AASTA PÕLLUMEES 2024
Tänavune aasta põllumees selgub 30. oktoobril peetaval konverentsil
2 aasta põllumees 2024
JuHtKIRI
Põllumehed laiendavad haaret
Mina ei tea, kuidas varasemalt, kuid aasta põllumehe valimine on viimastel aastatel olnud ülimalt tasavägine. Pole esile kerkinud selgeid favoriite, kes teisi edestaksid.
Sarnane oli seis mullu ning aasta enne sedagi. Selles mõttes on hea, et konkursi žüriisse kuulub kümme inimest ning hindeid jagatakse seitsmes kategoorias.
Numbrid ei valeta ja nende põhjal joonistub välja objektiivne tulemus. Üksi oleks otsust väga raske teha. Kuigi kripeldama ta siiski jääb.
Järjest määravamaks saavad detailid. Maailma tasemel piima toota oskavad Eestis mitte üksikud, vaid kümned, kui mitte sajad farmid. Teraviljakasvatuses suudetakse ka kesistel muldadel saada väga märkimisväärseid tulemusi. Ja seda mitte mõõdutundetult väetades, vaid väga täpselt ja teaduspõhiselt majandades. Heakorrast, töötingimustest ja muust pole mõtet rääkidagi. Korralikes ettevõtetes on konkurentsivõimelised palgad, väga head töötingimused ning pealinna kontoritega võrreldavad lisahüved.
Nii on järjest olulisemaks kerkinud see, kui palju panustavad Eesti põllumehed väljaspool oma ettevõtet. Seda nii erialaselt kui ka sotsiaalselt. Kui palju lüüakse kaasa kohaliku kogukonna elus või poliitikas, kui aktiivsed ollakse esindusorganisatsioonides, kui palju jagatakse oma teadmisi kolleegidele või õppuritele.
Selliseid näiteid leiab hulgi tänavusestki valikust: kes korraldab künnivõistlusi, kes rajab külale tankla, õpetab ameti- või kõrgkoolis, kes veab mõnd esindusorganisatsiooni.
Aastaid kippus just suurte põllumeeste nõrkus olema see, et oma ettevõttes toimetati eeskujulikult, kuid aktiivsus väljapoole jäi selle kõrval kasinaks. Ehk liikmesus mõnes ühistus või esindusorganisatsioonis, kuid mitte rohkem. Nüüd on ajad muutunud.
Hea põllumees pole mitte ainult oma ettevõtte, vaid terve piirkonna ja kogukonna eestvedaja. Sellega paistavad silma ka meie tänavused nominendid ning eriti võitja.
HINDReK RIIKOJa Maalehe peatoimetaja
Aasta põllumees 2023 AIRI KÜLVET: mida liigirikkam on karjamaa, seda tervislikum on rohumaaveiste liha
♦ „Mõistlik on majandada keskkonda säästvalt, nii mõtleme tulevastele põlvedele ja suudame toota ka tervislikumat toitu,“ ütleb lihaveisekasvataja ja taastava põllumajanduse eestvedaja Airi Külvet.
sIlJa lÄttemÄe silja.lattemae@maaleht.ee
Mullu septembris pärjati teid kõrge tiitliga. Kuidas on aasta pärast seda möödunud?
Aasta põllumehe tiitel on andnud hea võimaluse tutvuda uute ja huvitavate inimestega – kõik on olnud väga tore. Juurde tuli avalikke esinemisi, sõnavõtte ja ürituste avamist, aga see ei olnud minu jaoks raske. Oma ettevõtluse kõrval olen juba aastaid pidanud rohumaaveisekasvatuse ja Liivimaa Lihaveise projektide tõttu esinema väga erineva rahva ees, nii farmerite üritustel kui ka poliitikakujundajate ja ametnike ees.
Kasvatate Jõgevamaal mahedalt lihaveiseid, hooldades loomadega mitusada hektarit karjamaid ja jõeäärseid alasid. Milline on hetkeseis Puutsa talus?
Tegutsen endiselt FIEna, lihaveiseid on mul praegu 150 ja maad kasutan umbes 350 hektarit. Olen ka MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige, juhin rohumaa lihaveise kvaliteedikava ja sellega seoses ongi meil kõige rohkem tegevusi lähima viie aasta jooksul. Puutsa talus on rohumaa lihaveised, on mahetootmine. Ikka ja jälle tahan rõhutada, et Eestimaal saab kasvatada lihaveiseid väga kvaliteetselt ja samal ajal on loomade karjatamine rohumaadel looduskeskkonnale väga hea mõjuga.
Teie talukarjas on aberdiin-angused, herefordid ja gallovei tõugu veised. Kõige haruldasemad on Jaapani wagyu tõugu lihaveised. Tõite need esimesena Eestisse, et uurida tõu karjatamistingimusi. Kas meie rohumaadel wagyu veiseid
pidades saab samasuguse haruldase marmorliha nagu Jaapanis? Millal meie tarbijad wagyu liha osta saavad?
Vastus on jah, rohumaal saab marmorliha. Selleks kulub vähemalt pool kuni aasta rohkem aega kui riisi, maisi või teraviljanuumal, aga liha kvaliteet maitseomadustelt ja inimese tervislikkuse aspektist on oluliselt parem kui lisasöödetud loomal. Selline liha kuulub terviseteadliku ja keskkonnateemasid mõistva gurmaani lauale. Minu wagyu’de liha puhul kiideti just maitseerinevust ja küllust.
Minu wagyu’d jõuavad elu jooksul käia söömas nii liigirikastel kultuurniitudel kui ka väga metsikutel Pikknurme pärandniitudel ja jõeluhtadel. Talvel söövad nad silo ja heina, mis on varutud samadelt aladelt. Wagyu liha saab osta selle aasta viimasel kuul ja järgmisel aastal. Lõikus ja laagerdamine toimub Linnamäe Lihatööstuses, aga müün otse oma talu kaubamärgi alt.
Olete ka üks taastava põllumajanduse eestkõnelejaid. Millised on teie soovitused ja tähelepanekud?
Ei maksa põlde harida põhimõttel, et pärast mind tulgu või veeuputus. Mõistlik oleks majandada sellisel viisil, kus mullaviljakus paraneb igas mõttes, keskkond ja liigirikkus ei halvene. Säästlik majandamine ei ole väga keeruline, kui tegutseda nn talupojatarkuse abiga. Ehk kui midagi saada tahad, pead ka vastu andma, kasutades võimalikult palju looduses olemas olevaid
„Ei maksa põlde harida põhimõttel, et pärast mind tulgu või veeuputus.“
„Loomade karjatamine rohumaadel on looduskeskkonnale väga hea mõjuga,“ soovitab lihaveisekasvataja
Airi Külvet. Foto: Sven Arbet
vahendeid ja liikide omavahe lisi suhteid. Kokkuvõttes on see hästi pakendatud ja ilusa müü gijutuga asendusvariantidest ka palju odavam.
Taastavas põllumajanduses rõhutatakse ikka, et kui mulla tervis on kehv, siis tuleb sellele alale loomad peale tuua. Peale suvise karjatamise on ka talvine karjatamine eriti tõhus meetod, millega saab väga kiiresti mulla mikroobid ja seened jälle käima.
Milliseid probleeme näete meie lihaveisekasvatuses?
„Tahame rõhutada, et lihaveist saab kasvatada loodusega kooskõlas.“
Peame julgustama inimesi, et kasvataksime veised lõpuni välja Eestis ja nuumaksime siin kõige paremat liha, mitte ei viiks neid noorloomana välismaale. Võime hoopis rohkem liha eksportida, sest teame, et meil on maailma parimad rohumaad. Inimestele tuleb anda rohkem teadmisi, kuidas neid rohumaid targalt, keskkonda hoidvalt kasutada.
Millele tahaksite lihaveisekasvatuses veel tähelepanu juhtida?
Praegu on üleval keskkonnateemad ning loomade ja keskkonna heaolu parandamiseks nähakse veiste kasvatamise puhul esimese lahendusena farmihoonete ehitamist.
Kui läheneme probleemile nii, et paneme raha betooni, siis tõstatub küsimus, et kust see raha võetakse ja kuidas see tagasi tuleb. Samas on võimalik keskkonda hoides sõbralikult majandada suuri investeeringuid tegemata. Mõnikord võivad investeeringud olla täiesti põhjendamatud ja on juhtumeid, kus inimene otsustab lihaveisekasvatuse lõpetada, sest tal pole panna sadu tuhandeid või miljoneid eurosid ehitusse, kuigi tema tootmise mahu juures polekski see vajalik.
Vastutav toimetaja Marju Reitsak, marju.reitsak@maaleht.ee, 661 3300
Toimetaja Silja Lättemäe, silja.lattemae@maaleht.ee 661 3300
Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee
Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee
Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee
Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee, 5666 1049
Võiksime eeskuju võtta ka välismaalt. Hiljuti peetud rohumaaveisekasvatuse konverentsil tutvustasid uusi suundi Ühendkuningriigi karjatamispõhise kvaliteedikava looja Russ Carrington ja taastava põllumajanduse spetsialist Silas Hedley-Lawrence. Näiteks Ühendkuningriigi rohumaaveise kvaliteedikavas pole lubatud sööta rohumaaveisele maisisilo just selle kultuuri kasvatamismeetodi ja toitainete ühekülgsuse tõttu.
Samas olid inglased üllatunud meie karjamaade liigirikkusest –kõik see, mida nemad püüavad taastada, on meil suuremas osas veel olemas.
Eestis on teie eestvedamisel välja töötatud rohumaaveise kvaliteedikava. Miks on see lihatootmisel nii oluline?
Rohumaaveise kvaliteedikava on loodud läbi MTÜ Liivimaa Lihaveis. Peale meie on oma kvaliteedikava veel vaid saarte lambal ja veisel Muhu Liha kaubamärgi all. Oleme sarnased, põhineme looduslähedasel tootmisel.
Juhin rohumaaveise kvaliteedikava, meil on ligi 60 liiget, kes peavad järgima rohumaaveise kasvatuses kõrgemaid heaolu-
nõudeid. Kõik on mahetootjad ja saavad täienduskoolitusi, õppereise ja kohapealseid nõustamisi, kuidas rohumaid paremini majandada. Peamine eesmärk on, et oleks rohkem kohapeal toodetud väärtuslikku liha, mida tarbijatele pakkuda ja ka eksportida. Tahame rõhutada, et lihaveist saab kasvatada loodusega kooskõlas. Mida mitmekesisemad on looduslikud niidud, kus on sadu erinevaid taimi, seda tervislikum on seal kasvanud loomaliha. Me vastandume veisekasvatusele, kus loomi hoitakse laudas ja nuumatakse peamiselt teraviljaga.
Kuhu müüte oma veiselihatooteid?
Meie koostööpartner on Linnamäe Lihatööstus, toodetel on rohumaaveise kaubamärk, see mahe lihatoode jõuab jaekettidesse, restoranidesse, lasteaedadesse ja koolidesse. Ekspordime oma liha ka Taani mahehulgimüüja kaudu, nii et meie liha jõuab ka Taani poelettidele. Hea partner on ka Läti Sky kvaliteettoidupoodide kett Riias, kuhu iga nädal tarnitakse meie kvaliteedikava alt maheliha.
Mida soovite uuele aasta põllumehele?
Selle tiitli saaja valitakse ka sektori esindajaks. Seega soovin uuele aasta põllumehele edu ja seda, et ta esindaks oma seisukohti sirge seljaga!
Maamajandus ilmub Maalehe vahel
Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@delfi.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
Narva mnt 13, 10151 Tallinn
Väljaandja Delfi Meedia AS
Trükk AS Printall
MORGANDER OÜ
Hääleta, kellest saab rahvapõllumees 2024
♦ Maalehe veebis www.maaleht.ee saavad kõik lugejad valida tänavuse rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt. Oma poolehoidu saab avaldada 27. oktoobri õhtuni.
♦ Kõige menukam kandidaat pälvib rahvapõllumehe tiitli. Võitja kuulutatakse välja „Aasta põllumehe“ konverentsil. Ka tänavuse konkursi üldvõitja – aasta põllumees 2024 – selgub üritusel, mis toimub 30. oktoobril Tallinnas riigikogu konverentsisaalis.
Äri- ja eluhoonete ehitus
Tööstushooned
Põllumajandushooned ja rajatised
Betooni- ja üldehitustööd
Vundamendid
Betoonpõrandad ja platsid
Monoliitbetooni tööd
Montaažitööd- elementide paigaldus Müüritööd
4 aasta põllumees 2024
MARGO KLAASMÄGI oskab
põllumajandusriske hajutada
♦ „Oleme Vinni vallas ühed suuremad tööandjad ja palgamaksjad,“ ütleb Margo Klaasmägi, kes juhib Lääne-Virumaal ühinenud põllumajandusettevõtteid, kus on ametis 80 inimest.
Muuga küla ja Laekvere aleviku ümbruse maad on korralikult haritud, põldudel vuravad kombainid, traktorid, silotehnika – kogu see põllumajanduslik masinavärk töötab kogenud juhi käe all nagu õlitatult.
OÜ Muuga PM, mille tegevjuht on Margo Klaasmägi, kuulub Eesti erakapitalil ettevõttele Artiston Grupp. Mõned aastad tagasi omandati ka OÜ Laekvere PM enamusosalus. Üks tegevjuhi ülesandeid ongi ühendada mõlema ettevõtte tegevused, et koostöös ökonoomsemalt majandada.
Klaasmägi on praeguses ametis 2018. aastast, kui vahetas Artiston Grupis metsandusettevõtte tegevjuhi ameti põllumajandusettevõtte tegevjuhi ametikoha vastu.
Taime- ja loomakasvatus võrdselt olulised
„Oleme valinud selle tee, et tegeleme segatootmisega, nii saame ka riske hajutada,“ toob Klaasmägi esile, et enam-vähem pool müügimahust on taimekasvatus-
toodangu müük ja teine pool tuleb loomakasvatusest.
„Eelmise aastaga võrreldes oli meil tänavu oluliselt parem viljaaasta,“ kinnitab Klaasmägi. Tänavu saadi teravilja keskmiseks saagiks 4,8 t/ha, eelmisel aastal oli see 4,0 t/ha. Teravilja varuti 10 180 tonni, millest 2800 tonni jääb omale loomasöödaks. Talirapsi saadi ligi 1300 tonni. Sel suvel tehti esimest korda rukkisilo. Siloks tehakse ka timutit, ristikut, punase ristiku ja kõrreliste jt segusid.
Hooaja jooksul peab Muuga PM varuma oma tuhandepealise-
„See Euroopa Liidu kurikuulus toetuste süsteem, kus Baltimaade põllumehed peavad taluma väiksemaid põllumajandustoetusi kui vana Euroopa, tuleb lõpetada!“
le piimakarjale ja noorloomadele 10 000–12 000 tonni silo.
Kuna asutakse nitraaditundlikul alal, kus väetiste kasutamine piiratud, on teravilja saagikus pigem keskmine, 4–6 t/ha. Muldade rikastamiseks kasvatatakse põldudel vahekultuure, koostöös Baltic Agroga tehakse maisiga sordivõrdluskatseid ja biostimulaatori kasutamise katseid ning koostöös firmaga Yara Eesti väetuskatseid.
Uuenduslikud lahendused
Ettevõtte 500pealise piimakarja haldamiseks kasutatakse karjahaldustarkvara DairyComp. Veistel on kaelas Alta CowWatchi elektroonilised nutiandurid, mis jagavad looma kohta infot, et ennetada suuremaid terviseprobleeme. Loomade söötmiseks kasutatakse programme CowConnect ja Feedlync. Lüpsifarmide ja noorkarjalauda juurde on rajatud kolm päikeseparki.
Osalised ollakse ka bioringmajanduses. Muuga PMi ja Laekvere PMi loomade toodetud läga liigub Ebavere biogaasijaama, kus toimub kääritamine, mille tulemusena toodetakse lägast biogaasi. Järele jääv digestaat, mis on rikastatud kanasõnnikuga ja toidutööstuse jäätmetega,
„Tegutseme selle nimel, et oma põllumajandusettevõttes üha ökonoomsemalt ja uusimaid teadussaavutusi kasutades majandada,“ kinnitab Margo Klaasmägi.
jõuab tagasi Muuga ja Laekvere põldude väetamiseks. Klaasmägi on suurte kogemustega juht, kes ka kohaliku elu juhtimises laiahaardeliselt kaasa aitab. Ta on 11 aastat olnud endise Laekvere valla volikogu esimees ja 25 aastat volikogu liige. Sportlasena kuulub ta ka mitme spordi ja haridusega seotud ühenduse juhatusse.
Üheks suuremaks probleemiks peab Klaasmägi ebavõrdsust eri riikide farmerite vahel. „See kurikuulus Euroopa Liidu toetuste süsteem, kus Baltimaade põllumehed peavad taluma väiksemaid põllumajandustoetusi kui vana Euroopa, tuleb lõpetada!“ Maaleht, 12. september
KaNDIDaat
Margo Klaasmägi
♦ OÜ Muuga PM, OÜ Laekvere PM.
♦ Lääne-Virumaa.
♦ Piimakarjakasvatus, teravilja- ja rapsikasvatus.
♦ Piimakari 500 aastalüpsiga üle 11 000 kg lehma kohta. Noorkari 500.
♦ Maad haritakse 4200 ha, sellest omandis 1800 ha. Tervilja- ja rapsikasvatus. Nisu keskmine saagikus 5,3 t/ha, oder 4,1 t/ha, rukis 5,9 t/ha, raps 1,9 t/ha, hernes 3,4 t/ha. 1400 ha rohumaad, sh 200 ha püsirohumaad.
♦ Tänapäevased tootmishooned ja põllutehnika.
♦ Päikesepaneelid, bioringmajandus.
♦ 80 töötajat.
♦ Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit.
maRGO KlaasmÄGI HIND alates 8 990 € + km
Kontakt Indrek tel 504 1986 • Keit tel 5366 9656 • info@talutehnika.ee
Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa Rohkem infot www.talutehnika.ee
DONG FENG traktorid
• võimsus 25–50 hj
• 4WD
• reevers
• hüdroväljavõtted
• lai valik lisavarustust ja -seadmeid
25hj DF304G2-E5* 8990 € + km
40hj DF404G2 9990 € + km
30hj Knegt 304G2* 12 950 € + km
40hj Knegt 40HP G2* 14 750 € + km
50hj Knegt 50HP G3* 16 950 € + km
* Transpordiametis registreeritav
AVO ja GALINA KRUUSLA tõusid 33 aastaga suurtootjaks
♦ Väiketalupidajast uuenduslikuks suurtootjaks tõusnud Avo ja Galina Kruusla juhivad koos perega üht Põlvamaa suurimat põllumajandusettevõtet.
„Meie pole kolhoosist midagi erastanud, alustasime talupidamist koos abikaasa Galinaga 1991. aastal omal jõul,“ meenutab Avo Kruusla oma ettevõtluse algusaegu vanaisale kuuluvas KaskaLuiga talus. Algul oli perel kasutada vaid paarkümmend hektarit maad ja laudas kuus lehma. 1994. aastal oli neil jõudluskontrollis juba 20 lehma.
„Arvasin siis, et olen väga äge mees, sest mul on kari kolm korda suurem, kui vanaisal oli,“ märgib Kruusla.
Tegutsevad kogu perega
Tol ajal oli Kaska-Luiga talukarja väljalüps 4400 kg lehma kohta aastas. Nüüd on keskmine aastatoodang lehma kohta juba üle 11 500 kg.
Aastatega üha laienenud pereettevõte haldab 3000pealist veisekarja ja harib ümberkaudseid maid mitmel tuhandel hektaril. Põlgastes laiuvad moodsad
farmihooned nii mäeküngastel kui ka all orus.
Kunagisest Kaska-Luiga talust on nüüdseks saanud laia haardega perefirma, mille eesotsas on Kruusla pere liikmed. Avo Kruusla pälvis põllumajanduse tippjuhi tiitli 2021. aastal, tänavu tunnustas president teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Loomakasvatust kureerib Avo abikaasa Galina, taimekasvatust ja Hurmi Agro OÜd juhib poeg Marek. Tütar Angeelika on ettevõtete finantsjuht ja omab 200pealist piimakarja AT&MK OÜs. Investeeritud on nii uude tehnoloogiasse kui ka tootmishoonetesse, laiendatud lauda-
„Me ei taha Küprose või Itaalia piima hinda, makske meile vähemalt Euroopa Liidu keskmist.“
„Meie eesmärk ei ole toota vett, vaid korraliku rasva- ja valgusisaldusega piima,“ teatavad kogenud piimakarjakasvatajad Galina ja Avo Kruusla.
osi, rajatud mitu uut silohoidlat. Põldudel kasutatakse Hollandi firma Vervaeti masinat, nii et vastava arvutiprogrammi ja mullakaartide abiga saavad põllud optimaalselt toitaineid ning samal ajal säästetakse keskkonda.
„Oskame loomi sööta ja aretada, kolmandik meie veistest on punast tõugu,“ toob perenaine Galina esile. Lüpsikarja kõrgete tulemuste taga ongi Galina Kruusla aastakümnetepikkune tulemuslik töö nii tõuaretuses,
söötmises kui ka looma heaolu tagamises.
Noorkarja pidamisel kasutatakse suguselekteeritud spermat, nii saadakse rohkem lehmvasikaid. Aastaga on ettevõttest müüdud 247 tiinet tõumullikat välisriikidesse.
Peremees toob esile, et kõik sisendid – masinad, tehnoloogia, söödad – on Euroopa Liidu (EL) keskmise hinnaga, aga toorpiima eest püütakse Eestis pakkuda ikka ELi keskmisest madalamat hinda, see on aga
põllumehele kahjumlik. Seetõttu müübki ta piima hoopis Leedu piimatööstusele ja on sealse lepinguga väga rahul.
„Me ei taha Küprose või Itaalia hinda, makske meile vähemalt ELi keskmist,“ kritiseerib ta meie piimanduspoliitikat.
Uued plaanid noorte abiga Hiljutiselt Itaalia reisilt tõi Avo Kruusla kaasa tõdemuse, et kui korrakski seisma jääda, siis teised riigid lähevad kiirelt arengus edasi. Ta kinnitab, et Itaalias
KaNDIDaat Avo ja Galina Kruusla
♦ Kaska-Luiga OÜ.
♦ Põlvamaa.
♦ Piimakarjakasvatus. Teravilja- ja rapsikasvatus.
♦ Maakasutus 2700 ha, sellest omandis 1700 ha. Teravili 1080 ha, keskmine saagikus 4–6 t/ha, talioder 6 t/ha, rukis 5,8 t/ha.
♦ Piimakari 1480, noorkari 1600. Keskmine aastatoodang lehma kohta 11 500 kg.
♦ Tänapäevane tehnoloogia põldudel.
♦ Töö pereettevõttena.
♦ 72 töötajat.
♦ Esitaja: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
on pea igal farmil, kus on 500–600 lehma, farmi kõrval ka oma biogaasijaam, kus toodetakse elektrivõrku energiat.
„Tuleb välja, et sõnnikust elektri saamine on kasulikum kui piimatootmine,“ ütleb Kaska-Luiga peremees. Seega on üks nendegi eesmärke oma biogaasijaama rajamine.
Tulevikus on plaanis ehitada ka uus farmikompleks, kus on 80kohaline karussell-lüpsiplats, mis ühendaks laudad ühele lüpsisüsteemile. „Õnneks ei pea me muretsema, sest oma pere ja lapsed arendavad Kaska-Luigat edasi,“ ütleb Avo Kruusla. Maaleht, 17. oktoober
Säästa aega, sa ei pea külastama erinevaid poode – vali endale sobivaim toode 30 tuhande põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse toote hulgast, samuti pakume käsitööriistu, tööriideid ja jalanõusid. Kõik ühes kohas! www.pmkaubamaja.ee
Põllumehe Kaubamaja kauplus-ladu
Nulu tn 1, Sauga alevik, Pärnumaa E-R 08:00 – 17:00 L 09:00 – 13:00
6 aasta põllumees 2024
MARGUS LEPP
♦ Tuntud agronoom Margus Lepp juhib Pärnumaal
Vändra ASis viljakasvatust, söödavarumist ja piimatootmist, majandades uudsete võtetega keskkonda säästvalt.
„Noori tõmbab praegu põllumajandusse kaasaegsem ja moodsam tehnika,“ rääkis Vändra ASi juhataja Margus Lepp. Ettevõttes on tööl päris palju noori ja oma tegemistes proovitakse olla sellised, et noor tahaks sinna tulla.
Lepp on põllumajandusringkondades tuntud tegija, juhtides Vändra ettevõtet uusima tehnoloogia ja uudse majandamisega.
Ta on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna esimees, künnipäevadel tegutseb kohtunikuna, jagab õppepäevadel oma teadmisi ja hindab eksamitel kutsekoolide noori.
Nii pole ka ime, et sellesse Pärnumaa ettevõttesse kipuvad noored nii praktikale kui tööle. Ka on Vändra ASis töötajate keskmine palk konkurentsivõimeline sarnaste põllumajandusettevõtetega mujal Eestis.
Innustades noori uusi teadmisi omandama, on Margus
Lepp ise ka innovaatilistele teadmistele aldis. Iga uuendust katsetab ta põldudel lausa teadlase põhjalikkusega.
Guinnessi rekordimehe tiitli teenis Lepp aga välja sellega, kui püstitas aastaid tagasi Virumaal Voore Farmis töötades Guinnessi rekordi väärilise tulemuse teraviljakasvatuses, saades toona talirapsi ’Sherpa’ saagiks pea 6,9 tonni hektarilt. See ületas senist talirapsi saagikuse maailmarekordit.
Uued võtted põldudel „Kasvatasime tänavu ligi paaril tuhandel hektaril kümneid kultuure, teravilja on kõige rohkem,“ tõi ettevõtte juhataja esile. Põldudel kasutab ta täppisviljelust ning väetamisel ja taimekaitsel sensoreid – kus taimi ei ole, sinna väetist ei lähe ja taimekaitset ei tehta. See on parem nii keskkonnale kui ka firmale kulude kokkuhoiul.
Nii sai ta juba eelmisel aastal kulude kokkuhoidu 30% maisipõldudelt, tänavune ribasharimine ka maisikasvatuses tõi veelgi kokkuhoidu, sest vahevaod jäid väetamata. Nii kulub 300–400 tonni mineraalväetist vähem kõikidele kultuuridele.
„Nüüd hakkame põldudel juba üha rohkem ka AI peale lootma,“ näeb Lepp põllumajanduses tulevikku ka robotitel, sest masinad lähevad aina võimsamaks ning tehnoloogia üha täiustub.
Vahekultuuridest on agronoomist tippjuhi lemmikud kesaredis ja tatar, samuti keeris-
pea, sest need hoiavad põllu umbrohust puhtamana. Iga aastaga tõmmatakse vähemaks ka väetisenorme, püüdes katta üha rohkem põlde vedelsõnnikuga. Rekordlehmad toovad tulu
Vändra ASi Sõõrike farmikompleksis lüpsab üle tuhande holsteini tõugu lüpsilehma aastalüpsiga juba ligi 14 tonni lehma kohta. Noorloomad paiknevad Viratsaare farmis. Ettevõtte tootmishooned on korras ja renoveeritud. Lautades on ventilatsiooniseadmed ja lüpsikarja allapanuks kasutatakse separeeritud sõnnikut.
Igal aastal investeeritakse firmas uude põllutehnikasse, uuenduskuuri on läbimas noorkarjalaut. Hiljuti soetati piimakarjale uudsed CowWatchi nutiandurid, mis võimaldavad de-
„Meie eesmärk ongi see, et saaksime toimetada keskkonda säästvamalt ja väiksema kuluga – nii väheneb ka süsinikujälg.“ maRGus lepp
KaNDIDaat
Margus Lepp
♦ Vändra AS, Pärnumaa.
♦ Piimakarjakasvatus, teravilja- ja rapsikasvatus.
♦ Maakasutus 4500 ha, omandis 2900 ha. Teraviljakasvatus 1500 ha, keskmine saagikus 5–8 t/ha, mais 465 ha, hernes 155 ha.
♦ Piimakari 1500, noorkari 1200. Keskmine aastatoodang lehma kohta 13 800 kg.
♦ Kaasaegne tehnoloogia põldudel.
♦ 61 töötajat.
♦ Esitaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda.
tailsemalt jälgida looma tervist ja haigusi ennetada. Lepa juhtimisel on ettevõttes rajatud palju uusi rohumaid, katsetatud on nii lutserni-, valge kui ka punase ristiku segudega, et leida neist saagikamad, mis siinsetele muldadele sobivad. Ettevõtte juhataja rõhutas, et säästva põllumajanduse põhimõtted, kaitsmaks mulda, on olulised. Vale on arvata, et suurfirmas ei saa loodust säästvalt majandada. „Meie eesmärk ongi see, et saaksime toimetada keskkonda säästvamalt ja väiksema kuluga – nii väheneb ka süsinikujälg,“ tõi esile Margus Lepp. Lisades, et rõõmu teeb ka see, kui põllutööd lähevad murevabalt, loomad on terved ja meeskond tuleb uuendustega innukalt kaasa. Maaleht, 26. september
„Maisisaak on tänavu väga õnnestunud,“ on Margus Lepp rahul, et uudne ribasharimise tehnoloogia tõi korraliku saagi, kulude kokkuhoiu ja ka mulda häiriti vähem.
MAARJA PAOMEES on parim piima-
suuremad ja efektiivsemad kui täna,“ sõnastab Hummuli Agro OÜ juhataja Maarja Paomees põllumajandusettevõtte tulevikuvisiooni.
Ssai Hummuli lauda farmijuha
KaNDIDaat Maarja Paomees
♦ Hummuli Agro OÜ.
♦ Valgamaa.
♦ Piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus.
♦ Maakasutus 2207 ha, sellest omandis üle 1100 ha. Teravili 861 ha, keskmine saagikus 5,5–6 t/ha, mais 400 ha. Rohumaa 938 ha.
♦ Piimakari 1030, noorkari 1300. Keskmine aastatoodang lehma kohta 13 500 kg.
♦ Tänapäevane tehnoloogia põldudel ja farmis.
♦ 55 töötajat.
♦ Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Hummuli Agro Asu farmis see näit piimakarjas juba 13 500
na töö. Mul on lihtsalt olnud õnn töötada koos nii toredate asjatundlike inimestega,“ teatab Maarja Paomees. Ta märgib, et kõrge piimatoodangu aluseks on
kesepaneelid, piimasoojusega köetakse olmeruume. Põldudel kasvatatakse erinevat teravilja, rohumaadel ka lutsernisegusid.
„Kõik, mis põllult tuleb, läheb oma loomade söödaks, välja me tänavu midagi ei müü,“ ütleb Paomees.
Uuenduslikud võtted põllul ja farmis
vali 20 × 20 paralleellüpsiplatsil.
EESTIS TOODETUD TIPPKLASSI METSAVEOHAAGISED JA -TÕSTUKID, mida usaldavad enam kui 30 000 rahulolevat klienti üle maailma.
Hummuli Agro põlde väetatakse mullakaardipõhiselt ja Isaria taimesensorite abiga, mis toimivad täppisviljeluse põhimõtete järgi. Loomakasvatuses mõõdavad Brolis-sensorid piimavalgu-, rasva- ja laktoosisisaldust. Ettevõte
on kaasatud rahvusvahelisse
Brolis-sensorite arendusprojekti. Ka on lehmadele paigaldatud Nedapi mõõturid, mis näitavad iga lehma mäletsemist, aktiivsust ja söömist.
Hummuli Agro teeb koostööd Maaelu Teadmuskeskuse, Eesti
„Meil on siin noored, on ambitsiooni ja tahtmist Hummulis midagi uut luua ja teha.“
maaRJa paOmees
Maaülikooli jm teadusasutustega. Üks tuntumaid koostöid on Teadus ja Tegu OÜga ternespiima toodete valmistamine, kuhu läheb ka Hummuli Agro piim. Maarja Paomees on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu liige ja vabal ajal juhib mitut noorte ettevõtmist.
Viimastest koolitustest on ettevõtte juhile enim meelde jäänud USA reis, kus tutvuti suurfarmidega. Ka Hummulis plaanitakse suurema lüpsifarmi rajamist ja karja laiendamist, samuti biogaasijaama ehitamist.
„Meil on siin noored, on ambitsiooni ja tahtmist Hummulis midagi uut luua ja teha,“ loodab Maarja Paomees ettevõttele veelgi lennukamat arengut. Maaleht, 10. oktoober
„Kõrge piimatoodanguga lüpsilehmade karjas hoidmine on juba peenhäälestus,“
8 aasta põllumees 2024
♦ Tänu Pärna pere limusiini tõugu lihaveistele paistab Lahemaa rahvuspargis rannajoon pilliroost kenasti välja ning vähemaks on jäänud ka võsastunud karjamaid.
„Oleme mahedad, sest siin
Lahemaal teisiti ei saagi, kui majandada loodusega kooskõlas,“ kinnitavad Diana ja Arno Pärna oma lihaveiste keskel.
Helepruunid prisked limusiinid tunnevad end maastikul mõnusalt. Osa on pärandniitudel kuival maal, osa karjast aga sumpab juba varahommikul merre roogu nosima. Ainuüksi rannaniite on loomadel hooldada umbes 30 hektarit, ülejäänu on aruniidud ja loopealsed.
Suvel söövad loomad mereäärsele roostikualale rajatud karjamaadel, samuti Vihasoo ja Kasispea küla ümbruse poollooduslikel aladel, puhastades kunagisi heinamaid võsast ja pilliroost.
Pere majandab mahedalt
„Hooldame Lahemaal pärandniite põhiliselt läbi oma loomade karjatamise, aga vajadusel ka niidame ja tegeleme võsa eemaldamisega,“ tõi perenaine esile.
Peremees lisas, et kokku majandavad nad enam kui 500 hektaril. Pereettevõte OÜ Lahe Maamees kasutab 87 ha põldu koos niitudega, 60 hektaril kasvatatakse teravilja, umbes 200 ha on pärandkooslused, mida
DIANA ja ARNO PÄRNA kujundavad lihaveistega Lahemaa rahvusparki
hooldatakse loomi karjatades, ülejäänud maadelt toodetakse veistele sööta.
„Meil on õnnelikud lehmad, kes veedavad enamiku ajast karjamaadel. Talvel on lehmad laudas, nad ka poegivad seal ja alati saavad vajalikku abi,“ tutvustas Diana.
Veiste jaoks on Arno renoveerinud ja kaasajastanud juba kaks lauta: Turbuneeme lauda Kuusalu vallas Harjumaal ja Võhma lauda Haljala vallas Lääne-Virumaal. Mõlemas kohas on loomadel silma peal hoidmiseks kaa-
meravalve, mis on eriti oluline poegimishooajal.
Peremees, kes vastutab peamiselt loomade sööda eest, rõhutas, et mingeid kemikaale nad loomakasvatuses ei kasuta. Viidates, et needsamad pärandniidud, mida lihaveised hoolda-
„Meil on õnnelikud lehmad, kes veedavad enamiku ajast karjamaadel.“
DIaNa
pÄRNa
vad, on ka Euroopa uute suundade mõistes väga suur väärtus.
„Läbi pärandniitude taastamise väärtustame ka oma esiisade tööd ja kultuuri,“ tõi ta esile. Paljudel karjamaadel ongi piiriks kunagi laotud ajaloolised kiviaiad.
Tihe koostöö teadlastega Praegu kuulub selle talu kari nende väheste hulka, kelle genoomi uuritakse.
„Püüame oma karja kogu aeg parandada, seetõttu uurime oma loomade genoomi, saadame koematerjali Prantsusmaale analüüsimiseks,“ selgitas Diana Pärna. Vastavalt tulemustele saavad nad teha tõuaretuslikke otsuseid. OÜ Lahe Maamees kaasati genoomiuuringutesse Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) kaudu. Teadlastega koostöös uuritakse veistel kaheksat põhiomadust – kõik selleks, et karja omadused, lihakus ja piimakus üha paraneks. Tõuloomad müüakse läbi ETKÜ ja Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistu nii Eestisse kui ka
KaNDIDaat
Diana ja Arno Pärna
♦ OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa.
♦ Lihaveisekasvatus, mahetootmine.
♦ 185 limusiini tõugu lihaveist.
♦ Maad kasutatakse 550 ha, sellest omandis 100 ha. Karjamaad, rohumaad, 60 ha-l maheteravilja kasvatus.
♦ Loomade karjatamine pärandniitudel, rannakarjamaadel.
♦ Pereettevõte, kolm töötajat.
♦ Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Usbekistani, Lätti, Türki, aga ka mujale riikidesse. Väärt kodumaine maheveiseliha meie toidulauale naljalt ei jõua, enamik eksporditakse välismaale. Kombinaadid ei taha maheliha eest kõrgemat hinda maksta ja kodumaine tarbija pole veel eriti harjunud kvaliteetset, aga kallimat liha sööma. „Kasvatame mahedat liha, kuid seda väärtustatakse väga vähe,“ tõdes Arno Pärna. Viidates, et nii lähevadki vääristükid kõrgema ostujõuga riikidesse ja subproduktid jäävad Baltimaadesse. Muret teeb seegi, et kodumaine lihaveisekasvatus viimasel ajal pigem kahaneb – raskuste tõttu on osa loomi viidud kombinaati ja osa kasvatajaid lõpetab tegevuse. Maaleht, 1. august
Baltic Vianco Trading OÜ
Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee
PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE
Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost
PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS
„Oleme põhimõtteliselt mahedad, sest siin Lahemaal teisiti ei saagi, kui majandada loodusega kooskõlas,“ teatavad Diana ja Arno Pärna oma lihaveiste keskel.
AIME ja NEEME TULP kasvatavad Setomaal mahesõstraid
♦ Aime ja Neeme Tulp on Setomaa vallas Paloveere külas juba aastaid kasvatanud sõstraid, vaarikaid ja mustikaid, mis jõuavad toidulaudadele üle Eesti.
„Must sõstar on läinud väga hinda, iga aastaga nõudlus üha kasvab,“ kinnitas pererahvas, kel oli parasjagu käsil marjakombainiga sõstrakoristus. Haaratsid painutasid poole sõstrapõõsast maha ja raputasid põõsast, marjad veeresid lindile. Ventilaatoriga puhuti lehed ja oksapraht minema, nii et kastidesse jõudis vaid puhas must sõstar.
Peremees Neeme Tulp selgitas, et marjapõõsad elasid üle külma aja ja siis järgnes kuiv periood.
„Vett ei olnud, niiskust ei olnud. Kuiv periood oli praktiliselt kuu aega,“ põhjendas ta, miks tänavu on paljudel kasvatajatel hoopis väiksemad marjad.
„Tänavu saimegi marju alla viie tonni, mitte rohkem,“ märkis perenaine Aime Tulp. Ta lisas, et nüüd nad ostavad ümberkaudsetelt mahedalt kasvatajatelt marju juurde, et väärindada
need oma tootmishoones. Sest nõudlus Ostrova Marja toodete järele on aastatega üha suurenenud.
Pere on riske hajutanud ja kasvatab peale musta sõstra ka valgeid sõstraid, kultuurmustikaid ja arooniaid.
Marjakasvatus teadlaste abiga
Pereettevõttes OÜ Ostrova Mari on Aime ja Neeme Tulp toimetanud juba ligi kümme aastat. Mustade sõstarde kasvatamist alustasid nad 2014. aasta sügisel, kui 1,5 hektarile istutati esimesed 5000 istikut.
„Need saviliivmullad, mis on Kagu-Eestis, sobivad suurepäraselt musta sõstra kasvatamiseks,
„Mahemari on väga tõusvas trendis liikuv kaup.“
Neeme tulp
„Must sõstar on läinud väga hinda, iga aastaga nõudlus üha kasvab,“ kinnitavad
Aime ja Neeme Tulp, kel pildil on käsil sõstrakoristus marjakombainiga.
pealinna ümbruses sellist marja ei saa,“ märkis Neeme. Enne kui nad marjakasvatust alustasid, tegid omajagu eeltööd. Käisid uurimas Läti, Leedu ja Poola marjakasvatust, et soetada Setomaa marjakasvatuse tulundusühistule Seto Aiad, kuhu kuulub ka OÜ Ostrova Mari, vajalikud marjakombainid ja tööriistad istandike harimiseks.
Maaülikooli ja TalTechi teadlaste abiga selgitati välja, kuidas marju paremini väärindada ja milliste seadmetega väiketöötlemistsehhi taluõue rajada.
Aastatega on tulnud kogemused ning teadlaste abiga on välja selgitatud parimad magusamad ja külmakindlamad sordid, mis sobivad Kagu-Eesti muldadele.
Rajasid taluõue tootmishoone
„Meile sai üsna kiiresti selgeks, et marjakasvatus on tore amet, aga sellega üksi hakkama ei saa. Siis ehitasime väikese väärindustsehhi,“ tõi Neeme Tulp esile. Marjad tuleb ka ise ümber töötada ja pakendisse, purki või pudelisse panna, muidu tulu ei saa.
Vana lauda asemele rajati tootmishoone, enamik ehitustöid tehti oma jõududega. Uue tootmisruumi rajamiseks saadi toetust Kagu-Eesti programmist. Marju säilitatakse ettevõtte külmhoones ja ühistu Seto Aiad külmhoonetes.
Kaubamärgi Ostrova Mari värvikirevates pakendites värsked ja külmutatud sõstrad, maitsvad mahlad, glögid ja moosid on Eestis omajagu tuntust kogunud.
„Mahemari on väga tõusvas trendis liikuv kaup,“ kinnitas Neeme Tulp. Pererahvas kül -
KaNDIDaat
Aime ja Neeme Tulp
♦ Ostrova Mari.
♦ Võrumaa.
♦ Marjakasvatus. Mahe must sõstar 6 ha, mahe valge sõstar 1,5 ha. Aedvaarikas, kultuurmustikas, aroonia kokku 1 ha. Maad on omandis ligi 10 ha.
♦ Marjade töötlemine oma tootmistsehhis.
♦ Marjade müük toormena ja väärindatult 18 tonni aastas. Vaarika-mustasõstraglögi tootmine üle 10 000 liitri aastas.
♦ Pereettevõte.
♦ Kolm töötajat.
♦ Esitaja: Maaleht.
mutab oma korjatud mahedad mustad sõstrad, teeb optilise puhastuse, paneb väikepakendisse ja saadab kauplustesse müüki. Eelmisel aastal pälvis OÜ Ostrova Mari valge sõstra mahlajook preemia mahetoodete konkursil, vaarika-mustasõstraglögi on varem saanud tunnustuse parima toiduaine konkursil. Mahemarja ja mahla saadetakse lasteaedadele ja koolidele, samuti kondiitritööstustele.
„Juba on küsitud, et saadaksime oma marju ka Skandinaavia maadesse ja Kesk-Euroopasse, aga meie mahud on nii väikesed, et piirdume esialgu ikka Eesti turuga,“ ütles Neeme Tulp. Maaleht, 29. august
MARTIN VALLIKIVI on suurim mahepiimatootja
♦ Eestimaa suurim mahepiimatootja Martin Vallikivi majandab Hiiumaal Taterma külas robotlüpsiga piimafarmis, tegutsedes majandusraskuste kiuste mahetootjana.
„Elame väga ilusas looduskaunis kohas, aga teiste jaoks on see täielik ääremaa,“ ütles hiidlasest põllumees
Martin Vallikivi. Ääremaastumist on ta oma majandamises küllaga kogenud, kasvõi siis, kui on vaja vilja mandrile müüa –ükski firma naljalt nii kaugele koormale järele ei tule. Kolm põlvkonda põllumehi
Vallikivi on suurim mahepiimatootja nii Hiiumaal kui ka mandril. Tema 230pealise lüpsikarja mahepiima ja -juustu saab igaüks maitsta, kui ostab ÖKO Mo Saaremaa tooteid. Nimelt läheb kogu Männaka OÜ piim praamiga Saaremaa piimatööstusele, pere on ka Saaremaa piimaühistu liige. Hiiumaale ongi praeguseks alles jäänud vaid kolm suuremat piimatootjat, neist kaks on mahedad. Kui Vallikivi pere omal ajal talupidamist alustas, oli Hiiumaal piimatootjaid üle 90.
„Meie lüpsilehmad on kogu aeg õues, nii kaua, kui vähegi ilma on,“ tõi Vallikivi esile, et nad järgivad looduslähedast majandamisviisi ning pööravad tähelepanu loomade heaolule ja tervisele.
Perepoeg Martin on oma isa Mati Vallikivi Kalda talu majapi-
damise järk-järgult üle võtnud. Isa majandas 1990. aastatest alates mahetootjana. Algul oli talukarjas paar lehma, tasapisi loomade arv kasvas ja jõudis lõpuks 70ni.
2011. aastal omandas perepoeg Martin OÜ Männaka, nii suurenes ka piimakari ja pea kogu majandamine koos maaharimisega koondus selle ettevõtte alla. Praeguses Männaka ettevõttes tegutsetakse koos kogu perega. Töödel on abiks kolm põlvkonda: isa Mati, poeg Martin koos elukaaslase Kätliniga ja vajaduse korral tuleb appi ka 16aastane pojapoeg Mikk. Kokku saab ettevõttes tööd üheksa inimest.
„Meile on mahe alati meeldinud ja sobinud,“ kinnitas Martin Vallikivi. Pere kasvatab ligi 300 hektaril ka maheteravilja, lisaks haritakse rohumaid ja firma pakub transporditeenustki.
Rajas moodsa robotlauda Vallikivide pere jaoks oli üks suuremaid ettevõtmisi moodsa robotlauda ehitamine. Laut ehitati 2018. aastal pangalaenu ja PRIA investeeringutoetuse abiga ning läks maksma kaks miljonit eurot. Täisautomaatses laudas lüpsab neli DeLavali lüpsirobotit
lehmi kolm korda päevas. Karjas on 230 lüpsilehma, laudakohti on 258, nii et karja saaks veelgi suurendada.
„Mõned aastad tagasi oli mul kaks võimalust: kas tuleb uus laut ja robotid või enam ei tooda piima,“ meenutas Vallikivi majandamise pöördepunkti, kui otsustati ehitada uus laudahoone, mis nüüd koos tänapäevase teh-
noloogiaga on Hiiumaa moodsaim farmihoone. Enam pere piimatootmisest taganeda ei saa. Saaremaa tööstuse piimaauto viib üle päeva Hiiumaa farmist kaheksa tonni mahepiima. „Pean saarlastele tänulik olema, et nad sellele piimale Hiiumaale ikka järele tulevad.“
Nüüd aga arutab pere üha rohkem, kas peaks üldse mahe-
tootmisest loobuma, sest mahe annab vähem saaki ja piima, aga majandusseis läheb aina keerulisemaks. Saaremaa tööstus maksab mahepiima eest praegu kõigest mõned sendid tavahinnast rohkem, paraku see kuidagi tootmiskulusid ei kata, sest mahe- ja proteiinsöötade hinnad on kõvasti tõusnud.
KaNDIDaat
Martin Vallikivi
♦ Männaka OÜ.
♦ Hiiumaa.
♦ Mahetootmine.
♦ Piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus.
♦ Piimakari 230, noorloomad 200. Aastalüps 6100 kg lehma kohta.
♦ Maakasutus 1000 ha, sellest omandis ligi 500 ha. Teravilja 200–300 ha, ülejäänu rohumaad.
♦ Robotlüpsilaut, moodne tehnoloogia põldudel.
♦ Majandamine peretaluna.
♦ Üheksa töötajat.
♦ Esitaja: TÜH Emmaste Põld.
Hiiumaale ongi praeguseks alles jäänud vaid kolm suuremat piimatootjat, neist kaks on mahedad.
Vallikivi selgitas, et on käinud ka Saaremaa tööstuses tulutult rääkimas, et mahepiima liitri eest võiks tööstus ikkagi veidi rohkem maksta.
„Tööstusest veendi mind, et katsume seda maheasja ikka edasi ajada, sest toodetel on turgu,“ sõnas talunik.
Maaleht, 3. oktoober
„Pean saarlastele tänulik olema, et nad sellele piimale Hiiumaale ikka järele tulevad,“ teatab Martin Vallikivi, sest Hiiumaale on jäänud veel vaid kolm piimatootjat.
Abiks põllutöödel
Selver on Aasta Põllumees konkursi toetaja
SELVER on eestlaste lemmikpood alates 1995. aastast 75 kauplust üle Eesti
Parima valiku ja üle-eestilise kojuveoga e-Selver
Alati parim valik värsket kodumaist toidukaupa
ELISABETH VIEDEHOF kasvatab sadu maitsetaimi
♦ „Meil on Baltimaade suurim maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaed ning ürdiistikute valik,“ tutvustab Tamme talu peretütar Elisabeth Viedehof pere haruldast ettevõtmist.
Pärnumaal Malda külas kasvab Tamme talu kollektsioonaias põnevaid taimi igast maailma nurgast. Talu ürdiaias jalutades tunneb külastaja eksootiliste taimede võrratut aroomi, maitse- ja ravimtaimede lõhnad segunevad lopsakas looduses. Peretürest noortaluniku Elisabeth Viedehofi abiga saime sukelduda taimede võlumaailma ja kuulda talu lugu.
„Ürdiaed ja tootmine on meil olnud juba pea 17 aastat, olen pereettevõtluse keskel kogu aja toimetanud,“ lausus Elisabeth. Tamme talu perenaine Heli Viedehof on rahul, et tütrest on saanud tema abiline aiandustalu pidamisel ja külastajate vastuvõtul.
Haruldane kollektsioonaed
Tamme talu sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof ja ta abikaasa Rein otsustasid vanavanemate maad kasutusele võtta ja sinna kodu rajada. Helist sai kirglik kollektsionäär, kes on oma taimede valikut aasta-aastalt üha laiendanud. Nüüd on Tamme aiandustalu oma põnevate eksponaatidega avatud kõigile huvilistele.
Tamme aiandustalu kollektsioonaias kasvab praegu üle 500
maitse-, lõhna- ja ravimtaime liigi. Ainuüksi münte on juba kasvamas üle 50 sordi, peale ingveri- ja basiilikumüntide leidub ka šokolaadi- ja laimilõhnalisi münte. Tegeletakse ka tšillipipra kasvatamise ja taimedest toodete valmistamisega ning ürdiistikute müügi ja aiaturismiga.
Arvestatava osa talu tegevusest hõlmab kollektsioonaia tutvustamine turismigruppidele nii Eestist kui ka välisriikidest, peamiselt Soomest ja Lätist. Tee haruldasse kollektsioonaeda on leidnud juba ka huvilised Jaapanist ja USAst.
Kollektsioonaed on jagatud kaheks: maitse- ja ravimtaimede aiaks.
„Meil on nii söödavaid kui ka mürgisemaid taimi, mis leiavad kasutuse ravimtaimena,“ märkis Elisabeth Viedehof. Ta tõi esile ühe Eestis haruldase söödava taime püha basiiliku ehk tulsi, mille eksootiline lõhn on kaneeline ja vürtsine, nii et see sobib suurepäraselt Tamme talu Hea Tuju tee sisse.
„Tahame
oma toodetega ka välisturule jõuda, esmalt suurendada e-poe müüki Soomes ja Lätis.“
elIsaBetH VIeDeHOF
gese mugulad on söödavad ja artišoki maitsega. Samuti maitseb hõrgult jakooni juur.
saab külastajatele pakkuda aasta läbi talutoodangut ning korraldada seminare ja õppepäevi.
KaNDIDaat Elisabeth Viedehof
♦ Tamme aiandustalu.
♦ Pärnumaa.
♦ Mahe maitse- ja ravimtaimede ning tšillipipra kasvatamine. Üle 500 liigi ja sordi maitse-, lõhna- ja ravimtaimi. Baltimaade suurim kollektsioonaed ja ürdiistikute valik.
♦ Maad on omandis 35 ha, taimede kasvuala 1 ha.
♦ Taimeteede, ürdisoolade, -õlide, mooside valmistamine ja ürdiistikute müük.
♦ Töö peretaluna.
♦ Kolm töötajat.
♦ Esitaja: MTÜ Noortalunikud.
Põnev on ka harilik nööpkakar, pealtnäha märkamatu, aga selle taime omapärane maitse, ühtaegu soolane ja magus, ergutab, pannes ka võõrad inimesed omavahel suhtlema. Ka nõianõ-
Taluõue kerkib aianduskeskus Noortaluniku toetusega rajas Viedehof eelmisel sügisel uue ürtidele spetsialiseerunud aianduskeskuse, mille kõrvale rajatakse degusteerimisruum, kus
Uue aianduskeskuse avaratel lettidel on kümnetes ridades maitse-, ravim- ja lõhnataimede istikud müügiks. Samuti on müügis pererahva oma aia taimedest ja marjadest valmistatud tooted: taimeteed, ürdisoolad, moosid ja marinaadid.
„Tahame oma toodetega ka välisturule jõuda, esmalt suurendada e-poe müüki Soomes ja Lätis,“ avas Elisabeth Viedehof tulevikuplaane. Oma talu arendamiseks on pere kasutanud investeeringutoetusi, peamise tulu saab Tamme aiandustalu toodete müügist.
„Peagi saame külastajaid vastu võtta ka talvel, kui valmib degusteerimisruum, mis hakkab toimima lisaks kohviku ja poena,“ märkis Viedehof. Maaleht, 22. august
„Kõige suuremat rõõmu teeb meile see, kui suudame inimesi üllatada ja neis huvi taimemaailma vastu äratada,“ teatab Elisabeth Viedehof.
14 aasta põllumees 2024
MEELIS VÄRNIK
valdab suurte saakide saladust
♦ KEVILI taimekasvatusspetsialist ja agronoom Meelis Värnik jagab põllumeestele uusimat teavet ja nõuandeid, kuidas põllult korralikku saaki saada.
„Paljudel põldudel on tugevate vihmade ja tuultega viljad lamandunud,“ nentis KEVILI agronoom Meelis Värnik. Ta lisas, et see tekitab saagikadusid ja kvaliteediprobleeme, hakkavad levima hallitusseened ja fusarioos.
„Kahjuks hukkus Lõuna- ja Lääne-Eestis paljudes kohtades taliraps, samuti ei talvitunud Lääne-Eesti mõnes piirkonnas taliteraviljad.“
Värnik kureerib paljusid viljapõlde, mis jäävad Tartumaalt lõuna poole. Ta tõi esile, et nii Tartu-, Võru-, Valga-, Viljandikui ka Pärnumaal võis kevadel näha talirapsi külmakahjustusi just nendes piirkondades, kus aasta alguses polnud korralikku lumikatet.
Maaülikoolist magistrikraadi saanud Värnik on juba aastaid andnud agronoomianõu teraviljaühistu KEVILI liikmetele.
Põllumeeste ühistus KEVILI on üle 180 liikme, kes haldavad
Eestimaal ligi 100 000 hektarit põlde. „Mina töötan rohkem Lõuna-Eesti poolel,“ tõi agronoom esile. Tema igapäevatöö ongi põllumeeste põldude probleemidele lahendusi otsida. Töö hõlmab teravilja, rapsi, kaunviljade ja heintaimede asjus nõustamist.
Kahjurid ründavad põlde „Tänavu on väga palju kahjureid. Majanduslikku kahju tekitavad juba uuemad liigid, keda varasematel aastatel nii palju pole olnud. See on paras väljakutse,“ rõhutas Värnik, et rinda tuleb pista ka kliimamõju põhjustatud muutustega.
Suurt kurja on tänavu teinud näiteks hüpikpoilased ehk rohuhüpikud, kes närisid lehtedele pikitriipe ja läksid siis võrsetesse munema.
„Rapsipõldudel on peitkärsakaid, kõdrasääski, teraviljapõldudel lehetäisid, ripslasi, rohuhüpikuid – igasuguseid putu-
„Kahjuks
kaid on rohkem kui mullu,“ ütles agronoom tänavuse põlluseisu kohta. Ta lisas, et palju on ka hiilamardikaid.
Abi kahjurite vastu saab mitut moodi. Värnik selgitas, et põlde tuleb väga hoolikalt seirata, ja kui vaja, siis kahjurite
„Viinamarjad on minu hobi, põhitöö on ikkagi põllumeeste nõustamine KEVILIs.“
meelIs VÄRNIK
elupaigas tõrjet teha. Aga kuna näiteks lehetäide kõrval on palju ka kasulikke putukaid, näiteks lepatriinusid ja sirelasi, siis keemiliselt sekkuda ei tohiks, sest need kasulikud putukad söövad ise lehetäid ära.
Värnik nentis, et praegu lubatud tõrjevahendid on nõrgemad ja kohati vähem efektiivsed ning nende kasutamise puhul tuleb kaaluda, mis on majanduslikult mõttekam: kas osta kalleid taimekaitsevahendeid või leppida kahjustatud pindade osalise saagikaotusega.
Väga populaarsed on ka KEVILI põllujalutused, kus Meelis Värniku eestvedamisel, samuti teiste KEVILI agronoomide abiga on arutatud sordipõhiseid ja tehnoloogilisi küsimusi. Ka saab agronoom WhatsAppi kaudu kiirelt nõu anda ning tuvastada taimehaigusi, kahjureid ja kasulikke putukaid.
Kolm tonni viinamarju
Viinamarjakasvatust peab Meelis Värnik oma hobiks, sellega on ta kodutalus Võrumaal Linnamäe külas tegelenud juba pea
KaNDIDaat
Meelis Värnik
♦ PÜ KEVILI.
♦ Tartumaa, Lõuna-Eesti.
♦ Taime-, rapsi- ja kaunviljakasvatuse nõustamine.
♦ Nõustab koolitustel ja põllupäevadel kõiki KEVILI liikmeid, sh kohapeal põldudel 90 Lõuna-Eesti KEVILI liikme teraviljakasvatust umbes 45 000 hektaril.
♦ Viinamarjakasvatus 1500 m2
♦ Esitaja: PÜ Kevili.
15 aastat. Oma taluõue on ta rajanud eeskujuliku viinamarjaistanduse ja saab igal sügisel umbes kolm tonni viinamarju, mida võib osta taluturgudelt, samuti Kaubamaja Toidumaailmast.
„Viinamarjad on minu hobi, põhitöö on ikkagi põllumeeste nõustamine KEVILIs,“ rõhutas Värnik. Ta osaleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna töös, samuti veel mitmes erialases töögrupis.
„Olenevalt piirkonnast saavad põllumehed kindlasti tänavu parema keskmise saagi kui mullu. Saak jääb kehvemaks Lääne-Eestis, sest seal on rohkem külvatud suvivilja taliviljade asemele. Samuti võib suurte sadudega lamandunud vili vähendada saagikust,“ prognoosis Värnik. Maaleht, 8. august
Tekstid kirjutas sIlJa lÄttemÄe Pildistasid sVeN aRBet ja KaRl mIKOVItŠ
hukkus tänavu Lõuna- ja Lääne-Eestis paljudes kohtades taliraps, ka kahjurid ründasid põlde rohkem kui mullu,“ toob Meelis Värnik esile.
YaraVita®- mikrotoitainetega leheväetised
Turguta talinisu taimekasvu ning kindlusta taimede talvitumine.
YaraVita® MANCOZIN
Suure mangaanisisaldusega leheväetis, mis omab nii kiiret kui kauakestvat toimet teraviljade lehekaudsel väetamisel ning sisaldab lisaks vaske ja tsinki, mis on olulised toitained kõigile teraviljadele. Kõrge mangaanisisalduse tõttu aga on eriti sobilik taliodrale sügisel.
YaraVita® GRAMITREL PLUS Spetsiaalselt teraviljadele loodud leheväetis, milles sisalduvad kõige olulisemad elemendid kombineeritult ja tasakaalustatult!
Lämmastik, mangaan, magneesium, vask, tsink ja boor on taliteraviljadele juba sügisel vajalikud võtmeelemendid, et tagada põllul taimede tugevus ja talvekindlus.
Vaata lisa www.yara.ee
