Logistika (aprill 2024)

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Aprill 2024

LOODUD Rasketehnika jaoks

Õlid ja määrdeained igale tehnikale

Mitte vaid ühe osakonna vastutusala

Logistika ja tarneahela juhtimine moodustavad olulise osa iga ettevõtte tegevusest. Nende valdkondade tõhus juhtimine on kiiretempolises ärimaailmas ülima tähtsusega – ettevõtted, kes suudavad oma logistikat ja tarneahelat optimeerida, omavad kindlat eelist konkurentide ees ning võimalust pakkuda klientidele kiiremat ja usaldusväärsemat teenust.

Võimalusi, kuidas oma ette võtte haaret laiendada ja veelgi suurema hulga klientideni jõuda, on digitaalse tehnoloogia arengu tõttu ohtralt. Nii on näiteks kaupade ja teenuste vahetus muutunud lihtsamaks ning ületanud traditsioonilised geograafilised piirid. Uue ajastu globaalne kaubandus avab uksi nii väikestele alustavatele ettevõtetele kui ka suurtele rahvusvahelistele kaubamärkidele, võimaldades neil jõuda uutele turgu-

dele ja klientideni ilma suurte investeeringuteta.

Üks suuremaid eeliseid piiriülesel e-kaubandusel on tarbijatele laiema valiku kaupade ja teenuste pakkumine, mis samas võimaldab neil oste sooritada mistahes maailma otsast, samal ajal kodust lahkumata. Siiski on siinkohal oluline mõista, et piiriülese e-kaubandusega kaasnevad ka väljakutsed. Üks olulisemaid neist on piiriülene maksustamine ja välisriikide regulatsioonid, kuid niisamuti on oluline õigete koostööpartnerite valik ja lõpuks taandub ettevõtte laienemisplaani edukus siiski tõhusa tarneprotsessi taha. Tähtis on mõista, et logistika on seotud tervik, mitte vaid ühe ettevõtte ühe osa konna vastutusala, ja tagada, et piiri ülene e- kaubandus toimiks õiglasel, läbipaistval ja jätkusuutlikul viisil kõigi osapoolte jaoks.

Foto: Shutterstock

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

sisepesu

kaalumine

maanteeameti poolt tunnustatud süiduki tuhimassi mootjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse • veoki kabiinide poleerimine

vanade kleebiste ja liimi eemaldamine

busside koristus ja keemiline pesu

Piiriülene e-kaubandus on globaalsel kaubandusmaastikul muutunud üha olulisemaks, pakkudes tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja ettevõtetele uusi ärisuundi.

E-äri annab võimaluse laieneda riigipiirist välja

E-kaubanduse võidukäiguga on üha enam esile kerkimas ka piiriülene e-kaubandus, mis viitab sellele, et kaubad tellitakse ja tarnitakse ühest riigist teise, võimaldades kaupmeestel olla niiviisi oma klientidele veelgi lähemal – asukohast sõltumata.

Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Jake Farra

Kuigi igasugune e-kaubanduse vorm pakub ettevõtetele rohkelt kasvuvõimalusi, tuleb piiriülese e-kaubanduse puhul siiski silmas pidada paari asjaolu, mis vaid oma koduturul toote või teenuse pakkumisest erinevad.

Tohutu avastamata potentsiaal

Piiriülene e-kaubandus avab kahtlemata laiemad valikuvõimalused tarbijatele, kes ei pea ostuotsuse tegemisel piirduma vaid enda riigi tu-

ruga. Kaupmeestele pakub see aga võimalust oma äri kasvatada ja jõuda üha uutele sihtturgudele, laiendades seeläbi oma rahvusvahelist klientuuri – Eesti e-kaupmeeste jaoks on väikese koduturu kõrval välisturgudes peidus seega tohutu avastamata potentsiaal.

E-äri abil rahvusvahelistele turgudele sisenemine avab märkimisväärseid kasvuvõimalusi, kuid nõuab teadlikkust erinevatest kultuurilistest ja regulatiivsetest turu eri -

päradest. Näiteks on esmalt oluline mõista välisturu kohalikke eripärasid, mis määravad ka sealse tegutsemise edu.

Iga riigi tarbijakäitumine, seadusandlus ja turudünaamika on unikaalsed. Ettevõtjad peavad kohanema keeleliste, maksevõimaluste ja tarneahela erinevustega ning järgima kohalikke seadusi. Kultuuriliste erinevuste mõistmine on samuti oluline, sest see mõjutab turundust, tooteesitlust ja klienditeenindust.

Lisaks tuleb arvestada siht riigi imporditariifide, maksustamise ja tooteohutusstandarditega. Edukas laienemine nõuab kohalike ekspertide kaasamist, pidevat turuanalüüsi ja kohanemist muutuvate tingimustega, et ära kasutada piiriülese müügi potentsiaali.

1. Kaasa kohalikke eksperte. Kohalikud eksperdid tunnevad kohalikku turgu ja selle eripärasid ning saavad sind aidata erinevates valdkondades, alates regulatsioonidest, tarbijakäitumisest ja eelistustest kuni turundus- ja kommunikatsioonimaterjalideni. Isegi kui oled lasknud tooteinfo ja sisutekstid tõlkebürool ära tõlkida, palu kohalikul eksperdil veenduda, et sinu e-poe tekstid ei kõla kohmakalt ning et e-pood haakuks kohaliku turu ootustega.

2. Selgita välja kohalikud kalendri- ja ostupühad. Erinevates riikides ja kultuurides on mitmeid pühi ning sündmusi, mis mõjutavad tarbijate ostukäitumist ja nõudlust. See tähendab eripakkumiste, allahindluste ja kohandatud turundussõnumite loomist, mis vastavad kohalikele traditsioonidele ja tarbijate ootustele. Lisaks on oluline tagada piisavad varud ja logistika, et rahuldada suurenenud nõudlust nendel perioodidel.

3. Kasuta kohalikke suunamudijaid. Sihtturu kohalike suunamudijate abil saab ettevõte oluliselt parandada oma brändi nähtavust ja usaldusväärsust uuel turul. Suunamudijatega koostööd tehes on oluline valida õige partner, kes sobib sinu brändi väärtustega ja kellel on tugev mõju sihtrühmale, kellega soovid suhelda. Selline strateegia võib aidata kiirendada brändi tutvustamist ja kasvatada turuosa uutel turgudel.

4. Paku kohandatud sisu. Lokaliseeri oma kodulehe sisu, kasutades kohalikus keeles levinud väljendeid, huumorit ja teada-tuntud viiteid. See võimaldab luua tugevama emotsionaalse sideme sihtgrupiga ja niiviisi tundub sinu bränd inimestele usaldusväärsem ning neil on lihtsam sellega samastuda.

5. Kasuta SEO-d. Optimeeri oma koduleht kõigis keeltes ja piirkondades, et see otsingumootorites välja tuleks. Ennekõike hõlmab see kohalike märksõnade ja domeeninimede kasutamist. Iga riigi või keele jaoks on oluline läbi viia märksõnauuring, et mõista, milliseid termineid sihtgrupp kasutab. Kasuta neid märksõnu oma veebilehe sisus, meta-

kirjeldustes, pealkirjades ja URL-idel. Ära unusta tõlkida ka piltide nimetusi.

6. Investeeri kliendikogemusse. Kliendikogemust tuleb mõista kui tervikut. Positiivne kliendikogemus aitab mitte ainult suurendada müüki, vaid luua pikaajalisi suhteid klientidega.

7. Pööra tähelepanu valuutakurssidele. Valuutakursside kõikumised võivad mõjutada nii hinnastamisstrateegiat kui ka kasumimarginaale. Erinevate valuutade väärtuse muutused mõjutavad toodete ja teenuste hinnakujundust rahvusvahelistel turgudel.

8. Tee andmetel põhinevaid otsuseid. Jälgi hoolega rahvusvahelist veebiliiklust ja müügiandmeid, et aru saada, kust teie kliendid pärit on ja kuidas nad teie veebilehte kasutavad, et saaksid langetada andmetele tuginevaid otsuseid.

9. Paku detailset tooteinfot. Tooteinfo kvaliteet määrab, millises keskkonnas klient lõpuks ostu sooritab. Veendu, et kaup, mida oma e-poes pakud, on ühtlasel tasemel, korrektse tooteinfoga rikastatud. Ebakorrektsus või puudujäägid pakutavate toodete infos tekitavad kliendis tunde, et kaupmeest ei saa usaldada.

10. Arenduspartneri valimine. Arenduspartneri valikul võib tekkida küsimus, kas valida e-poe arenduspartner koduturult või sihtturu arenduspartnerite seast. Selle otsuse juures tuleb kaaluda kahte aspekti, milleks on sihtturu tundmine ja projektijuhtimise keerukus. Koduturult valitud partneriga on võimalik olulistes detailides kokku leppida emakeeles ning ükski detail ei lähe n-ö tõlkes kaduma. Välismaise arenduspartneri valiku puhul tuleb arvestada, et keelebarjäär võib tekitada probleeme, mida olnuks kohaliku partneriga koostööd tehes võimalik vältida. Sihtturu arenduspartner vali juhul, kui tunned end sealses keelekeskkonnas kindlalt ning kasutad lisaks müügikeskkonnale ka kohalikke ERP-süsteeme.

Allikas: Eesti E-kaubanduse Liit

Foto: Jake Farra

Usalduse saavutamine kui välisturul tegutsemise edu võti

Kui vaadata e-kaupmeeste pilgu läbi, on Eestis üha enam neid kaupmehi, kes soovivad laieneda väljapoole Eestit. Ühelt poolt on Eesti turg piiratud, teisalt on Eesti ostujõud viimastel aastatel palju kannatada saanud, mistõttu võivad kaupmeeste müügiootused olla kõrgemal, kui reaalsus lubab.

Samas tasub silmas pidada, et Eestis välja laienemine ja välismaiste klientide teenindamine ei pruugi olla nii lihtne, kui loodetakse. Lahendada tuleb mitmeid küsimusi, mis iseenesest pole keerulised, kuid mis vajavad palju tähelepanu.

Üks elementaarsemaid asju on välisriikide klientide teenindamine nende emakeeles ehk lokaliseerimine. See on ülioluline usalduse loomiseks. Just usaldust on välismaistel, sihtriigis veel tundmatutel e-poodidel võrreldes kohalikega palju raskem saavutada. Ei piisa pelgalt automaattõlkest. Ka kohalikus keeles klienditeeninduse pakkumine on oluline, nagu ka kultuuriliste iseärasuste arvestamine tooteid või teenuseid tutvustades ja kliendi teekondi arendades.

Lisaks on otsesed tehnilised küsimused. Kliendid peavad saama maksta neile usaldusväärsete ehk tihti kohalike makselahendustega, kaardimaksed ei pruugi olla piisavad. Samuti peab pakkuma tarneviise, mis sihtriigis levinud. Suureks abiks on, kui seniste partneritega koos saab laieneda ka välisturgudele. See lahendab hulga tehnilisi küsimusi kiiresti.

Ole Robert Reitan: „Eelistan t, aga siin olles olen joonud cappuccino’t, Mariette Kristenson: „Pean tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk

mida siinsed baristad väga oskuslikult teevad.“

siis Americano.“

Vii end sihtturuga kurssi

Esmalt tuleb endale selgeks teha, kas vajadus pakutavate toodete-teenuste järele on sihtturul olemas. Milline on konkurentsiolukord ja kellega tuleb rinda pista? Sihtriigi tundmaõppimiseks on kõige parem leida kohalik esindaja, kes tunneb nii turgu kui ka kultuuri. Sellise inimese kaasamine loob suure eelise ja aitab vältida kulukaid vigu.

Samuti peab arvestama, et mõnesse riiki on raskem laieneda kui teise. Näiteks Läti ja Leedu suunal äri arendamine on lihtsam kui Soome või Rootsi suund. Makselahenduste osas on näiteks Eesti, Läti ja Leedu väga sarnased – tegutsevad siin regioonis ju samad pangad. Sama saab öelda ka tarnefirmade kohta. See loob teatavaid eeliseid võrreldes piirkondadega, kus makselahendused ja tarned on Eesti kaupmehele tundmatud. Soome ja Rootsi näivad atraktiivsed sihtturud, kuna ostujõud on seal suurem. Samas, laienemine nendesse riikidesse on Eesti e-kauplejatele olnud alati keeruline. Turul on kohalikud tugeva positsiooni ja kõrge usaldusega tegijad, kelle kõrvale Eestist tulnud tegijal võib olla raske pääseda.

Kui aga küsida, kas laieneda, siis meie soovitus on alati otsida võimalusi. Eesti turg on väike ja isegi Balti turg pole Euroopat vaadates kuigi suur. Kui ettevõttel on ambitsiooni kasvada, siis kindlasti tuleks erinevaid sihtturge uurida. Ummisjalu laienemine ilmselt aga loodetud edu ei too ja võib valusalt põletada saada.

Kommenteerib Maksekeskuse turundus- ja müügijuht

Kuldar Kullasepp

TARISTUEHITAJAD: peame igal võimalusel oma kaitsevõimekusse panustama

Eesti Taristuehituse Liidu hinnangul on Via Balticale sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust raha saamine väga positiivne samm, kuid ainult sellest ei piisa ja riik peab olema ka edaspidi aktiivne Euroopast Eesti teetaristu kaitsevõimekuse tõstmiseks vajaliku raha taotlemisel.

Tekst: Sigrid Aunap

Kliimaministeerium teatas, et Euroopa ühendamise rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica Päädeva-Konuvere teelõigu tarbeks.

Äärmiselt oluline valdkond

Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei ütles, et tegu on väga tervitatava otsusega, mis on ülioluline meie kaitsevõimekuse suurendamiseks ja sõjalise mobiilsuse tugevdamiseks. „On päris selge, et peame igal võimalusel ja vahenditega oma kaitsevõimekusse panustama ning liitlaste nõuetele vastava teetaristu väljaehitamine on üks äärmiselt olulisi valdkondi,“ rääkis Trei.

jätkata ka muid tegevusi riigiteede säilitamiseks ning arendamiseks vajaliku rahastamise suurendamisel. „Samuti peaks Eesti seisma selle eest, et praeguses Euroopa Liidu eelarveraamistikus leitaks sõjalise mobiilsuse tarbeks lisavahendeid, kuivõrd antud taotlusvoor oli viimane kuni aastani 2028, mil hakkab kehtima uus mitmeaastane eelarveraamistik,“ ütles Trei.

Tema sõnul on kliimaministeeriumi ja transpordiameti töö sellest taotlusvoorust raha saamiseks igati kiiduväärt, aga kindlasti tuleb

EL-i järgmine mitmeaastane eelarveraamistik 2028–2034 peaks samuti sisaldama Euroopa Liidu liikmesriikide sõjalisi võimekusi tugevdavaid meetmeid, sealhulgas sõjalise mobiilsuse jätkuvat ja järjepidevat

Tarmo Trei

Foto: Raul Mee

edendamist toetavaid tegevusi ning rahastust.

Miks mitte mõelda laenule?

Trei lisas, et praeguse seisuga pole Eestil ikkagi piisavalt vahendeid, et täita Euroopa Liidule antud lubadus ehitada põhimaanteed välja aastaks 2030. Praeguse seisuga on TallinnaNarva, Tallinna-Tartu ja TallinnaPärnu põhimaanteedest välja ehitamata veel üle 300 kilomeetri.

Tema sõnul on taristuehitajad teinud valitsusele omapoolseid ettepanekuid teedesse investeeringuteks raha leidmiseks, näiteks võiks teehoiuks eraldatavad investeerin -

Taristuehitajad ootavad riigilt teedevõrgu pika plaani väljatöötamist

Eesti Taristuehituse Liit saatis kliimaminister Kristen Michalile ettepaneku koostöös riigi- ja erasektori osapooltega töötada välja pikk plaan teedevõrgu säilitamiseks ning arendamiseks. Ühise töö tulemusena valmiks visioonidokument „Eesti teedevõrk 2040“.

Taristuehitajad on arvamusel, et pika plaani raames on vajalik läbi viia põhjalik sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mis hõlmab ka rahastamisvajadust ning mille alusel riik saab ülevaate teedevõrgu mõju ulatusest erinevatele sektoritele ja valdkondadele.

Nende ettepanekute taga on juba pikalt kestnud teehoiu- valdkonna alarahastus, millele ei paista leevendust ka värskest teehoiukavast. Tarmo Trei sõnul on teehoiukavasse sisse vaadates näha, et näiteks kattega teede taastusremonti tehakse tänavu vaid 40% vajaminevast, kruusateedele on tolmuvabu katteid plaanis ehitada null kilomeetrit ning liiklusohtlike kohtade ümberehitusse investeeritakse vaid 12% sellest, mida sellesse meetmesse panustati igal eelneval neljal aastal.

gud uuesti siduda mootorikütuste aktsiisist laekuvate vahenditega. „Kui aga riigieelarve vahenditega ei ole enam võimalik teede remondivõlga likvideerida, siis miks mitte mõelda ka laenu võtmisele,“ ütles Trei, lisades, et investeeringut transpordita-

ristusse ei tule käsitleda kulu, vaid investeeringuna, mis mitme rahvusvahelise uuringu andmetel toob pärast taristuobjekti kasutusse andmist igal järgneval aastal riigile maksutuludena tagasi keskmiselt 20% algsest investeeringust.

Lai valik erinevaid tarbesõidukeid

Iv Pluss TALLINN

Iv Pluss TARTU

Foto: Shutterstock

MOBIILNEKLAASIVAHETUS

AUTOKLAASIDE MÜÜK

KIVITÄKETE PARANDUS

KASKOKINDLUSTUSTE

KAHJUKÄSITLUS –VAHETAMEÄRATEIE

KATKISE KLAASI!

Elektriauto ostu plaanib 28%  Eesti inimestest

Praegu on Eestis elektriautosid veel üsna vähe, paari protsendi ringis, samas uute autode hulgas tuleb neid turule aina rohkem. Järgmistel aastatel võib aga oodata küllaltki suurt hüpet, sest inimesed soovivad järjest enam elektriautot omada, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.

Toimetas: Sigrid Aunap / Fotod: Shutterstock

Uuringust selgus, et järgmise viie aasta jooksul soovib endale elektriauto osta 10% Eesti inimestest, 18% inimestest plaanib sellise auto ostu, aga teeb seda rohkem kui viie aasta pärast, kolmandik inimestest ei kavatse elektriautot osta ja 40% ei oska veel öelda, kas nad ostavad elektriauto või mitte.

Vastajad jagunevad kolmeks

If Kindlustuse Balti kahjude tehnilise vanemeksperdi Marion Meiuse sõnul on näha, et inimeste soov omada elektriautot aasta-aastalt aina suureneb.

„Lisaks elektriautode kindlustamisele oleme jälginud laiemalt trende. Varem läbi viidud uuringud pole seni veel näidanud nii laialdasi plaane hankida elektriauto. Laias laastus jagunevad vastajad kolmeks: ühed soovivad osta, teised ei soovi ja kolmandad pole veel otsustanud. Kuna elektriautod on ühiskonnas küllaltki uued, ei tea inimesed, kas osta uus või kasutatud auto. Pooled eelistavad uut, viiendik kasutatud autot ja kolmandik ei oska praegu veel öelda,“ selgitas Meius.

Kaks kolmandikku neist, kes soovivad elektriauto osta, peavad tähtsaimaks seda, et elektriautoga on soodsam sõita ja see on jätkusuutlikkuse vaates parem. Kolmandikule on oluline see, et elektriauto hooldusele kulub vähem raha, sellega on võimalik sõita bussiradadel ja teatud piirkondades tasuta parkida. Paljudele meeldib ka elektriautode kiirendus ja mugavus.

„Uurisime ka neilt, kellel praegu elektriautot ei ole, et miks neil seda pole. Kaks kolmandikku vastas, et elektriautod on liiga kallid, pisut rohkem kui kolmandikul pole sobivat laadimiskohta ja nende hinnangul on autode sõiduulatus veel liiga

väike. Ligi viiendik inimesi ei usu, et elektriautod on jätkusuutlikud, nad ei usalda kasutatud elektriautosid või elektriautosid üldse. Kümnendik vastanutest leidis, et praegu on turul veel liiga vähe elektriautosid, mille hulgast valik teha,“ täpsustas Meius.

Taastuvtoorainest toodetud kütuse kasulikkus vajab selgitustööd

Diiselsõidukite süsinikujalajälje märkimisväärne vähendamine on Eesti suurima tanklaketi Olerex hinnangul kõige lihtsam ja soodsam täielikult taastuvtoorainest toodetud kütuse abil.

Ole Robert Reitan: „Eelistan cortado’ t, aga siin olles olen joonud cappuccino’t, mida siinsed baristad väga oskuslikult teevad.“

Mariette Kristenson: „Pean tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk siis Americano.“

Oktoobris turule tulnud ja Olerexil patenteeritud, täielikult taastuvtoorainest toodetud EcoForce’i kütuse on diiselmootoriga sõidukite omanikud ettevõtte sõnul kenasti omaks võtnud. Siiski näeb Olerex, et mõne aasta tagused probleemid erinevates tanklakettides müüdud biolisandiga kütusega on muutnud autoomanikud biokütuste suhtes ettevaatlikuks. „EcoForce ei sisalda biolisandit ja oma keemiliselt koostiselt sarnaneb see pigem tavadiisliga, kuid sobib igale diiselmootorile, on külmakindel, filtrisõbralik ning tulenevalt kõrgemast tsetaanarvust tagab suurema võimsuse,“ selgitas Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Veiko Värk

EcoForce’i kütusega on võimalik vähendada diiselsõiduki CO2 heidet keskmiselt 90 protsenti. „Lisaks väheneb keskkonda paiskuvate peenosakeste ja süsivesinike kogus keskmiselt 30 protsenti, süsinikmonooksiidil 25 protsenti ning lämmastikoksiididel 10 protsenti,“ lisas Värk. Kuna Eestis on transpordiameti andmetel üle poole registris olevatest sõidukitest – 392 675 – diiselmootoriga, oleks taastuvtoorainest kütuse mõju keskkonnasaaste vähendamisel tema hinnangul märkimisväärne.

Taastuvtoorainest toodetud kütuse müük vajab õiget lähenemist ja tarbijale tuleb selgitada, et paaki läheb harjumuspärasest diislist oluliselt paremate omadustega kütus, mis hoiab diiselmootorit pikemalt töökorras ning säästab seejuures sõiduki hoolduskuludelt. „Olerexi eesmärk on näidata, et täielikult fossiilivaba diislikütuse eelistamine säästab klassikalistest diiselautoga kaasnevatest muredest, nagu näiteks käivitumine pakaselise ilmaga ja mootori tahmumine.“

Elektriautode populaarsus tõusuteel

Uuringu tulemustest selgus, et rohkem soovivad elektriautot omada mehed (31%) kui naised (25%). PõhjaEestis ja pealinnas tahaks endale elektriautot enam kui kolmandik vastanutest, Kesk- ja Lääne-Eestis pisut vähem kui viiendik. Kõrgharidusega

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui tuhat inimest igast riigist.

Sõiduautode müük langes, tarbesõidukite turg kasvas

inimestest soovib elektriautot rohkem kui kolmandik, teiste puhul on see näitaja viiendiku juures. Vastanute vanuse, rahvuse või sissetulekute järgi ei olnud suuremaid erinevusi märgata.

„Kuigi elektriautod on veel üsna uued, näeme siiski, et neid kasutatakse järjest rohkem ja see parandab ka laiemalt teadmisi ühiskonnas. Kui varem võisid paljud arvata, et elektriautod sobivad ainult eramajja ja linna lähedale, siis praegu on näha, et elektriauto ostu plaanib juba rohkem kui veerand kortermajade ja sama palju maapiirkondade elanikest,“ lisas Meius.

Teiste Balti riikidega võrreldes võib märgata, et väga tugevalt on elektriautode usku leedukad, kellest koguni 43% soovib sellise auto osta. Eestis on see näitaja 28% ja Lätis 20%. Erinevalt Eestist, kus pigem soovitakse osta uus elektriauto, on leedukate seas märksa populaarsemad kasutatud elektriautod. Ühtlasi usaldatakse Leedus elektriautosid märksa enam kui teistes Balti riikides.

Ole Robert Reitan: „Eelistan cortado’ t, aga siin olles olen joonud cappuccino’t, mida siinsed baristad väga oskuslikult teevad.“

Veebruaris jätkus Eesti uute sõiduautode turul kerge langus, aga seevastu kasvas jõudsalt tarbesõidukite müük.

Mariette Kristenson: „Pean tunnistama, et mulle meeldib must kohv ehk siis Americano.“

Eestis müüdi veebruaris 1440 uut sõiduautot, mis jäi eelmise aasta veebruarikuu tulemusele alla 9,8%. Tänavu on kahe kuuga andnud Eesti automüüjad klientidele üle 3017 uut sõiduautot, mida on 10,5% vähem kui möödunud aasta samal perioodil.

Jätkuvalt on suurima osakaaluga hübriidautod, mis moodustasid 46,4% kõigist müüdud sõiduautodest. Elektriautosid anti veebruaris klientidele üle 89 ja nende osakaal oli 6,2% kogumüügist. Bensiiniautode osakaal oli 29,9% ja diiselautodel 16,9%.

Populaarsemate automarkide edetabeli esikohale kerkis veebruaris Toyota (304 müüdud uut sõiduautot), järgnesid Škoda (260) ja Kia (112). Mudelite edetabeli esikolmiku moodustasid Toyota Corolla (99), Škoda Octavia (96) ja Škoda Kodiaq (83).

Kui uute sõiduautode müüginumbrid olid languses, siis jõudsalt kerkis uute tarbesõidukite müük – veebruaris anti klientidele üle 390 uut tarbesõidukit, mis ületab eelmise aasta veebruarikuu müügi 36,4%. Kahe kuuga on tänavu kokku müüdud 810 tarbesõidukit. Automarkide esikolmikusse kerkisid veebruaris Toyota (92 sõidukit), Citroën (76) ja Renault (46). Veokite segmendis oli 24 müüdud veokiga edukaim Scania.

Allikas: AMTEL

V&K TEED teeb kiirelt ja kvaliteetselt erinevaid töid: teede ja platside ehitus, pinnase-, haljastus-, kivi- ning asfalteerimistööd.