Maamajandus (veebruar 2023)

Parim lihaveisekasvataja

Eesti karjade esikümne toodang on

AIRI KÜLVET

13–14 TONNI PIIMA lehma kohta aastas

MARKO KASS

asus maaelu teadmuskeskuse teadusjuhiks

Foto: Anni Õnneleid

Foto: Sven Arbet

karjatab loomi, juhib ühistut ja teeb teadust

Loomakasvataja

23. veebruar 2023 ♦ Nr 1 (106)

2 persoon

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Maaelu Teadmuskeskus võttis asedirektoriks tuntud loomakasvatusteadlase

JUHTKIRI

Rohe-eesmärgid tuleks ümber teha TEADUS ♦ Vastloodud Maaelu

E

elmisel nädalal juhtus mida­ gi uskumatut. Esmakordselt öeldi teleuudistes konkreet­ selt välja, et elektriautodele üle­ mineku nõue aastaks 2035 ei ole täidetav, sest Eestis pole laadimis­ võimsust ja ka elektri kättesaada­ vus võib aeg-ajalt ohus olla.

Viimasel paaril kuul olen seda kogenud parklates, kuhu on pai­ galdatud elektriautode laadija.

Kaks autot laevad, kolm-neli oo­ tavad järjekorras ning teistele liik­ lejatele pole parklas enam ühtegi vaba kohta. Eriti kähku need ka ei vabane, sest kui kütuse tankimine võtab kolm minutit, siis elektriau­ to laadimine 15–20.

Täpselt samasugune võimatu missioon on kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine seitsme aastaga veerandi võrra ning klii­ maneutraalsuse saavutamine aas­ taks 2050.

Suurimate heitmete allikatena nimetatakse metaani heidet loo­ makasvatuses ja viljakasvatusest pärinevat heidet, mis on seotud väetiste kasutamisega. Sugugi sama palju ei räägita KHG heit­ metest, mida Euroopa heal tee­ devõrgul pikki otsi kihutades tos­ sutavad välja autod või mida pais­ kavad õhku laevad ja lennukid.

Tööstus- ja kaevanduspiirkonda­ de heitmetest rääkimata.

Põllumajanduse rohe-eesmär­ kide tugevat ja väga hästi argu­ menteeritud kriitikat kuuleb küll sektori praktikute käest, aga kõva häälega avalikus meedias seda ei võimendata.

Veel kummalisem on, et kas­ sidena ümber palava pudru hii­ livad paljud Euroopa Komisjoni ning ka riikide kõrged ametnikud, kelle asjatundlikkuses ei saaks olla kahtlust ning kelle vastutada oleks just meie maailmajao toidu­ tootmise elujõulisus.

Tasub siiski meenutada, et maailmas on kaheksa miljardit inimest ja vähemalt pooled neist elavad toidutootmiseks ebasood­ sates piirkondades. Et keskkon­ naeesmärkide täitmine saagikust vähendamata nõuab väga suuri investeeringuid, mis teevad toidu kalliks. Ja et Euroopas käib sõda.

Selle kõige taustal väärib või­ mendamist Euroopa Liidu põllu­ majanduskomitee Copa-Cogeca esindaja Niall Curley keskkonna­ foorumil avaldatud seisukoht, et roheleppe ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu võetud nõu­ ded pole arvestanud olukorda Eu­ roopas. „Kliimaeesmärkide saavu­ tamisel ei tohi unustada toidujul­ geolekut!“ rõhutas Curley.

LII SAMMLER

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

Teadmuskeskuse teaduse valdkonna asedirektorina alustas tööd Marko Kass, kes õpetas siiani Maaülikoolis söötmisteadust ja loomade heaolu.

HELI RAAMETS

heli.raamets@maakodu.ee

Teid valiti 2019. aastal parimaks maamajanduseriala õppejõuks.

Kas nüüd on õpetamisega kõik? Õpetamine on kogu aeg mu kirg olnud. Loodan, et mul on ka tulevikus võimalik õpetada, aga mitte nii suures mahus kui seni. See töö tuli usaldada teis­ tele inimestele. Kindlasti jään külalisloenguid andma, olen kü­ lalisprofessor ka Prantsusmaal Toulouse’is.

Teie eriala oli ülikoolis veiste söötmine, aga uues kohas?

Ega taimekasvatus ei ole loo­ makasvatusest väga kaugel, sest kõik põllumajandusloomad saa­ vad sööda taimekasvatusest.

Mis plaanid on uues asutuses uuel töökohal?

Esimene pool aastat kulub ini­ mestega kohtumisele, saamaks aru, millega nad tegelevad. Tead­ lased teavad ju, mis on nende iga­ päevatöö, nende teadustöö läheb vaatamata asutuse nimele edasi.

Kuna asutus läks nii palju suu­ remaks, muutus struktuur olu­ liselt keerulisemaks, seega on vaja koordineerijaid, kes omaks valdkondade kaupa strateegilist vaadet. Seetõttu ongi asedirek­ torite positsioonid loodud. Minu ülesanne on vaadata pikka pers­ pektiivi teaduse poolelt ja et Maa­ elu Teadmuskeskuse teaduspool muutuks rahvusvahelisemaks.

Meil on sordiaretusprogram­ mid, maaeluministeeriumi poolt otse rahastatud teadustegevus, rahvusvaheline koostöö, aga me võiks rohkem vaadata teadus­ agentuuri rahastatavate granti­ de või Euroopa Komisjoni rahas­ tatud Horisont 2020 projektide poole. Võiksime julgemalt nime­ tatud grantide rahastust taotleda.

Püüame teadmuskeskuse teadus­poolt muuta rahvusvaheli­ semaks, kuna praegu käivad Eu­ roopa ülikoolid meie uksele kopu­ tamas, kui nad taotlevad Horisont 2020 projekte, otsides Ida-Euroo­ past koostööpartnereid. See tä­ hendab, et oleme juba silma paist­ nud. Tahaks sellega edasi minna ja oma tugevusi veel paremaks saada, et oleksime rahvusvaheli­

selt atraktiivne teaduskeskus. Li­ saks sordiaretusele ja teadustööle peame mõtlema ka järelkasvule.

Teadlaste järelkasvule?

Peame olema atraktiivsed töö­ andjad, sealhulgas rahvusvahe­ lises mastaabis. Sordiaretus on oma olemuselt pikk nagu mara­ ton, aga mulle tundub, et uuem põlvkond tahaks väiksemamahu­ lisi ja lühemaajalisi projekte. Et saada võimalikult palju kogemu­ si ja areneda. Selleks, et saaksime uut põlvkonda peale kasvatada, peaks teadusprojektide ampluaa olema palju laiem ja mitmekesi­ sem – et noortel inimestel, kes ta­ havad meie kollektiiviga liituda, oleks võimalus suunda valida, oma tee leida. Üks eesmärk on lähiaastatel kaasata senisest rohkem dokto­ rante. Kas nad teevad meie juures doktoritöö või teevad mujal maa­ ilmas, aga meie poolt on kaasju­ hendaja.

oluline. Karmid 90ndad ei jätnud puutumata ka teadusvaldkonda.

Kui vaatame ümber Läänemere, siis osa sortide aretus on teatud riikides lõpetatud. Eesti on selles mõttes heas seisus, et meil on tea­ da-tuntud kultuuride, toidu- ja söödateraviljade, kartuli, tomati, kaunviljade aretus endiselt alles.

Tuleb tänada endiseid otsustajaid, kes selliseid strateegilisi valikuid on teinud.

Miks on osas riikides sordiaretus lõpetatud?

Kaubad liiguvad Euroopa Lii­ du sees vabalt. Näiteks Iirimaa on tuntud kartulivabariik, aga nad ütlesid, et ei tegele enam kartuli­aretusega, kuna pole n-ö nõudlust, knowhow tuleb mujalt. Riigid teevad oma teaduspo­ liitikas strateegilisi vali­ kuid. Võib-olla sordiare­ tus pole viimasel paari­ kümnel aastal olnud nii atraktiivne kui infoteh­ noloogia või biomeditsiin.

Nendega võrreldes on

Kas selles, kuidas info jõuab teadlastelt põllumeesteni, võiks ka midagi teistmoodi teha?

See on üks osa meie pikast perspektiivist. See tuleneb ka rii­ gi ja Euroopa Liidu soovist, kes ja­ gab väga palju teadusraha. Selle teaduse tulem, mida ülikoolides või teadusasutustes tehakse, peab jõudma iga kodanikuni.

Teadmussiire on eluliselt olu­ line. Üks asi on see, et tege­ leme uute sortide aretusega, saadud tulemusi publitseerime inglise keeles, käime rahvusva­ helistel konverentsidel. Teisalt, üha rohkem peab aga lihtsas ja arusaadavas keeles sektorile ütle­ ma, mida ja miks me teeme. Teine sihtrühm on tarbija – selgitama, miks me aretame uued tomativõi teraviljasordid, et miks see on

METK

Maaelu Teadmuskeskus

1. jaanuarist 2023 alustas tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK). Uus asutus loodi Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühendamisel.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Merle Valkonen, merle.valkonen@delfi.ee Korrektor Katrin Ottisaar, katrin.ottisaar@delfi.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee, 5666 1049

„Selleks, et saaksime uut põlvkonda peale kasvatada, peaks teadusprojektide ampluaa olema palju laiem ja mitmekesisem.“ MARKO KASS

põllumajandusteadused olnud tagaplaanil. Julgen loota, et see muutub. METKist saab selle muu­ tuse eestvedaja.

Siin võib tuua paralleeli rii­ gikaitsega. Riik peab ennast ise kaitsma ja sama kehtib ka taimekasvatuses või sordiaretuses. Tu­ leb garantee­ rida, et oleks meie kasvutin­ gimustesse so­ bivad sordid, arvestades ka tarbijaeelistusi.

Seda ülesannet ei saa me teistele panna.

Järjest rohkem räägitakse mit­ mekesisusest ja liigirikkusest.

METKi ülesanne on hoida geeni­ panga ja sordiaretusega võimali­ kult mitmekesist sordinimekirja.

Võime tomati tuua ükskõik mis riigist, aga meil on oma sorti ka vaja, mis oleks haiguskindel. See tähendab, et siis peab olema ko­ hapeal uurimisrühm, kes tegeleb taimehaigustega. Vastavate tead­ laste olemasolul saame kohalikke sorte tuunida haigus- või põua­ kindlamaks. Kui räägime kliima­ muutustest, siis teatud kultuuri­ dega oleme juba alustanud, võt­ tes aastakümneid tagasi aretatud sordi ja vaadanud, kuidas saame selle biotehnoloogiaga kohanda­ da praegustele kliimatingimuste­ le või haigustekitajatele vastupi­ davamaks.

Kas Eesti sortidel on perspektiivi ka teistes riikides, et näiteks Iirimaal kasvatataks meie kartulisorte?

Kui nad saaksid proovida, siis nad kindlasti tahaksid. Meie gee­ nipank vahetab regulaarselt teis­ te geenipankadega taimset ma­ terjali üle maailma. Viimati telliti näiteks söödagaleega seemet Jaa­ panisse, kuna see sobib sealsesse kliimasse.

Suurem töö on teha kohalikule taimekasvatajale selgeks, et MET­ Ki sortide nimekiri on väga pikk, ei pea otsima Saksamaalt mõnda teraviljasorti, mis võib seal anda head saaki, kuid ei sobi siinse klii­ ma ja mullastikuga. Sellega taha­ me lähiaastatel rohkem tegeleda.

Kas Jõgeval ja Sakus töötavad teadlased jätkavad oma tööd samas kohas nagu seni?

Uuel asutusel on kaks keskust, üks Jõgeval ja teine Sa­ kus. Suurem osa sor­ diaretusest toimub Jõgeval, Sakus on teadust toetavad laborid, seal on mullastiku, agrokeemia ja taimse materjali teemad. Samuti on ühendasutusel katsekeskused üle Eesti, kokku on meil kaheksa asukohta – Võrust Kuressaareni.

Endise PMK poolelt Sakus tuleb palju laborianalüüsi andmeid, näiteks mullaproovide tulemusi.

Seega on meil märkimisväärsed andmebaasid ning võime anda põllumeestele rohkem teadmist, kuidas oma põldudel tegutseda.

Marko Kass, kes on juba asjatundja loomade söötmise ja kasvatuse alal, teeb endale nüüd selgeks ka taimekasvatuse. Foto: Anni Õnneleid Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@delfi.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Võimatu missioon? Kuidas viia kliimaeesmärgid ellu seitsme aastaga ROHELEPE ♦ Eestile on seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kuna põllumajandusloomade vähendamine aitab sellele kaasa, kardetakse, et suurem koormus kliimaeesmärkide saavutamisel võidakse panna just metsandusele ja põllumajandusele.

SILJA LÄTTEMÄE

silja.lattemae@maaleht.ee

„E

estis soojeneb kliima kii­ remini kui maailmas kesk­ miselt, viimase 60 aasta jooksul on Eestimaa kliima soo­ jenenud juba 1,2 kraadi võrra,“ tõi keskkonnaministeeriumi klii­ maosakonna nõunik Mart Kiis esile EPKK korraldatud keskkon­ nafoorumil. Nii seavad rohekok­ kulepe ja kliimaeesmärgid Eesti­ le suuri nõudmisi.

Me peame saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, see aga tähendab, et kasvuhoonegaasid (KHG), mida me õhku heidame, tuleb kompenseerida samaväär­ se KHG sidumisega.

24% vähem kasvuhoonegaase Euroopa Liidu pikaajaline ees­ märk rohepöördes on saavutada kliimaneutraalsus ja igal riigil on KHG heite vähendamisel omad

kohustused. Eestile on seatud vahe-eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks 24% võr­ reldes 2005. aastaga.

Nii peab Eesti siduma maa­ kasutuse ja metsanduse sektoris (sektor LULUCF) aastaks 2030 ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvi­ valenti.

Mart Kiis märkis, et suurimad heiteallikad, mis riigi aruandlu­ ses kajastuvad, on metaani heide loomakasvatuses ja põllumajan­

„Käimasolev sõda mõjutab toidutootmist ja toidu varustuskindlust kogu Euroopas.

Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ NIALL CURLEY

uudis 3

dusmaadest tulenev heide, mis on peamiselt seotud väetiste ka­ sutamisega. „Selline nõudmine ei tähen­ da, et nüüd tuleb näiteks vähen­ dada 24% heidet transpordis ja 24% põllumajanduses, vaid rii­ gil on õigus ise otsustada, milliste meetmetega ja millistes sektori­ tes me selle eesmärgini jõuame,“ selgitas Kiis.

Curley märkis aga, et rohekok­ kulepe ja kliimaeesmärkide saa­ vutamiseks vastu võetud sea­ dusaktid oma nõuetega pole arvesse võtnud sõda Euroopas. „Käimasolev sõda mõjutab toi­ dutootmist ja toidu varustus­ kindlust kogu Euroopas. Kliima­ eesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ rõ­ hutas Curley.

Põllumees on süsiniku siduja

Vaja on läbimõeldud kliimaseadust

„Põllumeest näidatakse kliima­ teemades halvast küljest, ei tahe­ ta üldse arvestada, et põllumees on ka süsiniku siduja,“ toonitas põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnafoorumil Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ta tõi esile, et põllumajanduse osa näidatakse heitgaaside pais­ kajana suhteliselt suurena, samal ajal seovad viljakasvatajad väga suure osa süsinikku fotosüntee­ siga, 80% süsinikku on mullas. „Väga lihtne on hõigata välja populistlikke loosungeid põllu­ majanduse keskkonnakoormuse kohta, aga teaduslikud analüüsid on tegemata ja põllumeeste kait­ seks ei kipu keegi eriti välja astu­ ma,“ kritiseeris Margus Ameeri­ kas. „Me ei pea põllumajandus­

Keskkonnafoorumil anti ka tea­ da, et Eesti on üks väheseid Eu­ roopa riike, kus kliimaseadus veel puudub. Nii tuleks vastu võtta asjakohane kliimaseadus, mis reguleeriks tegevusi teel kliimaneutraalsusele. Kuna toi­ dujulgeolek ja metsandus on väga olulised, siis nendes sekto­ rites on vaja rohkem teadusana­ lüüse ja sotsiaal-majanduslikke analüüse, milleta kardinaalseid pöördeid teha ei saaks. „Peamine ootus põllumajan­ dussektoris on see, et oleks tea­ da reeglid, mismoodi me järgmi­ se kümne või paarikümne aasta jooksul edasi liigume. Kliima­ seadusega tulebki kõik läbi aru­ tada, millised on reeglid ja kui­ das toimida,“ ütles keskkonna­ minister Madis Kallas.

Veiseid peetakse samuti õhu saastajateks nagu näiteks elektrijaamu. Foto: Jassu Hertsmann

tootmist mitte vähendama, vaid tõstma efektiivsust, peame kasu­ tatud ühiku kohta saama palju paremat süsiniku tagasisidumist.“ Euroopa Parlamendi liige Juozas Olekas oli samuti seda meelt, et põllumajandust ja met­ sandust ei saa väga survestada, kuna majandustegevus väheneks või kannataks. „Me ei keskendu ainult keel­ dudele ja karistustele, vaid pea­ me kasutame erinevaid võima­

lusi, toetamaks metsaomanikke ja põllumajandusettevõtjaid, kes teevad väga olulist tööd,“ rõhu­ tas Euroopa Parlamendi liige. „Muudatused põllumajanduses peaksid olema järkjärgulised.

Kõik põllumajandusettevõtjad peavad suutma oma majandus­ tegevuses siiski teenida ka kasu­ mit,“ ütles Olekas.

Euroopa Liidu põllumajan­ dusorganisatsioonide komi­ tee Copa-Cogeca esindaja Niall

KINDEL VALIK PROFESSIONAALIDELT BOURGAULT TERAVILJA OTSEKÜLVIK

VILJA ÜMBERLAADIMISEHAAGISED

MULTIVA KULTIVAATORID JA KÜLVIKUD

ROCK TORNADO KIVIKOGUR

TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

CABE HOOLDUSNIIDUKID

Tutvu tootevalikuga:

Külasta veebipoodi:

agripartner.ee

agripartner.eu

AGRI PARTNER OÜ Välja 1, Soinaste, Kambja vald, Tartumaa

Lõuna-Eesti: Põhja-Eesti:

4 päevakorral

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Pankade silmis on tähtis keskkonnasõbralik põllumajandus PROGNOOS ♦ Kuigi möödunud aastad on olnud põllumeestele keerukad, näevad eksperdid tulevikku pigem optimistlikuna, tõdesid panga ja põllumajandussektori esindajad seminaril Olustvere mõisas.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

SEB

Panga kliendihaldur Andrus Mägi rääkis panga põlluma­ jandusseminaril, et pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. „Eelmisel aastal said need sõnad seoses Ve­ nemaa agressiooniga veelgi suurema tähen­ duse,“ ütles Mägi. „Kohalik põllumajandus ja toidutootmi­ ne on igapäevase toidujulgeoleku kindlus­ tajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline ma­ jandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest. On selge, et kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, on mõjutatud poliitilistest otsustest.

Poliitiliste otsuste alla saab koondada nii sõja, pandeemiaga seotud piirangud, ro­ hepöördega seoses tehtavad muudatused toetuste süsteemis kui veel paljud muud tegurid. Lisaks sõltub põllumajandus il­ mastikust, tarneahelate kindlusest, suhe­ test jne. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine,“ nentis Mägi.

Jätkusuutlik majandamine annab eelised „Eesti põllumajandusettevõtjad on oma te­ gevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad

VÕRDLUS

Põllumajandusettevõtted Euroopa Liidu riikides Riik Tšehhi Slovakkia Eesti Taani Luksemburg Prantsusmaa Saksamaa Rootsi Soome Belgia Iirimaa Holland Bulgaaria Läti Hispaania Austria Leedu Ungari EU27 Portugal Poola Itaalia Horvaatia Kreeka Sloveenia Rumeenia Küpros Malta

Ettevõtete arv 2020. aastal 28 910 19 630 11 370 37 090 1 880 393 030 262 780 58 790 45 630 36 000 130 220 52 640 132 740 68 980 914 870 110 780 132 080 232 060 9 070 950 290 230 1 302 330 1 133 020 143 930 530 750 72 470 2 887 070 34 050 7 650

Põllumajandusmaa ettevõtte kohta, ha 121 95 86 71 70 70 63 51 50 38 38 35 34 29 26 23 22 21 17 14 11 11 10 7 7 4 4 1 Allikas: SEB

ja kaasaegsemad,“ tõi Mägi seminaril esile meie põllumeeste häid majandamisoskusi.

Ta selgitas, et põllumajandusmaastikul on viimastel aastatel toimunud konsolideeru­ mine – väiksemad ettevõtted lõpetavad te­ gevuse või ostavad suuremad need ära. See trend on olnud püsiv. Aasta-aastalt väheneb sektoris ettevõtete arv, ent samal ajal suu­ reneb kasutuses oleva maa hulk. Eestis on selline areng toimunud kiiremini kui Lätis ja Leedus ning Eesti paistab siin silma ka kogu Euroopas. „Meie põllumajandusettevõtete kasutu­ ses on keskmiselt rohkem maad, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ja juba see fakt peaks need muutma jätkusuutlikeks ning efektiivseteks,“ leidis Mägi.

Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik ma­ jandamine ka keskkonna seisukohalt. Ootu­ sed keskkonnateadlikkuse paranemiseks on rohepöörde tõttu kasvanud ning selle tõttu on ka Euroopa Liidu toetused järjest rohkem jätkusuutlikkuse nõuetega seotud.

Mägi sõnul keskendutakse käesoleval toetusperioodil kliimaeesmärkide saavuta­ misele ja mitmekesisusele. Sellest tulene­ des on ligi 40% toetuseelarvest suunatud just nende valdkondade arendamisse ja pa­ rendamisse. „Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas pers­ pektiivis edukamad ja kindlasti on neil tule­ vikus parem ligipääs kapitalile,“ andis Mägi teada pankade seisukoha.

Põllumajanduses tuleb Mägi sõnul oluli­ ne osa CO2 jalajäljest väetiste ja taimekaitse­ vahendite kasutamisest ja nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest. „Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega väga­ gi eeskujulikult silma,“ tõdes Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega, on meie väetiste ja taimekaitsevahendite ka­ sutamine hektari kohta ülimalt tagasihoid­ lik − väetisetarve hektari kohta on meil pea

kaks ja taimekaitsevahendite kasutus üle Üheks keskkonna­ sõbraliku põllu­ kolme korra väiksem. „Äramärkimist väärib ka see, et maheda majanduse näiteks põllumajandusmaa osakaal on meil 22%, on mesilaste rohkus mis on Euroopa keskmisest näitajast peaae­ ja neile korjealade gu kolm korda suurem. Nendele näitajatele rajamine. tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja Foto: Rauno Volmar on juba täna keskkonnasäästli­ kult ja suure vastutustundega „Ettevõtted, majandanud,“ ütles Mägi.

Meie tulevik on helgem kui Lõuna-Euroopal Andrus Mägi märkis, et toetudes Euroopa keskkonnaagentuuri statistikale, võiks järeldada, et meie piirkonna klimaatiline väl­ javaade on tulevikus parem kui näiteks Lõuna-Euroopal. „Lõu­ na-Euroopa põllumajandus saab tõenäoliselt rohkem mõjutatud ilmastikust,“ ütles Mägi.

kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile.“ ANDRUS MÄGI

SOODUSTUSED

Keskkonnasäästlikult tegutsevatele põllumeestele paremad laenutingimused Swedbank on alustanud koostööd ettevõttega eAgronom, et suunata Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjaid paremate laenutingimuste abil võtma kasutusele kliimasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Soodsate rohelaenude ja -liisingute eelduseks on eAgronomilt põllumehele väljastatav sertifikaat, mis tõendab jätkusuutlike põllumajandusvõtete järgimist.

Laenusooviga põllumajandustootjad, kes on läbinud finantshindamise, saavad kaks pakkumist: tavalise laenu pakkumise ja keskkonnasõbralike harimisvõtetega seotud laenu pakkumise.

Swedbank Eesti juhatuse esimehe Olavi Lepa sõnul panustab Swedbank järjepidevalt jätkusuutliku majanduse arendamisse: „Aitame oma klientidel minna üle rohelisele majandusele, mistõttu oleme seadnud oma strateegia keskmesse jätkusuutlikkuse ning põllumajanduse kõrval oleme arendamas sarnaseid algatusi ka kõigis teistes sektorites.“ Allikas: Swedbank

Mullune suvi oli Euroopas mõõtmisajaloo kuumim ja samasugust tendentsi ennusta­ takse ka tulevikuks. Seetõttu nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus on pi­ gem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks näiteks nisu keskmine saagikus juba lähikümnenditel tõusta kuni 10%. Seda fakti näivad kinnitavat viimased neli aastat, kus teravilja saagikuse näitajad on olnud stabiilsemad kui varasematel pe­ rioodidel, kus volatiilsus on olnud suurem.

Mis juhtub kütuse- ja väetisehindadega?

SEB Panga finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo selgitas, et väetise peamise tooraine gaasi puhul on SEB prognoos 105 eurot/MWh 2023. aasta keskmisena (võrd­ luseks praegune hind 55 eurot/MWh).

Praegusest kõrgema hinna prognoos tule­ neb tema sõnul asjaolust, et Euroopas võib olla vaja gaasi tarbimist vähendada ka järg­ misel talvel. Varem Venemaalt pärinenud gaasimahtusid pole veel suudetud täielikult asendada alternatiivsete tarnekanalitega.

Kõrgem hind aitab soodustada gaasi tarbi­ mise vähendamist.

SEB prognoos Brenti* toornaftale on 110 USD barreli kohta 2023. aasta keskmise hin­ nana. See on kõrgem kui praegune hind (85 USD barreli kohta). Nafta hind võib lähikuu­ del pöörduda tõusule Hiina majanduse ava­ nemisega seotud tarbimise kasvu tõttu, mis suurendab kütuste tarbimist näiteks lennun­ dussektoris. Samuti on naftaturul lisasurve võimaliku Venemaa nafta ja naftatoodete ekspordi vähenemise pärast. * Brenti toornafta on klassifikatsioon, mida kasutatakse suuremate kauplemiste puhul ja mis on maailma finantsturgudel ostude võrdlusalus. Tegelikult on see määratlus, mida kasutatakse toornafta tüübi iseloomustamiseks.

Brenti toornafta pärineb neljast Põhjamere regioonist: Brentist, Fortiesest, Osebergist ja Ekofiskist.

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

REKLAAM 5

6 tippkarjad

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

TOP 50

Parimad holsteini tõu karjad 2022

Farm OÜ Kaiu LT AS Vändra OÜ Vändra Vara OÜ Tinni Peri PM AS OÜ Kõpu PM OÜ Paistevälja OÜ Põlva Agro Kõljala POÜ OÜ Luige Farmer Väimela POÜ OÜ Härjanurme Mõis Torma POÜ OÜ Hekva AS Krootuse Agro AS Miiaste OÜ Kesa-Agro OÜ Estonia OÜ Männiku Piim PÜ Kärla OÜ Kabala Agro OÜ Hummuli Agro OÜ Laekvere Agro OÜ Kohala SF AS Väätsa Agro OÜ Kaisma OÜ Vetiku S.T. M. Tombandi Soone Talu Valjala POÜ OÜ Halinga AS Tartu Agro AS Adavere Agro OÜ Lagendi OÜ Eikla Agro OÜ Ranna Farm OÜ JK Otsa Talu OÜ Ülejõe Piim OÜ Heseka OÜ Laekvere Pm OÜ Nurmsi Agro OÜ Aaspere Agro OÜ Sarapiku Farm OÜ Paunvere Agro OÜ Diner OÜ Metstaguse Agro AS Risti Agro AS Peetri Põld ja Piim OÜ Vaeküla Suurtalu OÜ Roodevälja Uustalu OÜ Vao Agro

Maakond Aastalehmi Piima kg Rapla 831 14 198 Pärnu 1392 14 083 Pärnu 129 13 984 Tartu 59 13 811 Põlva 660 13 415 Viljandi 134 13 323 Järva 403 13 055 Põlva 1179 12 938 Saare 710 12 927 Rapla 71 12 868 Valga 252 12 861 Jõgeva 1097 12 648 Jõgeva 515 12 633 Saare 104 12 604 Põlva 498 12 604 Põlva 186 12 575 Valga 322 12 519 Järva 2187 12 493 Tartu 368 12 457 Saare 446 12 423 Järva 589 12 422 Valga 906 12 415 Lääne-Viru 138 12 413 Lääne-Viru 389 12 359 Järva 2616 12 341 Pärnu 485 12 223 Lääne-Viru 401 12 180 Lääne-Viru 28 12 178 Saare 192 12 101 Pärnu 1619 12 053 Tartu 975 12 047 Jõgeva 515 12 042 Pärnu 58 12 031 Saare 249 12 015 Tartu 357 11 999 Lääne-Viru 435 11 994 Lääne-Viru 303 11 978 Lääne-Viru 133 11 978 Lääne-Viru 227 11 969 Pärnu 140 11 888 Lääne-Viru 515 11 799 Rapla 144 11 794 Jõgeva 638 11 783 Lääne-Viru 375 11 783 Järva 689 11 711 Järva 507 11 703 Järva 919 11 678 Lääne-Viru 93 11 677 Lääne-Viru 116 11 636 Lääne-Viru 573 11 527

Rasv, % 3,65 3,80 3,83 3,12 3,84 3,92 3,67 3,77 3,74 3,60 3,79 4,13 4,25 3,70 3,58 3,66 3,74 3,73 3,72 3,68 3,99 3,87 3,94 3,66 3,90 3,56 4,11 3,56 3,92 4,06 4,05 3,91 3,75 3,77 3,65 3,79 3,67 3,89 3,97 4,09 3,96 3,84 3,95 4,02 4,09 3,91 3,94 3,65 3,68 4,13

Rasva kg 519 535 536 431 515 522 480 487 483 463 487 523 537 466 451 460 468 466 463 457 496 480 489 452 481 436 501 433 475 489 488 471 451 453 438 455 440 466 475 486 467 452 465 473 479 457 460 426 428 476

Valk, % 3,33 3,29 3,30 3,47 3,30 3,34 3,44 3,25 3,55 3,41 3,22 3,52 3,39 3,34 3,37 3,33 3,32 3,28 3,37 3,38 3,36 3,28 3,41 3,39 3,37 3,41 3,44 3,27 3,58 3,39 3,45 3,48 3,30 3,41 3,45 3,32 3,37 3,42 3,43 3,45 3,56 3,20 3,51 3,48 3,48 3,38 3,51 3,35 3,36 3,53

Valgu kg 473 463 462 480 443 444 449 420 458 439 415 446 428 421 425 418 415 410 420 420 417 407 423 419 416 417 419 398 433 408 416 419 397 409 414 398 403 410 410 410 420 378 413 410 408 396 410 391 391 407

R+V 992 998 998 911 958 966 929 907 941 903 902 968 965 887 876 878 883 876 883 877 913 888 912 871 898 852 920 831 908 897 904 889 849 862 852 853 843 876 885 896 888 830 878 883 887 853 870 817 818 884

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

WWW.VINTS.EE

Eesti lehmad annavad Euroopas kõige rohkem

PIIMA

TIPPTOODANG ♦ 2022. aasta läheb ajalukku, kui esmakordselt oli ICARi (rahvusvaheline jõudluskontrolli organisatsioon) andmeil Eesti jõudluskontrolli aluste lehmade toodang kõrgeim Euroopas.

TANEL BULITKO

ETKÜ juhatuse esimees

J

õudluskontrolli all oli aasta­ vahetuse seisuga 81 020 pii­ malehma, kellest 87,3% oli holsteini tõugu. Riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli 10 628 kg, suurenedes aastaga 144 kg võrra.

Maamajandus on aastaid avaldanud tippkarjade toodangu andmeid, kus on võimalik tutvu­ da 50 parima eesti holsteini ja 50 parima eesti punase tõu kasvata­

ja aastatulemusega. Paremusta­ belis võrreldakse omavahel kar­ ju, kus lehmi rohkem kui 20.

Punaseid lehmi alla 10 000 Eesti punast tõugu karja kasva­ tajaid oli edetabelis esindatud üheksast maakonnast kokku 6438 lehmaga. Arvuliselt enim punase karja kasvatajaid oli Vil­ jandi- (8), Saare- (8) ja Tartu­ maalt (7). Enim punast tõugu lehmi oli Viljandi- (1473), Val­ ga- (1249) ja Jõgevamaa (1000) karjadest. Suurimad punase tõu

tippkarjad on Laatre ASis (872), Sadala Piim OÜs (687) ja OÜs Kõpu PM (516).

Kahes karjas, Valjala POÜs ja Kõljala POÜs, tootsid punast tõugu lehmad aastas üle 12 ton­ ni piima. Samuti oli viie punase karja toodang üle 11 tonni ja 18 karjas üle kümne tonni. Kolmes karjas oli aastane piimarasva ja -valgu summa üle 900 kg. Need olid Valjala POÜ 949, OÜ Härja­ nurme Mõis OÜ 904 ja Kõpu PM 901 kiloga.

Piima rasva- ja valgusisaldus on meie punastes karjades sil­ mapaistev. Piima rasvasisalduse järgi olid parimad eesti punast tõugu karjad OÜs Varudi Mõis (4,62), Rauni POÜs (4,47) ja OÜs Sadala Piim (4,43). Pari­ ma valgusisaldusega piima too­

GEA lüpsirobot R9500 DairyMilk M6850 somaatiliste rakkude andur • GEA lüpsirobotile on võimalik lisana tellida unikaalne somaatiliste rakkude andur, mis aitab varakult avastada mastiiti

MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

• Piima analüüsitakse kogu lüpsiprotsessi jooksul, esimesest kuni viimase tilgani, jälgides lüpsmise ajal toimuvaid muudatusi • Andur jälgib igal lüpsil iga lehma iga udara veerandi somaatiliste rakkude arvu • Tänu rakkude arvu analüüsile saate subkliinilise mastiidi infektsioone täpsemini tuvastada

Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

• Aitab minimeerida raviaega ja kiirendada paranemisprotsessi • Ei kasuta kemikaale ega reagente rakkude analüüsimisel • Puuduvad jooksvad kulud • Töötab patenteeritud meetodil, mis võimaldab täpseid tulemusi

Farmitek OÜ tel 505 8773 Vitamiini 2a, Tartu aare@farmitek.ee www.farmitek.ee

7

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Vändra ja OÜ Vändra Vara, mõle­ mad võrdselt 998, ning OÜ Kaiu LT (992). Ülejäänud 32 tippkar­ jas oli kuivaine aastane toodang üle 800 kg.

Piima rasvasisalduse järgi olid parimad holsteini tõugu karjad Torma POÜ (4,25), OÜ Härja­ nurme Mõis ja Vao Agro. Valgu­ sisalduse poolest olid parimad Valjala POÜ (3,58), OÜ Aaspe­ re Agro (3,56) ja Kõljala POÜ (3,55) karjad.

Enim oli aastaga toodang suurenenud Nurmsi Agro OÜ (1836), OÜ Sarapiku farmi (1341) ja Marelle Tombandi Soo­ ne talu (1334) karjades.

Punane või holstein?

Foto: Shutterstock

deti osaühingutes Sadala Piim ja Paala ning ASis Aravete Agro (3,60).

Võrreldes 2021. aastaga, oli eesti punase tõu tippkarjades pii­ matoodang suurenenud 30 kar­ jas ja vähenenud 20 karjas. Enim oli aastaga toodang suurenenud OÜ Millap (1986), OÜ Triigi Far­ mer (1349) ja Virila talu (1337) karjades.

Kuus ülisuurt holsteini karja Eesti holsteini tõugu karja kas­ vatajaid oli edetabelis esindatud kümnest maakonnast, kokku 26 867 lehmaga. Aastaga on holsteini tõugu lehmade arv suu­ renenud 960 lehma võrra.

Arvuliselt enim mustakirjute lehmade kasvatajaid oli LääneViru (13), Järva (7), Pärnu (6)

ja Saare (5) maakondades. Üle tuhande holsteini lehma oli kar­ jas kuuel ettevõttel. Suurimad holsteini tõu tippkarjad on ASis Väätsa Agro (2616), OÜs Estonia (2187) ja OÜs Halinga (1619).

Keskmine holsteini tõugu lehma­ de arv tippkarjades oli mulluses edetabelis 537.

Piimatoodangult oli tippkar­ jade väljalüpsid 11 527–14 198 kg. Seitsmes karjas tootsid hols­ teini tõugu lehmad mullu üle 13 tonni piima. Neist parimad, OÜ Kaiu LT (14 198) ja AS Vändra (14 083), koguni üle 14 tonni.

Samuti oli piimatoodang 27 kar­ jas üle 12 tonni.

Piima kuivaine kogutoodan­ gult oli 18 karjas rasva- ja valgu­ summa üle 900 kg. Kolm pari­ mat kuivaine toodangult olid AS

Mõlema, nii punase kui ka mus­ takirju tõu edetabelis on esinda­ tud 11 karja. Kahe tõuga edeta­ belis olevates ettevõtetes on ena­ mikul ülekaalus holstein. Eesti punase tõu osakaal on suurem vaid OÜs Kõpu PM. Piimatoodangult on tõugude­ vaheline suurim erinevus hols­ teini tõu kasuks JK Otsa talu OÜ (4917), OÜ Hekva (3055) ja Üle­ jõe Piim OÜ (2492) karjades.

Kuid piimarasva ja -valgu si­ salduse poolest on parimad näi­ tajad eesti punasel tõul. Ainsana eesti holsteini tõu karjadest oli Valjala POÜs valgusisaldus neil suurem kui punastel, vastavalt 3,58% ja 3,56%.

Tänavuseks parimaks piima­ karjakasvatajaks valitud Härja­ nurme Mõisa OÜ taanlasest te­ gevjuht Leo Hansen on öelnud, et usub piimanduse arengusse Eestis ning kindlasti tasub sekto­ risse investeerida.

TOP 50

Parimad eesti punase tõu karjad 2022

Farm Valjala POÜ Kõljala POÜ Peri PM AS OÜ Kõpu PM OÜ Härjanurme Mõis OÜ Kesa-Agro Miiaste PM AS AS Tartu Agro OÜ Saaremetsa OÜ Paunvere Agro Parduse Talu OÜ Karja OÜ Laekvere PM Järvamaa KHK OÜ Hurmi Agro OÜ Kure Mõis AS Terrax OÜ Jerwer AS Aravete Agro Nopri Talu OÜ Tõntso Agro OÜ Muraka Farm OÜ Kaska-Luiga OÜ Mangeni PM OÜ Voore Mõis OÜ Paala Puurmani PÜ Helme Noorloom OÜ Jurna Talu OÜ AT & MK OÜ Triigi Farmer AS Laatre Piim AS Teedla Mõis OÜ Varudi Mõis Osaühing Hekva Virila Talu OÜ Sadala Piim OÜ Ratla OÜ Nukike Linnamäe Talu Rauni POÜ OÜ Millap OÜ EPSF OÜ Loyde OÜ Kuuste Piim OÜ Eerika Farm OÜ Vaimastvere Agro OÜ Karinu PM OÜ Palupera Põllud Salme POÜ

Maakond Aastalehmi Piima kg Saare 79 12 612 Saare 49 12 129 Põlva 159 11 759 Viljandi 516 11 751 Jõgeva 30 11 738 Valga 99 11 709 Põlva 23 11 572 Tartu 288 10 928 Lääne-Viru 24 10 919 Jõgeva 201 10 812 Viljandi 87 10 642 Saare 249 10 555 Lääne-Viru 24 10 505 Järva 49 10 473 Põlva 148 10 451 Tartu 135 10 435 Tartu 57 10 430 Viljandi 193 10 401 Järva 37 10 357 Võru 70 10 311 Valga 246 10 298 Viljandi 113 10 263 Põlva 228 10 158 Viljandi 57 10 037 Lääne-Viru 20 10 033 Viljandi 372 9 978 Jõgeva 32 9 958 Valga 32 9 814 Saare 113 9 804 Põlva 28 9 785 Lääne-Viru 26 9 753 Valga 872 9 640 Tartu 47 9 602 Lääne-Viru 25 9 585 Saare 115 9 549 Tartu 35 9 545 Jõgeva 687 9 441 Saare 111 9 402 Viljandi 33 9 282 Viljandi 102 9 183 Saare 136 9 169 Lääne-Viru 27 8 994 Jõgeva 23 8 962 Võru 138 8 877 Põlva 31 8 818 Tartu 22 8 789 Jõgeva 27 8 786 Järva 22 8 785 Tartu 93 8 743 Saare 108 8 671

Rasv, % 3,97 3,85 3,94 4,17 4,19 3,83 3,72 4,19 3,62 3,97 4,08 3,96 4,04 3,83 4,09 3,75 3,67 4,01 4,06 4,32 4,13 3,90 4,24 4,14 4,09 4,21 4,03 4,32 4,17 4,22 3,87 4,10 3,79 4,62 3,92 3,92 4,43 4,15 4,19 4,01 4,47 4,07 3,98 3,95 3,76 4,19 3,76 3,78 4,25 4,14

Rasva kg 501 467 463 491 492 449 431 458 395 429 435 418 424 401 428 391 383 417 421 446 425 401 430 415 410 420 401 424 408 413 377 395 364 442 374 375 418 390 389 368 410 366 356 351 331 368 330 332 372 359

Valk, % 3,56 3,50 3,42 3,49 3,52 3,38 3,38 3,59 3,41 3,59 3,36 3,54 3,58 3,55 3,47 3,46 3,42 3,52 3,60 3,55 3,50 3,43 3,50 3,51 3,49 3,62 3,39 3,59 3,57 3,54 3,51 3,51 3,49 3,56 3,53 3,32 3,66 3,58 3,47 3,38 3,59 3,45 3,53 3,50 3,31 3,52 3,49 3,54 3,46 3,33

Valgu kg 448 424 402 410 413 396 391 393 372 388 358 374 376 372 362 361 357 367 373 366 360 352 355 352 351 361 337 352 350 346 342 339 335 342 337 317 346 337 322 310 329 310 317 311 292 309 306 311 303 289

R+V 949 891 865 901 904 845 822 851 767 818 792 792 800 774 790 752 740 784 793 812 785 753 786 767 761 782 739 776 758 759 719 734 699 784 711 692 764 727 711 678 739 676 673 662 623 677 637 643 675 648

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

8 parim karjakasvataja

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Eesti parimaks piimatootjaks sai Taani farm HEAD TULEMUSED ♦ Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis parimaks piimakarja­ kasvatajaks Leo Hanseni Härjanurme Mõisa OÜst.

Farm kuulub taanlastele ning kas seetõttu või vastupidi, sellest hoolimata, on selle saavutused Eesti piimakarjade seas ühed parimaist.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

E

esti ja Taani on viimastel aastatel ka­ hekesi konkureerinud esikohale Eu­ roopa suurima piimatoodangu võist­ luses. Kord on üks peal, siis jälle teine.

Osaühingul Härjanurme Mõis on haruldane võimalus ühendada Eesti ja Taani parimad teadmised, kogemused ja eelised.

Neljandat korda kandidaadiks Jõgevamaal Saduküla kandis asuvad head põllumaad kuulusid taanlastele juba sajan­ divahetusel. 2006. aastal ostsid nad juurde ka Härjanurme farmide loomakasvatusosa.

Nii tekkis Taani ettevõte Dan-Eesti AS, mille aktsionärideks on grupp Taani põllumehi.

Praeguseks on OÜ Härjanurme Mõis üks suuremaid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid Jõgevamaal, mille põhitegevus­ alaks on looma- ja taimekasvatus ning põl­ lumajandussaaduste tootmine ja esmane töötlemine. Maad kasutatakse 5500 ha ja seal kasvatatakse heintaimi, teravilja, rapsi ning lausa 1500 hektaril maisi. Tööd antak­ se keskmiselt 30 inimesele.

Firmas on 1100 lüpsilehma ja 900 noor­ looma. Kasvatatakse nii punast kui ka mus­ takirjut karja. Mullune keskmine piimatoo­ dang lehma kohta oli 12,6 tonni ja aastatoo­ dang üle 12 000 tonni piima. Esile tõstmist väärib piima rammusus: valgu- ja rasvaki­ lode summa oli 968 kilo. Mullune käive oli ettevõttel 3,5 miljonit eurot.

Parima piimatootja kandidaadiks esitati ettevõte juba neljandat korda.

Taani talupoiss farmijuhiks Härjanurme Mõisa OÜ juhatus koosneb ka­ hest inimesest. Need on Leo Hansen ja Jep­ pe Grabow Olesen. Omanikeringi kuulub veel Jens Ulrik Tarpgaard. Neist Leo Han­ sen on ettevõtte tegevjuht, kes iga päev farmi tööd korraldab. Temale andiski MES seekord parima piimakarjakasvataja aunimetuse. „2015. aastal leidsid omanikud, et neil peaks olema kohapeal kindel tegevjuht,“ räägib Leo Hansen. Nende meelest sobis siia väga hästi Taani tugevaimast põllumajan­ duspiirkonnast Kesk-Jüütimaalt pärit noor­ mees, kellel pealegi veel selline nimi, et kui ei teaks, võiks teda vabalt eestlaseks pidada. „Kasvasin üles suures Taani farmis ning olen kogu elu loomadega tegelnud,“ meenu­ tab Hansen noorusaega. „Nüüd püüan siin seda firmat juhtida.“ Üheksa aastat peamiselt Eestis elanud mees ütleb, et saab küll eestikeelsest jutust aru, kuid ise rääkida eriti ei soovi. Kuna um­ bes pooled loomakasvatustöölised on uk­ rainlased, pole see ka nii oluline. „Üheks mu eesmärgiks oli, et farmis olek­ sid töölised, kes on oma tööst huvitatud ja rahul,“ kinnitab Hansen. Tööliste palk koos­ neb tema selgitusel põhitasust ja tulemus­

tasust. Inforegistri andmetel oli töötajate keskmine brutosissetulek Härjanurme far­ mis 1770 eurot. „Oleme kogu aja töö tule­ muslikkust mõõtnud, selgitanud ja tagasisi­ det andnud,“ sõnab juht.

Igal aastal midagi uut Juba 2006. aastal Härjanurme Mõisa ostes teatasid Taani investorid, et nende eesmärk on hakata Eestis piima tootma ja teha koha­ peale moodne piimakarja vabapidamislaut.

Tasapisi ja samm-sammult hakatigi Här­ janurme piimatootmiskompleksi rajama.

Renoveeriti lüpsikarjalaudad, lõhuti või ehi­ tati ümber vanad silo- ja põhuhoidlad, vana töökoda tehti kontoriks, parandati noorkar­ ja elutingimusi.

Uusim ehitus, mis valmis eelmise aasta lõpul, on poegimis- ja vasikalaut. Peremees näitab seda uhkusega, sest see on nüüd täiesti tänapäevane hoone. Poegijatele ning väikestele vasikatele on grupisulus allapa­ nuks põhk, päris beebid elavad põhu peal individuaalboksides. Laut pole veel päris täis, aga kuna on kiire poegimisaeg, siis ei võta täitumine enam kaua aega.

Leo Hansen on rahul, et aasta-aastalt on arenguplaanid täitunud. Kui kolme aas­ ta eest oli uus lüpsiplats vaid unistus, siis Härjanurme Mõisa OÜ juht Leo Hansen. Foto: Lii Sammler praegu on see valmimisjärgus.

Valmis on juba platsiesine oote­ mid. Teisele korrusele tehakse koosole­ „Üheks mu mise ja seminariruum, mille aknad ava­ ala, mis on libeduse ja vigastus­ eesmärgiks oli, te vältimiseks kaetud mattidega. nevad lüpsikarusselli kohale. Seal saab et farmis oleksid siis korraldada kohtumisi, koolitusi ja õp­ Paigas on enamik sorteerimisvä­ ravaid ning DeLavali meeskond pepäevi nii oma rahvale kui ka teistele töölised, kes on oma huvilistele. paigaldab parasjagu 60kohalist tööst huvitatud ja karussell-lüpsiplatsi. Õppepäevi Härjanurmes juba korral­ rahul.“ Lüpsiplatsiga samasse plok­ dataksegi, näiteks oli seal mõne aasta eest ki tulevad duši- ja riietusruu­ LEO HANSEN sõratervise koolitus.

KONKURSS

KANDIDAADID

♦ Parimat piimakarjakasvatajat valib MES alates aastast 2000 ja parimat lihaveisekasvatajat aastast 2006. ♦ Eelvalikusse esitavad kandidaate Eesti Piimajõudluse AS, tõuloomakasvatajate ühistu, maaeluministeerium, põllumajandus- ja toiduamet ning maaülikool. ♦ Parimatel aastatel on eelvalikus olnud paarkümmend kandidaati (tänavu 24).

Lõppvooru valitakse 3−4 piimatootjat ja samapalju lihatootjaid. Komisjon külastab kandidaate veebruaris, kui eelmise aasta tulemused on selgunud. ♦ Parimatele loomakasvatajatele on auhinnaks pronksskulptuurid, mis antakse üle maaeluministeeriumi vabariigi aastapäeva aktusel.

PIIMATOOTJAD ♦ Kabala Agro OÜ, loomakasvatusjuht Kätlin Martmaa. Kabala Agro on Järvamaal tegutseva OÜ Estonia tütarettevõte, kelle lehmade keskmine piimatoodang on 12,4 tonni lehma kohta. ♦ Kaiu LT OÜ, farmijuhataja Marje Pesti. Kaiu LT OÜ on Eesti suurima piimatoodanguga farm. Mullu oli see 14,1 tonni lehma kohta. ♦ OÜ Paistevälja, loomakasvatusjuht Magnus Järv. OÜ Paistevälja on kasvatanud aastaga piimatoodangut tonni võrra ning mullune tulemus oli 13 tonni lehma kohta. ♦ Härjanurme Mõis OÜ, tegevjuht Leo Hansen. Härjanurme Mõisa lehmade keskmine piimatoodang oli mullu 12,6 tonni lehma kohta.

LIHAVEISEKASVATAJAD ♦ Piira Mahe OÜ, Maire Järv. Karja suurus on 315 looma, neist 101 ammlehma. ♦ Kasevälja Agro OÜ, Kaido Reinsalu. Karja suurus on 184 looma, neist 102 ammlehma. Ettevõttes on 98% tõupuhas limusiini kari. ♦ Puutsa talu, Airi Külvet. Talus on 147 lihaveist ja 58 ammlehma.

Puhtatõulisi loomi on 58%. Perenaine on kaastegev OÜs Liivimaa Lihaveis ja mitmetes teadusprojektides.

Parim loomakasvataja

2022. aastal parimaid tulemusi saavutanud karjakasvatajad

„Järgmiseks tahame teha täiesti uue noorkarjalauda,“ avab Leo Hansen plaane.

Kuna lüpsikarja on peetud juba aastaid lii­ va-allapanul ja see on näidanud häid tule­ musi, on plaanis teha samasugune laut ka noorkarjale.

Piim peab olema rammus Härjanurme Mõisa OÜ aastatulemused näitavad, et nende lehmade piim on päris hea kuivainesisaldusega: selles on rasva 4,15% ja valku 3,52%. Peamiselt holsteini karja on jäänud ka 30 punast tõugu lehma ning mõned vahepeal katseks sisse toodud montbeliarde’id.

Piima rasva- ja valgusisaldus on Hanseni sõnul olnud Härjanurme Farmi aretuse ees­ märk pikki aastaid, ka pulle on valitud sel­ le järgi, kelle tütardel on rammusam piim.

Palju on aretuses kasutatud Taani ja Viking Geneticsi tõumaterjali.

Rohke toodangu puhul muutub järjest olulisemaks karja tervis. Nii on aretuses tähelepanu alla võetud udara tervis, mis mõne aasta eest oli suurimaks probleemiks.

Udara tervis võiks parem olla nüüdki, kui­ gi asi on paranenud, kuid järjest suuremaks mureks on tegevjuhi sõnul ka lehmade jalad.

Kuigi ühegi olulise näitaja – piimakoguse, summaarse rasva- ja valgusisalduse, piima somaatiliste rakkude sisalduse ja karjaspü­ simise – poolest pole farm Eestis esikohal, avaldas Maaelu Edendamise Sihtasutuse ko­ misjonile muljet järjepidev areng ning see, et võrreldes eelmise aastaga on edasiminek olnud märgatav.

REKLAAM 9

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Valmista talve ajal rattaid, siis sui ajal võid sõita.

Mida rohkem lehm sööb, seda rohkem toodab ta nii piima kui ka sooja. Ülekuumenemise vältimiseks peab lehm eraldama üleliigse sooja ning just seetõttu tunnebki loom end jahedas palju paremini. www.delaval.ee

10 parim karjakasvataja

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Parim lihaveisekasvataja suurendab karjatamisega loomade juurdekasvu ning liikide mitmekesisust TUNNUSTUS ♦ Airi Külvet peab Pedja jõe luhtadel mahedalt 160 lihaveist, teeb koos teadlastega uurimistööd karjatamise ja loomade heaolu kohta, propageerib hõrgu lihaga Jaapani wagyu veisetõugu, juhib ühistut Liivimaa Lihaveis.

Ja see pole veel kõik.

SILJA LÄTTEMÄE

silja.lattemae@maaleht.ee

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

„S

ee on vanaisa põlistalu, Pedja jõgi voolab õuest läbi ja see koht asus­ tati juba 1684. aastal,“ tutvustab Puutsa talu perenaine Airi Külvet ajaloolist talukohta. Osa talu maid asub Ped­ ja jõe luhtadel, kus Külvet kasvatab mahe­ dalt rohumaalihaveiseid.

Tallinnas sündinud ja kasvanud Airi Kül­ vet tuli Puutsa tallu pärast keskkooli lõpe­ tamist 1995. aastal, sest eakas vanaisa ei jaksanud enam üksi lehmi pidada. „Läksin talu kõrvalt Luua metsanduskooli õppima, sõitsin igal hommikul Žiguliga kooli ja viisin ka piima meiereisse,“ meenutab ta. Ka maa­ ülikoolis õppis ta loomakasvatust ja hakkas tegelema lihaveistega.

Puutsa talu põhikari on praegu 62 amm­ lehma, kokku on päid 160 ringis. Puhtatõu­ lise karja osakaal on farmis 58%. Tegevus­ suunaks on aretusloomade müük ja kvali­ teetse veiseliha tootmine. Aastas läheb ta­ lust lihaks ca 40 veist.

Airi Külvet on ka lihaveisekasvatajate koolitaja ja eestkõneleja nii Eestis kui ka rah­ vusvahelisel tasandil. Selleni on teda viinud huvi uuenduste vastu ja soov katsetada eri­ nevaid asju.

Aberdiin-angus küll, aga mitte must Kui talu piimatootmise lõpetas, tõi Airi Kül­ vet sinna esiteks simmentali tõugu lihavei­ sed. Aastatega koges ta, et simmental pole piisavalt hea rohumaaveis, ja hakkas otsima uut luhaheinamaadele sobivat tõugu.

Teadupärast on üks paremaid rohumaali­ haveise tõuge aberdiin-angus. Seda peetak­ se Eestis palju ning saada oli ka head tõu­ materjali.

Angustest sai alguse üks huvitav teadus­ projekt, kus Airi Külvet oli põhitegija. Nimelt nägi ta, et musta värvi karvkattega looma­ del on − eriti suurema õhuniiskusega jõe­ luhtadel − väga raske seetõttu, et neid pii­ navad kohutavalt parmud, sääsed, kärbsed ja muud putukad. Nii tekkis uurimispro­ jekt, kuidas neid vereimejaid kõige pare­ mini tõrjuda. Uuriti lahuseid, mille tarvis kasvatas Airi ise osa taimi oma peenramaal, peleteid jms. Üks uuendus, mille Airi oma karjas see­ tõttu kasutusele võttis, oli hakata kasvatama punast värvi anguse tõugu, mis pole Eestis nii levinud kui must. Kuid punast värvi loo­ madel on putukate perioodil pisut kergem.

Praegu näebki Puutsa talus ilmselt Eesti kõi­ ge ilusamat punase anguse karja.

Sõnnikuaun põllul on täiesti keskkonnasõbralik „Sõnnik seisab korralikult aunas ega reos­ ta keskkonda, kui aun on põhuga segatud ja kindlustatud,“ lükkab Airi Külvet ümber

ühe levinuma veekaitsjate etteheite, et sõn­ nikuhunnikud põllul reostavad olulisel mää­ ral põhjavett. „See, kuidas sõnnik toitaineid välja an­ nab, sõltub kuivainest. Mul on kuiva põhu­ ga segatud sõnnik ja selle kuivaine protsent on suur. Sealt leostub väga vähe.“ Peale suure kuivainesisalduse on oluli­ ne ka see, et sõnnikuaun poleks liiga kõrge, sest siis on surve keskkonnale väiksem. Suu­ rim kõrgus hoitakse Puutsa talus 1,7 meetri peal, sest sõnniku kompostimisel kehtib ree­ gel, et mida õhem, seda parem. Põlluväeti­ sekski kasutatakse mahetalus kompostitud sõnnikut.

Airi Külvet on osalenud ka mitmes sõn­ nikukäitlemise projektis. Üks pikemaajaline oli Green Agri projekt. „Green Agris analüü­ sisime kahe aasta jooksul sõnnikuaunasid.

Analüüsid näitasid, et korrektselt aunasta­ tud, piisava põhusisaldusega aunadest läm­ mastikukadu keskkonda ei olnud,“ kinnitab Külvet.

Ta ei pea vajalikuks ka lihaveiste betonee­ ritud söötmisplatse, kuna virts leiab platsi kõrvalt ikka tee pinnasesse. Oma talus söö­ dab ta loomi koplis, veeretades heinarulli iga kord ise kohta laiali − nii on keskkonna­ koormus oluliselt väiksem.

Orhideed on niitudel tagasi Talu osaleb ka rohumaaveise innovatsioo­ niklastris. Nii tegeldakse jätkusuutlike kar­ jatamise viisidega. Airi Külvet rakendab oma talus lihaveiste portsjonkarjatamist.

Loomagrupid on järk-järgult üle viidud ro­ tatsioonilisele portsjonkarjatamisele, selle eesmärk on rikastada mulla elustikku ja vä­ hendada ülekarjatamise riske. Koplite kasu­ tusaeg on kõige rohkem paar päeva. „Loomad peavad rohu ära sööma, koplit hästi tallama ja sittuma,“ ütleb perenaine ot­ sekoheselt. „Rusikareeglid taastaval karja­ tamisel, millest lähtun: 60% taimikust söö­ dud, 30% maha tallatud ja 10% püsti. Kolm päeva koplis ja siis annan 30 päeva taimiku­ le puhkust.“ Külvet lisab, et on iga aastaga kopleid väiksemaks teinud: „Noort taime söövad veised väga hästi ning uus taimestik tuleb juba liigirikkam.“ Kui loomi pidevalt ühes koplis pidada, ot­ sivad nad Külveti selgitusel noored taimed välja ja jätavad vanemad söömata. Seetõttu ei saa karjamaa taimestik ka täielikult uue­ neda. Kui aga koppel umbes kuuks ajaks seisma jätta, on taas uus värske rohi ole­ mas. Pealegi seob kasvav taim süsinikku, nii et selle jalajälg on väiksem.

„Sõnnik seisab korralikult aunas ega reosta keskkonda, kui aun on põhuga segatud ja kindlustatud.“ AIRI KÜLVET

„Mõne aastaga on liigirikkus suurene­ nud,“ kinnitab ta. „Karjatamine toob kiiresti tagasi ajaloolised niiduliigid, sealhulgas kä­ palised.“

Kvaliteedikava seab ranged heaolunõuded Mahetootmist alustas Airi Külvet 2004. aas­ tal. Tema sõnul ei oleks Pedja jõe luhtadel ja ümbritsevatel rohumaadel teisiti kui mahe­ dana lihaloomi pidada mõtet. Nii panustab ta ka pärandmaastiku säilitamisse.

Airi Külvet oli ka üks neid, kelle initsiatii­ vil asutati MTÜ Liivimaa Lihaveis, kus ta on juhatuse liige. Ühing asutati selleks, et väär­ tustada rohumaadel kasvatatud veiste liha, neid ühiselt turustada ja kvaliteetse veiseli­ ha väärtuslikke omadusi tarbijatele tutvus­ tada. Puutsa talu veised lähevadki lihaks ühistu kaudu.

Külvet on ka rohumaaveise kvaliteedika­ va üks peamisi loojaid ja tutvustajaid. „Ro­ humaa lihaveisel on kõrgemad heaolunõu­

Perenaisel Airi Külvetil on palju abi karjakoer Roosist.

ded, vähemalt 50% olgu püsirohumaad ja teravilja ei tohi nuumamiseks sööta,“ selgi­ tab ta. Praegu järgib kava 53 tootjat.

Rohumaaveise kvaliteedikava saigi 2014. aastal loodud seetõttu, et tootjad ei teeks Foto: Lii Sammler mingit hinnaalandust kvaliteedis, jääksid keskkonnasõbraliku mahetootmise juur­ de, järgiksid loomade heaolu ja hoiaksid hinnas kodumaise liha­ veiseliha väärt maitset. „Karjatamine Airi Külvet on valitud Euroo­ toob kiiresti tagasi pa Liidu võrgustiku BovINE (Veiste innovatsioonivõrgustik) Eesti ajaloolised niiduliigid, esindajaks. Võrgustik tegutseb sealhulgas käpalised.“ üle Euroopa Liidu, peetakse koh­ AIRI KÜLVET tumisi ja veebiseminare. Tänu sellele on Eesti lihaveisekasvata­ jani jõudnud hulk tänapäevaseid teadmisi li­ haveisekasvatuse kohta.

2020. aastal oli Airi Külvet üks aasta põl­ lumehe tiitli nominente. 2021. aastal tun­ nistati Puutsa talu Läänemere-sõbraliku far­ mi konkursi võitjaks Eestis.

REKLAAM 11

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

14 100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

UUS ABBIFAN 140-XXP-21 VENTILAATOR GARANTEERIB ÜLIMADALA ENERGIATARBE!

LATTER NT

25. august 2022

Pikisuunalineventilation ventilatsioon Longitudinal Longitudinal ventilation Longitudinal ventilation

Arendades edasi häid ventilaatoreid Edukas ja energiasäästlik ventilaator on varustatud uusima mootoritehnoloogiaga: sisseehitatud elektroonikaga otse juhitav püsimagnetmootor. Propeller paigaldatakse otse uuemootori teljele.

See asendab traditsioonilist rihmülekannet, mille tulemusena läheb vaja vähem kuluosasid ja hooldust! Mootoril on eraldi kaitstud sektsioonis sisseehitatud muundur ja kaks pistikuühendust kiireks ja lihtsaks paigaldamiseks. Ventilaatorid on varustatud mõne meetri pikkuse kaabliga, nii et peab ühendama ainult 400 V toitekaabli ja 0–10 V juhtkaabli. Selle tulemuseks on ülimadal energiatarbimine võrreldes tavaliste ventilaatoritega (vt energiatarbimise tabelit) ja täiuslik ventilaatori juhtimine.

Cross Cross ventilation ventilation Ristsuunaline ventilatsioon Cross ventilation 3-Phase 3-Phase 400 3-Phase 400 V V 400/ 60 V 50 50 / 60 HZ HZ 50 / 60 HZ DCC DCC DCC

Paigaldamine erinevatesse hoonetesse

230 230 V V 230 V 50 50 Hz Hz 50 Hz

Ventilaatoreid saab kasutada nii pikisuunalise ventilatsiooni kui ka parema ristventilatsiooni kontseptsiooni jaoks. Ristventilatsioon tagab värske välisõhu farmis, mis parandab oluliselt selle kliimat.

Kõige tõhusam on asemeid ventileerida pikisuunas. Parim tulemus saavutatakse avatud külgseina kõrgusega 4,20 m. Isegi madalamates farmides on võimalik ventilaatorite abil saavutada märkimisväärseid tulemusi, kui need on sissepoole suunatud.

Ventilaatorite reguleerimine puutetundliku juhtkilbi abil

DCC-kontrollerit on lihtne kasutada soovitud temperatuuri täpseks seadmiseks. Ventilaatorimootori pöörlemiskiirust reguleeritakse automaatselt 0–10 V signaali abil, mis põhineb etteantud temperatuuril. See tähendab, et enam ei pea temperatuurimuutuste pärast muretsema! DCC-Touch suudab juhtida kuni 48 ventilaatorit.

Kuumastress

Uued uuringud näitavad, et piimatoodangu suurenemine suurendab ka stressitundlikkust ja see võib alata temperatuuril alates 22° C. Mida suurem on õhuniiskus laudas, seda madalamalt temperatuurilt (alates 22° C) algab kuumastress.

Tehniline informatsioon: Tootlikkus:.......................................................................................................................50000 m³/h Toide:........................................................................................................................... 400 V; 50/60 Hz Võimsus: .............................................................................. 0,53 kW (elektrooniline kontroll) Voolutugevus:............................................................................................................................. 1,3 A Kaal:................................................................................................................................................. 49,5 kg Mõõdud: ..............................................................................................................147 x 42 x 144 cm Propelleri läbimõõt:......................................................................................................1219 mm Mootori pöörlemiskiirus:.......................................................................................512 p/min Energiatõhususemärgis: ..................................................................................................... AA+ Müratase:................................................................................................................................ 58-63 dB Garantii: .................................................................................................................................................7 a

UUS! DCC-TOUCH VENTILATSIOONI JUHTPULT

Nüüd on saadaval uue põlvkonna DCC-juhtpult, mis on varustatud puuteekraani ja erinevate funktsioonide kombinatsiooniga, mis võimaldab optimaalset ventilatsiooni juhtimist.

DCC-TOUCH: VÄGA LIHTNE! 1. Valige funktsioon 2. Seadistage väärtus 3. Salvestage väärtus

DCC-TOUCH VÕIMALUSED:

Ventilaator on ilma veorihmata, hooldusvaba ja väga vaikne – ei häiri loomi.

• Praeguste väärtuste lugemine (temperatuur, ventilaatorite kiirus jne) • Ventilaatorite juhtimine ja jälgimine • 2 ventilaatorite grupi eraldi juhtimine • Udutamisprogramm • Pihustamisprogramm • THI-indeks (temperatuuri ja niiskuse suhtarv)

VÕIMALIKUD ANDURID

• temperatuuri, • suhtelise õhuniiskuse ja • tuule kiiruse mõõtmiseks.

EELISED

• Kasutajasõbralik – uue puuteekraaniga • Lihtne kasutada • Lihtne navigeerimine • 0–10 V väljund • Lihtne paigaldada • Võimalus kaugjuhtimiseks pilves

TEHNILISED ANDMED

• Analoogsisendid: 3 (2 x temperatuur ja 1 x niiskus) • Analoogväljundid: 2 (reguleeritavad ventilaatorid) • Digitaalsed sisendid: 1 (tuuleandur) • Digitaalne väljund: 2 (ventilaatori käivitusrelee, udutamine/pihustamine) • Alarmi relee: 1 • Toitepinge: 110–240 Vac, 50/60 Hz • Väljundpinge: 24 Vdc/12 Vdc • Mõõtmed: 204 x 229 x 116 mm • Kaitseklass: IP54 • Töötemperatuur: 0–45° C

Juba täna kasutavad meie uudse tehnoloogiaga ventilaatoreid Agrone OÜ, Trigon Dairy Farming Estonia, Estonia OÜ jpt.

12 söötmine

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Jäänud on vaid üksikud farmid, kus loomad pole maisisilo maitsta saanud

SÖÖT ♦ Maisikülvi pind suureneb Eestis igal aastal ja maisisilo män­ gib lüpsikarja söötmisel järjest suuremat rolli.

Tänavu tuletasid vara­kult saabunud öö­kül­ mad meile meelde, et elame siiski põhjamaal, kuid mais on soojamaa kultuur. Külmanäpistuse tõttu sai maisisilode kvaliteet tugeva löögi.

KRISTIINA MÄRS Smartfor OÜ nõustaja

M

aisikasvatuse hooaeg al­ gas mullu väga edukalt.

Kevadel saavutas muld üsna kiiresti külviks sobiva tem­ peratuuri, tugevaid sadusid ei ol­ nud ja seeme sai mulda õigel ajal.

Põllumehed ootasid hinge kinni hoides maisi tärkamist, sest mä­ letame liigagi hästi 2021. aasta kiduraid ja lainetavalt ebaühtlase kasvuga põlde. Õnneks see ajalu­ gu ei kordunud ja mais tärkas kii­ resti ning kasvas suure hooga ja ühtlaselt, nii et lust oli vaadata.

Kuumastressi mõju oli vara­ sema aastaga võrreldes taimiku­ le väiksem, tõlvikute otsad olid lehtedega kenasti kaetud ja tai­ med olid kõrgemad. Väetist anti taimedele mõistlikult, umbrohu­ tõrje tehti õigel ajal ning seetõttu olid lootused kvaliteetse sööda­ baasi tekitamiseks väga suured.

See lootus hakkas tuhmuma septembri algul, kui esimesed murelikud põllumehed teatasid

Maisisilo tegemisel on omad nipid. Foto: Raivo Tasso

SEEMNETE PAKKUMINE

2023. aasta KEVADHOOAJAKS

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

Viljelusvõistluse 2020.a võitja

1. KOHT!

Suvioder

BENTE C2 Idanevus 95–98% 1000 seemne mass 52–54 g Viljelusvõistluse 2022.a võitja

1. KOHT!

Kaer

APOLLON C2 Idanevus 95% 1000 seemne mass 45 g

Kollane hernes

SALAMANCA C2 Idanevus 83–87% 1000 seemne mass 248–252 g

Keskvalmiv 2-realine suure saagipotentsiaaliga suvioder. Õlleodra tüüpi söödaoder.

Kasvukõrguselt keskmine 68-70 cm, hea seisukindlusega.

Vähem vastuvõtlikum võrklaiksusele ja äärislaiksusele.

Hea idanevusega!

Eesti kaera saagirekord 8,6 tonni/ha!

Keskvalmiv, suure saagipotentsiaaliga toidukaer, mille kasvuaeg katsetes keskmiselt 101-103 päeva.

Kasvukõrgus keskmiselt 89 cm.

Tugevakõrreline, kõrte murduvus väike, hea seisukindlusega.

Hea kooritavusega.

Suure saagipotentsiaaliga ja varasemapoolse valmimisega põldhernes,toiduherne kvaliteediga, kõrge proteiinisisaldusega.

Väga hea seisukindlusega, mistõttu on koristus lihtne ja kiire.

Info ja tellimine Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee | www.iriscorptrans.ee

Ahti Nurm 5647 2901 puidetalu@gmail.com

Transport maismaa piires tasuta!

Saartele lisandub transpordi lisatasu või suurte koguste puhul erikokkulepe.

13

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

oma külmast pruuniks tõmbu­ nud maisipõldudest. Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitai­ med ära, enne kui need saavuta­ sid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.

Varased öökülmad rikkusid maisisilo kvaliteedi Selline maisisilo on väiksema toiteväärtusega ja ka fermen­ tatsioon võib suurema tõenäo­ susega ebaõnnestuda. Külma­ näpistusi on erinevaid ja maisi vaatenurgast on oluline vahe, kas öösel tuleb näiteks –2 0C kül­ ma nelja tunni vältel või –4 0C külma kahe tunni vältel. Kül­ mast puutumata jäid vaid mõ­ ned piirkonnad Saaremaal ning imekombel külmapealinna Jõ­ geva ümbrus.

Sellises olukorras tekkis nii mõnelgi põllumehel küsimus, et ehk oleks mõistlik külmavõe­ tud ja pruuniks tõmbunud mai­ si koristamisega veel viivitada, lootuses mingitki tärklist juurde oodata.

Kui külmanäpistus on vähe­ ne, siis võib tõepoolest tärklist ajapikku lisanduda. Tõsisema külmakahjustuse korral nägime Järvamaa katses, et pruunikaid taimi võimalikult kaua põllul hoides (tippude murdumiseni)

Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitaimed ära, enne kui need saavutasid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.

saime lõplikuks tärklise saagiks sealt vaid 129 g/kg kuivaines.

Samal ajal paljunesid niiskete ilmadega lehtedel ja vartel hal­ litusseened ja nende lõplikuks arvuks jäi sellel põllul neli miljo­ nit hallituse rakku ühel grammil maisilehtedel. Olgu öeldud, et le­ hed olid silmaga vaadates täies­ ti tavalised ja suurt hallitusega saastumist ei olnud näha. Hal­ lituse toodetud mükotoksiinide risk on surnud lehtedega kauaks põldu jäetud maisi puhul suur.

Mida ohtrama toodanguga loo­ mad, suurem söömus, hapram looma immuunsüsteem (tiined loomad), seda ohtlikum on olu­ kord. Eesti lehmad on tippsport­ lased ja see on neile potentsiaal­ selt ohtlik.

Varaste öökülmade tõttu ongi maisisilode kvaliteet eelmiste aastatega võrreldes väga variee­ ruv. Maisisilo valmistatakse eel­ kõige selle suure energiasisaldu­ se pärast, mida on hea kasutada söödaratsioonis rohke proteiini­ sisaldusega rohusilode tasakaa­ lustamiseks.

Maisisilo suur energiasisaldus pärineb maisiterades sisalduvast tärklisest. Kui ootamatu külm tai­ me elutsükli katkestab, siis tärk­ lise moodustumise protsess jääb pooleli ja tärklisesisaldus vähe­ seks. Just seetõttu varieeruski 2022. aasta maisisilode tärklis vahemikus 89–375 g/kg kuivai­ nes, olenevalt maisi küpsusast­ mest. Samal põhjusel on ka kuiv­ ainesisaldus silodes väga erinev, jäädes vahemikku 22–40%.

Taime küpsemist inditseerib ka tema kiusisaldus ja nende arvude vahel on samuti suured

Varane sort ei tähenda kindlasti, et haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda, et tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks.

Mais on oluline tärkliseallikas. Foto: Maalehe arhiiv

käärid. Toorkiud jäi vahemik­ ku 16–32%. Niisiis võib farmil olla kõrvuti hoidlates väga hea ja üsna viletsa kvaliteediga mai­ sisilo, mille mõlema söötmisel oodatakse siiski suurt piima­ toodangut. Kehvema söötmisel peab kompenseerimiseks juurde

ostma suurema koguse kalleid ostusöötasid, mis tõstab piima omahinda.

Liiga palju haljasmassi tuleb tallamisele Viimase aastaga on toimunud maisisilo valmistamise protsessis

muutusi. Suur rõõm on näha, et viimase hooaja maisisilo proovi­ des on toortuha sisaldused väga väiksed (alla 5%), mis näitab, et silo tootmise hügieenile pan­ nakse varasemast enam rõhku ja maisisilo on hoidlatesse saanud ilma liigset pori ja mulda sisse vedamata.

Maisisilo õnnestumisel män­ gib võtmerolli ka korralik talla­ mine, et võimalikult palju hap­ nikku silost välja saada. Varase­ mate aastate maisisilode talla­ mistihedust mõõtes ei ole rõõ­ mustamiseks eriti põhjust olnud, sest silokonveierite tempo oli kii­ re, hekseldid võimsad ja liiga pal­ ju haljasmassi veeti lühikese aja jooksul hoidlatesse. Möödunud hooaja maisisilotegu jälgides oli suur rõõm näha, et tallamisele oli rohkem rõhku pandud, ja nüüd­ seks kinnitavad ka siloanalüü­ sid, et silomeeskondade ühised jõupingutused on vilja kandnud.

Võtmesõna on FAO 180 Kuna meie suvi on lühike ja lõu­ namaadega meid võrrelda ei saa, siis maisisortide valikul võiks ee­ listada pigem varaseid (mitte üle FAO 180–190). Varane sort ei tä­

henda kindlasti, et haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda, et tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks.

Kui mais mingil põhjusel siiski siloküpsust ei saavuta, on oluline ratsiooni koostajaga juba vara­ kult konsulteerida. Sellisel juhul oskavad loomakasvatajad arves­ tada ka olemasoleva silokoguse­ ga, mis silomahlade eraldumise tõttu võib jääda väiksemaks, kui esialgu kirjas oli. Söötmisstra­ teegiat varakult paika pannes ei tule lisakulutus teramaisile/mai­ sijahule üllatusena ja saab juba varakult planeerida, milliste ro­ husilodega koos söötmine oleks kõige otstarbekam.

Kui loomadel hakkab ilmne­ ma terviseprobleeme, söömuse langust või midagi eriskumma­ list, tuleks kohe teha mükotoksii­ nide analüüs. Kõiki söötasid (sh ostusöötasid, rohusilosid) ei jaksa mitte keegi läbi analüüsida ja sel­ lepärast on otstarbekas võtta tok­ siinide sisalduse analüüsiks proov söödalavalt loomade eest, et näha toksiinide kogust, mida loom söö­ dakilogrammiga saab.

Meeles tuleks pidada, et mida suurem on hallituse risk, seda olulisem on maisi tallamise in­ tensiivsus. Seda enam ei muuda, et toksiinid põllul lehtedel juba valmis toodeti, kuid kui suuda­ me hapniku silost võimalikult palju välja tallata, ei saa see olu­ kord hoidlas vähemalt hullemaks minna. Loomulikult ei tohiks märga maisisilo üle tallata. Üksnes olemasolevale sööda­ baasile hea söötmisstrateegia planeerimisega saab silodest väl­ ja võtta maksimumi.

14 söötmine

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

Eesti loomad saavad järjest rohkem kodumaist sööta ARENG ♦ Vaid paarikümne aasta eest elas suur osa Eesti põllumajandusloomi Läti sööda peal ja Eestis oli vaid Scandagra söödatehas Viljandis.

Seejärel asusid tööle mobiilsed söödaautod ja nüüd on hoogsalt arenemas ka Jõgevamaal tegutsev Pro Grupp Investi söödatehas.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

„S

eitsme aastaga on meie maht neljakordistunud, on tekkinud palju klien­ te Eestis, mõned suured kliendid Lätis ning uue võimalusena 25ki­ loses väikepakis söödamüük.

Kõike seda arvesse võttes me ei jõua enam varsti olemasolevate tootmisvõimsustega kogu vaja­ likku sööta toota. Nii et plaanis on tulevikus rajada konkreetselt sellele kohale siin uus söödate­ has,“ selgitab Pro Grupi juhatuse liige Leonid Dulub, näidates vii­ mast vana telliskivihoonet, mis nende territooriumile veel jää­ nud on.

Usaldus ei tulnud üleöö Eesti söödatööstus pole just üle­ aru suur. Kodumaisest viljast valmistab loomasööta peale Pro Grupi veel Scandagra söödate­ has. Lehmafarme aitavad ka Bal­ tic Agro ja Agrovarustuse mo­ biilsed söödamikserid. Siiani on tuntav turuosa Läti Dobele söö­ datööstusel.

Mõte rajada Jõgevamaale Kantkülla söödatootmise kes­ kus tekkis firmal Pro Grupp In­ vest kümmekond aastat tagasi.

2014. aastal liitus meeskonnaga teraviljaäri kogemustega Leonid Dulub ning hakati ehitama söö­ datehast. „Tookord oli siin rohu­ maa ja veneaegne kuivatikomp­ leks,“ meenutab ta. 2015. aasta 27. märtsil sai tehas valmis ja lii­ nilt tuli esimene jõusööt. „Alustasime 2000 tonni söö­ daga kuus, aasta lõpuks oli kuu­ toodang kasvanud 3000 tonni­ ni, aastaks 2016 4000ni ja mul­ lu olime jõudnud 8000 tonnini kuus ehk 95 000 tonnini aastas,“ loetleb Dulub, lisades, et praegu on tehas klientidele ja partnerite­

le ära müünud 80% söödatehase võimekusest. „Päris tühjaks me ladu ei müü, see oleks liiga suur risk, sest kui tekib hädaolukord, peab natuke ka varu olema,“ sel­ gitab ta.

Kuigi praegu jookseb masi­ navärk algusaegadega võrreldes peaaegu õlitatult, polnud algus kergete killast. Scandagra ja Do­ bele söödatehased olid juba aas­ taid turul, samuti tegid tööd esi­ mesed mobiilsed mikserid ning paljud lehmapidajad jahvatasid oma karjale ise jahu. Viljaostmi­ seks suuremas mahus Pro Grupil raha nappis, samuti polnud al­ gusaastatel piisavalt finantsvõi­ mekust, et anda loomakasvata­ jatele pikemaid maksetähtaegu.

Abi oli sellest, et püüti hoida kvaliteeti. Hakati tegema head graanulsööta, mida vajavad lüp­ sirobotid ja mille pakkumist tol ajal piisavalt polnud. Koos nõus­ tajatega hakati külastama veise­ farme. Hoo lükkas sisse see, kui farmidele hakati andma rendile söödapunkreid.

Eesti piimakarja toodang on läinud nii suureks, et järjest olu­ lisemaks muutub sööda täisväär­ tuslikkus. Väga oluline on ka bioohutus − kõik saastumise ja hallitamise riskid tuleb viia mii­ nimumini.

„Kui lao eri nurkades on maisi, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.“ LEONID DULUB

Pro Grupi sööda- ja õlitehas laiendab haaret. Foto: Rauno Liivand / Pro Grupp

„Kui lao eri nurkades on mai­ si, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.

Palju lihtsam ja kokkuvõttes ka soodsam on kasutada täislahen­ dust, kus sööt juba farmi kõrval tünnis,“ kommenteerib Dulub.

Mitte ainult punkrisse, vaid ka pakki Veel eelmise aasta lõpul oli Eestis suur osa väikepakisööta impordi­ tud naaberriikidest. Kuu aja eest valmis Pro Grupp Investi sööda­ tehasel moodne täisautomaatne pakkeliin, mis pakib sööta 25ki­ lostesse kottidesse ja suudab pa­ kendada 5 tonni tunnis ehk üle 1000 tonni kuus. „Seda on sel­ gelt rohkem, kui Eesti ja Läti tar­ bivad, kuid investeering on mõel­

se vajame iga kuu 100 tonni õli ja 900 tonni rapsikooki. Oleme siiani ostnud rapsikooki Scano­ la Balticult ja Farm In Productio­ nist, lisaks Lätist, Leedust, Valge­ venest, Ukrainast, Kasahstanist.

Välismaa kaup on olnud soodne, kuid kvaliteet ebastabiilne,“ sel­ gitab Dulub õlitehase vajalikkust.

Kui rapsikook kasutatakse ära oma tehases sööda tootmiseks, siis õlist jääb 80% kuumpressitud väärtuslikku vedelikku üle. See müüakse suurel määral Scano­ lasse, osalt ka Lätti ja Soome, kus see rafineeritakse, pudeldatakse ja saadetaks inimeste toidulauale.

Eestis on peale Pro Grupi vaid üks söödtehas. See kuulub kont­ sernile Scandagra ning asub Vil­ jandis. Tehas toodab kodulehe

andmetel täis- ja täiendsöötasid sigadele, veistele ja kodulindu­ dele, samuti lemmikloomadele, karpkaladele ja alpakadele.

Tootesortimendi väljatööta­ misel arvestatakse nii suur- kui ka väiketootjate vajadustega. Sel­ lest lähtudes on võimalik toota sööta loomade vajaduse järgi kas puistes, granuleeritult (graanuli eri pikkus) või purustatud graa­ nuli kujul (jämeduse eri astmed).

Tootmises on kümneid retsepte.

Scandagra omandas tehase 2004. aastal ja on tootmist jõudu mööda moderniseerinud. 2021. aastal alustati söödatehase uue suuremahulise investeeringu­ plaani elluviimist, eesmärgiks parem kvaliteet, mürataseme alandamine, õhusaaste vähenda­ mine ja energiasääst. Aastas too­ detakse ligikaudu 90 000 tonni söötasid.

Leedus pakkusid farmides sööda valmistamise teenust ning nägi­ me, et ka Eesti loomakasvataja­ tele võiks see sobida.“ Esimese Söödameistri veski­ ga alustati 2010. aastal. Mobiilse söödaveski pealisehitused teeb Austria ettevõte, kellel on liiku­ vate söödaveskite ehitamisega aastakümnetepikkune kogemus. „Baltic Agro mobiilse Sööda­ meistri eeliseks on sööda tootmi­ ne loomafarmis kohapeal. Tee­ nuse tellija näeb ja teab täpselt, mis kvaliteediga tooraineid söö­ da valmistamiseks kasutatakse,“

räägib Randmaa. „Kõik Baltic Agro liikuvad söödaveskid või­ maldavad teravilju nii jahvatada kui ka muljuda. Söödalisandeid lisatakse nii puistes kui ka vede­ lal kujul. Valmistatud söödasegu ladustatakse söödapunkrisse pu­ hudes või laopinnale.“ Sööt valmistatakse loomakas­ vatajate oma põldudel kasvanud teraviljast, komponendid lisatak­ se soovide põhjal. Vajaminevad komponendid saab tellida loo­ makasvatuse müügiesindajate käest, kes oskavad nõustada ka ratsiooni koostamise asjus. Val­

davalt on Söödameistri klienti­ deks piimaveisekasvatajad, kuid sööta toodetakse ka lihaveistele, kanadele, kitsedele, lammastele ja hobustele. „Esimese Söödameistri klien­ di Tavex OÜga algas koostöö 2010. aastal ja kestab tänase päevani. On nii farme, kellele toodetakse üle 1000 tonni sööta kuus, kui ka väiketootjaid, kelle jaoks valmistatakse 5 tonni sööta kuus,“ sõnab Randmaa.

Kahe samasuguse autoga teenindab farme ka OÜ Agro­ varustus.

Scandagra Viljandi söödatehas

Baltic Agro tuleb veskiga kohale Baltic Agro teeb viie mobiilse veskiga ligikaudu 150 000 tonni sööta aastas.

M Logistikuna juhib Baltic Agro mobiilsete söödaveskite liikumist Jarno Randmaa. Foto: Baltic Agro

dud ekspordiks kaugematesse maadesse. Töötame täna aktiiv­ selt selle nimel,“ lausub Dulub.

Sööta toodetakse veistele, si­ gadele ja kanadele. Selleks oste­ takse aastas 95 000 tonni kom­ ponente. Sellest 65 000 tonni on teravili. „Kogu teravilja ostame Eesti põllumeestelt ja kohalikelt kokkuostjatelt,“ rõhutab Dulub, tuues suurimate partneritena välja Kevili ja Baltic Agro. Ülejäänud 30 000 tonni hulka kuulub rapsikook ja õli, sojasrott, päevalillesrott, suhkrupeet, söö­ dapärm, melass ja üle 40 eri mik­ rokomponendi. Kuna hiljuti avati uus õlitehas, kasutab Pro Grupp oma söötades ainult kodumaist rapsikooki ja õli.

Just söödatehase varustami­ seks stabiilse kvaliteediga ko­ dumaise rapsikoogi ja -õliga oli uut tehast vaja. „Oma söötades­

obiilne veski sarnaneb pi­ sut seguautoga, mille ko­ lusse pannakse jahu ja muud komponendid ja segatak­ se need hästi läbi. „Alustasime ühe masinaga, järgmised on iga mõne aasta ta­ gant lisandunud vastavalt telli­ musmahtude kasvule,“ selgitab Baltic Agro logistikajuht Jarmo Randmaa. „Baltic Agro kolleegid

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023

REKLAAM 15

16 REKLAAM

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023