Korteriühistute leht
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
SEPTEMBER 2024
Võõrad pargivad: kuidas rajada kortermaja parklat?
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on korraldanud veebiküsitluse, millest selgus, et iseäranis Tallinna ja Harjumaa korteriühistutele teeb autode parkimine korrusmajade juures suurt peavalu. Olulisemad parkimisprobleemid on küsitluse kohaselt parkimiskohtade puudus ja võõraste autode parkimine korteriühistu parkimisalal.
TEKST:
MARTIN HANSON
Küsitluse vastustest ilmnes ka, et parkimisküsimust peetakse paljudes ühistutes ainult autoomanike, mitte kõigi korteriomanike probleemiks. EKÜLi õigusosakonna juht Urmas Mardi rõhutas, et ainus õiguslik alus parkimise korraldamiseks on parkimiskohtade jagamine korteriomanike kokkuleppel.
Võõrad pargivad
Kui kortermaja juures asuva kinnistu omandiõigus kuulub samale korteriühistule, lihtsustab see oluliselt parkla rajamise protsessi. Seaduse kohaselt
„Eriti oluline on kanda see kokkulepe ka erikasutusõigusena kinnistusraamatusse. Seda põhjusel, et kokkulepe kehtib ainult kokkuleppe osapoolte vahel –kui keegi oma korteri näiteks ära müüb, siis ostjale kokkulepe ei laiene. Seega sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele,“ rääkis liidu õigusosakonna juhataja.
Foto: Shutterstock
on igal korteriomanikul õigus kasutada ühisvara, näiteks parkimisala, vastavalt kaasomandi osale. See kehtib isegi siis, kui parklat pole veel füüsiliselt välja kujundatud. Et tulevikus tekkivaid probleeme vältida, peaks korteriühistu kõigepealt täpsustama, milline osa maast kuulub neile tegelikult.
Seaduse kohaselt on igal korteriomanikul õigus kasutada ühisvara, näiteks parkimisala, vastavalt kaasomandi osale.
Uusarenduste puhul on aga selgesti näha, et igale korterile on eraldatud kindel parkimisala ja parklasse sisenemine on tihti reguleeritud tõkkepuuga. Vanemate hoonete juures, kus parkimisala asub maja taga ja kuhu elanikud on pikka aega oma autosid parkinud, on paraku tekkinud olukord, et sinna pargivad ka need, kes majas ei ela. See aga võtab koha ära majaelanikult, kes peab selle tõttu oma auto kuhugi kaugemale parkima. Korteriühistul on sellises olukorras seotud käed, sest nende võimalused on suuresti piiratud inimeste suunamise ja korrale kutsumisega. Ühe võimalusena võib kaaluda tõkkepuu paigaldamist. Teisest küljest,
kui korteriühistu parkimisala sissepääs on ühendatud naaberkruntidega, võib igale isikule, kes vajab juurdepääsu, kiibi või telefoninumbri andmine osutuda keerukaks. Lisaks ei ole praktiline anda kinnistule ligipääsu tehnilise hoolduse või remonditeenuste osutajate autodele.
Parkimiskaarti pole alati vaja Paljud ühistud kasutavad parkimise korraldamiseks parkimiskaarte, mille jagamine lepitakse kokku korteriühistu koosolekul. Nüüd on aga jõustunud oluline riigikohtu otsus, mille kohaselt ei saa enamuse otsusega korteriomaniku õigust parkimisala kasutada seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, vaid selleks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Riigikohus selgitab, et sõidukite parkimise korraldamine kortermaja parkimisalal ei ole tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsusega saab sõlmida lepingu parkimisala operaatoriga ja kehtestada parkimiskaartide süsteemi operaatori töö hõlbustamiseks. Kui korteriomanik pargib aga kortermaja parkimisalal ilma parkimiskaardita, ei välista see siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada.
Allikad: Ärileht, hange.ee
Kinnisvarajurist ja koolitaja Evi Hindpere
Üsna sageli tuleb ette olukordi, kus kortermaja territooriumil on parkimine korraldatud ühistu poolt väljastatavate parkimislubade alusel. Ühistu on parkimise kontrollimise teenuse tellinud mingilt ettevõttelt, kes riputab üles infotahvli parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse parkijaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega. Sõidukijuhil peab parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ja see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma leppetrahvi.
Paraku ei saa kortermaja territooriumil parkimist korraldada korteriomanike üldkoosoleku enamuse otsuse alusel. Kohtud on selgitanud, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet. Kui sellist kokkulepet ei ole, on korteriomanikul õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata.
Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ega leppetrahvidest. Nii parkimise kui ka teiste kaasomandi osade kasutamiseks on vaja sõlmida korteriomanike vaheline erikasutusõigus, mis kantakse kinnistusraamatusse eriomandi sisuna ja see jääb kehtima ka igakordse korteriomaniku kui eriõigusjärglase suhtes.
Tallinna Elekter OÜ – turvalise elu heaks!
Elektrisüsteemid on vananenud või katki? Tallinna Elekter OÜ teeb kvaliteetseid elektritöid ja pakub hooldustöid nii korteriühistutele, eraisikutele kui ka rmadele. Meie meeskonnas on nüüdisaegse hariduse ja kogemustega elektrikud, kes on kursis uusimate töövõtetega. Võta meiega ühendust, kui …
• kortermaja elektrikilp või -kilbid vajavad korrastamist ja/või uuendamist;
• tahad vahetada kortermaja vanad üldvalgustid LED-valgustite vastu;
• kortermaja trepikodade renoveerimisel soovid korrustel asuvate elektrikilpide vanad uksed vahetada ilusamate ja nüüdisaegsemate uste vastu;
• soovid asendada vanad alumiiniumkaablid uute halogeenivabade vaskkaablite vastu;
• soovid tõsta elektriohutust ja vältida ülepinge ohtu, lastes paigaldada kordusmaanduse või lastes üle vaadata veemõõdu- ja soojasõlmede elektriühenduste ohutuse;
• vajad elektrikilpide korrektseid skeeme;
• vajad elektritööde teostusjooniseid ja/või hoone elektriplaanide digitaliseerimist;
• soovid eemaldada hoonest vanad elektrijuhtmed ja/või -seadmed;
• vajad üleminekut vanalt elektripinge süsteemilt tänapäevasele (TN C+S) süsteemile;
• vajad elektriprojekti, näiteks uue elektrisüsteemi paigaldamisel;
• vajad piksekaitse ohuanalüüsi koostamist ja/või piksekaitse seadmete paigaldust;
• soovid paigaldada vihmaveerennide küttekaablid, et vältida jää ja lume kogunemist vihmaveerennidesse ja -torudesse;
• soovid paigaldada elektriautolaadija(d) või soovid nende hooldust, energiamüügi haldust ja arveldamist ning rikke ja kaitseseadmete kontrolli;
• hoone elektriauditi puudused vajavad kõrvaldamist;
• sul on mõni muu elektriga seonduv mure, mille osas vajad nõu või lahendust.
TÄPSEM INFO, HINNAPAKKUMINE
JA TASUTA KONSULTATSIOON: tallinnaelekter.ee või info@tallinnaelekter.ee
Foto: Delfi Meedia
Elektriauto laadimislahendused korteriühistutele, ärimajadele ja kodumajapidamistele
KERT KRÜNBERG, Tallinna Elekter OÜ juhatuse liige
Elektriautode osakaal uute autode müügis kasvab nii Euroopas kui ka Eestis, mis toob kaasa suurema vajaduse elektriauto laadimisvõimaluste järele. Eramute kodulaadijate paigaldamine ja haldamine on lihtne, sest elektriauto laadijat kasutab üks pere ning arve elektriauto laadimise eest kajastub pere elektriarves. Millega arvestada aga kortermaja elektriauto laadimisvõrgu ehitamisel?
Soovides pakkuda kortermaja juures elektriautode laadimisvõimalust, tuleb esmalt otsustada, kas laadimist vajab vaid mõni üksik auto või on vajadus suurem? Samuti on tark silmas pidada tulevikuperspektiivi ehk kas potentsiaalselt on mõne aasta pärast elektriautosid maja ees senisest enam?
Juhul, kui laadimist vajab vaid mõni üksik auto, sobib individuaalne ehk korteripõhine lahendus. Selleks peab korteriomanik saama autolaadija paigaldamiseks korteriühistult loa. Autolaadija elektrivõrguga ühendamiseks on elektriauto omanikul kaks võimalust.
1. Autolaadija toite ehk elektri saab võtta korteris paiknevast elektrikilbist. Sellisel juhul lisandub auto laadimiseks kulunud elekter konkreetse korteri elektriarvele. Samas ei pruugi elektrikaabli õue vedamine näiteks kolmanda korruse korterist olla mugav.
2. Levinum variant on võtta autolaadija toide ehk elekter kortermaja peamisest elektrikilbist, mis asub tavaliselt keldris või esimesel korrusel. Selliselt on vahemaa elektrikilbi ja autolaadija vahel kõige lühem. Autolaadijale tuleb aga paigaldada lisaarvesti, mille näidu järgi saab majahaldur autolaadimiseks kulunud elektrienergia lisada elektriauto korteriomaniku igakuisele kommunaalarvele.
Kui laadimist vajavaid autosid on juba praegu rohkem või on neid tõenäoliselt tulevikus rohkem, sobib hästi kortermaja terviklahendus. Selleks peab korteriühistu üldkoosoleku otsusega vastava lahenduse tellima.
1. Esmalt tuleb kaardistada kortermaja elektrivõimsus ja selle kasutustase.
2. Juhul, kui kortermaja olemasolevast elektrivõimsusest auto laadijate paigaldamiseks ei piisa, saab võrguettevõttelt tellida uue eraldiseisva liitumispunkti või võimalusel suurendada olemasoleva liitumispunkti võimsust.
3. Kui kortermaja olemasolev elektrivõimsus on piisav, paigaldatakse kortermaja peamise elektrikilbi vahetusse lähedusse eraldiseisev kilp elektriauto laadimisseadmetele, kus asub ka dünaamilise laadimissüsteemi kontroller, millega saab kontrollida, mis aegadel ja kui palju kortermaja koguvõimsusest võivad autolaadijad kasutada.
4. Korteriühistu jaoks on terviklahendus mugav, kuna kõik autolaadija kasutajad saab identifitseerida ja mõõta iga laadimist eraldi. Tallinna Elekter OÜ paigaldatavad EVlink PRO AC elektriauto laadijad on varustatud RFID kaardilugeja mooduliga ning elektriauto laadija haldusprogramm võimaldab saada ülevaate oma autolaadijate võrgust ja kasutajatest ning automaatselt arveldada.
5. Korteriühistu võib valitud kellaaegadel lubada autolaadijate kasutamist ka võõrastel autoomanikel, mis on korteriühistu jaoks lihtne viis lisatulu teenida sel ajal, kui korteriühistu ise kogu saadaolevat elektrivõimsust ei tarbi.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et individuaalne lahendus sobib pigem väga väikesele kortermajale, kus on vähe kortereid ja vaid mõni üksik laadimist vajav auto. Kui selliseid individuaalseid lahendusi luuakse aga ühes majas rohkem, tekib mure, et autolaadijad koormavad elektrivõrku ja kortermaja elektri peakaitse hakkab välja lülituma, mis tähendab, et elekter kaob sellisel juhul kogu majas ära. Kortermaja terviklahenduse puhul selliseid muresid aga ei teki, kuna enne laadijate paigaldamist tagatakse piisav elektrivõimsus ning autolaadijaid juhitakse targalt, mis tähendab, et autolaadijad ei saa kasutada rohkem elektrit, kui parasjagu korterite tarbimisest üle jääb.
Elektriautode laadimisjaama rajamine kortermaja juurde tõstab ka kinnisvara väärtust Laadimisvõimalus muutub järjest olulisemaks, kuna üha rohkem inimesi eelistab elektriautosid. Seega on tulevikus üüri ja müügiturul menukamad need korterid, mis asuvad majades, kus on võimalus elektriautosid laadida.
Miks valida autolaadijate paigaldajaks just Tallinna Elekter OÜ?
Tallinna Elektri meeskond on koolitatud elektriauto laadijate paigaldaja. Meil on pikaajaline kogemus kortermaja elektripaigaldiste korrastajana ja elektriauditi puuduste likvideerijana. Pakume kortermaja elektriauto laadijate haldamise täisteenust.
Kaardistame kortermaja elektripaigaldise autolaadijate lisamise võimekuse.
Projekteerime koostöös korteriühistuga sobiva elektriauto laadimislahenduse.
Vajadusel aitame liitumispunkti elektrivõimsuse ehk amprite suurendamise vormistamisel.
Paigaldame elektriautolaadijad koos dünaamilise koormusjaotuse arvestiga, mis hoiab ära võrgu ülekoormuse ja sellest tingitud elektrikatkestused.
Lisaks autolaadijatele paigaldame vajalikud kaitse ja turvalülitid. Seadistame ja haldame autolaadija kasutajate andmebaasi.
Väljastame kuu lõpus laadimisväljavõtted ja/või arved elektriauto laadimise kohta tarbijate lõikes. Teostame autolaadijate korralist hooldust ja kontrolli.
Täpsem info, hinnapakkumine ja tasuta konsultatsioon tallinnaelekter.ee või info@tallinnaelekter.ee.
Kinnisvara avarii- ja puhastusteenus annab hindamatu südamerahu
BREM Grupp on kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuv ettevõte, mis on juba üle neljakümne aasta hoolitsenud pea miljoni ruutmeetri kinnisvara heaolu eest. Grupi ettevõtete klientide hulka kuuluvad nii riigiasutused, tuntud jaemüügiettevõtted kui ka väikesed korteriühistud, kuid BREM Avarii ja BREM Puhastuse juhatuse liikme Ahti Aloe sõnul pakub ettevõte aina enam lahendusi ka eraklientidele.
Lisaks BREM Avariile, mille põhiliseks tegevuseks on avariitööde ja pisiremondi teostamine, kuulub BREM Gruppi veel kolm ettevõtet ning tegevusala, mis aitavad pakkuda klientidele täislahendusi kinnisvaravaldkonnas. BREM Puhastus tegeleb kinnisvara heakorrateenustega, nagu sise ja välikoristus ning haljastustööd, BREM Kinnisvarahaldus pakub ärikinnisvara portfellihalduse täisteenust ja BREM Kinnisvarahooldus tegeleb hooldus ning haldusteenusega.
Avariiteenus päästab hullemast ja aitab iga kell BREM Avarii juhatuse liikme Ahti Aloe sõnul soovib ettevõte lähiaastatel laiendada oma kliendibaasi ja liikuda üldiselt vaid ärikinnisvara avariiteenuse pakkumisest selleni, et olla kättesaadav kõigile abivajajatele.
„Meie avariitelefon 1881 on olemas kõigile, kellel seda vaja läheb. Olgu selleks veeavarii, mõni torustiku ummistus või kasvõi lukuabi, meie dispetšerid vastavad telefonile 24/7,“ rõhutab Aloe. „Ka nädalavahetustel ja õhtutel vastab telefonile inimene, mitte juturobot, seega võib alati kindel olla, et kõik olukorrad saavad kiire ning operatiivse lahenduse,“ lisab ta. Ööpäevaringne avariiteenus on universaalne abimees olukordades, kus on vaja kiirelt reageerida, et hoida ära suuremad kahjud – näiteks veeavarii või elektrisüsteemi rike. Kõrgeima tasemega avariilised väljakutsed lokaliseeritakse mõne tunni jooksul.
„Lepingulisi kliente teenindame alati eelisjärjekorras. Ka näiteks siis, kui avariiolukord toimub reede õhtul, on dispetšer kohe kättesaadav ja tehnikud paari tunni jooksul kohal, et olukord lokaliseerida,“ sõnab Aloe. Lepingulistele klientidele on avariiväljakutsed ka alati tasuta. Kuigi paljud BREM Avarii kliendid on suured ettevõtted, näiteks
üleriigilised tanklaketid või jaemüügiettevõtted, on avariiteenus universaalselt vajalik ja kasulik ka eraklientidele.
Seega on kuutasupõhine avariiteenus tema sõnul hea lahendus näiteks üüriinvestoritele, kellel ei ole alati võimalust üürikorteris juhtunud olukordi lahendama sõita. Avariiteenus annab aga meelerahu ootamatuteks olukordadeks. „Kliendil on näiteks võimalik jätta korteri võti BREM Avarii Tallinna või Tartu võtmekappi, kust avariibrigaad saab selle kohe kätte, kui kliendi objektil on avarii ja vaja kiirelt ligi pääseda,“ ütleb ta.
Niisamuti on Brem Avarii usaldusväärne partner pisiremondi teostamiseks – näiteks kui vannituba vajab värskendust või mõni sein tapeetimist. „Sageli on avariijuhtumi tagajärjel vaja veel parandustöid teha ja meil on ka selleks usaldusväärsed spetsialistid olemas,“ kinnitab Aloe.
Töötajate arendamine on samuti Brem Avarii jaoks oluline ja aitab Aloe sõnul kasvatada tugevat ning püsivat
kollektiivi. „Ettevõtte arenedes on meil tekkinud näiteks vajadus viienda taseme objektijuhtide järele, mida varasemalt ei olnud. Hetkel ongi meil juba neli töötajat viienda taseme saavutanud ja neljas tase on muutunud objektijuhtidele normiks, seega jätkame pidevalt olemasolevate töötajate koolitamist,“ ütleb ta.
Kuigi olukord tööturul on Aloe sõnul stabiilne ja kaadrivoolavus ettevõttes väike, tõdeb ta siiski, et headest spetsialistidest on alati puudus. „Isegi kui meil ei ole aktiivset töökuulutust üleval, võivad elektrikud või santehnikud meiega alati ühendust võtta, sest head töökäed on meile alati teretulnud,“ kinnitab ta.
Professionaalne puhastusteenus kui organisatsiooni visiitkaart BREM Puhastus OÜ pakub era ja ärikinnisvara puhastusteenust alates 2010. aastast, hetkel on Brem Puhastuse hoole all üle 300 objekti üle Eesti, sealhulgas Saaremaal.
Ettevõtte tegevusalasse kuulub
igapäevane hoolduskoristus, näiteks büroode, ladude ja tootmishoonete igapäevane korrashoid. Samuti on BREM Puhastus OÜ suuremahulise välikoristuse ekspert, teostades nii talvist teehooldust kui ka parkide ja haljasalade korrashoidu suvel.
„Me oleme paljude nimekate ettevõtete pikaaegne partner, teiste hulgas on Bremi kogemust usaldanud kaitseliit, mitmed omavalitsusüksused ja ka jaeettevõtted,“ sõnab juhatuse liige Ahti Aloe. BREM Puhastus on edukalt osalenud ka riigihangetel ja kohalike omavalitsuste hangetel ning hoolitseb mitmete koolide, muuseumide ja ministeeriumide korrashoiu eest.
Suurte ettevõtete ja klientide kõrval on ka paljud väiksemad organisatsioonid Bremi enda partneriks valinud, näiteks korteriühistud. „Väikese, mõne korteriga ühistu jaoks on puhastusteenus sisuliselt sisse ostetud kojamehetöö. Alati on olemas keegi, kes koristab koridori, lükkab lund või pühib lehed,“ ütleb Aloe. BREM Puhastus on viimaste aastate jooksul investeerinud ka oma masinapargi uuendamisse. „Koostööpartneritele toetumise asemel oleme investeerinud oma tehnikasse, näiteks soetanud tänavaharjamismasinad ja traktorid koos sahkadega suurtel objektidel lumetõrje tegemiseks, mis on kõik ka meeskondadega mehitatud,“ räägib Aloe. Loomulikult on masinapargi arendus protsess, mis jätkab uuenemist ka lähiaastate jooksul. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu ka töötajate koolitamisele ja arendamisele, vastavalt ettevõtte arengule ning vajadustele. „Näiteks oleme hiljuti toetanud mitmeid Brem Puhastuse töötajaid BEkategooria juhilubade omandamisel. Kliendibaasi kasvades oleme näinud vajadust suuremate haagiste kasutamiseks ja loomulikult on see ka hea võimalus meie töötajatele arenguvõimalust pakkuda,“ sõnab Aloe.
Brem Puhastuse kõrget professionaalset taset ja usaldusväärsust tõestavad ka hiljuti alustatud ISO 9001, ISO 14001 ning ISO 45001 sertifikaadi taotluse protsess ja süsteemi sisse viimine, mis on vastavalt kvaliteedi, keskkonnajuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutuse standardid.
Kontaktid: brem@brem.ee tel +3725128946
Korterite panipaikades ja keldrites võib sageli peituda suur tuleoht
Majaomanikuna vastutame eelkõige enda ja oma lähedaste tuleohutuse eest. Korteris elades peame sageli arvestama kümnete või isegi sadade elanikega. Tulekahju levib sekunditega ja pisemgi eksimus võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi.
Sageli piisab suurema õnnetuse ära hoidmiseks esmapilgul lihtsatest asjadest: töötavad ja õigesse kohta paigaldatud suitsuandurid, tulekustutid, panipaikade korrastamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine.
Igas korteris peab olema kohustuslikus korras vähemalt üks suitsuandur. Sõltuvalt korteri suurusest ja eri päradest on soovituslik paigaldada neid rohkem. Kui korteris on gaasiboiler või tahkekütusel töötav küttekeha, on hädavajalik paigaldada vingugaasiandur.
Tuli võib sageli alguse saada korterist väljaspool.
Turvalisse ja jätkusuutlikku keskkonda panustav ettevõte Forus nõustab korteriühistuid ning pakub välja lahendusi, kuidas tagada inimeste turvalisus, hoonete tuleohutus ja nõuetele vastavus. Lisaks annavad nad vajadusel nõu, kuidas ohutult ja turvaliselt evakueeruda. Ettevõte on abiks ka kustutite paigaldamisel ja kontrollil.
Kui näiteks ärihoonetele on seaduse järgi väga ranged tuleohutusnõuded, siis korterelamutel on need leebemad. Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk kiidab korteriühistuid, kes on palunud trepikodadesse ja korrustele paigaldada tulekustutid, et tagada oma elanike ohutus ning turvalisus.
„Kui korteris peaks midagi juhtuma, on trepikojas kustuti kohe käepärast. Vahtkustutiga saab lihtsalt ja efektiivselt kustutada nii põlevat rasva kui ka elektriseadmeid. Kortermaja kustutiga varus
tamine on hoone säilivuse ja inimeste ohutuse huvides,“ kinnitab Kuusk.
Oma inimeste ja vara kaitseks panustavad ühistud üha rohkem tuletõkkeustesse. Need takistavad tulekahju korral põlengu levimist ühest ruumist teise.
„Kortermaja tulekustutiga varustamine on hoone säilivuse ja inimeste ohutuse huvides.“
Oht peitub keldris
Kuuse sõnul on kortermajade kitsaskohtadeks peamiselt erinevad keldrid ja panipaigad. Keldrites kiputakse hoiustama erinevat põlevmaterjali. Lisaks võib sealt leida muruniiduki või motorolleri bensiini. Sageli on panipaikadel puituksed. „Kui sarnases olukorras peaks keldris näiteks elektrisüsteemi rikkest, katkisest akust või hooletust suitsetamisest tulekahju alguse saama, võivad inimesed kergesti keldrisse lõksu jääda. Tagajärjed võivad olla väga traagilised,“ nendib ohutusvaldkonna ekspert.
Forus on korteriühistutele abiks tulekustutite paigaldamisel ja kontrollimisel.
Viimase aja trendiks on elektritõukerattad. Nende akudel on sees suur energia laeng. Kui elektritõukeratast laetakse esikus või kortermaja koridoris, võib õnnetuse korral kahju olla eeldatavast palju suurem. Reaalne on olukord, kus inimesed ei saa oma korteristki välja ning jäävad omaenda koju suitsu ja vingulõksu.
Kuusk soovitab inimestel oma koridorides ja panipaikades ringi vaadata ning kriitiliselt hinnata, mis võib seal kujutada reaalset ohtu ja põhjustada tulekahju. Ülearune põlevmaterjal ja prügi tuleks kindlasti konteinerisse viia.
Samuti peab igas korterelamus olema läbi mõeldud, kuidas tagada majast põlengu korral võimalikult lihtne ja ohutu evakueerimine. See on ka põhjus, miks ei tohi trepikojas liikumisteel hoiustada esemeid ja uste vahetusse lähedusse parkida lapsevankreid, rattaid ega teisi liikumisvahendeid.
Õigesti paigaldatud andurid –valehäirete vältimine
Kõrgeluhoonetele ehk enam kui 28 meetri kõrgustele korterelamutele on tuleohutusnõuded rangemad. Nendele kehtivad kõrghoonete stan
Mis võib kortermajades põhjustada tulekahju?
Aegunud ja katkised elektrijuhtmed
Põlevmaterjali ja kütuse hoiustamine keldrites/panipaikades
Katkised akud ja elektroonilised seadmed
Hooletu suitsetamine ja söögitegemine
Puudustega küttekolded
Trepikoda ja evakuatsioonitee kolikambrina kasutamine
dardid. Tänapäevastes kõrghoonetes on ATSsüsteem (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem), mis aitab varakult tulekahju avastada ja kiirelt reageerida.
Kõrgetes korterelamutes võivad valesti paigaldatud ja vale tüüpi suitsuandurid põhjustada aga palju tüütuid valehäireid. Kui keegi elanikest otsustab näiteks südaöö paiku pliidil süüa teha ja miski läheb seal kõrbema või põlema, võivad seetõttu kannatada kõik majaelanikud. Sisuliselt peab kogu maja evakueeruma.
„Tihti kordub see muster korterelamutes aastast aastasse ning inimesed ei lähegi enam häire korral välja, sest ei võta seda tõsiselt. Me ei tea kunagi, millal võib oht olla reaalne. Seetõttu on oluline hoone ehitamise ajal konsulteerida tuleohutusspetsialistidega, et andurid oleksid õigesti paigaldatud,“ räägib Foruse ohutusvaldkonna juht. Varajases faasis spetsialisti kaasamine aitab tüütuid valehäireid olulisel määral vältida.
Forus saab aidata ka praktiliste ja kasulike juhenditega, kuidas hoones tulekahju korral käituda. Lisaks pakutakse korteriühistutele soovi korral oma ekeskkonnas tuleohutuse koolitusi. Kui endal jääb tuleohutuse teadmistest puudu, on väga oluline küsida nõu oma ala ekspertidelt, kellel on pikaaegne valdkonna kogemus. Tulekahju korral on iga sekund kriitilise tähtsusega – me räägime inimelude päästmisest. Seega on oluline, et hoonetes oleks nõuded täidetud ja inimesed teaksid, kuidas tulekahju korral käituda.
Tuleohutuse konsultatsioon aitab iga hoone puhul välja selgitada, mis on kitsaskohad ning milline lahendus kellelegi sobib. Igal süsteemil ja lahendusel peab olema mõte ning tuleb hoolega läbi mõelda, kuidas need koos terviklikult funktsioneerivad. Nii saab tagada inimeste turvalisuse ja ohutuse.
Forusest on võimalik oma korteriühistutele tuleohutuse konsultatsiooni, kustutite paigaldust ja kontrolli tellida ettevõtte veebilehe forus.ee kaudu.
Foruse tuleohutusspetsialistid konsulteerivad korteriühistuid, kuidas tagada hoone tuleohutus ja nõuete täitmine.
Panipaikades leidub sageli palju põlevat materjali, mis võib tulekahju korral kiiresti süttida ja põhjustada traagilisi tagajärgi.
Kuidas majaesist libedust vältida?
Libeduse vältimine maja ees ja hoovis algab hoolikast ettevalmistusest ning järjepidevast hooldusest.
Õigeaegne lume eemaldamine aitab ennetada ohtliku jää tekkimist, mis võib põhjustada libisemisohtu nii jalakäijatele kui ka autodele.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE
Ettevalmistus ja järjepidevus
Maja ees ja hoovis libeduse vältimiseks on kõige olulisem ennetamine. See tähendab, et tuleks anda endast parim, et hoida maja ümbrus ja sissepääsualad lumest puhtad. Lumi tuleks võimalikult kiiresti eemaldada enne, kui see muutub jääks, mis võib olla ohtlik nii jalakäijatele kui ka autodele. Varajane lume koristamine aitab vältida jääkihte, mis on hiljem raskesti eemaldatavad ja vajavad sageli kemikaale või suurt füüsilist jõudu.
Kui jääd siiski tekib, on oluline selle vastu võitlemiseks kasutada õigeid vahendeid. Sool on küll levinud libedus
tõrjevahend, kuid see võib olla kahjulik nii keskkonnale kui ka jalatsitele. Alternatiivina võiks kaaluda liiva või graniitkillustiku kasutamist. Samuti on võimalik poest hankida spetsiaalset jääsulatamiseks mõeldud vahendit, mis jää eemaldamise palju lihtsamaks muudab.
Oluline on endale hankida ka korralik lumelabidas, millega on suure lumesaju korral kohe võimalik lund lükkama hakata. Lund koristama asudes tasuks aga läbi mõelda, kust täpselt lükata on vaja ja kuhu lumi kokku kuhjata. Mõtle, milliseid radu mööda oma hoovis ringi liigud, ja arvesta
jalga libisemiskindlad saapad, et tagada hea haarduvus.
Alusta teedest ja radadest : Lükka paksu lume sisse kõigepealt rajad, mida mööda kõige sagedamini liigutakse. Näiteks väravast ukseni või parklast majani. Siis asu puhastama teid, mida mööda autod sõidavad. Kui pead puhastama autosid või madalaid katuseid, alusta alati kõige kõrgemast kohast ja liigu allapoole. Kasuta lume või katuseharja, et tõmmata lumi alla, seistes alati kindlalt maapinnal.
sellega, et kokku kuhjatud lumi ei satuks varjulisse kohta. Kuna lumehunnikud sulavad väga aeglaselt, võiksid need olla paikades, kuhu päike varakult peale hakkab paistma.
Kuidas lund õigesti rookida? Lumerookimine võib olla füüsiliselt koormav ja põhjustada vigastusi, kui seda ei tehta õigesti. Kui oled silmitsi ootamatult suure lumekogusega, siis tasub lume koristamiseks end ette valmistada.
Riietu kihiliselt: Kanna sooje kihte ja higi ära juhtivat riietust, et vältida ülekuumenemist ning külmetumist. Pane
Tõsta õigesti: Värske lumi on enamasti küll võrdlemisi kerge, aga siiski peab tähelepanu pöörama sellele, kuidas seda tõstad. Esiteks võiks lume tõstmist vältida nii palju kui võimalik ja seda pigem lükata, aga kui pead lund siiski kõrgemale tõstma, tee seda jalgade, mitte seljaga.
Kasuta jääsulatajat: Kui jää on liiga tugev, et seda käsitsi purustada, puista jääsulatusainet ja lase sel mõjuda 20–30 minutit enne uuesti proovimist. Puista jääsulatusainet ka aladele, mille oled lumest puhastanud, et takistada paksu jää tekkimist.
Allikas: thespruce.com
Foto: Shutterstock
Lahendus järjest suurenevatele küttearvetele kortermajades
Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ja prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on hetkel levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeks aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveeriks elanikku kütma optimaalselt – seeläbi tekiks ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?
MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade –küttekulujaotur –, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütta vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida ning väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja kulu. Paljud ühistud kardavad seadmetele kuluvat investeeringut, kuid tegelikkuses teenitakse investeering tagasi juba ühe või kahe kütteperioodiga. „Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme
näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline viiekordne 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ja MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh. See tähendab, et vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ning iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,“ kommenteerib MESA tegevjuht Janne Arak.
Trepikodade remont
Plaatimistööd
Elektrikilpide vahetus
Käsipuude vahetus
Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima. „Me ei kujuta enam ette, et elektri või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet „kõik kasutavad, kasutan ka“ küttearvestuse puhul on aga tavaline, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt oma tarbi
misele, tänu millele tekib ka sääst,“ ütleb Arak.
Boonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid ehk korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võit seisneb aga selles, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ning jääb ära palju lisatööd.
Uuri lisa www.mesa.ee või küsi võimalusi mesa@mesa.ee.
Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Fassaadide soojustamine ja krohvimine
Fassaadiplaadi paigaldamine (Kivex, Stonerex, Tempsi)
Fassaadide puhastamine ja värvimine
Lamekatuste soojustamine ja remont
Viilkatuste ehitamine ja remont
Vihmaveesüsteemide ehitamine ja remont
Varikatuste ehitamine ja remont
Rõdude renoveerimine ja rõdukatete vahetus
Panduste, betoonvööde ja treppide valamine ning remont
Tänavakivide paigaldus
Plaatimistööd
Trepikodade ja koridoride remont
Siseviimistlus ja maalritööd
Stonerex, Tempsi)
MESA EESTI
AUTOR: JANNE ARAK MESA EESTI OÜ
Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata tõstatus eriolukorras. Vähegi suuremate ühistute puhul on alati olnud raske piisavas arvus omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada. Seadus annab võimaluse nii elektrooniliseks üldkoosolekuks kui ka koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks.
Seaduse kohaselt saadab koos olekuta otsuse vastuvõtmiseks juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja (vähemalt seitse päeva), mille jooksul omanik peab selle kohta oma seisukoha esitama.
Hääletuse algatamine
Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk hääletusele minev küsimus. Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused. Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti juurde panna manuseid. Lisaks on võimalik iga hääletuse juures määrata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi ehk osalevate häälte minimaalse nõude. Korto on loonud spetsiaalse lahenduse koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks, kus piisab hääletusega teate
postitamisest ühistu teadetetahvlile. Hääletuse teavitus saadetakse automaatselt hääleõiguslike korteriomanike eposti aadressile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma eposti aadressi. Arvutit või nutiseadet mittekasutavale omanikule saab info trükkida paberile ja postkasti toimetada. Kortos koosolekuta otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kirjalikult Korto-väliselt esitatud hääled.
Hääletamine Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteri
omanikul). Seos korteriga tekib ühistu esindaja poolt omaniku isikukoodi seostamisel korteriga. Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, on hääletamisel osalejad kontrollitud. Hääletamisel on võimalik anda poolt või vastuhääl ning lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli.
Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest laekunud hääled nt meiliga, paberil vms ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile.
Hääletustulemused
Seaduse järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet. Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist.
Protokolli kantakse otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik) . Protokollile lisatakse korteriomanike seisukohtade ärakirjad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute eposti aadressile ja on omanikele allalaaditav Kortost. Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, allkirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle koos korteri omanike seisukohtadega üles Ettevõtjaportaalis.
Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad. Kokkuvõttes laiendab elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine ühistu otsuste tegemisel osalevate omanike ringi ja muudab protsessi paindlikumaks. Millest alustada? Kortos hääletuse korraldamisest on pikemalt abiinfos: https://korto.ee/abi/korto-pro/ suhtlus/#haaletus
Mured kortermajas: kes maksab ja kes vastutab?
Kortermaju haldab korteriühistu, aga kust jookseb piir, mis probleemid lahendab korteriühistu ja millega peab tegelema korteriomanik ise? Millised on korteriomaniku õigused ja vastutus?
Selge on see, et kui esinevad probleemid näiteks küttesüsteemi ja kanalisatsiooniga või tilgub katus läbi, tuleb kõigepealt uurida, milline on olukord teistes korterites. Tihti pole viga vaid ühes korteris, vaid probleem on tervel majal. Siis tegeleb probleemiga korteriühistu ja tasub ka kulud.
Kui probleem on ainult ühes korteris ja see on tekkinud omaniku või üürniku süü tõttu, vastutab omanik muidugi ise ja tasub kulud. Iga omanik peab ka vastutama, et tema korterisse oleks tagatud ligipääs võimalike parandustööde tarbeks.
KORTERELAMUTE KOMPLEKSNE RENOVEERIMINE
FASSAADITÖÖD
ELAMUEHITUS OMANIKUJÄRELEVALVE
Foto: Shutterstock
Korteriomaniku õigused ja vastutus
Pöördusime täpsema informatsiooni saamiseks ka Eesti Korteriühistute Liidu poole. Korteriomaniku õiguste ja vastuse kohta jagab selgitusi Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Korteriomaniku seadusest ja veel enam mõistlikkusest tulenev põhimõte on hoolsuskohustus. Seda nii korterite heaperemeheliku kasutamise kui ka kaasomandis oleva vara hoidmise küsimustes. Kortermajas tuleb arvestada, et korteriomanike kaasomandis on näiteks maja kandvad konstruktsioonid, elamu katus, vahelaed, tehnosüsteemid, rõdud ja lodžad. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb kaasomandis olevat elamut ning kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus vajadusel teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ning korteriühistu nõusolekuta ja nõuda seejärel korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Soovitaksin aga ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistu poolt ära korraldada, sest ühistul peaks olema siiski tehtud töödest terviklik ülevaade.
Parima tulemuse tagab ikka pidev ja professionaalne hooldus. Ka korteriomanikel tuleks olla hoolas, ohuolukordi märgata, ühistu juhatust või haldurit kohe teavitada, mitte käed rüpes oodata, et keegi teine sellega tegelema hakkaks. Korteriühistu koosneb ju korteriomanikest.
Krohv-, plast-, kivipuru-, betoon-, puit-, marmoroc-fassaadide pesu / värvimine, akende ning katuste pesu / värvimine, vihmaveerennide puhastus, kivi- ja betoonpõrandate süvapesu, grafiti eemaldamine.
Korteriühistu kindlustus
Et tagada heakord kortermajas, tasub korteriühistu kindlasti kindlustada.
Korteriühistu kindlustab ära kortermaja kaasomandi ehk selle osa, mida korteriomanikud ühiselt kasutavad, nagu välisseinad, kandekonstruktsioonid, vundament, katus, küttesüsteem, liftid, sealhulgas ka maja üldised seadmed, nagu kütte- ja jahutusseadmed, ventilatsiooniseadmed jms. Lisaks hoonele on kindlustuskaitse ka ühiskasutuses olevatel ühistu rajatistel, näiteks mänguväljakutel, autoväravatel, aiapiiretel, prügimajadel. Ühistu kindlustab ka vastutuse – see tähendab vastutuse kahju eest, mis ühisosast võib lähtuda. Kui näiteks kinnistul murdunud puu kukub parklas pargitud autole, siis korteriühistu vastutab ja kindlustus katab kahju.
Kolm soovitust korteriühistu kindlustuse lepingu sõlmimisel:
Vaadake üle, kui palju läheks maksma korterelamu majakarbi taastamine ja selle järgi pange paika kindlustussumma. Veenduge, et lepingus on kindlustuskaitse tulekahju, looduskahjude ja torustiku lekke puhul. Soovitav on võtta vastutuskindlustuse kaitse. See kaitseb kolmandate isikute kahjunõuete eest, näiteks kui ühistu territooriumil kukub puu auto peale ja selle omanik esitab kahjunõude korteriühistu vastu.
Fotod: Shutterstock
Geodeesiabüroo OÜ WeW: usaldusväärsed geodeetilised teenused alates 1992. aastast
• Geodeetilised alusplaanid: koostame täpsed ja detailsed alusplaanid, mis on olulised ehitusprojektide planeerimisel, projekteerimisel ja elluviimisel.
• Ehitusgeodeesia: pakume ehitusmärkimise, teostusmõõdistuse ja kontrollmõõdistuse teenuseid ehitusplatsidel, teede-platside ehitusel ja maa-aluste kommunikatsioonide rajamisel.
• Hoonete plaanid: mõõdame hooneid ja koostame täpsed plaanid olemasolevate hoonete ja rajatiste kohta. Kasutades laserskaneerimist, saame luua hoonetest täpsed 2D- või 3D-joonised, mida saab kasutada nii projekteerimiseks kui ka inventariseerimisjooniste koostamiseks.
• Laserskaneerimine: kasutame nüüdisaegset skaneerimistehnoloogiat, mis võimaldab kiiresti koguda suure tihedusega punktipilve. See tehnoloogia annab meile võimaluse luua täpseid kolmemõõtmelisi mudeleid ja saada detailseid mõõtmistulemusi erinevate objektide kohta.
• Fotogramm-meetria: kasutame fotogramm-meetriat visuaalse informatsiooni, nagu fotode ja videote, abil täpsete mõõtmistulemuste saamiseks ja ruumiliste mudelite loomiseks. See on oluline tööriist maastike, hoonete ja muude objektide mõõdistamisel, aga ka 3D-visualiseeringute loomisel. Samuti on see abiks raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks kõrgete hoonete fassaadidel ja katustel, mõõdistustööde tegemisel.
Meie laialdased teadmised, praktiline kogemus ning kaasaegne tehnoloogia kindlustavad täpsed, usaldusväärsed ja kvaliteetsed lahendused Teie projekti elluviimiseks.
Külaliskorterid mõjutavad kohalikku elukeskkonda
Lühiajaliste üürikorterite buum muudab elamispinna kättesaadavust ja elukeskkonda paljudes maailma suurlinnades. Amsterdam, Barcelona ja Berliin on aastaid pidanud tegelema kohalike elanike kaebustega. Viimased puudutavad peamiselt turistide tekitatud häiringuid ja kodude muutumist lühiajalisteks majutuskohtadeks.
TOIMETAS: SVEN SULA
Eestiski kasvavad samad probleemid, eriti Tallinnas, kuid siiani puudub üleriigiline regulatsioon, mis külaliskorterite tegevust rangemalt kontrolliks. Lisaks pole Eestis sageli mõlemale osapoolele selged ka tavaüürnike ja üürileandjate kohustused, mis toob kaasa segadust ning vaidlusi igapäevastes üürisuhetes.
Suurlinnad maadlevad lühirendiga
Amsterdamis kehtivad piiranguid, mis lubavad korterit lühiajaliselt välja üürida kuni 30 päeva aastas ja ainult neljale külalisele korraga. Meede aitab leevendada kohalike elanike muret müra ja liigse turistide hulga üle. Barcelona on
läinud aga veelgi kaugemale, keelates uute litsentside väljastamise populaarsetes turismipiirkondades ja trahvib rangelt ebaseaduslikke lühiajalisi üürikortereid. Veelgi enam, linnas kärbitakse 2029. aastaks järk järgult üüri litsentside arvu umbes 10 000 võrra, et lahendada üürituru ülekoormuse probleemi ja vähendada eluasemekriisi, kuna turistidele mõeldud korterite populaarsus on viinud üüri ning koduhindade järsu tõusuni. Seda, et probleeme lahendada pole lihtne, näitab Firenze otsus 2023. aastast, kui keelati kinnisvara lühiajalisele üürile andmine vanalinnas. Kui kohus sel suvel keelu tühistas, kasvas Airbnb korterite arv
hüppeliselt. Berliinis reguleerivad külaliskorterite turgu seadused, mis lubavad tervet korterit lühiajaliselt välja üürida ainult eriloaga, vältimaks üüriturult kohalike jaoks taskukohaste kodude kadumist. Kuigi Eestis sarnased piirangud veel puuduvad, kasvab turismipiirkondades rahulolematus. Probleem muutub üha teravamaks, sest külaliskorterite kasv viib sageli eluasemepakkumise vähenemiseni pikaajaliste üürnike jaoks, mis omakorda tõstab üürihindu. Kohalikud ühistud on mures, et külaliskorterid toovad kaasa naabruskonna häiringuid ja vähendavad turvalisust, kuid praegused seadused ei paku piisavalt kaitset.
Üürnike ja üürijate segased kohustused Külaliskorteritest märksa enam tekib probleeme tavapäraste üürisuhete reguleerimise ja arusaamadega. Sageli ei ole üürnikel ega üürileandjatel selge, millised on nende kohustused. Näiteks levib eksiarvamus, et üürnik vastutab kõigi korteris esinevate probleemide lahendamise eest,
kuigi tegelikult peaks omanik kandma vastutust kinnisvara ja selle tehnosüsteemide kulumise eest. Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg ja Pindi Kinnisvara Tallinna järelturu kutseline maakler Margit Joa rõhutavad selle aasta 14. augusti Ärilehe loos „SUUR ÜLEVAADE | Millised on üürniku õigused ja kohustused?“, et väikeste hooldustööde eest vastutab üürnik, kuid suuremad tehnilised probleemid on omaniku vastutus. Selline segadus põhjustab sageli vaidlusi ja pingeid, mida võiks lahendada selgem regulatsioon ja paremad teadmised. Eestis on lühiajaliste üürikorterite probleemid alles kasvamas. Siiski saaksime õppida Euroopa linnade kogemustest, kus on rakendatud mitmeid kohalike elanike kaitsmiseks mõeldud meetmeid. Lisaks oleks oluline, et tavaüürnike ja üürileandjate kohustusi ning õigusi selgitataks paremini, et vähendada vaidlusi ja parandada üürisuhete kvaliteeti.
Allikad: Erasmuse Rotterdami Ülikool, Habyt, Outlaw Hotels
Foto: Shutterstock
Ermico Haldus OÜ-st
taskukohased lahendused renoveerimisel ja soojustamisel korteriühistutele!
• Elektritööd
• Elektripaigaldiste käidukorraldus ja elektrikäit
• Santehnilised tööd
• Avariitööd 24 h
• Keskküttesüsteemi torude puhastus
• Viilkatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
• Fassaadide soojustamine
• Lamekatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
• Vihmaveesüsteemide paigaldus
• Fassaadide remont
• Fassaadide krohvimine
• Fassaadide katmine laudisega
• Fassaadide katmine kiviplaatidega
• Rõdude terviklahendused
• Otsaseinte soojustamine
• Trepikodade renoveerimine
• Viimistlus- ja krohvitööd
• Plaatimistööd
Ermico Haldus OÜ pakub ka väliterritooriumi korrashoiuga seonduvaid teenuseid Tallinnas ja Harjumaal. Klient saab kindel olla, et õueala on ideaalses korras –muru on niidetud ja hoov lumevaba! Lume lükkamise teenust saame pakkuda nii päevasel ajal kui ka öösel, lume lükkamine aedades, parklates ja kõnniteedel käsitsi ja lumesahaga.
Pakume ka terviklikke sise- ja välipuhastuse teenuseid kokkuleppel korteriühistutega.
Reg. kood 16074236
Telefon 552 7217
• Ventilatsioonisüsteemide ehitus
Anname endast parima, et leida korteriühistutele kõige sobilikumad ja taskukohasemad lahendused, koostame renoveerimis- ja/või soojustusprojekti ja tööde kalkulatsiooni.
E-post: info@ermicohaldus.com
www.ermicohaldus.com
METALLiTEENUS
info@metalliteenus.ee
tel +372 5900 2520
Paigaldus üle Eesti
PRÜGIMAJAD
KAASAEGNE DISAIN JA MUGAVUS
KVALITEET-KESTAB AASTAKÜMNEID
POLE TARVIS VUNDAMENTI
TAGAB TERRITOORIUMI PUHTUSE
SAAB PAIGALDADA OTSE MURULE
RATTAMAJAD
TALLINNA linn kompenseerib 70% rattamaja maksumusest
TARTU linn toetab rattamaja soetust avalduse põhiselt
Puhtus ja avarus - pori ei tule ratastega trepikodadesse ning tuppa
Vabastab trepikojad jalgratastest ja tagab Päästeameti nõuded
Rattavaba trepikoda tähendab vähem kaaselanike häirimist
Kvaliteetne teostus
Vastupidavad lahendused
Majad on lukustatavad, mugavad kasutada ning turvalised
Mahutab kuni 25 jalgratast
Ei ole tarvis ehitusluba
Saab valida sobiva värvi ja disaini
Korteriühistute liit: kütmise kohustus peaks kehtima kõigile korteritele
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul peaks kortermaja kõigile korteriomanditele kehtima kütmise kohustus. „Riigikohus selgitas oma hiljutises määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust, peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele,“ leiab EKÜL-i õigusosakonna juhataja.
Kütmata korterid tekitavad muresid mitte ainult naabritele, vaid pikapeale mõjutab see kogu kortermaja. „Suurenevad teiste korterite küttekulud, pikapeale muutuvad korterid niiskeks, majas tekib hallitus, külmuda võib talvel maja vee ja kanalisatsioonitorustik,“ loetles Mardi hädasid, mis kütmata korteriga kaasnevad. „Korteriomandija korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille
toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,“ rõhutas Mardi.
„Oma hiljutises määruses selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium, et kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust ja sisekliima tingimuste määramisel lähtutakse hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. Korteriomandi ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik
Foto: Shutterstock
muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi välja.
„Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20–21 kraadi ligi,“ märkis Mardi.
Enamjaolt jäetakse kütmata just need korterid, kus keegi igapäevaselt ei ela. Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on Mardi sõnul väga erinevaid. „Näiteks lapsepõlvekodu, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent kuhu elama asuda ei soovita. Või siis säilitatakse eluaset tuleviku tarvis, kui keegi järeltulijatest seda vajama peaks. Samuti puhkusekorterid, mida kasutatakse vaid kuu või paar aastas ning mille kulusid omanik ülejäänud kuudel minimaalsena hoida püüab,“ rääkis Urmas Mardi. „Ent olgu põhjus milline tahes, mõistlikku temperatuuri tuleb korteris igal juhul hoida, samuti tasuda õigeaegselt kõik majanduskulud ning osaleda korteriühistu töös.“
„Tahan aga tänada riigikohut, kes korteriomandi ja korteriühistuseaduse jõustumisest on teinud arvukalt erinevaid korteriühistutega seotud lahendeid. See aitab mainitud keerulises õigusvaldkonnas õigusrahu saavutada ja välistada pikki tarbetuid kohtuvaidlusi,“ tunnustas Mardi.
Allikas: EKÜL
Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46-105 Tallinn 11415 tel 528 0090, 621 2777 info@prygiekspert.com
Jahutus kortermajades on järjest olulisem
Konditsioneeri paigaldamine korterisse on oma olemuselt ehitise tehnosüsteemide muutmine ehk elamu ümberehitus. Seetõttu tuleb ehitusseadustiku lisa 1 järgi kohalikule omavalitsusele selle kohta esitada ehitusteatis ja -projekt. Kogu dokumentatsioon on vaja esitada riiklikku ehitisregistrisse digiallkirjastatult.
Korteriühistute puhul on konditsioneeri paigaldamiseks vajalik ka hääletusprotokoll / korteriühistu juhatuse nõusolek.
Konditsioneer on oma olemuselt sama nagu õhksoojuspump, seega kehtivad selle paigalduse kooskõlastamisele samad nõuded.
Millist tüüpi konditsioneer korterisse valida?
Kui vajalikud load olemas, siis järgmise sammuna tuleb leida enda korteri jaoks sobivaim konditsioneeri tüüp. Tänu mitmetele võimsusklassidele ja erinevatele liikidele on konditsioneeri võimalik kasutada pea igas korteris, mis vajab jahutust.
Konditsioneerid jagunevad laias laastus kaheks:
Seinamudelid – neid on võimalik kinnitada nii seina üla kui ka alaosale ning need jagunevad omakorda kaheks. Välisosaga seadmed on kõige populaarsemad. Need koosnevad sise ja välisosast. Välisosata ehk monoblokkseadmed – kui välisosa pole võimalik paigaldada. Välisühenduse jaoks puuritakse kaks sobivas suuruses auku.
Multisplit-mudelid – mitme siseosa, kuid ühe välisosaga seadmed, mis sobivad hästi suurematesse korteritesse, kus on vaja jahutada mitut tuba, kuid ei ole võimalik paigaldada mitut välisosa.
Allikas: kliimakaubamaja.ee
Mille järgi seadme võimsus valida
1. Korteri suurus – mida rohkem ruutmeetreid on vaja jahutada, seda võimsamat seadet on tarvis.
2. Korteri planeering – mida avatum on planeering, seda paremini saab õhk tubade vahel liikuda.
Müratase on näitaja, mille vähendamisele panevad tootjad järjest enam rõhku ja mida lõpptarbija hoolikalt jälgib. Mürataseme olulisus tuleb kliimaseadmete puhul
hästi välja siis, kui ilmad muutuvad kuumaks ja seadet kasutatakse eluruumide jahutamiseks, eriti magamistoas. Seadme välisosa tekitab ka vibratsiooni, mistõttu on see võimaluse korral kõige mõistlikum paigaldada maaraamile. Kui aga on tegu kõrgema kortermajaga, on võimalus paigaldada välisosa seinale või katusele ning kui need ka kõne alla ei tule, saab seadme rõdule panna.
Gaasiseadmete kontroll korteriühistutes on kohustuslik ja vajalik ohutuse tagamiseks
Gaasiseadmete kontroll korteriühistutes on seadusest tulenevalt kohustuslik ja vajalik ohutuse ning turvalisuse tagamiseks; hooldatud gaasiseadmed töötavad ka tõhusamalt. Gaasiseadmete regulaarne kontroll on elutähtis teema, mis puudutab paljusid korteriühistuid ja elanikke. Turvalisuse tagamine oma kodus ja hoones tervikuna on oluline kohustus, mis aitab ennetada võimalikke õnnetusi ja tagada elanike heaolu. Gaasiseadmete (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) korrashoid on üks võtmetegureid, mis määrab, kas eluruumid on kaitstud gaasiga seotud ohtude eest ja töötavad tõhusalt.
Ohutus, turvalisus ja õnnetuste ennetamine Õigeaegne, regulaarne ja professionaalne kontroll aitab avastada varjatud ohte ning rikkeid enne, kui need kujunevad probleemideks. Kõige olulisem põhjus gaasiseadmete kontrollimiseks on selle ohutus. Vananenud või hooldamata gaasisüsteemid võivad tekitada ohtlikke olukordi. Gaasilekked võivad põhjustada plahvatusi, tulekahjusid ja eluohtlikku mürgistust.
KÜ seadusest tulenev kohustus
Eestis reguleerivad gaasiseadmete ülevaatust seadused ja määrused, mis kohustavad korteriühistuid korraldama gaasipaigaldiste regulaarseid kontrolle.
See on vajalik mitte ainult eluruumide ja elanike turvalisuse tagamiseks, vaid ka õigusaktide järgimiseks ning seadmete tõhusamaks töökorras hoidmiseks. Ainult vastava pädevusega isikud ja ettevõtted tohivad teostada gaasisüsteemide kont
rolli. Sellised nõuded tagavad, et kõik ülevaatused viiakse läbi vastavalt kõrgematele standarditele.
Varmata AS – pikaajaline partner korteriühistutele Varmata on Eesti ettevõte, mis on tegutsenud alates 1997. aastast ja omab pikaajalist kogemust ning vastavaid sertifitseeritud pädevusi gaasiseadmete kontrollimisel, hooldamisel ja paigaldamisel. Ettevõtte spetsialistid kasutavad tööks kaasaegseid seadmeid, sealhulgas Prantsuse päritolu gaasilekke detektoreid, mis tagavad täpse ja usaldusväärse kontrolli. Ettevõte tegeleb ka uute gaasiseadmete (sh gaasipliitide) paigaldamisega ning pakub torustike ehitust ja renoveerimist. Varmata teenuseid kasutavad juba paljud korteriühistud Tartus ja Tartumaal, kes hindavad kõrget teeninduse professionaalsust ja usaldusväärsust.
Maagaas on väga mugav ja puhas kütus ilma põlemisjääkide, tolmu ja tahmata ning soodne alternatiiv kodusel toiduvalmistamisel. Gaasipliidid on
tänapäeval jätkuvalt paljude peakokkade eelistus.
Varmata AS pakub professionaalset ja usaldusväärset koostööd ohutuma ja turvalisema elukeskkonna loomiseks.
Põhilised teenused:
Gaasipaigaldise kontroll
Gaasiseadmete (gaasipliit, gaasikatel jm) paigaldus ja hooldus
Gaasitorustike renoveerimine ja ehitus
Gaasipaigaldise järelevalve www.varmata.ee info@varmata.ee
Kontakt: 511 9099; 506 6864
Foto: Shutterstock
VARMATA
TOIMETAS: IRMELI KARJA
OPTIMAN EHITUS
Kvaliteetne ehitus- ja metallitööde teenus juba üle
18 aasta
Metallitööd
Pakume täpseid ja kvaliteetseid metallija keevitustöid, sealhulgas aedade, väravate, käsipuude, piirete ja treppide ehitust. Lisaks teeme eritellimustöid, et vastata Teie erisoovidele.
Keldrite renoveerimine ja
keldribokside ehitus
Teeme kvaliteetseid keldrite renoveerimistöid ja keldribokside ehitust. Meie teenused on paindlikud, et tagada Teie vajadustele ja ruumi omadustele sobivad tulemused.
Aiad ja väravad
Ehitame ja paigaldame erinevaid aedu ja väravaid, mis tagavad turvalisuse ja privaatsuse. Meie valikus on võrk-, paneel-, metall- ja puitaiad, et leida Teie vajadustele sobivaim.
Ehitustööd
Teeme erinevaid ehitustöid alates uute hoonete rajamisest kuni olemasolevate renoveerimiseni. Meie kogenud meeskond tagab kvaliteetse töö, arvestades kõiki Teie soove ja vajadusi.
Pesubetoonitööd ja plaatimine
Pakume erinevaid pesubetoonitöid ja plaatimisteenuseid, mille abil loome kvaliteetsed ja vastupidavad pinnad. Pakume kohandatud lahendusi, mis vastavad Teie nõudmistele ja stiilieelistustele.
Remont ja siseviimistlus
Professionaalsed remondi- ja siseviimistlustööd, mis annavad ruumidele värske ilme. Teeme nii väiksemaid parandustöid kui ka ulatuslikke renoveerimisi, tagades alati kauni ja kvaliteetse tulemuse.
Santehnilised tööd
Usaldusväärsed santehnilised tööd, mis tagavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tõrgeteta toimimise. Paigaldame, remondime ja hooldame torustikke ning santehnilisi
Metallist trepid
Ehitame vastupidavaid ja stiilseid metalltreppe nii sise- kui välitingimustesse. Pakume erinevaid trepitüüpe, sealhulgas keerdtreppe ja kaldteid, et leida parim lahendus Teie ruumi jaoks.
piirdeid, mis tagavad ohutuse ja lisavad metallist kui puidust käsipuud ja piirded,
Meie kontaktandmed tel 5345 0805 | info@optiman.ee | optiman.ee Põllu 11, Kambja alevik, 62034 Tartu maakond
SOOJUSTUSLAHENDUSED VUNDAMENDIST KATUSENI
Tööde tegemine üle Eesti
Vundamendi soojustamine PURvahuga – tagage oma kodu kindel alus! PUR-vahuga saab soojustada kõiki vundamente, ka selliseid, mida plaatmaterjalidega ei ole võimalik soojustada.
Tasuta konsultatsioon ja hinnapakkumise koostamine
Kortermajadele ja eramutele
Seinte soojustamine PUR-vahu süstimisega – kiire ja tõhus lahendus soojuskao vähendamiseks. Vaht täidab kõik tühimikud, tagades seintele maksimaalse isolatsiooni ja suurema energiatõhususe.
Pööningu soojustamine puistevillaga –looduslik ja tõhus lahendus teie hoonele!
Pööningu soojustamine puistevillaga tagab suurepärase isolatsiooni ja aitab hoida kodu soojas ka kõige karmimates ilmastikuoludes. INFO@SOOJUSTUSKESKUS.EE TEL 5420 0200 SOOJUSTUSKESKUS.EE
