LÄÄNE-HARJU vallavalitsus
ANIJA vallavalitsus
MÄRJAMAA vallavalitsus
VÄIKE-MAARJA vallavalitsus
JÄRVA vallavalitsus
PÕLTSAMAA vallavalitsus
VILJANDI linnavalitsus
PÕLVA vallavalitsus
VÕRU vallavalitsus
ANTSLA vallavalitsus
Novembri alguses toimus LõunaEestis suurepärane aktsioon nimega „Metsast taldrikule”, milles osalenud arvukas nimekiri restorane pakkusid erimenüüna omanäolisi toite, mis saanud inspiratsiooni, maitsed ja tooraine Eesti metsast. Tervet lõunapoolset Eestit ühendanud kampaania tõi huviliste silmi ja teadmisse väga laia ringi kohalikke kohvikuid, baare ning restorane. Ja mitte ainult nende nimed, vaid ka taseme, mis menüüdest välja paistis.
Suurepärast hirveliha Wellingtoni moodi serveeris kelner
Alatskivi lossirestoranis, imelise
Saadjärve vaate kõrvale pakkus
kohvik Jääkaru muraka-ricottamaiuse, Viljandi uusimas kohvikus Novell sai mekkida värsket pastat metsaseentega. Tekkis teadmine, et Rasina mõisas asub geriljakohvik Rasina Rosinad, mis pakub indiapäraseid toite Eesti toorainest, või et Jõgevamaal on avatud Laut resto, mis asub vanas laudas. Saatse saapast läbi sõites leiab Seto-
maa vallas Saabolda külas asuva kodurestorani Maagõkõnõ.
Kuna Saabolda asub Setomaal „kohopiimä nulgas”, on resto menüüs aukohal seto sõir, mida serveeritakse nii soojalt kui ka külmalt. Nimekirja võiks jätkata lõputult.
Üle kogu Lõuna-Eesti pakutakse toitu, mis inimestele korda läheb, vaba lauda on einelatesse keeruline leida ja kui selle lõpuks ikkagi saad, siis vaatab toidukohta sisenedes vastu rahulolev inimhulk, kes kõik taldri-
kul metsa mekkimas. Kõikidel meeled rõõmsad, veinid klaasis, jutud suul ja kuskilt ei paista mureraasugi, kellelgi ei ole mõttes kuhugi kiirustada. Elatakse hetkes ja need hetked kuuluvad perele, sõpradele, heale vestlusele, toidule ja olemisele. Kes ütles, et maakondades, väikelinnades ja külades ei ole elu?
Otsepakkumine kolimiseks
Aina tihedamini saab raadiost kuulda või reklaambülletäänist lugeda mõne maakonna, valla
või küla pakkumist tulla neile elama. Pakutakse kiiret internetti, häid elutingimusi, puhast õhku, kohta lasteaias, tööd ja mida kõike veel. Selline otsepakkumine paneb paljud mõtlema, miks jääda linna. Esimene suurim õppetund elu võimalikkusest maal toimus eelmise aasta lukku keeratud riigis, kui inimesed põgenesid linnadest.
Tuli välja, et saab hakkama küll, on ka põnev, mitmekesine ja lõppeks nii vaimule kui ka kehale kasulik.
Kuid elu ei ole enam nii sirgjooneline, elama ei pea vaid ühte elu. Korraga võib eksisteerida nii maal kui ka linnas, ehitades üles suhted ja harjumused mõlemas kohas. Saades mõlemast kohast midagi väärtuslikku ja andes ka tagasi. Nii maal kui ka linnas võib elada nädala, mõne päeva või ka kuu kaupa. Kõike selleks, et säiliks tasakaal, vaimne toonus ja elurõõm. Ärme koli maale peitu, läheme sinna vaheldust saama, uusi tuuli viima ja mõnulema.
Pärast 2017. aasta kohalikke valimisi panid leivad ühte kappi Märjamaa ja Vigala vald. Nelja aastaga on kenasti kokku kasvatud. Kui tahta valda vaid paari märksõnaga iseloomustada, siis on nendeks sõnadeks armastus folkloori ja pärimuse vastu, mis valla mõlemas pooles kahel jalal kindlalt seisab. Järgneva loo peategelasteks on kaks mittetulundusühingut: Wäega Wärk Märjamaalt ja folklooriselts Kiitsharakad Vigalast.
Väekalt edasi!
On päikeseküllane juunikuu alguse varahommik, kui kümneid inimesi koguneb kella kuueks
Märjamaa lähistele linnulaulu kuulama. Kell 7 algab Niidiaias kontsert „Päritud lood ja laulud”. Niidiaed on koht, kus kasvavad enam kui 300-aastased tammed. Need lasknud siia istutada Haimre parun. Pärimusmuusikud Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu võtavad laulud ja jutud üles hiigelsuure tamme all, mille oksad moodustavad „kontserdisaalile” katuse.
Kontserdi taga on Wäega
Wärk ehk seltskond inimesi, kes on huvitatud pärimusest, rahvamuusikast, käsitööst, jutuvestmisest ja paljust muust. Juba
Wäega Wärgi nimi on mitmetähenduslik, millele w-dega kirjapilt veel väge juurde annab. Aastaid on see mõttekaaslaste grupp
Märjamaal tegutsenud ja kogukonda kaasa tõmmanud. Viimase aja kõige suurem ettevõtmine on Pärimusmaja ehitamine Märjamaa alevi keskele. Nüüd on armas pisike kollaste aknaraamide ja kollase uksega majake valmis. Ehitamiseks hangiti toetust projektidega, aga raha koguti ka mitme tuluõhtuga.
Kopp löödi maasse mullu kevadel esimese koroonakriisi ajal.
Tänavu on majas tegevused tasapisi alanud, aga kuri tõbi hoiab jalga piduripedaalil. „Ehk tulebki praegu hoopis värskes õhus tegevusi pakkuda,” arutles juhatuse liige Eve Burmeister.
Algne plaan oli ehitada suurem hoone, aga hind käis võimalustest kõvasti üle. Siis tuli teha
kärpeid ja praegu on Pärimusmajas kolm ruumi: keskel köök, vasakul puutöötuba, paremat kätt savi- ja käsitöötuba. Unistus on aga ka teine korrus välja ehitada, et rohkem tegevusvõimalusi pakkuda. Õueala korrastamine on veel käsil. Juba on siia kerkinud maakelder, kus edaspidi töötubades valmistatud moose ja muid hoidiseid jahedas hoida. Pärimusmaja terrass oleks edaspidi sobiv välikontserdilava, õues saaks pidada hooviOTT-e või korraldada kirbuturge, loetlevad eestvedajad võimalikke tegevussuundi.
Õue ühte serva on ritta seatud suured kivid, mis vundamendiauku kaevates välja tulid. „See on meie muul. Miks ei võiks muuli otsas olla näiteks naise kuju. Ja saab välja mõelda legendi, et kunagi oli siin meri, võttes aluseks selle, et Märjamaa nimi tähendab märga maad,” laseb mõtte lendu Wäega Wärgi liige Ave Sinikas. Tema on innukas jutuvestja ja tal pole raske välja mõelda lugu, mis kuulajaid köidab ning paiga võõraste jaoks huvitavaks teeb.
Wäega Wärk jõudis suve jooksul korraldada kolm kontserti.
Kõik ikka kohalike pärimustega seotud paigus. Esimesest kontserdist Niidiaias juba rääkisime. Teine oli Nõidama nõiakivil, kolmas Vigala Hiieorus.
„Praegu ongi aeg, kus teha väiksemaid üritusi. Peame oskama elada ja elust rõõmu tunda ka sellistel aegadel, kui ei saa kaugele reisida. Aga meil on siin mets ja põnevad paigad, kust energiat ammutada,” rääkis Eve Burmeister.
Kümme aastat on igal suvel juulikuus toimunud kolmepäevane Wäega pärimuslaager Sulu külamajas. Iga kord on erinevad teemad, et õppida midagi uut või lihvida seniseid oskusi. Käsitööle lisaks kõlab laagris pillimäng ja tantsitakse rahvalikke tantse. Alati jätkub tegevust ka lastele. Wäega Wärgi üks tegevuspõhimõtteid ongi saada ühiselt tegutsema erinevad põlvkonnad.
Pillimeeste järelkasvule mõeldes on väga tänuväärt, et Eve Burmeister õpetab Vigalas ja Märjamaal lastele karmoška- ja lõõtspillimängu. Tema käe all harjutab tosin last.
Aastate eest ehitas grupp huvilisi Märjamaal pillimeister Heino Tartese juhendamisel endale lõõtspillid. Kui hiljaaegu kolis siia kanti pillimeister Leho Laaser, haarati ta kohe seltsi tegemistesse kaasa. Praegu valmistavad üksteist huvilist Leho juhendamisel endale lõõtspilli. Leho juhendab Pärimusmajas ka laste ja noorte puutööringi.
Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustas 2020.
aastal kultuuripreemiaga MTÜ-d Wäega Wärk pärimustraditsioonide hoidmise ja innustunud levitamise eest Märjamaal. „See on ennekõike elustiil,” kommenteerivad eestvedajad ise.
Vigala ja Kiitsharakad kuuluvad kokku
Mõista, mõista, mis see on: otsast kui ora, keskelt kui kera,
mustem kui süsi, valgem kui lumi, ise tantsib kui emand? –Eks ikka (kiits)harakas.
Niimoodi iseloomustab end 2002. aastal moodustatud Vigala folklooriselts Kiitsharakad. See koosneb nais- ja segarühmast, meeste grupist ja pärimusmuusikaansamblist. „Oma eesmärgiks peame eeskätt Vigala kihelkonna ning Lääne-Eesti tantsude, laulude, mängude, viiside, kommete ja käsitöö kogumist, talletamist ja tutvustamist. Selleks korraldame koolituspäevi, töötube, näitusi, ühistantsimisi ja -mängimisi, esinemisi, õppereise,” on kirjutatud folklooriseltsi kodulehel. Oma esinemistesse kaasatakse ka Vana-Vigala põhikooli folklooriringi liikmeid. Välisreisid on viinud tantsijaid Saksamaa, Soome ja Ungari festivalidele. Tänavu suvel käisid Kiitsharakad Baškiirias, kus toimus VI Folkloriada, mida nimetatakse isegi folkloori olümpiaks. Kiitsharakate kava pakkus autentset folkloori, mida hingega esitati. Seltsi üheks mootoriks on tantsuõpetaja Krista Tõldmaker. Tantsijate seljas näeb erinevaid kodukandi rahvarõivaid, mida tutvustades saab publikut harida. Aga Kiitsharakad on võtnud ette ka sootuks teistsuguse eneseharimise. Nad palusid vallalt oma hoole alla Vigala hiieküüni, mille katuse üks lumerohke talv sisse vajutas. Mitmete talgutega koristati hoonest kõik liigne ja konserveeriti küüni paekivist
müürid. Hiieküüni korrastamine sai mõnele seltsi liikmele nii oluliseks, et tööd tuldi tegema ka väljaspool talgupäevi. Ei hoolitud vihmast ja kui vaja, pingutati veel hämaraski. Nüüd on olemas suurepärane koht, kuhu edaspidi on plaanis ehitada ka lava ja istepingid.
Kiitsharakate suvesündmuste reas on juba 19 aastat olnud nädalane folkloorilaager, mis toob kokku üle 30 pärimusmuusikahuvilise lapse. Innustav on VanaVigala mõis ise oma keskkonnaga, pluss inspireerivad pilliõpetajad, lisaks käelised tegevused, retked looduses, ühislaulmised, jutuvestmised ja õhtused simmanid. Laagri läbiviimisse panustavad paljud seltsi liikmed. Viimasel päeval on alati kontsert lapsevanematele. See seeme, mis on lastesse külvatud esivanemate pärandi väärtustamiseks, kannab tulevikus kindlasti head vilja.
Folklooriselts on välja andnud ka Vigala kogumiku „Pärimuse pärlid”. Kiitsharakatele on omistatud kõrgem kategooria eheda folkloori esitamise eest.
„Folkloorsete tantsude esitamine on pingevabam kui autoritantsude esitamine,” vastas seltsi liige Janika Liländer küsimusele, mis teda Kiitsharakate tegemistes köidab. „Kui käid kaugemal tööl, siis seltsi tegevuste kaudu saad olla kodukandiga seotud. Selts on maal üks ühiselu võima-
lusi. Plussiks on ka meie mitmesugused väljasõidud,” jätkas ta. Kõrvaltvaataja omakorda ütleb seda, et Kiitsharakad on seltskond, kes annab Vigala kandile oma näo.
Folgipidu on suve suursündmus
Pärimusteema „katuseks” meie piirkonnas on suvine suursündmus Märjamaa Folk. 16 korda toimunud Märjamaa Folk pole rõhunud üleriigilisele tuntusele, vaid on jäänud ennekõike kohalikuks peoks. Olid aastad, kui siin oli festivali ajal sadu väliskülalisi. Koroona on piiri tagant tulijad ajutiselt kõrvale jätnud, kuid väga huvitavaid teiste rahvusrühmade esindajaid leiab Eestistki. Folgile paneb punkti lõõtspillipäev. See pidu on liikunud mööda valla eriilmelisi koduõuesid. Lõõtsapäev on väga demokraatlik – lavale pääsevad kõik soovijad. Alati on kohal rohkearvuline publik, kes just seda muusikat hindab. Tänavune, XVIII lõõtspillipäev oli pillimeister Leho Laaseri kodutalus Uus-Neeva talus Valgu-Vanamõisa külas. Esinemiskoht oli vana küüni all, osa publikut jälgis esinemisi sees, suurem osa kuulas lahtiste uste kaudu õuest. Kirsiks tordil oli võimalus külastada pillimeistri töötuba.
Kui tulete Märjamaa valda, siis võite kogeda, et olete pärimuse ja folkloori keskel.
Võru valla tegutsemist ja elu planeerimist kannustab nii teadmine, et noored on meie tulevik, kui ka see, milliseid teenuseid ja tähelepanu vajavad eakamad inimesed. Mõistagi peab tööinimeste tegutsemistahe ja oma perele võimaluste loomine saama võimalikult sobiva väljundi.
Vastseliina, Orava, Lasva, Sõmerpalu ja Võru piirkonda ühendav Võru vald näeb inimeste heaolu ühtse tervikuna, kus sõltumata vanusest on igaühe elu võrdväärselt produktiivne ja tegus. Alates lasteaiakohast kuni vanavanemate hoolekandeni välja. Tegelikult võib öelda, et Võru vallas on nii praegused võimalused kui ka veelgi uhkemad tulevikuplaanid alati koostöö tulemus – Võru vallavalitsuse tööd julgustab oma valla kogukond, kes passiivse ootamise asemel kohaliku elu edendamisel kaasa räägib ja inspireerib. Võru valla elanikud armastavad sporti, tegeledes nii tervisespordi kui ka tippspordi harrastamisega, mitmekülgset haridust ja huvitegevust ning ühtehoidvat seltsielu, samuti panustatakse nii enda kui ka kaasinimeste turvalisusesse. Haridusja kasvatusasutused on maapiirkondades ja väikelinnades alati suure luubi all ning viimaste aastate põhjal võib tõdeda, et nende renoveerimine ja juurde ehitamine on Võru valla südameasjaks.
Aktiivsed sportlikud tegevused
Rääkides Võru vallast, ei saa üle ega ümber spordi ja vaba aja tegevustega seotud võimalustest. Heites pilgu mõnda noortekeskusesse või multifunktsionaal-
sele spordiväljakule, jääb mulje, nagu oleks tegu vastavatud võimalusega, kus valla juhid on just käinud linti lõikamas ja huvilised tulnud asjaga tutvuma. Kuigi see võib mõnel juhul ka nii olla, on asi reeglina hoopis selles, et kõik see peegeldabki Võru valla elanike, eriti noorte igapäevaelu. Erinevate huviringide ja spordivõimaluste vastu on huvi püsivalt suur. Seda toetab muu hulgas fakt, et kõigest paar aastat tagasi välja käidud lubadused on ilusti teoks tehtud – Parksepa Keskkooli ja Vastseliina Gümnaasiumi juures ootavad noori värskelt valminud spordiväljakud, samuti kohe-kohe valmiv Parksepa noortekeskus ja väga head ujumisvõimalused vastrenoveeritud Väimela tervisekeskuses.
Võru vallas tegutsevad Kääpa, Sõmerpalu, Vastseliina, Orava ja Parksepa noortekeskused. Puiga, Kose ja Meegomäe noortele on loodud Kosele noortetuba. Võru valla noortekeskustes pakutavad võimalused hõlmavad viburingi, järjest populaarsust koguvat kokandusringi, meisterdamisi, parkuuritrenne, madalseiklusparki, squash’i, kettagolfi radasid, jõusaali nii välis- kui ka sisetingimustes, ratsutamistrenni, rulaparki, seiklusringe, erinevaid väljasõite ja matku.
Lisaks saab Võru valla rahvamajades arendada oma näitle-
Mis tõi teid elama Võru valda?
Olen maal üles kasvanud ja mul on enda lapsepõlvest nii toredad mälestused. Seetõttu olen alati mõelnud, et soovin sama pakkuda ka oma lastele.
Elukaaslase suvekodu asub Navil ja meile see koht väga meeldib. Elamegi hetkel elukaaslase maakodus.
Navil meeldib mulle väga. Esiteks on Lõuna-Eestis väga ilus loodus – järved, künklik maastik, käänulised teed. Teiseks on väga hea asukoht, kus kõik on lähedal. Elame maal, mune ostame naabritelt, juurvilju, marju ja lilli kohalikelt tootjatelt, aga nii kui tekib soov maaelust puhata, siis 7 minuti sõidu kaugusel on Võru linn. Navil on mõnus kogukond, külaseltsi majas kogu aeg midagi toimub, käime seal jõule ja jaanipäevasid tähistamas ning lastega mänguväljakul mängimas. Lisaks oleme positiivselt üllatunud, kui palju võimalusi on siin piirkonnas väikelastele.
Ma ei tunne Navil elades millestki puudust, pigem on elu huvitavamaks muutunud.
misoskust näiteringides, osaleda rahvatantsurühmades, aeroobikas, joogas ja laulukooris. Võru vallas tegutseb mitu spordiklubi ja maakondliku tähtsusega tervisekeskus koos ujulaga. Sportimisvõimalusteks on veel jää- ja saalihoki, korvpalli-, võrkpalli-, tennise- ja jalgpallitrennid, milleks on olemas sobilikud väljakud. Aktiivsed tegevused on Võru vallas aukohal ja ka reaalselt kõikidele noortele koju kätte toodud.
Lasteaiad ja koolid
Sarnaselt sportlike tegevustega on ajas kasvavad ka lasteaedade ja koolidega seotud võimalused. Praegu tegutseb Võru vallas seitse lasteaeda ja kuus kooli ning mitmed uued renoveerimis- ja laienemisplaanid ootavad elluviimist. See on ka arusaadav, sest suuresti tänu valla atraktiivsele elukeskkonnale on seal ka laste arv üha suurenemas. Esmajärgus on plaanis laiendada Puiga Põhikooli ja ehitada praeguse Sõmerpalu lasteaia asemele täiesti uus maja, et pakkuda parimat lasteaiateenust.
Võru valla igas piirkonnas tegutseb mitu haruraamatukogu, mis toimivad ka noorte ja vanemaealiste ühistegevusteks mõeldud paikadena. Võru vallas on uuenenud raamatukoguteenus – vallaraamatukogus saab nii kontaktivabalt raamatulaenutuskapist raamatuid laenutada kui ka neid tagastuskasti tagastada. Teisalt on raamatukogud just n-ö trehvamise kohad, mis pakuvad võimalust näitusi uudistada, kuid on ka avalikuks internetipunktiks.
Võimalused täiskasvanutele ja eakatele Ühe suurema omavalitsusena Lõuna-Eestis liidab Võru vald mitmeid kihelkondi ja loob mitmekesist kultuuri. Aktiivse elu igas külas ja alevikus tagavad mitmed MTÜ-d, seltsid ja külavanemad, kellele vald jagab erinevaid toetusi. Vald tunnustab ka oma inimesi kui tublisid sädeinimesi, kes panevad aluse tugeva kogukonna arengule.
Juba kolm aastat on korraldatud üritusesarja „5 Võru valla päeva”, mille eesmärk on tutvustada Võru valla eri piirkondade tegemisi. Märkimist väärivad veel Vastseliina Maarahva laat, Lindora laat, Sulbi Mihklilaat ja Loosi mõisa laat.
Võru vallas on tasemel hooldekoduteenus nii Sõmerpalu kui ka äsja rekonstrueeritud Kääpa sotisaalkeskuses. Mõlemad on kodused ja väga kliendisõbralikud. Erahooldekodu teenust pakub Vastseliina hooldekodu.
voruvald.kovtp.ee vald@voruvald.ee
www.facebook.com/voruvald
www.instagram.com/voruvald
Elu Anija vallas on erakordne ses mõttes, et saab elada kas linnas, külas või täielikus privaatsuses keset metsa, samas istuda rongi või autosse ja olla poole tunniga keset pealinna melu.
Anija vald paikneb Ida-Harjumaal ja ulatub Jõelähtme vallast põhjas Kose vallani lõunas. Suuremad keskused on Kehra, Aegviidu ja Alavere, põhjapiiril Soodla ning Mustjõe, lõuna pool Vetla ja Voose, keskel aga Pillapalu, Partsaare ja Raudoja. Need külanimed ütlevad, et tegu on Kõrvemaa südamega ja sellisena tuntakse seda piirkonda ehk pareminigi.
Kõrvemaa ja Aegviidu tähistab juba ajalooliselt paika, kus on mõnus aega viita – siin on sadade kilomeetrite kaupa matka- ja suusaradu, uhked mäekünkad, mis muudavad rajad põnevaks, maalilised järved ning valgusküllased männikud. Küllap paljud pealinlased on siin ilusaid puhkepäevi veetnud ja mõelnud – siin oleks küll mõnus päriselt elada.
Anija valla arendusjuht
Meeli Kuul elas samuti veel mõned aastad tagasi Viimsi vallas
ja käis tööl Ülemistes: „Minu praegusest kodukohast Alavere lähedal asuvast talust kulub Ülemistele jõudmiseks sama palju aega kui Viimsist.”
Panustamine elukeskkonda
Anija on küll Tallinnale väga lähedal ja hästi ühendatud nii raudtee kui ka maanteega, kuid võrreldes teiste Harjumaa valdadega, mis pealinna kuldse ringina ümbritsevad, ei ole Anijas sellist ülerahvastatust, nagu näiteks Rae, Viimsi, Saku või Saue vallas. Kui enamikus teistes Tallinna lähivaldades on näiteks probleem lasteaiakohtadega ja järjekorras tuleb olla aastaid, siis Anija vallas seda muret ei ole. Anija lasteaia majad asuvad Kehras, Lehtmetsas, Aegviidus ja Alaveres. Algamas on Kehra uue, moodsa ja energiatõhusa lasteaiahoone ehitus, kuid ka Alavere lasteaed on renoveeritud ja igati mõnus ning hubane pesapaik.
Viie viimase aasta jooksul on Anija vallas suurimad investeeringud tehtudki just haridus- ja kultuuriasutuste renoveerimisse. Lisaks Mõmmila lasteaiale on uue ilme saanud ka Alavere kool, Kehra Gümnaasiumi algklasside hoone, Kehra ja Aegviidu rahvamaja, Kehra tervisekeskus ja sotsiaalkeskus.
Väga suur ettevõtmine on olnud Anija mõisakompleksi renoveerimine. Nüüd aga on tulemus näha ja selle üle võib tõesti uhke olla. Mõisast on saanud kultuuri- ja vaba aja veetmise keskus, mis pakub osalemisvõimalusi igas eas vallaelanikele ning tõmbab ligi turiste. Siin toimub erinevaid etendusi ja näitusi, mõisas tegutsevad kohvik ja käsitöökamber ning siin saab korraldada perekondlikke sündmusi ja muid üritusi.
Kõige esimeses etapis renoveeriti mõisa ait, seejärel härrastemaja ja praegu käib tegevus teenijatemajas, et sellest saaks tulevikus turistidele majutuskoht.
Anija valla eelarve võrreldes rikkamate valdadega ei suudaks kõiki neid investeeringuid katta ja seetõttu on tulnud vajalikke vahendeid leida eelarveväliselt. „Kuigi meie eelarve pole väga võimas, oleme tublid taotlejad. Näiteks on hiljuti Leaderi meetme toel rajatud välijõulinnak ja madalseikluspark,” märgib Meeli Kuul.
Kõik võimalused vabas õhus liikumiseks Aegviidu on Eesti matkapealinn, sest just siin ristuvad või saavad alguse Eestit läbivad kaugmatkarajad, samuti lühemad rajad. Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimub üritusi aasta ringi. Kõrvemaa neliküritus ja maratonid on iga spordisõbra aastaplaanis. Lisaks suusatamisele on siinkandis popp ka rattasõit ja kergliiklustee ühendab Aegviidut ja Kõrvemaa spordikeskust ning tulevikus ka Kehrat ja Anijat. Suvel aga alustas Kõrvemaa Rattaring, mis ühendab valla kõiki piirkondi ja naabervaldu – Anija, Raasiku, Kuusalu, Jõelähtme ja Kose valda. Rattaringil on kontaktivabad jalgrataste rendijaamad, kust saab sümboolse tasu eest rattaid rentida.
Kodu oma
soovide järgi
Kui tekib soov linnast mitte väga kaugele kolida, siis Anija vald on hea variant veel selle poolest, et siinsed kinnisvarahinnad jäävad veel Harjumaale alla. Ehkki koroonaaegse buumi järel on siingi enamik müügis olnud elamispindu ja maju maha müüdud, leidub veel sobivaid krunte, kuhu oma soovide kohase kodu saab rajada. Vald soosib igati uute elanike tulekut siiakanti ja valla lubadus on, et iga tulijat aidatakse
kiire ja sõbraliku asjaajamisega, et kõik vajalikud ehitusload ja muud dokumendid saaksid kiiresti korda aetud.
Meeli Kuul vahetas linnaelu Anija valla vastu viis aasta tagasi. Selle idee andis talle käik vanaisa talukohta. Võib näida täiesti uskumatu, et paari aastaga sai sinna lähedale rajatud oma kodu koos maakodu juurde kuuluvaga: mesilased, kanad ja aiamaa. Siiamaani ei ole Meeli lahti saanud metsavaikuse lummusest ja nende sügispäevade võlust, mil võid kukeseente korjamiseks lihtsalt terrassilt mõned sammud metsa astuda.
Siin on kõik võimalused elada igati tänapäevast elu, kasutada kõiki hüvesid ja samal ajal elada puhtas keskkonnas keset rahu ja vaikust ning kui soovi on, ka naabriteta.
„Kõik inimesed ei pea elama maal, mulle näiteks linnad meeldivad – eriti kui seal saab kas või iga päev käia, mitte elada. Samas, kui tuled pärast tööd koju korterisse ja naudid lõputult seda mugavat diivanit, siis on kõik hästi, aga kui jõuad kortermajja ja see natukene ahistab või otsid pidevalt õue pääsemiseks õhtuseid üritusi, tasub kaaluda looduslähedamat elu oma majakeses. Naabrite teemal ma isegi ei alusta. Vanad eestlased elasid ju külades ikka nii, et järgmist maja pidi vaid napilt näha olema,” kirjutab Meeli.
Anija valla kultuurikeskuse juhataja: kultuuri igale maitsele
8. oktoober oli Anija valla kultuurielus väga oluline päev, sest pidustustega avati Kehra renoveeritud kultuurimaja. Anija valla kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa arvates avab see valla kultuurielus täiesti uued võimalused: „Esiteks on valla oma inimesed seda päeva väga oodanud. Vana ja väärikas, 1912. aastal Kehra mõisa kuivatiks ehitatud hoone peidab endas palju huvitavat, mis renoveerimise käigus on välja tulnud ja nüüd eksponeeritud.
Teisest küljest on uue, hästi sisustatud, valgustatud ja suurepärase akustikaga esinemispaiga vastu juba huvi tundnud mitmed teatrid ja kontserdikorraldajad.”
Kehra on Tallinnast vaid 19-minutise rongisõidu kaugusel ning kultuurimajas toimuvatele üritustele ja etendusele jõuab tihtipeale publikut ka pealinnast. Üsna kindlasti leiavad nad ka nüüd põhjuse uuenduskuuri läbinud kultuurimaja vaatama tulla.
Valla kultuurimajad asuvad Aegviidus, Alaveres, Kehras ja Voosel. Kultuurimajades on kinod, kus filmivalik sama, mis suuremates linnadeski, samuti käivad igal õhtul koos erinevad huviringid. „Meil on töölepingud sõlmitud 15–16 huviringi juhiga ja ringe on igale eale ning maitsele. Meil käib koos harjutamas 3–4 tantsurühma, 2 väga heal tasemel laulukoori, mitmed eakate kollektiivid,” loetleb kultuurijuht.
Lisaks sellele tegeleb kultuurikeskus ka ülevallaliste sündmuste organiseerimisega.
„Korraldame iga-aastast Kehra päeva, Harjumaa laululaste konkurssi, beebipidusid, vabariigi aastapäeva üritusi. Hea koostöö on meil ka kõigi valla allasutuste, näiteks spordikeskuse, noortekeskuse ja haridusasutustega. Näiteks korraldame lasteadade lasteteatrite festivali, mis on üks väga armas üritus,” lisab Elvis Hrupa.
Anija valla Spordimaailma juht Tanel Laanmäe: meil on sportlik vald
Spordielu korraldab Anija valla Spordimaailm ja selle juhataja Tanel Laanmäe arvab, et siinkandis on ilmselt loodud kõik võimalused selleks, et kõik soovijad saaksid endale sobiva spordialaga tegeleda.
Nii Kehras kui ka Aegviidus on korralikud sisehallid, kus saab tegeleda nii kergejõustiku kui ka pallimängudega. Niisamuti on mõlemal pool ka staadionid väljas sportimiseks. Suvel avati Kehras aga viimase sõna järgi sisustatud väljas asuv jõulinnak. See asub terviseraja kõrval ja kui sportija on jooksu- või kepikõnniringi lõpetanud, saab ta välijõusaalis teha täisväärtusliku jõutreeningu, kus on treenimisvõimalus kõikidele lihasgruppidele.
Käsipallipealinn
HC Kehra käsipallivõistkond on aastakümnete jooksul oma nime Eesti rahva teadvusesse vajutanud. Käsipallil on väikelinnas oma kindel koht, lai kandepind, traditsioonid ja fännibaas. „Kui ühel spordialal on tublid eestvedajad ja nad on ka parasjagu edukad, siis tekibki põnevus, hasart ja kaasaelamine. Käsipallil on oma fännid ja seda mängitakse kõikides vanuseklassides,” jutustab Laanmäe.
Kuna vallas on hulgaliselt terviseradu, siis on popp ka jalgrattasõit, kepikõnd ja talvel muidugi suusatamine. Vallarahvast pole vaja sportima keelitada. „Sportimine on jätkuvalt väga populaarne ja see ongi meie eesmärk. Tore, et inimesed oskavad hinnata neid võimalusi, mida pakub loodus ja spordirajatised. Hea on ka see, et ka meie lapsed ja noored tunnevad sportimise vastu huvi. Meie huvihariduses on esindatud peaaegu kõik spordialad, kergejõustikust kuni parkuurimiseni välja,” rõõmustab Laanmäe.
Sisehallides on tekkinud pigem probleem sellega, et kõiki soovijaid ära mahutada.
Seal on näiteks vabade aegade leidmine juba keeruline, sest hommikul kaheksast õhtul kümneni on saalid hõivatud. „Et spordihimulised vallaelanikud ikka lahedasti harjutama pääseksid, tegutsemegi selle nimel, et Kehrasse uus sisehall rajada,” kinnitab Tanel Laanmäe.
Pikva ja Arava külavanem Erik Jüriöö: maal on oluline kogukonnatunne
Pikva ja Arava külas elab kokku umbes 150 inimest ja külaseltsile pandi alus juba paarkümmend aastat tagasi. Juba siis seati seltsimaja jaoks korda
Pikva mõisa valitsejamaja ja vana kauplus ning külaselts on tõusude-mõõnadega tegutsenud kõik need kakskümmend aastat.
Erik Jüriöö on üks neist aktiivsematest külaelanikest, ta on juba üle viie aasta olnud MTÜ Pikva-Arava Külaelu eesotsas, sellest aastast aga Pikva ja Arava külavanem.
Erik on siin sündinud-kasvanud ja pärast õpinguid, kui pere loodud, otsustas ta sünnikoju tagasi tulla: „Mulle on oluline privaatsus, oma territoorium, kus saaksin omatahtsi toimetada. Samuti käib maal elamise juurde kogukonnatunne. Ma tunnen, et kuulun siia, oma külasse.”
Külaelanike omavaheline suhtlemine ongi see, mis paljuski vaba aja täidab. „Käime üksteisel külas, mehed ajavad meeste jutte, naistel on palju omavahel rääkida, lapsed mängivad ja lastel on ruumi, kus koos joosta. Teeme sauna, tähistame koos tähtpäevi – see on saanud osaks meie igapäevaelust,” jutustab Erik.
Muidugi korraldatakse mitmesuguseid üritusi ka seltsimajas. Selline tegevus on koroona tõttu küll kaua pausil olnud, kuid tasapisi hakkab kõigele jälle elu sisse tulema. Külaseltsi eestvõttel ehitati uus bussipeatus, suurema ühisüritusena korraldati seltsimaja ümbruse koristamiseks sügistalgud.
Pikva ja Arava külaelu juhibki kogukond ise. Erik Jüriöö sõnul ei mõjuta vald külaelu, pigem vastupidi: „Külavanematel on võimalus oma soove ja vajadusi vallale edastada. Kui külas on vaja midagi ära teha ja selleks on tarvis raha leida, on vald alati väga toetav. See on väikeste valdade eelis, et asjaajamine on kiire ja elanike probleemid saavad lihtsamini lahendatud.”
Iga vald on just nii tugev, kui tugevad on seal elavad inimesed. Sobiv elukeskkond pole pelk juhus ega asi iseeneses, vaid konkreetsete inimeste töö ja tegemiste tulemusel loodud hüve. Põlva vald on seisnud ja seisab ka tulevikus hea selle eest, et elanikud läbi terve oma elukaare millestki ilma ei jääks.
2017. aastal Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla ühinemisel moodustatud
Põlva vald on selgelt tulevikku vaatav. Kvaliteetsete elutingimuste hoidmine ja nende veelgi paremaks muutmine toimub koostöös, milles kõrvaltvaatajaid niisama lihtsalt ei leia. Oluline on rõhutada, et mitte üksnes Põlva linn, vaid kõik valla külad annavad võimaluse täisväärtuslikuks ja produktiivseks eluks. Mille järgi seda mõõta? Väga lihtne – kas nii kõige pisematele, koolilastele, täiskasvanud tööinimestele kui ka eakatele on eluks vajalikud võimalused tagatud? Sealt edasi minnes – kas kardetud igavuse asemel võib tekkida hoopis olukord, et kõige huvitava tegemiseks on ühes päevas tunde hoopis liiga vähe?
Lasteaiad, koolid ja vaba aja tegevus
Elu väljaspool suurlinnu ja tõmbekeskusi ei pea kindlasti tähendama kompromisse. Vähemalt mitte Põlva vallas. Paljudele suurlinnadele omast muret lasteaiakoha pärast seal ei kohta, kuna vallas on lausa seitse lasteaeda. Sarnaselt rikkalik on olukord ka üldhariduskoolidega –üks riigigümnaasium, seitse munitsipaalkooli ning kaks erakooli – Waldorfi kool ja luterlik kool.
Valla hallatavas Roosi koolis on loodud õppimistingimused erivajadustega lastele.
Nagu teada, on lapsed ja noored mitmekülgsete huvidega ning nende rakendamiseks ja vaba aja tegevuste võimaldamiseks tegutsevad vallas spordikool, muusikakool ja kunstikool. Igas eas õppureid ootavad lõõtsakool, rahvamuusikakool ning tantsukool. Lisaks tegutsevad tugevad spordiklubid. Põlvat on nimetatud ka Eesti käsipallipealinnaks ja igati õigustatult – igal hooajal on mitme vanuseklassi meeskonnad tulnud Eesti meistriks. Põlvas on head sportimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes: spordisaalid, staadionid, mitmed ekstreemspordirajatised ning suusaja jooksurajad.
Karjäärivõimalused
Töövõimalusi vallas jagub. Kõige suuremaks tööandjaks on muidugi Põlva vald ise oma allasutuste ja haiglaga. Väga tugeval järjel ja perspektiivikad tööandjad on veel kaubandus-, puidutööstus-, põllumajandus-, ehitus- ja toiduainetetööstuse ettevõtted, samuti väiksemad ettevõtted väga erinevatest valdkondadest.
Põlvamaa Arenduskeskuse veetav bränd Kupland ühendab Kagu-Eestis (Võrumaal, Põlvamaal ja Valgamaal) kaugtöö tee-
nust pakkuvaid ettevõtteid. Siinsed kaugtöökohad võimaldavad töötada näiteks mõnes riigiametis või start-up’is, kuid elada samal ajal koos perega püsivalt Põlvamaal. Seega on Põlva vald hea koht innovatiivsetele iduettevõtetele.
Väärikas vananemine
Nagu ennist mainitud, tähendab täisväärtuslik elukeskkond kõikide vanusegruppide heaolu nimel panustamist. Tegusate eakamate inimeste päralt on erinevaid üritusi korraldavad päevakeskus ja külakeskused, kus iga-
üks vastavalt võimetele ja oskustele saab kaasa lüüa.
Põlva päevakeskuses toimuvad eakatele erinevad huvitegevusringid, loengud, võimlemistunnid, tervisespordiüritused ja ekskursioonid. Need ettevõtmised on alati väga külastajaterohked ja nendest võtavad tihti osa ka lapsed koos oma vanematega. Seltsis segasem!
Põlva vallas tegutseb kolm hooldekodu. Hiljuti alustati veel kahe uue hooldekodu ehitust. Need on kohandatud spetsiaalselt dementsetele eakatele.
Vallas asub Maarja küla, kus elavad koos hooldajate ja juhendajatega intellektipuudega täiskasvanud, kes saavad nautida rahuldustpakkuvat ning mõtestatud igapäeva- ja tööelu. Peagi valmib Põlvasse erihoolekandekeskus, mis on kohaldatud abi ja
järelevalvet vajavatele inimestele nende vanusest sõltumata. Olgu siinkohal ka rõhutatud, et meditsiiniabi on vallas hästi kättesaadav, pakkudes nii eriarsti-, taastusravi-, EMO kui ka perearstikeskuse teenust. Külavanematel tuginev kogukond
Põlva valda kolivad inimesed ei pea muretsema, et nad oma tegevustes ja toimetustes üksi jääksid – neid ootab ees suur ja sõbralik kogukond. Terves vabariigis eristub vald oluliselt oma aktiivse külaelu poolest – enam kui 30 külas tegutsevad aktiivsed külavanemad ja külaseltsid ning tehakse tihedat omavahelist koostööd.
PÕLVA – PARIM PAIK PÕLVEST PÕLVE! www.polva.ee
Põltsamaa asub Eestimaa ristteedel. Tallinnasse, Pärnusse ja Rakverre sõidab siit poolteise tunniga, Tartusse ja Viljandisse alla tunni. Kuressaare ja Riia on Põltsamaalt ühekaugusel. Põltsamaa külje all peatub mõlemas suunas umbes 15 Tallinna-Tartu bussi päevas.
Kas teate, miks hertsog Magnus otsustas 16. sajandil rajada Põltsamaale oma residentsi? Muide, selle järgi tuntakse Põltsamaad ka kuningalinna või koguni Liivimaa kuningriigi pealinnana. Sest Magnusel olid head nõunikud. Nad ütlesid umbes midagi sellist: „Auväärt hertsog, see on üks väega koht. Siin saate kaitset ja varitseda vaenlast!”
Miks mina Põltsamaale tulin?
Kolisime perega Tallinnast Põltsamaale kaheksa aastat tagasi. Leidsime kinnisvarakuulutusi sirvides keset põlde vana rehielamu, mis röövis südame. Sõitsime kohale ja sündis otsus: kolime maale elama!
Põltsamaaga ei sidunud meid varem miski. Olime siit vaid korra läbi sõitnud. Väga suureks ja südantsoojendavaks üllatuseks oli see, kui soojalt ja sõbralikult meid siin vastu võeti. Kõik inimesed alates naabritest, lõpetades müüjate, lasteaia ning kooli kollektiividega ja lihtsalt inimestega tänavalt, olid väga abivalmis ja heatahtlikud.
Väikelinn on turvaline kasvukoht meie kolmele lapsele. Siin on mõnus kogukonnatunne, inimesed hoiavad kokku ja hoolivad kodukoha arendamisest. Saad päriselt kaasa rääkida, kuidas homne päev sinu kodukandis välja hakkab nägema.
Elame Põltsamaa linnast 11 kilomeetri kaugusel. Naudime täiel rinnal vaikseid täiskuuöid ja lõputuid põlluvaateid.
Põltsamaa linn on keskus, mille arengusse panustatakse. Seal on kõik vajalik olemas – kohekohe valmiv kaasaegne lasteaed, heal tasemel kool koos tunnustatud õpetajatega, erinevad huvialakoolid, suured ja väikesed kauplused jne.
Veidi rohkem kui kaks sajandit hiljem astub Põltsamaal tõllast välja teine suursugune mees. Katariina II pagendab siia elumere lainetes hulpiva poja Aleksei Bobrinski. Põltsamaa loss pakub Bobrinskile peavarju päris mitu head aastat. Siia rajab ta observatooriumi ja uhke raamatukogu.
Paljudele seondub Põltsamaa peaasjalikult sinise suunatahvliga Tallinna-Tartu maantee ääres. „Olen kümneid kordi siit mööda sõitnud, aga kordagi pole sisse keeranud,” tunnistab enamik sohvreid. Aga uskuge, siia tasub tulla!
Kas teadsite, et Põltsamaal trükiti esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne ja õmmeldi esimene sinimustvalge. Siin valmistati 1960ndatel tuubitoitu nõukogude kosmonautidele ja avati 2010ndatel esimene küberkaitse keskkoolikursus maailmas. Linna servas asub Balti-
maade suurim rosaarium ja mõni kilomeeter eemal paikneb Eesti moodsaim veelauakeskus.
Mullu talvel avati Põltsamaal seni ainus Kesk-Eesti tasandikul paiknev mäesuusanõlv. „Päris ulmeline mõte ehitada siia keset siledat maad mägi,” lausus toona nõlva arendamisse panustanud lumelaudur Joel Pärle. „Tulemus pole üldse paha, Põltsamaa Kuningamäel asub ilmselt üks Eesti kõige paremini valgustatud mäespordinõlvadest ja vaieldamatult kõige mõnusam õppenõlv.”
Ooo jaaaa … Põltsamaa on põnev!
Siia tasub kohe pikemaks tulla. Kasvõi elu lõpuni!
Põltsamaal on kõik eluks tarvilik olemas. Siin on lasteaiad, koolid, poed, apteegid. Ettevõtluskeskkonnana on Põltsamaa üks edulisemaid Kesk-Eestis. Tööd leiab nii toidu-, puidu- kui ka metalliettevõtetes.
Põltsamaa asukoht on suurepärane, mõistlikku kaugusesse jääb viis linna, kus tööl käia. Luksbusside tiheda graafiku tõttu saab tööpäeva alustada juba bussis, kui on vaja Tallinnasse või Tartusse sõita. Lapsed saavad turvalises keskkonnas juba esimesest klassist ise hakkama, liikudes kooli ja erinevate huvikoolide vahet. Koju saavad nad bussiga ja bussipeatusest viib meeli toitev põlluvahetee koju.
Meie pole selle kaheksa aasta jooksul veel kordagi oma emotsiooniotsust kahetsenud. Vastupidi. Saame aina enam ja enam kinnitust, et maal on ainuõige ja parim elamiskoht. Oleme leidnud nii palju uusi tutvusi ja häid ning südamelähedasi sõpru. Siinsed kinnisvarahinnad on hoopis midagi muud kui linnades. Liikumisele erinevate punktide vahel kulub kordades vähem aega ning kõik on palju stressivabam ja rahulikum. Aeg omandab siin täiesti teise tähenduse ja elus olulised väärtused loksuvad justkui iseenesest paika.
Margit Randmaa Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja
Lisaks olgu tervitatud kõik need, kes soovivad alles ettevõtlust alustada. Kui on abi vaja, võtke ühendust vallavalitsusega. Võib-olla oskame soovitada ruume ettevõtluseks, vahendada teiste ettevõtjate kogemusi ja aidata sukelduda siinsesse ellu.
Elukeskkonna kvaliteedi mõttes on Põltsamaa astumas järgmistel aastatel tubli kukesammu paremuse suunas. Nõukaaegse lauluväljaku alale on kerkimas moodne lasteaed ja linna servas laovad müürsepad usinasti uue hooldekodu seinu.
Veidi kitsas on praegu elamispinnaga. Nõudlus on suurem kui pakkumine. Kui aga vaadata möödunud kohalike valimiste agendat, siis on lootust, et kusagil lähemas tulevikus hakkavad selleski vallas kivid veerema ja seinad kerkima.
Jalgrattaga saad ühest linna otsast teise vähem kui veerand tunniga. Põhimõtteliselt pole siin liiklemiseks autot tarviski.
Põltsamaa vald on üks kvaliteetsemaid avalike teenuste pakkujaid Eestis. Meil on mugavas ulatuses koolid, lasteaiad, noortekeskus, meditsiiniasutused, hooldekodud, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise kohad ning palju muud. Põltsamaa linnas on ilmselt 1000 elaniku kohta kõige rohkem kauplusi ja apteeke.
Põltsamaal tegutseb hulgaliselt maakonna paremikku ja Eestis laiemaltki tuntud ettevõtteid. AS Orkla Eesti Põltsamaa tehas, AS PuitProfiil, AS Eesti Killustik, AS Merit Tarkvara, AS TK-Team, AS Kitzinger-Progress, AS Pajusi ABF ... Seda rida võib lõpmatuseni jätkata.
5. Parim koht laste kasvatamiseks
Põltsamaal on suuri ja väikseid lasteaedu, linna- ja maakoole, hea tasemega gümnaasium, muusika-, kunsti- ja spordikool. Siin on üks ägedamaid noortekeskusi, kümneid huviringe, mänguväljakuid ja -tube. 2022. aastal valmivad Põltsamaal uus lasteaed ja hooldekodu.
6. Väärikas minevik, põnev tulevik
Põltsamaal paiknes Liivimaa kuninga residents, siin ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne ja õmmeldi Eesti esimene sinimustvalge lipp. Põltsamaal toodeti kunagi nõukogude kosmosetoitu. Siinne rosaarium on üks suurimaid Baltimaades. Põltsamaa Ühisgümnaasium on esimene gümnaasium maailmas, kus hakati õpetama küberkaitset.
Lääne-Harju vald on Eesti esimene rohevald. Kõrgelt väärtustatud on nii valla kaunis ja vaheldusrikas loodus kui ka kõik vallas elavad suured ja väikesed inimesed.
Valla väärtuste ja võimalustega aitab tuttavaks saada vallavanem Jaanus Saat, kes kinnitab, et Lääne-Harjus pole ei ääremaid ega tõmbekeskusi – keskus asub just seal, kus ta igas külas rajatud on.
Kunagi neljast eriilmelisest vallast loodud Lääne-Harju vald kätkeb eneses palju erinevaid võimalusi, mis teevad vallas elamise ja töötamise väga meeldivaks.
Vallajuhtide jaoks on kõige tähtsamad oma valla inimesed – otsuste tegemisel keskendutakse eelkõige sellele, et muuta elukeskkond üha paremaks. Nii valmivad uued kergliiklusteed, muutuvad üha mõnusamaks
koolid ja lasteaiad, tekivad uued võimalused vaba aja veetmiseks.
Jõulist arengut on tunnustatud kaugemalgi – nii näiteks on Rahandusministeerium omistanud Lääne-Harju vallale arengutšempioni tiitli.
Töökohti ja tegutsemisvõimalusi on Lääne-Harju vallas palju, ent kes soovib töötada Tallinnas, tunneb kindlasti rõõmu headest teedest ning mitmekülgsest ühistranspordist – vallas liiguvad nii bussid kui ka rongid. Muide, oma valla elanike jaoks on rongipiletid 60% soodsamad, mis teeb lihtsaks otsuse auto koju jätta ja keskkonnasõbralikul viisil liigelda.
Lääne-Harju valla rahvas armastab head muusikat ja pidutsemist, regulaarselt toimuvad näiteks nii Paldiski linnapäevad (pildil) kui ka Kloogaranna muinastulede öö jmt.
Ilusad ja turvalised õppimisvõimalused Lääne-Harju vallas tegutseb kümme lasteaeda, mis kõik on ka kenasti remonditud. Nagu mujalgi Eestis, kipub ka siin lasteaiakohti juba veidi nappima, seepärast valmib Keila-Joal järgmisel aastal uus ja suur lasteaed.
Kuna Lääne-Harju valla lasteaedade üheks tegutsemispõhimõtteks on väga toetav suhtumine ka erivajadusega lastesse,
eelistavad ka mitmed naabervaldade pered oma lapsed just mõnesse Lääne-Harju valla lasteaeda tuua. Kõigis valla lasteaedades ootavad vajadusel nii tugipesad kui ka erinevad lapse arengut toetavad spetsialistid. Põhimõte on, et kõik, mida laps vajab, peab ta saama kohapeal, ilma et vanemal oleks vaja teda kodust kaugele viia.
Lasteaiatoit on oma valla lastele tasuta, lapsevanem maksab
vaid osalustasu. Kui samast perest käib lasteaias kaks või enam last, tasub lapsevanem teise lapse eest osalustasu vaid 50% ja ülejäänud lapsed käivad lasteaias tasuta.
Vallas tegutseb kaks kuueklassilist kooli, kuus põhikooli ja gümnaasium. Kõikides neis saavad õpilased kolm korda päevas tasuta koolitoitu, samuti on tasuta paljud koolide juures tegutsevad erinevad ringid ning huvikoolis antav tantsu- ja kunstiharidus. Kodu ja kooli vahel liiguvad koolibussid, mitmes valla koolis on võimalik teha tasuta jalgrattaeksam ja Paldiski Ühisgümnaasiumis ka autojuhiluba, samuti saab seal gümnaasiumihariduse omandada mittestatsionaarses õppes. Tähelepanu väärivad koolide väga ilusad asukohad. Padise Põhikool tegutseb keset võimsat kuusemetsa, Laulasmaa Kool asub mere lähedal, Vasalemma Põhikool aga hoopis mõisahoones. Ilusat merevaadet avaneb ka Paldiski Ühisgümnaasiumi akendest.
Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Vald tekkis Eesti halduskaardile 24. oktoobril 2017 pärast kohalike omavalitsuste valimisi Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linna liitmisel.
Omavalitsuse pindala on 646 km². Vallas elab 1. novembri seisuga ametlikult 12 976 elanikku, kuid tegelik elanike arv on hinnanguliselt kolmandiku võrra suurem. Elanike arvu poolest on tegu suuruselt 22. omavalitsusega Eestis. Pindalalt on Lääne-Harju vald Harjumaal suuruselt teine ja kogu Eestis 28. omavalitsus. Naabriteks on idas Keila linn ja Harku vald, lõunas Saue vald ning läänes Lääne-Nigula vald.
Valla administratiivkeskus asub Paldiski linnas. Valla koosseisu kuulub veel kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla.
Lääne-Harju vallas on viimase paari aastaga rajatud või uuenduskuuri läbinud hulk mänguväljakuid ja avalikke spordiväljakuid. Silmas on peetud seda, et tegevust jätkuks igale vanusegrupile – päris pisikestest päris väärikateni välja. Samuti seda, et sellised aktiivse vaba aja veetmise võimalused jaguneksid üle valla ehk kaetud oleks kõik piirkonnad, ja et need sobituksid ümbruskonda. Ka on siin olulisel kohal see, et parkidest ja väljakutest kujuneks kogukonda liitev paik, kus ühiselt aega veeta.
Aktiivses rohevallas soovitakse anda reaalne panus põletavate keskkonnaprobleemide lahendamisse. Nii avati Paldiskis ja Laulasmaal Eesti esimesed päikeseenergial toimivad ja ringmajandust edendavad toidukapid. Esimene toidukapp avati juba maikuus Laulasmaal ja kohalikud elanikud võtsid tolle hästi vastu ning tihedasse kasutusse. Nüüd on lisandunud valda päikeseenergial töötavad kapid, mis võimaldavad hoiustada laiemat tootevalikut. Kappide eestvedaja on kogukondlik algatus Roheline Vald ja nende valmimist ning käigusolekut toetasid vald, ettevõtjad ja kohalikud kauplused.
Koolidki kipuvad kohati juba kitsaks jääma ja on seetõttu pidevas arengus. Valda juhitakse nii, et võimalusi jätkuks kõigisse valla erinevatesse piirkondadesse. Koolide ja ringide kõrval on avatud ka noortetoad, mis samuti väga erinevaid tegutsemisvõimalusi pakuvad.
Tegevust jätkub ka
täiskasvanutele
Lisaks sellele, et vald loob palju võimalusi laste arenguks ja huvitegevuseks, pakutakse ka täiskasvanutele võimalusi kvaliteetseks vaba aja veetmiseks. Nii on rajatud spordihooned, kergliiklusteed, staadionid ja palliplatsid. Saab käia basseinis ja nautida ka spaamõnusid.
Vähem oluline pole ka kultuuritegevus – Lääne-Harju vallas asuvad Arvo Pärdi Keskus, Padise klooster ja palju muid toredaid kultuuriasutusi, näiteks kaheksa raamatukogu.
Vallas erinevatel aladel tegutsevad MTÜd saavad taotleda toetust ja terve hulk tegevusi, näiteks jaanipeod, ongi küll valla poolt rahastatud, kuid nende korraldamine on kohaliku aktiivi pädevuses. Lisaks toetab vald erinevaid ettevõtmisi nii ruumide kui ka rahaga.
Lääne-Harju vallas tegutseb Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkond ja sellest vallast on alguse saanud ka Naiskodukaitse Harju ringkond – just Paldiskis taastati 1996. aastal Harjumaa esimene Naiskodukaitse jaoskond, praegu tegutsevad jaoskonnad ka Keilas ja Padisel. Koostöö kogukonnaga toetab arengut
Lääne-Harju vallas hinnatakse kõrgelt iga vallaelaniku arvamust ja vajadusi. Sestap on loodud ka kogukonnakomisjon, kuhu kuulub inimesi igalt poolt vallast – nii jõuavad vallajuhtideni iga küla erinevad vajadused ja probleemid.
Just nii sai alguse ka rohevalla idee, mille esmalt tõstsidki lauale kogukonnakomisjoni liikmed, kes soovisid rohkem panustada loodus- ja kultuuripärandi säilitamisse ning piirkondade väärtuste ja identiteedi hoidmisse.
Rohelise valla idee arendamiseks moodustati töögrupp, mis ühendab kogukonna liikmeid ja valdkondade spetsialiste. Koos arutletakse kuues valdkonnas: energia, jäätmemajandus, transport, ettevõtlus, haridus ja loodushoid. Valdkondade üleselt toimetab kommunikatsiooni töögrupp.
Lääne-Harju vald on liitunud Rohetiigri programmiga, mis on 40 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni koondav algatus, mille soov on saada kestlikkuse teemade esindusorganisatsiooniks, panna alus tasakaalus majandusele ning viia Eesti ühiskonnas läbi rohehüpe. Nii nagu kunagi Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori arengu, on ka Rohetiigri ambitsioon kasvada roheteemade suunanäitajaks Eesti ühiskonnas.
Roheline ettevõtlus loob uusi võimalusi
Praeguseks on Lääne-Harju vallas leitud mitmeid võimalusi ringmajanduse arendamiseks. Vallal on head koostööpartnerid – nii näiteks on Tallinki laevade ilus ja mugav mööbel pärast laevade ja hotellide uuendamist leidnud tee valla sotsiaalasutustesse. Laevakardinate uus elu on aga teenida rohevalla praktilise meene, riidest kotina, mis toetab valla püüdlusi saada kilekotivabaks vallaks. Samalaadse algatuse tulemusena muutusid Lääne-Harju valla laste sussikottideks Ironmani suurvõistluse möödunud hooaegade särgid. Rohelise valla idees osalevad koos ettevõtetega ka eraisikud. Nii on näiteks ilusasti käima läinud toidukappide projekt, kuhu saab annetada või kust võib toi-
tu võtta igaüks, kel soovi, ent lisaks toovad sinna toitu ka Selver ja Paldiski Coop.
Vallajuhtimise tasandil on aga kokku lepitud, et igal aastal saab päikesepaneelid üks valla ühiskondlikest hoonetest.
Kogukonna mõiste ei hõlma üksnes oma valla elanikke, selle osaks on ka need, kes on tulnud kaugelt ja jäänud mõneks ajaks.
Nii näiteks on Ämaris liitlasvägede baas ja Ameerika Ühendriikide saatkond on tänuavaldusena remontinud ära Rummul asuva Lepatriinu lasteaia ruumid. Kuna see koostöö kulges väga meeldivalt, on saatkond valmis toetama ka järgmise vallahoone remonti.
Lääne-Harju vallas on ettevõtlus ja ettevõtjad kõrgelt hinnatud ning neid oodatakse üha juurde.
Kuna tegu on rohevallaga, on esmajoones oodatud rohelise maailmavaate ja toimimisega ettevõtted, kes on praeguseks ka LääneHarju valla juba nii mõnelgi korral üles leidnud ning siin tugevalt kanda kinnitanud
Ent vald, kes ise pakub väga head keskkonda ja logistilisi
võimalusi, ootab alati ka midagi vastu ning õnneks on kogukonnale tagasi andmisest saanud ka tänapäevase ettevõtluskultuuri osa. Nii valmivad tänu siinsete ettevõtjate toele uued mänguväljakud, lammutatakse amortiseerunud hooneid ja toetatakse muul moel – näiteks on Paldiski tuulepark loonud fondi, millega toetatakse kodanikualgatusi tuulepargi mõjupiirkonnas.
Valda on väga oodatud kinnisvaraarendajad ja mõned neist on ka juba kohal ning esimesed hooned planeeritud. Loota on ka esimese süsinikuneutraalse eramajade rajooni teket.
Kuna vallas on väga erinevaid piirkondi, on seal tegutsemisruumi mitmetel aladel toimetavatele ettevõtetele – põllumajandus, metsandus, tööstus, kalandus ja turism on vaid mõned neist. Kokku tegutseb Lääne-Harju vallas üle 1800 ettevõtja. Ometi on siin täiesti avastamata piirkondi ja katmata valdkondi, mis loovad soodsa pinnase siin oma ettevõtmisega alustamiseks. Vaheldusrikkus rõõmustab meeli
Rohelise Lääne-Harju valla üheks kauniks eripäraks on loodus – jätkub ilusaid liivarandu ja kohti, kus lained mühinal kividele sööstavad, jätkub metsi ja loopealseid, samuti leiab enesele meelepärase elukoha see, kes armastab linlikke mugavusi. Rannajoont on vallas üle 100 kilomeetri, looduses liikumist toetavad RMK matkateed, loodusrajad, lõkkekohad ja telkimisalad ning üha täienev kergliiklusteede ja tervise-
radade võrgustik, samuti läbib rannikut rahvusvahelise rannikumatkaraja E9 üks kõige mitmekesisemaid lõike Eestis.
Avastamisrõõmu jätkub nii oma valla inimestele kui ka kaugemalt tulijatele. Silmailu ja pildistamisrõõmu leidub KeilaJoast Keibu laheni, Laulasmaa spaast Pakri tuletornini, lisaks Padise klooster, erinevad mõisad ja palju muud. Vallas on ka üks Eesti enimpildistatud paiku –Rummu karjäär oma mägede ja ebatavalist värvi veega. Elamusi pakuvad ka sootuks teistsugused paigad – näiteks militaarmaastikud Ämaris, Kloogal ja Paldiskis. Üha rohkem avastatakse LääneHarju valda ka mereteid mööda tulles ja sel suvel avati pidulikult ka uus väikesadam – Alliklepa sadam. Väikesadamate ja avalike slippide rajamine on vallal samuti plaanis, sest 100 kilomeetri pikkune merepiir räägib enda eest.
Lääne-Harju valla rannikualale jäävad põlised eestirootslaste (rannarootslaste) asualad. Kõige ulatuslikum oli rannarootsi asustus Eestis 15. ja 16. sajandil. 17. sajandi keskel elas Eestis rootslasi umbes 10 000 ehk tollasest Eesti elanikkonnast 2–3%. Veel 20. sajandi alguses moodustasid Pakri saarte ja Vihterpalu piirkonnas rootslased elanikkonnast suurema osa.
Loodusega on seotud ka vallajuhtimise prioriteedid. LääneHarju valla rohemärgisel on kujutatud stiliseeritud sõnajalalehte, mis vihjab samas ka puusümbolile. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed – fakt, mida demonstreerib eredalt nende kestvus ning võime kohaneda. Täpselt samu väärtuseid soovib oma arengusuundadega kanda ka Lääne-Harju vald. Lisaks kestvusele ja kohanemisvõimele püüab vald jätkusuutliku arengu kaudu liikuda lähemale oma sõnajalaõiele, sest sõnajalaõis tähistab mütoloogias õnne sümbolit. Just õnnelikud ja rahulolevad inimesed ongi Lääne-Harju valla suurimaks väärtuseks.
Rohkem infot: www.laaneharju.ee
Lääne-Harju valla koosseisu kuulub kaks saart: Väike-Pakri ja Suur-Pakri. Väike-Pakri saar on kantud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud väikesaarte nimistusse – püsiasustusega väikesaareks loetakse alla 100 km² suurust saart, kus elab vähemalt viis elanikku. Väike-Pakri püsielanikkond on viimastel aastatel olnud 9–12 inimest.
Püsiasustusega väikesaarte seadus näeb ette omavalitsuskorralduse erisused. Nimelt moodustavad saareelanikud üldkogu, mille pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale, samuti teistele saarvalla või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele.
Lääne-Harjus ei kardeta vastu võtta otsuseid ja ära teha asju, mille puhul paljud teised veel kas kahtlevad või ootavad õiget aega. Nii näiteks võeti siin esimesena ja siiamaani peaaegu ainsana kasutusele uudne ohuteavitussüsteem, millega liitumisel saab iga vallaelanik endale telefonile sõnumi eesootava kriisiolukorra kohta. Liitunud elanikud saavad sõnumi teel teavituse näiteks ohtlikumast ilmaprognoosist, mis võib tuua näiteks elektri- ja veekatkestusi, sulgeda liikluse vms.
Lõuna-Eesti mägede ja orgude, järvede ning metsade vahel asub tõeline Eestimaa avastamata pärl – Antsla vald. Ehkki rahvaarvult (4400 inimest) on tegu väikese omavalitsusega, on vald hingelt suur. Antsla on üks eriline, omamoodi vaimsusega paik – meie valla motogi ütleb, et tegemist on hää väega kotusega.
„Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus ei muud...” – need Tõnis Mägi lauldud sõnad iseloomustavad kaasaegset ühiskonda kui valatult. Antsla vald mõjub sellises kontekstis nii otseselt kui ka kaudselt nagu sõõm värsket õhku. Elu tiksub siin justkui omas rütmis – ei tea me, mis on hommikune ja õhtune tipptund koos liiklusummikutega, ei ole meil täistopitud ühistransporti ega kümnete meetrite pikkuseid kassasabasid.
Meil Antslas on aega küll –aega enda ja lähedaste jaoks, aega kogukondlikeks tegevusteks, aega, et märgata ja aidata abivajajaid, aega, et nautida kordumatut ja mitmepalgelist loodust, ning aega enda mõtete jaoks. Need on võimalused ja väärtused, mida suurem osa antslakatest iial millegi muu vastu ei vahetaks.
Suurim linn ja valla keskus on Antsla, kus toimub ka igaaastane Hauka laat, mistõttu Antslat ennast ka tihti Eesti laadapealinnaks kutsutakse. Antsla asub geograafiliselt pea täpselt meie omavalitsuse keskel ja tegemist on kohalikus mõistes tõelise metropoliga koos gümnaasiumi, kultuurikeskuse, poodide, erinevate söögikohtade ning pubidega. Antsla linna ümbritsevad väiksemad alevid ja hajakülad, kus traditsioonid ning kogukondlik ühistegevus on endiselt au sees – olgu selleks koorilaul, käsitöö või midagi kolmandat – kõigil on võimalus erinevates tegevustes kaasa lüüa ja seda kasutatakse tõepoolest usinalt.
Aga Antsla vald on palju rohkemat kui lihtsalt ühtehoidvad ja tegusad inimesed – see on ka unikaalne looduskeskkond
koos kõigi oma elanikega ning erinevalt paljudest teistest Eesti omavalitsustest osatakse Antsla vallas seda hinnata ja väärtustada. Valla põhjaosas asuv Urvaste koos oma imekauni looduse, ürgoru ja Uhtjärvega mõjub nii, nagu oldaks mõnes teises riigis.
Valla lõunaosa, mis on ühtlasi kõige hõredamalt asustatud piirkond Antsla vallas, on aga Karula rahvuspargi pärusmaa. See on maailm täis ürgset ja puutumata loodust, mida võibki lõputult avastama jääda.
Just siit algab Kagu-Eesti suurim metsamassiiv ning loendamatu arv väikseid metsaradu viivad külastaja otsekui peidus olevate imekaunite järvede, ojade, soode ja rabade juurde. See on koht, kus tõenäosus mõnd metslooma näha on kordades suurem kui tõenäosus kohata teist inimest, koht, kus pea iga künka taga võib oodata sind täiesti uueilmeline maastik. Karula rahvuspark pakub nii kohalikele kui ka külastajatele ilusaid elamusi sõltumata aastaajast. Ei ole midagi mõ-
nusamat kui mõne ojakese kaldal kevadist päikest ja looduse renessanssi nautida, suvel end karastava suplusega kaunites metsajärvedes kostitada, sügisel seenel või marjul käia või talvel maalilist Karula võlumaad kas jalgsi, suuskadel või lausa hobusaanil avastada. Antsla valla võlu seisnebki meie suhtelises eraldatuses – tegemist on justkui omaette riigikesega Eesti lõunaosas, kus domineerivad rahu, vaikus ja harmoonia. Ükskõik kuidas seda kõike ka kirjeldada, ikka-
gi jääb siinkohal sõnadest väheseks ja kõige selle kogemiseks tuleb ise siia kohale tulla. Elu on näidanud, et kes ükskord juba Antsla valda sattunud on, see tuleb suure tõenäosusega üha uuesti tagasi. Veelgi enam – paljud noored pered on otsustanud suurlinnadest siia kolida, sest nende jaoks on siinne elukvaliteet võrreldamatult parim. Alati sõbralikud ning abivalmid kohalikud ja unikaalne metsik loodus koos kõikide oma võludega ootavad teid külla igal ajal.
Antsla vald on rikas haritud ja uudishimulike inimeste poolest, kes kohe otsivad uusi väljakutseid ega pelga olla teerajajad ja tõrvikuhoidjad.
Tsooru potitehases valmib aastas 4000–5000 erinevas suuruses savianumat, mida saab osta laatadelt, mõnest suveniiripoest, aga üha enam ka e-poest. Sel suvel tuli lausa kuuendik tulust inimestelt, kes ettevõtmist kohapeale uudistama tulid. Peale asjalike esemete võib potitehase eestvedaja Marko Puksing kasvõi mitu tundi rääkida savist ja Eesti pinnasekihtidest. Sest külmal ajal, kui ilmatu suurt vabrikut kütta ei tasu, töötab ta geoloogina Tartu Ülikooli juures. Umbes 400 miljoni aasta vanune devoni ajastu savi on potitehasesse toodud Põlvamaalt Joosult. Vanu saviauke on täis tipitud ka tehase ümbrus, kuhu Puksing huvilisi heal meelel matkama viib. estonianpottery.eu
Antsla külje all tegutsev Leese Mahe OÜ on pealtnäha harilik
peretalu, kes jäi Võrumaal silma esimese iseteenindusliku kartulimüüginurgaga suures kaubanduskeskuses. Talu missioon on propageerida ökoloogiliselt puhta toidu tarbimist. Neljandat aastat tegutsev Leese Mahe on praegu pühendunud kartuli ja küüslaugu kasvatamisele, aga nende põllult leiab ka Antsla Gümnaasiumi köögiviljavaod, sest kool on võtnud selge suuna mahetoidu osakaalu püsivale suurendamisele. Leese Mahe peremees Alo Abiline loobus isatalu edendamise eesmärgil oma teisest armastusest – jalgpallitreeneri ametist, perenaine Tiina Tirgo aga töötab õpetajana. mahekartul.ee
Vanas Lepistu koolimajas paiknevast Roosiku šokolaadivabrikust on palju kirjutatud –mõne aasta eest avasid nad siin hubase vegankohviku, mitmel suvel toimus Südamemuusika festival. Ainulaadne on Roosiku šokolaadide ja šokolaadikreemide valmimisprotsess – toorkakao jahvatatakse aeglases veskis koos kohalike kuivatatud marjadega peeneks siidiseks šokolaadimassiks. Kvaliteetsetele šokolaadidele on juba avanenud ka Jaapani ja teiste välisturgude uksed. Šokolaadimeistrid Aivo ja Merike Alev on riigis silma jäänud veel ühe tänuväärse panusega – mullu valiti nende
kuuelapseline pere aasta suurpereks. roosiku.ee
Kogukonnavaim kannab
Urvastest Karulani
Antsla valla vanad koolimajad on nii mõnelgi juhul enamat kui külakeskused. Vana koolimaja Karulas Kaikamäel on muutunud toredaks pärimusmuusika keskuseks. Siinsamas elavad Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Celia Roose. Karula kihelkonna lapsed saavad osa igasuvisest pillilaagrist, aga muusikapisikuga on nakatatud ka nende vanemad, kellest mitmed on värvatud Karula pasunakoori.
Urvaste seltsimajas on ennast sisse seadnud neli käsitöömeistrit, maja südames tuksub pisike köök, kus valmib Urvastele tuntust toonud mahekama ja kodumetsa pohladega rikastatud šokolaadid. Šokolaadide kujundus pärineb armastatud kunstniku Edgar Valteri loomingust – kes siis veel kui mitte pokurahvas võiks loodusteadlikku Antsla piirkonda kõige paremini tutvustada!
Pokumaa ise on läinud pikemale talvepuhkusele, et juba varakevadel koos Puuko toidutarega lasteaia- ja koolirühmasid tervitada. Pokumaa pealiku Tuuli Merimaa eestvõtmisel on aga valminud e-pood, kust jõuluvana saab kasvõi igale lapsele varuda armsa poku või raamatu. Selleks, et Edgar Valteri loodud raamatuid ikka jätkuks, on Pokumaa asunud neid ise kirjastama. Juba on ilmunud „Jahikoera memuaarid”, „Pintselsabad” ja „Isand Tuutu ettevõtmised”, järge ootavad „Pokuaabits” ja „Pokuraamatu” tõlkimine inglise keelde.
Viljandi on hubase ja turvalise elukeskkonnaga linn, kus on loodud kõik võimalused õppimiseks, koolis käimiseks, laste kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks ning väärikaks vananemiseks.
Viimastel aastatel on linnas tehtud palju tööd selleks, et ligikaudu 17 000 elanikuga sisemaakuurort oleks atraktiivne elukoht neile, keda võlub romantiline linnamiljöö, väiksed vahemaad ja kirev kultuurielu.
Elamine
Viimastel aastatel oluliselt elavnenud kinnisvaraturule on jõudnud palju väikese pinnaga üürikortereid, mis on ideaalsed noorele, kes asub oma esimesele töökohale ega ole veel huvitatud päris oma maja või korteri soetamisest. Kui aga tunned, et soovid ikkagi juba päris oma kodu, siis üks võimalus selleks on maalilise järve kaldal asuv Järveotsa uusarendus.
Järveotsa piirkond on Viljandi esimene suur elamuarendus mitme aastakümne järel. Elamukrundid asuvad Viljandi järve äärse terviseraja vahetus läheduses looduskaunis kohas. Lasteaed ja kool asuvad lühikese jalutuskäigu kaugusel. Järveotsa arendamise esimene etapp on olnud edukas ja näha on, et inimeste huvi sinna elamuid ehitada pole kadunud. Uued elamukrundid Järveotsal on kavandatud
suurusega 700–1000 m² ning ärija/või korterelamukrundid vahemikus 3200–5300 m².
Lapsed lasteaeda ja kooli
Viljandi on ideaalne paik laste kasvatamiseks! Järjest rohkem näeme, et Viljandist pärit noored tulevad pärast laste saamist siia laiast maailmast tagasi. On ka neid, kes on terve elu suurlinnas veetnud ja soovivad leida oma lastele turvalisemat elukeskkonda.
Töö leidmiseks on Viljandis palju võimalusi, sest siinsed ettevõtted on ekspordile suunatud ja laienevad juba mitmendat aastat järjekindlalt.
Noori peresid aitab sünnitoetus 600 eurot ning linn kingib väikestele ilmakodanikele ka hõbelusika ja beebiteki.
Lastesõimedes on järjekorrad minimaalsed ja lasteaiajärjekorda linnas polegi. Lisaks toetab lapsi ja peresid Viljandi Perepesa, kus toimuvad lastele suunatud tegevused ning vanemate koolitused ja nõustamised.
Lisaks tipptasemel üldharidusele on Viljandis ka riigi parimad huvi-
hariduskoolid. Nii on siin üks vanim ja mitmekesiseima spordialade valikuga spordikool, inspireeriv kunstikool, vahvatest huviringidest pulbitsev huvikool, maailmaklassi muusikaharidust pakkuv muusikakool ning pärimusmuusikaalast huviharidust toetav ja korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus. Viljandi linna noortele avaneb ka võimalus võtta osa suvisest õpilasmalevast. Vähekindlustatud perede lapsed saavad lisaks toetust ka ülikooliõpinguteks.
Viljandi linn jagab igal aastal ligi 28 000 eurot stipendiume tublidele õppuritele, loojatele ja sportlastele.
Hubane ja turvaline elukeskkond
Iseseisva tööelu alustamiseks on Viljandis head võimalused, sest tööandjad võistlevad parimate töötajate pärast ja õppinud spetsialistid on alati kõrges hinnas. Viljandis on ruumi ka loominguliseks tegevuseks ja arenguks. Näiteks avaneb võimalus esitada idee kaasava eelarve hääletusele või anda hääl teiste esitatud ideedele, et linna elukeskkonda järjest paremaks muuta.
Esimene unistus
Laupäev, 30. oktoober. Tekstiilikunstnik Ehalill Halliste istub Kohilas rongile ja sõidab Türile. Hulk aastaid tagasi on ta siin käinud. Pärast seda tuleb tume maa. Ta peab jõudma Järva valda Esna galeriisse, kus pärastlõunal avatakse väljapanek tema gobeläänide sarjast „Pae peal”.
„Ma pole siia kanti varem sattunud. Tean Esna mõisa ainult tänu oma lemmikkirjaniku Tõnu Õnnepalu raamatutele – ta otsib selliseid tähendusega kohti. Olin hämmastunud, kui ma galerii uksest sisse astusin. Suurepärane galeristitöö!” tunnustas kunstnik Ehalill Halliste Lilian Bristoli kuraatoritööd. Muide – seda Jüri Mõisa juttu, et kõik inimesed lähevad ükskord Tallinna, ei uskunud Õnnepalu juba Esnas oma kollases majas elades.
Ajapikku koguneb galeriisse publikut. On oma küla inimesi ja kaugemalt. Esna galeriis on kodune ja helge, seintel tosin 1,5 x 1,5 meetri suurust gobelääni, inspireeritud paekivi mustritest (sarjas on valminud 19 vaipa), autorikavandid ja valmimisjärgus tööd.
Lilian Bristoli sõnul on sellise lähenemise taga soov nähtavale tuua tekstiilikunstniku kogu loomeprotsess ja mitte eksponeerida vaid valmis töid. „Tahame tähelepanu pöörata ja väärtustada kunstniku meistriks kujunemist ja tema tööprotsesse. Ehalill Halliste gobeläänid on imelised kunstiteosed, kuid meid huvitab ka nende teekond, autori teekond.”
Kuidas aga kulges Bristolite pere teekond Esnasse?
Liliani sõnul on selles oma osa Hannes Tamjärvel. „Et oleme mitmendat põlvkonda tallinlased, pole meil maavanaema. Maale me aga tahtsime. Oli buumi tipphetk ja hinnad tohutud. Meil vilistas taskutes tuul, aga oli hästi suur unistus saada oma elamine ja kaks töökoda ühe katuse alla.
Esimene koht, mida vaatamas käisime, oli Obinitsas. Sealt oleks olnud lähim koht, kuhu pood teha, Riias, mitte Tallinnas, ja see asus ka vanavanematest kaugel. Siis leidsime siin selle imelise koha, kus kinnisvara ei maksnud midagi. Aasta oli siis 2006. Ühte meie head sõpra, kes oli Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi juhataja, püüdis Hannes Tamjärv meelitada Vodja kooli juhtima. Tegi talle vallas tuuri ning meie
noorte ja uljastena loksusime kaasa – nädalavahetuse väljasõit. Nii me selle kunagise kauplusemaja siit leidsimegi. Esnasse kolides oli tütar alles väike, siin on sündinud meie kolm poega. Kolm aastat olime laste huvihariduse pärast Viljandis – meil oli kesklinnas korter. Viis päeva nädalas olime seal ja lapsed väga hindasid neid võimalusi, mida Viljandi pakkus. Sai tõukerattaga muusikakooli sõita, kõik oli käe-jala juures. Aga igal reedel küsisid lapsed, millal me koju läheme – see tähendas Esnasse. Ühtegi nädalavahetust ei jätnud vahele! Panime vana pimeda koera, lapsed ja kraami auto peale ning sõitsime koju. 2018. aastal tekkis väsimus ja mõte, kas jäämegi nii edasi-tagasi pendeldama? Natuke nagu mustlase elu see kahe koha vahet käimine. Kas see ongi see, mida me soovisime? Leidsime, et meie KODU on Esnas. Maja vajas aga kohendamist. Võtsime vastu otsuse, et teeme esmalt korda maja südame ja rajame siia galerii. See oli suur tühi ruum, mis oli kogu aeg jõude seisnud ja räämas, laest rippus krohvi – lapsed said päris pisikestena siin talvel rattaga sõita. Enamik asju tegime oma kätega. Võtsime suuremad lapsed pooleks aastaks koduõppele. Selle ajaga oli reaalne kõik valmis saada.”
Galerii avasid Lilian ja Martin Bristol Esnas aastal 2019, avanäitus oli Martini ülikooli lõputöö.
Avamistele kutsuvad nad tavaliselt selle eriala inimesi, keda näitus võiks kõnetada. Galerii on külastajatele avatud pühapäeviti kella 12–15. Ükski pühapäev pole möödunud külastajateta ja kõik saavad isiklikku tähelepanu. Näitused vahetuvad iga kuue nädala tagant.
Et Lilian on Eesti tuntuim kuldtikandimeister (selles tehnikas valmis tal ka Järva valla kõrgeim autasu – vapimärk), teeb ta siin ka kuldtikandi koolitusi.
Muide – aasta pärast näeb
Ehalill Halliste gobeläänide sarja „Pae peal” ka Peterburis.
Teine unistus
Igal tööpäeva hommikul paneb Aleksandr Kashel autole hääled sisse ja sõidab Koerust Türile – Koeru on maakoht, professorid Tartu Ülikoolist soovitasid tal töötada pool ajast maal ja pool linnas, et rohkem praktikat saada. Nii ongi ta nüüd kolm kuud Türi perearstikeskuses dr Toomas
Pillerpäkad tantsisid 11. juunil avatuks 18 korteriga üürimaja Imaveres, mis on esimene omataoline Eestis ja valmis Järva valla ning KredExi rahaga. FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA
õhtutele kui ka väljasõitudele Eesti kirjandusloolistesse paikadesse, läks manalateed.
Järvamaal Järva vallas elab praegu 8798 inimest, mehi 4453, naisi 4345. Võrreldes 1. jaanuariga on elanike arv vähenenud vaid 31 inimese võrra. See on hea.
Kui 2020. aasta esimese nelja kuuga sündis Järva vallas 28 last, siis sel aastal 40. Seegi on hea.
Aruandes „Rahvastiku arengu piirkondlikud eripärad Eestis” vastati küsimusele, mida teie arvates tuleks esmajärjekorras Eestis teha, et suurendada noorte tagasirännet kodukohta, enim, et on vaja töökohti ja võimalust omandada eluase.
Järva-Madise kirik on üks viiest keskaegsest kirikust, kus 2022. aasta 9.– 10. juulini toimuvad Järva valla kirikute päevad.
Kui eelmisel sügisel Aleksandr veel ülikooli sammaste taha ei pääsenud, siis tänavu läks paremini ‒ tema õpetaja jõudis selle ära oodata. Nüüd on ees neli aastat õpinguid ja praktikat. Sulaselges eesti keeles. „Koolitused on päris huvitavad. Saab teiste arstidega kohtuda. Iga päevaga oskan ma eesti keelt paremini ning on lihtsam elada ja töötada,” tunnistas Aleksandr.
Sel aastal valmis 18 korteriga üürimaja Imaveres, esimene omataoline Eestis. Viisteist aastat endise Imavere vallavanema Jüri Ellrami unistusi, kolm aastat planeerimist, kümme kuud ehitamist. Kõik korterid leidsid elanikud loetud päevadega. Selliseid üürimaju ja eakatele kodutaretüüpi (esimene omalaadne asub samuti Imaveres) elamuid plaanib vald ehitada igasse keskusesse.
Järva valla kodulehelt näeb, milline vallavara on parasjagu müügis. Järva valla abivallavanema
Järva vald on rikas ka muuseumide poolest, neid on üle tosina, üks tuntuim A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Järmisel aastal ootame Muuseumiteele 3. ja 4. septembril!
Koerust ei plaani ta aga kuhugi minna ka siis, kui diplomi kätte saab, sest kolme ja poole aastaga on Koerust saanud tema KODU – ta ei jõua aleviku plusse ära kiita. Ta ei mõista, miks noored arstid ei taha maale tulla. Maal on elu odavam, kinnisvara eriti. „Maal elada on perspektiivne, elu edeneb siin iga aastaga üha paremini. Koerus, Järva-Jaanis ja Aravetel on perearstikeskused renoveeritud ja sisustatud,” märkis ta.
Toomas Tammiku sõnul on huvi piirkonna kinnisvara ja kruntide vastu suur. „Viimasel enampakkumisel müüsime krunte Imaveres, vald müüb krunte ka Koerus, Järva-Jaani alevis tuntakse huvi riigi omandis olevate kruntide vastu,” loetles Tammik. „Me ei saa üle ega ümber Järva valla soodsast asukohast Eestimaa südames. Asume suurte maanteede keskpunktis. Kel on liikuv töö ja mööda Eestit palju sõitmist, sellele on siinne paik ideaalne.”
Kui külmakraadid lubavad, hakkavad Järvamaa suurimal turisimagnetil, Valgehobusemäel tööle lumemöldrid. FOTOD: ARNIKA TEGELMANN
Tamme käealune ja kiidab teda väga – Tammel on perearstina kogemust 30 aastat. „Juba varsti, 1. detsembrist tulen ma Koeru tagasi,” andis ta oma nimistu patsientidele teada. 1. märtsil sõidab ta aga praktikale Pärnu haiglasse.
Koerus on ta perearst Riina Lääne abi, nimistu on üks, kuid paljud käivad ka ainult dr Kasheli vastuvõtul.
Neli aastat tagasi oli Koerus perearstikriis: maja sai küll värskelt renoveeritud, kuid üks noor perearst lahkus ja mitu konkurssi jooksis liiva – keegi ei tahtnud tulla. Lõpuks pakkus Aleksandri kontakte Terviseamet.
Noor mees oli õppinud kuus aastat meditsiini Altai riiklikus
meditsiiniülikoolis, töötanud tosin aastat arstina ja end Peterburis täiendanud – seda tuleb Venemaal teha iga viie aasta tagant ja ka eksam anda. „Unistan perest, oma majast ja aiakesest,” ütles ta kolm ja pool aastat tagasi Koeru kolides. Ka soovis ta Tartu Ülikooli õppima pääseda, et end siin perearstiks koolitada. Selleks oli aga vaja osata eesti keelt. Ka suuline ja kirjalik eksam ülikooli pääsemiseks tuli teha eesti keeles.
Läinud nädal tõi kurva uudise: Aleksandri eakas eesti keele õpetaja Herbert Last, kes võttis oma õpilase kaasa nii Koeru kirjandusklubi Vaimuvalgus
Kui ta siia tuli, sai ta vallalt möbleeritud kahetoalise ametikorteri. Selle vahetas ta varsti päris oma kodu vastu, mis sest, et see on 27-ruutmeetrine ja ühetoaline. „Suuremat polegi vaja,” ütleb Aleksandr, sest tal on teoksil unistus oma majast – ainult 15 000 euro eest ostis ta Koeru väikese vana maja aiaga. Projekt on valmis ja sel suvel kerkis uue maja vundament. Kui selle töö tarvis palkas ta oskajad mehed, siis maja loodab ta plokkidest üles laduda ise – onu oli ehitaja, Aleksandr käis tal ülikooli ajal abiks. Ehitamine annab füüsilist koormust, pealegi värskes õhus.
Üks unistus on Aleksandril veel. Õigemini oleks tulnud sellest alustadagi – esmalt tuleb võtta naine. „Ma olen tööl kaheksast seitsmeni, kõigepealt arstikeskuses ja siis veel hooldekodus. Keeruline. Mõned leiavad internetist, aga mul pole aega, et internetis istuda. Võib-olla peaks rohkem teatris või klubis käima?” arutles ta. „Kui ma käin ülikoolis, võib sealt kaaslase leida. Ehk toon Koeru teisegi noore perearsti? See on unistus.”
Tammiku sõnul on paljud Järva valda tulnud iseendale tööandjad.
„Järva vald on hea koht tegusale inimesele,” tõdes Tammik. Albu kandis on A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Valgehobusemäe suusaja puhkekeskus, muuseumide keskus Järva-Jaanis, Imaveres piimandusmuuseum, mitmed RMK matkarajad, neli järveala –Väinjärv, Eistvere, Järva-Jaani ja Käravete, mida vald on asunud arendama. „Meil on korras nii füüsiline keskkond – remonditud koolid ja tervisekeskused, rajatud kergliiklusteed ‒ kui ka huvitegevus. Koeru muusikakool tegutseb sellest õppeaastast ka Albus. Mõeldud on nii rahvakultuuri- kui ka spordihuvilistele. Lumerikkal ajal on valgustatud suusarajad Koerus, Järva-Jaanis, Aravetel, Valgehobusemäel ja uuest aastast ka Imaveres ideaalselt hooldatud.”
Kõik unistajad, kes plaanivad Liliani, Martini, Aleksandri või Jüri kombel oma unistused teoks teha –olete Järva valda oodatud! Loe meie kohta ka veebilehelt jarvavald.kovtp.ee.
Väike-Maarja vald on vaimu ja väega tegutsev paikkond. Meil on ruumi loomiseks, elamiseks, töötamiseks, arenemiseks, kaotamiseks ja leidmiseks. Meil on rahu ja vaikust, kui seda tahta, ning kiirust ja särtsu, kui seda otsida.
Kui sind paelub ruum, kus on võimalik luua, kaunis keskkond, mis inspireerib elama kooskõlas loodusega, kui sulle meeldib ettevõtlikkus ja tunne, et sinu tegevuse tagajärjel päriselt ka midagi muutub, siis VäikeMaarja vald on just see. Tegutseme, et meiega liituksid uued pered.
Rõõmustame ka, kui siit maailma lennanud leiavad tee tagasi juurte juurde. Oskame hinnata arukust, talupojatarkust, kuulamisoskust ja võimet leida lahendusi. Päris elu on maal …
INDREK KESKÜLA
Väike-Maarja vallavanem
Paljude Eesti jõgede ja rabade südames, maaliliste järvede ja imeliste keeletammede ümber elatakse Wiedemanni vaimus ja Lurichi väes. Siin vaimustutakse liikumisest, olgu selleks rattasõit, kepikõnd, kettagolf või Ebavere hiiemetsas suusatamine. Siin saab igaüks end unustada Emumäe maastikuparki ja sukelduda
Eesti läbipaistvamate Äntu Sinise, Rohelise või Valge järve silmadesse, avastada Nõukogude Liidu tuumaraketibaasid Rohul ja seenekübarad Väike-Maarja metsades, või jalutada mõisaparkides ja uurida baltisaksa ajalugu. Kaunis loodus
linnalähedust kaotamata
Väike-Maarja vald paikneb kaunis looduskeskkonnas ning pakub vaikust ja rahu, õhku ja avarust, kaotamata linnalähedust –mitte rohkem kui tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast ja Tartust, Rakverre on samuti kiviga visata. Siinsetel elanikel on hea ja turvaline elukeskkond. Olemas on vajalik infrastruktuur, korras teed ja laialdane kergliiklusteede võrgustik ning head ühendused. Väike-Maarja, Simuna, Rakke ja Kiltsi alevikest on regulaarne bussiühendus Rakvere linna ja naabervaldadega, lisaks läbib Väike-Maarja alevikku Rakvere–Tartu bussiliin ning „porgandid” (mis lähiajal muutuvad ka elektrilisteks) võimaldavad mööda rööpaid Rakke, Kiltsi ja Tamsalu jaamadest Tallinna–Tartu raudteeliinil sõita tööle või kooli. Tugevad kodulähedased põhikoolid ja jätkusuutlik
gümnaasiumiharidus
Väike-Maarja valla haridusasutused võimaldavad kvaliteet -
set haridust õpilastele ning motiveerivat töökohta õpetajatele, juhendajatele ja tugispetsialistidele. Vallas saab omandada alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidust. Kiltsis, Rakkes ja Simunas on põhikoolid ning Väike-Maarjas gümnaasium. Väike-Maarja Gümnaasium on väärt kool Virumaal. Tegemist on traditsioone armastava innovaatilise ja oma ideid ellu viiva kooliga, kus esiplaanil on õppija areng. Siit astub ellu konkurentsivõimeline ja elus hästi hakkama saav noor inimene, kes saab hea hariduse, et elada õnnelikult ning panustada targalt ühiskonda tagasi.
Kiltsi Põhikool tegutseb oma rohkete huviringidega esimest Vene ümbermaailmareisi juhtinud admiral Adam Johann von Krusensternile kuulunud Kiltsi mõisahoones. Simuna kihelkonnakoolis võimaldati kooliharidust juba 1690. aastal, praegu tegutseb seal Simuna lasteaed-põhikool.
Rakke Kool on õpilaste haritust ja ettevõtlikkust toetava õpikeskkonnaga kool, kus pakutakse laiapõhjalist ettevalmistust tuleviku valikuvõimaluste realiseerimiseks. Oled tõenäoliselt kuulnud Rakke robootikute viimaste aastate edust.
Väike-Maarja Muusikakoolis on alates 1996. aastast piirkonna lastel ja noortel võimalus omandada muusikaline algja põhiharidus. Erinevaid pille saab õppida kolmes asulas: Väike-Maarjas ning Simuna ja Rakke filiaalides.
Väike-Maarja vallas on lapsed ja noored olulisel kohal ning seda on tõestatud ka tegudega –valla koolid, lasteaiad ja noorte-
keskused on renoveeritud ning kaasaegse sisustusega. Lasteaias on oma ujumisbassein. Gümnaasiumis tegutseb värkstuba ehk õpilabor, mis loob gümnaasiumile moodsad võimalused loodusainete ja -teaduste õpetamiseks. Koolidel on väljakujunenud traditsioonid, kaasaegne õpikeskkond, stabiilse arvuga õpilaskond ja pühendunud personal.
Sõnalt väike, aga vaimult suur Väike-Maarjas on ikka au sees hoitud emakeelt ja kirjandust. Omaaegse Väike-Maarja parnassi vaim on valatud alevi keskel sirguvatesse Wiedemanni keeletammedesse. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsiga korraldatakse F. J. Wiedemanni keelepäeva.
Kultuurielu südamed – seltsija rahvamajad Rakkes, Simunas ja Väike-Maarjas – toovad kokku hulga inimesi ning pakuvad rohkelt lusti isetegevuslastele ja külalistele. Dirigent Vallo Taari käe all on Väike-Maarja Pasunakoor puhunud kõigi meeled rõõmsaks juba veerand sajandit. Spordipisik ja sitkus on Väike-Maarja vallas juba ammustest aegadest sees, meid kannab Lurichi vägi. 1876. aasta 22. aprillil Väike-Maarjas sündinud Georg Lurich ei ole kohapeal üksnes legend, vaid igapäevane reaalsus. Keskväljakut ehib Georg Lurichi skulptuur, vägimehe nime kannab kohalik hinnatud söögituba ja rammumeeste võistlus. Need on vaid mõned näited Väike-Maarja vallarahva spordilembusest ja oma tervisesse suhtumisest. Laiahaar-
deline spordialade viljelemine alates maadlusest ja jalgrattaspordist kuni Ebavere nõlvadel suusatamise ja korvpallini välja ning pidev konkurents selles vallas on läbi tõsise ja visa töö tõstnud esiplaanile Väike-Maarja vallast pärit tublid sportlased. Uuemad spordirõõmud on toonud automudelihall ja kettagolfirajad, rajatud kergliikluteed on lisandanud rulluisusõpade arvu.
Ettevõtjasõbralik ja ettevõtlust toetav
Väike-Maarja vald on Lääne-Viru mõistes tähtis tööstuspiirkond. Näiteks tegutsevad valla territooriumil OÜ Baltic Log Cabins (aiamajade tootja), Ebavere Graanul (pelletite müük), AS Vireen (loomsete jäätmete käitlemine), OÜ Reinpaul (metsatöötlemine), ehitusettevõtted AS Antaares ja OÜ Pandivere Ehitus, lubjakivitoodete tööstus Nordkalk AS jne. Ning nagu mainitud, tähtis roll on ka põllumajandusettevõtetel.
Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul on Eesti
n Väike-Maarja vallavalitsus loosib 2022. aasta veebruaris välja kaks tuhande euro suurust tänuauhinda.
parimad mullad, mistõttu võib Pandiveret nimetada ka Eesti viljaaidaks. Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja karjakasvatusega. Tule vaata, kuidas viljakate põllumaade harimiseks on kasutusel maailma parim tehnika ja lehmad on kuni kaks korda suuremad, kui nad olid eelmise riigikorra ajal.
Tugev kogukond Väike-Maarja vallas on suur hulk positiivselt „hulle” ja värskete mõtetega inimesi, kes tahavad elada kaasaegses ja huvitegevust väärtustavas omavalitsuses ning kellel on nii üksteise kui ka külaliste rõõmustamiseks hoogu ja energiat.
Siin on kokkukuuluvustunne, kultuurilembus ja võistlustahe, mida head sportlikud tulemused ning aktiivne tegutsemine ka tõestavad. See järjepidevus, traditsioonide elus hoidmine ja emotsionaalne side annavadki paigale vaimu ja rikkuse. Aktiivsete eestvedajate
n Tuhat eurot loositakse välja 2021. aastal valda sisse kirjutanud inimeste vahel, teine tuhat eurot aga kõigi vallaelanikuks registreerunute vahel. Loosimises osalevad kõik, kes on loosimise hetkel Väike-Maarja valla kodanikud.
n Vallakodanikuks saab end registreerida portaalis www.eesti.ee, seda saab teha vallamajas kohapeal või saates elukohateate Väike-Maarja vallavalitsusele.
toel korraldatud Wähja festivalid, Pandivere päevad, muusikafestivalid jms seovad omavahel generatsioone ja erinevate valdkondade inimesi ning nakatavad isetegemissooviga ka teisi. Käimalükkavaks jõuks kogukonnas on pidev soov midagi teha, parandada ja paremaks muuta.
Kui sa arvad, et meil on kõik olemas, siis eksid. Meil on tõesti palju, mille üle uhked olla, kuid kindlasti saame üheskoos veelgi mõnusama paiga luua. Tule aita kaasa! Tule ela ja raja oma tulevik Väike-Maarja vallas.
Tallinnast kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel ootab teid pargi põlispuude all väärikas Anija mõis, kus maaelu lihtsus põimub mõisamiljöö elegantsiga. Avastamisrõõmu ja tegevust leidub siin nii pisematele kui ka väärikamas eas huvilistele. Värskelt restaureeritud ja omanäolise interjööriga mõisahäärberis on iga päev avatud mõisakultuuriteemaline elamuslik interaktiivne püsinäitus „Mõisa aja lugu“, mis on lahendatud tänapäevases ja nutikas võtmes. Näitusega saab tutvuda kas iseseisvalt või ettetellitud giidi kaasabil. Eriti autentse elamuse saamiseks pakume võimalust rõivastuda ajastu kostüümidesse ja tunda end tõelise mõisaproua või -härrana. Pere pisemad saavad aga mängida mõisaelu tutvustavaid mänge, riietada nukke ja lehitseda raamatuid.
Kel vaja tähistada juubelit või pulmi, leiab meie erinevate salongide ja saalide seast endale kindlasti sobiva variandi.
Mõisa lahutamatuks osaks on lähemal ja kaugemalgi tuntud Anija Mõisakohwik Innamorata, kus Eesti ja Itaalia köögi maitsekooslused moodustavad hõrgu buketi ning mille kaunis ja romantiline interjöör on juba ise omaette elamuseks.
Mõisal on pakkuda mitmeid külastusprogramme nii suurtele kui väikestele. Lisaks toimub siin hulgaliselt kontserte ja muid üritusi. Lähitulevik toob meile esinema näiteks Jaak Juske, ansambli Noorkuu, Beati Mandolini, Corelli Consorti ja Maria Listra, Klassikatähed jpt. Detsembri algul aga ootame lapsi Anija mõisa jõulumaale, kus on toimetamas mõisapreili Anna Hedvig ning päkapikk Mete. Jõuluvanagi on lubanud kohale tulla.
Kaunis Kesk-Eesti talus ootavad külalisi parimad maitse- ja lõhnaelamused, imelised loodusvaated ning unustamatud kogemused.
Hindreku turismitalu Eesti suuremate teede ristumiskohas
Järvamaal Valgma külas loob ehedaid elamusi. Pererahvas on hoole ja armastusega taastanud esiisade talu rehielamu ning rajanud vanasse viljakuivatisse peomaja, kuas pidada õppepäevi, mõttetalguid ning õdusaid koosviibimisi nii suurema kui ka väiksema seltskonnaga. Peomaja õnnistati 2016. aastal sisse pererahva pulmapeoga.
Talu pakub ürituskorralduses rätseplahendust ehk on valmis täitma kliendi soovid majutusest ja toitlustusest aktiivse ajaveetmiseni.
Siin saad hingata kopsudesse värsket maaõhku, juua kaevust külma vett, vihelda tulises saunas ning hea õnne korral kohata põlluserval sookurgegi.
Eesti veini kambri ahvatlevad valikud
Sommeljeeks õppiv perenaine
Tuuli Klementa on avastanud
Eesti kui väga põneva veinimaa ning keskendub oma töös selle-
le, et seda avastust ka Hindreku talu klientidega jagada.
Selleks on talus eraldi maja, mis kannab nime Eesti veini kamber ning pakub mõnusat lõõgastust pärast seminare, mõttetalguid või muid ettevõtmisi.
Valikus on Eesti käsitööveinid ning Tuuli Klementa korraldab seal koolitusi ning tutvustab erinevaid joogivalikuid. Jõematkad ja Rabaresto
Talu juurest algavad kanuumatkad käärulisel Esna jõel. Vaated on lummavad ning kogemus jõel veedetud tundidest jätab hinge võrratu rahu. Ent Hindreku turismitalu üllatab siingi eksklusiivse toidu- ja joogikogemusega. Nimelt saab kanuudega liikuda salakohta metsa ja raba vahel, kus matkalisi ootab Rabaresto. Kokk on kohal juba varem, lõke lõõmab, toidud valmivad ning külalised saavad osa imeliselt põnevast kontrastist, mida pakuvad lõkketoidud koos restoraniväärilise teenindusega.
Hea töötada, puhata ja pidutseda Rehielamu kaminaruum mahutab 35 inimest – idülliliste külavaadetega ahjusoojas toas ideed lausa lendavad. Avarasse peomajja mahub kuni 150 inimest ning ruumi saab vastavalt vajadusele kohandada nii töisteks kohtumisteks kui ka meeleolukateks pidudeks. Olemas on tööks vajalikud vahendid, nagu ekraan, pabertahvel, projektor ning wifiühendus. Peoõhtule saab soovi korral kohale kutsuda DJ, ansambli või koguni kohaliku puhkpilliorkestri.
Vastavalt aastaajale saab talu kahe maja ärklikorrusel ja tiigi ümber asuvates puhkemajades puhata kuni 84 inimest. Rehielamu hubased magamistoad mahutavad ära kogu pere, peomaja teisel korrusel on kahekohalised magamiskambrid ning suvel saab ärgata linnulaulu peale neljakohalistes puhkemajades.
Kodune toit kohalikust toorainest Hinnatud pulmakorraldajana Hindreku talu köögis järeleandmisi ei tee. Järvamaa põllumeeste parimatest saadustest ning teistest hoolega valitud toorainetest valmivad taluköögis maitsvad road kodusest süldist hõrgu lõhetartarini. Pidulike sündmuste puhul tort Hindreku talu tordimeistrilt! Sellest suvest on Hindreku talu uus peakokk Johannes Sihver, kes hoolitseb nii taluköögi kui talu aastaringi avatud Hooviresto a la carte menüü eest.
Palliplats ja spordibaar
Palliplatsil saab mängida nii korv- kui ka võrkpalli ning õunaaias korraldada murumänge igas vanuses pidulistele, avatud on ka spordibaar. Hindreku talu mõtleb aktiivselt kaasa ning pakub ühes koostööpartneritega mitmeid teisigi võimalusi aktiivseks puhkuseks.
