Konverents „Digipööre Eesti maamajanduses“ Lamba-ja kitsekasvatajate aastakonverents 2024
Metsandusfoorum 2024
Konverents „Ühistute edasiviiv jõud“
2 päeva tihedat programmi EPA stuudios ja palju muud
Kohtumiseni põllumajanduse aastasündmusel EPA2024! TARTU
Tutvu EPA 2024 seminaride programmiga epamess.ee lehel ja registreeri end osalema.
Meediapartner
Kohanemine on edu alus
Põllumajandussektoris töötajad peavad pidevalt elama nii otseses kui ka kaudses tormituules. Kohastu või sure välja – teisi valikuid väga polegi.
Käesolevast saagiaastast oodati suve algul palju, kuniks lakkamatu sadu viljade kvaliteedi hävitas. Köögivilja- ja marjakasvatajad kurtsid erakordse kahjurite rünnaku üle. Mingit meelerahu ei paku Eesti ega ka maailmamajanduse seis.
Ometi on kogu selles turbulentsis noori ja entusiastlikke tegijaid, kes inspireerivad kõiki teisi. Nende eestvedamisel tekib Eesti põllumajandusse uus lootus. Suurepäraseks näiteks on vaid 21aastane Paevälja talu perenaine Teele Eskor, kes juba kolmandat põlve piimakarja kasvatab.
Suvel avas ta vastehitatud, 139 piimalehma jaoks mõeldud moodsa robottehnikaga sisustatud lauda, mis sündis tema enda initsiatiivil ja pere töökuse toel. „Teisi valikuid meil polnud – selleks, et ellu jääda, tuli oluliselt laieneda,“ tõdes Teele. Lauda avamisel oli kogu ta pere hingepõhjani liigutatud, et ulmelisena tundunud projekt siiski valmis sai. Tänusõnu kõlas sel kaunil ja palaval augustikuu päeval Paeväljal küll rohkem, kui ma ühelgi teisel sarnasel üritusel kuulnud olen. Olenemata raskustest, on hästi toime tulevaid talusid meil veelgi. Et tublisid tegijaid esile tõsta, valib Eestimaa Talupidajate Keskliit juba 31. korda parimat talu. Tänavu osaleb konkursil 12 talu, millest viit väljavalitut külastas hindamiskomisjon 5. ja 6. septembril. Nendega, kes sõelale jäid, saab siin väljaandes lähemalt tutvust teha.
Kahjuks on nii, et põllumees võib olla kohastumise meister, aga kahjurid ei anna samuti kergekäeliselt alla. Meil kanda kinnitanud kartulimardikas on küll pigem väikeste mahetootjate ja koduaednike probleemiks, kuid tema mõju on siiski üüratu. Mitmed pered jäävad selle kahjuri tõttu igal aastal kartulisaagist ilma. Kliimamuutuste kaudsete mõjude tõttu pole mardikal vajalikul hetkel enam piisavalt toitu. Siinkohal aiapidaja kergendust ei saa – kartulimardikas on otsustanud hakata mitmeid teisigi kultuure mõõdutundetult õgima. Head lahendust üha kasvavale probleemile ei paista... Lõpetuseks ongi ehk paslik oodata, et uus põlvkond toidutootjaid tuleb igal aastal ikka üha suurema entusiasmi ja vägevamate ideedega. Igal juhul tuleb nõustuda igipõlise põllumehe Mart Timmiga: „Unistan, et tuleb tagasi Eesti Vabariigi algusaastate aja inimeste seas nii enesestmõistetav olnud initsiatiivikus ja töökus. Aeg, kus kõik olid täis teotahet.“
maRju REITsaK
Peretalu avas moodsa LÜPSILAUDA
„Siinkohal on ainuõige tunnustada, kui palju tööd on Paeväljal eelnevate põlvede poolt tehtud, et me täna siin laudauksel seista saaks,“ ei tahtnud Teele selle suursündmuse juures üksinda särada.
Ta rääkis, et nende peretalu piimatootmine sai alguse 1990. aastal lehmast nimega Lonni. Ajaga kasvas kari 30pealiseks ja sellel hetkel võeti kasutusse uudne torulüpsisüsteem, mis aastate möödudes enam nii trendikas polnud. Mistõttu mõte kaasaegsest ja mugavast laudast käis ilmselt kõigil pereliikmetel juba varemgi peast läbi. Teoks sai see aga hoopis teisiti, kui loodetud. 10. mail 2022 juhtus Paeväljal suur tragöödia, kus tuleõnnetuses hävis kogu senine tootmine. Põlengust pääses üks vahva vasikas nimega Murel, kelle pärast uue lauda ehitamine ette võeti. Ligikaudu 1,7 miljonit eurot maksma läinud kahe moodsa lüpsirobotiga
laut ehitati oma säästude, Euroopa Liidu investeeringutoetuse ja pangalaenu ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenu abil.
„Tahan väga tänada kõiki, kes meid toetasid, aitasid ja meie tegemistesse ühel või teisel moel uskusid! Ilma teieta me poleks seda suutnud.“ Teele Eskor oli õnnelik, et tema hullumeelset ettevõtmist aitasid teostada pea kõik, kelle poole pöörduti.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko annab Teele Eskorile üle kingituse, mille tulemusena võiks farmi sündida umbes kümme tublit vasikat.
Vastutav toimetaja Marju Reitsak, marju.reitsak@maaleht.ee, 661 3300
♦ Paevälja talus ohjad enda kätte võtnud 21aastane perenaine Teele Eskor on konkurentsitult kõige noorem talunik, kes Eestis uhiuue lüpsilauda ehitanud.
maRju REITsaK marju.reitsak@maaleht.ee
Paevälja talu uhiuus lüpsilaut on rõõmsalt kollastes päikesevärvides.
Linti lõikavad Paevälja talu vanaperemees Priit Eskor, noorperenaine Teele Eskor, farmiseadmete firma Delaval OÜ esindaja Mati Kütt, farmi sisustanud Fesma Alu OÜ esindaja Mardo Maidre ja ehitusfirma NOBE OÜ projektijuht Reino Mälk koos tütrega. Fotod: Said Urtabajev
Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maamajandus
Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall
Siin talus põlvkondade vahetumine probleeme ei tekitanud. Priit Eskor on oma tütrele igati toeks.
Piimatootmise absoluutne superstaar jättis endast maha kõrged standardid
♦ Tipplehm Killi purustas parima eluajatoodangu rekordi, noppis tiitleid lehmade iludusvõistlustel ning pärandas head geenid oma kaheteistkümnele järeltulijale.
maRI KuKK
„Eelmine kuu oli eluajatoodangu rekordite arvestuses märgiline,“ tõdes Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees TanelTaavi Bulitko.
Punase tõu silmapaistvaim esindaja oli Killi Tartu Agro ASi Rahinge farmist. Ta läks hiljuti küll looja karja, ent temast kui rekordipurustajast on endiselt põhjust rääkida.
Nimelt püsis Killi karjas tervelt kaksteist laktatsiooni (keskmine on umbes kaks ja pool), poegis igal aastal ning tootis eluaja jooksul 168 293 kilogrammi piima.
Kaheteistkümne poegimisega sündis Killil kokku kuus pullja kuus lehmvasikat.
Absoluutses tipus on tema toodetud piimarasva ja valgu hulk, täpsemalt 11 669 kilogrammi. See on parim eesti punase tõu arvestuses ning Eestis teine tulemus.
Kui Killi piimakogus ümber arvestada juustuks, oleks tema toodangust saanud valmistada üle 21 tonni juustu ja piimarasvast saanuks 58 345 pakki võid.
Kaheteistkümne poegimisega sündis Killil kokku kuus pull- ja kuus lehmvasikat.
Ja nagu sellest veel vähe oleks – ta osales aastail 2012 kuni 2016 Vissi iludusvõistlustel, kus tõuaretusringkond ta kauneima tõuesindajana esile tõstis.
Küsimusele, miks teda nii kaua karjas hoiti, vastas Bulitko,
et Tartu Agros ongi nii kombeks: „Ettevõttes on loomade vastu lugupidamine, nende heaolu on tagatud.“ Bulitko toob esile, et Killi ei teinud megasuurt päevatoodangut, tema trump oli stabiilne toodang – ühtlane laktatsioonikõver.
Tänavu augustis lõpetas Killi maise rohunosimise. Bulitko sõnul sai loom jalatrauma, mis-
HEa TEada
Ajalugu vs. tänapäev
♦ Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta on 10 628 kg.
♦ Võrdluseks: 40 aastat tagasi oli lehmade aastatoodang natuke üle 4000 kg. 1985. aastal ületas lehmade aastane väljalüps esimest korda 4000 kg piiri.
Superlehm Killi ...
♦ ... oli küll eesti punast tõugu lehm, kuid tema isa oli Saksamaalt pärit punasekirju holsteini pull Cadisco-Red. Vanaisa ehk siis ema isa oli USA päritolu ameerika pruun (tuntakse ka šviitsi tõuna) Pronto. Lisaks olid Killi geenides esindatud veel äärširi, taani punase ja rootsi punasekirju tõugu.
♦ ... kõrgeimaks laktatsiooni toodanguks jäi kolmandal lüpsil saavutatud 16 164 kilo piima. Lisaks tootis ta veel neljal laktatsioonil üle 15 tonni piima. Vaid viimasest neljast laktatsioonist kolmel jäi lehma toodang alla 10 tonni.
♦ ... tootis piima oma eluajal 3895 päeval ning 12 laktatsiooni keskmiseks toodanguks kujunes 13 029 kilo piima. Kõikide elupäevade keskmine toodang oli 31,4 kilo piima.
♦ ... neli Killi tütart on ka praegu Rahinge farmis, neist noorim sai äsja aastaseks. Lisaks on veel rekordlehma üheksa tütretütart ja kaks tütretütretütart oma vanaema ja vanavanaema geene kandmas Tartu Agro Rahinge farmi karjas.
♦ ... paistis silma kui kauneim lehm Vissi konkurssidel aastail 2012 kuni 2016.
tõttu tuli ta magama panna. Ja kuna ettevõttes on 1300 lehma, neist 600 lehma Rahinges, kus Killi elas, tuli arvestada ka teistega. Mistõttu tehtigi raske otsus.
Bulitko lisas, et me ei tohiks lehmi kergekäeliselt karjast välja praakida – et loom peab vastu kaks-kolm laktatsiooni ja ongi kõik. Loomakasvataja suund
peaks olema see, et loomad püsiks karjaks, siis on ka toodang parem. Killi eluajatoodang toetab pikaealisust ja on üks parimaid näiteid loomakasvatuses, sõnab ETKÜ juhatuse esimees. „Stabiilsus on ülioluline. Nagu tippsport. Mõni teeb karjääri ükskaks aastat, teine on tipus kümme aastat.“
Baltic Vianco Trading OÜ Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee
PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE
Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost
PÕLLUMAJANDUSLOOMADE
TRANSPORDITEENUS
Miks oli Killi pigem must, kui ta on punast tõugu? Asi on selles, et Killis voolas ameerika pruuni tõu verd, tuntud ka kui šviitsi tõug. Ning tema geenides on ka äärširi, taani punast ja rootsi punasekirjut tõugu, mistõttu oligi Killi väga tumeda nahaga. Fotol esitleb lehma ETKÜ aretusspetsialist Tiina Rodim. Foto: erakogu
kasutada keemilist tõrjet. Fotod: Vilje Rett
KARTULIMARDIKAD on võtnud sihikule uue kultuuri
♦ 1965. aastal Eestisse jõudnud kartulimardikas on siin kanda kinnitanud, muutudes üheks levinumaks kahjuriks, kellest lahti saada on peaaegu võimatu. Nüüd on ta asunud oma toidulauda rikastama.
VEROnIKa mERIKÜLL veronika.merikull@maaleht.ee
Eesti Maaülikooli pikaaegse õppejõu Luule Metspalu sõnul on kartulimardikas nüüdseks meil kohanenud, talvitub edukalt ning tekkinud on püsipopulatsioonid.
Kuigi peamiselt eelistavad nad toituda kartulist, söövad hea meelega ka avamaatomatit, aga mitte ainult!
„Kui veel eelmisel sajandil levis kartuli-lehemädanik meil alles augusti lõpus ja septembris, siis nüüd on asjad muutunud ja kartulilehed haigestuvad juba rohkem kui kuu aega varem. Seega kaob kartulimardikal paljunemisfaasis peamine toiduallikas,“ selgitas Metspalu ja lisas, et just sel põhjusel on putukad hakanud toituma ka muudest maavitslastest.
Sama kinnitas ka tomatispetsialist Ingrid Bender: „Tõepoo-
TRABIFLEX
TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.
LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.
Hüdrojaamade komplekteerimine.
TULE JA KÜSI LISA!
LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!
Saadame kaupa ka kulleriga.
ASUME KEILAS Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930
lest võib kartulimardikas lisaks kartulitele kahjustada ka teisi maavitsalisi, seal hulgas tomatit.“
Putukateadlase
Urmas Tartese sõnul ei toitu kartulimardikas oma päritolumaal Mehhikos mitte kartulist, vaid hoopis metsikutest maavitsalistest. Kuna aga Eestis on kartul neist kõige kättesaadavam, on seni söödud just seda. Kartulilehtede puudusel võetakse aga ette tomatitaimed. Aiapidajad on hädas Harjumaal Aegviidu alevis elav aiapidaja Vilje Rett leidis augusti algul oma aiast ebameeldiva üllatuse. Kõik tema õuetomatid olid kartulimardikaid täis.
miseks korjas Vilje neid mõnel päeval lausa kaks-kolm korda, kuid tulutult.
„Mardikad tulid esimest korda minu tomatitele siis, kui kartulipealsed olid kadunud,“ kinnitas ta. Kahjuritest lahti saa-
„Kõik olid suured täiskasvanud isendid, mul tekkis juba selline tunne, et ei jõuagi neid ära korjata,“ oli aiapidaja hädas. Kahel tomatitaimel lõikas Vilje lehed ära, arvates, et sellega olukord laheneb. „Eksisin, sest siis hakkasid nad roheliste vartega maiustama. Samuti söödi lehtede puudumisel tomati vilju,“ kirjeldas ta Maalehele.
Nüüd on Vilje kartuli kasvatamisest üldse loobunud: „Eelmisel aastal panin kümme mugulat
maha ja mardikad sõid kõik taimede lehed ära.“ Lisaks tomatitele olid kahjurid maiustamas käinud ka suvikõrvitsate kallal. Vilje postitas probleemist ka sotsiaalmeediasse, kus paljud teised aiapidajad tema muret jagasid. „Muidugi söövad tomateid, tomat ju kartuli sugulane. Kevadel, kui kartul veel maas ei ole, olen avastanud neid ka teistel lilledel,“ kirjutas üks. Teine lisas, et tal oli mullu kogu aiavili kartulimardikaid vastu sügist täis. „Eriti tilli peal, siis esimestel päevadel sai ikka mitusada tükki päevas korjatud.“ Luule Metspalu sõnul jääb tomat kahjurite löögi alla just siis, kui taimi kasvatatakse avamaal. Samuti armastavad nad ka paprikat ja baklažaani.
„Kuna lõunakaarte äikesetormid toovad neid igal aastal meile sisse ja maha sajavad nad suvalistes kohtades, siis leiamegi mardikaid vahel ka lillepeenrast või marjapõõsastelt. Leidsime neid korra isegi sibulapealseid söömas. Eks näljaga läheb igasugune toit. Sibulal siiski nende areng edasi ei läinud (ei munetud).“
Metspalu sõnul on nad probleemi eelnevatel aastatel põhjalikult uurinud ning leidnud, et edu-
Kui väikeaedades on kartulimardikaid palju ja nende õigeaegne korjamine valmistab raskusi, on igal juhul otstarbekam
Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte
kalt suudeti arengutsükkel läbida ka mustal maavitsal (Solanum nigrum), mis on levinud umbrohi. Kuidas lahti saada?
Ablaste mardikate tõrjumine on suurtootjatele muutunud igapäevatööks ja selleks on olemas mitmeid taimekaitsevahendeid.
Suurim probleem on aga väikekasvatajatel, kellel jääb üle vaid kahjurid käsitsi kokku noppida.
„Mõjusaid tõrjevahendeid napib. Kodupõllul võib-olla aitab ärakorjamine. Selle töö võib nurjata aga äikesepilves kohale sõitev uus seltskond.“
LuuLE mETsPaLu
Eesti Maaülikooli õppejõu sõnul on kartulimardikast lahti saada ülimalt keeruline, kuna ta kuulub maailma kolme kõige mürgikindlama kahjuriliigi hulka. Lisaks võivad need kahjurid sooja suve korral anda isegi kaks põlvkonda, nagu on ilmselt juhtunud ka sel aastal.
„Mõjusaid tõrjevahendeid napib. Kodupõllul võib-olla aitab ärakorjamine. Selle töö võib nurjata aga äikesepilves kohale sõitev uus seltskond. Kahjuks on ta meil kahjuriliik, kes on tulnud, et jääda,“ lisas Metspalu. Sama võtet soovitas ka Urmas
Tartes: „Koduaias on ohutuim ja tõhusaim meetod munade, vastsete ja valmikute süsteemne kokkukorjamine. Kuid mardikad on hästi liikuvad ja nad võivad alati naabrusest uuesti kohale lennata. Seepärast peab tähelepanelik olema kogu suve.“
Tomatispetsialist Ingrid Benderi sõnul aitab kartulimardikat kasvuhoonest eemal hoida kindlasti ka see, kui kasvuhoone vahetus naabruses kartulit ei kasvatata. „Veel on tähtis tomatikasvuhoone seest umbrohupuhas hoida ja lähiümbrust niita. Selles olukorras puudub kartulimardikal soodne keskkond laiemaks levikuks.“
Bender lisas, et kui tõesti peaks mardikas edaspidi tomatile tõsiseks probleemiks saama, peab hakkama uste ja tuulutusluukide ees kasutama võrku, mis takistab kahjuril kasvuhoonesse lendamist. Avamaataimede korral aga hea abinõu puudub.
Vilje Rett räägib: „Sellel pildil ongi minu kaks tomatitaime. Kui veel roosad olid, siis lõikasin ka lehed ära, arvates, et siis kaovad mardikad ära. Eksisin.“
Kas Sulle tundub, et söötmisele kulub liiga palju aega ja raha?
Tunned, et vajad abi kalkulatsioonide tegemisel? Sooviksid vastuseid hoopis lüpsmise, lehma heaolu või muu seotud teema kohta?
Tule Eesti põllumajanduse aastanäitusel Eesti Rahva Muuseumis boksi A-25, aitame Sinu küsimustele vastuseid leida.
Kohtumiseni EPA2024-l!
www.lely.com • www.linery.ee
Kartulimardikas
koloraado mardikas
Leptinotarsa decemlineata) on pärit Mehhikost.
6 maamajandus
Põllumees MART TIMMI: ärge lootkegi, et seakasvatusse lisandub uusi tegijaid
♦ Võrumaal Navi külas kolmkümmend aastat tagasi Jaagumäe talu rajanud Mart Timmi lõi unikaalse ärimudeli, mis kriisidest läbi aitab.
aIn aLVELa
Jaagumäe talu majandusmudel kätkeb endas tootmist ja kaubandust ning on olnud astmelisel omakapitalil põhineva arenguga. Seejuures on austatud esivanemate loodut ja püütud anda igale hoonele oma funktsioon, nii et midagi ei jääks lagunema.
„Olen väga õnnelik, et saan praegu tegutseda n-ö kaasamõtlejana,“ märgib Mart Timmi, kes on nüüdseks ettevõtte juhtimise poegadele üle andnud. Meenutades, et paljudesse põllumajanduses oldud aastatesse on mahtunud rohkelt rõõmu ja loomingut, ka kordaminekuid.
Jaagumäe edu valem –ise kasvatan, ise töötlen ja turustan Põllumajandusliku tootmise poolel tegeldakse Jaagumäel köögivilja ja kartuli, samuti teravilja, kaunviljade ja rapsi kasvatamisega. Lisaks on seakasvatus, kus kogu toodang – 4500 nuumsiga aastas – turustatakse oma kaubandusvõrgus. Kasutatakse sügavallapanu, mida põllumees hindab
kui kõige loomasõbralikumat tootmisviisi ja leiab, et sellel on oma võlu, sest Jaagumäelt tulev sealiha on tarbijate seas kõrges hinnas. Selline äriplaan, et kõik toodetav ka töödeldakse ja turustatakse oma ettevõttes, poemüügist toitlustamiseni välja, on aidanud Jaagumäel olla n-ö iseenda peremees ning jääda ka suhteliselt puutumatuks mitmetest kriisidest, mis meie majandust viimastel kümnenditel räsinud.
„Köögivilja- ja kartulikasvatuse kasumlikkuse taga on oma töötlemine, kus kogu letikaubaks mitte sobiv kaup läheb turustamiseks, kas koorituna või riivituna,“ kirjeldab Timmi. „Seakasvatuse mõttekus on tänapäeval sellises mahus ilma oma turukanaliteta väga küsitav,“ arvab ta. Sest seakasvataja on täielikult suurtööstuse diktaadi all. Näiteks sealiha tapakaalu hind on tööstustes 60–70 senti ehk vaid 10% jaekaubandusse jõudva lõpptoote hinnast.
„Kas siis niimoodi väärtustame põllumehe tööd ja vaeva?“ Nii jõuab Timmi bürokraatia vohamise juurde ja toob võrdluse, et vaevalt omab riik oma inimestest nii täpset ülevaadet kui loomadest, kes ühel või teisel päeval farmis paiknevad, sest aruandlus nende üle käib igapäevaselt.
„Meie väikest seakasvatust koos tapamajaga inspekteerivad seitse eriharidusega inspektorit, kes sõidavad selleks kohale
„Kas siis niimoodi väärtustame põllumehe tööd ja vaeva?“
Lõuna-Eesti eri paikadest. Tegu on kõrgharitud inimestega, kes peaks suutma hallata mitmeid loomakasvatuse valdkondi, et tööülesanded ühildada ja säästa transpordis,“ räägib Timmi.
„Põllumees peab ju kõike suutma hallata. Taoline laristamine vajab kiiret piirangut.
Mart Timmi kasvatab lisaks sigadele ka köögivilja. Foto: Argo Ingver
Eesti inimeste toidulaual peab olema traditsiooniline sealiha
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht ning loomasöötade tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtte Anu Ait juhataja Anu Hellenurme peab Mart Timmi mõtteid tänapäeva Eestis väga tervendavateks, kaalutletuiks ja kõigile arusaadavaiks.
Ta usub, et kindlalt oma juurtega maal asuvad ettevõtjad suudavad suures rohepöördevaimustuses ametnikke mingilgi moel taas n-ö maa peale tuua ning panna neid oma otsustes arvestama siiski ka kohalike olude ning siinsete põllumeestega.
Lisaks märgib ta, et Mart Timmi üles ehitatud Jaagumäe talu on ehe näide põllumajandusest, mis hoolitseb meie toidulaua katmise eest alates rohujuure tasandist ning lõpetades sõna otseses mõttes toiduportsjoni asetamisest taldrikule.
„Just algtootmine, olgu liha, piim või aiasaadused, kujutab endast toidutööstuse vundamenti. Sellest luuakse lisandväärtust, sellest sünnib koostöö, ning kui see kõik sünnib loodusega kooskõlas, siis kõik kokku on ka meie toidujulgeoleku tagatis,“ iseloomustab Hellenurme tugevate maaettevõtete olulisust.
Ta on veendunud, et Eesti inimeste toidulaual peab olema traditsiooniline sealiha, see peab olema kodumaal kasvatatud sigade liha ning selle kindlustamiseks on vajalik poliitiline tahe. Kui seda ei ole ega tule, jätkub poodides importliha võidukäik, kohalik seakasvataja aga pigem loobub tegutsemast.
Loota, et seakasvatusse lisanduks uusi tegijaid, on väheusutav, parimal juhul jääme lootma, et senistele luuakse kindlustunne ja nad saaksid edasi tegutseda.“
Rohepööre
pole läbi mõeldud
Talunik tõdeb, et agronoomia ei ole kunagi olnud täppisteadus, vaid oskus muutlikes ilmastikuoludes parimal moel tulemuslikuks toimetulekuks. On erinevad käitumismustrid toime tulemiseks põua ja liigniiskusega, lisaks mullastikest tingitud eripärad. „Praegu paika pandud areng kulgeb ainult kiirteel, mingeid viljeluse või loomakasvatuse erisusi ei arvestata.“
Nii esitab teenekas põllumees küsimuse: kellele on kasulik süsinikujälje hindamise metoodika põllumajanduses, kus arvesse läheb ainult ühest või teisest mullaharimisvõttest tekitatud heide, kuid mitte sellest tulenev mitu korda suurem sidumine taimede hea kasvu tõttu?
Ega ta konkreetset vastust loodagi saada ning on sunnitud tõdema, et sellise suundumusega kaasa minek on traditsioonilise põllumajanduse hävitamine ja suur löök toidujulgeolekule.
Kui nüüd lugeja tahab teada, millest elupõline põllumees praegu, kogu seda olukorda arvesse võttes unistab, siis mõistagi ma sellise küsimuse Mart Timmile ka esitasin. „Unistasin, et tuleb tagasi Eesti Vabariigi algusaastate aja inimeste seas nii enesestmõistetav initsiatiivikus ja töökus. Aeg, kus meid valitses neli-viis korda vähem ametnikke ja kõik olid täis teotahet,“ ütleb Timmi.
YaraVita®- mikrotoitainetega leheväetised
Turguta
talinisu taimekasvu ning kindlusta taimede talvitumine.
YaraVita® MANCOZIN
Suure mangaanisisaldusega leheväetis, mis omab nii kiiret kui kauakestvat toimet teraviljade lehekaudsel väetamisel ning sisaldab lisaks vaske ja tsinki, mis on olulised toitained kõigile teraviljadele. Kõrge mangaanisisalduse tõttu aga on eriti sobilik taliodrale sügisel.
YaraVita® GRAMITREL PLUS
Spetsiaalselt teraviljadele loodud leheväetis, milles sisalduvad kõige olulisemad elemendid kombineeritult ja tasakaalustatult! Lämmastik, mangaan, magneesium, vask, tsink ja boor on taliteraviljadele juba sügisel vajalikud võtmeelemendid, et tagada põllul taimede tugevus ja talvekindlus
Vaata lisa www.yara.ee
ajajOOn
Künd ja künnivõistlused Eestis
1857 Esimese põllumajandusnäituse raames toimus võistukündmine Raadi mõisa põllul.
1874 Vändras peeti Carl Robert Jakobsoni eestvõttel võistukünd. Harkadra kõrvale tõi Jakobson hõlmadra, et nende töö kiirust ja kvaliteeti võrrelda.
1882 Tartus alustas tööd esimene Eesti adratehas, A. Lõokese adratööstus.
19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus Mitmel pool Eestis peeti künnivõistlusi.
1921 Toimus künnipäev Kehtna Riigimõisas, kus võrreldi viit erinevat traktorit ja atra.
1920–1940ndad Põllumeeste seltsid korraldasid järjepidevalt künnivõistlusi.
1964 Sõjaga katkenud võistluste tava taastas Raplamaa künnivõistlus Kehtnas.
Põkad on tõusnud tõsiseltvõetavaks
♦ 27. septembril algavad Vändras Eesti künnivõistlused, kus kaasaegsete traktorite kõrval võistlevad ka T-25d ehk rahvakeeli põkad.
LII sammLER lii.sammler@maaleht.ee
„Teeme trenni igal nädalavahetusel ja tööpäevaõhtutel ka,“ rääkis Olustvere-Jaaska põkaklubi eestvedaja Heino Soomets. Klubi pani Olustvere maamajanduskooli künnivõistlusel välja tervelt 26 traktorit ja laupäeval, 28. septembril, astub neid Eesti künnivõistlustel Vändras stardijoonele üle kümne.
Väiketraktorid: viie aastaga viiekordne tõus
T-25 künnivõistluste mõte pärineb Olustvere ametikooli õppetalu juhilt Riho Kalalt. Reegel on, et traktori võimsus ei tohi olla üle 30
hobujõu. Enamik mehi, kes mõttega kaasa tuli, künnab T-25ga. Peamiselt on põkamehed Olustvere kandist, ent mõned ka Valga- ja Tartumaalt ning mujaltki. Kindlasti on Eesti teistes piirkondades veel huvilisi, kes võiksid seltskonnaga ühineda.
„Kahekümne viied on nii populaarsed, et võistlemas ei käida mitte ainult kuuri seisma jäänud vanade traktoritega, vaid neid on endale isegi spetsiaalselt ostetud,“ ei jõua Kala põkamehi ära kiita.
Põkade tähetund on igal aastal septembris koos Olustveres peetava koolinoorte rahvusvahelise künnivõistlusega. Pea pool seltskonda on esindatud ka Eesti künnivõistlustel. Tänavu ilmestas vanatraktorite võistlus ka Tartumaal peetud kündmise maailmameistrivõistluste kava.
Kuna võistlejaid on palju ja nad on nii huvilised, on T-25 klass kuulutatud ametlikuks võistlusklassiks tavaadra klassi, pöördadra klassi ja vabaklassi kõrval.
„Oleme vanatehnikakünni hindamiseks välja töötanud liht-
„Algul mõtlesime, et teeme lihtsalt nalja, aga nüüd treenime, õpime üksteiselt, künd läheb järjest paremaks ja meeste tase tõuseb,“ tõi Soomets esile.
Eesti künnivõistlus tähistab mitut aastapäeva Tänavused Eesti künnivõistlused peetakse Vändras. Peakorraldajad on Vändra AS ning selle omanik, põllumajandusgrupp Agrone.
1984. aastal jõudsid Eesti kündmise meistrivõistlused pärast 110aastast vaheaega taas Vändrasse.
Võistlusklasse oli tervelt viis: suurimad traktorid K-700; T-150K ja DT-75; MTZ-traktorid ehk Belarusid. Lisaks võistlesid ka noored mehhanisaatorid ja naismehhanisaatorid.
sa punktisüsteemi. Põhielemendid – vao sirgus, puhtus, ühtlikkus, otsad jne – on samad mis meistrite klassil, kuid kohtunikud võtavad natuke leebemalt. Reglementi pole ja tehnika ülevaatust enne võistlusi ei tee,“ selgitas Riho Kala.
„See oli 4–5 aastat tagasi, kui me endise kolleegi Elmut Lehistega otsisime välja viis põkameest,
Linnu Talu müüb Valgamaal Tagulas pruune Bovansi ja valgeid Nick Chicki tõugu aasta munenud kanu 3 €/tk
et künnivõistlus huvitavam oleks,“ meenutas Heino Soomets. „Enamik tuli Olustverest ja meie oma, Jaaska külast.“ Nüüdseks on huvilisi juba üle veerandsaja. Talvel remondivad mehed vanatraktoreid kodus või Olustvere ametikooli remondihallis. Kui vili on koristatud, saavad põkamehed võistlusteks treenida Olustvere õppetalu põldudel.
Kui pidada esimeseks Eesti talumeeste mõõduvõtuks seda, mille korraldas Carl Robert Jakobson Vändras 1874. aastal, võivad künnimehed tähistada 150 aasta möödumist esimesest võistlusest.
Kohti seal ei jagatud, aga osalisi oli siiski viis-kuus meest. Selle kohta on säilinud Vändra põllumeeste seltsi protokoll 10. augustist 1874.
Märgiline oli ka aasta 1964. Nimelt taastati just siis Kehtnas Rapla rajooni künnivõistlusega sõja ajal soiku jäänud tava. Võistlejaid oli tookord 29.
Hepmet OÜ on spetsialdiseerunud rahvusvaheliste ettevõtete allhangetele. Pakume kliendile vastavalt joonistele treimist ja keevitamist.
Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis.
Sellest on nüüd möödas 40 aastat. Kuna igal aastal künnivõistlusi ei peetud, on Vändras algavad järjekorras 50. Eesti künnivõistlused. Veelgi rohelisem põllumajandus „Kui Vändra võistluste kohana välja pakuti, olime natuke kõhklevad,“ rääkis Vändra ASi juht Margus Lepp. „Õnneks tuli Olustvere appi ja nüüd teeme seda võistlust väga suure õhinaga.“ Võistluspaik on alevist natuke väljas Massus. Seal on võistluspõllud kahel pool teed – ühel pool kõrre- ja teisel rohumaakünni põld. Samasse mahuvad ka demoala ja laadaplats.
• Valmistame tigu- ja kraaptransportööre Metallikonstruktsioonid Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel
• Mustmetallikeevitus
• Mahutid
• Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid, grillahjusid vastavalt kliendi joonistele
Jakobsoni künnikivi Vändras saab homme taas pärja kaela. Pildil Margus Lepp Vändra ASist ja Margus Ameerikas Eesti Künniseltsist. Foto: EKS
1965 Esimesed sõjajärgsed Eesti kündmise meistrivõistlused Adavere Näidissovhoosis.
1989 Eesti kündjad liitusid Maailma Künniorganisatsiooniga (WPO) ning alustasid osavõttu maailma künnivõistlustest.
1990 29. märtsil asutati Eesti Künniselts (EKS).
1991 Eestis hakkasid levima välismaa adrad.
masinaklassiks siks
Eesti meistrivõistlustel küntakse viies masinaklassis – tavaadra meistrite klass, pöördadra meistrite klass, vabaklass, noorte klass ning vanatraktorite klass. Tavaadra klassis on üle aastate oodata rekordarvu võistlejaid. Tulla on lubanud lisaks praegustele põhitegijatele Raido Kunilale ja Kaspar Järvalale ka mitmed varasemad meistrid nii vaba- kui noorteklassist. Pöördadra klassis tahab tiitlit kaitsta Kehtna mees Priit Puuorg. Vanatraktoreid oodatakse 12.
Kui uued riistad oma töö täitsa jõudsivad
Künnivõistluste lahutamatu osa on uue tehnika demod ehk „Tehnika teeviit“. Tänavune teema on „Veel rohelisem põllumajandus“. Margus Lepp on innovaatiline põllumees ning tema idee on tutvustada kõige kaasaegsemat ja loodussõbralikumat põllumajandustehnikat ja -tehnoloogiat. Reedel algavad võistlused traktoriparaadiga läbi Vändra alevi. Pannakse mälestuspärg omaaegse Kingissepa talu maadele püstitatud kivi juurde, mis meenutab Jakobsoni künnivõistlust. Võistlused avatakse Vändra vallamaja ees. Külla on oodata ka Jakobsoni ennast, kes peab kõne
1998 Hakati võistlema kahes klassis: tavaadrad ja pöördadrad.
2002 Eesti kündja Mait Pajo tõi MMilt Šveitsist koju eestlaste parima koha –kaheksanda.
2015 Teist korda ajaloos jõudis Eesti kündja maailma kümne parima künnimehe hulka: Taanis sai Jüri Lai 8. koha.
2016 Eestisse jõudsid esimesed nutiadrad, mille reguleerimine toimub nupuvajutusega kabiinist läbi ISOBUS-liidese.
2024 Eesti korraldas kündmise maailmameistrivõistlused.
Madalad hoolduskulud – Vähem hooldust, rohkem kokkuhoidu.
Kaugjuhitav – Suurendab ohutust ja mugavust.
Täpsus ja manööverdusvõime –Kompaktne disain kitsastesse oludesse.
Madal müratase – Sobib loomade läheduses ja siseruumides töötamiseks.
Liitu keskkonnasõbraliku tulevikuga – uuri lähemalt! Säästa soetamiskuludelt
Asjalik masinamees Ivar Peedu saab hakkama nii põkade kui ka suurte traktoritega.
Parima talu tiitlile kandideerivad viis silmapaistvat tegijat
♦ Juba 31. korda valib Eestimaa Talupidajate Keskliit parimat talu. Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.
Kartulid jõuavad restoranilauale
Merike ja Andres Jaaska kasvatavad Võrumaal ligi 50 hektaril kartuleid. Kõige rohkem on talu maadel kartulite all olnud 64 hektarit, sellises mahus tootmine on peremehe sõnul võrreldav 500–600 hektari teravilja põldudega. Ka kogu vajaminev seemnekartul kasvatatakse ise.
Pistimäe talu kartulitootmine on pereäri, kus aastaringselt tööl kolm inimest, hooajaliselt võetakse veel paar töötajat juurde.
Tänavune saagiaasta on Andres Jaaska hinnangul keskmiste killast: näiteks sorti ’Vinetta’ võeti üles 38 tonni hektarilt. „See on meie mõistes natuke vähe, aga kuna vahepeal oli väga suur põud, ei saa nuriseda.“
Kõigi sortide peale kokku kasvatatakse siin talus ligi 2000 tonni mugulaid, rekordaastal on aga põldudelt kokku korjatud 2600 tonni kartulit. Kui varasematel aastatel eksporditi ligi pool toodangust, siis nüüd müüakse kodumaisele turule. Poest neid kartuleid osta ei saa, küll aga satuvad need tarbijate taldrikutele restoranides ja avaliku sektori söögikohtades.
Rohumaad pööratakse ümber
Ida-Virumaal Patmari
Noortalunik avas moodsa lauda
Lääne-Virumaal Paevälja talus on põlvkondade vahetus läinud ilma suuremate lahkhelideta. Isa Priit Eskor andis ohjad rõõmuga oma 21aastase tütre Teele Eskori kätte. Noor naine asus õhinal tegutsema ja võib öelda, et vägagi edukalt, sest augusti alguses avas ta uue, 139 piimalehma jaoks mõeldud moodsa lüpsilauda.
Teele Eskor, kes praegu õpib Eesti Maaülikoolis loomaarstiks, on täiel rinnal võtnud enda kanda peretalu tegevuse jätkamise ja üha edukamaks muutmise. Lisaks talujuhtimisele on ta aktiivselt kaasatud Eesti Noortalunike organisatsiooni töösse, kus selgelt rõhutab väiketootmise tähtsust toidutootmise mitmekesisuse tagamisel ja maaelu elujõulisuse säilitamisel.
„Vaimne, füüsiline ja rahaline investeering on üüratu, nüüd ei ole tagasiteed, ainus võimalus on täiskäigul edasi põrutada,“ arvas Teele ise, olles veel üha üllatunud, kui kiiresti ja sujuvalt suurprojekt edenes. Praegu töötab ta selle nimel, et lauta 110 lüpsilehma kasvatada ja tõsiseltvõetavaks piimatootjaks tõusta.
talus kureerivad isa ja poeg Ain ja Andri Rego 1200 hektarit viljapõlde ning rohumaid. Tänavu suvel oli teravilja ja rapsi all veidi üle 600 hektari. Hiljuti rajati suuremas mahus rohumaid, kuid saaki ostma pidanud firma ei ole oma tehast endiselt avanud ja ligi 500 hektari jagu kasvatatud heina pole seetõttu justkui kellelegi tarvis. Nüüd hakatakse rohumaid tagasi viljade alla pöörama.
„Kui majanduslikust poolest rääkida, siis rohumaade all olev pind toodab ainult pikka miinust, see talv saab raske olema,“ tõdes Ain Rego. Ta lisas, et talivili läks samuti aia taha. „Samas 32 aasta jooksul on juba kõike nähtud, praegune raskus meid ei murra,“ lisas vanaperemees. Viljad müüakse suurematele kokkuostjatele.
Peretalu püüab olemasolevaga võimalikult hästi majandada. Laene ja liisinguid kasutatakse vähe, toetusi samuti pigem minimaalselt.
Veskid jahvatavad lakkamatult
Läänemaal Lauri-Jaani talus kasvatab Tiit Mansberg maheteravilja ning valmistab sellest kõrgekvaliteedilisi Jahu-Jaani kaubamärgi jahusid ja helbeid. Maid on talul ligikaudu 300 hektarit, osa neist on teravilja all, osa puhkamas. Praegu suudetakse veski tootmiseks vajalik teravili kasvatada enamjaolt ise. Sisse tuleb osta rukist, kuna kõige suurem veski klient on Muhu Leib – nõnda palju rukkipõlde ei ole aga otstarbekas rajada. Peremehe sõnul on tema eesmärk pakkuda võimalikult laia sortimenti ja sellest võimalikult suurt osa ise kasvatada – siis saab ta ka oma toodete taga täie seljasirgusega seista. Seetõttu rajataksegi igal kevadel rukki-, nisu-, speltanisu-, herne-, tatra-, odra- ja kaerapõlde. Et tegu on mahekasvatusega ja kehvemate muldadega, jätab talu viljade saagikus soovida. „Kui saan 1,5 tonni hektarilt, olen rõõmus; kui saan tonni, olen rahul,“ iseloomustas Mansberg. Veski toodang müüakse enamasti jaekettidele, olemas on ka hästi töötav talu e-pood.
Piimafarmist sai hobusekasvatus
Eve ja Kristiina Raudnagel kasvatavad juba 15 aastat Raplamaal hobuseid. Ja mitte ainult! Juurimaa Tall on pikaajaliste traditsioonidega põlistalu, mis varem oli hoopiski piimafarm. Praegune tegevussuund on lisaks hobuhooldusele ka aktiivse külaelu ja sporditegevuse toetamine.
Korraldatakse ka ratsalaagreid, ratsutamistrenne, seminare, laste sünnipäevi ja talviseid reesõite. Kusjuures lumerajal kihutada saab ka suurema seltskonnaga: vajadusel rakendatakse hobused isegi kuni kümne ree ette. Ratsutamistrenn maksab Juurimaa Tallis 65 eurot kuus ja püsivalt on nimekirjas ligikaudu 50 last. Talus on lisaks seal elavatele seitsmekümnele hobusele
maRju REITsaK marju.reitsak@maaleht.ee
ka lambad, alpakad, vietnami rippkõhtsead, erilised kuked-kanad ja mõni kitski.
Fotol vasakult: Kristiina Raudnagel koos pojaga ja Eve Raudnagel silitamas sõbralikku varssa.
Tiit Mansberg ütleb, et kui veskis kasutatav vili ise kasvatada, on rahavood paremini juhitavad.
Teele Eskor teeb praegu kõik selleks, et karja kasvatada ja oma moodne robotlaut loomi täis panna.
Kogu Andres Jaaska kasvatatud kartul müüakse kodumaiseks tarbimiseks Horeca sektorisse. Fotod: Tom Zuravljov
Patmari talu peremehed Ain ja Andri Rego kehva saagiaasta ja ühe ebaõnnestunud otsuse tõttu alla ei vannu.
LI SAME VÄÄRTUST
SAME toodangu hulka kuuluvad teehooldusmasinad, hooldusniidukid, metsaveohaagised ja kultivaatorid.
SAME toodangu kvaliteeti ja töökindlu hindavad oma ala tegijad üle terve maailma ja 90% SAME toodangu läheb ekspordiks. Aga kindlama kindlaim on see, et oleme alati olemas ka Ee i ettevõtete ja eraisikute jaoks. Kui SAME aidata, võta julgelt ühendu ja leiame lahenduse.
