Meil on hea halda (november 2023)

Meil on hea elada L E H E O N K O O S TA N U D D E L F I M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

N O V E M B E R 20 23

Küberelanikena hübriidlinnades Peaksime elama oma elusid just nii ja neis kohtades, mis meid kõige enam inspireerivad, kus enesetunne on parim, mis pa­ kuvad turvatunnet, ideaal­ set võimalust eneseteostuseks ja lastekasvatamiseks. Paigas, kuhu saab lihtsalt ja kiirelt ko­ hale, mille ümber on nii loodust kui ka kõrtsid, kool, pood ja sõp­ rade elupaigad.

Koht, kus me aga elame, pole vaid see nelinurksetest eri mõõduga ruumidest kokku sä­ titud kaleidoskoopiline hoo­ ne, kuhu on kogunenud meie asjad. Koht, kus me elame, on kogu see ümbrus, millesse ole­ me end nii sotsiaalses, majan­ duslikus kui ka kultuurilises plaanis sisse seadnud. Olgu selleks siis metropol, väikelinn, vald või küla, küsimus on alati üks ja seesama: kas mul on siin hea elada? Igal inimesel on ja

peabki olema sellele küsimuse­ Ning siis selgus, et mujal kui le erinev vastus. (pea)linnas on ka odavam – nt Kolmel aastal kõiki ühtlaselt kui saab jätkata tööd Ülemiste räsinud koroonakriis surus meid Citys asuva start-up’i tippinse­ ühelt poolt tubadesse ja eralda­ nerina, olles ise kodukontoris. tusse, teisalt aga survestas meid Kuid odavam oli ka siis, kui selle kaudu leidma uusi viise, et polnud ette näidata kõrgepal­ nautida vabadust. Üheks lahen­ galist ametit. Mis on närvide duseks oli pakkida pere autosse puhkamise või stressivabade ja sõita maale: neil, kellel koht lähisuhete hind? Mis maksab oli, vuntsisid selle üles, kellel pol­ võimalus ummikus istumise nud, ostsid kiirelt midagi. Lisaks asemel lastega õunu korjata? sellele, et oli võimalik vabamalt Nii hakati suhteliselt kiirelt hingata, klaustrofoobia ei suru­ nautima kübernomaadina seda nud kuklast pead põrandasse, rikkalikku digieluga kokku põi­ sai kiiresti ka selgeks, et elu võib mitud hõllanduslikku maaeksis­ elada ka mujal kui pealinnas. Kü­ tentsi. Kui peenardest kõrini sai, simus on vaid, millist elu elada tahad: teha tuli mõned korras­ tused rutiinis, ajaplaneerimises.

Varsti selgus ka, et kui oled ette­ võtlik, saab oma uues elupaigas ka äri ajada, tööd ja ametit leida, uusi sõprusi luua ning isegi ... ootamatult ... õnnelik olla.

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

põrutati linna kinno või kontser­ dile. Kui linnatuled silmaiirise­ le taas liiga raskeks muutusid, sõideti oma väikelinna muna­ kiviuulitsale tagasi. Ideaalne elu, kas pole! Ning mis on selle pu­ hul äärmiselt üllatav: seda saa­ vad lubada endale palju enamad inimesed, kui arvata võib. Loo­ mulikult peab loobuma mõnest hüvest, kuid võita on rohkem.

Nõudlus tekitab pakkumist ja nii on erinevatest Eesti väike­ linnadest hakanud aja jooksul saama hübriidasumid, mis mõis­ tavad oma uute elanike vajadusi.

Tarvis on täita aina enam inimes­

te elustiilist sõltuvaid nõudmisi, mitte niivõrd keerata tänavaval­ gustitesse kangemad pirnid ja värvida üle sillapostid. Vaja on spordirajatisi, koole, kultuuri­ asutusi, huvialaseltse. Ja kui neid kohapeal pole, tuleks luua või­ malikult head tingimused nende­ ni jõudmiseks: rong, buss või uue asfaldiga maantee, et saaks vara­ sema tunni asemel poolega suu­ remasse asumisse teatrisse, külla ja kaubanduskeskusse.

Digiajastu kingitus on info­ kiirtee, millel seiklemiseks pole vahet, kas elad emmas­kummas Pariisis (Prantsusmaal või Ees­

tis), Ramallas või Asamallas. Nii ei jää keegi ilma värskest infost, moest, kunsti ja muusika uutest suundadest, majandus­ ja inves­ teerimisuudistest. Samuti pole karta, et sõbrad kaovad – nen­ dega saab kasvõi öö läbi sõnu­ mineerida. Kuid väärtus on see, et ukse taga on loodus ja puhas õhk, kuhugi pole lõpmatult kiire ning kui on, saab kohale ka jala. Ärme põe elada seal, kus meile meeldib, kus meil on emotsio­ naalselt ja vaimselt parem, ol­ gugi et seiklusi on tunnetuslikult vähem. Igal pool on hea elada, kui ise nii mõelda ja tahta.

JÕHVI VALLAVALITSUS

VORMSI VALLAVALITSUS HIIUMAA VALLAVALITSUS JÕGEVA VALLAVALITSUS PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

SAARDE VALLAVALITSUS

Meil on hea ealda

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja Delfi Meedia AS Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee

Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm margit.laasnurm @delfi.ee

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee

2

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

Põhja-Sakala – legendid ja kaasaegne elukeskkond Muistset Sakalat ja legendaarset Lehola Lembitut teame juba ajalooraamatutest ning põnevatest jutustustest, kuid see legend ja kunagised vägiteod elavad oma elu edasi Viljandimaa kaunil kuppelmaastikul asuvas Põhja-Sakala vallas.

Olustvere mõisasüda on nii teenindus- ja maamajanduskooli kui ka terve kogukonna tegemiste keskpunkt.

Sakala on kuulsaid inime­ si kasvatanud ridamisi, vaid mõned neist on näiteks maali­ kunstnik Köler, muusikutest vennad Kapid Suure-Jaanist ja Mart Saar Soomaa servalt Hüpassaarest. Just maagi­ list Soomaad peetakse Saare muusika suurimaks mõjuta­ jaks, Soomaa aga on kindlas­ ti üks Eestimaa looduse pärl, mis on oma maagiaga võlunud paljusid inimesi.

Viimase haldusreformiga moodustatud vald on kokku pandud kaheksast paikkonnast, kel igaühel oma traditsioonid, ajalugu ja identiteet. Suure­ mad neist on Suure-Jaani, Võh­ ma, Olustvere, Sürgavere, lisaks Tääksi, Kõo, Kõpu ja Vastemõi­ sa. Raske on leida piirkonda, kus tegutseks nõnda palju külaja kogukonnaseltse ning mitte­ tulundusühinguid, mis annab tunnistust sellest, et inimesed tahavad külades koos tegutse­ da ja oma tegemisi korralda­ da. Mõni neist külaseltsidest on tegutsenud juba mituküm­ mend aastat ja saanud tuntuks üle ­Eesti. Meenutagem kasvõi ­Kuhjaveret, tema vahvat küla­ teatrit ja külateatrite festivali.

Sportlik ja muusikaline Suure-Jaani Iga-aastase suvise muusikafes­ tivaliga on tuntuks saanud ka Suure-Jaani. Lisaks sellele on maaliline linnake väravaks Soo­ maale. Just Soomaast on ins­ pireeritud inimmõõtmeline ja looduslähedane Suure-Jaani Tervisekoda ning spaa, mille ju­ hataja Indrek Palu on siin ametis olnud algusest peale. Tänu Ter­ visekojale sai temast ka PõhjaSakala elanik: „Viis aastat tagasi otsisin uusi väljakutseid ja leid­ sin põneva pakkumise – SuureJaani uuele veekeskusele otsiti juhatajat. Kandideerisin, saingi selle töö ja kolisime kogu pere­ ga siia elama,“ meenutab mees.

Neil polnud küll kaugelt tulla – Karksist.

Indreku sõnul oli kogu tema pere kolimisega nõus, sest muu­ sikalembesed lapsed soovisid õppida hea kuulsusega SuureJaani muusikakoolis. „Kohalik kogukond võttis meid siin kii­ resti omaks. Tütar oli ehk kolm nädalat koolis käinud, kui va­ liti juba õpilasomavalitsusse.

Muusikakoolis tekkis tal kohe oma bänd ja teiste bändiliik­ mete lapse­vanematest said ka

Renoveeritud Kõpu mõis-põhikool on tõeline arhitektuuripärl.

Selle raames toimuvad võistlu­ sed erinevatel distantsidel maa­ konna ujulates, mis muudab sarja väga mitmekesiseks.

Kuna Tervisekoda sai valmis vahetult enne koroonapandee­ miat, olid paar esimest aastat veekeskusele väga keerulised.

Nüüd aga on huvilised selle in­ tiimse ja hubase kohakese avas­ tanud ning see on muutunud ülipopulaarseks. Järgmise idee­ na soovitakse veekeskuse juur­ de rajada ka majutuskohad, mis avardaks võimalusi veelgi.

Suure-Jaanis asuv hubane Tervisekoda-spaa on inspireeritud Soomaast.

FOTO: KRISTJAN LUST

meie sõbrad. Sõpru-tuttavaid lisandus ka töökoha kaudu, nii et tunneme end siin juba täitsa oma inimestena,“ kiidab ta.

Lisaks sellele on Suure-­Jaanis nii palju võimalusi erinevate as­ jadega tegeleda, et kõige jaoks aega ei jätkugi. Siin on au sees nii sport kui ka muusika.

Suvel annavad tooni Suure-­ Jaani muusikafestival ja spordivõistlused. Aastakümnete­ pikkuse traditsiooniga Lehola Lembitu mängud on nüüdseks ajakohastatud, neil saavad osa­

leda külaseltside, sõpruskon­ dade, koolide esindused ja ka üksikud sportlased ning ka ala­ sid on veidi muudetud. Näiteks on nüüdsest kavas populaar­ ne kettagolf. Sakalas toimub ka Lembitu jooks, mille kümnekilo­ meetrine ring kulgeb läbi kõikide lähedal olevate vaatamisväärsus­ te, läbides ka Lõhavere linnust.

Talvel on tegevuste kesku­ seks kujunenud Tervisekoda ja seal toimuvad üritused. Tervise­ kojast on saanud alguse ujumis­ võistluste sari „Sakala angerjas“.

FOTO: LINDA SOOTS

Maaelu idüll Olustveres Olustvere mõis ning seal tegutsev teenindus- ja maamajanduskool on eesrindliku põllumajandu­ se eestvedaja olnud juba rohkem kui sajandi. Lisaks taime- ja loo­ makasvatajatele koolitatakse siin ka toiduvalmistajaid, mesinikke ja turismikorraldajaid. Pole vist ini­ mest, kes ise, kelle pereliige, sõ­ ber või mõni tuttav poleks käinud Olustveres täiskasvanute täiend­ õppes väärt eriala omandamas.

Kooli tipptasemel sisustatud la­ borites ja õppeklassides saab omandada teadmisi toidu- ning joogivalmistamisest, aiandusest ja lihvida erinevaid käsitööoskusi.

Olustvere TMMK direktor ­Arnold Pastak on Olustverega seotud juba aastast 1976, alates õpilase rollist kuni direktori po­ sitsioonini välja. Pea neljakümne aasta jooksul on mõisakompleks saanud täiesti uue näo ja ka sisu. „Tänu sellele, et 2004. aastal võe­ ti vastu kutsehariduse arengu­ kava ja neli aastat hiljem hakati meie süsteemi ka rahastama, ole­ megi saavutanud praeguse ta­ seme. Mõisas on renoveeritud enamik hooneid, siin tegutsevad kooli õppetalu ja erinevad käsi­ töökojad. Peahoone on kohali­ ke sündmuste keskus, kus alati midagi toimub. Lisaks sellele on meil hästi sisustatud õppeklassid ja laboratooriumid toiduainete tehnoloogia ning toiduvalmis­ tamise õpetamiseks ja muidugi põllumajandushariduse andmi­ seks,“ kirjeldab Pastak.

Tema sõnul on olemasoleva­ tesse hoonetesse säästlikult ja sõbralikult ära mahutatud val­

FOTO: OLUSTVERE TMMK

lale kuuluv põhikool ning riigi ametikool, ühine on ka raamatu­ kogu. Paljud õpetajadki õpeta­ vad mõlemas koolis.

Olustverre leiavad tee need, kes on avastanud maal elamise võlud ja võimalused. „Meie õpila­ sed tulevad üle Eesti ja lõpetajad niisamuti. Samas on põllumajan­ dushariduse omandanud noortel võimalus tööd leida meie val­ la suurtes ettevõtetes: Mange­ nis, Kõo Agros, Paala OÜ-s. Neis suurtaludes vajatakse neid, kes on tehniliselt taiplikud ja suu­ davad toime tulla kõrgtasemel tehnikaga, pakkudes oma­jagu väljakutseid ja eneseteostust. Li­ saks sellele on võimalik siit piir­ konnast leida ka elamispinda ning kõik vajaliku normaalseks eluks – lasteaed, koolid, kauplus ja vaba aja veetmise võimalused on olemas, lisaks hea ühendus Viljandi ja muude suuremate lin­ nadega,“ loetleb direktor.

Kui sinna juurde lisada veel haruldane keskkond, kus on ka kaunis park koos hooldatud mõisakompleksiga, näib Olust­ vere nagu väike ideaalmaailm.

Igal paikkonnal oma võlu Omamoodi idüllilised väike­ sed Põhja-Sakala linnakesed või asulad on Põhja-Sakala valla­ vanema Karel Tölbi sõnul hin­ natud elupaigad: „Meil on suhteliselt vähe müügis olevat kinnisvara. See näitab, et vallas tahetakse kinnisvara omada ja kui midagi müüki tuleb, ostetak­ se see üsna kiiresti. Ka töö leid­ mine ei peaks keeruline olema, vallas on pigem tööjõupuudus.“ Nagu kõikjal Eesti maapiir­ kondades, on ka Põhja-Sakalasse oodatud õpetajad ja tugispetsia­ listid, kes saavad vallalt ka toe­ tust. Samuti tervitatakse uut ilmakodanikku sünnitoetuse ja kooliminejat ranitsatoetusega.

Ettevõtlikul ja tragil perel on siin ilusal kuppelmaastikul palju võimalusi eneseteostuseks ning oma unistuste täideviimiseks, laste kasvatamiseks ja nende igakülgseks harimiseks, spor­ timiseks, looduses viibimiseks ning kogukonnatundest osa saa­ miseks.

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

3

Lääne-Harju vald pakub palju liikumiselamusi ja -võimalusi Lääne-Harju valda, mis hõlmab Paldiski linna ning Harju-Risti, Padise, Vasalemma, Klooga, Keila-Joa ja Laulasmaa piirkonda, võib vist pidada Eesti sportliku eluviisi keskuseks.

Valla territooriumil saab harrastada peaaegu kõiki spordialasid, alates golfist, ratsutamisest ja kettagolfist kuni jooksmise ning kõndimiseni.

Ehkki vallas on palju spordiraja­ tisi ja suurepäraseid looduslikke tingimusi erinevate aladega te­ gelemiseks, on alati kõige kee­ rulisem see esimene samm, ehk et inimene peab leidma motivat­ siooni kodust välja tulemiseks. „Just sel eesmärgil algatasime tänavu Lääne-Harju liikumis­ sarja, et inimesed saaksid kodu lähedal mugavalt loodusesse lii­ kuma tulla. Loodame, et sealt kogutud toredad emotsioonid motiveerivad ikka uuesti seda tegema, nii et lõpuks saab liiku­ misest meeldiv harjumus,“ sel­ gitab liikumissarja eestvedaja Kristi Krull.

Sari koosneb neljast etapist, mis alates maikuust toimub iga kuu ja neljas erinevas valla pai­ gas. Sel kevadel-suvel toimu­ sid etapid Laulasmaal, Padisel, Kloogal ja Paldiskis. Algselt ka­ vandati üritust jooksusarjana, aga et paljudele võib jooksmine pisut hirmutav tunduda, otsus­ tati see nimetada liikumissar­ jaks, kus võib osaleda ka endale sobivas tempos kõndides, kasvõi lapsevankrit lükates.

Veel on Kristi Krulli sõnul lii­ kumissarja juures oluline see, et seal osaledes saab tutvuda ko­ duvalla põnevate paikadega.

Seetõttu planeeriti rajad nii, et need oleksid vaheldusrikkad ja viiksid mööda kohalike vaata­ misväärsuste juurest.

Lisaks omakandi rahvale annab liikumissari põhjuse ka Lääne-Harju valda tulemiseks inimestele üle Eesti. „Sel aas­ tal osales üritusel üle tuhande jooksja-kõndija seitsmest maa­ konnast ja kolmest riigist. Kõige noorem põhidistantsil osaleja oli viiene ja kõige vanem 75-aasta­ ne, eraldi olid ka lastejooksud.

Seega on see sari erinevatele põlvkonnale ja eks ole ikka nii, et spordist ning liikumisest lu­ gupidavatest peredest tulevad sporti väärtustavad lapsed,” li­ sab Kristi.

Mööda koduvalla kauneid paiku Esimene liikumissarja etapp viis osalejad Laulasmaale. Seal­ ne rada kulges mööda kergliik­ lusteid ja kohalikke tänavaid.

Laulasmaa asub mere ääres ja seetõttu on siin peaaegu kõik võimalused vee­s pordialade ning harrastustega tegelemi­ seks. LaSpa basseinis saab

ujuda ja seal tegutseb Sei uju­ miskool, rannas toimuvad sur­ fi- ning kajakitrennid, saab rentida SUP-laudu ja harrasta­ da lohesurfi.

Teine etapp viis Padisele, kus osalejad said rajal olles uu­ distada nii uhket kloostrit kui ka mõisahoonet. Padisel on sa­ muti mitmekülgsed võimalu­ sed spordiga tegelemiseks. Siin on jalgpalli miniareen ja võrk­ palliplats, osaliselt valgusta­ tud terviserada ja virgestusala jõulinnak. Padisel on täismõõt­ metes võimla ja lisaks korralik jõusaal, mida saavad kõik val­ lakodanikud soodsalt kasuta­ da. Seal harrastatakse poksi, rühmatreeninguid, korvpalli, saalijalgpalli, võrkpalli, sulg­ palli, tennist ja muid spordi­ alasid. Aastaringselt on Padisel avatud ka terviserajad, mis tal­ vel võtavad tasemel suusarada­ de kuju.

Kolmandal liikumissarja eta­ pil said osalejad tutvuda Klooga­ ümbrusega. Sealse piirkonna tsentris on Klooga järv. Muide, just tolle järve peal on ka popu­ laarne kogukonnasaun Klooga Kosk, mis on meeltmööda igas vanuses saunalistele, nii kohali­ kele kui ka kaugelt tulijaile.

Lääne-Harju liikumissarja vii­ masel etapil augustis kulgesid osalejad Paldiski linnas ja sel­ le ümbruses. Kõrgel pankranni­ kul asuv Paldiski on muutunud tõmbekeskuseks kõikidele spor­ dist ja matkamisest lugupidava­ tele inimestele.

Linna asukoht loob kõik või­ malused veespordiga tegele­ miseks. Sealses ujulas tegutseb klubi Kuldlest ja Aqvastar ning sealt on kasvamas rida heal ta­ semel ujujaid, merel saab aga sõita kajaki ja SUP-lauaga.

Paldiski spordisaalis on li­ saks basseinile ka võimlemisja jõusaal. Spordihoone kõrval asub valgustatud täismõõtme­ tes kunstmuruga jalgpalliväljak, spordihoone lähedal on korvpal­ li- ja rannavõrkpalliväljak, väli­ jõusaal ja skatepark-pumptrack.

Linna rohelisemas osas asub ka maaliline kettagolfirada.

Suurepärane kettagolfi­rada kulgeb ka Vasalemmas, kus toi­ muvad ka valla meistrivõistlu­ sed sellel alal. Ka Eesti parim kettagolfimängija meeste arves­ tuses Mauri Villmann on LääneHarju elanik.

Nagu mitmed teisedki terviserajad, muutub ka Padise terviserada talvel mõnusaks suusarajaks.

FOTO: MADIS VAIKMAA

paigutatud pingid, rannatoolid, riietuskabiinid. Ka Kloogaranna sümboliks olnud vana seeneku­ juline torn on taaselustatud ning kujundatud väikeseks vaate­ torniks, kust saab imeli­ si päikeseloojanguid nautida.

Suve­perioodil on rannas avatud mitu toitlustuskohta.

Alasid seinast seina

Paldiski etapp Lääne-Harju liikumissarja raames

FOTO: ALARI TAMMSALU

Pilt iseloomustab Kloogaranna pallimänguväljakuid, kus toimuvad mitmed mainekad turniirid.

FOTO: ARGO VIIKVALD

Uus kuum koht Kloogaranna Kunagi ülipopulaarne Klooga­ rand on taas elule ärganud. Vii­ mastel aastatel on Kloogaranna korrastamisse investeeritud palju ja tulemused räägivad enda eest.

Rajatud on korralikud jalg­ teed, terrassid ja parklad, samuti kaheosaline laste mänguväljak.

Suurel rannaspordialal on seitse rahvusvahelistele nõuetele vastavat rannavõrkpalli- või ran­ natenniseväljakut, üks jalgpalli­ väljak. Lisaks on sinna võimalik paigaldada soojendusväljaku­ tena kaks ajutist rannavõrkpal­ li- või rannatenniseväljakut. Ala juurde kuulub statsionaarne

tribüün ja puhkeala. Lisaks on rajatud üks kogukondlikuks ka­ sutamiseks mõeldud rannavõrk­ palli- või rannatenniseväljak.

Liivapromenaadi äärde on raja­ tud mitmekesine jõu- ja võimle­ mislinnak, samuti puhkeala koos välilauatennise laudadega.

Suurepärased rannaspordi­ rajatised ei seisa jõude. Lisaks har­ jutamisele korraldatakse siin ka rannavõrkpalli meistrivõistluseid, suviti toimuvad iganädalased Kloogaranna rannavõrkpalli- ja rannatenniseturniirid.

Muidugi saab rannas ka liht­ salt lõõgastuda. Selle tarbeks on randa loodud erilahenduse­ ga välimööbliga puhkekohad,

Lääne-Harju vallas on üle 100 km rannajoont, mis tähen­ dab, et ka veesport on siin po­ pulaarne. Lohusalu on valla üks veespordikeskustest. Siin toimu­ vad purjetamistrennid ja regatid ning siinset sadamat armastavad ja hindavad paljud lohesurfarid.

Ent veesporti ei harrastata üks­ nes merel – väga populaarseks sportimise ja vaba aja veetmise kohaks on saanud Rummu järv, kus saab SUP-lauaga kulgeda, kajakiga sõita, aga ka talvel uisu­ tada. Lisaks toimuvad siin tradit­ sioonilised valgusparvematkad, et avastada õhtupimeduses kar­ jääri veealust maailma. Muide, juba kaks korda on Rummu ol­ nud ka slackliner’ite omavahelise mõõduvõtmise paik. Red Bull Es­ tonia korraldatud võistlused toob peadpööritavaid trikke kaema nii kohalikke kui ka rahvusva­ helist seltskonda. Esmakordselt toimus sel suvel Rummu karjää­ rialal ja ümbruses ka Vägilase jooks. Rummul on ka suur spor­ disaal, samuti välijõusaal ja mul­ tifunktsionaalne kunst­muruga spordiväljak kõikvõimalike palli­ mängude jaoks.

Paljude noorte lemmikalaks on rulasport ja üks suuremaid ning mitmekülgsemaid rula­ parke on rajatud Keila-lähedas­ se Leholasse. Sealne rulapark ja puhkeala on kaasrahastatud Leaderi meetmest ning Lehola südamesse peab tulema kogu­ konna tegevuspargi keskne ala, mis koosneb rulapargist, jalg­ teest ja puhkealast. Äsja valmis uus rulapark ka Keila-Joal.

Talvistest hobidest on val­ las populaarne suusatami­ ne. Suusaradu leidub nii Padisel, Kloogal, Harju-Ristil kui ka ­Vasalemmas.

Kes huvitub tehnikaspordist, leiab tegevust Vasalemma kardivõi rallirajal. Vasalemmas on aga veelgi spordirajatisi, alustades välijõusaalist ja tenniseväljakust, lõpetades vinge madalseiklus­ rajaga.

Mõeldud on ka ratsaspordi­ le, mida saab harrastada Ohtu küla Simoni ratsaspordivälja­ kul, Niitvälja või Padise ratsa­ keskuses. Niitväljal on lisaks ratsutamisele ka hinnatud golfi­keskus.

Ka siinsetes koolides ja laste­ aedades on liikumine au sees.

Näiteks on Lodijärve kooli lii­ kumisõpetaja Siim Tõnisson loonud liikumismängude sot­ siaalmeediakontod. Sealsed vi­ deod tõestavad, et liikumine pole pelgalt range soovitus, vaid ka mänguline ja lõbus!

Suur vald, mitmekesised võimalused Lääne-Harju valla spordikes­ kuse juhataja Tiit Tikenbergi sõnul on valla tugevuseks geo­ graafiline asend ja maastik, mis annavad võimaluse korralda­ da spordiüritusi ning tegevusi aasta ringi, samuti hea koostöö naabervaldadega ja koostööle orienteeritud omavalitsus. „Lääne-Harju spordikeskus korraldab avaliku spordi, lii­ kumise ja tervise edendamist, koordineerib ja vahendab eri­ nevaid sporditegevusi kõigile valla elanikele ning loob tingi­ mused uute aladega tegelemi­ seks. Spordikeskus korraldab vallas spordiüritusi ja võimaldab üksikisikutel, huviringidel ning treeninggruppidel oma ruumi­ des tegutseda, samuti loob tin­ gimused valla koolidele kehalise kasvatuse ainekavade täitmi­ seks, huvitegevuseks ja kooli­ spordiga tegelemiseks,” loetleb Tikenberg.

Tegutsevaid spordiklubisid toetab Lääne-Harju vald pea­ rahasüsteemi kaudu, mida saa­ vad taotleda kõik spordiklubid, kus osalevad Lääne-Harju valla lapsed. Lisaks saavad kasutada tasuta sporditaristut Lääne-­Harju vallas tegutsevad spordiklubid noorte huvitegevuse läbiviimi­ seks.

Spordikeskus ongi loodud selleks, et erinevatel piirkon­ nas tegutsevatel spordiklubidel, alaliitudel, haridus- ja huviasu­ tustel, vabaühendustel, kuid ka kõikidel vallaelanikel oleksid kõik võimalused spordiga te­ gelemiseks. „Meie eesmärk on tõsta vallaelanike kehalist ak­ tiivsust ning spordi kui elulaa­ di ja kultuuri osa väärtustada.

Liikumine ei tohiks olla era­ kordne ettevõtmine, vaid har­ jumuspärane. Nagu ütleb meie valla juhtmõte: harju ära!“ võ­ tab Tikenberg spordikeskuse peaeesmärgid kokku.

4

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

Jõhvi vald – koht, kus kultuur, haridus ja

sport loovad ühtse terviku ja sidusa kogukonna festival, mille raames on publiku ette toodud maailmaklassika.

Rahvakultuuri säilimine ja toetamine on Jõhvi vallas sa­ muti väga oluline: erinevate seltside, muuseumide, koori­ de, tantsurühmade ja ühingu­ te kasutada on vallas mitmed kultuurimajad ning asutused, kus toimuvad aktiivselt trennid, proovid, kohtumised ja esinemi­ sed. Tegevuse püsimist soodus­ tavad ka erinevad vallatoetused.

Jõhvi ajalugu ulatub mitme sajandi taha: esimesed mainimised pärinevad juba 1241. aastast, mis tähendab, et see piirkond on olnud oluline juba keskajal.

Aastate jooksul on Jõhvi kujunenud aga Ida-Virumaa piirkonnas tähtsaks kultuuri- ja ärikeskuseks.

Jõhvi vald on laialt tunnustatud majanduskeskus, kus on mitmeid ettevõtteid ja tööstusharusid, mis teevad selle piirkonna atraktiiv­ seks paigaks nii elamiseks kui ka töötamiseks. Tasakaal majan­ dusarengu ja elukvaliteedi vahel muudab Jõhvi valla ideaalseks elupaigaks paljudele, kõik oluli­ sed teenused on kättesaadavad ja kergesti ligipääsetavad.

Kiiresti arenev ja hästi ühendatud Jõhvi vald on hästi ühendatud ka teiste Eesti piirkondadega.

Hea transporditaristu ja hästi toimivad bussi- ning rongiühen­ dused tagavad mugava ligipääsu Jõhvist suurematesse linnades­ se ning muudesse olulistesse sihtkohtadesse. Koostöös teiste omavalitsustega arendatakse ka kergliiklusteid, et tagada turva­ line ja kiire ligipääs Jõhvi valda teistest piirkondadest.

Jõhvi vald pakub mitme­ kesiseid haridusvõimalusi, mis on olulised igale kogukonnale.

Koolid ja lasteaiad tagavad, et ko­ halikud lapsed saavad kvaliteetse hariduse. Lisaks on olemas kul­ tuuriasutused, mis edendavad kunsti ja ajalugu, muutes Jõh­ vi valla kultuuriliseks keskuseks.

Aktiivselt tegutsevad Jõhvi kind­ luskiriku muuseum, jalgpalli­ muuseum, Jõhvi kontserdimaja, keskraamatukogu, Jõhvi kultuurija huvikeskus ning Linnagalerii.

Siin elavad inimesed on üht­ sed ja sõbralikud, luues kogu­ konna, kus on hea elada ning kus naabrid toetavad üksteist.

Mitmed ühistegevused ja kul­ tuuriüritused aitavad kaasa kogukonna sidususele, luues po­ sitiivse ning soojusega täidetud keskkonna.

Unikaalne hariduslinnak Jõhvi vallas on hästi toimiv ha­ ridusvõrk, mis koosneb kahest põhikoolist, lasteaiast, spordi-, muusika- ja kunstikoolist ning riigigümnaasiumist. Enamik

Jõhvi põhikool

nendest koolidest asuvad Jõhvi valla ühes piirkonnas ehk hari­ duslinnakus.

Just Jõhvi põhikooli kooli­ maja ümberehitamine aastail 2020–2022 muutis piirkonna terviklikuks. Uus koolimaja raja­ ti arhitektuurivõistluse võidutöö „Tujukuju“ alusel, mille koostas arhitektuuribüroo Kauss Arhi­ tektuur. Nii oma väliskujult kui ka sisemise logistika poolest so­ bib see väga hästi ümbruskonnas juba olemasolevate hoonetega – ristkülikukujulise spordihoone ja ringikujulise gümnaasiumi vahe­ le kerkis kolmnurkne põhikool.

Kõik kolm hoonet on omavahel uue koolimaja kaudu ühendatud ja moodustavad ühtse terviku.

Värske koolihoone mahu­ tab 510 õpilast ja on varusta­ tud tipptasemel õppevahendite ning kaasaegsete tehnoloogia­ tega, luues parimad võimalused õpilaste arenguks. See kooli­ maja pole lihtsalt hoone, vaid osa suuremast hariduslinna­ kust, mis pakub interaktiivset õpikeskkonda, avatud raamatu­ kogu, individuaalseid õpinurki ja õuesõppe terrassi. Kõik sel­ leks, et igati toetada õppimist ja õpilaste loovat eneseväljendust.

Jõhvi põhikooli ümberehitus oli oluline samm, mis ei täienda­ nud hariduslinnakut üksnes ar­ hitektuuriliselt, vaid parandas ka õpilaste õpikeskkonda ja sel­ lega koos ka tulevikuvõimalusi.

Sport on au sees Jõhvi vald soodustab igati oma kogukonna liikumisharrastu­ si ja aktiivset osalemist spordi­ tegevustes. Vallas tegutseb Jõhvi spordikool, mis pakub kvaliteet­ set huviharidust väga paljudel aladel: korv-, võrk- ja sulgpall, kergejõustik, ujumine, samuti suusatamine ja võimlemine. Li­ saks tegutseb Jõhvi vallas mitu erinevat spordiklubi, populaar­ semaks alaks on kindlasti jalg­ pall. Kogukonnale on loodud mitmeid võimalusi tegelemaks

FOTO: KALLE PÄRT

Uued kortermajad ja äriinkubaator

Jõhvi hariduslinnak

Jõhvi valla faktid n Jõhvi vald asub KirdeEestis Ida-Viru maakonnas. n Valla halduskeskus on Jõhvi linn. n Valla pindala on 124 km². n 2023. aasta oktoobri seisuga elas piirkonnas 11 538 inimest. n Jõhvi linna taasiseseisvumine toimus 1991. aastal. n 2005. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald Jõhvi vallaks. n Jõhvi vallas on Jõhvi linn, Tammiku alevik ja 11 küla (Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru ja Sompa).

ka tervisespordiga – nii on ole­ mas jõulinnakud, avalikud võrkpalli- ja korvpalliplatsid, terviserada Jõhvi pargis, mit­ med jalgpalliväljakud, jõusaa­ lid, sealhulgas veel kaks ujulat ja Heino Lipu nimeline staadion.

Nimetatud staadion, mis val­ mis 2022. aastal, on täismõõt­ metes kergejõustikustaadion, kus on peetud ka mitmeid rah­ vusvahelisi võistlusi. Selle aasta juunis toimunud Jõhvi kerge­ jõustikuõhtu oli märkimisväär­ ne oma tulemuste poolest: maailma kettaheite edetabeli­ juht Kristjan Ceh heitis just siin 71,86-meetrise tulemuse. Sel­ lega püstitas kettaheitja korra­

FOTO: KALLE PÄRT

ga nii Sloveenia rekordi kui ka maailma hooaja tipptulemuse.

Ja veel: Heino Lipu staadion on maailmas ainuke, kus samal võistlusel on tervelt kaks meest heitnud üle 71 meetri. Sprinter Karl Erik Nazarov tegi mainitud võistlusel samuti ajalugu, kui lõ­ petas saja meetri jooksu ajaga 10,18. See tähendas uut Eesti re­ kordit.

Jõhvi vallas ei keskenduta aga ainult noorte või maailma­ tasemel spordi arendamisele, vaid tähtsal kohal on ka rahva­ sport ning eakate inimeste ter­ vis. Sel aastal sai hoo sisse üsna unikaalne eakate terviseprog­ ramm, mille eesmärk on pak­ kuda mitmekülgseid tervist edendavaid tegevusi. Meie ini­ mestele on teenused tasuta.

Loodus ja kultuur käivad käsikäes Jõhvi vallas ollakse uhked Tam­ miku hiie ja Jõhvi pargi säilimi­ se üle. See lisab elule väärtust ja võimalust lõõgastuda ke­ set looduse ilu. Looduslikud püha­paigad on Eesti kultuuri ja maastiku lahutamatud osad.

Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Hiie paremi­ ni säilinud osa asub Jõhvi vallas Pauliku külas, endise Tammiku kaevanduskompleksi lähedal.

Jõhvi vallas hoitakse ja kaitstak­ se ühte Eesti tähelepanuväär­ semat pühapaika ja jätkatakse sealse ala korrastamist.

Jõhvi kontserdimaja ja muusikaväljak

FOTO: SVEN ZASEC

Hiide on praeguseks raja­ tud istumiskohad ja tagasihoid­ lik jalutusrada ning paigaldatud infotahvel. Lisaks on nüüd ole­ mas ligipääs Tammiku aherai­ nemäe vaateplatvormile, kust avaneb suurepärane vaade kogu hiiele. Tammiku hiiepaiga muu­ dab ainulaadseks ja eriliseks just omavahel dramaatiliselt kok­ ku põimunud vanad pühapuud ning tänapäevane trööstitu töös­ tusmaastik. Tammiku hiis on muutunud ka üheks kaunimaks kontserdipaigaks Jõhvi vallas.

Jõhvis tegutseb aktiivselt kul­ tuuri- ja huvikeskus, kes korral­ dab peale rikkaliku huvitegevuse ka väga palju sündmuseid, kont­ serte ning üritusi tervele kogu­ konnale. Lisaks Tammiku hiiele on vallas Jõhvi park, mis asub lin­ na servas hariduslinnaku vahetus läheduses. Pargis toimuvad erine­ vad kultuurisündmused, kontser­ did ja festivalid. Pargi servas on ka Jõhvi kontserdimaja ja muu­ sikaväljak. Esimene avas oma uk­ sed juba 2005. aastal. Suurimaks ja kaunimaks festivaliks on Jõhvis juba 2008. aastast toimuv balleti­ Heino Lipu staadion on maailmas ainuke, kus samal võistlusel on tervelt kaks meest heitnud üle 71 meetri.

Sprinter Karl Erik Nazarov tegi mainitud võistlusel samuti ajalugu, kui lõpetas saja meetri jooksu ajaga 10,18. See tähendas uut Eesti rekordit.

Jõhvi valla eesmärk on liiku­ da jõudsalt edasi, vaadates tu­ levikku ja luues keskkonda, kus inimestel on hea elada ning töö­ tada. Suuremad uued arendu­ sed vallas võetakse ette koostöös Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuriga. Kolme aasta pers­ pektiivis on plaanis välja ehita­ da uued kortermajad Jõhvi ja ­Ahtme linnaosa piiril.

Arendamisel on ka digi- ja multimeedia inkubaator Jõh­ vi äriparki, mis toob piirkonda palju nutikaid ja kaasaegseid töökohti. Tegemist on inkubaa­ toriga, mida vajab just filmitöös­ tus, ja Ida-Virumaa pakub oma kontrastse maastikuga palju­ dele filmitegijatele huvi. Jõhvi vallal on tihe koostöö Viru Fil­ mifondiga ja selles koostöös an­ takse juba teist aastat välja Kaljo ­Kiisa noore filmitegija stipendiu­ mi. Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium asutati 2010. aastal ning seda anti välja neljal aastal.

Jõhvi vallavalitsus koostöös Viru Filmifondiga taaselustas stipen­ diumi 2022. aastal.

Uus suur arendus on ­Jõhvi kogu­konnakeskus, millega laien­ datakse teenuseid, mida oma inimestele pakkuda: keskusse tuleb muu hulgas uus raamatu­ kogu. Lisaks kogukonnakesku­ sele on plaanis ka noortepargi ­multiarena edasiarendus. ­Jõhvi vald on viimasel aastal võtnud just suunaks noorte parema kaa­ samise ja nendele suunatud tee­ nuste arendamise. 2023. aastal avati noortele oma projektitoe­ tuste programm ja toimusid noortevolikogu valimised. Ak­ tiivselt tegutseb ka Jõhvi Avatud Noortekeskus.

Jõhvi vald on tõeliselt eriline koht, kus on ühendatud ajalooli­ ne ja kultuuriline sügavus, kaas­ aegne mugavus, ettevõtlik meel ning hooliv kogukond.

Tere tulemast Jõhvi!

Heino Lipu staadionil toimunud kergejõustikuõhtu 2023. aastal. FOTO: AIN SPITZ

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

5

FOTOD: IVO PANASYK

Elamuskeskuses Tuuletorn on äge ekspositsioon ja tegevust jagub tervele perele.

Matkamine kadakasel Hiiumaal

Hiiumaa on külmal ajal kutsuvalt soe Isegi põline hiidlane ise ei oska esimese hooga vastata, mis nähtus on talvehiidlane või miks suvehiidlased külmal aastaajal saarelt pagevad. Ju pole inimestel lihtsalt harjumust hilissügisest varakevadeni Hiiumaale tulla. Kuid tegelikult on talvine Hiiumaa loodus suvisega võrdväärselt imekaunis, kui mitte ilusamgi. Praamiliikluse veidi hõredam graafik saarekülastusele takistuseks kindlasti pole.

Hiiumaa mererannad ja met­ sad pakuvad huvilistele avas­ tamiselamusi aasta ringi. Ja võib-olla on just talvine vai­ kus see, mis annab võimaluse linnakärast ja non-stop-rähkle­ misest päriselt aja maha võtta.

Suviti kasvab inimeste arv saa­ rel mitmekordseks ja siis jääb ka iseenda või oma perega üksi­olemise võimalusi mõne­ võrra vähemaks.

Hiiumaa rütm Maastik ja õhkkond on maa­ ilma ühel vanemal saarel erili­ ne. Hiiumaal saab just sügisel ja talvel olla täiesti omaette, jalu­ tada metsas või loopida rannal kivikesi vette. Või siis imetle­ da külmakraadidega päikesest sätendavat lumevaipa ja jää­ kaanetanud merd ning püüda jääaugust kala. Ega ilmaasjata öelda, et aja aeglustumine nak­ kab saare külalistele hästi. Öösiti on Hiiumaal pime – leedreklaamid ja tänavavalgus­ tus mediteerijaid ei sega. Ja kui suvel on päikesepatareid enese laadimiseks tasuta taevas, siis külmal aastaajal võtavad külali­ si vastu hubased majutuskohad.

Võid valida rahuliku kämpin­ gu, miljonivaatega puhkemaja või pisut elavama hosteli vahel.

Hiiu restoranidest ja söögituba­ dest saad hõrgutavaid kohalikke maitseelamusi.

Mandri rütm Tegelikult saab Hiiumaal puhata ka mandri rütmis – sportida, pi­ dutseda ja puhkeaja arvelt tööga patustada. Saarel leiab iga soo­ vija erineva miljöö ja hinnaklas­ siga kaugtöökontori.

Aastaringseks vormis püsimi­ seks on Kärdlas avatud uus spor­ dikeskus – tennisehalli, pallisaali, skate-pargi, konverentsiruumide ja hosteliga. Sportimisvõimalusi tuleb Hiiumaal iga aastaga aina juurde. Pole nali, et Hiiumaal harrastatakse ka kogu maailmas ainulaadset spordiala – augu­ kaevamist. Sel suvel toimusid maailmameistrivõistlused augu­ kaevamises muide juba kuuen­ dat korda. Traditsiooniliselt korraldatakse seda väga sportlik­ ku üritust Hiiu Kala ja Õlle festi­ vali ajal Kassari puhkekeskuse juures, kus kaevamiseks on ole­ mas paraja suurusega murulapp.

Värskes õhus matkajaile on Hiiumaal lausa 234 kilomeetrit suurepäraselt tähistatud mat­ karadu, lisaks üle 300 kilomeet­ ri looklevat rannajoont ja ligi 200 väikesaart. Kogu saarele on viimastel aastatel lisandunud mängu­väljakuid, kergliiklusteid, suviseid supluskohti ja väike­ sadamaid, viimased – tõsi – tal­ viti mõistetavatel põhjustel pisut tukuvad. Üha populaarsemaks talvi­ seks spordialaks on saanud saa­ rel jääpurjetamine ehk -surf, mida saab harrastada siis, kui jää on parajalt paks.

Tuuletornis on Baltimaade kõrgeim – 20 meetri kõrgune sise­ronimissein, kus saab pilt­ likult alistada Hiiumaa tippe.

Seina vallutamiseks tuleb püst­ loodis mööda erineva suuruse ja kujuga kive üles ronida. Atrakt­ sioon on jõukohane erinevas vanuses turnijatele, alates seits­ mendast eluaastast.

Tuuletorni kingituste poest leiad imearmsaid meeneid ja kogu pere saab ennast kosutada kohvikus Ruudi. Tuuletorniga samas majas on Käina spordi­ keskus koos ujula, saunade ja jõusaaliga.

Talvine kalapüük Hiiumaa eripära on läbi ajaloo seotud merega. Kalapüük kuu­ lub raudselt kümne tähtsama elamuse hulka, mida Hiiumaal käies kogeda. Saagirohkel kala­ veel saad ise õngitseda ka talvel või osta värsket kala otse kalurilt. „Kaluriga merele“ on võimalus,

Jääsurfajad Orjaku sadamas

mida Hiiumaal kindlasti proovi­ da. Kui ei oska, õpetab kalur ka kala puhastama ja valmistama.

Kalapüük ja kaubavedu Lääne­merel on hiidlastele alati tööd ning leiba andnud ja Hiiu­ maa taluperede noorematest poegadest on läbi sajandite sir­ gunud üle maailma kuulsaid meremehi. 1531. aastal tööd alustanud ühe maailma vanema tegutseva tuletorni – Kõpu tippu võivad suviti ronida ka külalised.

Hiiumaal on kõik aastad sauna-aastad Nii ka 2023. aasta, mis on kogu

Eestis kuulutatud sauna-aas­ taks. Saun on hiidlastele püha ja vihtlemine omaette teadus – kuidas nüpeldada, millis­ test okstest tehtud viht on kõige turgutavam või muu as­ jakohane kombestik. Hiidlane

oskavat viha teha isegi vanast kala­võrgust või nõgestest.

Saunade valik Hiiumaal on lai: leili-, auru-, telk-, tünni­ saun, Soome saun ja kõik üle­ jäänud variandid. On ka kaks toimivat avalikku suitsusauna, mida saab privaatsemaks üritu­ seks rentida. Ratastel sauna või sauna­tünni saab tellida, kuhu vaid soov on: metsa, mere äär­ de või lumisele põllule. Sauna leiad iga Hiiu kodu ja suurema osa majutuste juurest. Või saad vähemalt kokkuleppe naabriga, kelle juures sauna teha.

Klassikaline hiidlaste sauna­ päev on laupäev. Varasematel aegadel võeti saunatamine ette ka kesknädalal, mis on aga täna­ päevaste olmemugavuste juures harvemaks jäänud.

Saunaga käib lisaks mõnusa­ le seltskonnale kaasas ka jutu­

Elamuskeskus Tuuletorn Elamuskeskus Tuuletorn, mis on natukene muuseum, väheke tea­ duskeskus ja pisut mängumaa­ ilm, on samuti avatud aasta läbi ning asub saare kaguosas, Käina alevikus. Ka siis, kui väljas pau­ gub pakane, saad teada, kuidas lõhnab nõmm-liivatee, ja uudis­ tada, milline on Hiiumaa vee­ alune maailm.

2019. aasta veeburaris toimus Orjaku sadamas kogupereüritus Jääkalafestival.

vestmine, Hiiu nali ning hüva suupiste. Vana aja saunatoidud olid karask, kruubipuder, her­ ned, kuivatatud õunad ja käki­ sepik. Hiiumaal leili võttes tasuks esmalt vaadata kohalike tootjate riiulite poole – Hiiu maitsed sobi­ vad Hiiu saunaga hästi.

Iga saarekülaline saab kaa­ sa osta ka saunatooteid – Hiiu­ maal on oma saunaseebid ja muud -tarbed. Pesušvammi asemel kasutatakse peenikese silmaga kalavõrku. Toredad ko­ halikud tooted on ka seljapese­ misnöör, leiliveekotike ja Käina lahe muda.

Glögikohvikute päevad 9. detsembril kattub Hiiumaa taas glögikohvikutega. Hubas­ tes kohvikutes üle saare ootab aurav glögi, kaneelised saiake­ sed, vürtsikas kõrvitsasupp, pi­ parkoogid, kuum šokolaad ja palju muud maitsvat. Detsem­ ber on jõulutunde, soojuse, rahu ja soovide täitumise aeg – ime­ ilus aeg, et Hiiumaad külasta­ da! Kohvikukorraldajate seas on nii julgeid pealehakkajaid, kes tava­päraselt toitlustamise­ ga ei tegele, salajasi hobikokki kui ka kohvikuid ja restorane, kus vaaritatakse ilma pidurite­ ta aasta ringi. Glögikohvikute nädala­vahetusel toimub Hiiu­ maal ohtralt ka muid sündmusi.

Kuidas Hiiumaale tulla?

Kõige tavalisem viis saarele saami­ seks on osta parvlaevapilet ja as­ tuda Rohuküla sadamas laevale.

Kõige kiirem võimalus Tallinnast kohale sõita on lennukiga – reis kestab vaid 30 minutit. Tuleb tunnistada, et lennuühendus on madala mere või raskete jääolu­ de korral olnud ainus võimalus Hiiumaale pääseda. Soojal aasta­ ajal ootavad Hiiumaa sadamad lahkelt ka väikealustega tulijaid.

Talviti avatakse õigete ilmaolude korral autojuhtidele Euroopa pi­ kim jäätee.

Kui käisid Hiiumaal vii­ mati aastaid tagasi, loe meie vaatamisväärsuste, majutus­ võimaluste, teema-aastate ja eesootavate sündmuste kohta www.hiiumaa.ee.

6

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

FOTO: RAIVO LAANES

Väärika mineviku ja põneva tulevikuga Põltsamaa Põltsamaa lasteaed FOTO: GEORG POOK

Eestimaa ristteedel asuv Põltsamaa oma kauni looduse, huvitava ajaloo ja kaasaegse linnaruumiga on ideaalne elupaik neile, kes soovivad rahulikumat ning stressivabamat elukeskkonda.

Põltsamaa jõgi voolab läbi ­Jõgevamaa, soode, rabade, teeb käänakuid ja Põltsamaale jõu­ des kulgeb väärikalt ümber iid­ se lossi, läheb läbi sildade alt ja silub roosisaare kaldaid. Igaüks, kes on jalutanud neil sildadel, on võlutud sellest romantilisest ümbrusest ja väikelinna rahust ning rohelusest.

Viimastel aastatel on Põlt­ samaa linn ka silmanähtavalt muutunud. Valmis on saanud kena keskväljak, millest lähtu­ des kujundatakse terviklikuks linnaruumiks kogu jõekallas.

Mitu aastat konserveeritud loss on nüüdseks külastajatele ava­ tud ja see kõik on toonud Põltsa­ maale uudistajaid ja turiste, kuid sellest piirkonnast on saa­ nud ka hinnatud elupaik.

Arendus- ja kommunikatsioo­ nispetsialisti Jan Müüri sõnul on küll valla elanikkond kahane­ mas, nii nagu igal pool mujalgi Eesti maapiirkondades, kuid vii­ mastel aastatel on see langus sta­ biliseerunud. „Kui varasemates prognoosides hinnati, et rahva­ arv väheneb suurema sammuga, siis praegused näitajad seda siis­ ki ei kinnita,“ sõnab ta.

Rahvastikuregistri andmeil elas Põltsamaa vallas käesoleva aasta algul 9485 inimest ning elanike arv võrreldes eel­ mise aastaga oli kasvanud 105 inimese võrra, Põltsa­ maa linna elanike arv oli sa­ muti üheksa inimese võrra suurem.

Parim paik laste kasvatamiseks Põltsamaa on parim elupaik, kin­ nitab Kirly Sadam, kelle juured on siinsamas Jõgevamaal. „Lõpe­ tasime abikaasa Alariga sisekait­ seakadeemia ja kui meile anti valida, kas minna elama mõn­ da suuremasse linna või jääda kodusele Jõgevamaale, otsus­ tasime viimase kasuks. Nimelt tundus meile, et just siin on kõi­ ge parem lapsi kasvatada. Me ei tahtnud saada lastele taksojuh­ tideks, kes peavad neid pidevalt kooli-lasteaeda-huviringi veda­ ma, vaid et nad saaksid iseseis­ valt linna piires liikuda. Väikeses linnas on turvaline, siin saab olla loodusele lähedal, teisalt aga on ka kõik võimalused, et lapsed saaksid hea hariduse ja tegeleda

Loopre-Lepiku ratsatalu

FOTO: MAGNUS HEINMETS / VISIT ESTONIA

kõikvõimali­ ke huvialade­ ga. Meil on väga ilus uus lastead, sa­ muti hea tasemega gümnaasium, muusika-, kunsti- ja spordikoolid. Siin on üks ägedamaid noortekeskusi, kümneid huviringe, mänguväl­ jakuid ja -tube.“ Nüüd on Sadamate peres kolm last, üks kooli- ja kaks laste­ aialast. Isa Alar läheb hommiku­ ti Tartusse tööle ja see vahemaa pole liiga pikk. Põltsamaa asub ju Eestimaa keskel ristteel. Tallinna, Pärnusse ja Rakverre sõidab siit pooleteise tunniga, Tartusse ning Viljandisse alla tunni. Kuressaa­ re ja Riia on Põltsamaalt ühekau­ gusel. Tallinna-Tartu buss peatub Põltsamaa külje all iga poole tun­ ni tagant. Seega on see parim

paik neile, kes peavad töö pärast palju Eestimaal ringi sõitma.

Põltsamaal elades saab ka jalgrattaga ühest linna otsast teise vähem kui veerand tunni­ ga. Põhimõtteliselt pole siin liik­ lemisel autot vajagi.

Kirly jutustab, et väikeste las­ tega perele meeldib väga linnas jalutada, sest ilusaid kohti, kuhu minna, on tohutult. „Uus laste­ aed on väga moodne ja ilus, li­ saks sellele saab seal ka pärast lasteaiapäeva lõppu näiteks mänguväljakul mängida. Oleme tegevad ka Jõgevamaa paljulap­ seliste perede seltsis ja osaleme sealsetel üritustel. Minu arva­ tes leiavad kõik, kes vähegi ta­ havad, meie vallas meelepärast tegevust. Lisaks sellele on meil väga palju erinevaid võimalusi väljas liikuda, joosta, sõita jalg­ rattaga või talvel ka suusata­ da. Siin lähedal on Kuningamäe spordirajad, mis on kohalike seas väga populaarsed.“

Kuningamäe spordikeskuses on tegevust igal ajal Kuningamäe spordi- ja vabaaja­ keskuse aktiivne eestvedaja ning rajameister on Indrek Eensalu, kes selgitab, et seda spordikes­ kust on aasta-aastalt arendatud.

Mõni aasta tagasi rajati sinna väike administratiivhoone ja ol­ meruum, kus saab riideid vahe­ tada. Juurde tuli järjest rohkem radu ja nüüd tehakse juba ra­ dade katteks kunstlund, mida hoitakse isegi üle suve, et või­ malikult varakult rajad valmis saaks. „Juba on meil plaanis ka

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

uus projekt – loodame, et mõne aasta pärast saame valmis väi­ kesed mäesuusanõlvad algaja­ tele,“ räägib Indrek.

Tema sõnul on viimastel aastatel täiesti tuntavalt suu­ renenud harrastajate hulk, nii täiskasvanute kui ka laste osas.

Näiteks suusatrennis osaleb 45 last, nii Põltsamaa vallast kui ka mujalt.

Indrek on ühtlasi ka Kama­ ri külavanem ja just Kamaris on külaliikumisel pikad traditsioo­ nid ning aktiivne tegevus.

Mehe sõnul teevadki enami­ ku olulisi kohapealset elu puu­ dutavaid otsuseid inimesed külades. „Külaselts koordinee­ rib külaelus kõike – alates hea­ korrast kuni pidudeni. Kui on vaja midagi ära teha või organi­ seerida, tulevad inimesed kok­ ku ja teevad ära. Kui on tarvis rahalist tuge, kirjutatakse pro­ jekte või küsitakse abi vallast.

Koostöö külaseltside ja valla va­ hel on väga hea ning toetatakse alati, kui see on vähegi võima­ lik,“ lausub Indrek.

Kamari seltsimaja on järk­ järgult korda tehtud ja kenasti sisustatud, siin käivad koos eri­ nevad ringid, korraldatakse õpi­ tube ning koosviibimisi.

Piirkonnas on tuntuks ja po­ pulaarseks saanud suvel kor­ raldatav Kamari supifestival, kus erinevad võistkonnad üle Eesti esitavad žüriile hindami­ seks oma suppe. Kamari supi­ festivalist tõukus ka idee rajada külamaja õuel asuvasse kõrval­ hoonesse kogukonna köök.

Kamari üllatab ka sellega, et sealses noorkotkaste ja kodutü­ tarde rühmas on üle 50 liikme. „Noorkotkaste ja kodutütarde hulka tahetakse tulla, sest üri­ tused on huvitavad ning tekki­ nud on omaette sõpruskond.

Kuulsus sellest rühmast on toonud siia liikmeid ka teis­ test valdadest, neidki, kes elavad küll mujal, kuid juured on ikka siin,“ ju­ tustab Indrek.

Nii kasvab põlvkond, kes on oma kodukanti kiindunud ja üsna tõenäo­ liselt soovivad kogu eluks end sellega siduda.

Põltsamaa roosisaar

Põltsamaa pakub põnevaid elamusi

FOTO: RAGNAR VUTT

Põltsamaa on sildade, parkide, rooside ja veinipiirkond. Eestimaa keskel asetsevas rohelises linnakeses peitub palju põnevat nii seiklussportlastele kui ka ajaloo-, kultuuri- ja taimehuvilistele.

Kesk-Eestis asetsev Põltsamaa on roheline ja rahulik linnake, kust voolab läbi Põltsamaa jõgi. Ühtekokku on siin 19 silda, mis ületavad jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. Linnasüdant kaunistab roosisaar ja selle servas asetseb Põltsamaa roosiaed.

Seal on ilmselt üks Eesti suuremaid roosikollektsioone, kus kasvab 800 eri sorti ja üle 5000 roosiistiku. Rooside õitseaeg kestab juuni keskpaigast vahel kuni oktoobrikuuni välja, seega õiteilu jätkub päris mitmeks kuuks.

Põltsamaa loss Kuningamäe kardikeskus

FOTO: MAGNUS HEINMETS / VISIT ESTONIA

Piirkonnas on mitmeid suuri ettevõtteid, kes tööd pakuvad. Juba 60 aastat on Põltsamaale nime teinud konservi­ ja veinitööstus, kuid siin tegutseb kõige erinevamaid ettevõtteid põllumajandusest ehitus­ ning metallitööstuseni välja. Samuti innustab vald iga­ ti kohalikke inimesi oma ette­ võtlusega alustama.

Linnaruumi arendamine jätkub WPark

FOTO: MAGNUS HEINMETS / VISIT ESTONIA

Toretalu maisilabürint

FOTO: MAGNUS HEINMETS / VISIT ESTONIA

Küla annab inimesele oma koha tunde Külaselts on üks võimalus, kus külasse elama tulnud uued ela­ nikud saavad külaellu integ­ reeruda ja uusi sõpru­tuttavaid leida.

Tasapisi on uusi elanikke Põltsamaa valda juurde tulnud, kuid omad piirid seab ette sobi­ vate elupaikade puudus. Paljud inimesed, kes Põltsamaalt ära kolivad, ei müü enda siinseid elupaiku ära, vaid hoiavad neid suvekodudena alles. Kinnisvara on siin piirkonnas suurte lin­ nadega võrreldes mõnevõrra odavam, kuid ka odavatel ela­ mispindadel pole enamasti sel­ list kvaliteeti, mida tänapäeval eeldatakse.

Seetõttu on Põltsamaa vald algatanud elamuehituse uusarendused. „Kui uus laste­ aed sai valmis, siis vanad laste­ aiad lammutati ning nende asemele planeeriti 20 elamu­ krundiga arendus ja kahe kor­ terelamuga arendus. Sellised projektid sünnivad koostöös eraettevõtjatega ja nüüdseks on kortermajade planeering ole­

7

mas ning otsime sellele arendajat,“ selgitab abivalla­ vanem Kristi Klaos.

Kuningamäe suusarajad

FOTO: GEORG SVIDLOV / VISIT ESTONIA

Investeeringud loovad uusi töökohti Kuigi maapiirkondades on üldiselt kinnisvara odavam võrreldes suurlinnadega, on ehi­ tamine siiski sama kallis, kuigi ostujõud võib olla väiksem.

Viimaste aastate suuremate investeeringutena märgib abi­ vallavanem ära uue lasteaia ja hooldekodu ehituse, eelmisel suvel sai uue näo uhke roosi­ saar ja rajatud on ka märkimis­ väärsel hulgal kergliiklusteid.

Väga suur ja oluline projekt oli Põltsamaa lossi ning selle ümb­ ruse renoveerimine, mille mak­ sumuseks kujunes 4,6 miljonit

eurot. Kui lossi külastuskeskus avati, sai seal tööd 17 inimest.

Samamoodi sai koos eraette­ võtjatega hoogsalt käima tõm­ matud WPark ehk Kamari järve ääres paiknev vee­ ja seiklus­ keskus. „Vaja on natuke kastist välja mõelda, sest mitte üksnes otsesed investeeringud ei loo töökohti juurde, vaid olulised on ka need, mis loovad töökoh­ ti kaudselt,“ selgitab Klaos.

Edasistest plaanidest rääkides mainivad abivallavanem Kristi Klaos ning arendus­ ja kommu­ nikatsioonispetsialist Jan Müür linnaruumi arendamist, mille­ ga seoses on kavas luua kallas­ rada Põltsamaa jõe äärde ning siduda linnaruum ühtseks tervikuks.

Linnaruumi arendusega on aastate jooksul palju te­ geletud ja nüüd on plaanis pooleliolevad tööd lõpule viia. Kavade kohaselt lõpeta­ takse Kuperjanovi tänaval tu­ rutänava ehitus ja seotakse see läbi Kesk tänava roosisaarega.

Lisaks ootab juba aas­ taid uuendamist ujumisala ja noortekeskuse ümbrus ning kal­ lasrajale promenaadi rajamine on samuti olnud üks suur ootus ja unistus.

Kallasrada kulgeb mööda ha­ riduslinnakust ja rõõmu oleks kindlasti paljudele, kui ka seal­ ne õueala oleks veelgi põnevam, mängulisem ning pakuks roh­ kem tegevusi.

Järgmise etapina ongi plaanis kujun­ dada hariduslinnaku õueala ja siduda see üldise linnaruumiga.

Hariduslinnaku õueala peaks saama turvalisemaks ja ula­ tuma koolimajade va­ hele. Plaanis on rajada uued jalg­ ja jalgratta­ teed, erinevad puhkealad, aktiivsed tegevusalad, pump-track, padeliväljakud ja muudki. „Kuna see piirkond paikneb jõe ääres ilusas kohas, sulan­ dub see orgaaniliselt kallas­ rajaga ja muudab linnaruumi terviklikumaks ning liikumise mugavamaks,“ kirjeldab Kristi Klaos.

Põltsamaa kõige iseloomulikumaks ja tuntumaks objektiks on iidne loss. Aastaid on tehtud selle korrastamiseks tööd ja nüüdseks on lossikompleksi suurarendus lõpule jõudnud – uhke lossitorn konvendihoones ning põnevad väljapanekud värava- ja muuseumimajas ootavad kõiki uudistama!

Lisaks leiab hoovist uue ilme saanud veinikeldri ja restorani Oberpahlen, ainulaadse kohaliku toodanguga käsitöömeistrite kojad, kunstigalerii ning kauni sisustusega kiriku.

Oberpahleni-nimeline kivilinnus rajati 13. sajandil.

Selle üle 400-meetrine vallikraavidega piiratud müür on Eesti ja Läti aladel pikim omataoline. Konvendihoone oli 16. sajandil residentsiks hertsog Magnusele, ainsale Liivimaa kuninga tiitli kandjale.

Põhjasõja järel ehitati konvendihoonest uhke rokokoopalee, mis küll sõdades hävis. Suurtükitorni rajati kirik, mille sisustus on pärit Tartu Ülikooli kunagisest kirikust.

Lossitornis asub aga UNESCO maailmapärandisse kuuluva Struve geodeetilise kaare mõõtepunkt.

Lossitorni vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Teel torni saab interaktiivsetelt ekraanidelt vaadata-kuulata põnevat infot piirkonna ajaloo kohta.

Kultuuri- ja ajaloohuvilistel tasub veel uudistada teisigi piirkonna mõisaid, neid on siin mitu: Uue-Põltsamaa, Pajusi, Lustivere, Adavere, Puurmani, Võisiku ja Tapiku.

Põltsamaa veelauakeskus WPark Kamari järve ääres ootab sind uus elamuskeskus, kus saab harrastada veelaua- ja veesuusasõitu. Siia on rajatud Eestis ainulaadne täismõõdus veelaua ringkaablipark. Lisaks saab veepargis kasutada sauna, tünnisauna, seal on mõnus Kohwik W, glämpingu telgid ja karavaniparkla, rannaala ning pallimänguplatsid.

Väga põnev on tornikujuline, üheksa meetri kõrgune seikluspark, mis on turvalise Kongi süsteemi ja maailmas üsna ainulaadse trossisõiduga vette või saarele. Selles saab ronida korruste kaupa ja iga korrus pakub lisanärvikõdi. Lisaks kõigele saab trosslaskumisega liuelda üle Kamari järve.

Aktiivne kultuuriprogramm pakub midagi kõigile läbi terve hooaja. Suvel peeti näiteks hea toidu õhtuid, korraldati kokteilikoolitusi, kontserte, laagreid nii suurtele kui ka väikestele jpm.

Toretalu Toretalu asub Põltsamaa lähedal Uueväljal ja see vahva talu pakub toredaid tegemisi ning ootab külalisi maale mõnusalt aega veetma. Siin on labürindid, erinevad mängud, vanasõna-metsarada, taluloomad – mõnus maamiljöö lõõgastumiseks ja pikniku pidamiseks. Augustis ja septembris lisandub ka traditsiooniline maisilabürint.

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs. Kas oled selleks katsumuseks valmis?

Kuningamäe kardikeskus See on parim sihtkoht, kui armastad kiiret sõitu ja mootorimürinat! Värskelt renoveeritud võidusõidurada võimaldab kogeda adrenaliinirohket kardisõitu ja võistlemist kaunis looduskeskkonnas nii algajal kui ka kogenud sõitjal. Siin ei toimu sõit rehvidest piirete vahel, vaid päris vormelirada meenutaval rajal. See on kiire ja sel on tehniliselt keerukaid kurve, mis teeb sõidu eriti põnevaks.

Kui seltskond on suurem, kui sõitma mahub, saavad ülejäänud jälgida rajal kihutajate saavutusi boksis asuvalt monitorilt.

Põltsamaa pakub avastamisrõõmu igal aastaajal ja väga erinevate huvide ning ootustega külastajaile. Seda, kuhu Põltsamaal minna ja mida sealt leida võib, saab uurida lehelt www.visitpoltsamaa.com.

8

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

Miks tulla Mustvee valda Kääpale Kalevipoja Kotta?

November 2023

Rohkem infot Kalevipoja Koja kohta:

kalevipojakoda.ee | tel 528 9500

Talvisel perioodil on seikluspargi mäel vägev kelgumägi ja tuubirada.

Kalevipoja Koda on parim paik, et avastada rahvuseepose legendi.

Detsembris ootame gruppe Siili jõulumaale. Valikus on 4 erinevat programmi. Jõulumaa saab kohandada ka täiskasvanutele. Lisaks on võimalus tellida jõulumaad koos toitlustusega ehk jõulupraega. Ja kes soovib, saab Siili jõulumaa broneerida õhtuseks ajaks ja läbida see laternatega.

Saate kuulata eepost 19 keeles, uudistada erinevaid trükke erinevates keeltes, näha 55 kunstiteost Eesti kunstnike sulest, panna pilte rääkima ja liikuma, käivitada võlukübarat, kuulata ära terve eepose eesti keeles, vaadata kahte filmi istudes Lennukis, joonistada taskulambiga seinale, kanda Eesti kaardile Kalevipoja teod, muukida lahti Tarkuseraamatu, panna kokku erinevaid Kalevipoja nägusid, kuulata ja vaadata mõõga lugu, ehitada silda, ratsutada hobustega, värvida, panna oma teadmisi proovile.

Kalevipoja Kojas on võimalus korraldada ettevõtete koosviibimisi, koolitusi või koosolekuid, sest muuseumis ja rahvamajas asuvad konverentsiruumid koos kõige vajalikuga koolituste läbiviimiseks.

Muuseumis saavad külalised ka ise Kalevipojaks kehastuda ja läbi virtuaalreaalsuse tema kehas Vanapaganaga võitlusse asuda. Ainulaadne seiklus põrguradadel loodi spetsiaalselt Kalevipoja muuseumile.

Lisaks pakume soovijatele töötubasid – saab meisterdada Kalevipoja järjehoidjat või teha märke ja magneteid.

Kalevipoja muuseum ootab kõiki septembrist maini K–P kell 10–17.

huvilisi

Mänguhoovis saab uudistada koduloomajasid, hullata mänguhoovis, orienteeruda, piknikku pidada, jõe äärde jalutada ja mõõka otsida.

UUS JA HUBANE RESTORAN MAALILISES PÕLTSAMAA LOSSIS PAKUB MITMEKÜLGSET TOIDU- JA JOOGIELAMUST NING RÕÕMSAMEELSET TEENINDUST A LA CARTE MENÜÜ KOKTEILID JA LAI VEINIVALIK PÄEVAPAKKUMISED CATERING VINOTEEK TOOTEKOOLITUSED SEMINARID PEOLAUAD ÜRITUSED

E : ETTETELLIMISEL T-N : 12-19 R-L : 10-22 P : 10-19 ROHKEM INFOT: info@oberpahlen.ee +37255675277

LOSSI 1, PÕLTSAMAA, 48103 , PÕLTSAMAA LOSSIHOOV

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

FOTO: LIINA LAURIKAINEN-PÄRI

FOTO: RAGNAR VUTT

Kuremaa mõisa peahoone, mida ka lossiks kutsutakse, on üks Jõgeva valla pärle.

Jõgeva vald on hea elupaik lastega peredele.

Jõudsalt arenev Jõgeva innustab uut põlvkonda Mõõdukalt väikese, rahuliku ja rohelisena arenevad nii Jõgeva vald kui ka selle keskus Jõgeva linn. Suur pluss on käepärane taristu ja hea rongiliiklus.

Jõgeva valla pärl on kaunis Kuremaa loss. Jõgeva ise võiks vabalt olla ka Eesti spordipealinn – kohalikud inimesed on treenimis- ja liikumisvõimaluste üle väga uhked ja õnnelikud.

Jõgeval on mõnus õppida! „Olen Jõgeval sündinud ja koo­ lis käinud ning ma ei kujuta ette paremat lapsepõlve ega võima­ lusi kui need, mis ma Jõgevalt saanud olen. Lasteaed oli ko­ dust 300 meetrit, lähim pood 200 meetrit, spordihoone 150 meetrit ning kodust „kaugel ole­ vasse“ kooli pidin igal hommikul peaaegu kümme minutit kõndi­ ma,“ meenutab abivallavanem Asso Nettan.

Jõgeval saab tema kinnitu­ sel keskhariduse, mis konku­ reerib eliitkoolidega, kuid seda õppimisega kaasneva stressi ja pingeta. „Võimalused on eri­ neva andekusega lastele – kes vajavad rahulikumat keskkon­ da ja rohkem tähelepanu, siis valla erinevates koolides seda tõepoolest ka pakutakse,“ üt­ leb Asso ja lisab, et Jõgeval on suurepärane hariduskompleks.

2019. aastal valminud Jõgeva põhikooliga ühe katuse all on ka raamatukogu. „Kui olete korra käinud Pala­ musel Nukitsamehe või Jõgeval Karikakra lasteaias, siis te oma last kuhugi mujale panna ei ta­ hakski! Meie valla lasteaedades on hea keskkond ja tublid õpe­ tajad. Ja lasteaia kohatasu, toit ning huviring mahub kõik riikli­ ku lastetoetuse sisse ära,“ kinni­ tab abivallavanem.

9

Jõgeva valla seiklusmatk Kuremaa terviserajal

FOTO: TAAVI NAGEL

Huvihariduseks ja meelelahutuseks on palju võimalusi Jõgeva muusikakoolis saab õp­ pida kõikvõimalikke pille ja laulmist – nagu ka Palamuusi­ ka erahuvikoolis. Tantsida saab muusikakoolis, tantsukoolides JJ-Street ja Cestants. Pikaaegse­ te traditsioonidega on näiterin­ gid ja rahvateatrid. Osaleda saab ka rahvatantsu, drooni-, tehni­ ka-, robootika- ja teadusringides.

Aktiivsed on Noored Kotkad ja Kodutütred ning 4H. „Omavalit­ sus toetab lapse huviringis osale­ mist ja transporti, et laps jõuaks huviringi ka kaugemalt,“ kinni­ tab Asso Nettan. Ning lohutu­ seks lapsevanematele, kelle last mitte midagi peale arvutis män­ gimise ei huvita, lisab ta, et Eesti edukaim e-sportlane Ropz on sa­ muti pärit Jõgevalt.

Jõgeva kultuurikeskuses te­ gutseb ka kino, kus Hollywoodi filmid linastuvad samal päeval kui suurtes kinodes ning ena­ mikku Eesti filme on võimalik vaadata juba enne esilinastust.

Vallal on kiired ja head ühen­ dused ning kui hing ihkab suu­ remasse linna, siis Tartu on rongiga 27 minuti ning Tallinn ühe tunni ja 45 minuti kaugu­ sel ehk siis vaid ühe Netflixi sar­ ja või keskmise pikkusega filmi kaugusel.

Jõgeva valla spordikooli neiud võrkpallivõistlusel Jõgeva spordihoones

FOTO: TAAVI NAGEL

Jõgeva valla sügisjooks 2023 Jõgeva linna staadionil

Särasilmne sporditegevus annab jõudu kõigile Jõgeva valla spordikoolis tree­ nib üle kahesaja lapse – õppi­ da saab ujumist, maadlemist, võrk- ja korvpalli. Spordiklu­ bides tegeletakse jalgpalli, jää­ hoki, saalihoki, kergejõustiku, tennise, orienteerumise, moto­

töös maakonna spordiliiduga läbi viia erinevaid rahvaspordi­ üritusi ning näidistreeninguid,“ kinnitab spordi- ja terviseeden­ damise nõunik Kaily Moones. „Oleme loonud tugeva ja sta­ biilse sporditoetussüsteemi, eelkõige noortespordile spordi­ klubide kaudu. Toetame ra­ haliselt ürituste korraldamist, sportlaste võistlustel käimist, treenerikutse taotlemist. Pre­ meerime parimaid tulemusi saa­ vutanud sportlasi,“ kirjeldab Kaily ja kinnitab rõõmsalt: „Meil on väga tublid noored, keda hu­ vitavad sportlikud väljakutsed, ja särasilmsed eestvedajad, kel­ le üle saame olla uhked. Jõgeva valla spordielus toimub pidevalt midagi põnevat – olgu need siis kohalikud, üleriigilised või rah­ vusvahelised võistlused.“ Eesti spordisõbrad teavad kindlasti Vooremaa poolmara­ toni, Jõgeva kevad-, sügis- ja jõulujooksu, Jõgevamaa ram­ mumehe ja -naise valimist, Tour of Estonia vahefinišit Jõgeva lin­ nas, saalihoki meistriliiga män­ ge, Vooremaa vibukarikat või auhinnavõistlust maadluses.

Lisaks jagub kohalikke spordi­ üritusi pea igasse nädalasse ja erinevatesse piirkondadesse.

2021. aastal rajati Jõgeva linna ainulaadne maastikurattarada.

Samal aastal avati renoveeritult tipptasemel jõusaal Kuremaal, samuti mitmed välijõusaalid ja kergliiklusteed. Jõgeva kesklin­ nas asub aga maakonna ägedaim laste mänguväljak.

2023. aasta kevadel valmis Jõgeva spordihoone, millel on kergejõustiku siseala, jõusaal, aeroobikasaal ning suur saal, kus saab kahel väljakul läbi viia korv­ palli- ja võrkpallitrenne. Spordi­ hoones toimuvad ka koolilaste kehalise kasvatuse tunnid. „Prae­ gu Eestis paremaid tingimusi lii­ kumisharrastuseks kui Jõgeval ei ole,“ kinnitab Asso Nettan.

FOTO: TAAVI NAGEL

Kuremaa on Vooremaa pärl

krossi, kabe, võimlemise, sulg­ palli, vibulaskmise, rattaspordi ja ratsutamisega. „Jõgeva valla kõige väärtus­ likum vara on meie inimesed ja hoolime nende tervisest. Meil on imeline loodus, kaunid tervise- ja matkarajad, uued mänguvälja­ kud. Korraldame ja aitame koos­

Keset Jõgevamaad asub väike oaas – Kuremaa – kauni lossi, liivaranna, ujula, spaa, sporti­ misvõimaluste, külalistemaja, iluteenuste ja kohvikuga. „Siin on kõik, mida hing ihkab! Eri­ ti kaunis on Kuremaa suvel, mil võib imetleda veskit keset vilja­ põldu, paadimeest järvel ning jalutada miljööväärtuslikus

lossi­pargis. Talvel toimub ena­ mik üritusi Kuremaa lossis, uju­ las, spordi- ja jõusaalis, suvel ka teatriaidas või Kuremaa ran­ nas,“ ütleb Triin Värv, kes juhib 2023. aasta suve lõpus kahe asu­ tuse ühinemisena avatud Kure­ maa Elamuskeskust, kus toimub erinevaid kultuuri- ja meeleolu­ sündmusi aasta ringi.

Kuremaa lossis saab kuula­ ta-vaadata kontserte ja teatrit, pidada pulmi, sünnipäevapidu või suvepäevi, korraldada mees­ konnaüritust, koolitust või konverentsi – erinevad semina­ riruumid mahutavad inimesi 10–120. Elamuskeskus suudab majutada kuni 200 inimest. „Puhkajad on oodatud loodust, kultuuri ja sporti nautima – meil on hea elada ja hea puhata ning igav siin ei hakka! Kuremaal on suurepärased sportimisvõima­ lused nii sise- kui ka välistin­ gimustes. Kuremaa alevik on kogukonnakeskus, kus elanikud on hoolivad ja sõbralikud,“ kin­ nitab Triin.

Kuremaa Elamuskeskuse uju­ la 25 meetri pikkustel radadel treenivad nii lapsed kui ka täis­ kasvanud, lisaks on võimalus kasutada väiksemat basseini ja mõnuleda spaas ning saunades.

Avatud on kaasaegne jõusaal ja spordisaal erinevateks pallimän­ gudeks. Kuremaa aleviku serval asuvad rajameistri poolt hästi hooldatud terviserajad pikkuse­ ga 1–5 km. Suvel jookse või jalu­ ta, talvel suusata! Soojal ajal on populaarsed ka aleviku välistaa­ dion ja rannavõrkpalliala, mida on plaanis lähitulevikus veelgi arendada.

Kaugemalt tulijatele pakutak­ se majutust Kuremaa külaliste­ majas koos hommikusöögiga.

Igal tööpäeval on kohviku päe­ vapakkumises supp ja praad.

Kogu menüü on saanud uuen­ duskuuri, et pakkuda maitsvat ja tervislikku toiduvalikut. „Jõgeva vallas elades tekib sümbioos kvaliteetsetest tee­ nustest ja maaelu rahulikkusest.

Võrdle kinnisvarahindu pealin­ naga, koli Jõgevale ja ela laenu­ vabalt! Tööta modernsel ajal rohkem kodust ja ole oma aja peremees – su vaimne tervis tä­ nab sind,“ võtab abivalla­vanem Jõgeva kandis elamise eelised otsekoheselt kokku. Uuri lähe­ malt: www.jõgeva.ee

10

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald, Ida-Virumaa, Eesti

www.kaevandusmuuseum.ee

info@kaevandusmuuseum.ee • tel 332 4017

Võimalused Kaevandusmuuseumis ettetellimisel:  

ekskursioonid nii maa all kui maa peal



konverentsi- ja seminariruumid nii maa all kui maa peal (kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega)



territoorium suurürituste korraldamiseks



meeskonnakoolitused, ühisüritused



retromajutus (34 kohta)



saun (15 kohta)



kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal)

lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri-, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne

KAEVANDUSMUUSEUM PAKUB SEIKLUSI NII MAA ALL KUI MAA PEAL

KIVIÕLI SEIKLUSKESKUSES ON TEGVUST TERVELE PERELE! OOTAME SIND SU VEL KUI KA TALVEL!

OLE SUPERVANEM, TULE PEREGA SEIKLEMA!

NAUDI TALVE EL! D A V L Õ N E Ä M A H U T

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

11

Saarde vallas

on kõik võimalused õnnelikuks eluks!

On sada head põhjust, miks Saarde valda tulla ja jääda. Ja kui peadki teises Eestimaa otsas esimese hooga natuke kaarti guugeldama, ära lase ennast eksitada nimest – saarega ei ole sel midagi pistmist ja vallakeskusest Kilingi-Nõmmest on nii Pärnusse kui ka Viljandisse sama palju maad. Meil on pisut ühist piiri lätlastegagi.

Meil on ilus loodus ja väärikas ajalugu Saarde vald asub kaunis ko­ has. Meil on palju puutumatut loodust ning tohutult seeneja marjametsa. On ka Pärnu­ maa kõrgeim tipp – Rehemaa mägi. Lisaks arvukalt pisike­ si järvi, kus on võimalik supel­ da ja kala püüda – kui julged, siis ka talvel. Mõni ütleb, et ole­ me otsapidi Soomaa väravaks.

Siin on populaarsed matkara­ jad, näiteks Rohelised Rööpad, ja matkajasõbraliku märgisega majutusasutused. Veeda meie juures vaba aega ja vaata rin­ gi – Vango Imedemaa, Kõveri puhkekeskus, Aasa puhkema­ ja – see on vaid osa võimalusi, et privaatselt loodust nautida, puhata ning perega koos olla.

Saarde vald jääb nii Roman­ tilise Rannatee kui ka Roheli­ se Jõemaa piirkonda. Erakätes olevas Allikukivi veinimõisas toodab perefirma eestimaistest marjadest ja puuviljadest tun­ nustatud käsitööveine. Lisaks tegutseb Saardes veel teinegi mahlade-veinide väiketootja – Langemaa OÜ, mille vaielda­ matuks hitiks on jõuluaegne naturaalne glögi.

Saardes kohtad mitmeid osa­ liselt muinsuskaitse all olevaid väärika ajalooga hooneid. Nen­ de seas näiteks Kilingi metskon­ na hoone, Kärsu mõis, Saarde kirik, Surju raudteejaama hoo­ ne, Voltveti mõis ja park, Lodja postijaam – kunagi Eestis esime­ ne kivist postijaamahoone tüüp­ projekt.

Kilingi-Nõmme gümnaasium on meie noorte tugisammas Polegi tegelikult Eestis nii ene­ sestmõistetav, et väikeses ko­ has on oma gümnaasium – ­Kilingi-Nõmmes saab väga hea kesk­hariduse. Ja meie kool kas­ vatab aastast aastasse tublisid noori inimesi, sest lapsed tun­ nevad ennast siin hästi.

Saarde valla haridusjuhtide vaade ja haare on alati laiem kui koolimaja piirid. Pärnu­ maa aasta haridustegu 2023 – Kilingi-­Nõmme gümnaasiu­ mi eestvedamisel käivitatud programm „Pärnumaa güm­ naasiumite EAP-del põhinevad koostöised valikkursused“ oli Eesti aasta haridusteo finalist.

Lisaks gümnaasiumile on meil ka hubane Surju kool, kaks tegusat lasteaeda ja muusika­ kool, kus saab õppida erinevaid pille. Gümnaasiumihoone re­ konstrueerimine õpilastele ja õpetajatele veelgi mugavamaks saab valla jaoks olema lähiaas­ tatel tähtis ettevõtmine.

Ilma spordi ja huvitegevuseta ei möödu Saardes päevagi Sporti saab teha nii õues kui ka toas – tähtis on kogu pere liiku­ misharjumusi õiges suunas nügi­ da. Mängime võrk-, korv- ja sulg­ palli, harrastame kerge- ja ras­ kejõustikku, saalihokit, squash’i, joogat, aeroobikat, igas vanuses võimlemist, kõhutantsu.

Kui sügisvihm metsajooksu, orienteerumist, jalgpalli, triat­

loni või kettagolfi piirama hak­ kab, lund veel suusatamiseks pole ja uisutamiseks jää õhuke, ongi vormis püsimiseks paslik aega kasutada sisetreeningu­ teks. Kilingi-Nõmme spordi­ hoonel on suur saal, jõusaal, aeroobikasaal, staadion.

Meie valla lauatennise meka on Tihemetsa huvi- ja spordi­ keskus, kus tegeletakse ak­ tiivselt ka vibulaskmisega maastikul, mängitakse laua­ mänge malest, kabest koroona­ ni. Ja populaarsust on kogumas pühapäevased õhkrelvast lask­ mise treeningud.

Surju rahvamajas tegutsevad rahvatantsuringid, õmblusring, näitering ja naiskoor, laste ko­ kandusring. Uue harrastusena viiakse läbi joogast ja shindo’st inspireeritud venitustunde.

Kilingi-Nõmme klubis toimu­ vad aga seltskonnatantsutun­ nid, mälumängu- ja kinoõhtud, noorte näitering, rahvatantsu­ trennid, eakate võimlemine, kooriproovid ja palju muud.

Lisaks korraldavad Kilingi-­ Nõmme klubi ja Surju rahvamaja erinevaid kultuuri­ sündmuseid, et tähistada täht­ päevi või pakkuda võimalust lahutada meelt, saada uusi ko­ gemusi ning ennast arendada.

Võtame mõõtu erinevatel aladel Spordisõpru toovad Saardesse kokku üle Eesti pikaajaliste tra­ ditsioonidega spordivõistlused: Kolme Koolimaja jooks, Kõveri perepäev, Kilingi-Nõmme triat­

Kolme Koolimaja jooks FOTO: SAARDE VALLA FOTOARHIIV

FOTO: RAUNO LIIVAND

lon, motovõistlused Tihemetsas.

Lauri motorada pakub moto­ spordihuvilistele üle Eesti suu­ repäraseid harjutusvõimalusi juba mitukümmend aastat.

Meeldejäävast isadepäevast Kilingi-Nõmme spordihoones sai juba 2008. aastal alguse SK Saarde kiiruslik tšempionaat.

2016. aastast laienes üritus Ti­ hemetsa spordihoonesse ning 2022. aastal omakorda Lihu­ la ja Pärnu-Jaagupi spordihoo­ netesse ning kannab Pärnumaa kiirusliku vastupidavuse tšem­ pionaadi nimetust.

Paistame kaugele mehise ettevõtlusega Saarde vallas tegutsevad eri­ nevad põllumajandus- ja toot­ misettevõtted. Piirkonna suu­ rim tööandja on metallitöötle­ ja Helmetal IMS OÜ. Nii metsa­ veotraktoreid valmistav Metsis OÜ kui ka vastupidavat põlluja metsatehnikat tootev Hevo Tehnika OÜ on tunnustatud nii Eestis kui ka piiri taga. Jõu­ liselt areneb ehitus-, remontja haljastustöödega tegelev AS Zebra. Meie vallas kasvata­ takse edukalt ka köögivilju ja metsa­taimi.

Meil on Eesti kõige kõrgemad ja moodsamad elektrituulikud

Lauri krossirada

FOTO: SAARDE VALLA ARHIIVIST

Tänavakunstnik Tanel Šubini looming FOTO: JANNE ELMERS

Utilitase Saarde tuulepark

2023. aasta septembris avasime Saarde vallas üheksa tuulegene­ raatoriga pargi, mida monitoo­ rib Utilitas Wind OÜ. Tuulepark kogub usinasti tuure, et toota elektrit umbes 40 000 koduma­ japidamisele aastas – see tähen­ dab tervet Pärnumaad ja vei­ di rohkemgi. Uued 230-meet­ rise tipukõrgusega hiiglased on peaaegu kaks korda võimsama tootlikkusega, kui näiteks küm­ ne aasta eest püsti pandud ma­ dalamad tuulikud.

USA satelliidifirma rajas linnaservale maajaama USA firma Globalstar rajas Kilingi-­Nõmme linnaserva juba 2021. aastal maajaama, mille an­ tennid võimaldavad satelliitide­ ga andmevahetust. Võime uhkus­ tundega meenutada, et see oli siis Prantsusmaal juba töötava maa­ jaama järel üldse teine selline Glo­ balstari jaam Euroopas. Asjatund­ matu kõrvalseisja jaoks näevad need kuuemeetrise läbimõõduga antennid ehk välja kui ülemõõdu­ lised kapsapead, kuid Saarde val­ la arenguloos oli tegu väga erilise investeeringuprojektiga.

Korraldasime KilingiNõmme keskväljaku arhitektuurivõistluse Tahame linnasüdame ümber ehitada inimsõbralikumaks, mitmekesisemaks, tänapäeva­ seks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks, mis pakub meeldivat, hoitud olemist ning tegevust igale inimesele igal ajal.

Kaalusime ideekonkursile lae­ kunud huvitavaid töid. Konkursi esimese koha vääriliseks hindasi­ me idee „Teerist“, mille autoriks oli Villem Tomiste arhitektuu­ ribüroost Stuudio Tallinn. Žürii hinnangul oli tegemist selge ja vi­ suaalselt mõjuva tööga, kus kaks kõige olulisemat komponenti – peatänav ja keskväljak – on kõige õnnestunumalt lahendatud. Pea­ tänava telje nihutamine on tugev ja julge plaan, mis töötab hästi koha ümbermõtestajana. Samu­ ti oli see kavand liikluse rahusta­ mise seisukohast üks paremaid.

Saame ette näidata maailmatasemel tänavakunsti Viimasel ajal kütab kirgi müürile pihustatud kunst kui moodsa aja vaatamisväärsus. Selle sügise

tulekul mõtlesid ka Saarde valla huvikeskuse noored, et võiks lin­ naruumi kuidagi huvitavamaks teha. Sobivaks katseobjektiks jäi sõelale koolimaja, huvikeskuse ja pritsumaja ristumise teel asuv alajaam. Tuleb au anda tänava­ kunstnik K ­ ryptikule, kes maalis kollasele taustale sellised puud, et ka autojuhid pidurdavad, sest peavad neid ehtsateks! Ka ko­ halik kunstnik Tanel Šubin loob kunsti, mis paneb fotoaparaadi järele haarama.

Piloteerime turvalisuse kasvatamist riiklikus arenguprogrammis Siseministeeriumi eestveda­ misel viiakse aastatel 2023– 2027 kuueteistkümnes kohali­ kus omavalitsuses läbi turvali­ suse arenguprogramm. Esime­ sed kaheksa omavalitsust, keda turvalise elukeskkonna loomi­ sel ja arendamisel toetatakse, on välja valitud. Tahame oma koduvalda veelgi turvalisemaks muuta – selleks võtsime konkur­ sist osa ja osutusime Pärnumaal ainsaks väljavalituks. Meil on ka praegu rahulik ja mõnus elada, aga alati saab ju ka paremini!

Hoiame au sees teadmisi, kuidas oma riiki kaitsta ja üksteist toetada Saarde vallas tegutsevad aktiiv­ selt noorkotkad, kodutütred ja kaitseliitlased. Toimub iga-aas­ tane Saarde Kaitsepäev, kus muu hulgas võisteldakse erinevates laskeharjutustes. Lisaks toimeta­ vad vallas Saarde Vabatahtlikud Pritsumehed, kes üllatavad val­ la inimesi küll popkornimasina, küll välimänguväljakutega ning annavad oma panuse ka kohali­ ke ürituste kordaminekusse. Õpi meid rohkem tundma: www.saarde.ee

12

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

Sibulatee kutsub! Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!

Oleme võrgutatud!

Sündmused Sibulateel 2024 27.01 Õhtusöök Burnsi auks 25.02 Kallaste Karakatitsa 03.03 Kolkja Kelk ja Talveprääznik Peipsil 09.03 Sibulatee SaunafEST 27.04 Varnja kalalaat 30.04 Juhan Liiv 160 11.05 Sibulatee KALApuhvetite päev 26.05 Josephine lillepidu 02.06 Kodavere laalupido 29.06 Peipsimaa meistrite päev 13.07 Alatskivi vanavara laat 20.07 Rääbu päev 04.08 Alatskivi lossi päev 10.08 Eesti Kirjanik 2024 31.08 Kallaste kala- ja sibulalaat 07.09 Sibulatee puhvetite päev 12.–13.10 Festival Alatskivi Valgus 20.11 Sibulatee uudseveinipäev 07.12 Alatskivi lossi jõuluturg Sibulatee puhvetite päev. Foto: Mari-Liis Lents.

Lisainfo: sibulatee.ee

Koos seltsilistega on meie eakad hoitud ja kõik päevad täis elurõõmu!

Tule seltsiliseks ja loo koos meiega hea elu.

seltsilised.ee

November 2023

13

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

Peipsiääre vallas võlub mitmekesisus Peipsiääre vald asub looduslikult maalilises piirkonnas, ümbritsetuna Peipsi järvest, lõpututest põldudest ja põlismetsadest. Tänu mitmekesisele loodusele ja kirevale kultuurielule on vallas igal aastaajal suur valik erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Ja muidugi on seal ka palju toredaid, sõbralikke, loovaid ja ettevõtlikke inimesi!

Tartumaal asuv Peipsiääre vald laiub 652 ruutkilomeetril ja sündis endise Vara, Peipsiääre, Alatskivi ja Pala valla ning Kallaste linna ühinemisel 2017. aastal. Vallakeskus asub Tartu linnast 40 kilomeetri kaugusel.

Peipsiääre vallas on nii autent­ sed Peipsiveere vanausuliste ridakülad kui ka suursugune Alatskivi loss, Välgi ja Pala kandi männimetsad ning Devoni pu­ nane liivakivipaljand Kallastel, Baltimaades ainulaadne nartsis­ si looduslik kasvuala Sookaldu­ sel, Kodavere pärimuskultuur, Sibulatee, erinevad muuseu­ mid ja galeriid… Peipsiääre val­ la muudab eriliseks just sealne mitmekesisus. Neil põhjustel pa­ lusime Peipsiääre vallavanemal Piibe Koemetsal jagada, miks tasuks kaaluda elukohana tema kodukanti. Selle aasta 1. oktoob­ ri seisuga elab vallas 5338 ini­ mest.

Piibe, miks on vallas hea elada noortel, peredel, aga ka eakatel?

Peipsiääre vald on rahvaarvult üks väiksemaid Tartumaa val­ du ja iga inimene on meie vallas väga oluline – olgu ta laps, noor, täiskasvanu või eakas. Hoolitse­ me vallavalitsuses selle eest, et igaühel oleks siin vallas sama hea kui kuskil mujal Eestis, ja et meie pakutavad teenused oleks kvaliteetsed ning kättesaada­ vad. Meie valla eri piirkonda­ des tegutseb ühtekokku üheksa raamatukogu ja viis rahvamaja; meil on kolm lasteaeda, kaks põ­ hikooli, kaks lasteaed-põhikoo­ li ning üks huvikool. Teenuste kättesaadavuse seisukohast on oluline seegi, et toidu- ja esma­ tarvete kauplused, apteegid, pere- ja hambaarstid pole koon­ dunud ainult keskusesse. 2023. aasta alguses avas uksed kaua­ oodatud Alatskivi tervisekeskus, statsionaarset õendusabi ja üld­

Teel Nina külla

Vallavanem Piibe Koemets

Alatskivi loss

FOTO: AHTO SOOARU

FOTO: VIKTORIA ARRO

hooldusteenust pakub SA Peipsiveere Hooldusravikeskus.

Korraldame erinevaid kul­ tuuri- ja spordisündmusi ning tähistame Eesti omariiklusega seotud tähtpäevi – need on meie rahvale korda läinud. Kõigis piir­ kondades on loodud võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks igas vanuses inimestele. Ka ko­ halikud ettevõtjad, mittetulun­ dusühingud ja seltsid pakuvad erinevaid kultuurisündmusi, vaba aja veetmise võimalusi, spordiüritusi, kunsti- ja käsitöötöötube. Lisaks toimuvad MTÜ Sibulatee eestvedamisel tradit­ siooniks saanud puhvetite päe­ vad, mis annavad võimaluse koos oma pere või kogukonna­ ga külalisi võõrustada või uu­ distada, mida põnevat valla eri paikades tehakse.

Aga ettevõtjatel?

Pean ettevõtluse olemasolu ja toetamist ülitähtsaks, seetõt­ tu oleme ellu kutsunud Peipsiääre valla ettevõtlusklubi, mis on juba aasta aega tegutsenud. Ette­ võtlusklubi võimaldab valla ette­ võtjatel ja ettevõtlikel inimestel omavahel tutvuda, vahetada teadmisi ja kogemusi ning kut­ suda külalisi väljastpoolt valda.

Selle kaudu saab luua uusi kon­ takte ja leida koostööpartnereid.

Keskendun korraks veel lastega peredele. Miks tasuks

FOTO: AHTO SOOARU

Peipsi järvefestival

näiteks mõnes suuremas linnas elaval, kuid vaiksemat elu igatseval perel pakkida asjad ja kolida just teie valda?

Peipsiääre vald on hea paik las­ te kasvatamiseks. Peame olu­ liseks, et lastel oleks toetav keskkond nii lasteaias kui ka koolis, et hooned ja õuealad oleksid kaasaegsed ning lapse­ sõbralikud. Ka korralikud üld­ kasutatavad mänguväljakud on valla erinevates piirkonda­ des olemas.

Meil on neli eriilmelist põhi­ kooli, kus on piisavalt väikesed klassid, et võimaldada lapsele individuaalsemat lähenemist, loodud on head sportimisvõi­ malused, kaugemalt tulijad sõi­ dutab kooli valla koolibuss. Sel õppeaastal õpib meie neljas põ­ hikoolis – Anna Haava nime­ lises Pala koolis, Juhan Liivi nimelises Alatskivi koolis, Vara

Lapsed Peipsil lustimas

FOTO: VIKTORIA ARRO

põhikoolis ja Kolkja lasteaedpõhikoolis – kokku 393 õpilast.

Lasteaiakohti saame eri piirkondades pakkuda alates pooleteisest eluaastast. Meie lasteaedades on kvalifitseeritud õpetajad ja logopeedid, oma val­ la peredele saame pakkuda ka soodustust kohatasult alates tei­ sest lapsest. Vallas on kokku viis lasteaeda, mis asuvad Alatskivil, Palal, Varal, Kolkjas ja Koosal.

Julgustan kõiki, kes elavad küll vallas, kuid viivad oma lap­ si linna põhikooli või lasteaeda, kasutama seda võimalust koha­ peal!

Noortele inimestele on väga olulised ka erinevad vaba aja veetmise võimalused. Millised need Peipsiääres on?

Meie lastel ja noortel on mitmekesised vaba aja veetmise ning huvihariduse võimalused. Huvi­

FOTO: AHTO SOOARU

haridust pakub Alatskivi Kunsti­ de Kool, kõigis valla põhikoolides on võimalik osaleda erineva­ tes huviringides. Samuti oleme mõelnud sportimisvõimaluste peale. Piirkondades on oma jõusaalid, korv- ja võrkpalliplatsid, staadionid; Kallastel on suur hooldatud jalgpallistaadion.

Talvel saab Palal suusatada val­ gustatud suusaradadel, suvel on sealsamas mõnusad matkarajad.

Vallas on välja arendatud noortekeskuste võrk. Laste ja noorte seas on keskused väga populaarsed – seal korraldatak­ se erinevaid üritusi ja väljasõite, samuti saab osa võtta huvirin­ gidest. Valla koolides ja noorte­ keskustes toimuvad huviringid on valla lastele tasuta.

Juba aasta aega tegutseb Peipsiääre valla noortevolikogu, et ka noored saaksid valla aren­ gus kaasa rääkida.

Nagu eelnevalt rääkisite, on Peipsiääre vald suur ja kõik teenused pole koondunud vallakeskusesse. Kas piirkonnad hoiavadki omaette või on ka vallarahvast ühendavaid sündmusi?

Kui vallad ühinesid, hoidsid ini­ mesed veel mõnda aega omaette – oli harjutud käima oma

kandi rahvamajas. Nüüd, kui vallal on ühtne kultuurikalen­ der, on hakanud vallaelanikud meelsasti külastama ka teiste piirkondade sündmusi – Pala kultuurimajja käiakse teatris­ se, Varale kirikukontserti kuula­ ma, Alatskivi lossis nauditakse klassikalise muusika kontser­ te. Kino näitavad Pala kultuuri­ maja, Vara kogukonnakeskus ja Alatskivi lossikino.

Vallaelanikud saavad tuttava­ maks ka ülevallalistel sündmus­ tel. Toimuvad traditsioonilised valla tali- ja suvemängud ning tõukekelguvõistlus Kolkja Kelk ja Talveprääznik Peipsil. Ka val­ la jaanituled ja aastalõpupeod toovad rahvast üle valla kokku.

Peipsiääre vald koos Tartu linna ja Lõuna-Eesti omavalit­ sustega on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Ettevalmistu­ sed selleks tiitliaastaks on käi­ nud juba mitu aastat – vallas toimub 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna raames 30 eri­ ilmelist sündmust!

Kuigi tänapäeval on inime­ sed aktiivsed internetis ja sot­ siaalmeedias, on meil kodulehe ning Facebooki kanali kõrval elanikele tasuta kättesaadav ka vallaleht, mis jõuab kord kuus kõigisse valla postkastidesse.

Seal kajastame samuti, mida on valla eri piirkondades tehtud ja mis ees ootamas; samuti on kättesaadavad vallavolikogu ja -valitsuse kokkuvõtted.

See, et piirkondades on inime­ sed ühtehoidvad ja kohapeal elu käib, et on innukaid eestvedajaid ja särasilmseid kaasaminejaid, on suur väärtus, mida tuleb sa­ muti tunnustada ning toetada!

Mida veel lisada soovite?

Vallavanemana olen alati ava­ tud meie inimestele – olen tänu­ lik kõigile, kes on lahtiste uste päevadel vallamaja külastanud ja meiega oma mõtteid jaganud, osalenud rahvakoosolekutel või lihtsalt tulnud rääkima ning ar­ vamust avaldama. Sellised jutu­ ajamised on väga rikastavad ja võivad olla alguseks uutele alga­ tustele või tulevasele koostööle.

Selleks, et häid ideid ellu viia, on meie valda vaja inimesi. Kui sa elad siin, oled kursis meie te­ gemistega, lööd kaasa, avaldad arvamust, siis me väga ootame sind.

www.peipsivald.ee www.facebook.com/PeipsiääreUudised vald@peipsivald.ee

Voronja galerii

FOTO: AHTO SOOARU

14

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

November 2023

FOTOD: KADRI ILVES

Vormsi vald: suuruselt väike, vaimult suur Eestis on hulganisti kauneid kohti, kus võib olla mõnus elada, kuid üks nendest paikadest eristub teistest oma maagilise võlu ja unikaalsuse poolest – tere tulemast Vormsile! See imeilus saar Läänemere sopis pakub oma elanikele nii rahulikku pelgupaika kui ka rohkesti tegutsemisvõimalusi. Vormsi valla südameasi on kokkuhoidva kogukonna säilitamine, võimalikult mitmekesiste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamine ning kohaliku elu igakülgne edendamine.

Elu Vormsil pakub idüllilist vai­ kust lopsaka looduse keskel.

Samas on saarel olemas kõik täna­päevased teenused ja tingi­ mused nii eluks kui ka töötami­ seks, mida on võimalik ühildada maalähedase rahuliku tempoga.

Kuigi saarel on elanikke vaid alla 500, on Vormsil olemas kõik täna­ päevased teenused ning kultuurija seltsielu vohavad võimsamalt kui paljudes tihedamalt asusta­ tud paikades. Saarel on võimalik oma huvidega tegeleda nii lastel, täiskasvanutel kui ka eakatel.

Lihtne elu lummava looduse keskel Vormsi üheks suuremaks väär­ tuseks on sealne looduskesk­ kond, mis on mitmekesine ja liigirohke. Looduse rüpes õpi­ takse märkamatult tundma tuu­ le suunda ja tabatakse, kuidas see igapäevaelu mõjutab. Vorm­ sil on hoolimata saare territoo­ riumi väiksusest 14 küla, mis kõik on veidi erineva iseloomu­ ga ja kus elavad inimesed tunne­ vad ning toetavad üksteist.

Vormsil pole haruldus näha metsloomi oma hoovis uudis­ tamas ning metsas ja rannas kohtab erinevaid taime- ja lin­ nuliike. Saare metsad on mar­ ja-­ja seenerikkad ning kohaliku eluga käivad kaasas ka põlised kalapüügitraditsioonid. Koos­ töös kogukonnaga on hoitud avatuna rannad ja metsarajad, mis oma metsikuses pakuvad võimalusi seiklemiseks ja loo­ duse keskel aja maha võtmiseks.

Saare elanikud saavad nau­ tida tänapäeva elustiilide ha­ ruldast kooslust – rahulikku

ja kogukondlikku igapäevaelu tempot looduse keskel vürtsitab tihe praamiühendus. Lähedus ­Haapsaluga annab võimaluse kii­ reks ja mugavaks asjaajamiseks mandril, kui seda vaja on. Vormsi saarel pingutatakse pidevalt üha paremate tingimuste loomiseks ning paljudele on loodud võima­ lused ka kaugtöö tegemiseks.

Rannarootsi pärand on au sees Vormsil on sajanditepikkune aja­ lugu. Kunagi oli saar Rannarootsi asula ning kuni teise maailma­ sõjani elasid Vormsil rootslased, suhteliselt suletud kogukonnas.

Ka praegu on küladel ja taludel enamjaolt rootsipärased nimed, aga rannarootsi pärand aval­ dub paljuski ka selles, millised on maastikud, vaated ja külasüda­ med. Valla sihiks on seda eripära hoida ja väärtustada. Üheks eriliseks sündmuseks peetakse Vormsi saarel olavipäe­ va, mis on Vormsi kiriku püha­ ku nimepäev. Vormsi Püha Olavi kirik pühitseti just samal päeval, 29. juulil 1990 ja sellest saadik tä­ histatakse olavipäeva igal aastal.

Oluline sündmus toob kokku nii praeguse kui ka endise rootslaste kogukonna järeltulijad.

Hoolitsetakse nii laste ja noorte kui ka eakate eest Elu pisikesel Vormsi saarel võib võrrelda Astrid Lindgreni kirjel­ datud idüllilise Bullerbyga, kus lapsed saavad kasvada turvali­ ses keskkonnas kauni looduse keskel. Saarel on olemas laste­ aed ja põhikool, ning asjaolu, et õpilasi on seal vähem kui suur­

tes linnades, annab võimaluse pöörata tähelepanu igaühele, kes seda vajab.

Kohalikku haridusellu on põimitud hulgaliselt põnevaid sündmusi, mis hoiavad koduloo­ lisi teadmisi ja loodusharidust au sees. Näiteks on Vormsi saa­ rel traditsooniks saanud, et käsi­ töötundide raames valmistavad tüdrukud pea terve komplekti rahvarõivaid, mida koolilõpeta­ jad ka emadepäeva tähistamisel tutvustavad.

Põhikoolist asuvad lapsed edasi õppima mandrile – ena­ masti Haapsallu või Noarootsi, aga mõned ka kaugemale. Sel­ leks, et see muutus ei oleks pe­ redele liiga kulukas, pakub vald haridustoetusi. Igakuine toetus aitab katta kodust eemal õppi­ misega seotud kulusid ja saare üliõpilastel on võimalus ka sti­ pendiumile – nii heade õpitule­ muste ettenäitamisel kui ka siis, kui uurimistöös keskendutakse Vormsiga seotud teemale, mis aitab saare tegemistele ja aren­ gule kaasa.

Ka huviringide poolest teeb väike Vormsi saar nii mõnelegi mandri suurkoolile silmad ette – lastel on võimalik tegeleda ju­ doga, noored õpivad traditsioo­ nilist talharpamängu ja koos käib tüdrukute show-tantsu­ trupp. Selleks, et lastel ja noortel oleksid olemas kõik võimalu­ sed oma huvide ja annete aren­ damiseks, toetab Vormsi vald noorte osalemist nii saarel kui ka mandril korraldavates huvi­ ringides ja trennides. Toetust on võimalik taotleda ka võistlus­ test, konkurssidest ja laagritest

Egon ja Kristi Erkmann Meie jaoks on Vormsi lugu.

Loo südameks on meile vana Vormsi rootslaste talu, milles peegeldub justkui kogu Vormsi – vaatamiseks ja olemiseks kaunis, elamiseks aga ellujäämisküsimusi tekitav. Ja kuigi meil on üks jalg saarel ja teine mandril, on Vormsi alati mõtteis. Sest Vormsi lugu on elav, kestev ja uue tulevikuga.

Vormsi koolimaja

Karina ja Andreas Viks Otsustasime kolida Vormsile, et proovida teistsugust elu teises kogukonnas. Ka laste jaoks tundus, ja siiamaani arvame, et Vormsil on turvaline ja kodusem keskkond ning kõik on looduslähedasem. Rohkem rahu ja vähem stressi. Sellises väikeses kogukonnas hakkad sa ühel hetkel ennast eriti hästi ja koduselt tundma, sest kõik on nagu oma küla/tänava inimesed, kellega teretad.

Vormsil on nii palju võimalusi, mida saab ära kasutada, kui olla piisavalt ettevõtlik ja koostööaldis. Kahe aasta jooksul oleme tegelenud turismindusega ja võtnud vastu erinevaid väljakutseid, mida on Vormsi meile pakkunud. Ja kui aus olla, siis võimalusi on isegi rohkem, kui arvasime.

FOTO: VORMSI VALD

osa võtmiseks, et ühegi lapse unistused ei jääks pere majan­ duslike võimete taha. Lapsed ja noored on valla üheks priori­ teediks, et piiratud keskkonnas oleksid tagatud mitme­kesised võimalused igaühe annetega te­ gelemiseks.

Kuigi suur rõhk on saarel las­ te ja noorte heaolul, ei jää nen­ de kõrval unarusse ka vanemad inimesed. Koduhooldusteenus annab eakatele võimaluse elada võimalikult pikalt saare peal ja oma koduses keskkonnas. Koos käiakse ka Vormsi pensionäride seltsingu korraldatavatel lõuna­ tel ja vallavalitsus kutsub kord kuus eakaid Hõbekohvikusse.

Samuti on saare pikaajaliseks traditsiooniks ühiste väljasõitu­ de korraldamine ja iga-aastane eakate jõulupidu.

Kogukond annab vaba aja veetmisele sisu Vaba aja veetmise võimalusi on väikesel Vormsi saarel roh­ kem kui küll. Väga peetakse lugu meelelahutusest, kuns­

tist ja muusikast ning seetõt­ tu saab Vormsi rahvamajas või kirikus nautida muusika­ kontserte ja saare erinevates paikades kunstinäitusi ning filmiõhtuid. Sama aktiivselt la­ hutatakse meelt ka isekeskis – aastakümneid on saare elani­ kud koos käinud rahvatantsu­ rühmas ning traditsiooniliste käsitööoskuste arendamiseks korraldab saare käsitööselts huvilistele kursusi.

Aktiivselt tegutsevad veel nii Naiskodukaitse, Vormsi Mere­ pääste Selts kui ka jahiselts.

Vormsi Kraami nime all te­ gutsev ühing toob kokku kõik need, kes kohalikku toorainet hinnata oskavad, koos korral­ datakse ka taluturge.

Kogukonna südameks on kool, mis toob kõiksugusteks et­ tevõtmisteks kokku erinevad põlvkonnad. Täiskasvanutele pa­ kub enesetäiendamisvõimalusi kord kuus toimuv Saareülikool, kus erinevaid valdkondi avavad külalislektorid nii kaugelt kui ka lähedalt. Viimastel aastatel on saanud traditsiooniks igakui­ sed mälumänguõhtud ja kogu­ konna õhtusöögid. Suvel toimub Vormsil kodukohvikute päev, ­ mille raames saareelanikud ava­ vad koduhoovid külalistele ja sä­ ravad oma kokandusoskustega.

Saarele oma elu sisseseadmi­ ne tähendab seda, et igaüks on osa kogukonnast – perekonnad on kõik tihedalt seotud oma iga­ päevaste tegemistega. Lopsaka looduse keskel saavad lapsed kasvada ühtses ja kokkuhoidvas keskkonnas ning igas vanuses elanikele leidub saarel meelepä­ raseid huvitegevusi või kursusi.

November 2023

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

15

Meil oo ea elada Kel on kord õnne olnud Tõstamaale sattuda, sel jääb see sõnulseletamatu miski pikalt hinge hellitama. Rannakülade iidsed lood, elav pärandkultuur ja moodsama maailma hõng käivad siin käsikäes, inspireerides ning lummates oma maagilise külgetõmbejõuga. Ja inimesed, need kokkuhoidvad omad inimesed teevad alati meele rõõmsaks ning hoiavad hinge kuumana ka kõige käredama pakasega. Põlised kohalikud või kaugemalt tulijad, kes on meie kanti tee leidnud – nad kõik on südamega ühiste tegemiste juures. Siin on hea alustada oma ettevõtmisega või luua oma kodu, kasvatada lapsi või veeta niisama aega.

Tõstamaa mõis. Pärnu lin­ na ääremail asuvast Tõstamaa mõisast saab koos energiast pakatavate loodusmaastike ja romantiliste väikekülade­ ga ammutada ehedat rahulolu.

Häid emotsioone ja hingera­ hu pakuvad ka Tõstamaa mõi­ sa laemaalid, vanad alevimajad, kõrvalised metsarajad, paadiret­ ked, iidsed rannaniidud ja jääd­ vustatud hetked iseendale.

Teadaolevalt juba keskajast pärit Tõstamaa rüütlimõis on üle elanud põnevaid aegu ja pa­ katab salapärastest legendidest ning pakub ülevaadet läbi eri­ nevate ajastute nii mõisa kui ka mõisakoolina. Tõstamaa mõi­ sas toimuvad aasta ringi kont­ serdid ja kinoõhtud. Siin asub ka piirkonna ajalugu kajastav muuseum. Tõstamaa mõisa par­ gis põimuvad kokku klassikali­ ne mõisapark ja metsik loodus.

Mõisapargis on veel valgustuse­ ga matkarajad, kettagolfirada, jõulinnak, madalseiklusrada ja talvel suusarada. Vanade puu­ de all on ruumi hingata ja olla nii inimestel kui ka loomadel.

Septembrist jaanipäevani asub Tõstamaa mõisas Tõstamaa keskkool, mis on Pärnumaa üks neljast gümnaasiumist ja ainu­ ke mõisakool. Koolielu on ki­ rev ja vaheldusrikas. Õpilased on aktiivselt kaasatud nii mõi­ sa suvisesse turismiellu kui ka kooli rahvusvahelistesse pro­ jektidesse. Suvekuudel on mõi­ sas avatud infopunkt, kus leiab just meie kooli õpilasi tutvusta­ mas nii meie kodu, Tõstamaad kui ka mõisa lugusid ja legende.

Näputöö oo üks mõnus olemise viis. Tõstamaa käsitöökes­ kus on justkui nobenäppude käsitöökodu, kus käsitööst ja kodukandi traditsioonidest lum­

matud naised hoiavad piirkond­ likku pärandkultuuri lasteaiast kuni täiskasvanute ringide­ ni välja. Väikese, aga toimeka meistripõhise kogukonnakes­ kuse kuulsus ulatub tuntavalt kaugemale Eestimaa piiridest.

Külalisi käib Jaapanist Ameeri­ kani. Just Tõstamaa käsitöökes­ kus on andnud uue elu ühele unustuse hõlma vajunud Tõsta­ maa traditsioonile – roosimisele ehk kudumistehnikale, millega kaunistati peenelt kootud val­ geid sukki ja kindaid rikkalike punasekirjude roositud must­ ritega. Praegu toimuvad Tõs­ tamaa käsitöökeskuses huvi- ja tootmisringid, eraldi toimetab keraamikakoda. Täiesti eraldi majas asub nii pood kui ka äsja valminud näitusetuba. Laste­ le suunatud ringid toimetavad Pärnu kunstide kooli Tõstamaa majana esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni. Mereäärsele piirkonnale omaselt põimuvad meie tegemistes meri maaga, rahvatraditsioonid uudsete la­ hendustega. Kord aastas korral­ datakse kogukonna toel väikest festivali „Tõstamaa õhetus“, kus laulude, tantsude ja õpitubade kaudu saab olla osa Tõstamaa pärandkultuurist. Kõik huvili­ sed on lahkelt oodatud.

Kultuurielu oo Tõstamaal aasta ringi sama kirju kui suvi­ ne rannaniit ja üritused sama marud kui oktoobrikuu tormi­ keerised. Tõstamaa rahvamaja, Tõstamaa spordiklubi, külakes­ kused, seltsid ja sõpruskonnad, ansamblid ning kollektiivid pa­ nustavad ühiselt, et ikka ja jäl­ le oleks hea kokku tulla ning koos olla, nii meil endil kui ka külalistel. Suurimad piirkon­ na elu kajastavad sündmused on Tõstamaa osavallapäevad

ja Räimewest, piirkonna küla­ de kodukohvikute päevad ning Tõstamaa jooks. Meil on mitu armastatud ansamblit ja muusi­ kakollektiivi, et nii mõnelgi kor­ ral on lõppenud ühised üritused tantsides uue päeva päikesetõu­ sus.

Kilu oo pisike silk. Ranna­ äärse maana on meie köö­ gi alustala ikka kala. Kevadine räime­ püük lükkab hoo sisse uuele kalapüügihooajale. Kala ja kalasaagi teemaga algavad ning lõpevad pea kõik meie meeste vestlused. Praesilk, suitsu­ahven ja siiaäkis on maa­

ilma parim gurmeetoit. Õnneks meil on veel rannakalureid, kes merel käivad. Kala on ka külalis­ te hulgas kõige eelistatum roog.

Tõstamaa kandi rannaniidud on aga liigirikkaimad elupaigad just tänu rannaniitudel vabalt peetavatele veistele ja lammas­ tele. Vabalt elades on meie loo­ mad õnnelikud ja hoitud. Ja just sellise vabalt peetava looma liha on inimesele kõige tervislikum.

Ka joogipruulimise kunst pole meile võõras. Koduõlut ja taari on tehtud ajast aega. Põldmarja­ dest koduveini retseptid on meil aga ikka veel sama salajased kui

sügisesed seenekohad. Vanade traditsioonide auks tehakse tä­ napäeval Suti poolsaare kada­ kade vahel Suti talu viinaköögis kohalikust kaevuveest, rukkilin­ nasest ja kadakast ehedat Suti džinni. Nädalalõppudel pakub Tõstamaa rahvamajas asuv Baar Väljas kohalikest maitsetest ins­ pireeritud mokteile ja kokteile.

Meil on nii aasta ringi avatud kui ka suveperioodi kohvikuid ning restorane, millest kuulsaim on uue hingamise saanud Tõstamaa Meierei hotelli suverestoran.

Järve­äärseid loojanguid naudi­ me aga hoopis Ermistu puhke­ küla restoranis Võrgukuur. Hea on tõdeda, et piirkonnale oma­ sed tooted on leidnud tee ka kü­ lastajate südamesse.

Loodus oo põhjatu. Ikka alus­ tame päeva merele ja looduses­ se vaatamisega, küsides justkui eesootava päeva kohta selgi­ tust. Tõstamaa rannajoon peidab endas väikeseid sooje lahesop­ pe, metsikumaid ja liivasemaid ujumiskohti ning elusloodusest pakatavaid rannaniite. Pole su­ gugi harv juhus, kui mõni me­ rikotkas piidleb uitajaid ülevalt taevalaelt. Paralleelselt AudruTõstamaa maanteega kulgevad kaks luiteahelikku, tähistades kunagise rannajoone asukohta.

Tõstamaa piirkonda kuulub mit­ meid kaitsealasid, mustikametsi ja jõhvikarabasid, laide ja saa­ ri. Tibatilluke Sorgu on tuntud loodusliku kiviktaimla ja mere­ lindude paradiisina. Manija saar on aga üdini romantiline ranna­ lindudest rõkkav püsielanikega saar. Seal asub nii saarekeskus, muuseum, Kihnu maalambaid tutvustav keskus, kus võib ko­ hata ka eksootilisemaid alpa­ kasid. Veel on saarel aasta ringi külalisi vastu võttev Riida turis­

mitalu. Elu ja puhkus saarel on kohati kui rõõmus segasumma­ suvila lapsepõlvemälestustest, mis jäävad hinge kajama mõnu­ sa suvetundena. Meil on piisavalt puhkusekohti, millest suurim on Ermistu puhkeküla. Meil on loo­ duskauneid kohti, nagu Kast­ na poolsaar kadakate ja vanade tammedega või Värati poolsaar koos Ristimarja loodusrajaga või hoopis ürgsema moega NätsiVõlla rabalaam.

Tõstamaa oo oma olemisega. Tõstamaa mereäärse­ tes külades ja elamistes on juba ammustest aegadest peegeldu­ nud kadakane ning kivine ran­ najoon, meri, lammaste valge ja jätkusuutlik kestmine. Tõsta­ maa kant köidab oma rahulike rannakülade ja autentsete ini­ mestega, kelle lood ning kultuur on kujunenud Läänemere sooja­ de suvede ja tormiste tuulte kes­ kel. Külastajatele tähendab see armastusega loodud omamai­ se maailma jagamist ja hoolega loodud teenuseid kogemaks ran­ narahva moodi eluolu, meile aga maailma parimat kodukohta.

Meie väike kogukond hoiab kok­ ku. Meile saab tulla auto, bussi, jalgratta, paadi ja autokaravani­ ga. Pärnu ja Tõstamaa vahet sõi­ davad Pärnu linna maakonnaliini bussid. Suurim sadam on Muna­ laiu sadam ja Tõstamaa külje all asuv Värati sadam. Meil on pere­ arstikeskus, hamba­ravikabinet ja apteek. Lasteaias sirguvad rõõm­ sad ja uudishimulikud maailma­ vallutajad.

Päikeseloojangud, paadi­ retked, romantilised ranna- ja rabahetked, kodukohvikud, talve­maru ning südaöised sup­ lused merevees elavad südames igavesti ja panevad meid aasta läbi õhetama.

16

MEIL ON HEA ELADA

Delfi Meedia AS

Ise oled kultuur Tartumaal Luunjas on kultuuri- ja vabaajakeskus, mille tinglik moto on „Ise oled kultuur“, sest tõesti – isetegemine, kogukonna kaasamine, ühistegevusele ärgitamine ning erinevate kultuurivaldkondade tutvustamine on siin väga hoogne.

Kultuurikeskuse saaliaegade üle võib hooaja alguses lausa vaidluski tekkida, sest harjumusest kindlal nädalapäeval ja kindlal ajal teha seda, mis hinge toidab ning vaimu või keha heas vormis hoiab, on saanud harrastus, mille järele on vajadus.

Nii käibki Luunja kultuuri­ ja va­ baajakeskuses 14. hooaega koos Luunja Aidateater, kus lavaliiku­ mist ja ­kõnet ning rolli loomist harjutavad päästeametnik, ehi­ taja, vallajuht, spetsialist, kooli­ õpetaja, ettevõtja, õppejuht, meditsiinitudeng, õppejõud, kaitseväe teenistuja, logopeed ja lasteaiaõpetaja. Olenemata sel­ lest, milline on harrastusnäitleja amet, ei saa miski vastu lava kut­ sele ega ühise loomise entusias­ mile. Kui praegusel ajal räägitakse palju vaimse tervise hoidmisest, siis just selline hobi korras ja ilma töötasu saamata kultuuri tegemi­ ne, kus tahe ja huvi püsivad põ­ nevusest ning rõõmust, ongi see imerohi, mis hoiab harrastusnäit­

leja vaimu virge, pea selge ja sü­ dame soojana.

Luunja Aidateater on kokku lavale toonud 13 näidendit ja löönud kaasa mitmes kogukond­ likus projektis. Kaheksa aastat tagasi sündis seetõttu, et har­ rastusnäitlejate lapsed kasvasid lava kõrval teatrisõpradeks, ka noortestuudio Aidake(!), kust on juba üks lend õpilasi välja lennanud. Aidake(!) tegutseb praegu lausa kahes vanuses tru­ piga ja on lavale toonud kuus näidendit ning ühe kuulde­ mängu. Ka noored on olnud kogukondlikult aktiivsed, sest kultuuri­ ja vabaajakeskus on leidnud võimalusi, et nad saak­ sid oma lavakogemusi täienda­

da kultuurisündmusi ilmestades või õhtuid juhtides.

Eelmisel ja sel hooajal on Luunja Aidateatrile olnud suu­ reks motivaatoriks võimalus esmakordselt proove teha kü­ lalislavastaja Tarmo Tagametsa käe all ning katsetada oma pii­ re nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Äärmiselt innuka, huvitava ja arendava prooviperioodi tulemu­ sena valmis viimati tõeline gur­ meelavastus – Gerda Kordemetsa „Pruutide kool“. Saal oli kõigil üheksal etendusel täis, publik nautis, aplodeeris püsti seistes ja harrastusnäitleja laval tundis seda, mida ta ootas – siirast ra­

hulolu ning kordamineku tun­ net. Ka tuleval kevadel võib publik julgelt sammud Luun­ ja kultuuri­ ja vabaajakeskuses­ se seada, sest Tarmo Tagametsa käe all lavastub Luunja Aidateat­ ris Andrus Kivirähki „Rehepapp“.

Publikul tuleb vaid reklaami jäl­ gida ja sobivad kuupäevad oma kalendris klappima seada.

Kohtumiseni Luunjas!

Iiri Saar Luunja Aidateatri juhendaja Kadi Kalmus, Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor

November 2023