Kinnisvaraturg (veebruar 2022)

KINNISVARATURG Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

VEEBRUAR 2022

hepsor.ee/ojakalda

hepsor.ee/paevalja

hepsor.ee/priislekodu

SISSEJUHATUS

Muutused kinnisvaraturul Praegune maailmakord mõjutab kõike meie ümber. Muutunud on see, kuidas tähista­ me suursündmusi, millal saame minna teatrisse ja kui tihti käime toidupoes. Uus olukord on muutuseid toonud ka kinnisvaraturule – teistmoodi lähenetakse tehnilistele lepingu­ küsimustele ning turuseisud on kõikunud nii üüri- kui ka müügiturul. Käesolev väljaanne Kinnisvaraturg annabki ülevaate praegu turul toimuvast ning pakub huvitavat lugemist kõi­ gile, kes on üht- või teistpidi valdkonnaga seotud. Põnevaid teemasid leiavad ka inimesed, kes on lihtsalt oma kinnisvara üürimisele või müümisele mõelnud. Lisaks – kas uue elupin­ na ostmiseks on praegu parim aeg?

Rääkides kinnisvarast, ei saa mainimata jätta tublisid maaklereid, kes meie elu tükkmaad lihtsamaks muudavad. Milline näeb välja aga kinnisvaramaakleri tööpäev ning kellele selline amet üldse sobida võiks? Uurime lähemalt, kommentaare annab tunnustatud maakler Sir­ li Nurm.

Kuidas aga kinnisvarahind üldse kujuneb? Milliste faktoritega peaks arvestama? Hinnatee­ ma avame käesolevas väljaandes põhjalikult ning teeme täpselt selgeks, miks maksab üks kor­ ter teisest poole rohkem. Niisamuti heidame pilgu sellele, mis toimub ärikinnisvaramaailmas.

Peaaegu iga päev käib meediast läbi termin ”uusarendused”. Milline on üks õige uusaren­ dus, mis see maksab ja mida võib oodata uuelt aastalt? Vaatleme uusarendusi ka konkreet­ semalt – kas inimesed eelistavad vanni või dušinurka?

Kui teemadega tutvumise järel tekib kange isu endale kinnisvara soetada, siis peab loo­ mulikult mõtlema rahale. Kuidas uut unistust finantseerida? Väljaandes võtame ette ka lae­ nuteema ning uurime, millised võimalused praegu turul on.

Väljaandest Kinnisvaraturg võib huvitavat lugemist leida igaüks. Uusi teadmisi leiavad nii ostjad, müüjad kui ka üürijad-üürileandjad.

Põnevat lugemist!

Milline on turuseis?

Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

4

VEEBRUAR 2022

Reklaam: Priit Häng priit.hang@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee

6

KINNISVARATURG Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark: ei ole loogiline, et hinnad alla läheksid

8

UUS KODU Walk-in-garderoobi ja kahe WC kõrval küsib uue kodu soetaja üha enam energiatõhusust

10 KINNISVARA HIND Mismoodi kujuneb kinnisvarale hind?

14 INVESTEERIMINE Investorid otsivad aktiivsel ärikinnisvaraturul raha majutamiseks kohti

18 MAAKLERITEENUS Parmupesadest luksuselamuteni – maakleritöö kulisside taga

26 SISUSTUSTRENDID Selle aasta suurimad sisustustrendid

30 LAEN Jälle see vana laenuteema!

SHUTTERSTOCK

Ostjate huvi uute kodude vastu oli Tallinnas 2021. aastal varasematest aastatest oluliselt kõrgem. Vaatamata viiruseolukorrale olid huvilised valmis uute kodudega tutvumiseks kohapeal kohtuma, notariaalsed müügitehingud vormistati tihti ka elektrooniliste kanalite kaudu. Veelgi kõrgemaid müüginumbreid ­pärssis tööjõu ning ehitustööde sisendkulude kasvu tõttu toimunud hinnatõus.

Lähitulevikus mõjutavad uute kodude müügihindu lisaks eelnimetatud teguritele ka järsult kerkinud energiakulud. Seega ei ole ka alanud aastal ette näha uute kodude müügihindade kasvu peatumist. Tõenäoliselt hoiab see ka üürikodude hinnad vähemalt eelmise aastaga analoogsel tasemel.

Kõrgenenud ostuhuvi tõttu kahanes Tallinna turul 2021. aasta vältel ka pakutavate uute kodude arv. Võib eeldada, et eelmise aasta müügiedu kannustab arendajaid 2022. aastal uute projektidega alustama ning pakkumiste arv veidi kasvab.

Sisukord

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Luksuskinnisvaramaakler AINULAADNE ERAMU PIRITA JÕEKÄÄRUS

KAIRI VANEM

Pirita, Tallinn 2 700 000 €

530 M²

6343 M² KRUNT

5 MAGAMISTUBA

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2021 aasta Käibe Top II KOHT

kairi.vanem@luxum.ee +372 517 5225 luxum.ee

MEREÄÄRNE ELUKESKKOND “TAMMEÕIE PARK” Randvere, Viimsi 330 000 €

KRUNDID 3298 M² - 3435 M²

EKSKLUSIIVNE ERAMU LOODUSKAUNIL MEREKALDAL Ihasalu küla, Jõelähtme 1 800 000 €

400 M²

7064 M² KRUNT

4 MAGAMISTUBA

ELEGANTNE ERAMU PIRITA RANNA PIIRIL Pirita, Tallinn 2 250 000 €

507 M²

2675 M² KRUNT

4 MAGAMISTUBA

KINNISVARATURG

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark: ei ole loogiline, et hinnad alla läheksid Hinnalanguse ootamine ja soovimine võib laiemalt võttes tunduda loomuomane, kuid kinnisvara puhul seda praegustes tingimustes tõenäoliseks pidada ei saa, ütleb Tõnu Toompark.

TEKST: Uku Adrian Ilves FOTO: Shutterstock

Hoolimata hinnatõusust ja suurema­ test elektriarvetest on aga tõenäoline, et kinnisvaratehingute arv rühib siiski ülespoole – seda näitavad suur nõudlus, viimasel ajal tehtud müügitehingute re­ kordid ja uusarendustes valitsev defit­ siit, mis peagi valmivate projektide näol veidi leevendust saab.

Kas praegune aeg on kinnisvaraana­ lüütikule keskmisest huvitavam?

Hea küsimus. Oma karjääri peale ta­ gasi mõeldes ei saa öelda, et üldse iga­ vaid aegu oleks olnud. Aga selles mõt­ tes on jah selgelt huvitav, et majanduse ja kinnisvaraturu prognoositavused on praegu ikkagi suhteliselt kehvad ja see nõuab ekstra pingutust, mis ongi huvi­ tav. Ajad on põnevad, küsimärke ja mõt­ teid on rohkem. Üks põletavamaid probleeme on kogu majandust mõjutav inflatsioon.

Kui energiakriisi tingimustes haka­ takse inflatsiooni tõttu intressimäära­ sid tõstma, siis mis juhtub inimestega, kellel on ka kodukulud mitmekordistu­ nud? Mul endal on võrreldes aastata­ guse ajaga kolmekordistunud, osal isegi nelja-viiekordistunud. Jutt käib eelkõi­ ge elektrist ja gaasist. Kui sellises olu­ korras tuleb ka eluasemelaenu intressi­ de eest 100–200 eurot rohkem maksta, võib see päris karm olla.

Võib öelda, et aastatel 2018–2019 oli nähtavus vastupidi suhteliselt hea ja kinnisvaraturg liikus õpikutarkuse järgi – pakkumisi oli palju, müügitempo jäi natukene loiuks, uusi pakkumisi peale ei tulnud. Koroona, raha juurdetrüki, maa­ 6

VEEBRUAR 2022

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark

ilmamajanduse ja sõjaliste pingetega on aga olukord muutunud.

Millisest aspektist võivad kinnisva­ raturgu 2022. aastal kõige suuremad muutused ees oodata?

Esiteks tehingute arv. 2020. aasta septembris läks kinnisvaraturg ja uus­ arenduste turg hoogsalt käima. Haka­ ti arendama kortereid, mis toona juba ära müüdi, ehk löödi kopp maasse, ning nüüdseks on need valmimas või juba valminud.

Tundub, et tehingute aktiivsus jät­ kub, me teeme selles osas praegu vii­ mase 15 aasta rekordeid. Kinnisvara­ arenduse tsüklit arvestades ei saa küll öelda, et tehingute arv saaks kukkuda, sest aasta teises pooles tulevad mängu meeletute mahtudega 2021. aasta algu­ ses tehtud projektid.

Väga kuum on ka hinnateema. Inf­

latsiooni tingimustes võib öelda, et hin­ nad lähevad ikkagi üles. Sõltumata sel­ lest, et elekter on kallim ja kinnisvara jaoks jääb tihtipeale vähem raha alles.

Ebastabiilne keskkond võib veidi tehin­ gute arvu pärssida, aga ei ole loogiline, et hinnad inflatsioonilises keskkonnas alla läheksid. Küll võib ajutiselt juhtuda, et inflatsioon on näiteks 12% ja hinnad tõusevad 10% ehk reaalväärtus just­ kui väheneb. Aga ma arvan, et inimesed peavad leppima, et eelarvest läheb kin­ nisvara peale rohkem raha.

Uusarendustes valitseb täna sel­ ge defitsiit. Detsembri lõpu seisuga oli uusarendustes pakkumisel 1300–1400 korterit, aasta tagasi oli see arv 2100– 2200. Nõudlus on tugev, sest intressi­ määr on madal, pangast saab hästi lae­ nu ning kui intressimäär on 2% ja inf­ latsioon on 12%, siis majandusloogika ütleb, et laenu mitte ei saa võtta, vaid peab võtma.

Nõudlus on tugev, sest investeeri­ misvõimalust otsivat raha on palju, sa­ mas kui pakkumisi ei ole, siis mida see tähendab? Hinnad saavad ainult üles minna.

Ehk siis hinnakartus ja mõte, et pi­ gem osta varem kui hiljem?

Jah, võib küll nii öelda. Kõige olu­ lisem on muidugi see, mida inimene teeb, mitte see, mida ta räägib.

Osa ostab ja tegutseb kartuses, et hinnad tõusevad. Teised aga ootavad ja loodavad, et kuna hinnad on kiirelt tõusnud, peavad need ju millalgi lan­ gema, ja et parem on poole aasta pä­ rast osta. Valikut võib poole aasta pä­ rast rohkem olla, aga mitte odavamaid hindu. Hinnalanguse ootajate hääl on tugev, aga mina praeguses keskkonnas seda küll ei oska näha.

Kas pensionireform siis mõjutas kin­ nisvaraturgu või mitte?

Umbes 2021. aasta alguses või 2020. aasta lõpus ma pigem kahtlesin sel­

le mõjus. Sõnastasin nii, et kui nõudlus saab hoogu juurde, siis negatiivset mõju olla ei saa. Pigem seadsin kahtluse alla suure positiivse mõju. Kui sai selgeks, et raha tuleb turule, oli mõju kohene. Kin­ nisvaraturg on väga selgelt investeeri­ misturu elementidega ja kui investeeri­ misturul kõik teavad, et mingi positiiv­ ne sündmus juhtub ehk raha tuleb pea­ le, avaldub mõju kohe, mida me ka keva­ del nägime. 2021. aasta märtsis ja aprillis ületas Tallinna korteritehingute arv ühe kuu jooksul 1000 tehingu pirii. Viimase 14 aasta jooksul on seda juhtunud viis korda: eelmise aasta märtsis ja aprillis ning 2020. aasta oktoobris, novembris ja detsembris.

Kuidas on olukord kinnisvarainves­ toritega?

Me oleme 30 aastat kapitalismi tin­ gimustes elanud ehk asi on veel üsna lapsekingades. Nendes tingimustes kauem elanud riikides on ka üürituru osakaal suurem.

Küsimus on selles mõttes keeruline, sest rääkida saab nii investeeringute kui ka investorite arvust. Ei pruugi olla, et mõlemad kasvavad proportsionaalselt.

Ma pigem arvan, et 2022. aastal jääb investoreid vähemaks ja need vähesed teevad rohkem investeeringuid – pigem naudivad olemasolevad investorid hin­ natõusu tingimustes oma elu, ent uutel on raskem turule siseneda. Just väikein­ vestoritel on keeruline oma esimest te­ hingut teha. Kes on juba mängus sees, neil on oma viiendale korterile kuuen­ dat juurde osta palju kergem. Liiga pal­ ju raha turul tähendab kapitali kont­ sentreerumist, raha tõmbab raha ligi ja need, kellel ei ole, annavad sellegi ära.

Muide, meie ajakirjandus paneb kin­ nisvara ja ehituse reeglina ühte potti, kuid tegelikult on need täiesti nagu öö ja päev. Kinnisvaraäri ja pangandus on ühes grupis, mitte ehitus. Äris on olu­ line rahavoog.

UUS KODU

Walk-in-garderoobi ja kahe WC kõrval küsib uue kodu soetaja

üha enam energiatõhusust Järsult kasvavad hinnad tõotavad muuta uusarenduste turul paari aastaga nii mõndagi.

TOIMETAS: Sven Sula FOTO: Andres Putting

Erinevalt eelmise korteriostubuumi ajast sajandi alguse esimesel kümnen­ dil hindab praegune koduostja rohkem ühist aega perega. Seetõttu on maga­ mistubade suurused aastatega vähene­ nud ja teinud ruumi suurematele elu­ tsoonidele. Kui 2000. aastate alul olid magamistoad enamjaolt 14–18-ruut­ meetrised, siis nüüd pigem 10–14 ruut­ meetri suurused, mille kõrval peaks asetsema ka walk-in-garderoobid. Nii­ siis on suurem elutuba ostja jaoks kas­ vava väärtusega ja vaatamata paljudele ennustustele, et köögist saab taas oma­ ette ruum, valmivad pea kõik uusaren­ dused endiselt kööktubadega. Isegi ju­ hul, kui köögi eraldi ruumiks ehitami­ se võimalus projektis sees, valitakse pea alati kööktuba, kus ühiselt süüa teha ja ka külalistega aega veeta. Ajalugu tões­ tab – iga koosviibimine lõppeb ikka köö­ gis, miks ei võiks see siis seal alatagi.

8

VEEBRUAR 2022

Olgu korter kuitahes väike, üha enam ootab uusarendusse kodu ostja ka eraldi majapidamisruume ning aas­ tatega on lapsevankrite, jalgrataste ja muu kila-kolaga täidetud rõdudest saa­ nud möbleeritud paik, kus nauditakse päikeseloojanguid, peetakse perepi­ dusid või pikendatakse suvist terras­ sihooaega, kasutades UV-soojuskiir­ gureid. Seetõttu on erinevalt vanadest arendustest tänapäeval rõdud varus­ tatud ka pistikutega, mille kaudu saa­ vad voolu ka erinevad jõulukaunistu­ sed, mida üha enam uusarenduste rõ­ dudel näeb.

Sanitaarruumides võimutsevad en­ diselt dušid, kuid suurematesse kor­ teritesse, milles kaks eraldi pesuruu­ mi, soovitakse sageli ühte nendest siis­ ki vanni. Aja märgiks võib pidada sedagi, et kolmetoalistest korteritest leiab üha enam kaks eraldi WC-d.

Koroona ja kallinevad energiahinnad Muutunud maailm muudab ilmselt pea­ gi ka uusarendusi. Kuna koroonaviirus sundis paljusid kujundama kodu üm­ ber kodukontoriteks, siis küsitakse üha enam arendajalt, kas võrgukaabel jõuab ikka kõikidesse tubadesse.

Kodukuludest rääkides saab sel­ le talve elektri- ja küttehinnašoki tõt­ tu üha suuremaks konkurentsieeliseks elamu energiatõhusus, meid ootab ees tõhusamate alternatiivide otsimise ajas­ tu. Kui soojustagastusega ventilatsioo­ nist on saanud juba moodsa elamuehi­ tuse standard, siis päikesepaneelidega elektri tootmise kõrval võib mõne aja pärast kõne alla tulla ka näiteks päikese­ küte. Kodukulude teema on juba praegu elektrienergia ja gaasi kallinemise tõttu ostjale üha olulisem teema.

Arendused jõuavad väikelinnadesse 2021. aasta viimase kvartali kinnisvara­ turg andis üha enam märku, et käes­ olev ja järgmine aasta tõotavad kas­ vatada korterelamute ehitusaktiiv­ sust just väikestes asumites. Seni on

seal praeguse kasvutsükli jooksul raja­ tud uusarendusi üsna vähe. Iseenesest on see positiivne, sest uueneb elamu­ fond, mis vähendab ehk suurlinnades­ se elama asumise tungi ja survet mu­ nitsipaalvõimule luua tulevikus erine­ vaid dotatsioone ja meetmeid, et roh­ kem maksumaksjaid oma haldusalas­ se elama meelitada. Teisalt kiputakse väikelinnades üldiselt pakkumist suu­ rendama liialt optimistlikus ulatuses, mis viib müügiperioodide pikenemise­ ni ja seeläbi arendajate riskide kasvu­ ni. Eriti aktiivselt kavandatakse hetkel uusi korterelamuid näiteks Viljandis ja Rakveres. Üha väheneva uute korterite pakku­ mise, kiireneva palgakasvu ja üleüldiselt paraneva tööturu tingimustes võib mõ­ nevõrra odavamatele arendusprojekti­ dele ja väikeasumite korteriturgudele prognoosida aastateks 2022–2023 üsna optimistlikku turusituatsiooni. Valgja vastulinnastumine on järsult kasva­ nud hindade tõttu järjest aktuaalsemad teemad. Paranev tööturg võimaldab taas järjest enamatel laenu- ja ostuvõimeli­ seks saada, kuid neist arvestatav osa peab just kasvanud hindade tõttu siir­ duma siiski ääremaastunud või üldiselt väiksema jätkusuutlikkusega keskustes­ se, kus kinnisvara on odavam. Lühiajali­ selt on see selliste keskuste demograa­ filistele teguritele ja kohaliku omava­ litsuse finantsvõimekusele jätkusuut­ lik, kuid pikemas perspektiivis tõenäo­ liselt Tallinna ja selle lähiümbruse n-ö eest ära kasvamine võrreldes ülejäänud Eestiga siiski jätkub.

Allikad: Arco Vara, Maa-ameti tehingute andmebaas, City24

RETORI ESTATE

Keila esimene korterelamus!

2023. aasta alguses valmib Keilas linna esimene premium-klassi kortermaja, millest on kujunemas täiesti uus standard elamuturul.

Ajal, mil kinnisvaraarendajad Tallinnas meeleheitlikult n-ö hambaauke otsivad, kuhu uusi kortermaju rajada, suunas Retori Estate pilgu tulevikku, arvestades tendentsi, et suurlinnadest kolitakse üha enam lähivaldadesse. Just see on üks põhjus, miks kerkib nende uusimaid arendusi pealinna lähedal rahulikus väikelinnas. Sadade aastate jooksul välja kujunenud suurepärase infrastruktuuriga kohas, kus kõik vajalik kogu eluks sõna otseses mõttes on käe-jala juures.

Uue korterelamu asukoht on geograafilises ja strateegilises mõttes suurepärane. Hea bussiühendus Tallinnaga, vaid viie minuti kaugusel asuv raudteejaam ja fakt, et peagi ulatub Tallinna ringtee 2+2 ühenduse kaudu Keilani, teevad nii pealinna kui ka mujale Eestisse jõudmise kiireks ja mugavaks.

Keskväljak 4 on unelmate elupaik rohelises ja vaikses väikelinnas, selles võivad veenduda kõik, kes juba sellel nädalavahetusel Keilas väikse jalutuskäigu teevad.

Maailmatasemel arhitektuur Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür on vähegi Eesti ehituskunstiga kursis olevale inimesele hästi teada. Otsiva vaimuga loojate varamusse kuulub palju auhinnatud objekte alates üksikutest majadest kuni tervete kvartaliteni. Nende seas näiteks Rotermanni elamukvartal Tallinnas, äsja kaht rahvusvahelist iluuisutamisvõistlust võõrustanud

Tondiraba jäähall ja Eesti Vabariigi paviljon EXPO MILAN 2015 näitusel. Rääkides korterelamutest, Keskväljak 4 on Kadariku, Tüüri ja Retori Estate’i juba 11. ühine koostöö.

Milline on uusarenduse uus standard?

Kõrged laed, suured aknad ja viimse detailini lihvitud sisekujundus, iga korteri juurde kuuluv rõdu või terrass – kõik need on premium-klassi maja loomulikud osad. Uus standard arvestab selle kõrval ka komponente, mis jäävad paratamatult mõjutama me elu veel aastakümneteks.

Kõige olulisema asjana valmib maja üha süveneva energiakriisi keskel A-energiaklassi hoonena. Lisaks sellele aitavad kodukulu alla tuua päikesepaneelid maja katusel, kõige efektiivsemaks tunnistatud vesi-põrandaküte, soojustagastusega sundventilatsioon ja kolmekordse klaaspaketiga äärmiselt energiatõhusad aknad, mis maja lõunapool saavad täiendava päikesekaitse.

Kui juba päike jutuks tuli, siis igal suvel on rohkem kui üks nädal, mil Eesti kodudes pesuväel ringi käiakse ja konditsioneerist unistatakse. Keila uusarenduse kõikides korterites on konditsioneerivalmidus. Seadme võib lasta paigaldada juba ehituse käigus või teha seda hiljem ise – mingeid kaableid ja äravoole selleks täiendavalt vedama ei pea.

Mitsubishi Kirigamine Zen konditsioneeri saab hinna sees iga Keskväljak 4 korter, mille broneerimisleping sõlmitakse enne 15. veebruari 2022 ja valida võib kolme erinevat värvi seadme vahel.

Madalate kodukulude kõrval on olulised ka head naabrussuhted. Tänu liftile saab uues majas mugav olema nii paljulapselisel perel kui ka väärikasse ikka jõudnud vanapaaril. Pealegi kujuneb mõlema elu üksteise peal, all või isegi samal korrusel üsna sõbralikuks, sest ehitamisel kasutatakse mitmeid täiendavaid mürasummutamise viise, nagu näiteks spetsiaalne sammumüra ja kaja vähendav vaipkate trepikojas. Käimine saab sellel olema vaikne nagu tippklassi hotellis.

KESKVÄLJAK 4 • A-energiaklass • Lift • Kõrged laed, avarad aknad • Nutika kodu lahendused • Soojustagastusega ventilatsioon ja jahutusvalmidus • Erinevad parkimisvõimalused • Hoiuruum kärude ja jalgrataste jaoks • Valmib 2023 algul

Sissehitatud nutilahendused Premium-klassi kuuluvad ka igasse korterisse paigaldatav kogu maja hõlmav nutikodusüsteem. Tänu sellele on mugav juhtida nii fonolukku, üldalade läbipääse, parklakorruse tõstväravat kui ka kodust sisekliimat (küte, ventilatsioon, lisavõimalusena ka jahutust) ja olla vaba mistahes kommunaalkulude rehkendamiseks vajaliku tarbimisinfo edastamisest. Ja tänu nutisüsteemile saab maja ümbrus parkla ja fuajee kohe ka kaameravalve.

Keskväljak 4 on uusarenduse uus standard – tõeline korterelamus!

Vaata rohkem häid põhjusi uude kohta kolimiseks ja korterite plaane: keskvaljak4.ee

KINNISVARA HIND

Mismoodi kujuneb kinnisvarale hind?

Möödunud paar aastat on toonud kaasa järjekordse miniralli kinnisvarasektoris, kus ostmine, müümine ja vahetamine toimub hooga, mida näeb harva. Raha inimestel on, järgmine generatsioon on jõudnud nii eraldiseisva elu lävele kui ka soovini muuta oma elustiili: korterist majja, linnast maale, väiksemast suuremasse.

Hinnad käivad loomulikult nõudlusega kaasas.

Aurora Nova 03.12.2021

TEKST: Martin Hanson FOTO: Andres Putting

Kopli liinid 23.09.2021

Tallinna linnapeakandidaatide kinnisvara

Foto: Andres Putting

Foto: Karli Saul

Küsime Lahe Kinnisvara hindamisvaldkon­ na juhilt Kadri Pohlakult väga lihtsa küsimu­ se: kuidas ja millest tekib kinnisvarale hind?

Mis on need faktorid, mis seda hinda tõsta­ vad või hoopis langetavad. Pohlak lisab pa­ rafraseerides klassikuid, et kinnisvara väär­ tuse puhul on kõige olulisemaks üks konk­ reetne faktor: asukoht, asukoht ja veel kord asukoht (näiteks Tallinna kesklinn versus­ Kohila – kõik saavad aru, kus on sarnane vara suurema väärtusega).

“Lisaks sellele mõjutavad väärtust mui­ dugi ka muud asjaolud, nagu näiteks vara seisukord, hoone vanus ja tüüp, lisaks suu­ rus, tubade arv, ligipääshoonele, haljastus jne. Üldjuhul kasutatakse elukondliku vara hindamisel võrdlusmeetodit, mille käigus võrreldakse hinnatavat vara sarnases piir­ konnas sarnaste müüdud varadega. Kuna päris 100% samasugust vara on pigem har­ va, siis on vajalik kohanduste tegemine vas­ tavalt sellele, kumb on parem/kehvem. Ehk siis üldpildis kujuneb kinnisvara turuväärtus toimunud sarnaste müügitehingute alusel,” räägib hindaja.

Lisaks nimetatud asjadele on Pohlaku sõ­ nul väärtust mõjutavaks teguriks ka korrekt­ ne dokumentatsioon ja korrektsed andmed ehitisregistris (sealhulgas on oluline ehitusja kasutuslubade olemasolu). See on eriti olu­ line ka näiteks suheldes pankadega. “Näiteks on turul võimalik küll maha müüa ka ilma ehitus- ja kasutusloata suvila või maja, aga pangale see tagatiseks ei sobi ja pangale lae­ nutagatiseks hindamisel selle hoonega üldju­ hul arvestada ei saa,” mainib Pohlak.

Kuidas ise oma vara väärtust kergitada?

Korter Talinna vanalinnas 10 VEEBRUAR 2022

Foto: Kristo Parksepp

Ise saab kinnisvara väärtust muuta näiteks vara parendamisega, ütleb Pohlak ja pakub ka näiteid: kui hoonestamata maale tehakse detailplaneering, renoveerimist vajav korter renoveeritakse ära, vahetamist vajav katus vahetatakse ära ja nii edasi.

“Kinnisvara väärtust mõjutab ka üldine majanduslik olukord ja inimeste kindlustun­ ne. See on asi, mida inimene ise muuta ei saa. Üldise majandusliku olukorra ja kind­

Foto: Jaanus Lensment

lustunde mõju oleme näinud ka seoses ko­ roonaviirusega. Näiteks 2020. aasta algu­ ses, kui kehtestati erinevad meetmed ko­ roonaviiruse leviku takistamiseks, vähenes inimeste kindlustunne järsult ja selle mõju avaldus tehingute arvu languses. Mõnda aega inimesed kohanesid olukorraga ja kui kindlustunne hakkas taastuma, siis hakka­ sid ka tehingute arvud tõusma. Loomulikult on tegureid veel, mis hindades muutusi esi­ le kutsuvad,” mainib hindaja.

Oma vara müües saame ise likvideerida kõik puudused, millele ostja saab kohe läbi­ rääkimistel tugineda ja hinda alla kaubelda (dokumentatsioon korda, vajadusel teha re­ mont, näiteks elektrikütte asendamine mõne efektiivsema küttesüsteemiga jne). Kui need asjaolud on juba kõik korras ja läheb objek­ ti müügiks, siis on kindlasti oluline oma vara kenasti esitleda, see tähendab teha professio­ naalsed fotod ja luua vara õiglane kirjeldus.

Kas kinnisvara hind liigub alati ülespoole?

Pohlaku sõnu saab üldjoontes nii öelda küll, aga seda siis ikka pikas perspektiivis. Näi­ teks 2007.–2009. aasta majanduskriisis kin­ nisvara hinnad langesid järsult ning taastu­ mine võttis aega ja ei toimunud sama kiiru­ sega kui langus.

“Selleks, et saavutada sama hinnata­ se, kulus hea mitu aastat. Kui inimene oli omale vara soetanud päris tipus, siis selle vara väärtus vähenes isegi kaks korda. Ju­ hul, kui see periood üle elada, siis hind taas­ tub ja tõuseb edasi, aga oli ka selliseid juhu­ seid, kus inimene oli sunnitud oma vara kaks korda väiksema hinnaga maha müüma ja ar­ vestades kinnisvara väärtusi, mis on pigem suur, siis on see kindlasti päris valus,” rää­ gib Pohlak.

Kinnisvara väärtuse olukord sõltubki sel­ lest, kus see asub, mis seisus on ja milline on piirkonna perspektiiv. Samas on ka pal­ ju võimalik ise ära teha oma vara väärtuse tõusuks. Niisiis ... vaadake üle oma kinnis­ vara dokumentatsioon, jälgige arenguid tu­ rul ja tehke õiged otsused.

TASUTA KAASA:

Köögimööbel Parkimiskoht Panipaik

Järveotsa Kodud Uus kodu rahulikus piirkonnas, kus kogu perel on mõnus elada.

Järveotsa Kodud asuvad mitmekülgsete ajaveetmisvõimalustega piirkonnas. Tee kosutav jooksutiir Nõmme metsa, pane end proovile Harku terviseraja suusaradadel või naudi mitmesuguseid veespordivõimalusi liivarannaga Harku järvel. Kodu kõrval asuva Järveotsa oja peagi korrastatud kallasrada saab sinu lemmikuks, kus värskes õhus aega veeta. Elamuid ühendab hubane majadevaheline platvorm, kus asuvad nii puhkealad kui ka laste mänguplatsid. Asudes parkimisalast eraldi, on siin pere pisematel turvaline mängida ning naabrilastega sõbruneda.

Uued kodud valmivad juba sügisel. Võta ühendust ja tule kohapeale tutvuma!

Vaata: bonava.ee/jarveotsa

MERKO

Merko: Eesti tuntuim ja mainekaim Juba kolmandat aastat järjest on Merko Kantar Emori kinnisvarabrändide uuringu põhjal tuntuim ja mainekaim kinnisvaraarendaja. Uuringu tulemuste kohaselt seostub Merko ülekaalukalt kõige tugevamini omadustega nagu usaldusväärsus, parim kvaliteet, läbiv professionaalsus ja ühiskonda panustamine.

Merko on aastaid olnud suurim korterimüüja ja on nüüdseks saavutanud üle 15%-lise turuosa Tallinna uusarenduste korterite müügil. „Merkol läheb hästi, inimesed usaldavad meid oma kodu ostul ja meiegi oleme oma klientide peale kindlad. Loome uusi elukvartaleid läbi proovitud headuses, kuid iga järgmine arendusprojekt või uus ehitusse minev hoone on alati eelmisest innovaatilisem ja veelgi detailsemalt läbi mõeldud,“ kommenteerib Uus-Veerenni asumi rajamist tervikuna juhtiv Alar Toomik.

Merko tugevus arendajana ei toetu ainuüksi tuhandete korterite rajamise käigus saadud tarkusele ja üle 30-aastasele kogemusele. Selle aluseks on suhtumine ja läbiv mõtteviis – kodu on palju rohkem kui lihtsalt neli seina, mille ees korteriuks.

Kuidas Merko kodud sünnivad?

Kodu algab juba elukvartali piirilt ja selle kvaliteeti mõjutab iga pisemgi detail nii kodu ümbruses kui ka hoones ja korteris sees. Õigesti peab olema paigas nii hooviala lahendus, hoone arhitektuur ja korteri siseviimistlus kui ka pilgule nähtamatu, näiteks ülioluline tehnosüsteem, mille tõhususest sõltub igapäevane heaolu. „Jälgime detaile ja lähtume planeerimisel suuremast tervikust. Mõtleme konkreetse pere jaoks loodavast kodust ja rajame sinna ümber kõike vajalikku hõlmava elukeskkonna, suisa uusi linnaosasid koos tänavastruktuuride, linnaruumi sobituva ja linnapilti täiustava hoonestusega ning lopsakate rohealadega, mis sobivad mõnusaks ajaveetmiseks või tervisespordiks. Sugugi vähem tähtis ei ole väikeäride, lasteaedade ja ärihoonete integreerimine tervikusse,“ räägib Merko põhimõtetest Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse valdkonna juht Jaan Mäe.

Väljast sisse planeerimise suurepäraseks näiteks on Merko trendikas ja äärmiselt menukaks osutunud Uus-Veerenni asum, kus arenduse käigus on liigutud just nimelt linnaosalt kvartalile, eluhoonelt korterile ja seejärel alles jõutud tubade ja nende täpsema planeerin-

merko.ee/kodud

guni. Kõik eelnimetatud elemendid peavad olema tasakaalus, et luua harmooniline elukeskkond ning vastata Merko põhjalikele kvaliteedistandarditele.

Millise kodu Merkost saab?

Merko lähtub oma arendusprojektide ettevalmistamisel pika kogemuse tulemusel kujunenud ja muutuva ühiskonna ootuste ennetamiseks pidevalt täiustuvatest põhimõtetest, mis jaotuvad laias laastus viide kategooriasse: • Korteri kvaliteet – vaieldamatus fookuses on korterite praktilised planeeringud, kvaliteetsed, maitsekad ja naturaalsed valikud siseviimistluses, seinte ja muude piirete helipidavus, „targa kodu“ lahendused, kliendi vajadusi järgivad elektrilahendused (piisav arv pistikuid õigetes kohtades, sh rõdudel) ja jahutuse võimaldamine.

• Hoone kvaliteet – kaasame oma arendusprojektidesse parimad arhitektid ja sisearhitektid, jälgime hoonete sobitumist ümbritsevasse keskkonda, lisaks kinnisvaraarendusele ise ka hoonete ehitust juhtides ei tee me kompromisse ehituskvaliteedis ja oleme tehnosüsteemide valikul ülimalt hoolsad.

• Ühise ruumi kvaliteet – trepikodade, parkimiskorruste ja panipaikade arendamisel on fookuses nende funktsionaalsus ja väärikas viimistlus. Koduomanike vajaduste arenedes täienevad ka lahendused. Üha enam leiavad kasutust elektritõukerataste laadimispesadega panipaigad; rattahoiu, -pesu ja -hoolduse ruumid. Samuti rajatakse elektriautode laadimist võimaldav taristu.

• Kvartali kvaliteet – hooneid ümbritseva keskkonna kujundamiseks kaasame maastikuarhitektuuri tipptegijad, hoonete ümber rajame rohealad (nt pargid, alleed, hoovialad kasvuhoonete ja pergolatega), treenimisvõimalusi soodustavad lahendused (nt välijõusaalid, nutikad liikumist motiveerivad lahendused, mänguväljakud, jalgrataste parklad ja hoolduspukid), toome elukeskkonda kunsti (nt toetasime Noblessnerisse skulptuuri püstitamist) ja igapäevamugavused (nt pakiautomaate plaanides).

• Linnaruumi kvaliteet – iga valmiv hoone kujundab avalikku linnaruu-

Tallinna kesklinna Uus-Veerenni I etapi hoonete vahele rajatud sisehoov pälvis 2020. aastal Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia hooviruumi kategoorias.

Foto: Tiit Veermäe. Projektist lähemalt: merko.ee/uus-veerenni.

Kadrioru ja Pirita vahel asuvasse Lahekalda elurajooni on lisaks mere- ja linnavaatega kodudele planeeritud lasteaed ja kodukauplus. Projektist lähemalt: merko.ee/lahekalda.

Vesilennuki ja Allveelaeva arendusprojektide raames valmivad kaasaegsed kodud Tallinna ühte ihaldusväärseimasse piirkonda, Noblessnerisse. Projektidest lähemalt: merko.ee/noblessner.

MERKO

kinnisvaraarendaja mi, mistõttu meie arendatu-ehitatu peab püsima väärikas pikkade aastate jooksul. Oleme aastaid toetanud terviseradade rajamist üle terve Eesti ja tahame, et ka meie kvartalisisesed rajad toetaks just sedasama sõnumit – regulaarne liikumine kasvatab tervelt elatud aastate arvu nii iga Merko kodus elava isiku kui ka kogu Eesti rahva keskmise mõttes.

Merko arendusprojektides on olulisel kohal innovatsioon ja uuenduslik mõtteviis, mistõttu, kus võimalik, on rakendatud ka kõiksugu nutikaid ja maailmatasemel lahendusi. „Uus-Veerenni sisehoovides on kasutusel näiteks SUDSehk Sustainable Urban Drainage’i süsteem. Kogume katustelt vihmavee ja juhime selle avatud mini-kraavide süsteemi, enne kui liigne vesi linna sadeveesüsteemi voolab. Sajustel perioodidel läbib sisehoovi meeleolukas veerenn, mis teeb ühtlasi kummarduse ammustele aegadele, kui just seda tänavat mööda kulges Tallinna linnasüdant joogiveega varustav veerenn,“ kommenteerib Uus-Veerenni müügijuht Eve Soppe.

2023. aasta alguses valmib Pääsküla rabaradade ja metsa vahel idülliline Metsatuka elurajoon. Projektist lähemalt: merko.ee/metsatuka.

„Kodu on nii imeline tavaline paik“

Milline on kodude tulevik?

Arutelu, otsing ja uudsete lahenduste rakendamine toimub järjepidevalt ning nõnda ongi Merko iga järgmine ehitusse minev hoone või uus arendusprojekt sammu või mitme võrra talle eelnenust ees. Rohkelt inspiratsiooni on ammutatud ja ka tulekul nii Skandinaavia maade parimatest praktikatest kui ka eesrindlikumate Kesk-Euroopa riikide kogemustest õppides.

Tulevikku on kiiresti muutuvas ühiskonnas keeruline ennustada, aga kindlasti muutuvad kinnisvaraarenduses järjest aktuaalsemaks energiasäästu ja rohepöördega laiemalt seotud teemad.

Kuna klientide soovid on erinevad, lisandub ka edaspidi turule nii avaramaid planeeringuid, kus igal pereliikmel on võimalik oma kodukontorit või -kooli pidada, kui ka kompaktsema plaanilahendusega elamispindu.

Uued kortermajad kavandatakse A-energiamärgisega hoonetena. „Üsna pea hakkame nägema hoonete katustel, kui neid vähegi on ruumi paigutada, päikeseparke. Hoonete ventilatsioonisüsteemid ja küttesüsteemid muutuvad järjest efektiivsemaks ja targemini juhitavaks. Korterid varustatakse „targa kodu“ juhtimissüsteemidega, mille kaudu on korteripõhiselt võimalik juhtida ning jälgida kütet, ventilatsiooni, jahutust ja valgustust. Kasutusele tuleks veel võtta täna lihtsalt kanalisatsiooni minev sooja vee energiajääk,“ loetleb Toomik kinnisvaraarenduse tulevikutrende.

Soppe sõnul pööravad kliendid üha enam tähelepanu korterite sisekliimale, mistõttu on temaatika arendajate jaoks aina tähtsam. Iga korteriarenduse puhul kaalutakse läbi parimad tehnilised lahendused sisekliima tagamiseks (ventilatsioon, küte ja jahutus) ning mõeldakse läbi hoone arhitektuursed aspektid, millega head sisekliimat toetada saab (näiteks passiivse jahutuse pakkumine arhitektuursete lahenduste abil).

Usume Merkos, et linlased hakkavad järjest enam eelistama isikliku autoga sõitmisele alternatiivseid liiklemisviise – ühiskondlik transport, jalgratas, tõukeratas, rendiauto pikemate vahemaade läbimiseks, taksoteenus, jalgsi mõistlike vahemaade läbimine. Arendusala planeerides tuleb seega rajada liikumisviiside paljusust toetav ja turvaline taristu, mis loob võrdsed võimalused kõigile liiklejatele.

Järgmise aasta suvel valmivad Tallinna Bussijaama vahetus läheduses modernsed Odra linnakodud. Projektist lähemalt: merko.ee/odra.

Nõmmel taastatakse keskväljaku kõrval asuv väärika ajalooga hoone, mille juurde rajatakse ümbritseva linnaruumiga sobituv kaasaegne hooneosa.

Projektist lähemalt: merko.ee/nomme328.

Nukitsamehe filmi „Kodulaul“ võtab kokku kogu erilisuse, mida iga kodu endas kätkeb. Kodu on päris ja see on palju rohkemat kui koda, millel aken, uks.

Just selliseid kodusid Merko rajabki, milles mõni väike asi korraga on suur.

Merko ei ehita õhulosse ega luba kulda või karda, mida teostada ei ole realistlik. Kandev väärtus on ausus projekti algusest peale ja vastutus, mis koduostja ees ei lõpe. Kujutame projekti, selle keskkonda ja ümbritsevat võimalikult realistlikult, lähtume kõige uuemast teadaolevast infost ja mõtleme kliendiga kaasa. „Eesti korteriostja on väga tark – oskab küsida ja teab, mis on hea. Pingutame igati, et meie rajatavad korterid oleksid innovatiivsed, heade planeeringutega, laitmatu ehitustööde ja materjalide kvaliteediga, trendikad ja tulevikusuundumusi arvestavad,“ kinnitab Mäe.

Merko eesmärk on luua just sellist kinnisvara, mida iga Merko töötaja tahaks ka ise osta ja millises kodus ise elada. Teame, et tänapäevase teadliku kliendi ostuotsus ei sünni ainult korteri sisu põhjal, aga ka kogu arendusala planeeringut, hoonete arhitektuuri, hoovialade maastikukujundust, rajatavat infrastruktuuri ja muud hinnates.

See ja kõik eelnev ongi klientidega kahepoolse usaldusväärse ja rahuloleva suhte loonud. „Ilmselt on see ka põhjuseks, miks paljud kliendid liiguvad kodu ostmisel ühest Merko majast just järgmisesse Merko ehitatud majja,“ märgib Soppe.

INVESTEERIMINE

hakkavad ehitama. Kinnistuid ostetak­ se üsna palju ja tugevad arendajad os­ tavad heas asukohas kinnistuid enda­ le portfelli. Aga turul on ka palju selli­ seid kogemusteta investoreid, kes pai­ gutavad raha maaportfelli, kuid ise iial­ gi arendama ei hakka.”

Kokk ütleb, et hinnad on kasvanud heas asukohas olevate varade puhul. juba siht selgem, mis lähitulevikus eda­ “Selle taga on kasvavad üürimäärad, aga si saab. Võib küll öelda, et ärikinnisva­ ka uute tugevate investorite lisandumi­ ra turul on melu aeglasem ja hinnatem­ ne turule – pensionifondid, Leedu kin­ po madalam kui elamukinnisvara puhul, nisvarafondid, mõned muudes sektori­ aga siiski on turg väga aktiivne.” tes palju raha teeninud eestlased,” loet­ Rääkides olemasolevast kinnisva­ leb ta. rast ütleb Vigul, et Nõrga asuko­ kõrgete elektri- ja haga ja vanade bü­ küttehindade val­ Kaugtöötamine roo- ning kauban­ guses on vanad re­ dushoonete hinnad noveerimata bü­ paneb väga tugeva on Koka sõnul pü­ roohooned selgelt surve alla vanemad sinud endisel tase­ ajale jalgu jäänud. mel. “Neid hooneid “Need majad vaja­ ja igavamad vaadatakse ühe roh­ vad uut lähenemist büroohooned ning kem kui võimalikke ning neid hakatakse arendusobjekte ehk järjest uuendama. seetõttu ehitatakse arvesse võetakse Vana formaat enam neid ümber. märgatavad aren­ rentnikke ei rahulda duskulud. Tööstus­ ning tänased kom­ kinnisvara ja logisti­ munaalarved pane­ ka kinnisvara hinnad on vähem kasva­ vad tegutsema. Lisaks on minu ootus, nud. Põhjus on selles, et sellise otstar­ et ka vanalinnas näeme ümbermängi­ bega maad on jätkuvalt saada ning alati mist ehk ettevõtjaid, kes avavad Tallin­ võib ehitada uue hoone. See hoiab hin­ na vanalinna taas inimestele.” nad kontrolli all ja muu maailma koge­ Kõik kogemustega arendajad juba mus näitab, et seda tüüpi varedel ongi ehitavad midagi või hakkavad kohe tugev hinnalagi.”

Nagu elamukinnisvara puhul, on hinnad ja nõudlus viimase aastaga tõusnud jõudsalt ka ärikinnisvara osas. Lühidalt võib öelda, et magusamad kinnistud on leidnud endale omanikud, uusi objekte kerkib hoogsalt ning vanemad büroohooned on energiahindade kallinemise tõttu selgelt ajale jalgu jäänud.

1Partner Kommertskinnisvara te­ gevjuht Kirill Vigul nendib, et hinna­ tõusu taga on hulk tegureid: “Kerki­ nud on ehitushinnad, energia-, kütteja transpordihinnad, samuti on suure­ nenud nõudlus. Viimast näitavad eriti selgelt suured tehingud, nagu T1 kau­ banduskeskuse pankrotivara müük ning Stockmanni kaubamaja hoone müümi­ ne uuele omanikule. See näitab, et turg on aktiivne, raha on ja see raha tahab majutamist. Uueks huvitavaks trendiks on, et kinnistuid ostavad ja arendavad kinnisvarafondid ning investorid. Ja kui neil on klient uue hoone jaoks olemas, lüüakse julgelt kopp maasse.”

Väga aktiivne on Tallinna ringtee kant ning eriti Tartu maantee, aga ka teiste suuremate maanteede ümbrus.

“Justkui soojad saiad on läinud kõik hea ligipääsu ja detailplaneeringuga kinnis­ tud. Ja ostetakse varuga igaks juhuks isegi maatulundus- ning põllumaad, mis mõnes mõttes viitab väikesele ris­ kile. Täna võib öelda, et vabaks jäävad vaid need kinnistud, kus tõesti ei ole potentsiaali,” lisab ta. “Hästi aktiivselt arenevad ka uued pealinna piirkonnad, heaks näiteks on Patarei vangla, Porto Franco, Maakri piirkonna arendused ja Ülemiste suund.”

Seega ei kao Viguli sõnul kraanad lä­ hiajal kuhugi, suurtel arendajatel leidub julgust projektidega edasi minna ning nad ei soovi neid ka ehitusmaterjalide ning elektrihinna tõusu valguses katki jätta. “Mina usun, et hinnad stabilisee­ ruvad sel aastal ning siis on meil kõigi 14 VEEBRUAR 2022

ehitama

US Real Estate’i tegevjuht Aavo Kokk ütleb samuti, et arendajad rajavad uusi pindasid siis, kui nad varakult teavad, kes seal üürnikuks tuleb. “See on olnud juba aastaid nõnda kasvõi juba sellepä­ rast, et pangad ei finantseeri arendu­ si, kui pole varases faasis sõlmitud pii­ savas mahus üürilepinguid. Kõik koge­ musega arendajad ehitavad midagi või

Arendused väikelinnades on värskendavad Uusi kaubanduspindasid ehk lähi­ poode ehitatakse Koka sõnul jätkuvalt sinna, kus kasvavad uued elamurajoo­ nid. “Suured kaubanduskeskused raja­ vad jätkuvalt pindasid juurde, eesmär­ giga tuua keskustesse lisategevusi nagu meelelahutus ja meditsiin ning ilmselt

näeme peagi ka katseid rajada sinna büroopindasid. Väiksemad kahekorru­ selised kaubanduskeskused on aga hä­ das teise korrusega, mida antakse väl­ ja järjest madalama üürimääraga ning muudab ehk võimalikuks paigutada sin­ na sotsiaalse otstarbega tegevusi – ko­ gukonnakeskused, võimlemissaalid, hu­ vialaringid jne.”

Ta nendib, et kaugtöötamine pa­ neb väga tugeva surve alla vanemad ja igavamad büroohooned ning seetõttu ehitatakse neid ümber. “Ja uusi büroo­ hooneid rajatakse sinna, kus ümberrin­ gi on midagi muud huvitavat ka. Inime­ sed jäävad ikkagi käima kontoris, kuid paindlikuma graafikuga ja eelistavad bürood, kus saab suhelda ja mis pole tuulisel põllul.”

Tootmisettevõtete kõige suurem probleem on tööjõud, mis mõjutab asu­ kohavalikut. Kui tootmisettevõte kolib uuele pinnale, on see reeglina samas linnaosas. Samas on Koka sõnul näha ka trendi, et tootmine rajatakse maa­ kohtadesse arvestusega, et mõni kesk­ mise suurusega linn oleks 30–45 minu­ ti autosõidu kaugusel. Tootmise kasva­ des on tõusmas ka laopindade vajadus, kuna tootmine kasvab. Samuti soovib aina enam ettevõtteid hoida ühes ko­ has toomist-ladu, müügisaali ja konto­ rit ehk siis nõudlus on jätkuv stock-office’ite järele.

Uute arendusprojektide puhul Koka sõnul üllatusi pole. “Osa üllatavad akti­ viseerunud arendused väiksemates lin­ nades, aga varem või hiljem pidi see na­ gunii tulema. Pigem võiks seda nime­ tada värskeks nähtuseks! Samamoodi värske liikumine on Tallinna Sadama te­ gevus. Eelmise aasta lõpus pani sadam oksjonile ühe väiksema kinnistu hoo­ nestusõiguse ning usun, et lähiaastatel näeme selliseid oksjoneid veel ja Vana­ sadama piirkonna arengut.”

FOTO: SHUTTERSTOCK

Investorid otsivad aktiivsel ärikinnisvaraturul raha majutamiseks kohti

BÜROOD VANALINNA JA MERE PIIRIL! PORTO FRANCO III HOONE VALMIB HILISSUVEL 2022 BÜROOPINDADE EELISED: • Suurepärased vaated Tallinna vanalinnale ja Admiraliteedi basseinile • Maast-laeni osaliselt avatavad aknad • 3,4 m kõrgused laed • Kolm premium tasemel büroode sisekujunduspaketti • Büroopinnad ühel tasandil suurusega kuni 1080 m² • 5. korrusel tõstetud põrand, privaatne katuseterrass • Maa-alune parkimismaja hoone üürnikele ja külalistele • Bürood ehitatakse välja vastavalt üürniku soovidele

SAADAVAL KA 1. KORRUSE TOITLUSTUS- JA TEENINDUSPINNAD

info@portofranco.ee

portofranco.ee

5554 5323

US REAL ESTATE

Patarei Merekindlus –

19. sajandi suurim, 21. sajandi vägevaim maamärk Patarei Merekindlus ehk Kalaranna fort oli 19. sajandil suurim pealinna rajatud hoone. Vahepeal mitukümmend aastat varjusurmas olnud hoonekompleksist saab aastaks 2026 Tallinna mereääre süda ja uus maamärk. 30 000 m2 terviklikku keskkonda on nautimiseks nii kohalikele kui ka külalistele. Kindluse uuest tulemusest aastal 2026 räägib lähemalt Patarei Merekindluse tegevjuht Urmas Sildnik.

Mis on merekindluse omaniku US Real Estate plaanid selle ajaloolise ja suurejoonelise ehitisega?

Eesmärk on luua omapärane terviklik keskkond, kus stiilipuhas 19. sajandi kindlus kohtub moodsa arhitektuuri ja tänapäevase tehnoloogiaga, unustamata loomulikult keskkonnasõbralikkust. See mastaapne projekt on planeeritud tulevikus avada kõigile huvilistele ning tegemist ja vaatamist jagub seal kuhjaga alates toidutänavast, ajaloolistest objektidest ja meelelahutusest kuni Eesti mõistes erakordsete äripindade ning rohemiljööni. Patarei Merekindlus valmib 2026. aastal ning sellest saab koos uueneva sadama piirkonna ning Noblessneriga avavad mere linlastele sõna otseses mõttes.

Millises seisus on hetkel rekonstrueerimise protsess?

Oleme andnud linnavalitsusesse sisse ehitusloa taotluse, saanud tagasisidet ning teinud projektis pisiparandusi. Eesmärk ja ootus on saada ehitusluba kätte veel sel kevadel. Paralleelselt ehitusloa taotlusega tegeleme põhiprojektiga, mis valmib samuti aprilli lõpuks. Seejärel tuleb korraldada ehitushange, mis peaks kulmineerima suve lõpus. See tähendab, et kõik need, kes pole tänaseni veel meie juurde ekskursioonile jõudnud – teil on viimane või-

malus, sest sügisest algavad ehitustööd ning kõik muutub!

Kusjuures ehitus ei alga ainult kindluse osas, vaid aadressile Vesilennuki 2 on planeeritud lisaks uus elamu-büroohoone, mis valmib samuti 2026. Need kaks hoonet hakkavad olema omavahel ühendatud maa-aluse parkla kaudu, mis tähendab, et Vesilennuki 2 elanikud ja büroo-omanikud saavad ainulaadse võimaluse külastada kindlust ka talvel paksemalt riietumata. Uus hoonestus harmoneerub kenasti kindlusega, sest projekteerimisel on malli võetud vana maja sisemisest kolmnurgast.

Mis on Merekindluse kontseptsiooni tugevused?

Meie eesmärk on, et kogu hoonekompleks töötaks ühtse sünergia alusel – kõik ruumid on kogu maja kasutuses ning kõik vajaliku leiab ühest kohast. Palju tuleb ristkasutatavaid ruume, erinevaid äripindasid vaatega merele või avatud hoovi, palju erinevate suuruste ja iseloomudega ruume. Meie miljööd hakkavad looma rentnikud ja inimesed, kes siia igapäevaselt tööle tulevad, nende kliendid, kes neid külastama hakkavad, ning inimesed, kes lihtsalt soovivad Merekindluses jalutada, aega veeta, sõpradega kohtuda, einestada, meelelahutust nautida.

Eesmärk on terviklik keskkond, kus jagub tegevusi nii päeval, õhtul kui

ka öösel ning igas vanusegrupis inimestele. Kogu Patarei Merekindluse kontseptsioon koosneb meeletult paljudest pisikestest nüanssidest, nii et arvatavasti leiab siin ka sajandat korda viibiv inimene alati enda jaoks midagi uut!

Projekteerimise aluseks on mitmekülgsus: esimese korruse toidutänav ehk Gorži hoov, 5000-ruutmeetrine rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum ning sidehoonesse planeeritav sündmus- ja konverentsikeskus kontserdite, näituste, etenduste, seminaride jaoks.

Lisaks tuleb hoonesse kaasaegsetele büroohoonete tingimustele ning muinsuskaitse nõuetele vastav büroomaastik ning enneolematu on kindlasti ligi 5000-ruutmeetrise pindalaga klaaskatusega kaetud sisehoovid. Kogu hoone on rajatud põhimõttel, et jaguks avatust, õhku ja muidugi ehedaid elamusi. Mõlemat sisehoovi köetakse aastaringselt, mis tähendab, et ka -20-kraadise õuetemperatuuri juures saavad meie külastajaid nautida vähemalt 18-kraadist sooja. Oleme kaasanud sisehaljastaja, kes valib välja just need taimed, mis sisehoovi kliimaga sobituvad ning mõnusa terrassimeeleolu loovad. Kusjuures sisehoovid on avatud kõigile külastajatele.

Milliseid võimalusi rentnikele pakute?

Büroopinnad saavad olema täiesti unikaalsed – taas on ühendatud modernsus ja ajalugu. Lüneti hoovi kontoriruumide eripäraks on läbi kahe korruse paiknevad pinnad, seejuures igas büroos on nii rahulikumad ja vaiksemad tööalad kui ka aatriumisse avanevad kõrge klaaskatusega rõdukorrus-puhketsoonid ning nõupidamiste boksid. Büroopindu katvast suurest klaaskatusest tuleb maksimaalselt loomulikku valgust. Rajatav sisehaljastus loob biofiilse siseruumi, mis on sarnane nii visuaalselt kui ka oma temperatuurilt suvise väliskeskkonnaga.

Lüneti hoov on samuti avatud kõigile külastajatele ning hoovist otse saab ka maa-alusesse rattaparklasse. Büroopindade suurused varieeruvad 100 ruutmeetrist 2000 ruutmeetrini. Tänane trend näitab, et selgepiiriliste töölaudade maht kahaneb, kuid ühisalade ja jagatavate pindade osakaal kasvab.

Lisaks büroodele leiab Merekindlusest äripinna ükskõik kui suur või väike idee - olgu see restoran, lillepood või disainistuudio. Samuti on samas majas black-box tüüpi sündmuskeskus, mille kaks suurt saali võimaldavad korraldada mitmesuguseid seminare, töötubasid ja sündmusi, kusjuures sündmuskeskus omakorda on mugavalt seotud Gorži hoovi rajatava toidutänavaga. Toidutänavale oleme kavandanud eriilmelisi söögikohti kiirtoidust restoranideni, et pakkuda kõigile midagi. Ja mereäärsele alale tuleb promenaad, kus saab oma töökaaslastega piknikku pidada ja õhtul sõpradega kohtuda.

Mis on olnud suurimad väljakutsed?

Väljakutse on ajaloolise maja kõrgete võlvidega ruumide ekspo-

neerimine ning akustika. Helikindluse tagamiseks kasutatame akustilist seinakrohvi ja sisustusdetaile, mida saab katta akustiliste paneelidega. Et vingeid võlvitud ruume mitte kinni ehitada, loome nii-öelda ruum-ruumis lahendused. Ehk koosolekuruumid ning muud privaatsust vajavad alad rajatakse eraldi suurema ruumi sisse, tekitades ägeda kontrasti vana ja uue arhitektuuri vahel. Uute materjalidena on plaanis kasutada soojust ja hubasust tekitavaid puitmaterjale, klaasi ja heledaid vaipkatteid. Ja loomulikult on väga suur projekt hoovide klaaskatused – et tulemus oleks ilus, praktiline ja insenertehniliselt tugev.

Rääkige veidi muuseumist.

Uus muuseum on kardinaalselt erinev sellest, mida me täna Patarei muuseumina teame. See saab olema rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum, mille eesmärk on suurendada teadlikkust kommunistlike režiimide poolt toime pandud inimsusvastastest kuritegudest.

Väike osa muuseumist jääb loomulikult kajastama ka merekindluse ja vangla ajalugu.

Mainisite, et kindluse arendamisel püütakse olla võimalikult rohelise lähenemisega. Milles see väljendub?

Oleme ise naljatamisi nimetanud Merekindlust ka Rohemerekindluseks. Ja me tõesti ei taha teha rohepesu, vaid tegusid, mis päriselt loodust säästavad alates rohelahendustest büroodes ja taaskasutusmaterjalidest kuni loodussõbraliku prügikäitlemise ja valguslahendusteni. Näiteks kogu Merekindluse väli- ja siseperimeetri valgustuse loomisel on kaasatud valgusarhitektide meeskond, kes mõtleb välja valguslahendused hommikuks, päevaks, lõunaks, õhtuks ja ööks, arvestades, kuidas need lahendused mõjuvad loodusele. Merekindlus on ju mere ääres ning lisaks lindudele tuleb arvestada ka meres elavate elusolenditega.

US REAL ESTATE

ROTERMANNI KVARTALIS VALMIB AASTAL 2024 SÜDALINNA SILMAPAISTVAIM BÜROOHOONE Tallinna südalinna Ahtri tänav 6 kinnistule, ajaloolise Rotermanni kaubajaama kohale valmib lähiaastail uus ärihoone. Silmapaistvaks teeb hoone lisaks arhitektuurile ka tema asukoht – unikaalselt kahe sõidutee vahele tuleva büroo- ja kaubandushoone kõik küljed on esiküljed, kust avanevad erakordsed vaated vanalinnale, Tallinna Lauluväljakule, sadamapiirkonnale ja juba valminud Rotermanni kvartalile.

Rotermanni kvartali arendaja US Real Estate tegevuse alus on tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomine. Võib öelda, et tegemist on ühe Eesti rohelisema arendajaga, kes on andnud uue hingamise just paljudele ajaloolistele hoonetele või kombineerinud neid uusehitistega. Samasugust lähenemist kasutatakse ka Ahtri 6 hoone juures, kus uus arhitektuur ehitatakse ümber vanade paekivimüüride. Vana kaarhall ning erinevatel aegadel tehtud kõrval- ja pealeehitised lammutatakse, kuid Rotermanni vana kaubajaama aegne kivimüür jääb alles ning see integreeritakse uute hoonemahtudega.

Ahtri 6 büroohoones saab olema kokku 12 000 m2 üüritavat pinda korrusepindalaga ligi 2100 m2.

Esimesele korrusele on planeeritud kaubanduspinnad ja restoranid koos väliterrassidega, ülemistele korrustele kontoripinnad.

Ligipääs uuele ärihoonele on väga mugav nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga. Jalakäijatele rajatakse reguleeritud ülekäigud nii sadama kui ka Rotermanni kvartali poole. 100-kohaline autoparkla on planeeritud maa alla. Ahtri 6 büroohoone ehitustegevus algab juba selle aasta aprillis ning maja valmib 2024. aasta sügisel.

Rotermanni kvartal on ainulaadse arhitektuuri ja aktiivse elurütmiga linnaruum, mille südameks on linnaväljak. Endises tööstusrajoonis on oma koha leidnud eksklusiivsed bürood ja korterid, äritänavatele on koondunud poed, väikesed butiigid, kohvikud ja restoranid.

Tekkis huvi? Rohkem infot a6.rotermann.eu

Park Tondi

kond sobib hästi ettevõtetele, kes soovivad olla linnapildis nähtavad ja kergesti ligipääsetavad ning tahavad oma töötajatele pakkuda parimaid töötingimusi koos erinevate rekreatsioonivõimalustega. Arendaja US Real Estate hinnangul sobiks uus büroohoone eriti hästi koduks kreatiivsetele ettevõtetele nagu arhitekti- ja projekteerimisbürood, ITja turundusettevõtted ning moodsaid panga- ja nutilahendusi pakkuvad firmad.

on ka ruumide helipidavusega, et koosolekud saaksid muidu avatud kontoris mugavalt toimuda.

Ligi 6500 m² üüritava pinnaga ärihoone tuleb liginullenergiahoone, kus välispiirete parima materjalikasutuse ja ehitustehnoloogia kõrvale tuuakse tark hooneautomaatika ja energiaefektiivsed tehnosüsteemid. Hoone katusele tuleb päikesepark, mis vähendab rentnike kõrvalkulusid. Park Tondi esimene etapp ehk Tammsaare tee 56 ärihoone valmib juba selle aasta lõpus.

Kõrgete lagede, terrassi ja privaatse pargiga korterid Lisaks rekonstrueerib US Real Estate ka Tondi 57 asuva vana ajaloolise kasarmuhoone, kuhu tulevad läbi kolme korruse ridaelamutüüpi ajastuhõngulised büroopinnad. Kasarmuhoone ja uue büroohoone vahele kerkivad aga 2024. aasta alguseks omanäolised, 1-5-toaliste korteritega elumajad.

Kokku tuleb Park Tondi kvartalisse 47 unikaalse arhitektuuri ja kuni 2,9 meetri kõrguste lagedega korterit, mille puhul on võimalik valida vastavalt maitsele arhitektuuribüroo Arhitekt11 koostatud kvaliteetsete ja eriilmeliste siseviimistluspakettide vahel. Iga korteri juurde kuulub rõdu või terrass, majal on 56 parkimiskohta autodele, lisaks jalgrattaparkla ning kinnine roheline hooviala. Kortermajad paistavad silma targa maja lahendustega.

Mõnus töökeskkond ja õnnelikud töötajad on edu alus Park Tondi loov ja roheline kesk-

Tutvu Park Tondi elu- ja ärikvartaliga www.parktondi.ee

PARK TONDI ELU- JA ÄRILINNAK – OMANÄOLINE KODU SINU KONTORILE JA PERELE Tondi tänava piirkond on viimase aastakümnega saanud endale täiesti uue näo ja see areng on aktiivselt jätkumas uue Park Tondi eluja ärikvartali näol. A. H. Tammsaare tee äärde, FORUS Spordikeskus Tondi kõrvale kerkivad lähiaastatel liginullenergiaga ärihoone, kaks kortermaja ja rekonstrueerimisele lähevad ka saunahoone A. H. Tammsaare tee 58 ja Tondi 57 kasarmuhoone, kuhu tulevad renditavad büroopinnad.

Park Tondi võlub eelkõige unikaalse ümbruskonnaga, kus on juba olemas kiire ja mugav otseühendus kesklinna ja teiste lähedalasuvate linnaosadega. Samas pakub asu-

koht rohkelt avastamisrõõmu spordist ja liikumisharjumustest lugupidajatele, sest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel on FORUS Spordikeskus Tondi, Golden Club ja Audentese spordikool.

Park Tondi esimese, Tammsaare tee 56 ehitatava ärimaja projekteerimisel on lähtutud tuhandeid aastaid vanadest feng shui põhimõtetest, näiteks kavandas Hayashi-Grossschmidt Arhitektuuribüroo hoonele feng shui meetodile vastava võimsa peasissepääsu, fassaad kaetakse ehtsa vasega ning välditud on teravnurkasid. Sarnaselt välisfassaadiga rakendatakse sama põhimõtet ka hoone sise- ja maastiku-

arhitektuuris. KAMP Arhitektid on sisearhitektuuris eelistanud pehmeid vorme ning kasutanud savipunaseid värvitoone. Maastikuarhitektuuris domineerib lopsakus ja rohelus ning Lootusprojekti maastikuarhitektid on ka siin arvestanud feng shui bagua sektoritega.

Büroohoone siselahendustes pannakse rõhku avaratele ning kõrgete lagedega tööruumidele, majja on kavandatud tavapärasest võimsam ventilatsioonisüsteem ja avatavad aknad. Esimese korruse nõupidamisruumid tulevad ristkasutatavad, võimaldades koosolekuid pidada vajaduspõhiselt ja efektiivselt kõikidel maja töötajatel. Arvestatud

MAAKLERITEENUS

Maakleritöö võib väljastpoolt paista eksklusiivsena, kuid mida see tegelikult endast kujutab, räägib Lahe Kinnisvara kogenud maakler Sirli Nurm. Kes jääb turul ellu? Millest peaks alustama algaja maakler? Kuidas Sirli maakleritööni jõudis?

TEKST: Taavet Kase FOTO: Shutterstock

Parmupesadest luksuselamuteni –

Kui kaua oled maaklerina tegutsenud ja kuidas selleni jõudsid?

Minu maaklerikarjäär sai alguse väga põnevalt, nimelt sattusin Küprosel elades tuttavate soo­ vitusel tööle kinnisvarabüroosse. Aastal 2007 oli olukord nagu enne interneti tulekut, portaale ei kasutatud ning kontoris olid kartoteegid ja kliendid astusid tänavalt sisse. Polnudki muud kui kotitäis võtmeid näppu ja klientidega linna peale kodu valima.

maakleritöö kulisside taga

Millised on maakleritöös kõige vajalikumad oskused?

Maakleritöö hõlmab endas mitmeid aspekte, esmajoones hea läbirääkimiste ning suhtlemi­ se oskus, seadusandluse tundmine ja paindlik­ kus tööaja suhtes. Ette tuleb kõnesid nii hilisõh­ tutel kui ka pühapäeva hommikuti.

Kinnisvara hindamine ja müük tunnustatud Lahe Kinnisvara tegijatelt üle Eesti!

Kinnisvara hindamine

Kinnisvara müük ja üürikorraldus

Sirli Nurm

Kadri Pohlak

Maakler/PõhjaEesti maaklerite juht

Kutseline hindaja/ Hindamisvaldkonna juht

5560 2153

5804 3283 Äripäeva

TOP ettevõte

www.lahekinnisvara.ee

2021

Äripäeva

TOP1

kinnisvarabüroo

2020

MAAKLERITEENUS Ma ei kujuta ette maakleritööd ilma seadusandlust tundmata, vajalikud on kindlasti ka teadmised ehitusest ja mak­ sudest. Suur osa müügiprotsessist hõlmab nii ostja kui müüja nõustamist, et saavuta­ da mõlemale osapoolele parim tehing.

pud. Juurde on tulnud digiturundus, mil­ lest on suur abi.

Esimene karantiin koroonaajal tõi kaasa suure paanikahoo, investorid olid nõus taganema võlaõiguslepingust kar­ tuses, et langus tuleb veel suurem kui trahvisumma. Maaklerid olid äraootaval seisukohal ja valitses nõutus. Aga üsna pea oli selge, et eelkõige kannatab üüri­ turg ning ost-müük jätkus samal kursil.

Suurimaks positiivseks muutuseks, mil­ le koroona käivitas, pean mina kaugtõen­ damise tehinguid notaribüroodes.

Mis on sinu maaklerikarjääri eredaim mälestus?

Oma töö tõttu olen sattunud väga eri­ nevatesse olukordadesse, nii koomi­ listesse kui ka kummalistesse, kolanud ­asotsiaalide pesas ja külastanud väga eksklusiivseid-kalleid elamisi. Asotsiaa­ li pesast sain ükskord hiljem kõne küsi­ musega, kas ma sõidan parasjagu koju.

Selgus, et tegelane oli parasjagu minu kodu lähedal bussipeatuses sõpradega õlut rüüpamas. Tegemist oli küll sõbra­ liku papiga, aga kõhe hakkas ikka.

Kõige eredamalt jääb ehk meelde maratontehing, kus maja müümiseks pidime müüjaga ette võtma kohtutee.

Kogu asi võttis aega pea aasta, aga müü­ gileping sai siiski allkirjastatud.

Vaadates tulevikku – milline hakkab maakleritöö tulevikus välja nägema?

Minult on palju küsitud, kas maakler on väljasurev liik. Ei tahaks uskuda, et me ühel hetkel ei vaja enam human touch’i.

Muidugi on kiirel, efektiivsel ja digitaal­ sel elul palju eeliseid, aga kas teie tahaks minna restorani, kus pakirobot toob toi­ du ja valab veini? Head teeninduskuns­ ti nauditakse kindlasti edasi igas vald­ konnas.

Kuidas on maakleriteenus aja jooksul muutunud?

Maakleriteenus on viimase aastakümne jooksul muutunud kindlasti kvaliteetse­ maks, turul on palju väga professionaal­ seid maaklereid, kes nii kogemuse kui suhtlemisoskuse poolest on oma ala ti­

Ole hea, anna mõned soovitused neile, kes soovivad maakleriteenust kasutada – millest peaks alustama?

Mina soovitan kindlasti valida kogemus­ tega maakleri, see on väärtus, mida ei saa õpetada ega osta. Lisaks küsige soovitu­ si oma tuttavatelt ja guugeldage, milline

2023. aasta kevadel valmib Tallinna kesklinnas Reidi tee ja sadama vahelisel alal ligi 7 000 m² suurune kaasaegne ja esinduslik 4-korruseline ärihoone kaubandus-, teenindusja büroopindadega.

SOOVITUSED ALUSTAVALE MAAKLERILE Neile, kes soovivad maakleritööd proovida, soovitan valida endale hea mentor. Edukad oma ala profid, kes on turul kaua vastu pidanud, oskavad jagada parimaid õpetussõnu. Vaadake ja uurige, kelle käekiri ja tööeetika sobiks teile kõige paremini.

Teiseks peaks olema varutud poole aasta väljaminekud, sest selles töös läheb aega, enne kui see vilja kandma hakkab.

Sirli Nurm

on tagasiside maakleri tööle. Suurema­ tes büroodes teenust pakkuvad maak­ lerid suudavad ilmselt pakkuda ka kvali­ teetsemat digiturundust, mis on täna sa­ muti oluline.

Lõpuks ajatu küsimus – kes lepingu sõlmimisel ikkagi maakleritasu peab maksma?

Maakleritasu maksmine on Eestis välja kujunenud erinevalt, müügi puhul mak­ sab teenuse tellija, kuid üüri puhul on asi vastupidi. Kas ja kuidas seda tava peaks muutma, on juba pikem arutelu.

REIDI MAJA

Registreerige oma huvi ja saame kujundada ruume vastavalt teie vajadustele!

LEENA KREITNER +372 526 0363 leena.kreitner@uusmaa.ee

PINERED

Rabarebase asendiplaan: Rabarebase aedlinna luuakse 62 kodu, mille loomisel võeti arvesse sadade Eesti inimeste arvamust.

Innovaatiline ruutmeeter mahutab rohkem Mentaliteet, et „suurem on alati parem”, on elamuehituses peaaegu et kadunud. Täna otsivad inimesed endale funktsionaalset, maailmavaatest lähtuvat ja ruutmeetreid õigesti ära kasutavaid kodusid. Kinnisvaraarendaja Pinered on võtnud nutikad ruumilahendused enda südameasjaks ja loob kodusid moodsatele inimestele.

Pineredi tegus tiim

Siseviimistluspakett Preston Beach

Pinered on uus büroo, millel on aga palju kogemusi: noored disainerid, arendajad, arhitektid ja ehitajad on enne oma büroo loomist töötanud aastaid Eesti tipparendajate juures.

Lisaks sellele on Pinered oma lühikese eksistentsi jooksul loonud juba mitmeid projekte Tallinnas ja selle ümbruses.

P i n e red i p a r t n e r j a a re n d u s juht Sandor Simson ütleb, et alustuseks arendasid nad nutikaid eluruume endale, siis oma sõpradele, kolleegidele ja nüüd kõikidele huvilistele. Hetkel arendatakse äärmiselt põnevat elurajooni Kiilis, kus Rabarebase Aedlinna nime all pakutakse huvilistele unikaalseid ridaelamuid ja ridamaju. „Meie lähtume oma arenduste tegemisel väga tugevalt sellest, mida inimesed tegelikult kodus vajavad, mida kodult ootavad. Ning selleks, et me niisama ei arvaks, vaid teaksime, viime enne igat uut arendust läbi põhjaliku uuringu. Nii saame teada, mida täna inimesed uuest kodust ootavad,” selgitab Simson.

2021. aasta veebruaris läbi viidud uuring näitas, et 90% noori peresid

soovivad osta väikese korteri ja tulevikus ehitatava maja vahele ridaelamuboks, mis oleks justkui kahe maailma vahel – korter, millel on väike murulapp ja korraga nii maja kui ka korteri tunne.

Lisaks soovitakse väga läbimõeldud ja mugavat planeeringut, mis ei kulutaks ruutmeetreid niisama tühja. Lisaks otsitakse tube, kuid mitte rohkem ruutmeetreid. See tähendab, et eluruumid peavad olema suuremad, magamistoad võivad olla väiksemad. Rabarebase Aedlinn vastab just nimelt neile nõudmistele.

Innovaatiline ruutmeeter „Oleme enda jaoks defineerinud termini Innovaatiline Ruutmeeter, mis tähendabki seda, et pinda ei lasta elamises raisku. Me kõik mäletame neid maju ja kortereid, mis tundusid, et koosnevad koridoridest, mida sai kasutada vaid peegli riputamiseks.

Korter või maja ei pea olema suur, selles olev pind peab olema lihtsalt targalt kasutatud. Nii on võimalik ka väiksemate ruutmeetritega eluruume panna tunduma suurtena, kuid mugavatena.

PINERED rahuldab kõiki, on võtta neid erisoove kuulda ja püüda need eluruumidesse integreerida. Simson ütleb, et ühes varasemas arenduses tehti ühes ridaelamuboksis panipaik köögi arvel suuremaks, sest klient oli suur rattasõitja ja vajas ruumi, kuhu oma kaherattalised ära mahutada. Rabarebase arenduses on võimalik lisaks siseruumides tehtavatele muutustele valida ka erinevaid lahendusi hoovi. „Meil on iga boksi juures kuur, mida saab aga edasi arendada – kas grill nurgaks, talveaiaks või lisada maja teisele poole lisakuur. Ikka selleks, et kõik, mis vaja, ära mahuks ja oleks kõigil need ruumiosad, mida nad soovivad,” räägib Simson.

Siseviimistluspakett Shangri La Kuna nii kasulik kui ka kasutu ruutmeeter on sama hinnaga, siis on tark võtta iga ruutmeeter kasutusse,” räägib Simson.

Arendaja lisab, et nemad nägidki turul puudujääki 100-ruutmeetriste, kompaktsete, kuid nutikate ridaelamute järgi. Nii võeti kätte ja arendati üks selline Kristiinesse, kus elavad siiani ka mõned büroo töötajad. Üllatuslikult osutusid ridaelamud äärmiselt populaarseks ja arendajad otsustasid selle suunaga ka jätkata, andes projektidele Pineredi pitseri. „Rabarebase Aedlinn on siin suurepäraseks näiteks. Meil on seal kolm erinevat lahendust pakkuda: ühekordne ridaelamu, kahekordne ridaelamu ja siis kahekordne ridamaja. Me anname kliendile väga palju võimalusi ise oma elupinda arendada, Rabarebase arenduse kodulehel on võimalik teha väga erinevaid valikuid nii ruumide paigutuse kui ka ruumide välimuse näol. Tahame pakkuda oma klientidele võimaluse elada sellises kodus, mis just neile meeldib,” mainib Simson.

Nii on võimalik ühekordsele ridaelamuboksile osta juurde katusetuba, mida Simson nimetab rebasekõrvaks.

See on viilkatusega ruum, mis asetatakse ridaelamu teiseks korruseks ja

kuhu saab rajada kodukontori, lugemisnurga, joogatoa või mida iganes võiks vaja minna. Lisaks saab valida viie erineva köögi paigutuslahenduse vahel, liigutada WC-sid ja garderoobe enda soovi järgi. „Meile meeldivad värvid ja särts, mis need elule annavad. Nii on meil Rabarebases valikus malbed ja soojad skandinaavialikud värvi- ning materjalilahendused, kuid on ka särtsakamaid lõunamaa mõtteid. Igaüks saab enne ehitust valida endale sobiva,” lisab arendaja. Simson lisab, et vastavalt soovile ja vajadusele saab planeeringus muuta nii pistikute asukohta ja kõrgust kui ka seda, kas hoonesse saab sisse ratastooliga. „Me paneme kliendiga selle paika, mis voodi on magamistoas, sest 160 cm ja 180 cm voodite puhul on pistikute asukoht ju erinev. Samuti tuleme vastu erivajadustega inimestele, et ka nemad saaksid elada meie arendustes iseseisvat ja täisväärtuslikku elu,” mainib Simson.

Soovitakse osta elustiili, mitte tühja maja Iga inimene, iga perekond on erinev, erinevate vajaduste ja huvidega. Ainus võimalus saavutada tulemus, mis

Meie mõtteviis on see, et inseneeria, disaini, ilu ja värvilisuse annab panna kõik ühte potti ning tulemuseks on midagi unikaalset. Peamine on alati ja iga planeeringu, arenduse puhul astuda tulevase elaniku kingadesse ja „jalutada” pikalt selles planeeringus ringi, elada läbi stsenaariume ja olukordi. Vaid nii on võimalik välja sõeluda need lahendused, mis rikastavad, mitte ei lahuta,” selgitab Simson.

Lisaks sellele saab t ead mist e olemasolul luua arendusi, mis on soodsamad ühele kindlale grupile inimestele. Noortele peredele on vaja pakkuda elurajoonis ka muud kui vaid tube, vaja on rattateid, lastele mängunurki, parke, kooskäimiskohti, välispordialasid ja nii

Siseviimistluspakett Preston Beach P i n e r e d i a r e n d u s e d e r i n e va d muudest oma eriilmelisuse poolest.

Simson ütleb, et kui midagi arendada, siis tuleks seda teha nii, et maailm saab midagi juurde, mitte ei kopeerita juba olemasolevat. „Kui maju valmistaksid vaid insenerid, siis saaksime ülimalt energiatõhusad, ruumiloogilised, tehniliselt perfektsed korterid ja majad, kuid need oleksid kohutavalt igavad ja koledad.

Rabavalt ruumikad kodud

edasi. Vanemad inimesed eelistavad aga aina enam ühekorruselisi elamuid, kuid soovivad samuti koos käia, sportida, liikuda. „Me loome kommuune, kus inimesed tunneksid üksteist, neil oleks koos hea ja turvaline olla, nad sooviksid üksteist tunda. Enam ei saa hakkama vaid kauni korteri või majaga, oluline on kõik see, mis on ka elamisest väljaspool,” selgitab Simson.

rabarebase.ee

SISUSTUSTRENDID FOTO: SHUTTERSTOCK

Selle aasta

SUURIMAD

sisustustrendid Uus aasta ei loo uusi moesuundi mitte ainult rõivatööstuses, vaid kindlasti ka kodusisustuses.

Oot-Oot Stuudio tegevjuht Marko Ala tutvustab viimase aja suurimaid trende.

Marko ütleb, et eelnevad aastad olid käesolevast pisut värvilisemad. “Aas­ ta eest tegid ilma kirkamad toonid. “Sel ajal sai samet väga populaarseks ja sel­ lega seonduvalt kasutati palju sügavsi­ nist ja tumerohelist,” ütleb ta. Sel aas­ tal jätkub aga juba eelmisel aastal ala­ nud luutooni murtud värvide võidukäik.

“Beežikad, liivakarva ja isegi pruunid toonid on hetkel domineerivad,” ütleb ta ning lisab, et aktsendiks neile toonidele kasutatakse näiteks rohelist või hoopis

terracota toone nagu oranžikad ja puna­ kad värvid. Kogu selle keskel on ka val­ getel värvidel Marko sõnul oma kindel koht täiesti olemas, aga seda siiski oma nüanssiga. “Praeguse aja trendikas val­ ge pole mitte kriitvalge, vaid pigem ker­ gelt soe või kreemikas.”

Kes loob trendi?

Millest aga sünnivad sisustusmaail­ mas trendid? Pehmest mööblist rääki­ des pole see Marko sõnul nii, et keegi

kuskil mõtleb midagi ägedat välja, mida kõik ühel või teisel moel järgida proo­ vivad. Trendid sõltuvad selles valdkon­ nas väga palju hoopis tekstiilitööstu­ sest. “Seal otsustatakse, mis värvigam­ mad on fookuses. Pehme mööbli toot­ jad on sellest mõjutatud, sest saada ongi just neidsamu toone.”

Kaks erinevat Skandinaavia stiili Marko ütleb, et ka aasta 2022 sisus­ tustrendid on ja saavad olema palju mõ­

jutatud just Skandinaavia stiilist. “See trend dikteerib päris palju,” ütleb ta ning toob näiteid ka uusarenduste näidiskor­ teritest ning ühiskondlikult kasutatava­ test ruumidest, kus peamiselt ongi ka­ sutatud just sama stiili. Siiski toob Mar­ ko välja, et Skandinaavia stiil jaguneb vähemalt kaheks. “Üks on selline mini­ malistlik ja teine rohkem maamaja stiil.”

Kõrgete jalgade poolt Pehme mööbli valdkonnas valitseb

paneb väga tugevat rõhku ka eluruumi­ de tervislikkusele ja annab selles osas nõu ka oma klientidele. „On palju de­ taile, mis tagavad kodus parema tervi­ se – valgus, värske õhk, piisav niiskus ja nii edasi. Kindlasti vaatame iga kliendi­ ga eluruumidele ka selle pilguga otsa,” mainib maakler.

Kinnisvarabüroo, mis tunneb tartlaste soove Viis Pluss Kinnisvarabüroo on keskendunud peamiselt Tartule ja Tartumaale ning valinud enda fookuseks kaks suunda turul: uued ja personaalsed eramud ning vähekasutatud korterid.

Büroo juhi Are Tralla sõnul on viimased seitse aastat loonud pildi, milliseid elupindu tartlased eelistavad ja soovivad. „Suurus ei ole enam põhiline, mil­ le järgi omale elupinda otsitakse. Aina rohkem pannakse rõhku funktsionaal­ susele, omanäolisusele ja mugavusele.

Oma tulevast eluruumi vaadatakse ter­ vikuna ja aina enam otsitakse inspiree­ rivat keskkonda, seda nii toas kui ka sel­ lest väljaspool. Viimased kaks aastat on toonud ühe konkreetse muutuse – kor­ terisse või majja soovitakse ühte lisatu­ ba, kodukontorile,” räägib Tralla.

Hetkel on turg müüja nägu, ütleb 26 VEEBRUAR 2022

Tralla, mis tähendab, et maju ja korte­ reid, mida müüa, on vähem, kui nende järele on nõudlust. „Täna on huvilistel väga hea aeg oma senisest elupaigast loobuda või seda vahetada. Kogemus ütleb, et igale objektile on ostja olemas, oluline on teada, kuidas ja kellele seda pakkuda,” lisab maakler.

Omanäolised eramud Viis Pluss Kinnisvarabüroo on löö­ nud käed paljude väikearendajatega,

kes ehitavad Tartu linna ümbrusse ja ka mujale Tartumaale 4–6 majaga ra­ joone. Väikeste arenduste eelis on pal­ juski selles, et saab klientidele pakku­ da rätseplahendusi. Kunstikooli tausta­ ga Tralla nõustab oma kliente lisaks kin­ nisvara vahendamisele ka üldistes (sise) disaini, funktsionaalsuse ja arhitektuu­ ri teemades. „Klientidel on võimalik arenduse al­ guses üsna palju kaasa rääkida, et saak­ sime koos luua sellise elukeskkonna, mis sobiks täiuslikult kõigile, kes sinna ela­ ma asuvad. Väikearenduste puhul on see paindlikkus võimalik. Lisaks saame selliste 4–6 majaga rajoonide puhul pak­ kuda inimestele kogukonda, mis mõtleb ja toimetab ühtselt,” räägib Tralla.

Tralla rõhutab veel eraldi, et tema

Ühe varasema omanikuga korterid Tartu on tänu linnas õppivatele tu­ dengitele, õpetavatele välislektorite­ le, töötavatele IT-ekspertidele ka üsna aktiivse korterituruga linn. Pidevalt on puudus ühe- ja kahetoalistest korteri­ test, mida soovitakse nii osta kui ka ren­ tida. Samuti tuleb turule pidevalt neid ühe varasema kasutajaga kortereid, kust pere kolib näiteks majja elama. „Väga heas korras kuni kümneaas­ tased korterid ei vaja veel remonti ega ümberehitamist. Enamasti on need kor­ terid ka hästi hoitud ja võimaldavad ko­ hest sissekolimist,” lisab maakler. Elu­ ruumide müük on ühelt poolt kunst tunda turgu ja klienti, teiselt poolt aga oskus leida igale kliendile just nende ideaalne kodu.

Vaata lisaks: www.viispluss.ee

SISUSTUSTRENDID veel üks võimas trend. Nimelt kõrge ja­ laga diivanid. “Inimesed eelistavad üha enam kõrgetel jalgadel pehmet mööb­ lit. Oleme selle kohta saanud väga palju tagasisidet.” Ühe põhjusena toob Marko välja tehnoloogia arengu ehk robottol­ muimejad. “Kui mööbel on kõrgetel jal­ gadel, saab robottolmuimeja ka diivani ja voodite alused kenasti puhtaks teha.”

Marko ütleb, et on huvitav, et inimesed on hakanud sellisest vaatenurgast läh­ tuvalt valikuid tegema. Aga plusse on veel. “Kõrgete jalgadega mööbli lisaboo­ nus on see, et visuaalselt jätkub põran­ dapind ka mööblitüki all ehk ruum tun­

dub tunduvalt avaram. See annab skan­ dinaavialikkust koju juurde.” Kõrgetel jalgadel mööbli tootmine on aga keeru­ kam ja sellepärast ka kallim. Tarbija oo­ tustele vastates said ka Oot-Oot Stuu­ dios valmis just kõrge jalaga diivanvoo­ did ja voodid.

Pehme mööbli puhul eelistatakse Marko sõnul Eestis järjest enam puh­ taid ja selgeid vorme. “Väga tihti tahe­ takse, et diivan oleks puhta ja lihtsa vor­ miga ja kogu show tuuakse ruumi teis­ te elementidega, mida on lihtne vaja­ dusel muuta. Need võivad olla näiteks diivanipadjad, kardinad või muud ak­

sessuaarid.” Marko pikk kogemus vald­ konnas näitab, et eestlased teevad jär­ jest teadlikumaid valikuid. “Nõukogude ajal ei olnud meil väga palju valikut. Sa said seda, mis oli. Üheksakümnendatel prooviti kõike ja nüüd on jõutud sinna, kus valikud on muutunud väga teadli­ kuks. Inimestel on järjest selgem nä­ gemus sellest, milline nende kodu olla võiks.” Marko sõnul on sellele kindlasti kaasa aidanud ka Pinterest ja teised sot­ siaalmeediakanalid ning erinevad ajakir­ jad. “Meil lihtsalt on nüüd rohkem või­ malusi näha erinevaid interjööre ja lei­ da endale oma stiil.”

FOTOD: OOT-OOT STUUDIO

VEEBRUAR 2022

27

TUMEHALL

la: arko A Mtargalt disainides

on võimalik ühe tooliga muuta maailma paremaks ja õnnelikumaks Meie disainimaailma üks tegijaid on kahtlemata Oot-Oot Stuudio. Nad tulid, et olla ja jääda ning kõnetada eestlast mõnusalt põhjamaise disainikeelega. Ühe brändi taga on muidugi terve meeskond, kuid teeme juttu brändi looja, disaineri ja tegevjuhi Marko Alaga.

Millised olid ideaalid sinu mööblimeistrikarjääri alguses ja kuidas on need ajas muutunud?

Alguses oli minu jaoks oluline, et toodaksime mööblit võimalikult nii, nagu seda tehti umbes 50ndatel. See oli aeg, kus mööblitislerite käsitööoskus kohtus seeriatootmise põhimõtetega. Täna paelub aga ennekõike, mil viisil saaks pakkuda kõrget kvaliteeti parima võimaliku hinnaga, nii et väärt mööblit saaks omale lubada rohkem inimesi.

Kas ja kui palju on muutunud tehnoloogia, materjalid?

Meie tõeline kirg Oot-Oot Stuudios on efektiivsus. Disainime ja konstrueerime oma tooteid nii, et nende tootmine, transport ja järelteenindus oleks efektiivne ja ratsionaalne. Rohkem oleme hakanud kasutama metalli, mis võimaldab luua täpsemaid ja tugevamaid konstruktsioone.

TUMEHALL ma paremaks ja õnnelikumaks. Sest mis võiks olla veel mõnusam kui pärast pikka tööpäeva haarata oma lemmikraamat ja asuda seda lugema ühes ütlemata nägusas ja mugavas tugitoolis, mis on toodetud ressursisäästlikult ja keskkonnateadlikult. See inspireerib!

Milline töö osa on kõige põnevam? Ühe toote taga on ju pikk jada etappe.

Prototüüpide loomine on alati põnev! See on osa, kus idee hakkab kuju võtma ja muutub käegakatsutavaks. Samas pakub naudingut ka kogu protsessi juhtimine. On väga huvitav, kuidas efektiivne tellimuste haldamine ja näiteks hea e-poe kujundus muudavad lõppkokkuvõttes toote kliendile soodsamaks.

Kirjelda ühe toote sünnilugu. Kust tuli idee, kes otsustas, millised peavad olema materjalid, disain, kas oli ka tuliseid vaidlusi jne. Ava natuke köögipoolt.

Alustame lähteülesande loomisega.

Sisendi saame selleks turuanalüüsist ja meie klientide tagasisidest. Vast selles faasis ongi kõige rohkem kirglikku arutelu. Selle käigus panemegi paika ka materjalid ja alles siis hakkab vormiloome ja sealt edasi juba see magus prototüüpimine. Üks suurimaid väljakutseid on aga tootmisesse juurutamine. Prototüübi võid luua küll, aga tulemus peab olema selline, et seda saaks ka mõistlikult ja efektiivselt toota.

Kui oma kodu sisustad, siis mis on kolm peamist asja, mis peavad olemas olema või mis mitte mingil juhul sinu koju ei mahu.

Ennekõike on minu jaoks oluline materjalivalik. Eelistan ehedaid, väärikalt vananevaid materjale, nagu puit, metall, kivi. Igasugu plaste püüan pigem vältida.

Kas olulisem on materjal või disain?

Kas mingi idee on jäänud ellu viimata selle tõttu, et need kaks ei sobi mingil põhjusel kokku?

Mõlemad on olulised ja peavad käima käsikäes. Meie esimese tugitooli VOOG prototüüp oli puitraamil. Kuid saime peagi aru, et niivõrd keerukat ja sealjuures õhulist vormi on mõistlik luua siiski metallraamile. Meil on palju lennukaid ideid, mis laual justkui oma aega ootavad. Et millal leiame hea tehnilise lahenduse või õige materjali selle teostamiseks. Üldiselt võtab heade asjade tegemine lihtsalt aega!

Mis uue toote loomisel kõige enam mõjutab või inspireerib?

Soov luua paremaid lahendusi! Mulle meeldib see, kuidas targalt disainides on võimalik ühe tooliga muuta maail-

Jaga põnevaid müüte pehme mööbli kohta, mida on sinult küsitud või sulle öeldud.

Kord oli huvitav lugu meie salongis.

Naine tuli mehega ja osutas: “Näe, see ongi see COSMO diivan, mida ma mõtlesin, proovi!” Mees aga turtsatas: “See? See näeb ju nii ebamugav välja, ma ei hakka seda isegi proovima!” Kui naine eemale läks, võttis mees siiski istet, et jalga puhata. Hetk hiljem hakkas mees kiitma: “Kuule, sa seda proovisid, see on nii mugav, täpselt seda meil ongi vaja!”

Seega, pehmet mööblit tasub ikka ise järele proovida!

LAEN

Jälle see vana

laenuteema!

Eluasemelaen ehk kodulaen – kui palju võib ühest asjast rääkida? Kes just haljale oksale jõudnud pole ning isiklik kodu veel soetamata, sel seisavad kõige põhjalikumad laenujutud alles ees. Olgu pealegi üldjoontes asjad selged, detailid on need, mis loevad.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: Shutterstock Sõltumata täpsest olukorrast koroo­ narindel on kodulaenu juures mitmeid ajatumaid tingimusi ja põhitõdesid, mis aeg-ajalt meeldetuletamist vajavad.

Swedbanki eluasemelaenude valdkon­ najuht Anne Pärgma ja SEB eraklienti­ de segmendi müügijuht Evelin Koplimäe annavad ülevaate laenutaotlemise olukorrast ning vastavad mõnele seon­ duvale küsimusele.

ta sügisel, mil teostati mitmed kevadel ebakindluse tõttu tegemata jäänud te­ hingud.

2021. aastal elavnes kinnisvaraturg mitme asjaolu koosmõjul veelgi. Taastu­ nud tööhõive, töötasu tõus mitmes sek­ toris ning suurenenud hoiused andsid kindluse kinnisvaratehingud ära teha.

Samuti lisandusid turule inimesed, kes said sügisel kätte II samba väljamaksed ning otsustasid kodulaenuks vaja­ Rääkides koroonakriisist, siis liku sissemakse osaliselt oma kas viimasel ajal on olukord pensionisäästudega tasuda. pigem stabiliseerunud või Alanud aastal võib kin­ on õhus ikkagi palju ebanisvara ostjates hakata kindlust? ebakindlust põhjustama Anne Pärgma: Koroo­ kiire inflatsioon, sealhul­ nakriisi mõju on päris mit­ gas energiahindade olu­ metahuline. Algselt mõju­ line kallinemine ja ka kin­ tas see eelkõige laenuvõtjaid, nisvarahindade tõus. SEB ei Swedbanki kellel olid laenud juba olemas karmistanud koroonaviiruse eluasemelaenude ning kes kaotasid ootamatult perioodil ega selle järel oma suure osa või kogu enda sis­ valdkonnajuht Anne kodulaenu tingimusi.

Pärgma setuleku. Veidi kindlustunnet andis säästude ja kindlustuse olemas­ Millised üldisemad kodulaenu põhiolu. Maksepuhkuste võimaldamine pan­ tõed vajavad sõltumata koroonakriikade poolt leevendas oluliselt olukorda. sist taotlejatele aeg-ajalt meeldetuMeie panga laenutingimused ei ole letamist? Kas sõltumata koroonast on oluliselt muutunud. Oluline on regulaar­ mõni oluline reegel/nõue viimasel ajal ne jätkusuutlik sissetulek laenu teenin­ muutunud? damiseks, piisav omafinantseering (ala­ Anne Pärgma: Laen peaks olema jõu­ tes 15-protsendist, või KredExiga mini­ kohane igal ajal, ka siis, kui euribor maalselt 10 protsenti) ning kinnisvara, tõuseb, siis kui kütuse- või energiaku­ mis soetatakse ja sobib tagatiseks. lud kasvavad või kui pere sissetu­ Evelin Koplimäe: Kuna ma­ lekud ajutiselt peaksid vähe­ janduskeskkond kohanes kii­ nema. Ka säästmisele ning relt uue reaalsusega ning võimalike riskide maanda­ enamikus valdkondades ei misele, näiteks elu kind­ muutunud olukord nii kee­ lustamisele, on mõist­ ruliseks, kui koroonaviiru­ lik mõelda juba enne lae­ se tulles arvati, siis hakka­ nu võtmist, et võimalikud sid peale eriolukorra lõp­ ootamatud raskused saak­ pu laenulepingute arvud ning sid ületatud. Kui laenu võt­ SEB eraklientide mahud kiirelt taastuma ning ta maksimaalses võimalikus saavutasid koroonakriisi eel­ segmendi müügijuht summas, arvestades vara Evelin Koplimäe se taseme juba 2020. aas­ turuväärtust, tuleb arvesta­ 30 VEEBRUAR 2022

da riskiga, et hetkel, kui omanik soovib vara müüa, võib turul pakutav hinnata­ se olla madalam ning vara müügist saa­ dud raha ei pruugi katta kogu varase­ malt võetud laenu. Üheks võimaluseks sellisel juhul riske maandada on mitte võtta laenu maksimaalseks perioodiks, vaid lühemaks ning vaadata, et laenu põhiosa tagasimaksed oleksid suure­ mad. Sama tulemuse annab ka võrd­ sete põhiosadega laenugraafik või so­ biliku kuumaksega fikseeritud annui­ teetgraafik.

Evelin Koplimäe: Praeguste ener­ giahindade ootamatu hüppelise kas­ vu valguses soovime laenuvõtjatele meelde tuletada, kui oluline on raha­ line tagavara ootamatuteks suurema­ teks väljaminekuteks, see võiks katta kolme kuni kuue kuu vältimatute ku­ lutuste summa.

Samuti soovime laenuvõtjatele sü­ damele panna, et kui hüppeliselt suu­ renenud elektriarved võivad ohtu sea­ da laenukohustuste tasumise, siis tu­ leks kohe pöörduda panga poole, et lei­ da tekkinud olukorrale parim lahendus.

Näiteks on võimalik vormistada finants­ olukorra leevendamiseks oma laenu­ le põhiosa maksepuhkus. Kogu vajalik info maksepuhkuse taotlemiseks on lei­ tav SEB kodulehelt.

Rahaline tagavara on oluline ka teis­ te ootamatute väljaminekute ja kulu­ tuste suurenemise valguses. Näiteks on meie kogemus näidanud, et laenud, mis on võetud baasintressimäära (euribori) madalseisus, tulevikus suure tõenäo­ susega kallinevad, sest madalseisud ei jää kestma. Seetõttu soovitame laenu­ võtjatel läbi mõelda ja kalkuleerida, kui­ das võib võimalik euribori tõus mõjuta­ da nende laenumakseid ning kas laenu­ võtja on suuteline ka näiteks 1%-, 2%või lausa 5%-lise intressimäära tõusu korral laenumakseid tasuma.

Missugused pealtnäha pisiasjad võivad taotleja palgavalikule otsustavaks saada? Ei pea ju laenuandjaks olema alati kodupank, isegi kui see algul mugavam tundub.

Anne Pärgma: Inimesed peavad olu­ liseks kiiret ja sujuvat suhtlust panga­ ga ja seda nii uue laenu võtmisel kui ka olemasoleva laenuperioodi jooksul ette­ tulevate teemade käsitlemisel või küsi­ mustele vastamisel.

Swedbanki kasuks otsustanud elu­ asemelaenuvõtjatele meeldib võimalus ise internetipangas tasuta laenumak­ se kuupäeva ning vajadusel ka laenu teenindavat kontot muuta. Lisaks on neil võimalus internetipangas teha ise ennetähtaegseid osalisi tagasimakseid ilma minimaalse summa piiranguta ja muidugi saab laenusumma ka täieli­ kult tagastada, kui rahalised vahen­ did arvelduskontol olemas. Oluliseks peetakse ka laenu võtmisega kaasne­ vaid kindlustusi ning kui laia kaitset nad pakuvad. Lisaks ka lihtsaid lepin­ gutingimusi.

Evelin Koplimäe: Üha levinum on kodu ostmisel laenupakkumise küsi­ mine mitmest pangast. Laenu võtmi­ sel ei lange otsus tingimata kodupanga kasuks. Näeme, et laenutaotlejad väär­ tustavad laenu võtmisel kiiret tagasisi­ det ning professionaalset nõustamist.

SEB laenueksperdid pakuvad turul ain­ sana põhjalikku nõustamist ka enne lae­ nutaotluse esitamist. Nõustamise käigus on võimalik üle vaadata kõik oma raha­ asjad ning arutada laenuvõimalusi. Eri­ ti mugav on nõustamisel osaleda en­ dale sobivast asukohast video teel. Li­ saks professionaalsele nõu saamisele peavad kliendid üha enam oluliseks ka panga terviklikku toote ja teenuse pak­ kumist. Hinnatakse mugavust ning või­ malust teostada igapäevased rahaasjad digitaalselt.

SINU ÄRI OTSE TABASALU SÜDAMES VÄLITURG & TOIDUTÄNAV KAUBANDUSPINNAD BÜROOD & TEENINDUS SPORT & MEELELAHUTUS PALJU PARKIMISKOHTI A-ENERGIAKLASS KÜSI VABADE PINDADE KOHTA kaspar@reterra.ee 5551 9999 tabasalukeskus.ee

24-7fitnessil on hea meel sügisel tervitada uusi kliente Tabasalu Keskuses, millest kujuneb kohaliku piirkonna süda!

Andrus Murumets 24-7fitness asutaja ja tegevjuht

Külmutasime uute kodude hinnad *veebruari lõpuni hinnad ei muutu

501 1157

invego.ee

tiskreoja.ee

luccaranna.ee

uusjarvekula.ee