EHITUS
SEPTEMBER 2024
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kortermajade tehaseline renoveerimine
Kui tehasemajad on juba kohalikul turul koha leidnud, siis kortermajade tehaseline renoveerimine on veel küllaltki uus teema, mis tundub meie kliimas vägagi mõistlik lahendus. KMT Prefab juhatuse liige ja Eesti
Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts selgitab, mida kortermajade tehaseline renoveerimine endast kujutab, ja arutleb, kas seda meetodit võiks Eestis rohkem kasutada.
Mõne aasta eest pöördusid toonane majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning KredEx Eesti Puitmajaliidu poole ja tutvustasid plaani viia läbi tüüpsete nõukogudeaegsete kortermajade tehaselise renoveerimise pilootprojekt. Eesti Puitmajaliit aitaski vajalikku sisendit andes ametnikel seda projekti ette valmistada.
Millised on olnud senised kogemused ja suurimad saavutused selles valdkonnas?
Eespool viidatud pilootprojekti hanke läbiviimine KredExi poolt ei õnnestunud siiski päris plaanipäraselt. Algne kavatsus oli, et tehaselise renoveerimise kogemuse saaks omandada kuni viis majatehast, millest igaüks võiks toota ja paigaldada seinaelemendid vähemalt kahele samatüübilisele hoonele. Ei osatud ette näha, et tervikrenoveerimisel on maja tehase poolt pakutava osakaal vaid ligi 1/3 kogu tööde maksumusest. Tekkis olukord, kus kõigi majade hanke võitis üks peatöövõtja, kel puudus võimekus kõigi üheksateistkümne maja renoveerimiseks, samuti polnud selle peatöövõtja partneriks olnud majatehasel suutlikkust üksi projekteerida, toota ega paigaldada kõik üheksateist
Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: AS Printall
KMT Prefab juhatuse liige ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
maja. Nii võttis hankel teiseks jäänud peatöövõtja koos tema partneriks olnud majatehasega osa majade renoveerimise enda kanda.
Vaatamata rabedale algusele ja mõningatele väljakutsetele esimeste majadega, on kokkuvõttes kogemus valdavalt väga hea. Julgeks lausa väita, et seda kõigi osapoolte – korteriühistu, peatöövõtja, majatehase, KredExi jt vaatest.
Saavutusteks on täiesti uuel tasemel renoveeritud viit eri tüüpi kortermajad üle Eesti. Protsessi käigus on palju õpitud ja toodet märkimisväärselt arendatud. Vähetähtis pole ka toote skaleeritavus teistele turgu-
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
dele. Praeguseks on kaks Eesti majatehast tehaseliselt renoveerinud mitukümmend kortermaja Saksamaal.
Millised on tehaselise renoveerimise peamised tehnoloogiad, mida kasutate?
Majatehase jaoks algab protsess hoone seisukorra hindamisega – tehakse tõmbetestid, vajadusel puuritakse betoonist välja katsekehad ja testitakse nende kvaliteeti ülikooli laboris.
See on oluline paneelide sobiva kinnitusviisi väljatöötamiseks. Väärtuslikku infot annab ka vanade arhiivijooniste võrdlemine proovipuurimiste tulemustega. Järgneb hoone ülesmõõdistamine laserskaneerimise teel, punktipilve ja selle põhjal mudeli loomine ning toote- ja paigaldusjooniste koostamine. Järgmiseks toimub seinapaneelide valmistamine tehases, nende ilmastikukindel pakkimine, vedu ehitusplatsile ning paigaldus.
Olemasolevate kortermajade soojustamisel kasutatav seinapaneel ei erine väga palju uusehitistel kasutatavaist. Mõlemal juhul on tegu puitkarkassist soojustatud seinapaneeliga, millesse on juba tehases paigaldatud aknad ja mis on väljast lõplikult viimistletud. Peamisteks erinevusteks on, et paneel ei ole seestpoolt kaetud plaatmaterjali, vaid tasandusvillaga, et paneel toetuks ühtlaselt olemasoleva hoone seinale ja oleks välistatud õhu liikumine paneelide vahel, ning et seintesse on juba tehases paigaldatud ventilatsioonitorustik.
Oluline on rõhutada tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Nende tugi konkreetse hoone ja hoonetüübi kinnituslahenduste väljatöötamisel, tugevusarvutuste tegemisel, seintes kasutatavate materjalide
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
niiskustehnilise toimivuse hindamisel jms on olnud suureks abiks.
Kuidas erineb tehaseline renoveerimine traditsioonilistest renoveerimismeetoditest?
Traditsioonilisel viisil renoveerides tehakse kogu töö ehitusplatsil. Hoone fassaadile kinnitatakse mitmeks kuuks tellingud, mis on kaetud kile või võrguga. Tehaselise renoveerimise korral tellinguid ei kasutata ja fassaadi soojustamisele kulub kordades vähem aega. Nelja trepikojaga viiekorruselise maja fassaadid kaetakse paneelidega mõne nädalaga. Seega on oluline vahe töö kiiruses ja väiksemates häiringutes elanikele, kuid ka kvaliteedis. Teadlaste poolt valideeritud toode valmib kontrollitud tehasetingimustes. See on igal aastaajal kiirelt paigaldatav, mis minimeerib halbadest ilmaoludest tulenevat niiskuskahjustuste riski.
Teadlaste poolt valideeritud toode valmib kontrollitud tehasetingimustes.
Kuidas tagate, et tehases valmistatud lahendused sobivad ideaalselt erinevate kortermajade jaoks?
Me ei saa tagada tehaselise renoveerimise ideaalset sobivust kõigile kortermajadele, küll aga enamikule neist. Tehaseline renoveerimine ei ole efektiivne üksikute väga väikeste, näiteks ühe trepikojaga kortermajade puhul. Nii on küsitav ka näiteks miljööväärtuslikes asumites sellise renoveerimismeetodi kasutamine. Samuti kaasneb mõningaid täiendavaid töid ja kulusid
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
TEKST: EVE KALLASTE
Esimene tehaselise renoveerimise projekt Tartus aadressil Nõva 3.
Foto: Erakogu
tellistest fassaadidega hoonete puhul, mis ei tähenda, et neid ei saaks tehaseliselt renoveerida. Valdav enamus meie kortermaju on valmistatud eri tüüpi betoonpaneelidest ja sobivad tehaseliseks renoveerimiseks väga hästi, sh üheksakorruselised kortermajad.
Kuidas tehaseline renoveerimine mõjutab hoonete vastupidavust ja eluea pikendamist?
Pärast tehaselist renoveerimist on hoone fassaad uueväärne ja kaitseb hoone konstruktsioone usaldusväärselt aastakümneid. Oluline on märkida, et tänapäeval on tehaselisel renoveerimisel kasutatavad fassaadikatted suuresti hooldusvabad.
Kuidas mõjutab tehaseline renoveerimine keskkonda võrreldes traditsiooniliste meetoditega?
Mõjutab oluliselt vähem. Ainuüksi tunduvalt väiksema jäätmete hulga ja puidu kui taastuva ressursi kasutamise tõttu ei ole keskkonna jalajälg tehaselise ja platsiehituse puhul võrreldavad. Olgugi et praegu ei saa veel rääkida laialdasest puidu taaskasutusest, on see siiski reaalselt kujuteldav erinevalt näiteks betoonist. Lisaks võib märkida, et mitmes Eesti majatehases toimib juba aastaid kipsplaadijääkide taaskasutusse suunamine.
Praegu on tehaseline renoveerimine veel veidi kallim traditsioonilisest renoveerimisest.
Kui palju erineb tehaselise renoveerimise maksumus traditsioonilisest renoveerimisest?
Praegu on tehaseline renoveerimine veel veidi kallim traditsioonilisest renoveerimisest. Eeldatav mahtude oluline suurenemine, tootearendus, riigi -
poolne välistööjõu kasutuse kontrolli alla saamine ja tööjõu hinna kallinemine on seda olukorda juba lähiajal muutmas tehaselise renoveerimise kasuks. Seni kehtinud toetusskeemi jätkudes – kus paljudes piirkondades on tehaselisel renoveerimisel platsiehitusest kõrgem toetusmäär – on juba praegu tehaseline renoveerimine selgelt soodsam valik.
Seega saab korteriühistu lühema ajaga kvaliteedilt parema ja hinnalt soodsama lahenduse.
Kas see meetod aitab lühendada renoveerimistööde aega?
Hoone fassaadil tehtavad tööd on
kordades kiiremad. Kogu tervikrenoveerimise protsess ei ole kordades kiirem, kuid tööperiood kokku on siiski mitmetest kuudest kuni enam kui aasta võrra lühem.
Kuidas tehaseline renoveerimine mõjutab elanikke, kes protsessi ajal majades elavad?
Peaks olema päris suur vahe, kas hoone kaetakse kuni aastaks tellingutega ja aknast välja ei näe muud kui tellingute katet ja aeg-ajalt mööda jalutavat töömeest või puuduvad tellingud üldse ning kogu fassaad soojustatakse mõne nädalaga.
Kuidas teavitada korteriühistuid ja elanikke tehaselise renoveerimise eelistest?
Eesti Puitmajaliit on korraldanud mitu selleteemalist infoseminari ja koondanud ülevaatliku info ka oma veebilehele. Hea meel on märkida, et Eesti Korteriühistute Liidu teadlikkus tehaselisest renoveerimisest on paranenud ja on tekkinud valmidus seda ühistutele laiemalt tutvustada. KredEx on tootnud tehaselist renoveerimist tutvustava video, täiendav info on väljas nende veebilehel. Lisaks saavad ühistud küsida nõu otse turuosalistelt, tehaselise renoveerimise kogemusega ehitajailt ja majatehastelt.
Koostöös Balti Vara Ehitusega valminud renoveerimisprojekt Kambjas aadressil
Männi 13. Foto: Erakogu
Korras tööohutus on abiks sinu ärile!
Seisan selle taga oma nimega.
Teenused:
Riskianalüüs
Töökeskkonnaspetsialisti teenus
Juhendamine ja juhendite koostamine
Konsultatsioon ja audit
Sisekontroll
Muretu töökeskkond on vaid ühe telefonikõne kaugusel –telli ohutusspetsialisti teenus juba täna!
ohutusspetsialist.ee
Tööohutus ja uued tehnoloogiad
Ohutus on igas sektoris keskne prioriteet, eriti keerukates töötingimustes, nagu ehitus, metallitööstus ja toidutootmine. Digitaliseerimine, robotid ja automatiseeritud süsteemid kujundavad töökeskkonda ning viisi, kuidas seal turvalisust tagatakse. Kas need arengud on tööohutust parandanud või toonud kaasa uusi riske?
TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Tänapäeval on paljud töökohad osaliselt või täielikult automatiseeritud. Robotid täidavad ülesandeid, mis on inimesele füüsiliselt liiga nõudlikud ja ohtlikud. Näiteks auto- ja elektroonikatööstuses kasutatavad robotid tõstavad raskeid esemeid ning töötavad ohtlike kemikaalidega, vähendades töötajate kokkupuudet tervist kahjustavate ainetega. Lisaks töötavad robotid täpselt ja väsimatult, mis vähendab töötajate tehtud vigade ning õnnetuste riski.
Paljudes tööstusettevõtetes kasutatakse arukaid seadmeid, nagu sensoritega varustatud keha külge kinnitatavaid monitooringuvahendeid. Need nutikad seadmed jälgivad töötajate füüsilist seisundit reaal -
ajas ja aitavad ennetada terviseriske, nagu kuumarabandused või väsimusest põhjustatud õnnetused. Samuti teavitavad need seadmed töötajat, kui ta siseneb ohtlikku tööpiirkonda, kus on elektrilöögi oht või füüsiliselt liiga suur töökoormus. Näiteks mäetööstusele lahendusi pakkuva Wenco tooteportfellis leidub ka kehale kinnitatavaid väsimusmonitore, mis mõõdavad töötaja vedelikutasakaalu ja muid tervisenäitajaid.
Tehisintellekt ja suurandmete analüüs pakuvad tööohutuses uusi võimalusi. Tööprotsessi käigus kogutud andmete analüüsimine reaalajas aitab tuvastada riske ja ennustada võimalikke õnnetusi enne nende toimumist. Nutikad ohutussüsteemid
HEA TEADA
Uued tehnoloogiad
Robotid. Kasutatakse füüsiliselt nõudlikel ja ohtlikel töökohtadel, nt auto- ja keemiatööstuses. Tehisintellekt. Suurandmete analüüs tuvastab riske ja ennustab õnnetusi.
Nutikad seadmed. Monitoorivad töötajate tervisenäitajaid reaalajas, vältides väsimust ja ülekoormust.
Peamised ohud automatiseerimisel
Tehnilised rikked. Robotid ja automatiseeritud süsteemid võivad ootamatult rivist välja minna.
Küberkuritegevus. Interneti kaudu juhitavad ohutussüsteemid võivad sattuda küberrünnaku alla, ohustades tervet tootmisahelat.
Mida teha paremini?
Investeerida töötajate koolitusse. Parimad tehnoloogiad ei asenda inimeste järelevalvet. Kombineerida automatiseerimist ja inimjärelevalvet. Tasakaalustatud lähenemine vähendab riske ja parandab tööohutust.
jälgivad pidevalt töökeskkonda ja tuvastavad olukorrad, mis võivad viia vigastusteni, võimaldades tööandjatel ennetavalt sekkuda.
Isegi targad masinad võivad olla ohtlikud Automatiseeritud süsteemide ja robotite kasutamine võib tuua kaasa uusi riske, eriti juhul, kui süsteemides esineb tehnilisi rikkeid. Tarkvara vead või mehaanilised rikked võivad kiiresti tekitada ootamatuid ja ohtlikke olukordi, eriti kui töötajad pole sellisteks tõrgeteks valmis. Selleks on oluline, et töötajad oleksid hästi koolitatud ja suudaksid kiiresti reageerida.
Küberohud kummitavad
Küberkuritegevus kujutab endast tänapäeval suurt ohtu, eriti kui üha rohkem tööstusprotsesse juhitakse arvutite ja interneti kaudu. Küberrünnak kriitilistele turvasüsteemidele võib halvata terve tootmisahela turvameetmed. Näiteks 2021. aasta veebruaris said küberkurjategijad juurdepääsu Tampa lahe piirkonnas asuva Oldsmari linna veepuhastusjaama juhtimissüsteemile. Häkkerid kasutasid jaama operaatorite kaugjuhtimiseks tarkvara TeamViewer,
et korraks tõsta joogiveele lisatava naatriumhüdroksiidi taset umbes sada korda üle normi. Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi on joogivee happesuse reguleerimiseks ohutu, kuid suurtes kogustes võib see muutuda mürgiseks, põhjustades naha ja silmade ärritust või tõsisemaid terviseprobleeme. Õnneks märkas jaama töötaja kõrvalekallet ja parandas vea kohe.
Kuidas edasi?
Digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad on kahtlemata parandanud tööohutust, vähendades inimeste kokkupuudet ohtlike keskkondadega ja pakkudes täpsemaid töömeetodeid. Samas toovad need kaasa ka uusi ohte. Üks nendest on liigne sõltuvus automatiseeritud protsessidest, alahinnates inimjärelevalve olulisust. Selleks et tööohutus areneks koos tehnoloogia arenguga, peavad ettevõtted investeerima mitte ainult seadmetesse, vaid ka töötajate koolitusse ja turvaprotseduuride pidevasse arendamisse.
Allikas: Harvard Business Review
Ehitusjäätmed kui ressurss
Ehitussektor on üks suuremaid keskkonnakoormajaid, tootes igal aastal miljoneid tonne jäätmeid. Ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal on Eesti jäätmemajanduses põlevkivi järel teisel kohal, mis näitab selle probleemi tõsidust. Kuidas saaksime aga tõhusamalt vähendada jäätmete hulka ja edendada taaskasutust?
TOIMETAS: HEDI TAMMSALU FOTOD: SHUTTERSTOCK
Täpne planeerimine: jäätmete ennetamine juba algfaasis Üks tõhusamaid viise jäätmete vähendamiseks on ehitusmaterjalide täpne planeerimine juba projekteerimisfaasis, et vältida ülekulude ja -jääkide tekkimist. Enne ehitust tuleks kaaluda, milliseid materjale saab taaskasutada, näiteks doonorhoonete elementide kasutamist uutes projektides. Kuigi see on keeruline materjalide kvaliteedi ülevaate puudumise
rida või soojustada ainult seetõttu, et saadaval on uus EL-i toetus? Kas kontoriruume peab pidevalt ümber kujundama muutuvate nõudmiste järgi? Pigem võiks juba projekteerimisel arvestada hoonete paindlikkuse ja universaalsusega. Majandusolukorrad ja vajadused muutuvad pidevalt – üürnikud vahetuvad, osakonnad ühendatakse või eraldatakse, ettevõtted lõpetavad tegevuse ja uued tekivad asemele. Hooned tuleks kujundada nii, et ruumilahendusi saab hõlpsasti ja kiiresti kohandada ilma ulatusliku ümberehituseta.
• EHITUSJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine
• LAMMUTUSJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine
• OLMEJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine
• LIIVA, KILLUSTIKU, MULLA transport
• Mehhaniseeritud LUMEKORISTUS ja -vedu
Sortimine: taaskasutuse võti
Ehitusjäätmete sorteerimine on oluline samm taaskasutuse edendamiseks. Erinevate jäätmeliikide, nagu metall, puit, plast ja mineraalsed jäätmed, eraldi kogumine võimaldab nende kvaliteetset taaskasutust. Korrektselt sorteeritud jäätmed on kergemini ümbertöödeldavad ja neid saab uuesti ehitusmaterjalidena kasutada, muutes jäätmed väärtuslikuks ressursiks. Sorteerimata jäätmed viivad sageli ressursside kaotsiminekuni, mistõttu on oluline tagada jäätmete korrektne liigiti kogumine ehitusplatsidel.
Samuti tuleb jäätmete liigiti kogumine ja tekkimise ajastus hoolikalt läbi mõelda, arvestades objekti elutsüklit, kus alguses võib rohkem näiteks vaja minna konteinereid mullatööde ja pinnase jaoks, hiljem aga pakendi jaoks.
Regulatsioonide ja turu loomine
Kuigi Eestis eksisteerib taaskasutuse võimalus, vajab see tõhusamat toetust, et saavutada suurem mõju. Siin saab riik mängida võtmerolli, kehtestades selged regulatsioonid ja arendades turgu taaskasutatud materjalidele. Selgete juhiste ja materjalikataloogide loomine, kus
on kirjeldatud taaskasutatud ehitusmaterjalide omadused ja kasutusvõimalused, aitaks muuta need materjalid usaldusväärsemaks ning atraktiivsemaks valikuks ehitajate ja arendajate jaoks.
Riigi eeskuju:
avalike projektide roll
Riik saab olla eeskujuks taaskasutuse edendamisel, rakendades seda avalikes ehitusprojektides. Infrastruktuuriprojektid, kus kasutatakse teatud protsendi ulatuses taaskasutatud materjale, loovad turul nõudluse ja aitavad alandada nende materjalide hinda. Selline lähenemine ei motiveeri ainult avalikku sektorit, vaid julgustab ka eraettevõtteid kasutama taaskasutatud materjale.
Teadlikkuse tõstmine ja koostöö: ühine pingutus
Taaskasutuse suurendamine ei ole ainult tehniline küsimus – see nõuab ka osaliste teadlikkust ja koostööd. Oluline on, et kõik ehitusprotsessis osalejad, alates projekteerijatest kuni ehitajateni, mõistaksid taaskasutuse tähtsust ja teeksid teadlikke otsuseid selle edendamiseks. See mitte ainult ei aita keskkonda hoida, vaid muudab ka ehitustegevuse tõhusamaks ja säästlikumaks.
Materjalide kvaliteet ja sertifitseerimine
Taaskasutuse suurendamiseks on oluline tagada taaskasutatud materjalide kvaliteet ja nende sertifitseerimine. Ehitussektoris kasutatakse sageli uusi materjale, sest taaskasutatud materjalide kvaliteet võib olla küsitav või puuduvad neil vastavad sertifikaadid. Kvaliteedisertifikaatide süsteem taaskasutatud materjalidele
suurendaks usaldust nende vastu ja võimaldaks neid laialdasemalt kasutada.
Hoonete elutsükkel: taaskasutus juba projekti algusest Hoonete taaskasutusest rääkides tuleb arvestada nende elutsükliga juba projekteerimisfaasis. Hooned tuleks ehitada nii, et neid saaks tulevikus hõlpsasti lahti võtta ja nende materjale uuesti kasutada. Modulaarsed lahendused, mis võimaldavad hooneid lihtsalt ümber kohandada ja materjale taas kasutusele võtta, on tulevikus üha olulisemad. Selline lähenemine vähendab jäätmete tekkimist ja pikendab hoonete eluiga.
Tõhus järelevalve ja koostöö Ehitusjäätmete korrektne sortimine ja taaskasutus nõuavad tõhusat järelevalvet ning koostööd riiklike järelevalveasutuste ja ehitussektori vahel. Jäätmete sorteerimine ja taaskasutus peab olema läbipaistvalt dokumenteeritud ning kogu protsessi jooksul tuleb tagada vastutuse võtmine. Regulaarne kontroll ja vastavusnõuete järgimine aitab tagada, et ehitusjäätmete taaskasutus toimiks tõhusalt ja jätkusuutlikult.
Allikad: ehitusuudised.ee, ehitusleht.ee, reparo.ee
Sademevee rennide müük Eestis
HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu
teed ja tunnelid
tööstuspargid ja logistikakeskused
lennu- ja raudteejaamad ning terminalid
HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt:
Materjalid:
• FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon
• RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX –polüpropüleen (PP)
• DACHFIX – tsink- või roostevaba teras
spordi- ja motospordirajatised
era-, äri- ja büroohooned
parklad
pargid
Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm
Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm.
Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5 või 0,6% kaldega, ülejäänud rennid on 0-kaldega.
Settekast/liivapüüdja. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekasti/liivapüüdjaga. Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sadeveesüsteemi.
Katteresti materjalid: malm, tsink, roostevaba, plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.
Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.
Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sellest, kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sadevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne vihmavesi juba majast eemale juhtida.
Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduautod), C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)
HAURATONI muud tooted:
Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP
Rennid koos puhastussüsteemiga
DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN
Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK
Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN
Kivi-murupiire LINEFIX
Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem KERBFIX
Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele SPORTFIX
Teeninduskanal SERVICE CHANNELS
Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.
HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ 515 6592
hauratonestonia@gmail.com hauratonestonia.ee
Hauraton Estonia
HauratonEstonia
HAURATON Estonia
Kuidas mõjutavad uued energiatõhususe
nõuded ehitusprojekte?
Ehituses ei kajastu keskkonnasäästlikkus enam vaid sõnades ja plaanides. Sel kevadel Euroopa Liidu poolt kinnitatud hoonete energiatõhususe direktiiv ja tuleval aastal Eestis kehtestatav kliimaseadus seavad mõlemad ette konkreetse ning üsna range raamistiku, millest ehitamisel lähtuda. Nendes dokumentides kirjapandu jõuab nüüd füüsiliselt hoonetesse, toob uue hingamise ehitusmaastikule ja sõna otseses mõttes värske õhu ka meie kõigi kopsudesse.
TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eelmainitud direktiivi kõige kaalukam ettekirjutus on ilmselt see, et aastaks 2050 peab iga EL-i liikmesriik jõudma kliimaneutraalse hoonefondini. Eesti vaates toob see kaasa eesmärgi rekonstrueerida selleks ajaks umbes 14 000 kortermaja, 100 000 üksikelamut ja 27 000 mitteelamut.
Olemasoleva hoonefondi uutele tingimustele sobivaks ehitamine ei ole aga ainuke nõue, millega ehituses
energiatõhusust tõstma hakatakse. Uusehitistel tuleb juba varajases kavandamisetapis hinnata süsinikujalajälge ja kõik uued hooned, mis ehitatakse alates 2030. aastast, peavad olema nullheitmega hooned.
Päikesepaneelid ja nüüdisaegne ventilatsioon Praegu hoonetes laialt levinud energiaja küttelahendustega aga heitmevabade
hooneteni ei jõuaks, mistõttu kirjutab direktiiv ette veel ühe olulise punkti: uued hooned tuleb projekteerida selliselt, et neile on võimalik kulutõhusalt paigaldada päikesepaneelid. Kui eluhoonete puhul hakkab vastav regulatsioon kehtima aastast 2030, siis uutele avaliku sektori hoonetele tuleb päikesepaneelid paigaldada juba 2027. aastast. Alates 2028. aastast on sobivuse korral vaja paneelidega varustada ka juba olemasolevad ühiskondlikud hooned, nagu koolid, lasteaiad ja valitsusasutused.
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, mida uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgida tuleb, nõuavad muu hulgas ka kvaliteetse sisekliima tagamist. Seda aitab tagada soojustagastusega ventilatsioon, mis lihtsustatult kogub niisketest ruumidest (köök, vannituba, tualett) kokku väljamineva õhu, kannab selle õhu soojuse üle sissetulevale õhule ning juhib sissetuleva õhu filtreeritud kujul tagasi eluruumidesse.
Selline süsteem vähendab energiakadu, sest lõpetab olukorra, kus kütteperioodil on kortermajades vaja värske õhu toas ringlemiseks aknad lahti teha. Samuti vähendab soojustagastusega ventilatsioon küttearveid ja säästab loodust.
Kuna soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine uutesse hoone-
tesse muudeti kohustuslikuks alles 2003. aastal, on Eestis tänaseni endiselt arvukalt eluhooneid, kuhu süsteem vajab alles rekonstrueerimise korras paigaldamist. Kui korrusmaja taotleb renoveerimiseks KredExi toetust, siis on soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ka üheks kohustuslikuks nõudeks.
Ehitusfirma Rand & Tuulberg ehitusjuhi Lauri Matteusi sõnul on parem sisekliima üheks oluliseks hüveks, mille uued energiatõhususe nõuded elanike ja koduostjate jaoks kaasa toovad. Kuidas mõjutavad energiatõhususe nõuded aga ehitusprojektide maksumust ja valmimise kiirust? „Drastilist muutust hinnale pigem ei
TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE!
Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.
MIS ON NULLHEITMEGA HOONED?
Ei tekita kohapeal fossiilkütuste kasutamisest kasvuhoonegaase.
Hoones kasutatav energia tuleb ainult taastuvatest allikatest samal kinnistul, lähiümbruses, taastuvenergia kogukonnast, tõhusast kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist või muudest süsinikuvabadest allikatest.
Energia tootmine, tarbimine ja salvestamine on juhitavad hoonesiseselt.
Energiatarbimine on 10% madalam kui seniste A-klassi hoonete puhul.
tule, aga näiteks jahutuse, sealhulgas passiivse jahutuse vajadus kasvab. See paneb suurema koormuse hoone arhitektuurse ja eriosade planeerimise faasile ning energiasimulatsiooni mudeldamisele,“ sõnab Matteus.
Ärikinnisvaras eelistavad kliendid „rohelisemat“ toodet Keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhusa ehituse edendamine puudutab lisaks elukondlikule kinnisvarale ka ärikinnisvara. Matteus sõnab, et kui siiamaani on madala energiaklassiga nõukogudeaegsetes büroohoonetes paiknevaid äripindu saanud rentida madala tasu eest, siis see trend võib peagi muutuda. „Omanik on saanud
küll küsida madalat rendihinda, aga kui sisendenergia kulud suurenevad, siis kulude vahe võrreldes A-klassi ärikinnisvara pindadega muutub väiksemaks. See paneb surve nende vanade hoonete renoveerimisele,“ ütleb ta. Teise olulise tegurina ärikinnisvara seisukohast toob ta välja klientide enda soovid. „Ettevõtted tegelevad üha rohkem kestlikkusega ja kui rendihindade vahe on väike, eelistavad kliendid suure tõenäosusega „rohelisemat“ toodet. Ehk siis lisaks uutele nõuetele võib suurema mõjuga olla klientide enda eelistus,“ leiab Matteus.
Allikad: kliimaministeerium.ee, kliimaseade.ee, Rohereeglite blogi Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:
• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele mootorsõidukijuhi tervisetõend
• toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend
• hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend
• ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend
• meremehe tervisetõend
• väikelaevajuhi tervisetõend töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)
Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf
Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812
TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED: PAKUME KOOLITUSI ETTEVÕTTES JA ASUTUSES KOHAPEAL.
töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks
• tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine
• töökeskkonnaspetsialisti teenus
• töötajate tervisekontroll
• töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks
Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner
• tööstusergonoomia, 4 ak t
• kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t
• ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t
• riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t
• 24tunnine töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnanõukogu liikme ja töökeskkonnavoliniku koolitus
Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee
Lisainfo: www.tkhaldus.ee
Pellet on CO2-neutraalne kütus – kas on?
Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade – ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.
Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku , mitte ei ole ses suhtes neutraalne.
Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise
Aavo Isak, Pelltech OÜ.
suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelleti eelised:
CO2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO 2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata. Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse. Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada.
Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva –kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.
Aavo Isak Pelltech OÜ
Millest me tulevikus ehitama hakkame?
Viimastel aastatel on ehitusmaterjalide valdkonnas toimunud mitu olulist läbimurret, mis võivad määratleda, kuidas ja millest me lähiaastatel ning -kümnenditel hooneid ehitame. Ehkki paljud neist lahendustest on alles arenduses, võib nende rakendamine vähendada ehituskulusid ja keskkonnamõju ning pikendada hoonete eluiga. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tutvustab uusi perspektiivseid ehitusmaterjale.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Grafeenbetoon
Grafeen on ühe aatomkihi paksune materjal, mille sidemed on nii stabiilsed, et selle paksust arvestades on see maailma tugevaim materjal. Võib siis ainult ette kujutada, milline materjal loodi, kui teadlastel õnnestus kombineerida grafeen ja betoon.
Kuigi praegu on grafeenbetoon suuresti veel katsetusfaasis ja seda on testitud peamiselt laboritingimustes, on sellel tänu kergele kaalule ja vastupidavusele potentsiaali vähendada ehitusmaterjalide mahtu ja pikendada ehitiste eluiga.
Iseparanev betoon
Iseparanev betoon on innovatsioon, mis võib oluliselt muuta tulevikus ehitiste hooldusvajadust ja elutsüklit. Selle betooni peamine omadus on võime ise parandada mikropragusid, mis tavalistes betoonkonstruktsioonides aja jooksul tekivad. Kui need mikropraod jäävad parandamata, võivad need viia suuremate kahjustusteni ja lõpuks isegi konstruktsiooni lagunemiseni.
Iseparanev betoon suudab neid väiksemaid pragusid iseseisvalt täita,
kasutades keemilisi reaktsioone, mis taastavad betooni struktuuri. Eestis on seda tehnoloogiat peamiselt uuritud Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid laialdane rakendamine ehitusprojektides on veel ees.
Bambuskomposiidid
Bambus on looduslikult tugev ja paindlik materjal, mis on hakanud asendama terast ning puitu teatud ehitistes. Bambuskomposiidid on kerged, taastuvad ja keskkonnasäästlikud, sest bambuse kasvatamine on võrdlemisi väikese süsinikujalajäljega. Eestis bambust ehitusmaterjalina eriti ei kasutata, sest see taim ei ole siinsetes tingimustes loomulikult kättesaadav. Kuid siiski on bambuskomposiitide vastu huvi suur, eriti jätkusuutlikkuse kontekstis ja sisekujunduses.
Aerogeelid
Aerogeel on uuenduslik materjal, mis pakub erakordselt häid soojusisolatsiooni omadusi. See äärmiselt kerge materjal on suurepärane isolatsioonivahend, mis võimaldab oluliselt vähendada soojuskadu, olles samal
ajal peaaegu olematu massiga. Aerogeelide kasutamine on seni olnud piiratud, kuna nende tootmine on kallis, kuid selle eelised võivad õigustada selle rakendamist spetsiifilistes projektides, kus soojusisolatsioon on ülioluline.
Eestis on aerogeeli kasutamine piiratud, kuid see materjal on leidnud rakendust ajalooliste hoonete renoveerimisel, kus on vajalik tõhustada soojusisolatsiooni ilma hoone välisilmet või konstruktsiooni muutmata.
Bioplast
Bioplast on tänapäeva jätkusuutliku ehituse üks olulisemaid arenguid ja seda kasutatakse üha enam kergemate ning keskkonnasäästlikumate ehitusmaterjalide tootmiseks. See materjal on biolagunev ja taastuv, pakkudes olulist alternatiivi traditsioonilistele plastidele, mis on keskkonnale suure koormusega.
Eestis on huvi bioplastide ja teiste keskkonnahoidlike materjalide vastu kasvav, eriti rohelise ehituse ja jätkusuutliku arhitektuuri kontekstis. Näiteks kasutatakse bioplasti ja muid taaskasutatavaid materjale roheliste ehitiste sertifitseerimisel (nt LEEDvõi BREEAM-sertifikaadid), kus keskkonnasäästlikkus on olulisel kohal.
3D-prinditavate materjalide kasutamine vähendab tööjõuvajadust ja suurendab ehitustööde täpsust.
3D-prinditavad materjalid
3D-prinditavate materjalide kasutamine vähendab tööjõuvajadust ja suurendab ehitustööde täpsust. Arhitektuurimudelid ja ehitusdetailid, mis varem nõudsid keerulisi käsitööprotsesse, saab nüüd täpselt ja kiiresti printida, vähendades projekti kestust ning kulusid.
Eestis on mitmed ettevõtted hakanud kasutama 3D-printimist ehituses ja disainis, näiteks betooni 3D-printimist väiksemate ehitusdetailide ja eksperimentaalsete struktuuride loomisel. 3D-printimine on leidnud rakendust ka arhitektuuriliste mudelite ja prototüüpide valmistamisel, mis aitab kiirendada projekteerimisprotsessi ja teha täpsemaid otsuseid juba enne ehituse algust.
Uute materjalide mõju ehituskuludele ja protsessidele
Kuigi paljud uued materjalid võivad algselt olla kallimad kui traditsioonilised, toovad need sageli kaasa pikaajalise kulude kokkuhoiu. Näiteks grafeenbetooni ja iseparaneva betooni kasutamine võib oluliselt vähendada hooldus- ja remondikulusid, kuna need materjalid on vastupidavamad. Lisaks vähendab materjalide kergus ja tugevus vajadust suurema koguse materjalide järele, mis omakorda vähendab transpordi- ning paigalduskulusid.
Samuti kiirendavad 3D-prinditavad materjalid ja automaatika ehitusprotsessi, võimaldades projektide kiiremat valmimist ning tööjõukulude kokkuhoidu. Kuigi uute tehnoloogiate ja materjalide kasutamine nõuab kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, võimaldab see siiski pikemas perspektiivis tõsta ehitusprojektide efektiivsust.
Siiski tuleb meeles pidada, et tavaliselt kulub uute materjalide väljatöötamisest kuni laialdase kasutuselevõtuni mitmeid aastaid. Kõikide materjalide omadusi tuleb põhjalikult testida ja kinnitada nende sobivus ehitusnormidega. Seega ei pruugi me iseparanevast betoonist tervet maja ehitada veel niipea, kuid töö selle nimel käib.
Uus lamekatuse standard karmistab nõudeid soojustusele ja päikesepaneelide paigaldusele
Alates 2024. aastast kehtib Eestis uus katuseehitusreeglite ehk lamekatuste standard EVS 920-5:2023, mis sisaldab mitmeid uusi mõisteid, materjale ja paigaldustehnoloogiaid. Standard esitab põhjalikumaid nõudeid aurutõkkele ja soojustusele, sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning päikesepaneelide paigalduse nõudeid.
„Nagu kõik muu meie ümber, on aastate jooksul oluliselt muutunud ka nõuded ehituskvaliteedile ning materjalidele. Nii oli senine, 2015. aastal välja tulnud lamekatuste esimene standard jäänud juba selgelt ajale jalgu,“ räägib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige, lamekatuseid ehitava katusefirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala. Kui OÜ Evari Ehitus enam kui 30 aastat tagasi lamekatuste paigaldamisega alustas, joondusid ehitajad Kala sõnul toona pigem nõukogudeaegsete normide ja standardite järgi. „Ehk kuna materjali nappis ja kvaliteetseid materjale polnudki tegelikult saada, ei pööratud katuste soojustusele eriti suurt tähelepanu. Seda polnud ka otseselt tarvis, sest hoonete kütmiseks vajalik kütus oli odav ja seda jagus,“ meenutab ta. 1990. aastatel hakati vaatama lääne poole ja mõisteti, et isegi meist soojemas kliimas on katustel soojustust üle kolmandiku rohkem, rääkimata soojustusmaterjali kvaliteedist. Lamekatuste ehitamisel hakati Eestis aluseks võtma naaberriigi Soome katuseehitusnorme. Kuid oli selge, et Eesti vajab kohalikke olusid arvestavaid omaenda katuseehitusreegleid.
Algas põhjalik eeltöö normide ühtlustamiseks ja nõuete loomiseks ning nii ilmus Eesti esimene lamekatuse standard aastal 2015. „Nüüd, üheksa aastat hiljem valmis standardi uuenenud ja tunduvalt mahukam versioon, kus on lisaks sisu süstematiseerimisele ja ülesehituse loogilisemaks muutmisele täpsustatud ja lisatud termineid ning jooniseid ja tehtud parandusi ning antud põhjalikumaid selgitusi varasematele nõuetele,“ tutvustab Kala. „Kui katuseehituses järgitakse kaasaegseid standardeid, võib tellija olla kindel, et tema ehitis saab kvaliteetse ja kauakestva katuse. Standard aitab ka erinevatel osapooltel, nagu projekteerija, ehitaja, tellija ja järelevalve, leida ühest dokumendist nõuded ning soovitused heade lamekatuselahenduste ehitamiseks.“
Standard esitab senisest selgemad nõuded aurutõkkele ja soojustusele
ning käsitleb põhjalikult bituumen-, plast- ja kummirullmaterjalist katuseid, samuti vedelplastist, pööratud, käidavaid, liiklusega koormatud, haljasehk rohekatuseid. Sealjuures on täiesti uued standardi osad kummirullmaterjalid, vedelplast ja pindpaigaldised. Standard määratleb, kui kaua peab hoone kestma, rõhutades vajadust valida vastavalt sellele materjalid. Samuti toonitab standard uuesti üle lamekatuse tavapärase kalde, milleks on vähemalt 1 : 40, ning lubatud kõrvalekalde, mis on kuni 5 mm meetri kohta. Suur muutus toimus soojustusega seonduvas: polüstüreenplaatide maksimaalne suurus lamekatustes kasutamiseks on mitte enam 1250 × 1500 mm, vaid soovitatavalt 1250 × 1000 mm.
Survetugevusega seonduvalt on loodud koormusklassid, millest erinevatel juhtudel lähtuda. Eraldi käsitletakse PIR-plaatide ja nende lõikamisega seonduvat. Täpsustatud on mõisteid „difusioon“, „õhutus“ ning „tuulutusruum“. Sademevee äravooluga seonduvalt on kõigi tavapäraste kanalisatsioonisüsteemides lubatud kokku-lahku käivate liidete asemel katusetarindisisestes horisontaalsüsteemides keevitatud liited, liited surve- või pressklambritega või muhvliide katuselehtriga ühendamiseks. Lisaks on täpsustatud katuselehtri asetsemise sügavus/madaldus. Standard sisaldab lamekatuste kukkumiskaitse lahendusi ning pindpaigaldiste, sealhulgas päikesepaneelide paigalduse nõudeid. Päikesepaneelide lamekatusele paigaldamise üks olulisemaid elemente nii katusepaneelide kavandamisel, projekteerimisel, paigaldamisel kui ka ohutul hooldamisel on kukkumiskaitsesüsteem ja/või piirded. Paigaldades päikesepaneele servast kaugemale kui 3 m, on vajalik rajada kukkumist takistav süsteem ehk pollar/trosslahendus. Servale lähemale kui 3 m päikesepaneele paigaldades on oluline ühemeetrise piirde abil rajada kukkumist ennetav süsteem. Lisaks elektriga seotud küsimustele on veelgi enam fookuses ka katusel viibimise turva -
lisus, katusematerjalide tööiga ning muud olulised tegurid.
Lamekatuseks nimetatakse kokkuleppeliselt katuseid, mille kalle on 1 : 10 või sellest väiksem, ja need on üldjuhul kaetud rullmaterjali või muu katkematu hüdroisolatsiooniga. Standard EVS 920-5:2023 on mõeldud juhindumiseks lamekatuste paigaldajatele, üldehitajatele, materjalide tootjatele, projekteerijatele, arhitektidele, ehitusjärelevalvele, ekspertidele ja lõpptarbijatele.
Eestis on loodud standardid enamikule katusematerjalidele ja -tüüpidele, tutvu ka nendega!
OÜ Evari Ehitus kontor-ladu Tartumaal. Foto: OÜ Evari Ehitus
Tartu Ülikooli IT-keskus Delta Tartus. Foto: OÜ Evari Ehitus
Kõrveküla põhikool Tartumaal. Foto: OÜ Evari Ehitus
Kaubanduskeskus Eeden Tartus. Foto: OÜ Evari Ehitus
Katus ja fassaad luubi alla
Kõigi hoonete puhul on nende eluea üheks olulisemaks teguriks katuse seisukord. Edasi tuleks üle vaadata fassaad, sest isegi kui katus peab, võib niiskus pääseda läbi seinte ja kahju saab olema sama suur. Seejärel tasuks liikuda juba veetorude, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemi juurde, mis kõik nõuavad nii regulaarset hooldust kui ka aeg-ajalt remonti.
TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: DELFI MEEDIA
Aga alustame ikka katustest: tänu uutele materjalidele ja ka tehnilistele lahendustele on võimalik katuste eluiga kordades pikendada. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960–1990. Nende hoonete ehituskvaliteet ei ole kahjuks tänapäevastele nõuetele vastav. Paljud neist on oma elutsüklis jõudnud punkti, kus elanike elukvaliteedi säilitamiseks on vaja hoonet olulisel määral renoveerida. Lisaks ajast tingitud vananemisele tuleb tänapäeval tõsiselt arvestada ka energiahinnaga.
Kui 30–50 aastat tagasi ei pööratud energiahindadele ega energiatõhususele suuremat tähelepanu, siis praeguseks on see muutunud väga tähtsaks ja võib olulisel määral mõjutada inimeste igapäevaseid kulutusi. Enamik neist hoonetest on lamekatusega, mis on selliste suurte hoonete puhul tihti ainuke lahendus. Valdav osa neist vajab energiatõhususe parandamist. Need hooned on tänapäevases mõistes soojustamata ja ilma ventilatsioonita.
Millele katuse kontrolli käigus tähelepanu pöörata?
Kontrolli käigus tuleks esmalt hinnata katuse visuaalset väljanägemist ja seejärel võtta tähelepanu alla kogu katuse pind koos katusel paiknevate akende, luukide ja redelitega. Samuti
tuleks üle kontrollida käigusillad, ventilatsioonitorude läbiminekud, sademevee äravoolud, ankrud ja kinnitid, piirded ning vertikaalpindade külgnemised.
Oluline on jälgida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti. Kui midagi on kuskilt lahti tulnud, on tarvis see uuesti kinnitada. Katuse kontrollimise käigus on oluline välja selgitada ka võimalikud katuse mehaanilised vigastused, nagu näiteks torkeaugud või materjalide rebendid. Lisaks võib ka hoone vajumine tekitada erinevaid vigastusi.
Veenduda tuleks kindlasti ka selles, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ehk et vihmavee äravoolusüsteem ei oleks umbes. Samuti tasub üle vaadata piirete ja lumetõkete kinnitused ning veenduda nende kinnituskohtade veepidavuses. Redelid ja käigusillad peaksid olema ilma igasuguste kahjustusteta.
Tähelepanuta ei tasuks jätta ka roosteplekke. Rooste kipub tekkima kohtades, kus kuivamine on raskendatud ning kuhu koguneb prügi. Pleki roostetamist aitab vältida hästi ventileeritud katusealune ruum, sest hea ventilatsioon hoiab ära vee kondenseerumise metalli sisepinnale, mis soodustab rooste teket katuse kandekonstruktsioonidel. Niiskuse kogu -
nemise kohti katuses saab tuvastada termokaameraga või soojustusmaterjali niiskuse kontrollimise teel.
Kuid mis seisus on fassaad?
Puitfassaadi ei saa pärast valmimist aastakümneteks unustada. Puit on elav materjal, mis vajab hooldust ja viimistluskatte uuendamist. Kui lasta puidul laguneda, tuleb kogu pind üle lihvida ja viimistlus täielikult uuendada. Näiteks päikesepoolne külg nõuab rohkem hooldust: lõunapoolsel küljel, eriti kui pole ühtegi varju pakkuvat objekti, tuleb arvestada fassaadiviimistluse kiire lagunemisega. UV-kiirgus sööb puidukiudude vahel olevat ligniini,
3–4 aastat, nagu see on paljudel juhtudel, vaid palju pikem. Esimesel renoveerimisel saavad kõik tekkinud mikropraod katte ja puit lisakaitse, kõrvaldatakse vee sissetungioht ja värv kaitseb puitu kindlalt edasi.
mistõttu hakkab puit vähehaaval lagunema ja muutub aja jooksul halliks.
Parim kaitse selle vastu on värv. Päikesepoolsel seinal vananeb värv kiiremini. Päikesepoolne külg tuleks vaadata üle vähemalt iga viie aasta järel, sest seal vananeb värv peaaegu kaks korda kiiremini kui varjupoolel. Fassaadivärvi garantiiaeg on 5–8 aastat. Sõltuvalt värvi liigist, kvaliteedist ja sobivusest on selle vastupidavus väga erinev. Lasuurvärvi esimene ülevaatus tuleks teha juba 1–3 aasta pärast.
Järgmine renoveerimisintervall, mis näeb ette fassaadi veelkordset lasuurikorraga katmist, ei pea olema
Kui aga rääkida krohvitud seinast, siis esimene samm selle hooldamisel on regulaarne puhastamine. Mustus, pori ja muud saasteained võivad aja jooksul krohvipinnale koguneda, põhjustades värvimuutust ja kahjustusi. Selle vältimiseks tuleb kasutada õrna pH-neutraalset puhastusvahendit, mis on spetsiaalselt loodud krohvitud pindade jaoks. Väldi tugevate kemikaalide kasutamist, mis võivad krohvi kahjustada. Korrapärane puhastamine aitab eemaldada kõik saasteained ja säilitab krohvitud fassaadi parima välimuse. Et niiskus ehitise krohvitud fassaadi ei kahjustaks, on oluline seda niiskuse eest kaitsta. Regulaarne kontroll aitab sul tuvastada tähelepanu vajavaid piirkondi, nagu lekked või seisev vesi. Krohvi kahjustamise vältimiseks lahenda need probleemid kiiresti. Kokkuvõtteks võib öelda, et krohvitud fassaadi hooldamine nõuab regulaarset puhastamist, niiskuse eest kaitsmist ja regulaarset hooldust.
Allikad: hange.ee, Puidumarket, kinnisvarakorda.ee
Katuse Profid OÜ pakub Saksamaa juhtiva lamekatusesüsteemide tootja Bauderi tipptasemel tooteid, mis on tuntud oma kvaliteedi, vastupidavuse ja energiatõhususe poolest.
Aurutõkked
Bituumenrullmaterjalid
PVC-, TPO-/FPO-plastrullmaterjalid
Pööratud katuste süsteemid
Rohekatuste süsteemid
PIR-soojustusisolatsioonid
Kukkumiskaitse, turvapiirded
Lamekatuse tarvikud
Vedelplasthüdroisolatsioonid
Päikesepaneelide kinnitussüsteemid
Ehitusturg on pärast kukkumist stabiliseerunud ja taastub vaikselt
Ehitusturu suurimad mõjutajad on üldine majandusolukord ja tarbijate kõrged laenuintressid. Kuigi kolmas kvartal on toonud juba kaasa väikese aktiivsuse tõusu, on tegelike tellimuste arv endiselt madal.
TEKST: GERLI RAMLER FOTO: SHUTTERSTOCK
Puitkonstruktsioonide tootja Tenter OÜ tegevjuhi Martin Marjapuu sõnul mõjutavad turu aktiivsust kaks peamist tegurit: intressimäärade langetamine ja Eestis järgmisel aastal tõusvad maksud. „Paljud, kes on viimased kaks aastat ehitust edasi lükanud, püüavad nüüd ära kasutada soodsamat aega enne maksutõuse. Kui kaua see aktiivsus kestab, on raske ennustada.“
Ta lisab, et puiduhind on sel aastal olnud suhteliselt stabiilne, kuna nõudlus pole suur. „Puiduhinnad hakkasid langema 2023. aasta lõpus, peamiselt madala nõudluse tõttu, ning madalpunkt saavutati detsembris. Uue aasta alguses tõstsid nii Skandinaavia kui ka Eesti saekaatrid hindu, mis mõjutas koheselt tarbijahindu. 2024. aasta kevadel tõusis hind veel paar korda, kuid
need tõusud ei olnud märkimisväärsed. Teises ja kolmandas kvartalis püsisid hinnad samal tasemel ning praegu on oodata pigem vähest hinnalangust aasta lõpuks,“ räägib Marjapuu. „Tavaliselt langevad hinnad talvel, ja prognoosime ka selleks talveks hinnalangust. Kuna aga hinnad pole aasta alguses eriti tõusnud, võiks hinnalangus jääda maksimaalselt 10% juurde.“
Tenter OÜ kasutab 65% ulatuses
Eesti puitu, lisaks tuuakse umbes 25%
puitu Rootsist ja 10% Soomest. „Eesti saekaatrid ja puidutootjad suudavad hetkel ehitusturule piisavalt materjali pakkuda,“ kinnitab Marjapuu. „Skandinaavia turg on ühtlustunud – kui eelmisel aastal mõjutas turgu Rootsi madal saematerjali hind, siis nüüd on Rootsi kroon tugevnenud ja see on puiduhinna stabiliseerinud. Minu hinnangul jäävad hinnad stabiilseks nii selle aasta lõpus kui ka uue aasta alguses.“
Jalakäijate sillad Viimsi Artiumis
Hinnatrend on kerges tõusus Plasttorude tootja Pipelife kasutab oma tehastes paljusid erinevaid tooraineid, aga ettevõtte põhimaterjalid on PE, PP ja PVC. „Konkreetseks otstarbeks kasutatava torumaterjali valik sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas konkreetsest kasutuseesmärgist, keskkonnatingimustest ja regulatiivsetest nõuetest,“ selgitab Pipelife’i tegevjuht Alar Anga. Polüpropüleen- ehk PP-torud on vastupidavad keemilisele korrosioonile ja kõrgetele temperatuuridele. Neid kasutatakse erinevates torusüsteemides, sealhulgas kemikaalide transpordis, tööstusprotsessides ja teatud veevärgisüsteemides. Polüetüleenehk PE-torud on painduvad, vastupidavad erinevatele tingimustele ja ka kemikaalidele. Neid kasutatakse tavaliselt veevarustuseks, gaasi jaotamiseks ja niisutamiseks. Polüvinüülkloriid- ehk PVC-torud on kerged, korrosioonikindlad ja neid kasutatakse äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemides, drenaažis ning teatud tööstusprotsessides.
Anga sõnul on toorainete hinnad eelneva kahe aastaga võrreldes olnud oluliselt stabiilsemad, selle aasta algusega võrreldes kerges tõusus ja ka Pipelife on oma toodete väljamüügihindu vastavalt korrigeerinud. „Naftatööstuspõhine tooraineturg on globaalne,
ostame materjale nii Aasiast, USA-st kui ka Euroopast. Turgu ja hindu mõjutavad otseselt nii poliitilised sündmused, sõjalised konfliktid kui ka majanduses toimuv. Arvame, et selle aasta hinnatrend jätkub ja pigem on toorainehinnad kerges tõusus. Üldistades võib öelda, et turg on pärast kukkumist stabiliseerunud ja ootame aeglast taastumist.“
Palgasurve ja tööjõukulude
kasv jätkub
Ehitusfirma Rand & Tuulberg ostujuht Tanel Rõivas nendib samuti, et viimast aastat-pooltteist võiks iseloomustada ehitusmaterjalide puhul pigem hindade stabiliseerumine ja võib-olla mõningate tootegruppide, nagu puit ja metall, puhul ka kerge langustrend. „Suurem hinnatõus sai alguse COVID-ist tingitud piirangutega ja seejärel teise lainena Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse, pärast seda toimus korraks selge langus ning selle järel on hinnad pigem samale tasemele püsima jäänud või kergelt langenud,“ sõnab ta.
Rõivas selgitab, et põhjuseks võiks eelkõige olla see, et varasemalt Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast tarnitud materjalide osas on uued tootjad ning tarneahelad suuresti paika loksunud. „Teisalt annab langustrendile hoogu üldine majanduse jahtu -
Ehitushinnaindeksi ja komponentide kvartaalsed muutused võrrelduna eelneva kvartaliga, 2020–2024
IIkvartal2020IIIkvartal2020IVkvartal2020Ikvartal2021IIkvartal2021IIIkvartal2021IVkvartal2021Ikvartal2022IIkvartal2022IIIkvartal2022IVkvartal2022Ikvartal2023IIkvartal2023IIIkvartal2023IVkvartal2023Ikvartal2024
mine, mistõttu ehitatakse vähem ning seetõttu on hinnasurve ka materjalide tootjatele suurenenud. Ehk siis vähenenud nõudluse tingimustes peavad tootjad hinda alla laskma. Samas ei ole langustrendi ilmselt üldises ehitushinnaindeksis väga märgata, sest tööjõukulud ja palgasurve on suurenenud.“
Aastalõpu prognoos võiks Rõivase sõnul olla üsna sarnane senisega ehk materjalide hindade osas prognoosib ta kerget langust, palgasurve ja tööjõukulude kasv jätkub. Kokkuvõttes ehitamine odavamaks ei muutu ja prognoosida võib, et ehitushinnaindeksi kasvav trend jätkub.
Sertitseeritud tuletõkkeuksed ja välisavatäited korteritele, kortermajadele, hoonetele
Millal võiks ka kinnisvaras optimeerimine alata?
Kinnisvara puhul öeldakse, et kõige olulisem on alati asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Eesti kinnisvaraturul on praeguseks olukord pisut muutunud ja kõige olulisemaks on kujunenud hoopis hind. Kaubaks läheb selline vara, mis on laenu võtmise seisukohalt kättesaadav, ja kliendid ostavad vaid seda, mida rahakott kannatab. Mida see tähendab aga tulevikku vaadates?
TEKST: MARTIN HANSON FOTO: EHITUSTRUST
Üldiselt võib turuolukorra kinnisvarasektoris võtta hetkel kokku lihtsa tõdemusega: pakkumine suureneb pidevalt, millele nõudmine järele ei tule, samas aga kerkivad – eriti Harjumaal – korterite hinnad ja selleks, et tehinguid teha, tuleb röögatult pingutada. Kindel on ka see, et kinnisvaraturg on üldise majandusolukorra peegel ja enne, kui langus majanduses ei kao, pole ka lootust, et tõusule keeraks korterite, majade ning muu vara müük.
Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar ütleb, et küsimusi tekitab, miks Tallinnas erineva kinnisvara müük toppab. Võrreldes näiteks Tartuga, kus tehingute arv on igati korrelatsioonis sealse elanikkonna suurusega. Põhjus võib peituda nii turgude eripärades, kõrgemates hindades kui ka suuremal määral üldises majandusolukorras.
„Tartus ostavad vanemad ülikoolis õppivale lapsele viieks aastaks korteri ja müüvad selle järgmistele maha –ringlus toimib. Arendused on väiksemad ja lühema aja jooksul tehtavad. Tallinnas aga võib turg olla hetkel suurte, just pikkade projektide ohver.
2022. aastal, kui sõda algas, ostsid kõik ehitusfirmad ehitusmaterjali suure hooga kokku, kardeti sisendhindade veelgi suuremat kasvu ja materjalide jätkuvat hinnatõusu, samuti seda, et kinnisvara müügihindade tõus ei peatu –hinnad olid laineharjal. Arendajatel, kel on sellest ajast projekte, on keeruline konkureerida muutunud sisenditega projektidega. Need arendajad, kellel on väiksemate etappidega arendused, on toonud praeguseks turule madalamate sisendhindadega tooted. Kellel on see võimalus või oskas seda teha, saab praegu müüa enda tooteid 10–20% odavamalt, ja see on praegu turul meeletuks eeliseks,“ mainib Somelar. Kui pisut numbritele otsa vaadata, siis augustis tehti Eesti korteriturul kokku 1853 ostu-müügitehingut ja 2024. aasta esimese kaheksa kuu vältel 12 757 korteritehingut. Langust on neis numbrites kümme protsenti. Tarbijate kindlustunne teeb ikka vähikäiku, inimeste ostuotsuseid mõjutavad plaanitavad maksutõusud, sõda Ukrainas, inflatsioon ja nii edasi. Eeldatakse, et 2024. aastal saab langustsükli põhi enamikus turusegmentides läbitud,
kuid kinnisvarasse jõuab see kindlasti hilinemisega.
Ehitustrustil on hetkel arendamisel Sikupilli krunt ja Tartus Raadiraja ning hetkel väga palju suuremalt ette võtta ei soovita. See on juba niigi 200 pluss 200 korterit. Somelar ütleb, et nemad ehitavad ja arendavad ikkagi vaid neid kortereid, mida ise müüvad. „Ehituses me pikemaid kui 1,5-aastaseid lepinguid väga ei tee, sest kaugemale pole praeguses majandusolukorras võimalik lihtsalt hindade muutumist ennustada. See on ka põhjus, miks me teistele arendajatele ehitada ei julge. Risk on liiga suur. Korterid müüakse tänase seisuga maha, kuid meie peame ehitama tingimustes, mis ootavad meid kahel järgmisel aastal,“ mainib Ehitustrusti juhatuse liige.
Millal hakkame optimeerima?
Somelar leiab, et olenemata sellest, mis maailmas toimub – kes võidab sõja Ukrainas, kes presidendivalimised Ameerikas, millal taastub majandus, millal kukub inflatsioon –, võib olla kindel, et kinnisvarahinnad langema ei hakka. Ehitustrusti juht ütleb, et nüüd on vaja hakata leidma teistsuguseid lahendusi ja ümber mõtlema seda, kuidas me elame ja mida meil selleks üldse vaja on.
„Kui vaatame Põhjamaade poole, siis kuskil ei ehitata eramaju, mis on 240 ruutmeetrit ja suuremad, pigem poole väiksemaid. Mulle tundub, et peaksime ka hakkama rohkem tegelema optimeerimisega: vaatama üle, kui suuri elupindu meil on üldse vaja, milliseid ja kuskohas asuvaid kortereid on tarvis. Peaksime hakkama elama
elustiili, mitte selle järgi, et saaks naabrile näidata, kui rikas ma olen,“ mõtiskleb Somelar. Nii oleks võimalik raha eest saada lihtsalt rohkem ja targemaid elukohti.
Linnad laienevad alati geograafiliselt ja nüüd ongi arendaja kohustus otsida see suund, mille järele on turul nõudlus. Võimalik, et on aeg hakata mõtlema sellele, kuidas luua elamurajoone mitte kõiki kliente silmas pidades, vaid lähtuvalt vanusest ja olukorrast. Miks mitte eraldi arendused noortele, kellel lapsi veel pole, samuti pensioniikka jõudnud inimestele, kellel samuti vajadused teistsugused. Ning ära ei tohiks unustada suurperesid, kellele optimeeritud elupind tähendab midagi hoopis muud.
„Oleme mõelnud, et kas saame arendada maja, kus on pesuruum eraldi maja keldris – nii saaksime korteritest kaotada pesumasinad. Samuti oleme mõelnud sellele, mida teha köökidega, kuna noored enam süüa ei tee. Aga kõik need pinnad maksavad 3000–4000 ja enam eurot ruutmeetrilt. Kui neid vaja pole, siis miks neid ehitada?“ küsib Somelar. Turuanalüüsid leiavad, et 20. eluaastates inimesed, elluastujad, peavad varasematest põlvkondadest pikemalt veetma elu üürniku rollis, sest kinnisvara on lihtsalt liiga kallis. Somelar kinnitab seda vaadet ja lisab, et oleme sellega jõudmas järele Kesk-Euroopale, kus omamine on juba ammu luksus.
Uuri Ehitustrusti pakkumiste kohta lähemalt: www.avaare.ee
EHITUSSEKTORI TÖÖJÕU TULEVIK: automatiseerimine ja
tehnoloogilised muutused
Ehitussektoris töötab Eestis ligi 60 000 inimest. Kuna aga kogu maailm on üha enam liikumas automatiseerimise ja uute tehnoloogiate rakendamise suunas, võivad ehitussektori tööjõudu tabada tulevikus suuremad ning väiksemad muudatused. Kuidas nende muutustega kaasas käia ja mismoodi võib automatiseerimine ehitussektori tööjõuvajadust mõjutada? Oma vaatenurka ja kogemust jagab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.
TEKST: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
„Automatiseerimine võib mõjutada seda, et palju tööd viiakse tehastesse. Seal toodetakse erinevaid mooduleid ja komponente, mis tuleb pärast objektil lihtsalt paigaldada,“ selgitab Kurnitski ehitustööstuse võimalikku tulevikku. Küll aga nendib ta, et tänapäeval seda siiski veel väga palju ei näe. „Niisugune tehases tootmine kindlasti mingil määral vähendab tööjõuvajadust ehitusplatsil, sest tööviljakus on kõrgem, aga kaalukeel on see, et tehasel on püsikulud ja selle tõttu praegu kõike ka tehases ei toodeta. Objektil on küll rohkem töölisi, aga puuduvad tehase püsikulud – ei ole ühte õiget lahendust,“ analüüsib Kurnitski.
Eelkõige mõjutab tööjõuvajadust turunõudlus
Automatiseerimine ehituses toob kaasa suurema vajaduse inseneride ja arhitektide järele, kuna mudelite loomine ning detailide täpsem kavandamine muutub olulisemaks. „Ehitustööstuse tulevik võib kaasa tuua suurema koormuse ehitusinseneridele ja vähendada pigem ehitustööliste vajadust,“ spekuleerib tehnikaülikooli professor. „Küll aga on automatiseerimisest tulenevad muudatused ilmselt suhteliselt tagasihoidlikud, võrreldes sellega, kuidas nõudluse kasv ehk vajadus suurte ehitusmahtude järele tööjõu defitsiiti kasvataks,“ arutleb Kurnitski.
Ta leiab, et automatiseerimine oleks Eesti mõistes tunduvalt olulisema kaaluga, kui esineks suurem nõudlus masstoodangu järele. „Me ei tooda enam korterelamuid nii nagu nõukaajal, kui samu maju pandi püsti erinevatesse kohtadesse tohututes kogustes. Kõik need projektid olid samasugused, aga tänapäeval seda keegi ei taha,“ avab Kurnitski ajas muutunud turunõudluse olukorda. „Tänane trend on personaalsed lahendused ja panustamine elukeskkonna kvaliteeti, mitte võimalikult odava hinnaga masstoodang. Näiteks korterelamutes ei kasutata pesuruumimooduleid, vaid saab valida kolme sisekujunduslahenduse vahel. Kuna inimeste ostujõud on
piiratud, on uusehituse mahud tagasihoidlikud ning hakkame ilmselt jõudma eluasemekriisi,“ selgitab ekspert praegust turuolukorda, kuid lisab, et tulevik võib tuua muutusi, juhul kui riik, kohalikud omavalitsused ja arendajad hakkavad ühiselt panustama soodsamasse toodangusse.
Ehitustööstuse tööjõu pealekasv Ehitusprojektide automatiseerimine ei too kaasa ainult muutusi tööjõuvajaduses, vaid mõjutab ka töötingimusi ja -ohutust. Kui rohkem töid tehakse tehastes, võimaldab see töötajatele paremaid ja turvalisemaid töötingimusi – tehases puuduvad ilmastiku tekitatud ohud, mis ehitusobjektidel sageli esinevad.
Selles aga, et ehitussektor arengute ja muutustega kaasas suudaks käia, mängivad rolli ka erinevad koolitusning haridusvõimalused ja noorte spetsialistide pealekasv. „Kui mõtleme koolitusvajadusele ülikoolis, siis me arvestame kõikide uute oskustega: roheoskused, modelleerimisoskused ja üleüldiselt parem IT-arusaam ehitusinseneride hulgas. Vajame ehitusinsenere, kes kirjutavad sujuvalt koodi, sest valdkonda mittetundvate IT-arendajate kasutamine on aeglane ja madala efektiivsusega. Niisugused teadmised loovad muutusi, mis aitavad kaasa sektori arengule,“ arutleb Kurnitski. Praegu on ehitusinseneride vanuseline jaotus tugevalt pensioni poole kaldu, mistõttu lasub noorte koolitamisel üha olulisem fookus. „Ka ehitustöölised peavad uute tehnoloogiatega kohanema ja suutma kvaliteetselt ehitada. Hea kutsekvalifikatsiooniga spetsialistidest, kes objektidel töötavad, on pidevalt puudus,“ lisab professor.
Konkurentsivõimelised ehitusettevõtted
„Üldehituse eriala oli sel aastal tehnikaülikoolis number kaks eriala vastavalt kandideerijate arvule,“ viitab Kurnitski sektori positiivsele arengule. Ehitussektori atraktiivsuse tõstmisel on eksperdi kogemusel olulisteks teguriteks kõrged palgad ja vaheldusrikas loovtöö, samuti professionaalsed ettevõtted, kes suudavad turul kindlalt tegutseda ning paljudele inseneridele töökohta pakkuda. „Ehitussektori ettevõtete arengut näeme me pidevalt: ettevõtted muutuvad üha suuremaks ja saavad hästi hakkama ka majanduskriisiga ega pea tohutul hulgal inimesi koondama. Ütleme nii, et sektoril läheb päris asjalikult,“ võtab Kurnitski hetkeolukorra kokku.
Professor Jarek Kurnitski.
Foto:TalTech
Pakume oma kliendile parimat valgusplaneeringut, millega välja tuua parimates värvides ja valguses sära meid ümbritsevas maailmas, luues mugava ja säästliku keskkonna.
TEENUSED
01 Valgustuse kontseptsioon ja seadistamine
Valgusstseenide ja -kujunduse loomine, dünaamilised valgusstseenid, kontrollerite seadistamine, olemasoleva valgustuse ringi programmeerimine uute varjundite välja toomiseks
03 Elektripaigaldiste projekteerimine
Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised, andmeside, videovalve, valve
02 Valguspaigaldise projekteerimine
Arhitektuurne valgustus, sise- ja välisvalgustus, pargid, väljakud, monumendid, eraaiad, joad
04
Automaatikasüsteemid
Automaatikasüsteemide projekteerimine ja seadistamine
