Eesti Mõjukad 2023 by Delfi Meedia

Nemad purustasid Eesti kõige mõjukama inimese karjääri ja maine

Karin

Marju

Foto: Taavi Luhamaa

Kaja Kallas unustas eestlaste

tunded

Teist aastat järjest Eesti kõige mõjukamaks inimeseks valitud Kaja Kallast on mõtet lõputult kritiseerida siis, kui usume, et ta kuulab, arvestab ja õpib. Seni on ta valjusti ning nähtavalt tõestanud, et on õppimis- ja mõistmisvõimetu. Ta on ise tõstnud end välja Eesti väärtusruumist – ja teinud seda Reformierakonna vaikiva aplausi saatel.

Peaministri 2023. aasta mõjudel on mitu ringi ja lainetust. Varasügiseni oli ta välispoliitikas hinnatud ja arvestatud. Ta võttis sõna ja ta sõna levis, ta sõnad ja teod olid omavahel vastavuses, ta innustas NATO ja läänemaailma liidreid Vene-suunal sihikindlusele ning aitas nende naiivseid silmi avada.

Rahvusvaheline suhtlus oli peaministrile kui laadimisprotsess, et võidelda kodumaal igapäevaste murede ja inimeste pisikeste probleemidega. Juba suvel, enne idavedude skandaali, hakkas aga peaministri sõnavaras, käitumises ja poosis häirima totaalne mõistmatus ja inimeste käsitlemine statistilise kogumina.

Ma ei tea, kas on võimalik kokku lugeda, kui palju ta ise, rahandusminister Mart Võrklaev ja Eesti 200 juht Margus Tsahkna on korrutanud, et valitsuse keerulisim ülesanne on koostada tasakaalus riigieelarve. Ma ei tea ühtegi Eesti inimest, kes läheks selle murega magama ja ka ärkaks küsimusega, mis saab meie riigi eelarvetasakaalust.

Juba enne idavedude skandaali hakkas peaministri sõnavaras, käitumises ja poosis häirima totaalne mõistmatus ja inimeste käsitlemine statistilise kogumina.

Valitsuse raamatupidamislikku probleemi ei saa jõuga tõsta inimeste südametunnistusele. Muidugi on meil eelarvega probleem, aga see ei ole kindlasti suurim.

Simon Sinek, kes on nõustanud USA armeed ja maailma tippjuhte, peab juhi olulisemateks omadusteks lugude jutustamise oskust ja empaatiat. Siis suudetakse leida mõistmine ja kriisides ellu jääda. Sadu kordi rõhutamine, et riigieelarve pole tasakaalus, näitab eelkõige seda, et samal kõnelejal ei ole väljapääsu olukorrast, mille mõistmine rahvast ühendaks.

Mõjukad, kuulsad, lugupeetud

Me kipume neid kolme mõistet kergesti segi ajama. On täiesti elementaarne, et riigi mõjukaim inimene on peaminister – ja tema järel ülejäänud valitsus. Teisiti on see üksnes revolutsioonipäevil, kui tänavatel õitseb anarhia (ajutine valitsus 1917. aasta Petrogradis), või okupatsiooni tingimustes. (Nõukogude ajal, eriti Stalini päevil, juhiti Eesti NSV-d ikkagi Moskvast, kohalike ülemuste võim oli üsna illusoorne.)

Kui valitsus tahab, kehtestab ta uued maksud ning opositsiooni ja ajakirjanduse hädakisa ei aita midagi. Madalamal tasandil on samasugune mõjukus linnapeal – kui ta annab käsu kesklinn üles kaevata, siis nii ka tehakse ja kodanikul jääb üle üksnes ringiga minna või kodus istuda.

President seevastu on pigem lugupeetud, umbes nagu suure pere väärikas vanaema. Talle pakutakse istet, talle viiakse tordilõik voodisse. Vahel käiakse talle ka oma rasket saatust kurtmas ning vanaema või siis president lohutab ja teeb pai. Mingit reaalset abi temalt muidugi ei saa ja ega seda oodatagi, peaasi et ta su ära kuulab.

ka Kaja Kallas. Siis on olemas veel hallid kardinalid ehk näiteks sponsorid, armukesed ja mafioosod, kes sosistavad kõrva, intrigeerivad ja ähvardavad ning kelle nimesid me ei pruugi teada. Nende mõjukust on raske mõõta, sest me ei saa iialgi päris täpselt teada, kas mõni seadus võeti vastu erakonna põhimõtteid järgides või sellepärast, et ühel hommikul leidis minister oma voodist verise hobusepea koos hoiatusega „Täida oma lubadus või muidu...“

Paljud inimesed on aga lihtsalt kuulsad. Mõni selle poolest, et oskab tagumikuga klarnetit puhuda, mõni on abiellunud ühe aasta jooksul seitseteist korda. Nendest inimestest räägitakse õllelauas, juuksurisabas ja saunalaval, aga mingit mõjuvõimu neil ei ole.

Kaja Kallas ja ta juhitud valitsus ei ole suutnud tuua asemele ühtegi veenvat ideed ega eesmärki. Idaveod olid nagu kõrgema kullaprooviga kaart, mis tühistas kõik eelnenu.

See sügis on näidanud, et peaminister ei mõista oma rahvast. Suur vahekokkuvõte oli Reformierakonna üldkogu. Üllatusi polnud. Erakonna vaikiv aplaus ja positsioon leidis vaid kinnitust.

mitu

mas. Kallas esines nii, nagu ta enda peegelpilt seirendas oma mõju, vad kõik teised.

Idavedude skandaalist, mis röövis Kallaselt mitu tulevikuvõimalust, hävitab erakonna reitingu ja inimeste usalduse, ei räägitud sõnagi. Null. Nagu seda poleks olemas. Kallas esines nii, nagu olnuks ainsaks kuulajaks ta enda peegelpilt seinal. Nii ta üksnes suurendas oma mõju, aga selle vilju nopivad kõik teised.

Urmo Soonvald

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja

Õpetajatel pole mõtet minna presidendi käest palka juurde küsima, Metsküla kooli sulgemist või mittesulgemist ei otsusta samuti tema, aga ta suudab pakkuda moraalset tuge.

Näiteks Kersti Kaljulaid esindas omal ajal kõiki neid, kellele ei meeldinud EKRE valitsus, aga seda valitsust laiali saata polnud tema võimuses. Seda sai teha ikkagi ainult tõeliselt mõjukas isik ehk siis peaminister ja Jüri Ratas seda viimaks tegigi. Selge on ka see, et säärane mõjukus ei sõltu mitte inimesest endast, vaid ennekõike tema ametist. Jüri Ratast ei paiguta enam mitte keegi mõjukate tabeli etteotsa ja kohe pärast tagasi astumist kaoks sealt

Teised on kuulsad oma loomingu või sportlike saavutuste tõttu. Neid imetletakse, neilt küsitakse autogrammi, aga ka nende tegelik mõju ühiskonnale on vaieldav. Muidugi võib kultuur mõnikord väga otseselt meie elu muuta: nii näiteks pöörasid biitlid omal ajal pea peale noorte mõttemaailma ja käitumismustrid. Ka muusikute osa laulva revolutsiooni päevil pole vist võimalik ülehinnata. Aga enamasti on kultuuritegelased pigem armastatud, mitte mõjuvõimsad. Ja kui nad midagi mõjutavadki, siis pikema aja jooksul.

Näiteks kui mõjukate edetabelit oleks koostatud 1912. aastal, poleks sinna kindlasti pääsenud noor apteeker Oskar Luts, kelle sulest oli just ilmunud „Kevade“ 1. osa – teos, mille järgi on tänapäeval võimalik eestlast ja eestlust defineerida. Mõned mõjukad sähvatavad nagu välk öises taevas ja löövad saja-aastase tamme pilbasteks, teised mõjutavad meid vaikselt, kuid vääramatult nagu maa külgetõmbejõud.

Kui valitsus tahab, kehtestab ta uued maksud ning opositsiooni ja ajakirjanduse hädakisa ei aita midagi.

20222023

„Nii mõnigi Eesti poliitik annaks käe või jala, et olla Kaja Kallase asemel,“ sai lugeda mõjukate edetabelist aasta tagasi. Ukraina sõda lennutas Reformierakonna populaarsuse lakke ja ühtäkki oli Kallas lääne meedia lemmik.

„Meeldib või ei meeldi, Kaja Kallas on võitja,“ kuulutab selle aasta väljaanne. Ei ole enam liiga palju neid, kes oleksid valmis tema asemele astumiseks midagi ära andma. Ent reaalset jõudu Eestit mõjutada valitsusjuhil jagub.

AASTA MUUTUMINE

Andrus Kivirähk kolumnist

KÕIGE MÕJUKAM

Meeldib või ei meeldi,

Kaja Kallas on võitja

Kaja Kallase abikaasa Venemaaga äri ajamise pärast küsiti, kus on kirjutatud ja kirjutamata seaduste vaheline piir. Teema kõnetas kõiki, skandaali teemadel valmis enneolematu hulk lugusid.

Ester Vaitmaa ester.vaitmaa@epl.ee

Olen vahel poes Ben&Jerryse topsijäätist vaadanud, ent ostmata jätnud. Ka ei tea ma, kas võiksin osta uued Ecco ketsid. Mõlemad kaubamärgid on Venemaal edasi –mina aga ei tahaks Venemaad ühegi eurosendiga toetada, kuigi jäätist sööksin ja kvaliteetsed Taani ketsid on ka väärt toode. Kuhu ma piiri tõmban? Need on minu isiklikud väikesed eetilised dilemmad, millesuguseid tuleb pidevalt kogeda igal vähegi südamega inimesel –poes müüakse, pole ju keelatud! Oma pisikest dilemmat peaminister Kaja Kallase abikaasa Venemaa-vedude skandaaliga kõrvutada on mõneti isegi kohatu, sest skaala „mida teeb küsitavas olukorras peamister“ on hoomamatult suurem kui tavainimese lihtne valik. Moraalimajakas, Ukraina võidu eestkõneleja, riigikogu valimistel ajaloo suurima häältesaagi (31 821 häält) saanud peaminister Kaja

Kallas on laenanud oma lähedasele isiklikku raha Venemaal tegutsemiseks. Muidugi vallandub suur skandaal! Aga vallandus ka ühiskondlik arutelu: igaüks sai endalt küsida, kust meie eetika piir jookseb. Ühiskond vajab seda arutelu, sest märkamatult põrkame sellega pidevalt kokku: poes, kaasmaalaste tegusid hinnates...

Näiteks riigipiir Venemaaga on ju avatud ja paljude meelehärmiks elab Eestis inimesi, kes käivad Eesti-Vene vahet edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Mõni käib suisa turismireisil – Paldiski Sipsiku lasteaia õpetajad käisid Peterburi avastamas. „Milles probleem?“ imestasid nad tagasi tulles. Justkui võivadki käia, nii nagu mina võiksin poest Venemaal äri ajavate firmade tooteid osta. Keegi ei keela – hukkamõist on mu enda ja minuga sama väärtussüsteemi jagavate inimeste sees.

ajakirjanikud ülikoolis peaminister Kaja Kallase skandaali anatoomiat detailideni, ent teen kiire ülevaate Delfi Meedia enda lugudest, võttes fookusesse Kaja Kallase skandaali kajastuse pealkirjad.

Kaja Kallase skandaal oli ehk selle vastuolu essents. Meil oli – ja on siiamaani – olukord, et see, mis on lubatud härjale, pole järsku lubatud Jupiterile, kui tagurpidi keerata vana hea sentents.

tud Jupiterile, kui tagurpidi keerata vana hea

Quod licet Iovi, non licet bovi kõlab otsetõlkes „Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale“. Selle ladinakeelse fraasiga, mille lõi Vana-Rooma näitekirjanik Terentius, vihjatakse kaksikmoraalile, mis lubab mistahes tegusid sotsiaalselt kõrge staatusega ja eesõigustega isikutele (ehk „eliidile“), aga keelab neid teistele (ehk „pööblile“). Kaja Kallase skandaali puhul tundub, et seda väljendit võiks kasutada ka vastupidi: halli, keeldudeta ala kasutatakse kõikjal...

Rekordarv artikleid. Seda, et sellisel arutelul oli koht olemas, näitab ka meie kajastus. Küllap analüüsivad tulevased suhtekorraldajad ja

Esmalt määran kajastuse tonaalsust eesti keele instituudi emotsioonidetektoriga, võttes ette meie meediamaja tuhatkond viimatist artik lit, mille pealkirjas esineb „Kaja Kallas“. Lood on avaldatud Delfis, Eesti Päevalehes, Maalehes, Eesti Ekspressis jt meie meediamaja väljaannetes. Kindlasti on Kaja Kallase teemalisi lugusid rohkem, ent kolme aasta peale veniv ligi tuhandepealkirjaline valim on piisav, et iseloomulikud tendentsid välja kooruksid. Emotsioonidetektori jaoks on pealkiri aga ehk liiga napp tekstihulk, nii et midagi eraldi esiletoomist väärivat selles, milline oli kajastus enne ja pärast peaministri abikaasa Arvo Halliku äritegevuse ilmsikstulekut, välja ei joonistu. Küll on aga kõnekas lihtsaim vaade: lugude hulk. Selles on toimunud midagi enneolematut: tänavu augustis ja septembris suurenes peaministrist kirjutatud lugude arv hüppeliselt, korraga hakkasime temast kirjutama vähemalt poole rohkem. Kui keskmiselt on pealkirjas Kaja Kallast mainides kirjutatud meie meediamajas ligi 29 lugu kuus, siis tänavu augustis suurenes lugude arv 56-ni ja septembris tegime suisa 70 lugu! Ühegi varasema skandaali kohta kirjutatud lugude kuine arv pole ületanud isegi mitte pooltsada. Novembri keskpaigaks oli seega tänavune „kvoot“ rohkemgi kui täis. 2021. aastal valmis 329 lugu, 2022. aastal 320 lugu, tänavu on veel poolteist kuud minna ja 344 lugu juba olemas. Kas lugudele lugejaid jagus? Jagus. Küllap oli ka palju neid, kelle silmis muutus Kaja

Kaja Kallas meenutab peaministriks saamist: sain väga palju soovitusi lõigata juuksed maha ja võtta kaalus juurde

320 artiklit

Kaja Kallas sai sel aastal enneolematu tähelepanu osaliseks.

FOTO: KIUR KAASIK

JUHTKIRI | Kaja Kallas lasku end taandada

BLOGI | Kaja Kallas: pikalt kehtinud madalad elektrihinnad on mõjunud uinutavalt. Vajame energiasäästu

Kaja Kallase skandaaliga läksid paljud üle

võlli

Herman Kelomees

Eesti Päevalehe ja Delfi poliitikatoimetaja

Peaminister Kaja Kallas on tunnistanud, et reageeris idavedude skandaalile halvasti ja liiga tugevasti. Tulemuseks olid tarbetud näilised või tegelikud konfliktid, märkimisväärseim neist Kersti Kaljulaidiga. See kõik venitas Kallase enda, tema perekonna ja kõigi asjasse puutuvate inimeste kannatused pikemaks. Liiga tugevasti reageerisid ka paljud teised: opositsioon (ootuspäraselt), president (oota matult), aga ka meedia. Postimees pani tiksuma alles äsja maha võetud „skandaalikella“, ERR hakkas just skandaalist kirjutades teiste väljaannete juhtkirju võimendama (muude teemade puhul nad seda ei tee, vähemalt mitte viiel korral), peaministri soovimatust ilmuda Mart Helme (EKRE) show ’le riigikogu korruptsioonikomisjonis nimetati demokraatia õõnestamiseks. Paljusid skandaaliteemalisi lu-

Kallase küsimus justkui tapeediks: kui ühel teemal arutletakse on nii rohkelt, siis tekib paratamatult küllastumus. Ka siinkirjutaja on tabanud end jõetuselt järjekordset Kaja Kallasega seotud pealkirja nähes. On, kuis on, Kaja Kallas võib endale tänavu meie meediamaja poolt kaks rekordit juurde kirjutada.

Esiteks, rekordarv lugusid augustis ja septembris.

Teiseks aga saab Kaja Kallas teist korda vääramatult kindla esikoha meie tabelis „Eesti Mõjukad 2023“.

Valime mõjukaid juba üheksa aastat. Tabeli kureerijana võin öelda, et meie ajakirjanikud olid tänavu hääletades maksimumpunktide andmisega kuidagi erakordselt kitsid –

gusid ja nuppe polnud üldse vaja, parim näide oli siin Kallase ja tema abikaasaga einestanud sõbranna ettevõtmine. Kallas tegi skandaali kuumadel hetkedel korduvalt seda, mida paljud nimetavad „sookaardi mängimiseks“. Veel üks üle võlli minemise koht juhtunu kajastamises oli selle argumendi kergekäeline naeruvääristamine. Muudelgi juhtudel väljendati umbusku peaministri väidete vastu kas halvasti põhjendades või ka täiesti põhjendamata. Mõiste „eluliselt ebausutav“ ei ole mingi trumpäss, mida kasutades pääseb argumentide esitamisest. Seksismiküsimus kerkib siin esile. Kas oleme tõesti nii valmis ühiskond, et selle tahu võib lihtsalt kõrvale jätta? Paljud naised mõistavad ilmselt hästi, miks võib näiteks Helme ette ilmumine või mitteilmumine olla Kallasele eneseväärikuse küsimus.

enam polnud pildil nii ilmselgeid kangelasi nagu koroonaarstid või julgeoleku eest vastutajad. Kaja Kallas aga sai särava erandina vähemalt poolte vastajate maksimumpunktid. Võitja oli selge, selle üle ei proovinud keegi isegi vaielda. Meeldib või ei meeldi, Kaja Kallas on kui Jupiter. Aga ühiskondlik arutelu selle üle, mis on Jupiterile või härjale lubatud, ju punkti ei saanud ning jätkub küllap nii Delfi Meedia uudiste pealkirjades kui ka meis endis.

Valitsusliiduga kõik! Kaja Kallas tegi presidendile ettepaneku vabastada Keskerakonna ministrid ametist

„Peaminister peab nüüd andma selgitused kogu ühiskonnale.“ Jüri Ratas esmaemotsiooni põhjal Kaja Kallast kukutama ei torma

Kaja Kallas: vaba maailm peab koonduma Ukraina selja taha –Venemaal tuleb kohe lõpetada igasugune sõjategevus

| Kaja Kallas: kohe tormasid šaakalid välja! Mina ei näe põhjust tagasiastumiseks, ma pole mitte midagi valesti teinud

VIDEO

Andrei Šumakov andrei.shumakov@delfi.ee

Kuidas raudsest leedist sai

pronksleedi

Veel kevadel oli olukord sootuks teine.

Märtsivalimistel sai Kaja Kallas rekordilised 31 816 häält ja Reformierakond pärast kõrvulukustavat võitu (31,2%, lähimast konkurendist kaks korda enam) õiguse moodustada valitsus.

Ent näib, et just see fantastiline tulemus tegi Kaja Kallasele karuteene. Häirekell kõlas kohe pärast valimisi – Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond tulid valitsusse sisuliselt statistide rollis. Neile mõlemale jagus kõigest kolm portfelli (isegi summeerituna vähem kui reformierakondlastele) ja nende hääli vanem partner eriti ei kuulanud.

Hiljutises RusDelfi intervjuus rääkis parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski ülidiplomaatiliselt: „Olgem ausad, me ei saavutanud koalitsioonikõnelustel kõiki eesmärke. Näiteks ei olnud me ühel meelel astmelise tulumaksu kaotamise osas.“

Poliitiku keelest inimkeelde. Kui tõlkida see inimkeelde, tähendab, et sotsiaaldemokraatidel õnnestus saavutada edu üksnes miinimumpalga läbirääkimistel. Nii et selline kompromiss siis.

Kõik ülejäänu koalitsioonileppes mitte üksnes ei rännanud sinna reformierakondlaste valimisprogrammist, vaid muutus Eesti lihtinimese jaoks veel märksa hullemaks: tulu- ja käibemaksu tõus, automaks. Õpetajate palga tõstmisest keeldumine viis juba korra streigini. Esialgu lühikese ja hoiatavani, aga küllap on tulekul enamat.

Mis seal ikka. Eesti asub agressiivse naabri Venemaa külje all. Võib-olla meil ongi vaja koondada rohkem võimu ühtedesse kätesse?

Sest eks vaja ju sõja esilekutsutud kriis (energeetikakriis jõudis meie kodudesse rekordiliste küttearvetega veel enne seda, kui Venemaa alustas täiemõõdulist rünnakut Ukraina vastu) erilisi valitsemismeetmeid.

Seejuures jäi uuele Kaja Kallase valitsusele päranduseks vajadus võidelda Jüri Ratase teise pensionisamba raha väljavõtmise ja koroonalaenude tõttu ülekuumenenud majandusega. Laenud tuleb aga tagasi maksta.

Kahjuks tuli välja, et need võimu koondavad käed pole kaugeltki ideaalsed. Jah, ma räägin Kaja Kallase mehe Arvo Halliku skandaalist. Algul võttis Eesti peaminister sügava ja ebaloogilise kaitsepositsiooni, andes ETV-le intervjuu tumedates päikeseprillides (see ei suurenda kunagi usaldust) ja koperdades. Seejärel aga, põrgates kokku ebamugavate küsimustega, läks vasturünnakule.

Oma jõuliste otsuste ja sõnavõttudega teenis Kaja Kallas nagu Margaret Thatchergi kiirelt tiitli „raudne leedi“. Kuid praegu vaatab proua peaminister kõigile ülalt alla otsekui postamendil pronkskuju.

Kaja Kallas ei näidanud avalikkuses üles mingit süütunnet.

FOTO: MARTIN AHVEN / ÕHTULEHT

hulgas sanktsioone rikkuv) ärimees saab nüüd öelda: „Peaministri mehele on see lubatud ja mulle mitte?“ Paraku on tal õigus. Tõepoolest, meie korrespondendid käisid Vene päritolu kaubaga äritsevates poodides, suhtlesid Venemaalt sigarette toovate narvalastega, õppisid tundma Peterburi turismireiside eripära. Ja kõikjal, absoluutselt kõikjal öeldi, et „Kõik on normaalne!“ ja viidati Kaja Kallase mehele. See kõlas nende jaoks õigeksmõistva otsusena ja ega meil midagi vastu ajada olnudki. Või võtame teesi, mille juures püsib Kaja Kallas siiani: „Ma ei teadnud oma mehe ärist midagi.“ Oma arvamuslugudes tsiteerin ma tihti Eestis (ja hiljem Ameerikas) elanud kirjanikku Sergei Dovlatovit. Tema kogumikus „Soolo Underwoodil“ on kirjas üks juhtum: õhtuse peo käigus jooksis kirjanik Gubarjovi naine minema ajakirjanik Vassili Zaharkoga. Tema sõber püüdis ajakirjanikku õigustada: „Vasja ei võinud ju teada, et sina oled selle naise mees.“ Mille peale Gubarjov vastas süngelt: „Aga Irina ju teadis.“ Miks ma sellest räägin? Olen valmis uskuma, et Kaja Kallas tõepoolest ei pruukinud teada põhjalikult oma mehe äri kohta. Aga Arvo Hallik ise ju kindlasti teadis. Mis tähendab, et kui uskuda Kaja Kallast, siis talle sellest ei rääkinud. Ja kõik sõnad „moraalsest kompassist“ ärisuhete kohta pudenesid põrmuks.

Mäletate, kui innukalt kritiseeris Kaja Kallas oma eelkäijat peaministripostil?

Võib-olla meil ongi vaja koondada rohkem võimu ühtedesse kätesse?

Näiteks küsis ta Delfi ajakirjanikult Vilja Kiislerilt, miks on Delfi Meedia ostnud paberit Venemaalt. Seda nimetatakse whataboutism’iks– keegi üritab juhtida tähelepanu enda probleemidelt kõrvale, öeldes: aga te ise pole paremad! Niisugune taktika on hea juristile, kuid vabandust, 30 000 valija südame võitnud poliitikul niisugust õigust pole.

Viidatakse Kallase mehele. Kuid veelgi hullem on see, et iga Venemaaga äri ajav (ja seal-

Kuid Kallas ei näinud selles justkui midagi halba. Igal juhul ei näidanud ta avalikkuses üles mingit süütunnet. Ei näidanud välja mingit kahetsust. Mäletate, kui innukalt kritiseeris Kaja Kallas oma eelkäijat peaministripostil? Jüri Ratas sai tema käest isegi selle eest, et osales tantsusaates. Kujutlegem nüüd hetkeks, et Venemaaga ei aja logistikaäri mitte Arvo Hallik, vaid Jüri Ratase naine Karin. Kas Kallas vaataks sellest mitte midagi ütlemata mööda? Ei nõuaks Ratase tagasiastumist? Tõsiselt või? Eks ma mõistan. Naisjuhil on raske. See on tõsi. Kaja Kallas on Eesti ajaloo esimene naispeaminister. Mingist soolisest võrdsusest ei saa kahjuks juttugi olla. Emantsipatsioon kahtlemata areneb, kuid see ei sega näiteks Kalle Grünthalil nimetada peaministrit solvavalt „lillekeseks“. See tähendab: käituda lihtsalt kui mats. Aga seepärast peab niisugusel ametikohal olev naine lihtsalt midagi tõestama. Läheb kompromissile? Nähakse nõrkust. Naeratas palju? Rumal. Tõstab häält? Kahtlemata hüsteeria, mis muud. Küllap tulebki seetõttu esimesel naispeaministril olla karm ja paindumatu. Hoida oma joont. Mitte tunnistada vigu. Vaadata kõigile ülevalt alla. Kuid on midagi tabamatut, mis eristab ka kõige karmimat ja paindumatumat inimest kujust. Inimene kuuleb, reageerib ja viimaks tunnistab oma vigu. Kuju paraku mitte.

Tarmo Jüristo loobus

Praxise juhi kohast, et luua SALK, Sihtasutus

Liberaalne Kodanik.

FOTO: KIUR KAASIK

TEGIJA

Mees, kes muutis

Salga juht näitas, et andmed on võimas relv.

Vilja Kiisler

vilja.kiisler@delfi.ee

Kui tänavukevadiste valimiste tulemused teatavaks said, siis ei osanud lai avalikkus veel Tarmo Jüristo poole vaadata. Ei osanud ka veel siis, kui Kaja Kallas oma kolmanda valitsuse kokku pani ning sündis aegade tugevaima jõuõlaga liberaalne koalitsioon. Ehkki mängumuutja liikus ammugi areenil ringi ega püüdnud oma tegevust mitte kuidagi varjata, vajas ta kroonikut, kes tema rolli ajaloos nähtavaks teeks, suureks kirjutaks.

Seda kunsti ei oska Eestis mitte keegi paremini kui Eero Epner, kangelaslugude looja, eepik ja stiilimeister, keda paljud tõelised tegijad usaldavad enda lähedale märksa meelsamini kui suvalist ajakirjanikku, täie õigusega mõistagi. Epneri lugu Salga (lubatagu suurtähelist lühendit SALK käänata eestikeelse sõnana, palun) ja selle juhi Tarmo Jüristo tegemistest ilmus viimasel mail Eesti Ekspressis (SUUR LUGU | „Võitsime!“ Liberaalne ühendus Salk seadis juba alustades eesmärgiks valimiste mõjutamise, 31.5.2023) ja põhjustas šoki, mille emotsionaalse skaala ühes servas oli imetlust tulvil elevus ja teises vahkvihaga piirnev meeleheide. Niimoodi Salga tegevus seni teada ei olnud. Epneri eeposeni ei osanud keegi arvata, et kolme aasta eest sündinud Salk on nii mõjukas tegija. Nii võimsana ei olnud Jüristot ette kujutanud lai avalikkus, poliitikahuvilised ring-

mängu

konnad ega erakonnad isegi. Jüristo omandas kiirelt üleelusuurused mõõtmed, talle omistati müstilised võimed, mis osutusid üllatavaks ilmselt talle endalegi. Sest ta oli ju varem avalikult rääkinud küll, mida Salk teeb ja missugused on sihtasutuse eesmärgid.

Isamaa kinnistas Jüristo kangelasrolli. Et Salk teeb koostööd ka erakondadega, öeldi esimest korda otsesõnu Müürilehe intervjuus (Tarmo Jüristo: ma eelistaks, et EKRE ei oskaks meid karta, 1.7.2021). Seal oli muudki tähelepanuväärset. Maia Tammjärv kirjeldas usutluse kokkuleppimise protsessi, milles Jüristo andis märku, et „tema jaoks poleks probleemi „mingil rustikaalsel taustal vikatiga poseerida, palja ülakehaga vms““. Vikati ja palja ülakehaga poseerivat Jüristot lastakse selle loo fotode juures siiamaani lahkesti vaadata. Loost ilmnes, et Salk jagab oma andmeid kõigi erakondadega peale EKRE ja Seedri Isamaa. Aga EKRE ja Seedri Isamaa teatavasti Müürilehte ei loe. Kui pärast valimisi oli ulatusliku kaotuse osaliseks saanud EKRE-l ilmselt endaga liiga palju tegemist, et taibata, missugust rolli täidab Jüristo kamp nende valimistulemuses, võis Isamaa närvidekaotust jälgida online Isamaa tollane esimees Helir-Valdor Seeder kuulutas Salga koalitsioonierakondade tegelikuks juhiks ja võitjaerakonnad Salga filiaalideks. Sisuliselt tsementeerisid nii Seeder kui ka teised Salka tümitanud Isamaa poliitikud Jüristo kangelasrolli.

Jüristol on peaaegu alati õigus ja selles tema ainus häda seisnebki.

Mida Jüristo siis õigupoolest tegi? Suure lihtsustuse korras: kogus ja süstematiseeris andmeid valijate eelistuste ja hoiakute kohta, mudeldas neid ja omandas mudeleid kasutades võime prognoosida, missugused sõnumid toimivad ja missugused mitte. Jüristo mudelid muutsid nähtavaks sellegi, mida valija ise enda kohta ei teadvustanud. Näiteks võis valija arvata, et abieluvõrdsus on talle kõige olulisem asi maa peal, aga laiemapildilises küsitluses sai reljeefselt nähtavaks, et päriselt on oma rahakott ikka ligemal, kõrge elektrihind nülib valusamalt kui seksuaalvähemuste olukord. Sedalaadi teadmistega on valimisvõitu ihkaval erakonnal pööraselt palju peale hakata.

Peale selle jälgis Salk tähelepanelikult, kuidas erakonnad oma raha kulutavad. Kes tahes kuskil reklaami alla raha pani, ilmus ta kohemaid Salga radarile. Erakondade rahakoti jälgimises oli Salk ajakirjandusest mitu suurt sammu ees. Tegelikult ka andmetöötluses. Salk jagas oma andmeid meelsasti ka ajakirjandusega, kuid tagantjärele tuleb tunnistada, et Salk ise oskas oma andmestikuga märksa rohkem peale hakata kui ajakirjandus.

Jüristol viskas üle. Niisiis, Jüristo näitas, et andmed on võimas relv. Ei saa öelda, et neid poleks Eesti poliitika kujundamises varem üldse kasutatud. Iga erakond tellib enne valimisi küsitlusi, kuid parteidel on seni puudunud Salgaga võrreldav ajutrust andmete analüüsimiseks ja tegelikuks töölepanemiseks. Andmetöötlus

ei ole parteide kampaaniavõimes mitte kunagi varem olnud see vikat, millega konkurente rajalt maha niita. Võib öelda, et Salk tõi Eesti erakonnapoliitika andmekasutuse 21. sajandisse.

Enne valimisi tuli igasuguseid uuringuid nagu Vändrast saelaudu ning vahetult enne valimisi muutus meedia vahendusel äkitselt usutavaks narratiiv, et kui Reformierakonna ja teiste liberaalsemas rütmis hingavate erakondade valijad valima ei lähe, siis EKRE võidab. Loomulikult vajutas Reformierakond sellel foonil gaasi põhja ning edasine on ajalugu. Jüristol viskas üle. „See porno peab ära lõppema, et iga mats avaldab oma uuringut!“ purtsatas ta Õhtulehele vahetult enne valimisi. „Alati peaks juures olema valimi suurus, küsitlusmeetod jne. See lubab hinnata, millise kindlusega saab pakutavale infole toetuda. See standard on Eestis nutmaajavalt madal.“

Loomulikult oli Jüristol õigus. Jüristol on peaaegu alati õigus ja selles tema ainus häda seisnebki. Jüristo on Eestis läbi aegade üks helgemaid päid. Tal on harvanähtavalt hea haridus, ülimalt suur lugemus ja lai silmaring, mis teeb temast keerulise vastase mis tahes debatis. Ta on vapustavalt hea esineja, vaimustav loengupidaja ja kardetav vastane sõnasõjas. Kahetsetaval kombel raiskab ta väärtuslikku püssirohtu sageli sotsiaalmeedias. Ühismeediasõjas surma ei saa, aga paratamatult vajutab nendes osalemine teatud pitseri isiksusele.

Kõige targem inimene ruumis. Selles plaanis leiab nii mõnegi sarnasuse Reformierakonna raudvara Jürgen Ligi ja Jüristo vahel. Jürgen Ligi tunneb ennast igas ruumis kõige targema inimesena, valgustatud monarhina, kes on sattunud laste- või loomaaeda, kus tal väärilisi debatipartnereid arusaadavasti ei leidu. Jüristo mitte ainult ei tunne ennast ruumi kõige targema inimesena, vaid ongi seda. Tulemuse mõttes aga teeb enam-vähem sama välja. Särav iroonia asendub tasapisi lõikava sarkasmiga, millest on ainult üks samm ärapanemiseni. Sotsiaalmeedias jagelemine on ebatervislik, oma vaimse tervise eest hoolitsev inimene selles kaasa ei tee.

Jüristo aga asus näiteks Twitteris Isamaa poliitiku Lea Danilson-Järjega metsikud mõõtmed omandanud jagelusse, millesse kuulus ka sekkumine Isamaa uue juhi valimisse. Salk soovitas iroonia korras mitte valida Isamaa uueks juhiks Urmas Reinsalu või Tõnis Lukast. Danilson-Järg sedasorti „toetusavalduse“ peale loomulikult ei rõõmustanud ning tuleb tunnistada, et sedasorti nali ületas nii mõnegi meelest hea maitse piiri. Mõnikord on mõistlikum mõni asi tegemata jätta.

Salga tegevusest laiema pildi loomisel olulise pommi lõhkas Tarmo Jüristo Krister Parisele antud intervjuus (Tarmo Jüristo: peame hoidma Kalašnikoviga tüübid poliitiliselt mänguväljakult eemal, EPL, 29.9.2023), milles ta kaitses peaministri abikaasat Arvo Hallikut, kes nõudis pensionile jäänud õppejõult Valdar Parvelt sisse 1500 eurot Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloo ebaõnnestunud kujundi eest. Keskmise palga suuruse summa sissenõudmine peaministrit ja tema kaasat arvustava arvamusloo eest riivas tugevasti avalikku õiglustunnet ning ajendas järelduse, et peaministri perekonna ettevõtmise tegelik eesmärk oli sulgeda kriitilised suud.

Kaja Kallase kaitsel. Jüristo aga ütles: „Halloo, 1500 eurot ei ole ju küll midagi nii suurt!“ Ja lisas: „Kas sinu jaoks muudaks see midagi, kui hagi oleks esitanud vaene inimene, kes peab võtma SMS-laenu, et palgata advokaat, kes kirjutaks nõudekirja? Õigus ei saa nii töötada. Ei saa olla, et rikkad inimesed ei saa ennast kaitsta, sest nemad on rikkad, aga vaesed saavad, sest nemad peavad laenu võtma ja siis on neil selleks õigus.“ Jüristo andis ajakirjanikele märku, et nad elavad kõverpeeglis, kujutades ise ette, et hoiavad ülal avalikku diskussiooni.

Kaja Kallas Eesti vabariigi peaminister, Reformierakonna esimees

Tarmo Jüristo ja Salk SA Liberaalne Kodanik juht

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees

Martin Herem kaitseväe ülemjuhataja, kindral

Alar Karis Eesti vabariigi president

Margus Linnamäe ettevõtja

Mart Võrklaev rahandusminister

Urmas Reinsalu Isamaa esimees

Andres Harjo, Indrek Gailan ja Tiit Joosti Tallinna teedeehitajad

Gerrit Mäesalu peaministri büroo juht

Samast intervjuust saab lugeja teada, miks Jüristo ei ole Kallase skandaalis varem sõna võtnud: 2015. aastal käis Jüristo koos Kaja Kallasega presidendi vastuvõtul. Sellest saab mõistagi soovi korral teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Viidatud tsitaadid viivad aga isegi seda tõsiasja meenutamatagi mõtted sellele, et võib- olla on Jüristo silma võrkkestal samasugune pimetähn, mis on peaministril võimaldanud elu suurimast skandaalist läbi tulla väidetega, mis reedavad, et ta toimunut vähimalgi määral ei mõista. Kaja Kallas ei saanud aru, miks Venevedude skandaal üldse puhkes ja missugune oli tema enda roll selles. Tsitaadid annavad võimaluse järeldada, et seda ei mõista ka Jüristo.

Salga ja selle juhi Tarmo Jüristo tegevuse laiem hindamine Eesti õigusruumis seisab alles ees. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon käsitleb Salga viimaste riigikogu valimiste eelset tegevust kui keelatud annetust erakondadele ning nõuab Reformierakonnalt, sotsiaaldemokraatidelt, Eesti 200-lt ja Keskerakonnalt annetuse tagastamist. See tähendab eeldatavasti, et „annetusele“ pannakse külge hinnalipik ja Salk saab võimaliku kohtumenetluse käigus arvestatava summa võrra rikkamaks.

Eeldatavasti ei olnud õhus rippunud kriminaalasi ega ERJK menetlus midagi, mida Salk oleks tingimata oodanud, kuid kokkuvõttes on teema tõusmine tähelepanu tulipunkti Salga – ja terve ühiskonna – vaates ülimalt tervitatav. Salgaga võrreldavaid organisatsioone, mis poliitikat reaalselt ja tulemuslikult mõjutavad, on nimelt mitu, meenutagem kas või SAPTK-d, millest on viimasel ajal küll vähem räägitud. Ent nende tegevus ja rahastamine pole mitmel põhjusel olnud avalikult jälgitav ega õiguslikus mõttes hinnatav. Aga peaks olema. See ongi algusest peale olnud Jüristo sõnum, igati õige ja asjakohane.

8-9-10. detsember 2023 PILETID

KOGUPERESHOW UNIBET ARENAL

koht

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart nentis, et sisekonfliktidest koosnev pilt ei tekita usaldust ega toetust.

Keskpunktist keskpärani.

Aasta suurim kaotaja on Keskerakond, kuid parteibossi see ei morjenda

Kehvavõitu tulevikuprognoos tekitab Keskerakonna värskes juhis Mihhail Kõlvartis hasarti.

Grete

Põlluste

grete.polluste@delfi.ee

Augustikuine tähesajuperiood sai tänavu septembris sujuva jätku. Sedapuhku ülekantult siinses poliittaevas, mille laotuses olid tahes-tahtmata vaatlejate silmad naelutatud põlevale Keskerakonna-nimelisele meteoriidile, mis pika vindumise peale lõpuks tähtede seast kukkudes atmosfääris läbi põles ning valju mütsuga vaat et mudaliigasse prantsatas ja enesest korraliku kraatri alles jättis.

Kui taevas häviv kosmiline element on silmale kena vaadata, ei saa sama kosta tsentristide kohta.

Parlamendivalimistel jäi Keskerakond ilma kümnest kohast. Reiting kõlgub kunagise 29% asemel 13% juures. Partei nimistu on kärarikka juhivahetuse taustal 219 liikme võrra lühem, sealhulgas on tulnud leppida kolme parlamendiesindaja kaotamisega. Keskerakonnast immitseb verd. Poliitareeni keskmest on kujunenud keskpärasuse kehastus.

Tsentristidele suurima kaotaja tiitli omistamine näib seda kõike arvesse võttes nii analüütikutele kui ka poliitikutele – teatud

Mihhail Kõlvart Lühikese perioodi jooksul erinevates koalitsioonides olemine on tekitanud meie valijates segadust.

mööndustega – võrdlemisi vastuvõetav. Sellega aga saab konsensus otsa. Kui utsitada asjatundjaid süüdlasele osutama, näitavad nimetissõrmed igasse ilmakaarde. Allakäigutrepist visandatud pilt tõotab tulla kirju.

Liigne agarus on ogarus. Selle pildi lahtimõtestamiseks tuleb alustada kaugemalt, kui esimese hooga ehk arvata võiks. Poliitikateadlane

Tõnis Saarts paigutaks allakäigu alguspunkti eelmise kümnendi keskpaika, mil Eesti poliitmaastiku konfliktiteljed võbelema lõid.

„See nihe sai alguse juba 2014.–2015. aastal seoses kooseluseaduse ja rändekriisiga. Toona hakkas seni Eesti poliitikat väga tugevalt raamistav etniline konflikt tasapisi asenduma teise vastasseisuga, mille on defineerinud EKRE ja mis on seotud erinevate väärtusteemadega, puudutades kultuurisõdasid, sisserännet, traditsioonilist perekonda jt teemasid,“ märkis ta LP-le. „Selline nihe pole Keskerakonnale olnud kuigi soodne – nemad õilmitsesid siis, kui rahvuslõhe ja sotsiaal-majanduslikud teemad olid Eesti poliitikas tsentraalsed. Kultuurisõjad tekitavad keskerakondlastes pigem ebamugavust,“ selgitas Saarts. Tol ajal oli Keskerakond poliitmaastikul veel ainus tegija, kes suutis oravatele võrdväärses kaaluklassis vastasseisu pakkuda.

Aasta-paari jagu hiljem sugenes uute nähtuste jada, mis näib praeguse mannetu seisu puhul samuti rolli mängivat. 2016. aastal – kui uus parteiboss Jüri Ratas tsentristid taas parketikõlblikuks muutis – siseneti kuusaasta kusse, mis möödus keskerakondlastel eri võimurakendite keskmes. Leivad pandi ühte kappi kõikide tollaste parlamendierakondadega järjepanu. Et see periood mängib siin rolli, tõdesid nii Jüri Ratas kui ka Mihhail Kõlvart.

„Kuus aastat valitsuses, neli aastat neist valitsusjuhi vastutust – eks see kõik on oma jälje jätnud,“ märkis Ratas, kes oli terve selle perioodi partei eestvedaja. Kuid kui Ratase jaoks on valitsusvastutuse kandmine üks põhjus paljudest – ja sugugi mitte olulisim –, tõi Kõlvart selle esile just ühe peamise asjaoluna, miks erakond on sellises seisus, nagu praegu on.

„Lühikese perioodi jooksul erinevates koalitsioonides osalemine on tekitanud meie valijates segadust. Arvan, et selline lähenemine ning vastuolu sõnumite ja reaalsuse vahel mõjutas meie usaldusväärsust valijate seas,“ sõnas nüüdne parteijuht Kõlvart.

Samal arvamusel on ka Keskerakonnast hiljuti sääred teinud Tõnis Mölder. „Ühel hetkel olime koalitsioonis koos Isamaa ja sotsidega, järgmisel hetkel Isamaa ja EKRE-ga, seejärel Reformierakonnaga. Olles enne seda olnud tugev opositsioonijõud, tundus valijatele ehk

seepeale, et opositsioonipisikut Keskerakonnas enam justkui polegi,“ lausus Mölder.

Kustmaalt läks liiga paljuks? Esimene furoori tekitanud samm oli minna võimuliitu EKRE-ga. Seda nentisid nii Kõlvart, Mölder kui ka hiljuti parteist lahkunud Maria Jufereva-Skuratovski. „Kaotasime toona kindlasti palju valijaid,“ meenutas viimati mainitu tagasisidet, mis parteikontorisse laekus.

Kõlvarti arvates sai partei usaldusväärsus valijaskonna seas sel ajal kõvasti kannatada. Kritiseeriti ju enne valimisi EKRE-t ja välistati rahvuskonservatiividega võimuliidu loomine, ent parlamendimatemaatikat nähes unustati kõik ja astuti lubatule risti vastupidi.

„Oli keeruline seda inimestele selgitada. Ühe põhjusena toodi esile, et me ei soovinud mitte mingil juhul koalitsiooni Reformierakonnaga, ning ainuke valik oligi toona EKRE ja Isamaaga liidu loomine. Aga seejärel asendusid EKRE ja Isamaa Reformierakonnaga,“ laitis Kõlvart mitmekordset lubadustest üleastumist.

Abi polnud sellestki, kui tsentristid üritasid üle pikkade aastate hakata opositsioonilist jõudu etendama ajal, mil valitseti Reformierakonnaga üheskoos riiki. Reitingut see ei toetanud. Valija oli veelgi rohkem segaduses.

Sellele lisandusid veel parteiga seotud kohtuprotsessid – kel vaja meeldetuletust, mõtelgu Mailis Repsile ja Porto Francole. Viimane muide ajendaski Jüri Ratast peaministritoolist loobumisega vastutust võtma ja väiksema partnerina Reformierakonna juhitavas valitsuses jätkama. Oli see saatuslik viga? Oleks Keskerakond praegu teisel positsioonil, kui Ratas jätkanuks siis peaministrina?

„Oleksid ei maksa siin enam midagi,“ nentis Ratas seepeale.

See paganama sõda. Usalduse taastamisega oleks ehk isegi hakkama saadud ja suudetud 2021. aastast langustrendis olnud keskpartei kuidagiviisi taas elule turgutada, kui poleks tulnud rinda pista põrutava määramatusega. Mullu veebruaris vapustas maailma täiemahulise sõja algus Ukrainas.

Nii praeguste kui ka kunagiste keskparteilaste vastustest joonistub kõikvõimalike vaatevinklite keskmes ühise joonena välja just Ukraina sõda.

Kõlvartit juhivalimisteks treeninud Janek Mäggi sõnul tulnuks Keskerakond määrata seetõttu suurimaks kaotajaks hoopis mullu, mitte tänavu. „Tänavune valimistulemus oli eelmisel aastal juhtunu vormistamine,“ märkis Mäggi. Mis siis saatuslikuks sai? „Hallid toonid, pooltoonid ja veerandtoonid kadusid. Poliitiline elu läks mustvalgemaks,“ võttis kokku septembris Keskerakonnast lahkunud Jaanus Karilaid. See mõte kordus mitme poliitiku jutus.

„Venekeelne valija on segaduses ja eestikeelne valija niisamuti, sõjaolukorras on hakatud hindama tasakaalu asemel mustvalget,“ sõnas riigikogulane ja Keskerakonna liige Jaak Aab. „Meie, Keskerakond, oleme otsinud tasakaalu, kuid praegu seda ei taheta. Oodatakse pigem reljeefseid lahendusi,“ lisas ta.

Ka politoloog Tõnis Saarts tõi erakonna allakäiku analüüsides esile sõja hukatuslikku mõju. „Ukraina sõda tegi asja partei jaoks veel hullemaks, sest lõhestas venekeelset kogukonda ja võttis võimaluse mängida rahvuskaardile viisil, nagu oli seda teinud Savisaar,“ lausus ta.

Sõja mõju lahti mõtestades ilmnenud üksmeele taustal torkab silma, et intervjueeritutest ei too seda Keskerakonna langust analüüsides esile ainult üks isik: parteiboss Mihhail Kõlvart.

Peale liiga agaralt võimukoalitsioonidesse tükkimise, sõnamurdmise ja segaste sõnumite esitles Kõlvart ühe olulise võtmetegurina hoopis erakondlike sisepingete uude haripunkti jõudmist.

Kõlvart on valmis vajaduse korral meeritoolist loobuma

„Koalitsiooni ei saa küll pidada väärtuseks iseenesest, kuid kui keegi meid kutsub ja kui meile antakse võimalus mõningaid meie lubadusi ellu viia, siis kõik on võimalik. Kui on selge perspektiiv midagi ära teha ja saavutada, siis vastutusest ei loobu ma kunagi,“ kinnitas Kõlvart, et on valmis Tallinna linnapea rollist loobuma ja ministripositsioonile astuma, kui olud seda soosima peaksid.

Kaotajad². Sisepingete kontekstis saab esile tuua lausa ühe eraldi alakategooria. Aasta suurimas kaotajas Keskerakonnas on ports tegelasi, kes on justkui kaotajad ruudus. Jutt käib juhivalimistel Kõlvartile alla jäänud Tanel Kiigest ja tema poolehoidjatest, kellest nii mõnedki on hiljuti suure käraga parteid vahetanud. Kiige poolehoidjatest rääkides peetakse eelkõige silmas Jaanus Karilaidu, Tõnis Möldrit ja Maria Jufereva-Skuratovskit, kuid ka näiteks Taavi Aasa, Triin Varekut ja Neeme Välit. Keegi neist ei arvanud, et suudab teha koostööd Kõlvarti juhitud Keskerakonnaga.

Ülejäänud nimekad Kiige toetajad, nagu Jaak Aab ja Jüri Ratas, on veel erakonna hingekirjas. Enda sõnutsi lootusega teha poliitikat, mis on neile südamelähedane. Nii Ratas kui ka Aab on väljendanud arvamust, et uuele juhile tuleb anda võimalus haavade kokkuõmblemiseks ja üheskoos edasiminekuks.

Väliskonkurentide kohta aga sama öelda ei saa. „Ikka kuuled, et Toompeal üritatakse keskfraktsioonist liikmeid üle osta. Arvan, et lähiajal küll selliseid uudiseid me ei kuule, kuid kõik erakonnad käivad jätkuvalt jutul. Eks see ole ju teada loodusestki, selline darwinlik olelusvõitlus: haistetakse verd, kohe on hundid kallal,“ rääkis Jaak Aab.

Kõlvart märkis, et selline jutt on temagi kõrvu jõudnud nii riigikogust kui ka Tallinna linnavolikogust. „Näen ja tunnen, et Reformierakond ja Isamaa on ühendanud enda energiat ja tegevusi, et püüda ka Tallinna linnavalitsuses midagi muuta,“ sõnas Kõlvart, soovimata üksikasjadesse laskuda.

Ebakorrektne vastandamine. Tulles tagasi selle juurde, et avalik antipaatia partei uue juhi vastu muudab toetajaskonna jaoks pilti sogasemaks, rõhutas Kõlvart, et see pole ainus negatiivne järelmõju, mis võib sisepingete najal toetusprotsendi kallal närima jääda. „Sisekonfliktidest koosnev pilt ei tekita ka usaldust ega toetust,“ nentis ta.

Kõlvarti silmis valisid siseoponendid juhilahinguks taktika, mis on parteile tervikuna kahju teinud. Nimelt eesti-vene tiiva „ebakorrektse“ vastandamise.

„Kahjuks anti erakonnast nii enne kui ka pärast kongressi mõningate inimeste poolt pidevalt signaale, mis mõjutavad ka valijaid. Kui kasutada rahvuskaarti sisevõitluses, siis varem või hiljem töötab see organisatsiooni enda vastu. Rääkisin seda juttu ka varem. Ja näeme, et nii juhtuski,“ ütles Kõlvart.

Teisedki poliitikud toovad sisepingete kulmineerumise eraldi verstapostina esile. Küll teise nurga alt kui Kõlvart.

„Erakonna jaoks oli saatuslik see, kui enam poldud ühtselt Ratase seljataga,“ sõnas parteist lahkunud Karilaid. Tema silmis on kogu senise hävingu taga Kõlvarti leeri otsus tegutseda endise esimehe vastu. Nii arvab ka Tõnis Mölder. Kui praegu tehtaks peaministriuuring ja Jüri Ratas oleks Keskerakonna esimees, oleks ta Möldri arvates kindlasti tõsiselt võetav alternatiiv Kaja Kallasele. „Ma ei kujuta ette, et Keskerakond oleks peaministrierakond. Seda võimekust ja positsiooni sel parteil enam lihtsalt pole. Lähima 3,5 aasta jooksul ma ei näe neid Eesti reaalelu mõjutajatena,“ sõnas Mölder.

Realistlik pronks. Politoloogid näivad Möldriga üldjoontes nõustuvat. Keskparteil on võimalik oma rolli taas lahti mõtestada alles järgmistel parlamendivalimistel. Tõnis Saartsi arvates on Keskerakonna ainus realistlik eesmärk säilitada kõige tähtsama tsentrijõu staatus, muutudes sedasi tulevikus võimalikuks kaalukeeleks koalitsioonide vormimisel. „Teisisõnu: olla tähtsuselt kolmas jõud ja positsioneerida end ka ideoloogiliselt tsentrisse, olles viimast nii sotsiaal-majanduslikul vasak-parem-teljel kui ka esindada mõõdukat keskteed kultuurisõdade ja liberalismi-konservatismi skaalal,“ ütles ta.

Politoloog Rein Toomla nõustus, et Keskerakonnal on võimalik olla tubli kolmas. „Silmapiiril on võimalik hoida ka näiteks paarikümmet kohta riigikogus. See tähendaks, et toetusel ei tohi lasta kuidagimoodi alla kukkuda,“ märkis ta, ehkki peab seda stsenaariumit siiski võrdlemisi ebatõenäoliseks.

„Oleksid ei maksa siin enam midagi,“ nentis pikaaegne parteijuht Jüri Ratas.

FOTO: TIIT BLAAT

Politoloogid peavad keskpartei kuldajastut lõplikult minevikunähtuseks ja kriitikud näivad nõustuvat, kuid haavu ravivad parteilased ei taha seda tunnistada, vähemalt mitte avalikult. Võta nüüd näpust, kas on see šokile omane eitusfaas, katse valijate ees läbi pisarate naeratada või tõesti siiras lootus, et head päevad võivad kord taas tagasi tsentristide õuele tulla. Et suudetakse kodurahu luua ja eesti valija tagasi tuua, usuvad nähtavasti nii Kõlvart kui ka Ratas. „See on ennatlik hinnang. Arvan jätkuvalt, et Keskerakond saab olema Eesti poliitikas üks põhimängijatest,“ kinnitas Ratas. Kõlvartil on sama visioon. „Keskerakonna jaoks on realistlik siht taastada positsioon, mis oli aastaid tagasi,“ sõnas ta. Kõlvart ei pea politoloogide ennustust n-ö tugevast kolmandast positsioonist sugugi morjendavaks. „Olen selliseid hinnanguid Keskerakonna kohta kuulnud päris palju, aga vaatame. Minus tekitab see hasarti.“

Lauatelefon, nalja teete?

Eesti mõjukad kasutavad suhtlemiseks mobiili ja kõikvõimalikke rakendusi, aga seda, millal viimati lauatelefonile vastati, ei mäleta suurt keegi.

WhatsApp, Messenger, Facebook, Twitter, aga ka Telegram – kui vaja, saab töö- ja pereasjad rakendustes aetud. Kui on vaja midagi pakilist lahendada, kasutatakse mobiiltelefoni, kuigi varahaldur Peeter Koppeli sõnul ta sellele meeleldi ei vasta. Paratamatult tekib kohe küsimus, kas midagi on juhtunud. Ka pole koroonaajal hoo sisse saanud videokonverentsi pidamine ununenud.

Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa aga eelistab silmast silma suhelda, nii ei lähe dialoogi ilmestavad emotsioonid kaotsi. Heidi Toome

heidi.toome@epl.ee

Veebis on lihtsam

Sünoptik Kairo Kiitsak vastab aeg-ajalt töö juures lauatelefonilegi.

Kiitsak eelistab iPhone’i, enim kasutab ta Messengeri ja Facebooki, sest need muudavad elu mugavamaks.„Olen selle põlvkonna noor, kes eelistab internetis rääkimist telefonis jutustamisele. Kuna sotsiaalmeedia on lahutamatu osa mu elust, veedan kahtlemata seal rohkem aega,“ räägib ta. „Mul on ka suure jälgijaskonnaga Facebooki leht, mille kaudu saavad inimesed minuga ühendust võtta.“

Samuti kasutab Kiitsak aktiivselt X-i (endine Twitter). „Mõistagi ei jõua ma alati kõigile vastata, sest saan väga palju kirju,“ ütleb ta.

Pere ja sõpradega suhtluseks kasutab Kiitsak nii ühismeediat kui ka mobiiltelefoni. Tööasjad saab aga enamasti meilitsi aetud. „Töö juures puutun kokku ka lauatelefoniga, kuhu tuleb meile aeg-ajalt kõnesid.“

ILLUSTRATSIOONID:

Netisuhtlusest parem on inimestega koos olla

Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa eelistab inimestega otse rääkida – nii saab info täpsemini vahetatud ja on ka emotsionaalselt mõnusam.

Sidevahenditest eelistab Oidermaa telefoni. „Siis saab samal ajal näiteks jalutada või põrandat pühkida, ja kuigi inimese nägu ei näe, saab osa ka sellisest infost, mis kirjapanduna võib kaotsi minna,“ räägib ta. „Emotikonidest teise inimese tundeid ju päriselt välja ei loe.“

Töiseks asjaajamiseks kasutab ta Slacki. „Aga paraku ei saa ka ilma e-kirjadeta hakkama,“ nendib Oidermaa. Pere ja sõpradega suheldakse ka Messengeri kaudu ja selle vahendusel Oidermaa üldiselt tööasju ei aja. „Lauatelefoni pole juba mitu aastat kätte võtnud,“ lisab ta.

Lauatelefonipakkumine ajas naerma koht

Varahaldur Peeter Koppel hoidub telefonile vastamisest, sest esimesena tekib kohe küsimus: mis juhtus?

Koppel eelistab helistamisele kirjutamist. „Seega sobivad mulle nutitelefon, sõnumirakendused ja nobedad näpud,“ märgib ta. Kui tööasju eelistab ta ajada Teamsis või Outlookis, siis pere ja sõpradega suhtleb ta mitmes kanalis, alustades Facebook Messengerist ja lõpetades Telegramiga. „Kõik on telefonis olemas, kõiki läheb ka vaja.“ Telefonist Koppel hoidub. „Olin kunagi aktsiamaakler ning siis

sai kasutatud telefoni määral, mis muutis selle kogu ülejäänud eluks ilmselt veidi ebameeldivaks,“ ütleb ta. „Ei, töö oli viimase peal, kuid kui kogu aeg toru otsas olla, siis lõpuks eksisteeridki nii, et kui telefon heliseb, tahad rääkida asjast, diili ära teha ning toru ära panna, sest järgmine diil ootab.“

Seetõttu pole Koppel eriti osav telefonis jutustaja. „Tahan jõuda millegi konkreetseni ja siis toru ära panna,“

kommenteerib ta. Kui Koppelil telefon (selleks on tal iPhone) helisebki, satub ta segadusse: kas midagi on lahti? „Või siis et huvitav, mis nüüd nii tähtis on, et seda kirjutada ei saanud,“ lausub ta. „Olen oma telefonis jutustamise põlguse eest sõpradelt ikka korduvalt puid alla saanud.“ „Lauatelefoni mul pole. Mäletan, et kui sideoperaator mulle seda pakkus, siis puhkesin kohatult naerma,“ ütleb ta.

koht

FOTO: ILMAR SAABAS

FOTO: RAUNOVOLMAR

MÕJUKAD PROJEKTID

koht

Jutluse temaatikat leiab Apple’i logostki

Peapiiskop Urmas Viilmale seostub Apple’i logo –hammustatud õun – õpetliku piiblilooga.

Viilma kasutab enim sülearvutit ja nutitelefoni. „Teatud suhted saab aetud SMS-tekstisõnumitega, vähem Messengeriga,“ ütleb ta. Pereliikmetega eelistab Viilma suhelda telefoni teel.„Kiireid teateid saadame omavahel lühisõnumite ja emotikonidega.“

Mobiilimarkidest eelistab ta Apple’i toodangut. Apple’i logo on tema sõnul seotud looga, millega on kogu inimsoo saatus nii ajas kui ka igavikus seotud. „Piisab ühest Apple’i tootest, millel olevale logole viidates saab juba mitu jutlust ära pidada.“ Lauatelefoni peapiiskop ei kasuta. „Töökabinetist sai see pärast remonti ära viidud,“ ütleb ta.

Kuigi Messenger on kasutusel, pole Viilma sellega siiski väga sina peal.„Praktiline põhjus,

miks mulle see rakendus ei meeldi, on seotud ekraanile kuvatavate sõnumitega, mis „karjuvad“ tähelepanu järele ja segavad kohtumisi või nõupidamisi.“

Lisaks on Viilmal isiklik konto ja ametlik lehekülg. „Mõlemal kontol on oma Messengeri suhtluskeskkond ja pean jälgima kogu aeg mõlemat. See on tülikas,“ räägib ta. „Seega, kui keegi soovib mind kindlasti kätte saada, on mõistlikum saata e-kiri. Ise eelistan samuti e-kirja.“

Teinekord, kui on teada, et e-kiri liigub sekretäride või nõunike kaudu ning kirjad on jäänud pikka aega vastuseta, võtab Viilma isikuga, kellega on väga vaja suhelda, otse ühendust SMS-i kaudu.

Häälsõnumeid ei salli koht

Teleprodutsent Kaupo Karelsoni sõnul saab infot kõige kiiremini ja paremini edastada mobiiltelefonitsi.

Karelsoni teatel pole isegi nende kontoris enam lauatelefoni. „Lisavahendina on pigem e-SIM-iga käekell kasutusel,“ märgib ta. „Näiteks kord, kui väidetavalt veekindla telefoniga proovisin vees filmida –pärast oli kell väga abiks.“

Suhtluskanalitest passivad Samsungi mobiilimarki eelistavale Karelsonile hästi ka SMS, WhatsApp ja Messenger. „Aga suure infohulgaga asjad käivad ikka meilitsi ja kiired asjad Messengeris,“ ütleb ta. Videokoosolekuid peab ta Teamsi või Zoomi vahendusel. Lähedastega suhtleb Messengeris.

Skype’i ei kasuta ta seevastu enam üldse. „Seda on eestlasena kahju öelda, sest tegemist on ju meie kuulsusrikka IT-ajalooga,“ ütleb ta. „Kui see Microsoftile läks, siis tekkisid igasugused tehnilised tõrked.“ „Ja üks suhtlusviis, mis mulle väga ei meeldi, aga on eriti populaarne LõunaEuroopas, on häälsõnumite saatmine WhatsAppis või ka Messengeris,“ lisab Karelson. „Saatjal on mugav, aga vastuvõtjal võib minna aega, et olla sõnumi kuulamiseks sobivas keskkonnas. Ja hiljem on neist infot leida täiesti võimatu.“

FOTO: PRIIT SIMSON

FOTO: ANDRES PUTTING

Labürindimäng Tallinna kesklinnas

Sel aastal olen ennast Tallinna kesklinnas tundnud nagu väike hiir või hamster, kellele on omanik ehitanud labürindi ja takistusraja. Mida sügise poole, seda huvitavamaks läks, nii et puhkuselt tööle naastes avastasin ennast põnevast olukorrast, kus pea iga päev bussilt maha tulles ootas uus marsruut, mida mööda tööle minna.

Ester Vaitmaa ester.vaitmaa@delfi.ee

AArvo Hallik peaministri abikaasa

Parvel Pruunsild suurärimees

Kristen Michal kliimaminister

Jonatan Vseviov välisministeeriumi kantsler

Kusti Salm kaitseministeeriumi kantsler

Martin Villig ja Markus Villig Bolti kaasasutajad

Martin Helme EKRE esimees

Urmas Sõõrumaa suurärimees

Toomas Sildam vabariigi presidendi sisenõunik

Martti Lemendik ettevõtja

ega tuli varuda rohkem, nii mõnigi tuttav tee oli kinni ja vahel kiiremat teed valides sattusid hoopis kontorist kaugemale. Jalutamine muutus üha piinavamaks – kuigi jala sai siiski lõpuks soovitud kohta, olin justkui kõigil ees ja jalus. Olin ees ehitajatel, kes küll rajavad mulle uusi hamstrilabürinte, ent teevad neid oma vajadustest lähtuvalt, nii et mitmele ümberpõikele kulub 10–15 minutit. Olin ees autodel. Eriti olin ees tõuksiga kimajatel. Jalgratturitel ja Wolti-Bolti kastidega liiklejatel olin samuti ees – nemadki olid minuga samas kitsas hamstriläbipääsus ja pidin seisatama, et nad mööda lasta. Varem oli jalutuskäik linnas enamasti meeldiv tegevus – sai maju vaadata ja oma elu üle mõtiskleda –, kuid sel suvel oli jalakäija eesmärk ellu jääda. Vaadete nautimise asemel tuli pilk maha lüüa, sest kruusale laotud kummimattidest rajad katkesid, pinnas oli ebaühtlane ning valesti astutud samm võis lõppeda jala väänamisega.

Seega tuli selleks, et linna läbida, katsuda tuvastada õigeim rada (mis võis osutuda siiski pikemaks teekonnaks), seejärel suunata pilk maha ja hakata hamstrimängu mängima. Tee kaasa väike tänavuste ehitustööde meenutusretk!

Kevad oli lapsemäng. Esimese kolaka filmin kogemata juba aprillis. Kompassi väljakul endise EKA ühika ja praeguse peene Ambassadori kortermaja ees askeldab üks kopp tõsta nii hiiglaslikke kaevurõngaid, et sellest saab lapsele vaatamiseks toreda klipi.

Esimese amatöörliku pildi teen tee-ehitusest siis, kui avastan, et lõunasöögile minekuks tuleb jalutada asfaldieemaldusmasina alt (28. märts).

Teine kord (29. mai) tõuseb käsi pildistama siis, kui korraga on kogu Gonsiori tänav üles kaevatud. Jalakäijatel soovitatakse käia nii õiget- kui ka tagurpidi, peaasi et paremale lähed. Esiti taban end olukorda kodustele või sõpradele pildistamas siis, kui vaadetes on midagi intrigeerivat. Ah, siin lõpevadki trammirööpad! Metallist rööpad turritavad sillutisest välja. (3. mai)

Mõjukad teedeehitajad

TIIT JOOSTI

Merko Ehituse projektidirektor

Joosti juhtimisel tõmmatakse pooleteise aasta jooksul trammirööpaid risti läbi Tallinna kesklinna. Tema oskusest töid planeerida, korraldada ja probleeme lahendada sõltub, kui kauaks jäävad suletuks linnaliikluse tuiksooned.

ANDRES HARJO JA

INDREK GAILAN

Tallinna transpordiameti juhid

Transpordiameti korraldada oli liikluse juhtimine üleskaevatud Tallinna kesklinnas. Keset kõige suuremat segadust teatas pikka aega ametit juhtinud Andres Harjo, et astub mugavustsoonist välja ja läheb uusi proovikive otsima. Üllatuslikult osutus palju kriitikat saanud linna transpordiameti juhi koht väga ihaldusväärseks, sest sellele kandideeris 70 inimest. Uueks liikluskaose korraldajaks sai augustist Indrek Gailan.

30.

mail pildistan ilusa foto, millel on katkevad kommunikatsioonid ja stalinistlik näidismaja Stockmanni ristis ning kaunilt üle selle kaarduv kopp.

12.

juunil oleksin sattunud nagu vesterni. Kõrvus hakkab kumisema Ennio Morricone muusika ja Pronksi uulitsast on saanud justkui kruusane metsiku lääne kesktänav, kus kohe läheb laskmiseks. Seda muidugi ei juhtu, ainult jalanõud saavad beeži tolmuga kokku.

27.

juuniks on näha asjade arengut. Vestern hakkab juba möödanikku vajuma – nüüd katab sedagi värskelt valatud asfalt!

juulil on vaade töökoha aknast... väikeste poiste unistuste vaade! Korraga näeb kaht koppa, asfaldimasinat ja töömeest (oh, neid on suisa kaks!), kastiga veoautot, väiksemat kastiautot, tõstukiga madelautot ning kaht bussi ja taksot. Nüüd on sama vaade juba ajalukku vajunud. Vaata ja võrdle pilti juuli alguses ja nüüd, novembris!

juuliks on pidu läbi – sõna otseses mõttes, sest laulupeo rongkäiguni hoiti Narva maanteed lahti, nüüd aga läheb siingi kaevamiseks.

Kontorile juurdepääs on tõkestatud. Mine aga ringi koos kõikide ratturitega! Lahkun linnast nagu enamik inimesi ja lähen puhkusele. Ehitajatele järgneb õnnis periood, kus enamik inimesi on sama teinud ehk lahkunud ja nemad saavad rahus ehitada.

septembril on EKA endises asukohas näha huvitavaid vaateid: hruštšovkad ja paar vanemat maja ning moodsad klaastornid pakuvad kontrasti nii ajastule kui ka eluviisile.

FOTO: KIUR KAASIK . koht

Tiit Joosti

Gonsiori tänav tundub endine, ikka üleskaevatud. Kuigi ka siin siledaks tambitud kruus tähendab ju seda, et asfalt pole enam kaugel!

september – oo! Nüüd on näha juba uusi rööpaid, mis Viru keskuse kõrval kaugusesse sirutuvad. Uusi rööpaid uudistades sõidab selja tagant vanu rööpaid pidi mööda tramm. Suvel seiskunud trammiliiklus on taastunud!

Suur liiklusseisak hakkab ümber saama!

Jalutan veel autodele suletud Narva maantee teepoolel ja mõtisklen, kui äge oleks see nn peatänavana. Tunnen end nagu suurlinnas, kus asjalikult kontorisse ruttavate inimestega on täidetud lai bulvar. Siis see hetk kaob. Suundun tagasi teeveerde, jalakäijate rajale.

septembril köidab pilku kraavis lõppev rattatee.

11.

septembri hommik pakub kauneid uduseid vaateid. Korraks tundub, et siit täna läbi ei saa. Julgemad võivad siiski kruusal kõndida, küll aga tasub hoida keskuse ligi või minna isegi läbi bussiterminali.

11.

septembril on Viru keskuse kõrval olev trammitee edenenud!

12.

septembril on lõunale minek raskendatud. Eemalt terendab küll hamstrilabürint, ent sinna pääsemiseks tuleb vist tuldud teed tagasi minna. Üks ava on taradega kinni müüritud. Kas minna paremale või vasakule? Tegelikult ei saa kuskile, tuleb suure ringiga minna. Viru keskuse vaade: Hämarikul on ilmselt parim ülevaade, millist rada valida, inimese kõrguselt otsustades osutub valik teinekord ikkagi valeks.

18.

septembril on Pronksi tänaval verivärske rattatee ja ülekäigurada pimestab silma.

21.

september. Mida see auto siit otsib? Esmalt tundub see, et keset kaost proovib keegi veel oma sõiduautoga kuskile saada, reeglite rikkumisena, ent võib olla, et sel autol on siit õigustatud läbipääs. Ma ei hooma enam üldse reegleid. Tumeda maja ees on

Siiski, peagi on ehitustanner märkamatult päris kõnniteedega asendunud ning rajad ja teed on jälle kuidagi tavapärased. Tea, mis linnal järgmise aasta suveks plaanis on?

Serti tseeritud tuletõkkeuksed ja välisavatäited korteritele, kortermajadele, hoonetele

tume liivahunnik, heledama maja ees hele. Kuhugi siia hakatakse küllap rajama bussipeatuseks tugevamat, betoonist aluspõhja. LHV lennukas reklaam lubab 25. septembril vabadust edasi liikuda. Noh, kõik on suhteline... Siiski on näha, et tekkinud on midagi tänavaeraldusribade laadset.

28. septembril on Gonsiori tänav endine. Siiski, kruus tähendab seda, et asfalt pole enam kaugel! Septembri lõpus saab huviline Jõe tänaval eriilmelisi tee-ehitusmasinaid vaadata. Nüüd on näha ka esimest asfaldikirmet!

5. oktoobril tundub, et nädalaga on Gonsioris asjad sama kaugel ja ka 12. oktoobril pole suurt muutust näha.

Renoveerime Teie korstna ühe päevaga tuleohutuks

Spetsialiseerume kütte- ja ventilatsioonilõõride renoveerimisele tulekindla seguga või hülsstoruga, tagades pikaajalise turvalisuse elamule ning pikendades korstna turvalist eluiga. Töid teostame üle Eesti ja pakume TASUTA konsultatsioone.

- Kaamerauuringud

- Renoveerimistööd

- Mehaaniline puhastus

- Korstnamütside paigaldus

- Hülsside paigaldus

- Krohvimistööd

- Skeemide loomine

- Pottsepatööd

Töid teostame korteriühistutele, eramajadele ja renoveerimist vajavatele muinsuskaitse alustele hoonetele. Oleme alati kliendile nõuandjaks, et investeering vastaks ootustele.

Helista ja küsi hinnapakkumist! +372 5380 2450 (eesti) +372 5858 0234 (eesti, vene) info.renopro @gmail.com

FOTO: ANDRES PUTTING

TONDI LASKETIIR

LASKEPAKETID JA KOOLITUSED

NII ALGAJALE KUI KSA TÕSISELE

RELVAENTUSIASTILE

RELVALOAKOOLITUSE DISTANTSÕPE

RELVALOA TAOTLEJA

VEEBIKURSUS

PRAKTILISED KOOLITUSED

RELVAEKSAMIKS

RELVALOA

PIKENDAMINE

IPSC TURVAKURSUS

ESMAABIANDJA KOOLITUS

DISTANTSÕPPEL

15 ERINEVAT LASKEPAKETT

ÜHELE, KAHELE

VÕI GRUPILE

LAI VALIK RELVI

PAKETID ALATES

20 LASUST

KOOSTA ISE SOBIV PAKETT

Elin Järvsaar elin.jarvsaar@perejakodu.ee

Vaimse tervise hääl

Karmen Maikalu

Noorte vaimse tervise eestkõneleja ja koolipsühholoog

Karmen Maikalu liigutab iga päev väikesi nuppe, et mõjutada tulevast täiskasvanute põlvkonda emotsionaalselt paremini hakkama saama.

„See on elu ja surma küsimus,“ on Karmen Maikalu selgitanud oma – koolipsühholoogi – ameti tähtsust igas koolis. Kahjuks on oma psühholoog tööl ainult umbes pooltes Eesti koolides. See on Maikalu sõnul suur mure, sest kui mujale psühholoogi juurde pääsu määrab ja juhib lapsevanem, siis koolipsühholoogi juurde saab laps ise minna.

Karmen Maikalu on Põltsamaa ühisgümnaasiumi psühholoogina töötanud 23 aastat, Eesti koolipsühholoogide ühingu juht on ta 2017. aastast. Just viimastel aastatel on tema tööpõld märgatavalt laienenud.

Kooliõpilaste vaimne hakkamasaamine on hapras seisus. Eesti pered ja lapsed ühes

nendega on pidanud taluma üht vaimse tervise kriisi teise järel – pikale koroonaajale järgnes kõikehõlmav sõjahirm. Teises ja kolmandas kooliastmes esineb aina rohkem depressiooni ja ärevushäiret, iga kolmas laps on end tahtlikult vigastanud. Mulluses kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tunnistas 22% last, et neil on esinenud suitsiidimõtteid. 2009/10. õppeaastal oli sama näitaja 12%.

„Noorte ärevus, depressioon ja suitsiidikatsed on teemad, millega me koolipsühholoogidena kahjuks igapäevaselt kokku puutume,“ tõdes Maikalu riigikogu istungil, milles arutati noorte vaimse tervise toetamise võimalusi. „Me täiskasvanutena ütleme liiga kergelt, et see

koht

KOOLIPSÜHHOLOOG

Karmen Maikalu pakub teraapiat nii koolis kui ka erapraksises, on välja õpetanud hulga uusi koolipsühholooge ja annab koolitusi lapsevanematele. FOTO: SVEN ARBET

SISUTURUNDUS

Kuidas hoiustada sääste tulusalt ja turvaliselt?

Säästmine on väga mõistlik, et koguda tagavara ootamatuteks olukordadeks või hoopis mõne suurema ostu sooritamiseks. Mida aga peaegustes majandusoludes oma vaba raha hoiustamisel silmas pidada, et see säilitaks ostujõudu ja oleks turvaliselt hoitud?

Hoiuseintress

Viimaste aastate kõrge inﬂatsioon tähendab, et kogutud raha eest saab osta igal aastal vähem kui varem, sest hinnad on pidevalt tõusnud. Inﬂatsiooni ohjeldamiseks on Euroopas tõstetud kohustuslikult laenuintresse, mis on küll ebameeldiv laenajaile, ent on loonud praegu hoiustajatele veelgi tulusamad võimalused oma vaba raha pealt teenida. Just väärikas hoiuseintress on olnud üheks põhjuseks, miks Ees�s on järjest enam kasvanud hoiulaenuühistute osakaal.

Et aidata inimestel oma säästude ostujõudu säilitada, pakub Kodumaa Kapitali HLÜ praegu 1-aastase hoiuse pealt 7%, 2-aastase pealt 8% ning 3-aastase pealt koguni 9% intressi!

Paindlikkus

Kuigi väikeses Ees�s ei ole ala� võimalik mõjutada seda, mis maailmas toimub, oleme me ikka osanud kogukonnana ühisel jõul hakkama saada. Olles oma raha peremehed, saame ajada rahaasju just enda rahva huvidest lähtuvalt. Kodumaa Kapitali HLÜ on kogukondlik rahandusasutus ning annab ala� endast parima, et tasakaalustada enda hoiustajate jaoks neid raskusi, mis Ees� või kogu Euroopa majanduses parasjagu päevakorral on. Nii ka nüüd.

Tänast Ees� majandust iseloomustavaks märksõnaks on e�earvamatus, sest nii siinne maksureform kui ka Euroopa erinevad piirangud tööstusele on polii�lised otsused, mida ei ole võimalik e�e ennustada nagu tavalisi loomulikke majandusprotsesse. Ka hoiustajal on seetõ�u võimatu hinnata, kas tuleks valida lühem hoiuseperiood lootuses, et aasta pärast saabub soodne olukord mõne suure ostu sooritamiseks, või hoopis valida pikem periood ja kõrgem intress. Kodumaa Kapitalil on ka siin olemas lahendus!

Novembri lõpuni pakub Kodumaa Kapitali HLÜ uuenduslikku hoiustamisvõimalust nimega 7/8/9. See tähendab, et inimene ei pea hoiust avades valima selle pikkust kohe, vaid saab hoiuse pikkuse valida jooksvalt hoiustamisperioodi ajal!

Uus hoius on mõeldud selleks, et hoiustaja saaks tunda end rahulikult ning ei peaks muretsema, kas ta pani oma raha liiga kauaks hoiusele kinni või hoopis loobus kergekäeliselt kõrgemast hoiuseintressist. Kõik võimalused jäävad avatuks!

Kindlustunne

Raha hoiustamisel on kõige olulisem mõistagi kindlustunne. Hoiu-laenuühistu puhul on oluline teada, mida selle rahaga edasi tehakse. Kodumaa Kapitali HLÜ hoiustajate raha kasvab siinsamas Ees�s e�evõtetes ja projek�des, mis on meie poolt läbi analüüsitud ning millele on seatud vajalikud taga�sed. Just tänu konserva�ivsele rahapaigutamisele oleme juba üle 8 aasta tegutsenud häs�majandav ühistu, kes tunneb oma kogukonda ja hoolib kodumaa majandusest. Võtke meiega julgelt ühendust ja räägime lähemalt!

Uurige hoiustamisvõimaluste kohta lähemalt telefonil 686 4083

Külastage meie teenindusssaali Tallinnas Kawe Plaza 1. korrusel, Pärnu mnt 15 (E–N 10–17) Vaadake www.kodumaakapital.ee

ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

Tähelepanu! Tegemist on ﬁnantsteenusega. Tutvu �ngimustega aadressil www.kodumaakapital.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

on lumehelbekeste põlvkond. Ei ole neil häda midagi. Aga teate, need lapsed ja noored, kes minu kabinetti tulevad, ei tule sinna niisama aega veetma. Neil on päriselt ka raskus südamel, nad on päriselt hädas!“ sõnab ta. Ta nimetab laste ja noorte muredest koolikiusu ja õppekava keerukust, samuti distantsõppe mõju. „Meil ei ole kunagi olnud nii palju lapsi, kes ei käi koolis, kes ei suuda kooli tulla, nagu praegu,“ toob Maikalu esile. Peale eelmainitu muretsevad lapsed tema sõnul kliimakatastroofi ja sõja pärast, nad tunnevad end üksildasena omaenda pereliikmete seas.

Maikalu kinnitab, et üksnes koolipsühholoogi abist on noorte vaimse tervise murede lahendamiseks vähe. Muutusi vajab kogu süsteem. „Laps ei ole pesumasin, mille viid parandusse ja saad tervena tagasi. Peame vaatama, mis toimub selle lapse ümber, peame vaatama, mis toimub selle lapse kodus ja koolisüsteemis. Ja me peame tegelema kogu süsteemiga.“

Siin süsteemis ongi Maikalul suur roll. Ta on võtnud oma südameasjaks noorte vaimset tervist ja selle teadvustamist väsimatult toetada: pakub teraapiat nii koolis kui ka erapraksises, on välja õpetanud hulga uusi koolipsühholooge ning annab koolitusi lapsevanematele. Ta räägib vaimse tervise teemadel kaasa konverentsidel, taskuhäälingu- ja telesaadetes ning ajakirjaveergudel. Ta justkui tegutseks päevast päeva selle nimel, et süsteemi iga lüli liigutades kasvatada tulevikuks tervemat ühiskonda. „Inimeseks olemise oskust peame õpetama koolis samamoodi nagu matemaatikat,“ usub ta.

Ukraina sõja alguse päeval andis Maikalu nõu, kuidas lastega sõjast rääkida, kooliaasta algul aitas meedia vahendusel üle saada koolihirmust ja hulgaliste pommiähvarduste tuules kirjeldas, kuidas sellegi hirmuga toime tulla. Kuigi kohati tundub, et suures süsteemis on ta malbe sõna kui hüüdja hääl kõrbes, siis

Suurendab otsustajate teadlikkust

Kristiina Treial

Kiusamisvaba Kooli juhatuse liige

Karmen Maikalu on olnud juba aastaid Eesti koolipsühholoogia kõneisik, seistes vankumatult nii õpilaste kui ka aina rohkem õpetajategi vaimse tervise ja koolipsühholoogia väärtustamise eest.

On imetlusväärne, kuidas teda jätkub kooli koolipsühholoogi tööd tegema, pereterapeudina peresid nõustama, meedias tasakaalukaid ja tarku arvamusi avaldama, vaimse tervise toetajate võrgustikes koostööd tegema ning tilkhaaval otsustajate teadlikkust suurendama. Selle kõige juures on ta väga soe ja ilus inimene.

toon tooni haaval ta hääl kostab. 2017. aastal oli oma koolipsühholoog tööl 36% koolides, nüüdseks on see osakaal suurenenud 53%-ni. See on ajavahemik, kui Maikalu on koolipsühholoogide ühingu tööd juhtinud. Möödunud aastal sai Karmen Maikalu president Alar Kariselt laste vaimse tervise toetamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Maikalu näeb suurt muutust ka laste suhtumises. Kui ta 23 aasta eest tööle asus, ei julgenud lapsed talle kooli peal isegi tere öelda, sest kartsid, et äkki keegi näeb, et nad tunnevad psühholoogi. Nüüd ütlevad noored tunnis kõva häälega, et lähevad tema vastuvõtule, viivad oma sõpru ja isegi vanemaid psühholoogi juurde. Vaimse tervise hoidmine muutub aina tavapärasemaks. „Meil kasvab peale põlvkond, kes oskab varem märgata, abi küsida ja on hulga teadlikum vaimse tervise osas,“ sõnas ta Pere ja Kodu podcast’is uhkelt.

2017. aastal oli oma koolipsühholoog tööl 36% koolides, nüüdseks juba 53% koolides.

„See, kas meil on nüüd kuus miljonit või kümme miljonit reisijat, ei tähenda mitte midagi,“ sõnas Tallinki juht Paavo Nõgene selle kohta, kuidas ettevõtte fookus on muutunud. Tähtis on jätkusuutlikkus.

LAEVAFIRMA

Kuigi Eesti ühele suurimale tööandjale Tallinkile terendab rekordkasum, kardab ettevõtte juht Paavo Nõgene, et uue aasta algus tuleb raske.

Paavo Nõgene ütles Delfi Ärilehele, et viimaste nädalate uudiste põhjal pole koroonaviirus kuhugi kadunud, kuid Tallink võib pandeemia põhjustatud kriisile siiski mingis mõttes kriipsu alla tõmmata. Neil on eesmärk aasta lõpus maksta tagasi riigilt saadud 100 miljoni eurone laen.

„Tallinki jaoks on need viimased kolm ja pool aastat olnud ikkagi ellujäämiskursused.

andis otselaenu. Soome riik andis riigigarantii Nordic Investment Bankist võetavale laenule,“ sõnas ta.

Nõgene märkis, et raha neil lõpuks nii palju vaja ei läinud, kui antud oli (kokku ligi 300 miljonit eurot, sisaldas ka aktsionäridelt saadud lisaraha). Toona tuli aga võimalikult laialdaselt maandada riske pikemaks ajaks, kindlustamaks, et suurema häda korral raha otsa ei saaks. Kuigi riigi laenu otseselt päris sellises mahus vaja ei läinud, oli sellel siiski selge mõju.

„Selge on see, et riigi antud laenu kõige suurem väärtus oli see, et see näitas ka pankadele ja teistele finantseerijatele usaldust,“ ütles Nõgene. „Pankade riskid meie finantseerimisel olid suured ja see, kui riik oli valmis ettevõttele laenu andma, hõlbustas läbirääkimisi teistega.“

Veel meenutas Tallinki juht, et kui tagantjärele hinnata, oleksid nad 2020. aastal suvel, kui

tšarterlepingud on ju olnud tingitud millestki: algul sai see alguse ukrainlaste majutami-

Parvlaeval Isabelle majutati mullu

Andres Parmas riigi peaprokurör

Lauri Läänemets siseminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees

Paul Keres vandeadvokaat

David Vseviov ajaloolane

Jüri Luik Eesti alaline esindaja NATO-s

Keit Kasemets kliimaministeeriumi kantsler

Märt Avandi näitleja, avalikustas oma võitluse kokaiinisõltuvusega

Johanna-Maria Lehtme ja Henri Laupmaa Ukrainale annetajate usalduse kuritarvitajad

Hanno Pevkur kaitseminister

Kristjan Rahu ettevõtja, Utilitase kaasomanik

eurot ning puhaskasum 76,7 miljonit eurot. Meenutuseks: kahel esimesel koroona-aastal teenis Tallink puhaskahjumit kokku 165 miljonit eurot. Ajaloo suurim puhaskasum pärineb majandusaastast 2005/06, kui teeniti 95 miljonit eurot. Seda rekordit lüüa on raske, aga EBITDA poolest on tänavune aasta juba ligi kaks korda parem kui toona. Müügitulu ja reisijate arvu rekordi löömine pole aga enam olulised.

„Pärast sellist kriisi on ennekõike tähtis, et kõik liinid, mis töös on, oleksid kasumlikud. Et ettevõte oleks jätkusuutlik. See, kas meil on nüüd kuus miljonit või kümme miljonit reisijat, ei tähenda mitte midagi,“ lausus Nõgene. Enne kriisi oli eesmärk just nimelt jõuda kümne miljoni reisija ja miljardieurose käibeni.„Samas, kui vaadata, kui palju efektiivsemaks on Tallink muutunud, siis on see kindlasti olnud õige suund.“

Muutused peegelduvad ka töötajate arvus: enne kriisi ulatus laevafirma töötajate arv 7500-ni, kuid nüüd on neid natuke üle 5000.

Kas osta uusi laevu? Kui enne kriisi mängiti ka mõttega luua kõrvalärisid, siis nüüd on lähituleviku fookus selgelt laevandusel. Samuti sellel, et võlgu jääks palju vähemaks, sest intressikulud on suured.

Nõgene: Anne Veski on mõjukam kui Kaja Kallas

„Ma arvan, et pehmete väärtuste esindajaid on võib-olla alahinnatud. Usun, et Anne Veski kõnetab suurt osa venekeelsest ühiskonnast oluliselt rohkem kui Kaja Kallas,“ sõnas Nõgene. Tema arust väärisid nimetamist veel Astrid Kannel ja Margus Saar. Kui uurisime Paavo Nõgenelt, kelle mõju ühiskonnas peab ta alahinnatuks, viitas ta eelkõige kultuurisektorile.

„Oleme ainuüksi selle aasta jooksul tagasi maksnud üle 150 miljoni euro laene Aasta lõpus teeme seda veel, aga seda küll laenude refinantseerimise kaudu,“ sõnas Nõgene. „Mingit suurt revolutsiooni järgmistel aastatel Tallink muudes tegevustes ei otsi.“

Lähiaastate üheks tähtsamaks küsimuseks saab see, kas tellida Helsingi-Stockholmi liinile uusi laevu. Praegu sõidavad seal Silja Serenade ja Silja Symphony. Need oleks mõistlik umbes kümne aasta pärast välja vahetada. Laevaostuotsus tuleks langetada hiljemalt viie aasta pärast, sh mõelda, mis jõul laev liigub. „Täna on seda väga vara öelda, sest veel ei tea isegi laevatehased, millise kütusega laevad kümne aasta pärast sõidavad,“ nentis Nõgene.

Linnahalli-visioon meeldib. Kuigi Tallink ise enam Tallinna linnahalli arendamisele ei mõtle, suhtub Nõgene Tallinna linna visiooni positiivselt. „Minu arvates nad on selle päris kenasti läbi mõelnud.“

Paavo Nõgene linnahalli katusel 2020. aasta 2. märtsil. Peagi lõi koroonaviirus kogu maailma elu sassi, mis tähendas ka, et Tallink pidi värskelt avaldatud renoveerimisplaanid hülgama.

FOTO: RAUNO VOLMAR

Ta kardab, et juhul kui linnahalli hakatakse täies ulatuses renoveerima, võib juhtuda midagi seesugust, nagu on juhtunud rahvusraamatukoguga – see läheks röögatult kalliks.

„Minu jaoks on täna küsimus, et kui meil sellest ajastust on olemas rahvusraamatukogu näide, kas siis peame nui neljaks nõudma, et ka linnahall sellisel kujul renoveeritaks. Võib-olla on aeg edasi minna, aga siin on kindlasti oluline sõna ikkagi selle hoone arhitektil (Raine Karp –toim), kes peab ise ütlema, kas uus nägemus on see, mida aktsepteerida,“ lausus Nõgene.

Seetõttu soovib ta, et kümne aasta perspektiivis saaks piirkond uue ilme, mis tähendaks ilmselt, et linnahall tuleks kultuurimälestiste nimekirjast välja võtta ja lubada see täielikult või osaliselt lammutada.

Ei tasuks korrata Helsingi viga. Küll aga tõi Nõgene esile, et Tallinna linn peaks selle juures vaatama, et ei astuks sama reha otsa nagu Helsingi, kus ehitati sadamale liiga lähedale elumaju.

EUROOPA REISID

Costa Rica avastusretk 16.–28.11.2024 3590 €

Aastavahetus Argentinas 29.12.2024–14.01.2025 5990 €

Karjala-Lapi matkareis suvi-sügis 2024 690 €

Šveitsi matkareis 27.06.–06.07.2024 2590 €

Šotimaa saared 30.06.–07.07.2024 2590 €

Transilvaania matkareis 06.–14.07.2024 1790 €

Islandi matkareis 12.–22.07.2024 2490 €

Norra matkareisid suvel 2024 1890 €

Islandi matkareis 24.07.–03.08.2024 2490 €

Gröönimaa matkareis 09.–22.08.2024 3990 €

Islandi matkareis 12.–21.08.2024 2490 €

Assooride avastusreis 14.–25.08.2024 2590 €

Assooride avastusreis 11.–22.09.2024 2590 €

Svaneetia matkareis 15.–23.09.2024 1590 €

Kaukaasia ringreis 09.–21.10.2024 2490 €

AMEERIKA REISID

Ameerika rahvuspargid 09.–29.05.2024 4990 €

Ameerika rahvuspargid 02.–12.10.2024 3590 €

Ameerika rahvuspargid 23.10.–02.11.2024 3590 €

Suur Lõuna-Ameerika seiklusreis 02.–28.11.2024 7990 €

Mehhiko ringreis 13.11.–02.12.2024 3990 €

Matk inkade rajal 16.–27.11.2024 3990 €

HIMAALAJA REISID

Aastavahetus Nepalis 25.12.2023–08.01.2024 2790 €

Poon Hilli matk Nepalis 24.03.–05.04.2024 2890 €

Tiibeti kultuurireis 19.05.–01.06.2024 3990 €

Kailash kora 09.–28.09.2024 4490 €

Mustangi kuningriik 02.–27.10.2024 4490 € Annapurna ringretk 10.–30.10.2024 3490 €

KAUGEMAD REISID

Sansibar ja Tansaania safari 23.02.–02.03.2024 3590 €

Fannide matkakas 23.06.–07.07.2024 2890 €

Suur Kesk-Aasia seiklusreis 06.–26.09.2024 4590 €

Lõuna-Aafrika avastusretk 12.–25.09.2024 3990 €

Hokkaidō avastusretk 15.–25.10.2024 3990 €

Vietnami matkareis 15.–29.10.2024 2990 €

Vietnami matkareis 29.10.–12.11.2024 2990 €

Etioopia avastusreis 08.–19.11.2024 2890 €

Sansibar ja Tansaania safari 14.–22.11.2024 3590 €

Uus-Meremaa seiklusreis 30.11.–16.12.2024 8990 €

Vietnami seiklusreis 05.–23.12.2024 3990 €

SUUNAMUDIJA

Brigitte Susanne Hundi autorifoto Ekspress Meedias. Karjäär suures meediamajas polnud pikk, kuid oli meeldejääv.

FOTOD: MADIS VELTMAN

TOP 100

Brigitte sai aru, et ajakirjandus ei ole siiski tema jaoks.

Kuidas tulevase kuulsuse tiivalöök Eesti Päevalehte puudutas

Brigitte Susanne Hundist oleks kahtlemata saanud erakordselt silmapaistev ajakirjanik.

Tuuli Jõesaar tuuli.joesaar@delfi.ee

2015. aasta kevadel pidasin Tartu ülikooli ajakirjandustudengitele kaks külalisloengut. Loengud kulgesid üldiselt etteaimatavalt. Tudengid istusid esinejast (minust) võimalikult kaugele, manasid kohe algul ette tuima kalanäo ja hoidsid seda vankumatult ees poolteist tundi. Küsimusi ei esitatud, minu küsimustele vastati napisõnaliselt. Ühesõnaga – tavapärane tudengite käitumine.

Ta lubas kohe näidata oma varasemaid ajakirjanduslikke töid, kui me seda soovime, ja kirjutas mõne sõnaga endast. „Ma ei karda kunagi välja öelda seda, mis väljaütlemist vajab. Olen positiivne ja lõbus inimene, hea suhtleja. Võitlen selle eest, mis on õige, ega lase kellelgi ennast kriitikaga tagasi hoida,“ kirjutas Brigitte endast.

Mõistagi võttis Eesti Päevalehe toonane uudistejuht Holger Roonemaa Brigitte praktikale. Brigitte praktika ajal valminud artikleid sirvides nendivad kõik, et tegu oli igati lootustandva ajakirjanikuga. „Need ei olnud üldse halvad tekstid,“ teatab toimetaja, kelle karmi kriitikameelt kõik toimetuses kardavad – nii et tema suust on see kahtlemata kiitus. „Brigitte ei olnud praktikandina kindlasti mitte saamatu, pigem vastupidi. Tema energia ja pealehakkamine jäid meelde. Ma arvan, et selle kuu ajaga sai talle ka endale selgeks, et iga päevaste teemade tagurpidi püramiidi tahumine ei ole tegelikult see, mis teda pikas perspektiivis inspireeriks,“ meenutab Roonemaa Brigittet. Esialgne entusiasm vaibus. Mina olin põgusalt Brigitte praktikajuhendaja ja mäletan, et ta oli innukas, kartmatu ja särav. Neist viimast omadussõna kasutati tema iseloomustamiseks ilmselt kõige rohkem. Mõne häbelikuma (meessoost) toimetuse liikme viis Brigitte protuberantsitugevune kiirgus mõnikord ahastuse äärele, kui polnud päris selge, kas Brigitte lihtsalt vestleb või on mängus annus flirti. Hans

Andrei Zevakin sisulooja, produtsent

Brigitte Susanne Hunt sisulooja, meelelahutaja

Heiti Hääl ja Marti Hääl Alexela suuromanikud

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Margo Palloson kaitsepolitsei juht

Vladimir Svet Tallinna abilinnapea

Margo Grosberg endine kaitseväe luurekeskuse ülem, kolonel

Kersti Kaljulaid president

Kaupo Rosin välisluureameti peadirektor

Brigitte Susanne Hunt oli Delfis tööl 2016. aastal. Fotol kajastab ta Elvas toimuvat hiphopifestivali, intervjueerides räpikorüfeed Genkat.

Siiski oli auditooriumis üks erandlik üliõpilane. Heleda peaga naissoost tudeng tervitas saabudes kõiki valju häälega ja (kui ma õigesti mäletan) istus kui mitte esimesse, siis teise ritta. Ta kuulas nähtava hoolega, esitas täiesti vabatahtlikult mõne küsimuse ja tegi seda arusaadavalt, selge ja valju häälega. Ka küsimustele vastates ei pobisenud ta oma nina alla. Mis veelgi kummalisem – kui tema vastus ei osutunud kohe õigeks, ei tõmbunud ta ehmunult oma kapslisse, vaid pakkus kohe järgmise võimaliku vastuse. Keskmise tudengi kohta säras ta imelikult palju ja näis, nagu pakuks eriala talle lausa huvi.

Mõnd aega hiljem kirjutas Brigitte Susanne Hunt (muidugi, tema see oligi!) mulle ja küsis, kas ta saaks Eesti Päevalehte praktikale tulla. Pikka juttu ta ei keerutanud ja teatas, et on kuulnud, et Eesti Päevalehes on palju tööd, aga teda see ei heiduta.

Keskmise tudengi kohta säras ta imelikult palju ja näis, nagu pakuks eriala talle lausa huvi.

Esialgne entusiasm (ühe uudisloo teema saatis Brigitte mulle spontaanselt õhtul kella üheksa paiku!) vaibus ja Brigitte sai aru, et ajakirjandus ei ole siiski tema jaoks. Mäletan teda ütlevat, et ajakirjandus on liialt negatiivne ja see väsitab teda. Ta rääkis, et tahaks teha midagi, mis oleks positiivne ja rõõmus. Polnud midagi teha: ajakirjandus pidi kaotust tunnistama. Ajakirjanik ei saa ju ainult elu helget poolt kajastada. Ent Brigitte Susanne Hundist oleks kahtlemata saanud erakordselt silmapaistev ajakirjanik.

STATISTIKA

Miks on tabelis nii vähe naisi?

Arvud ei valeta: nii poliitikas kui ka majanduses maksab meeste sõna rohkem

Naiste kesine esindatus pole probleem üksnes

Eesti Päevalehe mõjukate nimekirjas, vaid see peegeldab üldisemalt Eesti olukorda.

Greete Palgi greete.palgi@delfi.ee

Kui mõjukate nimekiri vastaks Eesti demograafiale, peaks seal olema 52 naist, sest just selline protsent Eesti elanikest on naised. Tõsi, naiste „ülekaal“ Eesti rahvastikus algab 51. eluaastast, kuid vähemalt nii vanadel inimestel on Eesti poliitikas, majanduses ja kultuuris arves ta tav mõju. Mõjukate edetabeli naiste väike osakaal peegeldab hästi aga ebavõrdsust ILLUSTRATSIOON:

Tänavu on sajast Eesti Päevalehe mõjukast 27 naised. Esikoht on küll teist aastat järjest peaminister Kaja Kallase käes, kuid järgmine naine platseerub alles 28. kohale. Tema puhul pole sel aastal enam tegu positiivse mõjuga. Johanna-Maria Lehtme on tänavu meediakünnise ületanud eeskätt MTÜ Slava Ukraini läbipaistmatu juhtimise pärast, mis tekitas tõsiseid kahtlusi annetatud raha otstarbelise kasutamise kohta. Mullu saavutas ta kuuenda

koha ja siis kiideti seda, kui sõjakalt ta Ukraina eest seisis.

ja ühiskonna klaaslagesid, millega Eestigi hädas on.

Naised juhivad täielikult ainult kaht valda. Riigijuhtimise väikseim rakuke on omavalitsus, neid on Eestis kokku 79. Omavalitsuste kaks olulisemat juhirolli on omavalitsuse juhi – olgu selleks linnapea või vallavanem –ja volikogu esimehe oma. Eestis on neist 158 positsioonist gramm alla veerandi naiste käes. Riigi peale on ainult kaks omavalitsust, kus 15. novembri seisuga olid nii volikogu kui ka omavalitsuse juhi positsioon naiste käes: Kuusalu vald Harjumaal ja Toila vald Ida-Virumaal. Samal ajal on hulk omavalitsusi, kus on mõlemad ametikohad meeste käes.

Riigikoguski pole pilt eriti parem. Praeguses koosseisus on 30 naist, see tähendab, et iga naissoost rahvasaadiku kohta käib parlamendi istungisaali toole kulutamas 2,4 meessoost rahvasaadikut. Eesti kuuest parlamendierakonnast on naisjuht ainult Reformierakonnal, mis tähendab, et 16,7% erakonnal on juhikohal naine.

Praxise soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna juht Mari-Liis Sepper nentis, et tippjuhtide kohad on Eestis endiselt valdavalt

meeste käes. Sugude ebavõrdsust mõõdab igal aastal Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut, mille loodud indeksi järgi on Eesti skoor kõige väiksem just võimu valdkonnas, kus Eesti saab 33 punkti võimalikust 100-st, mis antaks täieliku soolise võrdsuse korral. „Meie skoor on madal, sest riigikogus on naisi vaid kolmandik ning naisi on sama vähe ka kohalike omavalitsuste volikogudes,“ märkis ta. Ainsana on Eesti soolise tasakaalu skoor üle keskmise valitsuses, sest 38% ministritest on naised. Euroopa Liidus on keskmiselt kolmandik valitsusliikmetest naised.

Majandust mõjutavad mehed. Majanduses on seis kehvem kui poliitikas. Statistikaameti andmetel on juhikohtadel töötajate seas 40,2% naisi, sinna kuuluvad aga näiteks ka seadusandjad, kõrgemad ametnikud, keskastmejuhid, äriteenindus- ja haldusjuhid, kaubandusjuhid, külalismajanduse juhid jne.

Kui lähtuda aga juhatustest või nõukogudest, millel on kõige suurem

Oleg Gross suurärimees

Rainer Saks, Teet Kalmus jt sõjapäeviku ja sõjaraporti kirjutajad

Aivar Pohlak Eesti jalgpalliliidu president

Kai Realo ettevõtja, Ragn-Sellsi juht

Ivar Vendelin ettevõtja

Paavo Nõgene Tallinki juht

Naisjuhtide osatähtsus

juhtivatel kohtadel

Statistikaameti andmetel ei saakski justkui nuriseda – igast kümnest juhtivast positsioonist on naiste käes neli. Siia sekka arvestatakse aga näiteks ka keskastmejuhid.

Olavi Lepp (Swedbank), Allan Parik (SEB), Madis Toomsalu (LHV) ja Margus Rink (Coop Pank) pangajuhid

Jüri Ratas riigikogu aseesimees

Mailis Reps, Jaan Toots ja Lauri Laats keskerakondlased, Mihhail Kõlvarti ajutrust

VAATA ETTE, MIDA SA SOOVID

K INODES 1 . DETSEMBRIST

EELLINASTUSED VALITUD KINODES JUBA 25. NOVEMBRIST!

Margus Tsahkna välisminister, Eesti 200 esimees

erakonnal Eestis on naissoost juht.

mõju ettevõtte või organisatsiooni tegutsemises, siis seal on naised väga vähe või hoopistükkis mitte üldse esindatud. Näiteks sügisel tõi Äripäev esile, et Eesti saja suurima käibega ettevõtte juhatustes on 11 mehe kohta üks naine. Börsil noteeritud äriühingute juhtorganites on seis laias laastus sama: seal on naisi kümnendik.

Eesti olümpiakomitee täitevkomitees ehk juhatuses on kaks naist ja 16 meest, Eesti Panga nõukogus on seis pisut parem, kus kümne liikme kohta, esimees kaasa arvatud, on neli naist. Eriti kehv seis on aga näiteks Eesti rahvusringhäälingu nõukogus, kus pole riigikogu liikmete ega asjatundjate sekka mahtunud ühtki naist, selle asemel on nõukogus kümme meest. „Nende näitajate järgi on nii poliitiline kui ka majanduslik võim endiselt ülekaalukalt meeste käes,“ nentis Sepper.

Praxis uuris paar aastat tagasi naiste esindatust poliitikas läbi ja lõhki. Kevadel avalikustavad nad tulemused selle kohta, miks on

naistel keeruline avalikus ja ärisektoris tippjuhtideks saada. Kuigi ühiskonnas levinud soostereotüüpe pole naljalt võimalik ruttu muuta, õnnestuks seadusandjal ehk riigil olukorda parandada. Praxise uuringu(*) põhjal toodi välja, et sooline tasakaal esinduskogudes, eelkõige riigikogus, on eesmärk, mis peaks olema kirjas põhiseaduses või vähemalt valimisi reguleerivates seadustes. Samuti rõhutasid uuringu autorid, et valimisnimekirjades peaks alaesindatud soogrupi ehk naiste kasuks erimeetmena kasutama kvoote. Samuti aitaks olukorda parandada süsteemne soorollide käsitlemine näiteks koolitundides ning stereotüüpide murdmine, et praegustel tüdrukutel oleks tulevikus inspiratsiooni sihtida juhipositsioone.

*Sepper, M-L., Ester, J. ja Haugas, S. 2020. Naised poliitikas. Teel soolise tasakaalu poole. Tallinn: poliitikauuringute keskus Praxis.

naist on ERR-i nõukogus.

10% on börsil noteeritud äriühingute juhtorganites naisi.

Kolmveerand kohalike omavalitsuste mõjukatest positsioonidest on meeste käes.

Eesti 79 omavalitsuse kokku 158 juhist ja volikogu esimehest vaid 39 on naised.

Naised 24,7%

Mehed 75,3%

Miks on Eestis vähe naisi meid mõjutamas? Üks põhjusi on nn klaaslagi – nähtamatu, kuid tuntav takistus, mis piirab naiste juurdepääsu otsustusprotsessidele või organisatsiooni juhtkonda. ILLUSTRATSIOON: TEHISARU MIDJOURNEY.COM, ESTER VAITMAA

SPORT

Ken Thor Aabrams kenthor.aabrams@epl.ee

Kristin Tattar pööras Eesti kettagolfi usku.

Kuidas see imeline mäng käib?

Pärnus sündinud Kristin Tattar on Eesti läbi aegade parim kettagolfar, kes hoiab maailma edetabelis liidrikohta. Möödunud aastal võitis 31-aastane eestlanna USA-s Kansases karjääri esimese maailmameistritiitli. Veelgi edukamaks kujunes Tattari tänavune hooaeg, mil ta kaitses Vermontis edukalt maailmameistritiitlit, triumfeeris Tallinna lauluväljakul toimunud Euroopa meistrivõistlustel ja võitis ajaloos esimese naisena ühel kalendriaastal kõik neli Majori etappi.

Septembris kerkis Tattari PDGA mängijareiting 999-ni, milleni pole discgolf’i ajaloos veel ükski teine naismängija küündinud. Silmapaistvaid verstaposte sai purustatud veelgi. Tänavuse kalendriaastaga pistis eestlanna taskusse 116 200 dollarit, millega ta on ühel hooajal enim auhinnarahasid teeninud kettagolfar spordiala ajaloos.

Tattar tunneb ka ise, et suure edu tõttu on pilke talle suunatud rohkem kui kunagi varem. „See teeb heameelt ning näitab, et discgolf läheb Eesti rahvale korda. Äge on olla selle protsessi sees ja olla tunnistajaks sellele, kuidas kõik läbi aastate on arenenud ja toimunud,“ nentis Tattar, keda saab Eestis võistlemas näha ka uuel aastal. Nimelt võõrustab lauluväljak järgmisel aastal 26.–28. juulini maailma parimate kettagolfarite osavõtul PDGA etappi.

koht

Kui mõni eestlane jõuab mingis valdkonnas maailma tippu, siis muutub see ala – vähemalt korraks – kuulsaks ka Eestis ja korraga tahavad seda proovida kõik. Siiski, nendele, kes pole veel uue ala lummusesse langenud, paneme kokku kettagolfi ABC Tallinna lauluväljakul peetud võistluse näitel.

2023. aasta kettagolfi Euroopa meistrivõistluste ring

Kristin Tattar Tallinna lauluväljakul toimunud EM-il.

Ring –koosneb discgolf’is traditsiooniliselt 18 korvist. Raja saab püsti panna kõikjale, nii metsa, põldudele kui ka linna jne.

Par – visete arv, millega tuleb rada läbi mängida. Sõltuvalt sellest saad skooriks miinuse või plussi.

Puud, veekogud –muudavad raja raskusastet. Lisaks mõjutavad raja läbimist ilmastikutingimused ja kindlaks määratud par’id.

OB – mängualast väljaspoolne ala. Kui ketas sinna lendab, siis lisatakse mänguskoorile üks vise.

Drop zone – on üksikutel radadel. Nt kui pead viskama üle veekogu ja ketas maandub vette, jätkad mängimist sealt. Lauluväljaku esimesel rajal tuleb jätkata drop zone’ist siis, kui avavise lendab mängualast välja.

Kohustuslik rajapunkt ehk mando (ingl k mandatory) – tähis rajal, millest ketas peab mööduma noolega määratud suunast.

Laulukaare alt Ernesaksani

Tattari esimese ringi esimese korvi läbimine

1.KORV 259 m PAR 5

2. VISE

4. VISE

1. VISE

3. VISE

4. VISE

1. VISE

2. VISE 3. VISE

Avavise tiialalt: ei õnnestu perfektselt ja on lendamas OB-sse. Ketas teeb õnneliku põrke ning jääb mängualasse.

Ketas kaldus lennul veidi vasakule, kuid eesmärk korvile lähemale saada sai täidetud.

Suurepärane ja veenev lähenemine, mis annab võimaluse alustada ringi birdie’ga (üks vise alla par'i)

4. VISE

Veidi ülesmäge sooritatud täpne putt. Ilus algus EM-ile on tehtud!

Me, elavad, ei pääse lahkunute töö levialast kuhugi

Tänavusse mõjukate nimekirja ei saa enam panna mitut sel aastal lahkunut, kellest mõnigi oleks võinud tabelis ilma teha.

Ita Everi (1931–2023) vahedad repliigid kostavad ikka teatri lavalaudadelt vastu, kuigi ta ise kõndis juba teispoolsuse eesriide taha.

Kes satub Eestis või kaugemal ajalooarhiivi, võib oma vaimusilmanurgast näha Aadu Musta (1951–2023) lehitsemas vanaaegseid ürikuid, sest võimatu on kujutleda mõnd tõsist mäluasutust ilma meie ajaloouurimise raudvarata.

Kui jälle on tulipunktis õpetajate palgad, hakkab peas mängima hoopis Henry Laksi (1961–2023) ja „Seitsmenda meele“ lugu „Õpetaja“: Teenis tõde, lihtsat, suurt, julges olla see, / kes ta oli, selleks jäi, aus ja vaba mees.

Hea on ka neid nimesid taas öelda sel hilissügisesel ajal, kui eesti rahvakalendri järgi on surnud esivanemate hingi austatud ja koju oodatud.

Eesti kõigi aegade kõige mõjukamate väljaselgitamine oleks vähemasti doktoritöö mõõtu ettevõtmine, aga kui valida sinna näiteks sada tegijat, võib üsna kanget mürki võtta, et enamikku neist pole enam meie seas.

Võimatu on kujutleda mõnd tõsist mäluasutust ilma meie ajaloouurimise raudvara Aadu Mustata. FOTO: PRIIT SIMSON

Kui jälle on tulipunktis õpetajate palgad, hakkab peas mängima hoopis Henry Laksi „Õpetaja“.

Vähe märgatud vankrivedajad. Otsustage ise, kas praegune Eesti on täpselt see, mida tahtsime, aga see on igal juhul Eesti, mida Lennart Meri (1929–2006) vedas kõigest jõust tagasi Euroopa põhiväärtuste ja euroopalikkuse poole. Ja see on ka Eesti, mille poliitikaelu ühes nurgas kõrgus aastaid üha kasvav Edgar Savisaare (1950–2022) müütiline koloss, kes oleks heameelega tõmmanud sellele ülemäärasele eurooplusele pidurit.

Euroopa Liit ei sobinud kuidagi Savisaare vereringega ja mitte selleks polnud ta loonud Keskerakonda.

Kuid kentsakas ja piiratud oleks mõelda nii, et praegune Eesti kulgeb ühe-kahe suurkuju määratud radadel. On mõned, vähesed inimesed, kelle nimi on läbi ajalooetappide kestnud sümbolina, ja on palju enam neid, kes murdsid

Henry Laksi imekaunid meloodiad jäävad meiega ka pärast muusiku lahkumist.

FOTO: ARNO SAAR / ÕHTULEHT

Sel aastal lahkus ka kaitseliidu taastaja ja maarahva-eestluse mõtestaja Kalle Eller. FOTO: MAALEHE ARHIIV

Ita Everi lahkudes lõppes üks teatriepohh.

LAHKUNUD

ja näeme hooneid, mille kavandasid ammu elanud arhitektid vahendite abil, mida meie peaksime primitiivseks – aga kuna need majad praegugi seisavad, on need projektid hõlplahendustest kaugel. Neid ehitasid meistrid, kel puudusid plastkiivrid ja kollased ohutusvestid. Maitseme nüüdisajal, mis kunagiste ehitustööliste jaoks oli kauge ja ebamäärane tulevik, raskete pingutuste vilju. Keegi ei meenuta, kas vanaaja ehitajate palk ületas Eesti keskmise või millised olid tööohutusnormatiivid. Selles mõttes ajalugu kahtlemata ei ole õiglane, vaid kaldu kõrgelt sündinute, kõrgeid ameteid pidanute või ka nende poole, kes maalisid mõne tänapäevani kestnud kunstiteose. Looming kestab sageli palju kauem kui looja, kuigi see reegel pole absoluutne. Meenub 2013. aastast kohtumine Moskvas praeguseks suletud ühingus Memoriaal tolle juhi Arseni Roginskiga (1946–2017), kes rääkis muu hulgas loo aastatel 1949–1956 Kasahstanis Karlagis istunud Eesti kunstnikust Ülo Soosterist (1924–1970).

tööd ja millalgi kadusid – kellest me praegu palju ei meenuta, kuigi võiksime meenutada. Eesti arengule sihti rajanud põhi seaduse assamblees töötasid näiteks Illar Hallaste (1959–2012) ja Hillar Eller (1939–2010), pianist ja muusikateadlane Vardo Rumessen (1942–2015), politoloog Tiit Käbin (1937–2011). Kogu seda assambleed meenutatakse Eestis enamasti siis, kui jälle saabub uue põhiseaduse vastuvõtmise ümmargune aastapäev, aga tegelikult võiks seda murdelist aega rohkem meeles hoida. Või jällegi Mart Nutt (1962–2019), kes ei olnud kunagi minister ega riigi kõrgemail positsioonidel, aga oli alati seal, kus tehti igapäevast, sisulist tööd Eesti asja ajamises. Tänavu jaanuaris lahkus meie hulgast kaitseliidu taastaja ja maarahva-eestluse mõtestaja Kalle Eller (1940–2023).

Loomingu habras kestvus läbi aja. Enne meid ära tehtud töö tähendus saadab meid nii olevikus kui ka hiljemgi. Käime mööda linna

Memoriaalis oli hoiul soliidne kogu vangilaagrikunsti ja neil oli ka Soosteri töid. Ülo Sooster teatavasti sai ka laagris kunstiga tegeleda, ta töötas kunstnikuna sealses kultuurimajas, joonistas plakateid ja disainis stende, vahel tegi ka ülemustele mingeid tuntud piltide koopiaid. Roginski nimetas järgmist juttu legendiks, kuid ilmselt tõetera sisaldavaks legendiks: kord saabusid barakki läbiotsijad, tegid Ülo Soosteri kapi lahti ja leidsid sealt paki tema töid.

Aga vangilaagris oli kunstnikul keelatud kujutada laagrit ennast, tohtis joonistada mingeid süütuid motiive. Pakk Soosteri töödega lendas ahju. Kui kontrollijad barakist väljusid, võeti joonistused ruttu ahjust välja. Ja sellepärast jõudsid Memoriaali arhiivi Soosteri põlenud servadega joonistused, mida Arseni Roginski ka eestlastele näitas. Neid kunstnikke, kelle töid veel eluajal hävitada püütakse või keda õnnetul kombel hukka läheb, ikka jagub. Mõni hävitab oma töid ka ise, kui leiab, et need pole piisavalt õnnestunud vms.

Anatoli Arhangelski viis ebaõiglaselt vara teise ilma haruldane haigus. Fotol rahvusooper Estonia lavastuses „Rosalinde“

Kaotus kodumaisele balletile. 2023. aastal lahkusid teispoolsusse kaks Eesti balletitantsijat: Väino Aren (1933–2023) ja Anatoli Arhangelski (1977–2023). Arenit muidugi mäletavad paljud hoopis kui Kristjanit tuntud telesarjast ja mitte niivõrd kui mitukümmend aastat Estonias töötanud balletitantsijat. Tantsijate etendused jäävad muidugi edasi meiega videotes ja fotojäädvustustes. Kuid see „päris“ tantsu-

Väino Aren. Paljudele Kristjan seriaalist „Õnne 13“, kuid ka omaaegne kõrgetasemeline balletitantsija FOTO: HARRI ROSPU

Marje Josing suutis keerulise rahvale mõistetavaks teha. FOTO: INGMAR MUUSIKUS

maagia, see essents ja ajatu graatsiline eneseväljendus, mida võis näha saalist, jääb üha kaugemale ajaloo nurga taha. Selline saatus on loojal, kelle kunst lööb särama ühes hetkes ja ei kordu täpselt samasugusena eales.

Omal moel oli ju looja ka kauane majanduskommentaator Marje Josing (1959–2023), kes alati kõneles rahvale värskest majanduskonjunktuurist ja rääkis just sellistest asjust, mis puudutavad meid kõiki kui tarbijaid. Igaüks saab paberilt fakte ja arve lugeda, aga neile mõtte andmine, olukorra arusaadav kirjeldamine – see on oskus, mis sisaldab parajal määral loomingulist iva.

Inimesel, kes suudab keerulise rahvale mõistetavaks teha, on igatahes suur mõju. Talle vaadatakse ka järgmisel korral otsa, et tee see sasipundar meile nüüd selgeks, sina ju tead neid asju! Ajakirjanikel tuleb samuti törts rohkem vaeva näha, leida uusi majanduselu mõtestajaid.

Lahkunud ei ole tabelis, aga nad pole kadunud. Mõne tööd ja toimetused möllavad veel meie igapäevas sellise vaardiga, millele elavad ei suuda vastugi panna. Universumi direktor kahtlemata peab kusagil oma Excelit, mis loeb need mõjud kokku.

Karmen Maikalu koolipsühholoog 51.

Pärt Uusberg ja Agne Kurrikoff-Herman laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid

Jevgeni Ossinovski riigikogu liige, SDE fraktsiooni juht

Aavo Kärmas Enefit Greeni juht

Yana Toom Euroopa Parlamendi liige

Tanel Kiik riigikogu liige, keskfraktsiooni juht

Antti Moppel ärimees

Anna Hints režissöör

Taavet Hinrikus, Kristo Käärmann ja Sten Tamkivi IT-ettevõtjad ja investorid

Madis Kallas regionaal- ja põllumajandusminister

Maiken Tiits maiken.tiits@kroonika.ee

„Me just ei tahtnud olla nagu Jõekalda ja Margna“

Üks Eesti mõjuvõimas juutuuber on murdnud internetist pärismaailma.

Andrei Zevakinist on saanud tunnustatud produtsent, artist ja telenägu. Kuidas on see tal õnnestunud?

Robin Valting ja Andrei Zevakin FOTO: JAANUS LENSMENT

MULTITALENDID

Andrei Zevakin ja tema kaaslane Robin Valting on viimastel aastatel Eesti meelelahutusmaastikul muljet avaldavalt kanda kinnitanud. Sotsiaalmeedia suunamudijatena tegutsev ja hiljuti ka televisiooni ümber kolinud duo on eestlaste südamesse pugenud oma otsekohese jutu ja vahetu huumoriga. Juutuuberite fenomen seisneb lõbusas kriitikas (ka enesekriitikas), töökuses, teadmises, mida nende vaatajad neilt ootavad, vahetus suhtluses, aktuaalsete teemade kajastamises ning siiras sõpruses nii omavahel kui ka duo ja fännide vahel.

Menu tuli reageerimisvideotega. Noorte seas muutus Zevakin ülimalt populaarseks „Rannamaja“ reageerimisvideotega, mida ta koroonaajal usinalt YouTube’i laadis. Zevakin on intervjuus Kroonikale maininud, et reaktsioonivideote idee tekkis tal USA-s reisil olles ja ta arvas, et see on hea idee, sest Eestis ei olnud veel ühtegi säärast tegijat. „Siin ei toodeta sellist sisu üldse. Ma siis otsustasin, et täidan selle spot’i,“ ütles ta. Ka paar aastat hiljem ei ole Zevakini ja Robini kõrvale tekkinud teist nii tuntud reaktsioonivideote loojat, kuigi nõudlust näib selliste videote järele olevat küllaga.

„Õiglane, lõbus kriitika, ilma kadeduse või kiuslikkuseta ongi nende edu võti,“ arvab teleprodutsent Kaupo Karelson, kes on teinud Zevakiniga koostööd saadetes „Ma näen su häält“, „Noor meister“ ja „Tähtede täht“. „Ta on valmis hea tulemuse nimel pingutama. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et see kõik tuleb imelihtsalt, aga tegelikult on peidus suur hulk tööd.“

Produtsent Triin Luhatsi arvates esitavad Zevakin ja Valting oma videotes päeva kajalistel teemadel küsimusi, mida vaataja/jälgija ise esitada sooviks, kuid võib-olla ei julge ega oska. „Nad ei ole jäänud ainult ühe teema, sihtrühma või kanali juurde, vaid laveerivad osavalt eri platvormidel ja käsitlevad nii tõsisemaid kui ka meelelahutuslikumaid teemasid,“ viitas Luhats duo massimeediasse sisenemisele (saated „Villa“, „Zevakin & Valting vs. Ameerika“).

Zevakini ja Valtingu menule aitavad Luhatsi sõnul kindlasti kaasa ka Zevakini kõrvalprojektid televisioonis. „Ma ei imestaks,

kui nad varsti mängufilmi või mõne arvutimängu loomise ette võtaksid.“

Kunas jõud raugeb? Suure tõenäosusega ei rauge juutuuberite populaarsus niipea. „Üht sarnast saatejuhtide paari armastab ju Eesti vaataja juba pea 30 aastat ja kindlasti vähemalt sama palju veel. Usun, et Andrei ja Robiniga võib samamoodi minna,“ märkis Karelson, viidates Kristjan Jõekaldale ja Teet Margnale. „Millal lõpetavad inimesed naermise? Millal muutub uudishimu tüütuks?“ küsis kommunikatsiooniekspert Aune Past retooriliselt. Tema peab Zevakini ja Valtingu loomingut muhedaks. „Usun, et nad on loonud sellise kuvandi, millest ei ole enam võimalik lahti saada, ja Vikipeediatesse jääb igavesti nende kohta kirja: XXI sajandi multitalendid,“ ütles Past. „Ise olen ma väga ettevaatlik, millal nende klippidele klikkan, sest on juhtunud rohkem kui korra, et pahvatan ülitõsisel konverentsil või koosolekul lihtsalt naerma,“ tunnistas Past. Zevakin on enda sõnul isegi viimasel ajal mõelnud, mis tema ja Robini duo edu taga seisab. Ta arvab, et kiire populaarsuse tagas neile koroonaaeg, mis pani inimesed justkui puuri kinni ning sõpru ja lähedasi igatsema.

Kõrvalt vaadates võib tunduda, et see kõik tuleb imelihtsalt.

Kaupo Karelson

Asendavad kadunud sõpra. „Me asendasime mingisugust kadunud sõpra. Inimestel tekkis selline tunne, et sa vaatad [saadet] kellegagi koos – kommenteerid ja arutad seda samal ajal,“ rääkis juutuuber, et tema ja Valting tekitasid reaktsioonivideotega intiimse õhkkonna enda ja vaatajate vahele, kes võtsidki neid kui sõpru. See ongi meelelahutuse kõrval Zevakini eesmärk olnud ja sama retseptiga on duo ka edasi tegutsenud.

„See kõik on nii loomulikult läinud,“ ütles Zevakin enda ja Robini koostöö kohta. „Ta tahtis ammu YouTube’i videoid teha.“ Lõpuks kutsuski Zevakin Valtingu endaga koos videosse vestlema, esialgu küll enda teisejärgulisele kanalile „AZ & Chill“, mitte endanimelisele põhikanalile. „Ütlesin, et davai, tule, lihtsalt räägime ja vaatame, mis saab. Samal ajal sai ta ka ise tunda, kas tahab seda edasi teha või mitte,“ meenutas ta. Zevakini fännid võtsid Valtingu soojalt vastu ja duol oli lõbus koos videoid filmida.

2. koht

Jõekalda ja Margna ei ole ju Eesti ainuke duo, kes on edukalt asju teinud.

Andrei Zevakin

Tänavusel Kroonika meelelahutusauhindade jagamisel oli Valting nomineeritud aasta suunamudijana, kuid võidu napsas endale Kristjan Jõekalda. Teda ja Teet Margnat võrreldakse tihti Zevakini ja Valtinguga, eriti nüüd, kui duol jookseb Elisa Huubis oma esimene reisisaade „Zevakin & Valting vs. Ameerika“. Zevakin end ja Valtingut legendaarsete telenägudega ei samastaks. „Jõekalda ja Margna ei ole ju Eesti ainuke duo, kes on edukalt asju teinud,“ sõnas ta. „Me just ei tahtnud nagu Jõekalda ja Margna olla.Seda ei ole kunagi olnud, et me nüüd võtame mõne iidoli võrdluseks ja teeme nende järgi – absoluutselt mitte.“ Zevakini ja Valtingu reisisaade osutus üliedukaks. „Huubis purustas see kõik rekordid,“ märkis Zevakin. Elisa ootavat tulevikuks ka lisa. Zevakin uut reisisaadet veel ei kinnitanud, kuid andis lootust, et seda võib lähitulevikus näha. „Kogu aeg ei saa uut asja välja mõelda. Ühe asjaga võiks korraks ka järjepidev olla ja vaadata, kui kaugele see viib,“ sõnas ta. „Saade oli edukas ja miks peaks sammu tagasi astuma, kui asi juba toimib? Pigem arendada seda natuke, ja kui see ei toimi, siis vaadata edasi.“

RAHA

Tanel Saarmann tanel.saarmann@arileht.ee

Ester Vaitmaa ester.vaitmaa@epl.ee

Kes sind ja mind iga päev

Eesti on hinnatõusude paradiis. Meid igapäevaelus ümbritsevad mõjukad ettevõtjad ning rahandusega seotud poliitikud ja ametnikud koguvad raha enda ja riigi kukrusse. Osa ettevõtjatega puutume kokku väga palju ja aja jooksul aina enam.

M

illine on ettevõtja mõju? Kas tema mõju on see, et ta annetab raha mõnele erakonnale, lootes vastutasuks saada talle meelepäraseid otsuseid? Või see, et ta pakub tööd tuhandetele inimestele ning toidab kaudselt ka nende kaasasid ja lapsi? Mõju võib esineda veel lihtsamal kujul: väga paljud inimesed lihtsalt toovad sulle iga päev raha, sest sa oled neile tähtis, täpsemalt on tähtis sinu ettevõte või riik, kus nad elavad. Mõjukate tabelis on palju neid, kellele me iga päev ei mõtle, kuid kelle otsuste ja valikutega kokku puutume. Nendest oleneb kas või see, kui palju maksab pakk piima või liiter kütust või kui palju hakkab elekter maksma viie aasta pärast. Kuidas me nende mõjukatega siis seotud oleme?

Margus Linnamäe, 6. koht

Ivar Vendelin, 46. koht

Äriduo Margus Linnamäe ja Ivar Vendelin on esiteks tuntud restoranikettide omanikud. Võib vabalt juhtuda, et mõnes kaubanduskeskuses on enamik toidu-joogikohti nende käes. Olgu nendeks KFC, Lido, Vapiano, O’Learys, Chopsticks, Little India, CHI, Biomarket, Ice Café jne. Kindlasti jäi midagi mainimata. Lisaks pakuvad nad kullerteenuse äpiga Fudy toidu kojuveo vallas konkurentsi kodumaisele Boltile ja soomlaste Woltile.

Raamatud, kinod ja Apple’i tooted – needki on suuresti Linnamäe-Vendelini käes. Kinoäris seisavad vaprana nende kõrval veel Cinamon, Artis, Sõprus, Tartu Elektriteater ja Viimsi kino, aga suuri konkurente sisuliselt enam ei ole.

Kinod ei ole aga kõik: ka filmide tootmine ja levisüsteem on nende peos. Kinopiletid kinopiletiteks, aga kui palju maksab kinodes söök ja jook... Hullumeelselt palju!

Apteegiäri on Margus Linnamäe kroonijuveel, kus raha voolab sisse ojadena. Kui inimene on ravimite toel suutnud elada piisavalt vanaks, siis võtab neid vastu ka Linnamäe vanadekodu Benita Kodu.

Margus Linnamäe, 6. koht

Eelkõige mõjutavad eestlasi tema Postimees Grupp ja Duo Media Networks, nende alla kuuluvatest tuntuimad on Postimees ja Kanal 2. Välismaistest kanalitest saab tänu Linnamäele näha Kidzone’i ja Filmzone’i ning raadiokanalitest kuulata Elmarit, Kukut ja MyHitsi.

Hans H. Luik, 31. koht

Delfi Meedia suuromaniku haardesse kuuluvad teiste seas Delfi, Eesti Ekspress, Maaleht ja Õhtuleht. Erinevalt Linnamäest on Luik ise aktiivne ajakirjanik ja arvamusliider.

Madis Müller, 83. koht

Ja viimaseks: ka lemmikloomadele on mõeldud. Magnum Grupis on ka lemmikloomaravimid ja -tarvikud ning lemmikloomapoodide kett PetCity.

Keskpanga juht esindab Eestit kõikide keskpankurite kohtumistel, kust on viimastel kordadel tulnud palju väljendit „tõstame“. Paraku ei ole siin jutt mitte klaasidest, vaid intressist. See omakorda avaldab otsest mõju sellele intressile, mida pangad oma klientidele pakkuda saavad.

Parvel Pruunsild, 12. koht

BigBanki suuromanik on kõrgel kohal eelkõige poliitilise mõju tõttu, kuid on ka üks neist, kelle omanduses olev ettevõte on meie majanduse vereringe üks tähtsamaid osi – nad laenavad raha. Raha, millele on tekkinud kõrge hind.

Pangajuhid Olavi Lepp (Swedbank), Madis Toomsalu (LHV), Margus Rink (Coop Pank) jt, 48. koht

Pangajuhid ei tee laenuotsuseid, kuid nende juhitavad pangad mängivad meie eludes võtmerolli. Ole sa siis ettevõtja, kes soovib midagi osta või millessegi investeerida, või eraisik, kes soovib soetada kodu või autot. Vähesed saavad uhkustada sellega, et neil ei ole pangalaenu kukil. Ja viimasel aastal on see kukil olev raskus õite suureks läinud. Samas ei ole hapude laenude hulk väga kasvanud. Seegi hea. Pankade dividendimiljonid lapivad väga nirus seisus riigieelarvet.

Kristi Saare, Katri Teller, Jaak Roosaare ja co., 89. koht

Rahatarkuse eestkõnelejaid on Eestis palju, kuid säravaimad on Saare, Teller ja Roosaare. Mõni ütleks, et ka Rahakratt. Miks mitte. Raskel ajal jätkavad nad õpetuste jagamist, kuidas ka tavaline inimene võiks leida rahatunneli lõpust valguse.

Lai haare igapäevaelus

Rahandus

Mart Võrklaev, 7. koht

Rahandusminister Mart Võrklaev esindab siinkohal kogu valitsust. „Maksudega ei mängita“ aeg on läbi ja riigieelarve vajab tasakaalu viimist.

Automaksu kõrval mõjutab hindu tegelikult kõige rohkem käibemaks. Jah, see tõuseb ainult kaks protsendipunkti, aga käibemaks on komponent kõigi iga päev tarbitavate toodete ja teenuste hinnas. Riik surub oma suure käe meile veel tugevamini rahakotiraudade vahele.

päev mõjutavad?

Energia

Kristen Michal, 13. koht

Keit Kasemets, 26. koht

Timo Tatar, 73. koht

Kliimaminister Kristen Michal oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad ka ministeeriumi kantsler Keit Kasemets ja energeetika asekantsler Timo Tatar, peavad leidma Eestile õige tee: milline on energeetika tulevik, kui põlevkivist seda enam ei saa. Nende meeste otsused mõjutavad pikaajaliselt tulevikku, kuid otsused tehakse juba täna. Kas mere- või maismaatuulepargid? Kas tuumaenergia? Mis kujul salvestid? See tundub kauge ja igava teemana. Kõik taandub lõpuks ikkagi sellele, milliseid summasid me energia eest maksma hakkame.

Kristjan Rahu, 30. koht

Marti ja Heiti Hääl, 34. koht

Alexela omanikud on energiaärimehed, kes esindavad selles nimekirjas meie kütuseettevõtjaid. Eelkõige on nad tuntud just kütuste- ja elektrimüüjana. Kütusele on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul väga oluline igakuine kulukomponent. Ka gaas, mida Alexela on siiani sunnitud tooma Venemaalt. Kui ei tooks, siis seiskuks nii mõnegi toidutootja tegevus.

Aavo Kärmas, 54. koht , Andrus Durejko, 69. koht Kui Andrus Durejko on Eesti Energia värske juht, siis Aavo Kärmas on juba aastaid vedanud riigifirma tulevikku suunatud äri, Enefit Greeni. Ka siin võib öelda, et pigem on nende tegevus suunatud sellele, et tuleviku inimene saaks tarbida võimalikult soodsat energiat ja pöörata Eesti rohelisele teele.

Antti Moppel, 57. koht

Kristjan Rahu müüs küll suure osa Utilitasest maha, kuid teda võib endiselt lugeda soojaärimeheks. Paljud saavad talvel sooja just tänu Utilitasele. Oi, mis rutt oli inimestel nende poole pöörduda, kui möödunud talvel gaas hirmkalliks muutus. Utilitasel on suured huvid ka taastuvenergia valdkonnas. Ehk siis on neil ka tulevikus väga oluline roll eestlase energia varustajana.

Toiduhinnad

Transport

Sel aastal tõusis Moppel Olerexi omanikuna ootamatult meedia valgusvihku. Nimelt selgus, et Olerex on suure tõenäosusega riiki ja kliente biolisandiga petnud ning seetõttu saanud turul korraliku eelise. Konkurendid ütlevad, et Eestis on kütuste hind just tema ja Olerexi pärast nii kõrge.

Toidutootjad

Eesti on hindade tõusu poolest Euroopas esirinnas. Kes on süüdi kõrgetes toiduhindades? Kaupmehed ütlevad, et hindu kujundavad Eesti tootjad. Need ütlevad vastu, et eks seda tee ikka kaupmehed ise. Konkurentsiamet on lubanud uurida, kus siis ikkagi tõde peitub. Mõjukate seas tootjaid eraldi ei ole, aga nad võiksid kollektiivse rusikana vabalt olla.

Oleg Gross, 42. koht

Ärimees Oleg Gross on siiski eraldi esile toodud seetõttu, et ta on avalikkuse ees sõnakas arvaja. Grossi poodide turuosa aasta-aastalt suureneb. Kindlasti on Gross üks neist, kes mõjutab poes meie igapäevatoodete hindu ja seega seda, mida osta jaksame. Otseselt mitte, aga oma kauplustega kindlasti.

Poekettide juhid, 92. koht

Eestis kaubandusruume ilmselgelt liiga palju. On neid, kes arvavad, et just seetõttu on meil ka kõrgemad hinnad. Teised jälle ütlevad, et võiks poed varem kinni panna ja kaaluda, kas pühapäeviti tasub neid üldse lahti hoida.

Selle üle, kui palju poes miski maksab, ehk tarbijat otseselt puudutava hinna üle otsustavad ikkagi kaupmehed. Ent kelle surve neid selles mõjutab ja kui suur see on?

Markus ja Martin Villig, 16. koht

Me liigume üha enam Bolti värvides maailmas. Istudes Bolti taksos, näed vasakult mööda vuhisemas Bolt Drive’i autosid ning paremal kiirustavad kuhugi Bolti tõukerattad ja kullerid. Superrakenduse loomisest ei ole vennad Villigud enam kaugel. Seal oleks sees kõik transpordivahendid, mida liiklemiseks vajame. Samal ajal on nende südameasi, et linnades oleks vähem autosid. Tundub, et ilma Boltita on üha raskem hakkama saada.

Paavo Nõgene, 47. koht

Siin võiks muidugi olla ka Infortari ehk Tallinki suuromanikud, aga Läänemere kuninga juht Paavo Nõgene on mees, kelle arvamust ikka teada tahetakse. Tallink ise on õnneks hakanud koroona tekitatud kriisist jõudsasti taastuma ning viib meid endiselt laevaga Soome ja Rootsi. Boltiga neisse riikidesse ei saa. Kui lennunduses on Eesti olnud kobamast kobam, siis laevanduses on meil vägev tegija olemas.

Taavi Minnik

ANNETAJAD

„Ostaksin Ukraina armeele 2000 drooni!“

Kas mõjukatel on veel usku heategevusse?

Kas Eesti inimesed ei usalda enam heategevust?

LP küsis mõjukate arvamust.

Mullu 24. veebruaril Ukrainas alanud täiemahuline sõda tõi esile Eesti inimeste südamlikkuse. Eestlased on küll varemgi, näiteks „Jõulutunneli“ saate raames, end heldete abistajatena näidanud, kuid see, mis järgnes Venemaa Ukraina-vastasele kallaletungile, on siiski ajaloos mitmes mõttes pretseden-

ditu. Esiteks oli meie oludes erakordne, et muu Euroopaga võrreldes küllalt vaesed Eesti pensionärid on valmis annetama oma pensioni ja Eesti lapsed andma oma taskuraha heategevuseks.

Teiseks pole Eesti ühiskond pidanud kunagi heategevuse pärast üle elama säärast pettu-

Juris Jurašs ja Ilmar Raag esimese leili ootel. Sinisel plakatil on kirjas, kelle abil projekt teoks saab.

FOTO: ANNI ÕNNELEID

Kuraatorid: Fabio Cavallucci, Sirje Helme

TÄNAMEKÕIKI UKRAINA TOETAJAID!ÜHISELT VÕIDUNI!

RiigikaitseEdendamise Sihtasutus koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Kaitseministeeriumi jaEestiReservohvitserideKoguga kogub annetusi, et toetada varustuse ningmeditsiinivahendite ostmist ja saatmist sõjakoldesse. Sihtasutus ei maksa rahalisi toetusiningteeb koostööd Ukraina poolelt ainult hinnatudusaldusväärsete partneritega.

Hetkelkogume annetusiUkrainaRahvuskaardileesmaabikomplektidejaoks. Ühestaktikalisesesmaabikomplektis on žgutt,rõhkside, 2 rulli sidet, haavaplaastrid, termotekk ning ka erinevaid spetsiiﬁlisemaidkomponente.

Tegemist on esmaste abivahenditega,millega haavata saanul on võimalik lahinguväljal operatiivselt nii endalekui kaaslaseleesmaabi osutada, olgu vigastusekskuulitabamus, mürsukillustsaadud vigastusvõi midagi muud.

Komplektidesisu ostame jakomplekteerime Eestis koosvabatahtlikega.

ANNETADASAAD:

Pangaülekandega

Maksesaaja: RIIGIKAITSE EDENDAMISESA

Swedbank:EE162200221078603616

Selgitus: Toetus Ukrainale

Helistadesannetustelefonidele

900 1380 - 10 €

900 2380 - 25 €

900 3380 - 50 €

Juriidiliste isikute annetused on sõltumata summast läbi RiigikaitseEdendamise SAannetades tulumaksust vabastatud. Füüsiliste isikute annetustelt tagastab riik järgmise aasta tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu, kui märgite ülekande selgitusse ka isikukoodi.

www.riigikaitse.ee

Sõjablogija Teet Kalmus annaks raha rallidroonide ostmiseks.

Rainer Saks toetaks vigastatud sõdureid ning nende rehabiliteerimist, sest see vajadus Ukrainas järjest kasvab. FOTO:

must nagu Ukraina abistamise puhul. Varem on skandaalide keskmes olnud nii fondid kui ka populaarne „Kodutunde“ saade, kuid need mastaabid pole võrreldavad sellega, millise pettumuse kutsus esile Johanna-Maria Lehtme ja MTÜ Slava Ukraini tegevuse pärast selle aasta alguses lahvatanud skandaal. Kas ühes Slava Ukrainiga vaibus ka eestlaste soov Ukrainat

Võimalused:

 teatristiilis saalis 200 kohta

 laudadega saalis 150 kohta

Broneerimine:

abistada ja kannatas laiemalt usaldus heategevuse vastu? LP vestles mõjukatega, kes on tabelis Ukraina tõttu või siis ise palju Ukraina heaks ohverdanud.

Vaja on lootust. Delfis lugejate hulgas populaarset Ukraina-teemalist sõjablogi pidav endine välisministeeriumi kantsler ja teabeameti juht Rainer Saks arvab, et kindlasti tuleb eestlastel Ukrainat edaspidigi aidata, aga vaja oleks ka inimesi, kes aitaksid varasemaid skandaale siluda. „Eesti inimesed on valmis ikka Ukraina heaks annetama, aga selleks läheks tarvis rohkem häid organisaatoreid, kes suudaksid annetuste teemal tulnud tagasilööke tasandada ja rahvast veenda. Praegugi on ju Ilmar Raag ja teised, kes selles vallas väga aktiivselt tegutsevad, ning üldiselt ju Eesti inimesed saavad aru, miks tuleb ukrainlasi abistada. Ja ma ei kahtle, et eestlased on valmis seda edaspidigi tegema,“ sõnab ta.

Saksa sõnul võis Ukraina heaks korraldatud korjanduste vallas tagasilööke oodata algusest peale, sest need käivad suurte

Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Toomas Hendrik Ilves president

Ott Tänak rallisõitja

Kaupo Karelson ja Triin Luhats teleprodutsendid

Raul Kirjanen suurärimees

Anna-Kaisa Oidermaa kliiniline psühholoog

Katri Raik endine Narva linnapea

Kertu Birgit Anton kliimaaktivist

Andrus Durejko Eesti Energia juht

Andreas Kaju Meta Advisory kaasomanik

SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald, Ida-Virumaa, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017

Pakume:

 toitlustamist

 muuseumi ja näituse külastust

info@kaevandusmuuseum.ee või tel 332 4017 KORRALDA JÕULUPIDU, SEMINAR, KONVERENTS EESTI KAEVANDUSMUUSEUMIS

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindab kõiki USA eestlasi

Eesti Vabariigi huvide nimel kutsume koos partnerite, toetajate ja kolleegidega riigikogu saadikuid tungivalt üles leidma võimalust hoida avatuna Eesti Vabariigi peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos.

www.estosite.org

„Eesti inimesed on valmis ikka Ukraina heaks annetama, aga selleks läheks tarvis rohkem häid organisaatoreid."

protsessidega paratamatult kaasas. „Suurte kampaaniate puhul on ikka nii, et midagi võib valesti minna. Mis iganes põhjusel. Annetustega on sageli see probleem, et kuidas tagada annetatud vahendite õiglane ja sihipärane kasutamine – kõik ju põhineb annetajate heal usul. Võib esineda kiusatust, võib esineda saamatust – praktiliselt kõike. Aga praeguseks on vähemalt Ukraina puhul jäänud sõelale need, kes on usaldusväärsed, ja neid tulekski nende tegevuses toetada.“

Kuhu Saks annetaks? „Kaks võimalust: mina usaldaksin Ilmar Raagi ja teisi kaitseliidu mehi, sest nemad teavad, mida selle rahaga teha. Teine võimalus oleks toetada vigastatud sõdureid ja nende rehabiliteerimist, sest see vajadus Ukrainas järjest kasvab. Need oleksid kaks suunda, mida mina vaataksin.“

Lehtme tõi pettumuse. Ukraina sõda on kestnud juba üle 630 päeva ja väsimust ei kaeba mitte ainult ukrainlased, vaid ka nende maade elanikud, kes on sõja esimesest päevast saadik Ukraina saatuse pärast südant valutanud. Saksa sõnul on kõige tähtsam anda praegu inimestele lootust. „Väsimust ei ole, aga selle sõjaga on harjutud. Eesti meedia on teinud suurepärast tööd ja andnud Ukraina sündmuste kohta hea kajastuse. Kes tahavad selle kohta lugeda, saavad Eestis seda teha. Küll aga kuulen mõnedelt inimestelt nendega vesteldes, et nad ei jõua nii palju negatiivseid uudiseid enam vastu võtta. Me kirjutame sõjast kui tragöödiast ja see kõik ongi tragöödia ning see tekitab inimestes psühholoogilist väsimust. Kohati kipub mõnedel ka lootus kaduma. Ukraina tegelikkust ei pea kindlasti ilusamaks maalima, kuid sealseid sündmusi tuleks kajastada nii, et inimestel oleks lootust,“ ütleb ta.

Teine populaarne sõjablogija Teet Kalmus tunnistab, et on Ukrainaga seotud heategevus-

kampaanias kohati pettuma pidanud. „Mina otseselt heategevusega seotud pole, küll on mul mitmed tuttavad, kellel on MTÜ-d. Tõsi, nad on siiski väikesed tegijad selles vallas, sest opereerivad kuus nii umbes 1000–2000 euroga. Nemad saavad hakkama. Aga tõsi on see, et Eesti inimesed said Slava Ukraini skandaaliga kõvasti haiget. Ka mina promosin Lehtmet ning tunnen end selle pärast praegu halvasti ja petetuna. Sellele lisaks tuli veel skandaal Henri Laupmaa korraldatud korjanduskampaaniaga. Ütlen ausalt, et ei julge enam kedagi pärast seda soovitada,“ nendib ta.

„Inimene on kahjuks nõrk. Kui talle suur summa kontole laekub ja kontroll on puudulik – nagu see heategevuse puhul kahjuks sageli on –, siis võivad tulemused väga ebameeldivad olla.“

Kalmuse sõnul ei teki probleeme ainult Eestis. „Siin pole mängus ainult Eesti aspekt, vaid seegi, mis toimub Ukrainas. Olen mõningatest allikatest lugenud, et seal on kohati normiks, et rindeni jõuab kaks kolmandikku,

ülejäänu kaob teadmata suunas. See pidavat olema Ukrainas tüüpiline koefitsient. Mult vahel tuttavad küsivad ühe või teise MTÜ kohta ja ma ütlen ausalt, et mina ei tea küll neile kedagi soovitada.“

Hans H. Luik rõhutab, et ka üksikutest inimestest sõltub väga palju. Tema jaoks on sümpaatne Jaanika Merilo ja tema abikaasa Jaak Ennuste fond Herojam Slava.

Ukraina ongi „meie“. Kui Kalmusel vedeleks öökapil heategevuseks 100 000 eurot vaba raha, siis kuhu ta selle paigutaks? „Kõige kasulikum oleks raha anda kontrollitud allikate kaudu Ukraina armeele, et nad saaksid osta rallidroone. 100 000 eest saaks neid pea paar tuhat ja lahinguväljal on neil väga suur mõju. Praegu annaksin ma raha rallidroonide ostmiseks.“ Kirjastaja ja ettevõtja Hans H. Luik on Ukrainat abistavasse heategevusse sõja algusest peale aktiivselt panustanud. Avalikkuse jaoks on suur osa sellest jäänud varju, sest Luik pole seda afišeerinud. Luik kinnitab, et on valmis Ukrainat ja ukrainlasi edaspidigi abistama. „Ukraina riigijuhid tegutsevad erakordse pingega, veetes osa päeva ja ööd varjendis. President Zelenskõi ega tema nõunike närvid ei pea vastu. Ega muidu poleks president ÜRO kõnetoolist ootamatult naaberriik Poolat tümitama hakanud. Katsun Ukrainast ikka mõelda sõnaga „meie“, mitte „nemad“. Lääne suhtumine oli aasta tagasi, et Ukraina on „meie“. Nüüd aga…“ räägib ta.

Panused on sõjas väga suured ja põhiline Ukrainale minev abi oleneb lääneriikide juhtidest, ent Luik rõhutab, et ka üksikutest inimestest oleneb palju. „Kodanikuaktivismi aeg Ukraina abistamisel on möödas. Riigi saatus sõltub lääneriikide miljarditest. Peame survestama oma valitsusi. Putini-vastased sanktsioonid ei tohi lekkida nagu kuuliauguga pang. Süda sunnib mind ikka putinoididevastast rinnet toetama. Sealhulgas rindeajakirjanikke. Maailm peab sõda nägema. Sümpaatne on Jaanika Merilo ja tema abikaasa Jaak Ennuste fond Herojam Slava,“ lausub ta lõpetuseks.

• Katusetööd

• Voodrilaudade paigaldus ja renoveerimine

• Puitfassaadi soojustus

• Epokatete paigaldus

• Üldehitustööd TEENUSED:

Kertu Birgit Antoni sõnul tunneks ta end järgmiste põlvkondade ees süüdi, kui ei oleks püüdnud õlitehase ehitust peatada.

11.

oktoobril teatas riigikohus, et tühistab Eesti Energia uue Auvere õlitehase rajamiseks antud ehitusloa. See otsus tähendas võitu Kertu Birgit Antonile (20) ja tema kaasvõitlejatele, kes 2020. aastal keskkonna ja tuleviku nimel riigi vastu kohtusse läksid. Kuigi Anton tõusis meediapildile juba 16-aastasena, kui hakkas noorte kliimastreike korraldama, tunnevad eestlased teda praegu just kui keskkonnakaitsjate esindajat õlitehase kohtusaagas.

Vähestel inimestel suur mõju. „Sürreaalne,“ kirjeldas Anton tunnet, mis teda võiduhetkel valdas. „Samas, me ei läinud ju kohtusse kaotama. Läksime sinna, sest õlitehasel on keskkonnale väga suur mõju, ja kui muud moodi ei ole võimalik seda otsustajatele selgeks teha ja kahju ära hoida, siis otsustasime kasutada viimast õlekõrt,“ selgitas ta. Kohtuvaidlus tegi Antonile selgeks, et väike hulk pühendunud inimesi saab teha midagi mõjukamat, kui keegi ootaks – sealhulgas nad ise.

Õlitehase ehitust läksid nad peatama väikese tiimiga, kuhu kuulus neli keskkonnakaitsjat ja kolm keskkonnajuristi. Kohtusse minemise mõte sündis 2020. aasta kevadel eriolu korra ajal. Toonane valitsus oli märtsis eraldanud Auvere õlitehase ehituseks 125 miljonit eurot, kuid eriolukorra tõttu noored keskkonnakaitsjad streikima minna ei saanud, seega tuli reageerida muul viisil. Täpsemalt tuli idee kohtusse pöörduda aktivist Kriš Siilil ühe järjekordse ajurünnaku käigus, meenutas Anton.

KLIIMAAKTIVIST

Õlitehase ehituse peatanud keskkonnakaitsja

. koht läks kohtusse tulevaste põlvede nimel

Kohtusse pöördusid Fridays For Future’i Eesti haru keskkonnakaitsjad MTÜ Loodusvõlu alt ning avalikkusega suhtlemine jäi peamiselt Antoni vastutada. Peale tema kuulusid aktivistide tiimi ka Kriš Siil ja Henri Holtsmeier. Viis tiimi võiduka lõpuni. Kuigi kohtutes vaidlemine oli tiimitöö, võib Holtsmeieri hinnangul öelda, et Anton oli protsessis mõneti nende liider. „Tema huvi teema vastu on kõige suurem olnud, ta on selles kõige enam potentsiaali näinud ja lisaks on ta kõige rohkem teisi utsitanud,“ selgitas ta. Holtsmeier lisas, et kui Anton poleks eestvedaja rolli võtnud, poleks Holtsmeier ise tõenäoliselt protsessis osalemisest niivõrd huvitatud olnud.

Holtsmeier märkis, et ilma Antonita poleks nende tiim ehk kohtusaaga lõpuni jõudnudki. „Kui Kertut ei oleks olnud, siis ma arvan küll, et kohtutee poolelijätmine oleks olnud täitsa tõenäoline. Ma usun, et see on ka põhjus, miks tal on nii määrav roll olnud,“ sõnas ta. Ka õigussüsteemi raamistikus töötamine sobis Holtsmeieri arvates Antonile paremini kui teistele tiimiliikmetele. Näiteks suutis Anton tema sõnul näidata, et igavatest puistest dokumentidest läbinärimine võib täitsa lõbus olla. Antoni sobivust õigusaktidega maadlema märkas ka Madis Vasser, kes töötas kohtuprotsessi alguses veel Eesti Rohelise Liikumise energeetika- ja kliimaeksperdina ning oli noortele abiks. Vasser märkis veel, et Anton näis talle juba esimesel kliimastreigil peetud kõne tõttu kui inimene, kes tunneb end statistika ja õigusaktide vallas mugavalt. 2021. aasta sügisel hakkaski Anton Tartu ülikoolis õigusteadust õppima. „Kohtuasi tekitas minus huvi keskkonnaõiguse vastu, sest sain aru, et õigusteadus võib olla ka üks võimalus keskkonna kaitsmiseks,“ lausus Anton. Ta lisas, et kui kohtusaagat poleks olnud, õpiks ta võib-olla mõnel muul erialal.

Joanna Laast joanna.laast@epl.ee

Kertu Birgit Antoni sõnul oli kohtusse minemine siiski viimane õlekõrs. FOTO: ANNI ÕNNELEID

Iga järgmine meedia tähelepanu toomine [annetuste väärkasutamise] teemale on annetuste hulka vähendanud. Kai Klandorf

Heategevuse antikangelased

Eelmisel aastal kangelasena mõjukate tabeli 6. kohal olnud Johanna-Maria Lehtme on pingereas selgi aastal, ent sedapuhku antikangelasena. Kõrget 28. kohta jagab temaga aasta vabatahtlikuks tituleeritud kodanikuaktivist ja IT-ettevõtja Henri Laupmaa.

„Väga kurb, kui nii on,“ ütles Henri Laupmaa LP-le, kui sai teada, et on selle aasta mõjukate edetabelis Johanna-Maria Lehtmega samal real. „See nagu kuidagi eeldaks mingit pahatahtlikku tegevust,“ tõdes ta. Lehtme ja Laupmaa tänavused tegemised ja nende tegemiste tagajärjed on siiski üpris sarnased.

Suur usaldus soosis annetusi. Venemaa täiemahulise sõja algusest ennastohverdavalt Ukraina toetamise nimel võitlemine ja enda loodud MTÜ Slava Ukraini kaudu annetuste kogumine tõi Lehtmele esialgu palju tunnustust. Näiteks mullu maikuus, kuu aega pärast Lehtme erakordselt emotsionaalset kõnet riigikogus kuulutas Eesti Euroopa liikumine Lehtme euroopalike väärtuste seismise eest aasta eurooplaseks. Pool aastat hiljem nimetas Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon ta aasta naiseks. „Mul on päris raske siin praegu olla, sest ootan luba Ukrainasse Hersoni piirkonda sisenemiseks, et aidata sealseid abivajajaid,“ sõnas Lehtme tiitlit vastu võttes ja tänas, et saab tänu sellele korraks sõjaolukorrast väljas olla. 2023. aastaks oli ta juba pälvinud ka välisminister Urmas Reinsalult teenetemärgi ning

Aleksander Pihlak aleksander.pihlak@epl.ee

2 . koht

siseminister Lauri Läänemetsalt aasta kodaniku ja Postimehelt aasta inimese tiitli. Kuid alanud oli ka valimisaasta ja Lehtme hakkas pidama erakondadega läbirääkimisi.

Jaanuari keskel, kui riigikogu valimisteni oli jäänud alla seitsme nädala, teatas Lehtme Hersonist saadetud videoläkituse teel, et on teinud otsuse kandideerida valimistel Eesti 200 ridades.

Partei nimekiri oli selleks ajaks juba komplekteeritud, kuid pärast Lehtme nõussesaamist loovutas varasem häältemagnet Liina Normet oma koha ja Lehtme tõsteti esinumbriks ringkonnas, mille eesotsas pidi senise plaani järgi olema erakonna asejuht Hendrik Terras.

OLEME EESTI HAIGEKASSA PARTNER

LASTE HAMBARAVI, TÄISKASVANUTE

HAMBARAVI, PROTEESI JA

ERAKORRALISE ESMAABI OSAS

Kuus nädalat hiljem, poolteist päeva enne valimisi hakkasid meediale lekkima kahtlused Lehtme seotusest annetuste hiiglasliku väärkasutamisega.

Ühtegi lugu aga enne valimispäeva ei ilmunud – polnud tõendeid ja pelgalt kahtluste avaldamine võinuks ebaõiglaselt valimistulemusi mõjutada.

Häältemagnet skandaali keskmes. Nädal pärast valimispäeva teatas MTÜ Slava Ukraini nõukogu ise avalikkusele, et on saanud viimastel nädalatel Ukrainast infot, et MTÜ sealsete partnerite usaldusväärsus on küsitav. Lehtmest oli vahepeal saanud riigikogu liige.

Lehtmelt ei ole veel ütlusi võetud, sest pole selge, kas teda on põhjust üle kuulata kahtlustatava või tunnistajana.

Pärast valimisi hakkas ajakirjandus värske riigikogu Eesti 200 fraktsiooni liikme Lehtme tegevust Slava Ukraini rahaasjadega üksikasjalikult uurima. Järgnes kahekuune skandaal –ilmsiks tulid uued infokillud, valed ja vassimised. Partei jäi äraootavale seisukohale, heategevusorganisatsioonid kaotasid usaldust.

Vabaühenduste liidu juhi Kai Klandorfi sõnul on annetusi koguvad organisatsioonid tundnud iga meediakajastuse mõju. „Iga järgmine meedia tähelepanu toomine [annetuste väärkasutamise] teemale on annetuste hulka vähendanud. Mitte ainult Ukrainaga seotud organisatsioonide seas, vaid ka tervise, vähemuste, inimõiguste ja hariduse puhul,“ rääkis Klandorf LP-le.

Aprillis, kui skandaal oli kerinud üle kuu, jõudis teema Eesti Ekspressi vahendusel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõini. „Tahaksin teema selgeks rääkida, sest see puudutab meie riigi kuvandit,“ ütles Zelenskõi ja palus seejärel oma nõunikel asja lähemalt uurida. „Igal juhul kinnitan teile, et tegeleme selle teemaga,“ lubas ta. Peagi alustas uurimist nii Ukraina kui ka Eesti prokuratuur.

Lehtme tõrjus süüdistusi terve see aeg segasevõitu udujutuga. Aga 19. mail avaldas Eesti Ekspress ümberlükkamatu artikli Lehtme varasemast elust ja värske skandaaliga seotud võltsitud dokumentidest. Siis sai Lehtme isegi aru, et on aeg tagasi astuda. Ta kadus pildilt.

Pani põntsu eestlaste usaldusele. Kahju oli aga juba tehtud ja kannatada ei saanud üksnes usaldus Slava Ukraini vastu. Ja ehkki Ukrainale minevate annetuste hulk kahanes juba enne skandaali tasapisi, möönis Slava Ukraini uus tegevjuht Anu Viltrop veel septembriski MTÜ-s toimunu negatiivset mõju eestlaste usaldusele heategevusorganisatsioonide vastu. Kangelane Lehtme tõi aastaga annetusi üle 6,5 miljoni euro, antikangelase ajastul laekus

säilinud püsiannetustest kõigest mõnikümmend tuhat eurot kuus.

Ukraina ja Eesti ametivõimude uurimine Slava Ukraini võimalike rahakantimiste kohta kestab siiani. Aga Lehtmelt ei ole veel ütlusi võetud, sest pole selge, kas teda on põhjust üle kuulata kahtlustatava või tunnistajana. Eesti 200 poliitilised oponendid aga räägivad siiani, et Lehtme kandidatuuriga eksitati avalikkust ja aidati kaasa praeguse võimuliidu loomisele.

Kogutud usalduskrediit lahtus. Kahtlustuse faasi on jõutud ka IT-ettevõtja Henri Laupmaaga, kes on samuti end Ukraina toetajana esitlenud ja ühiskonnas aastaid usaldust kasvatanud. Tema kohta alustati kriminaaluurimist kaks kuud tagasi.

11 aasta eest tutvustas Eesti Ekspress Laupmaad kui IT-ettevõtjat ja kodanikuühiskonna arendajat. 2015. aastal nimetati „Teeme ära“ talgupäeva korraldanud ja Hooandja keskkonna asutanud Laupmaa juba aasta vabatahtlikuks. Tema usalduskrediiti on kasvatanud ka Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti instituudi nõukogudesse, aga ka presidendi mõttekotta kuulumine.

Seda enam süveneb umbusk annetajate seas. „Kui oled varem saanud tunnustust oma positiivse töö eest ja kui töö seatakse kahtluse alla, siis eks see mõjutab usaldust sellevõrra rohkem,“ ütles Klandorf.

Nüüdse kahtlustuse järgi kogus Laupmaa platvormi toeta.me kaudu 225 000 eurot, et selle raha eest Ukrainasse droone saata, kuid hoopis omastas selle raha.

Lehtmest märksa altimalt meediaga suhtlev Laupmaa ei ole enese sõnul midagi pahatahtlikku teinud. Kuid kuhu kadus raha? „Praeguses faasis ma ei kommenteeri seda,“ ütles ta. Kogusummast poole on ta pärast politsei sekkumist juba üle kandnud. „Eks omavahel oleme graafiku kokku leppinud ja tasume seda. Summa väheneb kogu aeg,“ lubas ta.

Riina Sikkut terviseminister

Matis Mäeker rahapesu andmebüroo juht

Timo Tatar kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler

Oliver Nääs vandeadvokaat

Taimar Peterkop riigisekretär

Merike Saks rahandusministeeriumi kantsler

Tiina Lokk ja Mikk Granström PÖFF-i korraldajad

Egert Belitšev politsei- ja piirivalveameti peadirektor

Kairo Kiitsak sünoptik

Anvar Salomets Rail Baltic Estonia juht

• SÕIDUKITE REMONT, HOOLDUS, DIAGNOSTIKA

• REHVIVAHETUS

• AUTODE KLIIMASEADMETE HOOLDUS, REMONT, PAIGALDUS

• WEBASTO JA EBERSPÄCHER

• EELSOOJENDUSSEADMED

• DIISELMOOTORITE REMONT

• BENSIINIMOOTORITE REMONT

• ATV-DE HOOLDUS JA REMONT

• PAKIBUSSIDE REMONT

Ringtee 37, TARTU

• MOOTORRATASTE REMONT

+372 5649 4038 motosepp.ou@gmail.com

www.motosepp.ee

„See on üleilmne trend. Ülikoolidel pole enam sellist rolli nagu 30 aastat tagasi.“

Rektorite kadunud mõju

Miks pole mõjukate tabelis ainsatki rektorit?

LP uuris seda endistelt ülikoolijuhtidelt Jaak

Aaviksoolt, Katri Raigilt ja Rein Raualt, kelle sõnal on ühiskonnaelus praegugi kaalu.

Kas rektorid lõid lõppeval aastal tõesti nii vähe lokku, et tabeli koostajad ei pannud neid isegi tähele? Võiks ju eeldada midagi hoopis muud. Meenutame näiteks Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli juhtinud Jaak Aaviksood, kelle vahedad mõtted ning jõuline ja reljeefne sõnakasutus kogu ühiskonda puudutavatel teemadel panid teda mingi aeg pidama täiesti arvestatavaks kandidaadiks presidendi kohale. Ja Tartus oli Aaviksoo järglane Alar Karis, kelle sõnakasutus on küll märksa pehmem, ent oskus ühiskonda mõista ja mõjutada viimaks lennutaski ta nimetet presidendikohale.

Ja nüüd – vaikus. „See on üleilmne trend. Ülikoolidel ei ole enam sellist rolli nagu 30 aastat tagasi, rääkimata sajast aastast,“ tõdeb endine rektor Aaviksoo. „Ülikoolil võib juba ka enda sees osutuda seisukoha kujundamine sisemiste eriarvamuste tõttu peaaegu võimatuks. Sageli ei lähtuta seejuures mitte akadeemilistest teadmistest, vaid aktiivsest kodanikuhoiakust.“

Ta toob näiteks vaated Eesti metsandusele, kus Tartu ülikooli ja maaülikooli esindajad vahivad teineteist otsekui saekaatrimees lendorava pildistajat.

Sõna võtavad professorid. Sisekaitseakadeemiat ja TÜ Narva kolledžit juhtinud Katri Raik nendib, et vähemalt möödunud aastal oli Tartu ülikool tegelikult meedias üks mainitumaid organisatsioone. See ei pruugi aga tingimata kanduda üle tema juhile. „Kui kunagi rääkis kogu ülikooli nimel rektor, siis praegu räägivad professorid,“ märgib Raik.

Doktorite seast on vahest tuntumad Irja Lutsar ja Toivo Maimets, kes võisid koroona haripunktis unenägudessegi kummitama tulla. Iseasi, kui palju seostati debatte maski vähese ja vaktsiini kõrge kasuteguri ümber ikka just Tartu ülikooliga.

Ja koroonapidu sellisel kujul on läbi niikuinii. Ukraina sõjast räägivad poliitikud ja blogijad. Eelarvest poliitikud, kes on majandusekspertide nõuanded kaevikutest tuld andes niikuinii summutanud. Valitsusjuhti abikaasa ja riigi vahel lõhki tõmbavast lojaalsuskonfliktist kõik peale asjaosaliste endi. Õpetajate palgarahast aga… Kuss! Siin tuleb varnast võtta tarkusetera „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“. Pärast väikest ehmatust suutis akadeemiline eliit end Vihula eelarvekõnelustel kehtestada ja erinevalt paari aasta tagusest ei rebitudki teaduse rahastamise lubadust enam puruks.

Telli: lehed.ee/kroonika

Loe: kroonika.ee

Krister

Paris krister.paris@epl.ee

Katri Raik oli aastatel 1999–2015 TÜ Narva kolledži direktor ja aastatel 2015–2018 sisekaitseakadeemia rektor.

Teadusrahastus suureneb 15%. Kuigi eks huvitavaid mõtteid, et haridus on haridus ning võtame siis ühest pütist ja anname õpetajatele, on ikka kõlanud.

„Õpetajate streigi ootuse kõrval on ülikoolidel võib-olla mõistlik olla vait, et neile lubatud rahastuse tõus ära ei kaoks,“ ütleb Raik. „Minna kuskile kõrvalt ütlema „mina ka, mina ka“ oleks täiesti kohatu ning vaevalt ühiskond siin teadlasi ja ülikoole mõistaks.“

„Praegu ilmselt ülikoolid ei leiaks toetust, kui nad liiga jõuliselt oma huvide eest seisma hakkaksid,“ sekundeerib Aaviksoo.

Ülikoole võetakse kui ettevõtteid. Kuid ühel päeval saavad ka eelarved kinnitatud. Ei pea enam olema madalam kui muru, et „ülearust“ rahastust maha ei nüsitaks. Kas peaks ehk siis pea rohkem välja pistma?

Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud sellele liiga palju ei loodaks. Kogu süsteem räägib rektorite sõnavõtmise vastu. „See, mis ülikoolidega toimub, on traagiline,“ nendib ta. „Ülikoole on hakatud kohtlema kui majanduskasvu edendamise vahendit ja juhtima nagu firmasid. See on otseselt vastuolus nende missiooniga.“

See ei käi ainult Eesti kohta. „Administratsioonid vohavad nagu vähkkasvaja, kogu aeg mõeldakse välja uusi regulatsioone, mille kriteeriumidele vastamiseks ja selle vastavuse kontrollimiseks kulub mõttetult tohutult palju kvalifitseeritud inimeste tööaega,“ tõstab Raud esile. „Administreerimisprotsess on selline, et õppekavade sisu on vananenud juba selleks ajaks, kui nende esimesed lõpetajad tekivad.“

Jaak Aaviksoo oli aastatel 1998–2006 Tartu ülikooli rektor ja aastatel 2015–2020 Tallinna tehnikaülikooli rektor.

Ka Raik nendib, küll pehmemas toonis, et isegi väikest sisekaitseakadeemiat juhtides ei jäänud arvamusartikliteks just ülearu aega. Rektori päristöö võttis kogu aja.

Liiga hilja? Aaviksoo ootab siiski, et ülikoolid end taas jõuliselt kehtestaksid.„Nad võiksid rohkem täita mobiliseerivat, korraldavat, arutlevat, probleeme tõstatavat rolli,“ unistab ta. „Et ühiskondlikke debatte ei juhiks üksnes erakonnad, vaid oma arusaamadest lähtudes ja teisi partnereid kaasates ka akadeemiline kogukond.“ Raud jahutab ta optimismi. Võib juba olla liiga hilja. Ei ole enam ülikooli roll pakkuda välja ühiskonna arengusuundi. Praegune neoliberaalne ideoloogia, nagu ta seda nimetab, dikteerib ise ülikoolile, mis kujul ja vormis toodangut välja lasta. „Ülikool peaks olema ühiskonna kõige kompetentsem instants kõigis teadmist nõudvates küsimustes. On jabur, kui ühiskonna praeguse olukorra põhjalt dikteeritakse talle, mida on tarvis uurida ja õpetada.“

See aga paistab olevat praegune reaalsus. Ja seepärast ühtegi rektorit mõjukate nimekirjas pole. Ent Brigitte Susanne Hunt jällegi on.

Rein Raud oli aastail 2006–2011 Tallinna ülikooli rektor.

FOTOD: SVEN ARBET, TEET MALSROOS, ARGO INGVER

Riigireetmises süüdistatav

Aivo Peterson.

Kas Kremli sihikindel käepikendus või lihtsameelne massöör, kes konksu alla neelas

Valimistel laineid löönud Peterson istub juba kuid trellide taga. Kapo ja prokuratuur rõhutavad, et ta õõnestas teadlikult Eesti riiki. Petersoni kaitsja aga toonitab, et tegu pole mingi Venemaa James Bondiga.

Kohtuprotsess Petersoni üle pole õigupoolest veel sisuliselt hoogu sisse saanudki, aga juba lõõmavad kired. Nimelt toimus kaks eelistungit, mille tulemused ei rahulda täielikult kumbagi poolt. Peterson ja tema tagala ehk erakond KOOS korraldasid esimesel istungil oma sõu. Partei piketeeris kohtu maja juures ning kapo aastaraamatus Vene meedia abistajana mainitud Oleg Bessedin

filmis keelust hoolimata istungit ja postitas lõigu veebiavarustesse. „Usun, et siin on tegemist ametkonna eksitusega,“ teatas rõõmsameelne Peterson kohtupingist. Pressipiltnikele poseeris ta nõnda, et tegi kätega südamekesi. Teisel istungil osales ta videosilla teel ja oli vaikse kuulaja rollis. Kokkuvõttes pidi ta pettuma, sest kohus leidis, et Petersoni ei lubata elektroonilise jalavõruga Õismäe korterisse sõbratari juurde elama. Kohtunik Katrin Mikenberg viitas, et Peterson võiks vabaduses ikkagi jätkata KOOS-i juhtimist samal viisil, nagu süüdistuses ette heidetakse. Põhimõtteliselt oleks oht uute riigivastaste kuritegude toimepanemiseks.

Rahul pole ka prokuratuur. Prokuratuur aga pettus, sest rohkete istungitega protsess peaks kohtuniku arvates avalik olema. Ühtlasi pahandab prokuratuuri kohtu otsus, et lisapiirangud tuleks tühistada. Maakeeli öeldes annaks see nüüd Petersonile võimaluse ka vanglas olles külalistega kohtuda ning pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni.

koht

Aivo Peterson nautis eelistungil taas publiku ette saamist.

Kaitsja Mati Senkel ütleb, et sellest kuuldes oli Peterson rõõmus. Midagigi! „Lisapiirangud on sadistlikud,“ raiub Senkel ja räägib, kuidas Petersonil olevat nõnda raske, et ta on vanglas psühhiaatrite ja psühholoogide vahet käinud. Esime se asjana soovis Peterson, et saaks helistada naisele, kellega olevat enne vahistamist koos elanud. Samuti teismelisele tütrele. Kohtuniku määrus aga pole jõustunud ehk praegu on muutus teoreetiline. Peterson kellegagi peale kaitsja lobiseda ei saa. Kaitsja versioon juhtunust on see, et Peterson oli ise ohver, kes nüüd siis tuleriidale saadetakse.

REHVID IGALE

ETTEVALMISTUS TAGABEDU!

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele

Eesti keel

Matemaatika

Inglise keel

Keemia

Bioloogia

DELF B1 ja B2 tase

Aasta lõpuni soodsam hind!

HUVIRINGID LASTELE

KEELTEKOOL TÄISK ASVANUTELE Vaata lähemalt ww w.gakk.ee

Võta meiega ühendust info@gakk.ee

või tel 627 4065

Suur-Kloostri 16, Tallinn

SÕIDUKILE

Rehvikaupmees.ee on rehvide ja varuosade jaemüügiga tegelev internetikauplus.

Tegutseme Eesti turul alates 2015. aastast.

Ka Eesti Mõjukad tellivad kõik autole vajaliku REHVIKAUPMEES.EE-st! Leia sinagi enda autole vajalik meie e-poest.

Karoliina Vasli karoliina.vasli@delfi.ee

„Vanasti oli ütlus, et näita meest, kes vangi vaja panna, põhjuse ikka leiame. Ta on naiivne ja lihtsameelne massöör Narva-Jõesuust, kes sattus Vene propaganda tööriistaks,“ rõhutab Senkel. „Ta ei teadnud, kuhu täpselt läheb ja kes teda vastu võtavad. Vahemees mitte midagi ei rääkinud,“ jätkab ta.

Riigikogu valimiste eel külastas Peterson Venemaa okupeeritud alasid ja teenis sellega Eestis tugeva pahameele. Donetskis salvestatud videopöördumises rääkis Peterson, et sõda olla Eesti ajakirjanduses väga ühekülgselt kajastatud.

Ida-Ukraina okupeeritud aladelt läks Peterson taas Venemaale, kus tegi putinistliku jutuga meediatuuri. Näiteks käis ta muljetamas idanaabrite kaitseministeeriumi telekanalis Zvezda, tema tiitliks oli seal „politoloog“. Lisaks võis teda näha propagandasaates „Solovjov Live“ ja ka riiklikus telekanalis Rossija1.

Senkelile on Peterson rääkinud, et teleesinemiste ettepanek tuli viimasel minutil. „Mõtles, et läheb räägib kaasa. Aga paljudele küsimustele vastamisest ta keeldus.“

Enda sõnutsi olla Peterson alles siis hakanud aru saama, et midagi on viltu, kui Eesti meedia tol perioodil tagajalgadele tõusis. „Tal oli tõeline hirm Eestisse tagasi tulla. Tuttavatele ka rääkis, et on suure supi sees,“ sõnab Senkel. Ta toonitab, et Peterson polnud mingi spioon, Vene oma James Bond.

Süüdistus: tegutses teadlikult. Kapo ja prokuratuuri versioon toimunust aga on teistsugune. Peamiseks märksõnaks on neil Petersoni teadlikkus oma tegevusest – ta polnud sugugi pimedusega löödu, kes kogemata riigi reetis.

Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Dmitri Rootsi 2022. aasta oktoobrist tänavu 10. märtsini Venemaa föderatsioonist saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad

Näide KOOS-i repertuaarist. Piketil on peale erakonna sümbolite ühes ka Eesti riigilipp.

FOTOD: ANDRES PUTTING

Kaitsja versioon juhtunust on see, et Peterson oli ise ohver, kes nüüd siis tuleriidale saadetakse.

ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Süüdistuse järgi osalesid süüdistatavad teadlikus mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse kohaselt luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ja mõjutada ka välispoliitikat. Eelistungil rääkis riigiprokurör Triinu Olev põhjalikult, et kui Peterson saab välismaailmaga suhelda, jätkab ta tõenäoliselt hoogsalt kuritegusid. Olev märkis, et seda näitavad ka Petersoni senised eneseõigustused.

Mõtetel on kandepinda. Petersoni mõjukuse ulatuse üle võib vaielda. Selge on siiski see, et Eestis pole ta kindlasti pelgalt n-ö kurioosum, kellest meedias iga nurga alt räägitakse. Tema mõtete kandepinda kinnitab ka valimistulemus. Peterson sai riigikogu valimistel Ida-Virumaal 3968 häält. See oli ringkonnas Mihhail Stalnuhhini järel teine tulemus. Ja see on vaid too piirkond, mõttekaaslasi on mujalgi.

Paljude eestimaalaste vaatevälja ilmus ta vilksatusena 2021. aasta suvel, kui ihkas saada presidendikandidaadiks. Seda kajastati lõbusas vormis. Näiteks Elu24 reporter käis tema juures massaažis ja tegi sellest reportaaži.

Seejärel kerkis ta laiemasse valgusvihku taas just nüüd enne riigikogu valimisi. Ent osas ringkondades on ta tegija olnud aastaid. KOOS oli juba enne erakonnaks saamist jõuliselt pildil oma sihtgrupile, peamiselt just sotsiaalmeedia vahendusel.

„Kui jube see sõda on! Mina läksin KOOS-i peale üle ja andsin nende toetuseks allkirjagi. Meeldib just Aivo Peterson. Ta üritab olla sõbralik ja mõlemaid pooli arvestada. Ta toetab rahu.“ Nõnda kirjeldas üks Tallinnas elav 50–60-ndates venelanna 2022. aasta kevadel, kui Venemaa agressioon Ukrainas aina traagilisemaid pöördeid võttis. Tegemist on juuksuriga, kelle juures käib siinkirjutaja tuttav.

Üks allikas viitas, et Narvas ja selle ümbruses oli Peterson aastaid loonud kuvandit, et just tema on sild, mis aitab eestivenelastel end siin kehtestada. Ta rõhutas pidevalt ka seda, et riigivõim on Ida-Virumaa unarusse jätnud.

Olen ise sel aastal ajakirjanikuna läbi astunud piketilt, kus KOOS Petersoni toetuseks meelt avaldas.

„Demokraatia võrdub avatusega!“ seisis ühel sildil. Üks eesti keelt kõnelev osaleja ulatas ka lendlehe ja märkis, et nad tahavad vaid rahu ja õiglust.

Õigusorganid aga leiavad, et kogu kompott on just idanaabrite võimuveski huve toetav. Praeguse seisuga peaks Petersoni protsess startima veebruaris ja istungeid on novembrini välja. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni eluaegne vangistus.

Aivo Peterson edastas otse sündmuskohalt agaralt Vene narratiive, endal sinimustvalged käpikud käes.

taavi.minnik@delfi.ee

„Mõjukad pole poliitikud, vaid neid suunavad nukujuhid.“

Kes on Eestis tegelikult mõjukad?

Keda peavad mõjukateks 2023. aasta mõjukad ise?

Eesti Päevaleht, LP ja Delfi on kõige mõjukamate eestlaste pingerida koostanud 2015. aastast. Sellesse edetabelisse jõuab igal aastal poliitikuid, riigiametnikke, meelelahutajaid, sportlasi, teadlasi ja üldse väga mitmesuguste elualade esindajaid. Nendes pingeridades on kõrgematel positsioonidel olnud seni tavaliselt ikkagi poliitikud ja ametnikud. LP uuris selle aasta mõjukatelt, kas Eestis on võimalik olla eriti mõjukas ka ilma poliitikaga tegelemata või mõnes kõrges riigiametis töötamata.

Kas valitsusele läheks kirjaniku arvamus korda? Ajaloolase ja Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessori David Vseviovi sõnul on mõjukust sentimeetrites ja kilogrammides võimatu mõõta. „Mõjukuse mõõtmine on väga subjektiivne tegevus. Seda ei saagi tegelikult mõõta ning selliseid pingeridasid saab koostada vaid lõbu pärast. Kui võtame aluseks inimese tuntuse, siis see ei garanteeri alati mõjukust ning teisest küljest võib inimene olla mingites ringkondades mõjukas, ent on vähe neid, kes on tema nime kuulnud,“ räägib ta.

Mõjukust ei saa Vseviovi hinnangul täielikult mõõta ka selle alusel, kes ja kui palju saab avalikus ruumis sõna või tähelepanu. „Oli aegu, kui mõjukust oli võimalik mõõta sõnaga, aga tänapäeval seda nii teha ei saa. Kui mõjukad olid nõukogude ajal ühiskonnas need, kelle sõna eetrisse ei lastud? Näiteks Aleksandr Solženitsõn. Lugesin hiljuti Brežnevi-aegse poliitbüroo istungi protokolli, kus arutati küsimust, kas märkida ära Stalini sünnipäev ning

avaldada selle puhul Pravdas artikkel. Üks istungil osalejatest küsis: „Aga kuidas reageeriks sellele Solženitsõn?“ Suur osa nõukogude inimesi polnud seda nime kuulnud, teda ei tohtinud mainida, kuid ainuotsustajad ikkagi arvestasid sellega. Vaevalt näiteks Eesti vabariigi valitsuse istungil arutataks, mida kirjanik A või B asjast arvab,“ märgib ta.

Mõjukus ei võrdu Vseviovi sõnul ka võimuga. „Raadiost ja televiisorist näeme-kuuleme pidevalt arutelusid, mida peavad ajakirjanikud, kes arutavad näiteks Eesti sisepoliitikat. Kas nad on mõjukad? Ilmselt on, aga samas pole nad ju poliitikud. Neid saateid vaadatakse ja kuulatakse ning nii palju kui mina tean, siis vahel annavad rahulolematud poliitikud ka märku, et nad pole päri sellega, mida räägiti. Aga selle põhjal võib ju järeldada, et rääkijad on mõjukad inimesed,“ sõnab ta.

Üle 20 aasta Eesti tipp-poliitikas tegutsenud Marko Mihkelsoni sõnul huvitab poliitikuid tegelikult nende kohta räägitav ja kirjutatav väga. „Mina ei tea tipp-poliitikutest mitte kedagi, keda ei huvitaks see, mida ajakirjandus kirjutab või mida temast kirjutatakse. Ajakirjandus on peegel sellele, mida sa teed ja mida sinu tehtust arvatakse. Edasi sõltub juba igast poliitikust, kas ja kuidas ta neid arvamusi või kriitikat arvestab. Või kuidas ta läbi selle kujundab oma poliitilisi hoiakuid,“ räägib ta.

Ka ajakirjanik on Eestis mõjukas. Mihkelson nõustub Vsevioviga selles, et eri inimeste

mõjukust on raske omavahel võrrelda, kuid poliitikute ja ametnike mõjukate pingerea etteotsa paigutamisel on alust. „Minu jaoks on selliste pingeridade puhul alati põhiline küsimus selles, kui palju me suudame sisustada mõjukuse mõistet. Kui me räägime valdkonnast, milles mina olen tegev, ehk välispoliitikast, siis seal on mõjukad ka diplomaadid, mõttekodade esindajad ja eksperdid. Mõjukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema poliitik. Kuigi, tõsi, näiteks need, kes teevad Eesti kurssi mõjutavaid otsuseid, on tõepoolest poliitikud,“ selgitab ta.

Mõjukust ei saa täielikult mõõta selle alusel, kes ja kui palju saab avalikus ruumis sõna või tähelepanu.

Ta tunnistab, et tundis end mõjukana ka ajakirjaniku ja ajakirjandusjuhina tegutsedes. „Mõjukus on alati teiste hinnata. Sina teed lihtsalt parima äranägemise järgi oma tööd. Kui ma olin 1990-ndate keskpaigas, ajal, kui polnud veel sotsiaalmeediat ja internet polnud veel nii levinud kui täna, Moskvas Postimehe korrespondent, siis minu tehtud lugudel oli kahtlemata mõju. Oli see siis näiteks intervjuu Dudajevi või Bassajeviga – neid ei olnud võimalik mujalt lugeda. Aastatel 1997–2000 olin Postimehe peatoimetaja ja võin kinnitada, et ka suure väljaande juht on kahtlemata mõjukas. Arvamusruumi kujundamine

Taavi Minnik

Hans H. Luik

FOTOD: JAANUS LENSMENT

Marko Mihkelson

käis enne interneti kasutamise üleüldiseks muutumist teisiti ning ajakirjandusel ja ajakirjanikel oli kahtlemata suur mõju sellele, millised hoiakud lugejatel toimuva suhtes kujunevad,“ sõnab Mihkelson.

Kindlasti pole mõjukad vaid poliitikud. Ka tippajakirjanikel on väga arvestatav mõju. Samuti ekspertidel.

Kelle paigutaks Mihkelson ise mõjukate pingerea tippu? „Raske on öelda, kes Eestis on mõjukad. Selleks on vaja hoomata suuremat pilti. Kindlasti pole mõjukad vaid poliitikud. Aga nagu öeldakse: kui sa ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga! Selle pärast on poliitikutel kahtlemata suur mõju teatud otsuste üle, näiteks kuidas kasutatakse maksuraha või millises suunas edeneb meie riik. Aga mitte ainult, demokraatlikus riigis nagu Eesti mängib väga suurt rolli ka ajakirjandus ja tippajakirjanikel on väga arvestatav mõju. Samuti ekspertidel, kes on arvamusliidrid,“ märgib ta.

Nukujuhid alati tabelitesse ei jõua. Seevastu kirjastaja ja suurettevõtja Hans H. Luik suhtub Eesti poliitikute mõjukusse skepsisega. „Ei olegi poliitikud ja riigiametnikud ainsad mõjukad. Päris mõjukad võivad olla nende nukujuhid. Näiteks moodustavad riigikogulased igasuguseid toetusrühmi. Ühel hetkel oli suurimaks Haapsalu raudtee toetusrühm. Selleks nägi tublisti vaeva Läänemaa patriootlik kapital. Ja mis muu kui võimas erahuvi tõi apteegireformi eel Isamaa ja Keskerakonna riigikogu fraktsioonide juhtide Priit Sibula ja Tõnis Möldri huultele jaburad ennustused: Eestis suletakse 300 apteeki, Kagu-Eesti kroonilised

haiged jäetakse ravimitest ilma. Keegi tinistas konkureerivate erakondade tegelased laulma oma lauluraamatust. Mida see keegi veel suudab?“ küsib Luik. „Ühesõnaga, mõjukad nukujuhid üritavad meie poliitikutele oma laululehte kätte suruda. Mis on laululehel praegu kirjas? Ikka see, et jätke riigieelarve auk lihtrahva kaela ning hellitage panku ja energiamüüjaid,“ on Luik kindel. Luige sõnul on sellel, miks keegi näib kõrvaltvaatajale mõjukam, kui ta tegelikult on, väga lihtne põhjus. „Riigitegelaste tegudest kuuleme ülemäära, sest meedial on lihtne neid mikrofoni ette saada. Poliitikud peavad ju valijale midagi lubama. Nad ju võistlevad avaliku tähelepanu nimel. Nad on sunnitud selgitama, mis lubadustest on saanud. Muigan selle peale: saab näha, kas Eesti Päevaleht sai edetabeli juurde kommentaarid ka Eesti elu mõjutavatelt välisfirmade otsustajatelt. Näiteks Google’i, Swedbanki, TikToki või Rimi või USA fondi Providence (kellele kuulub TV3) meie regiooni juhtidelt,“ sõnab ta.

Poliitikute roll on mõnikord liiga väike, teinekord on Eesti inimestel vedanud, et poliitikud nende elusid liigselt ei mõjuta, arvab ta. „Enamiku eestlaste, nagu ka minu elus pole valitsusel õnneks suurt rolli. Vaimsed saavutused, ettevõtete agarus, naiste otsused sünnitada või mitte, inimestevaheline suhtlus, ühesõnaga elu sünnib ju mujal, allpool riigivalitsemise sfääri. Erasfääri mõjukad ei pea rääkima. Nad ei vaja seda. Hädaldatakse vaid siis, kui eelarvest toetust nõutakse. Poliitikute ja riigiametnike sõu on kordussaade. Raha pole! Eestis ei jätku noori maksumaksjaid. Pensioni- ja haigekassa kärbuvad, igaüks lootku enda peale. Poliitikud pidanuksid oma mõjukust näitama 20 aastat tagasi, aga mis sest enam rääkida,“ ütleb Luik lõpetuseks.

David Vseviov

on vaja. Olen juba kaks aastat söönud iga päev varssellerit, mis paljude jaoks on õudne asi. Ostan seda korraga neli-viis punti ning söön igal hommikul ja ka muul ajal, sest mu organism vajab seda.“

Kokkamine on Triinu jaoks loominguline tegevus, mida ta naudib ka nüüd, kui ta maitseid ei tunne. „Mulle meeldib süüa teha, praktiliselt igal õhtul teeme kodus õhtusöögi. See on meie traditsioon, et õhtul tuleb kogu pere laua taha kokku ja igaüks saab oma päevast rääkida. Kui töö vähegi lubab, siis teen lastele ka lõunaks sooja toidu.“

Maitsemeeleta gurmaan

TOP 100

Teleprodutsent Triin Luhatsi elus on aukohal hea maitse (mida ta ise ei tunne).

Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes.

Eero Epner kunstiteadlane ja dramaturg

Kairi Kaldoja Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

Madis Müller Eesti Panga president

Kristin Tattar kettagolfi mängija, maailmameister

Kristi Raik Eesti välispoliitika instituudi direktor

Aivo Peterson venemeelse liikumise KOOS ja Ühendatud Vasakpartei asutaja

Anett Kontaveit tennisist

Peeter Koppel ökonomist

Aime Ivanson Harju maakohtu kohtunik

Kristi Saare, Katri Teller ja Jaak Roosaare rahatarkuse edendajad

Hittsaadete tegevprodutsent Triin Luhats ei tunne juba kolmandat aastat söödava toidu maitset. „Võib küll ette kujutada pime või kurt olekut, kuid maitsemeele kadumine on suhteliselt uus nähtus, mis tuli meile koroonaga. Alguses oli veel lootus, et mu maitsemeel tuleb tagasi, kuid hiljem olin lihtsalt õnnetu ja tundsin end puudulikuna. Nüüdseks võtan seda juba huumoriga, aga esimene aasta oli kohutavalt raske, sest olen väga väiksest peale toiduvalmistaja olnud.“

Toidu maitse puudumine on Triinu jaoks kaasa toonud selle, et isusid tal pole ja söömine võib täiesti ära ununeda. Nüüd peab Triin toidu enda jaoks huvitavaks tegema. „Mulle on oluline, et toidus oleks struktuuri, tekstuuri ja temperatuuri, sest muidu on see minu jaoks üks suvaline plönn. Olen näiteks söönud kuumi kotlette jäätisega, sest maitsed minu jaoks üksteist ei sega, aga see muudab asja minu jaoks huvitavaks. Minust on saanud ka suur seemnete sööja –panen neid igale poole, et tunda tekstuuri.“

Maitsemeele puudust ravida ei saa, erinevaid võimalusi on Triin proovinud. „Mu keeles on tegelikult maitsepungad alles, kuid see on ajus kinni. Retseptorid annavad küll signaali ajusse, kuid ajupiirkond ei anna infot sulle edasi. See on koroonast tekkinud ajukahjustus. Aga aja jooksul ütleb organism ise, mida ta vajab. Siis saad aru, et pole mitte isu šokolaadi kommi järele, vaid et keha vajab mingeid ained, näiteks tahad banaanipüreed ja praetud maksa. Keha ise kuidagi raalib välja, mis toitaineid

Silja Luide toiduajakirjanik

Räim otse merest. Isa poolt saarlasena on Triin suur kalasõber, kelle jaoks ei ületa mitte miski värsket lesta, kuid ka angerjas ja räim on tema suured lemmikud. „Lapsena sai merel olles söödud räime otse paadis, nii et räim lüüakse vastu paadi serva uimaseks, lisatakse veidi soola ja kõik. Nii teevad ka kalurid ise. Räim on superhea nii värskelt, praetult, marineeritult kui ka vormiroana. Ajast, mil laps olin, mäletan, et hea püügi korral olid õue peal suurtes vannides angerjad, kellest libedamaid ja kiiremaid tuli vahel ka kinni püüda, kui nad murule ringi vingerdama pääsesid. Mu vanatädi pakkus alati, kui talle külla läksin, lesta, kartulit, marineeritud ja suitsuangerjat, vahel ka angerjasuppi. Magustoidu asemel haukas ta alati suure tüki rasvast suitsuangerjat ja võttis pitsi konjakit juurde,“ muigab Triin.

Triinu hittroad. Triinu kodus on alati olemas kvaliteetne või, küüslauk ja oma peenralt värsked ürdid, peale selle ka parmesan, kvaliteetne õli ja soolahelbed. Triin on tohutu ürtide fänn, tema lemmikud on petersell, koriander ja salvei. Ürte kasvatab ta kodus terrassil ja kasvuhoones, maakodus kasvavad erinevad kõrvitsad, oad ja marjad. „Hilissuvi ja varajane sügis on aeg, mida ma ei vahetaks mitte millegi vastu maailmas. See, mida peenardelt saab, on super,“ õhkab Triin. „Isegi paadunud lihasööjad, kes augustis, mil valmivad värsked aedoad, külla tulevad, satuvad vaimustusse. Teen suure potitäie aedube värske peterselliga, mis on minu jaoks ürtide ürt, lisan soola, küüslauku ja parmesani ning seda kõike mitte ainult ei sööda ära, vaid kraabitakse ka põhjalt jäägid kokku.“

Triin on alati armastanud küpsetada. Üks pere hittkooke on pavlova, mida ta ühel suvel valmistas suvilasse külla tulnud sõprade rõõmuks suisa 48 korda. „Kookidega olen ka näosaatesse ühe režissööri ära „ostnud“. Ta käis meil suvel külas oma naisega, kes ei pidanud üldse magusat armastama, kuid õhtu lõppes sellega, et nad kahekesi sõid pool pavlovat ära. Režissöör oli just öelnud, et ega ta vist ei jõua seda saadet võtta, kuid ma uurisin, et kui iga päeva hommikuks ühe koogi teen, kas ta siis äkki ikka kuidagi saab, ja ta oligi nõus. Kuna tiim oli suur, siis pidin igaks hommikuks tegema mitu kooki, nii et küpsetasin vahel ka šokolaadi- ja napooleonikooki.“

Olen juba kaks aastat söönud iga päev varssellerit, mis paljude jaoks on õudne asi.

Pere vanima lapsena oli Triin juba varakult söögitegemisse kaasatud ja pidi vajaduse korral pere väiksematele süüa tegema. „Esimese klassi tunnistusel olid mul kõik viied. Mulle meeldib enda saavutusi tähistada, nii et tulin koju, ja kuna vanemad olid tööl, nooremad õed-vennad aga lasteaias, siis mõtlesin millegagi peret üllatada. Kuna olin ema ja vanaemaga mitu korda pärmitainast kaneelirulle teinud, otsustasin neid küpsetada. See oli vanemate jaoks tõeline šokk, et seitsmene laps on valmistanud pärmitaina ja sellest saiakesed küpsetanud. Alguses arvasid nad, et vanaema on külla tulnud,“ naerab Triin.

Tegevprodutsent kui peakokk. Triin Luhats on laiemale avalikkusele tuntud oma tegevprodutsendi töö tõttu produktsioonifirmas Ruut.

Toidu maitse puudumine on kaasa toonud selle, et Triinul pole enam isusid ja söömine võib ununeda.

Aedoad küüslaugu, peterselli ja parmesaniga

Ükskõik kui suure koguse ma seda toitu teen, alati on seda vähe ja isegi potipõhi kraabitakse peegelsiledaks ning kogu õli-küüslaugu-petersellisegu süüakse ära ciabatta-viiludel.

VAJA LÄHEB

• Korja peenralt (või osta turult) u pool kilo ube (meil läheb muidugi alati rohkem, aga püüan anda kogused u 500 g ubade peale). Eriti ilus on, kui saad eri värvi ehk tumerohelisi ja kollaseid.

• 4–5 suuremat küüslauguküünt

• korralik törts väga head oliiviõli (umbes 6 supilusikatäit)

• meresoolahelbeid (need on ühed mu suured lemmikud igal pool)

• korralik punt peterselli

• u 75 g parmesani

• tumedat ciabatta’t (Kui aega ja viitsimist on, siis tee ka see ise. Sobib ka näiteks rosmariiniküüslaugu-focaccia, mulle meeldib see isegi rohkem kui ciabatta.)

Loputa oad, lõika varreotsad ära ja viska oad u 7–10 minutiks soolaga maitsestatud keevasse vette keema (oad peavad jääma krõmpsuks).

Ubade keemise ajal haki küüslauguküüned, petersell ja riivi parmesan.

Nõruta oad sõelal.

Pane potti esmalt oliiviõli ja hakitud küüslauk. Kuumuta õige pisut ehk lase küüslaugul n-ö avaneda – see lõhn on imetabane! Siis lisa hakitud petersell. Vala peale oad ja sega kiirelt läbi. Raputa peale maitse järgi meresoolahelbeid ja riivitud parmesan. Sega kõik õrnalt läbi ja serveeri, ideaalis kohe. Kõrvale võta tükk tumedat ciabatta’t, valget või roosat veini ja voilà, bon appétit!

Lihasööjatele – sobib ideaalselt ka lihtsalt küüslaugu, soola ja peterselliga maitsestatud filet mignon’iga.

Nende toodetud on näiteks „Eesti otsib superstaari“, „Ma näen su häält“, „MasterChef Eesti“ jt. Suurte, paljude osalistega saateprojektide haldamine tundub kõrvaltvaatajale sageli keeruline, kuid Triinu arvates on see töö nagu iga teinegi koos oma spetsiifikaga. „Mõnes mõttes on see nagu peakoka amet, sest tiim peab väga hea olema, käsklused on enamasti selged ja paarisõnalised ning reageerida tuleb kiirelt. Samas pean ikkagi pidevalt kontrollima, et kõik toimiks. Pean ette valmistama kõik nii, et professionaalil oleks võimalik teha ainult seda, mida tema oskab – režissöör oma, operaator oma, saatejuht oma jne,“ selgitab Triin.

Peaprodutsent Kaupo Karelson vaatab, et rahastus oleks olemas ja kanaliga diil tehtud, Triin tegeleb tehnilise meeskonna, infrastruktuuri ja saates osalejatega. „Paned kõik pusletükid kokku ja salvestuse ajal jälgid, et kui kusagil tekib error, pead selle sujuvalt ära lahendama, sest see on sinu asi kõik korda teha. Näiteks „MasterChefi“ puhul tuleb vaadata, kes toob tooraine, kes tehnika, kes õiged noad, kes nõud ja muu kokkamiseks vajaliku ning kuidas toimub nõudepesu. Musti nõusid tekib saate ajal meeletult ja need tuleb väga kiirelt ära pesta, sest saadet salvestatatakse vaid kaks nädalat ja iga päev tuleb teha kolm ülesannet. Peaprodutsent Kaupo on ise ka alati võtetel kohal ja juhib. Omavaheline sünergia on meil paigas ja koostöö toimib, näiteks superstaarisaate ajal peab üks meist olema stuudios juhtimas kõike seda, mis otsesaates toimub, kuid teine on lava taga ja vaatab, et osalejad saavad õigeaegselt grimmi, riiete vahetus sujub, mikrofon on kõigil olemas jne. Kui vaja, pesen ka nõusid või küürin stuudiopõrandat.“

Kui vaja, pesen ka nõusid või küürin stuudiopõrandat.

Enne „MasterChefi“ formaadi Eestisse toomist kaheldi, kas Eestis ikka on piisavalt huvilisi, kes saadet vaataksid, sest see on pigem nišitoode. Praegu on näha, et publik on saate hästi omaks võtnud. Kevadisel EFTA galal tunnistati see parimaks meelelahutussaateks ja Triin Luhats pälvis tiitli „Aasta sisulooja televisioonis“.

Koolipingist televisiooni. Triinu televisioonikarjäär algas juba 1993. aastal, kui ta äsja keskkooli teatri ja muusika eriklassi lõpetanuna suundus tööle EVTV- sse. „Seal tuli absoluutselt kõike teha, olen suure kaameraga operaatorina riigikogus ringi käinud, grimeerija ja toimetaja olnud, uudiseid lugenud. Pärast seda töötasin pikalt turismisektoris giidina, kuid tegutsesin ka mingi aja reklaamialal. Ruutu tööle läksin 2000 - ndate alguses, kui see firma oli veel hästi suur, näiteks tegid nad „Vanasid ja kobedaid“ ning erinevaid saateid, nagu „Ärapanija“ ja „Kahvel“. Sel ajal olin mina seal reklaami peal, kuid töötasin veel endiselt ka giidina.“

Giiditöö on intensiivne, kuid aeg-ajalt sai ta ka nädalaks kodumaale tulla, et järgmine sihtkoht endale selgeks õppida. „Kuid kui 2009. aastal abielluma hakkasin, tulin pikemalt Eestisse ja sain telefonikõne Kaupolt, kes kutsus mind tegema kaheksat suurt kontsertsalvestust saate „Eesti otsib lemmiklaulu“ jaoks. Seejärel tuli juba kolmas superstaarihooaeg ja ülejäänu on ajalugu.“

esitlevad:

Tule veeda kogu perega meeleolukas aastavahetus

Wasa Resortis!

Antti Kammiste & Co elav muusika ja tants, gastronoomilised naudingud meie rikkalikust buffeest ja värskete kihisevate jookide maagia – kõik see muudab aasta viimase õhtu tõeliselt eriliseks.

Laisa inimese kook

ehk patune ja jumalik

Seda kooki olen pidanud tegema vist küll sadu kordi. Imelihtne valmistada, kui munavahustamise nipp on käes ja põhjade küpsetamine ka. Seejärel on lihtsalt vaja kohupiimakreem peale panna, valida marjad võimaluse ja aastaaja järgi, suts lasta seista ja kook kaob laualt enne, kui jõuad öelda: „Head nautimist!“ NB! Põhja küpsemise ajal ei tohi toppida oma nina ahjuuksest pidevalt sisse, kiikamaks, kas nüüd on valmis. Ei ole ja siis „kukub“ põhi peaaegu kohe kokku ja tulemus on nätske plönn.

VAJA LÄHEB

• 6 suurt ja kindlasti toasooja munavalget (palun kasuta vabapidamisel kanade mune, eks!)

• 300 g (jep, seda on siin kõvasti) suhkrut

• näpuotsatäis peensoola (vahustamiseks vajalik!)

• 1 sl maisitärklist (kui seda pole, sobib ka kartulitärklis)

• 1 tl vanilliekstrakti

• Oluline komponent! 1 supilusikatäis Prosecco (või valge veini) äädikat (NB! Ei sobi tume palsamiäädikas ega ka tavaline äädikas.)

KATTEKS

• u 2 dl rõõska koort (35% vahukoor)

• natuke suhkrut (põhjas on juba nii ehk naa megakogus suhkrut, seega ei ole siia vaja tõesti pea üldse suhkrut panna)

• 200–300 g kohupiimakreemi (sobib ka vanilliga, siis ära eraldi vanilliekstrakti lisa)

• 1 tl vanilliekstrakti

pavlova

• peale soovi järgi maasikaid, mustikaid, punaseid, musti või valgeid sõstraid, sobivad ka granaatõunaseemned (ei sobi eriti kiivi ja apelsin, sest need viljad muutuvad piimatoodetega kokku puutudes mõruks)

• kaunistuseks mündilehti

Esmalt tõsta munad juba paar tundi varem külmikust toasooja. Siis, kui koogi tegemiseks läheb, pane ahi 160 kraadi peale sooja. Eralda munavalged korralikult munakollastest (kollased pane ootama hommikust omletti). Vahusta munavalged näpuotsatäie peensoolaga tugevaks vahuks (kui keerad kausi tagurpidi pea kohale, ei kuku vaht sealt kusagile). Siis raputa peale maisitärklis, vanilliekstrakt ja Proseccoäädikas ning sega ettevaatlikult munavalgevaht läbi.

Aseta küpsetusplaadile küpsetuspaberileht ja piserda õige veidi õli. Nüüd tõsta vaht ringikujuliselt küpsetuspaberile. Servad jäta kõrgemad, sisse peaks tekkima madala kraatri kujuline süvend. Ja nüüd pane see kõik ahju, aga kohe keera ahju temperatuur 110 kraadi peale. Lase sel küpseda 1,5 tundi ja ära tee vahepeal ahjuust lahti. 1,5 tunni pärast keera ahi kinni, tee ahjuuks natuke lahti ja lase koogil ahjus jahtuda.

Kreemi tegemiseks vahusta vahukoor sutsu suhkruga, lisa kohupiimakreem ja vanilliekstrakt. Tõsta kreem jahtunud põhjale n-ö kraatrisse.

Lõika peale maasikad või muud marjad ja kaunista kook mündilehtedega.

Hea cappuccino või espresso ja ka väga hea šampanja on pavlova ideaalsed kaaslased.

KOKSVERE VESKI JAHVATAME EESTI MULLAS KASVANUD VILJA.

Koksvere Veski toodab eestimaisest toorainest teraviljatooteid –jahud, helbed, kruubid ja mannad

FOTO:

Koksvere Veski

Nap oli s tiilis pi tsa

I ha ma ru mood i

ehk lugu sellest, kuidas metsamees ja põllumees pitsat küpsetama hakkasid

Algu s

Ükskordmittevä ga ammumõtles id kakssõpra,etostaksära endakodukandisPõlvam aa lI ha marukülas müü ki tulnudv ana kõrtsihoone. Tehtud- mõ eldudjaniisaadigiühe vanamaja om an ike ks ,kusolijuba aastaidtegutsenudkaväikepitsarestoran.E nn ek uijõ u ti väljamõelda, mi dasellehoone ga siistäpsemalt peale ha ka ta ,selgus,etpitsakoht plaanibtegevuse Iham aruslõpetada jaä ra kolida.Taaskordtehtudmõ el du dningalgasidettevalmist us edselleks,eti se pitsaresto ra ni pi damahakata.Hu vi tavakstegiasja see,etku mb ki me es eiteadnudtol hetkeltoitlustusäristmittekui midagi ningpits ak üpsetamisekogemus p ii rdusvaidkoduahj us plaadipiruka valmistamisega.K un aMihkelon elukutseltmetsameesningTimo pe ab p ii mafarmi,siistulisukel du da internet ti jaraamatutesse,etpitsamaailma ga tuttavakssaada.P är as t Youtube’inimelistpitsakoolijaloe ndamatul hulgal katsetusi oli asi lõpuks sealm aa l,et2020.a as takevadel avasimeomapitsaresto ran i,kus pakumeNapolistiilispitsatIhamaru moodi.Seetähendab,etkuigiüldiselt lähtumeNapolistiilispitsavalmistamisepõhimõtetest,si is kohation lisatudomaloomingut.Põhitoorained na gu jahu,SanMarz ano tomatid, mozzarella, singid-salaa mi djms tulevadIt aa li as t,a ga kasutameka paljueestim ai st.Näitekssamas lähedalasuvaKa ri lat si Ka lamajandi vikerforellijaforellimarja,V ii na märdi

Talu ﬁ ordilatte ’tning is egiTalli nn a kilu leedja mu staleiba.Pitsade nimed es loobusimekl as sikalistes t it aa liap är as test cr ud o’st, diavola ’stja muustsellisestningkasutasime ho op is lähedalasuvaidko han imesid. Sün di sid nä iteks LavalleTille , Voorepalulacarneja TrotadiKarilatsi. Ainsanakl as sikalistestnimede stonkasutuses margherita, mis onaustusavaldusnii-öeldaal gu päraseleNapolipitsale,katteksvaid t om atid,vä rs ke mozzarella, basiilik jaekstraväärisoliiviõli.Mu us osas järgimeikkatraditsioone:pitsat ai gnason ne likoostisosa–jahu, v es i,sooljapär m, tai nasonpikalt valminudjakerkinudningküpsetaminetoimubpu uk üttegapitsaahjus 450kraadijuureslühike se aja jooksul. See annab tulem useks pealt kergeltkrõbeda,agasiis ki pe hmeja kohevaääregapit sa ,milleõhuke põhitõstabesilekattekskasutatud k om ponente,jäädesisetoetavalt tagaplaanile.

Järgminepe atus: Ta rt u Järjekor dn etehtud- mõ eldud mo me ntoli2021.aastasügisel,kui juhuslikulmöödas õi dulnähtudüüripinnapakkuminepa ni tegutsema sell es su un as,etI ha maru jõ ua kska Tartusse, sesteluIhamarusonväljaspo olturismihooae ga üsnavai kne ja rahulik.Nojajõudiski,sedaküllaasta hiljem,agasiiski jõudis.Naaberkül ast võtsimekaasaKäblikuPruulikoja ningpitsabaarnimegaIhamaruPizza &KäblikuBreweryTaproomoligi avatud. Li sakspitsalejahealeõllele p aku mevalikutvei ni s õp radele, leid ub siidritjas am u ti üht-teist kangemat,niiarstirohu ks ,teateküll. Traditsiooniksonsaanuderinevate k un s tn ikenäitusmüügid,niietkoht ise eipr uu git äna e na mollaselline, na gu taolieile.Üh es õnaga,soovitamekindlastiläbiastuda,sest parimpitsaonikkagiot se ahjust tulnudpitsa.

LeiatemeidaadressiltVallikraavi6, Tartujaloomulikultkainternetist–Facebookist,InstagramistjaWoltist. humal meid hoidku!

Parfüümi võlu.

Millised lõhnad aitavad mõjukatel mõjuda?

Parfüüm kannab endas nähtamatut sõnumit, mida igaüks kandjal tunneb. Kelle jaoks on parfüüm igapäevane asendamatu kaaslane ja kelle jaoks lihtsalt hea tava? Mõjukad mehed ja naised räägivad oma parfüümieelistustest.

Üks ja ainus lemmik

Olen kasutanud aastaid ühte ja sama parfüümi, milleks on Thierry Mugleri „Angel Muse“. Parfüüm peab olema oma ja see on tunde küsimus, kui selle õige ära tunned. „Angel Muse“ on minuga sellest hetkest, kui ta välja tuli, ja nüüdseks on kahjuks selle lõhna tootmine lõpetatud. Õnneks ootab mul viis pudelit varus.

Usaldab abikaasa valikut

Pean ausalt tunnistama, et minu parfüümid valib abikaasa ja neid ma ka kannan. Praegu on mul kasutuses Yves Saint Laurenti „La Nuit de l’Homme“ (60 ml 98.99, kaubamaja.ee).

Minu lemmikparfüüm on praegu Marc-Antoine Barrois’ „Encelade“ (100 ml 190.–, cremedelacreme.ee), mida võiks iseloomustada seksika sõdalasena. See parfüüm on justkui nähtamatu keep, millega tunnen ennast – see ei muuda mind, aga toob minus esile jooned, mida parasjagu vajan. Näiteks naiseliku tugevuse.

Lõhna saamise lugu on sama eriline kui parfüüm ise – käisin paar aastat tagasi Ženja Fokini juures. Istusime, rääkisime juttu, ja kui hakkasin uksest välja minema, pihustas ta seda mulle uksel peale. Kolm päeva hiljem tundsin, et mul on padjal hea lõhn – selline tunne, nagu oleksin endasse armunud, ja seega ostsin endale selle parfüümi.

Minu viimane aasta on olnud päris keeruline. Tunnen, et tugevad parfüümid annavad mulle justkui keebi ja ekstra boost’i ning teevad tugevamaks.

Lennujaamas on aega lõhnu proovida

Minu jaoks on lõhna kandmine hea harjumus. Viimase aja lemmik on Chaneli parfüüm „Égoïste“ (50 ml 130.–, chanel.com). Ma pole lõhna valides kapriisne, aga see sobib väga hästi. Parfüümi valin endale ise ja sattunud on ikka nii, et leian lõhnad endale lennujaamast, kus on rohkem aega ja parfüümid ka soodsamad.

. koht

Ikka enda, mitte teiste jaoks

Eelistan parfüümi, mida abikaasa või lapsed jõuludeks või tähtpäevaks kingivad. Ja muidugi tuleb jõuluvanale kiri saata, sest vaid kommidest ei piisa. Lõhnan ikka enda, mitte teiste jaoks.

Panen prillid ette ja vaatan, mis mul vannitoas on… Nii. Praegu on minu vannitoakapis Hugo Bossi „Hugo Man“ (125 ml 59.–, notino.ee).

Kalli parfüümiga seostub mul üks lugu. Sattusin sõjaväes valvama üht polügooni ja seal olid poed, kus müüdi igasugust defitsiiti. Ostsin endale ühe peene Prantsuse parfüümi ja üks sõdur jõi selle salaja ära. Ta jäi ellu, kuid tegin talle peapesu – ütlesin, et nii kallist jooki te vaevalt oma elus enam joote.

Stella K. Wadowsky

FOTO: TIIT BLAAT

Investor Katri Teller

Kunstnik ja lavastaja Ene-Liis Semper

Poliitik Tanel Kiik

Poliitik

Marko Mihkelson

Ajaloolane

David Vseviov

SPA Sanitaartehnika salongist

Lõhn peal ka laval

Kanna lõhna, et vähem haiseda. Parfüüm on mul kasutusel nii laval kui ka igapäevaelus. Varem oli selleks üks Karl Lagerfeldi lõhn, kuid praegu on Armani „Code“ (50 ml 80.90, douglas.ee).

Usutalitustel on parfüüm liiast

Käib teatud mõttes avalikus elus osalemise juurde, et nii naised kui ka mehed kannavad enda eest hoolt. Kui käia omapäraselt ja elegantselt riides, siis sinna juurde kuulub mõistagi ka parfüüm.

Olen jäänud kindlaks Hugo Bossile, kuigi lõhnad aeg-ajalt varieeruvad. Tööga seotud talitustel ja üritustel ma parfüümi ei kanna, kuid siiski on mul alati üks lõhnapudel olemas.

Tavaliselt ostan ja valin lõhna lennujaamast. Praegu on mul kasutuses Hugo Bossi „The Scent Magnetic“ (110 ml 82.–, douglas.ee) .

Ma armastan parfüüme. Hommikuti ärgates valin omale esmalt selle päeva parfüümi ja siis tuleb meeleolu. Vahel küll, jah, on meeleolu, tunne või kohustuslik tegevus enne ja see dikteerib parfüümi. Või siiski… Ma saan seda paljuski õige parfüümiga mõjutada. Ma olen kohtumisi kokku leppinud vaid selleks, et taas mõne inimese lõhna tunda. Olen suurlinna metroos sõitnud mitu korda pikemaid maid oma peatusest edasi, et võhivõõra inimese lõhnasuitsust selgemini aru saada. Jah, ma olen ka lõpetanud suhteid ebameeldiva lõhna pärast. Ma olen heade aroomide, hõrkude parfüümide sõltlane.

Üks inimese seksikamaid elemente on just talle sobiv parfüüm. Parajas koguses. Aimatav, mitte üle pakutud. Enesekindel. Signatuur. Olemusele punkti panev. Jah, ma lähen ka magama parfüümiga. Ma armastan parfüüme. Mul on palju parfüüme, mida olenevalt aastaajast, meeleolust, sündmusest ja asukohast kasutan. Praegu on mul kaks suurt lemmikut: hõrk ja kohati lausa häbematult sensuaalne, merevaigune ning vahukommi- ja apelsiniõitehõngune

By Kiliani „Love Don’t Be Shy“ (50 ml 300.–, sephora.com) ning kontrastidel ja vastanditel mängiv elegantne ja luksuslik, kannikese, mandariini ja seemisnaha nootidel mängiv Marc-Antoine Barrois’ „Ganymede“ (30 ml 110.–, cremedelacreme.ee).

Ja juba aastaid on mu nn signatuurlõhn olnud Chaneli vaimustav butiiklõhn „Les Exclusifs de Chanel Sycomore“ (200 ml 399.–, chanel.com). See on seedripuidune muskuselõhn, milles on tunda ka sandlipuud, tubakat, vanillihõngu ja kannikest.

FOTO: ROBIN ROOTS / ÕHTULEHT

koht

Produtsent Triin Luhats

Peapiiskop Urmas Viilma

Muusik Andres Kõpper (NOËP)

Decorest Disain –

salong, mis kingib täiusliku lõpptulemuse

„K„Vaatan kliendile peale ja näen teda juba interjööris, kuigi seda veel pole,“ ütleb kogenud sisekujundaja

Kristel Piirioja Decorest Disainist. Ta julgustab kõiki kodusisustajaid salongi külastama, et jõuda tervikliku lõpptulemuseni.

ui ei olda sisustusvaldkonna inimene, siis ongi vaja veidi suunata, nõu pidada ja vahel ka julgustada,“ ütleb Kristel, kelle sõnul piisab vaid üle salongi läve astuda ja oma ala professionaalidega nõu pidada, et saada kinnitust ning mõttejulgust.

Dekoorid – lihtsad ja efektsed pilgupüüdjad interjööris

Decorest Disain on siseviimistluse valdkonnas tegutsenud juba üle 30 aasta ning salong on maailmas juhtiva dekoor- ja viimistlusliistude tootja Orac Decor® ametlik esindaja. Kaubamärgi dekooride valik on aastate jooksul pidevalt täienenud ja seetõttu leiavad ka dekoorid aina laiemalt kasutust. „Need pole mõeldud ainult mõisatesse, vanalinna korteritesse või romantilistesse Kadrioru majadesse,“ kummutab sisekujundaja laialt levinud müüdi ja lisab, et tootja valikus on erinevaid kollektsioone, mille seast võib leida nii klassikalisi kui ka modernseid. „Miks mitte ühendada klassikalised dekoorid ja modernsed 3D-paneelid ühes disainis?“

Tänapäeval kasutatakse dekoore nii renoveeritavates kui ka uutes, alles ehitatavates majades.

„Enam ei tõtata kohe kipsi ostma, sest Orac Decori dekooridega saab võrdväärse tulemuse,“ räägib Kristel ja lisab, et kõik dekoorid värvitakse pärast paigaldust üle. „See annab omakorda rohkelt võimalusi värvikaid ideid ellu viia.“

Uusimate trendide hulka kuuluvad 3D-paneelidki leiavad sisekujunduses aina enam kasutust. Neid saab kasutada seintel, lagedel, mööblil. Paneelide ja liistudega on võimalik ka mööblile omanäoline välimus anda. Dekooride valikus leidub ka painduvaid tooteid, mis võimaldavad erinevaid kumerusi luua. Boonusena toob Kristel välja ka selle, et lisaks interjööri ilmestamisele saab 3D-paneelidega paremaks muuta ka ruumi akustikat ja soojusisolatsiooni.

Paigaldamine ei tekita raskusi Kõik Orac Decori tooted on valmistatud vastupidavast väga kvaliteetsest pol ümeerist ning on kerged, tugevad ja vastu-

Tänu lihtsale paigaldamisele ja efektsele lõpptulemusele on dekoorid, nagu põranda- ja laekarniisid, pilastrid ning laerosetid, taas moes.

pidavad. Lisaks on neid ka lihtne paigaldada. Tõenäoliselt on viimane just üks põhjuseid, miks otsustatakse üha enam Orac Decori dekooride kasuks. „Need kinnitatakse liimides, ühenduskohti pole näha ning tulemus jääb ilus ja puhas,“ kinnitab sisekujundaja ja julgustab mitte üle mõtlema –igaüks saab sellega hakkama! Lisaks on materjalid ka niiskuskindlad ja seetõttu sobib neid kasutada ka vannitubades, spaades, saunades jne.

„Tapeeditrauma“

Kristel teab, et paljudel eestlastel on veel „tapeeditrauma“, mis on tekkinud omaaegsetest vinüül- ja pabertapeetidest. „Praegused tapeedid on palju kvaliteetsemad ja valik on äärmiselt lai,“ sõnab ta. Salongi tootevalikus on üle 300 kollektsiooni erinevatelt firmadelt üle maailma ning valikut leidub kõigile –nii romantilisi tapeete maakodusse kui ka uhkeid sameti ja klaashelmestega tapeete. Lisaks eelnimetatuile leiab sor-

timendist ka lihtsamaid, klassikalisi ja naturaalsemaid seinakatteid. „Valikus on lisaks paber-fliis-vinüültapeetidele naturaalsetest materjalidest seinakatteid. Järjest enam koguvad populaarsust tekstiiltapeedid.“

Samuti on tagasi pilttapeedid. „Kuid taaskord mitte need fototapeedid, mida kahetuhandendate algusest teame,“ naerab Kristel. „Kattes pilttapeediga seina, tekib justkui pilkupüüdev lugu. Paljudel juhtudel on tapeetide loomisel tehtud koostööd ka erinevate kunstnikega, mis annab võimaluse tuua omal moel kunst ka elamisse,“ räägib sisekujundaja nutikast lahendusest, mida on võimalik tellida ka täpselt sobivas mõõdus. Asjatundja sõnul soosivad uued trendid tapeedi kasutamist isegi vannitubades ja spaades. „Selleks on olemas spetsiaalsed niiskuskindlad materjalid, mida võib kasutada ka otsese vee all, näiteks duši tagaseinas,“ räägib Kristel. Decorest Disaini tootevalikus leidub ka kvaliteetseid dekoratiivvärve Itaalia tootjalt Valpaintilt ja Inglise kaubamärgilt Farrow & Ballilt, mille 132 signatuurtooni hulgas on värvitoonid peentest neutraalsetest tindiste tumedateni, värsketest rohelistest kuni säravate punasteni. Värvide puhul on või-

„Tapeedid sobivad nii koju kui ka kontorisse,“ ütleb sisekujundaja.

malik valida mitme viimistluse vahel, alates sametisest matist kuni täisläikeni ning need on mõeldud kasutamiseks nii interjööris, mööblil kui ka eksterjööris.

Head asjad võtavad aega Kodu kujundades soovitab Kristel mõelda rohkem kui ühe toa peale korraga, et hiljem tekiks ühtne tervik. „Kui otsus on langetanud, tellitakse tooted kohe ära ja kättesaamiseks ei kulu kuid. Näiteks enamik dekooridest on juba laos olemas,“ ütleb ta ja kinnitab, et Decorest Disaini salongis ei pea pelgama ka pikki tarneaegu.

Sisekujundaja sõnul tuleks igaks loomeprotsessiks aega võtta. Just sel põhjusel ei eeldata ka Decorest Disaini salongis, et valikud langeksid kohapeal ja kohe.

„Otsust tuleb tunnetada ja seepärast anname vajadusel alati kliendile koju kaasa kataloogid või sobivad näidised, et ta saaks vaadata rahulikult ning tajuda tulemust ka ruumis. Mõnikord on vaja, et klient saaks päris õiges suuruses dekoori endale proovimiseks koju viia, ka see on võimalik,“ ütleb Kristel ja lisab, et kindlasti ei ole see miinus, kui asjad võtavad aega.

www.decorest.ee Liivalaia 21, Tallinn

Tiina Kruus tiina.kruus@epl.ee

KULTUUR

FOTO: EESTI KONTSERT / DRAAMATEATER

„Macbethist“ Mari Kalkunini Mõjukate kultuurielamused.

Millised lõppeva aasta kultuuriüritused läksid mõjukatele enim hinge?

president

koht

Päevakajalised ja ajatud

Suurim kultuurielamus? Midagi ei ole teha –„Macbeth“ see oli. Lavastuse lõpuosa meenutas kahjuks liigagi tänast päeva ja mulle tulid silme ette pildid, mida olin näinud Butša linnapea telefonis. Aga aeg on selline.

Väga meeldis mulle ka lavakate „Tiit Pagu“ – alati on äge tutvust teha uue näitlejapõlvkonnaga ja minu meelest käsitlesid nad seda lavastust võluva pieteeditundega, mis konteksti arvestades oli liigutav.

Toomas Volkmanni „täis minevik“ Fotografiskas ei jätnud ka külmaks, rääkimata Kaisa Lingi laulvast feministlikust stand-up’ist. Ja kui tohib soovitada: jalutuskäik giid Teet Parvega Koplis, läbi sealse tööstusajaloo, on kindlasti ka kultuur.

Ning lõpuks – Ugala „Arst“! Ma armastan Garmen Taborit!

Toomas Volkmanni isikunäitus Fotografiskas.

FOTO: JAANUS LENSMENT

Mari Kalkuni „Stoonia lood“

KAANEFOTO

Mait Malmsten ja Tambet Tuisk Ojasoo ja Semperi lavastuses „Macbeth“

Mihhail

Kõlvart

Tallinna linnapea

Ülev tunne

lauluväljakul

Meeliülendavat kultuurikogemust ja ilusaid emotsioone pakkusid lapsed ja noored tänavusel laulupeol. Ülev tunne on olla laululuväljakul, kui vähemalt 23 000 noort lauljat laulukaare all ning enam kui 50 000 pealtvaatajat on tugevat vihma ja äikest trotsides häälestunud ühisele lainepikkusele. Luues erilise energia, mis liidab rahvast ja tekitab ühistunde. Nad annavad seeläbi kõigile osalejatele hingepidet, pakkudes äratundmist ning olles ühtaegu sillaks meie esivanemate ja tulevikuga.

Minu 2023. aasta kultuurielamused on ootuspäraselt seotud Narvaga. Viimase viie aastaga on Narva muutunud Ida-Eesti kultuuripealinnaks.

Narva ooperipäevad ajaloolises Kreenholmis on pälvinud teenimatult vähe tähelepanu. Meie oma Narva tüdruku Alika kontsert äsja valminud Raekoja platsil. Narva sümfooniaorkester – jah, meil on oma orkester – ja Ott Lepland Narva kolledži fuajees. Ma ei uskunud, et sinna mahub nii palju inimesi – 500! Just need sündmused on mul hinges, sest nautisin neid koos oma inimeste, narvalastega.

Milline hingestatus, milline kirg!

Minu selle aasta suurim kultuurielamus oli kindlalt Ojasoo ja Semperi „Macbeth“. Lavastuses oli kõik karvapealt paika timmitud. Pealtnäha olematu lavakujundus, must-valged kostüümid ja suurepärane muusika aitasid täielikult loole keskenduda. Fantastiline lahendus olid tüdrukud kaameratega ning reaalaja suured plaanid näitlejate nägudest – milline hingestatus, milline kirg!

Lõputu pöörlemise stseen oli hüpnotiseeriv, aga ka hirmutav – tapatalgud jätkuvad täistuuridel, käima tõmmatud rattalt on peaaegu võimatu

Isikliku nurgaga film

Aasta tähelepanuväärseim kultuuriüritus oli minu jaoks mu vanaisast tehtud dokumentaalfilmi „Paul Keres. Kuningas“ PÖFF-il toimunud esilinastus. Mul on hea meel, et keegi tema elukäigu isiklikuma nurga on esitanud. Ja tore oli üle pika aja vanaema näha!

maha astuda. Inimesed kannatavad, mitte kellelgi pole julgust sellele julmusele ja põhjendamatule veretööle vastu hakata. Tapa ise või saad tapetud. Keegi ei võta vastutust.

Kõrvulukustav pimedus etenduse lõpus eriti lootust ei anna.

Pille Kaisel

Metsküla algkooli direktor

Lugu puudutas sügavalt. Ilmselt ka seetõttu, et lihtne on näha sarnaseid jooni oma koduvalla juhtimises. Meie siiski usume, et Lääneranna tulevik ei ole pimedus. koht

Liigutav hääle maagia

Mari Kalkuni plaadi „Stoonia lood“ esitluskontsert Viitina kõrtsi küünis. Värskete heinapallide lõhn, armsate inimeste kohalolu, Eestimaa suvi, Mari hääle maagia. „Stoonia lood“ on meistriteos, kus iga heli on lõpuni läbi tunnetatud. Plaat on terviklik helirännak, ürgne ja meie kaasaegne samal ajal, mis ühendab kohaliku Võromaa väe suure laia maailmaga. „Stoonia lood“ on sügavalt liigutav ja mõtlemapanev – kes me oleme, kuhu läheme rahvana, inimkonnana... Kui rändan „Savvusanna sõsaratega“ mööda ilma, siis kuulan tihti Mari plaati, laulan kaasa ja tunnen, kuidas Võromaa vägi, sõpruse tugi ning suvise kontserdi värskete heinapallide lõhn on minuga.

koht

Anna Hints

režissöör

vandeadvokaat

„Paul Keres. Kuningas“ KAADER FILMIST

Toomas Sildam presidendi sisenõunik

EHetked laulupeolt

KIUR KAASIK

Kolm sähvatust

Tiina Mälberg lavastuses „See kõik on tema“

RAKVERE TEATER

Aleksei Jevgrafov riigikogu liige

Kristi Lomp Selveri tegevjuht

Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper ja Olari Elts „Macbeth’i“ loominguline tuumik

Pille Kaisel Metsküla kooli direktor

Andres Kõpper muusik

Ain Hanschmidt ja Enn Pant Infortari omanikud

Urmas Viilma Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop

i ole suurimat, on kolm korraga meenuvat sähvatust. Noorte laulupidu, kui äikesevihmauputus muutis lauluväljaku järveks ja tegi Narva maanteest jõe. Osa pealtvaatajaid jooksis minema – kes varju, kes koju –, kuid lauljad jäid ja laulsid pärast väikest tehnilist pausi edasi. See oli tõesti võimas.

kolleegiumi keelpilliorkestrit, kui ta ise samal ajal šamaanitrummi tagus. „Raua needmine“, jõuline ilma selletagi, sai veel ürgsema jõu ja hoo. Sel ajal saad taas aru, mis on näiline ja mis päris, mis oluline ja mis täiesti ebaoluline. koht

Helen Rekkori lavastatud „See kõik on tema“ Rakvere teatris, kus Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu näitasid valusalt, kui keeruline on teise inimeseni tõeliselt jõuda ja kui petlik võib seejuures olla nutisuhtlus. Rapla kirikus vaatasin, suu lahti, kolleeg Rasmus Puuri juhatamas vanalinna haridus-

LIHAPOOD RATASTEL

Kõrge kvaliteediga kodumaine sealiha otse ja omadelt.

Müügil ka šašlõki-, ahju-, suitsu- ja toorvorstid, šašlõkiämbrid, pasteedid, sealihakonservid, värske hakkliha, subproduktid ja valik lemmikutele.

Arvo Pärt helilooja

Eneli Jefimova ujuja, juunioride maailmameister

Marko Mihkelson riigikogu liige

Võimalik tellida põrsas grillimiseks, suitsutamiseks, lõkke peal küpsetamiseks.

Kindlatesse sihtkohtadesse toome korra kuus sealiha TASUTA kohale.

Rikkaliku valiku värsket kodumaist sealiha ja erinevaid grilltooteid leiad ka meie Rakvere Vaala keskuse lihapoest.

Avatud T–R 10–18 / L 10–15 / P–E suletud

Mõjukate edetabelis hägustavad pilti loksutajad

Mõjukate edetabelis on hulk inimesi, kes meid lõppenud aastal lihtsalt mõne skandaaliga loksutasid, ja ports neid, kes meid päriselt mõjutavad. Esimesi tunneme une pealt, teistele meeldib sageli peidus olla.

lmselt on esimest ja viimast korda edetabelis peaministri abikaasa Arvo Hallik (teenimatult kõrge 11. koht) ja tööstusettevõtte Metaprint omanik Martti Lemendik (20. koht). Neist rääkisime lõppeval aastal palju, aga õige pea me nende nimesid ei mäleta. Nad ei mahu kaugeltki mitte Eesti saja mõjukaima inimese sekka.

Eelmise aasta suurte skandaalidega seotud inimeste asemel on targem keskenduda edetabeli nendele nimedele, mis on vähem tuntud. Miks on ajakirjanikud ta niivõrd kõrgele asetanud? Mida ajakirjanikud näevad, mida mina ei ole tähele pannud? Näiteks on kõrgel 10. kohal peaministri büroo juht Gerrit Mäesalu. Ta edestab kaitseminister Hanno Pevkurit ja suure hulga Eestist enda taktikepi alla võtnud Martin Helmet.

Kuidas tõmbab niite advokaat Paul Keres (23. koht), et ajakirjanikud usaldasid ta kõrgemale kohale meediamagnaat Hans H. Luigest, kelle alluvuses töötab ligi tuhat inimest? Just niisuguste hallide kardinalide esile tõstmine teeb seda tüüpi edetabelid huvitavaks.

Oma koha saja mõjukaima seas on minu hinnangul põhjendatult välja teeninud krüptofirmades ehk terves ettevõtlusvaldkonnas suurpuhastuse teinud rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker (71. koht). Samuti kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes võiks 15. koha asemel asuda edetabelis kaitseväe

Viivika Rõuk

Äripäeva uudiste ja uuriva toimetuse juht

juhataja Martin Heremi (4. koht) ees või siis vähemalt kohe järel. Hea meelega annaksin Salmile president Alar Karise viienda koha, mille too on vist lihtsalt ametiga kaasa saanud.

Mõju sünnist surmani. Tabeli koostajad defineerivad ise, et mõjukus on inimese võime saavutada soovitud tulemusi ning muuta ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist. Ettevõtja Margus Linnamäe on edetabelis kuuendal kohal, kuigi võiks kuuluda esikolmikusse kas Kaja Kallase (1.), Mihhail Kõlvarti (3.) või kohe kindlasti Tarmo Jüristo (2.) ja tolle tehtud analüüside asemele.

Mind üllatab, et Margus Linnamäe mõju ulatus pole kõigile siiani pärale jõudnud. Küllap ongi lihtne jätta tähelepanuta midagi, mis on sedavõrd hoomamatu. Mõnikord tundub, et suurettevõtja mõjuvõimu ees tunnevad hirmu ka konkurentsiamet, ravimiamet ja poliitikud.

Kirjeldan ettevõtja mõju ulatust lihtsustatult. Talle kuuluvad Apollo raamatupoed, kust lugejad valivad riiulisse sätitu hulgast lugemist. Talle kuuluvad paljud kinod ja tema kontrolli all on näiteks ajaleht Postimees, telekanal Kanal 2, Kuku, Elmari ja MyHitsi raadio. Kaubanduskeskustes uputab temale kuuluvatest kauplustest: ilmselt ostad temale kuuluvast poest oma uue iPhone’i, einestad seejärel talle kuuluvas toidukohas ja lõpetuseks ostad oma lemmikloomale tema poest toitu.

Kui lemmiklooma on tarvis ravida, võid sattuda Linnamäele kuuluvasse loomakliinikusse. Rääkimata sellest, et ka ise saad haiglas või apteegis medikamente, mis on ostetud Linnamäe käest. Terviseamet hoiab ravimeid ja vaktsiine tema ettevõtte laos. Lõpuks lähed sa

temale kuuluvasse vanadekodusse ja maksad just sellist tasu, nagu tema otsustab.

Ja veel viimase asjana: käivad kõlakad, et kui lähed mõne Margus Linnamäe äriga riidu ja sul tekib vajadus kohut käia, võib sul olla raske endale advokaati leida. Bürood ei saa tulla sulle appi, kui sinu vastane on otsapidi nende klient, kuid Linnamäe ärihaare on lai ja büroode valik väike.

Niisugune on tõeline meid sünnist surmani saatev mõjukus, mitte lihtsalt ühe skandaaliga ühel üksikul aastal loksutamine.

Loed ja teed järele. Skandaalidest rääkides –selgub, et Eesti mõjukuselt teine naine on Brigitte Susanne Hunt (33. koht). Mehed on saanud endale edetabelis 71 positsiooni. Seitset kohta jagavad mehed-naised ühiste saavutuste eest. Naistel üksinda on edetabelis 22 positsiooni. Kui mitte arvestada koos Henri Laupmaaga 28. kohal asuvat Johanna-Maria Lehtmet, on tõepoolest Eesti mõjukuselt teine naine peaministri järel BSH. Ei taha uskuda, aga hea küll.

Iseenesest on meeldiv näha edetabelis inimesi, kes on mõjukad noorte silmis. Tabelis on 32. koha saanud Andrei Zevakin, kes on peaaegu ainsa suunamudijana teinud eduka transformatsiooni internetist pärismaailma. Võib tõesti uskuda, et tema tegudel ja sõnadel on ühele sihtgrupile mõju. Teisalt tekitab Zevakini mõjukus muret, arvestades, et ta jagab oma sõnu ja soovitusi sageli raha eest. Näiteks kutsub ta neil päevil oma noori fänne üles kandma raha krüptoplatvormile, mille majandamine on varem ajakirjanduses küsimusi tekitanud. Aga Zevakin ütleb: tulge siia platvormile treidima, korraldasime võistluse ja üks sai juba viis sotti, investeeri sina ka, mõistagi on mul sulle sooduskood.

Nii mõnegi edetabelisse jõudnud eksperdi ja kommentaatori mõju tahaksin esmalt kahtluse alla seada: mis siis meie ümber lõpuks ikkagi muutub, kui majandusekspert Peeter Koppel (88. koht) midagi ütleb? Samal ajal kui 89. kohale asetatud rahaasjade nõustajate Jaak Roosaare, Kristi Saare ja Katri Telleri tegevuse mõju kohta laekus äsja värsket tõendusmaterjali. Veel 2014. aastal oli Eesti aktsiate omamise poolest elaniku kohta Euroopa keskmisest rohkem kui poolega maas, aga viimase uuringu järgi on eestlased selles vallas täpselt Euroopa keskmised (24% inimestel on aktsiaid). Arvatavasti on just järjekindlalt finantsvabadusest kõnelevad ja turvalist investeerimist õpetavad eksperdid selle hea muutuse esile kutsunud.

Edetabelis on üks inimene, kes on mõjukas lihtsalt sellepärast, et ta olemas on.

Vana rasva pealt või avansina. Edetabelis on mõni inimene, kes on seal rohkem oma minevikuteenete eest. Ehk on suurema mõju aeg möödas näiteks Toomas Hendrik Ilvesel ja Tanel Kiigel? Võib-olla ka Jüri Ratasel? Kindlasti aga Mailis Repsil. Samuti on edetabelisse sattunud inimesi, kes on väga silmapaistvad omal erialal, kuid kelle laiem mõjukus ei ole veel avaldunud. Näiteks noor ujuja Eneli Jefimova (99. koht) vaevalt kujundab ja mõjutab mingil viisil Eesti riigi või elanike otsuseid. Siiski loodan väga, et tema edu tuules on Eestis näiteks kümne aasta pärast praeguse kahe asemel rohkem täismõõdus ujulaid.

Edetabelis on üks inimene, kes on mõjukas lihtsalt sellepärast, et ta olemas on. See on Arvo Pärt (98. koht). Isegi üksnes tema muusika kuulamine müksab olemist paremuse poole ja lubab tunda, et nüüd korraks on kõik rahulik.

Viivika Rõuk

FOTO: ANDRAS KRALLA

Põhja-Tallinna Valitsus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: amet) AVALIKUSTAVAD

Tallinna Linnavolikogu 19.10.2023. aasta nr 88 otsusega vastuvõetud üldplaneeringut muutva Tööstuse tn 64a ja 66b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi: DP) ajavahemikus 11.12.2023–10.01.2024

DP-ga on võimalik tutvuda tööpäeviti Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis aadressil Kari tn 13 ning Tallinna planeeringute registri veebiaadressil tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042930 DP nr DP042930 alt.

DP asukoht: Põhja-Tallinnas asuva 0,52 ha suuruse maa-ala Tööstuse tn 64a ja Tööstuse tn 66b kinnistutel.

DP lühitutvustus: detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus Tööstuse tn 64a ja 66b elamumaa sihtotstarbega kruntidele kahe 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks, liita Tööstuse tänav T20 kinnistu Tööstuse tn 66b kinnistuga ning Nõlva tn 2 kinnistu sihtotstarbeks määrata üldkasutatav maa või elamumaa.

DP oluline teave: detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. aasta määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve Tööstuse tn 66b ja Nõlva tn 2 kinnistute osas kaubandus- ja teenindusehitiste maast elamu- ja ärihoonete maaks. Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu 17.01.2024 kell 16.00 Põhja-Tallinna

Valitsuse 3. korruse saalis Kari tn 13.

Pirita Linnaosa Valitsus

KORRALDAB

Tupsi tee 3 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 04.–18.12.2023 tööpäevadel Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128. Võimalusel palume tutvuda materjalidega elektroonilisel teel. Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Tupsi tee 3 kinnistu jääb Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alale (E-2), kuhu võib kavandada väikeelamuid, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Alale võib kavandada lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu-, vaba aja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, kui see ei too kaasa olulisi mõjusid keskkonnale ning parkimine on võimalik paigutada oma krundile kahjustamata olemasolevat kõrghaljastust.

Tupsi tee 3 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, pindalaga 1548 m² ning hoonestamata. Kinnistu asub Pirita linnaosas Kose asumis Helmiku tee ääres ning piirneb põhja, ida ja lääne suunast elamumaa sihtotstarbega kinnistutega ja lõuna suunast hoonestamata sotsiaal- ja üldkasutatava maa krundiga. Lähipiirkonnas on üksikelamuid ja kahe korteriga elamuid.

Tupsi tee 3 kinnistu paikneb Helmiku tee 71 kinnistu detailplaneeringu alas, milles määrati Tupsi tee 3 kinnistule ehitusõigus üksikelamu ja abihoone püstitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 225 m2 ning juurdepääs krundile kavandati ida poolt.

Ehitusseadustiku § 27 kohaselt võib pädev asutus anda ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, millega lubatakse täpsustada detailplaneeringus määratud tingimusi.

Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 7 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid. Taotluse kohaselt soovitakse muuta detailplaneeringus kavandatud juurdepääsu asukohta krundile ja kavandada juurdepääs ida külje asemel põhja poolt. Kõikide teiste nõuete ja näitajate osas peab ehitusprojekt vastama alal kehtiva detailplaneeringu lahendusele. Kavandatavad muudatused ei oma visuaalselt nähtavat linnaruumilist ega ehitustehnilist mõju, samuti ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju naaberkinnisasjadele ega nende kasutajatele. Projekteerimistingimuste taotluse ja eelnõu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP032390 Helmiku tee 71 kinnistu detailplaneeringu alt. Dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima.

OST

 Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Odavad, kallid, romud jne. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tel  .  Ostan vanavara: raamatud, rahad, märgid, nõud, ehted, mänguasjad, pildid, kellad, postkaardid, majatarbed jne. Andres, tel  .

Mälestame oma liiget ESTI KITTUST

..—.. Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele.

Esti Kittuse ärasaatmine toimub laupäeval, . novembril kell  Tartu Pauluse kirikus. Lähedased paluvad pärgi ja lillekimpe mitte tuua.

Eesti Kunstnike Liit, Tartu Kunstnike Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuuriministeerium

TEENUS

 Kaardid ennustavad. Vastused ja parimad lahendused kogenud ennustajatelt ööpäev läbi telefonikõne kaugusel. Loe päeva tarokaarti, horoskoopi ja muid põnevaid postitusi, vaata, kes ennustajatest on hetkel liinil, telli kirjalik ennustus ennustus.ee-st või helista ning saa lahendused oma muredele ja vastused oma küsimustele!

Tel  .  Nõuandeliin nõustab tervise-, töö- ja eraeluküsimustes. Enne otsustamist aruta meiega. Kõne hind , €/min. Tel  .

Teatame kurbusega, et on lahkunud VELLO ROOSIOKS

..—.. Leinavad abikaasa ja lapsed peredega. Ärasaatmine . novembril kell  Tallinnas Pärnamäe krematooriumis.

Pirita Linnaosa Valitsus KORRALDAB Lepiku tee 28a projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 04.–18.12.2023 tööpäevadel Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128. Võimalusel palume tutvuda materjalidega elektroonilisel teel. Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Lepiku tee 28a kinnistu jääb Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alale (E-2), kuhu võib kavandada väikeelamuid, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Alale võib kavandada lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu-, vaba aja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, kui see ei too kaasa olulisi mõjusid keskkonnale ning parkimine on võimalik paigutada oma krundile, kahjustamata olemasolevat kõrghaljastust. Lepiku tee 28a kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, pindalaga 4997 m² ning kinnistul asub üksikelamu, mis lammutatakse. Kinnistu asub Pirita linnaosas Lepiku asumis Lepiku tee ja Pärnamäe tee vahelisel alal. Pärnamäe tee poolsele alale jäävad üksikelamud ning Lepiku tee poole jääb Lepiku tee 28b maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu. Lähipiirkonnas on üksikelamuid ja kahe korteriga elamuid. Lepiku tee 28a kinnistu paikneb Pärnamäe tee 51 kinnistu detailplaneeringu alas, milles määrati Lepiku tee 28a kinnistule ehitusõigus kahe maapealse korrusega ühepereelamu ja kahe abihoone püstitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 600 m 2 ning juurdepääs krundile kavandati Lepiku teelt läbi Lepiku tee 28b kinnistu. Ehitusseadustiku § 27 kohaselt võib pädev asutus anda ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, millega lubatakse täpsustada detailplaneeringus määratud tingimusi. Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 4 kohaselt võib täpsustada projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi. Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 7 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid. Taotluse kohaselt soovitakse kavandada hoonele maa-alune korrus ning muuta detailplaneeringus kavandatud juurdepääsu asukohta krundile ja kavandada juurdepääs Lepiku tee asemel Pärnamäe tee poolt. Kõikide teiste nõuete ja näitajate osas peab ehitusprojekt vastama alal kehtiva detailplaneeringu lahendusele. Kavandatavad muudatused ei oma visuaalselt nähtavat linnaruumilist ega ehitustehnilist mõju, samuti ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju naaberkinnisasjadele ega nende kasutajatele.

Projekteerimistingimuste taotluse ja eelnõu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil tpr.tallinn.ee/ DetailPlanning/Details/DP003360 Pärnamäe tee 51 kinnistu detailplaneeringu alt. Dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima.

Tallinna Kesklinna Valitsus KUULUTAB VÄLJA konkursi „Tallinna vaateakende jõulukujundus 2023“ eesmärgiga tunnustada loomeinimesi ja organisatsioone nende tegevuse eest linna välisilme rikastamisel. Konkursi tingimustega saab tutvuda linnaosa Facebooki lehel.

tallinn.ee

Kvaliteetne õigusabi eraõiguse erinevates valdkondades mõistliku hinna eest.

E-post: info@jur.ee, jur.ee, tel

Kaevetööd, tiigi, kraavi süvendamine jms pinnase planeerimine. Raielankide korrastamine, kändude puurimine ja võsagiljotiiniga lõikamine.

E-post: terateenused@gmail.com. Tel

Ostan igas seisukorras

maastureid.

Tulen järgi puksiiriga! Tel

pajatusi Karl Artur Adsonist , Karl Ristikivist ja Karl Ast Rumorist koos Kait Tamra lauludega eesti luuletajate sõnadele.

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

06.55 Terevisioon

09.05 Suured loomad, väiksed loomad 3, 1/7. Teisel korral õnnestub*

09.55 Terevisioon*

12.10 Prillitoos (s)*

13.10 Esimene stuudio*

13.35 OP*

14.35 Elu lugu: Eet Tuule

14.50 Sõbrad muusikas: Sven Grünberg (ETV 2021)

15.35 Millega me oma lapsi toidame (Inglise 2021)*. Dokfilm

16.30 Õnne 13 22 (s) (Eesti 2014) 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Kummitused 4, 3/7. Raskeim sõna (Inglise 2022). Kui stressis Alison ütleb kummitustele välja kõik, mida ta nende käitumisest arvab, otsustab seltskond

06.00 Kodus ja võõrsil 8032*

06.30 Reporter

07.30 15 küsimust 2, 52* 08.00 Naabriplika 10, 7. Ahistajad* 09.00 Õhtu! 6, 52*

10.00 Südamesoov 5, 5*

11.00 Mägipäästjad 5, 3. Pimeduse vangis, 1*

12.00 Papsid 1, 8. Piinlikud olukorrad*. Hooaja viimane osa 13.00 NCIS: Kriminalistid 5, 10. Kehaline karistus*

14.00 Doktor imetegija 2, 92

14.55 Postimehe uudised

15.00 Vana silla saladus 8, 25. Julieta ja Prudencio pulmatseremoonia jätkub. Laura väldib Saúli. Severo otsustab Irenet otsima minna.

15.55 Postimehe uudised 16.00 Keelatud vili 6, 469 16.55 Postimehe uudised

17.00 Mägipäästjad 5, 4. Pimeduse vangis, 2. Andreas tutvub ohtlikul päästeoperatsioonil võluva looduskaitsja Janaga. Noored armuvad. Ootamatult satub Andreas

06.00 Kruudid: Perepuu 1, 25 06.30 TV3 uudised 07.00 Lasteka hommik: Kruudid: Perepuu 1, 25. Jänku Juss 1, 29–30 08.15 Tallinna uudised 08.30 Stuudio

09.05 Kaks kanget Mehhikos 1, 14 10.10 Sajandi armastus 1, 35* 11.20 Jimi maailm 3, 14. Maja müügiks 12.00 Läbi suve Taaviga 1, 20 12.30 Kättemaksukontor 29, 12* 13.40 Kiirabi 34, 2. Rash toetab patsienti kohutavas kaotuses. Ethan peab tegelema juhtumiga, mille toob sõber minevikust.

14.45 Kirgede torm, 3978 15.55 Iseseisev naine 1, 2. Uus sari 17.00 Sajandi armastus 1, 36. Jantsaarid kasutavad ära Suleimani ja Ibrahimi eemalolekut ning alustavad rahutusi üle kogu linna; nad põletavad kõik leekidesse, rüüstavad ja kujutavad endast sügavat ohtu palee liikmetele

Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@delfi.ee

Loe: epl.ee

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee

Tegevtoimetaja: e i l e , e il e @epl.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Alisonilt mingil moel vabandust paluda. Mike aga püüab korraldada Alisonile ühe lõõgastava puhkepäeva. 17.40 Suured loomad, väiksed loomad 3, 2/7. Mesinädalate lõpp 18.30 Aktuaalne kaamera

19.00 Ringvaade 20.00 Babylon Pärnu ja Kristjan Järvi 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm

21.35 Sport 21.45 Krimireede: Midsomeri mõrvad 24, 1/4. Saatana kätetöö (Inglise 2023). Jõuka mõisaomaniku surma järel pärib kõigi üllatuseks kogu vara perekonna must lammas, vastuoluline keraamik, kes kavatseb mõisast kunstnike kommuuni teha. Kui aga tema ümbruses inimesed surema hakkavad, peavad sekkuma Barnaby ja Winter. 23.15 Ühe maja lugu 3, 2/8. Pädaste mõis* 23.45 Kuidas meist said sõdurid, 6/8* 00.15 Ringvaade* 01.15 Kummitused 4, 3/7. Raskeim sõna* 01.40 Hingede torm (Läti 2019)* 03.48 ERR.ee uudised

peredraamasse Jana ja tema isa vahel. Jana tahab kaitsta loodust, isa aga ehitada uut talispordikeskust. 17.55 Postimehe uudised 18.00 Naabriplika 10, 8. Kirikulõhe 19.00 Reporter 20.00 Võsavinkel 4, 11. Sel korral sõidab „Võsavinkel“ Ida-Virumaale. Meid ootab külla Indrek, kellega koos sõidame Narva jõele ja püüame võrguga silmu. Hiljem valmistame ühe maitsva õhtusöögi. 20.30 Reede ÕHTU! 3, 12. Seekord on külaliseks Daniel Levi Viinalass koos oma naise Eleriga. 22.00 Kambavaim (USA 2018). R: Ben Falcone. O: Melissa McCarthy, Matt Walsh, Molly Gordon. Komöödia 00.05 Superpatrull (USA 2001). O: Jay Chandrasekhar, Kevin Heffernan, André Vippolis. Politseikomöödia viiest Vermonti osariigi korrakaitsjast. 02.05 Eradetektiiv Magnum 7, 22. Limbo 03.05 Postimees.ee

03.15 Minu kodu on parim 8, 10 04.30 Reporter*

ja tavakodanikele, kes on nende vägivalla ohvrid. Hürrem haarab võimalusest Leoga vestelda, kui nad on hetkeks üksi jäetud, ta püüab veenda teda Istanbulist lahkuma ja minevikku unustama. Sadika kuulab seda vestlust salaja. 18.15 Tallinna uudised 18.30 TV3 uudised 19.30 Stuudio

20.00 Me armastame Eestit 11, 9 21.35 KINO3: Õhtukool (USA 2018). R: Malcolm D. Lee. O: Keith David, Taran Killam, Tim Ware, Romany Malco. Komöödia 00.05 Krokodill Dundee 2 (Austraalia/ USA 1988). R: John Cornell. O: Paul Hogan, Linda Kozlowski, John Meillon, Ernie Dingo. Komöödia 02.35 Hiilgav detektiivitar 2, 2* 03.50 Läbi suve Taaviga 1, 20* 04.15 TV3 uudised 05.10 Kirgede torm 3978*

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee

07.00 Osoon (s)

07.30 Õpe ei lõpe 1, 4/4 (Eesti 2021)

08.00 Metslased 2, 1. (Eesti 2021)

08.30 Riigimehed 1, 5/8. Rahvusvaheline edu

09.00 8 mm ELU 2, 1. (Eesti 2015)

09.30 Õnne 13 31 (s) 10.00 Maahommik

10.45 Kuidas meist said sõdurid, 6/8* 11.15 Pealtnägija (s)* 12.05 Teisel pool vett (Eesti 2003)*. Dokfilm

12.55 OP lood: Helirändur Peeter Vähi (ETV 2022)

13.10 Maailma kõige tervem rahvas 3, 2/6* 13.40 Kirsitubakas (s) (Eesti 2014). R: Andres ja Katrin Maimik. O: Maris Nõlvak, Gert Raudsep, Getter Meresmaa, Anne Reemann, Viiu Maimik, Aap Salumets jt. Nooruslik suhtedraama 15.10 Süütuse tuleproov, 1/2 (Inglise 2018)*. Krimisari 16.35 Täna õhtul... Koit Toome (ETV 2009)*. Sametine playboy karm

05.30 Katie Fforde – Meri sinus endas (Saksa 2014)*. Romantikafilm

07.30 Smurfid 1, 49. Oled vallandatud! 07.45 Smurfid 1, 50. Peeglike-peeglike riidekapil 08.00 Käpapatrull 5, 14. Kutsikad päästavad tiigrid 08.30 Alvin ja koopaoravad 1 09.00 LEGO sõbrad: Uus peatükk 1, 5 09.30 Jälg 6, 11* 10.00 Eestlased Dubais 3 10.30 Hooaeg 11.00 Kodustiil 6, 8 11.30 Rooli võim 12.00 Liikleja 2, 7. Turvavarustus päästab elusid 12.30 Täistund 3, 12* 13.30 Reede ÕHTU! 1, 30 14.35 Ma näen su häält 3, 10* 17.00 Katie Fforde – Diagnoos: armastus (Saksa 2012). Romantikafilm 19.00 Reporter+ 19.30 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 5, 9 20.30 Öökülaline 2, 5. Piret Kalda. Saatesarja uued osad!

06.00 Lasteka hommik: Saabastega kassi seiklused 1, 23. Turbo K.I.I.R.E 1, 25. Köögiviljade etendus 1, 3. Jänku Juss 1, 40–41. Zafari 1, 10. Hr Peabody ja Shermani sõu 1, 25. Turbo K.I.I.R.E 1, 25* 09.00 Naudime elu 10, 22 09.30 Tere tulemast! 1, 12 10.00 Buduaar 9, 42 10.35 Nurgakivi 30, 13 11.35 Kättemaksukontor 29, 12* 12.45 Mälumaraton 2, 11* 14.25 Suvesulased 1, 8 15.25 Stuudio nädal 16.25 Midsomeri mõrvad 16, 1. Jõulu kummitused. Uurija Charlie Nelson saabub Midsomerisse ja satub kohe mõrvajuurdluse keskele. Üht meest pussitatakse antiikmõõgaga, kui kummitavas mõisas toimub tondipüüdjate pidu. 18.30 Sirje 1, 8 19.00 TV3 uudised 19.30 KINO3: Rio (USA 2011). Animakomöödia

VIDEOLUGU | „Ma kuulsin inimesi suremas.“

Tegevtoimetaja: e i e , e i il e @epl.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Printall 4041 0820 NORDICSWA N ECOLABE L

hukkunuga katusevaringust pääsenud otsivad

Iga aasta 21. novembril koguneb Riia Zolitūde piirkonda sadu inimesi, et mälestada Estonia laevahuku järel taasiseseisvunud Baltimaade suurima katastrooﬁ ohvreid. Tänavu saab Maxima kaubanduskeskuse varingust kümme aastat. Delﬁ TV tutvus kolme inimesega, keda varing puudutas eriti lähedalt. Ellujääja, päästja ja poja kaotanud ema meenutavad oma elu raskeimat päeva, kui varises sisse Zolitūde Maxima kaubanduskeskuse katus. Vaata videot tv.delfi.ee

võidusõitja ja särav tantsutäht, kuid ennekõike ikkagi tõeliselt hea muusik. Koit Toomest ei saa mitte keegi 21. sajandi Eesti popmaastikul seigeldes ei üle ega ümber. Ka Vahur Kersna mitte. 17.35 Loodusdokk: Jäine planeet II 1, 3/6. Jäised mäetipud 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Eesti mäng 15, 10 19.30 Koduteel 2, 1/5 20.00 Ühe maja lugu 3, 3/8: Keskaegse Tallinna linnamüür 20.30 Õnne 13 31 (s) 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Hotell Portofino 2, 1/6. Tagasitulekud (Inglise 2022) 22.30 Zoe (USA 2018). R: Drake Doremus. O: Léa Seydoux, Ewan McGregor jt. Romantiline draama 00.10 Täna õhtul... Koit Toome* 01.10 Riigimehed 1, 5/8. Rahvusvaheline edu (Eesti 2010)* 01.35 Kalifaat, 7/8 (Rootsi 2020)* 02.23 ERR.ee uudised

4, 4. Nagu

Reis 2: Saladuslik saar (USA 2012). R: Brad Peyton. O: Josh Hutcherson, Dwayne Johnson, Michael Caine. Seiklusfilm Seanist, kes saab saladuslikult saarelt kodeeritud hädakutsungi. Koos kasuisa Hanki, kopteripiloodi ja tema imeilusa tütre kaasabil hakkavad nad otsima saart, et päästa sealne üksik elanik ja põgeneda enne, kui vulkaanid saare uputavad ja selle aarded igaveseks meresügavustesse viivad. 01.25 Richie Rich (USA 1994)*. R: Donald Petrie. Perekomöödia 03.20 Öökülaline 2, 5. Piret Kalda* 04.15 Võsavinkel 4, 11* 04.45 Postimees.ee 05.00 Reporter+*

21.30 KINO3: Bridget Jonesi beebi (Prantsuse/Iiri/USA 2016). R: Sharon Maguire. O: Renée Zellweger, Gemma Jones, Jim Broadbent, Colin Firth, Sally Phillips. Komöödia. Pärast Mark Darcyst lahku minekut pole Bridgeti elu sugugi selline, nagu ta oma metsikutes unistuses ette näinud oli. Neljakümnendais eluaastais, tippvormis ning jälle vallaline, otsustab meie kõigi lemmik vanatüdruk keskenduda täielikult oma teleprodutsenditööle ja suhelda vaid oma armsate pööraste sõpradega.

00.05 Probleemid paradiisis (USA 2009). R: Clark Credle, Peter Billingsley, Christina Fong, Rip Murray, Kendall L. Nichols. O: Vince Vaughn, Jason Bateman, Jon Favreau, Faizon Love, Kristin Davis. Komöödia

03.00 Midsomeri mõrvad 16, 1* 04.45 TV3 uudised 05.15 Laser 9, 12*

07.00 Loodusdokk: Jäine planeet II 1, 3/6. Jäised mäetipud* 08.00 Metslased 2, 1. (Eesti 2021) 08.30 Riigimehed 1, 6/8. Võim või võrdsus? (Eesti 2010) 09.00 Prillitoos (s) 10.00 Hommik Anuga. Saatejuht Anu Välba. 11.15 Babylon Pärnu ja Kristjan Järvi* 12.10 Konrad Mägi värvide maailm 3/4* 12.40 Pealtnägija tähed (ETV 2022) 13.00 Midsomeri mõrvad 24, 1/4. Saatana kätetöö* 14.30 Maahommik* 15.15 Laskesuusatamise MK-etapp Östersundis. Meeste 20 km 17.15 Talispordistuudio 17.30 Pealtnägija tähed (ETV 2022) 17.40 Tõde 5G kohta (Austraalia 2020). Dokfilm 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Ukraina stuudio 19.15 Kuidas meist said sõdurid, 7/8. Kevadtorm

05.30 Inga Lindström: Autor ja mina (Saksa 2022)*. Romantikafilm 07.30 Smurfid 1, 51–52 08.00 Käpapatrull 5, 15 08.30 Alvin ja koopaoravad 1, 16 08.45 Alvin ja koopaoravad 1, 4 09.00 Barbie maagiline seiklus 1, 5 09.30 Kodud rahaks 2, 6 10.30 Võsavinkel 4, 11* 11.00 Öökülaline 2, 5. Piret Kalda* 12.00 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 5, 9* 13.00 Roaldi retked 3, 5 14.00 Südamesoov 5, 5* 15.00 Mask (USA 1994). R: Chuck Russell. Komöödia hädavares Stanleyst (Jim Carrey), kelle elu muutub päevast, mil tema kätte satub ööjumal Loki mask. Selle pähe tõmmanuna saab kontorirott Stanleyst hoobilt superman, kelle käevangu ilmub rabav kaunitar Tina ja kes teeb teoks Stanley kuitahes pöörased unistused. 17.00 Inga Lindström: Södermanlandi ratsahobused (Saksa 2022). R: Marco Serafini. Romantikafilm

06.00 Lasteka hommik: Saabastega kassi seiklused 1, 24. Turbo K.I.I.R.E 1, 26. Köögiviljade etendus 1, 4. Jänku Juss 1, 42. Zafari 1, 11. Hr Peabody ja Shermani sõu 1, 26. Turbo K.I.I.R.E 1, 26*. Saabastega kassi seiklused 1, 24* 09.20 Rio (USA 2011)*. Animakomöödia 11.20 Me armastame Eestit 11, 9* 12.55 Raport 1, 11* 13.25 Märgatud Eestis 7, 12* 14.30 Stop! 33, 13 15.00 Laser 9, 12* 16.00 Midsomeri mõrvad 16, 2. Hakkame jahti pidama. Mitu mõrva Midsomer St Claire’is on saanud inspiratsiooni hiljuti kiriku hauakambrist leitud keskaegse fresko õudsetest piltidest. Kuid kes neid mõrvu sooritab ja miks? 18.05 Minu Tallinn 19.00 TV3 uudised 19.30 Eesti otsib superstaari 9, 13. „Eesti otsib superstaari“ tulemuse selgumiseni on jäänud vaid nädal.

FOTO: DANIEL LEEVIK

19.45 Õde Boniface’i mõistatused 2, 1. Ärge seda kodus järele tehke (Inglise 2022) 20.30 Eesti nüüd siis Vabariik 4, 12. Mäkk Toonald 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport 22.00 Kalifaat 8/8 (Rootsi 2020). Fatima teeb terrorirünnaku peatamiseks, mida suudab, ja nõuab, et Pervin teda aitaks, enne kui ise vastuteene osutab. 22.55 Süütuse tuleproov 1, 2/2 (Inglise 2018). 1954. aasta jõulude ajal tapetakse oma mõisas rikas filantroop Rachel Argyll. Mõrva eest vahistatakse ta kasupoeg Jack, kes aga ei tunnista ennast süüdi. 18 kuud hiljem, kui Jack on juba vanglas surnud, ilmub välja salapärane teadlane, kes väidab, et tal on Jackile alibi. Kui aga Jack polnud mõrvar, peab ju tegelik mõrvar peres endiselt alles olema.

00.20 Kirsitubakas (s) (Eesti 2014)* 01.55 Riigimehed 1, 6/8* 02.26 ERR.ee uudised

19.00 Reporter+ 19.30 Kuldvillak. Saatejuht Eeva Esse-Sõõrumaa. 20.05 Ma näen su häält 3, 11. Suurejoonelises telesõus esitletakse taaskord seitsmest salapärasest lauljast koosnevat gruppi, keda identifitseeritakse nende elukutse või hobi järgi. 22.30 Naised vormis 2, 6* 23.30 CSI: Vegas 1, 6. Lõbustusmaja. Grissom ja Sara kahtlustavad, et keegi labori töötajatest on reetur ning Max sulgeb selle peale kogu osakonna. Folsom ja Allie uurivad tervet jada mõrvasid, mis on aset leidnud kahtlases klouniteemalises hotellis. 00.30 Head inimesed (Rootsi/Taani/USA/ Inglise 2014). R: Henrik Ruben Genz. O: James Franco, Kate Hudson, Omar Sy. Märul 02.20 Räpane amet (USA 2012)* 04.10 Kuldvillak* 04.45 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 5, 9* 05.40 Postimees.ee

20.35 KINO3: Sandra saab tööd (Eesti 2021). R: Kaupo Kruusiauk. O: Mari Abel, Hendrik Toompere, Laine Mägi, Henrik Kalmet, Carmen Mikiver, Alo Kõrve, Tiina Tauraite, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Hendrik Toompere jr. Draamakomöödia teleesilinastus. 22.45 Luurespetsid (USA 2016). R: Rawson Marshall Thurber. O: Dwayne Johnson, Kevin Hart, Amy Ryan. Komöödia 01.05 Politseipere 11, 2. Isa nimel 02.05 Uurija Vera 12, 8 03.20 Märgatud Eestis 7, 12* 04.20 Stop! 33, 13* 04.45 TV3 uudised

Delfi TV otseülekanded Reede 19.00 KORVPALL Tartu Ülikool Maks & Moorits – TalTech/Optibet

Laupäev 19.00 JÄÄHOKI HK Kurbads – HC Panter

21.30 Brokenwoodi mõrvad

midagi poleks juhtunud

23.30

KANAL 2

Reeglid

Täida tühjad kohad numbritega 1 kuni 9.

Numbrid 1 kuni 9 peavad esinema igas

9 veerus, igas 9 reas, igas 3 × 3 ruudus. Igas reas, igas veerus ja igas 3 × 3 ruudus võib iga number esineda ainult ühel korral. Lahendused ja vihjed: www.sudoku.com