Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb AS-i Schöttli Keskkonnatehnika juhataja Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebaõige veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.
Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. „Alumiiniumi sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pHväärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,“ ütleb ta.
Küttesüsteemi
probleemitekitajad
Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.
Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. „Näiteks kui vee pH väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib nii öelda must muda,“ kõneleb Juhanson.
Seevastu kui vee pH väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tõttu korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid
ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.
Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pHväärtuse 8,2 korral.
„Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tõttu võib küttesüsteemi vee pH väärtus olla koguni 5,“ selgitab ta.
Nagu mainitud, küttesüsteem ide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumi ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. „Lihtsamalt öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes
võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,“ nendib Juhanson.
Mis rolli mängib hapnik? Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. „Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium,“ lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).
Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. „Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raud materjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosiooni reaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,“ seletab asjatundja.
Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja selle mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pHväärtuse sobivaks reguleerida.
Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita –see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba vee või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett. Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inlinetootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (sooli eemaldada,
pHd reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnikku eraldada) otse kütmise käigus. „Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,“ lausub Juhanson.
Küttesüsteemi vee inline ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.
Protsessi juhivad korraga mitu elektri juhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.
Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.
Inline-veetöötluse eelised
Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.
Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega.
Soolade eemaldamine, pH-väärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine.
Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.
Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist.
Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.
Täisteenust saab tellida www.schottli.ee, info@schottli.ee ja telefonil 670 6873
Fassaadide soojustamine ja krohvimine
Fassaadiplaadi paigaldamine
(Kivex, Stonerex, Tempsi)
Fassaadide puhastamine ja värvimine
Lamekatuste soojustamine ja remont
Viilkatuste ehitamine ja remont
Vihmaveesüsteemide ehitamine ja remont
Varikatuste ehitamine ja remont
Rõdude renoveerimine ja rõdukatete vahetus
Panduste, betoonvööde ja treppide valamine
ning remont
Tänavakivide paigaldus
Plaatimistööd
Trepikodade ja koridoride remont
Siseviimistlus ja maalritööd
Kujutlege järgmist olukorda. Olete pakkinud kohvrid, valmis põrutama pikale puhkusele, et naasta alles sügiseks, kui kiiluna lõhestab pead mõte, kuidas kodu üksi hakkama saab. Uurime, kuidas tagada, et leiate naastes oma mõnusa pesa täpselt samas seisus, nagu maha jätsite.
TOIMETAS: SVEN SULA
Ärevus on mõistetav ja isegi hea, eriti kui tekib enne puhkust ning mitte selle ajal. Arvestades erinevaid riske, mis võivad teie kodu kimbutama hakata, pakume välja mõne võtte, kuidas neidsamu riske maandada.
Esimene ja kõige suurem hirm: kogu maa on vargaid täis Tõsi, vargad ja sissemurdjad eelistavad tühjana seisvat kodu, lihtsamat saaki, sest oht seal omanikuga kokku joosta on äärmiselt väike. Julgust lisab seegi, et kuna omanik on kaugel, ei pruugi vargus niipea väljagi tulla.
Üks kõige lihtsamaid, kuid tihti unustatavaid asju on kõikide akende
• Rõdude remont
• Betoonitööd
• Katusetööd
• Paneelvuukide hermetiseerimine
• Trepikoja sissekäikude renoveerimistööd
• Trepikodade remont
• Kõnniteeplaatide paigaldamine
ja uste korralik lukustamine. Kontrollige ka keldriaknaid, rõduuksi ja katuseluuke ning muid võimalikke sissepääsupunkte.
Turvalisuse suurendamiseks on mitmeid nippe, alates heasse turvasüsteemi investeerimisest, naabri valvest, kuni selleni välja, et kasutate mõnd nutilahendust, mis õhtu saabudes valgusteid sisse välja lülitab, jättes mulje, nagu oleks pererahvas kodus. Võtmed võib jätta ka mõnele sõbrale, kes korra nädalas läbi astub, lilli kastab ja ka muule pilgu peale heidab.
Asi, millega võiks tagasi hoida, on sotsiaalmeedias oma suveseikluste
ohjeldamatu jagamine. Ka vargad käivad Facebookis. Reisimuljed võib jätta ka ajale, kui ise kodus tagasi.
Veeleke võib minna üsna kulukaks Veekahjustused on üks kulukamaid ja rahakotti laastavamaid probleeme, saati siis, kui kohe avastamata jääb ning korruseid allpool korterit veel omajagu. Paremal juhul lõppeb lugu pundunud köögimööbli või parketivahetusega, halvemal suurema remondiga. Veetorude, boilerite või kraanide purunemisest tulenevad veekahjud on sagedasemad kodukindlustuse kahjujuhtumid.
Ravim on siin väga lihtne – regulaarne torustiku kontroll ja enne pikemale reisile minekut kraanid kinni. Kogu lugu! Mõistlik on paigaldada ka veekahjustuste andureid, mis suudavad tuvastada lekkeid varakult ja annavad ohust teada kiiremini kui ärritunud naaber teispool telefonitoru.
Elektriseadmed tasub üle vaadata Rikkis elektriseadmed võivad olla suisa tuleohtlikud ja korras seadmed tundlikud voolukõikumiste suhtes, mida põhjustavad suvised pikselöögid. Lahendusena võib enne lahkumist välja lülitada ja pistikust eemaldada
kõik mittevajalikud elektriseadmed. Kindlasti võiks iga majapidamise elektrikilbis olla ka päikesekaitsesüsteem.
Suvepuhkuse on ära teeninud ka külmik
Parim oleks see lihtsalt tühjaks teha, seinast välja tõmmata, puhtaks pesta ja tuulduma jätta. Kui te ei saa oma külmikut ega sügavkülmikut tühjendada, on siiski paar nõuannet, mis aitavad katastroofi vältida. Esiteks: tühjendage kapp kõikidest kergesti riknevatest toiduainetest. Teiseks võib pooltühja kappi panna mõne liitri vett, sest seade töötab paremini, kui selles on rohkem asju.
Kuidas kontrollida, kas kapp on vahepeal sulanud? Pange mõned jääkuubikud sügavkülmaosasse lahtiselt kaussi. Kui koju naastes on kuubikud terved ja sulamata, pole vahepeal midagi kapiga juhtunud ning sinna jäetud toidukraam on parimas võimalikus korras. Kui aga kuubikud on sulanud, tuleb kogu kapp tühjaks teha. Aga sama saab ette võtta ka enne puhkust.
Keegi ei oota puhkusel olles kodus hädaolukorda, ent ootamatusteks tasub valmis olla. Viimase asjana tasub jätta tagavaravõti usaldusväärse inimese kätte, et oleks tagatud sissepääs vähimagi ohuolukorra puhul. Turvalist puhkust!
Eestis on 14 000 korterelamut, mis on vaja aastaks 2050 ära renoveerida. Tehaseline rekonstrueerimine
tõstab KredExi hinnangul renoveerimise tempot oluliselt.
Mis on tehaseline rekonstrueerimine?
Tegemist on uudse viisiga kortermaja fassaadi rekonstrueerida, mis vähendab ehitusele kuluvat aega ja raha ning võimaldab kiiret tööd ja kvaliteetset tulemust. Valminud või kohe valmimas on tehaseliselt rekonstrueeritud majad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Sindis, Sauel, Kambjas, Tõrvandis, Kehtnas ja Orgital.
Tehaselise rekonstrueerimise korral toodetakse tehases rätsepatööna 3Dlasermõõdistuse alusel konkreetse hoone välisseinaelemendid (soovi korral ka katuseelemendid), mis sisaldavad juba soojustust, aknaid, ventilat
sioonitorustikku ning lõppviimistlusega fassaadi. Paneelid transporditakse ilmastikukindlalt pakituna objektile, kus need kinnitatakse kraana abil olemasoleva hoone külge. Vahe tavapärase kohapeal renoveerimisega on peamiselt selles, et kogu fassaaditöö tehakse tehases kontrollitud tingimustes, ehitusplatsil toimub ainult monteerimine ning aknapalede viimistlus korterites.
Korteriühistu saab taotleda toetust
Tehaseline rekonstrueerimine sai suurema hoo sisse KredExi pilootprojektis, kus uuenduslikku ja tavapärasest tõhusamal moel rekonstrueerimist toetati kokku ligi 17 miljoni euroga. Kehtiva määruse alusel hüvitatakse meetodi kasuks otsustajatele 50% tööde maksumusest. Tallinnas ja Tartus, kus
tavarekonstrueerimise toetuse osakaal on 30%, on tehaseline rekonstrueerimine suurema toetuse tõttu ühistu jaoks soodsam lahendus. Perioodiks 2022–2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldanud riik 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha ning tulekul on suurema eelarvega taotlusvoorud kui kunagi varem. Ka nendes saavad ühistud otsus
TEKST: KADRI HURT
Tehases toodetud elementidega rekonstrueeritud maja Tartus. Foto: KMT Prefab
tada tehaselise rekonstrueerimise kasuks. Rekonstrueerimistoetuse tingimusi selgitab huvi korral maakondlik arenduskeskus. Erisusena nõustab Harjumaal ja IdaVirumaal KredEx ning LääneVirumaal LääneViru Omavalitsuste Liit.
KredExi pilootprojektis osalesid kogenud tootjad
„KredExi pilootprojekti alguseks olime tegutsenud juba 19 aastat ja tootnud kümneid tuhandeid ruutmeetreid kõiksugu elemente, kuid puudus kogemus Eestis renoveerida ehk me tegelikult ei teadnud, kui kõverad on alusseinad, kuhu peale me oma seinad paigaldama peame,“ kirjeldab nende ettevõtte teekonda tehaselise renoveerimiseni Martin Talts, KMT Prefab OÜ tegevjuht. Praeguseks on pilootprojekt läbi ja KMT loeb selle igati edukaks. Iga järgneva majaga õpiti midagi uut, toote valmidusaste on algse 80% asemel ligi 95%. Viimased renoveeritavad majad said elanike rõõmuks soojustatud rekordkiirusel – näiteks 30 korteriga maja elemendid paigaldati üheksa tööpäevaga. Ettevõtte tootmine muutus kokkuvõttes tõhusamaks ja ökonoomsemaks.
Renoveerimismaraton kogub hoogu
et fassaadi või küttesüsteemi korrastada. Samuti ei oska eestlased tootmisettevõtte juhi hinnangul väga puudust tunda korralikust ventilatsioonist. „Terviklik renoveerimine muudab ilmetu tüüp projektiga kortermaja igati tänapäevaseks ja moodsaks elamuks, kus elukvaliteet ei ole sugugi madalam, ent hind on vaatamata renoveerimiskulule ikkagi soodsam kui uusehitisel,“ selgitab KMT esindaja.
Kuidas tehaselist renoveerimist arendada?
Tehaseline rekonstrueerimine vähendab ehitusele kuluvat aega ja raha ning võimaldab kiiret tööd ja kvaliteetset tulemust.
Talts kommenteerib, et kortermajade renoveerimismaraton on keeruline, kuna koostööd peavad tegema kolm osapoolt – riik, kes peab täitma Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke kiiresti ja soodsalt, ehitaja, kes tahab teha tööd kiiresti, ja korteriühistu, kelle ootus on madalaima hinnaga töö. Väljakutseteta
Trepikodade remont
Plaatimistööd
Elektrikilpide vahetus
Käsipuude vahetus
Trepiastmete viimistlus epoga
ei toimuks ilmselt ühtegi innovatsiooni ega arengut. Tehaseline renoveerimine on KMT tegevjuhi kinnitusel suurepärane võimalus teha kortermaja korda nii, et igapäevaelu häiritaks minimaalselt. Renoveerimise tööperiood lüheneb senise harjumuspärase platsiehitusega võrreldes ligikaudu kaks korda, samuti ei pea inimesed elama kuude kaupa tellingute varjus. „Kindlasti ei sobi see meetod kõigile majadele, kuid nõukogude riigikord on jätnud meile siiski piisava pärandi,“ ütleb Talts. Kortermajade haldamine on mehe sõnul Eestis tundlik teema, kuna korterist väljapoole jäävat hoone osa ei peeta omaks ega nähta vajadust võtta laenu,
Talts näeb mitut võimalust, kuidas tehaselist renoveerimist arendada. Esiteks: erinevad atraktiivsed ja mitmekesisema värvi ning materjalivalikuga arhitektuursed fassaadilahendused, mille hulgast saaks korteriühistu ümbritsevat keskkonda arvestades valida. Väljatöötamisel tuleks arvestada, et lahendus oleks standardiseeritud ehk tehaseliselt hästi teostatav ja elanikele taskukohane. Teiseks: seesmiste aknapalede viimistlemine. Tuleks välja töötada standardne eeltoodetud paneelidega valmislahendus, mis muudaks korterites tehtava töö elanike jaoks kiiremaks ja tolmuvabamaks. Kolmandaks tuleks lõunapoolsetele akendele välja töötada päikesevarjusüsteem.
Artikli koostamisel on ühe allikana kasutatud veebilehte kredex.ee.
Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Fotod: KMT Prefab
Vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata tõstatus eriolukorras. Vähegi suuremate ühistute puhul on alati olnud raske piisavas arvus omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada. Seadus annab võimaluse nii elektrooniliseks üldkoosolekuks kui ka koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks.
Seaduse kohaselt saadab koos olekuta otsuse vastuvõtmiseks juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja (vähemalt seitse päeva), mille jooksul omanik peab selle kohta oma seisukoha esitama.
Hääletuse algatamine
Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk hääletusele minev küsimus. Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused. Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti juurde panna manuseid. Lisaks on võimalik iga hääletuse juures määrata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi ehk osalevate häälte minimaalse nõude.
Korto on loonud spetsiaalse lahenduse koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks, kus piisab hääletusega teate
postitamisest ühistu teadetetahvlile. Hääletuse teavitus saadetakse automaatselt hääleõiguslike korteriomanike eposti aadressile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma eposti aadressi.
Arvutit või nutiseadet mittekasutavale omanikule saab info trükkida paberile ja postkasti toimetada. Kortos koosolekuta otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kirjalikult Kortoväliselt esitatud hääled
Hääletamine
Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteri
omanikul). Seos korteriga tekib ühistu esindaja poolt omaniku isikukoodi seostamisel korteriga. Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, on hääletamisel osalejad kontrollitud. Hääletamisel on võimalik anda poolt või vastuhääl ning lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli.
Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest laekunud hääled nt meiliga, paberil vms ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile.
Hääletustulemused
Seaduse järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet. Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist.
Protokolli kantakse otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik) . Protokollile lisatakse korteriomanike seisukohtade ärakirjad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute eposti aadressile ja on omanikele allalaaditav Kortost. Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, allkirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle koos korteri omanike seisukohtadega üles Ettevõtjaportaalis.
Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad.
Kokkuvõttes laiendab elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine ühistu otsuste tegemisel osalevate omanike ringi ja muudab protsessi paindlikumaks.
Millest alustada? Kortos hääletuse korraldamisest on pikemalt abiinfos: https://korto.ee/abi/korto-pro/ suhtlus/#haaletus
Kortermajade renoveerimine on elanikele suur ühispingutus ja vastutus. Eesti Korteriühistute Liit räägib üha keerulisematest oludest ühistute jaoks – suuremahulisteks investeeringuteks pole mittetulundusühingutel lihtsalt raha. Millega Tallinn korteriühistuid toetab?
TEKST: KADRI HURT
Korteriühistud on keerulises olukorras
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hiljutise avalduse järgi on korteriühistute õlule pandav koorem aastaaastalt kasvanud: järjest süvenev energiavaesus, ehitushindade ja laenuintresside tõus, lisaks veel kaugküttele väidetavalt plaanitav võrgutasu, renoveerimistoetuste hüplikkus ja üldine
bürokraatia kasv ning soovitus ehitada ühistu kuludega majja varjumiskoht. Jaadla on 2024. aasta kontekstis retooriliselt küsinud, et kuidas peaks üks harilik korteriühistu, mille liikmetel praegust majandusolukorda arvestades on niikuinii ebakindlus tuleviku ees, kõige sellega hakkama saama. Liidu hinnangul pole korteriühistute vaatest Euroopa Parlamendi vastu
võetud hoonete energiatõhususe direktiivi elluviimine soovitusega kõik majad 2050. aastaks renoveerida ajaliselt realistlik. Suuremahulisteks investeeringuteks pole korteriühistutel lihtsalt mitte kuskilt raha võtta. Jaadla sõnul oleks lisaks vaja ka oluliselt suuremat ja stabiilset riigieelarvelist toetussüsteemi.
Ka hiljutisel Euroopa elamuministrite kohtumisel tõdeti, et Euroopa elamumajandus on kriisis. Praegu on elamumajandus Jaadla kinnitusel liikmesriikide nö siseasi, kuid direktiive arvestades nõuab eluasemevaldkond üha enam üleeuroopalist korraldust.
Ja kuigi EL on lubanud panustada ligikaudu 60 miljardit elamumajandusse
ja elamute renoveerimisse, pole Eesti Korteriühistute Liidu esimehe sõnul teada, kui palju sellest Eestisse ning siinsete tuhandete kordategemist ootavate majadeni jõuab.
Milline on renoveerimisolukord pealinnas?
Statistikaameti andmeil elab Tallinna kõigist leibkondadest pere või ridaelamus 13,9% ning korterelamus või muus elamus 86,1% (viimased andmed 2020). Tiit Teriku hinnangul jõuab järjest enam kasutusse meie enda Eesti ettevõtete pakutav tehaseline renoveerimine, mis vähendab nii renoveerimiseks kuluvat aega kui ka raha. Suurim takistus renoveerimisele on aga
AEDADE PESU JA VÄRVIMINE
KATUSTE PARANDUS
REMONTTÖÖD
RENNIDE PUHASTUS
AKENDE PESU FASSAADIDE PESU JA VÄRVIMINE
PAIGALDAME KATUSEREDELEID
VAHETAME VIHMAVEERENNE
hinnatõus. Laenuintressid nullivad ühistu jaoks energiakuludelt saadava säästu kohati ära. Samuti on Teriku sõnul ehitushinnad hüppeliselt kasvanud.
Abilinnapea selgitab, et KredExil on tervikrenoveerimise nõue ja kuigi tervikrenoveerimine on mõistlik, toetab Tallinn ka neid ühistuid, kelle jaoks pole hoone kogu mahus uuendamine võimalik või vajalik. Riiklik toetus saab kahjuks tihti ka kiiresti otsa. Teriku kinnitusel on viimase nelja aasta jooksul pealinnalt toetust saanud üle 800 korteriühistu ja mitmel juhul rohkem kui ühest meetmest. Neid pealinna korteriühistuid, kes on oma elamu muutnud Tallinna toetusprogrammi „Fassaadid korda“ abil energiasäästlikumaks, on Tallinna Linnavaraameti andmeil praeguseks kokku 260, enim sealhulgas Kesklinnas, Mustamäel, Kristiines ja Lasnamäel. Kohaliku toetusprogrammi „Hoovid korda“ abil hoove korrastanud korteriühistute koguarv on Tallinna Linnavaraameti andmeil aastate peale 1265. Viimasel neljal aastal on Tallinnas uuendatud saja hoovi ringis aastas.
Tallinnal on korterelamute renoveerimiseks üheksa toetusmeedet
Kokku on Tallinnal kortermajade renoveerimise toetamiseks ja üldise elukeskkonna parandamiseks kortermajade
Tallinna korteriühistud saavad taotleda toetusi näiteks fassaadi renoveerimiseks, maja energiatõhusamaks muutmiseks, hoovide korrastamiseks ja haljastamiseks.
ümbruses üheksa meedet ning toetusraha tänavu 1,71 miljonit eurot. Korteriühistutele ja omanikele pakutakse toetuste tasuta nõustamist, sealhulgas juriidilistes küsimustes – näiteks renoveerimist takistavate olukordade lahendamiseks. Audititoetust saab kasutada korterelamu seisukorra hindamiseks kolmes kategoorias: rõdude ja varikatuste audit, energiaaudit ning katuse ja/või rõdude kandevõime audit. Linn toetab auditis välja toodud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke ehitustöid.
Toetust „Fassaadid korda“ saab kasutada korterelamu fassaadi, katuse või tehnosüsteemide renoveerimiseks. Samuti toetatakse rohepöördetoetuse kontekstis taastuvenergia tootmise seadmete, energia muundamise ja energiatoodangu salvestamise seadmete, näiteks päikesepaneelide ja soojuspumpade projekteerimist ning paigaldamist.
Selle toetuse alla mahub ka kaugküttele üleminekul soojussõlmede ehitus, samuti saavad korteriühistud küsida toetust kortermaja tervikrenoveerimiseks tehases toodetud seinaelementidega. Koostöös Päästeametiga hoolitseb Tallinn kortermajade tuleohutuse eest ehk toetatakse Päästeameti ettekirjutuses ettenähtud puuduste kõrvaldamist. Toetuse „Hoovid korda“ abil saab korteriühistu rajada või uuendada parklaid, kõnniteid, prügimaju, mänguväljakuid ja paigaldada turvakaameraid, aga rajada ka elektriautodele laadimistaristu, rajada või parandada kõnniteid ja tänavavalgustust. Linn toetab rattamajade ehitamist ja paigaldamist hoovi või korterelamus asuva ruumi kohandamist jalg ja tõukerataste hoidmiseks. Korteriühistute juhatuse liikmete koolitustoetusega saab näiteks täiendada teadmisi korteriühistu juhtimise ja valitsemisega seotud õigusaktidest.
Artikli koostamisel on ühe allikana kasutatud veebilehte www.ekyl.ee.
Korteriühistud ja kõik ülejäänud tellijad saavad meilt kogu renoveerimise projekti:
• katusetööd
• fassaaditööd
• vundamendi soojustus
• küttesüsteem
• ventilatsioon
• rõdud
• aknad
• vahtpolüsterool + armeering
+ krohv + viimistlus
• fassaadi vill + armeering + krohv + viimistlus
• puitfassaadid
• kokkuleppel kõik fassaadid
• kipsplaatvaheseinad
• krohvimistöö
• pahteldus + värvimine
• vannitubade remont
• kokkuleppel kõik ehitustööd
Sanitaartehnilised tööd ühistule!
Санитарно-технические работы для квартирных товариществ
• Küttesüsteemide renoveerimine
• Küttesüsteemide projekteerimine
• Kütte-ja veekulude arvestussüsteemid (paigaldus, hooldus ja arvestusteenus)
• Soojussõlmede ehitus
• Soojusvahetite keemiline läbipesu
• Veevarustus ja kanalisatsioon
• Veemõõtjate vahetus
Üle 500 renoveeritud elamu
Asutatud 1990
Eesti Gaselliettevõte 2015, 2016 ja 2017!
KÜSIGE PAKKUMIST!
SEKO KHV OU Forelli 12, Tallinn Tel 656 3755, 508 74 35 www.seko.ee
•
•
• Водоснабжение
•
Более 500 реновированных
• VANNITUBADE REMONT
• TREPIKODADE REMONT
• VUNDAMENDITÖÖD
• ÜLDEHITUSTÖÖD
• KATUSETÖÖD
5740 8286
info@priilo.ee
PRIILO OÜ priilo.ee
EESTI SOODSAIM KORTERIÜHISTU TARKVARA!
Kliendisõbralik korteriühistu tarkvara raamatupidajatele, halduritele, juhatuse ja korteriühistu liikmetele!
Erinevaid remonttöid kortermajades läbi viiv ehitusettevõte Alfard on Eesti turul tegutsenud juba aastast 1996. Firma peab enda tugevuseks seda, et on selle rohkem kui veerandsajandi jooksul ületanud kõik teele ette paisatud raskused, näinud kõiksuguseid ehitusi ja praktikaid. Aastate jooksul pole aga Alfard kunagi kaldunud kõrvale oma eesmärkidest –pakkuda klientidele erinevaid teenuseid, mis on seotud ehitus-, remondi- ja hooldustöödega.
Alfardi prioriteediks on alati kliendiga läbi räägitud kokkulepetest kinnipidamine, paindlikkus ja põhjalik lähenemine igale kliendile. Kuna enamik Alfardi poole pöörduvatest inimestest ei ole ehituses kuigi kompetentsed, siis ongi olulisim alustada tasuta nõu andmisest, probleemide kaardistamisest, et seejärel saaks juba teha konkurentsivõimelise ehitus või remondipakkumise. Parim reklaam ettevõttele on rahulolev klient!
Fassaadid
Fassaadide soojustamine on alati õige otsus. Hoone soojustamine pole tähtis vaid küttekulude langemiseks, vaid ka hoonele hubasuse ja ilusa väljanägemise andmiseks. Energia säästmine on aga praegustel kõrgete soojahindadega aegadel äärmiselt oluline, olgu hoones statsionaarne küttesüsteem või olgu maja ühendatud keskküttega. Pärast fassaadi soojustamist on enamasti
hoonete energiasääst paranenud umbes 30–50%.
Ilma regulaarse hoolduseta ei pea meie kliimas ükski ehitusmaterjal pikalt vastu, olgu selleks siis kivi, puu või betoon. Fassaadides ilmnevad ajaga mikropraod, mis hävitavad pinda ja lasevad läbi niiskust. Nii tekivad fassaadidele hallitusseened, mis tungivad edasi kodudesse. Seda protsessi saab peatada, tehes õigel ajal fassaadi renoveerimistöid.
Alfard pakub laias valikus teenuseid, mis on seotud majade renoveerimistöödega. Kogenud meeskond läbib igal aastal koolitusi Caparoli keskuses. Õigesti soojustatud ja ehitatud fassaad peab vastu kuni 30 aastat. Fassaadi eluaastaid saab pikendada õigeaegse kontrolli ja hooldusega.
Väidetakse, et fassaad on iga kodu visiitkaart ja trepikoda korteri pikendus.
Olgem ausad: on tore minna korterist välja puhtasse ja säravasse trepikotta, kus on tehtud kvaliteetne remont.
Kahjuks ei saa iga maja sellega uhkeldada. Paljud korteriühistud ignoreerivad olukorda ega pööra remonti vajavale trepikojale suurt tähelepanu.
Õigeaegne kosmeetiline remont trepikojas vabastab aga tulevikus suurtest kuludest: kapitaalse trepikojaremondi järel tuleb kosmeetilist värskendust teha vaid iga 3–5 aasta järel. Kapitaalremont tuleks trepikodades ette võtta aga kord 20–25 aasta jooksul.
Kosmeetiline remont hõlmab trepikodades krohvikihi taastamist, kõikide seinte, elektripaneelide värvimist, käsipuude asendamist ja nii edasi. Konkreetsete remonttööde loetelu saab laiendada vastavalt klientide vajadusele. Trepikodasid saab remontida igal aastaajal.
Rõdud
Paljud ei tea, et rõdude remont on üks kõige olulisemaid aspekte majade hoolduses. Tehnilisest küljest on rõdu nii osa fassaadist kui ka korterist. Rõdudest sõltub nii maja väljanägemine kui ka korteri mugavus. Tihti on rõdud ehitatud ja viimati ka remonditud aastate eest, mis on muutnud rõdud kasutuskõlbmatuks ning ka varisemisohtlikuks. Tihti jääb see meile aga märkamatuks.
Õigel ajal renoveerimata rõdul satub niiskus lihtsamini põrandale, hävitades betoonalust, mõnikord muutes selles olevad raudkonstruktsioonid tolmuks. Metalli korrosioon viib aga selleni, et metallist piirded eralduvad betoonist, betoon variseb ja tagajärjed võivad olla kohutavad. Selle vältimiseks peab ka rõdul õigel ajal remonti tegema, kasutades kvaliteetseid ja kaasaegseid materjale ning õigeid töövõtteid
