Maamelu (juuni 2024)

Maamelu

Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUUNI 2024

AI AIn

10 MATKARADA, mida suvel avastama minna

Kui talvel kisub inimesi puhkama palmide alla, siis Eestimaa suve vastu ei saa miski. See on ka suurepärane aeg nautida meie mitmekesist loodust ja avastada uusi kohti. Pakume välja 10 RMK matkarada, kuhu sel suvel sammud seada, et veenduda –meie kodumaa on imeilus!

Tekst: Kristi Kool (RMK)

Valgejärve loodusõpperada Tallinnast 60 kilomeetri kaugusel Saue vallas asub Valgejärve loodusõpperada. 6,5 kilomeetri pikkune rada algab ja lõpeb Järveotsa järve kaldal RMK lõkkekoha juures. Sealsamas asub ka parkla. Vaatamist jagub Valgejärve maastikukaitseala läbival rajal küllaga. Esmalt saab jalutada mööda kaunist metsateed, siis jõuab Valgejärve äärde ja tagasitee kulgeb rabamaastikul. Teekonnal on matkajal näiteks võimalik ronida uude vaatetorni ja teha tutvust hundi-

aedikuga. Suve jooksul hakkavad mätastel valmima murakad, pohlad, sinikad ning jõhvikad. Pärast matka on hea teha RMK Järveotsa lõkkekoha juures väike piknik.

Neeruti loodusrada

Neeruti loodusrada Lääne-Virumaal pakub avastamiseks kauneid ja vaheldusrikkaid maastikke. Sealkandis on näha ka mitmeid Kalevipoja tegutsemisjälgi ja neid aitab avastada audiogiid. Rajal on 15 infopunkti, lisaks võib vaadata koomiksitahvleid, millel piltjutustused Neeruti lugudest.

Rada algab ja lõpeb Eesjärve telkimisalal ja olenevalt soovist ning jaksust võib valida nii pikema ehk 3,5-kilomeetrise kui ka lühema raja, mille pikkus on 1,5 kilomeetrit. Kindlasti paeluvad pilku Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi, ilusaid vaateid saab imetleda ka pikkade vallseljakute ehk ooside harjadelt.

Kauksi oja loodusrada Ida-Virumaalt Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juurest saab alguse Kauksi oja loodusrada, mis kulgeb Peipsi järve suubuva Kauksi oja sängi ümber. Maastik on mitmekesine: kaunid männikud vahelduvad segametsaga, metsatukad omakorda järverannaga. Suvisel ajal

tasub aeg-ajalt pilk kaunitelt vaadetelt ka maapinnale suunata, sest sealkandis asuvad head mustikakohad. Kes aga tahab anda oma teekonnale veel põnevust juurde, võib läbi teha nutimängu. Selleks on rajal punktid QR-koodidega, mida telefoni skaneerida, teine võimalus on alla laadida Loquizi rakendus ja mängida selle abil. Kindlasti tasub sisse astuda ka Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusesse, mis sai uue ilme ja nüüdisaegse püsinäituse 2021. aastal.

Männikjärve õpperada

Veidi rohkem kui 7 kilomeetri pikkune Männikjärve õpperada asub Endla looduskaitsealal. Rada saab alguse ja ka lõpeb Tooma külas Jõgevamaal. Raja tõmbenumbriks on kindlasti 7 meetri kõrgune vaatetorn, mille tipust paistab kätte kogu 210 hektari suurune Männikjärve raba. Õpperajal matkates saab näha erilisi loodusväärtusi – siin kasvavad mitmed kaitsealused taimed, nagu soo-neiuvaip ja kuradi sõrmkäpp, rabas elutsevad punaselg-õgija ja rüüt.

Marimetsa matkarada

Ilusat soomaastikku jagub ka Läänemaale. Marimetsa 9 kilomeetri pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse

tutvuda erinevate elupaikadega. Matkarada kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algab laudtee, mis läbib erinevaid sootüüpe ja jõuab lõpuks puitplatvormil vaatetornini.

Laiksaare loodusrada

Laiksaare loodusrada Pärnu maakonnas on 1,5 kilomeetrit pikk. Ehkki sammuskoor jääb seal matkates väikseks, saab rajal sellegipoolest panna proovile nii füüsilise vormi kui ka hallid ajurakud. Teel tuleb ületada kolm purret ja mahalangenud puid ning ronida mööda jõekallast. Linnuhuvilist matkajat rõõmustab kindlasti suleliste liigirikkus. Kui on aga soov kombineerida loodusvaatlused tehnoloogiaga, siis saab rajal mängida nutimängu “Laiksaare metsaseiklus”. Selleks tuleb alla laadida Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid leiab infotahvlilt raja algusest.

Koigi õpperada

Kui suisel ajal Saaremaal olla, siis tasub minna jalutama Koigi õpperajale. 5,7-kilomeetrine rada asub Saaremaa suurimas rabas ja kulgeb ümber Pikkjärve. Teekonnal on võimalik vaadelda soo erinevaid arengujärke. Rahvasuu räägib, et Koigi rabajärve on maetud aare, mida valvavad vaimud, kes end vahel inimestele ka näitavad. Pole päris kindel, kas mõnel matkajal õnnestub neid tõepoolest näha, kuid erinevaid arvukaid linnuliike saab rabas jälgida küll. Selleks on parim koht raba servas asuv vaatetorn. Puhkepausiks on rajal kolm järveäärset

platvormi. Koigi õpperajal saab Loquizi rakenduse abil mängida nutimängu, mis aitab avastada raba ning anda uusi teadmisi.

Koiva pärandkultuuri õpperada ja Tellingumäe vaatetorn

Huvitav ja vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune Koiva pärandkultuuri õpperada Valgamaal tutvustab meie esivanemate kombeid ja elu-olu. Teele jäävad ohvrikivi, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Kindlasti on abiks objektide juurde paigaldatud infotahvlid, mis kaugete aegade pärandit selgitavad. Rajale jääb ka lõkkekoht ning eelmisel aastal püstitatud uus metallist konstruktsiooniga Tellingumäe vaatetorn, millel kõrgust eelnevaga võrreldes 5 meetrit rohkem. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel ja torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit.

Õisu matkarada

Kas teadsid, et lisaks Põlvamaal asuvatele Taevaskodadele asub üks selline ka Viljandi maakonnas? 2,5-kilomeetrine Õisu matkarada viib jõeorgu ja sellele kohale on rahvas andnud Mulgimaa Taevaskoja nime. Matkarada asub Õisu mõisa südamest veidi põhja pool kauni Vidva oja kaldal. Ehkki rada on lühemapoolne, nõuab sellel liikumine füüsilist pingutust. Värskelt renoveeritud rajal pole enam treppe ja matkaja saab oru veerust üles köie abil sportlikku jõudu ja nutikust kasutades. Kärestikuline oja pakub silmailu ja rahustavat veevulinat igal aastaajal. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt liivakivipaljandilt ka 1930.

aastatel graveeritud reljeefi „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld.

Luhasoo õpperada

Võrumaal Rõuge vallas asuva Luhasooga tutvumiseks on rajatud 5 kilomeetri pikkune õpperada, kõndimist selle märgades osades hõlbustab laudtee. Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab meid mineraalmaasaarele, kus asub mõnus palkidest metsaonn. Majast leiab lavatsid ja küttekolde, kõike võib kasutada, ainult puud tuletegemiseks tuleks raja alguses asuvast puukuurist kaasa võtta. Metsaonnis viibimine ja ööbimine kehtib põhimõttel „kes ees, see mees“. Kuid häid lambaid mahub kokku palju ja kui rahvast rohkem, võib metsaonni juurde lisaks ka telgi püsti panna. Ja siis on tore varahommikul keset raba ärgata ning järves karastav suplus teha.

Pane tähele!

Olgu matk pikem või lühem, kodule lähemal või kaugemal, toreda päeva õnnestumisele aitab kaasa ettevalmistus. RMK radade ja vaatamisväärsuste info on koondatud loodusegakoos.ee veebilehele. Paljud rajad asuvad kaitsealadel, kus kehtivad eraldi reeglid, nendest kinnipidamine võimaldab kaunist maastikku ja liigirikast elustikku nautida kõikidel matkajatel. Põuasel ja tuleohtlikul ajal peab järgima Päästeameti piiranguid. Loodusesse prügi sattumist aitab aga ära hoida põhimõte „kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia“. Ilusaid matkaelamusi kõigile!

Laiksaare loodusrada

Õisu matkarada

Luhasoo õpperada

Koigi õpperada

Koiva pärandkultuuri õpperada ja Tellingumäe vaatetorn

Kuidas maitseb Sibulatee?

Uudiseid Peipsi äärest

Peipsiveerel looklev Sibulatee ei koosne ainult sibulapeenardest ja sibulapirukatest. Ja ei ole sel ka vaid suitsukala või kalasupi maitset. Sibulateele annavad selle õige meki kohtumised kohalike inimestega, põnevad tegevused, silmipaitavad loodusvaated ning üritused, mis soosivad Sibulateele reisimist.

Suvel Sibulateele tulijale on kõige olulisem soovitus: võta aega, võta kohe mitu päeva. Piirkonna kolm kultuuri on suveks saanud taas täiendusi: Liivi muuseumis on avatud uus välinäitus „Juhan Liivi meelemaastikud“, mis on pigem mõnus looduskogemust võimendav teekond, muinasjutulisse Alatskivi lossi on tagasi saabunud siin elanud parunipere originaalmööbel ning Kolkja vanausuliste muuseumis saab VR-prillidega sattuda otse selle usukillu palvusele.

Voronja suvegalerii Varnjas avab uksed juba 11. korda ning kuulsad kardemonivahvlid panevad kõigi südamed sulama. Voronja naabriks olevas Samovarimajas on vaatamiseks välja pandud samovaride

arv kasvanud juba tublisti üle kahesaja. Peipsimaa Pärimuskeskus Kolkjas on eelkõige lastele mõeldud suurt hoovi veelgi täiendanud ning suveks avab suure käsitsi trükitud patjade näituse. Kodavere Pärimuskeskuse selle suve hitiks on näitus eelmise sajandi peoriietest.

Külla saabuvatele peredele on soovitus külastada kaht loomatalu. Kruusa talu Tähemaal tegeleb loomade päästmisega ja neile uue elukoha pakkumisega ning Nugise hobitalu Sipelga külas on võtnud endale eesmärgi kasvatada rohkem haruldasemaid loomakesi.

Aktiivsemaks liikumiseks sobivad nii Alatskivi matkarada kui ka Pala terviserajad. Alatskivil, Koosal ja Palal saab

mängida kettagolfi ning laenutusrattaid pakub Nina Kordon. Varnjas saab paate rentida ja tellida reisi Mesi Tare laevakesega kasvõi Piirissaarele. Ujumiseks on Sibulateel 11 vastavalt sisustatud kohta nii suure Peipsi kui ka väiksemate järvede ääres ja eks leiab ka metsikumaid võimalusi. Pikim liivarand on Kallaste linnas, suhteliselt avastamata ujumiskoha leiad Nina külast või hoopis Varnjast. Sibulatee päris maitseid ehk kohalikku toitu pakub üle kümne toidukoha, mõned neist on avatud iga päev, teised vaid nädalavahetuseti. Turgi talu traditsioonilised rehetalu suvegurmeed tulevad kolmel korral ka sel suvel.

Selle suve põnevamatest sündmustest kutsub Alatskivi lossi õueteater vaatama etendust „Öö õigus“, toimub traditsiooniline Alatskivi vanavaralaat ja Kallaste sibulalaat, hulgaliselt kontserte ja käsitööpäevi. Kes soovib rahu ja vaikust, läheb Sibulateele puhkama hoopis nädala sees – saab rahulikult rannas lesida, raamatuid lugeda, saunatada ja päikesetõususid vaadata.

Siiruviiruline Sibulatee kutsub!

Tekst Liis Lainemäe / Foto: Ahto Sooaru

Suvel viivad kõik teed maale

Suvi pole mingi suvi, kui selle peab linnas veetma. Ikka maale tuleb suvel minna ja nautida kõike seda, mida Eesti loodusel pakkuda on. Meie kodumaa on kaetud ägedate matkaradadega, on nii kergemaid kui ka raskemaid teid, hulkuda saab metsas, rabas, mere ääres. Kui rääkida merepiirist, siis meie väikesel maal seda juba jätkub ja merel aja veetmine on samuti üks ütlemata mõnus suvine tegevus. Laevasõite korraldatakse üle Eestimaa palju ja väga erinevaid. Kui merele siiski ei jõua, saab suvel nõrkemiseni ujuda, sest Eestimaa on täis kauneid randu. Suplemiseks sobivad suurepäraselt ka risti-rästi mööda Eestit voolavad jõed ja meie rohkem kui tuhat järve. Jõgedel ja järvedel on väga mõnus ka SUP-lauaga ringi uidata, kanuutada või süstaga sõita. Maamelust saad teada,

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

millised on Eesti kõige paljukiidetumad matkarajad, ja ka palju ideid, milliseid veekogusid milliste sõiduvahenditega avastama sõita.

Kui otsid suvel seltskondlikku tegevust linnast väljas, siis saad Maamelust häid soovitusi, kuhu talgutele minna. Samuti leiad vihjeid, kus saab lisaks Tallinna Loomaaiale koos lastega loomi vaatamas käia – võimalusi selleks on üle Eesti uskumatult palju. Muidugi ei puudu Maamelust info üle Eesti toimuvate laatade kohta ja restoranisoovitused „maailma veerelt“. Juttu tuleb ka loodusandidest – kõikide oma suviste käikude ajal tasub kindlasti leida üks vaikne ja rahulik hetk, mil korjata meie puhtast loodusest ravimtaimi ja nii juba eos talvistele viirustele pikka nina näidata. Kaunist suve maal!

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetajad: Jolana Aru, Kaire Puumets-Sõber

Trükk: AS Printall

TULE PEREGA SEIKLEMA!

Türi Elamuspargis on lustimist ja katsumusi kogu perele kolmeaastastest lastest alates.

Väiksemad saavad turnida Eestis ainulaadses VÕRGUMAAILMAS ja hüpata VÄLIBATUUDIVÄLJAKUL.

Mida kõike teha ja näha saab, saad tutvuda www.tyrielamuspark.ee

Parim aeg matkamiseks on käes

Eesti looduses on tore matkata igal aastaajal, kuid just suvi on kõrghooaeg. Päevad on praegu ju nii pikad, et rännata saab soovi korral kasvõi varahommikust hilisõhtuni. Taustaks lilled, linnud, päike ja heinamaa – idüll missugune!

Tekst: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock

Kui oled terve talve kontoris istunud, tasub esimene matk teha ühepäevane või isegi vaid paaritunnine, et kohe mitte värske õhu mürgitust saada. Sealt edasi saab matku vaikselt pikendama hakata, kuni suve lõpuks oled päevitunud, õnnelik ning enese ja eluga rahulolev looduslaps. Matkateid on üle Eesti väga palju, nii et igaüks leiab endale sobiva raja – näiteks veebilehel puhkaeestis.ee on palju infot uute ja vanade matkaradade kohta, millega meie väike maa kaetud on.

Millist varustust on tarvis, et matka tõeliselt nautida?

Et matka tõeliselt nautida, on kõige olulisem valida õiged riided ja jalanõud. Tähtis on riietuda kihiliselt ja võtta kaasa ka vihmajope, sest Eesti ilmad on heitlikud. Kuna matkateed võivad olla märjad ja mudased, on väga olulised ka korralikud veekindlad matkajalanõud.

Retkel võiks alati olla kaasas ka esmaabivarustus, sest me ei ole keegi kaitstud näiteks kukkumise eest. Kindlasti peaks olema kaasas plaastrid, juhuks kui hõõrud jalad villi. Kohustuslik on ka putukatõrjevahend, et puuke ja sääski eemal hoida.

Mitmepäevase matka korral on varustust rohkem vaja. Tarvis läheb telki, madratsit ja magamiskotti. Kui matkad pere või sõpradega, kuluvad ära ka matkapliit, kokkupandavad matkalaud ja -toolid ning toidunõud, sest mis saab olla mõnusam, kui pärast väsitavat matkapäeva valmistada mõnus eine, istuda matkatoolidele ja nautida kaunist vaadet metsale, merele või järvele.

Matkamine on jõukohane igale inimesele – tuleb lihtsalt valida paras distants ja komplekteerida korralik varustus. Elamused, mis matkalt saad, on kogu pingutust kuhjaga väärt.

TOP 10 MATKARADA EESTIS

Soovid minna matkama Eesti pikimale rajale või teha mõne lihtsama matka? Tahad rännata omapäi või organiseeritult? Millist Eesti kanti avastama kisub? Siit leiad just endale sobiva matkatee.

Mille järgi panna paika, millised on Eesti parimad matkarajad? Puhka Eestis on koostanud pingerea selle järgi, milliseid matkateid on nende veebist enim otsitud, samas ei jäeta rõhutamata, et kõik rajad on millegi poolest erilised ja ainulaadsed.

Viru raba õpperada

Harju maakond, Kolga alevik

Viru raba on üks parema ligipääsuga sooradu Eestis, läbides Lahemaale omast metsaja rabamaastikku. Rada on 3,5 kilomeetrit pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: kuni vaatetornini rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooli või lapsevankriga liikujatele.

Pääsküla raba loodusõpperada

Harju maakond, Tallinn

Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsa-

tüüpide, üle kanalite ning allikate. Männikupoolses osas asub kümne meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. Kahe kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ning on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale rajaosale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid.

RMK Mukri raba loodusrada

Rapla maakond, Reonda küla Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 9000 – 10 000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ujuda. Raja peal asub ka 18 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. Kui laudtee

Mändjala Puhketalu

KENA PUHKUS MERE TAGA...

Naudi puhkust ja avasta suvist Saaremaad

Mändjala Puhketalu asub 10 km kaugusel Kuressaarest, Mändjala külas. Vaid 10-minutiline jalutuskäik läbi männimetsa viib kaunisse liivaranda.

Erineva suurusega majakesed ning apartmendid ootavad sõpruskondi ja perekondi nautima suvist Saaremaad.

Meilt saad rentida ka jalgratta.

puhkussaaremaal.ee

@mandjala_puhketalu

565 3883

liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna.

Meenikunno raba matkarada

Põlva maakond, Nohipalo küla Matkamajad, vaatetorn ja laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Päikeseloojangu metsamajast kuni Suur Suujärveni on ehitatud uus laudtee, mida mööda on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Kakerdaja raba matkarada

Järva maakond, Vetepere küla

See raba on Kõrvemaa üks suuremaid. Rabamassiivi suurus on kuskil tuhande hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul

tuhandeid veelinde. Keset raba on Kakerdaja järv. Sellest kolmveerand kilomeetrit ida pool asub 2,6 hektari liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.

Marimetsa raba matkarada

Lääne maakond, Rõuma küla Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Sealt viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus, puitplatvormil asub 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirde- kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee 2 × 2 kilomeetrit, aega varu 4–5 tundi. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid.

Tuhu soo ja RMK matkarada

Pärnu maakond, Kiska küla

Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuremaid, aga ka nooremaid soostikke, paiknedes vaid kümne kilomeetri kaugusel merest. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõja järel püüti küll sood kuivendada, kuid

Oled südamest oodatud

Metsaluigele!

Meie marsruudid on unikaalsed ning erilised, sest lisaks piirkonna populaarsetele vaatamisväärsustele tutvustame ja näitame neidki huvitavaid kohtasid, kuhu tavalised turismireisid-marsruudid ei vii ning mida tihtipeale kohalikudki ei tea. Oleme valinud vähem teatud paikade hulgast välja põnevamad, kaunimad ja erakordsemad, et meie reisid oleks teistest omanäolisemad ning kaasakiskuvamad.

õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Raja alguses asub unikaalne vaatetorn Trepp, mis on valminud koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 m ja liikuda saab laudteel, mis võib märja ilmaga libe olla.

Hüpassaare õpperada

Viljandi maakond, Karjasoo küla Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on võimalik grillida ja lubatud ka telkida. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum.

Väätsa looduskaitseala matkarada

Järva maakond, Vissuvere küla Kolme kilomeetri pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärk on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Laudteel on igal sammul näha raja valmimise toetajate ja

ehitajate nimesilte. Väätsa matkarajal liikudes saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 kilomeetri pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud. Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad siiani, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugastevahelist ala katab harva esinev saja-aastane rabamännik.

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn

Tartu maakond, Ilmatsalu alevik Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enim külastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab jälgida linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ning siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.

Allikas: Puhka Eestis

Meil ootab Sind

• kohvik-restoran

• sauna- ja basseiniala

• majutus palkmajades või kämpingutes

Või tule puhka karavani või telgiga ...

Kõigile oma koht siin päikese all!

Korraldame bussireise kõikjal Eestis ning ka Põhja-Lätis professionaalse giidi juhtimisel. Võimalik on tellida personaalne grupireis või osaleda avalikel reisidel.

INFOT REISIDE KOHTA www.kultuurireisid.ee

Telli buss koos juhiga ja naudi rahulikku reisi!

Bussi tellimine ja hinnapäringud: info@kultuurireisid.ee, tel 526 2232

Kabli, Häädemeeste vald, Pärnumaa tel 5333 5799

info@metsaluige.ee metsaluige metsaluigecamping metsaluige.ee

SIHTKOHAD Šokeeriv Ida-Virumaa • Romantiline Rannatee • Läänerannik Paldiskist Haapsaluni • Lahemaa mõisad, rannad ja lahedad kohad • Setomaa omanäolised tuntud ja vähem teatud paigad • Tiir ümber Võrtsjärve • Unistuste Narva eile, täna ja homme • Põhja-Läti tuntud ja tundmatud paigad • Ikla-Häädemeeste • Avasta Soomaa • Peipsiveer • Matkad koos professionaalse matkajuhiga • jpm

Kas oled suviseks matkahooajaks valmis? Nipid matkavarustuse värskendamiseks

Matkahooaeg on soojaga hoo sisse saanud ja on tagumine aeg üle vaadata suvine matkavarustus. Fjällräveni matkaeksperdid annavad nõu, kuidas hoolitseda oma matkavarustuse eest enne suvise matkahooaja algust, ning jagavad nippe juhuks, kui varustusega matka käigus midagi juhtub.

Vaata üle oma varustus

Alusta inventuurist. Vaata üle, mis asjad on olemas, mis vajavad lappimist ja parandamist ning mis oleks vaja juurde soetada. Nii saad olla kindel, et oled eesootavaks matkaks valmis ning kõik vajalik on toimiv ja korras.

Matkakott

Kui talveks on kott seisma jäänud, puhasta see sügisestest okstest ja metsapurust ning kontrolli, kas kõik taskud on terved ja lukud töötavad. Kui soovid matkakotti pesta, siis tee seda leige vee, õrna pesuvahendi ja käsna või harja abil. Võimalusel keskendu vaid kotile tekkinud plekkidele, ainult vajadusel pese puhtaks kogu kott. Mitte kunagi ära pane matkakotti pesumasinasse ega kuivatisse, isegi käsipesuprogrammi puhul on oht, et kangas saab kahjustada

Telk

Veendu, et telgil on alles kõik vaiad ja kinnitused, et uuel matkal üllatusi ei tekiks. Telgipõhja tekkinud aukude parandamiseks kasuta spetsiaalset parandusteipi, mille üks külg on kleepuv. Kui leiad telgil lekkivaid õmblusi, tuleks need seestpoolt spetsiaalse silikoonvahendiga (ingl seam sealer) üle käia. Ka telgi vihmakatet oleks hea vähemalt kord aastas spetsiaalse hooldusvahendiga töödelda, et pikendada selle eluiga ja tagada vett tõrjuvad omadused.

Magamiskott

Talvel hoia magamiskotti laiali, mitte koti sees. Kõige parem viis on laotada magamiskott kappi või hoiuruumi rippuma. Kui tuled

matkalt tagasi, võid hoolika rullimise asemel magamiskoti ümbrise sisse üsna suvaliselt toppida. Nii saad olla kindel, et magamiskoti sisu, olgu selleks suled või sünteetika, püsivad kaua ja on alati pehmed ning kohevad.

Jalanõud

Pole hinnalisemat matkavarustust kui sisse käidud matkajalanõud. Veendu ka nüüd, et jalanõud on terved ja korralikud ning uueks hooajaks valmis. Pühenda matkajalanõudele kümme minutit ka pärast igat matka – puhasta need sinna kogunenud okstest ja liivast ning puhasta märja lapi või harjaga välimine osa. Kui kannad matkal nahast matkasaapaid, ei tohi neid mingil juhul radiaatori või mõne muu soojusallika läheduses kuivatada, sest nahk kuivab kokku.

Vihmakindlad joped ja matkapüksid

Üldiselt pestakse vihmakindlaid riideid madalal kuumusel ja väheste pöörete juures, alati tootja soovitusi järgides. Veekindlate riiete taastamiseks on vaja kuumust, sest kuumus aktiveerib materjali veekindla kihi. Kui sul on kodus kuivati, pista riided kuivatisse või kasuta kuumusena triikrauda, asetades rõiva ja triikraua vahele rätiku.

Telgivaiad, matkakepid ja söögiriistad

Teinekord peab matkavarustuse eest hoolt kandma ka rajal olles. Halvemal juhul võivad katki minna telgivaiad, aga ka matkakepid ja plastist söögiriistad. Selliste ootamatuste lahendamiseks hoia matkakotis alati parandusteipi. Kui teipi pole, tuleb olla loominguline. Katkist matkakeppi asendab mõni tugevam puutoigas ja telgi saab püsti panna ka matkakepi abil. Söögiriistade soetamisel eelista plastile alati tugevast roostevabast terasest kahvlit, lusikat või matkajate seas popiks saanud luhvlit (ingl spork), mis, nagu nimigi viitab, on korraga nii kahvel kui ka lusikas.

RAPLA FESTIVAL

Rapla kirik 30.06 kl 19

FESTIVALI AVAKONTSERT • LAULGEM KIITUST!

Tütarlastekoor ELLERHEIN

Duo ObSolute • Jaanika Kuusik sopran ja Riivo Kallasmaa oboe orelil Kadri Toomoja, dirigent Ingrid Kõrvits Kreek, Debussy, Sisask, Kõlar, Saar jt * kontserdile eelneb kl 18 vestlus-kohtumine EELK peapiiskopp Urmas Viilmaga

Käru kirik 2.07 kl 19

PÜHA MAARJA IMETEOD

Vanamuusikaansambel RONDELLUS

Maria Staak laul, rataslüüra, Robert Staak lauto, löökpillid Johannes Christopher Staak laul, rataslüüra, torupill, plokkflöödid Johanna Maria Jaama fiidel, nyckelharpa Cantigas de Santa Maria (Maarja laulud 13. saj. Hispaaniast)

Vahastu kirik 4.07 kl 19

OMAD JA VÕÕRAD

Laulja ja luuletaja Lembe Lokk Prantsusmaal elav ja töötav mitmekülgne eesti interpreet esitab nii enda, kui oma lemmikautorite loomingut Cohen, Berio, Britten jt

Rapla Kirik 6.07 kl 19

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA

kontsertmeister Arvo Leibur

Hans Christian Aavik viiul

dirigent Henri Christofer Aavik

Haydn, Mozarti „Türgi kontsert”, Boccherini

Saku kirik 7.07 kl 19

PEALKIRI

Virgo Veldi saksofon, Jaan Ots klaver Schubert, Eespere, Piazzolla jt

Kehtna kirik 9.07 kl 19

IMELINE KELLAHELIN

Inna Lai käsikellad, klaveril Pille Metsson Purcell, Saint-Saëns, Pärt, Sibelius jt

Velise kirik 11.07 kl 19

MEIE PALVED MAAILMA RAHU EEST

Läti segakoor Daugava dirigendid Jevgeņijs Ustinskovs Alīna Lapinska, Arturs Saveļjevs Euroopa heliloojate vaimulik muusika

Märjamaa kirik 12.07 kl 19

BAROKI PÄRLID Andres Mustonen viiul Imbi Tarum klavessiin Bach, Biber, Buxtehude jt

Rapla Kultuurikeskus 13.07 kl 19

OOPERIGALA - PUCCINI JA TEMA KAASAEGSED koostöös Carlo Bergonzi Verdi Akadeemiaga

Rapla Rahvusvahelise Suveakadeemia lauljad juhendajad Fabio Armiliato tenor, IT, coach Simone Marziali, IT Tuntud aariad, soololaulud jt

Rapla kirik 14.07 kl 19

SUVEL MATKA VEE PEAL –

Eesti jõed ja järved ootavad

Suviselt soojad ilmad ja kõrgelt langevad päikesekiired viivad meid ikka ning jälle vee äärde. Ent lisaks niisama suplemisele ja ujumisele pakuvad Eesti erinevad veekogud ka arvukalt matkavõimalusi. Vaatame, millise matkavahendiga tasub sel suvel veele minna ja kus on kõige sobilikum kanuutada, parvega matkata või hoopis SUP-lauaga seigelda.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock

Ilmselt kõige populaarsemaks veematkade liigiks on kanuumatkad. Kanuuga võid minna nii jõgedele, järvedele kui ka merele, olenevalt soovitud matkapikkusest ja treenituse tasemest. Igal juhul on kanuumatka puhul võimalik samaaegselt nautida loodust, end sportlikult liigutada ja juhul, kui aerutad kahe- või enamakohalise kanuuga, siis ka mõnusas seltskonnas aega veeta. Küll aga eeldab edukas

kanuumatk head ettevalmistust, mille hulka kuulub läbimõeldud riietus ja varustus ning sihtkoha hoolikas valimine.

Veelgi seltskondlikum matkatüüp on parvematkad ehk rafting. Seda seetõttu, et parve mahub korraga rohkem inimesi, reeglina 6–9 sõitjat. Parvega vee peal lii -

geldes saavad osalejad seiklusliku ja meelelahutusliku kogemuse, kus tähtsal kohal on osalejate omavaheline suhtlus ning meeskonnatöö. Kõige populaarsemaks sõiduvahendiks parvematkadel on kummiparved, ent leidub ka erinevaid jäikadest materjalidest parvi ja isegi kanuuparvi.

Kõige populaarsemad on matkajate seas

Parvest väga teistsuguse kogemuse saab aga süstamatkal. Süst meenutab paljuski oma olemuselt kanuud, kuid tegelikult on neil kahel mitmeid erinevusi. Matkamisel kasutatakse mahukaid ja mugavaid matkasüstasid, mille ümberminemist aitavad vältida spetsiaalne kere laius, kuju ja istekoha asumine allpool veepiiri. Süst pakub stabiilset liikumist ehk näiteks tuul ei mõjuta sõidusuunda eriti suurel määral. Neile, kel peamiseks eesmärgiks

Ahja ja Võhandu

jõe ürgorgudesse jäävad lõigud.

Kuradikoopa paljand Ahja jõe ääres

Saesaare tamm

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Foto: Raivo Tasso

füüsiline koormus ja lihastreening, sobib just süstamatk kõige paremini, sest lisaks aeroobsele treeningule treenib süstasõit ka selja-, käsivarre-, õla-, kere- ja jalalihaseid.

Kõige kaunimad vaated Ahja ja Võhandu jõel

Erinevaid loodusmatku korraldava Puhka Looduses retkejuht Mari Loorman ütleb, et nende veematkad on üles ehitatud selliselt, et varasema veesõiduvahendite kasutamise kogemuseta inimestel oleks võimalik kohapeal kiirelt vajalik selgeks saada ja veele minna. „Veematkast osa võtmise suurimaks eeliseks on see, et ei ole vaja omada isiklikku varustust ega varasemat kogemust. Piltlikult öeldes võib tulla kohale, käed taskus, ja retke instruktor õpetab kaldal selgeks kõik ohutud sõiduvõtted,“ kirjeldab ta.

Puhka Looduses pakub huvilistele nii kanuu-, kummi- ja kanuuparve- kui ka SUP-matku. „Meie oma matkadel sportlikkust ja kiirust taga ei aja, keskendume looduses liikumisele ning nautimisele, ehk ka teadmiste hankimisele. Aga mitmest veematkast saab osa võtta ka vormi ja füüsise parandamise eesmärgil,“ tutvustab Loorman.

„Piltlikult öeldes võib tulla kohale, käed taskus, ja retke instruktor õpetab kaldal selgeks kõik ohutud sõiduvõtted.“

Millise veesõiduvahendi võiks algaja valida? Loorman toonitab, et kuigi erinevate sõiduvahenditega kaasnevad omad eelised ja väljakutsed, saab ka algaja teha meelepärase valiku paljude sõiduvahendite hulgast. „Ei ole sellist reeglit, et kõigepealt tuleb tulla suurema sõiduvahendi, näiteks raftimatkale. Pigem tuleb valikul lähtuda matkaseltskonnast ja ootustest kogemusele. Kui soovid lähedasemat, seltskondlikumat kogemust, siis vali raft. Kui soovid individuaalselt oma vahendit juhtida, siis proovi aerulauda. Kui oled pere ja lastega, tule pigem kanuu- või raftimatkale,“ selgitab ta võimalusi.

JÄNE S EURG*

Loormani sõnul saab enamik inimesi paraja sõiduelamuse kätte kahe kuni kolme tunniga, kuid proovida tasub ka pikemaid distantse. „Need, kel seiklemine veres, saavad Eestimaa jõgesid mööda ka paar päeva järjest matkata. Kõige populaarsemad on kindlasti Ahja ja Võhandu jõe ürgorgudesse jäävad lõigud, kus on rohkelt silmailu – kaldad on mitmekesised ja ääristatud paljude liivakivipaljanditega, vool kannab ning jõgi üllatab paari väikese adrenaliini pakkuva kärestikuga,“ kirjeldab ta veematkajate lemmikuteks osutunud jõgesid.

Uus ja põnev SUP-lauaga sõit Viimastel hooaegadel on eriti populaarseks muutunud aga SUP-laua ehk aerulauaga surfamine. SUP tuleneb ingliskeelsest nimetusest stand up paddleboard, kuid aerulaual ei pea tingimata püsti sõitma, vaid matkaja võib valida ka istumise või põlvitamise, mis on tasakaalu hoidmise mõttes kergemad valikud. Aerulauaga edasi liikumiseks tuleb kasutada mõla ja SUP-lauaga võib minna sisuliselt igale veekogule, kuid hinnata tuleb oma võimekust ning tunda veekogu iseärasusi.

Uus maa-alune saunaga majutus Pärnumaal rabbithole.vango.ee • tel 516 3259

Vango Imedemaa jänes kiirustab Sulle oma urgu näitama juba sel suvel. Kui veab, saad seal isegi öö veeta, saunas mõnuleda ja metsaõhku hingata. Parim paik kahekesi olemiseks, enese ja teineteise leidmiseks.

#maailmaparanduskeskus

Kuidas parandada maailma? Alusta iseendast! Kui Sina tunned end suurepäraselt, on ka maailm parem paik.

„Aeru- ehk SUP-laud on suhteliselt uus nähtus meie järvedel. Kuid igaüks, kes on aerulauaga oma kodujärvele tiiru peale teinud, otsib järgmiseks sõiduks põnevamat teekonda,“ ütleb Loorman ja lisab, et Puhka Looduses korraldab aerulauamatku rahulikuma vooluga Ahja jõel. Aerulauaga soovitab ta sõitma tulla kõigil, kes on vee peal vastutustundlikud, kel rammu kätes ja tahtmist hinges. „Aerulauaga sõites saad nautida

Aerulauaga sõitmine sobib kõigile, kes on vee peal vastutustundlikud, kel rammu kätes ja tahtmist hinges.

ka ümbritsevat – kauneid ja kordumatuid loodusvaateid jõe kallastel, käänulist ja pidevat põnevust pakkuvat teekonda ning väikeseid takistusi vee kohal ja all,“ kirjeldab ta SUP-lauaga sõitmist jõel.

Valikuid on veelgi

Kui eelnimetatud asupaigad jäävad liiga kaugeks või on juba läbi sõidetud, leidub veematku ka teistes Eesti veekogudes. Võid valida näiteks veematka Navesti ja Pärnu

jõel, kaatrimatka Aidu kunagises põlevkivikarjääris või hoopis SUP-laudadega matka põnevas Rummu karjääris. Ülevaate erinevatest veematkavalikutest leiad kodulehelt Puhka Eestis, sisestades otsingusõnaks „veematk“.

Kui endal piisavalt suurt seltskonda ei ole, pakuvad erinevad puhkekeskused ka plaanilisi matku, kus on võimalus koos uute inimestega põnevaid veekatsumusi ette võtta. Kui on olemas aga enda kanuu, SUP-laud, kummiparv või mõni muu veesõiduvahend, tasub see vaid meele- ja reeglipärasesse kohta kohale viia ning omal käel Eesti jõgesid ja järvi avastada.

Võhandu maraton

Foto: Priit Simson

Lastega loomaparki

Kui peres kasvavad lapsed armastavad väga loomi ja linde ning

Tallinna Loomaaed on juba risti-põiki läbi käidud, tasub kiigata erinevate loomaparkide poole. Armsaid karvaseid ja sulelisi näidatakse külastajatele lausa igas Eestimaa nurgas. Paljudes kohtades saab loomade-lindudega ka mängida ja neid paitada.

Toimetas: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock

Paasiku koertemõis

Tee giidi saatel tutvust loomadega, avasta ajaloolise mõisa väärikaid hooneid ja kuula põnevaid lugusid Siberi husky’de kohta! Kõik koerad võtavad

meeleldi vastu paid ja kallid, mida külastajad on lahkelt nõus jagama.

Sõna „koerte“ lisandus ajaloolise Paasiku mõisa nimele pererahva soovist selle imelise tõuga tegeleda ja näidata ka teis-

tele, kuidas käib elu tavapärasest suurema hulga koertega. Paasiku mõis oli varasemalt üsna räämas ja aastaid hooleta seisnud, kuid kindla sihi ning suure tahtejõuga on sellest praeguseks loodud kodu, kus võõrustada külalisi. Pererahvas korraldab koertega matku ja retki, koertemõisas saab pidada ka laste sünnipäeva ja korraldada husky’dega fotosessioone. Mõisas saab tutvuda ka alpakade ja ponidega. Kõiki toredaid loomasõpru oodatakse külla eelneva broneeringuga.

Kontakt: paasiku.ee

Aadress: Paasiku mõis, Anija vald, Harjumaa

PAKUME

HIINA, NEPALI JA TAI MAITSEELAMUSI, MIS VALMIVAD NEPALI KOKKADE KÄE ALL

Ootame teid külla!

Põltsamaa – Lossi 5a • Viljandi – Tartu 14

Keila – Uus 2 • Haapsalu – Posti 5

Rakvere – Haljala tee 4, Põhjakeskus

Rapla – Tallinna mnt 15a • Türi – Viljandi 1

Tartu – Ülikooli 2

Spicy Wok Raekoja plats 12, Tartu

Vaga Mama - Aasia Köök vagamama.ee

Kuristu talu miniloomaaed

Tallinna piirilt vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel asuvas Ääsmäe külas tegutseb väike ja hubane miniloomatalu. Praeguseks on Kuristu talu miniloomaaed loomasõpru rõõmustanud juba üle kümne aasta. Talus saab näha ja katsuda lambaid, kitsi, küülikuid, ponisid, erinevaid linde ja igasugu pisemaid tegelasi. Külla oodatakse nii klasse, lasteaiarühmi kui ka peresid koos sõpradega. Suvisel ajal on võimalik pidada ka meeldejääv sünnipäev loomade seltsis.

Sünnipäevalistele on kasutada mänguväljak, grillmajake, mängutuba ja loomaala. Soovijatele tehakse ka loomi tutvustav ekskursioon (kestus umbes pool tundi).

Kontakt: kuristu.ee

Aadress: Tuuliku tee 12, Ääsmäe küla, Saue vald, Harjumaa

Seppami talu

Seppami talu asub 3,8 hektari suurusel elektrikarjusega piiritletud maalapil, kus erinevad loomad ja linnud elavad koos vabalt ning õnnelikult. Igaühel neist on oma eesmärk: kes valvab, kes püüab hiiri, kes niidab muru, kes näksib võsa, kes muneb,

kes kireb ja kes on lihtsalt suur sõber. Kõik on ühtmoodi hoitud ja armastatud.

Imeline on igapäevaselt elu karjas jälgida – külla on oodatud nii lasteaia- ja koolilaste grupid, pered, sõpruskonnad kui ka muidu huvilised. See on ainulaadne kogemus, kuna loomad ei ole puuris ega kuidagi eraldatud, vaid vabalt inimeste keskel. Näha saab elu täpselt sellisena, nagu see on – alati on midagi teoksil ja mõni töö pooleli.

Vaadata ja teha on palju – lisaks loomade ning lindude paitamisele, söötmisele ja pildistamisele saab metsatukas asuval lastealal ka kiikuda, ronida, täpsust visata, erinevaid pallimänge mängida jne. Korraldada saab ka laste sünnipäevi.

Külalisi ootavad kassid, koerad, hobused, kitsed, lambad, küülikud, kanad, kuked, muskuspardid, jooksupardid ja turtsakad haned. Kevaditi saab näha ka kitsetalli, kana- ja parditibusid, ka kutsikat ja 11 kuu vanust varssa. Ükski loom inimesele ohtlik ei ole, aga haned on parajad õeluskotid!

Kontakt: seppamitalu.eu Aadress: Telliskivi vkt 3, Munalaskme küla, Saue vald, Harjumaa

Alpakafarm

Pärnumaal Ares asuv Alpakafarm on Eesti suurim kameliide kasvatav farm. Alpakafarm on koduks pea 200 loomale, kelle hulka kuuluvad alpakad, laamad, guanakod, kitsed, lambad, küülikud ja merisead. Külalised võivad territooriumil liikuda vabalt, kui on varasemalt reeglitega tutvunud, ja loomi saab vaadata aia tagant. Iga päev on kohapeal tublid giidid, kellelt võib küsimusi küsida. Loomade kohta saab lugeda ka aia küljes olevatelt infotahvlitelt.

Broneeritud tuuri käigus saab kohtuda eri loomadega, kuulda lugusid farmi sünnist ja kujunemisest, loomade iseloomust ja eluolust ning tutvuda alpakavillaga perenaise rajatud farmipoes. Alpakafarmis saab teha alpakadega ka jalutuskäigu, mis algab õpetusega, kuidas alpakat edukalt päitsetega juhtida. Jalutuskäik toimub farmi territooriumil selleks ettenähtud alal.

Kontakt: alpakafarm.ee

Aadress: Laane talu, Niidu küla, 87307, Tori vald

Pajuvärava

talu

Pajuvärava talu sai kunagi tuntuks telesaatest „Meie pere ja muud loomad“. Pärast seda on talu uksed olnud valla ka huvilistele, kes tahavad kaeda, kuidas elu Pajuväraval tegelikult välja näeb. Mõne tunni pikkused broneeritud talutuurid pakuvad selleks head võimalust. Tuuri käigus saad lähemalt tuttavaks kümnete erinevate taluloomadega. Mõnda neist saab sööta, teist sülle võtta. Lapsed võivad rõõmu tunda ka tiirust hobuse seljas. Kui lähed Pajuväravale suurema seltskonnaga või üksi, tuleb Heidile helistada ja kokku leppida. Lisaks pererahvale elab talus veel sadakond sulelist, kümmekond lammast-kitse ja näpuotsaga eksootilisi elukaid sekka. Kõik on sõbralikud ja ootavad kohtumist.

Siiski tuleb möönda, et sel suvel tuuritatakse Pajuväraval vähem ja kutsutakse hoopis rohkem ööbima ning ise kogema.

Aadress: Pajuvärava talu, Sundimetsa tee, Saaremaa

Kontakt: pajuvarava.ee

Hea teada!

Enamasti ootavad loomade ja lindudega kohtumist pakkuvad kohad külastamiseks eelnevat broneeringut.

Papagoi Keskus

Üks suur ja segane seltskond, üks suleliste ja karvaste pere. Papagoi Keskus on kasvanud 26-liikmeliseks linnupereks, kus on esindatud kümme erinevat papagoiliiki, lisaks sibavad ringi kääbusküülikud ja merisead ning on akvaariumisein, kus ujuvad betta ’d, piraajad, gupid, klaassägad, põhjakoristajad, minivähid, krevetid, teod jt. Loomulikult ei puudu ka kassid ja koer.

Kõik karvased ja sulelised elavad pererahvaga ühises kodus, mitte õues aedikus või aiamajakestes. Papagoi Keskust külastades koged seda, mida igapäevane elu lemmikloomadega (ja veel sellises koguses!) toob: siutsumine, laulmine, kuskil keegi lendab üle pea, keegi tuleb õlale või laulab: „Palju õnne!“ või ütleb: „I love you!“, keegi kudrutab meie „linnupuul“ või haugub koera häälega või hoopis haugubki meie pisike rõõmus perekoer ise. Ja siis loomulikult veel need armsad merisead ja jänkud – karvapallid, kes kogu aeg pai lunivad. Igav ei ole meil kunagi!

Papagoi Keskuses võtavad teid vastu peremees ja perenaine, kes viivad läbi tunniajase programmi.

Aadress: Tartu mnt 80, Soinaste, Kambja vald, Tartumaa Kontakt: www.petsvilla.ee

Parimad maitseelamused otse Toila rannas!

Mererestot külastades ootavad Sind imelised road, maitsekad joogid ning Sulle parima kogemuse loov teenindus. Mere ääres paiknev hoone pakub vapustavat vaadet Toila rannale. Järgides põhimõtet pakkuda külalistele mitmekülgset gastronoomilist naudingut, langes otsus maja helilooja peale, kuna meie peakokk on kunstnik, kes mõtleb kastist välja.

Oleme avatud aasta ringi.

E–N 12–22

R–L 12–00

P 12–22

Elamused „maailma veerelt“

Eestisse on aastate jooksul asutatud uskumatult palju põnevaid restorane, baare ja pubisid, mis paiknevad kohtades, mida saab kutsuda äärealadeks, obskuurseteks lokatsioonideks. Kuid need kõik on erinevatel põhjustel külastamist väärt. Saartel ja Setus, samuti Metsikus Idas või Ladnas Lõunas leidub restorane, millel juures jõuline kohalik maitse – Kolm Sõsarat, Franzia, Tulivesi, Wirkes, Vidrike ... Mõni lehekülg edasi tuleb juttu Oiu sadamas avatud restoranist. Käed püsti, kes on Oiul käinud ja teab, et seal paiknes meierei ning juustutootmine?

Tekst: Martin Hanson / Fotod: erakogu

Kuulsa briti satiiriku Douglas Adamsi raamatus „Restoran universumi lõpus“ tähistab mainitud söögikoht hoopis paika, kus universum lõppeb – mitte selle äär, vaid selle eksistentsi piir – ja selle puhul polnudki teha muud, kui reserveerida aknaalune laud, kust oleks võrratu toidu seltsis muretu seda lõppemist jälgida. Seiklused, mis raamatu peategelased nii „veidrasse“ einelasse tõid, kahvatuvad muidugi restorani asupaiga ees.

Nii fataalseks Eesti äärealade toidukohtades kindlasti ei lähe, kuid ilmeksimatult tasub ikkagi suvel see aknaalune laud erinevates paikades reserveerida ja lasta ajal endast mööda minna. Alati võtke kaasa parim seltskond ja põnevad jutud: tehke plaane, jutustage lugu -

sid, naerge rõkkavalt ja kui vaja ... siis ka nutke. Nautige elu, head toitu ja seda, et meil on võimalik sõita vabalt mööda oma pisikest kodumaad uudistama, avastama põnevaid paiku, kuhu keegi on otsustanud panna üles nii armsa sildi „Oleme avatud! Astuge lahkesti sisse“.

Looduse keskel peidus

Napid nädalad tagasi kuulutati juba kolmandat korda välja nende restoranide nimed, mis said nimetatud maailmakuulsas Michelini restoranigiidis. Nii mõnigi neist asub aga pealinnast ja ka muudest linnadest kaugemal: paikades, mis on lähemal vastava piirkonna tavadele, maitsetele ja toorainele. Suvi pakubki võimalusi luusida neis kohtades

ringi ja mekkida roogi, mille omapära pole lihtsalt stiilne väljapanek või uued maitsekombod, vaid kõikide „ääreala“ restoranide menüüd on tugevalt koka käekirja järgi loodud.

Läti piiri veeres Karula rahvuspargis on juba mitu aastat toimetanud restoran Kolm Sõsarat, kus kolm õde pakuvad külastajatele kõige kohalikumaid maitseid, mis üldse võimalik. Naised on läbi ja lõhki ning generatsioonide kaupa kinni kohalikus teadmises, kuidas, mida ja millal süüa. Seetõttu osatakse pakkuda kohalikku lammast, mett ja juurvilju selliselt, nagu neid on söödud Karulas aastasadu. Suureks tugevuseks on ka põhjatu perekondlikult emalt tütrele edasi antud „retseptoorium“, mis

Restoran Soo

Kohvik Fellin

on aastate jooksul läbi töötatud: pisut selline prantslaslik gastronoomiloogika, kus pika katsetuse järel on jõutud parima tulemuseni.

Maidla Resorti restoran Soo kannab sarnaseid väärtuseid, kuid teeb kõike pisut moodsamalt: suurem fookus on ökoloogilise jalajälje vähendamisel, nii-öelda sekundaarse toidutooraine ära kasuta-

misel, kuid ka kohalikust loodusest korjatul. Lisaks filigraansele toiduelamusele on Soo ainus restoran, mis teeb käikude vahel pausi ja viib külalised rännakule mõisasse: nii saab toidul lasta seeduda, aga ka meeltel puhata. Äärmiselt värskendav kogemus!

Olgugi et tegemist pole otseselt restorani või kohaga, mis kuuluks

Michelini alla, on Viirelaid kogu oma „kompotiga“ kindlasti paik, mida peaks aastas korra vähemalt külastama. Pererahvast, laiule transpordist ja loodusest alates kuni elamuseni nende kokkade käe all, kes on külalisena kutsutud kindlal õhtul huvilisi toitma, pole Viirelaiuga sarnast kohta mujal Eestis. Tõeline üksiku saare romantika. Broneerida

Mere 38

tuleks aga pikalt ette, kuna ka teistele eestlastele meeldib end kära eest pisikesele laiule ära peita.

Rannamõnud

Restorane, mis restorani nime ka väärivad, leidub ka paikades, mida saab kutsuda kuurortideks. Võsu peatänaval on mitu hooaega avatud Mere 38 nimeline resto, mis tõmbab inimesi kohale kaugemalt ja lähemalt. Peakokk Joonas Koppeli käe all on pandud kokku menüü, mis üllatab oma maitsekombodega, on vägagi selgelt kaldu selles suunas, et elamus oleks kohalik ja saaks meki suhu sellest, mida meri on samal päeval andnud. Hedonism on peamine restorani tagant tõukav motiiv: suvel peabki laskma lõdvemaks ja hoolimatumaks.

Teine „rannarajooni“ restoran, kuhu pärast pikemat päikese käes peesitamist ja meres kümblemist end turgutama minna, asub Narva-Jõesuus. Franzia pole niisama toidukoht, see on maailm iseeneses: valitsevad suitsused ja tahmased maitsed, segunevad ingeri, eesti ning koduköögi saladused ... ja muusikavalik ei sõltu mitte võimalikust külastajate maitsest, vaid sellest, mis kokale parasjagu meeldib. Restoran on emot-

sioon ja seda Franzia ka pakub, ning neil on silmu – ALATI!

Armastusega Viljandist

Kaunis Eesti väikelinnas peidab end kohvik Fellin, millest räägitakse legende, ja sinna sõidetakse, et võtta linnusemägedesse siirdumise eel pisut pruukosti. Või selle järel, kui on järve ääres veedetud sulnid lesimistalgud. Fellin on kohvik, mis üsna jõuliselt flirdib selle terminiga, kuna omab lisaks nii restorani, baari, seltsimaja kui ka raamatukogu funktsioone. Aastatega on välja kujunenud toidud, mis on täielikud hitid, joo-

gid, mida PEAB proovima. Kuid peamine, mille pärast Viljandisse sõita, on nii kogu linna kui ka Fellini eriline atmosfäär. Ei pea olema suvi, et tiirutada Mulgimaale kohvikusse.

Kiviviske kauguselt, Valgamaa kuplite vahelt leiab ka Vidrike resto, mis on palju kuulsust võitnud, kuid mis on kindlasti üks Eesti kauneima vaatega toidukohti. Sealt avanev pilt Vidrike järvele on nii lummav, et selle kõrval kahvatub isegi restorani suurepärane menüü. Astuge ligi ja laske end hõllandusse viia.

Metsagurmaanlus

Kuid erilised ja maitserikkad pole vaid Eesti kaugemate paikade restovalikud – kogu meie loodus on üks suur supermarket või külakohvik, mis annab maitseid, taimi ja loomi, mis ise end taldrikul õigeks retseptiks kokku seavad. Metafoorse lora taga peitub aga reaalsus, et mets, raba, aas ja põld pakuvad toidukraami, mille väärtuse oleme 21. sajandi toidutööstuse ajastul ära unustanud. Lisaks neile suurepärastele einelatele, mis kõik üles said loetud, on vaid üks soovitus: minge suvel metsa, korjake sealt head toidukraami ja nautige seda, mis meie ümber kasvab.

ANIJA MÕISAKOHWIKU LUGU

Anija Mõisakohwik on väike perekohvik, mis tähistas sel kevadel juba oma viiendat sünnipäeva. Kohwik asub Anija Mõisa ruumides ning on alguse saanud armastusest mõisakultuuri, an iksete nõude ja maitsva toidu vastu.

Kohwiku asutaja Ülle suguvõsas on olnud häid toiduvalmistajaid juba ammu: emapoolne vanaisa oli Kehras pagar ja isapoolne vanaema kokk Ees -aegses Pärnu peenes restoranis Endla. Sealt ka soov jätkata vanavanemate retsep de ja toidueelistustega ehk hoida elus nende retsepte ja põhimõ eid – toit olgu ala maitsev, toitev ja aus, kodukandi toorainest. Lemmikute hulgas on veel Itaalia road, mida kombineeritakse ees maise toorainega. Samu satub aeg-ajalt sekka häid roogasid Prantsuse ja Aasia köögist.

ko m a ka

Ko ke a

Mõisakohwikul ei ole igapäevaselt kindlat menüüd. Nagu kohwikurahvale meeldib naljatades öelda: menüü on nii, nagu kokal tuju! Ala on mõned kindlad toidud, külaliste lemmikud ja täies uued maitsed. Kuuludes Põhja-Ees kohaliku toidu võrgus ku ridadesse, peetakse oluliseks piirkonnale omase tooraine – kartuli, kala, odra ja viina – igakülgset kasutamist oma toitudes. Kohwiku ametlik nimi on Innamorata, mis tähendab itaalia keeles „armunud“. Siit ka Kohwiku moto – „Elusse ja maitsetesse armunud.“

Ülle Niinemets

Restoran Kolm Sõsarat

Foto: Lauri Laan

Käed külge: kuhu suvel talgutele minna?

Pole midagi vahvamat, kui minna lööktöö korras naabritele või oma kogukonnale appi, et ühise pingutuse tulemusel saaks korda kiige- või turuplats, üles ehitatud kellegi elamu või kiirelt koristatud vili. Tunneme neid ühistegevusi talgutena ja nende kultuur on väga sügaval iga eestlase hinges. Nii ei saa me ju ka suvel ilma kogukonda aitamata hakkama.

Talgud on talupojakultuurist pärit ühistöö millegi ära tegemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui ühel perel, majapidamisel vms on. Eestis peeti 19. sajandil lõikus-, heina-, sõnnikuveo-, kartulivõtu-, palgiveo-, linakitkumis-, lõugutamis-, ropsimis- jm talguid. 20. sajandil hakati muude kõrval pidama ka mõttetalguid, et ikka ühiselt – mitme peaga – saaks mõnest probleemist jagu.

Talgute ülioluliseks osaks on kogukond, sest ühistegevus on see, mis liidab inimesi ja loob suhteid. Lisaks töö tegemisele ja üksteise aitamisele on talgute lahutamatu osa ka talgusöök ning töö tegemise järel saun, õlu ja tants. Enamasti pakutakse talgutel suppi, kuid sõltuvalt sellest, mis töö

parajasti käsil on ja mis ilm õues valitseb, on tavaks ka terve sea vardasse ajamine. Vanasti valmistati talguteks ka ekstra laar õlut.

Kodukonna või looduse heaks Eestis on talgukuuks kujunenud mai, mis on igati loogiline: talvest räsitud ümbrus ja hooned on vaja taas korda sättida, teiseks on palju tegevusi, mis on just vajalikud suve tulekut silmas pidades ära teha. See aga tähendab seda, et suvekuudeks laiemalt välja kuulutatud talguid liiga palju ei korraldata. Kuid mõned on tulemas siiski.

Juuni viimasel ja juuli esimesel nädalavahetusel toimuvad Valgamaal – vastavalt Karulas ja Otepääl – looduses kurja tegeva võõrliigi vereva lemm-maltsa

tõrjetalgud. Verev lemm-malts on invasiivne võõrliik, mis on Eestisse sattunud pika ringiga kaugelt Himaalajast. Siinses kliimas tunneb ta end suurepäraselt ja seetõttu kipub meie kodumaiseid taimi „välja sööma“. Tegemist on üsna kauni taimega – tema suured õisikud, mille värvus varieerub valgest tumelillani, ongi peamine kurjajuur, miks verev lemm-malts üldse Euroopasse kurja tegema sattus.

Augusti alguses toimuvad ka Manilaiu kõretalgud ja Hobulaiu puisniidutalgud, aga ka Saarnaki laiu orhideetalgud ning Abruka niidurüditalgud. Hoidke silmad lahti ja pange end aegsasti talgutele kirja!

Korralda oma talgud!

Miks mitte korraldada ka ise talguid? Vaadake oma koduaias või maakodus ringi, et mida oleks vaja ära teha, ning kutsuge sõbrad kokku. Kas olete näiteks mõelnud, et ehitaks suvilasse väliköögi, kuid pole kuidagi suutnud selle suure tööga pihta hakata? Talgud on suurepärane viis, et projektiga edasi liikuda ja esimesed suuremad tööd ära teha. Või kui soovite kodus aeda vahetada, korraldage sündmus ja kutsuge inimesed talgutele. Parimaks motivaatoriks on talgulistele lubatav maitsev söök, lõbus seltskond, saun ja hommikuni kestev pidu.

Muuseas, kui on sügavam huvi mõnel talgul käsi külge panna, tasub hoida silma peal kahel veebilehel – www.talgud.ee ja talgud.teemeara.ee –, kuhu postitatakse jooksvalt sündmusi!

Raba taastamise talgud

Sõnnikuveotalgud Vanakubja talus Pärnu-Jaagupis.

Foto: Tiit Blaat

Foto: Eesti Rahva Muuseum

Tekst: Martin Hanson / Fotod: erakogu

Eesti Maaturismi Ühing soovib kõigile avastusi täis suvehooaega!

Infoportaalist www.maaturism.ee leiate majutust popsitalu eksootikast mõisahäärberi luksuseni. Sobivaid kohti töisteks seminarideks või kokkutulekuteks. Teema- ja seiklusparke, aiandustalusid, külla ootavaid väiketootjaid. Lisaks erinevaid aktiivsete tegevuste pakkujaid maal, veel ja õhus. Kellel aga pulmaplaanid, siis leiavad soovitusi kohtade osas ka nemad. Eesti saunakultuuri ja erinevaid saunu aitab avastada Eesti Saunatee, www.saunatee.ee . Matkahuvilisi ootavad Portugalist alguse saav Ranniku matkarada

E9 ja Hollandist algav Metsa matkarada E11. Vaata rohkem lehelt www.baltictrails.eu. Maapiirkonna toidukohti saab reisil olles kiigata Eesti Toidutee lehelt www.toidutee.ee, kuhu kuulub nii tippklassi restorane kui ka lihtsamaid toidukohti koduste söökidega. Lisaks talupoed ja väiketootjad, kes pakuvad degusteerimisi; ettevõtjad, kes korraldavad toiduga seotud elamustegevusi ja õpitube. Leia vaid aeg, sobiv seltskond, meelepärane sihtkoht ja tegevus ning Eestimaa avastamine võib alata!

Loodus ravib –kõik korjele!

Eesti looduses kasvab tohutult ravimtaimi, millega turgutada oma keha ja vaimu aasta ringi. On ravimtaimi, mida saab korjata juba varakevadel, kuid nüüd, südasuvel, on täies hoos õiteaeg. Juuni lõpust alates õitsevad juba angervaks, põdrakanep, nõmmliivatee, kurereha, kurgirohi ja muidugi pärnapuu – kõiki õitsvaid ravimtaimi on just praegu parim aeg varuda ja kuivatada. Kas ravimtaimed, millest kasutatakse lehti või juureosa, on sul juba korjatud? Kui pole, siis ka selleks pole veel üldse hilja. Sellist aega, mil ühtki ravimtaime korjata ei saa, meil lumevabal ajal polegi. Tasub asja uurida ja sammud korjele seada!

Tekst: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock

Mõned üldised soovitused taimede korjamisel Ära korja taimi maanteede äärest, tööstushoonete vahetust lähedusest või muidu saastunud kohtadest. Korja ainult terveid ja puhtaid taimi ehk putukate poolt kahjustatud, närtsinud

või riknenud taimi pole vaja koju viia. Nopi ainult neid taimi, mida tunned või suudad raamatu järgi ära tunda, et vältida mürgiseid taimi. Nii kodust kui ka mujalt korjatud taimed kogu õhku läbilaskvatesse paber- või riidekottidesse.

Angervaks

Põdrakanep

Raudrohi

Ravimtaimede kuivatamine

Parim on ravimtaimi kuivatada 30–40 °C juures hästi ventileeritud ruumis. Selleks tarbeks sobivad näiteks saun, pliidi- või ahjupealne, aga ka kuiv ja soe pööning. Ravimtaimed tuleb laotada puhtale paberile või naturaalsest materjalist kangale. Kindlasti ei sobi taimede kuivatusaluseks ajalehed, sest mürgine trükivärv võib niiskete ürtidega kuivamisel seguneda.

Mõned näited, milliseid ravimtaimi praegu korjata

Harilikku raudrohtu kasvab kogu Eestis piisavalt. Korja õitsvat ladvaosa või ainult õitsvat õisikut.

Kasutamine. Suvel suru väikese haava peale alati raudrohuleht ja verejooks lakkab juba sekundite pärast. Raudrohi on igati hea ja kiire haavarohi. Kuiva

droogi kasutatakse väga paljude tervisehädade, sh seedimisprobleemide korral. Raudrohi on palavikulangetaja ning sapija uriinierituse suurendaja.

Harilik kopsurohi. Eestis kasvab kaht liiki kopsurohtu: sinine ja harilik kopsurohi. Ravimtaimeks tuleb korjata harilikku kopsurohtu, mille õied on lillakad. Lõika taim maapinna lähedalt ja kuivata kimpu kokkuseotuna.

Kasutamine. Harilikku kopsurohtu kasutatakse köha ja kopsuhaiguste puhul, sel on rögalahtistav ning higi- ja uriinieritust suurendav toime.

Harilik puju on tavaline umbrohi, aga samas väga väärtuslik ravimtaim. Lõika maha taime puitumata ülaosa (15–20 cm), kui õied on alles napilt puhkemata.

Kasutamine. Harilik puju soodustab seedimist ja tõstab söögiisu. Seda

tarvitatakse neurooside, närvinõrkuse ja raskemeelsuse korral. Puju aitab ka kõhulahtisuse ja maksakahjustuste puhul.

Harilik pune kasvab Eestis kõikjal. Seda korjatakse õitsemise ajal. Lõika maha taime ladvaosa koos vähemalt 10 cm pikkuse varrega, kus lehed on kahjustamata ja rohelised.

Kasutamine. Harilik pune on köhaja bronhiidirohi. See teeb head ka seedimisele, võib kasutada kõhukinnisuse ja -gaaside korral.

Need on vaid mõned näited. Meie ravimtaimede valik on külluslik ja on ka väga lihtne leida kirjandust, mille abil endale talveks tõhus ravimtaimeapteek varuda.

Allikad: Maakodu, Moodne Kodu, Vikipeedia

Nii ainulaadsed kui ka klassikalised kokteilid on võimalik erinevate alternatiivsete spirititega valmis segada promillita, džinnist ja rummist abtsindi, tekiila ja spritzini.

Kutsu rändbaar Kaine Kärbes oma peole mitmekesiste, uudsete ja ka klassikaliste kokteilimaitsetega külalisi üllatama – kõike täiesti alkovabalt!

Kopsurohi

Harilik puju

Harilik pune

Ah, mine potilaadale!

See võimalus on – käia suvel ära seal, kuhu elus mitu korda saadetud. Poti Laata peetakse Vana-Vigalas. Käi ära! Aga teistel ka.

Toimetas: Sven Sula

Laadasuvi on täies hiilguses ja selliseid ettevõtmisi toimub rohkem, kui üks inimene suudab ühe suve jooksul külastada. Näiteks Peipsi toidufestival on muljet avaldavalt suur, ulatudes 175 kilomeetri pikkusele alale. Sellise ulatusega festivali täielikuks nautimiseks kulub kindlasti rohkem kui üks suvi, sest iga küla ja peatuspunkt pakub unikaalseid maitseid ning kogemusi. Lisaks Peipsi toidufestivalile toimub suve jooksul palju teisi põnevaid üritusi üle kogu Eesti, kus saab avastada uusi käsitöötooteid, maitsta erinevaid kohalikke roogi ja nautida elavat muusikat. Paki aga asjad ja asu

20. JUULIL 2024

MIHKLI LAAT

on Pärnumaal toimuv suurüritus, mida on korraldatud väga pikka aega ning mis toimub tänavu juba 34. korda. Laat toimub igal aastal juulikuu kolmandal laupäeval, sedapuhku

20. JUULIL 2024

MIHKLI KÜLAS

Rahvale niivõrd hinge pugenud Mihkli laat toob rahva kohale tervest maakonnast ning kaugemaltki veel. Nii ongi laat läbi aastate kasvanud üha suuremaks ja suuremaks.

MIHKLI KIRIKU PLATSIL Lisaks tavapärasele laadamelule toimub ka KULTUURIPROGRAMM, mille käigus astuvad üles erinevad muusikud ja tantsutrupid ning leidub ka põnevaid üllatusi. Toimub traditsiooniline RAMMUMEES ning tänavu leiab laadaalalt ka VANATEHNIKA väljanäituse!

MILLES PEITUB AGA MIHKLI LAADA FENOMENAALSUS? SELLEKS TULE LAADALE JA SAA TEADA!

LAADAPÄEV algab kell 9, SIMMAN kell 20.

Foto: Ago Tammik

teele! Pakume sulle välja mõne idee, kuhu minna.

JUUNI

Tänavatoidufestival „Haapsalu maitsete promenaad“ 29. juuni

„Haapsalu maitsete promenaad“ on üks Eesti maitseterohkemaid ja põnevamaid tänavatoidufestivale. Nagu eelmistelgi kordadel, saab ka sel aastal oma kõhu täis jalutada, nautides kõige eripalgelisemaid toiduelamusi, mis valmivad ainult

värskest ja kvaliteetsest toorainest. Sel suvel leiab festival aset Haapsalu promenaadil. Kus mujal vahva ürituse koht olekski!

Keskaja ja pärandkultuuri festival

Pärnu Hansapäevad 28.–30. juuni

Hansapäevadel ootab külastajaid rikkalik kontserdiprogramm. Nagu ütleb festivali koduleht, tulevad keskajaturg, käsitöömeistrite laat, loomaküla, vibu- ja kirveturniirid, karussellid, kargamised ja

muud „piinamised“. Hansapäevadel on au sees ka lasteküla ja erinevad õpitoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Üritus toimub Vallikäärus ja Munamäel.

JUULI

Tall Ships Races 2024 regatt 11.–14. juuli

Sel aastal toob tõeliselt erakordne merepidu Tall Ships Races regati raames Tallinna sadamatesse üle 60 suure purjelaeva. Nelja päeva jooksul on kaid piduehtes, saab külastada purjelaevu,

20. augustil kell 20 ERMi suvelaval

Taasiseseisvumispäeva kontsert

MAARJAMAA FILHARMOONIKUD ja Marko Matvere, Germán Gholami Torres-Pardo, Karmen Puis, Merle Silmato, Peep Puis, Aivar Kaseste, Kristjan Häggblom Dirigent

Jagame kirge muusikas

Konferansjee Andres Dvinjaninov

PILETID müügil Fientas ja tund enne algust kohapeal

Foto: Eiliki Pukk

Foto: Anni Õnneleid

LAADAD

kuulata Eesti parimaid artiste ja võtta osa tegevustest maaroti või merekaruna. Üritust korraldab Tallinna linn koos Tallinna Sadama, Eesti Meremuuseumi, Noblessneri ja mitmete teiste partneritega. Festivali tulipunkt on Lennusadamas, Noblessneri sadamas ja Vanasadama kruiisialal. Pealinna tõelised merepäevad! Nagu igal aastal.

Avatud talude päevad 20.–21. juuli

Kasuta võimalust kaeda, kuidas sirgub kodumaine toit ja mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine. Aga mitte ainult, sest ka mitmed erineva suurusega ettevõtted löövad väravad valla ning näitavad, kui põnev on põllumajandus. Sind ootavad paljud loomad ja taimed, vinge põllumajandustehnika, päris talutoit, ringkäigud, töötoad ja veel palju põnevat. Igal osaleval talul on oma programm, mille raames näidatakse oma eripärasid.

Kamari supifestival 22. juuli

Supifestival toimub Kamari külas kes teab juba mitmes kord ja on hästi hoitud pärl Eesti festivalimaastikul. See on vahetu, maitseid täis ja väga armas kogukondlik päev. Asi ise on lihtne: ostad pileti, rendid kausi, rabad lusika ja hakkad käima nagu ahjualune erinevate lettide vahel, nõudmaks oma. Kamari kateldesse on varasematel aastatel jõudnud pea kõik, mis aias-põllul kasvab, laudas peetakse või metsas sirgub. Valik ulatub peenemast nuudel-puudel-gurmeest kuni vanaaegse supiklassikani. Näiteks möödunud aastal krooniti parimaks lihtne hapupiima-külmsupp. Oma lemmiku valib sel päeval nii žürii kui ka rahvas ja kui kõhud täis, algab pidu, kus

sel aastal panevad jala tatsuma Lonitseera ning Audru Jõelaevanduse Punt. Vanad käijad tulevad oma lusikaga, aga ka kohapeal on olemas kõik vajalik inventar. Ja kõik supid käivad ühe piletihinna sisse.

AUGUST

Kuressaare Merepäevad

2.–3. august

Iga aasta augustis Saaremaal Raiekivi säärel peetav vabaõhuüritus Kuressaare Merepäevad on oma järjepideva toimumisega rõõmustanud nii kohalikke kui ka mujalt tulijaid juba 27 aastat. Esimesed Kuressaare Merepäevad toimusid 1997. Merepäevade vaim on siiani rõõmsameelne, loodusest ja endast hooliv, armuv ning nautlev, nooruslik ja elav – just nagu selle festivali külas-

taja! 2024. aasta Merepäevad on järjestikku juba kahekümnekaheksandad. Suur avapidu peetakse aga päev varem Kaunispe sadamas Singer Vingeri saatel. Tead ju küll seda ansamblit, kellele Aino on ainus.

Seto Kuningriigipäev 3. august 1994. aastast toimuval Kuningriigipäeval kõlab seto hümn, marsib seto sõjavägi, maksab seto raha ning valitakse veini-, õlle-, hansa-, sõira-, leiva-, piruka- ja näputöömeistrid, pillimehed, tantsijad ja lauljad. Nagu igas õiges kuningriigis, on setodel oma kuningas: seto eepose nimikangelane Peko. Legendi järgi puhkab Peko Petseri liivakoopas ega saa ise kuningriiki valitseda. Seetõttu valitseb setosid tema nimel ülembsootska, kes valitakse maailma kõige demokraatlikumal moel: meeliskandidaadi ette ritta võttes. Kirmasele kutsutakse ka.

Toidufestival

„Peipsi toidu tänav 175 km“ 17.–18. august

Järjekorras juba seitsmes suur Peipsi toidufestival toimub Vasknarvast Saaboldani ja selle raames avatakse 175 km ulatuses 45 pop-up-restorani. Roogi pakutakse Peipsimaa puhtast toorainest, nii uuemas kui ka vanemas võtmes. Lisaks Peipsi toidule saab paljudes kohtades nautida kultuuriprogrammi ja esinejaid, vaadata näitusi, osta kaasa kohalikku sööki-jooki ning tunnetada, kuidas piirkonna inimesed elavad ja toimetavad. „Peipsi toidu tänav 175 km“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Foto: Irina Mägi

Foto: Eiliki Pukk

See on meie viimase kontserti viimane trükireklaam.

Nüüd on viimane aeg osta pilet, sest pärast jaani läheb veel kallimaks...

Genialistid. Viimane kontsert 5. juulil 2024 Tartu Lauluväljakul.