LOGISTIKA Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
OKTOOBER 2023
logistika
Kirju sügis logistikavaldkonnas Logistika vallas teemasid jagub ja pilt on kirju nagu sü gisene metsasalu. Kuigi kõikjalt kõlab vastu, et ajad on rasked, siis ikka kerkivad kuskil uued laod ja logistika keskused, arendatakse ägedaid teenuseid sektorile või tutvustatakse mõnd uudset tehnoloogiat. Ka riik in vesteerib – nii militaarsõidukitesse kui ka Riigi Kaitse investeeringute Keskuse uude laokompleksi ja tegu ei ole väikeste investeeringutega – miljonid eurod lähevad käiku. Pea kõik inimesed, kes on sattunud Tallinna kesklinna piirkonda, tajuvad, kui keerukad ehitustööd seal käimas on. Ja kui pikalt see kõik on kestnud! Meie uurisime linna pealt, mis toimub? Ja Mihhail Kõlvartil on linnarahvale häid sõnumeid: püsitakse graafikus, liiklusolukord kesk linnas muutub paremaks iga päevaga ja kohe, kui mingi tänavalõik on valmis, see ka avatakse. Nii rõõmsad ei ole aga kesklinna ettevõtjad – Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Erkki Laugus ja Stockmanni kaubamaja direktor Tallinnas Marge Türner oleks oodanud rohkem kaasamist, sest teadmatus on see, mis takistab igapäevatööd ja ka kaupade logistikat kõige enam. Ühe murekohana toovad nad ka välja, et klientide harjumused
muutuvad – kui ikka pikka aega ei ole mõnusalt kesk linnas liigelda saanud, siis seda piirkonda alateadlikult välditakse, nii ka edaspidi. Ühistranspordi rindelt on samuti uudiseid. Valitsus võttis nimelt septembri lõpus vastu otsuse eraldada valit suse reservist 18 287 000 eurot regionaal- ja põllumajan dusministeeriumile 2023. aasta eelarvesse ühistranspordi toimimise tagamiseks. Riigisisestele lennuliinidele eral datakse 1 812 000 eurot, parvlaevaliinidele 1 179 000 eurot ja maakonna bussiliinidele 15 296 000 eurot. Kuidas see kõik ühistransporti mõjutama hakkab, seda näitab aeg. Sigrid Aunap Toimetaja Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
• SÕIDUKITE REMONT, HOOLDUS, • DIISELMOOTORITE REMONT DIAGNOSTIKA • BENSIINIMOOTORITE REMONT • AUTODE KLIIMASEADMETE • ATV-DE HOOLDUS JA REMONT HOOLDUS, REMONT, PAIGALDUS • PAKIBUSSIDE REMONT • REHVIVAHETUS • MOOTORRATASTE REMONT • WEBASTO JA EBERSPÄCHER • EELSOOJENDUSSEADMED
Ringtee 37, TARTU ⋅ +372 5649 4038 ⋅ motosepp.ou@gmail.com ⋅ www.motosepp.ee
logistika Foto: Karl Artur Kangur
Tallinna teetööd räsivad ettevõtjaid Tallinna kesklinna liikluskaose põhjus on selgelt üleplaneeritud teedeehitustööd. Mõistame, et väiksemahuliselt sellist tööd teha ei ole otstarbekas, aga äkki oleks saanud ka kuidagi kergemalt? Uurisime asja.
võivad olla näiteks erinevate kommunikatsioonide re monditööd või uute hoonete ehitus. Küsimusele, kust leiab autojuht, ja ka jalakäija, värs keimat infot, vastab linnapea, et kõige operatiivsemalt saab liiklusinfot rakendusest Waze. „Kindlasti ta sub arvestada, et mõnes kohas võib esine da ummikuid, ning vastavalt sellele tasub | TEKST: Sigrid Aunap | kesklinnas liikumiseks natuke rohkem aega varuda, kuid üldiselt saab väita, et liiklusolukord kesklinnas muutub pa Tallinna linnapeal Mihhail Kõlvartil (pildil) on linnarahvale häid sõnumeid: püsitakse remaks – avame pidevalt valminud tä graafikus ja liiklusolukord kesklinnas muu navate teelõike,“ ütleb Kõlvart ja lisab, et üht olulist asja kogu selles kaoses ei tub paremaks iga päevaga. tasu siiski ära unustada ega eirata: paneme „Mahukad teetööd Tallinna kesklinnas kõigile südamele, et kõnnitee on jalakäijate jätkuvad – lõpusirgel on Pronksi ja Jõe tänava jaoks ning peatuda või parkida tohib selleks rekonstrueerimine, lisaks käivad aktiivselt Vana Foto: Priit Simson ettenähtud kohas. sadama trammiliini ehitustööd. Sedavõrd mahu kate objektide puhul on paratamatu, et mõne toru asukoht tegelikkuses ei vasta dokumentatsioonile või avastatakse Rohkem koostööd tööde käigus midagi arheoloogiliselt väärtuslikku. Sellised Kesklinna teenindavad logistikafirmad kurdavad, et asjad võivad muidugi tööde käiku mõjutada, kuid linna koostöö linna transpordikorraldajate ja ettevõtjate va töövõtjad püsivad siiski graafikus ja avame valminud lõike hel on nõrk. Mihhail Kõlvart rõhutab seepeale, et ta liiklusele niipea kui võimalik,“ selgitab olukorda linnapea mõistab ettevõtjate muret, aga samas on oluline tea Kõlvart. da, et logistikafirmade autojuhtidele kehtivad samad Ta täiendab, et linnas toimub pidevalt ka väiksemaid reeglid mis teistele liiklejatele. „Kindlasti mõjutavad töid, mille tõttu suletakse teid lühiajaliselt – põhjuseks ehitustööd nii töötsooni sees kui ka selle kõrval asu 4 • OKTOOBER 2023
REHVID IGALE SÕIDUKILE Rehvikaupmees.ee on rehvide ja varuosade jaemüügiga tegelev internetikauplus. Tegutseme Eesti turul alates 2015. aastast.
lt ning u k a r a v s k ja a o o h e Valmistu talv -st! e .e s e e m p u a ik v h e telli autorehvid R
TEL 5866 8999 E-POST: REHVI.KAUPMEES@GMAIL.COM REHVIKAUPMEES | WWW.REHVIKAUPMEES.EE
logistika
Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Erkki Laugus vaid ettevõtteid. Üritame siiski teid sulgeda nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui on ehitamiseks hädavajalik,“ rää gib ta. „Kindlasti saab koostöös otsida lahendusi konk reetsetele probleemidele ja oleme seda alati võimaluste piires ka teinud. Näiteks tööde epitsentris asuvasse Viru Keskusesse toimetatakse jätkuvalt kaupu ja Tallink City hotellile pääsevad taksod ligi.“
Liikluskaos kesklinnas räsib ettevõtjaid
Tallinna Kaubamaja juhatuse liikme Erkki Lauguse sõ nul on liikluskaos mõjutanud kaubamaja äritegevust märkimisväärselt. „Endiselt on kinni nii Laikmaa kui ka Gonsiori tänav. Puudub ka täpsem info selle kohta, kui kaua olukord sellisena püsib. Ebamugavust põh justab see kõigile, nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka autojuhtidele. Kurb on vaadata, et Laikmaa tänav, mille avamine võiks anda olulist leevendust liiklusele, on endiselt kasutusel busside parklana. Ootame piki silmi olukorra paranemist. Õnneks on kesklinna üldi ne liiklus juba oluliselt parem ja voolavam, kui see oli suvel,“ märgib Laugus. Samas nendib kaubamaja juht, et olulisi muutusi kau pade tarnimisel pole teetööd tekitanud. „Paljud partnerid toovad oma kaubad varajastel kellaaegadel ja oleme olnud ka partneritega pidevas suhtluses, et anda võimalikult head infot selles osas, kuidas kaubamajale paremini ligi pääseda. Paindlikkus ja koostöö on andnud siin häid tu lemusi,“ sõnab ettevõtja. 6 • OKTOOBER 2023
Foto: Tallinna Kaubamaja
Ka Stockmanni kaubamaja direktori Marge Türneri sõnul on praeguseks kesklinna teetööde seis mõnevõrra paranenud, sest osaliselt on tööd lõppenud. „Aga kindlasti mõjutasid suvised teetööd meie äritegevust, külastajate ja ostude arvu drastiliselt,“ rõhutab ta. Loomulikult tegid teetööd ka kaupade logistika kee ruliseks. Türner toob näite, kus kaupa toovate ettevõtete ja logistikafirmade tagasiside oli enamalt jaolt sarnane – väga keeruline oli Stockmannile ligi pääseda, eriti siis, kui olid ehitustööd Liivalaias. „Ühe näitena tehti Ahtri tänavalt meieni rekordsõit, 1–1,5 tundi, ja piltlikult öel des viskasid autojuhid musta huumorit, et nad tõmbasid liisku, kes siia kanti peab sõitma tulema,“ räägib Türner ja toonitab samuti, et koostööpartnerite suhtes ollakse paindlikud ja vajadusel muudetakse kaupade vastuvõtmise aegu, et tarned toimiksid.
Koostöö peab algama juba planeerimisfaasis
Tallinna kahe suurema kaubamaja juhid oleks oodanud linnavõimult suuremat kaasamist. „Tegelikult ootaks kõik ettevõtted ja ka linnakoda nikud, et olulistes asjades algaks koostöö juba varajases planeerimise faasis. Linnaruum on meie ühine vara ning selle kasutamine ja arendamine peab olema ka avali kult läbi arutatud. Kui tahame head tulemust, peavad inimesed saama kaasa rääkida ja oma sisendi anda, loo mulikult peab seda sisendit ka päriselt arvestama. Prae gusel kujul, kus otsused sünnivad üksikute kabinettide
HINNAD LANGEVAD NAGU SÜGISLEHED!
www.kastoram.com • Tel: 50 28 643 • E-post: kastoram@kastoram.com
logistika hämaruses, pole see kaasav ega tänapäevane. Aeg on olulisteks muutusteks. Loomulikult ootame ka linnakodanikena märksa pare mat jooksvat kommunikatsiooni. Oluline pole mitte ainult see, kus on parajasti miskit suletud, vaid ka see, milliseid täpseid alternatiivseid liikumisteid kasutada. Samuti, kus on see kanal, kus asub kõige täpsem ja värskem info. Sel lest olen tundnud tugevalt puudust nii autojuhi, jalgratturi kui ka jalakäijana,“ räägib Erkki Laugus. Ta soovitab linnavõimul anda maksimum, et ehitustööd saaks kiiresti lõpetatud. „On selge, et paljusid asju saaks teha oluliselt kiiremini. Seda näitas ka hiljutine kogemus Via Baltica ühe teelõiguga, kus objekt valmis pea aasta kiiremini, kui algselt planeeritud oli. Me oleme lihtsalt harjunud, et teede ja infra remont on pika kestuse ning suurte sulgemistega. Liikudes ringi maailma suurlinnades, näeme sageli hoopis teistsugust linnaruumi renoveerimist, kus sulgemised on oluliselt lokaalsemad ja ka ajaliselt kordades lühemad. Tuleb õppida, täiustada protsesse ja seada ambitsioonikamaid eesmärke, siis on loota ka pa remaid tulemusi ja linnakodanike mõistvat suhtumist,“ sõnab Laugus. Stockmanni kaubamaja direktor Tallinnas Marge Türner lisab, et nii suure hulga tööde teostamine ühel ajal avaldab olulist negatiivset mõju kõikidele kesklinnas tegutsevatele ettevõtetele. „Inimesed juba teavad, et kesklinnas on ebamõistlik liigelda, ja seetõttu väldivad
logistika IGASUGUNE TEEDE REMONT SIISKI SEGAB LIIKLUST „Läheneme pragmaatiliselt: võtame aega varuks ja toimetame asjad kohale. Ainult õigeaegselt kohale viidud kaup saab müüdud,“ kommenteerib talle omaselt muhedalt mahetootja Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava, kelle firma tooteid leiab mitmest kesklinna kauplusest. „Ümbersõidud on tavaliselt kenasti planeeritud ja viitega tä histatud, aga kahjuks Google alati ei tea, kuhu saab ja kuhu mitte. Tavaliselt aga on teiseks päevaks ka sinna parandused sisse viidud,“ sõnab Särgava. Ta lisab, et uut trammiteed tahavad ju kõik ja mõistlik on ka teisi kommunikatsioone värskendada, mitte iga kord kae vata, kui rike tekib. „Teede pärast küll peaministrit vahetama ei pea! Teed vajavad korda seadmist!“
Foto: Andres Putting
sinna tulekut, leides alternatiive mujalt. Selle mõju ta gasipööramine võib võtta pikka aega ja osa inimesi oma harjumusi tagasi ei muudagi. Pigem võiks olla eesmärk hoida tööde mahtu stabiilsena selliselt, et ettevõtetele liigset survet ei tekitata – seda nii KOVi enda korralda tud tööde osas kui ka erapartnerite tööde osas näiteks ehituslubade väljastuse planeerimise kaudu,“ ütleb Tür ner. „Kommunikatsioonis tuleks kohe kaasata ümber kaudseid ettevõtjaid, informeerida neid tööde ulatusest ja graafikust piisavalt ette. Oluline on tööd planeerida etapiviisiliselt, et elu kesklinnas ei seiskuks.“
*
*
* Kas oled valmis logistika viima uuele tasemele? * Teie vajadustele vastav logistikahaldus * Lugege mobiiltelefoniga QR-koodi
*
FERROMETAL
logistika
CleverBin hoolitseb täiendustellimuste eest – inimesed saavad keskenduda oma põhitööle Ferrometali CleverBin on nutikas lahendus tööstuse väiketarvikute ladustamise optimeerimiseks. CleverBini karbid on optilise anduriga varustatud väike tarvikute hoiuvahendid, mis tuvastavad aegsasti kinnitus detailide või väikekomponentide vähenemise ja suudavad varem määratud tellimispiiri ületamise korral esitada mo biiliühenduse kaudu ERP-süsteemi ostutellimuse. „Meil on tarneaeg kõikjale Soome vaid üks ööpäev. Mõnikord võib ka see olla tootmise jaoks liiga pikk aeg, kui täiendustellimus ei ole õigel ajal laekunud,“ ütleb Ferrometali tegevdirektor Mika Brandt. CleverBini karbid on mõeldud väiketarvikute logistika haldamiseks mitmesugustes tootmis- ja hoolduskeskkon dades. Tänu mitmekülgsusele sobivad karbid kasutamiseks nii tööstuses, ladudes, hooldusautodes kui ka haiglates.
Uuest tehnoloogiast tulenevat kokkuhoidu ja kasu näeb kohe
Brandti sõnul võimaldab uus tehnoloogia esitada en netavaid täiendustellimusi ilma inimese sekkumiseta. „Klient saab keskenduda oma põhitööle, karp ise hoo litseb komponentide õigeaegse juurde tellimise eest.“ Sama tehnoloogiat saab kasutada ka tükikaupade ko guse jälgimiseks ja lisatellimuste tegemiseks näiteks riiulikohtadel.
Süsteem võimaldab kliendi soovi korral luua väiketarvikute haldamiseks väga laialdasi CleverBini lahendusi, mis on ühtlasi ka kulutõhusad. „CleverBin sobib peaaegu kõigile klientidele, olgu nen de kasutusmahud suured või väikesed.“ Ennetavalt toimiva süsteemi töökindlus ja tõhusus pakub head lisaväärtust. CleverBini süsteemi kasutuselevõtt on lihtne ja soodne ning kokkuhoidu ja kasu on näha kohe. Ferrometal Oy on oma ala juhtiv kinnitustarvikute ning klientide lõpptoodete monteerimisel ja paigaldamisel kasutatavate väiketarvikute tarnija. Ettevõte on tuntud Rfid-Kanbani lahenduste ja suutlikkuse poolest tõhustada klientide väiketarvikute logistikat.
EELISED
Küsi lisateavet Ferrometal Baltic OÜ, Varre 1, 10138 Tallinn, tel +372 699 0470, eesti@ferrometal.ee www.ferrometal.fi
OKTOOBER 2023 • 11
info@kaubikusisustus.ee +372 5456 1075 www.kaubikusisustus.ee
Veski tn 5, Kiili, 75417 Harju maakond
logistika
Foto: Nordic Aviation Group
Riigikontroll: soovitame Nordica maha müüa Lennufirma Nordica käekäik viitab, et riik ei ole osutunud piisavalt oskuslikuks ega huvitatud omanikuks nii keerulises ärivaldkonnas nagu lennundus. Riigikontrolli arvates nappis nii Nordica kui ka seda teenindava OÜ Transpordi Varahaldus riigi omandis pidamiseks argumente enne juulis ilmnenud Nordica tõsiseid rahalisi raskusi ja napib ka nüüd. Käimasoleva Nordica erikontrolli tulemuste selgumise järel oleks mõistlik võõrandada nii Nordica kui ka Transpordi Varahaldus. | TEKST: Sigrid Aunap | Riigikontroll tuvastas, et katseid kahjumlik Tallinnast lendamine peatada on esinenud, kuid omaniku tasandil ei jõutud vajalike kokkulepeteni ja ettevõtte osutatud tõsistele probleemidele omaniku esindaja ei reagee rinud. Nordica asutati 2015. aasta sügisel 40,7 miljoni euro eest, et tagada Eestile vajalikud lennuühendused ja teenindada ASiga Estonian Air sarnast liinivõrku, kuid kolm aastat hiljem oli riigi antud raha sisuliselt otsas. Nordica juhatus otsis asutamisest alates muid tee nimisvõimalusi, et katta Tallinnast lendamise kahjumit,
ja hakkas oma lennukeid ning meeskondi rentima teis tele lennufirmadele. Juhatus tõstatas korduvalt ette võtte nõukogus strateegia uuendamise küsimuse, sest omaniku ootust lennata Tallinnast oli rahvusvaheliste lennukompaniidega kasumlikult konkureerides ma janduslikult keeruline täita. Siiski ei läinud ei Nordica nõukogu ega osalust valitsev majandus- ja kommunikat siooniminister kaasa sooviga vaagida Tallinnast lenda mise perspektiivikust, kuni majanduslik reaalsus sundis liinid Tallinnast sulgema. Nordica juhatus oli soovinud äriplaani ülevaatamist tulutult juba ligi kümme korda. „See on näide olukorrast, kus poliitiliselt võetud, kuid keskkonna muutumise tõttu ebasobilikuks osutunud siht ei lase reageerida tegelikule olukorrale. Kaotati aega ja raha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. Pärast regulaarlendude lõpetamist tekkis õigustatud küsimus, milline on avalik ülesanne, mida liinilendudelt allhanketeenusele orienteeritud Nordica täidab, ja mis põhjusel peab riik kandma äriühingu majandustegevu se riske. Tegemist oli lennundusettevõttega, mille äri mudel sel hetkel toimis ja mille omamiseks riigil polnud selget põhjust. Alates 2019. aasta suvest tõstatati Vabariigi Valitsuses korduvalt küsimus, kas riigil on vaja lennuettevõtet, mis Eestist ei lenda, kuid mõttevahetus vaibus. Augustist 2019 OKTOOBER 2023 • 13
MOBIILNE KLAASIVAHETUS AUTOKLAASIDE MÜÜK KIVITÄKETE PARANDUS KASKOKINDLUSTUSTE KAHJUKÄSITLUS – VAHETAME ÄRA TEIE KATKISE KLAASI!
SÕIDUKID VEOAUTOD BUSSID RASKETEHNIKA
LISAINFO : Tel 5341 5915 info@klaasigrupp.ee www.klaasigrupp.ee Allika tee 12, Peetri Harjumaa
logistika
Foto: Andres Putting
Riigikontroll soovitab valitsusel pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist otsustada, milline müügiviis vastab riigi huvidele enim: kas võõrandada Nordica ja Transpordi Varahaldus koos või eraldi, osaliselt või täielikult? kuni juulini 2021 tõid kaks erinevat rahandusministrit kokku neljal korral valitsuse ette kaaluda küsimuse, kas Nordica omamine on põhjendatud. Nendele üleskutsetele nähtavaid tegevusi ei järgnenud. Nii nagu kogu maailma lennundust, tabas koroona kriis ka Nordicat. 2020. aasta sügiseks oli Nordica pea aegu maksejõuetu. Oktoobris 2020 sai lennufirma riigilt 22 miljonit eurot ja lisaks võimaluse laenata riigi siht asutuselt KredEx täiendavalt kaheksa miljonit eurot. Euroopa Komisjon kiitis Nordicale antud riigiabi heaks tingimusel, et ettevõte ei tohi opereerida kahjumlikke liine. Likviidsusprobleeme oli suurendanud ebaõnnes tunud koostöö lennufirmaga Adria Airways, mis lõppes Nordica jaoks 4,6 miljoni euro mahakandmisega. Riigikontroll osutab, et Nordica on näide selle kohta, kuidas riik ei tohiks talle kuuluvat äriühingut valitseda. Ettevõtte tegevus ja juhtkonna otsused ei ole püsivalt jälgitavad, sest hulk materjale puudub või pole säilinud. Omaniku juhised on olnud vastuolulised.
Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium omaniku esindajana ei määranud kindlaks, milline on see olukord või turutõrge, millisel juhul pidanuks Nordica Eesti lennundusturul taas tegutsema hakkama, ei ole ka selge, millise viitaja, milliste kulude ja tingimustega oleks Nordical võimalik olemasolevate kohustuste kõr valt Tallinnast taas lennud avada. Nordica lennukid olid siis ja on praegugi hõivatud allhanketeenustega teistele lennuettevõtetele. Uute leidmine võtaks ilmselt kuid või maksaks ebamõistlikult palju. Nordica esindajate sõnul peaks konkurentsiolukord väga palju muutuma, et ette võttel tekiks vajadus ja võimalus lennud Tallinnast taas avada. Samuti tuleb arvestada, et kahjumlikult Euroopa Komisjoni riigiabiluba lennata ei luba. 2023. aasta juulis ilmnes, et Nordica majandusolukord oli alates tänavu maikuust järsult halvenenud. Äriühingu juhatuse esimees lahkus ja Nordica majandustegevuse ümberstruktureerimiseks palgati rahvusvahelised eks perdid. Lisaks otsustas kliimaminister viia Nordicas läbi erikontrolli. KOMMENTAAR „Nordica asutamisel oli avalik kokkulepe, et tegemist on ette võttega, mis tagab vajadusel Eestist lendamist ja tuleb ise majanduslikult toime. Praegusel ajastul ei vasta Nordica seis aastaid tagasi asutamisel oodatule. Sellest tulenevalt olen arvamusel, mida olen ka varem väljendanud, et lennundus ettevõtted tuleks erastada. Riigikontrolli arvamus kinnitab selgelt sama: ettevõtted, millel pole strateegilist eesmärki ja mis tegutsevad toimival turul, ei pea olema riigi omandis või maksumaksja kanda,“ kommenteerib kliimaminister Kristen Michal.
OKTOOBER 2023 • 15
REHVIVAHETUS MEILT! ASENDUSAUTO VÕIMALUS!
Sõidu-, veo-, pakiautode remont, hooldus, diagnostika Rehvivahetus Käigukastide dünaamiline õlivahetus Kere- ja värvimistööd Põllumajandusmasinate remont ja hooldus Vajadusel tasuta asendusauto id ja veoteenuse te s tõ id a v e Teostame erin estel ehitusobjektidel suurtel ja väik I PIIRES K A T S E E E M U K A LISAKS P TEENUST TR ANSPORDI
logistika
| TOIMETAS: Sigrid Aunap |
Rimi logistikakeskusele pandi nurgakivi Eesti suurim investeerimisettevõte Infortar rajab Rimile ligi 25 000 m2 suuruse logistikakeskuse Sauele Laagrisse, hoone sai augustis nurgakivi. „Kinnisvara valdkond pakub praegu võimalusi ja kasvu ruumi, soovime oma kinnisvaraportfelli oluliselt laiendada ning viia selle samasse suurusjärku meie laevandus- ja energeetikainvesteeringutega. Rimi logistikakeskuse arendus on meie jaoks sel teel oluline ja rahvusvahelise suurkontserni usaldust kinnitav projekt,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. „Oleme pikalt otsinud ja kaalunud erinevaid või malusi uue kontori ja kesklao arendamiseks – usun, et oleme leidnud õige asukoha ning tugeva koostöö partneri, kes võimaldab meil soovid ellu viia. Projekt võimaldab logistikaoperatsioonid Eestis ühe katuse alla tuua, arendada modernse keskköögi ning ehitada välja modernse kontori, mis toetab tänapäevaseid ja uudseid tööviise. Kõik see loob eeldused Rimi edasi seks arenguks ja kasvuks Eestis ning aitab teenindada
Foto: Infortar
kaupluseid parimal moel,“ lausus Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe. Uus hoone valmib 2025. aasta kevadel ja sinna tu leb lisaks 17 900 m2 suurusele logistikakeskusele ka Rimi 4000 m2 peakontor ning 2300 m2 keskköök. Hoone ehitaja on INF Ehitus ja arendaja AS Infortar.
Kaubamaja logistikakeskus kerkib Maardusse 22. augustil sõlmisid Tallinna Kaubamaja Grupi (TKM Grupp) tütarettevõte TKM Kinnisvara AS ja AS Merko Ehitus Eesti ehituslepingu logistikakeskuse rajamiseks Maardusse. Keskuse kogupindala on 17 200 m2 ja ehitus läheb maksma ligikaudu 20 miljonit eurot.
„Logistikakeskuse rajamine lisab TKM Grupi ettevõtetele uusi ärivõimalusi ja suurendab oluliselt tööprotsesside efektiivsust. See on suur samm kogu grupi edasise aren gu mõistes: tänapäevase keskuse rajamine loob paremad võimalused, et muuta meie ettevõtete tarneahelad efek tiivsemaks ja pakkuda meie klientidele veelgi paremat ostukogemust,“ rääkis TKM Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp. Tema sõnul finantseeritakse logistikakesku
se ehitust grupi omavahenditest ja pangalaenuga. „TKM Grupis tehakse aasta lõikes üle 48 miljoni ostu, enamik neist Selveri 74 kauplusest. Oleme aastate jooksul oluliselt kasvanud, nii et oma logistikakeskuse rajamine tundus ainuvõimalik samm. Esimeses etapis teenindab logistika keskus peamiselt Selveri vajadusi, aga oleme arvestanud tulevikus kaubamahu suurendamise võimalusega, kaasates suuremal määral ka teisi grupi ettevõtteid,“ lisas Puusepp. „Meie jaoks on kahtlemata aukartustäratav väljakutse rajada nii suuremahuline logistikakeskus, mis hakkab tee nindama grupi väga eriilmelisi ettevõtteid,“ tõdes TKM Kinnisvara ASi juhatuse esimees Peeter Kütt. 2024. aasta sügiseks valmiv keskus on tänapäevane A-energiaklassi hoone, mis ehitatakse kooskõlas BREE AM-sertifikaadi nõuetega. Valitud asukoht on oluliste liiklussõlmedega hästi ühendatud ja ligi viie hektari suurune krunt võimaldab tulevikus ka hoonet laiendada.
Foto: Tallinna Kaubamaja Grupp OKTOOBER 2023 • 17
logistika
Foto: Tallinna lennujaam
Tallinna lennujaam laieneb AS Tallinna Lennujaam algatas detailplaneeringu, et olla järgmisel kümnendil valmis reisijate arvu kasvuks kuni viie miljoni reisijani aastas. Detailplaneeringu algatamise peamine eesmärk on suurendada reisijate ja lennukite teenindamisega seotud alade läbilaskevõimet. Detailplaneeringu käigus lahendatakse terviklikult Tartu maantee ja Lennujaama tee vahele jääv ala. | TOIMETAS: Sigrid Aunap | Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul aitab algatatud planeering luua ühenduse ka kavandatava Rail Balticu Ülemiste terminaliga. „Lennujaama ja Rail Balticu uue terminali vaheline ala on üks Tallinna lähiaastate oluli semaid arengupiirkondi, kuhu kavandatakse linnakesk kond, mis on väärikas rahvusvaheline värav Tallinnale ja kvaliteetne linnakeskkond, mis on kesklinnaga ühendatud inimmõõtmeliste tänavate ning säästvate liikumisviisi de kaudu. Algatatud lennujaama planeering on esimene, millega piirkonna uue ruumilise kvaliteedi suunas liikuma hakkame,“ selgitas Lippus. Tallinna lennujaama reisiterminali ja seda ümbrit seva ala kehtiv detailplaneering pärineb 1999. aastast ning toonane ettekujutus lennunduse arengust 25 aasta perspektiivis on oluliselt muutunud. Tallinnas peatuva te lennukite ja reisijate arvu kasvades tuleb suurendada reisiterminali ja lennuliiklusala läbilaskevõimet – laien dada reisiterminali ja rajada juurde reisijasildu ning len nukite seisuplatse. Kuna tegemist on pika protsessiga, vaatab lennujaam tulevikku ja algatas detailplaneeringu. 18 • OKTOOBER 2023
Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on reisijate kasv tihedalt seotud majanduse ja üldise heaolu kasvuga. „ Lennunduse arendamisel tuleb jälgida pikemat perspektiivi. Reisijate arv Tallinna lennujaamas kasvab järgmistel aastatel stabiilselt ning nende teenin damisega seotud alade laiendamine on vältimatu. Lennu jaama esimene suurem juurdeehitus valmis 2008. aastal ja etapiviisilise laiendamisega jätkame vastavalt reisijate arvu prognoosile ka tulevikus,“ ütles Tuvike ja lisas, et algatatud detailplaneeringuga tekib võimalus laiendada reisijatele mõeldud alasid kuni 80 000 m2 võrra.
Lennujaam on tehniliselt keerukas hoone, kus tuleb arvestada reisijate mugavuse, aga ka mitmete piirangutega. „Lennujaam on tehniliselt keerukas hoone, kus tuleb arvestada reisijate mugavuse, aga ka mitmete piirangu tega. Oleme Eesti visiitkaart ja seetõttu on ka hoonete arhitektuur oluline – korraldame aladele kindlasti arhi tektuurikonkursi. Planeeringu ja arhitektuurikonkursiga lahendatakse ära ka lennujaama ja Tartu maantee vaheline ala, sest meile on oluline luua terviklik, linnaruumi sobiv, seda toetav keskkond, mis on tänapäevane, aga kindlasti ka jätkusuutlik. Paneme rõhku haljasaladele, erinevate transpordiliikide, eriti ühistranspordi, jalakäijate ja jalg ratturite mugavale liiklemisele. Loodame ehitustöödega alustada niipea, kui detailplaneering on kehtestatud ja konkursid korraldatud. Praegu näeme, et saame ehitus töödega alustada juba sel kümnendil,“ sõnas Tuvike.
OLE LIIKLUSES TÄHELEPANELIK! roadwolf.ee ǀǀ info@roadwolf.ee ǀǀ Tel +372 516 3767
logistika
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus investeerib uude lattu pea kümme miljonit Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis oktoobri alguses projekteerimis- ja ehituslepingu aktsiaseltsiga Nordecon, et ehitada Ida-Virumaale laokompleks. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 9,7 miljonit eurot. Eestis on jätkuv vajadus arendada infrastruktuuri, et riigi kaitsevõime kasvaks. „Järgneva aasta jooksul teeme suure investeeringu Ida-Virumaale, kuhu rajame laokompleksi, et parendada kaitsevalmidust ning varude ladustamise ja hoiustamise tingimusi,“ rääkis RKIKi Põhja-Kirde port fellijuht Ando Voogma. Ta täiendas, et järgmise nelja aasta taristuinvesteerin gute maht kirde piirkonnas on 35 miljonit eurot. „Peami ne taristu arendamise fookus on liikunud Kirde-Eestist Lõuna- ja Lääne-Eestisse, mille tõttu jääb rajatav lao kompleks lähiaastail üheks suuremaks investeeringuks Ida-Virumaal. Viimastel aastatel oleme kirde piirkonna
Foto: Rauno Volmar
| TOIMETAS: Sigrid Aunap |
arendamise käigus rajanud uusi kasarmuid, vajalikke hoo neid tehnika remondiks, hooldusõppegaraaže, tehnika varjualuseid, sõdurikodu, universaalhalle liitlaste vastu võtmiseks ja palju muud.“ „Vajadus hästi läbi mõeldud asukoha ja struktuuriga kaitserajatiste järele on viimasel aastal Eestis selgelt tõus nud. Oleme Nordeconi meeskonnaga saanud panustada nende projektide teostusse Virumaal ka varem ja olen kindel, et meie varasem kogemus tuleb siin kvaliteetse tulemuse saavutamisel väga kasuks,“ ütles aktsiaseltsi Nordecon juhatuse esimees Gerd Müller. „Riik on tellijana selgelt motiveeritud ja nõudlik, loo dame ka oma tööga olla nende ootuste tasemel,“ sõnas ta. Lisaks laokompleksi ehitusele ehitatakse projek ti käigus välja ka vajalik taristu. Laokompleks valmib 2024. aasta sügisel.
RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED: • veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine
Oleme maanteeameti poolt tunnustatud süiduki tuhimassi mootjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse
• veoki kabiinide poleerimine • vanade kleebiste ja liimi eemaldamine • busside koristus ja keemiline pesu
TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE
Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid TRUCKWASH OÜ | Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 |e-post info@truckwash.ee
www.truckwash.ee
logistika
Eesti ja Läti saavad juurde militaarsõidukeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis Scania, Veho ja Volvoga mahuka lepingu militaarsõidukite soetamiseks, et varustada Eesti ja Läti jõustruktuure erinevat tüüpi sõidukitega järgmise seitsme aasta jooksul. Raamlepingu kogumaksumus on ligikaudu 693 miljonit eurot. „Varasemalt on kaitseväge varustatud liitlaste kasutatud tehnikaga, kuid tulenevalt teravnenud julgeolekuolukor rast on need võimalused Euroopas ammendunud. Nüüd, esimest korda ajaloo jooksul on meil võimalus tellida Eesti kaitseväele täpselt nende vajadustest lähtuvaid uusi sõi dukeid,“ ütles RKIKi sõidukite, tehnika ja logistika kate gooriajuht Erko Sepri. Ta rääkis, et tegemist on väga suurejoonelise ja ma huka projektiga, kus pöörati rõhku detailidele, et nii Eesti kui ka Läti saaksid militaar-ratassõidukite han kimiseks parimad võimalikud tingimused nii hinna kui ka tarnete osas. „Hange viidi läbi tihedas konkurentsis, kus osales ligikaudu kümme pakkujat, kellest võitjateks kuulutasime kolm. Kuni viis tonni kaaluvaid sõidukeid hakkab tarnima Veho AS ning üle viie tonni kaaluvate
Rahvusvahelised veod
Saksamaa ja
sõidukite kategoorias valiti võitjateks Volvo Eesti AS ja Scania Eesti AS.“ Hangitavad sõidukid jagunevad kahte kategooriasse: kuni viis tonni ja üle viie tonni kaaluvad sõidukid. Nende hulgas on nii logistilisi sõidukeid, mis on mõeldud tee del liiklemiseks, kui ka taktikalisi sõidukeid, millega saab sõita lisaks teedele ka maastikul. Masinaid tellitakse ja tarnitakse osade kaupa, kuid esimesed jõuavad kohale järgmisel aastal. „Hanke esimeses etapis on kavandatud ligi 400 sõi duki soetamine, mis kujutab endast märkimisväärset pöördepunkti kaitseväe tehnikapargi moderniseeri misel,“ ütles kaitseväe peastaabi tehnika ja relvasüs teemide jaoskonna ülem major Raigo Puusepp. „Uue põlvkonna sõidukite kasutuselevõtt kindlustab kaitseväe logistilise toe jätkusuutlikkuse, lihtsustab varuosade saamist ja suurendab meie üksuste operatiivsust ning mobiilsust.“ Militaarsõidukite lepingu periood on seitse aastat, vajadusel on seda võimalik pikendada veel kolm aastat. Sõlmitud leping võimaldab soetada masinaid lisaks kaitse väele ka kaitseliidule ning politsei- ja piirivalveametile. Samuti saavad sõidukeid soetada Läti kaitseministeeriumi valitsemisala asutused.
Hollandi suunal / LTL ja FTL saadetised
logistika
| TOIMETAS: Sigrid Aunap |
Parcelsea erapakiautomaadid said uue nime Parcelsea erapakiautomaadid, kuhu saavad pakke jätta kõik kullerettevõtted, koju tarnivad toidupoed ja eraisikud, hakkavad kandma nime Picapac. Ärihoone või koduvärava ette paigaldatavat isiklikku pakiautomaati saab rentida igaüks ning see muudab mugavaks nii pakkide vastu võtmise kui ka nende saatmise. „Arengud e-kaubanduses ja muutused pakiteenustes eelda vad logistikas kiiret kohanemist, Foto: Parcelsea paindlikku teenuse osutamist ning uuenduslikke lahendusi – paki mahud üha kasvavad, inimesed soovivad oma pakke aina kiire mini ja mugavamalt kätte saada,“ tõdes Picapaci võrgu arendusjuht Mait Mikker. Tema sõnul paikneb praegu üle Eesti ühekokku veidi üle 800 isikli ku pakiautomaadi, millest ligikaudu 60% asuvad Tallinnas ja Harjumaal.
Omniva pakiautomaadid nüüd ka Lidli kaupluste juures Lidl Eesti alustab koostööd Omnivaga, mille käigus paigaldatakse Tallinnas Rannamõisa teel ja Sõpruse puiesteel ning Narvas asuvate Lidli kaupluste juurde pakiautomaadid, mis võimaldavad pakke nii vastu võtta kui ka saata. „Lidl on juba praegu tuhandete Eesti inimeste jaoks nii-öelda kodupood, kus tehakse regulaarselt kõik pere olulisemad ostud. Pakiautomaatide lisamine on veel üks viis, kuidas meie klientide jaoks nende igapäevast Lidli-kogemust veelgi täiustada ja kasulikumaks muuta,“ kommentee ris Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel, kelle sõnul valiti Omniva näol partneriks tugev ja tunnustatud Eesti ettevõte. „Paki saatmine või kätte saamine ühendatakse tavaliselt teiste liikumiste, näiteks tööle või poodi minekuga. Nii saab säästa aega, aga ka keskkonda,“ tõdes Omniva pakiautomaatide osakonna juht Rauno Riiner. „E-kauplustest ostude tegemine on üha populaarsem, see juures soovivad inimesed oma tel limused aina kiiremini kätte saada ja nende mittesobivuse korral kohe ka kiirelt pakiautomaati tagastada.“ Pakiautomaadid paigaldatakse Rannamõisa, Sõpruse puiestee ja Narva Lidli juurde esialgu kuueks Foto: Aldo Luud kuuks. 22 • OKTOOBER 2023
Foto: Priit Simson
Clevon on Eestis tarninud ligi poolteist tuhat DHL Expressi pakki Isejuhtivate sõidukite arendaja Clevon ja DHL Express Estonia alustasid koostööd 2022. aasta suvel. Kliendid on teenuse soojalt vastu võtnud ja partnerid liiguvad koostöös laienemise suunas. Pilootprojekt on samm-sammult kasvanud igapäevateenuseks ja nüüdseks on Clevoni robotkuller üks osa DHL Express Estonia masinapargist. „Muidugi oli meil teadma tust alguses palju, sest ei meie ega DHLi globaalne tiim polnud sellist lahendust va rem katsetanud. Oleme aga viimase aasta jooksul tublisti koostööd teinud ja tõesta nud, et potentsiaali on sellel tehnoloogial palju,“ kiitis DHL Express Estonia tegevjuht Kristina Laaneots meeskonda. Clevoni tegevjuht Sander Sebastian Agur hindab samuti koostööd kõrgelt: „Uuen dustele avatud DHL Express on meie kõi ge pikemaajalisem koostööpartner. Oleme nendega katsetanud mitmeid lähenemisi ja saanud asjalikku tagasisidet nii oma toote kui ka kliendi ootuste kohta. See omakorda on loonud hea lähtekoha, kust DHLi auto noomset viimase kilomeetri teenust kas vatada nii Eestis kui ka mujal maailmas.“ Clevoni kolmanda põlvkonna masin CLEVON 1 toimetab nüüdseks juba igal tööpäeval pakke kõikidele DHL Expressi klientidele üle terve Tallinna, kaasa arvatud vanalinnas. Partnerid alustasid koostööd ühe masinaga. Kokku on sõiduk vedanud aasta jooksul üle 1200 paki ja sõitnud üle 7000 kilomeetri kõigil neljal aastaajal.