuaar planeedil. Samas ei ole EL-i muldadest 70% seisund hea. Strateegiaga luuakse konkreetne meetmeraamistik, et kaitsta muldi, taastada nende hea seisund ja kasutada neid säästvalt. Eesmärk on suurendada põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda kõrbestumise vastu, taastada kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.
Strateegiaga kutsutakse üles tagama mullale samasugune kaitse, nagu on veel, merekeskkonnal ja õhul. Selleks esitatakse 2023. aastaks ettepanek uue mullatervist käsitleva õigusakti kohta. Enne seda tehakse mõjuhinnang ning konsulteeritakse laialdaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega. Ühtlasi nähakse ette ühiskonna kaasamine, rahalised vahendid ja teadmiste jagamine.
