Foto: Shutterstock
Meremess on rohkem kui lihtsalt meremeeste pidu – see on elav kohtumispaik, kus ühinevad mitmekesised kogukonnad ja ideed, mida seob ühine kiindumus vee vastu. Nagu väikesadam, kuhu jõuavad paadid eri paigust, lastiks huvitavad inimesed, kel igaühel oma lugu, mida edasi rääkida ja õppida midagi uut, kuulates teisi.
Sadama atmosfäär loob messil ideaalse suhtluskeskkonna nii kogenud merelkäijale, kes seilanud kaugeid ookeane, kui neilegi, kel aerudest peopesas alles esimesed rakud. Koos luuakse unustamatuid hetki, mis rikastavad meie suhet merega ja aitavad mõista vee olulisust ning ilu veelgi paremini.
Meremessil esitletakse mitmekesist valikut meretehnoloogiaid ja -seadmeid, alates traditsioonilistest paatidest kuni kaasaegsete navigatsioonisüsteemideni. Siin saab tutvuda uusimate arengutega mereturvalisuse valdkonnas ning avas-
tada põnevat meelelahutust, mis on seotud merekultuuri ja -traditsioonidega. Samuti on see suurepärane võimalus tutvuda erinevate mereorganisatsioonide ja -ühendustega ning saada osa huvitavast infost, mis tutvustab merenduse eri tahke.
Tere tulemast merekultuuri väikesadamasse, kus saab nii õppida, avastada kui ka jagada!
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee>
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: Printall
Meiega püsid kindlalt pinnal!
Vaata
Miia 410
Eesti sukeldumisklubid pakuvad palju eri tasemel koolitusi ja laagreid. Proovi kalapüügi-, vraki-, orienteerumis-, foto- ja süvaveesukeldumist ning veealust aardejahti. Sukelduma saad minna ka öösel! Hobisukeldumise hooaeg kestab maist septembrini ja parim nähtavus on kevadel ning sügisel – kuni 10 m.
Toimetas: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock
Mitmed objektid nõuavad tehnilise sukeldumise kogemust. Et saada infot vajalike kooskõlastuste, ligipääsetavate vrakkide ja turvalisuse kohta, võta ühendust mõne sukeldumisklubiga.
Läänemerre on jäänud tuhandeid laevavrakke, neist paljud ka harrastussukeldujale sobivas sügavuses. Hulk vrakke on Tallinna lahes ja Toila ümbruses, samuti Hiiumaa ning Vormsi vahel „lainemadalal“. Leiad muudki: Haras paikneb kunagine allveelaevade demagnetiseerimise jaam, Vene ründelennukit saab uurida aga Kuressaare lähistel.
Saaremaal Vilsandi rahvuspargis tulevad sukeldujaid uudistama noored hülged.
Pankranniku veealused astangud ulatuvad mitmekümne meetri sügavusele nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis. Kõige
selgemini näeb neid Saaremaal Panga pangal.
Osmussaare lähedal asub maailmameres kõige paremini säilinud üle 500 miljoni aasta vanune Neugrundi meteoriidikraater.
Rummu karjääris on maailma ainsad veealused vanglahooned, mis on ahvatlenud paljusid hobisukeldujaid. Koos instruktoriga on sukeldumine seal lubatud.
Eesti järveelustik on rikkalikum kui meres. Parim on sellega tutvuda selge veega allikajärvedes. Kesk-Eestis on parima nähtavusega Äntu järved. Saadjärvel korraldatakse sukeldumiskoolitusi ja võid külastada veealust betoonskulptuuride teemaparki. Saaremaal saad nii Karujärves kui ka Jaagarahu karjääris vaadelda vähke.
Allikas: puhkaeestis.ee
Rummu karjäärijärv oma kristallselge vee ja mitmekesise järvepõhjaga on sukeldujate meelispaigaks olnud pikka aega. Järve põhjas asub omamoodi veealune muuseum, mis pakub võimsaid elamusi.
Veepõhjas on mitmed hooned ja garaažid, mis kuulusid varasemalt vanglale ja kaevanduse territooriumile, ning ka erinevad kaevandamiseks kasutatud masinadseadmed. Näha saab ka veealust metsa ja kaljusid.
Sukelduma pääsemise eelduseks on rahvusvahelise litsentsi olemasolu. Kui seda veel pole, on võimalik teha proovisukeldumine või osaleda kursustel.
Ka proovisukeldumisel käiakse vee all täies sukeldumisvarustuses koos kogenud instruktoriga ning tutvutakse muretult erinevate vaatamisväärsuste ja veealuse maailmaga.
Sukeldumiskeskus Maremark pakub PADI (Professional Association of Diving Instructors) koolitust juba pea kümme aastat ning ühtlasi ollakse NDL Koolituskeskus Eestis.
Tegemist on Eesti suurima sukeldumiskoolitajaga. Kõik sukeldumisinstruktorid on oma ala vaieldamatud professionaalid ning täiendavad ennast pidevalt, eesmärgiga pakkuda alati kvaliteetset koolitust ning uut ja huvitavat tegevust sukeldumise vallas.
info@sukeldumisklubi.ee
Eesti Sukeldujate Klubi pakub suurepärast võimalust hakata tegelema erilist silmailu pakkuva hobi – sukeldumisega. Algkursus ehk PADI OWD koosneb kolmest osast: teooriast, veeharjutustest ja avaveetundidest. Kursuse lõpetamisel saab eluaegse ja ülemaailmse sukeldumislitsentsi, mis lubab minna kuni 18 m sügavusele. Kursuse pikkus sõltub nii tellija kui ka läbiviija graafikust, aga üldjuhul saadakse kokku neljal päeval Rummu karjääris.
info@sukeldujad.ee
Kui sa armastad vett, on võimalusi tõeliselt unustamatu elamuse saamiseks tänapäeval väga palju. Kindlasti on vee ja kiiruse sõbrad juba ammu avastanud jetisõidu, aga miks mitte adrenaliini veelgi juurde keerata – flyboarding ja hoverboarding on veesportlasi rõõmustanud juba kümne aasta ringis, ka Eestis lisandub aina võimalusi neid alasid harrastada. Uurime selles artiklis lähemalt, millega on tegemist.
Toimetas: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock
Mis on flyboarding?
Flyboarding on veespordiala, kus osaleja seisab veelaual, mis on pika voolikuga jeti külge kinnitatud. Veesurve tõstab sõitja õhku, kus ta saab sooritada mitmesuguseid lennumanöövreid.
Flyboarding ’uks on vaja jetit, flyboard’i ja koolitatud instruktorit, kes juhib jetit ning jälgib ohutust.
Flyboarding nõuab head füüsilist vormi ja koordinatsiooni. Samas on see suhteliselt ohutu spordiala, sest osaleja on alati voolikuga jeti külge kinnitatud ja teda jälgib koolitatud instruktor. Siiski on oluline järgida kõiki ohutusjuhiseid, et tagada ohutu ja nauditav flyboarding’u-kogemus.
Enamik inimesi suudab esimest korda flyboard ’iga sõites õhku tõusta suhteliselt ruttu. Sellega sõitmine on väga loomulik ja intuitiivne ning seade ise on lihtne ja kergesti manööverdatav.
FLYBOARDING’U JA HOVERBOARDING’U MEELESPEA
Selleks, et sõitu tõeliselt nautida, tuleb järgida põhireegleid ja ohutusnõudeid.
( Ära sõida ilma ohutusvestita.
( Sõitma peaks esialgu suure kaarega ümber jeti.
( Märka ja jälgi teisi vees olijaid.
( Flyboa rd liigub edasi, kui varbaid alla suunata.
( Flyboard liigub tagasi, kui varbaid tõsta.
( Järskude liigutuste tegemisest ei ole kasu.
( Keeramise jaoks piisab esialgu ülakeha pööramisest soovitud suunas.
( Kuula instruktori juhiseid.
Flyboard
Hoverboard on üsna sarnane flyboard’iga, kuid tänu laua konstruktsioonile on seda lihtsam juhtida inimestel, kellel on varasemad kogemused rula, laine- või lumelauaga sõitmise alal.
Mõned kirjeldavad hoverboarding’ut, nagu see oleks lumelauasõit ja surfamine koos, ainult et kõik toimub vee
Hoverboard
Jetisõit on lõbus, kuid on teatud reeglid, mida tuleb alati järgida, et vältida õnnetusi ja vigastusi.
( Kanna päästevesti. On hea mõte kanda ka kalipsot.
( Saa väljaõpe . Veendu, et oled saanud kogu info jeti kasutamise kohta.
( Järgi reegleid. Järgi kõiki märke ja kiirusepiiranguid, eriti sadamates.
( Väldi rahvarohkeid alasid . Hoidu rahvarohketest kohtadest ja teistest veesõidukitest kaugemale, et vältida kokkupõrkeid.
( Kontrolli jetit. Enne jeti käivitamist kontrolli mootorit, kütusetaset ja üldist seisukorda, et veenduda masina töökorras.
( Hoia silmad lahti. Ole tähelepanelik teiste paatide, ujujate ja muude vees olevate ohtude suhtes.
( Kaine rool. Ära kunagi sõida jetiga alkoholi või narkootikumide mõju all. See pikendab otsustus ja reaktsiooniaega ning tõstab õnnetuste riski.
( Tunneta oma piire. Kui oled algaja, alusta väiksema kiirusega ja liigu järkjärgult edasi.
kohal õhus. Hoverboard’i on üsna lihtne kontrollida, eriti kui flyboard on selgeks saadud. Hoverboard’i liikumissuund on horisontaalne ja sellega võib tõusta kuni kaheksa meetri kõrgusele ning arendada kiirust kuni 25 km/h.
Allikad: aquaworld.com, manawa.com, flyboardtartu.ee, jetirent.ee, jetskirent.ee
Vastus on jah. Siin on ainult mõned põhjused, miks seda tegema peaks. Mistahes sisepõlemismootoriga sõiduk või töövahend vajab pärast pikemat seismist korralikku tähelepanu. Tegelikult tuleks masin enne pikemaks ajaks seisma jätmist põhjalikult puhastada, liikuvad osad määrida, veokett mustusest vabastada ja õlitada. Kindlasti peab ka rehvirõhud paika panema. Pikemalt seisva sõiduki akule tuleks leida koht, kus temperatuur ei langeks alla nulli, seda juhul, kui sõiduk seisab kohas, kus pole ilmastiku eest kaitstud. Aeg-ajalt tasub aku ka täis laadida.
Karburaator-tüüpi mootorite puhul tuleb kütusekraan sulgeda ja karburaatorist väljutada reservkütus. Sissepritse toitel töötavate mootorite puhul võiks kasutada stabilisaatorainet, mis lisatakse kütusepaaki. Seejärel tuleb mootoril lasta töötada veel umbes kümme minutit, et segu leviks kogu süsteemis. Nii saab sõiduk ja küttesüsteem kaitstud isegi aastaks.
Mida teha, kui eelnev jäi tegemata? Nüüd, kus motohooaeg algab, pole veel hilja kõike üle vaadata. Kindlasti tuleb seda teha ka juhul, kui sõiduk on seisnud pärast viimast tankimist vaid 2–3 kuud.
Alustada tuleb puhastamisest ja visuaalsest vaatlusest. Kontrollida võiks rehvide seisukorda ja rõhkude õigsust, puhastada kõikvõimalikud liigendid ning liikuvad osad, nagu juhtraud, õõtshoovad, kardaanid ja veokett. Juhul, kui leiad juhtimissüsteemis lõtke, tuleb need kõrvaldada.
Pilk tasub peale visata ka elektrisüsteemile, mida võisid vahepeal degusteerida närilised. Aku laadimine ja elektrikomponentide töö, nagu tuledviled, õhufiltri sisukord, pidurisüsteemi vms lekete visuaalne kontroll on enesestmõistetavad asjad. Üle tasub vaadata ka mootoriõli ja muude vedelike tasemed. Kui vedelikud on määrdunud, on tark need muidugi ära vahetada.
Väga oluline osa pikalt seisnud sõiduki töökorda seadmise juures on kütuse kontroll, sest see on asi, mis teadmatusest jääb üldse tähelepanuta. Mootorikütus ehk bensiin sisaldab etanooli ning kütusepaagis ja koduses kanistris puutub see paratamatult kokku õhuga. Seetõttu tasub bensiini kütusena kasutamisel järgida reeglit, et bensiin püsib värske 30 päeva pärast tankimist. Üle 90 päeva seisnud kütusega ei
pruugi mootor isegi käivituda, või teeb seda vaevaliselt ja mootor puterdab. Halvemal juhul halvavad lagunenud kütuseosakesed sissepritse komponentide töö. Seetõttu on mõistlik pikalt seisnud kütus mootorist ja paagist väljutada. Vananenud kütus tuleb utiliseerida ja asendada värskega.
Kui see tehtud, võib mootori käivitada, lasta kohapeal soojeneda töötemperatuurini ja teha proovisõitu.
Loomulikult tuleb üle vaadata ka kõikide lisaseadmete korrasolek. Kui sõiduk on tänavalegaalne, peab kontrollima, et kehtiks nii liikluskindlustus kui ka ülevaatus.
Motohobi OÜ vanemmehaanik
Lauri Lehtmets
Sinu sõiduki eest hoolitsevad oma ala professionaalid.
Broneeri aeg info@motohobi.ee või +372 5344 9298 motohobi.ee
Paadisõit on elustiil, mis kannab endas vabaduse hõngu, loob unustamatuid mälestusi ning pakub rõõmu pere ja sõpradega jagatud hetkedest. Quarken 35 Cabin toob kõik need väärtused kokku, luues unikaalse keskkonna, kus meretuuled sosistavad seiklustest ja lainete mäng muudab iga hetke eriliseks.
Põhjamaine disain
Moodullahendused
Quarkeni disainimeeskond on loonud mitmekülgseid moodullahendusi, võimaldades paati kohandada vastavalt vajadustele. Seejuures on mõeldud nutikalt piiratud pindala ära kasutamisele, säilitades samal ajal ruumi avaruse, mugavuse ja funktsionaalsuse.
Tipptasemel jõudlus
2 x Yamaha F350
Sõidunauding pikemateks merematkadeks
Quarken 35 Cabin sobib ideaalselt pikemateks merematkadeks, kuna varustus lubab pardal nii ööbida kui ka maitsva eine valmistada. Ruumikas paat mahutab korraga kuni 12 inimest, pakkudes magamiskohti 2 + 2 + 2 ka suurele perele või sõpruskonnale.
Quarken on alati olnud tuntud maksimaalse mitmekülgsuse ja muljetavaldava mahuga ning uus Quarken 35 Cabin ei ole erand. Soomes disainitud ja kokku pandud Quarken 35 Cabin tähistab esmaklassilist ja sportlikku veekogemust. Puhas, kaasaegne ja läbimõeldud põhjamaine disain koos krapsaka, tundliku ja kütusesäästliku kaheastmelise kerega annab stiilsele paadisõidule uue tähenduse.
Valamu ja dušiga varustatud kinnine tualettruum tagab meeldiva elamise
Jõuallikaks on kaks Yamaha kuni F350 tipp-päramootorit, mis rahuldavad kõik jõudlusvajadused. Kahe mootori kombinatsioon tagab enesekindla, dünaamilise ja haarava sõidu ning on usaldusväärne partner ka päevadel, mil meri möllab. Kütusekulu kiirusel 27,9 sõlme on 2,6 liitrit meremiili kohta, mis võimaldab 700-liitrise kütusepaagiga korraga läbida ligi 251 meremiili. Quarken 35 Cabin on hämmastavalt kergesti glisseeruv paat, madala müratasemega ning suudab saavutada muljetavaldava 51-sõlmese tippkiiruse ja samal ajal kütusekulu kontrolli all hoida.
Ülimoodne ja funktsionaalne juhtimisala
Juhtimisala on ülimoodne ja juhile orienteeritud ning pakub optimaalset istumismugavust. Ergonoomika ja nähtavus on välja töötatud eesmärgiga tagada sujuv ning ohutu sõidukogemus.
Avar kabiin ja panoraamvaated
Avarast kabiinist avanevad suurepärased panoraamvaated, lisaks loob klaasist katuseluuk valgusküllase atmosfääri.
Hubane kajut
Kajuti keskpunktiks on mugav voodi kahele täiskasvanule ja pikendatav
diivanvoodi. Hoolega valitud materjalid, pehmed ja neutraalsed toonid loovad rahuliku ning rahustava atmosfääri puhkamiseks.
Nutikad lahendused
Ahtritekki on võimalik kohandada erinevate moodullahendustega. Valida saab avatud paigutuse, ühe või kahe ahtripingi või hoopis väliköögi vahel. Koos käsitsi avatavate külgterrassidega saab perele ja külalistele veelgi suurema seltskondliku ala tekitada. Suure tagaakna ja -ukse avamisega saab ühendada kabiini ning ahtriteki üheks ruumiks. Vööris olev lai
ja mugav päikesetekk pakub täiendavat mõnusat istumisruumi. Lisaks on paadis palju mahukaid ja kavalalt paigutatud panipaiku.
Quarken 35 Cabin teeb oma esmaesitluse Eestis Meremessil, kus avaneb võimalus seda lähemalt uurida ning saada vastused kõigile tekkivatele küsimustele. Samal ajal algab Meremessil ka registreerimine kevadel toimuvale proovisõidule.
Quarken 35 Cabin on rohkem kui lihtsalt paat – see on kodu merel, mis on disainitud nii, et merel veedetud aeg oleks täis mugavust ja stiili ning ka ohutu.
Klassikalist uhhaad saab valmistada ühel konkreetsel moel. Selleks, et just püütud värske kala saaks aga edasi anda oma parimad maitsed, ei ole vaja lisada supile midagi muud kui sibulat, kartulit ja porgandit ning natukene maitseaineid ja ürte –et oleks veelgi parem mekk ja ka ilus vaadata.
Vene köögist pärit kalasupp on olnud ajalooliselt hinnatud pulmaroog ja seda on keedetud ka vastlateks. Sajandite jooksul on välja kujunenud ka kindlad uhhaa keetmise reeglid. Neist võib, aga ei pea kinni pidama. Siiski valmistatakse seda „päris“
uhhaad kaladest, mille keetmisel jääb supi keeduleem selge – nendeks kaladeks on näiteks koha, ahven, kiisk ja siig. Tõugjast keedetud suppi nimetatakse hoopis mustaks uhhaaks, lõhest keedetud varianti aga „merevaigu“ uhhaaks.
Kui uhhaa tegemine võtta ette kodus, oleks targem keeta suuremate kalade luudest korralik puljong, alles seejärel lisada juurviljad ja kalaliha. Kui aga on vaja suppi keeta n-ö spartalikes tingimustes, võib madalal tulel keeta
„Ei noh, küll see ahvenasupp-uhhaa võib ikka hea olla. Eriti veel ühe pisikese pitsi tuliveega.“
Lest, kalaportaal.ee
korraga kokku nii terved kalad kui ka kõik lisandid. Jälgida tuleks ikkagi nii kalade kui ka juurikate keedukiirust, et supp saaks selge, mitte sogane. Muuseas, kalad võib potti panna koos soomustega –neist ligunebki leende paksendavaid aineid, muutes supi siidisemaks.
Kui juhuslikult on võrku või landi otsa hakanud mõni rasvane kala, võiks lisada leemele tomatit, mis aitaks rasvasust kontrollida. Samal eesmärgil võib kasutada ka sidrunit, nii jääb leem ikkagi selge. Samas, kui kalasupi keetmiseks on ainult maitserikkad, kuid nirud ja rasvatud kalad, võib supile valada juurde kohvikoort või rasvasemat piima, et leemel heas mõttes „liha luudele“ kasvatada. Serveerimisel võib uhhaale lisada ka voolava kollasega muna.
Head kalaõnne ja isu!
RETSEPT: UHHAA
Vajad:
• mitut sorti valget kala
• mugulsibulaid
• kartuleid
• porgandit
• musta terapipart
• meresoola
• sinepiseemneid
• loorberit
• tilli
Aja vesi suures pajas keema, paralleelselt puhasta, fileeri ja pese kalad. Pane kalapead ja selgrood patta keema, tee seda madalal temperatuuril – nii, et ainult mõned mullid tõusevad pinnale. Samal ajal lõika tükkideks kalafileed, kartul, haki sibul ja küüslauk, samuti till.
Korja leemelt pidevalt vahtu, et see jääks selge. Kui leem valmis, kurna välja kogu kalaline. Nüüd pane pada koos leemega tagasi tulele ja lisa sinna kõik muu, v.a kalaliha. Kui kartul on pehme ja serveerimiskõlbulik, lisa patta kalatükid ja tõsta tulelt. Maitsesta leem üle ja lisa hakitud till. Serveeri!
Plastist komponentidest saab suurema vaevata kombineerida ujuva paadisilla, kust hea vette suplema hüpata, kala püüda või mille külge oma veesõiduk kinnitada
Sellisei d p l ast kompone nte, m i l les t o n võ ima l i k ko kk u pann a erin ev a pikkus e, l aius e j a as etus e g a uj uvsi ld u valmis t a b O Ü Mood u l s il l a d E t t e v õ t t e t o o t e v a l iku s o n kah e erin e v a kõ rgus e g a moodu lujukid mi s o n vas tupidavad, ohutud, hügieenilised, sisuliselt hooldusvabad ja taluvad hästi ilmastikutingimusi Kõige paremini sobivad need paigaldamiseks siseveekogudel või suurema lainetuse eest kaitstud merelahtedel
Kestab puidust kordades kauem
Moodulsildade konstruktsioon ja ühendused on jäigad ning tänu sellele on sild stabiilne, tur valine ning seetõttu igati sobilik kas lihtsalt päevitamiseks, veesõiduki sildumiseks või selle kinnitamiseks Niimoodi saab tagada ka ligipääsu veekogule, mille pehmed kaldad seda muul moel ei võimalda
Kui tradit siooniliselt on paadilautreid või pu rdei d ve e kog u l e eh i t a t u d pui d ust s i i s pl a s tis t ujuvm o o dul ite l o n pui du e es m itu selget eelist Esiteks muidugi vastupidavus – puit, näiteks ka kõige paremini immutatud
võ i t e r m o t ö ö d e l du d t e r r a s s i l au d hak k a b ve e ja niiskuse toimel hiljemalt 8 –10 aast a möödude s l äb i mädanem a , p l a s tmoodul i minimaal seim vastupidavusaeg on aga 50 aastat Teiseks on puidust paadisild statsionaarne ehitis mille rajamiseks on enamasti tarvis ehitusluba Plastist sillamooduleid saab seevastu millal tahes oma soovi ja vajadust ar vestades ümber paigutada, talveks üldse ve es t välja kaldale tõs t a võ i ka svõ i te isele veekogule vedada
O Ü M ood u l s il l a d ju h a t a j a M eeli s Sibul märgib, et moodulitest valmistatud ujuvsildade eripära seisneb selles et need on kergesti paigaldatavad ning peavad märksa kauem vastu ükskõik millisest teisest materjalist Lisaks veekindlusele on ujuvmoodulite materjal ka UV-kiirguse kindel ja kaetud libisemisvastase pinnaga, mis imiteerib puidumustrit
„ Ainus hool, mida ujuvsild vajab, on see, et moodulid tuleb enne talvekülmade saabumist vooluveekogudest välja võtta, sest kevadise jäämineku ajal võib vooluga kaasa liikuv jää ujuvsilla ankurduse ära lõhkuda, selgitab M eelis S ibul Ü l d i s e l t o n ko g u s i l l a konstruktsioon lihtne ja vastupidav ning põhimõtteliselt saab selle üks inimene paika või lahti monteerida ning kasvõi iga natukese aja järel uude kohta nihutada ” Ujuvdokid sobivad hästi skuutritele K o gu k a m a t e v e esõiduki t e – k a a t ri t e j a ja h t id e – hoius t amisek s o n e t t e nä h t u d
kõrgematest moodulitest valmistatud paadisill ad Kõ rg etest moodulitest s aab ko mbineerida näiteks aluse ujuvsaunale, nendega võ i b piir at a lo odus l i ku s ve e kogu s ujumi sba s s ein i a l a , ehi t ad a v ä i ke s adam a k a isi d koos jahtide sõudepaatide, kanuude vesija lg r atas te võ i k a atri te kinni tus ko ht ad e j a maabumissildadega
Lisaks on OÜ Moodul sill ad tootevalikus pealesõidetavad ujuvdokid mis on valmist atu d kõva s t p o lü ete e ni s t j a p e ava d h ä s t i va s tu nii ro os te te kkele ku i m e haanil is tele vigas tus te le U j u v a l us e kuj u j a pea lesõi tmist juhivad spetsiaalsed rullid mis tagavad ve es õi d u k i le s t a b i i l s e to e t u m i s e a l u s e le Sellised ujuvdokid leiavad laialdast kasutamis t skuutrite puhul Ja kuna ka ujuvdokid k o o s n e v a d moo d u l i t est s i i s s a a b nei d vastavalt vajadusele pikendada ning sedasi oma ujuvdoki pindala suurendada Nii saab üksteise kõr vale parkida mitu skuutrit
E ri n e v a k õ r gus e g a m o o d u l i t e l o n k a erinev l ainetaluvus Kui madal amate puhul ei tohiks lainekõrgus ületada 0,3 meetrit siis kõrgematest moodulitest ujuvsillad taluvad laineid kõrgusega 0,6 meetrit
Ku n a uju v si ldad e näo l e i o le te gemis t püsiva ehitisega siis ei vaja selline moodulr a j a ti s ü ldjuhu l k a era ld i ehi tus l u b a , kuig i kindluse mõttes t asub se e enne sill a vette paigaldamist kohalikust omavalit susest üle küsida
AIN A LVEL A , ajakirjanik
Moodulid on valmistatud tugevast PE-materjalist ja on kauakestvad. • UV-kindel.
• Väga lihtne hooldada – ei vaja värvimistöid. • Libisemisvastane pind, mis imiteerib puidumustrit.
• Monteerimiseks pole vaja professionaali abi. • Üksteisega saab kokku ühendada nii palju mooduleid, kui soovite – lahendusi on lõputult. • Lisakinnituste abil saab sillale kinnitada erinevaid lisasid: redel, käsipuu, käigusild jne.
Rohkem infot www.moodulsillad.ee ja info@moodulsillad.ee
Kuni Jamaica vallutamiseni brittide West-Indian Company poolt 1655. aastal oli meremeeste eelistatuim naps hoopis brändi, admiralidel tihti peenem konjak. Rummi teekond maailma meremeeste lemmiknapsiks algas aga
16. sajandi hakul, kui Indoneesias ja Taiwanil seasöödaks kasutatud suhkruroog levis kaubalaevadel Kariibidele. Sealt edasi ei kulunudki enam palju aega, kui rummivaadid vallutasid nii sõja- kui ka piraadilaevade kambüüsid.
Brändi või rumm pidi merd sõitvatel alustel olema ja seda mitmel põhjusel: naps oli toona oluline meelelahutaja, valuvaigisti ja ilma selleta merele minek oleks toonud kaasa kindla „ülestõusu“. Lisaks sellele on kangel alkoholil võime tappa baktereid. Kuni 1500ndate aastateni koosnes meremeeste „vedel“ ratsioon peamiselt veest, õllest ja veinist. Lühematel „sutsakatel“ polnud valik halb, kaugemale viivatel –üle ookeanide – laevateekondadel aga läks vein uuesti käärima, õlu lahtus ja vette kasvasid pisivetikad. Nii oligi kange alkohol vajalik, et meremeeste tuju üleval hoida, mõnel juhul ka päästa hukka läinud muud vedelikku.
Areenile astub rumm
1501. aastal toimus Hispaniola saarel esimene suhkrurookorje, mille järel valmistatud melass oli üheks olulisemaks maailma magustajaks ja ka orjakaubanduse tõsisem käimatõmbaja. Samal ajal jõudis neile Kariibi mere saartele ka destilleerimistehnoloogia ja prügiodavast melassifermendist hakati „ajama“
Eesti kehtiv mereohutuse seadus ütleb alkoholi tarbimise kohta merel sedasi: „Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi“.
kanget napsi. Rumm oligi sündinud! Läks muidugi veel aastasadu, kui hakati tootma rummi, mida tänapäeval tunneme: aromaatset ja vaatides laagerdunud napsi. Lisaks sellele, et rummist sai oluline kaubaartikkel maailmakaubanduses (n-ö orjakaubanduse kolmnurgas), hakkas see meeldima ka meremeestele. Alates 1731. aastast kuulus rumm ka näiteks ametlikult Briti meremeeste ratsiooni: pool pinti lahjendamata rummi päevas, mis oli tuntud ka kui „tot“. Täpselt samadel põhjustel saabus rumm ka kaubalaevu jahtivatele piraadialustele. | MEREMESS |
Tekst: Martin Hanson / Foto: Shutterstock
Austatud Briti viitseadmiral Edward Vernon (kutsuti ka Old Grog, grogramkangast palitu järgi) nägi aga probleemi selles, et meestele anti merel kaks korda päevas korralik annus kanget rummi: laevadel levis nii joomarlus kui ka vastuhakud käskudele. 1740. aasta augustis andis admiral välja käsu nr 349, millega hakati rummi veega lahjendama – seda tehti kõigi nähes laevatekil.
Käsus oli ka kirjas, et mehed „võivad oma soola ja leiva vahetada suhkru ja laimide vastu, et muuta lahjendatud rummi maitsvamaks“. Käsk ei meeldinud meestele, kuid tegelikult teenis kahte jumalat: meremehed ei olnud enam pidevalt purjus, lisaks aitas suhkur kaasa nende energiatasemele ja laimis sisalduv C-vitamiin hoidis eemale skorbuudi. Seda jooki hakati kutsuma kui Grog ja praeguseks on sellest saanud kuulus, klassikaline kokteil Old Fashioned. Grog kadus ametlikult Briti mereväe ratsiooni hulgast alles 1970. aasta suvel.
Merehaigus, tuntud ka kui kinetoos ja sõiduiiveldus, on seisnud, mis tekib, kui tasakaaluelund meie sisekõrvas ärritub. Kuigi sageli jäädakse merehaigeks mööda vett reisides, võivad selle haigusega kaasnevad ebameeldivad sümptomid sama hästi välja lüüa ka auto- või lennureisi jooksul.
Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shutterstock
Miks merehaigus tekib?
Merehaigus on tavaliselt seotud sisekõrva tasakaaluretseptorite segadusega. Need retseptorid saadavad ajule signaale kehaasendi kohta. Kui me aga liigume kiiresti
Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!
PÕHIERIALAD:
• laeva vahitüürimees
• mootorlaeva vahimehaanik
• siseveelaeva laevajuht
LÜHIKURSUSED:
• vanemmadrus
• laevamotorist
• laevaelektrik
Täpsem info kodulehel merekool.ee
või ebastabiilsetes tingimustes, võib ajusse saabuv informatsioon olla vastuoluline. See konflikt põhjustab iiveldust, pearinglust ja üldist eba mugavustunnet.
Samuti mängib seisundi tekkimisel suurt rolli silmade ja sisekõrva vaheline vastuolu. Kui silmad näevad liikumist, kuid sisekõrv seda ei taju, võib tekkida desorienteeritus, mis viib merehaiguseni. Ka vastupidine on võimalik: kui silmad keskenduvad statsionaarsele objektile, näiteks tekstile raamatus, kuid keha tunnetab liikumist (loksumist, kõikumist jne), tekib vastuolu, mis võib viia iivelduseni.
Millised on sümptomid?
Sõltuvalt inimesest võib merehaigus väljenduda erineval moel. Kõige levinumad sümptomid hõlmavad aga iiveldust, pearinglust, oksendamist, nõrkustunnet ja üldist ebamugavustunnet. Mõned inimesed võivad kogeda väga leebeid sümptomeid, teiste jaoks on meresõit raskete haigusnähtude tõttu aga välistatud.
Kuidas selle vastu võidelda?
Kuigi merehaigust ei ole võimalik ravida, on mitmeid meetodeid, mis võivad sümptomeid leevendada või ennetada:
( Vaata kaugusesse. Fikseeri pilk stabiilsele punktile horisondil või kusagil kaugemal. See aitab ajul kohaneda liikumisega.
( Ära liialda. Väldi raskeid ja rasvaseid toite enne merele minekut ning joo palju vett, et vältida dehüdratsiooni.
( Hinga värsket õhku. Umbsed ruumid võivad merehaiguse sümptomeid raskendada. Kui võimalik, viibi väljas, kus õhk on värske.
( Kasuta ravimeid. Kui sa tead, et sul on kalduvus merehaigusele, võib arst välja kirjutada ravimeid, mis aitavad sümptomeid leevendada.
( Vali endale sobiv koht. Püüa laeval leida koht, kus liikumine on vähem tajutav, näiteks laeva keskosa või madalamad kajutid.
Merehaigus võib olla häiriv ja ebameeldiv, kuid õige ettevalmistus ja ennetavad meetmed võivad aidata seda
SÕIDUIIVELDUSVASTASED PRILLID (anti-motion sickness glasses)
Hiljuti on turule jõudnud ka spetsiaalsed prillid, mis suudavad väidetavalt merehaiguse ja sõiduiivelduse sümptomeid vähendada või sootuks ära hoida.
Tegemist on klaasideta prillidega, mille ümmargused raamid on seest õõnsad ja poolenisti täidetud sinise vedelikuga. Kuigi tegemist ei ole kõige stiilsemate aksessuaaridega, peaks sinine vedelik, mida prille kandes silmanurgast näha on, aitama silmi ja tasakaaluelundit sünkroniseerida, sest liigub (vee)sõiduki õõtsumisega ühes rütmis.
vähendada või isegi vältida. Oluline on leida enda jaoks parimad lahendused. Nii et enne järgmist merele minekut varusta end teadmiste ja vahenditega, et meretuultele vastu astuda!
Allikad: today.com, kliinik.ee, oceanservice.noaa.gov
Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe • Rahvusvaheline juhtimistunnistus
JÄRGMISED KOOLITUSED TALLINNAS: 8.–16. märts (R/L/P, kaugõppe kursus)
19. märts – 17. aprill (T/K kl 18–21) 5.–13. aprill (R/L/P, kaugõppe kursus)
Telefon 50 43130, info@paadiluba.ee
www.paadiluba.ee