Energeetika (veebruar 2024)

Priit Koit: konkurentsivõimeline energia tuleb mastaabiefekti kaudu Lk 8 Kas elektribörsi tõetund on käes?

Lk 6–7

Tuumajaam Eestis – kas ambitsioonikas idee või homne reaalsus?

Lk 14

Pangad ei finantseeri enam uute fossiilkütustel toimivate elektrijaamade rajamist Lk 11

ENERGEETIKA 15. veebruar 2024

2

NORD SOLAR

Nord Solari tööstuslikud akulahendused: tulevikku suunatud energiasäästlikkus Rohelise energia tootmine on üks kõige jätkusuutlikumaid ja efektiivsemaid lahendusi nii tööstuses kui ka põllumajanduses.

Järjest rohkem ettevõtteid on investeerinud päikese­ parkidesse ning nüüd on aeg astuda järgmine samm – energiasalvestus.

Olemasolevate lahenduste abil on võimalik salvestada mitte ainult päikeseenergiat, vaid ka otse võrgust või mis tahes muust energiaallikast.

Nord Solar on turule toonud tunnustatud tootjate akulahendused, mis on loodud spetsiaalselt tööstusettevõtete vajadusi silmas pidades. Battery Energy Storage System või lühidalt BESS aitab ettevõtetel suurendada nende roheenergiainvesteeringute tootlust ning tuua lisakasumit nii võrgu- kui ka sagedusregulatsiooniturul.

BESS-lahenduste maht ulatub 100 k ­ Wh-st kuni 10 MWh-ni. Juhtudel, kui olemas­ olevad süsteemid pole piisavad, on võimalik lisada rohkem BESS-lahendusi moodulitena. ­Suuremad akulahendused võimaldavad ­tööstusettevõtetel ja põllumajandusel toimida isegi elektri­katkestuste korral. Sellisteks puhkudeks on võimalik seadistada ka automaatika, mis l­ülitub automaatselt ümber BESS-­ süsteemile. „Oleme kindlad meie koostööpartnerites, olles tutvunud nende tootmise ja kvaliteedikontrolli protsessidega kohapeal,” ütles Nord Solari tegevjuht Andrus Armulik. „Nägime ­kohapeal, kui suur on tööstuslike akulahenduste turg, ja leiame, et Eesti roheenergias on palju arenguvõimalusi,“ lisas ta. Nord Solari peamised BESSi partnerid on CATL, BSL Batt ja Wirentech.

Energiasalvestuse kättesaadavust toetavad PRIA ja EAS. Toetused on väga olulised, aidates ettevõtetel ja põllumajandusel investeerida sellisesse energiasalvestuslahendusse nagu BESS. Toetused on suunatud jätkusuutlikule arengule ja aitavad kaasa rohelise energia tootmisele ning kasutamisele Eestis.

Energiasalvestuslahendused pakuvad olulist lisaväärtust nii ettevõtetele kui ka põllumajandusele, aidates neil tõhustada oma tegevust ning säästa ressursse.

Kui soovite rohkem teada meie energia­ salvestuslahenduste kohta ja konsulteerida meie ekspertidega, külastage Nord Solari kodulehte nordsolar.ee või võtke meiega otse ühendust info@nordsolar.ee, et alustada oma teekonda jätkusuutlikuma energiatarbimise suunas!

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

KLIIMA

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

3

2023. aasta oligi mõõtmisajaloo kuumim

Metsaga ei tohiks kütta, põlevkivist peame loobuma Eesti, nagu kõik teisedki Euroopa Liidu riigid, peab iga kümne aasta ­järel esitama Euroopa Komisjonile riikliku energia- ja kliimakava (REKK), mis annab ülevaate, kuidas riik kavatseb saavutada ühenduses kokku lepitud eesmärgid.

FOTO: LAURENT GILLIERON Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert Katre Liiv ütles, et Euroopa Komisjoni vähemalt 20 soovitust peegeldavad Eesti kliimapoliitika peamisi probleeme. „Nendeks on suur metsaraie ja turbakaevandamine ning energeetikas põlevkivist loobumise aja kohta kokkuleppe puudumine. Samuti on selge, et pelgalt ambitsioonikate eesmärkide seadmisest ei piisa, kui meil riigina puudub selge plaan, kuidas eesmärkideni jõuame,“ tõdeb ekspert.

Eesti Päevaleht kirjutas juba tunamullu, et Eesti metsad on suure raiemahu tõttu minetanud oma süsinikusiduja rolli.

Toonane Eestimaa Looduse Fondi metsa­programmi juht Siim Kuresoo rääkis siis, et emissiooni arvutamises on kõige suurem roll metsatagavara muutusel ehk

raieid on rohkem ja juurdekasvu vähem.

Eesti mets läheb ahju

Liiv ütles, et üks põhjusi, miks metsandust hõlmav sektor ei seo piisavalt kasvuhoonegaase, on biomassi kasutamine energiatootmises. „See ei ole pikas plaanis jätkusuutlik ja on probleem ka Euroopa tasemel. Hiljutine EL-i teadusnõukogu (ESABCC) raport toob välja üleeuroopalise seose energeetikas suurenenud biomassinõudluse ja suurenenud raie vahel, mis on panustanud süsiniku sidumise vähenemisse.“ Ka komisjoni soovitused suunavad Eestis biomassi põletamisele tähelepanu pöörama. Näiteks tahaks komisjon valmivas REKK-is näha hinnangut selle kohta, kas prognoositav metsa

biomassi energiatootmises kasutamine on kooskõlas Eesti kohustustega, mis tulenevad eelkõige aastateks 2026–2030 kehtestatud ja muudetud LULUCFmäärusest (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus). Samuti tahetakse näha riiklikke meetmeid ja tegevusplaane, millega tagatakse kohustustele vastavus.

Kliimaministeeriumi kliima­ osakonna juhataja Laura ­Remmelgas ütleb, et bio­massi osakaal Eesti energeetikas on praegu tõesti suur. „Seda läheb palju ka ekspordiks. Aga kui meil on nõudlust suurema ­lisandväärtusega toodete tootmise järele, suurendab see kvaliteetse puidu väärtust ressursina ja mõjutab seda, kui palju meil on vaja puitu raiuda, et majandusse lisandväärtust tuua ja tekitada. Aga jällegi, see on kõik aruteludena laual.“ Arvude kohta on REKK-i kavandis kirjutatud: „2020. aastal raiuti metsamaalt ja väljastpoolt metsamaad kokku 11,2 miljonit kuupmeetrit puitu, millest kasutati riiklikult energeetikas 5,9 miljonit kuupmeetrit ja eksporditi puitgraanulitena 2,4 miljonit kuupmeetrit puitu ehk kokku rohkem kui pool kogu raiutud puidust.“ Keskkonnaagentuuri mullu koostatud viimases puidubilansi aruandes märgiti, et 2021. aastal raiuti Eesti metsadest 10,7

miljonit kuupmeetrit puitu, millest jõudis energiatootmisse umbes 63% ehk 6,9 miljonit kuupmeetrit.

Millal loobume põlevkivist?

Teine oluline probleem, mis samuti energeetikat puudutab, on põlevkivi kasutamine. Näiteks soovis Euroopa Komisjon, et Eesti kavas selgitataks, kuidas ja millal kavatseb Eesti lõpetada järkjärgult fossiilkütuste riikliku toetamise. Samuti paluti lausa üksikasjalikku selgitust, kuidas Eesti kavatseb elektrienergia tootmises järk-järgult loobuda tahkete fossiilkütuste kasutamisest, samuti paluti sellega seotud kohustusi ja meetmeid tutvustada.

Liiv ütles, et Eesti tegevus põlevkivienergeetikast loobumiseks ei ole olnud konkreetne. „Konkreetset tärminit ning sellele vastavat tegevuskava pole,

Euroopas on juba pikemat aega töös heitkogustega kauplemise süsteem ja see on juba päris hästi vähendanud ka fossiilkütustest energia tootmist.

mida on näha ka taastuvenergiale ülemineku tegevuskava puudumisest. Kaevandusmäärad ei vasta samuti kliimaeesmärkidele ja neid ei ole uuendatud. Lisaks jätkab Eesti põlevkivienergeetika subsideerimist,“ rääkis ta.

Remmelgas tõdes, et Eestil ei ole praegu otsuseid põlevkivist loobumise ja selle põlevkivisektori toetamise lõpetamise kohta. „Euroopas on juba pikemat aega töös heitkogustega kauplemise süsteem ja see on juba päris hästi vähendanud ka fossiilkütustest energia tootmist, kuna see on muutnud sellise energia vähem konkurentsivõimeliseks.

Praegused prognoosid näitavad, et tõenäoliselt põlevkivienergeetika lihtsalt muutub seetõttu ajapikku konkurentsivõimetuks,“ ütles ta. Remmelgas lisas, et riigisisest põlevkivienergiast väljumise tähtaega või subsideerimisega seotud piirangute kehtestamist arutatakse kliimaseadust koostades.

Aeg, kui põlevkivi konkurentsivõimetuks muutub, saabub REKK-i kavandi järgi juba õige pea ehk kolme aasta pärast. „Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam elektriturul konkurentsivõimelised olla,“ märgitakse dokumendis.

Samas viidatakse ka analüüsile, mille kohaselt ei ole Eestis asuvad põlevkiviplokid 2027. aas-

Möödunud kalendriaasta oli soojem kui kõik sellele eelnenud alates 1850. aastast. 2023. aasta napsas endale kõige soojema aasta tiitli, lükates esikohalt 2016. aasta, kinnitas Copernicuse kliimamuutuste seire teenistus (C3S). Enneolematult kõrge oli temperatuur alates juunist lausa aasta lõpuni. Mullune globaalne keskmine temperatuur oli 14,98 °C, mis on 0,17 °C kõrgem, kui oli 2016. aastal.

Mullu purunes teisigi rekordeid. Näiteks registreeriti 2023. aastal mõõtmisajaloo kõige soojem kalendrikuu – juuli. Samuti olid kõik kuud juunist detsembrini soojemad kui kõikidel varasematel aastatel. Ühtlasi olid mullu novembris kaks päeva, kui keskmine temperatuur oli esimest korda tööstusajastu­eelse ajaga võrreldes 2 °C kõrgem. „2023 pole ainult mõõtmisajaloo kõige soojem aasta, vaid ka esimene aasta, kui kõik päevad olid üle 1 °C soojemad kui enne tööstusajastut,“ ütles Copernicuse asedirektor Samantha Burgess. Ta lisas, et tõenäoliselt on mullused temperatuurinäidud kõrgemad kui viimase 100 000 aasta mistahes ajavahemikul.

Eelmine aasta oli erakordne veel seetõttu, et globaalne temperatuur jõudis 1,5-kraadise soojenemise piiri ületamisele väga lähedale. Kui võrrelda möödunud aastat tööstusrevolutsioonieelse ajaga ehk aastate 1850–1900 keskmise temperatuuriga, oli 2023. aasta hinnangute kohaselt 1,48 °C soojem.

Lisaks olid ligi pooled 2023. aasta päevad üle 1,5 °C võrra soojemad võrreldes 1850.–1900. aastatega.

Siiski ei tähenda see, et maailm pole suutnud täita Pariisi kliimaleppega seatud eesmärki hoida globaalne soojenemine alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, rõhutas kliimateenistus pressiteates.

Nimelt ei hinnata Pariisi leppe eesmärkide täitmist ühe aasta põhjal, vaid vähemalt 20-aastase ajavahemiku keskmise temperatuuri järgi.

Samas nentis kliima­ teenistus, et mullused rekordid loovad hirmuäratava pretsedendi.

Allikas: Roheportaal

tast majanduslikult jätkusuutlikud ja need peaks turupõhise käitumise korral sulgema. „Eesti Energia strateegia­ dokumendi kohaselt lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine 2030. aastaks, seda kütust asendab biomass ja uttegaas,“ seisab REKK-i kavandis.

Põhineb Roheportaali artiklil „Euroopa Komisjon soovitas Eestil üle vaadata, kas metsa ikka peaks ahju ajama“ (ilmus 31.01.2024).

4

ELERING

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Kas 2030. aasta taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks jääb elektrivõrk pudelikaelaks?

KALLE KILK, Eleringi juhatuse esimees

Tuleviku 10 TWh tarbimise katmiseks peab võrgus olema vähemalt 5500 MW tootmisvõimsust Riigikogu on seadnud E ­ estile eesmärgi saavutada aastaks 2030 taastuvelektri tootmine mahus, mis moodustab vähemalt 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest. Arvestades elektrifitseerimise trendi, tõuseb 2030. aastaks Eesti elektri­ tarbimine 10 teravatt-tunnini (TWh). Hinnanguliselt võiks sellise energiamahu tootmiseks eeldada ligikaudu 5500–6000 megavatti (MW) tootmisvõimsust Eesti elektrivõrgus. Loogiliselt oleks sellises tootmisportfellis umbes 2500–3000 MW tuule­ elektrijaamu, ligi 1500–2000 MW päikeseelektrijaamu ja ligi 1000–1500 MW juhitavaid võimsusi. Praegu on võrguga ühendatud ligikaudu 3000 MW erinevaid tootmisvõimsusi, millest tuule ja päikese arvele langeb enam kui 1000 MW. Täpne tootmisportfell kujuneb ajas tulenevalt planeeringutest, toetusskeemidest ja arendajate investeerimisotsustest. Kuid riikliku eesmärgi täitmiseks on vaja luua võimekus tagada vähemalt 5500 MW ulatuses tootmisvõimsusele ligipääs Eesti elektrivõrku.

Kohalikul taastuvelektril on oluline roll Näeme, et kohalikul taastuv­ elektril on oluline roll, et tagada tulevikus suuremal osal tundidest Eesti tarbijatele odava hinnaga elektrienergia. Tarbija jaoks kõige soodsam taastuv­ elekter tuleb päikeseparkidest ja maismaatuuleelektrijaamadest, mida on võimsuse poolest vaja võrku ühendada kuni kolm korda rohkem, kui on võrgus tipu­ tarbimist, sest päike ei paista ja tuul ei puhu kogu aeg. Juhitavad elektrijaamad omakorda aitavad tagada varustuskindluse neil hetkedel, kui tuult ja päikest ei jagu ning ka välisühenduste kaudu naabrite juurest soodsat taastuvelektrit piisavalt saada pole.

Arvestades praeguseid tootmisvõimekuste arendajate projekte ja planeeringumenetlusi, võib prognoosida, et võrguga liitumise faasi jõuaks enamik nendest projektidest heal juhul kaks või kolm aastat enne 2030. aasta saabumist. Probleemiks on eelkõige paljude maismaale kavandatud maismaatuuleparkide planeerimine, mis on praegu alles algusjärgus. Parkide enda tähtaegse valmimise jaoks ei ole see ilmselt ületamatu probleem, sest nende ehitus on paari-kolme aastaga teostatav. Küll aga ei ole võimalik kõiki vajalikke võrgutugevdusi (planeeringud, maaküsimused, hanked, ehitus) ellu viia kahe-kolme aastaga, seega on tõenäoline, et kui

Eleringi disainmast Sookurg Tartu lähistel

praeguses süsteemis midagi kardinaalselt ei muudeta, jääb ambitsioonikas taastuvenergia eesmärk võrgu ebapiisavusest tulenevalt saavutamata.

Võrku tuleb lühikese aja jooksul suuremahuliselt arendada Et suuremas mahus elektrijaamu liita selle kümnendi viimastel aastatel, tuleb vajalike tugevduste rajamisega ülekandevõrgus pihta hakata hiljemalt 2025. aastal. See tähendab aga, et elektrivõrguga liitumise loogikat on vaja muuta ja võrku tuleb hakata ette ehitama juba aastaid enne seda, kui mõni konkreetne liituja oma liitumistaotlusega Eleringini jõuab.

Elering töötas vastava eelarendusel põhineva liitumise kontseptsiooni koostöös kliimaministeeriumiga välja 2023. aastal. Loodetavasti saab see juba sel kevadel kõikide vajalike osapoolte heakskiidu ja jõuab elektrituruseaduse muudatuste kujul Riigikogu töölaudadele.

Elering hindab, et taastuv­ energia eesmärgi täitmiseks vajalike elektrijaamade võrku liitmiseks tuleb võrguinvesteeringuid teha umbes 300 miljoni euro ulatuses. Põhiosa tugevdusest puudutab olemasolevat 110-kilovoldise pingega võrku, millega liitub suurem osa lisanduvatest tootmisvõimsustest.

Oluline on siinkohal ära märkida, et Elering plaanib arenduskohustuse raames tugevdada ainult praegu juba olemasolevat võrku. Kui liidetav uus elektri­ jaam asub Eleringi olemas­ olevast võrgust kaugemal, peab ta ühenduse elektrijaamast kuni Eleringi võrguni siiski ise välja ehitama.

Praegu näeb Eesti seadusandlus ette, et uue liitumise kulud ehk nii liitumispunkti rajamise kui ka kõikide vajalike võrgutugevduste eest tasub liituja ja liitumistasu suurus kujuneb iga konkreetse liituja jaoks erinev. Igale liitujale leitakse esiteks konkreetselt tema liitumise jaoks vajalike tööde maht, seejärel korraldatakse nende tööde teostamiseks ehitushanked ning saadakse teada lõplik liitumise maksumus. Välja töötatud muudatusettepaneku kohaselt hakkaksid kõik liitujad maksma ühetaolist fikseeritud ja ette teada oleva suurusega tasu. Üks osa tasust oleks liitumispunkti rajamise eest, mis ei sõltu liidetava jaama võimsusest, vaid liitumispunkti pingeastmest ning tehnilisest konfiguratsioonist, ning teine osa tasust oleks seotud soovitud liitumisvõimsuse suurusega.

Sellise lähenemisega on osaliselt kavas liitumiste kulusid sotsialiseerida ehk liitumise võrgutugevduste komponen-

FOTO: TÕNU TUNNEL

di abil kaetaks liituja poolt ligikaudu pool kogu vajalike võrgutugevduste kulust. Teise poole kuludest kannaks võrguteenusetasu kaudu elektritarbijad.

Kuigi võrgu­teenus kallineks sellise muudatuse tõttu ligikaudu kümnendiku võrra, võidavad tarbijad kokkuvõttes madalamast elektrihinnast.

Võrgu eelarendamine kiirendab ja lihtsustab liitumisprotsessi märgatavalt Väljatöötamisel olev uuendatud liitumiste kontseptsioon on niisiis peamiselt vajalik selleks, et üldse õigeks ajaks võrgutugevdused valmis saaks, kuid lisaks näeme veel mitmeid positiivseid kaasnevaid mõjusid.

Mõju, mida tunnetab kõige vahetumalt liituja, seisneb olulises ajalises kokkuhoius nii liitumistaotluste menetlemisel kui ka liitumisvõimsuste kasutusele võtmisel. Tootja jaoks oleks ajaline kokkuhoid praegusega võrreldes vähemalt aasta, mõnel juhul isegi kuni neli aastat. Liitumispunkti enda väljaehitamine võtab tavaliselt vähem aega, kui ümbritseva elektrivõrgu tugevamaks ehitamine, kuid praeguse liitumiste loogika järgi saab liituja oma ühenduse täies mahus kasutusele võtta alles pärast viimase võrgutugevdustöö valmimist. See tähendab mõnel ju-

hul liitujale pikka aega, mil tal puudub võimalus oma tootmis­ potentsiaali täies mahus rakendada, elektrit toota ning sellega oma investeeringute kulusid hakata tagasi teenima. Uuendatud kontseptsioonis plaanime sisse viia sellise lähenemise, et liituja saab oma ühendust kasutama hakata kohe pärast liitumispunkti valmimist, sõltumata sellest, kas Elering on ümbritseva võrgu arendused jõudnud lõpuni viia, ja isegi kui uut elektrijaama on vaja seepärast mingil perioodil piirata, kompenseerib Elering müümata jäänud elektri turuhinna.

Teiseks muudab fikseeritud liitumistasu klientide arendustegevuse lihtsamaks. Kliendid teaksid oma äriplaane tehes pikalt ja täpselt ette, kui suur on iga konkreetse projekti liitumiskulu. Samal ajal väheneb ka kulu Eleringi-poolsele liitumispakkumise ja -lepingu koostamisele, kuna ära jääks praegu iga liitumise juurde käiv keerukas ja ajamahukas võrguarvutus vajalike võrgutugevduste ning liitumiskulude väljaselgitamiseks.

Liitumisteks vajalike investeeringute käsitlemine samas arengukavas koos elektrivõrgu kõikide teiste investeeringutega toetab ka teisi elektrivõrgu kasutajaid, sealhulgas tarbijaid.

Koordineeritult teostatud investeeringud võimaldavad eeldata-

valt paremat ajakasutust ning võrgu terviklik arendamine kõiki soovitud liitumisvõimsusi „ühel pildil“ hoides annab optimaalsema tulemuse kui iga üksiku liituja teenindamiseks vajalike võrgutugevduste summa.

Eesti taastuvenergia eesmärgi saavutamine on realistlik Eleringi võrgu suuremahuline tugevdamine lühikese aja jooksul eeldab piisavate ressursside olemasolu nii investeeringute planeerimiseks, projektide juhtimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks kui ka käitamiseks. Lisaks on vaja kõiki töid väga täpselt planeerida, sest iga projekt eeldab ehitamisaegseid katkestusi võrgus, mis mõjutavad olemasolevaid kliente ning teisi liitujaid, kuid lõpuks peavad toimuma selliselt, et varustuskindlus oleks alati tagatud.

Kokkuvõttes näeme, et riigi 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmine on suur ja keeruline väljakutse kõikidele seotud osapooltele, kuid vähemalt elektrivõrgu piisava valmisoleku tagamiseks on igati realistlik võimalus olemas. Hoiame pöialt, et koostöös kõikide klientide ning riigiga õnnestub meil suunata oma fookus ja pingutus õigesse kohta ning Eesti jaoks oluline kliimapoliitiline eesmärk saavutada.

V I N D R B A LT I C

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

5

Maismaatuulepargid mängivad taastuvenergeetika arengus ja Eesti elektrivarustatuse tagamisel otsustavat rolli. Selleni jõuame vaid heas koostöös kohalike kogukondade, omavalitsuste ja riigiga. FOTO: VINDR GROUP

Eesti riigi ja inimeste energiajulgeolek –

kiire taastuvenergia areng Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et juba kuue aasta pärast, aastal 2030, peab kogu meie kodumaine elektritarbimine olema kaetud taastuvatest allikatest toodetud elektriga. See eeldab tootmisvõimsuste mitmekordset kasvu ja sealjuures on oluline roll tuuleparkide arendusel, mille rajamine saab käia ainult käsikäes kohalike kogukondade ja omavalitsustega.

MARKO VIIDING, Vindr Balticu juhatuse esimees Eelmisel, 2023. aastal toodeti Eestis kokku 4900 gigavatttundi (GWh) elektrit, sellest 2600 GWh ehk 53% pärines taastuvatest allikatest. Kogu Eesti elektritarbimine oli sealjuures ligi 8200 GWh. Arvestades, et ühe kliimaeesmärgina on Eesti riik võtnud sihiks aastaks 2030 katta kogu kodu­ maine elektritarbimine taastuvate allikatega, on meil ees ambitsioonikas ja kiiret tegutsemist nõudev teekond.

Peame „kännu tagant“ minema saama Eesti tulevikuelekter tuleb kindlasti eri tootmisviiside kombinatsioonist – riik ise on oma eesmärkides näinud ette, et 2030. aasta eeldatavast 10 000-gigavatt-tunnisest kogutarbimisest annab ligi 70% tuuleenergia, ülejäänud jaguneb päikeseenergia ja biomassi vahel. Tuulee-

nergiast omakorda laias laastus pool peaks kavade kohaselt toodetama maismaa- ja pool meretuuleparkides.

Selle visiooni täitumiseks vajame praegu ühist pingutust kõigilt osapooltelt, alates riigist suunanäitaja ja tagant utsitajana kuni elektrivõrgu haldamise ning liitumiste eest vastutava Eleringini ja uute tuuleparkide planeeringuprotsesside sujuvuse eest seisvate kohalike omavalitsusteni. Ja loomulikult on kandev roll siin arendajatel, kes sobivatesse paikadesse tuuleparke kavandavad.

Praegu on üle Eesti arenduses kümneid, kui mitte sadu potentsiaalseid maismaatuuleparke. Kahjuks oleme päris paljude arendustega n-ö kännu taga, kuna menetlust peab pea täielikult läbi viima kohalik oma­ valitsus, kelle põhitähele­panu on sageli muudel – igapäevas-

tel – tegevustel, mistõttu on mitmeid KOV-e, kus need arendused liiguvad edasi üsna aeglases tempos.

Eesti riik kliimaministeeriumi näol ei saa tulenevalt praegusest seadusandlusest planeeringuprotsessi ise sekkuda ja taastuvenergeetika arengut tagant tõugata. Riigil on küll võimalus KOV-e teadmistega toetada ja seda ka tehakse, kuid siingi on arenguruumi.

Maismaatuul annab odavaima elektri Teine ja oluline aspekt on, et praegu on maismaatuulepargid kõige odavamate elukaarekuludega elektritootmise tehnoloogia. Hiljuti Norra energia­ turu regulaatori NVE poolt tehtud arvutuste kohaselt maksab ühe megavatt-tunni (MWh) elektri tootmine kogu tuulepargi eluiga arvesse võttes 2023. aas-

ta seisuga 41 eurot. Aastal 2030 on prognoositav kulumäär pea poole madalam, 22 €/MWh. See tähendab, et tuuleparkide arendamine ei vaja riigipoolset subsideerimist ja tuuleenergia on tarbijale taskukohase hinnaga.

Ei tasu siinjuures unustada, et tuul puhub aasta ringi – tegelikult toimub suisa 2/3 tootmisest oktoobrist aprillini ehk meie pimedaimal ja külmimal ajal, mil energiavajadus on kõige suurem. Maismaatuuleparkide rajamine tagab ühtlasi ka energia varustuskindluse, kuna geograafiliselt üle Eesti paigutatud tootmine annab kindluse, et sõltuvalt muutuvast tuulesuunast on rohkem tootmist kord ühes, kord teises asupaigas.

Siiani on vähem räägitud ka asjaolust, et need elektrijaamad on ühendatud elektrivõrku paljudes erinevates Eesti osades, mis vähendab elektritootmise katkemise ohtu, seda nii tormituulte kui ka ettearvamatu idanaabri tegevuse tõttu.

Möödunud sügisest teame mitmeid tegureid, mis meie varustuskindlust ohustavad – ­BalticConnectori ja sidekaabli(te) inimtekkelistest kahjustustest kuni värske EstLink2 elektrikaabli rikkeni jaanuari lõpus.

Need uudised on pannud kogu Euroopat ja meie NATO liitlasi muretsema merekaablite turvalisuse pärast ning sundinud mõtlema moodustele, kuidas tagada, et ootamatuste korral elektriga varustatus tagada. Just maismaatuuleparkidel on siin täita kandev roll, et meil oleks elektrit –

kodus, töökohas, koolis-lasteaias, raamatukogus jm.

Kohalike kaasatus Võtmefaktoriks, kuidas seatud eesmärke saavutada, on ühelt poolt loomulikult selleks sobilik regulatiivne keskkond, võimalikult vähese bürokraatia ning piisava administratiivse võimekusega omavalitsused. Kuid sellest veelgi olulisem on kohalike kaasatus – nii kogukondade kui ka ettevõtjate tasandil.

Rõõm on tõdeda, et E ­ estis on positiivseid näiteid sellest, kus nii kohalik omavalitsus kui ka kohapeal tegutsevad ettevõtjad on tuuleenergeetika arendamist omalt poolt aktiivselt toetamas. See on kindlasti abiks kohalike inimeste kaasamisel, kelle harjumuspärasesse elukeskkonda tuuleparke kavandatakse.

Arvestades asjaolu, et plaanitavad tuulepargid on laiali erinevates omavalitsustes üle ­Eesti, teen ettepaneku, et ka Eestis võiks sõlmida valdkonnaülese nn heade praktikate kokku­leppe, mis oleks suuniseks nii arendajatele, oma­valitsustele kui ka inimestele, kelle kodukohta tuulikuid kavandatakse.

Sarnane hea tava juhis on avaldatud näiteks Suurbritannias – just eesmärgiga tõugata tagant heitmevaba tuuleenergeetika arengut.

Vindr Baltic on võtnud sihiks investeerida Eestis tuuleparkide arendusse aastaks 2030 kuni 300 miljonit eurot. Suudame selle visiooni suunas liikuda ja seeläbi Eesti elektritootmise varustuskindlusesse panustada vaid heas koostöös kohalike kogukondade, omavalitsuste ja riigiga.

Vindr Group Vindr arendab taastuv­ energeetikaprojekte Põhjaja Baltimaades.

Vindr on nii oma tuule­ parkide arendaja, ehitaja kui ka operaator kogu selle elutsükli jooksul.

Vindr Groupi omanik on Euroopa üks suuremaid taristuinvesteeringutele keskendunud investeerimisfonde InfraVia Capital Partners.

Vindri eesmärgiks on investeerida Põhjala-Baltimaade regiooni 2030. aastaks 1,3 miljardit eurot.

Eestisse kavatseb Vindr investeerida 2030. aastaks 300 miljonit eurot.

6

ELEKTER

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Kuidas tegelikult kujuneb elektri börsihind päevadel, mil tipptundidel tuleb maksta elektri eest üle tuhande euro? Kas Põhjamaid aastakümneid hästi teeninud turukorraldus tuleks prügikasti visata või hoopis juhtunust õppida? Arvamusi ja selgitusi on neile küsimustele mitmeid.

TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: ARGO INGVER Alates 2013. aastast tegutseb Eesti Nord Pooli avatud elektriturul ehk elektribörsil, kus hind kujuneb vaid nõudluse ja pakkumise tulemusena. Elektrit toodetakse ja saadetakse ühisesse elektrivõrku, kust elekter liigub sinna, kus on nõudlust. Kui Eesti elektrivõrgus on puudujääk, saame elektrit lähinaabritelt. Kui aga naabrite elektrivõrk vajab lisatuge, liigub Eestis toodetud elekter üle piiri tagasi.

Tundub lihtne, kuid miks on siis näha suuri hinnakääre?

Kas rohkem börsi lööks hinna alla?

2024. aasta alguses, täpsemalt 5. jaanuaril šokeeris elektri börsi­ hind kogu Eestit ja Soomet – hind ulatus pea 2000 euroni mega-

vatt-tunni kohta. Energiaette­ võtte Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson leiab, et hinda saaks universaalselt alla, kui kõik kasutaksid börsipaketti – nii hakkavad inimesed oma tarbimist hoolikamalt jälgima. „Selleks, et oleks põhjust elektri börsihinnale reageerida, peaks see ju otseselt ka tarbija rahakotti mõjutama. Börsi tunnihinnapõhise paketiga teab tarbija päev enne tarbimist iga tunni elektrikulu ning vastaval tunnil tarbimist muutes mõjutatakse kohe ka elektriarvet,“ ütleb Allikson.

Nii muutub mõttekaks kasutada automaatselt elektrihinda jälgivaid lahendusi, nagu näiteks elektriboilerite, elektri­ kütte või auto laadimise ajas-

tust odavamatele tundidele liigutavaid termostaate, laadijaid või muid targa kodu lahendusi, leiab energiaettevõtte juht. „Tarbimise paindlikkuse head näited on olnud viimase paari kuu jooksul ­Soome elektri­börsil toimunud ­ekstreemsündmused, mis mõlemad sattusid soomlaste reede­ õhtusele saunaajale. Kui novembrikuus oli kaupleja eksliku pakkumise tõttu elektri tunni­hind niinimetatud mustal reedel 500 €/MWh, suurendasid paljud otsekohe tarbimist, korraldades saunaõhtuid mahus, mis viis tavapärasest suurema kaitsmete läbipõlemiseni,“ toob ­Allikson näite.

Ka manipulatsiooni ei saa välistada

Kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar küsib justkui ei kelleltki, et kas teame, miks kujuneb nii olulise kauba nagu elektri hind börsil? Tegelikult kujunevad ka selliste meie jaoks eluliselt oluliste asjade nagu nisu või kohvi hinnad sarnastel toor­ aineturgudel, kus kõige viimane pakkuja paneb paika hinna. „Ainus põhjus, miks kohvihind ei kõigu nagu elektrihind, on see, et elektrit ei ole võimalik salvestada. Igal ajahetkel peab tootma täpselt nii palju elektrit, kui sel hetkel tarbitakse.

ELEKTER

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Kohvi ja nisu on võimalik salvestada, seetõttu on nende hinnad börsidel stabiilsemad. Aga hinna taga on kogu aeg täpselt samad mehhanismid, mis tagavad põllumeeste valmisoleku toota kohviube või nisu. Kui turg ei toimiks, oleksime väga kiiresti tagasi talongide juures ja peaksime hakkama elektritarbimist piirama. Maailmas on küll riike, kus elektrit saadakse jaokaupa. Hind on seal stabiilne ja odav, aga kaupa ei ole piisavalt,“ mainib Tatar.

Eelmisel aastal nähti asekantsleri sõnul juba päris palju ka neid tunde, kui elektrihind oli lausa negatiivne. Ka selle tagab täpselt samal – pakkumisi nende muutuvkuludel järjestaval – põhimõttel töötav turualgoritm. „See turg on elektriga kauplemiseks kõige efektiivsem, sest kõik kilovatt-tunnid on identsed ja erinevad üksteisest üksnes tootmise hinna poolest. Igal pool see ei tööta – näiteks Nõmme turul ei müü keegi maasikaid negatiivse hinnaga.

Kui mingil tunnil on elektritootjal odavam mitte oma jaam seisma panna, vaid tarbijale elektri eest peale maksta, siis nii ka tehakse.

Maasikad kui tooted pole päris identsed ja turg pole ka nii efektiivne,“ räägib Tatar.

Kui mingil tunnil on elektritootjal odavam mitte oma jaam seisma panna, vaid tarbijale elektri eest peale maksta, siis nii ka tehakse. Tõepoolest – uudised räägivad väga kallitest hinnatippudest, mitte nendest momentidest, kus elekter peaaegu midagi ei maksa, nendib asekantsler.

Pikka aega ei olnud elektrihind Eestis mingisugune teema. Sellest sai teema siis, kui Eestis hakkas põlevkivist elektri tootmisel tekkiv CO2 rohkem maksma. „Siis muutus meie tootmine kallimaks kui Põhjamaades.

Kui tuua sama näide, siis reedel, 5. jaanuaril oli erakordselt külm.

Ajalehes Helsingin S ­ anomat oli uudis, et isegi lõuna­poolusel on natukene soojem kui Soomes. Eestis oli ka tarbimine tipus. Millal siis veel peaks elekter väga palju maksma, kui mitte sellise elektritarbimise tipu ajal? Aga ka sellisel päeval suutis palju kirutud börsi algoritm leida üles need momendid, kus elektri tootmine maksis nii vähe kui võimalik. Oli tunde, mil elekter maksis meile 200 eurot. Tõsi, järgmisel tunnil maksis 1800,“ selgitab Tatar.

Kui tootjad vaataksid, et täna tehakse tarbimisrekordeid ja nendel põhimõtetel toimivat elektribörsi ei oleks, ei oleks ühe päeva sees ka 12-kordseid hinna­ erinevusi. „Tulekski kõige kallimad hinnad. Võib-olla ma olen liiga börsi usku, aga näen sel süsteemil väga palju plusse. Muidugi ei saa lõpuni välistada, et kee-

teeks ikkagi mõni kallim jaam,“ selgitab Enefit Poweri juht.

Vainola sõnul teeb Enefit Power endast parima, et pakkuda turule maksimaalselt juhitavat elektritootmisvõimsust ja on näiteks sel nädalal oma jaamadega pakkunud turule rohkem elektrit, kui omanikuootus ette näeb.

Milleks muuta süsteemi, mis juba toimib?

gi manipuleerib turuga ja üritab rohkem kasu saada. Seepärast on väga oluline turujärelevalve. Kui paar aastat tagasi maksis elekter ühel tunnil 4000 eurot, siis tehti seejärel börsihinna selgitamise mehhanismidesse pisitäiendusi. Alati on kellelgi ahvatlus süsteem üle kavaldada, aga täna ma ei tea paremat alternatiivi,“ räägib asekantsler.

Ülikalliks aetakse elektrihind naabrite juures

Ülikalli börsielektri hinna­ taseme meie piirkonnas põhjustab ennekõike põhjanaabrite juures valitsev elektridefitsiit, mitte siinne energiatootmise tase. Isegi kaks korda suurema tootmismahu korral ei suudaks ­Eesti Nord Pooli börsi­hinda mõjutada. Aasta alguses, kui 5. jaanuari ülikõrged elektrihinnad teatavaks said, hakkas sotsiaalmeedias levima vandenõumaiguline teooria,

Päikesekatus, mis püüab pilke.

www.solarstone.com

7

Ülikalli börsielektri hinnataseme meie piirkonnas põhjustab ennekõike põhjanaabrite juures valitsev elektridefitsiit, mitte siinne energiatootmise tase. justkui ei töötaks Auvere jaam ja Narva ­Balti SEJ mingite rikete tõttu täisvõimsusel. Kerkis küsimus, kas ja miks riigifirma ­Eesti ­Energia ei suuda praegu toota isegi riigi­poolset ootust 1000 MW, kuigi käes on aasta kõige suurema elektritarbimise aeg ja vajadus oleks tegelikult koguni ligi 1500 MW? Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola kinnitab, et Eesti Energia täidab koos Enefit Poweri juhitavate elektri­ jaamadega riigipoolset ootust, hoides kasutatavas reservis tuhande megavati jagu juhitavat tootmisvõimsust. „Neljapäeval,

4. jaanuaril ning reedel, 5. jaanuaril pääsesid need võimsused sellises mahus ka turule, toetades kogu piirkonna varustuskindlust,“ ütleb Vainola.

Neljapäeva öösel juhitavate jaamade kohta tehtud turuteated olid seotud jaamade eriti külmast ilmast tingituna eelsoojendamise vajadusega. „Võin kinnitada, et kõik juhitavad tootmisvõimsused 5. jaanuari seisuga töötasid ja olid turul, välja arvatud Balti elektrijaama üks kateldest. Arvestades Soome elektridefitsiidi mahtu, siis võiks neid tootmisvõimsusi ka kaks korda rohkem olla, kuid turuhinna

„Kõrgete hindade puhul on reeglina tegemist kas tarbimise suurenemisega (näiteks külm ilm) või siis on vähem pakkumist turul (jaamade hooldused, rikked). Kuna tuulikuid on viimase paari aastaga meie naabersüsteemidesse liitunud suurel hulgal (eelkõige Soome ja Leetu), mõjutavad hindu väga palju ka prognoositud tuuleolud,“ räägib Skandinaavia, Eesti ja Leedu ühist elektribörsi haldava Nord Pooli turundusjuht Ingrid Arus.

Päev ette turule müügipakkumisi tehes peab selle elektri ka järgmise päeva sellel tunnil tegelikult turule müüma, sest tegemist ei ole virtuaalse turuga.

Aruse sõnul on turule pakkumiste juurde toomiseks vaja ehitada uusi elektrijaamu. Seega pole pakkumiste juurde toomine „kiirelt“ võimalik, tunnistas ta. „Päev ette elektribörsi reegleid on viimastel aastatel püütud muuta, kuid paremat lahendust ei ole leitud. Pole mõtet muuta toimivat süsteemi,“ hindas Arus.

Allikad: Ärileht, Eesti Ekspress, Maaleht

8

INTERVJUU

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Priit Koit: konkurentsivõimeline

energia tuleb mastaabiefekti kaudu Utilitase juht Priit Koit näeb, et Eesti elanike arusaam kliimamuutuste tõsidusest on aina kasvanud. Kuigi meie vööndis elades ei tunne katastroofe veel omal nahal, siis ei saa lõputult jääda jaanalindu mängima – pea liiva seest välja võttes mõistame, et planeet nõuab kiiret tegutsemist.

TEKST: MARTIN HANSON / FOTO: JAKE FARRA Oled juhtinud Utilitast nüüd juba 11 aastat. Kuidas on sinu varasem töökogemus in­ vesteerimispanganduses tul­ nud praeguses töös kasuks?

Näiteks, kuidas sa hindad meie elektribörsi toimimist? Ökonomistina usun väga sellistesse teguritesse nagu mastaabiefekt, konkurentsivõime ja sektoritevaheline koostöö. Näiteks soojus-, elektri- ja transpordisektorit on kõige mõistlikum dekarboniseerida just ühiselt. Riigina energeetikas edu saavutamiseks peame keskenduma sellele, mis on meie konkurentsieelised ja kus on eeldused saavutada mastaabiefekti. Samuti peame mõtlema, millistel tingimustel on üldse võimalik suuremahulisi investeeringuid finantseerida. See kõik on oluline osa investeerimispanganduse valdkonnast.

Elektribörs sai omal ajal püsti pandud selleks, et juba olemasolevate tootmisseadmete tiputootmine võimalikult efektiivselt ära jagada. Selleks toimib elektri­börs hästi. Samas uute tootmisvõimsuste rajamiseks see väga hästi ei tööta ehk mudelit tuleks uuendada. Eelmisel aastal arutleti Euroopas selle üle, kas muuta elektrituru disaini ehk põhimõtteid, kuidas elektriga kaubeldakse. Muutmise asemel valiti teine tee: pikaaegsed elektriostulepingud ning hinnalae ja -põranda lepingud.

Ukraina sõda pööras kogu Euroopa energiamajandu­ se pea peale. Hinnad tõusid, Saksamaa paneb varustus­ kindluse tagamiseks söejaa­ mad tööle. Kas Eesti on antud olukorrale ja energiajulge­ oleku tagamisele adekvaatselt reageerinud?

Ma arvan küll. Euroopa importis 2020. aastal ligi 60% kogu oma energiavajadusest, millest suur osa tuli Venemaalt. See, et me oleme Ukraina täiemahulise sõja algusest suutnud tagada Euroopas laiemalt varustuskindluse ilma suurte katkestusteta, on olnud väga suur saavutus. Eesti oli Euroopa Liidu esirinnas gaasi tarbimise vähendamise osas, ka meie panime sel perioodil tööle oma vanad põlevkiviõlikatlad – selleks vajalike lahenduste leid-

misel oli koostöö ametkondadega väga konstruktiivne.

Nüüd ongi küsimus, mis edasi? Me kõik loodame, et sõda jõuab Ukraina võiduka lõpuni ja seal hakatakse majandust kiiresti üles ehitama. Kuid see tähendab ka suuremahulisi investeeringuid sealsesse taristusse, mis omakorda toob kaasa oluliselt suurema nõudluse kõikide seadmete, metalli ja muu järele. Seega me peaksime Eesti energiamajanduse jaoks vajalike seadmete tellimisega kiirustama, et mitte sattuda samasse perioodi.

Elektribörs sai omal ajal püsti pandud selleks, et juba olemasolevate tootmisseadmete tiputootmine võimalikult efektiivselt ära jagada.

Hiljem võivad tarneajad olla pikad ja hinnad kallimad?

Jah. Tarneaegade osas on juba efekti näha, sest juba praegu taastatakse või parandatakse seda, mis on ära lõhutud või puruks pommitatud, kuid ülesehitamine on täiesti teine mastaap.

Taastuvenergia ja rohepöö­ re saavad Eestis kriitikat, mis vaibus teistes riikides juba aastaid tagasi. Kas see aegajalt frustratsiooni ei tekita?

Ma arvan, et igal pool on nii pooldajaid kui ka skeptikuid. Mulle teeb siiski rõõmu see, et arusaam kliimamuutustest ja rohepöördest on oluliselt laiemalt levima hakanud. Objektiivselt võib öelda, et suur osa Eestist ei tunne veel kliimamuutuste negatiivseid mõjusid. Selleks, et neid tajuda, peab ilmselt ette kujutama tulevikku. Näiteks suuremahulisi rändelaineid, mis võivad tekkida põudade või üleujutuste tagajärjel. Seega jaanalind on Eestis üsna kerge olla, aga kui pea liiva seest välja võtta, siis tegelikult on kiiret tegutsemist väga vaja.

Milline oleks Eesti ideaalne energiasüsteem aastaks 2030?

2030 on kuue aasta pärast, mis ei võimalda enam unistada, vaid eeldab juba konkreetset tegutsemist.

Me vajame talvel umbes kolm korda rohkem elektrit ja umbes kümme korda rohkem soojust kui suvel, seega esmalt peab mõtlema energiavarustusele aasta neljandas ja esimeses kvartalis. Kui nendel perioodidel on energiavajadus lahendatud, laheneb ka suvine. Sel ajal on meie laiuskraadil tuulepargid kõige tõhusamad taastuvenergia allikad. Maismaatuulepargid mängivad olulist rolli, aga kuna tuul on merel oluliselt stabiilsem kui maismaal, siis panustavad antud kvartalites meretuulepargid kõige rohkem.

Arvan, et 2030. aastaks võiks meil olla kombinatsioon olemasolevatest võimsustest ja uutest meretuuleparkidest, maismaatuule- ning päikeseparkidest.

Tasa­kaalustavaid võimsusi on vaja reservi tagamiseks nii praegu kui ka nendeks aegadeks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

Kas sinna süsteemi võiks sobi­ tuda ka tuumajaam?

Meie energiasüsteemis on juba tuumajaamad, sest välisühenduste kaudu oleme seotud Põhja­maade energiasüsteemiga, kus tuumaenergeetikal on oma roll. Kas Eestil on konkurentsieelist oma tuumajaama rajamiseks või võimalust saavutada selles mastaabifekti? Ma arvan,

et meil on tugev konkurentsi­ eelis mere- ja maismaatuuleparkide rajamiseks, aga tuumajaama osas üht ega teist täna ei näe.

Pealegi – 2030. aasta eesmärkidest rääkides peaksime arutlema lahenduste üle, mis on reaalselt selleks ajaks kasutatavad.

Kriitikud aga ütlevad, et mere­ tuulepargid võivad minna tar­ bijale ebamõistlikult kalliks maksma. Kuidas nende tasu­ vusega lood on?

Me peame vaatama elektrihinda kogu tarbimise portfelli lõikes, mitte üksikute tehnoloogiate kaupa. Näiteks kui teoreetiliselt odavam allikas ei tööta sel ajal, mil energiat tarvis on, ja energia­ vajadust tuleb kompenseerida teistest allikatest, näiteks kallite gaasijaamadega, siis on ka elekter keskmiselt oluliselt kallim.

Meie energiasüsteemi ülesehituse juures on oluline maksimeerida taastuvenergia tootmist just sel ajal, kui energiat kõige rohkem tarbitakse, ja viia kompenseerimine muudest allikatest minimaalseks. See tagab kõige madalama energiahinna.

Seega, isegi kui meretuulepargis toodetud energiaühiku hind on veidi kallim kui maismaatuule­ pargist, siis meretuulepargist toodetud elekter on stabiilsem

ja toodangu kogus oluliselt suurem just esimeses ning neljandas kvartalis. Selline portfell, kus on nii maismaa- kui ka meretuul, on tarbijale prognooside järgi kõige soodsam.

Ettevõtjad räägivad, et las see hind olla veidi kallim, nii kaua kui see on meie naaber­ riikidega võrreldes konku­ rentsivõimeline. Kuidas me jõuame olukorda, et saaksi­ me ettevõtjatele garantee­ rida Põhjamaadega võrdset energia­hinda?

Siin mängib rolli mastaabiefekt.

Me tarbime Eestis miljoni inimese kohta kaks korda vähem elektrit kui soomlased või rootslased ning kolm ja pool korda vähem elektrit kui norralased.

See tähendab, et ühiku hinda võttes jagunevad püsikulud poole väiksema koguse peale. Selleks, et meil oleks konkurentsivõimeline elektri­sisend, peame suurendama elektri tootmist ja ­tarbimist. Ehk peame rohkem tarbima, kasulikult tarbima ja mitte raiskama, vaid saama siia täiendavat energiamahukat tööstust. Sel juhul vähenevad võrgutasud ja kõik ülekandega seotud kulud, mis omakorda toovad ühikuhinna alla kõigile tarbijatele.

Arvan, et 2030. aastaks võiks meil olla kombinatsioon olemasolevatest võimsustest ja uutest meretuuleparkidest, maismaatuulening päikeseparkidest.

2030. aasta on märgiline nii riikide ja Euroopa Liidu sea­ tud eesmärkide poolest kui ka kõikide suurtööstuste eesmär­ kide poolest. Kas see on aasta, mil kaardid langevad ja me saame teada, kuhu kuulume?

Meil on siin ühelt poolt risk, kuid samas ka võimalus. Eesti on suhteliselt väike majandus, mis annab meile võimaluse teha midagi sarnast digipöördega. Praegu oleme tuntud oma suure süsiniku­jalajälje poolest, kuid meil on võimalus olla esirinnas ka teisel pool, luues taastuvenergial põhineva majandusmudeli.

Selleks peaksime leidma lahendusi, kuidas salvestada energiat võimalikult optimaalselt ja efektiivselt, arendada nutikaid tarbimise juhtimise rakendusi. Ehk kokkuvõttes on vaja lahendada globaalset väljakutset: kuidas ehitada üles taastuvenergial põhinevat majandust? Meil oleks võimalus olla esimeste seas ja eksportida juba õpitud kogemusi rahvusvahelisel tasandil. See on positiivne stsenaarium, aga kui me jääme maha, siis kaotame tõesti oma konkurentsivõime pikaks ajaks.

Lõpetuseks, Eesti Ekspressi 2022. aasta intervjuus võtsid Utilitase tegemised kokku sõna­ dega: meie töö aitab maailma päästa. Kas just missioonitunne on sind Utilitases hoidnud?

Jah, see on võimalus ühise meeskonnana liikuda suunas, mida me usume olevat vajalik. Hommikul tööle tulles on tunne, et me anname oma panuse positiivses suunas. Ma arvan, et seda jagavad ka teised kolleegid, ja see on äärmiselt tähtis.

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

REKLAAM

9

10

REKLAAM

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

RAHA

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

11

Pangad ei finantseeri enam uute

fossiilkütustel toimivate elektrijaamade rajamist

Kas ma saan praegu Eestis pangast laenu, et ehitada siia elektrijaam, mis toodab elektrit näiteks söest? Sellele küsimusele on vastus üsna lihtne ja selge: ei saa! Kas ma saan praegu pangast laenu, et ehitada Eestisse elektrijaam, mis toodab elektrit meil kättesaadavatest taastuvatest allikatest ehk tuulest ja päikesest? Vastus sellele küsimusele on juba oluliselt mitmetahulisem ja vajab pikemat selgitamist.

TEKST: MARTIN HANSON / FOTO: SHUTTERSTOCK ESG tõus Pank ei tee suuri finantseerimisotsuseid lähtuvalt ühest või kahest mustvalgest kriteeriumist.

Nende otsuste taga on analüüsid ja valemid. Viimased aastad on juurde toonud uue juhtiva teema, mis koondub tähekombinatsiooni ESG alla. ESG on lühend ingliskeelsetest sõnadest environmental, social ja ­governance, mis eesti keeles tähendab sisuliselt ettevõtte tegevuse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähemist keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidele. „Praegu oleme olukorras, kus ühest küljest oleme juba loonud hulga jätkusuutlikkuse põhi-

mõtteid, millest krediidi­otsuste tegemisel lähtume, samuti on pangad olnud juba mitu aastat kohustatud esitama oma jätku­ suutlikkuse aruandeid. Teisest küljest nõuab Euroopa Keskpank meilt järjest enam kliimariskide integreerimist krediidi­riski analüüsi protsessi laenu hindamisel, laenuportfelli emissioonide mõõtmist ja vähendamist,“ ütleb Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Maris Riim.

Alates eelmise aasta sügisest on ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamine krediidiotsuse tegemisel veelgi olulisem. Eriti olulist rolli mängib ESG põhi­mõtete järgimine just suurte laenude

puhul. „Praegu vaatame suurte laenude puhul põhjalikumalt sisse, kuidas nad oma kestlikkust juhtinud on. Peamine ongi see, kuidas nad seda tervikuna juhivad. Mitte ainult see, kas nad on oma jalajälje ära mõõtnud,“ lisab Swedbanki jätku­ suutlikkuse juht.

Punased ja mitte nii punased jooned energeetikasektoris

Nagu öeldud, baseeruvad suured laenuotsused mahukatel analüüsidel, nii ka energeetikas. „Loomulikult on meil huvi finantseerida üleminekut madala süsinikuheitmega majan-

meil on kindlasti huvi kliendi kõrval olla,“ selgitab Riim.

Energiajulgeolek

duse suunas. Üks suur osa sellest protsessist on ka justnimelt taastuvenergiale üleminek. Aga laenuotsuse tegemisel vaatame ikkagi klienti ja tema projekti tervikuna,“ räägib Riim.

Seega ei saa väita, et iga taastuvenergiaprojekt automaatselt positiivse laenuotsuse saab ja vastupidi, näiteks põlevkiviga seotud projekt kindlasti positiivset vastust ei saa. Rahastamis­ otsuste alustala on endiselt olemasolev rahavoog. „Kui me näeme, et teatud äridel või tegevustel ei ole tulevikku, siis me ei saa ka neid projekte rahastada. Ja praeguses majanduskeskkonnas ei saa ettevõte ühel hetkel edukalt tegutseda, kui ta ei ole kestlikkusele üleminekut ära teinud. Ja kui meil on väga pikad laenud, siis me peame vaata-

ma, et ka 10 või 20 või 30 aasta pärast oleks sellel projektil tagatis olemas,“ räägib Riim.

Ta lisab, et projektidele ei või jah ütlemisel kasutatakse välistusmeetodeid. „Me oleme enda jaoks pannud paika mingid kindlad punased jooned, mida me kindlasti ei finantseeri,“ ütleb Riim. Mis need punased jooned on? „Laias laastus fossiilkütused, aga siin on mitu aga. Fossiilkütuse puhul ei finantseeri me uute fossiilkütustel põhineva elektrijaama rajamist või selle kaevandamist, aga kui tegemist on olemasoleva ettevõttega, kes selle valdkonnaga tegeleb ja tal on olemas oma Pariisi kliimaleppega kooskõlas olev üleminekukava ning tegevusplaan, kuidas ta oma äritegevust kliimaneutraalsemaks muudab, siis seal

Energiaprojektide rahastamisel mängib olulist rolli ka energiajulge­oleku tagamine. „Oleks ju tore, kui meil oleks kõik taastuvenergia peal – siis olekski meil energiajulgeolek keskkonnasäästlikult tagatud. Nii see aga ei ole ja oma otsustes me vajalikul hetkel sellest ka lähtume. Kui riigi analüüsid näitavad, et meil on selle tagamiseks vaja nii ja nii palju juhitavaid võimsuseid taastuvenergia kõrvale, siis loomulikult ka need aspektid on meie jaoks olulised,“ räägib Riim.

Kes aga otsustab, milline elektrijaam parasjagu meie energiajulgeoleku tagamisel oluline on?

Riimi sõnul toetuvad nad välistuste tegemisel avalikus kliima­positsiooni dokumendis kirjeldatud teadlaste hinnangule selle kohta, mis on äärmiselt kliima- ja keskkonnakahjulik. Sellest tulenevalt on uue fossiil­kütusel põhineva, näiteks söejaama Eestisse rajamise rahastamine välistatud, kuid välistatud ei ole näiteks gaasijaam, mille rajamisel on võimalik arvestada uute, kliima­neutraalsemate tehnoloogiate, aga ka bioenergia kasutusele võtmisega tulevikus.

Nutikad päikeseenergia- ja salvestussüsteemid Millisel juhul tuleks tänapäeval valida eramule päikeseenergiasüsteem koos salvestusvõimalusega?

Praeguste energiahindade juures on päikeseenergia salvestussüsteemid hakanud end kindlasti ära tasuma. Kui kaks aastat tagasi olid energiahinnad suvisel ajal ehk päikeseenergia tipptootmise ajal nii kõrged, et ettemaksu jääk võis kliendile järgmisel mittetootlikul ajal olla peaaegu nii piisav, et jaanuar-märts sai selle arvelt elektriarveid tasuda, siis praegu see pigem nõnda ei ole. Nimelt on turul tekkinud olukord, kus börsihinnast tulenevalt on mõistlik energiat salvestada ja seda siis n-ö nutikalt ehk vastavalt juhtida, võrgust osta ja õigel ajal müüa.

Energiasalvestile ehk akudesse laadimise võimalusele tasub kindlasti mõelda, kui energiat tarbitakse palju ka öisel ajal, nt küte või ventilatsioon, kui päikeseenergiat pole. Akupanga kasutamine võimaldab tänu hübriidinverterile kasutada päikeseenergiat ajal, kui päikeseelektrijaam energiat ei tooda, samuti elektrikatkestuse korral või ajal, mil elektrienergia hind on börsilt ostes liiga kallis. Samuti saab hübriidinverteri panna näiteks talvisel päikesevaesel ajal võrgust energiat salvestama soodsamal hinnaperioodil, et enda toodetud elektrit kallima võrguhinna ajal

tarbida ja vastupidi, energiat võrku müüa.

Hübriidinverter eramule?

Erinevatel inverterite tootjatel on erineva võimsusega hübriid­ inverterid, millele saab aku­ panga lisada.

Inverteri valikul tuleb silmas pidada, milliseid lisavõimalusi soovitakse kas kohe või hiljem kasutada, näiteks generaatori sisend, optimeerijate kasutamine (varjud ja eritasapinnalised paneelid katusel), varu­ toide võrguelektri kadumisel (Backup-UPS). n Hübriidinverterid vähendavad voolukadu, mis tekib päikeseenergia ülekandmisel alalisvoolust vahelduvvoolule ja vastupidi. n Optimeerivad akude laadimist ja tühjendamist. n Päikeseenergia tootmisel kasutatakse otsest energiat ja puuduvad võrgutasud ning tariifid. n Üleliigne energia salvestatakse akudesse, mida saab tarbida ajal, kui tootlikkus puudub. n Võimalik osta energiat võrgust odaval ajal ja tarbida kallil ajal. n Börsihinna jälgimine ja vastavalt laadimine. n Võimalik lisada elektriauto laadija, mille eelis on otse DCvooluga laadimine.

Kaubanduslik ja tööstuslik (C&I) energiasalvestussüsteem ning konteineripõhised energiasalvestussüsteemid (BESS – Battery Energy Storage Systems) Ettevõte võiks energiasalvestuse peale mõelda siis, kui on ka mittepäevasel ajal suurema energia­ vajadusega. Lisaks annab energiasalvestus­ süsteem võimaluse olla sõltumatu elektri­katkestustest, eriti kui on ärikriitilised süsteemid, mis ei tohi seisma jääda.

Division Redi pakutavad BESS-süsteemi olulised osad: n Olemasolevale päikese­ pargile autonoomse energia­ salvestuse lisamine, nt akupank. n Konteiner- või kapilahendus – nii sise- kui ka välistingimus­ tesse. n Energiasalvestussüsteemi varu­toide elektrikatkestuse korral. Olulised tarbijad, nagu kütte­süsteemid, IT-, jahutus­ süsteemid, jätkavad tööd. n Sisseehitatud automaatne tulekustutussüsteem. n Andurid: suitsuandur, ülekuumenemise andur, tuletõrjeandur, avariivalgustus. n Võimalik süsteemi modulaarselt suurendada.

Energiasalvestussüsteem, 315 kWh.

n Peak shaving – energia haldamine tipptundidel (eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist ajal, mil elektritarbimine on tavaliselt kõrgem, ehk „tippkoormusel“. Reeglina toimub see siis, kui elektrienergia hind on kõige kõrgem või kui võrgu ülekoormuse vältimiseks on vaja vähendada koormust.). n Börsihinna juhtimine – börsi­ hinna jälgimine, akude laadimise optimeerimine, vajadusel nulleksport.

Kui pikk on päikesepaneelide tasuvusaeg koos salvestussüsteemiga?

Tasuvusaeg on keskmiselt 6–7 aastat, see sõltub ettevõttele/ eramule paigaldatud päikesepaneelide süsteemist, elektritarbimisest ja muudest teguritest – aitame teha arvutusliku prog-

noosi vajamineva elektrienergia tootmiseks.

elektrienergia ostmisel lisandub.

Millisele ettevõttele on päikesepaneelide paigaldamine kõige tulusam?

Kas ka ilma võrku müümata on võimalik enda tarbeks päikeseparki ehitada?

Ettevõttele, kelle elektritarbimine on kõige suurem või protsentuaalselt kõige suurem päevasel ajal. Eraldi on ka ida-lääne lahendus, kui ettevõttel on energiatarbimine suurem hommikul ja pärastlõunasel ajal.

Lisaks saab lisada päikesepaneelidele energiasalvesti, mis võimaldab päeval toodetud energiat tarbida pimedal ajal ja hoida kokku nii elektrihinna kui ka võrgutasude pealt.

Sellisel juhul saab päikese­ paneelide toodetud elektrienergiat tarbida kohe, mis on kõige tõhusam, ning siis jääb ära ka võrgutasu, mis tava­päraselt

On ikka võimalik ja seda saab lahendada ainult tootmise pealt elektrienergia kasutamise kaudu ehk kui päikeseenergiat toodetakse, kasutatakse energia ära ja võrku tagasi müümine on piiratud.

Division Red OÜ eesmärk on muuta asjaajamine oma klientide jaoks võimalikult lihtsaks. Me aitame elektrivõrguga liituda, tegeleme dokumentatsiooni saatmisega ehitisregistrisse ja korraldame ka elektriauditeid. Pakume päikeseenergia terviklahendusi igat tüüpi katustele ja maapinnale. Meie meeskond pakub teile turu kõige tõhusamaid päikeseenergialahendusi.

12

REKLAAM

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Pelletipõletid Pelletikatlad Konteinerkatlamajad

Pöörame lehe puhtama tuleviku poole

ELUMAJAD

15-30 kW

SUUREMAD HOONED

50-180 kW

TÖÖSTUSHOONED

250-1500 kW

Tänu pikaajalisele kogemusele ja põhjalikule tootearendusele on meie pelletipõletid ja -katlad oma ala tipus nii kvaliteedilt kui mugavuselt. Lai valik keskkonnasäästlikke tooteid on disainitud hõlpsalt kasutatavaks ning on varustatud põleti elektroonilise kontrolleri, võrgupõhise kaugseire ning paljude teiste lisafunktsioonidega.

WWW.PELLTECH.EU INFO@PELLTECH.EU TEL. +372 677 5277

PELLTECH OÜ SÄRA TEE 3 PEETRI 75312

INN OVAT I S O O N

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

13

Kogukonnaenergeetika?

Tartu reoveest võib tulevikus saada toasooja FOTO: ERAKOGU

„Mida rohkem suudame ära kasutada juba kusagil olemas olevat soojust, seda vähem on tarvis sooja muudest energiaallikatest juurde toota,“ räägib energiaettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots ja lisab, et reovee heitsoojuse kogumine on üks võimalusi kaugkütte keskkonnamõjude oluliseks vähendamiseks.

FOTO: LAURENT GILLIERON

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp ja Gren Eesti äride juht Margo Külaots.

Gren ja Tartu Veevärk sõlmisidki äsja koostöölepingu, et alustada uuringuid reoveesoojuse kasutamiseks Tartu kaugküttesüsteemis. „Reovee, mille Tartu Veevärk linnaelanikelt kokku kogub, temperatuur on vahemikus 10– 17 kraadi. See soojusenergia läheb praegu piltlikult öeldes torudest alla, kuid soojusvahetite ja -pumpadega on võimalik reoveest energia välja võtta ning see kaugküttesüsteemi suunata,“ märkis Külaots.

Reoveesoojust kasutatakse linnade kütmisel paljudes Euroopa

riikides, kuid Eestis seni veel mitte. Greni hinnangul pakuks reovesi talvisel ajal väärtuslikku lisasoojuse allikat. Tartu reoveest oleks võimalik soojusenergiat koguda mahus, mis katab 5–8% kogu linna aastasest küttevajadusest. Täpsem uuring koos tasuvusanalüüsiga tehakse koostöös Tartu Veevärgiga juba käesoleval aastal.

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp kinnitas, et ettevõte otsib alati uusi võimalusi Tartu veeteenuste arendamiseks. „Seejuures on meile oluline energia säästmine ja taaskasutamine ning sel-

le põhimõttega sobib ka taastuv­ energia tootmise arendamine.

Reoveesettest on Tartus elektrit ja soojust toodetud juba kümmekond aastat,“ mainib Kapp.

Reovesi vähendaks kütuste põletamist

Tartu reovesi koosneb valdavalt kodudes ja ettevõtetes ära kasutatud soojast veest, selle energia kasutamine sõltub tehnilistest lahendustest ning tasuvusest. „Tartu reovee soojuspotentsiaal on esmasel hinnangul pii-

sav – meil tasub uurida, kuidas seda väärindada. Kui plaan õnnestub, siis teevad nii Gren ja Tartu Veevärk kui ka Tartu linn suure sammu keskkonnasäästlikuma majandamise poole,“ mainib veevärgijuht.

Energiaettevõtegi näeb heitja reoveesoojuse kasutamises suurt potentsiaali, seda nii energiasäästu kui ka dekarboniseerimise võtmes. Eri allikatest pärit heitsoojust kogutakse ja kasutatakse kaugküttes ka praegu, näiteks rakendab Gren Jõhvi ja

Kohtla-Järve piirkonna kütmisel tööstuse heitsoojust. „Oleme Greni Tartu küttevõrgu juba praeguseks ligi 95% ulatuses viinud taastuvatele allikatele, kuid siit edasi on järgmine eesmärk sooja tootmiseks tervikuna vähem kütuseid põletada.

Suure kaugküttesüsteemi eelis ongi see, et süsteemi saab liita tööstuslikke lahendusi ja taastuvaid energiaallikaid, mille kasutamine lokaalselt pole võimalik või on liiga kallis,“ selgitas Gren Eesti äride juht. Greni hinnangul jääb selleks vajalik investeering suurusjärku 10–15 miljonit eurot ning tulemusi võib oodata 2–3 aasta jooksul.

Kogukonnaenergeetika ehk võimalus olla ise energiatootja

Eesti energiasüsteem on laiemalt ja juba aastaid olnud muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest.

Tootvad elektrienergia tarbijad

saavad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse.

Kuigi energiaühistutel on Eestis juba pikk ajalugu, on need praegu siiski vähelevinud.

2020. aastal asutatud ­Energiaühistu ongi esimene selline Eestis, mis kirjeldab ennast kui laiapõhjalist liikmetele endile kuuluvat ettevõtet, mis koostöös kohalike kogukondadega rajab taastuvenergiaparke üle Eesti. Ühistu juhi Märt Helmja rõhutab veel kord, et nende algatus ongi saanud võimalikuks tänu sellele, et elektritootmis­ vahendid on muutunud taskuja jõukohaseks. Eelkõige päikesepaneelid, aga ka väiketuulikud on tegelikult jõukohased ka inimestele ise püsti panemiseks. „See, mida me esindame ja näeme, on kogukonnaenergeetika energiaühistu vormis, kus kõik saavad osaleda. Teiseks me näeme, et see on õiglane, ehk taastuvenergeetika on valdavas osas hajaenergeetika. Tootmine peab olema inimeste ja tarbimise lähedal, siis on ju mõistlik, et tarbijad ise on tootjad,“ kirjeldas Helmja.

Allikad: Maaleht, Ärileht

14

TULEVIK

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Poleemikat tekitab aga see, et praegu ei ole väljaspool Venemaad ja Hiinat moodulreaktoreid veel kommertskasutusse võetud ning esimene selliseid reaktoreid sisaldav lääneriikide projekt peaks valmima Kanadas alles 2028. aasta lõpus.

Tuumajaam Eestis – kas ambitsioonikas idee või homne reaalsus?

Veel mõni aeg tagasi ei näinud eestlane vajadust muret tunda riigi energiatootmise üle – põlevkivi oli soodne ja välistest oludest sõltumatu toormaterjal, mille energiaallikana kasutamine kattis kõik meie vajadused. Keskkonnasäästlik mõtteviis, Euroopa Liidu suunised ning eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on meie ühiskonnas aga väga viljakale pinnasele pannud idanema tähtsa küsimuse: kas vajame Eestisse tuumaelektrijaama?

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: LAURENT GILLIERON Tuumaenergia kasutamisest rääkides peetakse tänapäeval silmas eelkõige neljanda põlv­ konna tuumareaktoreid. Seejuures keskendub neljanda põlvkonna tehnoloogia lisaks reaktoritele endile süvendatumalt tervele kütusetsüklile. Varasemast rohkem suunatakse tähelepanu ka tuumkütuse tõhusale kasutamisele, väiksemate ja efektiivsemate reaktorite ehitamisele ning tuumarajatiste ohutumaks muutmisele.

Just ohutuse teemal aga arvamused lahknevad. Siinjuures on Saksamaa kui E ­ uroopa ühe suurema riigi näide eriti drastiline: Fukushima näol piisas ühest suuremast katastroofist, mis muutis täielikult meelsust rahva seas ning päädis otsusega, mille tõttu sulges riik eelmise aasta aprillis oma kolm viimast tuumajaama. Ka

­ ootsis leidis pärast katastroofi R aset suurem vastasseis, kui tuumaenergia vastaste häälte osakaal tõusis mõneks ajaks 39%lt 64%-le. Kuigi Fukushima katastroofi puhul ei saanud teadaolevalt ükski inimene eluohtlikku kiirgust, oli see siiski järje­ kordne meelde­ t uletus maa­ ilmale selle kohta, milliseid ohte tuumajaamad endas kujutavad.

Viimasel ajal Eestis läbi viidud meelsusuuringud näitavad siiski teatavat elanike poole­hoidu tuuma­jaama rajamisele. Kuigi eelmise aasta novembris ­Norstati läbi viidud meelsus­uuringus oli tuumaenergia vastaste osakaal võrreldes 2022. aasta uuringuga 5% kasvanud, toetab siiski 57% ehk üle poole vastanutest tuuma­ jaama Eestisse rajamist. Eesti uuringukeskuse tegevusjuht Pille Hillep sõnas siis statistikale tuginedes, et mida teadlikum on ini-

mene tuuma­energiast, seda positiivsemalt ta selle kasutusele­ võttu suhtub.

Kuigi meedias on ideed ja arvamused tuumaenergia teemadel pälvinud kõlapinda juba aastaid ning peaminister Kaja ­Kallase sõnul arutati tuumaenergiajaama rajamist ka viimastel koalitsioonikõnelustel, ei ole rohkem laiapõhjali-

Viimasel ajal Eestis läbi viidud meelsusuuringud näitavad siiski teatavat elanike poolehoidu tuumajaama rajamisele.

si u ­ uringuid rahva seas praeguseks hetkeks tehtud. Riigikogu liige Züleyxa Izmailova avaldas hiljuti ERR-i arvamusartiklis, et tema hinnangul peaks riik oluliselt aktiivsemalt rahvast kaasama tuumaenergiaga seotud debattidesse. Riikliku tuumaenergia töörühma koordinaator ­Reelika Runnel sõnas aga aasta alguses, et avalikkust kaasatakse tuumaenergiaga seotud arutellu rohkem hilisemas planeerimisprotsessis, kui jaama asukoht on selgunud.

Miks tuumajaama rajamine aga üldse päevakorda on kerkinud ning millised eelised sellega kaasneksid? Ilmselt ei saa ka kõige tulisemad ideele vastu olijad mööda vaadata mitmetest kõnekatest positiivsetest külgedest.

Kuigi tuumkütuse ühe peamise koostisosa uraanimaagi kaevandamisel ja töötlemisel eraldub kasvuhoonegaase, toodab tuuma­elektrijaam ise elektrit ilma otseste süsihappegaasi heitmeteta ning on seetõttu oluliselt keskkonnasäästlikum energia­ allikas kui fossiilkütustel põhinevad jaamad. Lisaks on tuumaenergia tuntud oma suure energiatootlikkuse poolest ning hiljutise tuumaenergia töörühma aruande põhjal oleks juba käitamisfaasis tuumajaamast tulenev aastane tulu 5,5 kuni 19 miljonit eurot. Tõenäoliselt kaasneksid energiamahuka tööstuse käima lükkamisega ka erinevad kaudsed tulud, millele on tähele­panu juhtinud kliimaminister Kristen Michal.

Kõige suurem positiivne mõju seisneb arvatavasti tavainimese jaoks kõige olulisemas – elektri­hinnas. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets toob hiljutises arvamusloos välja, et Fermi Energia sihitav 100% tuuma­energia elektrihind oleks 75–80 €/MWh, mis on oluliselt odavam praegustest elektrimüügihindadest. Praegune olukord, kus suure nõudlusega perioodidel pakutakse meie elanikele turul Soome tuumajaama toodetavat elektrit, ei taga ­Eestis aga pikaajalist hinnakindlust. Samuti näitab Kallemetsa sõnul viimase aja kogemus seda, et korraliku talvega on Soome ise ­Baltimaadest elektrit importimas. Sel ajal, kui Soomel on elektrit üle, on ka Eestis väiksem nõudlus ning oma energiavajaduse saame kaetud enda tuuleenergia toodangu toel.

Riiklik tuumaenergia töörühm tõi eelmise aasta lõpus avaldatud raportis välja kuus konkreetset põhjust, mis muudavad tuumaenergia taastuvenergia kõrval Eesti jaoks perspektiivseks valikuks. Nende punktide hulgas on ka universaalseid põhjuseid, mis räägivad tuuma­energia kasuks üldises plaanis kõikides riikides. Eesti puhul olulise tõigana tuuakse aga näiteks välja seda, et tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektri­tootmist, mis aitab tagada riigi energiasõltumatuse ning varustuskindluse ekstreemsete ilmastikutingimuste korral.

Varustuskindlusest sai Eesti jaoks terav murekoht ka U ­ kraina sõja tõttu, pärast mida Venemaa suuremahulise energiatoorme eksportijana ära kukkus.

Siiski ei saa tuumaenergiast rääkida ainult positiivses võtmes. Tallinna tehnikaülikooli professor ja füüsik Jaan ­Kalda tõi eelmainitud tuumaenergia töörühma raportit kommenteerides välja, et selles puudub energeetika laiem tuleviku­ vaade. Hiljutises intervjuus nentis ta, et tuumaenergia töörühma juurde oleks pidanud loodama alltöörühm, mis oleks uurinud ka teiste energialiikide pikemat vaadet. Seda seepärast, et taastuvenergiaallikate tootmise ja salvestusvõimsuse areng järgmiste aastakümnete jooksul mõjutab oluliselt seda, kas tuumajaama rajamine Eestisse on häda­vajalik meede või mitte.

Kalda sõnul on võimalik see, et 20 aasta pärast on energia salvestamistehnoloogiad arenenud sellisele tasemele, et Eesti riik saab oma elektrivajaduse kaetud ka ilma tuumaenergia panuseta. Tuumajaamad on riigi jaoks aga pikaajaline kohustus ning lisaks vajamineva riikliku regulaatori loomisele, pädeva tööjõu väljaõppele ning teiste jaama käitamisega seotud tegevuste elluviimisele tuleb riigil investeerida ka märkimisväärne rahasumma jaama rajamisse. Raporti kohaselt oleks tuumajaama käi-

tamisele eelneva 9–11-aastase perioodi vältel riigieelarvelised kogu­kulud kokku kuni 73 miljonit eurot, millele lisanduvad veel ka pääste- ja tehnilise võimekuse väljaarendamise kulud, mis võivad ulatuda kuni 54 miljoni euroni. Seega läheks tuumajaama rajamine riigile maksma kuni 127 miljonit eurot.

Lisaks rahalise kulutuse majanduslikule tasuvusele on küsimärke õhus ka valitava tehnoloogia osas. Riikliku töörühma raportis jõuti järeldusele, et Eestile sobiksid kõige paremini vesijahutusega väikesed moodulreaktorid, mille võimsus on kuni 300 megavatti. Poleemikat tekitab aga see, et praegu ei ole väljaspool Venemaad ja Hiinat moodulreaktoreid veel kommertskasutusse võetud ning esimene selliseid reaktoreid sisaldav lääneriikide projekt peaks valmima Kanadas alles 2028. aasta lõpus. Kalda tõi oma hinnangus ühe ohuna välja, et sellise katsetamata tehnoloogia reaalne kasutusele võtmine ja sellest tulenev tasuvus võivad võtta oodatust kauem aega.

Seega on kõlapinda nii tuumaenergia tugevustel kui ka probleemkohtadel – mõlemat peavad valitsus ja parlament lähitulevikus otsuse langetamisel arvesse võtma. Riikliku töörühma ekspert Reelika Runnel on avaldanud lootust, et positiivse stsenaariumi korral võiks riigi­kogu tuumaenergia kasutusele võtmise osas otsusele jõuda 2024. aasta esimeses pooles.

Millised on maailma suurimad tuumariigid?

Sel ajal, kui Eestis murtakse pead esimese tuumareaktori rajamise üle, toodavad üle maailma juba 436 tuumareaktorit elektrienergiat. Järgnevalt vaatame, millised on maailma suurimad tuumariigid töötavate reaktorite arvu poolest: 1. Ameerika Ühendriigid – 93 reaktorit 2. Prantsusmaa – 56 3. Hiina – 55 4. Venemaa – 37 5. Jaapan – 33 6. Lõuna-Korea – 25 7. India – 22 8. Kanada – 19 9. Ukraina – 15* 10. Suurbritannia – 9 * Ukraina 15 reaktorist kuus Zaporižžja tuumajaamas asuvat reaktorit on praeguseks sõjategevuse tõttu seisatud.

Allikas: statista.com, mai 2023

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Arton Energy pakub järgmisi teenuseid: Suurettevõtte energiaaudit Ettevõtte energia- ja ressursiaudit Taotluste koostamine Arengukavad Tasuvusuuringud Hoonete energiatõhususega seonduv Hoonete energiaarvutused ja simulatsioon Hoonete energiamärgis

REKLAAM

15

16

REKLAAM

ENERGEETIKA 15. VEEBRUAR 2024

Oled tüdinenud sellest, et voolukatkestused kontrollivad Su elu?

Ettearvamatud ja kõrged elektriarved põhjustavad stressi?

Tahad oma toodetud elektri eest saada kõrgeimat hinda?

Meil on Sulle lahendus - Thunori energiasalvesti!

TH SEERIA AKUPANK Eestis toodetud Thunori LiFePo4 madalpinge akupank rakendab kõige kaasaegsemaid akutehnoloogiaid, on madalpingest tulenevalt ohutu kasutamiseks majapidamistes loomade ja lastega ning vastab kõigile kehtivatele standarditele Euroopas.

Kui Sul on oma energiatootmine või kaalud seda, lisa oma energiapargile Thunori akupank kas off-grid või hübriidlahendusena. Nii saad tarbida toodetud energiat endale sobival ajal. Kokku saab ühtsesse süsteemi kombineerida kuni 16 akupanka kogumahutavusega 227.4kWh, mis peaks täitma ka kõige nõudlikuma energiasalvestusvajaduse.

Kui Sinu jaoks on oluline energiaturvalisus ning voolukatkestused viivad tavapärase elurütmi või halvavad äritegevuse, kasuta Thunori akupanka energiavarustuse tagamiseks. Lisa oma elektrivõrku Thunori akupank ning energiaturvalisus ongi saavutatud.

TH akud on Eestis toodetud!

Miks soetada Thunori akupank?

1. Kvaliteet - kasutame ainult kontrollitava ajalooga aku elemente, mis tagavad maksimaalse mahutavuse ning eluea 20 aastat ja enam. Paneme kõigi akupankadega kaasa tehasepoolse testraporti!

2. Kuluefektiivsus - üks kuluefektiivsemaid akusid turul lubades vähemalt 6000 laadimistsüklit.

Alginvesteering <1€ laadimistsükli kohta ning 0.05€ ühe salvestatud kWh kohta 3. Pikaajaline energiamahutavus, lae aku täis ning kasuta siis, kui tarvis. Ühte komplekti on võimalik paralleelselt ühendada kuni 16 akupanka kogumahutavusega 227.4kWh. 4. Garantii 10 aastat, toote oodatav eluiga on vähemalt 20 aastat.

5. Ohutus - Vastab kõigile valdkondlikele ohutusstandarditele ning töötab madalpingel, eriti sobilik lastega ning koduloomadega keskkonda

THUNOR SOLUTIONS OÜ Vändra Tehnopark +372 5594 1611 info@thunor.eu www.thunor.eu