Tehnikaülikoolis on uued tööstuskavad

Elektrotehnika ja mehhatroonika spetsialiste on vaja senisest rohkem: seda on näidanud ja prognoosinud nii tööstussektorite, tööandjate kui ka kõrghariduse uuringud.

Eesti majanduses ja tööturul toimuvate muutuste toetamiseks alustatakse Tallinna tehnikaülikoolis nüüd mehhatroonikainseneride koolitamist eesti keeles: avatakse uus eestikeelne elektrotehnika ja mehhatroonika magistrikava, millele luuakse kaks peaeriala – elektrotehnika ja mehhatroonika.

Kuni kaks semestrit saab läbida inglise keeles, et senisest efektiivsemalt osaleda õppeprojektides ja võrgustikes (nt Erasmus+ või EuroTeQ), ühtlasi luuakse topeltkraadi võimalused tugevate välisülikoolidega.

Kava fookus on elektritarbimisel, muundus- ja juhtimissüsteemidel, saadakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud elektri- ja mehhatroonikainseneridele, kes töötavad elektriliste ja mehhatrooni- liste süsteemide, komponentide ja seadmetega. Samuti on olulisel kohal küsimus, kuidas neid ehitada, nendega töötamist kavandada, neid juhtida ning nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetavalt, keskkonnasõbralikult ning ühiskondlikult aktsepteeritavalt korraldada.

Õppekava läbinud on valmis toime tulema interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja teiste spetsialistidega ning võivad töötada elektri- või mehhatroonikainsenerina, et hoida tehnikat käigus ja seda arendada.

Õppekava on üles ehitatud neljasemestrilisena ja sellel on kaks peaeriala: elektrotehnika (elektriinsenerid, nooremteadurid) ja mehhatroonika (mehhatroonikainsenerid, nooremteadurid). Õppeainete sidusus semestri(te) lõikes luuakse praktiliste ülesannetega, sh laboritöödega ja iseseisva töö ülesannetega, õppekava raames viiakse läbi õppeaineüleseid õppeprojekte.

Head tööstusalad Ida-Virumaalt Virumaa kolledžis saab omandada rakenduskõrghariduse kolmel erialal. Keemiatehnoloogia on universaalne eriala, mis kuulub maailmas kümne kõige nõutavama hulka ning tagab seega head väljavaated karjääriks.

Rakendusinfotehnoloogia on keskendunud tööstusele, kuid lõpetajad on leidnud häid töökohti ka koolides, haiglates ja kohalikes omavalitsustes.

Masinaehitus ja energiatehnoloogia tagab laiapõhjalise tehnikahariduse, mille baasilt saab spetsialiseeruda kas masinaehitusele või energiatehnoloogiale. Valikainena saab juurde õppida mäendust.

Rakenduskõrgharidusaladel on võimalik saada töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust.

Rakenduskõrghariduse kavade loogiline jätk on magistrikraadi omandamine. Õppida saab äriinfotehnoloogiat, jätkusuutlikku keemiat ning uuest õppeaastast alates rohelisi energiatehnoloogiaid.

Tekst: Kadri Põlm Foto: Tiit Blaat