Ehitus (september 2023)

EHITUS

KOGEMUS LOEB

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

SEPTEMBER 2023

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine

Projekteerimis- ja ehitustöövõtt

Hoonete ehitus Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes. ehitustrust.ee

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Ärikinnisvara tulevik on paindlikud kontorid

Suurlinnas Londonis kuulub praegu suurim osa kinnisvarast linnale ja järgmised omanikud on koostöötamiskeskused ehk ettevõtted, mis rendivad teistele kontoripinda. Selles suunas ärikinnisvara arenebki –rahvusvahelise kinnisvarafirma JLL hinnangu kohaselt on 2030. aastaks 30% maailma kontoriturust nii-öelda paindlikel tingimustel pakutavad kontorid. Praegu on paindlikku kontoripinda globaalselt ärikinnisvara mahust alla 10%.

„Ligi kolmandik on suur maht, aga trendid tõepoolest näitavad, et oleme sinnapoole teel,“ ütleb Baltimaade suurima koostöötamiskeskuste võrgustiku Workland arendusjuht, enam kui 13 aastat kinnisvarasektoris töötanud Igor Beloborodov. „Juba praegu on 25% igast uuest ärihoonest rajatud paindlikel tingimustel ning seda suunda näeme ka Lätis, Leedus ja Soomes.“

Ta nendib, et arendajad ja hoone omanikud tahaksid küll jätkata mugavalt vanaviisi ehk sõlmida pikki, 3–5-aastaseid rendilepinguid, ent paljud ettevõtted ei ole enam selleks võimelised.

See on olnud ka üks Worklandi kiire kasvu saladus. Neil on koostöökeskuste loomise kogemust aastast 2016. Hoo andis arengule sisse ka koroonaperiood, mil ettevõtjad mõistsid, et kontor on suur kuluallikas ja töökorraldus saab olla oluliselt paindlikum. „Meie ettevõtte näitel võib öelda, et kontorite lühiajaline rentimine on kasvanud viimase paari aasta jooksul 40%. Meil on praegu keskused Baltimaades ja Soomes 16 asukohas ning pakume paindlikel tingimustel rendiks kokku umbes 3000 töölauda. Paindlik tähendab siis kontorilaua või kontoriruumi

Kasutuspõhise kontseptsiooni ja roteerumisega saab märkimisväärselt kokku hoida.

rentimist alates ühest päevast kuni mitme aastani, meie vanimad kliendid on olnud meiega algusest alates ehk aastast 2016.“ Worklandi kuukäive on keskmiselt umbes miljon eurot, seega

aastakäive jääb 12 miljoni euro juurde. Beloborodovi hinnangul on ruumi kasvuks. „Meil on käsil ka uued projektid ja aina enam on arendajad tulnud küsima, kas sooviksime avada nende juures uue asukoha, kuna arendajate enda äriplaanid näevad juba praegu ette paindlikel tingimustel renditavaid ruume, seda ise aga teha ei soovita. Me oleme uutest asukohtadest huvitatud küll, aga tegemist ei ole samas mingi lihtsa kõrvaläriga, vaid see nõuab täit tähelepanu, sest kliendid ootavad täislahendust alates mugavatest töötingimustest kuni täidetud kohvimasina ja printerini.“

Ta lisab, et harjumuspärane kontor ei kao kuhugi, kuid võtmesõna on paindlikkus. Ettevõtjad hindavad tänapäeval oma riske ümber ja mõistavad, et kasutuspõhise kontseptsiooni ning roteerumisega saab märkimisväärselt kokku hoida. Worklandis töötab kokku üle grupi 35 inimest, enamik neist hoolitsevad ja vastutavad otseselt klientide heaolu eest. Tööjõu leidmisega on Beloborodovi sõnul keerulisem suviti, kuid suuri raskusi pole Worklandil siiski olnud. Ta nendib, et töötajate leidmisel on oluline roll kaubamärgi tuntusel ja mainel tööandjana.

immutussüsteem

Tekst: GERLI RAMLER / Foto: SHUTTERSTOCK

Ehitusmaterjalide hinnad on stabiliseerunud, kuid tulevik on ettearvamatu

Ehitusmaterjalide

hinnad on pärast eelmise aasta kiiret ja ootamatut kasvu stabiliseerunud, ent keerukas on öelda, mis saab kahe kuu, poole aasta või aasta pärast, ütleb Evari Ehituse juht Rein Kala.

„Nii nagu oli ettearvamatu Venemaa-Ukraina sõjast tingitud sanktsioonidest tulenenud ehitusmaterjali ajutine kriis ja hindade kerkimine eelmisel aastal, ei tea meist keegi, millised hinnamõjutajad võivad veel ees oodata,“ selgitab Kala. Ta lisab, et Vene turult liikunud ehituskaupadel oli Eesti turule otsene mõju, sest sealtkaudu sai soodsa hinnaga kvaliteetseid materjale. Idast pärit materjalidele leiti küll kiirelt Euroopast asendused, ent see tõi kaasa hindade tõusu, mis on praeguseks õnneks seiskunud.

Evari Ehitusel on see aasta läinud töiselt ja edukalt, kuid Kala sõnul võib olla veidi teine situatsioon neil ehitusfirmadel, mis pakuvad võtmed-kätte- ehk vundamendist-katuseni-lahendust. „Meie tegeleme lamekatustega ja nende ehitamisel on aastast aastasse olnud aasta teine pool aktiivsem, töörohkem periood, sest kõik tahavad aasta lõpuks majadele katused peale saada. Nii ka praegu – meil on selle aasta lõpuni tööde portfell sisuliselt täis müüdud. Mõned tööd ulatuvad kevadesse, aga neist ei jätku kogu talve ega kevadise portfelli täitmiseks. Uusi talvel alustatavaid objekte veel praegu ei tea, sest uusi lepinguid sõlmitakse lühikest aega ette ehk vahel nädal, vahel kuu või kaks enne katusetööde algust,“ selgitab ta. „Seega järgmise aasta esimese poolaasta tööde maht sõltub paljuski uutest alustatavatest objektidest, mille osas on praegu kiirelt muutuvas maailmas raske midagi ennustada.“

Soojapidavusega käsikäes on ka soojustuse tugevusnäitajad märkimisväärselt kerkinud, sest katustele soovitakse aina enam panna päikesepaneele.

Rohepööre kergitab katuste tugevust, soojuspidavust ja ka hinda Rääkides rohepöördest tingitud muudatustest seadusandluses ja erinevatest ehitusnõuetest, puudutab see Kala sõnul nii projekteerijaid, ehitajaid kui ka tööde tellijaid ehk omanikke. „Soojustuse teema on muutunud väga aktuaalseks. Lamekatuseid tuleb loomulikult korralikult soojustada ja kuna soovitakse võimalikult hea soojapidavusega maju, kerkib nõutav soojatakistuse väärtus pidevalt. See omakorda tähendab, et soojustuse paksus on suurenenud.“

Soojapidavusega käsikäes on ka soojustuse tugevusnäitajad märkimisväärselt kerkinud, sest katustele soovitakse aina enam panna päikesepaneele. „Päikesepaneelid on aga suure tuuletakistusega, muutudes katusel justkui purjeks, mida tuul tahab kaasa rebida. Kui tuul puhub väga tugevalt, siis päikesepaneelid liiguvad ja koormavad katust. Seega

peab kogu katus ehk katusekate, soojustus, katuse aluskonstruktsioon sellele möllule vastu pidama,“ räägib Kala. Ta lisab, et varasemast paremat kvaliteeti oodatakse ka katusekonstruktsiooni paigaldatavatelt aurutõketelt: kui varem vaadati rohkem rahanumbrit, siis tänapäeval on oluline parem, kvaliteetne materjal.

Eestis töötatakse praegu välja uusi lamekatuste standardeid, mis jõustuvad sügisel. Neis on normid oluliselt karmimad, mis tähendab, et majade katused muutuvad nii tugevamaks kui ka kallimaks.

Tööjõuga tegelemine on pidev protsess

Evari Ehituse meeskond on praegu küll komplekteeritud, kuid Rein Kala sõnul tuleb efektiivsuse tagamiseks käia noateral. „See tähendab, et kui meil on mõne projektiga väike tõrge, on meil paar meest üle. Kui tööd on palju ja kõik sujub, on kolm meest puudu. Kasumlikult töötamiseks peab aga olema meeskonnas inimeste arv optimaalne, et töö saaks korralikult tehtud ja samas ei vahiks keegi niisama lakke.“

Ettevõtte spetsiifikast lähtudes saab aga uusi inimesi palgata ainult ükshaaval, sest uus töötaja vajab väljaõpet, juhtnööre ja käehoidmist. Kõigepealt tuleb sobiv inimene leida ja seejärel koolitada, sest Eestis ei õpetata koolis lamekatuste ehitajaid. „Kahjuks ei ole tööjõuga nii, et komplekteerid täna meeskonna ja siis kolm aastat on hooletu. Ikka juhtub, et kellelgi tuleb midagi ette, olgu see siis kaitsevägi, terviseprobleem või pereasjad. Seega on tööjõu värbamine pidev protsess.“

STATISTIKA

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9% ja vaatamata tuntavalt aeglustunud inflatsioonile pole üldine majandusolukord oluliselt paranenud. Ehitustegevuste panus SKP-sse oli –0,498 protsendipunkti.

Allikas: Statistikaamet

Tekst: GERLI RAMLER Fotod: SHUTTERSTOCK

Päikeseenergia tasuvusest

Kui keskkonnateadlikkus kõrvale jätta, siis kas katused tasub panna päikese abil raha teenima ja kuidas seda sel juhul kõige tõhusamalt teha?

„Elektrilevi võrgus on praeguseks umbes 17 000 elektritootjat, sealhulgas 9000 mikrotootjat, kes tarbivad päikesest toodetud elektri osaliselt ise, ent osa müüvad edasi võrku,“ kinnitab Mikk Tootsi, AS-i Eesti Energia päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht

Energiasääst ja elektrimüük „Kui traditsiooniline maja kaitsev katus on majandusliku tagasimakse võimaluseta, siis päikesekatus on reaalne investeering,“ ütleb Roofit Solar Energy OÜ tegevjuht Andres Anijalg. Päikeseenergia kasutuselevõtt väidetavalt mitte ainult ei vähenda energiat tootes elektriarveid, vaid võimaldab ka säästa võrgutasudelt ja maksudelt. „Inimesed tihti ei adu, kui suure osa need elektri arvest moodustavad. Ettevõtete vaatest on tegevuskulude vähendamine suurim võit,“ väidab päikesepaneelide terviklahenduste pakkuja Nord Solar OÜ juhatuse liige Andrus Armulik.

Tootsi toob AS-i Eesti Energia nimel arvudega näite, et keskmine eramu, mis tarbib kohapeal 75% oma toodetud elektrist, säästab võrgutasude ja maksude pealt ligikaudu 600 eurot aastas. Sellele lisandub täiendavalt võit elektrihinnalt. Suurema tootmise ja tarbimise korral võib sääst küündida isegi tuhandete eurodeni. Tema sõnul saavad nii äri- kui ka erakliendid päikesepaneelide abil aastas elektrikuludelt kokku hoida kuni 70%. Eesti Energia arvutused on tema kinnitusel tehtud küll traditsioonilisi päikesepaneele silmas pidades, aga kui majapidamine suudab oma elektritarbimist katta isetoodetud elektrist, pole vahet, millise tehnoloogiaga seda tehakse. Võit tuleb võrgutasudelt, aktsiisilt, taastuvenergiatasult ja käibemaksult ikka samamoodi.

Lisatulu on Tootsi sõnul võimalik teenida, müües toodetud päikeseenergiat võrku olukorras, kus isikliku tarbimispunkti energiavajadus on kaetud, ja müües

akusse salvestatud energia tagasi võrku ajal, mil hinnad börsil on tõusnud. „Mida rohkem enda toodetud päikeseelektrit tarbimispunktis kasutust leiab, seda parem on tasuvus,“ kommenteerib ta veel. „Kõige kasumlikum päikesekatus on see, mis on planeeritud vastavalt majapidamise elektritarbimisele,“ kinnitab ka Anijalg (Roofit Solar).

Akud aitavad energiaturuga kohaneda

Akude kasvav populaarsus on Anijala (Roofit Solar) väitel märk sellest, kuidas inimesed muutuva energiaturuga kohanevad: „Juba praegu on näha, kuidas 24 tunni jooksul võib elektrihinna kõikumine olla kümnekordne. Selline volatiilsus tähendab, et maksimaalset kasu saame siis, kui kasutame talletatud elektrit ajal, mil turuelekter on kallis.“

Kalev Koppel, päikeseenergia tootelahenduse juht, ja Kaspar Roosileht, päikeseelektri spetsialist AS-ist Onninen väidavad, et kuigi tarbimise nihutamine vastavalt elektrihinnale on tavapärane, saab tarbimise paindlikkust salvestusseadmetega suurendada ja elukvaliteedis ei pea järeleandmisi tegema ega kodumasinaid välja lülitama.

„Omatarbimisest üle jääv energia suunatakse päeval akusse ja akust

kasutatakse seda õhtul ning öösel. Lisaks on võimalik akupanka salvestada energiat võrgust odavatel börsitundidel ja ka hämaral ajal talvel, kui päikesepaneelid midagi ei tooda,“ selgitavad nad.

Kõige kasumlikum päikesekatus

on see, mis on planeeritud vastavalt majapidamise elektritarbimisele.

Tark salvestussüsteem

suunab õigel ajal tarbima, salvestama ja müüma AS-i Onninen esindajate sõnul teeb päikeseenergia tootmise süsteemi ja aku eriti efektiivseks Nord Pooli börsihinna ning ilmaennustuse automaatne jälgimine. Ilma lisatarkuseta hakkab tavaline akusüsteem energiat salvestama

kohe, kui tootmises tekib ülejääk. Salvestama peaks hakkama aga alles siis, kui hind pärast hommikusi kõrge hinnaga tunde langeb. Samuti tuleks salvestatud energiat kasutada hoones kõige kallimatel tundidel – eriti siis, kui akupanga mahtuvus on väikesem kui omatarbimine. Päikesejaama elektrienergia müüki on võimalik nihutada salvestamise abil kõige kallimatele tundidele.

Armulik (Nord Solar) kommenteerib, et nende börsimoodul ühest küljest kaitseb kõikuva energiaturu eest ja teisalt aitab sellest ka maksimumi võtta: „Ei ole ju mõeldav, et keegi jõuaks päev läbi ise elektrihindu jälgida ja pidevalt seadmeid ümber häälestada.“

Hinnalisem kinnisvara Kõigele lisaks tõstab päikeseenergia kasutuselevõtt erinevate seadmepakkujate järgi ka omaniku kinnisvara väärtust, kuna tänu kõrgemale energiatõhususele on majale siis tagatud kõrgema klassi energiamärgistus. Anijalg (Roofit Solar) väidab USA ja Suurbritannia uuringute näitel, et päikeseenergiasüsteemid suurendavad kodude väärtust ning nõudlust. Armulik (Nordic Solar) märgib, et pangad pakuvad A-energiaklassi hoonetele ka paremat laenu.

Päikeseelektrijaam Viljandi külje all tegutseva BM Trade’i angerjakasvatuse kinnistul ja katusel. Viiratsisse rajatud jaam on planeeritud angerjakasvatuse energiavajadust silmas pidades.

Tekst: KADRI HURT / Foto: JAREK JÕEPERA

Ehita kõigepealt virtuaalselt ja alles siis füüsiliselt

Uued tehnoloogiad ja tarkvara pakuvad tänapäeval võimalust ehitada maja 100% valmis virtuaalselt, paigutada see kas liit- või virtuaalreaalsuse kaudu selle tulevasse asukohta, mudeldada hoone tulevase olemise mõistmiseks erinevaid tingimusi ja alles siis maja ehitama hakata. Virtuaalne ehitamine on tulnud, et jääda, sest 30% kõikidest ehituses tehtud kulutustest on seotud vigade parandusega reaalses ehituses.

Praegu arvatakse selliste lahenduste turumahuks maailmas ligi 8,1 miljardit eurot, kuid lähi tulevikus oodatakse suurt kasvu. Koroonapandeemia ja ka geopoliitiline olukord maailmas on andnud tõuke selleks, et ehitussektoris vead ning sellest tekkinud kulud likvideerida. Hetkel kasutatakse virtuaalse ehituse lahendusi pigem lisanditena tavavahendite kõrval, kuid nende kasutuse areaal laieneb

pidevalt. Vähe on veel neid, kes virtuaalset maailma ehitussektoris täielikult rakendavad – mitte ainult projekteerimisprotsessis, vaid ka hilisemas ehituses.

Virtuaalehitus loob võimalusi, mille ulatust alles hakatakse mõistma. Kujutage ette, kui Tallinna kesklinna ehitatava hoone loomeprotsessis saavad läbi virtuaalse ehituse lüüa projektides reaalajas kaasa disainerid Tōkyōst,

Trepikodade remont

Plaatimistööd

Elektrikilpide vahetus

Käsipuude vahetus

Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Tekst: MARTIN HANSON / Fotod: SHUTTERSTOCK

parimad arhitektid New Yorgist, projekteerijad Saksamaalt ja tellijad Eestist. Kõigi ühte kohta regulaarselt lennutamine võtaks aega ja raha, kuid virtuaalselt saab seda teha kiirelt ning odavalt. Lisaks sellele saavad projekteerijad pidevalt ja reaalajas näha oma töö vilju, katsetada uusi lahendusi ning välistada vigu.

Ka kliendi vaatest on selline lahendus geniaalne, sest ka tema saab virtuaalselt mängida läbi kõik oma uue korteri või äripinnaga seotud võimalused: kuidas muuta seinte asukohti, mida teha sise kujundusega. Kokkuvõtvalt tähendab virtuaalne ehitus kiirust,

täpsust ja lõpuks ka rahulolu mõlemale poolele.

Uus tehnoloogia annab võimaluse vaadata hoonetes

läbi seinte

Eestis tegutseb selles valdkonnas

Hades Geodeesia, kelle kasutusele võetud erinevad tehnoloogilised lahendused annavad võimaluse viia ehitusvaldkonnas täpsuse ja tegelike andmete kogumise täiesti uuele tasemele, vähendades samal

Kui hoonet alles planeeritakse, saab luua detailse 3D-mudeli, mis võtab arvesse hoone tulevast ümbrust.

ajal kulutatud inimtundide hulka ja ehituse käigus tehtud vigu. Nende loodud lahendus 3Di võimaldab igaühel kasvõi mobiiltelefoniga salvestada ja fikseerida ehituse puid, teisi hooneid, päikese liikumist jne – ning virtuaalreaalsuse prillidega loodavas hoones ja selle ümbruses ringi käia.

hetkeolukorda, tulemuseks on täielik 3D-mudel. Seda saab kasutada peamiselt olemasolevate ehitiste olukorra kaardistamiseks, kuid ka juba virtuaalselt ehitatud hoonetele reaalse olukorra lisamiseks.

„Me projekteerime ja ehitame praegu põhimõtteliselt samadel alustel kui sada aastat tagasi. Joonestuslaua taga malli ja pliiatsiga projektide loomine on liikunud arvutisse ning ruumiliseks, kuid põhiloogika on jäänud ehitamisel samaks. Me projekteerime siiani mitmemõõtmelises maailmas ehitisi kaheplaaniliste vahenditega. Meie uus tehnoloogia ongi võimalus tulla ka ehitusvaldkonnas tänapäeva ja reaalselt visualiseerida seda, mida ehitame,“ räägib Tiit Hion.

AITAME KATUSTE ja FASSAADITÖÖDEGA

KPEKATUSEPESU.ee

KATUSTE JA FASSAADIDE PESU

FASSAADIDE RENOVEERIMISTÖÖD

VÄRVIME JA HOOLDAME KÕIKI PINDASID

PUHASTAME JA PAIGALDAME VIHMAVEERENNE

VAATA LISA: KPEKATUSEPESU.ee

VÕI HELISTA TEL 5638 8994

Lihtsustades toimib tehnoloogia selliselt, et olemasolevast objektist ja selle ümbrusest tehakse video/pildid – kas mobiiltelefoni, drooni või muu kaameraga –ning 3Di muudab selle salvestuse realistlikuks mitmemõõtmeliseks mudeliks, millel on ülitäpselt näha ehitise iga detail kuni millimeetri täpsuseni. Lisades mudelile ka erinevad ehitusjoonised ja projektsed mudelid, saab kiiresti võrdluse ehitatu täpsuses.

Samuti saab sõna otseses mõttes vaadata ekraani abil läbi seinte või ka maa alla, kus kuvatakse enne katmist salvestatud andmed.

Kui hoonet alles planeeritakse, saab luua detailse 3D-mudeli, mis võtab arvesse hoone tulevast ümbrust –

„Me tegeleme tegelikult andmete kogumise, analüüsi, väljapaneku ja talletamisega. Detailitäpsete mudelite ja mõõtmiste abil saab paremini planeerida nii hoonete/ehitiste arhitektuuri, ehitust ennast kui ka hilisemat haldust. Nii vähendame ka vigu ja kulutatud inimtundide hulka. Juurde tuleb siin ka veel neljas ehk ajaline mõõde. Selliste mudelite kasutamisel projekteeritakse ja ehitatakse samal ajal, lisaks saab kaasata eri riikides asuvaid eksperte ning teha jooksvalt muutusi/täiendusi,“ lisab Veiko Veeleid.

TÖÖKOGEMUST 12 AASTAT

TEHASES TOOTMINE kiirendab ehitusprotsesse

KUIDAS KÄIB MOODUL- JA TEHASEMAJA FINANTSEERIMINE PANGALAENUGA?

Anne

Nii moodul- kui ka tehasemaja ehitatakse valmis tehases. Tehasemaja puhul toodetakse elemendid tehases ja krundil monteeritakse ning moodulmaja puhul toodetakse need samuti tehases, aga pannakse ka kohe seal moodulina kokku. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist tehasemajaga, kuid krundile jõudmise vorm on erinev. Pangalaenu väljastamise osas on aga põhimõtted täpselt ühesugused.

Tänapäevane ehitus keskendub aina enam modulaarsusele ja elementidest ehitamisele. McKinsey hindab, et aastaks 2027 kasvab maailmas sellise ehituse turg 120 miljardi euroni. Tehases valmis ehitatud moodulitest ja elementidest kokku pandavad hooned saab püstitada kiiresti, nende hind on soodsam, kuid turvalisus, disainisärts ja väärtus on samasugused nagu klassikalisel kombel ehitatud majadel.

Kõige suuremat kasu on uuringute kohaselt moodulmajadest saamas meditsiiniasutused, aga ka hotellid ja motellid ning mitmepereelamud. Nende eelis on see, et nad on üsna standardseid lahendusi ootavad projektid, mida on aga vaja eelarvesse jäädes ja kiiresti püstitada. Moodulitest või elementidest ehitatud majade puhul ei pea jääma kinni ka ühte ehitusmaterjali: moodulmaju rajatakse tänapäeval ka puitelementidest, ka suuri pilvelõhkujaid. Samuti saab mitut eri materjali kombineerida.

Lisaks peetakse elementidest ehitatud hooneid kvaliteetsemaks. Seda põhjusel, et „ehitusklotsid“, millest majad kokku pannakse, on valmistatud kontrollitud keskkondades, ilmastiku, hallituste, kahjurite ja muude probleemide eest kaitstuna. Iga element on alati 100% sellises mõõdus ja olemusega, mis tellitud, ning sobib teiste moodulite või elementidega ideaalselt kokku.

Moodulehitus ei ole mingi uus revolutsiooniline suund ehituses, eelvalmistatud juppidest kokku ehitatud hooneid on püstitatud juba esimese maailmasõja järel,

kui oli vaja kiiresti püstitada eluhooneid ja haiglaid. Järgmine buum saabus järgmise ilmasõja järel, kui lisaks terasele tulid mängu ka betoon ja puit. Paljud toona püstitatud hooned on kasutusel ka tänapäeval.

Virtuaalse ehituse

kasutamine

Elementehitus on üks neid valdkondi, mis kõige enam võidab uutest tehnoloogiatest, mille kasutusega ehitatakse hooned virtuaalselt valmis ja alles siis hakatakse neid reaalelus ehitama. Moodulja elementehituses on sellisest võimalusest eriti palju kasu, sest see võimaldab üsna kiirelt saada pildi ette sellest, milline hoone on vaja ehitada, ja siis sama kiiresti projekteerida vajalikud elemendid ning neid ka tootma hakata. See annab suure paindlikkuse ja kiiruse ka kõige keerulisemate projektide elluviimiseks.

Selles uues reaalsuses muutuvad ehitajad konstruktoriteks, kes asuvad pärast planeerimist ja elementide tootmist neid vaid kokku tõstma. Loomulikult on vajalik ka viimistlus ja sisedisain, kuid see on vaid kosmeetiline töö

Moodul- ja tehasemaja finantseerimine eristub selle poolest, majatootja soovib reeglina raha saada enne, kui maja on valmis saanud ja püsivalt paigaldatud. See on aga nüanss, mis pangalaenu väljamaksmisel võib saada kitsaskohaks, sest laenuraha ei saa välja maksta enne, kui ei ole piisavalt tagatist ning tühja krundi väärtus ilma majata on selgelt madalam.

Seega on oluline kaardistada kogu majaprojekti kalkulatsioon, sealhulgas krunt ja sellega kaasnev ning vajalikud ettevalmistused moodul/ tehasemaja püstitamiseks ning pöörata tähelepanu, millises etapis maja paigaldatakse ning kas vajalikud rahalised vahendid on olemas või kas tagatist on laenu väljamaksmiseks piisavalt.

Reeglina kasutatakse moodul- ja tehasemaja soetamiseks laenu tagatiseks lisatagatist, mis on pere senine eluase, ning tagatisena saab kasutada ka kinnistut, kuhu maja püstitatakse. Kõik tagatised tuleb laenu saamiseks aktsepteeritud kinnisvarahindaja poolt hinnata. Kinnistu, kuhu püstitatakse maja, eksperthinnang peaks sisaldama nii hetke turuväärtust kui ka tuleviku turuväärtust.

Allikas: Ärileht

Modulehouse’i ehitatud moodulmaja

Foto: Nord Homes OÜ

Aasta tehasemaja 2017. Aiamaja Nord Homes OÜ (puitkarkass-moodulmaja)

Koostas: LAURI LEEMEND

Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht

võrreldes hoone püsti saamisega. Lisaks kiirusele ja hinnalangusele ehitusprotsessis on võimalik kasutada projekteerimisel põnevaid ja ebastandardseid lahendusi, ilma et need ehitusprotsessi liigselt koormaksid. Ning loomulikult saab kasutada väga laia ehitusmaterjalide valikut, rõhuasetusega taastuvate ja nullemissiooniga materjalide suunas.

„Paindlikkus“ on teine märksõna, mida tuleb elementehituse puhul rõhutada. Nii siis, kui maja ehitatakse, kui ka selle hilisemal kasutamisel ja „ümberkonstrueerimisel“. Moodul- ja elementehitusega on võimalik hooneid projek-

teerida selliselt, et nende kasutust saab mugavalt elu kestel muuta. Koroonapandeemia näitas hästi kätte olukorrad, kus mingid ühiskondlikud hooned, nagu koolid, hotellid jm, oleks vaja ajutiselt muuta haiglateks. Modulaarselt ehitades on võimalik muuta hoonete sisemist projekti, ehitada juurde lisaruume, mida saab hiljem teisaldada.

Märksõna on „rohelisus“

Moodulmajade puhul on väga lihtne elemendid või terved moodulid valmistada säästlikest materjalidest, nagu puit või mõni komposiitmaterjal. Vanasti olid

MOODULMAJA ON VALMISOBJEKT, ELEMENTMAJA MITTE

Moodulmaja on maja, mis tuuakse väljavalitud krundile tervikuna kohale. Suurema hoone puhul tuuakse kohale poolkorrused või majaosad. Tehases saab moodulmaja ehitada kuni 90% ulatuses valmis, kuna see ei vaja paigaldusel vundamenti. Seega ütleb lihtne loogika, et selle finantseerimiseks pole tarvis ka ehituslaenu. Moodulmaja finantseeritakse tavalise kodulaenu abil. Kui inimene ostab endale maja, mis tuuakse kohale, siis põhimõtteliselt on ju tegemist valmisobjektiga, nagu seda on olemasolev korter või valmismaja. See loogika aga ei kehti elementmajade puhul, mis pannakse krundi peal eri osadest kokku – kohapeal paigaldatakse teatud ajaperioodi jooksul vundament, maja seinad, katus ja nii edasi.

takistuseks masinad, mis suutsid lõigata kindlaid elemente, mis tähendas, et „rohelised majad“ polnud ehk kõige seksikamad või omanäolisemad. Tänapäeval on valik laiem ja elementmajade ehitusel saab ka arhitekt enda loovust välja näidata. Veelgi enam, elementehituse puhul on võimalik mugavalt kasutada ära ka varasemat ehitust: täpse projekteerimisega saab ehitada elementmaja mõnele olemasolevale vanale vundamendile või säilitada vana hoone fassaadist meeldivamad osad. Jälle jõuame selleni, et selliste lahenduste loomine on mugav, kiire ja ka odav.

PÕRANDAKATTED

Kuna elementmaja puhul on tegemist maja ehitamisega, finantseeritakse seda kui ehituslaenu, mis tähendab, et laenu väljastamine käib etapiviisiliselt. Seega, kui üks etapp ehitusest saab läbi, väljastab pank järgmise etapi jaoks vajaliku osa laenust, et paigaldada aknad, põrand ja muud vajalikud elemendid. See aga toob meid järgmise küsimuse juurde: kuidas leppida kokku rahastamise pool? Kui ehitaja küsib ainult sissemaksu ja maja ehitatakse ehitusettevõtte vahenditega, on tegemist justkui tavalise kodulaenuga. Seega saab ehitaja esialgu vaid sissemaksu ja ülejäänud osa väljastab pank siis, kui maja on püsti ja valmis laenu tagama.

Allikas: rahageenius.ee

Kauplus: TARTU, Aardla 25, tel 736 6185

Esindused: TALLINN, Forelli 10, tel 646 1121 ǀ PÄRNU, Riia mnt 23, tel 511 0098 www.alfalend.ee ǀ e-post: alfalend@alfalend.ee

• Puitfassaaditööd

ja renoveerimine

• Katusekatete vahetus ja paigaldus

Foto: Aru Grupp

Aasta tehasemaja 2017. Kontorihoone Akso-Haus OÜ (puitkarkass-moodulmaja)

Foto: Maris Tomba

3D-PRINDITUD MAJA, MIS VALMIB VÄHEM KUI ÖÖPÄEVA JA 3500 EUROGA

Maailmas on umbes miljard inimest, kes elavad äärmiselt kehvades elutingimustes ilma elementaarse peavarju, elektri või kanalisatsioonita. Tulevik tõotab tulla aga helgem, sest uued 3D-printimise tehnoloogiad võimaldavad vähem kui ööpäevaga püsti panna 55–75 ruutmeetri suuruseid elamisi, mille maksumus jääb pisut alla 3500 euro. Tegemist ei ole mitte ilmetute onnide, vaid tõeliselt lahedate elamutega, mis paistavad nii seest kui ka väljast silma lihtsa, kuid nutika disaini poolest.

Mittetulundusorganisatsioon New Story ja Texases tegutsev ehitusettevõte ICON on ühendanud jõud, et lahendada arengumaades üha teravnevat eluasemekriisi. Tänaseks on koostööprojekti raames kolinud uutesse

prinditud elamutesse Haitil, El Salvadoris, Mehhikos ja Boliivias 850 perekonda. Tulevikus plaanitakse arendatud tehnoloogiat jagada ka teiste heategevuslikel eesmärkidel töötavate organisatsioonidega, sest üllaks visiooniks on kinkida kodu abivajajatele üle kogu maailma.

Ehitustegevus põhineb suuresti annetustel, tänu millele valmis ka spetsiaalne 3D-printer, millega on võimalik maju ehitada ka kehvade tingimustega piirkondades, kus on halb ligipääs veele ja elektrile. Edaspidi kogutakse annetusi majade ehitamiseks ja seda perekonnapõhiselt – annetust tehes on võimalik jälgida, kuidas perekonnal uues kodus läheb.

Allikas: Moodne Kodu

Paljud ettevõtted ja laod seisavad silmitsi vajadusega tagada kaupade tõstmine teisele korrusele, kuna seal toimub kauba komplekteerimine ja/või ladustamine.

Tavaliselt teostab sellist toimingut tõstuk või korralik šahtlift. Kui seda tööd teeb tõstuk, siis võivad tekkida erinevad probleemid:

- Kauba tõstmiseks tuleb kutsuda tõstuk, mis omakorda võtab aega.

- Eraldi tõstuki kasutamine selle töö tegemiseks on majanduslikust seisukohast ebaefektiivne, samuti väheneb lao turvalisus, kuna tihtipeale on teisel korrusel asuv laoluuk suhteliselt tagasihoidlikult turvatud ja seetõttu ligipääsetav kõrvalistele isikutele.

Šahtlift on hea valik, kuid ka sellel lahendusel on puudusi:

- Šahtlift võimaldab tõsta ainult ühte kaubaalust korraga, seejärel tuleb oodata mahalaadimist ja tagasi saabumist ning siis juba

tegeleda teise kaubaalusega. Automaatsele süsteemile saab paigaldada vajaliku pikkusega puhverkonveierid ja koguda neile kaupu mahalaadimise ootel.

Automaatse kaubaaluste lifti saab integreerida olemasolevasse hoonesse ilma oluliste ehitustöödeta. Liftišahti ja lifti paigaldamine eeldab hoone projekti muutmist ning suuremaid ja kulukaid ehitustöid.

Automaatne kaubaaluste lift on hästi mugav ja liigutatav seade – kui šahtlift jääb hoone omanikule, siis automaatset kaubaaluste lifti saab hiljem liigutada teise kohta, kasvõi teise laoruumi.

Automaatne süsteem saab hakkama nii kaubaaluste kui ka väiksemate asjadega – karpidega, kastidega jms.

Tööpõhimõte on äärmiselt lihtne: Kaubaalus paigaldatakse laadimiskonveierile, mis toimib ka puhverkonveierina. Konveieril liigub kaubaalus lifti rullplatvormile ja sõidab automaatselt üles. Rullplatvormilt liigub kaubaalus mahalaadimiskonveierile. Konveieritel olev andurite süsteem jälgib kaubaaluste asukohta ja suunab neid automaatselt tõsteplatvormile. Sisendkonveier on varustatud kaaluga ja kauba gabariitide mõõtjaga.

Innovatsioon kohtub linnakeskkonnaga

Kujutage ette linna, kus liiklus pole peavalu, tänavavalgustid kohanevad teie kohalolekuga ja prügikastid annavad ise märku, kui täis saavad. See on nutika linna võlu, kus tehnoloogia sulandub linnaellu loomulikult. Meil kõigil on taskus tark seade. Õige pea võime aga kogu linnakeskkonda targaks nimetada.

Mida tähendab tark linn?

• Tehnoloogiaga rikastatud infrastruktuur. Andurid jälgivad olulisi süsteeme, nagu liiklus, jäätmemajandus ja energiatarbimine, optimeerides nende funktsioone.

• Andmepõhine linnajuhtimine. Reaalajas andmed toetavad informeeritud otsuste tegemist, pakkudes kiireid lahendusi väljakutsetele.

• Jätkusuutlikkus. Nutikad linnad prioriseerivad keskkonnasäästlikke lahendusi alates taastuvenergia kasutuselevõtust kuni uuendusliku jäätmemajanduseni.

• Muretu liiklus. Kujutage ette linnamaastikku, kus intelligentsed transpordisüsteemid vähendavad ummikuid ja rikastavad transpordivõimalusi.

• Kaasamine ja volitamine. Kodanikud saavad linnajuhtimisest aktiivselt digitaalsetel platvormidel osa võtta, toetades läbipaistvust ja ühiskonnatunnet.

Maailma eri nurkades muutuvad traditsioonilised linnad üha nutikamateks üksusteks. Kuidas aga üks täiesti tavaline linn targaks linnaks muuta? Plaan on selline:

Tehnoloogia põimimine linnaga. Nutikad linnad algavad tehnoloogia sujuvast integreerimisest linnaellu – liiklusvalgustid kohanduvad liiklusega, jäätmekonteinerid annavad ise märku täitumisest jms.

Andmete tundmaõppimine. Andmevood toetavad linnaplaneerijate otsuseid alates õhukvaliteedist kuni energiatarbimise mustriteni.

Rohelise energia integreerimine. Üleminek taastuvenergiale on võtmetähtsusega. Päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid sillutavad teed jätkusuutlikkusele.

Liiklusrevolutsioon. Reaalajas transpordiinfo, nutikad parkimislahendused ja elektriautode laadimisvõrgustik muudavad linnas liiklemise meeldivaks kogemuseks.

Digitaalne kodanike kaasamine. Valitsemine muutub nutikates linnades põhjalikult. Kodanikud pole enam passiivsed jälgijad, vaid osalevad linnaplaneerimises –virtuaalsed linnaosade koosolekud, juurdepääs erinevatele e-teenustele jne.

Tarkade linnade kujundamine

Tarkade linnade kujunemisel on kõigil võimalus olla osa jätkusuutliku ja tehnoloogiliselt mõtestatud tuleviku loomisest. Innovatsiooni kaitsmine, uute tehnoloogiate

omaks võtmine ja start-up’ide ning uuenduslike lahenduste toetamine on oluline. Iga keskkonnasäästlik valik loeb – jätkusuutlikkus algab igapäevastest otsustest. Valige rohelised harjumused, propageerige keskkonnasäästlikke algatusi ning panustage sellega nutikama ja jätkusuutlikuma linna kujunemisse.

Aktiivselt linnaplaneerimisest osavõtmine on oluline, sest just nii saavad kodanikud kujundada poliitikat ja parandada üldist linnaelu. Püsige tehnoloogiliste arengutega kursis ja jääge uudishimulikuks,

sest pidev õppimine aitab teil uutel nutikatel linnamaastikel paremini orienteeruda.

Toetage otsuseid, mis panevad esikohale jätkusuutlikkuse, ligipääsetavuse ja uuenduse, luues seeläbi linnu, mis mitte ainult ei tegutse nutikalt, vaid rikastavad ka elukeskkonda. Lava on valmis, et olla osa sellest progressiivsest sümfooniast. Kas olete valmis kujundama linnu, mis ühendavad tehnoloogiat ja kogukondlikku vaimu? Prožektor valgustab teid.

Allikas: techtarget.com

Tekst: TAAVET KASE / Fotod: SHUTTERSTOCK

Õige pea!

Kaua küpsetatud plaan saab teoks ja avaneb

“Väikeelamute kütteseadme uuendamise toetus“

kredex.ee/et/vaikeelamute-kutteseadme-uuendamise-toetus

Vaata kindlasti, kas sinu maja asub õiges kohas ja kas on juba õige aeg vana katel uue pelletikatla vastu välja vahetada.

Sest uus pelletikatel on:

• automaatne ja mugav

• soodne nii keskkonnale kui rahakotile

• täpne ja nutikas oma töös

• töötab ka pakasega säästlikult

Pelletid on kõige parem viis salvestada päikeseenergiat.

www.pelletikeskus.ee Säa tee 3, 75312 Peetri +372 6 775 222 mugav

Küsi julgelt lisa, kuidas saada kodu soojaks säästlikult ja alt pelletiküttesüsteemidega.

Uus suund: elavad ehitusmaterjalid

Betoon ja tsement on kasutuses pea kõikjal ning sõna otseses mõttes elu nurgakivid. Kahjuks toob nende laialdane kasutamine kaasa ka suure keskkonnamõju. Ainuüksi tsemenditootmine tekitab kuni 8% maailma süsinikdioksiidi heitkogusest.

Ajal, mil kogu maailm võitleb globaalse soojenemise ja kasvuhoonegaasidega, on hakatud rääkima ka jätkusuutlikust hoonete ehitamisest. Energiatõhususest kuuleme küll tihti, kuid vähem räägitakse kestlikest ehitusmaterjalidest. See on aga üks põnevamaid uusi suundi ehitussektoris.

Mis on elavad ehitusmaterjalid?

Elav ehitusmaterjal on üldmõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks materjale, mis jäljendavad elusorganismi funktsionaalsust ja mida saab kasutada ehituses. Nende ehitusmaterjalide valmistamisel osalevad mikroorganismid: bakterid või muud mikroobid töötavad kui minitehased, kelle abiga toodetakse

ehitusmaterjale, mis suudavad nagu elusorganismid paljuneda ja ennast parandada.

Siinkohal on oluline märkida, et elusad ehitusmaterjalid ei ole sama mis looduslikud ehitusmaterjalid. Looduslik materjal, nagu puit, koosneb küll taimsest materjalist, kuid on juba surnud.

Ainuüksi

tsemenditootmine

tekitab kuni

8% maailma

süsinikdioksiidi

heitkogusest.

Elavate ehitusmaterjalide eelised

Peamine põhjus nende materjalide väljatöötamiseks ongi ehitussektori kahjulik mõju keskkonnale ja planeedile. Laborid ja uurimiskeskused, kes elusate ehitus -

materjalide väljatöötamisega tegelevad, loodavad, et ühel hetkel saab praeguste keskkonda kahjustavate materjalide asemel loodussäästlikumad variandid kasutusele võtta. Uuringute kohaselt on tsement kõige laialdasemalt kasu-

tatav ehitusmaterjal ja üks suuremaid tööstusreostuse allikaid. Seega, kui tsemendi asemel saaks hakata kasutama elusaid ehitusmaterjale, võib see vähendada ehitustööstusest tulenevat keskkonnamõju.

 Lai valik kaameraid - 4G, WiFi, akuga, päikesepaneeliga, salvestiga

 Kõrgkvaliteediline video - kuni 12MP

 Lihtne paidalgada

 Kaugjuurdepääs ja mobiilirakendus

 Kahesuunaline heli

 Pilveteenus ja/või kohalik salvestus

Toimetas: MARIANN VILBRE / Fotod: SHUTTERSTOCK

tööstusreostuse allikaid.

Lisaks tähendaks bioloogia ja ehitustööstuse ühendamisel saadud elavate ehitusmaterjalide kasutamine ka seda, et praod, mis betoonehitistele nii tihti saatuslikuks võivad saada, hakkaksid end ise parandama. See aitaks oluliselt pikendada betoonehitiste kasutusiga ja vähendada nende hooldusvajadust. Ehitiste pikaealisus tähendab seda, et on vaja ka vähem ehitusmaterjale, mis omakorda välistab nende materjalide potentsiaalselt kahjuliku tootmise või kaevandamise.

Kuidas elavaid ehitusmaterjale toodetakse?

Kuna uurimistöö elavate ehitusmaterjalide vallas endiselt käib, on praeguseks laborites ja ülikoolides

üle maailma välja töötatud mitmeid eri viise selliste materjalide tootmiseks ning kasutamiseks. Üks hiljutisemaid ja enim avalikku tähelepanu pälvinud näiteid elavate ehitusmaterjalide kohta pärineb aga Colorado Boulderi ülikoolist. Sealses elavate ehitusmaterjalide laboris on uurimisrühm leidnud viisi, kuidas bakterite abil biotsementi valmistada.

• Biotsement Nimelt kasutasid nad tsüanobaktereid, liiva ja želatiini, et luua vastupidavaid ehitusplokke. Tsüanobakterite kolooniad viiakse liiva ja želatiini lahusesse. Sobivates tingimustes neelavad need mikroobid süsinikdioksiidi, mis aitavad neil kasvada ja toota kaltsiumkarbonaati ehk lubjakivi.

Toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusena kaltsiumkarbonaat mineraliseerib želatiini ja seob end liivaga, et luua biotsement, millest saab vormida elavaid ehitusplokke. Kuna tsüanobakterid on fotosünteesivad organismid, mis kasutavad süsinikdioksiidi, päikesevalgust ja vett, et kasvada ja toota ehitusmaterjali, mängib see uus leiutis võtmerolli atmosfäärist süsiniku neelamisel ja kliimamuutuste leevendamisel.

• Iseparanev betoon Bakteritest valmistatud plokk on bakteriaalse iseparaneva betooni lähedane sugulane. Seda tüüpi betooni valmistamisel lisatakse segusse kaltsiumlaktaati koos spetsiaalsete bakteritega. Seni, kuni

TALLINNAS TOODETAKSE MÜTSEELIST SISEKUJUNDUSELEMENTE

Lisaks bakteritele võivad loodussäästliku ehitusmaterjalina appi tulla ka seened, täpsemalt just seeneniidistik.

Mütseel ehk seeneniidistik on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. See on looduslik seenematerjal, mida on viimastel aastatel kasutatud nii erinevate toodete valmistamiseks kui ka uuritud potentsiaalse ehitusmaterjalina.

Kuigi mütseeli telliskivi kujul peetakse paljutõotavaks, pole teoreetilised arutelud, katsetused ega uuringud veel paljude käegakatsutavate tulemusteni jõudnud. Niisiis on mütseelist ehitatud maja veel ilmselt kaugema tuleviku teema, kuid see ei tähenda, et selles vallas edusamme ei tehta.

Jah, tervet maja mütseelist veel ehitada ei saa, kuid sisustuselemente toodetakse sellest juba küll. Ja ettevõtet, kes sellega tegeleks, ei pea üldse kaugelt otsima. Tallinnas asuv Myceen keskendubki just seeneniidistikul põhinevate materjalide arendamisele. Näiteks on nende mütseelist kasvatatud rippvalgusti B Wise pälvinud Eesti tootedisaini auhinna BRUNO.

Eriti põnevad on aga Myceeni seinapaneelid, mis summutavad müra ja mõjuvad efektse kunstitööna. Mütseeli kasvu peatamine muudab materjali inimestele ja hoonetele ohutuks. Samuti ei sisalda seenematerjal kemikaale ega muid sünteetilisi lisandeid, mistõttu on see suurepäraselt kompostitav. Allikas: moodnekodu.ee

kõik on korras ja betoonis pragusid pole, on bakterid „uinuvas“ olekus. Kui aga betooni tekivad praod ja bakterid puutuvad kokku niiskusega, mis praost sisse pääseb, bakterid ärkavad ja hakkavad tarbima kaltsiumi, tekitades seeläbi lubjakivi, mis sulgeb praod.

Nende uskumatute materjalide valmistamine laboris on muidugi

üks asi, kuid nende kasutamine ehitusel hoopis teine. Mida rohkem me toetame rohelist innovatsiooni ja disaini, seda lähemale jõuame sellele, milleks elusad ehitusmaterjalid võimelised on.

Allikad: greenbuildingcanada.ca, ec.europa.eu, architecturaldigest.in

Uuringute kohaselt on tsement kõige laialdasemalt kasutatav ehitusmaterjal ja üks suuremaid

Digitaalehituse klaster kutsub ehitussektorit innoveerima!

Tule ja liitu põnevate sündmustega:

19.09-20.09

WDBE2023 (WORLD OF DIGITAL BUILT ENVIRONMENT): “INVESTING IN CLIMATE THROUGH TECH”.

Rahvusvaheline digiehituse konverents, mis toimub sellel aastal nii Tallinnas, kui ka Helsingis.

26.09

TALLINNA ETTEVÕTLUSPÄEV: ”TULEVIKU ETTEVÕTLUSES MAKSAVAD OSKUSED“. Digitaalehituse klaster korraldab üritusel miniloengutega digiehituse tulevikuseminari.

27.09

KONVERENTS: „MATERJALIDE KORDUSKASUTUSE VÕIMALIKKUSEST EHITUSES”.

Digitaalehitus kutsub LIFE IP BUILDEST renoveerimismaratoni raames konverentsile!

16.10

DIGITAALEHITUSE KLASTER KUTSUB ALLIANSS/IPT KOOLITUSELE.

Tule ja tutvu uudse hankemudeliga meie koolitusel. Koolitust viib läbi Sulev Senkel, BrainTeam OÜst.

19.10

BIM SUMMIT 2023. Eesti suurim BIMi ja digitaalehituse teemadele keskenduv konverents. 2016. aastal esimest korda toimunud BIMsummit on nüüdseks toimunud 6 korda, kajastades nii hoonete kui ka infra-valdkonna digiehituse arenguid Eestis ja maailmas.

LIITU KA DIGITAALEHITUSE

KLASTRI KUUKIRJAGA!

Iga kuu edastab Digitaalehituse klaster oma liikmetele, partneritele ja muudele huvilistele klastri ning sektori tegemisi kajastava kuukirja.

Ehitusturvalisus algab peast ja südamest

Sel aastal on registreeritud üle 150 ehitusettevõtetes toimunud tööõnnetuse, millest üks lõppes surmaga. Arvuliselt toimub kõige rohkem tööõnnetusi justkui lihtsate ja ohutute tööriistade kasutamisel. Tööinspektsiooni hinnangul on õnnetuste varjamine ja tõsise tervisekahjustusega tööõnnetuste osakaal ehituses suurem kui teistes valdkondades.

Milles asi?

„Eesti riik, tööandjad ja töötajad pole tööohutuses veel ühist arusaama leidnud. Selleks, et väärtustada elu, ei ole suhtumist ühiselt suunatud ja puudub tugev regulatsioon,“ väidab Hannes Must, Nordecon AS-i kvaliteediosakonna juht.

Tema sõnul katavad suuremat osa Eesti ehitusturust väiksemad ettevõtted ja kui ehitusfirma juhti

pelgalt sõnakõlks ja pigem nähakse seda kui kulu, kandub selline suhtumine kiirelt üle ka ehitustöölistele.

„See aga muudab jõulisemate põhimõtete rakendamise keerukaks ka kõigi nende ettevõtete jaoks, kes ehitusturvalisusele rohkem tähelepanu pööravad,“ ütleb Must.

„Tööõnnetuste ärahoidmiseks on vaja nii töö korraldajate kui ka töötajate panust,“ kinnitab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsul

Must (Nordecon) näeb Eestis kahjuks tihti, et ehitustöölised suhtuvad isikukaitsevahendite kasutamisse hooletult ja oma oskusi hinnatakse põhjendamatult üle.

Samuti kohtab üleolevat suhtumist üldise tööturvalisuse tagamisse. See võib olla mõjutatud muu hulgas ajaloolistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest teguritest. Koha-

likke inimesi võib mõjutada näiteks nn võimukeskse juhtimisstiili pärand, kus tehakse käsukorras, kuid ei mõisteta, miks midagi tegema peab. Ehk alahindavad

Teeme kõiki elektritöid

Kui teil on probleeme elektriga, siis leiame sellele lahenduse, omame selleks kõiki lube ja pädevusi.

Materjalid meie kaudu soodsa hinnaga

Meilt on võimalik osta erinevaid elektrimaterjale soodsa hinnaga, aitame ka valimisel ja kohaletoomisel.

Elektritööd

Elektriprojektid

Elektripaigaldiste hooldus

Käidukontroll

Avariitööd

www.teet.ee

502 4974

Tekst: KADRI HURT / Fotod: NORDECON AS

inimesed ka terviseriski olulisust, võrreldes pidevalt fookuses oleva liiklus- ja tuleohutusega (kasuta turvavööd, ära kiirusta, jõua õhtuks koju, kontrolli suitsuandurit).

Tarmo Nakkurt, must maja OÜ juhatuse liige ja ehitusohutuse koolitaja on seisukohal, et Eesti seadusandlus suunab pigem üldkorralduslike meetmete ning vahendite kasutamist ja väga vähesel määral reguleerib töötajate arusaamade arendamist, muutmist, õpet. Tema hinnangul ei mõista töötajad üldsõnaliste koolituste sisu ega seaduste või reeglite kehtestamise põhjuseid ning senine kooli(tus)süsteem ja seadusandlus ei toeta muutuvas maailmas toimetulekuks vajalikku konstruktivistlikku käitumist.

Ühiskonniti on suhtumine erinev Must (Nordecon) toob eeskujuks naaberriigi Soome, kus isikukaitsevahendite kasutamist järgitakse ehitusel rangelt ja tööohutuse tagamise kultuur on justkui ühiskondlik kokkulepe – seda toetavad nii töötajad kui ka tööandjad. Tema arvates võib see tuleneda laiaulatuslikust haridus- ja teavitustööst, kuid ilmselt ka rangetest rahalistest trahvidest kuni ehitusplatsilt eemaldamiseni, kui nõudeid eiratakse. Pikalt Skandinaavia maades

töötanud inimesed on tagasi tulles alguses hämmeldunud, miks siin korda ei ole, kuid muganduvad kahjuks kohalike oludega siis suhteliselt kiiresti. Must tõstatab küsimuse väärtushinnangute kohta, et kas Soomes olles järgisid samad töölised siis nõudeid hirmust kaotada töö, mitte elu?

Ka Nakkurt (must maja) on täheldanud, et Soomest, Norrast või mujalt naasnud ehitajatel on tihtilugu esimesed paar kuud ehitusohutusse väga õige suhtumine, kuid siis see käitumine

millegipärast muutub. Esmalt ei panda enam ette kaitseprille, siis „ununevad“ turvajalatsid … ja aasta pärast naasmist ollakse kahjuks sulandunud üldisesse massi ega taheta positiivse eeskujuna esile kerkida.

Musta (Nordecon) väitel on ehitusel probleemiks ka see, et kolmandatest riikidest tulnud võõrtööjõu jaoks on siinsete ohutusnõuete omaksvõtmine vaevaline. Klaus Treimann, Bonava Eesti OÜ ehitusvaldkonna juht ütleb, et tuleb arvesse võtta,

et ehitajad võivad olla erinevast rahvusest, erineva kultuurilise tausta ja erinevate töövõtetega.

Treimanni väitel teeb tööohutuse tagamise ehituses eriti väljakutsuvaks ka väga suur tööjõuvoolavus.

Isegi kui tehakse pikaajalist koostööd samade ettevõtetega, siis seal inimesed ikkagi vahetuvad.

Treimanni sõnul peab ehitusettevõtja eesmärk olema ohuolukordi ehitusnõuete täitmisega ära hoida, kuid ka ehitaja enda huvi peaks alati olema õhtul tervelt koju pere juurde jõudmine: „Selgi-

tame ohutuse võtteid, et inimene ise lõpuks mõistaks – ta teeb seda iseenda jaoks.“

Eeskuju ja eestvedamine on oodatud

„Kui juhid ei võta asja tõsiselt, ei saa seda loota ka töötajatelt. Eeskuju on väga oluline. Tööohutus ei sünni ühest demonstratiivsest tutvustusest, see on pidev protsess. Tööohutuse kultuuri saab tõsta vaid teadlikkuse tõstmise kaudu ja seda kultuuri me pidevalt parendame,“ ütleb Treimann (Bonava), kelle sõnul tehakse tööd muu hulgas selle nimel, et allhankijatel oleks tööohutusest samad arusaamad. Ta rõhutab ohutu töökultuuri meetmetena süstemaatilisi koolitusi (sh loenguid, õppevideoid, nõustamist) ja juhtumite analüüsi, äärmiselt oluline on ka raporteerimine ning auditeerimine.

AS-i Nordecon esindaja ütleb, et nii nagu Eesti on seadnud endale selged sihid liiklus- ja tulesurmade vähendamiseks, võiks sama konkreetselt eesmärgistada ka ehitusturvalisust kui ehitustegevuse ühte loomulikku osa, mitte pelgalt kõrvaltegevust. See annaks ehitusvaldkonna kõikidele osapooltele põhjuse selgete tegevuste algatamiseks ja nende järgimiseks, millest omakorda võiks kasvada välja pikaajaline õige vaade.

Kas ehitustööstus on robotiteks valmis?

MIS ON EHITUSROBOTID JA KUI PALJU NEID KASUTATAKSE?

Ehitusrobotid kuuluvad tööstuslike robotite hulka ja neid kasutatakse hoonete ehitamisel ning infrastruktuuride rajamisel. Vaatamata sellele, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on ehitussektoris traditsiooniliselt olnud aeglane, kasutavad nüüdseks juba 55% USA, Euroopa ja Hiina ehitusettevõtetest tööplatsidel roboteid.

Enamikku tänapäeval tööplatsidel töötavatest robotitest rakendatakse inimeste koormuse vähendamiseks, näiteks kaevetöödel ja raskete objektide tõstmisel. Kuid välja arendatud on juba näiteks ka robotid, mis paigaldavad kipsplaati.

Töötatakse välja ka roboteid, mis täidavad selliseid ülesandeid nagu välisviimistlus, teraskonstruktsioonide paigaldamine, müüriladumine jne. Peamine väljakutse robotite kasutamisel ehitusplatsil on tööruumi piiratus.

Robotite kasutamine ehitustööstuses on olnud aastakümneid tundlik teema. Viimaks on siiski robotid ehitusplatsidel teretulnud ja võtavad endale järjest rohkem tööd.

Kujuta ette, et kõnnid mööda ehitusplatsist, kus materjalide ettevalmistamise, müüriladumise või isegi tellingute kokkupanemisega tegeleb robotite meeskond. See võib tunduda ulme, kuid ehitusrobotite tehnoloogia areng muudab selle kiiresti reaalsuseks.

Tegelikult kasutatakse juba praegu ehitusplatsidel roboteid. Näiteks kaugjuhitavaid lammutusroboteid on rakendatud juba mitu aastat.

Robotite kasutuselevõtt ehitussektoris ei kaota kunagi vajadust inimtöötajate järele, kuid on palju võimalusi, millised tööd saaksid robotid enda peale võtta, et muuta töö ehitusplatsil kiiremaks, turvalisemaks ja sujuvamaks.

Milline on ehitussektori tulevik?

Kõige tõenäolisem on, et roboteid hakatakse tulevikus ehitussektoris kasutama koos inimtöölistega, et optimeerida nende tööd ja suurendada tootlikkust. Praegused võimalused ehitusroboti -

tega pluss kasvav tööjõupuudus viivad tõenäoliselt peagi selleni, et robotid hakkavad tegelema lihtsamate rutiinsete töödega, jättes inimtöötajale võimaluse keskenduda muudele aspektidele.

Viimaste aastate jooksul on ehitustööstust vaevanud tööjõu- ja materjalikulude tõus, kliimamuutused, tervise- ja ohutusprobleemid ning muidugi ka pandeemia – kõik need on aidanud kaasa tootlikkuse langusele.

Kui teised tööstusharud on tootlikkuse suurendamiseks

robotid juba tükk aega tagasi kasutusele võtnud, siis ehitussektoris on seda kõrgete käivituskulude tõttu edasi lükatud. Alles viimastel aastatel on need ehitusplatsidel oma koha leidnud, et tasapisi sillutada teed selleni, et kõige rutiinsemad ja ka ohtlikumad ehitustööd täielikult enda peale võtta.

Robotid võtavad üle ohtliku ehitustegevuse

Analüütikute sõnul ei ole teistel sektoritel kaugeltki nii palju prob-

leeme kui ehitussektoril, mis on tugevalt reguleeritud, tsükliline ja sunnitud töötama avaliku sektori nõudluse kapriiside järgi. Kuid ehitustööstus on alati suhtunud kõhklevalt robotite kasutuselevõttu.

Ehituse tulevik on inimeste ja robotite koostöö Tänapäeval näib valitsevat üksmeel selles, et ehitussektor on stagneerunud ja ühiskonnaga sammu pidamiseks tuleb seda jõuliselt arendada. Praegu levinud ehitusrobotite Dusty ja TyBOT-i töö jälgimine annab aimu sellest, milline võiks olla robootika tulevik ehitustööstuses – tulevik, kus inimesed ja robotid töötavad koos, et teha

rohkem tööd ning seda kiiresti ja ohutult.

Samuti võitleb robotite kasutuselevõtt ehitussektoris süveneva tööjõukriisi vastu ja meelitab sektorisse juurde uusi ning noori talente, kes tunnevad end mugavalt videomängusarnaste kontrolleritega töötades, mida kasutatakse nende uute robotite juhtimiseks. Uus tehnoloogia toob ehitusplatsidel kaasa täiesti uute rollidega töötajad, nagu on juba praegu TyBOT-iga töötavad robotijuhid.

Robotid ei tõrju töölisi välja

Kuigi robotitel on kindlasti olemas potentsiaal tööliste väljatõrjumiseks, võib seda olla raske teha, arvestades tööjõukriisi, mis ehitus-

sektoris praegu valitseb. Prognooside kohaselt see ainult süveneb. Praegu ongi just õige aeg ehitussektorit robotiseerida, sest miski ju peab täitma tööjõupuuduse tekitatud tühimiku. Ehitussektoris on käimas ka uus investeerimislaine, mis aitab robotite käivituskulusid rahastada. Ajalooliselt pole ehitustööstusel olnud teadus- ega arendustegevuse eelarvet. Riskikapital on seda muutnud ja võib arvata, et lähitulevikus näeb ehitus sektoris tohutut muutust ja tootlikkuse kasvu – lihtsalt seetõttu, et ehitustööstusesse suunatakse lõpuks välis investeeringud uuenduste tegemiseks.

Ehitusettevõtetel võib uuendustega kohanemine aega võtta

Kuigi kõik uued investeeringud ning robootika ja automatiseerimisega seotud uuendused suurendavad tootlikkust ehitustööstuses, on siiski ebaselge, kui kiiresti ettevõtted kohanevad ja robotid ehitusplatsidel kasutusele võtavad. Hirm töötajate väljatõrjumise ees võib mõned ehitusettevõtjad kõhklema panna, isegi kui tootlikkuse ja ohutuse suurenemine seoses robotite kasutuselevõtuga on ilmselge.

Allikad: BuiltIn, ConstructConnect, Wikipedia

Tekst: KAIRI PRINTS / Fotod: SHUTTERSTOCK

Päikesepaneelid muutuvad järjest populaarsemaks –ja põhjusega

Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal tõusma hakanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.

Millega arvestada?

Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskusi ning paljude nüansside tundmist.

Paneelid tuleb paigaldada nii, et need ei ohustaks kogu hoone konstruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lamekatusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.

Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel. Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projekteerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist kontrollida hoone kosntruktsioone.

Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja tavapärase hoolduskoormuse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ega täiendava hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hooldust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.

Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust

Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam.

Päikesepaneelide jm pindpaigaldistega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel. Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.

Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.

Kõik see mõjutab ka katusekonstruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket.

Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikesepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.

Päikesepaneelide planeerimine katusele ja katuse turvavarustus

Enne päikesepaneelide paigaldamist katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsu- ja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioonišahtide asukohad.

Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete

Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad katusele spetsiaalsetele alustele. Eesti. Kaablirennid võiks olla pealt kaetud.

või parapettideta ei tohiks päikesepaneelidega katuseid planeerida.

Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloomingut selle projekteerimisel ega paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse- kui ka turvasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kinnituvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm).

Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.

Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele

Päikesepaneelide paigaldusel lamekatusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:

 aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;

 katusekatte pinnale ballastiga;

 katusekatte külge.

Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.

Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused Sageli ollakse olukorras, kus turvavarustust ei ole enam võimalik nõuetekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.

Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead.

Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katust puhastada. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.

Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.

Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR-lappidegapaigaldatav päikesepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi.

Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone

lamekatusele

Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest.

Katuse peale ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBR-kummimatte.

TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust.

Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoormuste talumiseks, samuti turvavarustuse lahendusi.

Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada.

Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Peale selle tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuulekoormustega.

Artikkel on valminud Evari Ehitus OÜ ja Alo Karu koostöös.

Foto: Alo Karu

evari.ee

Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik.