Kroonika kodueri (suvi 2023)

SUVI 2023

SISUSTA NAGU STAARID!

SIIRI SISASK

ARNE MIKK :

EHITASIME MAAKODU KAUA NAGU SIPELGAD

UHKE KODUTALU AJALOO ÜLE

VALLALISE PRIVILEEG

LAURA PÕLDVERE: OLEN OMA AJA JA KODU PEREMEES

ISSN 1406–0582

HIND 3.29 €

9 771406 058018

LILLEBALLIEMAND TATJANA TRIDVORNOVA: OMA PESA TULEB TEHA MÕNUSAKS

KELLY SILDARU :

KIRA ON VÄGA ISEPÄINE KOER

10

48 6

64

Sisukord

8

Valter Soosalu müüb oma

Kalamaja korterit pea poole miljoni euro eest. Tiit Pruuli, Heiti Hääle ja Aivar Berzini pered kolivad Admiral Bellingshausenile. Luukas Kristjan Ilves seadis end sisse ruumikas korteris

Katy Perry ostis Los Angelesse katusekorteri. Ben Affleck ja Jennifer Lopez soetasid 61

miljonit dollarit maksnud häärberi.

Rihanna sai korteri omanikuks

eksklusiivses pilvelõhkujas

30

10

Laura Põldvere sisustab oma Viimsi kodu tasa ja targu

Kelly Sildaru ja tema haski 24 Kira teevad koos koerasporti Arne Mikk võõrustab oma 30 Hiiumaa suvekodus kultuurieliiti Siiri Sisask on Sulu talu 48 taastamisega palju vaeva näinud Tridvornova 64 Tatjana elamine on täidetud lilledega

82 Ristsõna

JUHTKIRI

Kogumiskirest

M

lude ees. On ju eriliselt hea tunne, kui leiad oma kollektsiooni uue rariteedi või saad kokku ammu unistatud komplekti. Elus on kohe hulga rohkem värvi! Tänase ajakirja kõige omapärasema kodu omanik, Lilleballi korraldaja Tatjana Tridvornova näiteks kogub lillelisi kohvitasse ja need pakuvad silmailu kõikjal tema elamises. (Loe lk 64) Ei saa minagi ilma kogumiskireta. Itaalia kuulsa portselanitehase Capodimonte tirinad ja vaasid on nii erilised, et mul on olnud raske jääda ükskõikseks (pildil). Need nõud on käsitsi valmistatud ja kordumatud ning mis põhiline – väga suured. Kodukappidesse neid ei mahuta. Kes tahab mu aastatega kogutud erikollektsiooni oma silmaga näha, peab sõitma Lõuna-Eestisse, sest need kaunistavad Taagepera lossi kaminasaali vitriinkappe. Koguda ja kollektsiooni täiendada on äge, oma kogust rõõmu tunda ja seda silmailu ka teistele pakkuda aga veelgi ägedam. Kirglikku kogumisrõõmu kõigile, kes midagi koguvad!

Ingrid Veidenberg, PEATOIMETAJA

Aivar Kullamaa

inu lapsepõlves polnud midagi saada ning alles tuli hoida kõike: ka šokolaadi- ja nätsupabereid, millest tekkis omamoodi kirev kollektsioon. Kui said oma kogusse uue ümbrispaberi ja veel välismaa oma, olid õnneseen. Omavanustega kokku saades ikka võrdlesime, kel on uhkem karbitäis maiustuste ümbriseid ja millised on neis erilised pärlid. Kogumiskirg täiskasvanuna on saanud šokolaadipaberitest sootuks suurema mõõtme. Kel raha, kogub kunsti. Või erilisi autosid. Seda nimetatakse nüüd investeeringuks. Moodi on läinud nõud, mis ehtisid kodude sektsioonkappe 1970ndatel ja 80ndatel.

Kunagise Tarbeklaasi tooted on sisustushitid, mille eest makstakse juba ulmelisi summasid. Või Riia portselanitehase serviisid, mida leidus iga vähegi endast lugupidava nõukogude inimese kapis. Kogumiskire all kannatajad näevad kurja vaeva, kulutavad raha ja aastaid, et kunagine lõunaserviis täiel kujul kokku saada. Et uhkeldada seejärel saavutatuga Facebooki gruppides teiste omasuguste nõudehul-

TELLIMINE JA INFO:

www.lehed.ee, klienditugi@ekspressmeedia.ee, tel +372 680 4444 Tellimine välismaale: KE Ajakirjanduse OÜ, www.ke.ee, info@ke.ee, tel +372 6 411 753 E-ajakirja tellimine: digi.kroonika.ee või www.lehed.ee/kroonika-digiajakiri Üldtelefon 669 8030 Tellimisinfo ja kojukanne 680 4444 Aadress: Narva mnt 13, 10151, Tallinn kroonika@ekspressmeedia.ee, www.kroonika.delfi.ee Väljaandja: AS EKSPRESS MEEDIA Trükk: PRINTALL

sk

kon

namärg

is tu s

Kroonika Kodu-eri ilmub neli korda aastas. Kõik avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS Ekspress Meedia kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

KAANEFOTO: KRISTIINA TIIMUS

Ke

TOIMETUS: INGRID VEIDENBERG peatoimetaja, ingrid.veidenberg@kroonika.ee, SVEN HALJAND tegevtoimetaja, sven.haljand@kroonika.ee, JAANUS HÄMARSOO uudistetoimetaja, jaanus.hamarsoo@kroonika.ee, ANU SEIDLA-SUITSU toimetaja, anu.seidla@kroonika.ee. Ajakirjanikud: KAIRIT TSÄRO-MIRME kairit.tsaro@kroonika.ee, GRETA KAUPMEES greta.kaupmees@kroonika.ee, NATALY KOPPEL nataly.koppel@kroonika.ee, TRIIN KORDES triin.kordes@kroonika.ee. Kujundus: RISTO BAKHOFF, REIMO RÜNTÜ.

Turundusjuht: DORIS KASE, doris.kase@delfi.ee KROONIKA VEEB: RISTO VESKIOJA peatoimetaja asetäitja, risto.veskioja@kroonika.ee, MARGARET PETROVA margaret.petrova@kroonika.ee, MERILIN MÖLDER merilin.molder@kroonika.ee, BETTY LAAS betty.laas@kroonika.ee HELEN HEIDEMANN helen.heidemann@kroonika.ee REKLAAM: HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee, KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee, MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

4041

0820 Trükitoode

Kodu-uudised LUUKAS KRISTJAN ILVES kolis Kalamajja

erakogu Kro

on

erakogu

Irina Mägi

ika

Dirigent ja muusik Valter Soosalu (31) müüb oma uhket Kalamaja korterit, milles ruutmeetreid 140 ja mis ulatub läbi kahe korruse.

Korteris on viis tuba ja ainuüksi köök on pea 25 ruutmeetrit suur. „Maja mõõtmetes korter keset Kalamaja,“ iseloomustab oma kodu Valter. „Ta on kõige kihvtima koha peal ja sealt jõuab igale poole jala.“ Valteri sõnul on tema sõbrad öelnud, et korter asub Kalamaja mõistes kõige paremas asukohas. „Ajaga on ta muutunud väga minu

ADMIRAL BELLINGSHAUSEN stardib taas, aga kambüüsis hakkab Kaisa Lingi asemel askeldama keegi teine.

Operaator CJ Kask, kapten Priit Kuusk ja pootsman Maris Pruuli on aga stardivalmis.

6 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

u no

pani korteri müüki

Ra

Valter Soosalu

Volmar

erakogu

Kalamaja on jätkuvalt paljude noorte tegijate lemmikelupaik. President Toomas Hendrik Ilvese poeg, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves (35) kolis hiljuti samuti Kalamajja, ühte uusarenduse käigus püstitatud majja.

Luukas Kristjan Ilvese korter on väiksema maja mõõtu – selles on ligi 130 ruutmeetrit.

Just paras pind, mis võimaldab lahedamat olemist ka pere kasvades. Pea nelja aasta eest sai Luukas Kristjan, kes jääb koduostu teemal siiski tagasihoidlikuks, oma sotsioloogist kaasa Riina Raudsega ka väikese poja isaks. Ühtlasi tõusis siis vanaisa staatusesse Toomas Hendrik Ilves.

nägu ning allkorrusel on ka korralik töötubastuudio,“ räägib Valter.

Võib julgelt öelda, et korter on tõesti erakordne, pakkudes palju ruumi ja avarust.

Muljetavaldavalt suure köögi aknast avaneb vaade rohelisse hoovi.

Maja valmis algselt aastal 1883, kuid veidi üle kümne aasta tagasi renoveeriti see põhjalikult. Esialgsest hoonest on säilinud soklikorruse paeseinad, mis lisavad kodule iseloomu.

Korteri uueks omanikuks on võimalik saada 460 000 euro eest.

REEDERITE kodu Bellingshausen Jaanipäeva eel läheb Sillamäe sadamast Loodeväila suunas teele 24meetrine mootorpurjekas Admiral Bellingshausen, mis esmakordselt on koduks reederite Tiit Pruuli, Heiti Hääle ja Aivar Berzini peredele. Väljasõidu ootuses pakivad reisikotte Pruuli tütar Helena ning tema väimees Eno-Martin koos kahe pojaga, Heiti poeg Markkus abikaasaga ning Aivari tütar Johanna. Neile on see retk esimene. Avaetapil seilavad kogemustega purjetajad, Tiidu abikaasa Maris ja poeg Jaan Joonatan. „Mingis mõttes on see sümboolne, et noorem põlvkond läheb laevaga teele ja vanamehed jäävad maha,“ ütleb ekspeditsiooni juht ja üks laeva omanikke Tiit Pruuli. „Mitte et väsinud oleks, aga anname võimaluse oma pereliikmetele, kellest kõige noorem on minu lapselaps Hans Holger. Tema on kolmeaastane. Ise liitume Aivari ja Heitiga hiljem, sest kes ikka tahaks, et isa kogu aeg õpetamas on. Laeval on professionaalne laevameeskond ja nii saavad meie lähedased oma iseseisva merekogemuse.“ Esimene etapp viib Eestist Kopenhaagenisse, peatused tehakse Gotlandil ja Bornholmi saarel. Avaetapp kestab ühe nädala. Paljudele meeskonnaliikmetele, kaasa arvatud Tiit Pruulile jääb laev koduks kuni neljaks kuuks. „Laev ongi meie kodu. Seal on kõik nagu kodus, kõik käepärane, käe-jala juures.

Ainuke erinevus ongi, et see kodu kõigub,“ lisab Tiit.

Eesmärk on Loodeväila kaudu purjetada Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani.

Teatavasti ei ole Loodeväil keerukate jääolude tõttu laevasõiduks eriti sobilik ning kõik sõltub ennekõike ilmaoludest – on need soodsad või mitte.

Välisuudised

KATY PERRY

uus katusekorter Los Angeleses

Fotod: VIDA PRESS

Katy Perry (38) on endiselt „California tüdruk“ – lauljatar soetas äsja Los Angelese Sierra Towersisse katusekorteri, mis läks talle maksma 11 miljonit dollarit.

31korruselise pilvelõhkuja viimasel korrusel asuvas korteris, kus pinda ligi 280 ruutmeetrit, on kaks magamistuba ja kolm vannituba.

Korteri elutoaalale on mahutatud ka avatud köök ja söögituba.

Kinnisvaravangerdustes on lauljatar juba kogenud – möödunud suvel müüs ta 18 miljoni dollari eest oma häärberi Beverly Hillsis.

BEN AFFLECK ja JENNIFER LOPEZ

soetasid megavilla

Pärast kuid kestnud majajahti on Hollywoodi võimupaar Ben Affleck (50) ja Jennifer Lopez (53) õnnelikud koduomanikud – neile kuulub 61 miljonit dollarit maksnud megahäärber Los Angeleses. Beverly Hillsi Wallington Estatesi piirkonnas kahe hektari suurusel maatükil laiuvas üüratus elumajas on pinda veidi üle 3500 ruutmeetri ning see mahutab 12 magamistuba, 24 vannituba, garaaži kaheteistkümnele autole, basseini, spordikompleksi korvpalli- ja tenniseväljaku, jõusaali ja poksiringiga.

Maja pandi müüki 2018. aastal ja toona küsiti selle eest 135 miljonit dollarit. Tänavu märtsiks oli hind langenud 75 miljoni dollari juurde ja oli veel kauplemisruumi.

Affleck müüs oma Pacific Palisadesi kodu mullu 28,5 miljoni dollari eest. Lopezil on praegu müügis Bel Airi kodu, mille eest ta küsib 40 miljonit dollarit.

Rihanna kolis

taevaresidentsi

Rihanna (35) ronib taevatrepil aina ülespoole – täpsemalt on ta nüüd 13 korruse jagu kõrgemal kui varem. Lauljatar investeeris hiljuti 21 miljonit dollarit Los Angelese ühe eksklusiivseima pilvelõhkuja The Century 40. korruse korterisse, kuigi tal on juba korter sama maja 27. korrusel.

Päris taeva alla välja Rihanna ei jõudnud – korrus kõrgemal elab teatriprodutsent ja filantroop Candy Spelling, kuulsa teleprodutsendi Aaron Spellingi lesk.

Teise lapse ootel Rihanna uus 863ruutmeetrine korter laiub üle terve korruse ning hõlmab eraldiseisvat kööki, mängutuba, kinotuba, nelja magamis- ja vannituba, kaminatuba, riietusruume ja nelja terrassi, kust avanevad hingematvad vaated nii linnale kui ookeanile.

8 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

RIDAELAMUBOKS

TARK ei torma Tekst: TRIIN KORDES Fotod: KRISTIINA TIIMUS, AIVAR KULLAMAA

10 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

RIDAELAMUBOKS

Laulja Laura Põldvere elab juba kaheksandat aastat Viimsis ridaelamuboksis, ent oma kodu pole ta lõplikult valmis saanud.

Ta leiab, et tasapisi lõppviimistluse suunas kulgemine ongi tore.

KUNSTITEOS Elutoa seina ehtiva pildi autor on Madis Liplap. See sündis Laura magistriõppe lõpetamise kontserdil – Laura laulis ja Madis maalis.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 11

RIDAELAMUBOKS

LAKOONILINE KÖÖK Laura armastab valmistada toite mereandidest.

OMA KÄTEGA TEHTUD Kunstnik Toivo Freeman Pildi juures meisterdas Laura kireva kollaaži, mille alla kirjutas „Bad Fashion“ – sellenimelise riidebrändi soovib ta ise tulevikus luua.

L

aura Põldvere (34) tervitab oma koduuksel suure naeratuse ja vabandusega: „Issand, ma ei jõudnud üldse koristada, mul on kõik nii sassis!“ Tundub, et lauljatar siiski liialdab, sest tema elamises pole midagi laokil ja kuskilt ei paista tolmukübetki. „Kodu osas olen olnud totaalne koristamise friik. Alles viimasel aastal olen õppinud tegema näiteks tööasju nii, et ma vahepeal koristama ei hakka.

Tegelikult see ongi okei, et natuke on sassis, ei peagi ju olema näitusekodu,“ räägib Laura oma kaunis ja hubases kodus.

OTSIS MERE LÄHEDUST

Laura lapsepõlv möödus metsade keskel Tartu lähedal Ihastes ja sellest ajast on teda saatnud armastus looduse vastu.

Kui Laura päris oma kodu soetama hakkas, siis soovitasid paljud sõbrad talle Nõmme kanti, kus kasvavad kaunid männid. Lõunaeestlast Laurat aga tõmbas miski tema jaoks hoopis eksootilisem – meri. „Armastan päikeseloojangu taustal koju sõitmist ja loodus on siin võrratu. Mõnikord pean öösel akna kinni panema, sest linnud laulavad nii kõvasti, et ei saa rahulikult magada. Nii mu valik Viimsi kasuks langes,“ lausub Laura.

Laura on jõudnud elada mitmes kohas, kuid just sellest ridaelamust on saanud tema tõeline kodu. „Kui ma noorena Lõuna-Eestis elasin, siis oli seal minu jaoks kodu ja kõik muud elamised, korterid, olid vaid pooleldi kodud. Aga

12 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Suur valik Ameerika mööblit!

Charma Kodusalong Järve Keskus, Pärnu mnt 234, 0 korrus, Tallinn Tel 650 6136 · salong@charma.ee

www.charma.ee

RIDAELAMUBOKS

PAIGUTAB RAHA KUNSTI Maale on Laura kodus kõik seinad täis. Kunst on tema jaoks ka investeering.

14 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

RIDAELAMUBOKS

ARMASTAB RAAMATUID Laura loeb mõnuga ilukirjandust ja biograafiaid.

Ta lemmikraamatuteks on John Fowles`i „Maag“ ja Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita“. Laura arutleb, et tal võiks kunagi olla kodus ääretult suur raamaturiiul.

„Mu elamisest Viimsis on saanud minu käe järgi seatud kodu, kus ma tunnen ennast mõnusalt.“

nüüd on mu elamisest Viimsis saanud minu käe järgi seatud kodu, kus ma tunnen ennast mõnusalt ja hästi,“ sõnab Laura.

MAALID LOOVAD KODUTUNDE

Viimsi kodu sisustades ammutas Laura inspiratsiooni oma lapsepõlvekodust. Siin on palju kunsti, eriti Epp Maria Kokamägi maale. „Eks ikka need asjad tulevad sinuga kaasa, mida lapsepõlves oled kogenud.“ Laura ostis ridaelamuboksi uuena ja sisustas selle enda käe järgi. Ta ei kasutanud tüüplahendust, mis tavaliselt ridaelamute puhul välja pakutakse. Sisustamisel ja disainiDIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 15

RIDAELAMUBOKS

MAITSE MUUTUB Veel paar kuud tagasi polnud Laura üldse dressikandja, aga pärast „Uue laulu“ saadet, kus ta kandis laval ka tossusid, on talle hakanud see stiil meeldima: „Varem ma poleks mõelnudki minna lavale kontsakingadeta.

Nii huvitav, kuidas ajaga inimese maitse muutub.“

Epp Maria Kokamägi on Laurale kinkinud mitu maali.

MAAL TREPI ALL Laura ema Martina maalis üle oma elukaaslase tehtud foto tantsuetendusest Leigo järvemuusika festivalil ja kinkis selle tütrele. „Mu emal on väga hea kunstioskus, ta võiks rohkemgi selleks aega leida.“

16 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

misel on tehtud palju julgeid otsuseid. Näiteks on teisel korrusel tumesinised seinad ja ka elutoa diivan on sinine.

Need disainilahendused tehti koos sisearhitekt Madis Liplapiga, Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõuga, kes on Laura väga hea sõber. Sisustamisel olid abiks ka Laura ema, isa, vanaisa ja vanaema. Vanavanemad kinkisid Laurale raudjalgade ja puidust plaadiga laua, mis leidis koha elutoas.

Kõige rohkem aga tekitavad Laurale kodutunnet Epp Maria Kokamägi maalid. Epp Maria on Laura perekonna kauane tuttav. Tema maale on neil lausa viisteist. „Epp Maria on armas inimene, kelle kunst ja looming tõstavad mind kõrgemale ja tekitavad positiivset tunnet. Epp on rääkinud, et vahel on talle pahaks pandud, et ta vaid positiivseid maale teeb. Epp vastab kritiseerijatele, et maailmas on palju kurja ja negatiivset, nii et miks peaks seda veel esile tõstma. Tema tõstab esile headust ja helgust, mida peegeldavad ta loomingus pastelsed värvid,“ räägib Laura.

RIDAELAMUBOKS

LÕÕGASTUMAS Laura oma ridaelamuboksi terrassil.

18 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

RIDAELAMUBOKS

Kleitide ja kostüümide jaoks on Laural eraldi tuba.

Epp Maria on Laurale kinkinud mitu maali, ühe näiteks muusikakooli lõpetamise puhul, kuid Laura on neid temalt ka ostnud. Tema kodus on praegu seitse Kokamägi maali.

Laura meenutab, et põhikooli ajal olid klassi jõulupidudel põhiliseks kingiks sokid ja tassid.

Toona tundusid tassid Laurale kõige igavama kingitusena, aga nüüd on saanud neist talle olulised kodutunde tekitajad. „Ma väärtustan oma tasse, sest need meenutavad mulle ägedaid reise ja kogemusi,“ ütleb Laura.

ESINEMISKOSTÜÜMIDEL ON OMA TUBA

ÕNNE RETSEPT aitab meeles pidada, kuidas end heatujulisena hoida.

RELIIKVIA Klaver on kingitus 10aastasele Laurale vanematelt. See on Laura jaoks perekonna reliikvia – mälestus kodust, perest ja ühiselt veedetud ajast.

Tükijuust tasub ära!

Tükijuustu ostes võidad hinnas ning sellest saad valmistada erinevaid toite.

Riivi, viiluta või valmista kuubikud. www.epiim.ee

Ilmselt on kogu Eesti rahvas Laura unikaalseid esinemiskostüüme imetlenud, kuid samal ajal ka mõelnud, kuhu need kõik küll ära mahuvad. Saladus on lahendatud: kleitide ja kostüümide, mida Laural on paarisaja ringis, jaoks on eraldi tuba. Ruumi kokkuhoidmiseks on osa kleite pakitud kohvritesse. Laura taaskasutab oma vanu rõivaid – loob neist uusi ja huvitavaid.

RIDAELAMUBOKS

20 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

RIDAELAMUBOKS Laura riietub ka kodus nii, et tunneb end ilusana: „Ei ole sedasi, et olen mingi mehega koos kodus rääbakate riietega.“ Ta kannab kodus ilusaid suviseid riideid nii suvel kui talvel. „Kuna Eestis on alati ilm nii ja naa, siis vähemalt kodus saan suviseid kleite nautida, nagu Kariibidel reisil olles.“ Laurale on maast madalast meeldinud kõrvarõngad. Tartu lähedal elades käis ta ühel aastal iga päev Eedeni poes ja ostis sealt uue paari kõrvarõngaid. Praegu aga armastab ta sõrmuseid. „Sõrmused toovad tähelepanu mu kätele ja nii tuletavad mulle meelde, et ma muusikat kirjutaks.“

LOOB KODUS MUUSIKAT Laura sõnul on tal viimasel ajal muusikasoon eriti lahti läinud. Näiteks koostöös Johannes Lõhmusega tehtud laulu „Lilled jäävadki sulle“ tekst valmis tal kodus klaveri taga. „Olen saanud väga kiita, et kihvtid krutskiga sõnad,“ ütleb Laura. Praegu salvestab ta koos Johannesega uut plaati.

KOLLASED KUMMIKUD kinkisid Laurale ta onupoja parim sõber Sander ja tema pruut kooli lõpetamise puhul. „Kahjuks Sandrit enam siinilmas ei ole, aga ta on inglikesena ikka olemas ja elab mu tegemistele kaasa. Sellepärast ongi need kummikud mulle nii olulised,“ lausub Laura.

AARDEKIRST Laura hoiab plaadimängijat kastil, mille sees on vinüülplaadid tema lapsepõlvekodust. „Olen seda kasti igale poole kaasa tassinud,“ naerab ta.

RIDAELAMUBOKS

PERENAINE KÖÖGIS Laurale meeldib külalisi võõrustada.

Ta armastab roogi mereandidest ja valmistab neid ka sõpradele.

TASUTA KONTSERDID NAABRITELE

Laura ridaelamuboksi juurde kuulub ka aed, kus ta peab vähemalt kord aastas oma traditsioonilist suurt aiapidu. „Minu jaoks on hästi oluline sünnipäeva korraldamine. Kui enamik inimesi arvab, et on vaja juubelit, et suur pidu korraldada, siis mulle on tarvis vaid 30. augustit (Laura sünnipäev on 30. augustil – toim.). Minu jaoks on sünnipäeva pidamine rõõm ja äge, sest see annab inimestele võimaluse kokku tulla. Minu aiapeod on mulle väga olulised. Hoiatan siis alati naabreid, et pidu võib hommikuni minna, ja kutsun ka neid läbi astuma.“ Külalisi Laural sageli siiski ei käi, sest kodus pole ta just tihti. Kui ta aga kodus juhtub olema, siis on talle külaliste kenasti võõrustamine väga oluline. Laura on suur mereandide fänn – valmistab roogi näiteks kalmaaridest ja kaheksajalgadest.

Ridaelamus elamise plussidena toob Laura välja selle, et saab kerge vaevaga auto parkida ja et seal on oma aed ja loodus lähedal. „Ma ei käi küll ääretult palju jalutamas, aga see võimalus on olemas,“ ütleb ta. Üllatavaid looduskauneid kohti avastab Laura Viimsis tänase päevani. Kuu aega tagasi avastas ta enda jaoks Krillimäe maastikukaitseala. „Ükspäev, kui jooksmas käisin, põikasid kaks hirve mu nina eest mööda!“ Ka naabrite vähesus on lauljale meeltmööda, nii saab kodus rahulikuma südamega musitseerida ja muusikat produtseerida. Tema kodu seinad pole päris helikindlad.

22 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

„Olen juba pikemat aega vallaline olnud ja see on mõnus.“ Laurale meenub seik, kui ta külla tulnud naabritelt küsis, ega tema muusika tegemine nendeni eriti ei kostu ega neid häiri. „Selle peale pisike naabripoiss tänas mind kontsertide eest. Need olevat väga toredad,“ naerab Laura.

Laura on elanud ka USAs, Saksamaal ja Soomes. Ta on ka jaganud kodusid elukaaslastega, aga praegu on ta rahul, et elab üksinda. Lauljatar kiidab, et saab tulla ja minna, kui tahab, ning on oma aja ja kodu peremees. „Olen alati ennast suhtesse koheselt investeerinud ja nii iseenda kaotanud. Praeguseks olen juba pikemat aega vallaline olnud ja see on mõnus. Olen raamatuid lugenud, ennast arendanud ja iseendaga sõbraks saanud.“ Vaatamata kaheksale Viimsis elatud aastale ei ole Laura kodu veel päris valmis. Näiteks pole tal paljudes kohtades lampe, vaid ainult juhtmed. „Olen emaga arutanud, et võibolla see ongi tore, et asjad on protsessis. Tavaliselt inimesed ootavad, et saaks kodu täiesti valmis, aga tegelikult on tore ka selline kulgemises olemine ja lohakas romantika,“ leiab Laura.

LEMMIKLOOM

TALVEKOER Paksukarvalisel Kiral on Kelly sõnul talvel palju rohkem energiat kui suvel.

24 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

LEMMIKLOOM

Võluvate silmadega

haskitüdruk Tekst: HELEN HEIDEMANN Fotod: ERAKOGU

Vigursuusataja Kelly Sildaru ei püüa medaleid ainult suusamägedel, vaid võistleb ka oma haski Kiraga koertele ja nende peremeestele korraldatud jõukatsumistel.

T

erve lapsepõlve endale koera tahtnud Kelly Sildaru (21) soov täitus kolm aastat tagasi, kui tema toonase klassiõe Amani Kiivikase haskil sündisid pojad. „Amani saatis mulle neist fotosid. Kui ma Kira pilti nägin, teadsin kohe, et see on minu koer,“ sõnab Kelly.

Vigursuusatajat paelusid Kira eri värvi silmad ja see saigi määravaks: „Need silmad tõmbasid mind kohe tema poole.“ Kelly koera nimi on osaliselt inspireeritud Kolumbia päritolu lauljanna Shakira nimest. Kuna Kira emal oli pikk nimi, kuid teda kutsuti lühema nimega, siis mõtles ka Kelly panna Kirale pikema ja uhkema nime, mida oleks hea lühendada. „Tegin nalja, et paneme nimeks Shakira ja hakkame Kiraks kutsuma. Aga Kira jäi tema pärisnimeks, Shakira ei olnud see päris õige.“

ISEPÄINE JA SÕBRALIK KOERATÜDRUK

Kelly sõnul on Kira väga iseseisev ja isepäine – kuulab perenaist ja täidab ta käsklusi vaid siis, kui ise tahab. Kelly lisab, et Kira on sõbralik, isegi võõrastega: „Kui külalised tulevad ja keegi tahab talle pai teha, siis ta on ikka väga sõbralik ja laseb ennast paitada. See on haskidele hästi omane, et nad võtavad inimesed kohe omaks. Haskit pole mõtet koduvalvuriks võtta, sest ta põhimõtteliselt näitab vargale kohe kõik asjad kätte.“ Kelly sõnul pole haskid kurjad koerad, kuid kui vaja, kaitsevad oma territooriumi.

Küsimusele, kuidas käitub Kira siis, kui Kellyle läheneb mõni võõras inimene, vastab Kelly muheledes: „Tal vist on minust sellistel hetkedel täiesti ükskõik.“ Samas on Kelly sõnul olnud olukordi, kus võõra inimese lähenedes tekib temas endas pinge, mida Kira tunnetab: „Ta tajub seda väga hästi ja käitub teistmoodi. Ega ta selline ole, et kellelegi kohe hambaid näitama hakkab, aga ta ei lähe kõigile kohe tervitades vastu. Pigem vaatab kõrvalt ja mõtleb.“

ÜHESKOOS VÕISTLUSTEL

Kelly ja Kira harrastavad koos ka koerasporti. Esimest korda võisteldi 2021. aasta suvel Poolas Hard Dog Race’il. Sel võistlusel pidid rihmaga ühendatud koer ja peremees läbima keeruka takistusraja. „Kui ma koera võtma hakkasin, siis mul ei olnud plaanis temaga koerasporti tegema hakata. Tahtsin lihtsalt pere-

VÕISTLUSHIMULISED Kelly ja Kira osalevad võistlustel, kus peavad koos läbima keerukaid takistusradu. Koerasport on nendevahelist usaldust palju kasvatanud.

„Koduvalvuriks pole teda mõtet võtta, sest ta näitab vargale kohe kõik asjad kätte.“ DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 25

LEMMIKLOOM liiget. Aga siis tekkis mul mõte, et võiks mõnikord temaga jooksmas käia. See tundus lihtsalt tore ajaviide, mida teha koos koeraga,“ kirjeldab Kelly, kuidas ta koeraspordi juurde jõudis.

Kira polnud veel aastanegi, kui Kellyga võttis ühendust ettevõte Non-Stop Dogwear. Sellest sai alguse koostöö – nende varustust kasutavad Kelly ja Kira suure rõõmuga ning sealtkaudu tekkis Kellyl huvi hakata koeraspordi jaoks Kirat treenima. See aga võtab oma aja. „Arvan, et kui tahta koeraga mingit sporti väga-väga hästi teha, siis peaks palju rohkem treenima kui meie. Meil lähtub kõik sellest, kui palju mina saan Kiraga tegeleda. Kui palju ma olen Eestis, kuidas oma treeningute kõrvalt saan asju ajastada. Kui võimalik, teeme Kiraga kaks korda nädalas trenni,“ lausub Kelly.

Hard Dog Race’il peab koer ka ujuma. „See ei ole kindlasti Kira tugevaim külg,“ tunnistab Kelly. Siiski said nad jõukatsumisel, kus osales 221 naist ja nende koerad, 42. koha.

Enne seda võistlust Kelly ja Kira ujumist ei harjutanud, kuid võtsid selle hiljem fookusesse ning raske töö on tasapisi vilja kandmas.

Kira toob Kelly ellu palju rõõmu, kuid on ka ehmatusi pakkunud. „Eelmisel suvel hakkasin Kirat rohkem veega harjutama, kuna teadsin, et tal on veehirm. Üritasin võimalikult palju tegeleda sellega, et ta julgeks vette tulla. Ujumiseni me veel ei ole jõudnud, aga nii palju ta saab, et tuleb käppadega vette või natukene jookseb isegi meres ringi,“ räägib Kelly.

Millise eesmärgi on Kelly ja Kira koeraspordis seadnud – kas pigem nauditakse koos võistlemist või soovitakse poodiumikohta? „Ma tahan lihtsalt toredat kogemust, aga kuna olen ise sportlane, siis on raske, kui võistlustel ei lähe väga hästi. Võib-olla olen ma natukene löödud olnud pärast koeravõistlusi, kuna olen tahtnud ise paremini teha, aga ma saan aru, et see ei ole minu jaoks selline võistlus nagu suusatamine. See on pigem koeraga parema sideme loomine ja koos aja veetmine. Sa võistled iseendaga ja pead endale aru andma, et tegemist on teistsuguse spordialaga ja igal pool ei saagi hästi minna. Väga palju sõltub ka koerast.“ Usaldus Kelly ja Kira vahel on koeraspordiga tegelemise ajal kasvanud. „Seal on hästi palju meie sidet näha ja tuleb välja, milles koer sind usaldab. See on hästi tore kogemus,“ rõõmustab Kelly.

JÄLITAS PÕHJAPÕTRA HASKI KIRA tuli Kelly Sildaru ellu kolm aastat tagasi.

Kellyt võlusid tema eri värvi silmad.

26 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Kira toob Kelly ellu palju rõõmu, kuid on ka ehmatusi pakkunud. Eelmise aasta kevadel olid Kira ja Kelly Soomes, kui koer põhjapõtra märkas, end rihmast lahti tõmbas ja talle järele tormas. „See oli minu jaoks esimene kogemus, kus mu koer mõne teise looma järel jookseb. Ja haskid on veel sellised, et kui nad rihmast lahti saavad, siis sind enam ei eksisteeri, nad ei näe ega kuule sind,“ kirjeldab Kelly toimunut. „Kui saime aru, et ta on läinud, võtsime auto ja hakkasime talle järele sõitma. Mõistsime, et me ei jõua ise nii kiiresti liikuda, nagu koer või põhjapõder jooksevad.“ Õnneks on Kiral küljes GPS-seade, millega Kelly tema asukohta pidevalt jälgida saab. „Selle abil saime jälile, kus

LEMMIKLOOM

OOTAB PERENAIST KOJU Kira on tavaliselt Eestis, kui Kelly viibib välismaal võistlustel või treeningutel, sest Kelly ei taha teda pikkade lennureisidega traumeerida. Aga kui vähegi võimalik, võtab Kelly ta endaga kaasa.

„Kiral on GPS-seade mu enda südamerahuks ja tema kaitseks.“ Kira on, aga ega me teda kohe kätte ikka ei saanud. Ta jooksis eest ära. Lõpuks kuidagi saime kätte – ju ta oli väsinud ja soovis koju minna,“ meenutab Kelly ehmatavat sündmust. „Kiral on GPS-seade mu enda südamerahuks ja tema kaitseks. Kui ta peakski plehku panema, siis on tal väiksem võimalus näiteks auto ette joosta, sest ma saan ta enne kätte.“

TAASKOHTUMISRÕÕM ON PIIRITU

Kui Kelly käib välismaal võistlemas või treenimas, jääb Kira enamasti Eestisse ja sel ajal kannab tema eest hoolt Kelly ema Lilian. „Nii palju kui võimalik üritan ma teda ikkagi kaasa võtta – palju toredam on võistlustel või laagris olla, kui koer on kaasas. Kodusem tunne on. Samas ei taha me teda lennukiga transportida, kuna see on traumeeriv tema jaoks. Kui meil on vähegi võimalik, siis kaalume autoga Euroopasse minemist, et saaks koera kaasa võtta.“ Intervjuu tegemise ajal on Kelly Austrias ja Kira Eestis.

Ka seekord käis tal peast läbi mõte Kira kaasa võtta, kuid reaalsuseks see ei saanud. „Kuna ma olen pikad päevad trennides ja taastusravis, siis palju mul üldse on õhtul enam jaksu ja energiat temaga tegeleda,“ arutleb ta.

Kelly teab, et kui ta lõpuks koju saabub, ootab Kira teda suure rõõmuga: „Ta kuuleb juba kaugelt kohvrirataste heli järgi ära, et ma olen koju tulemas. Siis ta ootab ukse peal ja tal on alati väga hea meel. Ema on paar korda öelnud, et kui olen just kohvritega reisile läinud ja ta on Kiraga käinud jalutamas ning keegi on kohvritega vastu tulnud, siis Kira on kuulnud kohvrirataste häält ja arvanud, et ma tulen koju. Tal on kõrvad kikki läinud ja saba hakanud käima.“

28 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

JAHIINSTINKT ON TUGEV Kelly ehmatas kõvasti, kui Soome-reisil tormas Kira põhjapõtra taga ajama.

Tänu GPS-seadmele tegi perenaine koera asukoha kindlaks ja sai ta kätte.

MAAKODU

Paradiisis mere k Tekst: KAIRIT TSÄRO-MIRME Fotod: KARLI SAUL

30 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

e keskel

Estonia Seltsi eestvedaja ja lavastaja Arne Miku pärituules kulgenud elu ankruks on Hiiumaa. Tema poole sajandi jooksul Kiduspe põliskülla ehitatud suvekodu on pakkunud öömaja värvikatele kultuuritegijatele. Talvisel ajal elab Arne Kadriorus, kus tal on raamaturiiulis Ingmar Bergmani, Edward Albee, Friedebert Tuglase ja Georg Otsa isikliku pühendusega raamatud.

KIDUSPE 2023 Arne Miku maakodu Hiiumaal.

TEENEKAS KULTUURITEGELANE Arne Mikk oma Kiduspe kodus Hiiumaal.

MAAKODU MAAMAJA 1979. aastal, mil Arne Miku pere selle ostis.

S

MAJAEHITUS HIIUMAAL Kohalikud mehed ladusid palkidest maja kokku, panid sammalt vahele ja maja kestab.

ee oli 1976. aastal, kui Arne Mikk (89) oli koos abikaasa Reedaga lähedase sõbra Eri Klasi ja tema abikaasa Ülle Ulla maakodus Hiiumaal Kalanas külas. Arne sättis telki öömajaks üles ja Eri imestas, et kaua viitsib Arne, toonane Estonia teatri lavastaja, koos perega suviti telgiga mööda Eestit ringi rännata. Ta tegi Arnele ettepaneku hakata samuti suvehiidlaseks, nagu oli ta ise Üllega. „Kiduspe külas on üks lagunev maja. Osta see ära!“ mäletab Arne Erit ütlemas. Arne kõhkles, aga kui kord Hiiumaale oli tuldud, läks ta Eri pealekäimisel lagunevat maja vaatama. Võssa kasvanud, okastraataiaga piiratud hoone müüjaks oli kohalik hiidlane. Maja tegelik omanik, vana naine Juuli elas Tohvri vanadekodus. „Lehmalaut, kuur ja lagunenud elumaja. Issake, me elasime ju Tallinnas Pirita jõe kaldal ja järsku midagi sellist! Milleks?“ meenutab Arne enda reaktsiooni 47 aastat tagasi nõgestesse uppunud õuel seistes.

Arne läks Eri Klasi pealekäimisel lagunevat maja vaatama.

SUVEKS VALMIS Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevaks korraldatud festivali ajal sai Arne vahelduseks oma Kadrioru korterile taas Hiiumaale ja ka suvemajja. Poeg Jaak abikaasaga vahetab linnakodu saarekodu vastu kohe, kui päike kõrgema kaarega käima hakkab.

32 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Vahel tahaks midagi väga head!

Arel PLUS saunad ja kümblustünnid

Külastage Arel PLUS saunade ja kümblustünnide kollektsiooni: Vastseliina Maarahva laat 17.-18. juuni Avinurme Tünnilaat 23. juuni Tallinna Merepäevad 14.-16. juuli Jäneda Talupäevad 29.-30. juuli

Info ja tellimine: Arel PLUS Tel: +372 5257800 E-mail: info@arelplus.ee www.arelplus.ee Arel Plus OÜ Tootmisbaasi, Roobe 68614 Tõrva vald, Valgamaa

6 777 888

www.omegalaen.ee Ärilaen kinnisvara tagatisel

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne teenuse kasutamist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga.

MAAKODU

Kuidas Eri Klas kalal käis ja Brežneviks kehastus

DIRIGENT ERI KLAS Hiiumaal oma suvekodu õuel.

Arne Mikk: „Erile meeldis elu ja seltskond ja temaga oli väga tore. Mäletan, kuidas ta Hiiumaal suviti elades tahtis ka kala püüda. Ostis kummiülikonna ja spinningud, võttis piirivalvegarnisonist loa, et merele minna, ning läks. Sisemeri on siin madal. Eri kõndis pool kilomeetrit merre, kui piirivalvurid teda märkasid ja tagasi kutsusid. „Kas luba on?“ „Muidugi on,“ vastas Eri ja jättis kalapüügi katki. „Kurat küll, ma ei sumpa kilomeetrit selleks, et neile luba näidata!“ vihastas Eri. Läks kohalikku poodi, ostis pool liitrit viina ja räime tomatis ning sellega tema kalalkäik ka lõppes.

Tore lugu juhtus, kui Eri saabus Jaapanist esinemast ja kõneles Hiiumaa naabritele, mida ta seal nägi ja tegi. Vana metsavaht Eedi, kes oli vaikselt Eri juttu kuulanud, ütles nukralt: „Sel ajal kui sina seal Jaapanis olid, olid mul ka oma mured.

Mul lehm suri ära ja...“ Eril oli eriline oskus kõigiga läbi saada. Tema moto oli: „Olen esinenud nii poliitvangidele kui poliitbüroole!“ Kord tuli ta Soomest otse minu sünnipäevale, Reagani mask ees. „Tervitusi Reagani poolt!“ hüüdis ta. Aeg oli selline, kus Eesti elas Brežnevi ajas. Küsisin, kas ta Brežnevi maski ei julge panna. Eri vastas, et Brežnevit võib ta ise teha. Istus laua taha, võttis taldrikult kurgiviilud, tegi neist ordenid ja väänutas nägu nagu Brežnev. Igav ei olnud Eriga kunagi.“

Mikkude suvekodus jõudsid Kiduspe rahva rõõmuks esineda Ott Lepland ja Eda-Ines Etti. Ööga läks ta ehmatus üle ja hommikuks oli asi klaar.

Arne ja Reet arutlesid, et ega nad ju suviti nii ehk naa Sotši puhkama lähe ja suvi on Eestis alati ilus. Üheskoos leiti, et miks mitte rajada suvekodu Hiiumaale.

Edasi tegutses Arne sihikindlalt. Sõitis Hiiumaalt autoga koju, ajas raha kokku ja lendas lennukiga kohe Kärdlasse tagasi. Käis majaomaniku juures vanadekodus ja ajas majaasjad korda.

KUULSUSTE SAAR

Ehitus talus ei läinud sellise kiirusega, nagu tänapäeval maju renoveeritakse või püsti pannakse. Esimesel aastal sai parandatud vaid katus, et maja täienisti kokku ei kukus.

Aastakümnete jooksul tegi pere kõike tasa ja targu, sest

ELUAEGSED SÕBRAD Kui Eri Klas oma esimese Volvo ostis, sõitis ta kohe seda Arnele näitama.

Kiduspel elasid nad vaid ühe-kahe kuu kaupa suvel. Siis kui teatris ja koolis oli suvevaheaeg. Nõukogude korra kohaselt ei võinud ühel inimesel mitut maja olla ja seetõttu tuli Arnel Hiiumaale soetatud maakoduga teha väike vangerdus.

Arne ja Reet Mikk elasid oma kolme pojaga iseehitatud elumajas Pirita-Kosel, seega ei saanud neil veel üht maja olla.

Maakodu vormistas Arne ühe kolleegi nimele, kuniks Mikkude vanim poeg Jaak sai 16aastaseks. Seejärel kirjutati maja tema nimele.

Kiduspe lähedale on uuemal ajal suvekodu rajanud lauljad Tanja ja Mikk Saar, filmiprodutsent Katrin Kissa, operaator Mart Taniel ja eurosaadik Marina Kaljurand.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 35

MAAKODU

MIKKUDE DÜNASTIA tänaseks juba neli põlvkonda saavad suve jooksul selles majas kokku.

VAID HEA ETTEKUJUTUSVÕIMEGA võiks lagunenud laudas näha uut maja – Mikud ehitasid varemetele uue elamu.

JÄRELTULIJATEGA Reet ja Arne Mikk oma kolme poja Jaagu, Mardi ja Reinu peredega aastal 2000.

36 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

MAAKODU

Talgute korras aidati Mikkudel üles ehitada majad, saun ja kuurid.

22 AASTAT HILJEM Mikkudest Hiiumaal tehtud foto aastast 2022.

HARULDANE MAJARAAMAT Reet ja Arne hakkasid Kiduspel elades pidama arvet kohalikelt toodud munade ja piima üle. Vaikselt kasvas sellest välja ülevaatlik majaraamatkalender, millele lisandusid laste illustratsioonid. Kalender annab ülevaate argielust 1982. aastast alates.

Mikkude maavaldustel on kolm hoonet – kaks elumaja ja saun. Ühes on Arne olemine ja teises elab Jaak abikaasaga. Arne lapsed ja lapselapsed oma lastega käivad Kiduspel külas. Terrass, millel istudes Arne jutte vestab, on majapidamise kõige uuem ehitis. Selle ehitas Jaak vahetult enne koroonaaega. Siin jõudsid Kiduspe rahva rõõmuks esineda Ott Lepland ja Eda-Ines Etti. Kontserdid korraldas Jaagu tütar Maret, kes töötab Jazzkaare projektijuhina.

Ent enne kui puhta looduse ja vaikuse poolest tuntud paik noorte kultuuriinimeste seas populaarseks kujunes ja Hiiumaal elanud kirjanik Tõnu Õnnepalu oma raamatutes Hiiumaad hellitlevalt kord meretaguseks, kord mereäärseks,

MAAKODU kord mere keskel ja keset merd olevaks maaks nimetas, käisid Kõpu poolsaare põliskülas Mikkude juures saunas ja jäid mõnikord ka öömajale kirjanikud Jaan Kross ja Ellen Niit, Nõukogude Liidu üks kuulsamaid filminäitlejaid ja lavastajaid Kirill Lavrov, Soome ja Ungari saadikud, näitleja Ita Ever ja tema lavastajast poeg Roman Baskin. Eri Klas oli

MÄLESTUSTALDRIKUD REISIDELT suures palkmajas.

Mikkude pere lähedane sõber. Tema ei mallanud üle kolme päeva Kalanas olla – sõitis Arne juurde ja ärgitas alatasa midagi üheskoos ette võtma. „Eks meie saunas, kui Eri ja Jaak Viller külla tulid, sai peetud ka Estonia kunstinõukogu koosolekuid,“ muheleb Arne.

KÜLLAKUTSEGA OMA KOJU

Arne, kelle 89 eluaastast on 70 seotud Estonia teatri ja Estonia Seltsiga, peab oluliseks toonitada, et okupatsiooniaegne elu oli hoopis teine kui tänane: „Esmalt oli saarele sõitmiseks vaja luba. Loa võis anda küllakutse või komandeering. Kui majadokumendid veel korras polnud, saatsid naabrid meile kutse ja siis registreerisime saarele jõudes end piirivalves ära. Pärast kella kümmet õhtul ei tohtinud keegi mere äärde minna. See oli keelatud.“ Viljandimaal suure talu perepojana üles kasvanud Arne tõmme avamere poole ning kiindumus rannamändidesse ja liivaluidetesse algas aga aastaid varem, kui temast suvehiidlane sai. „Minu vend Vello Mikk, kes töötas Eesti Raadios, katsetas eksperimendi käigus, kas punase ajakirjanike liidu liikmepiletiga saab neisse piirkondadesse, kuhu okupatsioonivõimu piirivalve eestlasi ei lasknud. Sai küll Saaremaale. Sain temast innustust.

Minu vabadusevajadus ja tung kogeda suurt merd oli nii suur, et julgesime korraldada teatrist ekspeditsioone Eesti väikesaartele. Vormistasime komandeeringud nii, et saime koos teatri peakunstniku Eldor Renteri ja legendaarse tekstiilikunstniku Helgi Reemetsaga sõita Ruhnu, Kihnu ja Vormsile. Nendest retkedest kasvas välja minu lavastus „Vikerlased“,“ räägib Arne.

Eriti hästi on Arnel meeles 1967. aasta suvi Hiiumaal.

Toona töötas ta Estonia teatris kirjandusala juhatajana ning käis koos Estonia lavastajate Paul Mägi ja Sulev Nõmmiku ning peakunstnik Eldor Renteriga Hiiumaal.

Teater plaanis helilooja ja koorijuhi Gustav Ernesaksa 60. sünnipäevaks tuua lavale Ernesaksa ooperi „Tormide rand“.

Ooper põhineb Juhan Smuuli libretol ja selle tegevus toimub Hiiumaal. Mehed tegid pilte mererannast, ent Kõrgessaarest läbi sõites pidasid piirivalvurid nad kinni.

PALKMAJAS näitab Arne õlenöörist põhjaga talutooli. Soemüüril ripub söepann, mis on mõeldud voodi soojendajaks. Selle ostis Arne antiigiärist Belgias.

70 aastat Estoniale elatud elu Arne Mikk sündis 1934. aastal Viljandimaal. Ta õppis Viljandi 2. Keskkoolis ja 1961. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal. Laulis Estonia kooris ja selle kõrvalt sai Estonia teatri kirjandusala juhatajaks, seejärel lavastaja assistendiks. Õppis lavastajaks Moskva Suures Teatris ning Saksamaal Komische Operis. Aastatel 1977–1995 oli Estonia peanäitejuht ja 2002–2004 kunstiline juht. Saaremaa ooperipäevade jpt festivalide kunstiline juht.

Estonia Seltsi üks taasasutajaid ja 1990–2016 selle esimees. 2016– 2019 Rahvusooper Estonia nõukogu esimees.

38 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

MAAKODU

MÄNGUPAIK Arne ja Reeda lapsed said õuele veetud paadis omi mänge mängida. Sama saavad teha ka nende lapselapsed.

ARNE OMA SUVEKODUS , kus ta ennekõike vaid puhkab ja elab suves – raamatud ja teatrikirjandus on tema Kadrioru korteris.

Piirivalvurid kahtlustasid teatrimehi spioneerimises. „Mis te siin teete?“ küsisid piirivalvurid. Mehed vastasid, et valmistavad ette Ernesaksa juubelilavastust. Piirivalvurid kahtlustasid teatrimehi spioneerimises – et ju pildistati üles piirivalveputkasid. Mehed käsutati piirivalvurite autosse ja viidi kordonisse. Selguse huvides ilmutasid piirivalvurid fotoaparaadis olnud filmi ära, ent suur oli nende pettumus, kui ilmutatud film oli täiesti valge, ilma ühegi kujutiseta. „Te olete meid petnud!“ ütlesid piirivalvurid. „Vastupidi,“ ütles Arne. „Teie olete petnud meid. Kas teate, mis vahe on ilmutil ja kinnitil? Esmalt ilmutatakse ja siis kinnitatakse. Teie tegite vastupidi.“ See ei olnud Arnele esimene kord sattuda Hiiumaal kok-

40 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

ku okupantide rumalusega. Ükskord paigaldas ta poegadega sauna sarikaid, kui metsast astusid õuele kaks piirivalvurit ja küsisid, kus pool on Kõpu. „Imestan, kuidas sai olla piirivalvurina teenistuses inimene, kes ei taju ilmakaari ja kellel pole kompassi,“ ütleb Arne.

Arne sõnul polnud mõtet jämeda ümberõpetamisega vene piirivalvurite vastu minna ja õnneks rohkem kokkupuuteid tal nendega ei olnudki. Sõber Eri aga, kelle kõrval ei olnud võimalik kellelgi passiivset elu elada, tõmbas kord oma kirglikkusega käima ootamatu ettevõtmise. Nimelt suutis ta piirivalvuritele arbuusi ja konjaki abil selgeks teha, et piirivalvurite kopteriga on võimalik lennata Hiiumaalt Vilsandile, kui tal tuli soov minna sinna külla tuntud koorijuhile Venno Laulule. „See ei olegi lugu, mida kõva häälega rääkida, aga tõepoolest – kuulsa lavastaja Kirill Lavrovi poeg oli Saaremaal sõjaväes. Tal oli pimesoole lõikus ja papa tuli teda Eestisse vaatama ning teda lennutati kopteriga. Eri sai sellest teada ja hakkas organiseerima, et saaks ka kopteriga lennata. Kui siis Hiiumaalt üle Saaremaa Vilsandile lendasime, viskas Eri nalja, et kus see Krumm (ooperilaulja Hendrik Krumm – toim.) seal Saaremaal on – teeks seal ka peatuse! Kui siis Vilsandile saabusime ja Venno õuele jõudsime, küsis Venno: „Kust siia saite?“ Eri oli elevil ja ütles: „Lendasime kopteriga.“ „Ära jama!“ ei suutnud Venno sensatsioonilist retke uskuda,“ meenutab Arne.

ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES

Ilmselt ei sõitnud Arne ega tema abikaasa Reet kordagi oma kolme pojaga suviti Tallinnast Hiiumaale teadmisega, et nendega seal üldse midagi halba juhtuda võiks, sest hiidlased olid nii või teisiti abiks. Talgute korras aidati Mikkudel vahetada maja katus ning palkidest ehitati suur elumaja. Reet ja Arne askeldasid nagu sipelgad aastaid – lap-

MAAKODU

„Pärast kella kümmet õhtul ei tohtinud keegi mere äärde minna.“ sed ja kohalikud abiks. „Suurim tunnustus ongi mulle vist see, et meie perekond on märgitud ära ka Kiduspe põlisküla ajaloost jutustavas raamatus. Hiidlased on nii südamlikud inimesed. Kui nad kord su omaks võtavad, siis seal sa oled,“ lausub Arne.

Arne ütleb, et üks tema lemmiktegevusi Hiiumaal oli lõhkuda puid ja nagu laste puhul tavaline, hakkavad nad tegema samu asju, mida vanemad ees teevad. Nii hakkas ka Mikkude keskmine poeg Mart varateismelisena Arne eeskujul puid lõhkuma ja lõi kirvega pöidlal tüki ära. Arne leidis pöidlatüki rohu seest üles ja ütles poisile, et vajutagu see pöidlale tagasi. Ise läks kiirelt autot käivitama, et Mart Kärdla haiglasse viia, aga just siis auto ei käivitunud. Arne jooksis pojaga metsa seest kahe ja poole kilomeetri kaugusel olevale suurele teele, et ükskõik, kes tuleb, peatab ta kinni. Tuligi auto Kärdla poolt, keeras otsa ringi ja viis Mardi ja Arne Kärdla haiglasse. Mardi pöial õmmeldi kokku ja

ARNE LEMMIKKOHT mitusada aastat vana rannamänni juures Kiduspe rannal.

MAAKODU

SUVEL minnakse kõrvetava päikese eest varju terrassile, mille suure laua taga saab söönuks Mikkude pere ja nende arvukas sõpruskond. Lauale on kraapinud oma nimed muusikud Tanja Mihhailova-Saar, Jaagup Kreem abikaasaga, Jalmar Vabarna ja mitmed teised artistid.

TRAD. ATTACK! liidri Jalmar Vabarna autogramm.

NAABRINAISE Tanja Mihhailova-Saare jäädvustus Mikkude söögilaual. autojuht sõidutas Mikud koju tagasi.

Eriti südantsoojendav lugu juhtus Mikkude noorema poja Reinuga, kui ta oli neljane. Rein jäi mumpsi ja vanemad otsustasid koos temaga minna Hiiumaale, et ta seal terveks ravida. „Hoidsime autoaknad kõvasti kinni, et laps tuult ei saaks ja Kiduspes oli Rein tubane. Ühel hommikul keegi koputas aknale. See oli naabrimees Ülo, kes pidas seal sepa ametit ja vahel ka viina võttis. Ta tuli meie akna alla ja rääkis: „Kuulsin, et su poeg on haige ja ei saa õue tulla. Tõin talle akna alla siili.“ Reinul oli rõõmu palju. Sellistel hetkedel mõtled, et on ikka inimesi ja südamlikkust,“ jutustab Arne.

Hiiumaa elu on Arne sõnul õpetanud kõik ta kolm poega ehitama ning inimestega hästi suhtlema ja neist lugu pidama. „Hiiumaal tuli inimestega hästi läbi saada. Eriti raske oli

„Hiidlased on südamlikud inimesed.“ 42 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

MART MIKU lähedane sõber Jaagup Kreem on jätnud omalaadse autogrammi Hiiumaa söögilauale.

ehitusmaterjalide hankimine. Tavaline taks oli Nõukogude ajal kas 3 rubla või pool pudelit viina – olgu koorem laudu või koorem kruusa, aga enamik mehi ei vajanud raha ega viina, vaid seltskonda. Mul läks mingis suhtes isegi hästi, et suutsin üheskoos nendega viina joomata jätta,“ räägib Arne. „Ükskord, kui saunaehitusel oli vaja üht koormat kruusa, läksin Kõpu karjääri ja rääkisin, et kruusa oleks vaja. Selgitasin, kus elan, ja toodigi. Küsisin siis, et mis ma võlgnen. Mees vastas: olen raha enne ka näinud. Ma pakkusin, et kas viina. Mees vastas: olen usklik, ma ei joo. Kuidas saan siis tasuda? Sa ju ütlesid, et sul on vaja, vastas mees.

Vot sellised on hiidlased. Siin maailmalõpus võid ju olla, aga abi vajad alati ja selleks on vaja teisi inimesi ja häid suhteid ja hiidlased on südamlikud inimesed.“

KULTUURIKANTS HIIUMAA

Hiiumaa ei ole Arne elus siiski üksnes suvekodu. Sel kevad-suvel korraldas ta koos Hiiumaa Kultuuri Seltsi ning heade sõprade, samuti Hiiumaal suviti elavate kultuurimetseenide Enn ja Maris Kunilaga helilooja Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevaks muusikafestivali. „Tobias on võrratult suurem helilooja, kui tänapäeval temast teatakse. Ja on suurepärane, et Käinas sündinud esimest kompositsiooniharidusega Eesti heliloojat tutvustab laialt ka Eesti Televi-

Tahan parimat!

TÖÖPÜKSID

4 suunas venivad paneelid jalgevahel ja tagaosas

A IPPTASKUTEG R E T A V A T A EEMALD

Lukuga avatavad võrgust õhutusavad

3.0

Vastupidav ja veniv Ripstop kangas KneeGuard Pro põlvekaitsesüsteem

6972 194 €

Stretš Cordura põlvedel

Tasuta pusa saab kaasa mistahes FlexiWork pükste ja LiteWork 6208/0404 pükste tavahinnaga ostu puhul. Kampaania kestab kuni tasuta pusasid jätkub.

Kampaania ei kehti Snickers Workwear lastepükste ostu puhul.

Tugevdatud sääre allosa Helkurribad sääre tagaosas Tööriista-aasad parempoolsel ripptaskul Joonlauatasku; noatupe kinnitusnööp; Tasku pikale ja lühikesele pliiatsile

Põhikangas: 100% ripstop polüester millest 36% Sorona® kiud (taastuvast taimsest materjalist valmistatud polümeer), 225, g/m².

Veniv kangas: 88% polüamiid, 12% elastaan, 275, g/m².

Tugevdus 1: 100% CORDURA®, 205 g/m² Tugevdus 2: 100% CORDURA®, 320 g/m².

280 €

5604 1604 9504

0404 1604 9504

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub.

TAMREX OHUTUSE OÜ

TASUTA

207 €

art 2 väär 800/040 tus 6 6 9€

179 €

Ripptaskutega stretšist SoftShell püksid

159 €

0467

6940

6604

6932 0404

6902

5804

0404

Full-stretštööpüksid eemaldatavate ripptaskutega.

k ear FlexiWor ICKERS Workw vahinnaga, SN s he ta is sid ta Osta m pikad tööpük SA saad selle PU

6903

5804

6208

175 €

ja sitket Rohkem venivat avad at kangast. Eemald /5 8 0 4 /0 4 0 4 gatasta s uu ja ripptaskud tsioenduslikud mugavust, funk kute paigutus. Uu siseküljel. Rohkem ite dused: re en ad lah av d us iva ut lukkudega õh kõik senised toim s ak Lis t. d® us ar ad Gu isvab d sääred, Knee naalsust ja liikum ked, eelpainutatu lõi .

3D lik ad va giv te jär urus kehaliikumist lsed taskud, lai su em, funktsionaa põlvekaitsesüste

Eemaldatavad ripptaskud Cordurast

SNICKERS Workwear kapuutsiga pehme pusa Vastupidav, pehme ja mugav kapuutsiga pusa.

Seest harjatud kangas, tugevdatud küünarnukid, 2x2 soonik varrukaotstes ja allääres.

Materjal: 80% puuvill, 20% polüester, 300 g/m².

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Teemandi 2, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Ak. Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Piljard - Mänguaparaadid Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard

www.sgbilliard.ee +372 55 53 8102 sgbilliard@sgbilliard.ee

MAAKODU

Friedebert Tuglasest Ingmar Bergmanini KULTUURILUGU PÜHENDUSTES Georg Ots kirjutas pühenduse enda elulooraamatusse "Georg Ots" nädal enne oma surma, Ingmar Bergmani autogrammi ootas Arne kaks aastat. 20. sajandi teise poole üks olulisemaid muusikauuendajaid, lavastaja Joachim Herz kinkis Arnele oma teatriteemalise raamatu, mille pidi oma abikaasale kirstu kaasa panema, ent ajas raamatud segi. Pildil on Friedebert Tuglase ja Betty Alveri autogrammid.

TÖÖKABINET KADRIORUS, kus Arne kirjutas ülevaatliku teose „Estonia Seltsile antud aeg“. Ta tegi seda kahasse oma poja Mardiga.

„1981. aastal olin Tamperes lavastamas ning märkasin, et Välis-Eesti pianist Käbi Laretei on samal ajal Soomes esinemas. Käisin tema kontserdil ja järgmisel päeval saime kohvikus kokku. Käbi küsis, kas ta saaks mind kuidagi aidata. Olin näinud tema abikaasa Ingmar Bergmani fimi „Võluflööt“ ja palusin kuulsa režissööri autogrammi. Käbi lubas. 1983. aastal, kui olin taas Soomes lavastamas, jalutas mulle Helsingis täiesti juhuslikult tänaval vastu Käbi. Bergman olla öelnud, et tema ei anna oma pildile autogramme, ning selle asemel kirjutanud autogrammi oma filmistsenaariumi „Fanny ja Alexander“ tiitellehele.

Kõige usukumatum lugu juhtus aga kuulsa saksa lavastaja Joachim Herziga, kelle ma Eestisse lavastama kutsusin. Tema kinkis mulle külla tulles oma elulooraamatu, millel oli pühendus tema armsale kadunud abikaasale Charlottele. Joachim plaanis raamatu naisele puusärki kaasa panna, aga unustas ning see sattus minu kätte. Palusin järgmisele lehele kirjutada pühenduse mulle ja nii see minu kogusse sattus,“ muheleb Arne.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 45

MAAKODU sioon. Festival on väga hästi õnnestunud,“ kiidab Arne.

Suured kirjanikud, heliloojad ja lavastajad on Hiiumaa muutliku meelega merest ning männimetsadest saanud impulsse igal ajal. Arnele on heliloojate loomingu populariseerimine tänapäevani südametöö. Ta ütleb, et festivali kunstilise juhina on tal tohutu rõõm teha koostööd nooremate muusikutega ja viia neid kokku vanema põlve tegijatega. Lisaks saab sel perioodil olla nii koduses Kiduspes kui renoveeritud Kärdla kirikus, kus toimub enamik Rudolf Tobiase festivali kontserte.

UUS KODU KADRIORUS

Kui küsida, mis on Arne igapäevarutiin, siis vastab ta, et jalutab iga päev, ilmast olenemata 10 000 sammu. Poeg Mart kinnitab, et mitte keegi nende perest, ei pojad ega miniad, jaksa Arne tempoga sammu pidada.

Mõne aja eest üllatas Arne oma poegi elumuutusega. Ta loobus pärast abikaasa Reeda surma enda ehitatud majast Pirita-Kosel ja üüris poegade naabrusesse Kadriorgu korteri. Kui pojad ja miniad aitasid Arnel uut korterit maitsekalt

sisustada ja kavatsesid elutuppa teleka vaatamiseks ja iPadis ringi surfamiseks ning muidu lösutamiseks diivani muretseda, vastanud Arne: „Mina kas istun või laman, aga mina ei lösuta.“ Arne jagab end kahe kodu vahel. Kirjutab raamatuid ja töötab oma raamatukoguga. „Minu autogrammikogus on sadu autogramme – raamatutel, kavalehtedel ja fotodel. Mõned on nagu ajaloolised kultuurireliikviad, teised hoiavad elus isiklikke kontakte.

Innustust võin nendest saada erineval moel,“ räägib Arne. „Esimene tõeline suvehiidlane oli ju Aino Kallas. Kui hakkasin tegelema tema jutustusel põhineva ooperiga „Reigi õpetaja“, siis ühelt poolt on tore minevikku meenutada helilooja Eduard Tubina kirju sirvides, aga õnnelikul kombel on mul riiulis ka kaks Aino Kallase pühendusega raamatut.

Estonia teatris kunagi lavastatud näidend „Mare ja tema poeg“ kannab autori pühendust näitleja Liina Reimanile ning Jüri Vilmsi vennale, doktor Juhan Vilmsile Argentinasse saadetud raamatu pealkiri on „Mu saatuse maa“.

Võin öelda, et minu saatuse maaks on Hiiumaa.“

ERAKORDSELT PÕNEV ja faktiderohke Arne ja Mart Miku kirjutatud raamat „Estonia Seltsile antud aeg“ ilmus sel kevadel.

46 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

sisuturundus

Modernse sileda katusekiviga

ehitatud katus paneb uhkust tundma iga majaomaniku

S

ile katusekivi on majaomanike seas kogumas järjest suuremat ja suuremat populaarsust. Oma lihtsa, puhta ja minimalistliku disaini tõttu sobib see kivi väga erinevate arhitektuursete stiilidega majadele – olgu need siis modernsed funk-, klassikalised puit- või hoopis ajastuhõngulised talumajad.

Samuti saab siledat katusekivi kasutada hoone fassaadil.

Kivi on kõige pikema elueaga, tuultele ja tormidele vastupidav ja müravaba katusematerjal, mis on elegantne ja väärikas ka aastakümnete möödudes. Lisaks on see eestlaste seas ihaldusväärseim katusekattematerjal.

Kõikidele BMI Monieri kivikatustele kehtib 30aastane garantii.

Betoonist katusekivi Tegalit

Tegalit on BMI Monieri betoonist siledate kivide seast eksklusiivseim valik. Selles uuenduskuuri läbi teinud katusekivis on ühendatud ühelt poolt elegantne välimus ja teisalt kvaliteet kõrgeimal tasemel. Tegaliti pinnakate peegeldab 300% rohkem päikesest tulevast infrapunakiirgust, mis tähendab, et katus ei kuumene suvel üle ja nii jäävad katusealused toad ka kuumade ilmadega meeldivalt jahedaks. Lisaks tagatakse Tegaliti puhul tänu unikaalsele poore sulgevale tootmisprotsessile katusekivi pinnal oluliselt parem värvi stabiilsus ning kaitse mustuse ja sammaldumise eest.

• Värvivalik:

Betoonist katusekivi Teviva

Teviva on BMI Monieri betoonist kivide seas hinna ning omaduste poolest optimaalseim valik. Teviva katusekivil on patenteeritud pooridevaba Cisar® pinnakate, mis tagab kivi tugevuse ja pinnakatte pika UV-kindluse ning takistab katuse määrdumist ja sambla levikut. Nii näeb katus ka aastate möödudes uus välja. See kivi on suurepärane valik majaomanikule, kellele on oluline, et kodu oleks elegantne ja eristuv, kuid kes eelistab oma valikutes hoida siiski klassikalisemat joont.

Betoonist katusekivi EVO

EVO betoonist silekivi on just põhjamaise nõudliku kliima jaoks välja töötatud uus soodsamast hinnaklassist katusekivi, mida toodetakse viies värvitoonis Euroopa ühes kõige modernsemas katusekivitehases Soomes. Tänu tootearendusele on EVO kaalult mõnevõrra kergem kivi, mis muudab selle katusele paigaldamise veelgi lihtsamaks ja eriti hästi sobivaks just renoveeritavatele majadele.

• Värvivalik:

• Värvivalik:

Keraamiline katusekivi Turmalin

Turmalin on silekivide esindaja BMI Monieri savikivide seas. BMI Monieri savikividele omaselt on ka Turmalin kividel nii servadel kui ka otstes topeltlukusoon, mis muudab selle katuse veelgi veetihedamaks.

Turmalini kive on olemas lisaks naturaalsele, pinnakatteta kivile ka glasuuritud (läikiva) kui angobeeritud (mati) pinnakattega, mis muudavad selle kivi pärast põletamist täielikult vett ja niiskust tõrjuvaks ning kriimustuste kindlaks. Turmalini paigaldamine on lihtne ning selle värvid ja pinnatöötlused on loodud sobituma modernse arhitektuuriga. Tulemuseks on stiilne ja tänapäevane katus.

• Värvivalik:

Küsi tasuta katusekonsultatsiooni või tule katusekivide valikuga tutvuma BMI Monieri kontorisse kas Tallinnas või Tartus: BMI Eesti OÜ | Karamelli 6, Tallinn / Riia 140c, Tartu | 627 5560 | katus@bmigroup.com | www.monier.ee

TALU

Loodan siit minna j Tekst: JAANUS HÄMARSOO Fotod: TIINA ANNAMAA

Raplamaal Sulu talu uuele hiilgusele taastanud laulja Siiri Sisask ütleb, et on teinud seda ajapikku taskukohaste võimaluste piires, seejuures suuresti ise oma kätega, aga ka koos heade abilistega. Siirit on seejuures innustanud talu eelmiste omanike vaimsus ja murdumatu tahe.

V

eidi enam kui kahekümne aasta eest esmakordselt Sulu talu õuel seisnud Siiri Sisaskile (54) avanes hoonetekompleksist trööstitu vaatepilt. Eluhoone katus ja pliidid olid sisse vajunud, põrand pehkinud ja elektrisüsteem läbi. Praeguseks on ta taastanud eluhoone nii väljast kui seest, lisaks viljakuivati, mille raudkividest meetripaksused seinad on justkui konditsioneeri eest, pakkudes lõõskaval suvepäeval siseruumes kosutavat jahutust. Viljakuivati katusealusesse on Siiri ehitanud lava ning sisustanud hubase ja õdusa saali seitsmekümnele inimesele. Seal on lauljatar suviti nii ise kontserte andnud kui ka pakkunud selleks võimalust oma kolleegidele, kes on seda ka agaralt kasutatud.

„Sulu talus on kogu aeg elanud töökad inimesed.“ HEA RAJAS TALU

Siiri talu endisaegsete elanike tublidusest ja jõukusest annab muu hulgas aimu seegi, et raudkividest kõrvalhoones on veel tänaseni säilinud tõllakuur. Tõenäoliselt hoidis seal talu hilisem peremees enne sõda ka oma Rapla kandi esimest, Ameerika päritolu autot.

Siiri väldib oma kodust rääkides sõna „häärber“. „Tõepoolest, kuigi see on olnud läbi aegade ka kõrgemate lagedega talumaja, ei meeldi mulle millegipärast sõna „häärber“,“ põhjendab Siiri oma elamises ringi

PIDEVALT TÖÖS Siiri ütleb, et on jõudnud oma talus palju ära teha, kuid tegemist jagub siin jätkuvalt.

48 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

a jalad ees

TALU

TALU

Siiri vannitoa all on kelder, kus Udo peitis kolme metsavenda.

vaadates. „Häärberis elas minu mõistes ikka peenemat sorti rahvas, aga juba see mees, kes kompleksi ehitas – ehitas selline inimene nagu Tõnu Hea –, oli ise väga töökas ja hea mees juba ainuüksi oma nime poolest. (Muheleb.) Minu meelest väga hea algus kogu sellele asjale siin! Sulu talus on kogu aeg elanud töökad inimesed – mitte sellised, et oh,

ELUHOONE Vaade Sulu talu eluhoonele. Selle jätk tõllakuuriosaga on ehitatud eelmise sajandi alguses raudkividest.

50 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

tehke nüüd minu heaks kusagil midagi niisama ära.

Sellepärast ei paindugi minu keel kasutama siin sõna „häärber“, sest sellega seoses kerkivad mulle silme ette suurte kübaratega daamid, kes toimetavad Oskar Lutsu jutustuste põhjal sündinud filmides „Suvi“ ja „Sügis“.“ Talukompleksi taastamise käigus leidis Siiri tuulelipu aastaarvuga 1907, kuigi ehitusega tehti tema teada algust juba mitu aastat varem. Raudkividest kõrvalhoone seina sisse on graveeritud teinegi aastaarv, 1914, ja tähed TH, mis viitavadki talu ehitajale Tõnu Heale. Mees olnud omal ajal ka Raplamaal kõrtsmik.

Tõnu Hea ostis Siiri teada maatüki mõisnik Hermann Richard von Harpelt ja müüs selle hiljem juba koos hoonetega perekond Soiltsile. Pere vanima lapsena päris talu pärast oma isa surma Udo Soilts.

EDUMEELNE PEREMEES

Siiri valduses on dokument, millega ka Udo Soiltsi ema pärandab oma osa pojale. Ent vanadaam tegi seda teatud

iMOW RMI 522

SUPER HIND 1999 EUR VANA HIND 2399 EUR

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe korra programmeerid, terve suve naudid niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intuitiivst kasutajaliidest on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü eestikeelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® äppi, saad oma robotit juhtida ka kodust eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki puhul on kombineeritud juhtivad tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, iMOW® reageerib koheselt.

Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmiskoormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust.

Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetõttu järjestikune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt.

STIHL iMOW® RMI 522

WWW.STIHL.EE

TALU

ELUTUBA kaunistab seinale toetatud klaver, mis mõjub dekoratiivselt ja annab sisenejale aimu perenaise tegevusest muusiku, helilooja ja lauljana.

Kaadris on Siiri parasjagu võõrustamas antud loo autorit Jaanus Hämarsood.

IGA NURK elamises on lauljataril läbi mõeldud ja ka energeetiliselt paika timmitud.

tingimustel – poeg pidi talle kindlustama nii ja nii palju kartulit, liha, piima ja jahu aastas. Emale pidi olema garanteeritud, et söök ja tang on olemas. Kõik see on Siiri sõnul paberil kirjas ja allkirjastatud – isegi mõned kullakangid on seal kirjas. Siiri kahtleb, kas oli see 1938. või 1939. aastal, aga kuupäev on tal täpselt meeles – 16. september. Siiri jaoks on tähenduslik seegi, et ka tema sai Sulu talu omanikuks 16. septembril, mil toimus ostutehing.

Numbrimaagiat esineb taluga seoses veelgi. Näiteks

52 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

TALU

ÕDUS NURGAKE elutoas, kus on koha leidnud ka interjööriga harmoneeruv diivan.

MUUSIKATUBA Kohe elutoa kõrvalt saab astuda ruumi, kuhu perenaine on üles seadnud süntesaatori koos kõlaritega, et peas helisema hakanud viisijupid uueks looks vormistada.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 53

TALU

„Tohutut töötegemist on siin olnud küll ja küll.“ kindlustas Udo Soilts hoonetekompleksi 29. septembril, et võtta toonasest Maapangast laenu, mille eest ta ostis talus välja enda õdede ja vendade osad. Ka Siiri poja Josti sünnipäev on 29. septembril. Siiri ise on pärit Vääna-Jõesuust, on ainult vahepealsed aastad elanud Tallinnas Nõmmel, aga nii maaelu taust kui ka selline omamoodi numbrimaagia võis olla üks põhjuseid, miks Siiri ennast Sulus kohe koduselt tundis.

Siiri sõnul käis Udo Soilts muu hulgas Viljandisse bussijuhiks – kas ka buss kuulus talle või mingile äriühingule, kus Soilts võis olla osanikuks, seda Siiri ei tea. Igal juhul kuulus Siiri sõnul Soiltsile ka uhke Ameerika päritolu sõiduauto, mis olnud esimene auto Rapla kandis. Samuti oli

OMA AIASAADUSED Kurgid ja tomatid kasvatab Siiri kõik ise – nii on ta veendunud, et toit, mida ta tarbib, on puhas ja tervislik.

VÄIKE AIASOPIKE raudkivist ehk maakividest müüride keskel.

54 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Hea, aga odav.

Kõike soodsalt suvisesse aeda!

Prisma Aias ootab sind lai valik soodsaid aiatarbeid ja muldasid ning istikuid ja taimi.

Pakkumised kehtivad kuni 30.06

-46%

-46% Harilik elupuu Brabant* 60/+

469 Tavahind 8,69

Harilik elupuu Smaragd* 40/60

-27% Biolan Kurgiturvas 50 l (0,06/l)

285 Tavahind 3,90

469 Tavahind 8,69

-27% Biolan Suvelille muld 24 l (0,16/l)

-27% Biolan Tomatiturvas 50 l (0,06/l)

285 Tavahind 3,90

395

Biolan Võõrasema muld 12 l (0,20/l)

-25% Biolan Koorekate 50 l (0,09/l)

445 Tavahind 5,95

Tavahind 3,35

-27% Biolan Kanakaka 10 l (0,40/l)

* Rocca al Mare, Annelinna ja Narva Prisma Aias

Vaata rohkem infot lahtiolekuaegade ja toodete kohta www.prismamarket.ee Kontoga raha tagasi igalt ostult kuni 3%.

245

399 Tavahind 5,45

Kestvalt kaunis termopuit.

Loo ajatut ilu.

Thermory saarest terrass ja välivooder. Eramaja Oslos, Norras LOGG arhitektidelt.

Foto: F. Feldberg

Keskkonnasõbralik ja kemikaalivaba tehnoloogia

TERRASSID JA PÕRANDAD

Kõrgeim puidu vastupidavusklass

VÄLISVOODRID

Muutuvates ilmaoludes mõõtmetelt stabiilsem

SISEVOODRID

Lihtne hooldada

SAUNAMATERJALID JA -TOOTED

LOOME KESTVAID VÄÄRTUSI

Tule tutvu meie inspireeriva tootevalikuga Thermory esindussalongis Tallinnas Ülemiste City’s, Lõõtsa 1a või külasta meie edasimüüjaid: Puumarket, Bauhaus, Ehituse ABC, Saunamaailm.

TALU Udo Siiri sõnul mees, kellele kuulus piirkonna üks esimesi telefone.

Tänu kunagise peremehe sugulastele jõudis veidi enam kui viie aasta eest Sulu tallu tagasi ka Udo Soiltsile kuulunud grammofon koos plaatidega, samuti renoveerimist vajav kirjutuslaud ja lusikas, millega Udo Siberis sõi!

Siiri ütleb, et nagu Tõnu Hea, oli ka Udo Soilts peremees, kes tegi sulastega ise kõiki töid kaasa, ei olnud kõrvalt vahtija ja diktaator. Mees olnud ka külavanem, keda Raplamaa kandi ajalooga kursis olevad inimesed tänaseni hea sõnaga meenutavad.

vanglas ülekuulamisel toonase repressiivorgani käsilastele öelnud: „Mina annan igale teelisele süüa, kes minu uksele koputab.“ Metsavendade varjamise eest saadeti ta 1946. aastal viieteistkümneks aastaks Siberisse, kust lasti üheksa aastat hiljem tulema.

Siberist naasnud Udo oma kodutallu ja otsustanud ühel hoonetest välja vahetada paar sarikat, mis olid üheksa aasta jooksul järele andnud. „Udo võttis selleks metsast maha kaks kuuske ja sai selle eest veel kaks aastat vanglat Tallinnas Patareis – ühe kuuse eest ühe, teise eest teise aasta karistust,“ teab Siiri. „Hiljem tal enam siia elama naasta

PUNAVÕIMU OHVER

Nii nagu paljudele tublidele ja töökatele inimestele, sai ka Udo Soiltsile saatuslikuks nõukogude võim. Siiri praeguse vannitoa all on kelder, kus Udo peitis pärast teist ilmasõda kolme metsavenda. Siiri on tänaseni uhke ja liigutatud sellest, mida Udo oli pärast arreteerimist Tallinnas Patarei

OMA AIA TOIT Siiri pakub ka külalistele kõhukosutuseks enda sissetehtud aiasaadusi.

Lugemine on Siiri üks kirgi aias toimetamise kõrval.

SAUN BASSEINIGA Puuriit täidab taluõuel ka teist otstarvet – varjab parasajagu sauna võtvat perenaist ja tema külalisi möödujate pilkude eest.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 57

TALU

TALU PÄRL Metallist jõulupuujala, mis ilmselt on pärit sõjaeelsest ajast, leidis Siiri, kui puhastas elutoa laepealset omaaegsest soojustuskihist.

ei lastud, ta võis ainult käia ja viibida siin aasta jooksul kuu aega. Ju seda siis kuidagi toona kontrolliti. Ta elas Tallinnas, aga nii andekale ja töökale mehele ei võimaldatud enamat kui Pegasuse kohviku riietehoidja ametit.

Sellise potentsiaaliga mees, kelle mentaliteet oli taluperemehena olnud kõrge. Udo Soiltsi talu minevik oli sovhooside ja kolhooside rajamise aegu kirju, võimatu on tagantjärele arvata, mis siin kõik aset võis leida. Kuidagi haavav oli veel sel kevadel leida mullast viieteistkümnelist kopikat aastaarvuga 1946. See oli ju just aasta, mis peremehele saatuslikuks sai...“

VIIMASE AJA AVASTUS

Talu masendava ajaloolise taaga leevenduseks peab Siiri aga avastust, et aastakümnete eest elas siin ka omaaegne põllumajandusteadlane ja riigikogu liige Arvo Sirendi – tänaseks juba väärikas eas, 84aastane härrasmees. Siiri vaatab aknast välja ja osutab, et just Arvo istutas noore

LOPSAKAS ROHELUS Siiri muusikatoas lisab ruumile hubasust.

VILJAKUIVATI on Siiri kujundanud kontserdipaigaks, kuhu ootab igal suvel oma, aga ka enda kolleegide loomingu austajaid.

58 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

TALU

KONTSERDISAAL Viljakuivatisse sisustas Siiri Sisask kontserdisaali seitsmekümnele inimesele. Kaadris vaade lava poolt.

PAKKUDEGA läbi põimitud puuriit Sulu talu õuel.

mehena eemale aia äärde õunapuu, mis siiani igal aastal maitsvaid vilju kannab. „Tema on hästi ärgas inimene siiani, kirjutab pakse ja filosoofilisi raamatuid vaimsuse teemal. Arvo ei helista kunagi ette, sest ta juba teab, et mina telefoni juures ei pruugi olla, nii ta tulebki ise – koputab kuhugi nurga peale ja hõikab: „Oled sa siin?“ Tal on alati kaasas mõni tema uus ilmunud raamat,“ räägib Siiri. „Üht neist, „Vaimsus“, istusin maha uurima ja jäingi selle raamatuga istuma – mitmeks päevaks kohe. Ta kirjutab väga mitmekülgseid asju ja tema süvenemine on põhjalik.

Kelle kõik ta on oma raamatutesse sisse tõmmanud – Konfutsiuse, Marcus Aureliuse, Lao Zi – kõik mu head sõbrad! Nüüd ilmus tal samas vaimsuse sarjas veel teinegi raamat, mida ma ei ole jõudnud veel läbi vaadata. Täiesti

60 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

vapustav inimene. Mul on hea meel, et tema on ka siin elanud. Arvo Sirendi isa, nagu selgus, oli Udo Soiltsi vend ja ka tema on siin talus oma perega kunagi elanud.“ Raamatud ja lugemine on Siiri üks kirgi aias toimetamise kõrval – oma maasaadusist toidu kasvatab ta peamiselt ise, sealhulgas kartuli, mille mahapanemisest on paljud loobunud, sest mugulaid poest osta on ju odavam.

• ÕHKKÜTTE PELLETIKAMINAD • PELLETIKESKKÜTE *Lihtne hooldada

www.pelletikaminad24.ee Calidum OÜ Kreutzwaldi 12 b, Rakvere, tel. 58180046

TALU ELAMINE SULUS ON PRIVILEEG

Üks meelelahutus, millega Siiri aega veedab ja milleta külalised tema juurest ei lahku, on koroonamäng. Lusti Sulu talu koroonalauast tõuseb nüüdki enam kui küll – väikse lahingu Kroonika Kodu-eri meeskonnaga võidab Siiri. Ilmselgelt on tal ka kodulaua eelis.

Siiri loodab, et jõuab sel suvel viia talu uue küttesüsteemi peale üle – katlaküttele, mis kannab sooja edasi põrandatesse ja kütab sel moel ka ruumid soojaks.

Sellise kütteviisi kasuks rääkis Siiri sõnul just see, et kõikvõimalikku põletamisväärset jääki tekib talupidamise käigus pidevalt, kas või hooldamist vajavatest puudest oksaraage jne. „Tohutut töötegemist on siin olnud küll ja küll,“ nendib Siiri. „Seda keegi teine ei näe, küll aga nähakse tulemust. Kui keegi tuleb ja ütleb, et ma olen kade su peale, selle tulemuse peale siin, siis… minul isegi ei tule pähe, et keegi võiks olla kade, sest tehtud tööde erinevad etapid on olnud niivõrd mahukad. Nii et kui keegi tunneb kadedust, siis võib-olla ainult sellepärast, et ta ei taju, mis selle tulemuse taga on.

Jumala eest – tulgu ja proovigu ja võtku selline teekond, mille olen siin läbi teinud, ise ette. Usun, et siis kaob üldse ära selline mõtlemine, et olen kade.“ Siiri on veendunud, et Sulu talu on tema koduks tema maiste ettevõtmiste lõpuni. „Loodan siit minna jalad ees,“ muheleb lauljatar. „Olen maailmas päris palju ringi käinud.

Buenos Aires, Mexico, New York, Panama, New Delhi… Leida maailmas sellist kohta, kus sul on värske õhk, puhas vesi, linnulaul, vaikus ja must tähti täis öö nagu siin – ega teist sellist kohta naljalt ei leia. Me oleme siin ikka valitud seltskond, kellele on antud võimalus elada sellises kohas nagu Eesti. Ja selle eest mitte tänulik olla, siit veel kuhugi ära tahta?!“

TALUPERENAINE Siiri Sisask on oma talu Raplamaal taastanud juba kakskümmend aastat.

62 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

ERAMU

Tunnustatud lilleseadja Tatjana Tridvornova luges lapsepõlves palju Anderseni muinasjutte ning unistas elust lillede keskel ja ballil osalemisest.

Tänaseks on ta loonud endale kodu, kus on palju lilli, ja korraldab Lilleballi.

KERAAMILISED kummikud on vahvaks vaasiks.

T

atjana Tridvornova (64) on jaganud oma elu Venemaa, Prantsusmaa ja Monaco vahel, kus ta omal ajal kujundas uhkeid pidusid, balle, sünnipäevi ja pulmi. Tridvornova luksuslikud lilleseaded ja dekoratsioonid on jõudnud ka maineka juveelifirma Tiffany lauale.

Täna naudib Tatjana armsas kodulinnas Tallinnas päikeselisi hetki oma lilli täis koduaias, mille ta on ise kujundanud. „Elu on lill!“ leiab lilleballiemand.

Tatjana on alati lilli armastanud. Lillelembust on näha tema Pirita-Kosel asuvas kodus igal sammul. Hoovi astudes lööb ninna sirelite magus aroom segatuna kohvi ja maasikate lõhnaga. Tatjana on maja ette katnud kena laua. Seal meeldib talle hommikupäikest tervitada. „See on hommikune veranda, kus joon tassikese kohvi, teed või võtan väikese pokaali šampust. Ütlen: tere hommikust, veranda, tere hommikust, päike, tere hommikust, terve maailm!“ Tatjana sõnab, et üksielamine on enamiku arvates miinusmärgiga, aga tema jaoks on omaette olemine pluss. „See on mu hinge aiake, kus tuleb just üksi olla. Koht, kus üksinda mõtteid mõlgutada, iseendale aega võtta,“ ütleb ta.

64 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Elu on Tekst: GRETA KAUPMEES Fotod: AIVAR KULLAMAA

lill

MAJAKE on metsa veerde ehitatud nii, et ühtegi põlispuud pole puututud.

KAUNISTUSED aitavad Tatjanal meeleolu luua.

LILLEKUNINGANNA Tatjana Tridvornova oma kodu terrassil hommikukohvi ja lilli nautimas.

ERAMU NIPSASJAKESI ja lilli leiab Tatjana kodus kõikjalt.

LILLI ei ole kunagi liiga palju.

Esikus tervitavad külalisi keraamilised kummikud – loomulikult lillelised –, kuhu on sätitud õites õunapuuoksad.

Tatjana lemmiklilled moonid ilutsevad köögi ja tualettruumi seintel. Lopsakad punased moonipildid ning moonidega toidunõud eristuvad siin muidu üleni valges sisekujunduses eriti erksalt.

Tatjana kirg on koguda lillelisi kohvitasse. Neid on tal üle saja komplekti. Isegi kassi söögitaldrik köögipõrandal on lilleline.

ARMUS LILLI TÄIS TALLINNA

Tatjana lausub, et ta on alati hinnanud ilu, lopsakust ja luksust. Ta sündis Ukrainas Dnepropetrovskis, pärast kooli lõpetamist läks ta õppima Leningradi ülikooli. Ta omandas seal muusikainstrumentide konstruktor-tehnoloogi kutse. „Mulle on alati lilled tohutult meeldinud, kuid sel alal ei saanud kõrgharidust omandada. Oli kursuseid, kuid mitte koole. Mina aga ei kujutanud elu ilma kõrghariduseta ette.

Kuhu ma lähen niimoodi? Tehnikaalane haridus on mulle väga palju mu praeguses ametis kasuks tulnud. Mul on grandioossed projektid ja konstruktsioonid peavad ju pidama, et need kellelegi pähe ei kukuks,“ räägib Tatjana.

Tridvornova luksuslikud lilleseaded on jõudnud ka juveelifirma Tiffany lauale.

VALGUST JA RUUMI on lahedalt.

66 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Kogu pehme mööbel Soft Furniture’ist Sof t Furniture on skandinaavialiku disainiga pehme mööbli edasimüüja, kes on tuntud oma suurepärase klienditeeninduse ja laia valiku poolest.

Soft Furniture sai alguse Facebooki-lehest Eesti Diivan, kus jagati oma kirge ilusa ja funktsionaalse mööbli vastu. Nüüdseks on sellest välja kasvanud kiiresti arenev ettevõte, kes suhtleb kõigi oma klientidega personaalselt ja aitab leida nende jaoks sobivaima ja parima lahenduse.

Soft Furniture’ist leiad oma koju tugitooli, diivani või diivanvoodi, mis vastab täpselt sinu maitsele ja vajadustele.

Saad valida paljude erinevate mudelite ja kangaste vahel, mis on kõik kvaliteetsed ja vastupidavad. Soft Furniture’i diivanid toodetakse neljas erinevas Euroopa tehases, mis tähendab, et kaup jõuab sinuni vaid 4–6 nädalaga.

Tutvu Soft Furniture’i pehme mööbli valikuga lähemalt nende kodulehel softfurniture.ee.

Tellimiseks võta ühendust Soft Furniture’i sõbraliku ja professionaalse meeskonnaga, kes aitab sind hea meelega. Soft Furniture on sinu usaldusväärne partner pehme mööbli valikul!

Eelnevalt kokku leppides saab tulla toodetega tutvuma E-R 11-17 Artelli 7 box 9 tel 5022662 | info@softfurniture.ee | softfurniture.ee

ERAMU

Ülikoolis kohtas Tatjana oma printsi, kes kutsus ta Tallinna elama. „Mind võeti lihtsalt kaasa,“ meenutab Tatjana. Ta lisab, et armus kohe lillederohkesse Tallinna. „Vanamemmekesed, kes Viru tänaval lilli müüsid, olid nii armsad! Keegi neist ei olnud õppinud lilleseadet, aga nad olid sättinud kimbukesed nii harmooniliselt. Kõik oli õige. Külastasin palju lillepoode, jalutasin Kadrioru pargis. Lihtsalt võrratu!“

PÜHAPILT Tatjana kodus on tähtis koht ka ikoonidel.

SOOJA annavad kamin, elektriradiaatorid, õhksoojuspump ja põrandaküte.

VALGEST VÕLUTUD Tatjana lemmikvärv on valge ja seda on ta kodu sisekujunduses kasutanud palju.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 69

ERAMU

„Jaapanisse minnes olin lihtsalt Tanja, kes armastas lilli - tagasi tulin maailmameistrina.“ kirjeldab Tatjana oma armastuse tärkamist Tallinna vastu.

Tatjana läks tööle Mööblimajja ja hakkas seal laupäeviti lisaks oma põhitööle ruume disainima. Ta ei arvanud, et sisekujunduse tegemine võiks eraldi amet olla, talle lihtsalt meeldis oma ümbrust kaunistada.

KÜLLUSLIK Laud peab olema kaetud kenasti igaks eineks.

KOGUB TASSE Tatjana kirg on koguda lillelisi kohvitasse.

70 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

KÖÖGITÖÖPINDADE TOOTMINE GRANIIT

MARMOR

PRESSKIVI

KERAAMIKA

PAEKIVI

TERRAZZO

Stonetop OÜ Sauna tn 10, Riisipere alevik, Saue vald, Harju maakond 76202 +372 521 0160 | +372 553 7222 | info@stonetop.ee | www.stonetop.ee

ERAMU Loomulikult ihkas Tatjana töötada lilledega ja seetõttu kandideeris ta tööle põllumajandushiiu Agro ridadesse.

Agrol oli tol ajal valuutakauplus Moskvas, Tatjana tegi sinna müügiks kimpe, mis lennutati kohale lennukiga.

Aastal 1990 toimus Jaapanis ülemaailmne lillenäitus, kus sai osa võtta ka floristide võistlustest. Tatjana läks sinna ja võitis kuldmedali. „Jaapanisse minnes olin lihtsalt Tanja, kes armastas lilli. Tagasi tulin maailmameistrina kuldmedaliga. See on konkurss, mille võitu kõik lilleseadjad ihaldavad. See on nagu Oscar näitlejale või Grammy lauljale, see kõige-kõige. Minu jaoks oli see esimene konkurss, aga avas mulle kõik uksed. Edasi tulid Korea, Singapur ja Monaco,“ jutustab Tatjana kohvi rüübates.

Koroonaajal läks reisimine keeruliseks. Tatjana võttis siis enda jaoks aega ja rändas mööda Eestimaad, imetles kauneid väikesaari ja maakohti. Ta unistab, et igaühel võiks olla oma maalapike või kas või rõdu, mida lilledega ehtida, ja nii saaks kogu maa õitega kaetud. Tatjanal on alati lilled kodus vaasis ja potis ning küllaminekuks valmib kimp kiirelt terrassil istudes.

ARMAS KOHAKE

Tatjana ostis maja Pirita-Kosele aastaid tagasi. Varem elas ta Kristiine linnaosas ja käis Maardus suvilas suvitamas. „Ostsin endale maja Lillekülas. No kuhu siis veel kui mitte Lillekülasse!“ muigab Tatjana. Aga kahe koha vahet elamine tüütas ta ära. Ta tahtis elada ühes paigas ja mitte kulutada aega transpordile. Pirita piirkond kõnetas, kuna on kesklinnale lähedal, kuid samas piisavalt vaikne ja roheline. „Siin on rahulik ja vaikne. Oled linnas, aga samas nagu

Tatjanale meeldib eestiaegsete elamute esteetika ja lihtsus.

KUUSELE sai terrass ümber ehitatud – nii on vana väärikas puu kaunis sisekujunduselement.

PUU KASVAB läbi terrassi. Tatjana Tridvornova terrassi ehe on kuusepuu.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 73

ERAMU

„Mina pean ka ise olema osa interjöörist.“ maal, sest palju rohelust on ümber ja linnud laulavad. Bussid käivad sageli, kuid ma bussiga linna ei sõida, käin ikka autoga. Mere äärde pole ka kauge maa,“ kiidab Tatjana.

Tatjana on rahul, et tema kodu asub rajoonis, kus on ajalooga uhked majad, suured hoovialad, pargid ja metsad.

Eestiaegsete elamute esteetika ja lihtsus meeldib talle väga.

Tatjana võib kodukandis tunde jalutada ja ilusaid elamisi imetlema jäädagi.

Tema sõnul on tal vedanud ka imetoredate naabritega.

Kui Tatjana vanemad veel elasid, siis ta isa sõbrustas ümberkaudsete elanikega. „Ta oli siin nagu Pirita-Kose välisminister. Viis komme ühele memmele ja kooki teisele memmele. Nad võisid piimaauto järjekorras veel pikalt pärast auto lahkumist jutustada. Selline mõnus elu oli. Ma ise olin tol ajal palju Prantsusmaal, Singapuris, Monacos ja Jaapanis, igal pool üle ilma. Maja hooldamisega tegelesid vanemad. Neile meeldis ka aeda kujundada. Nüüd olen omaette. Vanemad on siitilmast lahkunud, poeg täiskasvanu ja elab omapead.“ Lillekülas oli Tatjana perel neljakorruseline maja.

Korruste vahet traavimine oli tüütu ja nii sai Pirita-Kosele ostetud ühel korrusel asuv elamine. Maja pole suur, elamispinda on 120 ruutmeetrit, kuid planeering on avar.

74 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

LÕHNAVAD SIRELID kaunistavad esikut. Kroon annab aimu perenaise peenest maitsest.

SUUR IKOON , mis ehib Tatjana poja Artjomi tuba, on toodud Kreekast Androse linnast. „Artjom oli seal kloostris ennast otsimas terve aasta. Praegu elab ta Austraalias, aga tema tuba ootab teda alati,“ räägib Tatjana.

Suvised grillretseptid, kelmikad kokteilid ja kasulikud nipid Vaata ka teisi retsepte:

ERAMU „See maja on küll ruutmeetrite poolest väiksem kui Lilleküla maja, aga palju mugavam ja avaram – siin on valgust ja ruumi. See on mulle väga oluline.

See oli lihtsalt imeline maja! Läksin oma eelmises majas neljandale korrusele nagu suvilasse. Seal oli küll ilus kamin, aga alati pidin üles tassima puid ja raamatu ning sööki kaasa võtma. Oli paras ettevõtmine. Elamise jaoks ei olnud Lilleküla maja mugav.

Seda kohta siin otsisin kaua. Siin elas eestlastest paarike, kes oli maja enda jaoks ehitanud. Väga toredad inimesed. Ma tänan neid mõttes iga päev, et nad on elamiseks nii õige maja ehitanud. Maja oli küll teistmoodi värvilahendusega kujundatud, kuid väga mugava planeeringuga,“ räägib Tatjana.

LILLED LOOVAD ÕNNETUNDE

KOHVITAMISE kohti on Tatjana kodus rohkem kui üks. Ilus vaade, lilled ja hea kohv teevad toreda päeva alguse.

MUINASJUTULINE „Isegi kui ma ei söö seal laua taga, siis mul on vaja unistust, muinasjuttu, kuhu hommikul astuda,“ lausub Tatjana.

76 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

Kuna Tatjana armastab valget värvi, siis tahtis ta, et teda ümbritseks palju heledaid toone ja muidugi palju lilli. „Nii elan terve elu. Mul on siin sada lillekrooni, mida pähe panna, et siis lillelisest tassist kohvi juua. Kohvi joomise kohti peab olema palju.

Mul on vaja hommikul kümme minutit ilusat vaadet ja hea aroomiga kohviga, siis võib päev alata. Ja muidugi kenad tassikesed peavad olema. Ilma nendeta oleks võimatu. Igal pool, kus ma ka peatun, peab mul olema väike ilus tassike kohviga ja ilus vaade,“ räägib Tatjana oma hommikurituaalist.

Ta jätkab: „Mul on kodud kõik valged. Maja peab olema sinu elu fooniks. See on nagu lõuend, kuhu

Kvaliteetsed talveaiad ja terrassiklaasid Kõikidele töödele anname kahe aastase garantii.

Meie ehitatud hooned ja rajatised on vastupidavad ning keskkonnasõbralikud

Vaata too teid küsi pakku ja mist! www.apr ofiil.ee

Miks valida meie mullivannid?

Tšehhi kvaliteediga kõigile taskukohane spaakogemus

oteid ja Vaata to mist! ku küsi pak nnid.ee lliva www.mu

Hoolime nii tervisest kui loodusest Loodud nii keha kui hinge jaoks Uhkustamist väärt disain Maailmaklassi liiga

KAUNEIM MAAKODU 2023

Osale konkursil ja võida kümblustünn!

Auhinnafond 13 000 €

ERIAUHIND VAHVALE SAUNALE

KAUNEIM MAAKODU KAUNEIM KÕRVALEHITIS

KAUNEIM AED

Tutvu auhindade ja reeglitega ning kandideeri maakodu.ee/konkurss

ERAMU saad vastavalt oma äranägemisele kujundada mõnusa olemise koha. Kui on jõuluaeg, toon välja punased ja kuldsed padjad ja linikud, ehin jõulukuuse ning asetan lauale jõuluteemalised esemed. Siis on mul oma jõulumuinasjutt. Kui tulevad lihavõtted, siis on kollased ja rohelised toonid andmas märku kevade saabumisest. Suvel jälle suvelillede ja päikeseliste päevade ajal omad elemendid. Kui sul juba on kujundatud värviliselt, on väga raske midagi uut kiirelt luua. See ahistaks mind, sest mulle meeldib vaheldus. Mina pean ka ise olema osa interjöörist. Nagu aksessuaar.

Krooniga.“ Tatjana ütleb, et elus lilled peavad tal alati kodus olema, kuid ta kasutab sisekujunduses ka kunstlilli. „Kunstlilli tuleb hoolikalt valida ja sättida, nii saab neile elu sisse puhuda. Aga kõik, mida sa saad puutuda käega, peab olema elus.“ Tatjana sõnul toovad lilled inimeses esile õnnetunde. „Me kõik oleme pärit paradiisist ja lilled on paradiisivärav siia maailma. Sa ei tea, kuidas, aga nad annavad su ellu harmoonia nagu muusikagi. See on nii lähedal, siinsamas, kättesaadav võimalus õnne luua. Maises elus on meil läbi

HIIREPÜÜDJA Tatjana kass Simona on juba vana.

MURU ei pea olema alati korralikult niidetud, las lilled õitsevad.

„Kui paned 20 kimpu piibelehti korterisse, siis ootab selline seks nagu muinasjutus!“

LILLEKORVIKS sobib ka vana jalgratas.

DIGI.KROONIKA.EE

KROONIKA.EE 79

ERAMU

TÖÖRUUM aianurgas, kus saab ka vihmase ilmaga mõnusalt aega veeta ja vaikselt nokitseda. ÕUNAPUU ALL tööruumis seab Tatjana lilled kimpudeks ja konstrueerib seadeid. Siin on avarust ja ruumi ka õunapuule ja paljudele taimedele.

80 KROONIKA.EE DIGI.KROONIKA.EE

lillede võimalus sattuda paradiisi. Inimesed tajuvad seda.

Kui mees läheb naise juurde, siis võiks alati lilli viia. Naine võib mehelt palju oodata, aga kui ta lilli ei toonud, siis ei ole midagi head oodata. Soovitan, et viige alati lilli, ärge oodake emade- või naistepäeva. Kui paned kakskümmend kimpu piibelehti korterisse ja mõne neist vannituppa, siis ootab selline seks nagu muinasjutus!“ õhkab Tatjana. Tema sõnul ei pea alati viima poest ostetud roose, kena kimbu saab ka rapsiõitest või põllulilledest, aga võib ka kinkida sirelioksa.

Tatjana koduhoovis pole kasvuhoonet ega porgandipeenraid, aga lilli on palju. Läbi terrassi kasvab kuusk, mida Tatjana ei raatsinud maha võtta. Selle eest on ta saanud naabritelt kiita.

Terrassile on alati kuhjatud oksi ja õisi, sest seal valmivad Tatjanal suured lilleseaded. Igas toanurgas aga on liimipüstol. „Kui teistel naistel on föön, siis mul on liimipüstol, sest äkki on vaja teha uus kroon lilledest,“ sõnab Tatjana.

Tatjana kodus annavad sooja kamin ja elektriradiaatorid.

WCs ja pesuruumis on põrandaküte. Lisaks on majas õhksoojuspump, et oleks erinevaid soojasaamise võimalusi.

Magamistuba on ainus, mida Tatjana eksponeerida ei taha. Seal on tal suur valge voodi ja selle kohal baldahhiin. „Oma pesa tuleb teha mõnusaks. Natuke peab olema ka saladust,“ selgitab Tatjana.

Aitame mõtestada, mis on tegelikult oluline.

Igal reedel – nii rannas, diivanil kui aiamaal.

Telli leht: epl.ee/telliLP Loe veebis: epl.ee/lp

RISTSÕNA

Eelmise ristsõna õige vastus oli: „KODU TOOMEMÄEL“ Kroonika kahekuise tellimuse võitsid: Rasmus Roos, Katrin Arumeel, Sven Saun.

Palju õnne! Võitjatega võtame ühendust.

Ristsõna lahenduste saatmise tähtaeg on 15. august 2023. Õigesti vastanute vahel loosime välja kolm Kroonika kahe kuu tellimust!

Vastused saab saata ka: vastus@kroonika.ee

Ristsõna

NARVA MNT 13, 10151 TALLINN

VASTUS

AADRESS

NIMI

TELEFON

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee toode@toode.ee

Võtame päikese appi ning loome koos tulusa ja stabiilse investeerimisvõimaluse.

Päikesepargi paigaldamine katuse ehitamise või renoveerimise käigus on soodsam ning tulemus tehniliselt korrektne. Päikesepaneelide siinid ning kinnituslahendused teras–, kivi– ja eterniitkatustele.

2023. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1–aastane lisagarantii!

Kui suvi oleks retsept, siis milline?

Oleme avara valikuga köögi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tallinnas: Rocca al Mare, Ülemiste ja Kristiine keskuses Tartus: Lõunakeskuses Pärnus: Pärnu keskuses Rakveres: Vaala keskuses Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee