Kooli! (sügis 2024)

väga oluline on erinevates olukordades rahulikuks jääda

Birgit Sarrap

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Meie lasterattad on kergekaalulised, vastupidavad ja stiilsed, mis muudavad suvevaheaja veelgi meeldejäävamaks igas vanuses lapsele.

Lisaks lai valik uusi ja kasutatud rattaid ka täiskasvanutele ning kuni 199 cm pikale sõitjale, meilt leiad ka vajalikud lisatarvikud.

OÜ Velotandem

Viska pilk peale meie rattavalikule e-poes: velotandem.eu või tule kohapeale!

Näituse 26, Tartu (1. korrus)

info@velotandem.eu tel 5564 3033

Kooliks valmis

EVE KALLASTE

FOTO: KRISTJAN JÄRV

Suvi on andnud oma viimase soojuse ja käes on aeg, mil koolikellad õpilasi klassiruumidesse kutsudes taas helisevad. Lapsed naasevad puhanult ja energiast pulbitsedes koolipinki, olles valmis uusi teadmisi ammutama. Ja saagu meie südameasjaks anda endast parim, et nende kooliteel oleks rohkem koolirõõmu ja vähem koolistressi.

Just seda viimast, stressi puudumist, soovib oma algklassides käivatele lastele ka seekordse ajakirja kaanepersoon Birgit Sarrap, kes ei pea kõige tähtsamaks seda, et lapsed iga hinna eest parimaid hindeid saaksid, vaid et kooliskäimine oleks nende jaoks positiivne kogemus.

Peaasi.ee haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts paneb vanematele südamele, et lastele ei peaks tõesti soorituse pinget tekitama. Ta tuletab meelde, et lapse vaimse tervise vitamiinid on liikumine, suhtlemine, head tunded, toitumine ja puhkus ning uni. „Koostöös kooliga peame vaatama, et lapse päeva mahuks piisavalt kõike seda, mis tema heaolu toetab. Lisaks on eriti vaja fookuses hoida enda ja lapse suhet.“

Huviringidest tuleb samuti juttu. Algklassilastel pole õppimiskoormus veel väga suur ja vanemad panevad nad meelsasti arvukatesse huviringidesse, kuid ühel hetkel tuleb siiski otsustada, kuidas lapse huvidest ja võimetest lähtuvalt parimaid valikuid teha ning oma last sel teekonnal toetada. Ka Birgit ütleb kaaneloos, et ta ei tahaks lapsi liiga palju suunata, aga samas rõhutab, et kui tema vanemad poleks teda just nendesse huviringidesse pannud ja muusikaga tegelema innustanud, oleks Birgit oma praeguses elus hoopis teises kohas.

Laste taskurahast räägime ka. Toome välja, et olulisem antavatest summadest on see, kas ja mil määral arutavad vanemad lastega rahaga seotud teemasid. „Kui pakkuda lapsele tasu tegevuste eest, mille tegemist neilt niikuinii ootame, näiteks toa koristamise või nõude pesemise eest, väheneb aja jooksul nende motivatsioon neid asju teha,“ selgitab Mari-Liis Jääger.

Teemasid, mida kooliaasta alguses ette võtta, on veelgi. Näiteks soovitame, kuidas kooliriideid ja nutitelefoni valida, lapse tuba kujundada, ja räägime, missugune on ajule vajalik toit. Lemmikloomadki on teemaks, ja oma koolimineku mõtteid jagab meiega esimesse klassi astuv Mariell.

Head lugemist ja edu ning rõõmu uuel kooliaastal. Las see aasta toob lastele palju uusi teadmisi, sõpru ja toredaid mälestusi!

SÜGIS 2024

RIIDED JA EHTED: ÜLEMISTE KESKUS

Birgit KLEIT Zara 89,95; JAKK Reserved 69,99; JALANÕUD Tommy Hilfiger 159,90; KOTT Lindex 39,99; RÄTIK Gant 79,90; KÕRVARÕNGAD Lindex 12,99

Helin

KAMPSUN Lindex 34,99; PLUUS

Lindex 34,99; SEELIK Reserved 17,99; SUKKPÜKSID Reserved 2,99; JALANÕUD

Reserved 29,99

Simeon

PUSA Lindex 39,99; TRIIKSÄRK LIPSUGA

Reserved 17,99; PÜKSID Reserved 22,99; JALANÕUD Reserved 29,99

4 Persoon

Et lapsed oleks hoitud

15 Vaimne tervis

Kooliminek ei tohiks olla šokk

19 Hobi

Kuidas valida lapsele sobiv huviring või trenn?

22 Hea teada

Olulised koolitarbed uueks

õppeaastaks

24 Raha

Lapse esimene taskuraha –mida peaks silmas pidama?

27 Idee

Lapse toa kujundamine on keeruline, kuid lõbus ülesanne

31 Nutikalt

Lapse esimene nutitelefon: nõuanded vanemale

35 Mood

Kooli moodi

41 Tervis

Enne kooli silmad ja hambad korda

44 Lemmikloom

Neli põhjust, miks lapsel on hea kasvada koos lemmikloomaga

47 Psühholoogia

Kooliks valmis

51 Kogemus

Mariell läheb kooli

57 Toit

Lapsed kööki! Valmistage ise maitsev lõuna

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: EVE KALLASTE eve.kallaste@delfi.ee

Kujundaja: RIINA LESTAL riina.lestal@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

VÄLJAANDJA

AS DELFI MEEDIA

TRÜKK PRINTALL

REKLAAM

HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee

KADRI KUNINGAS, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

MARIA SOOTLA, 5844 7162 maria.sootla@delfi.ee

Et olekslapsedhoitud

„Mina omal ajal eelkoolis ei käinud ja esimesse klassi minnes ei osanud üldse lugeda. Praegu on muidugi teisiti.“ Birgit Sarrap vaatab tagasi enda kooliaastatele ja räägib, missugust koolikogemust ta oma lastele soovib.

TEKST: EVE KALLASTE

FOTOD: TRIIN MAASIK

STIIL: SILLE RANDVIIR

JUMESTUS: KRISTI PETOLAI

RIIDED JA EHTED: ÜLEMISTE KESKUS

Muidugi tahavad kõik vanemad, et nende lapsed saaksid koolist kaasa hea hariduse, Birgit peab aga hinnetest tähtsamaks, et tema laste koolikogemus oleks eelkõige hea ja stressivaba. „Ma tahan, et nad oleks koolis hoitud.“

Birgiti koolitee algas kuueaastaselt, seitsmeseks sai ta alles septembris. Birgiti ja tema abikaasa Indreku poeg Simeon läks samuti pisut enne seitsmeseks saamist kooli. „Natuke pabistasin selle pärast. Kaarli Kooli eelkooliõpetajad aga ütlesid, et kool ongi õppimiseks ja tegelikult on kõige olulisem lapse sotsiaalne küpsus.“

Lauljanna muigab, et kümnene Simeon, kes läheb viiendasse klassi, ja kaheksane

Helin, keda ootab ees teine kooliaasta, on oma asjades enamasti palju tublimad kui nende ema ja isa. „Praegu on neil mõlemal hästi suur kohusetunne, et kõik oleks korralikult tehtud – minu arvates muretsevad nad teinekord oma hinnete pärast isegi liiga palju.“

Kuidas sa mäletad enda kooliaega ja päris esimest kooliminekut? Olen pärit Kohilast ja meil oli hästi suur gümnaasium, kus minu vanemad õed juba ees käisid. Seda kõige esimest koolipäeva mäletan päris hästi. Mul oli seljas ilus roheline sametkleit. Mul on kolm õde ja kui olime väikesed, siis Ameerika sugulased saatsid meile aegajalt kleidikesi, ühega nendest ma esimesse klassi läksingi.

Birgit

TRIIKSÄRK TOMMY HILFIGER 129,90

TEKSAD GANT 149,90

JALANÕUD GANT 129,90

KÕRVARÕNGAD LINDEX 9,99

Helin T-SÄRK LINDEX 14,99

TEKSATAGI LINDEX 49,99

TEKSAPÜKSID RESERVED 19,99

JALANÕUD RESERVED 27,99

Simeon

T-SÄRK GANT 39,90

TEKSATAGI RESERVED 22,99

TEKSAPÜKSID RESERVED 22,99

JALANÕUD RESERVED 15,99

Helin T-SÄRK LINDEX 14,99; TEKSATAGI LINDEX 49,99; TEKSAPÜKSID RESERVED 19,99; JALANÕUD RESERVED 27,99. Simeon T-SÄRK GANT 39,90; TEKSATAGI RESERVED 22,99; TEKSAPÜKSID RESERVED 22,99; JALANÕUD RESERVED 15,99. Birgit

TRIIKSÄRK TOMMY HILFIGER 129,90; JAKK ZARA 59,95; TEKSAD GANT 149,90; JALANÕUD GANT 129,90; KÕRVARÕNGAD LINDEX 9,99

Kohila koolis käisin seitse klassi ja nii esimesed sõbrannad kui ka esimesed armumised on kõik sellest ajast. Jah, mul on sellest ajast palju toredaid ja armsaid mälestusi. Ilmselt polnudki need koolitunnid, mis minu jaoks peamisel kohal olid, sest tegelesin palju huvialadega, käisin kooli kõrvalt Rapla muusikakoolis ja Tallinnas Lasteekraani muusikastuudios. Vanemad suunasid mind muusika juurde päris varakult.

Kas sul on kooliga seoses ka selliseid aegu, mille parema meelega seljataha jätaksid?

Kui sa küsid, kas kõik kooliga seotud asjad on helged, siis läheb mõte kohe koolikiusamise peale. See on üks õudne teema, mis minust õnneks mööda läks. Ma ei kuulunud koolis ei kiusajate ega kiusatavate hulka, aga nägin seda natuke kõrvalt. Kohila koolis oli mul ka sellepärast turvaline

Imestan, kui palju on lastel sellist koolitööd, mida tuleb teha koos vanematega.

Veidi tunnetasin seda suhtumise erinevust siis, kui hiljem maatüdrukuna linna kooli läksin. Tegelikult on see uude kooli minek päris hirmus –raske ja stressirikas. Sain koolis küll erinevate gruppidega hästi läbi, kuid sellist suurt kuulumise tunnet ei tekkinud. Aga kaks parimat sõbrannat, kes on mulle siiamaani kallid, sain ma just Vanalinna Hariduskolleegiumist. Käisid väikesena kodulähedases koolis. Aga kuidas sa oma lastele kooli valisid?

Eks mingil hetkel tundus küll, et paneme lapsed kas sinna kooli, kus mina käisin, või sinna kooli, kus abikaasa õppis, tütrele oleks näiteks ilmselt MUBA hästi sobinud. Aga kuidagi läks nii, et kuna lapsed käisid Kaarli Kooli lasteaias, nägime kõrvalt ka kristliku Kaarli Kooli tegemisi ja seal tekkis selline peretunne. Nii nad läksidki mõlemad sinna kooli. Olen väikeste koolide fänn ka.

Meie Indrekuga oleme seda meelt, et kui laps tahab õppida, saab ta Eestis hea hariduse igas koolis. Väga tähtis on, et kool oleks lapse jaoks turvaline paik. Vähemalt senini lähevad mõlemad meie lapsed hommikuti väga rõõmsana kooli.

Simeonil hakkab varsti puberteediiga kätte tulema ja püüan siinkohal enda kogemuste pealt õppida. Mäletan ju küll, et siis tulid esimesed popipanemised ja mõnes aines ei tulnud asjad ka enam nii hästi välja. Minu nõrgaks kohaks olid matemaatika ja saksa keel ning paha tunne oli, et teised oskasid, aga mina ei osanud. Suurest hirmust nende ainete ees kippusin tundidest puuduma. Oma lastele räägin küll, et tundi tuleb minna ka siis, kui ei oska, sest tunnis saab küsida. Mina omal ajal seda küsimist kuidagi kartsin. Võib-olla tänapäeva lapsed on julgemad, aga ilmselt mitte alati. Sellepärast ongi oluline, et vanemad suudaksid oma lapse puhul näha, milline on tema olemus ja millisesse kooli ta sobiks. Väga suures koolis on osal lastel ilmselt päris raske.

tunne, et läksin esimesse klassi koos sõbrannadega, kellega olime pisikesest peale pühapäevakoolis käinud, ja nii oli mul tugirühma moodi seltskond olemas, ning muidugi olid ka vanemad õed koolis ees.

Simeon käis esimeses klassis siis, kui oli koroonaaeg. Mida see teie pere jaoks tähendas?

Pärast seda kogemust oskan õpetajatele nende töö ja pühendumise

Merivälja tee 24

www.piritahambaravi.ee info@piritahambaravi.ee

606 1677, 5855 0855

25 aastat tegutsenud hambaravis ning laste ja täiskasvanute lepingupartner

eest eriti tänulik olla. Õnneks polnud esimese klassi materjal ei laste ega meie jaoks keeruline. Kuna koroonakevadel ei saanud me ka enda tööd teha ja Helin lasteaias käia, läksime paariks kuuks üldse Eestist ära ja tegime distantsõpet välismaalt. Simeoniga õppimine võttis päris palju aega ja energiat ning lapses õpihuvi tekitamine oli paras väljakutse.

Millised lapsevanemad te olete? Kas teie kasvatusstiilid on ühesugused?

Minu arusaamise kohaselt on laste kasvatamise puhul lapsevanemate koostöö üks olulisemaid asju. Ma ei kujuta ette, et meil oleks erinevad väärtushinnangud või kasvatamismeetodid. Pigem on ikka kõik sarnane. Mina olen üldiselt veidi vabama suhtumisega, Indrek aga suurem muretseja. Võib-olla see tuleb sellest, et olen maalaps ja harjunud, et lapsed ronivad puu otsas ja seiklevad, Indrek on aga linnas kasvanud ja veidi akadeemilisema taustaga.

Aga jah, laste osas oleme üldiselt sama meelt. Ei tahaks isegi öelda, et me neid niivõrd kasvatame, kuivõrd kasvame koos nendega. Pole ka nii oluline, et nad õpiksid ainult viitele, pigem see, et nad oskaksid iseseisvalt otsustada ja õpiksid oma asjadega hakkama saama. Et neist saaks toredad ja viisakad inimesed. Aga mis õppimisse puutub, siis mõnikord

On oluline, et vanemad suudaksid oma lapse puhul näha, milline on tema olemus.

imestan, kui palju on lastel sellist koolitööd, mida tuleb teha koos vanematega. Põhiline pole aga mitte lapse eest ära teha, vaid ta õppima õpetada. Ja väga oluline on erinevates olukordades rahulikuks jääda. See võib minu jaoks teinekord isegi raske olla, sest olen väga energiline ja emotsionaalne inimene.

Tunnen, et muusikateraapia õppimine on mulle väga palju kasuks tulnud. Olen enda sees mitmeid protsesse läbi töötanud ja oskan olla ka parem lapsevanem. Näiteks saan aru, et olen lapsepõlvekodust mingeid pere konnamustreid kaasa võtnud ja kas annan või ei anna neid enda peres edasi. Olen õppinud, kuidas ennast

vaos hoida, mida ma tohin ja mida ei tohi oma lastele öelda. Lapsed on ju väga erinevad, mõni võtab öeldut ülitõsiselt ja see jääb talle eluks ajaks südamesse. Muusikateraapia on abiks ka neile, kes väga ei taha rääkida või ei oska oma tundeid sõnadesse panna. Ka vaikus on hea. Koolideski võiks olla selliseid vaikseid ruume või kohti, kus õpilased saaks puhkamas käia.

Kas teil on kodus ka mingisugused kindlad kooliajaga seonduvad reeglid?

Hoiame silma peal, et lapsed läheksid õigel ajal magama ja saaks oma unetunnid täis. Eks see ole nii laste kui ka täiskasvanute puhul ühte-

moodi, et väljapuhanuna on kõik kohe palju toredam. Ja muidugi tervislik toitumine. Õnneks on nad mõlemad väga head sööjad ja seda ka koolis. Muidugi mängib rolli ka see, et koolitoit on meil Kaarli Koolis väga maitsev. Ma pean kvaliteetset koolitoitu üldse ülioluliseks. See on viis korda nädalas lapse põhitoit ja mõjutab lapse üldist tervist päris palju.

Muusikainimestena on teil ju kogu aeg palju esinemisi. Kes teie tagalaks on?

Kui lapsed oli väiksemad, olid nad tihti minu vanemate juures, aga oleme neid täitsa palju ka proovidesse ja esinemistele kaasa võtnud, pisematena olid nad meil kaasas koos hoidjatega. Mulle väga meeldib mõte, et puhkust ja tööd saab ühendada. Olen suur planeerija ja kui on kontserdid või esinemised tulemas, broneerin meie perele varakult erinevatesse Eesti kohtadesse ka elamise. Nüüd on nad juba suuremad ja võivad vajadusel ka veidi üksi olla, aga õhtustel aegadel tuleb kas vanaema meile või lähevad lapsed maale.

Sel suvel olid lastel ka omad laagrid, sest tütar on suur tantsuhuviline ja poeg mängib jalgpalli. Austan laagri reeglit, et vanemad ei helista lastele kogu aeg, vaid saavad vajaliku info kätte näiteks sotsiaalmeediast, kuhu laagri korraldajad laste tegemiste kohta infot üles panevad. Ja muidugi vajavad lapsed ka sõpradega koosolemise aega.

Millised kooliga seotud traditsioonid teil peres on?

Kooliga seotud komme on meil see, et eelmisel päeval tuleb järgmise päeva tegevused läbi mõelda, asjad valmis panna ja siis õigel ajal magama minna. Koolipäeva algus on minu meelest natuke liiga varajane, aga siin saan rääkida ainult meie pere eest, kes me oleme meelelahutajad, ja kui lastel kooli poleks, oleks meil üldse hoopis teistsugune graafik. Õnneks on meie laste koolis tundide algus mitte päris kell kaheksa, vaid siiski pool üheksa. Imestan, kuidas nad hommikuti nii erksad on, mina uimerdan ikka tükk aega ringi. Indrekuga on meil teineteise säästmiseks nädalapäevad ära jagatud ja osal päevadel viib Indrek lapsed kooli, teistel viin mina, et nad ei peaks hommikul vara kahe bussiga seiklema. On kujunemas ka selline traditsioon, et ostame koos tütrega kooli eel mõlemale lapsele vajalikke kooliasju, sest tema tahab oma asju ise valida ja mulle meeldib see valimine ka.

Birgit KLEIT ZARA 89,95; JAKK RESERVED 69,99; JALANÕUD

TOMMY HILFIGER 159,90; KOTT LINDEX 39,99; RÄTIK GANT 79,90; KÕRVARÕNGAD LINDEX 12,99

Birgit TRIIKSÄRK TOMMY HILFIGER 129,90; TEKSAD GANT 149,90; KÕRVARÕNGAD LINDEX 9,99

Helin T-SÄRK LINDEX 14,99; TEKSATAGI LINDEX 49,99; TEKSAPÜKSID RESERVED 19,99

Simeon T-SÄRK GANT 39,90; TEKSATAGI RESERVED 22,99; TEKSAPÜKSID RESERVED 22,99

Ja kui sellist perekondlikku traditsiooni välja tuua, siis juba enda kooliajast mäletan, et esimene september oli kodus alati pidupäev. Mäletan seda isegi varasemast, et sest õed läksid enne mind kooli. Hiljem, kui juba mina kooli läksin, käisime kooliaasta alguse puhul kohvikus söömas, ja selline traditsioon on meil ka oma lastega. Vanavanemad tulid kooli alguse puhul aktusele, pärast läksime kohvikusse ja tegime pilte ka. See on ilmselt paljude perede komme, sest kohvikud on esimesel septembril rõõmsaid peresid päris täis.

Teie olete Indrekuga muusika sees kasvanud, kas suunate lapsi ka muusika poole?

Kui lapsed kasvavad headuse ja armastuse sees, leiavad nad elus suuna, mis õnnelikuks teeb.

Tunnen pisikest kahetsust või kurbust, et ma pole lapsi rohkem muusika poole suunanud, nendega nii palju laulnud või erinevaid pille mänginud. Kuidagi on nii läinud, et kui oled ise palju muusika sees, siis vabadel hetkedel tahaks sellest puhata ja vabad hetked veedan ju lastega ning nii see on läinud. Muidugi on meil omad unelaulud ja muidu laulmised ning üritasime poissi panna trumme mäniga, sest muude pillide mängimisest ta keeldus. Tütar õppis viiulit, aga tundus, et see pill pole päris tema jaoks, ja esimeses klassis valis ta hoopis klaveri.

Esimesed kooliaastad on lihtsamad, siis jõuavad nad kenasti mitme hobiga tegeleda, aga eks me edaspidi vaatame. Mingisugused hobid võiks ikka jääda, muidu on lollustega tegelemiseks liiga palju vaba aega.

Nad mõlemad laulavad küll väga hästi, aga Simeonil pole muusika õppimise vastu tõesti praegu üldse huvi. Poisil on ilus hääl, aga tegelikuks huviks on jalgpall ning veel kord jalgpall. Samas, koolikooris nad ikka laulavad ja Helin käib lisaks võistlustantsuga tegelemisele ka muusikakoolis ning Lasteekraani laulustuudios.

Ma ei tahaks lapsi liiga palju suunata, aga samas tean, et kui minu vanemad poleks mind just nendesse huviringidesse pannud ja muusikaga tegelema innustanud, kuigi ma oma viiulit teismelisena vahepeal ka häbenesin, oleks ma praeguses elus hoopis teises kohas. Praegu on nii, et käime Indrekuga padelit mängimas ja suunaks lapsed ka meelsasti selle ala juurde, kui neil vaid huvi oleks, sest see on Eestis uus ning praegu alustades võib päris kaugele jõuda. Aga ega me nende eest otsustada saa.

Kas oled juba mänginud selle mõttega, milline võiks Simeoni ja Helini tulevik olla?

Tänapäeval on nii palju võimalusi, et see võib lausa segadusse ajada. Püüan neid kasvatada selliselt, et nad mõistaks, et rahaline jõukus pole kõige olulisem, ja ka näidata, mis see tõeline rikkus siin elus on. Usun, et kui lapsed kasvavad headuse ja armastuse sees, kujunevad neist inimesed, kes oskavad teistega arvestada, ja nad leiavad elus suuna, mis neid õnnelikuks teeb. l

Kooli ja stiili!

UUS ÕPPEAASTA TOOB KA

UUED LEMMIKUD.

tüdrukud

poisid

TOSSUD 119.Adidas, Ballzy

TOSSUD 70.-

JOOGIPUDEL 39.90 Kambukka, Apollo

T-SÄRK 5.99

JAKK 124.Carhartt, Ballzy

TEKSAD 120.Levi’s

T-SÄRK 9.99 H&M

TOSSUD 94.Vans, Ballzy

SELJAKOTT 54.99 Vans, Sportland

KÕRVAKLAPID 47.45 Sony, Apollo

TEKSAD 120.Levi’s

KAMPSUN 49.99

PÜKSID 39.95 Zara

Kas teadsid, et Suukoolil on oma äpp?

Suukooli vahva, õpetlik ja mänguline hambapesuäpp muudab hammaste eest hoolitsemise lõbusaks! Pestes hommikul ja õhtul hambaid õpetliku video või Suukooli hambapesulaulu saatel, vabastab laps hambad Suukollidest. Kui kõik kollid on võidetud, saab laps Suukooli kingituse.

Mida saab teha Suukooli äpis?

* Loo omanäoline kasutaja igale pereliikmele

* Õpi õigeid hambapesu võtteid

* Hoia pilk peal hambapesukalendril

* Õpi Suukollidelt, kuidas suutervise eest õigesti hoolt kanda

* Saa meeldetuletusi, millal hambaid pesta, hambaarsti külastada ja kulunud hambahari välja vahetada

KOOLIMINEK ei tohiks olla šokk:

kuidas last vaimselt õppimiseks ette valmistada?

Seiklusrikkalt ja muretult veedetud suvepuhkus saab –kõikide suureks kurvastuseks – alati otsa. Algab kool, mis tähendab uut rutiini, jalga pandud sokke ja õppematerjale, mis tarvis kooli kaasa võtta. Kuidas teha aga nii, et kooli algus ei oleks stressirohke, vaid lõbus ja inspireeriv? Sellest räägib Peaasi.ee haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts.

| TOIMETAS: MARTIN HANSON ILLUSTRATSIOONID: TEHISARU MIDJOURNEY.COM, ESTER VAITMAA / DELFI MEEDIA |

Mida peaks peamiselt tähele panema lapse vaimse tervise ja kooli seoste kohta? Mis lapse vaimset tasakaalu kõige enam mõjutab?

Vaimse tervise puhul on mitmeid tegureid, mis seda toetavad. Esmalt on hea mõelda vaimse tervise vita -

miinide peale ehk siis igapäevastele baasasjadele, mille tasakaalus olemist on oluline jälgida. Vitamiinideks on liikumine, suhtlemine, head tunded, toitumine ja puhkus ning uni. See tähendab, et me tõesti koostöös kooliga peame vaatama, et lapse päeva mahuks piisavalt kõike seda, mis tema heaolu toetab.

Lisaks tuleb eriti fookuses hoida enda ja lapse suhet. Ükskõik, mis vanuses laps on, meie vanematena oleme tema tugipunkt. Oluline on anda märku, et oleme laste jaoks olemas, nii heas kui ka halvas. Igasse päeva võiks mahtuda ühist tegutsemise ja/või suhtlemise aega. See tagab ka teadmise, et kui lapsel on koolis muresid, siis ta jagab neid meiega.

Ja kindlasti ootused. Ärme pane lastele liiga kõrgeid tulemuste või soorituse ootuseid. Ootame seda, et nad panustavad ja pingutavad, et saada uusi teadmisi, kogemusi ning oskusi. Loome selle turvatunde, et ka kehvematel päevadel saab tulla koju ja öelda, et ma andsin endast selle, mis mul täna anda oli. Anname lapsele kaasa sõnumi, et kool on koht, kus õppida ja vigu teha, mitte kohe kõike osata. Õppimine on ajule mõnus

pingutus, aga ta saab seda teha ainult siis, kui me tunneme end turvaliselt ja hoitult. Ja seda tagalat saame lapsevanematena oma lastele pakkuda. Kas on nippe, kuidas laps suvest kooli teele aidata nii, et see poleks liiga suur šokk?

Siin on kindlasti olulisel kohal kooli pakutud õppeaasta alguse suhtumine ja rahulik üleminek. Alguses (tegelikult terve kooliaasta vältel) võiks olla rõhk võrdselt ka sotsiaal-emotsionaalsel pädevusel, mis annab meile oskuse olla koos ja hea iseenda ning teistega. See on pädevus, mis toetab enesekindluse ja -usu kujunemist.

Täidame lapse tassi koos suve jooksul, mängime, seikleme, räägime, teeme koos midagi head teistele või loodusele. Mis tahes teie jaoks see asi on, mida teile koos teha meeldib. Laps saab sellest tunde, et ta on väärtuslik sellisena, nagu ta on, ta on hea ja tore kaaslane ning maailmas on tema jaoks turvalisi inimesi. Siis saab ta ka väljakutsetega hakkama. Siis saab ta hakkama ka pingutamisega, mida kool endaga nii suhete kui ka õppimise mõttes kaasa toob.

Koolitööga võib ka üle pingutada, nii et sellest saab painaja. Kuidas see mure seljatada?

Taaskord on siin vanematena keeruline midagi otseselt ette võtta, sest kooli- ja kodutöö pinge tuleb kaasa ka koolist, sealsetest nõudmistest ning sõnumitest. Hoolitseme selle eest, et me vanematena oleksime koolile konstruktiivse tagasiside andjaks. Kui näeme, et kodutööde tõttu näiteks ei teki lapsel üldse puhkamise aega, siis saame meie selle ka teemana tõstatada.

Lisaks on hea vaadata üle need ootused, mis me huvitegevuse ja trennide rohkusega lapsele oleme tekitanud. Võiks jälgida, kas tasakaal on paigas. Sest kõige muu hea ja kasuliku kõrval peaks nii meil kui ka lapsel tekkima aega ka mitte midagi tegemiseks. Lastel väga sageli seda aega ei ole. Ja loomulikult mängivad rolli ka meie enda sõnumid seoses koolitöödega. Millistena oleme enda ootused sõnastanud? Kuidas me ise näitame eeskuju pingetega toime tulemisel ja selles, et vahel tekib vigu või päevi, kus kõik nii hästi välja ei tule, kui lootsime?

Lapsed on erinevad: mõned on sotsiaalsemad kui teised. Suhete loomine või nende uuesti „üles äratamine“ – kuidas seda kooli minnes teha?

Mulle meeldivad väga koolid, kus esimestel nädalatel pühendataksegi rohkelt aega suhete (taas)loomisele. Lisaks kaasatakse ka lapsevanemate kogukonda, et ka neil oleks omavahel ja ka õpetajaga loodud kontakt, mille peale siis nii rõõmu kui ka väljakutsete jagamist ehitada. Kui võimalik, võiks muidugi lapse sõprussuhteid ka suve jooksul hoida ja toetada, nt üksteisel külas käies ja nutivabalt koos olles. Samas, kui ollakse teineteisest kaugemal, on vahel just ühendavaks lüliks veebisuhtlus, sealhulgas online-mängud.

Mis on kõige olulisem, mida lapsevanemad saavad kooli alguses teha?

Kõige olulisem, mida toovad välja ka paljud koolijuhid ja õpetajad, on vanemate poolt see, et me ei paneks lapsele soorituse ega tulemuste pinget. Meie aju õpib palju paremini, kui ta ei ole stressis ega pinges, mistõttu ei tasu lapsele öelda, et ta ikka tublid tulemused koju tooks. Pigem on tähtis hea tunne pärast koolipäeva ja teadmine, et ta andis endast selle päeva parima. Teiseks oluliseks elemendiks on suhe lapsevanema ja kooli vahel.

Täiskasvanud peavad lapse elus olema koostööpartnerid ja looma kontakti kohe kooliaasta alguses, et kesksel kohal oleks ning püsiks lapse heaolu. Saame koos keskenduda sellele, mis on lapse tugevused ja haavatavused, ning mõelda, mis on mõlema osapoole roll, et tugevusi hoida ning haavatavusi vähendada. Koostöö toimib ainult mõlema osapoole avatusel ja palju on ka kooli teha, aga vanematena peame selle kontakti jaoks valmis olema ning kui vaja, seda ka ise algatama.

Ja kindlasti võiks jääda, hoolimata suve lõpust, pere igapäevaellu koos veedetud aega. Lapse päevas peab olema tasakaalus pingutus ja lõõgastus ning meie vanematena peame kindlasti pakkuma kohti, kus lapsed saaksid rõõmsalt ja rahulikult välja hingata ning järgmiseks päevaks enda akusid laadida. l

Eesti Lastekirjanduse Keskuse huviringid hooajal 2024/2025

LOOVKIRJUTAMINE 3.–6. klassi õpilastele, mida juhendab lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein, või 6.–9. klassi õpilastele, mida juhendab lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola.

Kuutasu: 26 €

E-LOOVKIRJUTAMINE 3.–6. klassi õpilastele, mida juhendavad lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein ning autor ja illustraator Kertu Sillaste.

Kuutasu: 26 €

Ringid alustavad septembri teisest nädalast. Info ja registreerimine liina@elk.ee või 617 7661

Uuri lisa ka: ELK.EE

ILLUSTRATSIOONIRING 1.–3. klassi õpilastele, mida juhendab autor ja illustraator Kertu Sillaste ja 4.–9. klassi õpilastele, mida juhendab autor ja illustraator Tuulike Kivestu-Rotella.

Kuutasu: 26 €

ILLUSTRATSIOONISTUUDIO noortele vanuses 16–26 aastat, mida juhendab autor ja illustraator Kertu Sillaste ja külalisjuhendajad.

Kuutasu: 40 €

FREE FLOW STUDIO: tulevaste tähtede häll

Free Flow Studio on koht, kus tulevased artistid – lauljad ja tantsijad – saavad endale tiivad, mis viivad nad kõrgele. See on paik, kus unistused saavad teoks ja igaüks leiab oma loomingulise väljundi, olenemata vanusest või varasemast kogemusest.

LAVAKOGEMUS JA ESINEMISVÕIMALUSED

Free Flow tantsustuudio pakub lastele ja noortele rohkelt lavakogemust ja esinemisvõimalusi. Õpilased on astunud üles mitmetes populaarsetes telesaadetes, nagu „Tähtede lava“, „Eesti otsib superstaari“ ja „Su nägu kõlab tuttavalt“. Lisaks on nad esinenud tuntud üritustel nagu Õllesummer, Jõuluturg, Vanalinnapäevad ja just hiljuti ka Saku Suurhallis koguperelavastuses „Lotte ja kadunud jõuluvana“. Need kogemused annavad noortele esinejatele enesekindluse ja oskused laval säramiseks.

ESINDUSGRUPP JA ENESETEOSTUS

Andekamatel ja pühendunumatel on võimalus pääseda Free Flow Studio esin-

dusgruppi, kus on professionaalsetest tantsijatest koosnev Fusion Production. See grupp on osalenud suur-produktsioonides nagu Eesti Laul, Eesti Muusikaauhinnad ja R2 Aastahitt jpm Lisaks on nad teinud koostööd paljude tuntud artistidega muusikavideote loomisel. Fusion Production pakub noortele tantsijatele võimaluse töötada koos Eesti parimate artistide ja professionaalsete produktsiooni tiimidega, et jagada oma annet ja arendada oma oskusi kõrgel tasemel.

VANUSEPIIRANGUT POLE

Free Flow Studio on avatud kõigile - vanusepiirangut ei ole ja varasem kogemus pole vajalik. Stuudios on teretulnud kõik, alates väikestest lastest kuni vanavanemateni. Eesmärk on luua kogukond, kus kõik tunnevad end mugavalt ja saavad nautida loomeprotsessi.

MITMEKÜLGSED VÕIMALUSED

Tantsustiilide hulk, mida stuudios õppida saab, on lai ja kirju, ulatudes tuletantsust kpop`ini, hiphopist contemporary’ni ja palju-palju muud igale maitsele. Lisaks tantsimisele on võimalus stuudios õppida veel laulmist ja proovida kätt erinevatel pillidel, nagu klaver, viiul, trummid,

ukulele. Seega on igaühel võimalus leida endale sobiv väljund ja arendada oma andeid mitmes suunas.

TULE PROOVITRENNI!

Kui oled huvitatud, tule ja proovi järele! Free Flow Studio kutsub sind osalema proovitrennis, et saaksid ise kogeda, mida meie stuudio pakub. See on suurepärane võimalus avastada oma anded ja leida uus hobi või isegi amet! Proovitrennides saab igaüks proovida erinevaid stiile ja leida endale sobiva väljundi, olgu selleks siis tants, laulmine või pillimäng.

@freeflowstudio / www.freeflowstudio.eu

|

Kuidas valida lapsele sobiv huviring või trenn?

Selleks, et laps juba varakult enda lemmiktegevused ja hobid avastaks ning talendikust arendama hakkaks, tasuks kooli kõrvalt liituda ka mõne huviringi või trenniga. Küll aga võib parima huviringi väljasortimine ning igapäevaplaanidesse sobitamine osutuda parajaks katsumuseks. Kuidas lapse huvidest ja võimetest lähtuvalt parimaid valikuid teha ning oma last sel teekonnal toetada?

TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK, UNSPLASH |

Esmalt on oluline mõista lapse isiklikke huvisid ja eelistusi, jälgides tema igapäevaseid tegevusi ning kuulates, millest laps räägib ja unistab. Näiteks kui ta veedab palju aega joonistades, võiks kaaluda kunstiringi. Kui talle meeldib liikuda ja ronida, võiks sobida ronimis- ja võimlemistrenn või mõni muu sportlik väljund. Lapse huvide mõistmine aitab valida just niisuguse huviringi, mis motiveerib last seal ka püsima ja end tulevikus edasi arendama.

Oluline on teadvustada ka oma lapse füüsilisi ja vaimseid võimeid. Vanusele ja arengutasemele vastava tegevuse valimine tagab, et laps tunneb end huviringis või trennis turvaliselt ja see pakub talle rõõmu. On täiesti normaalne, et lastel on väga erine -

vad huvid ja võimed, seega ei tohiks oma last survestada ega teiste lastega võrrelda. Nooremate laste puhul on olulisem, et tegevus oleks mänguline ega eeldaks liiga pikka keskendumist. Vanemate laste puhul võib aga otsida juba keerukamaid väljakutseid, mis arendavad spetsiifilisi oskusi ja nõuavad sügavamat tegelemist.

Alahinnata ei saa aga ka logistilisi ja praktilisi kaalutlusi. Huviringi või trenni asukoht, toimumisaeg, kestus ja maksumus mängivad olulist rolli valiku tegemisel. Kui treening või huviring toimub kohe pärast kooli ja asub kooli lähedal, on see logistiliselt mõistlikum ja stressivabam valik kui tegevus, mis nõuab pikkade vahemaade läbimist tipptunni ajal. Samuti on oluline arvestada pere eelarvega, kuna lisaks osalustasule tuleb tihti

soetada ka erivarustus ja vastavad riided või maksta võistlustel osalemise eest.

Lisaks tuleb arvestada huviringi sotsiaalse keskkonna ja juhendaja isiksusega. Positiivne ja toetav õhkkond aitab lapsel end turvaliselt ja mugavalt tunda, mis on oluline motivatsiooni ja püsivuse säilitamiseks. Hea ja professionaalne juhendaja oskab lapsele pakkuda individuaalset lähenemist ja julgustab teda oma oskusi arendama ning raskusi ületama.

Lõpetuseks on kriitilise tähtsusega aga lapse kaasamine otsustusprotsessi. Lastel, kes saavad ise oma huviringide valimisel kaasa rääkida, areneb parem enesetunnetus ja vastutustunne. Samuti on laps tõenäoliselt rohkem motiveeritud, kui tal endal on tegevuse vastu reaalne huvi. Proovitunnid on suurepärane võimalus lasta lapsel ise kogeda, kas tegevus talle meeldib ja kas ta soovib sellega jätkata. Samuti on see hea võimalus lapsevanematele, et näha, kuidas tegevus toimub ja juhendajad lapsi suunavad.

Mis siis, kui valitud huviring ei sobi?

Kui mõne aja pärast selgub, et valitud treening või huvialaring lapsele tegelikult ei sobi või ei meeldi, ei tasu seda liialt tõsise probleemina käsitleda. Laps, kes tunneb, et huviring ei paku talle piisavalt rahuldust või arenguvõimalusi, ei tunne end pikas perspektiivis ka motiveerituna ega saa tegevusest naudingut. Lapseeas ongi oluline katsetada erinevaid huvivaldkondi ning leida endale sobivaimad variandid. Kui valisid esimese huviringi ise, lase nüüd lapsel välja pakkuda, mida ta soo-

Lapsevanema entusiasm võib nakatada ja julgustada ka last. Küll aga ära suru teda suunas, kuhu ta ise liikuda ei soovi. Kui laps on kategooriliselt vastu, siis katsuge leida kompromiss või alustada ettevaatlikumalt.

l Ole kannatlik ja mõistev. Nagu täiskasvanu, vajab ka laps uute olukordadega kohanemiseks aega. Toeta last tema enda tempos liikumisel, pakkudes vajadusel julgustust ja kuulates tema muresid.

viks järgmisena katsetada. Niisugune lähenemine näitab lapsele, et tema arvamused on olulised ja ka tema on otsustusprotsessi kaasatud.

Toeta oma last

Uude huviringi astumine võib olla esialgu lapse jaoks hirmutav, eriti kui eelnevad kogemused pole olnud julgustavad või kui laps on loomult tagasihoidlikum. Lapsevanema roll on sel puhul oma last toetada ja julgustada ning aidata tal ületada algset ebakindlust. Kuidas seda teha?

l Räägi lapsega. Aruta, mida uus huviring endaga kaasa toob ja mida laps seal tegema hakkab. Selgituste andmine aitab lapsel end ette valmistada ja vähendada hirmu tundmatuse ees. Võib-olla on abiks ka see, kui esimesel korral temaga kaasa lähed ja tegevust eemalt jälgid – nii tunneb laps end võõras keskkonnas turvalisemalt.

l Jää positiivseks ja toetavaks. Näita üles positiivset suhtumist ja rõhuta huviringi lõbusaid ja põnevaid külgi.

Lapsele sobiva huviringi või trenni leidmine võib tunduda keerulise ülesandena, kuna lapsed arenevad ja nende huvid võivad aja jooksul muutuda. Tähtis on aga mõista, et esialgse valiku ebasobivus pole haruldane ning erinevate tegevuste katsetamine annab tulevikuks väärtuslikke kogemusi. Lapse vanemana on oluline last tema huvide avastamisel ja arendamisel toetada ning julgustada teda proovima uusi asju ja ületama esialgseid hirme. l

Allikas: Tervis Pluss

JUDO parim ala spordiga alustamiseks

Laste arengus on kõige olulisem võimalikult paljude erinevate liigutuste sooritamine. Judo on ala, kus edukus on mitmekülgsus, mistõttu meie treeningud on mängulised ja mitmekesised.

Oluline, ei ole olla parem kui keegi teine, vaid parem, kui sa olid eile.

Algajate treeningud UUES judosaalis Pärnu mnt139c/1 7 aastased ja vanemad E ja K kell 18.00-19.30 ja T ja N kell 18.00-19.30 4-6 aastased E ja K 18.00

Registreerimine ja lisainfo: atari.ee

Olulised koolitarbed uueks õppeaastaks

Uue kooliaasta algus on paljude perede jaoks põnev aeg, mil saab elevusega uusi koolivahendeid ostma minna. Tegelikult mängib kvaliteetsete koolitarvete valik suurt rolli nii lapse õpiedukuses ja motivatsioonis kui ka tema üldises arengus ja tervises. Siit leiad ülevaate põhilistest koolitarvetest, mida võib uueks õppeaastaks vaja minna, ning soovitusi ja põhjendusi, millest valikuid tehes lähtuda.

|

TEKST: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK |

Kirjatarbed ja vihikud

Loomulikult on esmatähtsad pliiatsid jt kirjutusvahendid, mida erinevaks tarbeks kasutada. Olenevalt lapse õpitasemest tasub varuda nii sinise ja musta tindiga pastakaid kui ka harilikke koos teritaja ja kustutuskummiga. Kindlasti tasub soetada erineva sisuga vihikuid – nii joonelisi kui ka ruudulisi. Seda seetõttu, et tavapäraselt kasutavad erinevad õpetajad oma

tundides erineva sisuga vihikuid ja kaustikuid – nt matemaatikaõpetajad soovivad, et lapsed kirjutaksid ruudulistesse vihikutesse, ent kirjandeid kirjutada on märksa mugavam joonelistele lehtedele. Lisaks võid soetada ka kausta või kaaned, kuhu vahele laps saab koguda erinevaid töölehti ja kodu- ning kontorolltöid, et kõik üksikud paberid sahtlis laiali ei oleks ja ära ei kaoks.

Varalaegas – kvaliteetne koolikott

Kuna ilma kotita on iga päev vajalike tarvetega koolis käia pea võimatu, tasub kindlasti enne uue kooliaasta algust veenduda, et sinu lapsel oleks olemas terve, mugav ja kvaliteetne koolikott. Uut ranitsat ostes tasuks silmas pidada seda, et see oleks piisavalt suur ja mahutaks kõik vajaliku, kuid samas võiks kott olla ergonoomiline.

Olulised lisatarvikud

Kui kõik esmavajalikud asjad on olemas, tasub soetada ka vahendid, mida sinu laps saab tõenäoliselt aastast aastasse edasi kasutada. Üheks olulisemaks sõbraks matemaatikatundides saab igale õpilasele kalkulaator, seega veendu, et ostad kohe kvaliteetse ja rohkete funktsioonidega kalkulaatori. Nii ei pea laps paari aasta pärast seda võimekama vastu välja vahetama ega uut seadet kasutama ja tundma õppima.

Mille põhjal vajalikke koolivahendeid valida?

• Esiteks arvesta oma lapse vanuse ja klassiga: noorematele lastele võivad olla sobilikumad suuremad pliiatsid ja vähem teravad käärid, samas kui vanemad õpilased vajavad keerukamaid arvutusvahendeid ning lisatarvikuid.

• Kaasa lapse arvamust: lastel on erinevad eelistused värvide, toodete disaini ja lemmikbrändide osas. Oma last ja tema soove kuulates aitad teda ka kooliks valmistumiseks ja koolis käimiseks motiveerida.

• Hinnatasakaal: loomulikult on koolitarvete puhul oluline leida ka tasakaal kvaliteedi ja hinna vahel. Pane paika koolivahendite eelarve ja vajadused – nii väldid mõttetuid ja üleliigseid kulutusi.

Koolitarvete valik on palju enamat kui lihtsalt praktiliste vahendite soetamine. Need valikud toetavad lapse akadeemilist võimekust, väljendavad tema isikupära ning aitavad kaasa tema tervisele ja heaolule. Eelkõige aga aitab koolitarvete hoolikas valimine tagada, et sinu lapsel on olemas kõik vajalik edukaks ja nauditavaks õppimiskogemuseks. l

Lapse taskurahaesimene –

mida peaks silmas pidama?

Kui mitte varem, siis esimesse klassi minekuga tõusetub paljudes peredes lapse taskuraha teema. Uurisime, millistest tõekspidamistest võiks taskuraha jagamisel lähtuda ning miks tasub enne lapsele pangakaardi tegemist talle ka sularahas arveldamist õpetada.

|

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTO: SHUTTERSTOCK |

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger sõnab, et lapsele taskuraha andes tasub kõigepealt arutada, mille jaoks laps taskuraha üleüldse vajab või millele ta soovib seda kulutada. „Oluline on taskuraha andmise reegleid selgitada ning ka ise nendest kinni pidada, mitte iga küsimise peale raha kohe üle kanda. Me ise ei saa ju tööandjale keset kuud öelda, et mul sai raha otsa, palun kanna juurde,“ toob ta võrdluse töötavatele inimestele palga laekumisega.

Eelmisel aastal Swedbanki läbi viidud uuringust selgus, et 5–6-aastastest lastest 63% saab taskuraha 5 eurot kuus, pool 7–10-aastastest kuni 10 eurot kuus. Ehk olulisemgi antavatest summadest on aga see, kas ja mil määral arutavad vanemad lastega rahaga seotud teemasid. Samast uuringust selgus, et kui 62% vanematest on andnud lapsele baasteadmisi isiklike rahaasjade haldamise kohta, siis 13% leiab, et laps suudab ise elupraktikast õppida, ega ole üldse lastega rahaasjadest rääkinud.

Samuti väärib väljatoomist see, et mitmetes peredes antakse lastele taskuraha erinevate igapäevakohustuste täitmise eest. Siiski ei peaks käitumisteadlaste hinnangul see tänapäeval enam

eelistatud praktikate hulka kuuluma. „Kui pakkuda lapsele tasu tegevuste eest, mille tegemist neilt niikuinii ootame, näiteks toa koristamise või nõude pesemise eest, väheneb aja jooksul nende motivatsioon neid asju teha. Piltlikult öeldes pannakse kohustusele sellisel moel juurde hinnasilt ning lapsel võib tekkida tunne, et sellest kohustusest saab end ka vabaks osta,“ selgitab Jääger.

Kõigepealt sularaha, siis pangakaart

See, kui palju taskuraha lapsele anda, sõltub Jäägri sõnul pere võimalustest ning sellest, millised kulutused tuleb lapsel taskurahast teha – on vahe sees, kas taskuraha on mõeldud maiustuste ostmiseks või peab laps selle eest ka näiteks kinopileti kinni maksma.

Enne pangakaardi kasutusele võtmist tasub Jäägri sõnul anda lapsele sularaha ja minna koos temaga poodi, et arvutada, kui palju tal raha on ja mida ta selle eest osta saab. „Kindlasti tuleb kasuks teadmine, mille alusel sarnaseid kaupu võrrelda (liitri, kilogrammi ja tüki hind), ning oskus kontrollida, kas ta sai kassas ikka õige summa tagasi. Ühtlasi võiks vanem lapsele selgitada, mis vahe on soovil ja vajadusel, kui laps on kimbatuses, kas asja osta või mitte,“ soovitab Jääger. l

7 soovitust,

mis tuleks lapsega läbi rääkida talle esimest pangakaarti vormistades:

Mari-Liis Jääger, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht

• Õpi PIN-kood pähe ja ära seda kellelegi ütle.

• Ole teadlik, kui palju sul raha on.

• Mõistlik on teha lapsele koos pangakaardiga ka pangaäpp, kust laps saab vaadata, kui palju raha tal kontol on.

• Hoia natuke raha alati varuks, ära kõike ära kuluta.

• Kui pangakaart kaob või varastatakse, anna kohe vanematele teada või sulge kaart äpis.

• Kui oled unustanud PINkoodi, saad seda äpis vaadata. Kui oled aga kolm korda pangaautomaati vale PIN-koodi sisestanud, siis sööb pangaautomaat su kaardi ära.

• Kui plaanid laenata raha, aruta seda enne oma vanematega.

Eesti Loodusmuuseum

Lapse toa kujundamine on keeruline, kuid lõbus ülesanne

Kui lasteaialapsest saab koolilaps, on oluline ka tema tuba uue eluetapiga vastavusse viia. Tuba, kus laps veedab suure osa oma ajast – magades, õppides ja mängides – peab olema kavandatud selliselt, et see toetaks tema vajadusi ja soodustaks terviklikku arengut.

| TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Lapse toa kujundamisel tuleb silmas pidada mitut olulist põhimõtet. Funktsionaalsus on üks olulisemaid aspekte – kõik mööbliesemed ja sisekujunduselemendid peaksid olema lapse vajadustele vastavad ning aitama kaasa tema igapäevastele tegevustele. Sama olulised on aga mugavus ja ergonoomika, kuna laps veedab oma toas palju aega. Mööbliesemed, nagu voodi ja kirjutuslaud, peavad olema mugavad ja ergonoomilised, et vältida kehahoiakuga seotud probleeme ning tagada lapsele hea unekvaliteet ja mugav õpikeskkond. Muidugi ei tohi kõige selle taustal ära unustada ka lapse enda soove ja eelistusi. Isikupära lisamine aitab luua meeldiva ja inspireeriva keskkonna, mis peegeldab lapse huvisid ja iseloomu. Lisaks peab tuba olema paindlik ja võimaldama muutusi, et kasvava lapsega kaasas käia. Kõik see teebki koolilapse toa sisseseadmise üpris keerukaks.

Laps peab olema puhanud

Kuigi võiks arvata, et koolilapse toas on kõige esimesel kohal kirjutuslaud, on tegelikult kõige olulisem element voodi. Voodi on koht, kus laps saab hädavajalikku puhke- ja uneaega, mis võimaldab tal iga päev uusi teadmisi ja oskusi omandada. Seepärast on mugavus ja toetus voodi valikul esmatähtsad – kvaliteetne madrats toetab lapse selgroogu ja tagab korraliku une. Madratsit valides tuleks eelistada keskmise tugevusega variante, mis toetavad selga, kuid on samas piisavalt pehmed, et tagada mugavus.

Ei saa aga ära unustada, et ka disain mängib olulist rolli. Voodi peaks sobituma toa üldise stiiliga ning võimalusel võiks valida voodi, millel on sisseehitatud sahtlid, mis aitavad tuba korras hoida. Integreeritud sahtlid või panipaigad voodi all on suurepärased voodipesu, mänguasjade või muu vajaliku hoiustamiseks.

Mugav koht õppimiseks Kirjutuslaud on oluline osa koolilapse toast, pakkudes kohta õppetööks ja loovaks tegevuseks. Laud ja tool peaksid olema reguleeritavad, et need sobituksid lapse kasvuga ja võimaldaksid mugavat tööasendit. Tooli kõrgus peab olema kergesti muudetav ja laud peaks olema sellise kõrgusega, et lapse rüht oleks loomulik.

Tooli soovitatav kõrgus vastavalt vanusele:

• lastel vanuses 6 kuni 9 aastat peab tooli istme kõrgus põrandast olema 35 cm;

• lastel vanuses 9 kuni 12 aastat peab tooli istme kõrgus põrandast olema 40 cm;

• vähemalt 12-aastastel lastel peab tooli istme kõrgus põrandast olema mitte vähem kui 45 cm.

Kirjutuslaua soovitatav kõrgus vastavalt vanusele:

• lastel vanuses 6 kuni 9 aastat peab lauapinna kõrgus olema 55 cm;

• lastel vanuses 9 kuni 12 aastat peab lauapinna kõrgus olema 63 cm;

• vähemalt 12-aastastel lastel peab lauapinna kõrgus olema umbes 71 cm.

Laud peaks asuma akna lähedal, et saada maksimaalselt loomulikku valgust. Looduslik valgus on silmadele parim ja aitab vähendada väsimust ning parandada keskendumisvõimet. Lisaks peaks olemas olema hea laualamp, mis tagab piisava valgustuse ka õhtusteks õppimistundideks. Soovitatav on valida reguleeritav lamp, mis võimaldab valgusvihtu suunata ja intensiivsust muuta vastavalt vajadusele.

Lisa isikupära

Toa seinad võiksid olla rahustavad ja neutraalsed, et luua rahulik ja keskendumist soodustav keskkond. Rahustavad toonid, nagu helesinine, roheline ja pastelsed värvid, aitavad luua meeldiva atmosfääri, mis soodustab lapse keskendumist ja rahuolu.

Samas on ka lapse kaasamine toa dekoreerimisse oluline. Lase tal valida isikupärased dekoratsioonid, mis peegeldavad tema huve ja iseloomu – olgu need siis lemmiktegelaste postrid, kunstiteosed või muud isikupärased elemendid. Dekoratsioonid peaksid olema aga kergesti muudetavad ja eemaldatavad, et tuba saaks ajaga kohandada vastavalt lapse muutuvatele huvidele.

Hoia tuba korras

Ei ole saladus, et koristamine pole peaaegu ühegi lapse meelistegevus. Seetõttu peaks lapse tuppa sisse seadma nutikad ja efektiivsed hoiustamislahendused. Suurepärane valik on näiteks multifunktsionaalsed mööbliesemed, nagu voodikastid või hoiupingid, mis säästavad toas ka ruumi. Samuti aitavad erinevad riiulid, sahtlid ja hoiukastid hoida asju omal kohal ja need on kergesti ligipääsetavad.

Ära unusta mängulisust

Laps võib küll olla juba kooliealine, aga see ei tähenda, et kõik tema mängud on mängitud. Mänguala on oluline osa lapse toast ja see peaks olema turvaline ning inspireeriv koht, kus oma hobidega tegeleda või mänguasjadest rõõmu tunda. Mängu ala võib koosneda näiteks madalatest riiulitest ja hoiukastidest, mis võimaldavad lapsele ligipääsu tema mänguasjadele ja muudavad ruumi korrashoidmise lihtsaks.

Lapse toa kujundamine on keeruline, kuid samas väga rahuldust pakkuv ülesanne. Õige lähenemisega saab luua keskkonna, mis toetab lapse arengut, pakkudes samas turvalist ja mugavat kohta, kus ta saab kasvada, õppida ja mängida. Lapse kaasamine protsessi ja tema vajadustega arvestamine on võtmetähtsusega, et luua tuba, kus ta tunneb end õnneliku ja motiveerituna. l

Allikad: hamseys.co.uk, thespruce.com

Laheda disainiga koolikotid nii poistele kui tüdrukutele!

Müügil suuremates poodides üle Eesti!

Lapse esimene nutitelefon:

nõuanded vanemale

Tänapäeva digitaalses maailmas on nutitelefonidest saanud meie igapäevaelu, sealhulgas laste elu lahutamatu osa. Tihti on keeruline otsustada, millal on õige aeg lapsele esimene telefon osta. Kuigi laps võib avaldada survet telefoni ostmiseks juba varakult, ei ole sellele küsimusele ühtset vastust. Paljud vanemad kaaluvad telefoni ostu, kui võsuke läheb esimesse klassi ja hakkab osalema koolivälistes tegevustes.

Miks tasuks lapsele telefon soetada?

Lapsele telefoni andmine võib olla kasulik mitmel põhjusel. See tagab ohutuse ja võimaldab lapsel hädaolukorras kiiresti ühendust võtta, kuna paljudel peredel ei ole enam lauatelefoni ja avalikud telefonid on ju linnapildist kadunud. Lisaks võimaldab telefon lastel suhelda sõpradega: saata sõnumeid, kasutada sotsiaalmeediat ja helistada. See on tänapäeva noorte sotsiaalse elu oluline osa.

Paljudes koolides soovitatakse juba algkoolis kasutada päeviku asemel e-kooli. Nutitelefoni abiga saab laps ise vaadata enda kodutöid ja näha e-kooli teateid, kui vanemaid ei ole parasjagu lähedal. Kooli kohustuste kõrval pakub telefon muidugi ka meelelahutust. Lapsed naudivad videote vaatamist ja erinevaid mänge, mis pakuvad neile pärast koolipäeva või huviringe lõõgastust.

Ekspertide soovitused vanemale Siiski kaasnevad telefoni omamisega teatud murekohad, mis võivad kaasa tuua tõsiseid keskendumis- ja tervisehäireid.

Siin tõttavad appi spetsialistid, et uue seadme kasutama õppimine läheks võimalikult valutult. Oluline on kehtestada selged reeglid ja piirangud, mida laps on kohustatud telefoni kasutades järgima. Näiteks soovitatakse vältida ekraani kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut. Seega võiks sõlmida kokkuleppe, et laps annab telefoni õhtul ära.

Samuti on soovitatav määrata segamatu kodutööde tegemise aeg, mil telefon on pandud eemale. Hea mõte on kokku leppida „telefonivaba“ sööma aeg või pere ühiste päevaste

Oluline on lastega avatult suhelda ja paika panna reeglid ning piirid.

koosviibimiste aeg, et soodustada suhtlemist ja peresuhete tugevdamist. Vanem võiks koos lapsega luua telefoni, e-posti ja sotsiaalmeedia paroolid ning need üles kirjutada, kuna laps kipub paroole unustama. Paroolide omamine on hea ka selleks, et sõnumeid ja muud telefoni sisu pisteliselt kontrollida.

Vanemliku järelevalve funktsioonide kasutamine telefonis ja rakendustes on samuti soovitatav. Hea mõte on olla oma lapse sotsiaalmeediasõber, et jälgida, mida ta postitab. Kaasa aitab ka enda kurssi viimine uusimate rakendustega, et mõista, mida laps kasutab ja mil viisil telefonis aega veedab. Vältimaks hilisemaid üllatusi on oluline olla aus ja anda lapsele märku, et telefon on siiski uus vastutus.

Lapsega avameelselt telefoni kasutamise riskidest rääkimine on tähtis. Tuleks aidata lapsel mõista turvalisi veebisaite, ära tunda küberkiusamist ja vestlusringide riske ning suhtlemist „sõpradega“, kellega ta pole kunagi kohtunud.

Kiviõli pakub 6 päeva nädalas ägedaid tegevusi tervele perele, alates pesamunadest, kes astuvad alles oma esimesi samme, kuni vanavanavanemateni välja.

Tuubirajad, ronimispark, paadid, autod, “tulekahju” kustutamine, päris ehtsad miniekskavaatorid, tõukerattad, mäetipust algavad rattarajad ja palju muud. Vapramatele Eesti pikim trosslaskumine – 600 meetrit!

olulist soovitust vanemale

1. Kehtestage selged telefoni ja interneti kasutamise reeglid.

2. Kasutage vanematele mõeldud rakendusi, et jälgida lapse asukohta ja tegevusi, andke ka lapsele teada, et teil on nende turvalisuse huvides see võimalus.

3. Looge koos lapsega paroolid ja pange need kirja.

4. Viige ennast kurssi uute rakendustega.

5. Kehtestage „telefonivabad“ ajad.

6. Keelake ekraanikasutus vähemalt tund enne magamaminekut.

7. Olge oma lapse sotsiaalmeediasõber, et jälgida postitusi.

Allikas: nationwidechildrens.org

Kohvik, kust saab korraliku lõunasöögi või hoopis jahutava joogi või jäätise.

Suvehooaeg kestab kuni 25 august Teisipäev- pühapäev 11.00-19.00 Esmaspäev SULETUD

Vaata lähemalt seikluskeskus.ee

Vanemalt vanemale

Oma kogemust nutitelefonidega jagab nelja lapse ema Monika, kelle pere on nutiseadmete maailmas juba pikka aega edukalt navigeerinud. Monika jagab paari nõuannet, mis on aidanud tema perel leida tasakaalu nutitelefonide ja pereelu vahel.

Milliseid reegleid ja piiranguid olete enda peres kehtestanud või arvate, et oleks mõistlik kehtestada?

Meie ostsime telefonid enda lastele esimeses klassis koos liitumise ja internetiga, kuna saime need odavalt. Interneti ja telefoni ajapiiranguid me ei seadnud. Küll aga leppisime eelnevalt suusõnaliselt kokku, kuidas internetti ja telefoni võib kasutada. Sotsiaalmeedias osalemise reeglites oleme kokku leppinud, et laps ei filmi ennast ega postita endast pilte, ei filmi kodu ega postita kodust pilte ega anna üksikasjalikult teavet meie pere käikudest. Veel on reegliks see, et TikTokis ja Instagramis ei postita üldse. Ühesõnaga, iseennast sotsiaal-

meedias ei presenteeri – see on meil hästi kindel. Üks vaikiv kokkulepe on meil veel – kui ikkagi meie helistame, siis nad võtavad ka vastu.

Kas ja kuidas jälgite laste tegevusi telefonis ja sotsiaalmeedia kasutamisel?

Mingil määral ikka jälgime, samas hindame usaldust ja üritame lapsi usaldada.

Mille peale soovitaksite teistel vanematel lastele esimest telefoni ostes mõelda?

On olemas vanemarakendused, mille abiga saab näha, kus su laps on ja mis ta teeb. Osa rakendusi annab ülevaate lapse netikasutusest, see

äpp võiks olemas olla küll. Telefon võiks olla võimalikult odav, kuid piisavalt töökindel, oluline omadus on ka veekindlus, eriti nooremate laste puhul. Kindlasti võiksid esimesel aastal olla telefonil kinnised kaaned. Mõelda võiks sellelegi, kas osta lapsele kohe püsiv internetiühendus. Tean, et paljud vanemad seda ei tee ja laps pääseb internetti ainult siis, kui on olemas WiFi. Meie pere eelistab, et lapsel oleks internetiühendus ja ta oleks meile alati kättesaadav. l

Kooli moodi

Lisaks õpikute kiletamisele ja pinali sisu uuendamisele kerkib esile veel üks teema. Mida kooli selga panna? Variante on rohkem kui T-särgi ja teksade kombinatsioon.

|

TEKST: KAROLIN KUUSIK FOTO: SHUTTERSTOCK |

Kuigi meile võib tunduda, et koolivorm on ar hailine nähtus ja koolis n-ö vabalt riietuvad lapsed on uuema aja suundumus, siis otse vastupidi. Tegelikult on suurem osa ajaloost koolis käidud täiesti tavaliste riietega. Seega probleem, mida kooli selga panna, on vanem, kui me arvata oskame. Õigupoolest ei saa seda enam täna päeval probleemiks nimetada, sest mitte kunagi ei ole olnud aega, mil on nii lihtne mis tahes hinnaklassist riideid leida. On olnud ka halvemaid aegu. Näiteks 15. sajandil tegutsesid heategevuslikud koolid, mis andsid haridust vaestest peredest lastele. Kuid sellest ei piisanud, sest lapsed vajasid ka kodust väljaspool viibimiseks kõlbulikke riideid. Lahenduseks olid kooli poolt õpilastele jagatavad teise ringi riided. Kuid liigume nüüd valguskiirusel mõned sajandid edasi tänapäeva ja ammutame ideid algavaks kooliaastaks.

Ideaalne tasakaal

Üks suuremaid oskusi elus on hoida tasakaalu. See kehtib ka kooliriiete puhul. Ühelt poolt on tegu akadeemilise keskkonnaga ning oma riietusega on võimalik näidata üles austust teiste, ka õpetajate vastu. Teisalt tulevad mängu lapse soovid, mugavus ja vajadus tunda end koolis „iseendana“. Kuskile nende kahe vajaduse vahele võikski ideaalne koolis käimise riietus jääda. Parim viis seda saavutada on miksida viisakat stiili tänavastiiliga.

SELJAKOTT 57.95 LIVLY alexandalexa.com

Aga mis oleksid moesoovitused ilma praktiliste näideteta? Noortepäraste teksade juurde ei pea alati panema tosse ega kapuutsiga pusa. Üks riietuse element võib olla ka viisakas ning lahenduseks võib pusa asemel kanda hoopis kas lühikest nööpidega kampsunit või lohvakama lõikega kardigani. Isegi mõnedel oversize-lõikega vaba aja kudumitel on akadeemiline dekoor või disain. Riietuseseme muudavad viisakamaks näiteks ajalooline märk rinnas ja triibud, mis järgivad kaeluse kuju. Kui komplekti muutumatuks osaks on pusa, siis ei pea seda alati kandma vabade pükstega – tüdrukutele oleks stiilne lahendus ka näiteks plisseeritud või volditud seelik.

Muidu konservatiivse triiksärgi juurde võib aga sobitada lohvakad teksad ja mugava lõikega teksajaki. Üleni teksa-look ei pruugi üldse koosneda kahest osast. Ka kombinesoon on lihtne ja mugav valik, sest selle puhul ei pea erinevaid esemeid omavahel sobitama. Kombinesooni muudab põnevamaks mõni rinda pandud märk või vöö.

Pehmest kangast triiksärk on üldse üks tänuväärne riietusese, sest seda annab kanda ühe kihina T-särgi peal ja nööbid eest lahti jätta. See lahendus sobib hästi ka siis, kui pidulikul puhul on vaja kogu ku patuse peale tõmmata pintsak, kuid kombinat sioon lihtne triiksärk + bleiser tundub liiga iseloomutu. Lahtiste hõlmadega triiksärgi all võib

POLOPLUUS 55.– MOLO alexandalexa.com

PÜKSID 89.–bobochoses.com

KOMBINESOON 99.– MOLO alexandalexa.com

SOKID 10.–happysocks.com

KARGOPÜKSID 19.99 Bershka

kanda ka pildiga T-särki. Kui T-särk on pikkade varrukatega, võib triiksärgi varrukad üles keerata, et T-särgi varrukaotsad näha jääksid.

Alati hea valik

Mõnusaks ülaosa lahenduseks on nii poistel kui ka tüdrukutel just hiljuti suurelt ka maailma moepilti tagasi tulnud puuvillane polopluus. Just selles ikoonilises riietusesemes on ühendatud mugavus ja viisakus. Seda viimast ju tavaline T-särk ei paku. Pealegi on neid valikus nii lühemate varrukatega soojemateks päevadeks kui ka pikkade varrukatega jahedateks aegadeks. Teksapüksid on levinud valik, kuid nendele leidub ka alternatiive. Juba mitmendat hooaega pakuvad brändid ägedat valikut kargopükse ning kooli sobivad paremini variandid, mis ei ole kulutatud ega liiga sportlikud. Veel üks mõnus teksade alternatiiv tüdrukutele on plisseeritud laiad püksid, mis pakuvad elegantsust ja mugavust. Tavaliselt on need valmistatud mittekortsuvast materjalist.

Elagu lapsemeelsus!

Kui kunagi võis olla kommentaar, et üks või teine inimene jääb eluks ajaks lapseks, negatiivse varjundiga, siis tänapäeval kõlab nii mõnegi täiskasvanu tõsikindel lubadus endale: „Ma ei kasva mitte kunagi suureks!“ See peaks andma tunnistust harukordse kreatiivsuse või muretu meele säilitamise oskusest. Lapsemeelsuse säilitamist võiksime hinnata ka laste endi juures. Küll nad jõuavad olla reeglite järgi riietuvad täiskasvanud, koolis sobib kanda ka väikse vimkaga lõbusaid riideid. Mängulusti võib pakkuda ka pisidetail, näiteks mõne hobiga seotud ripats koolikoti küljes või lemmikvärvides sokid. l

Kõik kooliks vajaliku leiad T1 keskusest!

Klassikalised kaslased Iga koolilapse rõõmuks!

Bradley guaššid 12 värvi, 20ml

Bradley plastiliinid 12 värvi

Bradley õlipastellid 12 värvi

Bradley akvarellid 12 värvi

Millal Sina viimati

Hambaarsti juures käisid?

Soovitame hambaarsti külastada täiskasvanutel vähemalt korra ja lastel 2 korda aastas

Maxilla Hambakliinikud on Eesti Tervisekassa lepingupartnerid

Tallinn Mustamäe

Vesipapi 2 600 7272 mustamae@maxilla.ee

Tallinn Tähesaju

Tähesaju tee 11 6 004 123 tahesaju@maxilla.ee

Tallinn Novira Plaza ärihoone

Tartu mnt 25 6 601 006 tallinn@maxilla.ee

Tallinn Rotermanni

Laeva 2 6 232 302 rotermanni@maxilla.ee

Tartu Emajõe ärikeskus

Soola 8 7 371 100 tartu@maxilla.ee

Elva

Kesk 27/1 7 356 777 elva@maxilla.ee

Enne kooli silmad ja hambad korda

Varsti on september käes ja tuhanded lapsed alustavad kooliteed. Enne seda on vaja üle vaadata lapse silmad ja hambad. Anname selles artiklis nõu, millele enne kooli algust tähelepanu pöörata ja mida arsti juures kontrollida.

| TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ROBIN ROOTS, SHUTTERSTOCK, ERAKOGU |

Küsimusele, millist silmakontrolli lapsed enne kooli algust vajavad, vastab optometrist-nägemisterapeut Karmen Johansson

Mida seoses laste silmade tervisega on vaja enne kooli algust kontrollida?

Koolis algab pingeline töö silmadega. Selleks, et lapsel ei tekiks lugemisraskusi, tuleks kontrollida silma optilist võimekust ning kahe silma koos fikseerimise, jälgimise ja fokuseerimise võimet.

Millised sümptomid viitavad sellele, et lapsel võib olla nägemisega probleeme?

Esmalt lähedalt vaatamine ja/või kissitamine. Samuti on viited nägemise probleemile, kui laps pilgutab tihti, sügab lugemise ajal silmi või väldib lugemist sootuks. Ka võivad nägemisprobleemidele viidata sõidukis iivelduse teke, lapse eelistus olla hämaras või pimedas toas, pallimängude ja rattaga sõitmise vältimine ning komistamine.

Optometrist-nägemisterapeut Karmen Johansson.

Millised on peamised nägemisprobleemid, mida lastel enne kooli algust avastatakse?

Eesti tervishoiusüsteemis on laste nägemise jälgimine väga hästi korraldatud ja kui juhtub, et koroona ajal on jäänud silmakontrollis käimata, siis võib olla esmane kontroll just enne kooli, mida tuleb alati teha. Nii on

olnud suureks üllatuseks laisa silma esmane avastus.

Peamised probleemid ilmnevad siiski koolis, kui lapsele ei meeldi lugeda või ta kirjutab tahvlilt valesti maha. Samuti kui ta tunneb end ebakindlalt pallimängudes.

Kui tavaline on, et lapsed vajavad enne kooli algust prille?

Digiajastu liigse ekraanikasutuse ja vähese liikumisega on suurenenud vajadus kirjutada prillid, millega näeks kaugele, ehk on tarvis teada, mida õpetaja tahvlile kirjutab. Kuid mida varem prillid tuleb välja kirjutada, seda rohkem tuleb jälgida lapse nägemisarengut kuni täiskasvanueani.

Millised on parimad viisid lapse silmade tervise hoidmiseks ja nägemisprobleemide ennetamiseks?

Kõik see, mida täiskasvanu teeb oma lapsele, on investeering tema tulevikku. Esmatähtis on liikumine. Mistahes õuemängud ja kehaline aktiivsus parandavad verevoolu lihaskudedes ja ka silmades. Kui vanemas eas algab lihaste taandareng, on tugevama ske-

leti ja lihaskonnaga inimestel eelised. Nende nägemis- ja terviseprobleemid ilmnevad eakaaslastest hiljem.

Uuem neuroteadus seostab müoopia (lähinägevuse) teket vähese liikumisega. Liikudes vaatavad silmad eri kaugustele ja töötlevad nähtavat infot: fikseerivad, fokuseerivad, jälgivad, analüüsivad kogu infot. Kui keha liikumist ei toimu, aeglustub lihastes verevool ja lümfiringe, mille tõttu on hapniku ja toitainete liikumine lihaskudedes häiritud. Kui silmad vaatavad lähialas ekraane, nõrgenevad silmade väljapoole pööramise lihased, millega kaugele vaatame. Nõrgad silmalihased ei suuda objekti täpselt fikseerida ning lääts ei suuda kujutist selgelt fokuseerida. Samuti nõrgenevad skeletilihased ja häirub seedekulgla.

Millist rolli mängib ekraaniaeg laste silmade tervises ja kuidas seda õigesti hallata?

Väga, väga suurt rolli. Mistahes suurusega ekraanid aktiveerivad kesknärvisüsteemi, vabastavad dopamiini, reguleerivad unekvaliteeti, mõjutavad

FLORISTI MEISTRIKURSUS

TEISIPÄEVA ÕHTUTI 24.09.2024-27.05.2025 (kell 17.30-20.00)

NÄDALAVAHETUSTEL (kord kuus) 28.09.2024-31.05.2025 (kell 10-16)

Praktiline kursus on mõeldud kõigile, kellel on huvi omandada teadmised ja oskused lilleseades. Koolituse sihtgrupiks on õppija, kes huvitub kaasaegsest lilleseadest ja erinevatest stiilidest, seadete ja kimpude valmistamise tehnikatest, värvusõpetusest ja kompositsioonist seadete loomisel ning taimetundmisest.

Miks valida floristikakooli uus kursus?

Kirev Maailm Lillede Taga: Avastage lillede põnev ja mitmekesine maailm koos meiega. Õppige, kuidas valida, kujundada ja korraldada lilli elegantseteks seadeteks igaks sündmuseks.

Käed-külge Õppimine: Meie praktiline lähenemine õpetab teid lilleseadete loomisel. Saate praktilisi kogemusi, et oma oskusi tõelises maailmas rakendada.

Karjäärivõimalused: Floristikas on suurepärased karjäärivõimalused. Meie kursus aitab teil omandada vajalikke oskusi, et astuda lilleseade, pulmade korralduse, sündmuste planeerimise ja palju muu põneva valdkonna maailma.

Sertifitseeritud Edu: Floristikakoolist lahkute uhkelt oma lõputunnistusega, mis tõendab teie oskuste ja teadmiste taset lillede maailmas.

Kursuse õppetasu: 1199. -

Registreerimine ja lisainformatsioon: Tel 620 7676; E-mail: info@floristikakool.ee www.floristikakool.ee

Laisa silma treening.

peenmotoorikat ja kognitiivset käitumist ning nõrgestavad lihaskonda, eriti tasakaalukeskust.

Et ajus mustreid muuta, soovitan teha lastega kokkuleppeid, vajadusel seada piiranguid.

Kas on midagi, mida vanemad seoses lapse silmade tervisega sageli unustavad?

Lapsevanemad unustavad sageli ajataju, kaua laps on ekraanide ees olnud, ja ehk on vähenõudlikud liikumise ja toitumise osas.

Kas teil on lisasoovitusi vanematele, kelle lapsed alustavad peagi kooliteed?

Sageli vanemad ei tea, et kui laps ei soovi lugeda või kui ta käekiri on lainetav, siis võib tegelik põhjus olla nõrkades silmalihastes. Tähtedele tulevad varjud, tähed justkui liiguvad, read lähevad sassi. Võib ilmneda peavalu ja ka tundlikkus lärmakas ruumis. See võib mõjutada lapse enesekindlust. Kui mistahes kahtlused ilmnevad, soovitan kindlasti pöörduda silmalihaste testimiseks spetsialisti poole. l

Hammaste eest hoolitsemine on väga tähtis

Hambaarsti vastuvõtul on vaja lapsega käia enne kooli algust ja koolilaps peab kontrollis käima vähemalt kord aastas. Nii tekib lapsel harjumus käia hambaarsti juures kontrollis, et ennetada probleeme. Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni Tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta.

KODUSE HAMBAHOOLDUSE

NELI KULDREEGLIT

Hammaste tervena hoidmiseks tasub järgida nelja lihtsat kuldreeglit, mis ai-

tavad vanemal olla lapsele heaks eeskujuks ning kujundada laste tervislikke harjumusi:

• toitu tervislikult;

• janu korral joo vett;

• pea toidukordade vahel vähemalt 3 tundi pausi (ära näksi vahepeal);

• pese hambaid kaks korda päevas vähemalt 2 minutit.

HAMMASTE PESEMISE REEGLID

• Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on möödas.

• Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.

• Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket.

• Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega.

Allikad: tervisekassa.ee, suutervis.eu

4 põhjust,

Paljud vanemad muretsevad, kuidas need kaks – laps ja lemmikloom – päeval kodus hakkama saavad, aga enamasti saavad küll ja väga hästi. Lisaks on lemmikuga koos veedetud aeg lapse jaoks võimalus päevastressi maandada ning uusi oskusi õppida. On veel mitmeid põhjuseid, miks lemmikloomaga koos kasvamine sinu lapsele hea on.

Tingimusteta armastus

Lemmikloomad pakuvad lapsele palju armastust ja tähelepanu. Loomaeksperdid ütlevadki, et muljete- ja sündmusterohke päeva pingeid on lastel, keda ootab kodus koer, kass või miks mitte ka hamstripaar, märksa lihtsam maandada. Õppimine, kodutööd ja sõpradega läbisaamine on lapse jaoks suured teemad ning kui tal tekib nendega seoses ülekoormus, vähendab lemmikloomaga mängimine stressihormooni kortisooli taset ja suurendab õnnehormoonide, nagu oksütotsiin, dopamiin ja serotoniin, tootmist ehk laps saavutab kergemini sisemise tasakaalu ja rahulolutunde.

miks lapsel on hea kasvada koos lemmikloomaga

Algklassilaste koolitunnid ei kesta kuigi kaua ja kui laps koju jõuab, on vanemate tööpäev alles poole peal. Kui aga kooliselli tervitab koduuksel pere lemmikloom, on lapse üksiolemise tunnid palju sisukamad ja rõõmsamad. On, kellega mängida, kelle eest hoolitseda ja kellele koolimuljeid jagada.

Vastutuse ja ajakasutuse õppimine

| TEKST: EVE KALLASTE FOTO: SHUTTERSTOCK |

Lemmiklooma eest hoolitsemine õpetab lapsele vastutust ja ajaplaneerimist. Lemmiklooma tuleb iga päev sööta, temaga peab jalutama ja mängima. See aitab lapsel arendada endas distsipliini ja rutiini, mis on kasulikud oskused ka koolitööde tähtaegade järgimisel. Lemmiklooma ei saa unarusse jätta ja tema eest hoolitsemine aitab lapsel aru saada, mis on vastutus. Kui paljudele lastele on oma päeva planeerimine keeruline, siis need lapsed, kellel on loomadega seonduvaid kohustusi, saavad ka muus osas kokkulepetest kinnipidamise tähtsusest paremini aru.

Liikumine on tervis

Tänapäeval on lapsed väga palju siseruumides, ent lemmikloomad, eriti koerad, annavad tõuke ja põhjuse õue minekuks. Lapsed, kes käivad oma koeraga väljas jalutamas ja mängimas, on sellevõrra ka aktiivsemad ja tervemad. Füüsiline aktiivsus vähendab muu hulgas lapse võimalikku kooliärevust ja parandab meele olu. Siinkohal tuleb aga arvestada ka sel-

lega, et kui tegemist on suure ja isepäise koeraga, siis pole lapsel, kelle jõud loomast üle ei käi, mõistlik temaga päris omapead välja minna. Emotsionaalne enesekindlus

Lemmiklooma eest hoolitsemine ja tema vajadustega arvestamine annab lapsele empaatiakogemuse. Loomapoolse armastuse ja kiindumuse kogemine annab lapsele teadmise, et ta on oma lemmikust sõbrale alati vajalik ja armas. See omakorda tõstab enesehinnangut ja aitab lapsel igapäevaste väljakutsetega paremini toime tulla. Lisaks sõlmivad lapsed, kellel on kodus lemmikloom, omavahel lihtsamini sõprussuhteid.

Uuringud näitavad, et lemmikloomadega koos kasvavad lapsed saavad paremini hakkama erinevate stressirohkete olukordadega ja neil on kõrgem enesehinnang. Lisaks on lemmikloomadega peres kasvavad lapsed sotsiaalselt paremini kohanenud ja neil on vähem käitumisprobleeme. Seega – lemmiklooma võtmine on küll suur vastutus, kuid lapse arengule tuleb loomast sõbraga koos kasvamine mitmel moel kasuks. l

KOOLIKS valmis

Erinevaid elumuutusega kaasnevaid väljakutseid on kooliaasta alguses piisavalt nii lapse kui ka lapsevanema jaoks. Siin kehtib põhimõte, et ole toeks ja olemas, aga ära tee asju lapse eest ära.

|

TEKST: KÄRT KASE

FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Isegi kui laps on kooliks küps, on esimest korda kooli minek suur muutus ning sellega kohanemine võtab kõigil aega ka siis, kui ta pole esimene laps, kes peres kooli läheb.

Kui laps on käinud lasteaias, siis saab sealt koolile esitamiseks arengu kaardi, kus on kirjas lapse oskused ja koolivalmiduse ülevaade. Seal on kaardistatud, millised on lapse eneseteenindusoskused, kuidas ta tuleb toime oma emotsioonidega, kui arenenud on sotsiaalselt, kuivõrd suudab keskenduda. Laias laastus sõltub nendest oskustest, kui kergelt või keeruliselt koolielu algab.

Uued oskused

Vanema jaoks on nüüd oluline uue rütmi tekitamine: kuidas käib ärkamine ja kooliks valmistumine (riided, soeng, kooliasjad), millised on koolijärgsed tegevused (õppimine,

huviringid, söömine), kuidas toimub magamaminek. Koolilapse rütm tuleb ülejäänud pere elurütmiga kokku panna ja see võib olla paras väljakutse. Kui enne lapse kooliaega on pere elanud pigem kulgedes ning päev pole olnud väga struktureeritud, siis koolilapsele on kindlasti abiks teatud rutiin. See tekitab turvalisust ja jääb meelde, mis suurendab lapse iseseisvust erinevate tegevuste tegemisel. Kuna uni on väga tähtis, on õhtuti samal ajal magamaminek väga hea mõte.

Lapsega võiks läbi arutada, millal ta õpib. See ei pea olema vahetult pärast koolipäeva, kui pingutus on olnud niigi suur, aga ka mitte hilja õhtul, sest siis on suur juba päevaväsimus. Lisaks vajab laps abi õppima õppimises. Katsetage, missugune süsteem talle sobib, kas võtta alguses käsile kõige kergem või raskem asi, kuidas teha üht asja korraga, millal teha paus jne.

Hästi tore on, kui laps õpib ise sööki soojendama või võileiba valmistama, kui ta pole seda seni teinud.

Koolikoti kokkupanekut võiks samuti õpetada – kuidas tunnid päevikust süsteemselt üle vaadata ja läbi mõelda, mida nendeks vaja on. See tegevus võiks jääda pigem õhtusse, kui pole kiire. Ka riided võiks juba õhtul valmis panna, sest hommikul unisena mõte selles vallas veel ei tööta.

Kui laps hakkab ise koolis käima, peaks koolitee temaga enne koos läbi käima ja siis laskma tal ka üksi kohale minna ja koju jõuda, ise turvalises kauguses teda saatmas.

Kuula ja räägi

Lisaks rutiini loomisele ja süsteemsusele on hästi oluline see, et laps saaks pärast kooli oma päevast rääkida ja emotsioonid välja elada. Väga rõõmustav on, kui vanem leiab lapse tundide lõppedes aega näiteks tele-

Lapsevanema vajalikud oskused

HALDA OMA TUNDEID JA EMOTSIOONE

Muutused tekitavad ärevust ja uudsed olukorrad stressi. Õppimiseks on aga oluline, et stressi oleks võimalikult vähe. Seetõttu on abistav ja rahustav, kui vanemad suudavad oma tunnetega ise toime tulla ning ka lapse tundeid neile tugevalt reageerimata vastu võtta.

ÕPI PEEGELDAMA

Vaimset tervist toetavad kindlasti sõbrad ja nendega koos tegutsemine.

proteste, mis on tegelikult kergesti ennetatavad.

Kindlasti ei soovita rõhku panna tulemustele, vaid pigem kiita, kui laps pingutab.

Vanemapoolne lapse jutu ärakuulamine ja tema mõtete ning tunnete peegeldamine on lapse jaoks väga suur asi isegi siis, kui lahendust ei leita. Lapsele on oluline, et teda on kuuldud ja mõistetud ning ta saab sellest olukorrast edasi liikuda. Laps: „Ta ütles, et ta ei ole enam minu sõber, ja istus Leenu/Leo kõrvale.“

Vanem: „Tundub, et sa kurvastad selle pärast“ või „See võib küll kurb olla, kui keegi, keda pidasid sõbraks, teise kõrvale istub“.

SÜSTEEMSUS JA RUTIIN

Asjad sujuvad paremini, väiksema energiakuluga ja tõenäoliselt ka konfliktivabamalt, kui peres on teatud selge rutiin, millal ärgatakse ning mida edasi tehakse. Eriti tuleb tähelepanu pöörata rutiinile, mis puudutab argipäeva ja kooliga seotud tegevusi (asjad valmis, õppimine, magamine).

fonikõneks, et tema muljeid kuulata. Väga soovitan just nimelt kuulata ja peegeldada, mitte lahendusi pakkuda või n-ö lohutada à la „See pole küll mingi mure!“ või „Ära muretse!“.

Probleemide arutamisel on hea lapse käest küsida, mida ta ise lahenduseks pakub, vajadusel võimalikke variante juurde pakkuda ning nende kasutamise tagajärgede üle arutleda.

Paku emotsionaalset tuge

Mina väga soovitan esimeses klassis koondada tähelepanu lapse kooliga kohanemisele ja mitte panna liialt rõhku huvitegevusele, et lapsel oleks piisavalt aega lõõgastumiseks ja intensiivsest päevast väljapuhkamiseks.

Koolis keskendumine ja ühe koha peal istumine nõuab palju energiat ning kui kohe pärast tunde on trenn, siis peab sealgi teatud viisil olema ja käituma. See väsitab ja võib tekitada

Lisaks võiks lapsele hiljemalt koolimineku ajaks õpetada selgeks paar rahunemistehnikat. Sageli on need seotud hingamise aeglustamisega, aga ka rahulik rütmiline käega põlvele patsutamine võib vajalikul hetkel (nt tunni ajal) rahustada.

Kindlasti soovitan reguleerida ekraaniaega, et see poleks piiramatu. Eriti võiks piirata shorts ’ide (klipid, kus sisu vaheldub väga kiiresti) vaatamist. Need lisavad stimulatsiooni, mida päevas on niikuinii palju. Vaimset tervist toetavad kindlasti sõbrad ja nendega koos tegutsemine. Vajadusel vahendage külaskäimisi või kaasake klassikaaslane, kellest laps räägib, oma pere ühistegevusse, et nende omavaheline suhe areneks ja ühel hetkel toimiks ka ilma vanema sekkumiseta.

Head sotsiaalsed oskused aitavad sõpru leida, nii et hea märkamine ja väljatoomine, viisakus ja abivalmidus tulevad kindlasti kasuks. Siin on vanema enda eeskuju ülioluline. l

HÜVA NÕU

Tarkvanem.ee lehel on häid soovitusi erinevas vanuses laste kasvatamiseks. Vanemlusprogramm „Imelised aastad“ hõlmab 2–8-aastaste laste vanemaid, samuti korraldatakse 4–12-aastaste laste vanemate koolitusi.

MUUTI

ÖKOLOOGILISEST TOORAINEST SMUUTID LASTELE!

Mõnus MUUTI smuuti sobib suurepäraselt vahepalaks või trennieelseks snäkiks ning tänu mugavale pakendile on lapsel seda hea kooli, lasteaeda või trenni kaasa võtta! MUUTI smuutid on valmistatud üksnes ökoloogilisest toorainest, ei ole lisatud suhkrut ega soola. Sortimendis leidub kaheksa toodet, mille seast igaüks endale kindlasti lemmiku leiab. Vaata lisa salvest.ee

UNUSTA VISTRIKUD!

Acniben on spetsiaalselt rasusele ja aknele kalduvale nahale loodud tootesari, mis sisaldab tõhusaid koostisosi nagu mandelhape, salitsüülhape ja glükoolhape. Tooted on selgelt märgistatud numbritega 1, 2, 3 ja +, et nende kasutamine oleks lihtne ja arusaadav. + sari on mõeldud 1–2 korda nädalas kasutamiseks. Acnibeni tootesarjas on pesugeel ja vaht, ööseerum, päevakreem, vistrikupulk, näokoorija, näomask ja kehasprei – kõik mõeldud rasusele ja aknelisele nahale. Need tooted aitavad vähendada naha ebaühtlusi, muutes selle siledamaks ja matimaks. Acniben hoolitseb teie naha eest, pakkudes tõhusat lahendust probleemsele nahale.

Tooted on saadaval Apotheka apteegis, e-apteegis ja Apotheka Beauty e-poes.

ÜLEMISTE KESKUSE TRAMPOLINOS ON AVATUD UUS LASERTAG MÄNGUALA!

Linna vingeim lasermänguala pakub unustamatuid elamusi, adrenaliini ja põnevust. Tule tähista oma sünnipäeva või lihtsalt lusti koos sõpradega. Võistelda saab nii individuaalselt, tiimiga kui ka zombie’de vastu. Mängima on oodatud lapsed ja täiskasvanud! Lisainfo: trampolino.ee/lasermang/

TÄNAVU 25NDAT AASTAPÄEVA TÄHISTAV ARSISE

KELLADE KOOL VÕTAB VASTU UUSI ÕPILASI!

Kelladekoolis on edusammud kiired tulema, sest käsikelladel musitseerimine võimaldab koosmängu alustada juba esimestest tundidest. Lisaks kellade ansamblimängule on kooli õppekavas noodiõpetuse- ja klaveritunnid. Käsikellademäng arendab laste koostöö- ja kuulamisoskust, toetades noore inimese kujunemisprotsessi kõige laiemas mõistes. Arsise kellade kooli lõpetanud Vanemuise näitlejatar Kärt Kull on öelnud, et temale on käsikellademäng andnud armastuse muusika vastu, õpetanud distsipliini, kasvatanud lavanärvi ja andnud oskuse pinget taluda.

Arsise kellade kool ootab 7–10aastaseid muusikahuvilisi lapsi liituma põhiõppeprogrammiga.

Lisainfo: arsis.ee/kellade-koolid/.

VITAMIN D3 PRO EXPERT TILGAD 400IU BEEBIDELE

Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada seedehäiretest tingitud kõhugaaside tekke riski. Mustköömneõliga Pro Experti D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengut ning ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und. Vaata lisaks: dlastele.ee

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE

Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Experti 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

Pro Experti nööbikommid on mõnusa Tutti Frutti maitse ja ksülitooliga suhkruvabad nööbikommid. Pro Experti nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad Sinu lapsele jõudu säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks.

Vaata lisaks: dlastele.ee ja kuula nööbikommi laulu:

Eesti Rahva Muuseum nakatab muuseumipisikuga juba maast madalast

Millal tärkas sinus muuseumiarmastus? Kas juba lapsepõlves või alles täiskasvanueas?

Eesti Rahva Muuseum ootab lisaks täiskasvanutele ka pere pesamunasid, kelles hea ja rikastav kogemus võib luua elukestva mälestuse muuseumist kui kohast, kuhu on alati põhjust tulla. ERM paneb palju rõhku laste- ja peresõbralikele ettevõtmistele. Kui otsid oma perele lõbusat, harivat ja vaheldusrikast tegevust, siis tasub uurida Eesti suurima muusemi programmi.

ERM paistab silma pidevalt vahetuva näituste kavaga, mis täiendab eestimaalaste ja soomeugrilaste lugu rääkivaid püsinäitusi. Toimuvast osa saamine on lihtne: soeta üksik- või perepilet

ja kogu muuseum on sinu valduses. Läbi näitus omal käel või haara näppu marsruudikaart, mis aitab teadmistepagasit täiendada – nii saad kujundada oma päeva vastavalt huvidele. Aga kui hing ihaldab giidituuri või temaatilist ekskursiooni, siis ka neid saab oma perele tellida. Teematuuride seas on „Jüri ja Mari muuseumimatk“ ning „Jüri ja Mari keelesugulastel külas“ just teadmishimulistele lasteaia- ja algkooliealistele lastele, kes tahavad põnevaid asju oma silmaga näha ja tähtsate küsimuste üle aru pidada.

Tuurid ei piirdu vaid siseruumidega. Soojemal perioodil saab minna ringkäigule Raadil ehk võtta ette ekskursiooni muuseumi välialal. Jalutuskäigu jooksul saab selgeks, et Raadiga on seotud kolm

suuremat lugu: Raadi mõisa, ERMi ning sõjaväe lennuvälja lugu. Ajalugu on veelgi pikem – vilgas inimtegevus on jätnud jälgi juba viikingiajast. Paiga arheoloogilistest leidudest, mõisast, muuseumist, lennuväljast ja põnevatest juhtumistest ekskursiooni käigus kuulebki.

Kui kokku koguda vähemalt kümme sõpra, siis avaneb ERMis tohutu töötubade maailm, kus lapsed ja täiskasvanud saavad ise käed külge panna ning midagi vahvat teha. Saab meisterdada rahvuslikke mänguasju ja ehteid, nuputada, milliseid materjale kasutati traditsioonilises eesti talus või imetleda rahvarõivaste rikkust ja ilu.

ERMis saab ka sünnipäeva pidada. Spetsiaalselt 8–13-aastastele lastele leidub kava „Vallatused valgusjõel“, mis viib kaheks ja pooleks tunniks soome-ugri rahvaste eluolu, nende lõbusaid mänge ja tantse avastama. Programm kogub kokku oma suguseltsi tarkused tuhandete kilomeetrite ja aastate tagant.

ERM pakub ka 8–11-aastastele lastele koolivaheajaks sisukaid laagreid. Selle suve viimases laagris „Suvesuminad“ satuvad lapsed augustis nii prožektorivalgusse kui ööpimedusse, mängitakse vanu mänge õues ja toas, joonistatakse, küpsetatakse ning mis kõige tähtsam –leitakse uusi sõpru.

Sügis on tulemas ja see toob ERMi uusi üllatusi just peredele ja lastele. Peagi avatakse laste mängumaa „Mängumets“ ja taas on tulekul lõbusad perepäevad. Lisaks jätkuvad koolivaheaja laagrid ning poole hinna pühapäevad. Sellest ja kõigest muust ahvatlevast leiad rohkem infot ERMi kodulehelt!

FOTOD: BERTA

JÄNES

läheb kooli Mariell

„Minu nime kirjutatakse

M-a-r-i-e-l-l. Kaks l-i. Ma olen seitsmeaastane ja lähen sügisel kooli. Oleksin tahtnud juba eelmisel aastal minna!“

|

TEKST: EVE KALLASTE

FOTOD: EVE KALLASTE, MINNA MITTAL |

Mariell silkab koos vanema venna Markkusega hoovis ringi, lippab tuppa kooki sööma, kastab terrassil lilli, keksleb mööda treppe ja lõpuks sätib end venna ning ema Minna ja isa Markoga meie kooliteemalisse vestlusringi. Ning jääb suure entusiasmiga küsimusi ootama.

Venna kõrvalt tähed selgeks

Minna ja Marko ütlevad, et on sel suvel laste kooliminekuga seoses palju rahulikumad kui varasematel aastatel. „Küll kõik sujub,“ ütleb pereema. „Markkuse puhul, kes on üheksane ja läheb nüüd kolmandasse klassi, pabistasin esimese klassi eel rohkem. Ei teadnud ju, mida koolis täpselt eeldatakse, näiteks kas ta peab juba soravalt lugema. Mariell on aga enamiku asjadest juba venna kõrvalt ära õppinud. Väga äge oli, et Markkus õpetas Mariellile kirjatähed selgeks.“

„Ma ise tahtsin vennaga koos õppida,“ läheb Mariell koolijutu peale elevile. „Sellepärast, et õppimine tundub nii tore! Tahtsin juba eelmisel aastal kooli minna, aga ei saanud. Siis tegime nii, et kui Markkus tegi ise mingit muud kooliasja, sain mina tema värvimistööd teha.“ „Jaa, mulle ei meeldi värvimine. Mariell tegi ka

ühte minu rebimise koolitööd ja ma sain pärast selle karu eest viie,“ tuleb poisile meelde. „Aga nüüd läheb Mariell kooli ja ma pean hakkama kõiki oma asju ise tegema, sest temal tulevad enda koolitööd.“ Õde teatab, et ta tahab juba ruttu kooli minna, seal palju lugeda ja hästi targaks saada.

Et Mariell on venna kõrvalt hoolega kooliasju õppinud, pole vanemate jaoks sugugi üllatav, teevad ju õdevenda kõike koos. Ja kui üks on eemal, näiteks vanaema juures, hakkab teine teda kohe igatsema. Kui Mariellil olid lasteaiast vabad päevad, käis ta kogu

aeg kodus olles kella vaatamas, kuna Markkuse koolipäev lõppeb ja vend koju jõuab. „Nad on ikka parimad sõbrad,“ ütleb Marko. „Muidu mängime vennaga, aga kui teda pole kodus või kui ta midagi muud teeb, siis mina sel ajal loen. Olen juba palju raamatuid ära lugenud ja isegi ühe jutu ise valmis kirjutanud,“ jagab Mariell.

Sellest, et lasteaed läbi sai, on piigal natuke kahju ka. „Sest mina lähen ühte kooli, aga mõned minu sõbrad lähevad teise.“ Isa selgitab, et kodust kümmekonna kilomeetri kaugusel hakkavad lapsed sellepärast koolis

käima, et kodukoolis oli palju õpetajate vahetusi ja pere tahtis lastele stabiilsemat koolikeskkonda. Seega tuleb nüüd vanematel lapsi hommikuti autoga kooli viia, aga koju saavad nad bussiga. „Muidugi võiks lapsed hommikuti ka bussiga minna, aga siis peaks nad liiga vara ärkama. Anname Minnaga neile pikema uneaja ja viime autoga kooli. Muidugi oleks kõige parem, kui kool algaks veidi hiljem, siis saaks lapsed oma une paremini täis ja tegelikult võiksid nad siis juba ka ise bussiga kooli minna,“ ütleb isa. Minna räägib, et praegu on pere kooli aegne hommikune ärkamine plaanitud päris varajaseks, sest lapsed pole hommikuti enda val -

Olen juba palju raamatuid ära lugenud ja isegi ühe jutu ise valmis kirjutanud.

mis sättimisega just kõige kiiremad. „Plaan on selline, et kodust astume välja hommikul kell pool kaheksa, talvel ilmselt ka varem, et igasugusteks teeoludeks valmis olla.“

Aga praegu on veel soe ja talvistele teeoludele läks mõte vaid korraks. Mariellil on igatahes plaanid valmis, mida kõike ta veel enne kooli teha soovib. „Ma tahan minna randa, ehitada liivalosse. Siis ma tahan veel meie koera Roosiga mängida, talle palli visata ja temaga jalutamas käia. Tahan maale minna, tiigis ujuda ja üldse igasuguseid asju teha. Ja ma tahan endale ise koolikotti valida!“ Aga millest Markkuse suvi koosneb? „Mina ehitasin suvelaagris raketti.“ Mariell võtab kohe jutujärje üle: „Minul on laululaager. Ja koolis hakkan kunstiringis käima, kus saab joonistada ja maalida.“

Minna ütleb seepeale, et kooliajal peab need Marielli mitmekülgsed hobid läbi mõtlema, sest kui neid on liiga palju, ei pruugi enam õppimise ega puhkamise jaoks aega jätkuda. „Mingi oma aeg peab lapsele kindlasti jääma, muidu tekib tal kõige suhtes trots,“ sõnab pereema.

Kooliks valmis

Kui Markkus peaks Mariellile koolielust lähemalt rääkima, siis mida ta ütleks? „No raske on,“ kostab poiss ohkega. Mariell teeb silmad suureks ja paistab, et ei usu eriti venda. „Minu jaoks on kindlasti lihtne!“ Markkus ütleb seepeale, et alguses võib mõne asjaga harjumine ikka keeruline olla. Näiteks eesti keelega. „Minu jaoks on kõik lihtne, täitsa lihtne kohe,“ ei lase õde end ümber veenda. Aga kas Marielli jaoks üldse mingi asi raske on? „See on, et kui ma uude kooli lähen, siis ma ei tunne seal kedagi peale venna ja mõne sõbra.“

Uurin perelt, kuidas nad on oma lapsi kooliks ette valmistanud. Mariellil on kohe vastus valmis: „Markkusel oli meil e-kool!“ „Eelkool ikka,“ parandab Minna sõbralikult. „Markkusel oli septembrist kevadeni eelkool. Terve õppeaasta käis. Siis võtsime seda lapse kooliks ettevalmistamist kuidagi tõsisemalt. Tahtsime, et ta ikka aru saaks, et kool pole mängimise koht. Et seal peab paigal istuma ja vaikselt olema. Muidugi Markkus ongi meil selline rahulik ja sellega tal muret pole ka, see-

vastu Mariell on tulesäde, kuid teda me täiendavalt eelkooli ei pannud. Piisab sellest, et lasteaia viimases rühmas käisid lapsed kooliga koostöös kuus korra eelkoolis. Tähed olid tal juba viieselt selged ja kuna ta saab juba veerides ka väiksemad jutukesed loetud, siis tundub, et ta on päris koolivalmis.“ „Jah, olen küll, ma tegin lasteaias juba kaks töövihikut ka ära!“ teatab tüdruk.

Nii mõnedki vanemad panustavad kõvasti sellesse, et nende lapsed pääseksid eliitkooli esimesse klassi. Minna ja Marko selles suunas ei vaadanud. „Eelkõige tuleb realistlikult arvestada logistikaga. Peaks hakkama iga päev Tallinna sõitma ja hiljem, kui laps suurem on, tuleks tal endal bussiga linna liikuda ja see tähendab, et bussiliiklus peaks seda toetama. Selline sõitmine kurnaks lõpuks lapse ära nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lapsele peab kindlasti koolirõõm alles jääma ja peresse peaks mahtuma ka muud teemad lisaks koolile,“ arutleb Minna. „Las eliitkool jääb neile, kelle jaoks see liigset stressi ei tekita.“ Marko usub, et häid koole ja häid klassijuhatajaid on mujal ka. Ja mammutklassi ta oma lastele ei sooviks.“ Õppekavad on ju põhimõtteliselt igal pool samad ja kui tavakoolis käival lapsel on tasemel õpetaja, siis saab ta ka sealt väga hea hariduse. Ja oluline on, et lapsel ja õpetajal tekiks hea kontakt. Ma ise olen väikesest maakoolist tulnud ja arvan, et sain päris ilusti hakkama. Igatahes linna kooli minnes olin keemiatundidest vabastatud.“

Õppimine

Minna tunnistab, et ta on koduse õppimise osas Markkusega päris nõudlik olnud. Kuidas hakkab olema Marielliga, ei oska ta veel öelda, aga kirjatehnika tuleb igatahes selgeks saada. „Tahan, et kirjapilt oleks ilus ja loetav. Õpetaja peab ometi aru saama, mida laps kirjutab. Kui kooliaasta algab, tulebki kodukontori töölaua juurde vist lisatool panna. Siis istuvad mõlemad minuga ühe laua taga. Nad saavad kohe küsida, kui millestki aru ei saa või tahavad oma ülesandeid ette näidata. Oleme Markoga oma tööpäevad planeerinud nii, et mina teen ühtedel päevadel kodukontorit ja Marko teistel – lastel on hea koju tulla, kui

keegi ees ootab,“ ütleb Minna. „Vahel on rasked ülesanded või ma ei saa üldse arugi, mida seal ülesandes tegema peaks,“ räägib Markkus kodutöödest. „Ega sellest saa mõnikord mina ka aru!“ naerab ema. „Mõnikord on algklassilapse töövihiku ülesanne nii segaselt sõnastatud, et peab tükk aega nuputama, mida seal üldse tahetakse. Siis saab minul ka mõistus otsa ja ütlen Markkusele, et mine küsi isa käest. Matemaatika jääb üldjuhul Marko kanda ja eesti keel ning teised ained on siis minu teha.“

Mulle see koolivormi idee meeldib. Elu on nii palju mugavam.

Mariell ei teagi, kas hakata pärast tunde Markkusega koos õppima. „Meil on ju eraldi toad ja igaühel peab olema oma laud. Minul veel oma lauda pole. Mul pole isegi tooli olemas!“ „Oleme vist jah ettevalmistusi kohe eriti rahulikult võtnud, Mariellil on küll tähed-numbrid selged, aga istumiskohta pole veel tõesti,“ naerab Minna. „Lauda-tooli on muidugi vaja, aga ega Mariell ilmselt esimesel aastal seal õpi –ikka kas köögilaua ääres või minu töölaua nurgakese peal.“

Moodsad ajad

Minnale ja Markole tundub, et praegusel ajal on koolid varasemast palju lapsesõbralikumad. „Moodsad koolimajad on nii ilusad ja lastel on seal vahetundide ajal palju lõõgastumisvõimalusi. Meil oli üksnes ringiratast jalutamine või siis kuskil nurgas seismine ja teistega jutustamine,“ võrdleb Marko erinevate põlvkondade koolielu. Minnale meenub enda kooliajast, et soojal ajal oli vahetunnis nii mõnus õues olla. „Aga meie ei saa vahetunnis õue minna, sest siis ei kuule koolikella,“ kostab Markkus. Minna on väga rahul ka sellega, et Markkusel ja Mariellil on koolivorm. „Mulle see koolivormi idee meeldib. Elu on nii palju mugavam – kooli- ja koduaeg on selgelt eristatud ning pole ka peavalu, et mida lapsele kooli selga panna.“

Ja siis see küsimus, millega ühel hetkel kõik lapsevanemad pead vaevavad: kas ja millal lapsele nutitelefon osta ning missugused piirangud peaksid lastel nutiseadmetega seoses olema? Minna räägib, et Markkusel on telefon juba mõnda aega ja lasteaia lõpetamise puhul sai telefoni ka Mariell. „Ta käib suvel sõbrannadega mängimas ja on hea teada, kus ta on ja kas temaga on kõik hästi. Laps peab ju saama helistada, kui ta näiteks rattaga kukkunud on. Iseasi on muidugi see, milleks lapsed neid telefone veel kasutavad. Kui Mariell telefoni sai, siis alguses, kui see oli uus asi, oli põnevust rohkem, nüüd ta seal enam niisama eriti ei passigi. Päriselu on suvel huvitavam.“ „Suvel oleme õues ja naudime, pärast läheme kooli ja naudime ka,“ puistab Mariell selle kõige õigema tarkusetera. l

FRANK Fruities

maailma parima maitsega jamavabad vitamiinid!

FRANK Fruitiese puuviljakommid on valmistatud 95% ehtsatest puuviljadest. Toote innovaatiline sertifitseeritud kontsentreerimisprotsess võimaldab puuvilju segada, säilitades nende loomuliku maitse, magususe ja pehme koostise. Seejärel rikastatakse puuviljad parimate toitainete ja vitamiinidega. Ei sisalda lisatud suhkruid, želatiini, säilitus- ega värvaineid. Seitsmest tootest viis on vegansõbralikud. Bränd on loodud Šveitsis ning tegu on maailma parima maitsega vitamiinidega, mis on võitnud tiitli Great Taste Awards 2021. Tooted on saadaval e-poes www.yumtek.ee , kus tooteid leidub kogu perele!

Madalal temperatuuril kuivatatud mahe köögivili

Köögiviljad on ju head, kui sa Mahenäkse tead!

Võta Mahenäksid kooli, tööle või matkale kaasa, saad köögivilju süüa nagu küpsist!

Lapsed kööki! Valmistage ise maitsev lõuna

Siinsed soovitused on mõeldud neile noortele (13–18-aastased!), kes oma toitumist jälgivad. Uskuge, hea toitumine on noorte hulgas popim, kui arvate. Enam ei lenda kapist taldrikule Lastevorsti-mäed või makaronivirnad, ei ja veel kord ei. Praegune koolinoor teab, mis on hea, mis teeb ajule pai ja annab lihastele jõu.

| TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Noortel pole aega viita, toit peab andma kiiresti jõudu, sest vaja on minna veel trenni, toitu kullerdama, õue jooksma. Niisiis … ärme viida nende tiheda ajagraafikuga laste/noorte aega, sööme maitsvalt, tervislikult ja kiirelt.

Kas aga teadsite, et inimese organismi kõige aplam organ on aju, mille ülalpidamiseks kulub ööpäevas vähemalt 20% kogu energiast. See tähendab, et viiendik kaloritest, mis inimene päevas sööb, kulub sellele, et aju toimiks. Kui inimene tegeleb aga mõtlemisega, sh õppimisega, suureneb energiavajadus veelgi. Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise ja mõtlemiskiiruse puhul olulist rolli.

Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju, aitab näiteks vähendada mäluhäirete riski tulevikus. Keskendumegi siis toitudes sellele, et lisaks lihasjõule säiliks ka aju tasakaal ja värskus!

Aju on alati näljane!

Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud

ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaunja juurviljades. B-vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd. B 5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4-vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on äärmiselt vajalikud ajutegevuseks, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid.

Aina enam uuringuid viitab, et rasvastest kaladest saadavad oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Oomega-3-rasvhappe suurimaks allikaks on eeskätt külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menüüsse. Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, siis võiks pilgud suunata oomega-3-rasvhapete alternatiivsetele allikatele. Nendeks on näiteks maapähklid, linaseemned, linaseemneõli, oad, spinat, brokoli, kõrvitsaseemned ja sojaoad.

Kõige olulisem on siiski tasakaalustatult toituda: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning vähem soolaseid ja rasvaseid toite.

Koolitoidu ärasöömist

mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et õpilased otsustavad paljuski selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte, konkreetse toidu välimuse, maitse ja temperatuuri järgi. Sõprade eeskuju ja see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli. Uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam see, et toidud, mis peaksid olema soojad, on jahtunud, liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega. Üheks koolitoidu söömata jätmise põhjuseks on ka söögi vahetunni toimumise aeg. Suurtes koolides on tihtipeale nii, et nooremad õpilased saavad süüa liiga vara ja vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedal asuvast poest. Veerand õpilastest tõdes, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Kõige väiksem on rahulolu teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtuse ja selle kättesaamise kiirusega. Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ning hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (v.a kalapulgad), keefir, osale õpilastele ka supid. Kokkadega on väga rahul 60 protsenti ja enam-vähem rahul 30 protsenti õpilastest. Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik – nii vastasid pea pooled. Olulised mõjutajad on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamisoskused.

Allikas: www.tai.ee

Roheline risoto

Vaja läheb:

y Arborio risotoriisi

y kanapuljongit

y parmesani

y värsket spinatit

y värsket brokolit

y värsket sparglit

y oliiviõli

y meresoola

y musta pipart

Kuidas valmistada?

Pane keskmisele tulele suurem pott, vala selle põhja oliiviõlikiht ja lase sellel soojaks minna. Nüüd raputa potti pool joogiklaasitäit riisi ja prae seda kergelt segades ühe minuti jagu. Lisa potti ka väikeseks lõigatud brokoliõisikud ja prae segades veel üks minut. Kalla potti ka klaas kanapuljongit ja jätka segamist. Risoto valmistamine on imelihtne – potis olevat peab pidevalt segama. Nii küpseb kõik ühtlaselt ja riis annab välja selle mõnusa kleepuva aine, mis risotost risoto teeb. Lisa iga natukese aja tagant puljongit, et riis oleks pidevalt „vesine“.

Maitse aeg-ajalt riisi ja kui see on mõnusalt söödav, on risoto peaaegu valmis. Nüüd lisa korraga potti paar peotäit spinatilehti, paari sentimeetri pikkusteks juppideks lõigatud spargel ja paar peotäit riivitud parmesani. Sega kõik läbi, lase minut haududa ja tõsta tulelt. Maitsesta soola ja pipraga. Viis minutit tõmbamist ja söök on valmis!

Ballotiin ehk täidetud luudeta kana

Vaja läheb:

y üht tervet kana

y võid (82%)

y oliiviõli y kuivanud saia y šampinjone y sibulat

y küüslauku

y riivitud juustu

y maitseaineid vastavalt soovile

y ürte vastavalt soovile

Kuidas valmistada?

Kõige olulisem selle roa puhul on kana õigesti luustada ehk debone’ida. See tähendab lõigata kanast välja kogu luustik nii, et kana jääb terveks. Kui kana on luustatud, purusta köögikombainis kuivanud sai suuremaks puruks ning prae võis ja õlis kuldseks. Tõsta kõrvale. Haki küüslauk, sibul ja seened ning prae koos maitseainetega võis ühtlaseks. Tõsta kõrvale. Riivi juust ja tõsta kõrvale. Tee kana keskelt lahti, maitsesta ja täida. Maitsesta soola ja pipraga, hõõru enne kana sisusse ka pehmet võid. Lisa kihid: esimene kiht seened, teine kiht juust, kolmas kiht saiapuru. Nüüd keera kana kokku ja kas õmble või seo nööriga tugevasti kinni. Kana peab jääma kana kujuga. Tõsta kanagalantiin ahjuvormi, hõõru pealt võiga ja maitsesta. Küpseta kana 170–180-kraadises ahjus 45 minutit. Lase jahtuda ja lõika viiludeks.

Marjane jõupuder

Vaja läheb: y kaerahelbeid

y tšiiaseemneid y maapähkleid y datleid y külmutatud kirsse y mandlijooki

Kuidas valmistada?

Lihtsaim söök hommikuks või lõunaks: pane kaussi kõik kuivad koostisosad, sega ja vala üle mandlijoogiga. Sega uuesti läbi. Vedelikku peaks olema sentimeeter rohkem kui kuivaineid. Pane kausile kaas peale ja tõsta külmikusse. Hommikusöögiks tee puder valmis eelmisel õhtul, lõunasöögiks paar tundi enne söömist. Tervislik, maitsev, täitev ja lihtne!

Kogupäevaomlett

Vaja läheb: y kolme muna y riivitud juustu y rohelist sibulat y oliiviõli y meresoola y musta pipart

Kuidas valmistada?

Tegime seda klassivennaga alati, kui pärast kooli tema juurde läksime. Klopi vahuseks 3–4 värsket muna. Riivi sisse pisut head juustu, maitsesta soola ja pipraga. Pane pannile oliiviõli ja selle soojenedes kalla juurde ka muna segu. Lase munal madalal kuumusel kaane all küpseda. Kui muna on poolenisti valmis, raputa peale roheline sibul ja veel riivjuustu. Lase kaane all valmis küpseda.

P.S. Omletile võib lisada ka peekonit, kartulit, muid juurvilju. Need tuleb praadida enne, kui muna pannile läheb!

Tervisevõileib

Vaja läheb: y koorikleivakääru y mahevõid 82% y küpset avokaadot y sidrunimahla y värskeid mune y värsket spinatit y riivjuustu y meresoola y musta pipart

Kuidas valmistada?

Alusta sellest, et puhasta avokaado kaussi, pressi kahvliga püreeks ja maitsesta soola, pipra ning sidrunimahlaga. Kui julgust on, lisa ka tšillikastet! Nüüd rösti tervena koorikleivakäär, ava see ja määri mõlemale poolele võid, lase võil leiva sisse sulada. Samal ajal prae oliiviõlis kaks muna, raputades neile riivjuustu. Lõpetuseks pane võiku kokku: määri mõlemale koorikupoolele mõnuga avokaadot, tõsta keskele kaks muna ja suru koorikud vastamisi. Maitsev, tervislik ja jõuduandev!

Eesti riivjuust

Tasakaalustatud maitsega riivjuust, mis seob ideaalselt kõik road ja küpsetised kulinaarseks naudinguks.