Eramaja Ehitus (sügis 2024)

SÜGIS 2024

Sügis tulemas ehk Kuidas muuta kodu tormikindlaks?

Sügis paneb majaomaniku pähe praktilisi mõtteid

Septembrivilu toob endaga kaasa midagi enamat kui vaid lehtede värvimuutus. Lähenev talv kutsub iga eramaja omanikku peatuma ja vaatama oma kodu ning kogu kinnistut värske pilguga. Nüüd, kui päevad muutuvad lühemaks ja õhtud jahedamaks, tekivad praktilised mõtted justkui iseenesest.

On aeg valmistuda talveks – küttekulud, soojustus ja kodu mugavus

muutuvad aina olulisemaks. Vihmaveerennid, aed ja küttesüsteem vajavad tähelepanu. Kuigi suuremad projektid on plaanitud kevadesse, ei anna sügiski peremehele puhkepäevi.

Olgu tegemist aiamaa ja muruplatsi viimaste hooldustöödega, küttepuude varumise või plaaniga maja energiatõhusamaks muuta – kõik kokku võtab hea hulga aega ja esimesest lumest

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

lahutavad meid vaid loetud nädalad. Ometi pole see lihtsalt töö, vaid investeering kodusse, mis annab meelerahu ja kindluse, et tulgu või külmarekordite aasta, argielu möödub suuremate viperusteta. Muidugi, kui olemas on see kõige lihtsam – lumelabidas, mille vars kevadeni vastu peab.

Aga enne, kui paanikaks läheb, jõuab teha ühe grilli!

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verlii@delfi.ee Reklaam: Merlin Valgetamm merlin.valgetamm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Kolle puhtaks, alles siis halud ahju

Kui küttesüsteem hakkab tõmbeprobleemidega märku andma, on tagumine aeg kutsuda korstnapühkija. Nõgininale tasuks helistada ka siis, kui ahi ei soojene enam ühtlaselt või sooja saamiseks peab rohkem kütma. Hea on seda teha kevadel, kui meistritel rohkem vaba aega, kuid hilja pole praegugi.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Seadus näeb ette, et eramajades tuleb korstnapühkija kutsuda iga viie aasta tagant. Vahepealsel ajal võib peremees ise küttesüsteemi puhastada, vähemalt kord aastas. Küttekolletega ridaelamutes ja korterites on aga korstnapühkija iga­aastane visiit kohustuslik.

Korstnapühkimisega saavad ise hakkama vaid vähesed

Seda tööd võiks teha inimene, kes tunneb hästi oma küttesüsteemi ehitust, ei karda korstna otsa ronida ja on varemgi puhastanud või saanud juhiseid korstnapühkijalt, kuidas seda teha. Ilma teadmisteta puhastamine pole soovitatav. Tähtis on küttesüsteemi ettevalmistus, töö järjekord ja tahma ladustamine. Kuna paljud ostavad selle teenuse professionaalidelt ja ise töö kulgu ei jälgi, jäävad vajalikud töövõtted ka teadmata.

Korstnapühkija oskab hinnata küttesüsteemi tuleohutust ja üldist korrasolekut. Tavakodanikul üldiselt puuduvad need teadmised. Siiski pole see lootusetu ettevõtmine. Kes jälgib meistrit ja küsib nõu, õpib korstnapühkimise üsna heal tasemel selgeks.

Korstna enda puhastamine ei valmista ilmselt suurt raskust, kuid ah­

Küttekolletega ridaelamutes ja korterites on korstnapühkija iga-aastane visiit kohustuslik.

jud, pliidid ja soojamüürid pakuvad parasjagu pusimist. Nurgataguseid kohti on neis palju ja nende puhtaks saamiseks tuleb olla eriti hoolas. Peavalu võivad valmistada puhastamise mõttes ka kütteseadme ja lõõri ühendused ning lõõri pöördekohad. Eriti hoolas aga peaks olema katusele minnes – turvavarustuse kasutamine on hädavajalik.

Töövahendid olgu õiged Vajalikke tööriistu leiab ehitus­ või tööriistakauplustest taskukohase hinnaga. Koduse komplekti maksumus jääb mõnekümne euro kanti, samas kui professionaalsed tööriistad võivad maksta tuhandeid eurosid. Korstnapühkija kasutab sageli erinevaid kaameraid, vastupidavaid fiibervaiereid, harju, tross­ ja kettpuhasteid, samu­

ti professionaalidele mõeldud tuhaimureid ja muid tööriistu.

Kodus puhastamiseks võiks olla vähemalt üks korstnahari koos raskuspommi ja nööriga, truubihari, käsi hari, taskulamp, metallkühvel ning tuhanõu. Soovitatav on kasutada plastist puhastusharju, eriti roostevabade suitsutorude puhul, sest metallhari rikub roostevaba kaitsekihi, mis viib toru läbiroostetamiseni.

KUST OTSIDA ENDALE KORSTNAPÜHKIJAT?

Oma majapidamisele lähima kutselise korstnapühkija või pottsepa kontaktandmed leiab Päästeameti kodulehe küttesüsteemide portaalist. Korstnapühkijate kontakte pakub ka Eesti Korstnapühkijate Koja koduleht korsten.ee. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt kutsekoda.ee.

Roostevaba toru

Koduse tuleohutuse ABC

Kordamine on tarkuse ema, ja seda eriti, kui asi puudutab kodu tuleohutust. Kindlustamaks, et kõik olulised punktid on meeles, käis Lääne päästekeskuse Lihula päästekomando meeskonnavanem Sven Veek üle tuleohutuse teadmised ning tuletas meelde kõige tähtsamad aspektid, millele iga koduomanik peaks tähelepanu pöörama.

TOIMETAS: HEDI TAMMSALU / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Suitsu- ja vingugaasiandurid: kuhu ja kui palju?

Eesti seadus nõuab, et igas eluruumis peab olema vähemalt üks suitsuandur. Kui kodus on tahke küttega

küttekolle – olgu see kamin, ahi, pliit, gaasiboiler või katel –, on kohustuslik paigaldada ka vähemalt üks vingugaasiandur. Veek rõhutab: „Neid võib olla alati ka rohkem, nt igas toas, aga

Ringtee 26/4, Tartu E–R kl 8–17

Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.

suitsuandurit ei tohi paigaldada kööki ega vannituppa.“

Samuti toonitab ta, et andurite olemasolust üksi ei piisa. Kord kuus tuleks suitsuandurit testida, vajutades

Teenuseid pakume Korteriühistutele, firmadele ning eraisikutele.

• Kivikorstnate ladumine uusehitistes

• Korstnapitside remont ja ladumine

• Moodulkorstnate paigaldus

• Ummistuste likvideerimine lõõridest

• Muinsuskaitselised korstnatööd

• Korstnamütside paigaldus

• Korstnapühkimine

• Lõõride kettpuhastus

• Lõõride kaardistamine

Kivix Korsten

Mooni 113, Tallinn 5461 6929

www.kivixkorsten.eu

Kivixkorsten

Tegutseme Tallinnas ja selle lähiümbruses.

sellel olevale nupule. Lisaks on oluline andurite regulaarne puhastamine, et vältida tolmu kogunemist, mis võib põhjustada valehäireid. „Nii suitsu andurid kui ka vingugaasiandurid annavad ise teada, kui patarei hakkab tühjenema – siis teevad nad iga natukese aja tagant häält,“ lisab meeskonnavanem.

Tulekustutid: milline valida ja kus seda hoida?

Igas kodus võiks olla vähemalt üks 6 kg tulekustuti. „Tüüpiline kustuti, mida kodus kasutatakse, on pulberkustuti. Kuna aga pulber rikub ära kõik elektroonikaseadmed, mis selles ruumis asuvad, soovitan isiklikult vahtkustutit,“ märgib Veek.

Tulekustuti paigutus on samuti väga oluline – see peaks olema nähtaval ja kergesti ligipääsetavas kohas. „Alati tasub veenduda, et tulekustuti on kindlas ja kõigile pereliikmetele teadaolevas kohas. Samuti on oluline, et iga pereliige prooviks seda sealt ise kätte saada, et hädaolukorras oleks

kõik võimelised kiiresti reageerima,“ rõhutab ta.

Täiendavad kaitsemeetmed Lisaks anduritele ja tulekustutile tuletab Veek meelde, et köögis võiks olemas olla ka tuletekk. „Köögis võiks kindlasti olla tuletekk, mis on mõeldud eelkõige rasvapõlengute kustutamiseks. Näiteks kui pannil süttib õli, saab tuletekiga kiiresti ja tõhusalt tule lämmatada,“ selgitab meeskonnavanem.

Veel toob ta esile võimaluse paigaldada koju automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis tuvastab tulekahju ja saadab koheselt teate juhtimiskeskusesse, tagades seeläbi kiire reageerimise.

Koduse tuleohutuse tagamine on igaühe vastutus. Suitsu­ ja vingugaasiandurid, vahtkustutid, tuletekid ning vajadusel ka automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid võivad oluliselt suurendada turvalisust ja päästa inimelusid. Sven Veek rõhutab, et teadlikkus ja valmisolek on võtmetähtsusega, et kodu oleks turvaline paik kõigile.

Peata kodus võimalikud

soojalekked kiiresti

Kontrolli akna- ja uksetihendeid – need on peamised kohad, kust soojus võib kodust välja pääseda.

PÕRANDAKATTED SISSEPÄÄSUST SAUNANI!

• TALLINNAS: Forelli 10 | tel 646 1121

TARTUS: Kauplus Alfalend Põrandakatted

Aardla 25 | tel 736 6185

PÄRNUS: Riia mnt 23 tel 443 2260, 511 0098 alfalend@alfalend.ee www.vaip.ee

Kui märkad, et kodu ei püsi külmade tulles nii soe, kui võiks, võivad süüdi olla soojalekked. Kas oled valmis oma elamist energiasäästlikumaks muutma? Anname selleks mõned nõksud.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Õnneks on olemas mitmeid lihtsaid ja tõhusaid viise, kuidas kodu soojapidavust parandada. Alustada võib lihtsamatest asjadest, nagu uste ja akende tihendamisest ning kiirest pööningu soojustamisest, et saaksid kodu talveks soojemaks muuta, samas piirata küttekulu.

• VILL

• SISAL

• MEREROHI

• DZHUUT (JUTE)

• VAIPKATTED

• VALMISVAIBA

• PLAATVAIBAD

• LINOLEUM

• SPORTKATTED

• KUMMIKATTED

Unusta murelik ehitamine –meie käest saad võtmed kätte!

PORITÕKKED

Pakume võtmed-kätte-lahendusi ja oleme sinu usaldusväärne partner nii elu- kui ka ärihoonete ehitusprojektide puhul.

Küsi hinnapakkumist: Taavi, tel 520 8900 taavipryys@gmail.com minora.ee

Lihtsad nipid soojakao vähendamiseks

Uksed ja aknad on sageli suurte lekete allikad, sest need on peamised kohad, kust külm õhk pääseb sisse ja soe õhk välja. Õhuleke uste ja akende ümber võib põhjustada märkimisväärset soojakadu, kuid õnneks on olemas lihtsaid viise, kuidas seda probleemi lahendada. Üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise soojakao vähendamiseks on tihendite kontrollimine ning vajadusel uute paigaldamine.

Soojustamisel võiks eelistada sisemistele aknaraamidele paigaldatavaid tihendeid.

Puitakende puhul on oluline, et akende vahel säiliks õhuliikumine, mis hoiab ära kondensatsioonivee tekkimise. Soojustamisel võiks eelistada sisemistele aknaraamidele paigaldatavaid tihendeid. Teipida või silikoonida pole aga puitaknaid mõtet, kuna see sulgeb õhuliikumise. Sobivaks lahen­

Termokaamera abil saab hõlpsasti tuvastada soojalekkeid kodu seintes, põrandates ja lagedes.

duseks on kittimine või elastse liimimassi kasutamine. Nende kasutamisel tuleks jälgida, et väljas oleks püsivalt soojakraadid, kuna nii kitt kui ka liimimass kuivavad pikemalt. Hiljem võib need näiteks üle värvida – kiti puhul on see isegi vajalik, et vältida pragude tekkimist.

Plastaknad lasevad tuult läbi, kui tihendid on kulunud. Need tuleks umbes iga kümne aasta järel välja vahetada. Tihend ei pea olema väga paks –piisab 3–5 mm tihendist, mis oleks vaja tihedalt akna külge kleepida.

Pööningu soojustamine on lihtne

Pööning on üks suuremaid soojalekkekohti, sest soe õhk tõuseb ülespoole ja pääseb kergesti välja, kui pööning pole korralikult isoleeritud. Siin on mitmeid kiireid lahendusi, mida saad kohe kasutusele võtta.

Kui pööningu põrand on halvasti isoleeritud, võib läbi selle kergesti soojust kaduma minna. Kiire lahendus on pööningu põrandale lisasoojustuse

Mööblikaru tegeleb vana mööbli restaureerimisega ja puhub sellele elu taas sisse! Värskenda enda kodu ja tutvu toodetega juba täna!

paigaldamine. Kasuta mineraalvilla või vahtplastist plaate, mis on kergesti paigaldatavad ja suudavad oluliselt vähendada soojakadu. Kui sul pole aega põhjalikuks paigaldamiseks, võid ajutise lahendusena laotada pööningule vanu tekke või muid soojustusmaterjale, mis samuti aitavad soojust kinni hoida.

Sageli unustatakse, et hõreda ja soojustamata pööninguluugi kaudu kaob hulk sooja. Kiire lahendus on luugile lisasoojustuse ja tihendite paigaldamine. Võid kasutada samu materjale nagu pööningu põranda soojustamisel – paigalda mineraalvill või vahtplast luugi siseküljele ning kontrolli, et luuk sulguks tihedalt, vältides õhulekkeid.

Külma pööningu soojapidavamaks muutmine

Külma pööningu korral saad kergesti soojustada pööningu põrandat ehk eluruumi lage. Soovitatav on kasutada seal 300 mm paksust võimalikult õhulise ja koheva soojustusmaterjali kihti. Parimad lahendused on kas kohev rullvõi puistevill.

Rullvilla on lihtne paigaldada –see tuleb lihtsalt pööningu põrandale lahti rullida. Soovitavalt jällegi kahes kihis, nii et erinevate kihtide materjalipaanide ühendusjooned ei kattuks.

Rullvilla miinus on see, et materjal pole nii kohev kui õigesti paigaldatud puistevill. Plussiks on aga see, et rullvilla paigaldus on lihtsam ja kiirem ning praegu räägime lihtsatest lahendustest. Samuti see, et puistevillale astudes surutakse kohev materjalikiht kokku ja see kaotab oma soojapidavuse, samas kui rullvillale võib ajutiselt survet avaldada, ilma et materjal oluliselt deformeeruks.

Kui sinu kodus on võimalik ehitada pööningu juurde tuulekoda või paigaldada vaheuks, tasub seda kaaluda. Tuulekoda või vaheuks loob täienda­

va barjääri külma õhu sissetungile, aidates hoida sooja õhu alumistel korrustel. See lahendus võib vajada mõningaid ehitustöid, kuid tulemuseks on märgatavalt väiksem soojakadu ja soojemad ruumid.

Investeeri veidi aega ja vaeva nende lihtsate lahenduste rakendamiseks, et muuta oma kodu talveks mõnusalt soojaks. Sooja hoidmine pole ainult mugavuse küsimus – see aitab säästa ka raha ja vähendada energiatarbimist, mis on kasulik nii sinu rahakotile kui ka keskkonnale.

Allikas: Moodne Kodu

KOLM TÄHELEPANEKUT SOOJUSTAMISEL

1. Mineraalvill tuleb paigaldada piinliku täpsusega, muidu ei täida soojustus oma eesmärki. Kõikide pehmete mineraalvilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius peab olema 10–15 mm laiem karkassipostide „puhtast“ vahest. See on vajalik selleks, et vill liibuks tihedalt karkassi vastu ja kinnituks hõõrdega karkassi külge. Nii püsib soojustus karkassi vahel.

2. Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne. Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk liikuma pääseb. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti.

3.

Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma.

Allikas: ISOVER

Pööningu põranda soojustamine on üks tõhusamaid viise soojakadu vähendada ja energiat säästa.

Ehitame maja, ehitame maja …

TEKST: AAVO ISAK, Pelltech OÜ

Entel-Tenteli laululapsed on selle meie südameisse laulnud ... Oma maja on meile miskitmoodi DNA-sse sisse kirjutatud.

Kellel juba on, kes juba ehitab, kes alles planeerib, kes alles unistab, kes lappab lihtsalt ajakirju ja skrollib Pinterestis – kuidagimoodi ning millalgi on igaüks meist sellega tegelenud.

Nüüd siis mõni sõna neile, kes on unistamisest juba planeerimiseni jõudnud.

Kui ehitada uus elamu, on juba projekteerimise käigus vaja läbi mängida kõikvõimalikud lahendused nii elektri-, veevarustuse, kanalisatsioonikui ka küttesüsteemi valikul. Võimalusi on nii palju, et nende vaagimine võib pea suisa sassi ajada. Kõigepealt tuleks enesele teadvustada, et maja ei ole korter, mida saab kiirelt osta-müüa-vahetada. Maja on seotud selle kindla kohaga – võiks isegi öelda, et kohavaimuga. Maja ehitatakse endale, oma perele, lastele, lastelastele aastateks, aastakümneteks, võib-olla ka -sadadeks. Loomulikult ei ole võimalik ette näha meie järeltulijate eluviise ega vajadusi, aga hea oleks juba ehitades selle peale mõelda. Arhitekt oskab paigutada maja nii, et see oleks suunatud õigesti nii päikese, valitsevate tuulte kui ka vaadete suhtes. Vitsamees leiab veesooned ja rahakott määrab, kas meri paistab või ei.

Üks on kindel: ilma kütmata meie laiuskraadil läbi ei saa

Selles suhtes on minul ainult üks kindel soovitus: vesikeskküte. Kas soojust kantakse tubadesse põranda, seina või lae kaudu, kas kasutatakse radiaatoreid või konvektoreid – see ei olegi kõige olulisem. Oluline on, et oleks vesi-

keskküte. Sellega saab ühendada kõikvõimalikke erinevaid kütteseadmeid –soojuspumbast kuni pelletikatlani. Vajaduste ja võimaluste muutudes ei pea tervet süsteemi välja vahetama, vaid saab uue ja udupeene seadme integreerida juba olemasolevasse küttesüsteemi.

Maja, isegi kui seal on tagatud kõik mugavused, ei kujutaks ette ka ilma elava tuleta. Olgu selleks siis kamin, köögipliit või ahi – elava tule võimalus peaks majas kindlasti olema. Ei ole midagi õdusamat kui kamina ees vedeledes tulle vaadata ja suuri mõtteid mõelda. Kui aga seda kaminat peab kütma iga päev, et tuba soe oleks, ei ole õdususest õige pea enam midagi alles –see on asendunud tüütu kohustusega. Seega võiks raske ja tüütu töö teha masinad – nemad ongi selleks loodud –ning säilitame elava tule romantika ja õdususe tarbeks.

Minu esimene eelistus on loomulikult pelletiküte. Imelik oleks minu suust ka midagi muud kuulda, aga kui on vesikeskküte, saavad koostööga hakkama nii soojuspump, halukatel,

päikesepaneel kui ka pelletikatel. Nende juhtimissüsteemid on juba omavahel ühendatavad ja töötab see, mis hetkel kõige soodsam ning mugavam. Ja kui romantikast kamina ees midagi üle jääb, talletatakse ka see küttesüsteemis tuleviku tarbeks.

Mugavuse vastu ei saa. Majas elades on niigi juures terve hulk kohustusi, millest korterielanik ei oska unistadagi. Lumi ja pori, muru ja pere, loomad ja lapsed – kõik see nõuab hoolt ja tegelemist, aga põhiliselt aega. Ärgem raisakem siis seda väärtuslikku aega kütmise peale. Las seda teeb mõni seade. Need on tänapäeval targad ja usinad ning suudavad ka koostööd teha. Soojuspumbad maja kütmiseks on tulnud, et jääda. Raske on leida soojuspumbale paremat ja soodsamat alternatiivi. Ainus tõrvatilk selles muidu nii mesises potis on see, et kui kütet on kõige rohkem tarvis, jääb soojuspump jänni ja lülitab sisse elektriküttekeha, et maja ikkagi soojaks saada. Tavaliselt on seda vaja talve jooksul vaid mõni nädal, aga elektriarve pärast seda ajab tigedaks.

Kõige parem ja ka säästlikum lahendus on soojuspumba-pelletikatla kombinatsioon – sel juhul saab kumbki töötada tema jaoks parimais tingimusis ja näidata ainult oma häid külgi. Pelletikatel töötab siis, kui elektrihind on liiga kõrge või kui õues on soojuspumba efektiivseks tööks liiga külm, ja ülejäänud ajal toimetab soojuspump. Kas selleks valida õhk-vesivõi maasoojuspump, on juba maitseasi.

Kui on huvi, külastage meie kodulehti www.pelletikeskus.ee või www.pelltech.ee, aga veel parem, tulge meie juurest läbi.

Asume Peetris Sära tee 3 ja meil on alati hea meel teid näha.

Aavo Isak

Kas päikesepaneelidest on kasu ka talvel?

Päikesepaneelid ja roheenergia seostuvad paljude inimeste jaoks suve või vähemalt päikeseküllase kevadega. Nii mõnelegi võib seega tulla üllatusena, et tegelikult toodab päikesepark elektrit ka talvel krõbedate külmakraadidega.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Päikesepaneelid toodavad elektrit fotogalvaanilise tehnoloogia abil, mis tähendab, et päikesevalgus neeldub pooljuhtmaterjalis, mille tulemusel hakkavad elektronid liikuma ja tekib elektrivool.

Huvitava asjaoluna ei ole fotogalvaanilise efekti soodustavaks teguriks aga mitte kuumad ilmad ja kõrged temperatuurid, vaid vastupidi – just jahedate ilmade ja madalamate kraadidega toimib tehnoloogia tõhusamalt ning päikesepargi kasutegur tõuseb. On aga teised tegurid, mis päikesepaneelide tootlikkust talvel siiski vähendavad.

Esimeseks on meie geograafiline asukoht ehk see, et talvel on meie laiuskraadil päevavalgust vaid loetud tundide jagu. Samuti on rohkelt pilviseid päevi, mil päikesepaneelid saavad elektrit toota vaid marginaalses mahus. Eraldi märkimisväärseks faktoriks on lumi, mis tiheda ja pikaajalise saju tin­

gimustes moodustab mitmesentimeetrise kihi, varjutab paneelid päikese eest ega võimalda neil elektrit tootma hakata. Sellisel puhul saab oluliseks aga päikesepaneelide paigaldusnurk, mis omab koguneva lume hulga ja päikeseenergia tootmise vaates olulist rolli.

Eestis on optimaalseks päikesepaneelide kaldenurgaks maapinna suhtes 30–40 kraadi. Sellise kaldenurgaga paneelidelt sulab lumi ära või libiseb maha, kui tegemist pole kõige paksema lumekihiga, ja päikesekiired suudavad läbi lumekihi paneelid mõ­

nel määral üles soojendada. Kusjuures kõrgema paigaldusnurgaga paneelid suudavad päikesepaistelise ilmaga vähese lumekirme sulatada isegi kuni –10 kraadi juures.

Tasub mõelda energia salvestamise peale

Kui meie põhjamaises kliimas jääda lootma vaid päikesepaistelistele päevadele, ei saavuta päikesepaneelid aga kaugeltki oma täielikku potentsiaali ei suvel ega talvel. Seetõttu otsustatakse üha enam koju päikesepargi rajamisel juurde lisada salvestussüsteem, mis pakub kasu ka talvisel perioodil. Olenevalt eramaja suurusest paigaldatakse selle juurde tüüpiliselt 5–15 kWh akumahutavusega salvestussüsteem. Seejuures üle 10 kWh mahutavusega koduakud võivad täislaetud olekus heal juhul terve ööpäeva elektritarbimise majapidamises ka talvepäeval ära katta. Samas tasub tähele panna, et sellise koguse päikeseenergia salvestamiseks peaks päikesepaneelid mitmel järjestikusel päeval suutma toota arvestatava koguse elektrit, mille eelduseks on päikesepaisteline ilm.

Allikad: sunergia.ee, paikesevagi.ee, solarstone.com

Sügis tulemas ehk Kuidas muuta

kodu tormikindlaks?

Sügistuultes saavad enim räsida elektriliinid, aiamööbel, batuudid, samuti autod ja majad, millele marutuul murdunud puid ning oksi lennutab. Hullemal juhul rebib tuul lahti ka katuseserva ja teeb sellega teed valla vihmaveele. On aga väga lihtsad nipid, kuidas muuta oma majapidamine talvele vastu minnes tormikindlaks.

TEKST: MARTIN HANSON / FOTO: ANNI ÕNNELEID

Mõned nõuanded on sellised, millega tuleks hakata tegelema kohe, sest näiteks katuseservade kontroll ja taaskinnitamine võtab pikalt aega. Samas on ka kiiremaid lahendusi, et kahju riski piirata: näiteks võtta tormi ajal vooluvõrgust kodumasinad või puhastada ära kõik vett juhtivad rennid nii maas kui ka õhus.

Mööbel ja batuudid siseruumi: Kõik lahtised esemed, nagu batuudid, aiamööbel ja laste mänguasjad, tuleks hooaja lõppedes talvekorteritesse panna. Aiast, rõdult ja terrassidelt kipuvad need tugeva tuulega lendu tõus­

ma ning erandlikud pole ka olukorrad, kus kinnitamata batuut lendab mööda aeda ringi või maandub naabri aias auto peal. See aga tähendab rahalisi kohustusi naabri ees.

Kontrolli uksi, aknaid, väravaid: Seesami ajaloost on teada juhtum, kus tuul rebis lohakalt kinnitatud aia lahti ja tegi kahju aias parkinud sõidukile. Korralikult suletud aknad, uksed ja väravad aga ei allu tugeva tuule tõuklemisele ning aitavad ennetada suurema kahju tekkimist.

Tõmba kodumasinad vooluvõrgust välja: Tuul tekitab tihti ka

elektrikatkestusi ja voolukõikumisi, mis omakorda võivad mõjutada kodumasinate toimimist. Seesami esindaja sõnul laekub kindlustusele pärast igat tormi kahjunõudeid, kus kodumasinad lakkasid pärast elektrikatkestust töötamast. Need kodumasinad, mis ei ole mõeldud pidevaks tööks, tuleks tormide eel vooluvõrgust välja võtta. Kindlasti tasub konsulteerida ka spetsialistiga, kes oskab koduse vara kaitsmiseks parimaid näpunäiteid jagada. Veendu, et katus oleks korralikult hooldatud: Seesami kindlustusstatistika näitab, et tormi korral esineb kõige rohkem kahjusid just seoses hoonete katustega. Suuremad tuuled ja paduvihmad toovad välja katuste õrnad kohad – tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga võib teha kahju ka kogu katusele ning põhikonstruktsioonidele. Tormiohus ei ole ainult vanad majad – tugev tuul võib lahti rebida ka uue katuse. Kontrollige enne tormituulte saabumist üle nii elumaja kui ka

7. juuli 2024 tormikahjud Lõuna-Eestis.

kõrvalhoone katus ning vajadusel kinnitage või parandage kahtlased kohad. Tugevad paduvihmad kipuvad tungima läbi katusekonstruktsioonide ka katust lõhkumata ja kahjustada võib saada nii siseviimistlus kui ka kodune vara. Hoia puudest eemale: Võimalusel peaks sõidukid parkima puudest

ja postidest eemale. Samuti tuleks tugevate tuultega ise kodus püsida, sest murduvad puud on ohuks ka inimestele. Kui oled aias märganud vana ja murdumisohtlikku puud, tuleks see enne tormide algust kindlasti maha võtta. Seda loomulikult kooskõlastatult omavalitsusega. Samuti oleks vaja

eemaldada oksad, millele tuul võib saatuslikuks saada.

Loe kindlustustingimusi: Tee selgeks, mida leping katab ja mida mitte ning millistel tingimustel ja ulatuses on tormikahjud hüvitatavad. Üldiselt on tugeva tuule põhjustatud tormikahjud enamikus kindlustuslepingutes hüvitatavad, kuid erinevad kindlustusandjad määratlevad tormi mõistet erinevalt. Üks kindlustusandja loeb tormiks tuult kiirusega alates 18 m/s, teise jaoks võib see piir olla madalam või hoopis kõrgem. Tähelepanu tuleb pöörata ka välistustele, milleks võivad olla näiteks kahjud, mille toimumisele on kaasa aidanud kulumine ja väsimine. Näiteks katuseserv, mis oli juba enne tormi lahti, või maja kõrval asuv mädanenud puu. Mõlemat kahju saanuks ennetada katuse paranduse või puu mahavõtmisega. Kui seda aga tehtud ei ole, võib kindlustusselts kahju hüvitamisest keelduda või hüvitist vähendada.

Allikas: Maakodu

Väli-söögituba iseehitatud kokkutõmmatava katusega.

Foto: Aivar Kullamaa

ENNE TORMI

Sihvas lendas kortermajal katus pealt.

KUIDAS MUUTA PUUD AIAS TORMIKINDLAKS?

Esimene ja sisuliselt lihtsaim pähe torkav mõte on loomulikult toestamine. Kahjuks tuleb see kõne alla vaid hiljaaegu istutatud ja väiksemate taimede puhul. Suuremate puude-põõsaste tormikahjusid saab vähendada ainult ennetava lõikamisega.

Kontrollige oma krundil kasvavaid puid regulaarselt. Kui märkate võras suuremaid kuivanud oksi, tuleks need esimesel võimalusel eemaldada. Eriti hea oleks, kui seda teeks asjatundja – arborist. Esiteks murduvad sellised oksad kergesti, teiseks võivad need olla esimene tunnus, et puuga on midagi valesti ja võib-olla vajab ta hoopis tugevamat lõikust, kui esmapilgul tundub.

Hoidke oma puude võra suhteliselt hõre, siis pääseb tuul puuvõrast läbi ja tuulemurru oht on väiksem. Tuuletakistuse vähendamiseks oleks kasulik ka võra ülemisi, kõrgustesse suunduvaid oksi lühendada. Eriti ohtlikud on oksad, mis ulatuvad ülejäänud võrast kaugele välja. Tuul võib need kergesti lahti sakutada.

Vähetähtis pole seegi, mis nurga all on oksad tüvest välja kasvanud. Teravnurga all kasvanud oksad on palju nõrgemini kinnitunud ja seetõttu tasuks ka nende puhul ettevaatlik olla.

Allikas: Maakodu

Korstnale uus hingamine!

Korstnaid ja suitsulõõre on vaja kontrollida ja puhastada regulaarselt, et tagada korstende pikaealisus, sest pigi korstnas on tuleohtlik. Ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab ka õhuvahetust ja halvendab õhukvaliteeti. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, on eriti oluline suitsulõõride õhutihedus. Halvas korras lõõriseinte vahel võivad põlemisgaasid

kergesti liikuda ventilatsioonisüsteemi ning sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis on sisse hingates eluohtlik. Ventilatsioonilõõride seisukord on sama oluline kui suitsulõõride oma.

RenoRe OÜ teeb põhitööna korstende kaamerauuringuid ja renoveerimist spetsiaalse seguga. Töid tehakse eramajadele, korteriühistutele ja renoveerimist vajavatele muinsuskaitsealustele hoonetele. RenoRe kasutatav korstna renoveerimise meetod tulekindla seguga on turvaline, ökonoomne ja puhas.

Ühtlasi hoiate kokku suuremate kulutuste pealt, mis kaasnevad uue korstna ehitamisega. Telliskivikorsten vajab hoolt, sest tingituna ehituslikest eripäradest on sel omad probleemid: praod seintes, tühjad vuugid, suits tungib ühest lõõrist teise, murenenud kivid ja lagunev

korstnapits. Lagunev korsten on hoonele ohtlik.

Tunnused, mis viitavad probleemidele korstnalõõrides, on halb tõmme, pigi, praod vuukides ja krohvil jne. Tulekindla seguga renoveerimine sobib puiduga köetavatele küttekolletele. Korstnaid renoveeritakse seestpoolt, töid alustatakse korstna kaamerauuringuga. Kui vead on kindlaks tehtud, puhastatakse korsten kettpuhastajaga ja eemaldatakse pigi ja muud takistused. Pigist lõõri pole võimalik tulekindla seguga renoveerida. Tänu vormi paindlikkusele saab renoveerida erinevate läbimõõtudega kõveraid ja sopilisi korstnaid. Renoveeritud korstnalõõr parandab tõmmet. Töid tehakse enamasti ülaltpoolt, all toimub ainult kontroll ja puhastamine. Lõpptulemus on seestpoolt silutud lõõr. Segu kuivamine võtab vähemalt 24 tundi, kuid soovituslik on 48 tundi.

Foto: Argo Ingver

Teenused:

• ventilatsioonisüsteemide puhastus ja hooldus

• konditsioneeride ja kalorifeeride pesu

• köögikubude ja rasvakanalite puhastamine

• ventilatsioonisüsteemi filtrite müük ja vahetus

• tuletõkkeklappide kontroll ja remont

• torustiku kontroll ja kontrollaktide koostamine

E-poes müüme ka ventilatsioonisüsteemide puhastusseadmeid

Kontakt: tel 5555 0949, 5555 6558

ENNE PÄRAST

Enne suuremat sadu katus korda

Sügise lähenedes tasuks üle vaadata oma maja katus ja vihmaveerennid. Ja mitte üksnes ilu pärast, vaid ka selleks, et vältida võimalikke veekahjustusi.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Sügisel, pärast lehtede langemist, on eriti oluline katus puhastada ja hoolikalt üle vaadata. Lehtedest ja muust prahist puhastamata katus võib põhjustada tõsiseid probleeme, kuna ummistunud vihmaveerennid ja katusealused võivad viia vee lekkimiseni katusekonstruktsioonidesse, põhjustades niiskuskahjustusi ning hallitust.

Katuse ülevaatus peaks hõlmama materjalide seisukorra kontrollimist. Näiteks kivikatuse puhul tuleb veen­

duda, et kõik kivid on omal kohal ja terved ning ka neelutihendid on korralikud. Erilist tähelepanu võiks pöörata ka katuseharjale ja äärekividele, mis peavad olema kindlalt paigas, et vihmavesi voolaks korrektselt rennidesse.

Bituumeni korral võiks hooldada katust jahedamal ajal, sest soojus muudab katusekatte pehmemaks ja sellele astumine võib materjali kahjustada. Sindlite servade, vuukide ja tihendite seisukord on olulised kontrollpunktid.

Sammaldunud katus ja umbes vihmaveetoru pole just parim kooslus, millega talvele vastu minna.

Katuse puhastamisel tuleks kasutada pehmet harja, et vältida sindlite kahjustamist.

Korda oma kätega

Kui tegu on väiksema vigastusega, saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks kohe konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.

Kui bituumensindelkatusel mõni sindliserv lipendab, tuleb see tagasi liimida spetsiaalse SBS­kummibituumenist mastiksiga. Sama materjali saab kasutada bituumenkatuse pinnakahjustuste parandamiseks ja läbiviikude tihendamiseks. Tagasi saab kinnitada ka viltu vajunud kivi.

Kuigi paljusid hooldustöid on võimalik teha ise, on soovitatav iga viie aasta tagant kutsuda professionaal, kes hindab katuse ja vihmaveerennide seisukorda põhjalikumalt. Spetsialistid suudavad tuvastada ja parandada varjatud probleeme, mis võivad maja­

omanikule märkamatuks jääda. Näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV­kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Pärast katust vaata üle ka rennid

Vihmaveerennide regulaarne puhastamine on tüütu, kuid fassaadi ja räästa kaitsmiseks ülioluline. Rennidesse kogunenud lehed, oksad ja muu praht võivad ummistada äravoole, mis omakorda võib põhjustada vee kogunemist katusele ning lekkeid. Ummistunud rennid võivad talvel külmuda, mis võib kaasa tuua veelgi suuremaid kahjustusi.

Töö algab katuse puhastamisest, et vältida uue prahi sattumist rennidesse. Rennide puhastamiseks on vaja tugevat redelit ja aiakühvlit, millega saab lehed ja muu mustuse rennidest eemaldada. Pärast puhastamist tuleks rennid loputada veega ja kontrollida nende seisukorda, sealhulgas roosteplekkide ja kinnitusvahendite osas.

KPEKATUSEPESU.EE

KATUSTE PESU ja VÄRVIMISTÖÖD

Töökogemust 13 aastat

Küttepuud varumata:

millise puuga saab toa soojaks?

Kuigi küttepuude varumise kõrgaeg jääb kevadesse, on kindlasti ka neid majapidamisi, kus riidad veel talveootuseks valmis seadmata. Nüüd ongi siis õige aeg mõelda välja, millist halgu osta, ja otsida välja, kust seda soodsamalt saab. Hinnad on väidetavalt küttepuudel ka tugevalt langenud.

TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTO: SHUTTERSTOCK, ESTER VAITMAA

Esimene võimalus endale küttepuid varuda on osta puit RMK­st, mis siis ise lõigata, lõhkuda ja riita laduda. RMK pakub võimalust tellida kodumajade kütmiseks mõeldud küttepuud kolmemeetriste nottidena, korraldades ka nende veo tarbijale. Võimalik on tellida leht­ ja okaspuu küttepuid. RMK võtab vastu küttepuude tellimusi 10 m³ ja 24 m³ ostusoovide kohta.

Teine variant on minna endale või sõbrale kuuluvasse metsa, kui selline võimalus on, ja lõigata vajalik maht kokku: metsateatist esitamata võib metsaomanik oma tarbeks või müügiks raiuda kinnisasja kohta aastas kuni 20 tihumeetrit puitu. Selle mahuga peab talve kindlasti kenasti vastu! Kolmas võimalus küttesooja varumiseks on leida turult halupakkuja, kes toob küttematerjali hoovi ja parimal juhul – enamasti kokkuleppel ja lisatasu eest – laob ka riita. Metsakuiva kuuse ruumimeetri eest tuleb maksta 80 ja kasehalu puhul 80 eurot. Hinnad aga varieeruvad palju piirkonniti. Kevadel sai meediast aga lugeda head sõnumit, et küttepuude hinnad on aastatagusega võrreldes odavne ­

nud ja seda koguni viiendiku võrra. Erametsaliidule turuülevaateid koostava Targa Metsa juhatuse liikme Heiki Hepneri sõnul on oluline eristada metsamaterjali ja halupuud.

Kõige parem ahjupuu on hall ja must lepp.

„Erametsaliidu hinnastatistika kajastab ümarmaterjali hinda. Halupuude tootjatel on aga ka muid sisendeid, nagu näiteks tööjõukulu, energia jne. Kui küttepuude hind kerkisid 2022.

aasta sügisel energiakriisi ja Ukraina sõja mõjude tõttu kaks korda, siis halupuude hinnad tõusid isegi kolm korda,“ selgitas Hepner.

Milline on aga parim küttepuu?

Kase­ ja saarehaluga saab sooja toa kõige kiiremini. Kõrge kütteväärtusega on ka saar – seda on juba halgude raskusest tunda. Kõige madalamaga on aga haab ja hall lepp. Saare küttepuu annab ahjude ja pliitide jaoks liiga kõrget kuumust, mistõttu tuleks seda puud kütta segatuna teistega, soovitatavalt lepa või haavaga.

Kõige parem ahjupuu on hall ja must lepp. Need puuliigid tahmavad vähem ja on kõrge kütteväärtusega. Musta ehk sanglepa kütteväärtus on hallist lepast paremgi. Sanglepa ainus ebamugavus on sellest ahju ette maha jääv koorepuru. Nii kask, kuusk kui ka mänd tahmavad põlemisel palju, tekitades probleeme lõõride ja korstnate korrashoiuga.

Hea on aga kütta haavaga. Haab põleb kõige puhtamalt, kuigi kütteväärtus on üks väiksemaid. Ahju kütmiseks kulub kuiva haaba poolteist kuni kaks sületäit, aga näiteks musta leppa ainult üks sületäis. Kütmisel tuleks eelistada lehtpuid, kuna need ei anna nii palju tahma ega pigi kui okaspuud.

Allikad: RMK, Maaleht, Eesti Erametsaliit, Keskkonnainvesteeringute Keskus

ÜLE EESTI PELLET, BRIKETT

JA KUIV PAKENDATUD KÜTTEPUU

PUITBRIKETT

5.4 €/KOTT

Ülejäänud kaubavalikuga saab tutvuda kodulehel!

Miks on ventilatsioon talvel kodus ülioluline?

Külma ilma tõttu kiputakse vältima akende avamist, kartes soojakadu. Kuid just talvel muutub ruumide ventileerimine väga oluliseks. Värske õhu puudumine viib niiskuse kogunemiseni, mis võib soodustada hallituse teket ja õhu saastumist.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Niiskus, mis koguneb igapäevaste tegevuste, nagu toiduvalmistamine ja pesu kuivatamine, tõttu, võib põhjustada hallituse teket. See ei kahjusta ainult kodu, vaid ohustab ka tervist, põhjus­

tades allergiaid ja hingamisteede probleeme.

Kuigi akende avamine on lihtsaim viis õhu vahetamiseks, on see talvel sageli ebamugav ja võib põhjustada

soojakadu, eriti kui uksi­aknaid pidevalt irvakil hoida.

Kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid muutuvad üha hädavajalikumaks, eriti tõhusalt soojustatud majades, kus loomulik õhuvahetus on piiratud.

Eriti oluliseks muutuvad talviti soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemid, mis mitte ainult ei vaheta õhku, vaid kasutavad ka ruumist eemaldatavat soojust, et soojendada sissetulevat külma õhku. See mitte ainult ei taga värsket õhku, vaid aitab ka energiakuludelt

Ventilatsioonisüsteemi mõõdistus ja reguleerimine on vajalikud selleks, et vähendada seadme energiakulu, viia müratase miinimumini ja tagada kõigis ruumides ühtlane õhuvahetus. Niiskus vannitoas, hallitus toanurkades, allergiad –need kõik on seotud ebapiisava õhuvahetusega.

Alustades joonistest, lõpetades objektil mõõdistusega

• Ventilatsioonisüsteemi mõõdistus ja reguleerimine

• Tehnosüsteemi mürataseme mõõtmine

• Konsultatsioon

• Ventilatsioonisüsteemi hooldus

• Ventilatsiooni ehitus

Töid teeme vastavalt EVS-EN 12599 nõuetele „ Hoonete ventilatsioon. Katseprotseduurid ja mõõtmismeetodid paigaldatud ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimissüsteemide üleandmiseks.”

EAK poolt akrediteeritud katselabor L307 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes

Ventilatsioonile esitatavad nõuded olenevad asukohast ja otstarbest. Era- ja büroomajas peaks ventilatsioon töötama nii, et me seda ei märka, tunne, näe ega kuule. Ruumis, kus viibivad inimesed, peaks ventilatsioon toimima pidevalt. Õhk peaks liikuma puhtamast osast saastatuma osa suunas, nt tubadest köögi, tualeti ja sauna poole. Ventilatsioonisüsteem peaks olema töökindel, võimalikult ökonoomne ja vajama vähe järelevalvet.

kokku hoida, kuna küttesüsteem ei pea pidevalt kompenseerima kadunud soojust. Kuid tähele tasub panna, et ilma hoolduseta kaotab võimekuse mistahes hea ventilatsioonisüsteem.

Õige tuulutamine ja ventilatsioonisüsteemid võiksid käia käsikäes

Isegi kui kodus on efektiivne ventilatsioonisüsteem, võiks aeg­ajalt siiski ka tuulutada. Parim viis on akende täielik avamine mõneks minutiks hommikul ja õhtul, mis tagab kiire ning tõhusa õhuvahetuse ilma liigse soojakaota. Talvel muutub hea ventilatsioon ülioluliseks kodu ja seal elavate inimeste tervise jaoks. Kombineerides tuulutamise ja ventilatsioonisüsteemid, saate tagada optimaalse õhukvaliteedi ja mugavuse, säilitades samal ajal energiatõhususe. Nii et ärge unustage talvekuudel oma kodu ventileerida – see on üks paremaid investeeringuid teie ja teie pere heaolusse.

Allikas: Moodne Kodu

5 MÄRKI, ET VENTILATSIOON VÕIB OLLA KEHV

1. Kurnatus

Kui õue minnes paraneb enesetunne märkimisväärselt, võib kahtlustada ebapiisavat õhuvahetust toas.

2. Toas tekib peavalu

Peavalu võivad tekitada vähene hapnik ja lenduvad orgaanilised ühendid, mis satuvad õhku peamiselt puhastusvahendite, viimistlusmaterjalide või kodutekstiilide kaudu.

3. Hommikune nohu ja kraapiv kurk

Halb ventilatsioon võib põhjustada hingamisteede probleeme, nagu nohu, köha, astma ja allergilised reaktsioonid, mis avalduvad peamiselt siseruumides viibides.

4. Ebameeldiv lõhn

Imelik läppunud lõhn ja halvasti kuivav pesu võivad viidata nõrgale ventilatsioonile, hallitusele või liigniiskusele.

5. Hallitus

Hallitus võib esineda ka mujal kui niisketes ruumides, näiteks puidul, paberil ja teistel orgaanilistel materjalidel, ning mida kauem hallitusel lasta levida, seda raskem on sellest vabaneda.

Kuidas valida sobiv ventilatsioonisüsteem oma kodule?

Kodule ventilatsioonisüsteemi valima hakates tuleb esmalt paika panna ootused ja kriteeriumid, millele süsteem peab vastama.

On palju tehnilisi detaile ja eripärasid, mis üht süsteemi või konkreetset ventilatsiooniseadmete tootjat teisest eristavad, aga esmatähtis on vaadata peamisi näitajaid, nagu efektiivsus, energiatarve, kasutusmugavus, lisafunktsioonid ja maksumus.

Uue kodu ehitamisel on lahenduse valimine ja planeerimine lihtsam, sest juba projekteerimise faasis saab võtta arvesse hoone mahtu, ruumide planeeringut, ehitusmaterjalide valikut ja muid aspekte, mis mõjutavad optimaalsemate ventilatsiooniseadmete valikut konkreetsele hoonele.

Üldjuhul ei teki uue hoone rajamisel ka ehituslikke ega tehnilisi takistusi, miks üht või teist süsteemi koju paigaldada ei saa. Juba olemasoleva kodu puhul tuleb spetsialistidega põhjalikult nõu pidada, milliseid tehnilisi lahendusi konkreetsed eluruumid võimaldavad.

Tõhusus tagab kvaliteedi

Ventilatsioonisüsteemi efektiivsuse all mõeldakse seda, kas süsteem suudab tagada piisava õhuvahetuse ja seeläbi kvaliteetse õhu kõigis ruumides. Ühtlane ja pidev õhuvahetus terve kodu ulatuses on tähtsaim kriteerium, mida ventilatsioonisüsteemi valides silmas pidada. Seejuures tuleb arvesse võtta nii hoone küttesüsteeme, niiskete ruumide hulka, avatäidete soojapidavust kui ka muid väiksemaid nüansse.

Energiatarve, mida samuti tasub jälgida, ei tähenda pelgalt ventilatsioonisüsteemi enda otsest elektrienergia tarbimist, vaid pigem seda, kuidas ventilatsioon mõjutab elamu energia­, kütte­ ja jahutamise kulusid. Näiteks külmal talvepäeval otse toru kaudu ja­

heda välisõhu tuppa puhumine pole just kõige arukam teguviis. Peale selle, et ruumi temperatuur muutub ebaühtlaseks – sissepuhke lähedal jahe ja küttekeha kõrval liiga palav –, mõjutab see oluliselt ka küttekulusid. On ju selge, et kui pidevalt peale jooksev jahe õhk viib toatemperatuuri alla, siis selle kompenseerimiseks tuleb intensiivsemalt kütta.

Soe õhk tuppa tagasi

Tänapäevased komplekssed ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et soojaks köetud siseõhk suunatakse soojusvahetisse, kus see enne hoonest väljumist soojendab õuest tuppa liikuva värske õhu üles ja tubadesse jõudev õhk on ligilähedaselt sama temperatuuriga kui ülejäänud siseruumides ringlev õhk. See tagab ühtlasema temperatuuri kõigis ruumides ja vähendab võrreldes soojustagastuseta ventilatsiooniga märkimisväärselt kütteenergia tarbimist. Üks efektiivne soojustagastusega ventilatsioon suudab kinni püüda ja tuppa tagasi suunata koguni üle 80% soojusest.

Kasutusmugavuse kriteeriumiks võiks olla see, et ventilatsioonisüsteemi igapäevase juhtimisega saab hakkama ka kooli jõudnud laps. Parimad süsteemid on need, mis juhivad ennast ise, reageerivad muutustele väliskeskkonnas ja suudavad monitoorida õhuniiskust, CO2 sisaldust ning kohanduvad vastavalt sellele. Mõned lahendused suudavad tuvastada, kas inimesed on

kodus, ja kui neid pole, siis häälestavad süsteemi madalamale koormusele, et säästa energiakulusid. Samuti võib mõningatel juhtudel osutuda kliendi jaoks tähtsaks võimalus kaugjuhtida ventilatsioonisüsteemi arvuti või äpi teel.

Väikesed vajalikud lisad

Ventilatsioonil võib olla teisigi lisafunktsioone. Näiteks allergikud võiks vaadata, milliseid filtreid süsteemis kasutatakse ja kuivõrd efektiivne on seade peenosakeste ning allergeenide kinni püüdmisel.

Niiskustagastus on äärmiselt kasulik ja vajalik lisafunktsioon, mis tagab, et lisaks puhtale õhule oleks toas ringlev õhk ka sobiva niiskustasemega. Eriti tähtis on see talveperioodil, kui kütmine kuivatab õhku ja samal ajal on väline õhuniiskus külma ilmaga väga madal. Ilma niiskustagastuseta süsteemide puhul võib see tähendada madalast õhuniiskusest tulenevaid vaevusi, nagu kuivad silmad või kinnine nina. Loomulikult ei saa ventilatsioonisüsteemi valides üle ega ümber rahast. Ventilatsioon on pikaajaline investeering ja selle valikul tuleb arvestada, et hilisem ümberehitus või täiustamine võib osutuda kordi kulukamaks, kui kohe alguses kogu süsteemi kompleksne väljaehitamine.

info@knwood.ee +372 5657 1294 www.knwood.ee

Kui pakane viib majast vee

Külmaga juhtub mõneski kodus, et mingil kummalisel põhjusel külmuvad ka isoleeritud veetorud. Veevärgi külmakindlus algab normikohasest paigaldamisest ja õigest soojustamisest, ka mujal kui torude ümber.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ehitusnormide järgi tuleb veetoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab ka õues kasutama küttekaablit või torude isoleerimist. Mereäärsetel aladel ja sisemaal on külmumise piir erinev, jäädes 1,5–1,9 meetrit allapoole maapinda. Palju sõltub pinnasest – liiva­, kruusa­ ja jämeda moreenpinnase korral on läbi külmuva pinnase ehk keltsa piir sügavamal kui savi ja mustmulla puhul. Soovitav on meelde jätta, et maapind külmub sügavamalt rohkem seal, kus talvel on maa lage või kinni sõidetud­tallatud. Sellistes kohtades on eriti oluline torustike õige paigaldamise sügavus.

Hästi kriitiline koht on veetoru majjatuleku koht. Päris sageli tuleb ette, et hoonest väljapoole paigaldatakse toru ehitusnormile vastavalt, kuid vundamendist tullakse läbi vaid poole meetri sügavusele. Sellisel juhul aitab küttekaabli panek, torude ja vundamendi täiendav soojustamine või viia läbiviigukoht külmumispiirist allapoole. Löögi alla võivad sattuda ka torud, mis kulgevad küll majas, kuid vastu soojustamata seina.

Pea meeles, et ka veearvesti ei tohi jääda külma kätte, kuna külm kahjustab selle töökindlust. Veearvestit ümbritsev temperatuur ei tohi langeda alla kahe soojakraadi.

Lase vesi välja

Maakodudes ja muudes hoonetes, mida sa ei küta pikemat aega või kuhu naased alles kevadel, kontrol ­

w Kui vett ei tule, võib külmumise kohas torustikku tasapisi soojendama hakata. Väldi metalltorustiku soojendamist lahtise leegiga! Sobivad tööriistad on pigem puhur, föön, aurugeneraator või kuum vesi. Ettevaatust –jää paisub sulades ja võib toru lõhki ajada.

w Kui kahtlustad, et torud on külmumas, võid lühiajalise abinõuna jätta veekraani õige pisut lahti, aga mitte kauaks.

w Ulatusliku külmumise korral pöördu abi saamiseks torutööde ettevõtte poole.

Vanakooli nipp jätta külmumise hirmus kraan vaikselt nirisema võib tänapäeval osutuda üsna kulukaks.

li üle, et maakraan või pump kaevus oleks suletud ning torustik veest tühjendatud (sh veeboiler, WC ­ poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ning muud veesõlmed). Külmumise eest pole kindla peale kaitstud ka kaevu paigaldatud hüdrofoor.

Sula pole päästerõngas

Kõige ohtlikum on veetorudele ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet järgneb õhutemperatuuri tõus. Torustiku pinnal olev kondenseerunud vesi soodustab temperatuuri tõustes toru sisepinna ja torus oleva vee jahtumist. Analoogne protsess toimub ka maapinnaga sulaperioodil ja külmumisoht jätkub.

Sulaga võib ka maapinna külmumise piir alaneda. See tähendab, et kui näiteks käreda külmaga jäätub maast umbes 1,10 meetrit, siis sulaga võib külmumise piir alaneda kümmekond sentimeetrit.

Allikas: Ehita ja Renoveeri, Eesti Veeettevõtete Liit

Pane tähele!

Külmumise tagajärjel purunenud veetoru.

Kuidas keldris niiskust vältida?

Keldrid on majapidamistes sageli kasutusel erinevateks otstarveteks, olgu selleks siis toidu säilitamine, kütteruum või töötuba. Siiski kaasneb keldrite kasutamisega sageli liigse niiskuse probleem, mis võib viia hallituse, seente ja konstruktsioonide kahjustusteni. Õnneks on olemas tõhusaid meetodeid, mis aitavad liigset niiskust vältida ja hoida keldri kuivana.

TOIMETAS: HEDI TAMMSALU / FOTOD: SHUTTERSTOCK

• KAEVE- JA PLANEERIMISTÖÖD

• TREILERVEOD

• SÕELUTUD MULLA JA LIIVA MÜÜK • KALLURI, KAUBIKU, KERGHAAGISTE,VIBROPLAADI, MAAKIILU JNE RENTIMINE

Niiskuse allikad ja mõjud

Keldrisse võib niiskus tungida mitmel viisil: vihmavee, torustike lekete, kõrge õhuniiskuse või pinnasest pärineva niiskuse tõttu. Kui niiskust ei kontrollita, võib see põhjustada tõsiseid probleeme, nagu hallituse ja seente kasv, puidu mädanemine ning isegi ehituskonstruktsioonide nõrgenemine. Niiskuse olemasolu võib märgata seinte värvi koorumisest, hallituslaikudest põrandal ja nurkades või üldiselt niiskusest tulenevast raskest õhust.

Praktilised lahendused niiskuse vältimiseks

Keldri seinad ja põrand: Üks olulisemaid samme on keldri seinte ja põranda katmine hingava materjaliga. Vältida tuleks niiskust mitteläbilaskvaid värve, mis hakkavad aja jooksul seinte pealt maha kooruma. Selle asemel peaks kasutama krohvi ja

lubivärvi, mis lasevad seintel hingata ning takistavad niiskuse kogunemist.

Põrandakatted: Keldris tuleks vältida niiskust hoidvaid põrandakatteid, nagu linoleum, puit või vaip. Parim valik on kahhelkivid, mis on vastupidavad niiskusele ja lihtsasti puhastatavad.

Õige riiulisüsteem: Keldris hoiustatavaid esemeid tuleks paigutada metallist riiulitele, mis ei ima niiskust. Puidust riiulid või põrandale asetatud esemed võivad koguda niiskust ja soodustada hallituse teket, mistõttu on oluline valida materjalid, mis on niiskuskindlad.

Soojendatud õhk vähendab niiskuse kondenseerumist ja aitab hoida keldri kuivana.

Kütmine: Keldri kütmine on eriti oluline niisketes tingimustes, kuna soojus aitab õhku kuivemaks muuta. Küttesüsteem peab olema reguleeritav ja korralikult isoleeritud, et vältida

liigse niiskuse kogunemist ning võimalikke kahjustusi. Soojendatud õhk vähendab niiskuse kondenseerumist ja aitab hoida keldri kuivana.

Ventilatsioon: Efektiivne ventilatsioon on võtmetähtsusega, et hoida keldri õhku kuivana. Õhuringluse tagamine aitab vähendada niiskust ja vältida hallituse tekkimist.

Hüdroisolatsioon: Keldri seinte katmine niiskustõkkematerjalidega, nagu bituumeni või bituumen­polümeermastiksitega, kaitseb niiskuse sissetungi eest. Samuti on soovitatav paigaldada vahtpolüstüroolikiht, mis tagab soojusisolatsiooni ja kaitseb hüdroisolatsiooni kahjustuste eest.

Drenaažisüsteem: Drenaažisüsteemi paigaldamine maja ümber aitab ära juhtida liigse vee, mis võiks vundamenti kahjustada ja niiskust keldrisse tuua. Drenaažitorud tuleb kaitsta filtreeriva kangaga, et vältida nende ummistumist ja tagada süsteemi efektiivsus.

Allikad: Oma Maja

kontrolli alla –väiksemad arved sama tarbimise juures

• Osta Gruffi nutipistik.

• Seadista hind ja töötunnid.

• Naudi väiksemaid elektriarveid.

Ei ole kuumakseid ega muid lisakulusid. Säästad aegapeale seadistamist ei pea enam elektrihinna jälgimisega tegelema. Lisainfo:

Majatüübid –mõisted paika

Kivimaja on hoone, mille kandekonstruktsioonid on ehitatud mõnest kivimaterjalist, nt betoon, ehitusplokid vmt. Parimatel kivimajadel on ka kivilagi. Kivi on läbi aegade olnud tulekindluse sümbol: minevikku on jäänud õnnetused, kus tuli kvartalite kaupa asumeid hävitas.

Poorbetoonist kivimaju on maailmas ja Eestis ehitatud juba 1930. aastatest. Täpselt kokku sobivad detailid tagavad, et ehitis kestab põlvest põlve. Hoone monoliitsus ja massiivsus hoiavad ära külmasillad, tagavad õhutiheduse, soojapidavuse, heli- ja tulekindluse ning selle, et kusagil ei kriuksu ega nagise.

Puitmajade kandekonstruktsioon on puidust, näiteks palkmajad ja puitkarkassmajad. Puitmajad on Eestis pika traditsiooniga majatüüp. Valikus on näiteks ehitusplatsil kerkivad hooned ja tehaseliselt toodetud puitmajad, täispuidust liimpalkmajad ja CLT-elementmajad. Hoolega tuleb tähelepanu pöörata õigetele ehitusvõtetele, sest puit on niiskusele tundlik ning kui aurutõkked või fassaad on valesti paigaldatud, võib juhtuda, et majja tekib niiskus.

Kilp- ehk elementmaja puhul toodetakse ehitise tasapinnalised elemendid tehases, seejärel monteeritakse hoone ehitusobjektil. Elemente toodetakse ette nii maksimaalse kui ka osalise valmidusastmeni vastavalt kliendi soovile, seega on võimalik saada viimistletud väisseinu või valida variant, kus viimistlus tehakse pärast seinte monteerimist. Elementide kvaliteet on tehaselise tootmise puhul tagatud.

Moodulmajad valmivad tehases juba koos seinte, lae ja põrandaga, seega saab tellija moodulid, kus pinnad on enamasti viimistletud. Mooduleid on võimalik ka omavahel ühendada. Valminud moodul(id) tõstetakse ehitusplatsil paika ja kuna ka kommunikatsioonid on juba tehases majja sisse ehitatud, toimub objektil vaid kommunikatsioonide ühendamine.

Soome elamumesside külastajad valivad igal aastal oma lemmiku messi eksponaatide hulgast. Loviisa Elamumessil 2023 paistis üks kodu eriti silma: arhitekt Eero Korhose projekteeritud Jämerä Kivitalo Villa Havet osutus rahvahääletuste võitjaks ja seda kõigis kolmes kategoorias. Hääletas üle üheksa tuhande elamumessi kliendi.

EHITAME KODU: puit-, kivi-, elementvõi moodulmaja?

Milline kodu ehitada? Kivimaja? Puitmaja? Kilp- ehk element- või moodulmaja? Võimaluste virvarr võtab silme ees suisa kirjuks, seepärast kordame üle, mida valiku tegemisel arvesse võtta, ning tutvustame lähemalt poorbetoonist maju.

„Igal majatüübil on omad tugevused ja nõrkused, paljuski on eelistus ka maitseküsimus, ent vaieldamatult on poorbetoonist hoonetel palju plusse,“ kinnitab Jämerä kaubamärki esindava StoneEnergy OÜ juhatuse liige Herki Kerde.

Olulise erinevusena puitkarkassmajast on Jämerä tervenisti kivimaja ning sarnaselt ülejäänud

hoonega on ka katuslae konstruktsioonid poorbetoonpaneelidest, millel on nii soojusisolatsiooni kui ka kandva materjali omadused.

„Poorbetooni poorse skeleti moodustab mineraal tobermoriit, mis annab sellele materjalile tugevuse, poorides olev õhk aga soojapidavuse,“ selgitab Kerde. „Seetõttu ei ole Jämerä kivimaja ühekihilistele poor­

betoonplokkidest ja ­sillustest välisseintele vaja lisada aurutõket ega soojusisolatsiooni. Niisuguse seina tehnilised omadused ei saa nõrgeneda aurutõkkevigastuste ega soojustusplaatide vajumise või vananemise tõttu.“

Talvel soe, suvel jahe

Pluss on ka see, et ühekihilistel massiivsetel poorbetoonseintel ja ­lagedel on väga hea soojusmahtuvus ehk teisisõnu materjali omadus salvestada sooja soojendamisel ja anda ära jahutamisel.

„Mida suurem on materjali soojusmahtuvus, seda kauem hoiab see saavutatud temperatuuri. See tähendab, et võrreldes kergkonstruktsioonidega ei jahtu talvel tuba nii kiiresti maha ega kuumene suvel üle. Lühiajalised külma­ ja kuumalained ei jõua tuppa, see omakorda säästab talvel soojuspumpa sagedastest sisse­ ja väljalülitamistest ning suvel võib pääseda kulukast ruumide konditsioneerimisest,“ selgitab Kerde.

Homogeenses ühekihilises soojustamata poorbetoonist välisseinas pole järske temperatuurimuutusi: veeauru kogus poorbetoonseina poorides ei ületa üheski seinaosas maksimaalset võimalikku veeauru sisaldust õhus, seega ei teki seinas ka kastepunkti. „Probleeme veeauru kondenseerumisega konstruktsioonis võib tekkida niisugustes soojustatud seintes, kus on kihiti väga erinevate omadustega materjale ja esineb järske temperatuurimuutusi,“ lausub Kerde. „Seevastu poorbetoonkonstruktsioonide kvaliteet on kergesti kontrollitav ja sellel puuduvad silmale nähtavad ehitusvead, ehitada saab aasta ringi ja samas ei halvene lõpptulemuse kvaliteet.“ Koduomanikule annab kindlust ka teadmine, et kivimaja konstruktsioonides ei teki hallitust.

www.jamera.ee

HEA TEADA: poorbetoonist ehitamisel on palju plusse

Looduslikult puhastest mineraalsetest materjalidest poorbetoonkonstruktsioon ei sisalda ega erita tervisele kahjulikke aineid ja sobib ka allergikutele. Poorbetoonist kivimaja ei kahjusta ka puitkonstruktsioonides tihti pesitsevad putukad ega närilised.

Poorbetoonkonstruktsioon on tulekindel, mis annab omanikule turvatunde. Veeõnnetuse järel poorbetoonkonstruktsioonid kuivavad ja hoone on pärast viimistluse asendamist uuesti kasutatav.

Kuna poorbetoonkonstruktsioonid on ajas väga hästi säilivad, on nendest rajatud hoonetel kõrge järelturuväärtus ning niisugused hooned on põlvest põlve pärandatavad. Jämerä kivimaja konstruktsioonid kannatavad niiskust ja seega võib katused teha ilma räästata ja sokli puitmaja omast madalama.

Jämerä kivimaja siseseintele annab helipidavuse poorbetooni mass, laed ehitatakse poorbetoonpaneelidest, kuhu ajaga ei teki pragusid. Poorbetoonseintesse on lihtne freesida sooni ja puurida läbiviike ning kuna puudub aurutõke, ei ole ohtu seda ka puurimisel vigastada.

Jämerä kivimaja on lisaks krohvile soovi korral lihtne viimistleda ka puidu ja fassaadiplaatidega. Siseviimistluses on võimalikud kõik variandid alates värvist, plaatidest ja tapeedist kuni laudvoodri ning savikrohvini välja. Poorbetooni hea töödeldavus lubab seintesse teha ka nišše ja kaarjaid avasid. Poorbetoonist saab ehitada nii modernseid kui ka klassikalistes stiilides, nii lame-, kald- kui ka viilkatusega hooneid.

Jämerä tarnitavate materjalide gabariidid autokoormas mahuvad tavapäraste teede suuruse ja massipiirangute alla ning püstitamine on jõukohane ka iseehitajale, kuna sõlmed on lihtsad.

Ükskord kaob elekter niikuinii.

Kas oled selleks valmis?

Suvejärgsed tormid ja sulavad sügavkülmikud käivad Eestis tihti käsikäes. Kas oled valmis elektrikatkestuseks, mis kestab kolm tundi või kolm päeva?

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kolme tunni pikkune elektrikatkestus ei tohiks eramaja omaniku jaoks olla suur väljakutse, kuid siiski tuleks selleks valmis olla, eriti kui see juhtub pimedal ajal. Esimeseks sammuks on tagada piisav valgusallikate varu. Igas toas võiks olla käepärast taskulambid, LEDlaternad või küünlad koos tikutoosiga. Soovitav on varuda ja hoida laetuna akupank, et mobiiltelefonid töötaksid ning saaksid vajadusel ühenduses olla. Toiduküsimus ei ole lühikese katkestuse korral tõenäoliselt probleem, kuid oluline on vältida külmiku ja sügavkülma sagedast avamist, et soojus kappi ei pääseks. Samuti peaks olema olemas patareidega töötav raadio –võib­olla kuuled uudistes katkestuse ulatusest ja elektrimeeste lubadustest asi korda ajada.

Kolm päeva on juba katsumus

Pikem elektrikatkestus esitab tõsiseid väljakutseid, sest valguse ja sidevahendite kõrval tuleb mõelda ka küttele, veele ning toidule.

Talvised elektrikatkestused võivad tähendada ka küttekatkestusi, mistõttu on oluline omada alternatiivset kütteallikat, nagu kamin, puupliit või gaasikütteseade. Kui kasutad generaatorit, pea meeles, et see peab asuma hästi ventileeritud kohas, mitte siseruumides, kuna heitgaasid on eluohtlikud.

Veevarustuse tagamine on teine kriitiline aspekt. Kolme päeva jooksul võib kraanivee puudumine muutuda suureks probleemiks, eriti kui kodus on kaev, mis sõltub elektripumbast. Varu joogivett vähemalt üheks nädalaks, samuti kanna hoolt selle eest, et oleks olemas võimalus kaevust vett kätte saada ka ilma elektrita, näiteks käsipumba abil.

Toidu säilitamine muutub kolmanda päeva lõpuks keeruliseks, kuna külmikus olevad toiduained võivad rikneda. Seetõttu tasub varuda toiduaineid, mis ei vaja külmutamist ja on pikema säilivusajaga. Konservid, kuivatatud puuviljad, pähklid ja valmis­

Elektrikatkestuseks valmistunud kodus on varuks:

w taskulamp koos tagavarapatareidega; w patareidega töötav kaasaskantav raadio koos tagavarapatareidega;

w laetud mobiiltelefon;

w akupank mobiilsete seadmete laadimiseks;

w söök ja jook;

w hügieenitarbed;

w söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);

w esmaabivahendid ja vajalikud ravimid;

w sularaha ja pangakaart.

road, mida saab hõlpsasti soojendada või ka külmalt süüa, on head valikud. Elektrikatkestuseks valmistumine ei nõua suuri investeeringuid, kuid sellesse panustamine võib kriisiolukorras osutuda hindamatuks. Valmistumine pole ainult füüsiline tegevus, vaid ka vaimne: teadmine, et oled valmis ja suudad kriisiga toime tulla, aitab stressi vähendada ning tagab turvatunde.

Allikas: olevalmis.ee

Korralik ventilatsioon –investeering hoone ja elanike tervisesse

„Tervis, tervis ja veel kord tervis,“ vastas ventilatsioonide täislahendust pakkuva Selvent OÜ juhatuse liige Andreas Selgeveer küsimusele, miks on oluline investeerida korralikesse ventilatsiooniseadmetesse. „Ventilatsioon on vajalik, et tagada korteris värske õhu vahetus, kuna see aitab vältida hallitust ja niiskust, mis samuti on oht inimeste tervisele,“ rääkis ta. „Seetõttu on tarvis ka ventilatsiooni õigel ajal hooldada, et süsteem töötaks tõrgeteta aasta ringi.“

Suur osa Eesti elamufondist on ehitatud aastakümneid tagasi ja siis oli hoonetes loomulik ventilatsioon, mis toimis ruumi ning väliskeskkonna rõhu­ ja temperatuurierinevuse alusel. Välisõhk pääses ruumidesse läbi aknapragude ja teiste avauste, ent mõistagi polnud sellised hooned energiasäästlikud.

Nüüd, mil energiasäästlikkus on hoone üks võtmetegureid, on muutunud ülioluliseks ka ventilatsioon.

Tänapäevastes hoonetes kasutatakse erinevaid ventilatsioonisüsteeme, nagu väljatõmbeventilatsioon, mis kasutab mehaanilist väljatõmmet õhu eemaldamiseks ning värskeõhuklappe või tuulutusreste värske õhu kompenseerimiseks, või sundventilatsioon, mis kasutab mehaa ­

nilist väljatõmmet ja sissepuhumist. Selle raames paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat.

Ventilatsioonisüsteem –võimalus energiat kokku hoida Ajakohased ventilatsioonisüsteemid ei taga pelgalt kodus värsket õhku, vaid on ka võimalus säästa energiat. Üks selline lahendus on soojusvahetusega ventilatsioonisüsteem, mis võtab ruumist väljutatava sooja õhu, eraldab soojuse ja kasutab seda uue, värske õhu soojendamiseks, mis tuuakse sisse väljastpoolt. Selle tulemusel väheneb soojakadu ja on tagatud pidev värske õhu vahetus ruumides.

Teine võimalus on kasutada ventilatsioonijahutust, mis kasutab välis­

õhu jahutamiseks ja sisemise kliima kontrollimiseks looduslikke või mehaanilisi ventilatsioonisüsteeme. Liigse soojuse eemaldamiseks ja siseõhu kvaliteedi tõstmiseks kasutab ventilatsioonijahutus tavapäraste külmainete asemel välist õhku. Ventilatsioonijahutus on lisaks ka keskkonnasäästlik, kuna vähendab kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on seotud traditsiooniliste jahutussüsteemidega. Samuti on võimalik jahutus liita kokku ventilatsiooniga – nii saab kuumal suvepäeval ühtlaselt jahedamad toad, kus keegi ei pea kurtma ventilatsiooniseadmest puhuva külma õhu üle.

Mida pidada silmas ventilatsioonisüsteemi planeerimisel?

w Eelista kogenud pakkujat ja kvaliteetseid Skandinaavia seadmeid.

w Torustikud tasub installeerida varjatud kohtadesse.

w Mõtle läbi mürasummutusvõimalused.

w Vali paigaldaja, kes pakub süsteemile hiljem ka hooldust.

Toataim vajab hoolt

Toataimede eest

hoolitsemine on alati oluline, kuid eriti tuleb sellele tähelepanu pöörata sügisel ja talvel, kui päevavalgust napib. On mitmeid viise, kuidas pimedal ajal taimi elujõulisena hoida.

TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Valgusvajadus ja tehisvalgus

Valgusvaesel ajal saavad toataimed vähem looduslikku valgust, mis võib nende kasvu ja fotosünteesi aeglustada. Üks tõhusamaid viise taimede valgusvajaduse kompenseerimiseks on tehisvalgustus. Selleks sobivad kõige paremini spetsiaalsed päevavalgust imiteerivad taimelambid. Need lambid peaksid olema taimedest 30–50 cm kaugusel ja olenevalt taimeliigist valgustavad need vähemalt 12–16 tundi päevas. Hea valik on LED­lambid, kuna need on sobiva valgusspektriga ja energiasäästlikud.

Temperatuur ja niiskus

Küttehooajal on paljudes kodudes õhk kuivem ja see võib taimede heaolu häirida. Kuna taimed eelistavad enamasti niiskemat keskkonda, võiks kuiva õhuga kodus kasutada õhuniisutit või asetada taimed veeanumate lähedale. Samuti on oluline jälgida, et toatem­

peratuur ei langeks alla 15–18 kraadi, kuna liiga jahe õhk võib taimedele stressi tekitada. Temperatuurikõikumiste vältimiseks tuleb taimed radiaatoritest ja tuuletõmbusest kindlasti eemal hoida.

Kastmine ja väetamine

Sügisel ja talvel vajavad taimed vähem vett. Liigne kastmine võib viia juuremädanikuni, mis on paljude taimede surma põhjus. Taimi tuleks kasta siis, kui mulla pealmine kiht on kuivanud. Võib kasutada ka veepritsi, et lisada taimele niiskust ilma juuri üle kastmata. Väetamine pole sügistalvel enamasti vajalik, kuna taimed on puhkeseisundis ja nende kasv aeglustub. Kui siiski tundub, et oleks vaja taimi väetada,

tuleks kasutada pigem nõrka väetiselahust ja väetada ainult kord kuus.

Lehtede hooldus ja puhkeseisund

Taimede lehtedele kogunev tolm võib takistada valguse jõudmist taime kudedesse. Lehti tuleks regulaarselt pehme niiske lapiga puhastada. Samuti on oluline arvestada, et paljud toataimed vajavadki puhkeaega. Kui taim aeglustab kasvu või laseb mõned lehed maha, võib see olla märk sellest, et taim vajab puhkust. Sellisel juhul tasuks kastmist vähendada, et taim saaks rahulikult puhkeperioodi üle elada.

Kahjurite ennetamine

Külmemal ajal võivad mitmed kahjurid toataimedele kergemini ligi pääseda, sest kuivas õhus paljunevad nad kiiremini. Kahjurite esinemisel võiks kasutada looduslikke tõrjevahendeid, näiteks seebilahust.

Ümberistutamine ja lõikamine

Talv ei ole tavaliselt parim aeg taimede ümberistutamiseks, kuna enamik taimi on puhkeseisundis ja nende juurestik on vähem aktiivne. Siiski, kui taim on potist välja kasvanud või muld on muutunud liiga tihkeks, võib ettevaatlik ümberistutamine vajalik olla. Kuivanud lehtede eemaldamine on samuti oluline, kuna see aitab vältida haiguste levikut ja hoiab taime välimuse korras.

Jahedamal ajal vajavad taimed rohkem puhkust.

Muld võib olla sügistalvel kuivem, aga lehti tasub ikka niisutada.

Meie ilmastikukindlad talveaiad pakuvad valgust ja hubast olemist aasta ringi!

Klaasime ka avatud terrasse

Kui unistad kaunist ja praktilisest talveaiast, siis võta ühendust.

Kõik tooted valmivad kliendile tema soovide ja võimaluste järgi.

• Talveaiad koosnevad alumiiniumprofiilidest, mis on pulbervärvitud vastavalt kliendi soovile.

• Seina ja katuse kattematerjalideks on 6–10 mm karastatud klaasid.

• Võimalik valida kirka, pronksi ja halli klaasitooni vahel.

• Talveaedade külgi on võimalik lahendada lükand- ja voldikustega või fikseeritud klaasidega, et neid soojemal ajal lahti tõmmata, tehes talveaiast mõnusa väliterrassi.

Talveaed ja kinniehitatud terrass on ehitised, mis toovad sõbrad kokku, ja kohad, kus sügis- või talveõhtutel mõelda.

Libedus, lumi ja pori

Libedus ja pori on iga Eesti talve lahutamatud kaaslased, tuues kaasa lisamuresid nii majapidamises kui ka liikluses. Kuidas siis kaitsta oma majaesist jää ning esikut soola- ja poriplekkide eest?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ettevalmistus ja järjepidevus

Majaesisel ja hoovis libeduse vältimiseks on kõige olulisem ennetamine. See tähendab, et tuleks anda endast parim, et hoida maja ümbrus ja

sissepääsualad lumest puhtad. Lumi tuleks võimalikult kiiresti eemaldada enne, kui see muutub jääks, mis võib olla ohtlik nii jalakäijatele kui ka autodele. Varajane lume korista­

mine aitab vältida jääkihte, mis on hiljem raskesti eemaldatavad ja vajavad sageli kemikaale või suurt füüsilist jõudu.

Kui jääd siiski tekib, on oluline selle vastu võitlemiseks kasutada õigeid vahendeid. Sool on küll levinud libedustõrjevahend, kuid see võib olla kahjulik nii keskkonnale kui ka jalatsitele. Alternatiivina võiks kaaluda liiva või graniitkillustiku kasutamist. Samuti on võimalik poest hankida spetsiaalset jääsulatamiseks mõeldud vahendit,

Ahjude, pliitide, kaminate, korstnate ehitus, remont ning paigaldus.

mis jää eemaldamise palju lihtsamaks muudab.

Oluline on endale hankida ka korralik lumelabidas, millega on suure lumesaju korral kohe võimalik lund lükkama hakata. Lund koristama asudes tasuks aga läbi mõelda, kust täpselt lükata on vaja ja kuhu lumi kokku kuhjata. Mõtle, milliseid radu mööda oma hoovis ringi liigud, ja arvesta sellega, et kokku kuhjatud lumi ei satuks varjulisse kohta. Kuna lumehunnikud sulavad väga aeglaselt, võiksid need olla paikades, kuhu päike varakult peale hakkab paistma.

Porine esik

Teadupärast vahelduvad lumised ilmad aga alatihti poriste sulailmadega, mis toob kaasa omaette mured. Vähe sellest, et ootamatult tulnud sula kõik tänavad ja teed liuväljaks muudab, tähendab see ka saabastega tuppa toodud pori ja lörtsi.

Kui väljas on porine ja märg, võib esik kiiresti muutuda kodu kõige räpasemaks ruumiks. Selle vältimiseks

on vaja läbi mõelda praktilised lahendused, mis hoiavad mustuse välisukse taga. Hea lahendus on välisukse ette asetada korralik porimatt, mis püüab kinni suurema osa mustusest enne, kui see üldse majja jõuab. Siinkohal tasub valida matt, mis on spetsiaalselt mõeldud välistingimustesse ja on vastupidav nii niiskusele kui ka porile.

Teine matt, mis püüab kinni ülejäänud mustuse, tuleb kahtlemata sättida teisele poole ust. See matt võiks olla pestav ja kergesti puhastatav ning parajalt suur. Kui matt on tibatilluke, on suurem tõenäosus, et tuppa tulles astutakse saabastega selle pealt ka põrandale, eriti kui uksest püüab korraga sisse saada rohkem kui üks inimene. Samuti võiks esikus uksemati kõrval olla väike pink või laud, kuhu käes olevad asjad korraks panna saaks. Nii ei teki ohtu, et keegi kõnnib saabastega paar sammu tuppa, et käest midagi ära panna.

Planeerimine on edu võti

Enne, kui hakkad õuevalgustust paigaldama, tuleb selgelt määratleda oma vajadused ja soovid. Mõtle läbi, milliseid alasid soovid valgustada ja mis eesmärki need valgustid täitma peaksid. Kas soovid luua hubase atmosfääri, rõhutada teatud aiadetaile või tagada turvalisuse?

Hubase olemise terrassile või istumisalale saad luua näiteks valgusket­

Löö oma aed särama

Suvi on selleks aastaks kahjuks läbi saanud ja see tähendab, et ees ootab märksa pimedam periood. Selleks aga, et pimedus liialt tuju ei rikuks, tasub oma aed täita valguse ja soojusega. Kuidas siis valida ja paigaldada õuevalgustust nii, et see su aia särama lööks?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

tide ja dekoratiivsete valgusallikatega, aga kohad, kus inimesed sageli liiguvad, nagu teerajad, trepid ja sissepääsud, peaksid olema hästi valgustatud, et vältida kukkumisi ning komistamisi. Muidugi peab hoolt kandma ka selle eest, et valgustitega üle ei pingutataks ja need inimesi pimestama ei hakkaks. Teise olulise aspektina võiks planeerimisel arvesse võtta ka aiaelemente, mida soovid esile tõsta – näiteks kau­

nid taimed, veesilmad või skulptuurid. Õigesti paigaldatud valgustusega võib aia muuta väga efektseks.

Õige valgusallika valik

Energiasäästlikkuse seisukohalt on LED­valgustid parim valik. LED­lambid tarbivad vähem energiat kui traditsioonilised hõõg­ ja halogeenlambid, pakkudes samal ajal võrdväärset või isegi paremat valgusjõudlust. Lisaks on nen­

de eluiga oluliselt pikem, mis tähendab harvemat hooldust ja väiksemaid hoolduskulusid.

LED­valgustid on saadaval erinevates värvitemperatuurides, mis võimaldab valida sooja, külma või neutraalse valguse vahel vastavalt sellele, millist meeleolu soovid luua. Samuti tasub valgustitele paigaldada liikumisandurid või taimerid, et vältida liigset energiakulu.

Paigalda hoolikalt

Kui plaan tehtud ja sobivad valgusallikad valitud, on aeg liikuda paigaldamise juurde. Siin on äärmiselt oluline jälgida elektriohutuse nõudeid. Kui sul puuduvad vastavad oskused, on mõistlik kaasata sertifitseeritud elektrik, kes tagab, et kõik ühendused on korrektsed ja ohutud. Veekindlus on õuevalgustuse puhul eriti oluline, kuna valgustid puutuvad kokku erinevate ilmastikutingimustega. Veendu, et kõik valgustid ja elektriühendused oleksid kaitstud vee ning niiskuse eest.

Valgustite paigutamisel on oluline arvestada ka valguse suunaga. Proovi vältida otsest valguse suunamist akendesse või naabrite aeda, mis võib tekitada ebamugavust. Selle asemel suuna valgus maapinnale või seinale, et luua pehme ja hajutatud valgus. Üks huvitav

tehnika on kaudse valguse kasutamine, kus valgusallikas suunatakse objektile või pinnale, mis peegeldab valgust tagasi, luues õrna ja loomuliku valgusefekti.

Allikad: johncullenlighting.com, familyhandyman.com

Meie teame, kus valgusel pesa on.

Aiatööd, mis tuleks

kindlasti sügisel ära teha

Aiaomanikele on suvised hoovitoimetused ilmselt igapäevarutiini osa, ent selleks, et koduaed ka kevadel kaunilt ellu ärkaks, tuleb sügisel mõned tegevused kindlasti ette võtta. Mida aga peaks aiahoolduse puhul sügisele vastu minnes kindlasti silmas pidama?

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Pakumetaimekasvatusegategelejateleparimat looduslikku väetist - biohuumust.Meietootedon valmistatud100% looduslikustmaterjalist ning onsaadaval niitahkelkuika vedelalkujul.

USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

Sügisväetamine orgaaniliste jäätmetega

Sügis on paras aeg kodu kompostikasti tühjendamiseks ja orgaaniliseks väetamiseks. Väetada tasub mulda, kus kasvavad põõsad, puud ja püsikud. Küll aga võiks komposteerunud

Pakkuda on kodus ise mahla tegemiseks erinevaid mahlapresse, puuviljapurustajaid ja pastörisaatoreid.

Palun täpsusta seadmete saadavus üle tel 551 0515 ja tee seadme rendi broneering kodulehel realrent.ee

Lisaks pakume erinevaid aia- ja ehitustööriistu ning puhastusseadmeid paindlike väljastus- ja tagastustingimustega.

Rendiarvestus toimub päeva kaupa ning üks rendipäev lõppeb järgmise päeva hommikul kell 9.00. Võimalusel ja vabade seadmete olemasolul on võimalik renditavad seadmed kätte saada rendipäevale eelneval õhtul alates kella 18.00 lisatasuta.

Seadmed saab kätte Kiili vallas Luige alevikus. Toodete valiku leiab realrent.ee lehelt. Lisainfo tel 551 0515

aineid puutüvedest ja okstest eemal hoida – nii ennetad erinevate haiguste võimalusi. Lillerühmadesse ja põõsaste lähedusse tasub uusi sibultaimi istutada sügise esimeses pooles: septembris ja oktoobris. Üheaastaseid õistaimi võib aga õitsemise soodustamiseks väetada kuni külmade talveilmade saabumiseni.

Sooja suve järgne muruhooldus Kuna sügisel on pinnas parajalt niiske, on ka suurepärane aeg uue muru külvamiseks. Sealjuures pane aga tähele, et kõik seemnesordid sügiskülviks ei sobi. Kui muru on suve jooksul pruuniks muutunud, vajab see väetisega turgutamist. Ka siin on oluline nüanss,

Uuel aastal kurki ja tomatit mulda pannes katsu meeles pidada, et vahetad taimede asukohti. Mulla väsimise tõttu ei soovitata endisele kasvukohale sama liiki taimi istutada.

leb kasvuhoone puhastada taimede vartest ja umbrohust, muld kaeva läbi ning rehitse kobedaks. Lisaks võib mullale lisada väetist või komposti, et uuel aastal oleks saak mõnusalt lopsakas. Lõpuks võta kõrgsurvepesur ja pese kasvuhoone mitte liiga intensiivse veevooluga nii seest­ kui ka väljastpoolt. Uks sule kindlalt, et niiskus saaks kondenseeruda ja pinnasesse voolata.

Kahjurid 0 – koduhoov 1

Juhul, kui taimedel esines suvel haigustunnuseid või kahjureid, on nüüd nende leviku piiramiseks õige aeg. Korja kokku kõik maha langenud lehed ja puuviljad, sest haigusetekitajad talvituvad just taimedel ning taimede all

Valmistu talveks!

Milline lumetõrjepark võiks kodus olemas olla?

Kuigi ametlikult pole veel sügiski kätte jõudnud, ei tee paha juba vaikselt talvehooaja poole kiigata. Talv saabub ju alati ootamatult, mistõttu tasub majaomanikel esimese lume tulekuks varakult valmistuda. Kuidas seda õigesti teha, millised lumekoristusvahendid koju soetada ja kuidas oma tervist hoides lund koduõuelt koristada?

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Eestlane on ikka harjunud rohke füüsilise tööga, mistõttu ei ole tavalise lumelabidaga terve koduesise lumest lahti lükkamine majaomanike seas mingisugune haruldus. Kui pole aga jõudu või tahtmist tunde labida või sahaga rassida, võib mõelda näiteks elektrilise „lumelabida“ soetamisele. Tegelikkuses on tegu väikese lumepuhuriga, millega on lihtne ja kiire lumest puhastada väiksemaid alasid, kirjutab portaal hange.ee. Siiski tasub silmas pidada, et elektriline lumelabidas suudab koristada vaid lahtist kinni sõtkumata lund ehk masin tuleks tööle panna pärast igat suuremat lumesadu. Suurema ala puhastamiseks sobib hästi lumefrees. Lumefrees ehk

puhur vajab töötamiseks kütust, olgu selleks siis bensiin või elekter. Kui kütust on piisavalt, saab freesi lihtsalt nupuvajutuse või käsistarteriga tööle panna ja masin võtab kogu lumekoristustöö enda kanda.

Kes ihkab aga sõidupealt lund koristada, sel tasub vaadata väikese lumekopa või ­saha poole. Sellise masinaga saab mugavalt mööda koduaeda ringi roolida ja kogu ümbruse kiirelt ning efektiivselt lumevaibast puhtaks ajada. Kui sul on suur kinnistu ja pikk sissesõidutee, on mootoriga lumesahk või ­kopp ilmselt parim variant, kuidas mõistliku ajaga kogu lumekoristus ära teha.

Kui sul on olemas murutraktor, võib piisata aga vaid tavalise saha

juurde ostmisest ja selle kinnitamisest traktori külge. Samuti ei pruugi tarvitseda osta lumepuhurit, kui majapidamises on olemas juba lehepuhur. Sellega saad hästi eemaldada kerget lund, sulailmade ja raske vajunud lume korral lehepuhurist aga suuremat kasu ei ole.

Viimase peal tehnoloogiat esindavad lumetõrjevahendite seas näiteks soojendusega uksematid ja lumesulatuskaablid, millest viimane sobib paigaldamiseks kivisillutis­, betoonvõi asfaltpindade alla ja millega saab vältida näiteks majaesise jalgtee libedaks muutumist.

Allikad: hange.ee, accelerista.com

SOOVITUSED, KUIDAS LUME KORISTAMISEL

ENESELE MITTE

LIIGA TEHA:

w Lükka lund enda ees, mitte ära tõsta.

w Kui siiski on vaja lund hange tõsta, siis ära koorma labidale liiga suurt lumekuhja.

w Lume tõstmisel kasuta jalalihaseid, et säästa oma selga.

w Fikseeri oma kehaasend: kaks jalga maas, selg sirge, labidas tõsta maast põlvi kergelt kõverdades ning hooga endast eemale lükates.